>-o TULE MINUGA - NAUDIME ÜHESKOOS

ESINDUS BALTIMAADES AS "MORAK" Regati pst. 1-6K 319A 11911 Tallinn Tel 6398 957 Faks 6398 958 GSM 250 57 070 nocwniviAivvysnAHv11 y L LLsaa J EESTI SOUDJA Eesti Sõudeliidu teataja nr 1 (7), 1999

Sinimustvalge taas võidumastis!

Momendi seis paarisaerusõudmises on tugevaim, mis kunagi meil on olnud. Olümpiaregatini Sidneys on jäänud kaks hooaega. Meile on antud võimalus ja sellest oleme kohustatud kinni hoidma kõigi kümne küünega, kogu visaduse ja meelejõuga, mida meie sõudmise pika­ ajaline traditsioon on aastate jooksul meisse ladestanud. Noored ja vanad, aktivistid ja kõrvalt- kiibitsejad, rahakad ja mitterikkad - ühen­ dagem on oskused, jõud ning vahendid saavutamaks Eesti sõudmise edu Sidney olümpiaregatil! Innustagem tippu püüd­ Fotol vasakult: ESL-i president Peeter Mardna, Eesti Olümpiakomitee president Tiit lejaid, et neil oleks jõudu ja tahet täie­ Nuudi ja Ivo Kõllo (AS Feer juhatuse esimees). likult seatud eesmärgile pühenduda. Nen­ de kaudu võib meie väikerahvas tõestada 1999. aastal oleme mõõnalainelt jõudnud Ja kaks pole jäänud kolmandata. Paadi oma suurust! tõusulainele - oleme jälle maailma­ said sügiseks libisema Silver Sonntak - Eesti lipp Sidney olümpiaregati amet­ meistrid. Parim juunior ühesel paadil on Tõnu Endrekson. Palusalu suguvõsa veri likul autasustamistseremoonial lipumasti! piirilinna Narva sõudja Leonid Gulov. nõuab oma - nõuab Tõnult kõrgeid Taevaisa poolt antud eeldused koos sportlikke saavutusi. Arve on avatud. oskusliku juhendamise ning püsiva tööga Kolmandana tõusis Eesti lipp võitjate on noormehe viinud sihile. masti üliõpilaste maailmameistrivõistlus­ Ka teine märkimist vääriv saavutus tel. Nendele edukatele noortele lisandu­ on pärit Narvast. Andrei Šilini 6. koht vad juba tiitlitega pärjatud Jaanson, Peeter Mardna, kuni 22-aastaste maailma jõuproovil Divonin ja Lutoškin ning pidevalt arenev Eesti Sõudeliidu president kinnitab noormehe rahvusvahelisse klassi Safonov. jõudmist. -2- Möödunut meenutades Urve Tauts, teater "Estonia" solist, Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, sõudeveteran

aastal päris tugevad ja sitked tüdrukud, tema kuuleb koduõue kõik ära, mismoodi küllaltki korraliku ja hea ettevalmis­ see minu sõudetreening edeneb. Muide, tusega. Tol ajal ei olnud kombeks oma meie kodu ei olnud just mitte päris jõe paati kaasa vedada, mispärast pidime ääres, nii et see Mihkli hääl pidi ikka küll kasutama alati võistluspaigas võistkon­ väga võimas olema, sest ta ei kasutanud dade vahel väljaloositavaid paate. Nendel meie treeningute ajal ruuporit. võistlustel langes "õnn meile sülle" - loos Kui ma 1954. aasta sügisel alustasin andis meie naiskonnale 1952. aasta õpinguid Tallinna Muusikakoolis, olin Helsingi olümpiamängudel osalenud sunnitud sõudmisest loobuma. Tallinnas meeste kaheksapaadi! Kui me aga järg­ olid treeninguvõimalused küll Harku mise päeva hommikul treeningule läk­ järvel olemas, kuid sealses Sõudebaasis sime, anti meile edasi moskvalaste sõnum, käimine oli aeganõudev. Pealegi peab et see paat on kahjuks remondis, puu­ laulja hoiduma külmetumisest, mis võib duvad jalatoed ja veel midagi. Võite isegi kaasa tuua hääle kaotust ja teisi Sellest on tänaseks möödunud pea pool arvata, missugune tunne meil oli: lausa mittesoovitavate tagajärgedega tervise­ sajandit, kui koolitüdrukuna tegelesin kohutav, sest sellega purunesid meie häireid. Pärnus minule nii armsa spordiala - toredad lootused. Ja niimoodi jäigi! Meie Kui ma nüüd suviti koju - Pärnu - akadeemilise sõudmisega. Oma kooli­ käsutusse anti mingi vana logisev "loks" tulen ja näen jõel trcenimas sõudepaatc, põlves olin seotud mitme spordialaga. - treeninguteks mõeldud klinkerpaat! Ei käib alati imelik jõnksatus südame alt Pärnu Spordikooli lõpetasin riistvõim- julgegi kokku arvata meie pisaratehulka ja läbi. Kuid kõike peab võtma kaine lejana, selle kõrval tegelesin veel kerge­ meelemõruduse suurust. Kuna spordi- mõistusega, kuigi minu süda oleks jõustikuga ja mängisin võrkpalli, kuid ühinguvaheliscs konkurentsis käis äge meelsamini olnud selles sihvakas ja pikas kõige helgemad mälestused on talletunud ärplemine Leningradi ja Moskva spartak- akadeemilises paadis. Olin ju minagi sõudmisest. laste vahel, siis leidsime endile suure­ 1954. aastal pärast "Spartaki" meistri­ Meil oli tore treener- Mihkel Leppik, pärased pöidlahoidjad leningradlaste näol. võistlustelt naasmist kahevahel - kas väga impulsiivne, energiline, sõbralik ja Nendel võistlustel olid leiningradlannad pühendada oma elu sõudmisele või pealegi erekordselt sümpaatne inimene. esimesed, Moskva naiste kaheksapaat oli laulmisele? Otsustasin siiski laulmise Kui tema ei oleks olnud see, kes ta oli, teine ja meie oma "logiseva loksuga" kasuks. polnuks meie paatkond - algul neljase, olime siiski kolmandad! Siiani on sellest 1955. aastal läksin "Estonia" teatrisse hiljem kaheksase naiskond -jäänud ene­ kohutavast ebaõiglusest väike okas esialgu ooperikoori lauljaks, 1960. aastast sele kindlaks ja treeninguhimuliseks mit­ hinges. sain sama teatri ooperisolistiks, kus töötan meks pikaks aastaks. Oma eesmärki: Meenub veelgi minu esimene võistlus praeguseni. Olen osalenud rohkem kui treenida, treenida ja treenida ning võis­ väljaspool Eestit 1952. aastal. Elasime seitsmekümnes lavastuses. Minule arm- telda, võistelda ja võistelda me mõistsime toonase mõiste järgi luksushotellis sakssaanud osatäitmisi on palju, siin- kui kohustust oma paadikaaslaste ja tree­ "Euroopa". Hotellis tunnetasime oma­ neri vastu, seepärast ei olnud treening aegse ajastu hõngu - oli ju kogu mööbel mitte raske ja vastumeelne orjatöö, vaid ja muu atribuutika, loomulikult ka hoone meelepärane tegevus, kus sagedased ise tsaariaegne. Selle kirjeldamiseks sobib võistlusreisid tõid toredaid elamusi ja vaid üksainus sõna: võrratu! Hilisematel vaheldust niigi rutiinsesse argiellu. Prae­ aastatel oma kontsertreiside ajal olen gu, tagantjärele mõtlen: jumal tänatud, et selles hotellis mõnel korral elanud ja iga see niimoodi oli! Tol ajal me ei mõelnud kord meenub mulle, kuidas ma kord, ega kujutanud ettegi, et meie aastaid tagasi, nii-öelda "lapseeas", seda sõudmisharrastus ja -tegevus võiks olla hotelli imetlesin. kuidagi teistsugune. Meil oli palju rõõme Kui ma nüüd neid vanu sõudmis- ja kordaminekuid. Võistlusreisid Moskva aegseid fotosid vaatan, siis mõtlen ikka, et ja Leningradi "Spartaki" üleliidulistele see aeg oli nagu muinasjutt, unenägu, kus meistrivõistlustele, kodused jõukatsu­ "meie Prints" - Mihkel Leppik, suutis mised nii armsal Pärnu jõel! meile selle küllaltki raske spordiala oma 1954. aasta juunis pidime sõitma energia ja suhtlemisoskusega köitvaks ja Moskvasse spordiühingu üleliidulistele meelepäraseks teha. võistlustele. Selle nimel ma loobusin isegi Kui meie treeningute ajal Pärnu, kooli lõpupeost (lõpetasin sel aastal Pärnu Sauga ja Reiu jõel oli kuulda meie I Keskkooli), sest kohusetunne ei lubanud treeneri kõva sõimuhäält, mis käis igati Võidukas kahese rahvapaadi naiskond mind "alt vedada" oma naiskonna - asja juurde, lisas indu ja viha igasse 1953. aastal. Vasakult: Vaike Pajusaar, kaheksapaadi - teisi tüdrukuid. Olime sel aerutõmbesse, siis ütles minu ema, et Urve Tauts ja treener Mihkel Leppik. -3-

päev oli päev, mil minu silma all meie kodutänavas kihutas suure kiirusega sõitnud purjus autojuht surnuks minu abikaasa. Mul on tütar ja poeg. Panen imeks, et ka minu tütre elutee on viinud ta Pärnu. Mul on ka tore lapselaps - seitsmeaastane Joanna, kellel näen samuti lauluannet olevat, kuid eks näeb, kuhupoole tema elurada end keerab. Peale teatris laulmise ja kontsert- tegevuse töötan pedagoogina Muusika­ akadeemias. Mulle teeb palju rõõmu asjaolu, et saan töötada noorte keskel ja et "Spartaki" üleliidulistel meistrivõistlustel Leningradis 1952. aastal. Vasakult: minu ümber heliseb muusika - noored, paatkonna treener ja roolija Mihkel Leppik, Aino Näkk, Evi Lepik, Urve Tauts, Vaike kaunid lauluhääled. Tahaksin, et ka ne­ Pajusaar, Elvi Kivimägi, Aliide Tamm, Vilja-Veleida Saar. Tema selja taga ei ole fotole mad leiaksid endale mõne meelisala, mille jäänud Helve Läbi. najal saaks täiendada ja arendada oma füüsilisi võimeid, eriti mõnda vastu­ pidavust nõudvat spordiala, mis aitab juures märgiksin vaid nimiosa Georges pisikusse nakatusin sõudmisega tege­ kopsumahtu suurendada. Laulmisele tuleb Bizet' ooperis "Carmen", Amnerist ja lemise ajal) - Norras, Itaalias, Soomes, see kasuks, olen seda omal nahal tunne­ Azucenat vastavalt Giuseppe Verdi Rootsis, Süürias, Jordaanias, USA-s, tanud, sest minu kunagine sportlik ooperites "Aida" ja "Trubaduur", Marfat Belgias, Prantsusmaal, Tšehhoslovakkias, tegevus on mind palju, väga palju aida­ Modest Mussorgski ooperis "Hovanšt- Ungaris, Poolas, Jugoslaavias, Saksamaal, nud. Isegi veel nüüd lööme enne laulu- šina" ja Santuzzat Pietro Mascani ooperis peaaegu kõigis endistes Nõukogude Liidu tundi ja tundide käigus tantsu ning "Talupoja au". liiduvabariikides, Beneluxi maades. võimleme - abi on sellest küllaga. Peale teatritöö olen laulnud arvukalt Olen oma eluga rahul ja õnnelik. Mul Soovin Eesti sõudjatele tugevat aeru- vokaalsümtoonilisi suurvorme ja olen oli väga hea ja mõistev abikaasa - tõmmet, seitset jalga paadikiilu alla ning olnud kaastegev orelikontsertidel. Seoses helilooja, dirigent, tromboonimängija Ülo toredat ja saavutusterohket juubelit sellega olen palju reisinud (sellesse Raudmäe. Minu elu kõige traagilisem 2000. aastal! Toimetuselt: Urve Tauts-Raudmäe sündis 2. novembril 1935. aastal Pärnus. 1954. aastal lõpetas ta Pärnu I Keskkooli, õppis seejärel Tallinna Muusikakoolis (1954-1958) ja Tallinna Riiklikus Kon­ servatooriumis (1958-1963) Alice Roo- laidi lauluklassis. Töötas 1955. aastast teater "Estonia" ooperikooris, 1960. aas­ tast "Estonia" solistina, 1974. aastast Tal­ linna Muusikakoolis ja 1978. aastast Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusikaakadeemia) laulu- õppejõuna. 1974. aastast dotsent. Urve Tauts oli Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseisu saadik (1975-1980). Talle on omistatud Eesti NSV teenelise kunstniku nimetus (1968) ja Eesti NSV rahva­ kunstniku nimetus (1974). Ta on Eesti Teatriliidu liige 1963. aastast. Urve Tauts on 1980. aasta Georg Otsa nimelise preemia laureaat. "•Spartaki" üleliidulistel meistrivõistlustel Moskvas J954. aastal kolmandaks platseerunud paatkond. Vasakult esimeses reas: Urve Tauts, Evi Lepik, Aino Näkk, Vaike Pajusaar; teises reas: Helve Läbi, Elvi Kivimägi, roolija Õilme Kukk, Aliide Tamm ja Vilja-Veleida Saar. -4- Maailmameistrivõistlused Kölnis - "tavaline" läbikukkumine Mihkel Klementsov, ESL-i peatreener 1991-1998

selles on olnud mitmeid nii objektiivseid misside otsimine ning kõigi treenerite ja kui subjektiivseid põhjusi. Fakt jääb aga sportlaste soovide arvestamine viib pooli­ faktiks - plaanitud tulemusi pole. kute ja mugandunud lahendusteni, kus Et maailmameistrivõistlustele pääse­ põhiline on tihti langenud tagaplaanile. da, tuli saavutada koht 12 tugevama Vaid kitsalt oma klubi või enda hetke- hulgas MK-regattidel. Seda käisid meilt vajaduste arvestamine, samuti põhimõtte­ üritamas vaid kolm meest - lisaks line vastuseis koostööks loob olukorra, Jaansonile ja Lutoškinile veel Divonin. kus on vaja reaalseid hoobasid väikluse Jüri ja Roman lunastasid endale pääsme mahasurumiseks. Usun, et senitehtus lei­ esimesel katsel - MK I-etapil Münchenis dub ka positiivset. Läbi raskuste on tead- saavutasid nad vastavalt 7. ja 5. koha. vustunud vajadus osaleda Sen-B võist­ Tõsi küll - kergekaalu ühepaatidel karika lustel. Möödundaastased Silini 6. koht arvestust polnud ning seoses sellega oli ning Sonntaki ja Endreksoni 8. koht Kree­ konkurents ka lahjem. Divonini katsetus kas loovad platvormi edasisteks sammu­ Hazewinkelis lõppes kahjuks lohutussõi­ deks. Edukas esinemine üliõpilaste maa­ dus. ilmameistrivõistlustel kinnitas seda. Jüri etteasted kahel ülejäänud MK- Balti matsi taaskäivitumine ei peaks etapil piirdusid 18 tugevama hulka jõud­ saama väljundiks mitte ainult proffidele - misega, vaid Amsterdamis Holland Beke- riigi esindamine tõuseb taas ausse. Miks selline pealkiri? ril õnnestus teha hooaja säravaim start - Veel üks samm tegi headmeclt, nimelt Vaadates tagasi kolme viimase aasta kolmas koht Mülleri ja Chalupa järel MM-i eelne laager Viljandis, mille toi­ tiitlivõistluste tulemustele saab asi selge­ ajaga 6.43,98!!! mumine sellises formaadis oli positiivne, maks. Tuletame meelde: Atlanta OM: Kölni kiretu esinemine sundis mind kuigi kahjuks ka kulukas. Siit kerkibki Jaanson - 18. koht, rohkem võistlejaid tegema tagasiastumise otsuse. Kuna minu järgmine küsimus - raha? meilt OM-ile ei pääsenud; Aigubelette otsene töökohustus oli koondiste etteval­ Neid mõtteid kirja pannes alustasin MM '97: Jaanson - 13. koht, Jamnes- mistamine tiitlivõistlusteles ning nendest pessimistlikult, nimetades meie esinemisi Herm - 13. koht, Lutoškin - 14. koht, kõige tähtsamatel võistlustel oleme mit­ tiitlivõistlustel "tavalisteks" läbikukku- rohkem võistlejaid polnud; Kölni MM mel aastal ebaõnnestunud, siis nägin sel­ misteks. Lõpetaksin siiski optimistliku­ '98: Jaanson - 14. koht, Lutoškin - 17. les ennast kõige suurema vastutajana. malt. Meil leidub grupp perspektiivseid koht. Seejuures on minu siiraim soov, et seda ei noori, kellega sihipäraselt töötades on Kindlasti ei ole need tulemused selli­ võetaks althüppamise ega allaandmisena, reaalne seada sihte kodustest võistlustest sed, mida oleme viimaste aastate tiitli­ vaid katsena tuua muutusi senises rutiinis. kaugemale. Leidugu vaid vedajatel tarkust võistlustelt oodanud ja lootnud. Miks Arvan, et meie ettevalmistus nõuab ja kogemusi ning sportlaste potentsiaali. loodetud tulemused saavutamata jäid, eks "tugeva käe" poliitikat. Liigne kompro­ Selleks edu soovides!

B E L F O R D

ÕIGUSABI TEENUSED TATARI 6 10314 TALLINN ESTONIA TEL +372 6 604 913; +372 6 604 978 FAX +372 6 604 935 E-MAIL:[email protected] -5- Meil on juunioride maailmameister! Raini Lelle, Sõudeklubi "Pärnu" treener

mitte, kuid oma "taevast sülle langenud" üksteisest möödarääkimine, vaat seda ülesannet täitis ta entusiastlikult ja ma minu noor aju küll kinni ei püüa. Aga eks pean ütlema, et ta sai selle tööga toredasti me oleme senini ikka elanud väikeste hakkama. Paraku oli samasugune prob­ segaduste ja vägeva enesekiituse najal. leem päevakorras ka 1997. aastal enne Lõpuks saime ka selle küsimuse klaaritud Hazewinkeli võistlusi. ja võistlused võisid alata. Esmaspäeva hommikul jõudsime Noorsõudjate tippsündmusele oli Ottensheimi - võistluste läbiviimise kokku tulnud 668 sportlast 44 riigist, kes paika. See väikene asula asub umbes alustasid neli päeva kestvat sõude- pooletunnise bussisõidu kaugusel 200 karusselli oma taseme tutvustamisega eel- tuhande elanikuga (ajalooürikutes 1236. ja lohutussõitudes kuni poolfinaalides toi­ aastal esmakordselt mainitud) Doonau- munud kohajagamisteni välja. äärsest sadamalinnast, Austria musta Finaalvõistluste päeva varahommikul metallurgia keskusest, praegusest Ülem- asus esimese Eesti paatkonnana stardi­ Austria liidumaa pealinnast Linzist, kus liinile poiste paarisaeru neljapaat. D-fi- toimusid kõik võistlustega seotud protse­ naalis olid nende vastaseks Moldova duurid, osavõtjate majutamine ja toitlus­ poisid, keda võideti küll paarikümne tamine. sekundiga, kuid sellest hoolimata pidid "Tänu" Eesti Sõudeliidu asja­ meie poisid leppima üldjärjestuses vaid 1998. aasta juunioride maailma­ ajamisele tekkis meil mõningaid aru­ 19. kohaga. B-finaali õnnestus end välja meistrivõistlused korraldati Austrias. saamatusi mandaadis. Nimelt olid meie sõuda tüdrukute ühepaadil Katrin Otsal, Juuli keskel selgitasime katsevõist­ sõudejuhid peale ühepaatide eelregist­ kus ta võitles välja neljanda koha, mis luste käigus vabariigi 1998. aasta Eesti reerimisel üles andnud paarisaeru-, kokkuvõttes tähendas kümnendaks jää­ juunioride koondvõistkonna nimelise roolijata ja roolijaga kahepaadi. Nelja- mist. Selle saavutuse tegi Katile ker­ koosseisu. Juba enne katsevõistlusi oli paadist mitte märkigi! Miks see asjaolu gemaks norra piiga, kes oskas sadakond eelnenud võistluste põhjal endale koon­ viimase hetkeni niimoodi oli, sellele os­ meetrit enne finišit oma paadi kummuli dises koha kindlustanud poiste ühepaadil kavad täpse vastuse anda ehk asjaosalised keerata. Meie Katist sai omakorda FISA narvalane Leonid Gulov. Läbi katse­ ise, sest oli ju ammuteada fakt, et esi­ kontrollgrupi suur lemmik. Kõigepealt võistluste pääsesid vabariigi esindusse algselt Austriasse pääsu üritanud roolijata pidime pärast eelsõidu lõppu kaalukausile veel tüdrukute ühepaadil Katrin Ots neljapaat langes varakult konkurentsist panema Kati paadi, mis osutus lubatud 14 Sõudeklubist "Pärnu" ning poiste paaris- välja, nii roolijata kui ka roolijaga kahe- kilogrammist viie kilogrammi võrra raske­ aeru neljapaadil Evgeni Popelišin, paat nendele võistlustele ei kandidee- maks. FISA ametimeeste kaastundlike Margus Pani, Sander Mets ja Raido rinudki. Seega oleks olnud piisavalt aega naeratuste saatel viisime Kati ülekaalutud Lembit Pärnu "Kalevist". ja võimalusi vastavad muudatused õige­ ja normikohaseks tunnistatud "ratsu" ta­ 1. augusti hilisõhtul pärast esimese aegselt paika panna. Milleks toimub Eesti gasi tema jaoks selleks ettenähtud kohta. päeva starte Eesti täiskasvanute meistri­ sõuderingkondades selline vassimine ja Teistkordselt naeratas "õnn" Katile pärast võistlustel alustasime autobussiga teekon­ da võistluspaika. Kuut võistlejat assis- teerisid treenerid Matti Killing, Sergei Gluško ja allakirjutanu. Bussirooli keeras kahekordne Eesti sõudemeister Fredy Killing, ikkagi sõudespordi spetsialist, kes kunagise roolijana oskas omapoolset nõu anda. Et need võistlused kulgevad meie jaoks üliedukalt, ei osanud ilmselt mitte keegi enne võistlusi arvata, mistõttu vabariigi sõudejuhid ei planeerinud võist­ konnale isegi mitte ametlikku esindajat. Küllap vastasel korral oleks mõni reisi- himuline asjamees paika pandud. Kuna meie seltskonna koosseisus ametlikku asjaajajat ei olnud, siis võttis Matti Killing priitahtlikult need kohustused enda kanda. Ma ei tea, kas see lisa­ koormus tõi talle ka mingit rahuldust või Leonid Gulov. -6-

B-finaali võistlussõitu, kui teda kutsuti pool ei pakkunud küll midagi eriti rõõ­ poiste kaheksapaadi. Tundub, et väga dopingukontrolli. See osutus talle kaunis mustavat, kuid mida tõmme edasi nadi on ka soomlaste seis. Kui nende piinavaks katseks, sest võidukihutamine distantsi teisel poolel, seda kindlamini ühepaadi tüdruk oli 1997. aastal 17., siis oli teinud oma töö ja ihus olema pidanud Ljonja sõitis ja lõpujoonel ei olnud talle Linzis puudusid soomlased osavõtjate vedelikud olematuks muutnud. Katil tuli enam vastast. Finišis oli ta edu ülejäänute nimekirjast hoopis. valvsate tädide range pilgu all neelata ees kindel, teiseks platseerunud sakslast Itaallaste, prantslaste ja poolakate mineraalvett ja "Cocat" ning seda üle Weissi võitis ta 2,23 sekundiga! See oli edestamise ning mitteametlikus võist­ kahe tunni, kuni vajalikus koguses pidu meie tänavas! Meie saime oma kondlikus arvestuses saavutatud 9. ko­ taastunud ihuvedelik võimaldas arsti- maailmameistri! haga võime küll rahule jääda. Olime ju onudele nõutava proovi ära anda. Nagu eestlastel ikka kombeks, võistlustules ainult kolme paadiga! Taasiseseisvunud Eesti võistkondade meeldis ka meil kiigata naabrite "kapsa­ Need võistlused olid juunioride MM esindajad ei ole eelnenud viiel juunioride aeda". Lätlastel jäi vähe puudu medali- eestlastele kahtlemata senistest edukamad. maailmameistrivõistlustel nii suure huvi võidust tüdrukute paarisaeru kahepaadil. Asjaolu, et kuuest koondislasest saavad ja tähelepanuga jälginud vist mitte ühtegi Tavakohaselt viimastel aastatel nähtuga vanuse poolest viis noort osaleda ka 1999. võistlussõitu, kui seekordset poiste ühe­ rassisid leedulased oma esinduspaatidega aasta MM-il Bulgaarias, annab meile paadi A-finaali. Seda põhjustas meie "punase laterna" rollist pääsemiseks. põhjust unistada veelgi edukamast aas­ mees Leonid Gulov, kes seisis ühises Nende puhul tegi kadedaks asjaolu, et nad tast! stardirivis maailma kuue tugevama poisi suutsid nendele võistlustele välja panna Või kuidas? Paraku on elu karm ... hulgas. 2000 meetri distantsi esimene

KUI KÄID MINUGA - OLEN MÜÜDAV, TEED SEDA MÕNUGA AGA TRUU KAASLANE

mudel 802 mudel 1001 Abzorb® tehnoloogia päka ja kanna all, Abzorb* tehnoloogia päka ja kanna all, vett hülgav pealis, väga stabiilne ja mitmekülgne, vastupidav treening)alats. vastupidav

achieve newbalance achieve newbalance

hoia elu tasakaalus hoia elu tasakaalus -7- Kahe võistlusreisi muljeid

Silver Sonntak, Sõudeklubi "Pärnu" tegevsõudja

sööklasse sealset kokakunsti toodangut koha ehk üldkokkuvõttes olime kahek­ maitsma. sandad, edestades Suurbritannia, Rootsi, Päeval valitses niisugune kuumus, et Portugali ja Ungari paatkondi. Põhi- vabas õhus ei olnud võimalik midagi ette finaalis oli järjestus järgmine: Itaalia, võtta. Ka kõik kauplused olid suletud. Hispaania, Šveits, USA, Hollandi ja Linn oli välja surnud. Saksamaa. Andrei Silin sõitis ühepaadil Kohaliku loomariigi esindajaist olime välja väga hea - kuuenda koha. silmitsi päris korraliku suurusega kilpkon­ Kui võistluspaika Joanninasse, mis naga, kes üle sõidutee komberdades asub Salonikist umbes 400 km kaugusel, sulges tee autobussile, millega pärast sõitsime öisel ajal, siis võisime ainult söögiaega puhkepaika sõitsime, soojen- bussiistmelt maha kukkudes oletada, et dusjooksu tehes aga sebisid igal sammul tegemist oli järsu kurviga; kui aga oli sisalikud jalge vahel ja veetreeningutel kuulda autobussi pidurite hirmsat vilis­ nägime paadiga "võiduujuvaid" madusid, tamist, siis saime aru, et ees on järsk las­ pea vee sees püsti nagu Kreeka muistse kumine. Kuna koduteele asusime päeva­ sõjagaleeri uhkelt nikerdatud esitääv. valges, siis nägime oma silmaga, millise Võistluste algusajaks oli sündinud ohtliku teekonna olime öösel läbinud. ootamatu ime - järv oli rahunenud ja Omamoodi "julgustavalt" mõjusid maan- veepind peegelsile, mis ei meenutanud tee-äärsetes kuristikes vedelevad lömmis eelmiste tormipäevade möllu mitte ja purunenud autovrakid. millegagi. Kodutee mikrobussi ja paaditreileriga 24.-26. juulil korraldati Kreekas Võistlus peeti ära kahe päevaga. kestis kolm ööd-päeva. "Rahvaste karika" võistlused, mida Neist jäi elavamalt meelde paarisaeru Meie jaoks Tõnuga olid need võist­ peetakse ka Sen-B (19-22-aastaste) neljapaadi finaal, kus 60 meetrit enne lused esimeseks tõsiseks proovikiviks, mitteametlikeks maailmameistrivõist­ finišit oli Itaalia paatkond konkurentidest kus me esmakordselt paarisaeru kahe- lusteks. kahe korpuse võrra ees. Nad pidanuks paadil "pistsime rinda" selle maailma See oli minu jaoks esimene võistlus­ ainult aerud veest välja vajutama, et paat vägevamatega. reis, kuhu sai sõita kõige kiirema trans­ võidukalt finišisse libiseks. Ometi oskas Selle loo tahan lõpetada itaallaste pordivahendi - lennukiga. Tallinnast star- üks sõudja paatkonnast teha "konna", neljapaadi võistlussõidu kohta treenerite tisime kolmekesi: mina, Tõnu Endrekson mistõttu itaallased finišeerusid teistest poolt väljaöelduga: "Võistlus ei ole lõp­ ja Andrei Silin marsruudil Tallinn - kümmekond sekundit hiljem- viimastena. penud enne, kui ta on lõppenud!" Helsingi - Budapest - Saloniki ja sealt Meie Tõnuga jõudsime B-finaali, kus autobussiga edasi võistluspaika - Joanni- sõudsime välja Rumeenia duo järel teise Teistkordselt startisime rahvusva- nasse. Kreeka võttis meid vastu kohutava kuumusega. Oli õnn, et kusagil termo­ meetreid näha ei olnud ja vaevalt, et nende näit meid eriti rõõmustanud oleks. Meeldiv oli aga see, et pärast pikki lennu­ tunde olime Eestiga ühises ajavööndis, mis ei tekitanud kohanemisprobleeme. Joanninasse jõudsime mõni päev enne võistluste algust. Kuna aga Arvo Loorits, Mihkel Leppik ja Jaan Tults ei olnud mikrobussi ja paaditreileriga veel kohale jõudnud, siis möödus see aeg meile sõudmise mõttes tegevusetult. Meie õnneks ei saanud aga keegi teinegi veetreeningule minna, sest järvel valit­ senud torm tõstis niisuguseid laineid, mida mina Pärnu jõel senini näinud ei olnud. Nii me siis kolmekesi sõitsime 50- kohalise autobussiga, mida saatis politsei- eskort - üks auto autobussi ees, teine selle taga -, hotellist võistluspaika tormilaineid Võistluste avaparaad. Eesti lipuga Silver Sonntak, vasakul käel Tõnu Endrekson, imetlema ning sealt kohaliku ülikooli paremal Andrei Silin. -*-

vaatasime, kuidas võitjate riigilipud lipumasti kerkisid, õnnitlesime üksteist vastastikku ja ... alles pärast paadiga paadisillani ulpimist, kui hingamine juba normaalseks muutus ja enesetunne paremaks läks, jõudis meie teadvusse arusaamine, et see sõit on selleks korraks lõppenud -ja hästi lõppenud. Võistluste lõpubanketil toimus tõeline rahvusvaheline vennastumine ja ei oska öelda, kuidas see pidu lõppes, sest meie pidime poole pealt lahkuma, kuna ees ootas pikk teekond koju. Kiirest ära­ sõidust ei tulnud aga midagi välja, sest meie paaditreiler oli aia sees luku taga. Et oma paate kätte saada, pidime osa aeda eest ära tõstma, betoonposte nihutama, treileri koos paatidega välja tirima ja siis kogu paigast nihutatud ja ära tõstetud Tõnu Endrekson ja Silver Sonntak Joanninas pärast treeningut. Järve vastaskülel kupatuse jälle õigesse asendisse sättima. Kreeka mägine maastik. Kojusõit kulges normaalselt, kui mitte arvestada mõningaid lisaringc mõnes linnas ja Urmase väikest eksitust auto helistel võistlustel Tõnuga paarisaeru ka- tekitavaid hüppamise ja kargamise piduripedaaliga, mille tagajärjel üks "Ško­ hepaadil üliõpilaste maailmameistrivõist­ elemente. da" firmamärki kandev auto kannatada lustel, millised korraldati 22.- 27. sep­ Võistluspaigaks oli kesklinnast veidi sai. tembrini Horvaatia pealinnas Zagrebis. eemal asuv sõudekanal, millega külgneval Kokkuvõttes tänan kõigiti korda­ Meie reisiseltskonda kuulusid Katrin järvel oli võimalus treenida ja end enne läinud ja meile Tõnuga võimaldatud igati Karotamm ühepaadil, Priit Purge kerge­ starti soojaks sõita. eduka reisi eest meie abistajaid - Eesti kaalu ühepaadil ning Tairo Tarvis, Priit Kogu üritus oli korraldatud hästi - Kultuurikapitali ja Sõudeklubi "Pärnut". Tamm, Kaido Reivelt ja Tanel Häidkind võistlused kulgesid ladusalt ja rahva­ roolijata neljapaadil, treener-esindaja- rohkelt. Meie teekond Tõnuga A-finaali ei Üliõpilaste MM-il osalesid 23 riigi bussiabijuht Urmas Hein, pärisametilt olnud kerge, kuigi me tasavägises konku­ üliõpilassõudjad, medaleid jagunes bussijuht Fred Killing ning võistlustele rentsis oma koha kuue parema paatkonna kolmeteistkümnele riigile, kulda üheksale. sõitev kohtunik, teekonna ajal ka hulka kindlalt välja sõitsime. Edukamad olid Horvaatia 3 kuld-, 2 hõbe­ '"kaardilugeja" ülesandeid täitnud Peeter Finaalsõit kukkus meil päris kenasti ja 1 pronksmedaliga ning Poola vastavalt Mardna. väljaja meile endilegi väikese üllatusena 3+1+4 medaliga. Võistluspaika probleemideta laabu­ tulime pronksmedalile. Esimest, kuid Naiste ühepaadil oli Tallinna Tehni­ nud jõudmise järel paigutati meie esindus kindlasti mitte viimast korda, seisime kaülikooli üliõpilane Katrin Karotamm 13 ülikooli ühiselamusse. Meid toideti tribüüni ees, endal jalad sõidust "peh­ võistleja hulgas 9. kohal. Meistritiitli sai kõrvalasuvas sööklas, kus osati maitsvat med" ja värisevad, mistõttu autasustamis- bulgaarlanna Roumiana Neikova. Meeste toitu valmistada, mida ei saanud öelda tseremoonia ajal oli tõsist tegemist püsti­ kergekaalu ühepaadil tuli Tartu Ülikooli tugevasti ülesoolatud salatite kohta. Janu seismisega. Kuulasime ära Poola hümni, kehakultuuriteaduskonna üliõpilane Priit tuli kustutada aga ainult kraaniveega. Võistluste avatseremoonia toimus pealtvaatajate tribüüni ees laval, kus esinesid mitmed tantsu- ja laulurühmad. Kui selle kultuuriprogrammi lõppvaa­ tuseks tuli lavalaudadele üks Horvaatia kuulsamaid lauljannasid, hakkas pikast kunstikavast kärsituks muutunud pealt­ vaatajaskond pingiridade vahel ringi lippama, jõudes lõpuks ka lavale, kus "pealehakkajamad" lauljanna ümber piira­ sid ja mürtsuva muusika taktis endid lahti riietama hakkasid (kahjuks küll ainult meesterahvad!). Kui lauljanna oli end piirajate rõngast vabaks võidelnud ja lavalt ärajooksnud, oligi võistlus avatud! Õhtuti jätkus meil aega ringi kõmpida Zagrebi vanalinnas, kus suurem "saalimine" toimus keskväljakul, millisel kohalikud breakerid sooritasid muljet­ Üliõpilased Horvaatias. Vasakult esimene ESL-i president Peeter Mardna, ees keskel Urmas Hein. -9-

(TÜ, füüsika), Priit Tamm (EPMÜ, vee­ majandus), Tairo Talvis (EPMÜ, vee­ majandus) ja Tanel Häidkind (EPMÜ, metsandus) 8-ndaks, kaotades B-finaalis Prantsusmaa ja Šveitsi paatkondadele. Esikohale tulid Poola üliõpilased. Meeste paarisaeru kahepaadil, kus Silver Sonntak ja Tõnu Endrekson olid kolmandad, saavutas esikoha 1998. aasta täiskasvanute maailmameistrivõistlustel pronksmedali saanud Marek Kolbowicz ja Adam Korol Poolast. Hõbemedalile sõud- sid Ivan Jukic ja Marin Vranješ Horvaa­ tiast. Meie sõudjate kolmas koht võist­ lustel osalenud 13 paatkonna hulgas on saavutus, millele võib anda väga hea hinde. Eesti üliõpilasvõistkonna treener Eesti üliõpilaste pronksipoisid paarisaeru kahepaadil. Vasakult: Tõnu Endrekson ja Urmas Hein tänab südamlikult hr. Peeter Silver Sonntak. Mardnat, kes leidis aega võistkonnaga kaasa sõita ning oma isiklikele võistlus- Purge 12 paatkonna hulgas 10. kohale, Meeste roolijata neljapaadil, millel osales kogemustele toetudes oli heaks nõus­ tiitlivõidu sai tšehh Vabroušek Michal. 11 paatkonda, jäid tartlased Kaido Reivelt tajaks, suureks abimeheks ning toetajaks.

KAALUJÄLGIJA

mudel 827 Kergekaaluline abzorb* tehnoloogia päka ja kanna all, paljude testide võitja. Laiused D; 2E; B

achieve newbalance =i hoia elu tasakaalus -10- Olla või mitte olla Hugo-Herbert Artma, ESL-i žürii esimees

EESTI inventar. Võistluste käigus ülesütlevad reaalseks. Seda esmajärjekorras nõude SPORDIKOHTUNIK megafonid ja paadimootorid hakkavad kohta, mis kehtestab litsentsi saamiseks ja kujunema juba traditsiooniliseks hädaks. selle iga-aastaseks kinnitamiseks vajaliku See on mõistetav, arvestades meie käsu­ arvu kordi osalemise võistlustel sõude- tuses oleva tehnika iga. kohtunikuna. Kuna me ei ole ettenähtud EESTI Kolmandaks probleemiks on võistlus- tingimusi viimase kolme aasta jooksul distantsi tähistus välisradade poide näol, olnud suutelised täitma (osalus Eesti SÕUDEUIT millede arv aasta-aastalt väheneb, vaata­ tiitlivõistlustel), siis peame järgmisest mata võistlusi korraldava SK "Pärnu" aastast (1999) alates sõudeaasta parima /alaliidu nimetus/ ^KKtm MKm.. WKm pingutustele, sest kogu ettevõetu nullivad kohtuniku määramist senikehtinud punkti- HÜÖO-HBRBBRT ARTMA, "poikratid" oma "agara" tegevusega. tabeli alusel ebaõiglaseks. See oleks väär /ees- ja perenimi/ Neljandaks murelapseks on üha elav­ nende kohtunike suhtes, keda me ei saa RAHVUSKATEGOORIA nenud jõeliiklus, seda eriti erakätes ole­ rahaliste vahendite puudumise tõttu vasta­ /omistatud nimetus/ vate suurejõuliste ja kiirete mootorpaatide vatele võistlustele kutsuda. Võistlustel näol. Kui täislastis kalapaadid, läbides mitteosalemine viib aga litsentsinõuete -29, • 01 . 19flga. võistluste ajal võistlusdistantsi, vähen­ mittetäitmisele ja loomulikult ka tead­ davad oma kiirust, et mitte tekitada lainet miste, oskuste ning kvalifikatsiooni kaota­ / /allkiri/ võistlustrassil olevatele paatidele, siis misele. "kiirusehullud" eraomanikud kihutavad Meie seotust FISA žüriiga ähvardab Kohtuniku tunnistus. suisa sihilikult läbi võistlejaterivi. Siin rahvusvahelise kohtuniku nimetust oma­ loodame esmajärjekorras Pärnu abi­ vate kohtunike vähesus, õigemini aktiiv­ See pealkirjastatud Hamletlik küsimus on linnapea hr. Väino Moori algatatud Pärnu selt rahvusvahelises sõudeelus osalevate kerkinud tõsise päevaprobleemina ESL-i jõgikonna veeliikluse eeskirjade väljatöö­ kohtunike puudumine. Oleme seda küsi­ žürii tegevuskavva. Probleemid, mis on tamisele, kuhu žürii esitas ka omapoolsed must hoidnud päevakorras juba mitu paari viimase aasta jooksul tõusnud žürii ettepanekud. aastat, kuid seni pole sobivat lahendust ette, on senini süvenenud, ja mida aasta Kui rääkida stardikorraldusest, siis leidnud. FISA litsentsi kohtunike ette­ edasi, seda suuremaks kasvanud. loodab žürii, et meil kunagi on regulee­ valmistamine on aga ESL-ile esmatäht- Kuigi hetkeseisuga on žüriis arvel 8 ritavad stardisillad stardikohtunike pukiga susega ülesanne. Rahvuskategooria, 3 A-litsentsi, 5 B- ja stardikäsklusi antakse foorituledega. Tehes kokkuvõtet 1998. aasta hooaja litsentsi ja 9 C-litsentsi sõudekohtunikku, See kuulub praegu julgete mõtete maail­ võistlustest, tuleb eelkõige märkida, et teeb žüriile muret kahe kõrgema kate­ ma, see on - utoopia valdkonda. Kuid neil tegutsenud kohtunikud said oma gooria kohtunike arvu vähesus, mis seab ometi, kui me tahame korraldada rahvus­ ülesannetega hakkama - küll läbi meid probleemi ette, kuidas kindlustada vahelisi regatte, siis peame jõudma pika raskuste, kuid siiski tähtede poole! 1998. vabariigi tiitlivõistlused stardi- ja dis- sammu edasi viiekümnendatest aastatest, aasta parimaks kohtunikuks tunnistas tantsikohtunikega. Pealegi on nende hul­ kus stardikohtunik andis stardikäskluse žürii tartlanna Krista Kungla. Žürii tänu­ gas inimesi, kel oma töökohast tingituna Pärnu muulilt ja jooksis võistlevate sõnad kuuluvad veel Jaan Tultsile ja ei ole alati võimalik võistlustel osaleda. paatidega piki muuli paarsada meetrit Mihkel Klementsovile, kes oma ameti­ Murelikuks teevad ka mõne treeneri alu­ kaasa. Pool sajandit hiljem on stardi- kohustuste tõttu on platsis igal võistlusel setud süüdistused kohtunike ebaõige tege­ korraldus samal tasemel (!), ainult selle ja nende käigus kohtunikuna ka tegut­ vuse kohta, seda isegi ebaõiges ajamõõt- vahega, et võistlussõitu saadab arbiiter senud. mises, mistõttu Rahvuskategooria koh­ mootorkaatriga, kui selle mootor just Žürii soovib kõigile sõudekohtunikele tunikud Evi Lepik ja Kalju Perner on parasjagu üles ei ütle. 1999. aasta hooajaks häält tegevaid mega- keeldunud Eesti tiitlivõistlustel tegut­ Žürii asus seisukohale, et 1993. aastal fone, mürisevaid mootoreid ja täpset semisest. kinnitatud ESL-i žürii põhimääruse sõna­ silma kõikvõimaliku märkamiseks! Teiseks murelapseks on kohtunike sõnaline täitmine on muutunud eba­ -11- Toimetaja veerud

1998. aasta kokkuvõte on rõõmustav. tehniline tulemus, see on sportlase edukus korraldama näiteks Lätis. Eesti sõudjatepere noorem generatsioon või edutus. Jääb üle vaid loota, et OM-ile Sõudesport on Eestis harrastatavatest andis häälekat märku oma tulekust pääsemiseks seatu on meie sõudjatele spordialadest esimene, mis alustas orga­ rahvusvahelisele areenile. Narva noor­ jõukohane. Selle ürituse edukuse nimel niseeritud tegevust. Nimelt moodustati mehe Leonid Gulovi kuldmedal juu­ tuleb kõigile osavõtjatele jätta "vabad 17. veebruaril 1875. aastal Tartus "Dor- nioride MM-il, pärnakate Silver Sonntaki käed", neid mitte koormata halli argi­ pater Ruder-Klub". Tegid seda ärksamad ja Tõnu Endreksoni kolmas koht üli­ päeva murede ja lisaülesannetega, mis ja sõudespordist huvitatud saksa soost õpilaste MM-il on saavutus, millist ei ole võiksid hajutada nende tähelepanu. noored mehed, pannes seega aluse Eesti meil olnud Vjatšeslav Divonini (1988. Et üks ebakompetentne otsus võib sõudespordile. aastal) ja Reet Palmi (1986. aastal) ae­ põhitööst kõrvale kallutada hulga inimesi, Selle sündmuse tähistamiseks on gadest. Kuid nimetatud tulemused läksid neile lisakoormust tekitades, kõneleb viimane aeg alustada ettevalmistustööd, tolleaegsete tavade kohaselt Nõukogude asjaolu, et allakirjutanu isikliku arhiivi seada kokku vastavate ettevõtmiste prog­ Liidu arvele. Niisiis - seekord iseseisva 1998. aasta mapis on 18 lehekülge riiklike ramm, planeeritavate ürituste ajakava ja Eesti esimene saavutus. dokumentide koopiat, 14 lehekülge isik­ läbiviimise koht. Ometigi ei saa kolme noormehe likke avaldus-pöördumisi mitmetasemelis­ Juubeliks on Eesti Sõudeliidul kavas saavutusi hinnata üldkokkuvõttes Eesti te ametimeeste poole, 11 lehekülge neilt välja anda Eesti sõudespordi minevikku ja sõudmisele terviklikult kordaläinud saadud vastuseid ja 3 lehekülge skeem- tänapäeva tutvustav kogumik. Raamatu aastaks. Ainuüksi nimetatud tulemustele jooniseid, 5 kohalikus ajalehes avaldatud "125 aastat Eesti sõudesporti" käsikirja toetudes on ilmselt optimistlik hinnata arvamuse väljalõiget, rääkimata kümne­ valmimise tähtajaks on 1. november. möödunud hooaega kordaläinuks. test eri tasemega nõupidamistel istutud Sellest tähtpäevast kinnipidamise nimel ESL-i eestvedamisel korraldati Eestis tundidest. Tegu oli nimelt Pärnu Linna­ töötavad paljud sõudeaktivistid Narvas, arvatavasti senini ainulaadne ettevõtmine. valitsuse Linnaplaneerimise Ametilt loa- Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Ja Nimelt toimus 4.-6. novembrini Pärnus tähe saanud ja arhitektuuribüroo Luhse & neil on, millest kirjutada, mida tulevastele Reiu puhkebaasis vabariigi sõude- Tuhal planeeritud mootorpaadi sadama põlvedele jäädvustada. Ainuüksi asjaolu, sportlaste - olümpiakandidaatide, nende ehitamisega Sõudeklubi "Pärnu" (Rääma et praegu trükiks ettevalmistatava "Eesti treenerite, sõudejuhtide ja ekspertide tn. 27) kõrvalasuvale krundile Rääma tn. Spordibiograafilise Leksikoni" lehe­ kokkutulek, kus ühistreeningu ja üld- 25. Selleks, et seda ohtlikku naabrit külgedele mahub 178 vabariigi sõude- kehalise ettevalmistuse katsete kõrval oli nihutada vähemalt 150 meetri võrra kesk­ sportlase, aktivisti ja funktsionäri nime, põhiteemaks OM-iks ettevalmistamise linna silla poole, s.o. sõudebaasist kauge­ räägib iseenesest selget keelt, et sõudmine materiaalsed võimalused, töö- ja õppi­ male, kulus 13 kuud (detsember 1997 - on üks juhtivaid spordialasid meie misega seotud probleemid. ESL-i presi­ detsember 1998)! 23. detsembril 1998. vabariigis. dent tõdes, et üle mitme-setme aasta on aastal vastas meie taotlusele Pärnu abi­ Kui eespool oli juttu meie sõudjate meil viis tõesti head ja perspektiivikat linnapea hr. Peeter Orav, kes teatas, et ettevalmistusplaanidest Sydney OM-iks, paarisaeru sõudjat, ja et meie lihtsalt meie poolt tõstatatud probleem Rääma 25 siis tasub meelde tuletada, et OM toimub peame tegema kõik võimaliku, et nende detailplaneeringu osas on igati põhjen­ 2000. aastal, Eesti sõudespordi 125. edasiminekut aidata. Reius olümpiaplaani datud ja esitatud kujul nimetatu kinnita­ juubeliaastal. Loodame, et meie olümpia­ koostamisel osalenud üheksa sportlase misele ei kuulu. kandidaatide ettevalmistus ja osalus OM­ korraliku ettevalmistuse tagab eelkõige Hea, et probleem niimoodi lahenes, il tõstab Eesti Vabariigi sini-must-valge raha - elutegevuse A ja O, perekonna sest vastasel korral pidanuks OM-iks olümpiavõitjate autasustamispjedestaali (vanemate) toetus ja mõistmine, kodu­ valmistuv võistkond otsima distantsi- lipumasti! klubide igakülgne kaasalöömine. Need on treeningute võimalusi mujalt maailmast See oleks suure juubeli vääriline! põhitegurid, millistest eelkõige sõltub ning Eesti tiitlivõistlusi tulnuks hakata ABB jätkab Jüri Jaansoni toetamist

ABB Eesti ja Toyota toetavad kolmandat holoogilisele ettevalmistumisele. J. Jaan­ aastat sõudesportlast Jüri Jaansoni. Eesti sonile on toetust avaldanud ka Rahvusva­ esisõudja tegi tänavusel hooajal rea edu­ heline Sõudeliit ning tunnustuseks mää­ kaid starte, võites Eesti meistrivõistlused rati talle Rahvusvahelise Olümpia Soli- Pärnus ning osaledes real rahvusvahelistel daarsusfondi stipendium. regattidel, kus kõige paremini õnnestusid Müncheni ja Amsterdami maailma karika- (Antud materjal avaldatud ABB etapid. Eesti Sõudeliidu peasekretäri Jaan kliendilehe "Voog" peatoimetaja Merle Tultsi sõnul keskendub Jüri Jaanson nüüd Tammesalu loal sama lehe nr. 3 (7) 2000. aasta Sydney olümpiamängudeks J 998. aastast. ettevalmistumisele, asetades treeningutel AU pearõhu tehnika lihvimisele ja psüh­ -72- Kuidas Tarbatu sõudjad Tamperes käisid Inga Härson, SAK Tartu tegevsõudja

Tarbatlased Tamperes. Vasakult esimene Jüri Kurul, teine Urmas Hein.

1998. aasta 27.-28. juunil oli Eesti pärastlõunal. Õhtul laevalt maha tulles lihtsalt kooskäimise kohaks. sõudjatel võimalus osa võtta Tampere tekkisid tolliprobleemid paatide pärast, Kaukajärv, millel asub poidega mär­ Rahvusvahelisest Sõuderegatist Tamperes mis treileriga kaasas olid, kuid need gitud võistlusrada, asub Tampere kesk­ Kaukajärvcl, kus esindatud olid nii Tartu, lahendati paari tunni jooksul ja sõit linnast pisut ida pool. Et kohalikele ei ole Pärnu kui ka Viljandi sõudeklubid. jätkus. Ööbimispaika, Jäähalli, mis asub sõudevõistlused mitte lihtsalt tühi koht, Tampere asub Soome edelaosas Tamperest umbes 20 minuti tee kaugusel, märkasime juba eelmisel aastal: tribüü­ Häme läänis. 1994. aasta andmeil elas jõudsime öösel. nidel oli pealtvaatajaid ja kaasaelajaid 1779. aastal linna õigused saanud Tam­ Hommikul läksime kõigepealt Tako tunduvalt rohkem kui Eesti võistlustel. peres 177 tuhat elanikku. Linn asub järve- sõudeklubisse, mis asub Pühajärvel. Eel­ Reedel tegelesime paatide kokku­ devahelisel seljakul Näsijärvest Pühajärve misel aastal võistlustel osalenud tartlas­ panemise ja kerge treeninguga. Ilm oli voolava 945 meetri pikkuse tormaka Tam- tele ei tulnud üllatusena, et väga heas Soome saabumisest saadik lausa leitsaku- merkoski jõe ääres. korras sõudeklubis hakkab silma rohkem line, vesi siiski jahedavõitu. Õhtuks olid Tampere on Helsingi järel tähtsuselt kirkovenesid kui akadeemilisi paate, sa­ esimesed päikesepõletused juba käes. teine Soome tööstuslinn ja liiklussõlm. muti teadsime, et klubi on sõudjatele ka 27. juunil algasid eelsõidud kell Linnas on eriti arenenud metalli-, puidu-, paberi-, tekstiili-, ravimi- ja õmblus­ tööstus. Tamperes on kuus teatrit, kont­ serdi- ja kongressikeskus 1990. aastal ehitatud Tamperetalo näol, neli jäähalli ja palju teisi spordirajatisi ning meelelahu- tuspaiku, nende hulgas Näsijärve ääres asuv Särkanniemi lõbustuspark oma 168 meetri kõrguse vaatetorni, akvaariumi, planetaariumi, delfinaariumi ja taidlus- muuseumiga, Pyynikki park jt. Tampere üks vaatamisväärsusi on 1907. aastal ehitatud toomkirik. Linnas on 1960. aastal asutatud ülikool, tehnika­ ülikool ja keeleinstituut. Tampere on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud sõudespordikeskus. 1962. aastast korraldatakse Kaukajärvel Tam­ pere rahvusvahelist sõuderegatti. 1995. aastal Tamperes korraldatud maailma­ meistrivõistlustel sai meie Jüri Jaanson ühepaadil hõbemedali. Poiste A-vanuseklassi roolijata neljapaat Kaukajärvel Tako Sõudeklubi paadisilla Tartlased alustasid reisi marsruudil ääres. Vasakult: Rein Palmiste, Raiko Tasa, Alari Maanre ja Klaus Jõgi. Paadisillal Tartu-Tallinn-Helsingi-Tampere 25. juuni Margus Kask. -13-

10.00, finaalid 13.15. Eestlastele lõppes päev hästi, finaalidesse pääsenud esinesid üsna edukalt. Medalikohale jõudis 10 paatkonda, neist neli olid kuldsed. Järgmisel hommikul vara oli äratus. Kella kahe paiku said viimased sõidud läbi, kollektsioonile lisandus seitse me­ dalit. Õhtul veetsime paar tundi Tamperes Särkanniemi lõbustuspargis, delfinaariu- mis ja vaatetornis, millest avaneb vaade kogu linnale. Jäähalli jõudes oli väsimus küll suur, kuid magama ometi ei läinud. Tagasisõit algas nelja paiku öösel, kuna pidime jõudma kell 8.00 Helsingist Tal­ linna sõitvale laevale. Eesti tervitas meid vihmalobina ja jaheda ilmaga.

Tütarlaste B-vanuseklassi ühepaadi võitja Kairi Tasa (keskel). Eesti Sõudespordi ajaloost: Tartu aastatel 1971-1975 Olo Tölp, TÜ õppejõud, sõudeveteran tulid samuti teiseks. šenko) koos minskilaste V. Alinovski ja NSV Liidu rahvaste V suvespar- V. Popoviga roolijata neljapaadil ja takiaadil Moskvas seiras T.Ormissoni ja saavutasid tugeva Saksa DV paatkonna G. Kiritšenkot ebaõnn. Roolijal L. Kõivul järel teise koha. Teiseks tuldi ka vahetult ei pidanud närv vastu, ta tegi vea ja samas järgnenud NSV Liidu karika­ tagajärjeks oli viies koht. A. Suija ühe­ võistlustel. paadil saavutatud neljas koht (aeg 7.11,6, NSV Liidu meistrivõistlused olid võitjal J.Malõsevil 7.07,4) oli tubli, eriti juuli lõpus Moskvas. Neljapaadil sõit ei kui arvestada, et tema enda paat purunes klappinud, sest suurvõistluste miljöö mõ­ treeningul mootorpaadi otsasõitmise tõttu jus Alinovskile niivõrd, et ta langes ning tal tuli võistelda võõral, mitte just rütmist välja ja poolfinaalist edasi ei heal paadil. pääsetud. Hooaja viimastel võistlustel sõitsid T. T. Ormisson ja G. Kinko läksid võist­ Ormisson ja G.Kiritšenko jälle roolijata lustulle ka roolijata kahepaadil. Poolfi­ kahepaadil, ning edukalt. Kuldmedal naalis nad 1500 meetril juhtisid, siis aga võideti nii üleliidulistel ametiühingute lasksid taktikalistel kaalutlustel ühe paadi meistrivõistlustel Pihkvas kui ka Kiievi ette, sest favoriidi roll pole suurem asi, regatil (esimesel võistluspäeval ameti­ kõik hoiavad silma peal. Finaalis oli ühingute üleliidulise esimese võistkonna eesmärgiks ainult võit. Startida tuli külje­ Järgmine, 1971. aasta, oli jälle koosseisus, teisel võistluspäeval indivi- tuulega, seepärast algus pisut ebaõnnes­ spartakiaadiaasta. T.Ormisson ja G.Kirit- duaalvõistlustel). Üleliidulistel ametiühin­ tus. 500 meetril olid Ormisson-Kinko šenko võistlesid põhiliselt roolijaga kahe- gute meistrivõistlustel saatis edu ka naisi, neljandad, poolel distantsil aga juba paadil. Moskva rahvusvahelisel regatil kes võitsid paarisaeru kahepaadil kuld­ kõigist terve paadi pikkuse võrra ees. Kui saadi hinnatav teine koht. Trakai medali, koosseisus K. Johari ja T. Bara- läbitud oli 1500 m, oli nende edu pool­ rahvusvahelisel regatil, auhinnale "Mere­ nova. Märkimist väärib samuti E. Vald- teist paadipikkust. Nähes, et võit on käes, vaigust aer", tuli kindel esikoht ajaga soni ja E. Abeli viies koht roolijata kahe­ ei pingutanud nad enam maksimaalselt. 7.29,4. NSV Liidu paatkondadest olid nad paadil. Ajaga 6.36,8 tulid tartlased Toivo esimesel päeval ainukesed, kes jäid võit­ Kiievi regatil tulid kuldmedalile peale Ormisson ja Gennadi Kinko NSV Liidu matuks. Sellel võistlusel esinesid edukalt roolijata kahepaadi individuaalvõistlustel meistriks. Saavutatud aeg oli Serebrjannõi veel A.Suija meeste ühepaadil, kes kaotas veel ühepaadil A. Suija ja paarisaeru Bori distantsi rekord. Hõbemedali vaid eelmise aasta NSV Liidu meistrile kahepaadil K. Johari ja T. Baranova. pälvinud leningradlased V. Poljakov ja leedulasele V. Butkusele, ja naistest paa- 1972. a. tuli see, mis oli "õhus" juba P. Vassiljev said ajaks 6.37,0. See oli risaeru kahepaadil õed Sirje ja Kristin kahel eelmisel aastal. Tartu sõudespordi pidupäev. Esmakord­ Johari ning roolijata kahepaadil E. Moskva rahvusvahelisel regatil selt tuli Tartu paatkond NSV Liidu meist­ Valdson ja E. Abel (treener Ü. Tölp), kes võistlesid T. Ormisson ja G. Kinko (Kirit- riks. Paatkond valiti eesti spordiajakirja- -14-

võtta. Üleliidulistel ametiühingute meistrivõistlustel Kiievis tuli leppida kol­ manda kohaga. NSV Liidu II grupi meistrivõistlustel esines paatkond siiski tublilt, tulles teiseks, millega taastas oma õigused esineda kõrgemas liigas. M. Palm tuli ka sel aastal ühepaadil NSV Liidu noortemeistriks ning koos pärnulanna E. Päesteliga võitis paarisaeru kahepaadil teise kuldmedali. M.Palm võt­ tis NSV Liidu noortekoondise koosseisus osa sel aastal Bledis (Jugoslaavias) toimu­ nud sotsialismimaade noorte regatist "Družba". Kolmas koht ühepaadil ja tei­ ne koht paarisaeru kahepaadil oli noorele sõudjale tubli saavutus. 1975-ndal, Tartu sõudespordi sajan­ dal aastal, kaitsesid Tartu sõudjad oma kodulinna spordiau juubelivääriliselt. NSV Liidu rahvaste VI suvespartakiaadil 1972. aastal NSV Liidu meistrivõistlustel kuldmedali võitnud Gennadi Kinko (vasakul) 3.-6. juulini Moskvas Krõlatskoje sõude- ja Toivo Ormisson. kanalil võitsid T Ormisson, T Zoova, nike poolt kõigi spordialade 1972. a. konnaks. J. Ratassepp, G. Kinko roolijata nelja­ parimaks Eesti NSV võistkonnaks. Tublilt esines ka A. Suija, saavutades paadil hõbemedali. Küljetuul segas starti. Märkimisväärseks sündmuseks NSV Liidu meistrivõistlustel paarisaeru Esimese 500 meetri järel aga hakkas tart­ 1972. a. sõudespordi hooajal oli tartlaste kahepaadil koos kiievlase J. Bogomo- laste paat minema nagu niiti mööda. osavõtt Poznani rahvusvahelisest regatist loviga neljanda koha. Ülejäänud 1500 m sõideti ühtlaselt ja Eesti NSV koondvõistkonna koosseisus Et vahepeal pandi Eesti naiste sõud kindlalt. Mida lähemale finišijoonele 15. ja 16. juulil. Eriti edukalt esinesid misele vähe rõhku, siis langes viimastel jõuti, seda selgemini hakkasid medalid sellel võistlusel tartlased P. Alep ja aastatel selle tase Tartus järsult. Rõõmus­ paistma. Aeg oli 6.08,8. Võitjaks tulnud P. Zoova roolijata kahepaadil, tulles teisel tas siiski noore VSÜ "Kalevi" sõude- linnade koondpaatkonna aeg oli 6.05,6. võistluspäeval esimeseks. Tartlased treeneri Inge Pinna õpilase Mari Palmi T. Ormisson ja G. Kinko võitsid hõbe­ T. Lepa, R. Zubsberg, J. Tults, A. Mark, edu NSV Liidu noorte meistrivõistlustel, medali ka roolijata kahepaadil ajaga P. Alep, J. Ratassepp, T. Haimi, P. Zoo­ kes tuli tütarlaste ühepaadil kuldmedalile. 6.46,2. Võitjate ukrainlaste aeg oli 6.43,8. va, roolis T. Ostra, tulid kaheksapaadil See näitas, et on võrsumas lootustandev Hästi esinesid spartakiaadil samuti esimesel võistluspäeval kolmandaks ja noorsõudja. meie naissõudjad, kes võistlesid II grupis. teisel võistluspäeval teiseks, kaotades 1974. aasta hooaeg oli vähem rõõ­ M. Palm tuli ühepaadil esikohale, aeg Poola olümpiapaatkonnale ainult 0,8 sek. mustav. Eliitneljapaadil võistlev T. Zoova 4.05,0. R.Palm ja K.Lang said paarisaeru (Poola kaheksapaat jäi hiljem samal aastal haigestus märtsis radikuliiti ja tal tuli kahepaadil teise koha ajaga 3.41,8 (kao­ Müncheni olümpiamängudel finaalis minna operatsioonile, mis tähendas kriip­ tasid võitjale, Vene NFSV paatkonnale kuuendaks). su pealetõmbamist kogu hooajale. T Zoo- vaid 0,8 sekundiga). Tublid olid ka A. Suija võttis ametiühingute spordi­ vat asendas A. Mark. Jalgpalli mängides T Keres, V. Treial, H. Klaus, L. Vassil, ühingute üleliidulise koondvõistkonna vigastas G. Kinko käe klaasikilluga, nii et roolis T Truus, kes roolijaga neljapaadil koosseisus osa Szczecini rahvusvahelisest ei saanud peaaegu kaks kuud aeru kätte tulid neljandaks - 3.47,6, ning V. Alt ja regatist, tulles ühepaadil teiseks. Koos leningradlase Šepeleviga tuli Suija teiseks ka paarisaeru kahepaadil. 1973. aasta tõi kaasa uued võistlused. Ormisson ja Kinko võistlesid põhiliselt roolijata neljapaadil koos Moskvast aja­ teenistusest Tartusse naasnud Toivo Zoo- vaga ja TRÜ üliõpilase Jaan Ratassepaga. Nendest T Zoova oli Moskvas tulnud eessõudjana neljapaadil kahel korral NSV Liidu meistriks. Jaan Ratassepp oli sõud­ misega tegelnud alles paar aastat. Siiski esines paatkond kogu hooajal edukalt, võites juuli algul NSV Liidu karika­ võistlustel Moskvas esikoha. NSV Liidu meistrivõistlustel 20. juulil Moskvas saa­ vutati närvesöövas heitluses hõbemedal ajaga 6.37,0. Kuldmedali võitnud linnade ja spordiühingute koondpaatkonna aeg oli 6.34,8. Pihkvas üleliidulistel ametiühin­ gute meistrivõistlustel võideti kuldmedal ajaga 6.38,8. Paatkond valiti eesti spordi­ ajakirjanike poolt kõikide spordialade 1975. aastal NSV Liidu rahvaste VI suvespartakiaadil hõbemedali võitnud roolijata 1973.a. parimaks Eesti NSV võist­ neljapaat. Vasakult: Gennadi Kinko, Jaan Ratassepp, Toivo Zoova, Toivo Ormisson. -15-

M. Ojokas, kes roolijata kahepaadil tulid jätkas perekonna traditsiooni ja võistles septembri lõpul. viiendaks - 3.59,0. end ühepaadil NSV Liidu noortemeist­ 26. septembril peeti Tartu Linna TSN Kokku said Eesti NSV sõudjad riks. Koos K.Langiga tuli ta Moskvas Täitevkomitee saalis konverents ja foto­ spartakiaadil 121 punkti, seega rohkem sotsialismimaade noorte regatil "Družba" näitus. Järgmisel päeval oli kaheksapaati- kui teiste alade sportlased, kusjuures tart­ paarisaeru kahepaadil teiseks. de regatt, kus võistlesid 10 naiste ja 9 laste panus oli 88 punkti. Septembri keskel Kiievis peetud NSV meeste kaheksapaati (rekordarv). Esma­ Rõõmustavat oli juubeliaastal muud­ Liidu tugevamate sõudjate ühe- ja kahe- kordselt Tartu sõudespordi ajaloos olid ki. T. Ormisson ja G. Kinko tulid sep­ paatide võistlustel tulid T.Ormisson ja kavas ka veteranide sõidud (roolijaga tembri algul Kiievis üleliidulistel ameti­ G.Kinko 36 roolijata kahepaadil võistleva nelja-ja paarisaru kahepaadid 500 m dis­ ühingute meistrivõistlustel roolijata kahe­ paatkonna hulgas võitjaks, millega nad tantsil). Kõik osavõtjad said juubeli rinna­ paadil meistriks, ning koos T. Zoova ja tõestasid, et on momendil NSV Liidu märgi. J.Ratassepaga roolijata neljapäani 1 tugevamad üksikaerusõudjad. Hinnatav teiseks. oli ka V.Kuropatkini viies koht ühepaadil. Mari Palmi noorem õde Reet Palm Saja aasta juubelipidustused toimusid Pärnu sõudesport -115 Vahur Mäe, Sõudeklubi "Pärnu" tegevsõudja

siiski vaid seitse klubisisest ja neli lahtist Selles tuleb tänada Eduard Aru, kelle sõuderegatti, kus osales sõudjaid ka hoole all paadikuur säilis. Tol ajal tekkis Riiast. Aastatel 1927-1931 oli olukord mitmel korral arusaamatusi linnavõimu­ jällegi terav, mil Pärnu Linnavalitsus dega. Olukord muutus pingeliseks siis, nõudis sõudeklubi viimist teise kohta. kui Pärnus taheti sõudesport keelustada. Kõik lahenes uue klubihoone valmi­ Põhjuseks toodi siin eestlaste saksa- misega 17. juulil 1931. aastal. vaenulikkus. Oli ju sõjaeelne sõudmine Viimane sõuderegatt enne II Maail­ olnud täielikult sakslaste spordiala. Prob­ masõda toimus 1934. aasta 5. augustil, leem lahendati Arnold Ebroki kiire tegut­ millega tähistati Pärnu sõudespordi 50. semisega. Võistlusi soovitati esialgu siiski juubelit. 1939. aasta pinev olukord pin­ mitte pidada. gestas rahvusvahelisi suhteid. Tähtis otsus Esimesed sportlased ühinesid klubiga Pärnu Sõudeklubi poolt võeti vastu sama 1948. aasta sügisel. Tulemuslikku lobi­ aasta 31. oktoobril, millega klubi liik­ tööd tegi selles osas tollane I keskkooli meteks võis edaspidi vastu võtta ka sõjalise algõpetuse õpetaja Kaupo Raid­ eestlasi. Pärnu Sõudeklubi töö katkes II na, kes nii mõnegi tulevase tegija sõude­ Maailmasõja algusega. spordi juurde tõi. Esimesed võistlused Sõjajärgne Pärnu oli tublisti muu­ peeti 1949. aasta juunis rahvapaatidel tunud - purustatud hooned ning kõle ja "Pärnu Postimehe" eelkäija "Töörahva inimtühi ümbruskond andsid märku Hääle" rändauhinnale. Initsiaatoriks oli 19. sajandi 80-ndate aastate Pärnu oli sellest, mis toimunud oli. Neil aastail Jüri Kurul. See jõukatsumine omas erilist võimas sadamalinn. Kõik eeldused spordi vaibus täielikult Pärnu spordielu. Uuesti tähtsust, kuna rahvapaatidelt kasvas hil­ arenguks olid siin olemas. Kui Tartus tuli alustada korraliku toimiva süsteemi jem välja akadeemiline sõudmine. klubiline tegevus juba toimis, siis Pärnus loomist. Üheks organisaatoriks oli Arnold Eesti sõudespordi ajaloo esimesed peeti alles plaane. Need said teoks Ebrok, kes tegi selleks, et Pärnu vee­ Eesti meistrivõistluste võitjatiitlid pälvisid 1884. aasta 26. augustil, mil kokku tulid spordile elu sisse puhuda, nii mõndagi. Õilme Kukk, Fernande Tammekänd, Jüri kohalikud sakslased ja oma klubi Õnneks polnud materiaalne baas, s.t. paa­ Kurul, Erich-Wilhelm Seiler, Jüri Hool, asutasid. Sündinud oli Pärnu esimene did ja aerud sõjaajal kannatada saanud. Henn Soodla, Arnold Ebrok jt. - tuumik, sõudeklubi - "Pernauer Ruder Club". Algselt võisid sinna ühineda vaid sakslastest kodanikud, esimene eestlane võeti liikmeks alles 1940. aastal. Nii nagu elus sageli, vaheldusid ka klubi tegevuses tõusu- ja mõõna­ perioodid. Suurim paus tuli sisse seoses I Maailmasõja puhkemisega 1914. aastal. Alles 1919. aastal, mil sõjast oldi mingil määral toibutud, läks Pärnus sõudeelu jälle edasi. Perioodi kuni 1940. aastani iseloomustab Pärnu sõudespordi mitme­ külgne ja kiire areng. Aktiivsust näitasid üles ka naised, kes klubi treeninguist osa võtsid. Nendel kahel aastakümnel viidi läbi -16-

tabas mehi ebaõnn - seoses tulli puru­ nemisega lunastati koht vaid B-finaali. Kes teab, mida huvitavat oleks finaal pakkunud? Olid ju Helmja-Dratševski aasta esimesel poolel olnud täielikult selle paadiklassi valitsejad. Edu saatis ka Pärnu dünamolaste roolijata neljapaati koosseisus Tiit Helm­ ja, Rein Põlluste, Jüri Reimann ja Peeter Sonntak, kes esines hästi NSVL meistri­ võistlustel. Esimese ja seni ainukese olümpia­ medali tõi Pärnusse Raul Arnemann, kes 1976. aastal Montreali olümpial NSVL roolijata neljapaadis võisteldes saavutas pronksise autasu. Kalevlanna Reet Palm tunnistati Eesti parimaks naissportlaseks aastatel 1978 ja 1979. Ette oli tal näidata hiilgavad tule­ mused 1976. aasta üliõpilaste maailma­ Toomas Karotamm - 1998. aasta Eesti meister rahvapaadil. meistrivõistlustelt ja 1978. aasta maa­ ilmameistrivõistlustelt. mis järgnevatel aastakümnetel etendas koondvõistkond, mis eranditult koosnes 1981. aastal sai lõpuks teoks juba eesti sõudespordis juhtrolli. pärnulastest. viiekümnendatel aastatel plaanis olnud 1952. aastal anti senini vabariiklikus 1955. aasta 4. juuni sai spartaklastelc talvise sõudebasseini ehitamise idee. Uue alluvuses olnud jahtklubi üle Pärnu õnnelikuks päevaks - siis valmis uus sõu- objekti koos abilistega ehitasid üles Arvo "Kalevile". Sellepärast jäid 1949. aastal deelling, mis tõi "Spartaki" klubisse Loorits, Mihkel Leppik ja Peeter Sonntak. moodustatud sõudesektsiooni "Spartak" täiesti uue kvaliteedi. 1957. aasta sõude- Sellega loodi täiuslikud võimalused tal­ sõudjad ilma klubiruumidest. Alates spordi hooaeg oli "Spartaki" sõudjatele visteks treeninguteks. sellest hetkest tekkis kahe klubi vahel eriti edukas, sest nii vabariiklikelt kui ka Uued tegijad astusid areenile 80- "mõra", mis tekitas vastastikust kemp­ üleliidulistelt võistlustelt koguti väga häid ndate aastate lõpul. Nüüd seostus sõud­ lemist teineteise "ületrumpamises ja alt­ tulemusi. mine Jüri Jaansoni, Roman Lutoškini ja vedamises". 1958. aastal oli Pärnul võimalik saada Priit Tasase nimedega. Jüri Jaansoni võib Mihkel Leppik - "Spartaki" treener ja oma sõudebassein koos muu sinna juurde pidada Eesti sõudespordiajaloo läbi ae­ aktivist otsustas rajada uued hooned. Nii kuuluvaga. Kuna aga samal aastal seoses gade parimaks. Tema auhinna komplekti valmiski 1953. aastal Õuna ja Kuu tänava "Spartaki" likvideerimisega läksid kõik kuulub maailmameistrivõistluste kolm eri vahelisele maa-alale Tööstuse (nüüd selle klubi varad "Kalevile", jäid ehitus- värvi medalit, lisaks kaks maailmakarika Rääma) tänava äärsele jõekaldale uus plaanid viimase otsustusvõimetusest tingi­ võitja tiitlit. Seni eredama tulemuse sõitis sõudebaas. tuna sinnapaika. Kaks klubi ühendati ta välja Tasmaanias Barringtoni järvel, Pärnu sõudmine tugines kahele 1959. aastal Eesti NSV Ametiühingute kus ta krooniti maailmameistriks. Tema sõudeklubile - VSÜ "Kalev" Pärnu Nõukogu Presiidiumi 7. jaanuari mää­ treener Mihkel Leppik valiti 1989. ja Veespordijaamale ning VK-SÜ "Spar- rusega. See põhjustas lahkhelisid mõlema 1990. aastal Eesti parimaks treeneriks. takile". Tol ajal loodeti Pärnust teha Eesti klubi treenerite vahel. Samuti keeldus osa Ka paarisaeru kahepaadi meestel - NSV esimene veespordilinn. Alustuseks spartaklasi astumast "Kalevi" jahtklubi Lutoškinil-Tasasel on olnud hiilgavaid moodustati 1954. aastal "Kalevi" Vee- liikmeks. Olukord viis selleni, et mõned aegu. Lisaks paljudele Eesti ja NSVL spordijaama noortespordikool, mis pidi endise "Spartaki" aktivistid eesotsas tree­ meistritiitlitele on neil ette näidata neljas hoolitsema sõudjate järelkasvu eest. ner Mihkel Leppikuga otsustasid uue KS koht 1992. aasta Barcelona olümpia­ Kuna mõlema klubi materiaalne baas "Dünamo" sõudebaasi rajada. Uus klubi mängudelt. Need olid mängud, kus taas oli iganenud, tehti ka selles suunas edu­ asutati 1962. aastal. Nüüd tegutses Pärnus sini-must-valge all esineti. samme. Uued paadid küll eraldati, kuid jälle kaks sõudeklubi. Üheksakümnendate keskpaiga ainus ainult "Kalevile". Aastad 1958-1960 andsid oma korralik tulemus pärineb taas Jüri Jaan­ Tublilt võistlesid nii "Kalevi" kui ka hoiatava õppetunni - tülist tulu ei tõuse. sonilt, kes 1995. aasta Tampere maailma­ "Spartaki" esindajad. Esimesed olid edu­ Oli ju selles ajavahemikus Pärnus sõude- meistrivõistlustelt hõbeda tõi ja maailma­ kad matškohtumistes Leeduga, spartak- spordiga tegelejate arv tunduvalt vähe­ karika võitis. Järgnevatel aastatel oli lased aga olid võidukad "Spartaki" üle­ nenud. Lisaks loovutati oma liidriroll mõõnaaeg. liidulistel meistrivõistlustel, kus klubi au Tartu ja Tallinna sõudjatele. Sel aastal täitub Pärnu sõudespordi kaitsesid Veljo Kalep ühepaadil, Vaabo Uus kümnend viis Pärnu sõudjad 115. aastapäev. Järgneval kümnendil on Kalbus, Einar Kask, Vello Neider, Arvo rahvusvahelisele areenile. 1968. aastal jällegi lootust paremateks saavutusteks. Laio, Mihkel Leppik roolijaga neljapaadil tõusis tippu Tiit Helmja, kui ta koos Silmapiiril on mitmeid andekaid noor- ja naistest Õilme Kukk ühepaadil. Samuti moskvalase Leonid Dratševskiga võitis sõudjaid, kes juba varsti tõusevad oli kavas iga-aastane "Komsomolskaja roolijaga kahepaadil NSVL meistri­ pjedestaalile. Pravda" võistlus, kuhu lähetati Eesti võistlused. 1968. aastal Mexico olümpial -17- Instinktiivne (tunnetuslik) sporditreeningu printsiip Jaan Loko, Tartu Ülikooli Spordipedagoogika Instituut

loogilist arutlust ennetaval viisil. See välja töötada organismi jooksva koha­ ilmneb idee või lahenduse ootamatu nemisreservi mahu hindamise metoodika leidmisena eriti siis, kui see pole võimalik igal konkreetsel juhul ja määrata selle formaalse eeskirja järgi. Põhineb vara­ realiseerimiseks vajalike treeningumõjude semate kogemuste teadvustamata läbitöö­ sisu ja maht. Treener saab anda soovitusi tamisel ja rakendamisel uues tunnetus- uute tehnikate ja metoodikate raken­ olukorras. Intuitsioon tähendab ette­ damise kohta, sportlane ise peab neid aga nägelikkust, tegevuse tulemuste enne­ järele proovima ja hinnangu andma. tamist. Viimane on inimese loomingulise Sporditreeningu teooria on üldistanud tegevuse kõrgeim ilming. praktikas kasutatud treeningurežiimide Instinktiivse treeninguprintsiibi sisu parameetrid ja andnud soovitavaid kvan­ seisab selles, et üheks kõige tähtsamaks titatiivseid parameetreid ettevalmistuse eri edu saladuseks on õppida tunnetama oma etappidel ja eri spordimeisterlikkuse tase­ keha ja seda, kuidas ta reageerib eri- mega sportlaste tarbeks. Nende raken­ sugustele treeningurežiimidele, toitu­ damine, tunnetamata oma organismi misele, puhkepausidele jt. Sporditree­ kohanemisiseärasusi, viib sageli asjatule ningu spetsiaalprintsiipide rakendamine ajaja energia kulutamisele, saavutamata tagab küll treeninguprotsessi ratsionaalse soovitud tulemust. Ainus treeninguins- ülesehituse ja peasuunad, kuid vähe tinkti arendamise viis on oma organismi Sporditreeningule kui pedagoogilisele pööratakse tähelepanu sportlase tunne­ talitluse ja reaktsioonide pidev kontrolli­ protsessile laienevad eelkõige üldpeda­ tuslikule küljele. Ainus tee määramaks mine. Peab õppima tundma oma keha googilised printsiibid. Millised ka ei oleks parimad võimalused oma keha ja füsio­ bioloogilise tagasiside signaale. Tead­ sporditreeningu iseärasused, peab see loogiliste süsteemide mõjutamiseks on mine, kuidas kohaneda nende signaa­ protsess alati tuginema fundamentaal­ katsetused ja eksimused. Kasutades aas­ lidega ja neid õigesti tõlgendada, on setele pedagoogilistele printsiipidele: tate vältel paljusid treeningu-ja toitumis­ instinktiivse printsiibi rakendamise meis­ nõudlikkus ja isiksuse austamine, indivi­ viise ning mitmesuguse kestusega puhke­ terlikkuse näide. Hea instinktiivne tree- duaalsete iseärasuste arvestamine, tead­ pause, saadakse teada, kuidas keha ninguvõime on sportlasele hindamatu, likkus, aktiivsus, näitlikkus, süstemaati­ nendele reageerib. Keegi ei saa ette öelda, kuna see säästab aega ja energiat, mis lisus jt. Lisaks nendele iseloomustab kuidas keha ühele või teisele treenin- muidu raisataks kogu treeninguprotsessi sporditreeningut terve hulk spetsiaalseid gurežiimile reageerib. Aastatepikkuse kestel valedele eksperimentidele. seaduspärasusi ehk spetsiaalprintsiipe. treeningu tulemusel saadakse teada, Instinktiivse treeninguprintsiibi oman­ Sporditreeningu spetsiaalprintsiipideks on kuidas organism iga vastava treeningu- damiseks on väga tähtis pidada treeningu- suund maksimaalsetele tulemustele, sü­ režiimiga kohaneb. Adaptatsioon ehk päevikut. Tagasipöördumine oma märk­ vendatud spetsialiseerumine ja indivi­ kohanemine ei ole tasakaalustatud prot­ mete juurde annab teadmisi erisuguste dualiseerimine, üld- ja spetsiaal- sess, vaid organismi ja keskkonna (tree­ harjutuste ja treeningurežiimide eelistest ettevalmistuse ühtsus, katkematus, järk- ningu) vahelise tasakaalu pidev rikku­ ja puudustest. Ilma treeninguprotsessi järgulisus, koormuse dünaamika laine- mine, mis on organismi adaptatsiooniliste täpse fikseerimiseta on raske otsustada kujulisus, tsüklilisus, ettevalmistuse ja ümberehituste peamiseks tagajaks. edaspidise treeningu suhtes. On hulk võistluste ühtsus ning seosed. Lisaks Organismil on pidevalt reserve (võimeid), bioloogilise tagasiside signaale, mis on eeltoodutele on kulturismitreeningu me­ et reageerida välismõjudele adaptat­ sportlasele täiesti arusaadavad ja annavad toodikas juurdunud instinktiivne ehk siooniliste ümberehitustega ja minna üle talle selge sõnumi organismis toimuvast. tunnetuslik printsiip, mida peetakse motoorse võimekuse uuele funktsio­ Peab õppima tundma ja interpreteerima tähtsaimaks. See on printsiipide printsiip, naalsele tasandile. Sellise adaptatsiooni järgmisi bioloogilise tagasiside signaale. millele tuginevad kõik teised. Selle ulatus on piiratud ja sõltub peamiselt 1. Normaalsest suurem lihaste valulikkus, printsiibi seisukohad on rakendatavad olemasoleva adaptatsiooni tasemest. mis järgneb sageli liiga tugevale kõigi spordialade treeningus. Instinkt on Seepärast on treeningumõjudel kindel treeningule. Liigne treeningumaht on vaist, loomusund, aje või tõuge millegi maht, intensiivsus ja kestus organismis sageli kahjulik, kuna sel puhul üle­ tegemiseks. Inimesele on instinktideks jooksva kohanemisreservi täisväärtus­ tatakse organismi adaptatsiooni võime olukorra teadlik analüüs ning eesmärgi ja likuks realiseerimiseks objektiivselt vaja­ piirid. Seepärast ettekirjutatud (pla­ selle saavutamiseks vajaliku tegevuse likud. Kui nad on objektiivsetest vaja­ neeritud) treeningumahud võivad tea­ tahteline kavandamine. Need annavad dustest väiksemad, ei realiseerita orga­ tud treeninguperioodil osutuda mitte- inimese käitumisele suure paindlikkuse, nismi jooksvat kohanemisreservi, selle adekvaatseteks. Optimaalse treeningu- mis võimaldab tal olukorraga kohaneda. ületamine viib aga organismi reserv- efekti saavutamiseks peab määrama Kuna aga treeninguprotsess on teatud võimaluste ülemäärasele ammendamisele. treeningumahu instinktiivselt (tunne­ mõttes pedagoogiline looming (kunst), Efektiivseks saab pidada treeningu­ tuslikult), tuginedes varasemale koge­ siis sageli tuleb siin võtta vastu otsuseid, protsessi siis, kui treeningukoormuste mõ­ musele. Ainult sportlane ise saab tuginedes intuitsioonile. Intuitsioon jul realiseerub organismi jooksev koha- otsustada selle üle, kas antud koormus (sisekaemus) on tõe tabamine vahetul, nemisreserv täielikult. Siit lähtub vajadus on talle täna jõukohane. Palju treenida -18-

ei ole kunst, kunst on aga treenida meeles, et üleväsimuse seisundis tree­ intensiivsete treeningutega. Seepärast organismi kohanemisvõime piiril, mis nimisel ei saavutata edu. võib instinktiivse treeninguprintsiibi võtta tagab maksimaalse teenituse tõusu. 4. Lihaskontraktsiooni tunnetamine har­ kasutusele hiljem, kui on saavutatud 2. Südame löögisagedus. Südame löögi- jutuste sooritamisel. Vaimsel kesken­ teatud tase. Spordimeisterlikkuse tõusuga sagedus annab objektiivset infor­ dumisel on optimaalne tase, mis tagab suureneb pidevalt instinktiivse treeningu­ matsiooni organismi seisundi ja taas- harjutuste sooritamisel selle keerulise printsiibi osatähtsus. Suutmata õigesti tumisprotsesside kulgemise kohta. biodünaamilise struktuuri ja seoses hinnata treeningukoormuste mõju orga­ Näiteks tavalisest kõrgem südame sellega maksimaalse treeningumõju. nismile, pole lootust saavutada parimaid löögisagedus hommikuti viitab töö­ Mittetäieliku keskendumise puhul ci tulemusi. Olles aastate kestel tunnetanud võime mittetaastumisele (liiga suurele tunnetata lihaskontraktsiooni ja harju­ ja õppinud interpreteerima bioloogilise treeningukoormusele) või mõnele põle­ tuse treeningumõju väheneb. Suutma­ tagasiside signaale, võite arendada sellise tikulisele protsessile organismis. Regu­ tus mittetäielikult keskenduda viitab intuitiivsuse, mis tagab liigutusvõimcte laarselt fikseeritav südame löögisage­ organismi mittevalmisolekule sooritada maksimaalse arengu ja väldib üle­ dus on heaks indikaatoriks kogu ettenähtud treeningukoormusi. Tege­ treeningu ning vigastused. treeninguprotsessi hindamisel. mist võib olla ületreeningu või prog­ 3. Üleväsimus ja (või) treenimissoovi resseeruva haigusega. Toimetuselt: "Eesti Sõudja" toimetus kadumine. Pidev adaptatsioonivõime tänab antud kirjatöö autorit Jaan Lokot piiri ületamine (liigsed treeningukoor­ Algajatel ei soovitata seda printsiipi ja juhib kõigi lugejate tähelepanu artiklis mused) kutsub esile kroonilise väsi­ rakendada, kuna oskamatus hinnata oma tõstatatud sporditreeningu printsiipi muse, mis tähendab, et ollakse üle tree­ jõuduja interpreteerida bioloogilise taga- käsitlevatele juhtnööridele. ninud. Selle üheks sümptoomiks on ka sisidesignaale põhjustab sageli üle- südame löögisageduse tõusmine tava­ treenitust. Esmalt tuleb õppida õigesti lisest kõrgemale tasemele. Pidage harjutama ja kohandada oma organism

Sõudetehnikast ja inventarist Paadi ja inventari reguleerimine

Sõudmise põhilised mehhaanilised printsiibid

Põhiline sõudmise juures on sõudja, kes paneb paadi võimsalt läbi vee liikuma. Kuna aer on vahelduvalt vees, mil toimib edasiviiv jõud, ja õhus, mil edasiviiv jõud ei toimi, siis on paadi liikumine eba­ ühtlane. Sõudja rakendab jõudu, tõmmates aeru käepidet nii, et aeru laba jääb tõmbe alguses "vee taha". Rakendatav jõud an­ takse paadile edasi aeru tööpinna ja tulli tööpinna kaudu. Toetudes vette ja tullile, toimib aer kangina, mis liigutab paadi Läbitud distants mööda "vee taha" pandud aerust (joonis 1). •Nihe-\ Vahemaa pikkus, mille paat läbib katkendlikult rakendatava jõu toimel, sõltub rakendatava jõu suurusest ja sõudja tehnika efektiivsusest. Kuna töötav aer joonistab vees olles kaare (joonis 1), võib aerulaba juures märkida pöörlemispunkti. Pöörleva laba tagumine külg tekitab pöörlemisel vees takistuse, mis on suunatud paadi liikumis­ suunaga vastupidiselt. Seega tuleb see Liikumissuund viia minimaalseks. Seoses sellega on välja töötatud lühem, Macon-tüüpi laba ja "kirvesaer". Kui aerulaba joonistab kaare, siis võib märkida ka aeru käepideme ja varre Joonis 1. Aeru ja paadi liikumine. -19- vastavat nurkliikumist (joonis 2). Soovitatav kaare pikkus - tõmbenurk kraadides:

Algajate Edasijõudnute puhul puhul Üksikaerul 80-85 85-90 Paarisaerul 85-100 95-110

Pidevalt rakendatav jõud, mis tekib aeru käepideme tõmbamisel, hoiab survet Liikumissuund aerulaba tööpinna kontaktis veevalliga kogu kaarekujulise liikumise vältel. Kuna surve kese liigub kaarekujuliselt (joonised 1 ja 2), muutub jõu suund, mis rakendub tulli tööpinnale ja läbi võlli tõukab paati. Tullile rakendataval jõul on kaks kom­ ponenti: edasiviiv ja pöörlev komponent. Protsent kogu kaarest Edasiviiv komponent rakendab jõudu liikumissuunas ja saavutab maksimumi Joonis 2. Kaarekujuline liikumine. enne, kui aer jõuab liikumissuunaga 90- kraadise nurgani. Pöörlev komponent mõ­ jutab liikumissuunalist liikumist perpen­ dikulaarselt. Mõlemad jõukomponendid on kujutatud joonisel 3. B - aerulaba surve veele Edasiviiva ja pöörleva jõukomponendi F - sõudja poolt rakendatav jõud P - edasiviiv komponent olemasolu dikteerib kaarekujulisele liiku­ T- pöörlev komponent misele piirid, kus sõudja saab jõudu kasu­ tada efektiivselt. Nende piiride ületamine suurendab pöörlevat komponenti, kuid ei vii edasiviivat komponenti maksimumini. Seega tõukab aer kõige efektiivsemalt —Liikumissuund paati siis, kui ta vahetult läheneb või eemaldub perpendikulaarsest (90-kraa- disest) asendist. Efektiivsus väheneb progressiivselt lähenemisel piiridele. Joonis 3. Edasiviiv ja pöörlev komponent

Jalatoe nurk, kõrgus ja asend

Sõudjal on tähtis saavutada paadis hea võib kasutada mitmeid seadistusi vas­ maks sobivad nurgad nii tõmbe alguses asend, et oleks võimalik vabalt ja mu­ tavalt sõudja kehaehituslikele iseära­ kui ka lõpus. gavalt liikuda, kuna suures osas määrab sustele. Näiteks sõudjal, kellel on põlve tõmbe kvaliteedi jalgade töö. Seepärast on ja/või puusaliigese halb painduvus, tuleb võimalik kõigis uuemates võistluspaatides kasutada väiksemat nurka ja jalatoe Fisa materiaal-tehnilise komisjoni jalatoe nurka ja kõrgust reguleerida. madalamat asendit. materjalide põhjal tõlkinud Mihkel Seadistamise põhialuste järgi on soo­ Jalatoe asetus tulli suhtes paadi piki­ Klementsov. vitatav jalatoe nurk 38-42 kraadi ja pingi teljel tuleb teha kindlaks katsetades, leid­ kõrgus jalatoest (kannast) 15-18 cm. Siin -20- Sõudeklubi "Pärnu" - 50? Hugo-Herbert Artma, SK "Pärnu" juhatuse sekretär

täiskohaga treeneritena Evi Lepik ja Aita Traks. Järgnesid tegusad aastad. Silmapaist­ vate sportlike saavutuste poolest tõusid esiplaanile Õilme Kukk, Aino Pajusalu, Urve Tauts, Vaike Pajusaar, Vilja- Veleida Saar, Helju Siigur, Olga Kondel, Maret Niinemägi, Veljo Kalep, Ergo Aru, Eduard Kukk, Valter Rull, Evi Lepik, Aita Traks, Saima Pais, Evi Veltmann, Aino Artma, Saima Künnapas, Aime Toompere, Vaike Pajusalu, Milvi Päästel, Vello Neider, Karl-Johann Helemäe, Harry Põldsam ja paljud teised, kelle edukus veeradadel sai üheks osapooleks Pärnu linna sõudespordi edasises arengus. 1956.-1958.aastatel toimetas sektsioon oma käsikirjalist informatsioonibülletääni "Sõudja", millist tavalisel kirjutusmasinal paljundas Aita Artma 30 eksemplaris, fotodega varustasid Mihkel Leppik, Aksel 1949. aastal osalesid eestlased esma­ enne üleliidulisi võistlusi korraldatud Randmer ja Fred Schenk, karikatuure kordselt pärast II Maailmasõda endises treeningulaagrites. joonistasid Viivi Vellend, Rein Kallas ja Nõukogude Liidus korraldatud sõude- Treeningupaigaks oli Pärnu Jahtklubi, Toivo Gans. Peäle nimetatute osalesid toi­ võistlustel. Pärnu linna noortevõistkond mis nendel aastatel allus Vabariiklikule metuse töös veel Maie Murro, Olga käis Leningradis (praegune Peterburg) Jahtklubile Tallinnas ning vähest, sõja- Kozlova ja Mati Moos. noorte 8-linna matškohtumisel, millist tulest Eduard Aru poolt oskuslikult pääs­ Bülletäänile tegi kaastööd Väino peeti nendel aastatel mitteametlikeks tetud ja Saksamaalt kahju hüvitusena Juurikas, Evi Lepik, Eva Koitla N. Liidu meistrivõistlusteks, ning täis­ lisaks saadud kolme paati jaotati küllaltki ("Spartaki" Vabariikliku Nõukogu õppe- kasvanud Moskvas N.Liidu meistri­ seltsimehelikult kalevlaste ja spartaklaste spordi osakonna juhataja), Karl-Udo võistlustel. Kuigi eestlaste avastardid ei vahel. Tõsisemad arusaamatused kahe Köösel (Pärnu Kehakultuuri- ja Spordi­ olnud kiitmisväärilised, oli alus pandud spordiühingu vahel tekkisid pärast seda, komitee esimees), Mihkel Leppik, Aksel Pärnu sõudespordi edendamise kolman­ kui Pärnu Jahtklubi anti 1950. aastal üle Randmer, Aita Artma jt. Selle bülletääni dale etapile. Pärnu "Kalevile". Uued peremehed panid kohta kirjutas kohalik ajaleht "Pärnu Tolle aja kombe kohaselt oli igal maksma uue korra, mis kehtestas mitmeid Kommunist" oma 22. märtsi 1958. aasta spordialal oma vabariiklik, linna või ra­ piiranguid seni ühiselt kasutatud inven­ numbris järgmist: "See masinakirjas joonija spordiühingu sektsioon, mis pidi tarile, ja seda mitte spartaklaste kasuks, paljundatud ja roheliste kaante vahele olema nii kasvatusliku kui ka õppe- kuni juhtumiteni, kus treeningutele tulnud köidetud brošüürikene räägib Pärnu sportliku tegevuse keskuseks. spartaklaste ees olid ellinguuksed sõudesportlaste huvitavast ja mitme­ Kuna toonaste Pärnu spartaklaste osa­ tabastatud. külgsest tegevusest". kaal oli Pärnu koondvõistkondades kül­ See olukord viis spartaklaste aktiivi Informatsioonibülletääni väljaandmise laltki suur ja tegevus sõudespordi vilje­ mõttele asuda oma kodu loomisele. Mõte lõpetas "Spartaki" likvideerimine 1958. lemisel igati aktiivne, otsustas VK-SÜ sai teoks Mihkel Leppiku eestvedamisel aasta detsembris. "Spartaki" Pärnu Nõukogu arendada oma ja kõigi sektsiooni liikmete aktiivsel osa­ Need olid spartaklastele tegevusrohked sõudesektsiooni sellealase töö mitme­ võtul. 1953.aastal valmis Tööstuse tänava ja huvitavad aastad, mil sportliku külje külgsemaks ja laiaulatuslikumaks. Det­ (praegu Rääma tänav) krundile nr. 25 uus kõrval tegeldi laiaulatuslikult ka ühis­ sembris kutsuti kokku spartaklased- sõudeelling koos hädapäraste kõrvalruu­ kondlikul tööpõllul. sõudjad, kus otsustati moodustada spordi­ midega. Spordiühingu Vabariiklik Nõu­ Peale klubiruumide ja ümbruse iga­ ühingu Pärnu linna sõudesektsioon, mille kogu hoolitses ka inventari muretsemise päevase korrashoidmise ning klubiõhtute esimeheks valiti tollane Pärnu Linna eest. Nii telliti Jahtklubi paadimeistrilt korraldamise toimus fotokonkurss pari­ Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimees üks kaheksapaat, kaks üksikaerulist nelja­ male sõudealasele fotole (1958, mai), Arnold Ebrok, liikmeteks Pärnu I Kesk­ paati ja kaks ühepaati. Osa inventarist organiseeriti sõudmisväliseid sõprusvõist- kooli (praegu Ühisgümnaasium) sõjalise muretseti ka Leningradi paaditehasest. lusi "Kalevi" ja Tallinna sõudjatega võrk- algõpetuse õpetaja Kaupo Raidna, sama Sektsiooni liikmeskond suurenes üle ja korvpallis ning suusatamises, mis kooli võimlemisõpetaja Bernhard Lõh­ poolesaja sõudjani, kelle sportlikku tege­ aitasid kaasa sõudjate kollektiivsustunde mus, spordiühingu linnanõukogu esimees, vust juhendas palgaliseks treeneriks saa­ loomisele ja tagasid aktiivse hooajaeelse tõstesportlane ja süstasõudja Valter Rull nud M. Leppik ja Hugo-Herbert Artma ettevalmistuse. ning Vilja-Veleida Saar. ühiskondlikus korras. 1958.aasta kevadel esitasid Pärnu Sõucletreeninguid juhendasid A. Ebrok 1953.aastast, pärast A.Ebroki siir­ "Spartaki" sõudjad tolleaegsete tradit­ ja K. Raidna. Mõningat abi osutas ka dumist pedagoogilisele tööle, sai H.- sioonide kohaselt sotsialistliku võistluse Erich-Wilhelm Seiler, kes kalevlasena H. Artmast sõudesektsiooni esimees järg­ üleskutse spordiühingu Tallinna purje­ juhendas osa treeningurühma tegevust miseks viieks aastaks (1958). Tööle pandi tajatele, milles omapoolseks kohustuseks -21- võeti järgusportlaste riikliku plaani täit­ sekretär Laili Pais, juhatuse liikmed kollektiivi elus leidis aset 1991.aastal, kui mine Eesti NSV 18.aastapäevaks, sõude- Väino Juurikas, Evi Lepik ja Viivi "Dünamo" Sõudebaasist sai Sõudeklubi sektsioonide moodustamine artellide Vellend. "Pärnu". Valitud juhatus eesotsas klubi "Töö", "Kodu", "Auto" ja "Oktoober" Kahel aastal, 1959 ja 1960, loeme presidendi Margus Tammekiviga on juurde; hooaja lõpuks sektsiooniliikmete võistlusprotokollidest endiste spartaklaste praeguse ajastu ebastabiilses olukorras arvu suurendamine 110-ni; aasta jooksul nimede taga märget: "Kalev". püüdnud igati "vee peal" hoida klubi paadiellingu juurdeehituse lõpetamine; Eksspartaklastele ei olnud meelepärane tegevust, eelkõige saavutussporti. Eel­ ellingu ümbruse tasandamine ja katmine "sundabielu" kalevlastega, mistõttu otsiti misest "Dünamo" perioodist jätkasid asfaldiga ning võrkpalliväljaku rajamine, uut "katusealust" ja see leitigi KS edukalt Jüri Jaanson, Roman Lutoškin, kusjuures iga sektsiooni liige oli neil "Dünamo" näol. 1962. aastal kerkis Priit Tasane, kelledele on lisandunud töödel kohustatud töötama vähemalt 5 endise "Spartaki" sõudebaasi kõrvale uus noorema põlvkonna esindajad: Silver tundi ühiskondlikus korras. klubihoone - Pärnu "Dünamo" sõude- Sonntak, Tõnu Endrekson, Jarek Mäestu, Seitsmepunktilises ideoloogilis-propa- elling, milline ehitis valmis treener Silver ja Kalver Tammik, Ingmar Aija, gandaalases töös võeti vastu järgmised Mihkel Leppiku eestvedamisel ning tema Vahur Mäe, Alari Toome, Indrek Peter­ kohustused: bülletääni "Sõudja" toime­ ja Evi Lepiku hoolealuste aktiivsel son, Toomas Karotamm, Indrek ja Andres tamine; brošüüri "10 aastat VK-SÜ kaasalöömisel. Kõigist eksspartaklastest Latt, Priit Vare, Peeter Strikholm, Jaanus "Spartaki" Pärnu Nõukogu Sõude- sai üksmeelne ja tegutsemislustiline Strikholm, Andrei Jämsa, Kalli Meriste, sektsiooni" ettevalmistamine ja trükki­ "Dünamo" sõudjate kollektiiv. Egle Trump, Katrin Ots, Kersti Paldis, mine 1. detsembriks; esineda kehakultuu­ 30 aastat (1961-1991) "Dünamo" Kairi Päästel ja paljud teised, kes edukalt rikollektiivides loenguga Pärnu sõud­ värvides tõi kaasa uue kvaliteedi Pärnu jätkavad oma eelkäijate - spartaklaste ja misest aastail 1949-1959 20 korral; Eesti sõudespordis. Esirinda kerkisid mitme dünamolaste -jälgedes. NSV 18. aastapäeva tähistamiseks korral­ uue põlvkonna sõudjad, kes tõid mitut 1998. aasta lõpetas Sõudeklubi dada sõudespordi propagandanädal jne. värvi medaleid maailma, Nõukogude "Pärnu" edukalt: karikavõidud Emajõe ja Tallinlaste innustamiseks meie ette­ Liidu täiskasvanute, juunioride ja noorte Eesti karikavõistlustel, 7 täiskasvanute, panekule kaasalöömisel anti neile üle meistrivõistlustelt, kümneid võist- pluss üks poolik (M 2x) esikoht, 8 esi­ kolmesalmiline ja refrääniga ""Spartaki" konnavõite Eesti tiitlivõistlustelt nii kohta juunioride ja 2 esikohta Sen-B purjesportlaste marss", mille sõnad täiskasvanute kui ka noorte vanuseklassis. vanuseklassis kõnelevad kodulinna nime kirjutas H.-H.Artma ja viisistas Hans Meenutame vaid Tiit Helmja Euroopa kandva klubi sõudjate edukusest. Üli­ Kurvits. meistrivõistluste pronks- (1971) ja õpilaste maailma meistrivõistlustelt naa­ 1958. aastal osteti Riia paaditehasest hõbemedalit (1973), Jüri Jaansoni sid Silver Sonntak ja Tõnu Endrekson "Dzintars" 7 spetsiaalset võistluspaati ühepaadi maailmakarika võitu (1990), paarisaeru kahepaadi pronksmedaliga. maksumusega üle 51000 rubla VK-SÜ MM-i pronksmedalit (1989) ja maailma­ Kogu selle tegevuse eestvedaja läbi "Spartaki" Üleliidulise Nõukogu poolt meistri tiitlit (1990). Kui siia juurde lisada viie aastakümne on olnud Mihkel Leppik. eraldatud raha eest. Sama organisatsioon veel paljukordsed rahvusvaheliste regat­ Nende aastate jooksul tõsise ja raske eraldas esialgselt pool miljonit rubla tide ja NSV Liidu tiitlivõistluste meda- sportliku tegevuse ja töökasvatuse läbinud talvise sisesõudebasseini ehitamiseks, listid Ingrid Aija, Raul Arnemann, Malle kunagistest sõudjatest on saanud kaasaja mille põhilised tööd loodeti lõpetada Enno, Harri Hiiesalu, Külli Hunt, Angela ühiskonna edukad ettevõtjad, ärimehed, 1959. aasta kevadeks. Ehitustööde algus Karu, Evi Lepik, Märt Lelle, Roman firmajuhid, seltskonnategelased. Kogu venis, sest plaanivälisele ehitusele ei Lutoškin, Merle ja Rita Morrisson, selle töö eest nii spordimeisterlikkuse oldud eelnevalt eraldatud tolleaegse range Marika Mölder, Ilmi Nael, Pille Paavel, edendamisel, kui ka kollektiivi ja selle iga plaanimajanduse süsteemis vajalikku ehi­ Juhan Paalo. Ahto Pilisner, Kalju Potsep, liikme kasvatamisel omistati Mihkel tusmaterjali, nagu telliskivi, puit, tsement, Rein Põlluste, Jüri Reimann, Maire Leppikule 1994. aastal Pärnu Linna mitmesuguses läbimõõdus raudtorusid ja Roots, Ulvi Siig, Peeter ja Rein Sonntak, Vapimärk - kohaliku võimuorgani kõr­ muud metalli, siseviimistluseks tarvilike Arvo Strikholm, Priit Tasane, Kai Turban, geim autasu. sanitaarsõlmede potte, valamuid, kraane, Ulvi Valmet, Mati Villsaar, Tarmo Vir­ värvi jm. Kuigi EVTK Vabariiklik Nõu­ kus, siis ei ole see veel kaugeltki täielik Viienda aastakümne viimasesse kogu tegi enda poolt kõik nõutava hanki­ ja täpne nimekiri kõigist neist, kes nende aastasse tüürivad Sõudeklubi "Pärnu", miseks, ei piisanud muretsetust ehitustöö aastate jooksul edukalt kaitsesid nii Pärnu tema president Margus Tammekivi, klubi alustamiseks. linna kui ka Eesti sõudespordi au. juhatuse liikmed Arvo Loorits (klubi Kogu sellele tegevusele ja tuleviku­ Kunagiste spartaklaste unistus - juhataja), Jüri Jaanson, Mihkel Leppik plaanidele tõmbas kriipsu peale Eesti sisesõudebassein - täitus 1981.aastal, (peatreener) ja Hugo-Herbert Artma NSV Ministrite Nõukogu otsus artellide järjekordselt Mihkel Leppiku eest­ (juhatuse sekretär) koos treenerite Tatjana süsteemi likvideerimise kohta Eestis, mis vedamisel, "Dünamo" sõudebaasi juha­ Jaansoni ning Raini Lellega. tähendas ka spordiühingu "Spartaki" taja Arvo Looritsa algatusel ja kogu Kunagiste spartaklaste lapsed sõudsid likvideerimist. "Dünamo" sõudjatepere ühisel kaasa­ "Dünamo" värvide all, nende lapselapsed 8. detsembril 1958. aastal Tallinnas löömisel kerkis Mäe tänavale hoone, kus ja endiste dünamolaste lapsed kaitsevad toimunud VK-SÜ "Spartaki" Vabariiklik ka talvel on võimalik lihvida sõude- Sõudeklubi "Pärnu" spordiau. Nõukogu, mille liige Pärnu esindajana oli tehnikat ja libistada aerulaba läbi vee. See on järjepidevus, mida poole sajan­ ka H.-H.Artma, lõpetas oma tegevuse, Eesti NSV teenelise treeneri nimetus di jooksul enama kui kümne sõudjate andes kogu oma varanduse üle põhiliselt omistati Mihkel Leppikule (1967) ja Evi põlvkonna vahel on liitnud eri aegade spordiühingule "Kalev", sealhulgas ka Lepikule (1974), NSV Liidu teenelise sidemed ühise eesmärgi nimel. Selleks Pärnu Sõudebaasi. treeneri nimetus Mihkel Leppikule nimetajaks on sõudesport! "Spartaki" Sõudesektsiooni juhatus (1990). Need, küll omaaegse ühiskonna Järjepidevust austades ja selle tõrviku- lõpetas oma tegevuse. Lõpetamisotsuse aunimetused anti eelkõige kõrgete saavu­ kandja Mihkel Leppiku töid-toimetamisi allkirjastasid sektsiooni esimees Hugo- tuste ja eeskujuliku töö eest ning nende hinnates võime tõdeda, et Sõudeklubi Herbert Artma, aseesimehed Aita Artma väärtust ei kahanda muutuv ühiskonna­ "Pärnu" on tõepoolest juba viiekümnene! (sõudekohtunike kolleegium), Mihkel korraldus. Leppik (treenerite nõukogu), juhatuse Järjekordne, arvult kolmas muudatus -22- Uugu-Arbärt pajatab ... Uugu-Ärbärt, mõlatamise asjatundja Mina, Uugu-Ärbärt, kargas minu kõrvalt Mareta-Robertiina korda mööda tuli kuuma teed ja keedetud ja minu kaks sõpra, oma istumise platsi pealt suure rõõmu piima küll meega, küll hääle paelu Jaan Vanem ja Jaan rõkatusega püsti ja oma toekat korpust pehmendavate rohtudega. Abi oli nii Noorem, tervitame läbi rahva massi pressides tormas tulist sugusest tohterdamisest küll, sest juba sind, Eestimaa tubli valu loto meeste võidu au hinna laua kolmanda päeva õhtul ma sain juba päris mõlataja ja mõlata­ juurde, kus temale anti pidulikus au aru saadavalt välja ütelda: "Aitäh, kallis, mise spordi sõber paistes üle Nagano Olümpose mängude tohterdamise eest!" Silgu-Mulgi-Maa raamat. Minu raamatu riiulil niisugust Nädala päevade jagu enne kuival maal pealinnast. lugemise vara veel ei olnud ja selle pärast mõlatamise võistlusi ütles mulle meie, Jõulukuul oli minu posti kasti sees üks tabas minu teise poole loto võit täpselt vanameeste, kunagise nelja istumise plat­ kutsumise kaart, mis palus mind ja minu kümnesse. siga paadi treener ja mänedžeer, minu teist poolt Mareta-Robertiinat oma osa Kui meie bussi seltskonna liikmed olid tütre poeg Rikarduliinu, et tele vusseris võtmisega austada Eesti Vaba Riigi tub­ lõpetuseks hirm suure tordi küljest oma näidatakse minu pilti. Ja kas sina, armas lisid spordi naisi ja spordi mehi, kes otsa tükikese kätte saanud, ajasime oma üle­ mõlatamise spordi sõber, kujutad enesele saaval Tiigri Aastal olid oma era korra­ mised ürbid üll ja hakkasime kodu poole ette, et see oli tõe poolest nii moodi. liste sportliste saavutamiste poolest erili­ veerema. Tervelt seitse päeva istusin mina vara selt silma paistnud ja meie väikesele Kui meie pisikene bussi kõkats luges hommikust hilise õhtu tunnini pildi riigile ja väikesele rahvale üle ilmamaalist liu libedal maan teel kilo meetreid kodu masina ees ja nägin oma enese näo lappi au ja kuulsust kokku korjanud. linna poole, käisime kõik pidu majas seitse kümmend korda! Tele visiooni Minu kodu klubi ülem treener, härra kuuldu ja nähtu üle. Meie üks meeleline mehed olid ära kasutanud minu ära Mihkel oli nii vastu tulelik, et muretses arvamus, pärast seda kui olime sõrmede korraliselt soliidse näo lapi ja tähele meile kaks istumise platsi pisikesele auto peäl kokku arvanud kõik plussid ja panemist äratava välja nägemise, ja seda bussile, millisega meie hulgakesi sellel miinused, oli, et kogu see värk, mida minu käest nõus olemist küsimata. Arutan pidu õhtul ära käisime. "Holivudis" nägime ja kuulsime, on vaid nüüd endamisi, mis suguse kandi pealt Sportline pidu peeti maha "Holivudr ära kiitmise sõnu väärt. Nukraks tegi meid sellest loost majanduslisi kasu saamist nimelises klubis, mis minu mõistuse järgi asja olu, et meie mõlatamise sportlastest ette võtta. Kui mina oma näo lapi näita­ on üks ära arvamata ja senini nägemata ei tõusnud austamise büüne peale ainsa­ mise eest pildi masina meeste käest saan mõnus pidu pidamise paik. matki hinge. Päriselt mõlatajaid siiski ära seadusega ette nähtud tasu, siis annan Kõige pealt pidid kõik pidu külalised ei unustatud. Meie kodu linna mõlata- selle pidulikult üle meie mõlatamise läbi käima turva meeste rivi vahelt, kes janna Palm Reedale usaldati suur au, et spordi edasi viimise ürituse heaks. iga pidu maja läve pakust üle astujat väga tema kogu kokku tulnud publikumi Aeg on jõudnud jälle sinna maani, kus teraselt silmitsesid. Meie juures küll mi­ silmade all ja suure käte plaksutamise mü­ kogu rahvas peab valima uued asja mehed dagi kahtlast ei märgatud ja seepärast rina saatel pistis viis pihku Jane Salu­ Toom Pea otsa. Oleme kolmekesi iga võisime sisse minna pidu pidamise saali mäele ja kuulutas ta meie riigi Tiigri suguste parteide ja ühenduste avalikud ning ära näha kuidas moodi meie spordi Aasta kõige tublimaks spordi naiseks. teada andmised ja kavad iga kandi pealt isandad ja spordi emandad oli pidu pida­ Meile, vanameestele, tegid head meelt läbi kaalunud, kuid tarkust need kavad mise saali ära sättinud ja pidu kava kokku ja pritsisid meie juba lubjaseks muutu­ meie pea koludesse küll toonud ei ole. Nii pannud. See kõik nõuab iga kandi pealt vatesse vere soontesse tubli ämbri täie moodi me ei osanudki otsustada, kelle tõsiseid ära kiitmise sõnu. Isegi minu lootust Ljonja, Silver ja Tõnu, kes Tiigri poolt oma hääl anda. See pärast otsus­ teine pool, kellel on iga asja kohta oma Aastal tegid täis väärilisi üles astumisi üle tasime, et ees seisvatele valimistele pane­ ise äraline arvamine, jäi iga küljeliselt ilmamaalistel mõlatamise võistlustel. me kirja minu, Uugu-Ärbärti istumise rahule. Jaah, armas mõlasõber! Nüüd on siis platsi taotlemise avalduse Toom Pea otsa. Kui härra Eesti Vaba Riigi Riigi Kogu juba välja mõeldud nii sugused masinad, Valimiste päeval andke kõik oma hääled esimene mees oli oma pidu avamise sõnad mille abil saab igas toanurgas mõlatamist mulle, sest minu põhjus mõtted on väga ära lausunud, läks päris piduks lahti. harjutada ning spordi saali seinte vahel selged ja aru saadavad igale mõlatamise Suure valge lina peal näidati meie suure mõlatamise võistlemist läbi viia. See huvilisele. Mina nimelt hakkan iga külje­ päralisi sportlasi, meele lahutuseks suguse võistluse pidasid maha pealinna liselt upitama mõlatamise spordi taset! astusid areene peal üles kehalisi harjutusi mõla klubi mehed, kes olid kohale kutsu­ Mina, Uugu-Ärbärt, ja minu kaks ette näitavad tantsijad tüdrukud ja üks nud üle ilmamaalised kõige vägevamad Jaanist sõpra, soovime sulle mõlataja, ja väga kuulus võistlemise tantsijate paar. mõlatajad. Kõige suuremat rõõmu tegi ka sulle, mõlatamise spordi sõber saavu­ Kui härra kultuuri minister ja härra see, et au tasude kätte andmise puka kõige tuste rikast Kassi Aastat! Kass on üks Eesti Olümpose komitee president oli kõrgema astme laua peale tõusid ainult väga tore loomakene. Tema oskab iga oma ülesastumise ette kandnud hakati meie naised ja mehed, tüdrukud ja poisid. ühele meele päraselt olla, kindla ees kõige parematele võidu karikaid kätte Olin oma hääle nii kähedaks karjunud, märgiga ja ilma iga suguste liialdusteta andma. Pärast seda toimus seltskonnaline et kui ma üks kord võistlemise paigast läbi käia iga ühega, igal ajal ja igas olu osa, kus sai mõne tuttava spordi mehe ja koju oma Mareta-Robertiina juurde jõud­ korras. spordi naisega mõne sõnakese juttu sin, ei saanud ma sõnakestki suust, mille Oleme siis ka meie üks meeleline puhuda ning joogi kohtade head ja peale minu teine pool lõi kaht kätt kokku mõlatajate perekond, selle toreda Kiisu paremat keresse keerata. ja asus kohe minu hääle tegemise paelu sarnased! Eesti loto mehed pidasid maha ka ühe praavitama. Kaela ümber mähiti mulle Bingo loto mängimise võistluse. Äkki kaameli villast kootud sall, sisse joodeti -23- Eesti sõudmine 1998

Täiskasvanute MM, Köln, GER, 6.-13. september

M 1x. Osales 24 võistlejat M 1x kergekaal. Osales 28 võistlejat

EA SUI 6.54,97 RD EGY 7.23,71 DD CAN 11,21 ED ITA 7.03,75 RC FRA 7.34,75 DB ITA 16,43 USA 6.58,24 ITA 7.26,42 EST 14,32 SVK 7.12,48 EST 7.44,27 GBR 27,18 EST 7.04,80 EST 7.41,29 CRO 15,52 EST 7.13,41 KUW 8.22,36 RSA 32,70 SVK 7.09,38 BRA 7.51,30 DEN 18,18 TUR 7.19,68 SUI 34,01 CHN 7.12,35 HKG 8.03,63 FIN 25,60 IND 7.49,80 GER 35,58 CRO 7.12,56 HKG 32,47 EST 38,24 FA 1. Rob Wadell NZL 6.39,65 FA 1. Stefano Basalini ITA 6.48,90 2. Xeno Mueller SUI 6.41,55 2. Michail Vabrousek CZE 6.50,98 3. Vaclav Ghalupa CZE 6.43,88 3. Karsten Nielsen DEN 6.51,52 FG 2.(14.) JÜRI JAANSON EST 7.01,05 FC 5.(17.) ROMAN LUTOŠKIN EST 7.15,59

Juunioride MM, Linz/Ottensheim, AUT, 5.-8. August

T 1x. Osales 17 võistlejat P 4x. Osales 20 paatkonda

EC AUS 7.46,56 RC ITA 8.07,01 DA AUS 7.58,34 EB UKR 5.56,89 RC DEN 6.07,53 DA SUI 6.16,34 ITA 7.58,53 EST 8.10,55 CHN 8.00,58 CZE 6.06,92 ROM 6.09,01 CZE 6.17,76 NOR 7.59,30 HUN 8.13,52 SUI 8.00,93 NOR 6.07,85 POL 6.09,54 CRO 6.18,24 BLR 7.59,70 POR 8.18,78 YUG 8.06,04 CRO 6.14,33 EST 6.25,77 EST 6.19,45 EST 8.18,56 SWE 8.24,53 RUS 8.25,13 EST 6.21,46 EST 8.31,57 FA 1. Christian Schreiber/Marko Rudolph/ GER 6.04,50 FA l. Kelly Matthews AUS 7.43,50 Arne-Lars Johansen-Roth/Niklas Galler 2. Junling Dang CHN 7.45,34 2. Nikolai Kojarov/Dmitri Timofeev/ RUS 6.05,80 Dmitri Shipliakov/Serguei Fedorovtsef 3. Peggy Waleska GER 7.48,68 3. Ales Lapajne/Gregor Vollmaier/ FB 4.(10.) KATRIN OTS EST 8.13,62 SLO 6.08,35 FD 1. MARGUS PANI/SANDER METS/ EST 6.26,75 (19.) RAIDO LEMBIT/EVGENI POPELIŠIN P 1 x. Osales 24 võistlejat

ED AUS 7.06,63 RA DEN 7.25,07 DC EST 7.08,02 EST 7.09,95 EST 7.19,47 USA 7.09,32 ITA 7.12,43 SWE 7.23,94 AUT 7.10,15 BLR 7.20,26 CRO 7.24,18 IRL 7.11,46 ARG 7.35,52 LTU 7.44,37 SUI 7.16,45 LTU 7.39,92 JPN 7.17,97 FA 1. LEONID KULOV EST 7.11,11 2. Matthias Weiss GER 7.13,34 3. Tom Laurich AUS 7.15,27 -24-

Eesti lahtised meistrivõistlused, Pärnu. 1.-2. august

M 1x. Osales 7 võistlejat M4x. Osales 9 paatkonda

FA !. Jüri Jaanson SK "Pärnu" 6.59,29 FA 1. Silver Sonntak/Tõnu Endrekson/ SK "Pärnu" 6.13,65 2. Roman Lutoškin SK "Kalev" 7.11,34 Jüri Jaanson/Jarek Mäestu 3. Andrei Silin SK "Energia" 7.13,08 2. Andrei Silin/Vjatšeslav Divonin/ SK "Energia" 6.19,36 4. Vjatšeslav Divonin SK "Energia" 7.30,00 Anton Safonov/Mihhail Jakovlev 5. Vjatšeslav Nazarov SK "Energia" 7.41,42 3. Eduard Holostõhh/Mihhail Lebedev/ SK "Energia" 6.33,03 6. Priit Purge SAK Tartu 7.53,72 Igor Kuzmin/Lev Lvov 7. Tõnis Vihmand SAK Tartu 8.00,25 4. Indrek Peterson/Toomas Karotamm/ SK "Pärnu" 6.40,71 Silver Tammik/Priit Vare M 1x kergekaal. Osales 5 võistlejat 5. Andrei Jämsa/Indrek Latt/ SK "Pärnu" 6.54,80 Taavi Pentma/Tanel Pentma FA l. Vjatšeslav Nazarov SK "Energia" 8.04,19 6. Virgo Ojamaa/Margus Kask/ SAK Tartu 7.14,81 Martin Puusepp/Raiko Tasa 2. Priit Purge SAK Tartu 8.23,63 DA 4. Meelis Martin/Martin Tarkpea/ SK "Kalev" 7.00,96 3. Allar Raja SK "Kalev" 8.31,51 Allar Raja/Andrus Arula 4. Ruslan Zabulika SK "Pärnu" 8.48,82 5. Aleksei Lipintsov/Aleksei Zabulika/ SK "Pärnu" 7.12,30 Oleg Vinogradov/Ruslan Zabulik 5. Indrek Ilves Viljandi SK 8.55,31 DB 4. Tõnu Tirol/Ago Kütt/ Viljandi SK 7.29,46 Jaak Sapas/Indrek Ilves M 2x. Osales 9 paatkonda M 4-. Osales 6 paatkonda FA 1. Jüri Jaanson/Andrei Silin SK "Pärnu"/ 6.45,16 SK "Energia" FA 1. Tanel Häidkind/Kaido Reivelt/ SAK Tartu 6.48,00 2. Silver Sonntak/Tõnu SK "Pärnu" 6.50,56 Priit Tamm/Tairo Talvis Endrekson 2. Kalver Tammik/Ingmar Aija/ SK "Pärnu" 6.58,20 3. Anton Safonov/Mihhail SK "Energia" 6.53,94 Vahur Mäe/Alari Toome Jakovlev 3. Jaan Vaiksaar/Andres Aruhein/ SAK Tartu 7.08,80 4. Vahur Mäe/Alari Toome SK "Pärnu" 7.14,42 Kristjan Kõrgesaar/Urmas Hein 5. Sander Mets/Margus Pani SK "Kalev" 7.21,99 4. Juri Nemirski/Raido Lembit/ SK "Kalev" 7.09,00 Marko Üle/Meelis Martin 6. Eduard Holostõhh/Mihhail Lebedev SK "Energia" 7.41,97 5. Raivo Parts/Paul Valliveere/ SK "Kalev" 7.32,60 DA 4. Raiko Tasa/Martin Puusepp SAK Tartu 7.43,91 Toomas Vilpart/Toomas Kasearu 5. Martin Tarkpea/Andrus Arula SK "Kalev" 7.46,24 6 Rain Palmiste/Margus Kask/ SAK Tartu 7.49,00 DB 4. Igor Kuzmin/Lev Lvov SK "Energia" 7.35,55 Alari Maanre/Tõnis Vihmand Roman Lutoškin/Evgeni Popelišin SK "Kalev" ei startinud

M2-. Osales 7 paatkonda

FA 1. Tanel Häidkind/Kaido Reivelt SAK Tartu 7.12,96 2. Priit Tamm/Tairo Talvis SAK Tartu 7.14,68 3. Kalver Tammik/Ingmar Aija SK "Pärnu" 7.29,25 4. Juri Nemirski/Aigar Raja SK "Kalev" 7.34,36 5. Jaan Vaiksaar/Urmas Hein SAK Tartu 7.37,89 DA 4. Andres Aruhein/Kristjan Kõrgesaar SAK Tartu 7.58,75 DB 3. Silver Sonntak/Toomas Karotamm SK "Pärnu" 8.14,61 -25-

M 8+. Osales 5 paatkonda N 4x. Osales 10 paatkonda

Wii. Silver Sonntak/Tõnu Endrekson/ SK "Pärnu" 6.25,69 FA Egle Trump/Kalli Meriste/ SK "Pärnu" 7.16,44 Jarek Mäestu/Jüri Jaanson/ Katrin Ots/Tatjana Jaanson Kalver Tammik/Ingmar Aija/ Piret Jamnes/Katrin Karotamm/ SK "Kalev" 7.21,55 Vahur Mäe/Alari Toome/ Eve Rattiste/Vivika Tapp r. Lauri Vare Svetlana Kuritšõna/Aljona Treumova/ SK "Energia" 7.29,65 2. Jaan Vaiksaar/Tõnu Vihmand/ SAK Tartu 6.31,56 Tatjana Dubinko/Regina Suup Urmas Hein/Priit Purge/ Heivi Adulas/Piret Post/ Viljandi SK 7.41,17 Tanel Häidkind/Kaido Reivelt/ Kristiina Jaska/Krista Türk Priit Tamm/Tairo Talvis/ 5- Kairi Päästel/Kersti Paldis/ SK "Pärnu" 7.53,50 r. Indrek Haller Anželika Semenjuk/Tuuli Meriste 3. Indrek Peterson/Toomas Karotamm/ SK "Pärnu" 6.40,52 6. Kärt Männiku/Tiina Villsaar/ SK "Pärnu" 8.19,91 Indrek Lätt/Priit Vare/ Katrin Raie/Anneli Pedaja Andrei Jämsa/Silver Tammik/ DA 4. Jenny Seliste/Inga Hallikmaa/ SAK Tartu 8.04,67 Andres Lätt/Peeter Strikholm/ Eneli Laurits/Kairi Tasa r. Tambet Mäe 5. Pille Raaliste/Kersti Rešetnjak/ SK "Kalev" 8.12,45 4. Roman Lutoškin/Evgeni Popelišin/ SK "Kalev" 6.42,50 Nataša Šatrova/Pirjo Piiroja Raido Lembit/Sander Mets/ DB 4. Tiiu Jüriado/Katrin Peterson/ SAK 7.54,45 Margus Pani/Aigar Raja/ Maarja Krass/Inga Härson Meelis Martin/Marko Üle/ 5. Ingrid Võsu/Ulvi Lutoškin/ SK "Pärnu" 7.55,52 r. Roman Raivet Ruth Vaar/Margit Pärnpuu SK "Kalev", 5. Andrei Šilin/Vjatšeslav Divonin/SK "Energia" 6.51,27 Viljandi SK Mihhail Jakovlev/Anton Safonov/ Vjatšeslav Nazarov/Vjatšeslav Melnik/ N 4-. Osales 4 paatkonda Eduard Holostõhh/Mihhail Lebedev/ FA 1. Piret Jamnes/Katrin Karotamm/ SK "Kalev" 7.36,48 r. Sergei Lvov Eve Rattiste/Vivika Tapp Margus Kask/Helari Kaljuste/ SAK Tartu ei startinud 2. Egle Trump/Kalli Meriste/ SK "Pärnu" 7.52,36 Raiko Tasa/Alari Maanre/ Kersti Paldis/Kairi Päästel Virgo Ojasoo/Martin Puusepp/ 3. Tiiu Jüriado/Katrin Peterson/ SAK Tartu 7.56,86 Kristjan Kõrgessaar/Rain Palmiste/ Maarja Krass/Inga Härson r. Janika Kajara 4. Heivi Adulas/Piret Post/ Viljandi SAK 8.24,05 Kristiina Jaska/Krista Türk N 1 x. Osales 3 võistlejat N 8+. Osales 3 paatkonda FA l Kalli Meriste SK "Pärnu" 8.40,20 2. Tatjana Dubinko SK "Energia" 8.47,60 FA 1. Egle Trump/Kalli Meriste/ SK "Pärnu" 7.05,71 3. Piret Jamnes SK "Kalev" 8.59,80 Tatjana Jaanson/Kersti Paldis/ Kärt Männiku/Anželika Semenjuk/ N 2x. Osales 6 paatkonda Tuuli Meriste/Kairi Päästel/ r. Karmen Sits FA 1. Kalli Meriste/Eglc Trump SK "Pärnu" 7.27,65 2. Piret Jamnes/Katrin Karotamm/ SK "Kalev 2. Piret Jamnes/Katrin Karotamm SK "Kalev" 7.36,01 7.13,36 Eve Rattiste/Vivika Tapp/ 3. Aljona Treumova/Regina Suup SK "Energia" 8.05,38 Pille Raaliste/Kersti Režetnjak/ 4. Kärt Männiku/Katrin Raie SK "Pärnu" 8.13,75 Nataša Šatrova/Pirje Urmsalu/ 5. Jenny Seliste/Inga Hallikmaa SAK Tartu 8.19,92 r. Sigrid Sulg 6. Kristi Annist/Katrin Kabur TUSK 8.34,31 3. Jenny Seliste/Inga Hallikmaa/ SAK Tartu 7.22,13 Eneli Laurits/Kairi Tasa/ Tiiu Jüriado/Katrin Peterson/ Maarja Krass/Inga Härson/ r. Janika Kajara -26-

Eesti noorte, Sen-B ja veteranide lahtised meistrivõistlused, Pärnu, 22.-23. august

PA 1x. Osales 5 võistlejat PB 1x. Osales 12 võistlejat

FA l. Leonid Gulov SK "Energia" 7.12,55 FA l. Andrei Jämsa SK "Pärnu" 7.36,37 2. Evgeni Popelišin SK "Kalev" 7.30,80 2. Igor Kuzmin SK "Energia' 7.40,80 3. Mihhail Lebedev SK "Energia" 7.33,48 3. Meelis Martin SK "Kalev" 7.41,51 4. Marko Üle SK "Kalev" 8.16,14 4. Lev Lvov SK "Energia' 7.41,75 5. Silver Siilak SAK Tartu 8.37,29 5. Vadim Bitšakin SK "Energia' 8.13,32 Raido Lembit SK "Kalev" ei startinud 6. Aleksei Lipintsov SK "Pärnu" 8.16,93 Indrek Latt SK "Pärnu" ei startinud DA 4. Martin Tarkpea SK "Kalev" 8.45,39 5. Ove Mengel Viljandi SK 8.50,79 PA 2x. Osales 8 paatkonda 6. Kirill Akakjev SK "Energia' 8.53,73 DB 4. Aleksei Zabulika SK "Pärnu" 8.47,08 FA 1. Leonid Gulov/Mihhail Lebedev SK "Energia" 6.49,66 5. Roman Raivet SK "Kalev" 8.56,28 2. Vahur Mäe/Alari Toome SK "Pärnu" 6.58,45 6. Riho Rein Viljandi SK 8.58,65 3. Raido Lembit/Evgeni Popelišin SK "Kalev" 6.58,77 4. Sander Mets/Margus Pani SK "Kalev" 7.08,97 FB 2x. Osales 9 paatkonda 5. Andres Lätt/Tanel Pentma SK "Pärnu" 7.43,39 Alari Maanre/Margus Kask SAK Tartu ei startinud FA l. Meelis Martin/Allar Raja SK "Kalev" 7.01,50 DA 4. Dmitri Odnolko/Sergei Sidorov SK "Energia" 7.59,73 2. Andrei Jämsa/AIeksei Lipintsov SK "Pärnu" 7.08,60 DB 4. Silver Siilak/Helari Kaljuste SAK Tartu 8.06,66 3. Martin Puusepp/Raiko Tasa SAK Tartu 7.12,30 4. Riho Rein/Ove Mengel Viljandi SK 7.24,92 PA 2-. Osales 3 paatkonda 5. Kaarel Pehk/Virgo Ojasoo SAK Tartu 7.28,19 Igor Kuzmin/Lev Lvov SK "Energia" i ..58,80 v.a. FA 1. Kaiver Tammik/Ingmar Aija SK "Pärnu" 7.37,98 Martin Tarkpea/Andrus Arula SK "Kalev" diskv. 2. Alari Raja/Marko Üle SK "Kalev" 7.46,21 DA 4. Marko Rahula/Raino Usin SK "Kalev" 8.47,78 3. Raiko Tasa/Margus Kask SAK Tartu 8.55,81 Igor Kuzmin/Lev Lvov SK "Energia" ei startinud PA 4x. Osales 4 paatkonda DB 4. Tambet Mäe/Lauri Vare SK "Pärnu" 7.48,60 5. Vadim Bitšakin/Sergci Feofanov SK "Energia" 7.48,91 FA 1. Kai ver Tammik/Ingmar Aija/ SK "Pärnu" 6.09,81 Vahur Mäe/Alari Toome PB 4x. Osales 5 paatkonda 2. Evgeni Popelišin/Raido Lembit/ SK "Kalev" 6.12,39 FA 1 Igor Kuzmin/Lev Lvov/ SK "Energia" 6.19,14 Sander Mets/Margus Pani Vadim Bitšakin/Kirill Akakjev 3. Leonid Gulov/Mihhail Lebedev/ SK "Energia" 6.30,20 2. Meelis Martin/Allar Raja/ SK "Kalev" 6.19,47 Igor Kuzmin/Lev Lvov Andrus Arula/Martin Tarkpea 4. Helari Kaljuste/Klaus Jõgi/ SAK Tartu 8.14,19 3. Kaarel Penk/Virgo Ojasoo/ SAK Tartu 6.21,80 Alari Maanre/Margus Kask Martin Puusepp/Raigo Tasa PA 4-. Osales 3 paatkonda 4. Andrei Jämsa/AIeksei Lipintsov/ SK "Pärnu" 6.38,64 Tambet Mäe/Lauri Vare FA 1. Kalver Tammik/Ingmar Aija/ SK "Pärnu" 7.21,17 5. Roman Raivet/Marko Rahula/ SK "Kalev" 6.58,10 Vahur Mäe/Alari Toome Riho Tamm/Raimo Usin 2. Klaus Jõgi/Helari Kaljuste/ SAK Tartu 7.28,83 Alari Maanre/Margus Kask 3. Ove Mengel/Kaimur Kannus/ Viljandi SK 7.44,33 Ago Kütt/Tõnu Tirol PC 1x. Osales 14 võistlejat TA lx. Osales 6 võistlejat

FA 1. Tiit Lutoškin SK "Kalev" 8.25,25 FA Katrin Ots SK "Pärnu" 8.34,68 2. Oleg Vinogradov SK "Pärnu" 8.35,20 2. Eve Rattiste SK "Kalev" 8.49,74 3. Kristjan Türk Viljandi SK 8.55,00 3. Heivi Adulas Viljandi SK 9.04,60 4. Artur Maier SK "Pärnu" 9.23,56 4. Kairi Päästel SK "Pärnu" 9.09,23 5. Ranno Lepp SK "Pärnu" 9.28,64 5. Kätlin Kink Viljandi SK 9.12,33 6. Roman Jõerand SK "Kalev" 9.44,14 6. Inga Härson SAK Tartu 9.30,12 DA 3. Igor Kuzmitšov Viljandi SK 9.22,61 4. Anton Stulov SK "Energia" 9.23,19 TA 2x. Osales 7 paatkonda 5. Madis Mölder SK "Kalev" 10.36,65 FA 1. Eve Rattiste/Vivika Tapp SK "Kalev" 7.53,14 DB 3. Stas Kaupsis SK "Energia" 10.19,26 2. Katrin Ots/Kairi Päästel SK "Pärnu" 8.04,61 4. Kaido Kalda Viljandi SK 11.25,39 3. Kristiina Jaska/Heivi Adulas Viljandi SK 8.09,60 5. Ottomar Gcrlin SK "Kalev" 12.31,37 4. Jenny Seliste/Inga Hallikmaa SAK Tartu 8.19,27 DC 3. Kert Kiigcmägi Viljandi SK 9.53,03 5. Maarja Krass/Inga Härson SAK Tartu 8.35,93 4. Erko Künnapas SK "Pärnu" 11.02,59 t. Janika Kajara/Katrin Peterson SAK Tartu 8.40,47 PC 2x. Osales 6 paatkonda 7. Kristi Sõber/Kersti Sõber SK "Kalev" 9.36,10

FA 1. Oleg Vinogradov/Ranno Lepp SK "Pärnu" 7.52,89 TA 2-. Osales 3 paatkonda 2. Tiit Lutoškin/Roman Jõerand SK "Kalev" 7.55,39 FA 1. Eve Rattiste/Kersti Rešetnjak SK "Kalev" 8.15,19 3. Kert Kiigemägi/Kristjan Türk Viljandi SK 8.02,22 2. Inga Hallikmaa/Maarja Krass SAK Tartu 8.38,11 4. Anton Stulov/Stas Kaupsis SK "Energia" 8.40,05 3. Jenny Seliste/Katrin Peterson SAK Tartu 8.40,30 5. Artur Maier/Erko Künnapas SK "Pärnu" 9.10,33 6. Ottomar Gerlin/Madis Mölder SK "Kalev" 10.02,24 TA 4 x. Osales 6 paatkonda

P 8+. Osales 5 paatkonda FA 1. Krista Türk/Kristiina Jaska/ Viljandi SK 7.31,95 Piret Post/Heivi Adulas FA 1. Kalver Tammik/Ingmar Aija/ SK "Pärnu" 6.25.65 2. Eve Rattiste/Vivika Tapp/ SK "Kalev 7.36,65 Vahur Mäe/Alari Toome/ Pille Raaliste/Kersti Rešetnjak Indrek Lätt/Andrei Jämsa/ 3. Katrin Ots/Kersti Paldis/ SK "Pärnu" 7.36,94 Tanel Pentma/Andres Latt/ Anželika Semenjuk/Kairi Päästel r. Lauri Vare 4. Maarja Krass/Katrin Peterson/ SAK Tartu 7.46,42 2. Evgcni Popelišin/Raido Lembit/ SK "Kalev" 6.28,07 Inga Härson/Kairi Tasa Sander Mets/Margus Pani/ 5. Natalia Šatrova/Birjo Piiroja/ SK "Kalev" 8.12,78 Meelis Martin/Allar Raja/ Kristina Tõnismäe/Niina Zagorovskaja Märko Üle/Andrus Arula/ 6. Riina Toome/Riina Sagur/ Viljandi SK 8.44,91 r. Roman Raivet Luule Soosaar/Egle Oja 3. Leonid Gulov/Mihhail Lebedev/ SK "Energia" 6 58,72 Dmitri Odnolko/Sergei Sidorov/ TB 1x. Osales 8 võistlejat Igor Kuzmin/Lev Lvov/ Vadim Bitšakin/Kirill Akakjev/ FA |. Kersti Paldis SK "Pärnu" 8.49,18 r. Anton Stulov 2. Vivika Tapp SK "Kalev" 8.55,77 4. Helari Kaljuste/Kaarel Pehk/ SAK Tartu 7.17,51 3. Piret Post Viljandi SK 8.58,87 Klaus Jõgi/Virgo Ojasoo/ 4. Krista Türk Viljandi SK 9.11,27 Alari Maanre/Margus Kask/ 5. Eneli Laurits SAK Tartu 9.16,49 Martin Puusepp/Raigo Tasa/ Oksana Morozova SK "Pärnu" ei startinud r. Janika Kajara DA 4 Tanja Kulõšova SK "'Energia' 9.32,32 5. Raido Kalda/Kert Kiigemägi/ Viljandi SK 7.46.81 Kersti Rešetnjak SK "Kalev" ei startinud Riino Rein/Kristjan Türk/ DB 4 Niina Zagorovskaja SK "Kalev" 10.01,39 Ove Mengel/Kaimur Kannus/ Ago Kütt/Tõnu Tirol/ r. Igor Kuzmitšov -28-

TB 2x. Osales 6 võistkonda Sen-B M 1x. Osales 10 paat konda

FA 1. Kersti Rešetnjak/Vivika Tapp SK "Kalev" 8.02,19 FA 1. Andrei Silin SK "Energia" 7.22,04 2. Krista Türk/Piret Post Viljandi SK 8.06,65 2. Anton Safonov SK "Energia" 7.29,19 3. Kersti Paldis/Anželika Semenjuk SK "Pärnu" 8.12,14 3. Tõnu Endrekson SK "Pärnu" 7.31,86 4. Eneli Laurits/Kairi Tasa SAK Tartu 8.19,75 4. Silver Sonntak SK "Pärnu" 7.33,53 5. Sille Vaiksaar/Tuuli Härson SAK Tartu 8.53,13 5. Jarek Mäestu SK "Pärnu" 7.57,43 6. Tanja Kulõšova/Marina Rõbakova SK "Energia" 9.07,56 6. Priit Purge SAK Tartu 8.10,69 DA 4. Kalver Tammik SK "Pärnu" 8.19,81 5. Tõnis Vihman SAK Tartu 8.27,40 TC 1x. Osales 6 võistlejat DB 4. Indrek Peterson SK "Pärnu" 7.53,52 5. Indrek Ilves Viljandi SK 8.34,48 FA 1. Kristiina Jaska Viljandi SK 8.44,55 2. Birjo Piiroja SK "Kalev" 9.01,94 Sen-B M 2x. Osales 4 paatkonda 3. Reet Rätsep SK "Kalev" 9.28,94 4. Kristiina Tõnismäe SK "Kalev" 9.46,19 FA 1. Silver Sonntak/Tõnu Endrekson SK "Pärnu" 6.30,67 5. Liina Prans SK "Kalev" 9.56,31 2. Andrei Šilin/Anton Safonov SK "Energia" 6.40,20 6. Karuna Künnap SK "Pärnu" 11.19,83 3. Jarek Mäestu/Indrek Peterson SK "Pärnu" 6.48,44 Elena Potjomkina SK "Pärnu" ei startinud 4. Tõnis Vihmand/Priit Purge SAK Tartu 7.16,08

TC 2x. Osales 4 paatkonda Sen-B N 1x. Osales 4 võistlejat

FA 1. Birjo Piiroja/Kristiina Tõnismäe SK "Kalev" 8.50,65 FA 1. Egle Trump SK "Pärnu" 8.43,76 2. Triin Pärnoja/Reet Retser SK "Kalev" 9.41,45 2. Regina Suup SK "Energia" 9.00,48 SK "Pärnu" 9.49,19 3. Anu Arnemann/Elena Potjomkina 3. TiiuJüriado SAK Tartu 9.24,17 4. Tiina Laanesoo/Ellike Sammal SK "Kalev" 11.21,33 4. Tuuli Meriste SK "Pärnu" 9.41,17 T 8+. Osales 4 paatkonda

FA 1. Birjo Piiroja/Niina Zagorovskaja/ SK "Kalev" 7.12,43 Veteranid M 2x. Osales 1 paatkond Natalia Šatrova/Katrin Sang/ FA 1. Vladimir Kuropatkin/Aleksandr Petrov Tartu 3.45,38 Pille Raaliste/Vivika Tapp/ Kersti Rešetnjak/Eve Rattiste/ Veteranid M 4-. Osales 1 paatkond r. Roman Raivet 2. Katrin Ots/Kersti Paldis/ SK "Pärnu" 7.19,13 FA 1. Toivo Zoova/Juhan Paalo/ SK "Kalev" 3.27,34 Anželika Semenjuk/Kairi Päästel/ Matti Killing/Arne Graumann Tallinna SK, Viljandi SK Anu Arnemann/Kristi Oskar/ Karmen Sits/Oksana Morozova/ Veteranid N 4-. Osales 1 paatkond r. Karuna Künnap 3. Riina Sagur/Kätlin Kink/ Viljandi SK 7.25,24 FA 1. Ulvi Lutoškin/Margit Pärnpuu/ SK "Kalev" 3.41,40 Luule Soosaar/Egle Oja/ Ruth Vaar/Ingrid Võsu SK "Pärnu", Viljandi SK Krista Türk/Kristiina Jaska/ Piret Post/Heivi Adulas/ r. Riina Toome Inga Hallikmaa/Jenny Seliste/ SAK Tartu 7.31,73 Tuuli Härson/Kairi Tasa/ Eneli Laurits/Maarja Krass/ Inga Härson/Katrin Peterson/ r. Janika Kajara isostar -29-

^^\_ Eesti sõudmine 1999

Eesti lahtised meistrivõistlused sõudeergomeetril "Concept II" Viljandi, 28. veebruar

Mehed. Osales 12 võistlejat Poisid B. Osales 14 võistlejat

E1 l. Jarek Mäestu 6.23,9 E1 l. Riho Tamm 7.01,9 2. Madis Lõhmus 6.30,2 2. Oleg Vinogradov 7.07,8 3. Vahur Mäe 6.32,3 3. Kristjan Türk 7.11,3 E2 1. Tõnu Endrekson 6.17,7 4. Artur Maier 7.29,0 2. Andrei Silin 6.20,9 5. Anton Stulov 7.30,2 3. Tairo Talvis 6.28,4 E2 1. Ove Mengel 7.01,2 4. Ingmar Aija 6.41,6 2. Raigo Põder 7.07,2 5. Taavi Pentma 7.14,5 3. Martin Graumann 7.31,1 E3 1. Jüri Jaanson 6.14,4 4. Kert Kiigemägi 7.58,9 2. Anton Safonov 6.21,6 E3 1. Riho Rein 7.03,9 3. Silver Sonntak 6.23,8 2. Ranno Lepp 7.06,2 4. Kalver Tammik 6.43,0 3. Roman Raivet 7.26,7 FA 1. Jüri Jaanson SK "Pärnu" 5.54,4 4. Andres Kaju 7.31,1 2. Tõnu Endrekson SK "Pärnu" 6.03,5 5. Urmet Kütt 8.41,1 3. Andrei Silin SK "Energia" 6.17,7 FA 1. Ove Mengel Viljandi SK 6.53,6 4. Silver Sonntak SK "Pärnu" 6.18,1 2. Reigo Põder SAK Tartu 6.56,1 5. Anton Safonov SK "Energia" 6.18,3 3. Riho Tamm SK "Kalev" 7.00,5 6. Jarek Mäestu SK "Pärnu" 6.27,4 4. Riho Rein Viljandi SK 7.06,0 5. Oleg Vinogradov SK "Pärnu" 7.06,5 ied kergekaal. Osales 4 võistlejat 6. Ranno Lepp SK "Pärnu" 7.12,0

FA 1. Roman Lutoškin SK "Kalev" 6.32,3 2. Vjatšeslav Nazarov SK "Energia" 6.39,5 Naised . Osales 5 võistlejat 3. Priit Purge SAK Tartu 6.53,3 4. Jaan Vaiksaar SAK Tartu 7.19,7 FA 1. Kalli Meriste SK "Pärnu" 7.16,1 2. Kätlin Kink Viljandi SK 7.49,8 >id A. Osales 18 võistlejat 3. Äge Merila VAK 7.55,6 4. Inga Härson SAK Tartu 7.56,6 E1 1. Alari Maanre 6.44,0 5. Katrin Peterson SAK Tartu 7.59,4 2. Lev Lvov 7.02,0 3. Raivo Usin 7.09,0 Naised kergekaal. Osales 3 võistlejat 4. Fred Feltbach 7.17,0 E2 1. Leonid Gulov 6.34,6 FA 1. Kairi Päästel SK "Pärnu" 8.01,9 2. Mihhail Lebedev 6.49,8 2. Birjo Piiroja SK "Kalev" 8.10,0 3. Raiko Rasa 6.50,2 3. Luule Soosaar Viljandi SK 8.15,7 4. Andrus Arula 6.51,1 5. Marko Rahula 6.59,6 Tüdrukud A. Osales 6 võistlejat 6. Virgo Ojasoo 7.06,7 E3 1. Margus Pani 6.46,0 FA 1. Vivika Tapp SK "Kalev" 7.38,0 2. Andrei Jämsa 6.46,8 2. Eneli Laurits SAK Tartu 7.56,0 3. Tarmo Tootsi 6.56,7 3. Jaanika Peterson SK "Pärnu" 7.58,3 4. Leo Tuga 7.50,3 4. Kristi Sõber SK "Kalev" 8.09,4 E4 1. Igor Kuzmin 6.43,1 5. Kersti Sõber SK "Kalev" 8.17,0 2. Meelis Martin 6.48,2 6. Tuuli Härson SAK Tartu 8.46,0 3. Tanel Pentma 6.59,3 4. Lauri Vare 7.22,0 Tüdrukud B. Osales 5 võistlejat FA 1. Leonid Gulov SK "Energia" 6.16,8 2. Andrei Jämsa SK "Pärnu" 6.31,2 FA 1. Piret Post Viljandi SK 7.43,8 3. Igor Kuzmin SK "Energia" 6.40,2 2. Kristiina Jaska Viljandi SK 7.50,8 4. Alari Maanre SAK Tartu 6.42,4 3. Kairi Tasa SAK Tartu 7.53,1 5. Margus Pani SK "Kalev" 6.52,1 4. Sille Vaiksaar SAK Tartu 8.15,5 6. Meelis Martin SK "Kalev" 6.52,3 5. Anna Šibajeva SK "Kalev" 9.12,6 1999. aasta sõudevõistluse kalender

Jaanuar Juuli 16. Tallinn EST Tallinna SK VI Concept II -04. Henley GBR Henley Kuninglik regatt võistlused 03.-04. Tampere FIN Rahvusvaheline Tampere regatt Veebruar 09.-11. Luzern SUI Rotsee regatt. Maailma KV-te 28. Viljandi EST Eesti Concept II MV-d III etapp Märts 10. Viljandi EST "Viljandi paadimees" 27. Pärnu EST Pärnumaa koolinoorte 11. Pärnu EST SK "Kalevi" lahtised Concept II MV-d noortevõistlused

Aprill 17. Pärnu EST Pärnu Veefestival "Watergate" 10.-11. Gent BEL Belgia juunioride lahtised MV-d 17.-18. Pärnu EST Balti riikide matškohtumine 24.-25. Tartu EST Emajõe KV-d 24.-25. Hamburg GER Rahvaste karikas. Sen-B MM-id

Mai 31.- 01. Tartu EST TÜ ja EPMÜ 8-paatide regatt August 01.-02. Köln GER Kölni regatt -01. Kopenhaagen DEN Kopenhaageni regatt 09.-10. Gent BEL Belgia lahtised MV-d 04.-07. Plovdiv YUG Juunioride MM-id 15.-16. Essen GER Rahvusvaheline 90. Hügeli 07. Viljandi EST Viljandi rahvapaadiregatt regatt 21.-22. Pärnu EST ESS "Kalevi" päevade 22. Pärnu EST Eesti KV-d sõudevõistlused

23. Pärnu EST E.-W. Seileri ja B. Lõhmuse XII 22.-29. St. Chatarine CAN MM-id. (2000.a. OM-ide mälestusvõistlused kvalifikatsioon) 28.-30. Hazewinkel BEL Maailma KV-te I etapp 28.-29. Pärnu EST Eesti noorte, Sen-B ja veteranide MV-d Juuni September 06.-07. Hazewinkel BEL Flandria Euroopa Lotto regatt 05. Tartu EST Emajõe maraton 12.-13. Ratzeburg GER 41. Ratzeburgi regatt 09.-12. Sevilla ESP Veteranide MM-id 18.-20. Viin AUT Maailma KV-te II etapp 11. Otepää EST Pühajärve regatt 25.-27. Trakai LTU Rahvusvaheline "Merevaigust aeru" regatt 18.-19. Pärnu EST Eesti MV-d

26.-27. Amsterdam NED Kuninglik Maas-Hollandi Beker 22.-26. Sydney AUS Eelolümpia sõuderegatt regatt Oktoober 26.-27. Berliin GER Saksamaa II veteranide lahtised EST Eesti 8-paatide 47. sügisregatt MV-d 02. Tartu 16.-17. Tartu EST Eesti väikeste paatide regatt 30.- 30. Bern SUI Armada Cup

Detsember 18. Pärnu EST Pärnumaa lahtised Concept II MV-d -31- Eesti 1999. aasta sõudevõistluste juhendid Üldsätted Aeg: Võistluste aeg (kuupäev) on määratud 1999. aasta vanuseklassi sõudjad. sõudevõistluste kalendriga. Roolijaga paadi roolimees peab olema samast soost paadiklassis Koht: Võistluste läbiviimise koht (linn) on määratud võistlevate sõudjatega. 1999. aasta sõudevõistluste kalendriga. Pärnus toimuvad võist­ Noored võivad ühel päeval võistelda kahes paadiliigis, pluss lused korraldatakse SK "Pärnu" baasil, Tartus toimuvad kaheksapaat. võistlused Tartu Ülikooli ja Tartu linna sõudebaasil. Osavõtjate kohustused: Kõik paatkonnad peavad olema Distants: ESL-i tiitlivõistluste distants on 2000 meetrit. C- riietatud ühtsesse võistlusriietusse. vanuseklassis on distantsi pikkus 1000 meetrit. Võistlejate aerulabad peavad olema värvitud antud organi­ Võistluste iseloom: Emajõe karika-ja Eesti karikavõistlused satsioonile või klubile kinnitatud värvitoonides. Eesti koond- on võistkondlikud. Neist võtavad osa kohalike organisatsioonide võistkonna aerulabade värve (sinine-must-valge) võivad kasutada ja klubide võistkonnad. Paatkondade koosseisude moodustamine ainult need sõudjad, kes 1999. aastal on arvatud Eesti koond­ võistkondade (täiskasvanud ja juuniorid) koosseisu. on vaba. Kõik ülejäänud võistlused on individuaalsed. Osavõtjate majandamine: Kõik võistlustest osavõtuga Võistluste korraldamine: Võistlused korraldatakse seotud lähetus-, majutamis-ja toitlustamiskulud kannavad osa­ vastavuses FISA määrustega. Vastavalt vajadusele korraldatakse võtvad organisatsioonid ja klubid või sportlased ise. eelsõidud (E) või poolfinaalid (D) kaks tundi enne esimese Kõigil võistluste ajaks majutuskohtadest huvitatutel tuleb pöör­ finaalvõistluse (F) algust. duda võistlusi korraldava organisatsiooni, klubi või ESL-i poole Osavõtumaks: Täiskasvanute, Sen-B ja veteranide võistlustel vähemalt 20 päeva enne võistluste algust. Majutuskohtade bro­ tasub iga osavõtja 30 krooni, noorte võistlustel 15 krooni igas neerimiseks tuleb esitada garantiikiri. paadiliigis võistlemise korra eest. Vahetult võistluspaigas täien• davalt - juurderegistreeritud võistlejate (antud paadiliigis vabade Paremusjärjestus: Võistkondliku paremusjärjestuse selgi­ tamiseks arvestatakse suuremat punktide kogusummat. Punkte võistlusradade olemasolu korral) osavõtumaks on kahekordne arvestatakse järgmiselt: I koht - 7 punkti, II - 5, III - 4, IV - 3, (60 või 30 krooni). V - 2 ja VI - 1 punkt üksikvõistleja (ühepaat) ning iga võistleja Eelregistreerimine: Paatkondade nimeline koosseis trükitult kohta (paatkond). või trükitähtedega kirjutatult (kirjalikult või faksiga) tuleb Võrdse punktisumma korral määrab paremusjärjestuse suurem esitada Eesti Sõudeliitu võistlustele eelneva nädala esmas­ esikohtade (järgnevalt suurem paremate kohtade) arv. päevaks (viis päeva enne esimest võistluspäeva). Iga võistleja toob oma organisatsiooni või klubi võistkonnale Stardiprotokoll loosimistulemustega väljastatakse järgmisel punkte ainult ühel korral (ühes paadiliigis). Võistleja päeval. (paatkonna) osalemise korral kahes paadiliigis arvestatakse Võistlusteks registreerimine: Võistlustest osavõtva orga­ võistlejale (paatkonnale) võistkonnapunkte võistkonna esindaja nisatsiooni või klubi esindaja esitab võistluste žüriile vormi­ taotluse põhjal. Teises paadiliigis jääb antud võistleja (paat­ kohase registreerimislehe ja trükitud või trükitähtedega täidetud konna) punktikoht vabaks, mis läheb järgmisele võistlejale paatkonna koosseisu kaardi hiljemalt kaks tundi enne esimest (paatkonnale). võistlussõitu. Kohalikud regatid: Organisatsioonide ja klubide poolt Registreerimislehel peab olema iga võistleja perekonna- ja korraldatavate sõudevõistluste ja regattide juhendid koostavad eesnimi, sünniaasta, arsti allkiri ja pitser võistleja lubamise kohta korraldajad. võistlusele (iga võistleja kohta eraldi), võistleja allkiri ujumis­ Lisatingimused: 1999. aasta sõudevõistluste kalenderplaanis oskuse kohta ning lähetava organisatsiooni või klubijuhataja või ESL-i egiidi all korraldab võistlused selleks määratud organi­ direktori allkiri ja organisatsiooni või klubi pitser. satsioon või klubi lepingulises vahekorras Eesti Sõudeliidu ja Osavõtjad: Võistlustest võivad osa võtta kõik Eestis elavad ESL-i žüriiga. sõudjad, ESL-is registreeritud organisatsioonide või klubide liikmed. Kergekaalu paatidel võivad võistelda ainult Sen-A ja Sen-B

Emajõe karikavõistlused

Distants ja programm: 24. aprillil kell 14.00 tulemus 2000 m distantsil. 4000 meetrit: M2x, M2-, Mix, N2x, N2-, Nlx; Mandaat: Toimub võistluspaigas 24. aprillil kell 11.00-11.45. 25. aprillil kell 11.00 Stardijärjekorra loosimine kell 12.00. 2000 meetrit: M2x, M2-, Mix, N2x, N2-, Nlx, Vet. M2x, Autasustamine: Võitnud paatkonda autasustatakse ESL-i Vet. M2-. "Emajõe karikaga", I, II ja III koha saavutanud võistkonda ja Veteranid M2x ja M2- võistlevad individuaalarvestuses. paatkondade liikmeid diplomiga. Esikohale tulnud paatkondade Paremusjärjestus: Üksikvõistlejate (ühepaat) ja paatkon­ liikmeid autasustatakse eriauhindadega. dade paremusjärjestus selgitatakse kahe distantsi (4000+2000 m) aegade liitmise teel. Võrdse resultaadi korral on määravaks -32-

Eesti karikavõistlused Eesti kaheksapaatide sügisregatt Programm: Distants: Meestel 5600 meetrit, naistel, mees- ja nais- kell 14.00 TA2x kell 14.50 PA2x kell 15.40 TB2x veteranidel 3800 meetrit. 14.10 M2- 15.00 PA2- 15.50 Nlx Stardiaeg: Meestel kell 14.00, naistel, mees-ja naisveteranidel kell 15.30. Starditakse eraldistardist üheminutilise intervalliga. 15.10 M2x 16.00 M4- 14.20 Mlx Mandaat: Toimub võistluspaigas kell 11.30-12.15. Stardijärje- 14.30 N2x 15.20 TA lx 16.10 PAlx korra loosimine kell 12.30. 14.40 N2- 15.30 PB2x Autasustamine: Igas vanuseklassis esikoha saavutanud paat- konna liikmeid autasustatakse mälestuslindi ja diplomiga, II ja Autasustamine: Võitnud võistkonda autasustatakse ESL-i III koha saavutanuid - diplomiga. "Eesti karikaga", I, II ja III koha saavutanud võistkondi ja Meeste ja naiste võistlusklassis autasustatakse esikohale tulnud paatkondade liikmeid diplomiga. Esikohale tulnud paatkondade paatkonda 1995. aastal reisiparvlaevaga "Estonia" hukkunud liikmeid autasustatakse ESL-i 1999. aasta karikavõitja karikaga. sõudjate mälestuseks Sõudeklubi "Pärnu" poolt kehtestatud "Mälestuskillu" fotokoopiaga. Eesti noorte, Sen-B ja veteranide lahtised meistrivõistlused Eesti väikeste paatide regatt Programm Distants ja programm: 16. oktoobril kell 15.00 5600 kell kell meetrit: M2-, Mix, N2-, Nlx; 17. oktoobril kell 11.00 2000 meetrit: M2-, Mix, N2-, Nlx. 28. august 17.00 PBlx 18.10 TClx Paremusjärjestus: Paatkondade paremusjärjestuse selgitab 17.10 Vet. M4- 18.20 TA2- kahe distantsi aegade summa. Võrdse resultaadi korral määrab 17.20 TAlx 18.30 Sen-B M2x kõrgema koha 5600 m tulemus. 17.30 PA2x 18.40 PB4x Mandaat: Toimub võistluspaigas 16. oktoobril kell 12.30- 13.15. Stardijärjekorra loosimine kell 13.30. 17.40 PA2- 18.50 PAlx Autasustamine: I, II, ja III koha saavutanud paatkonna 17.50 TB2x 19.00 T8+ liikmeid autasustatakse diplomi ja eriauhinnaga. 18.00 PC2x 29. august 12.00 PA4- 13.00 PClx 12.10 TA2x 13.10 TC2x Erich-Wilhelm Seileri ja Bernhard 12.20 PB2x 13.20 Sen-B Mix Lõhmuse XII mälestusvõistlused Sen-B Nlx 12.30 TBlx 13.30 Eesmärk: Sõudespordi populariseerimine, endiste 12.40 Vet. N4x 13.40 TA4x sõudesportlaste Erich-Wilhelm Seileri ja Bernhard Lõhmuse 12.50 PA4x 13.50 P8+ mälestuse jäädvustamine. Tähistada Pärnu sõudespordi 115. aastapäeva. Programm: M4+, M2x, Mix, P4-, P2x, Plx, N2x, Nlx, T2x, Autasustamine: I, II ja III koha saavutanud paatkondade Tlx. liikmeid autasustatakse vastava vanuseklassi meistrivõistluste Distants: 2 x 500 + 2000 meetrit. kuld-, hõbe-ja pronksmedali ning diplomiga. Aegkava: Eelsõidud kell 9.00. Kõik paatkonnad läbivad ühisstardist programmi järjekorras 2 x 500 meetrit. Kahe läbimiskorra aegade summa määrab paremusjärjestuse. Iga Eesti lahtised meistrivõistlused paadiliigi kuus paremat ekipaaži pääseb finaalvõistlusele. Finaalsõidud kell 14.00. Paremusjärjestuse määrab 2 x 500 + Programm: 2000 meetri koguaeg. kell kell Mandaat: Paatkondade registreerimine Sõudeklubis "Pärnu", Rääma 27 22. mail kell 17.00-18.15. Loosimine kell 18.30. 16. septembril 16.00 M4- 19. septembril 12.00 Mix Autasustamine: Vanuseklasside iga paadiliigi I, Ilja III koha Mix 12.15 N2x 16.15 saavutanuid autasustatakse diplomiga. Esikoha saavutanud 16.30 Nlx 12.30 M2- paatkondade liikmeid autasustatakse eriauhinnaga. M2x 12.45 N4- Pärnu sõudespordi 115. aastapäeva karikaga autasustatakse Mix 16.45 ja M4- paadiliigis esikoha võitnud paatkondade liikmeid. N4x 13.00 M4x 17.00 Eritingimused: Võistlused korraldab Sõudeklubi "Pärnu". 17.45 M8+ 13.45 N8+ SK "Pärnu" juhatus koos võistluste žüriiga võib võistluste Autasustamine: I, II ja III koha saavutanud paatkondade korraldamise ja autasustamise korras teha muudatusi vastavalt liikmeid autasustatakse Eesti meistrivõistluste kuld-, hõbe- ja võistlejate arvule ja tulemustele. pronksmedali ning diplomiga. Kõik üldsätetes ja võistluste juhendites määratlemata jäänud küsimused lahendatakse võistluspaigas ESL-i, ESL-i žürii ja asjasthuvitatute vahel või eelnevalt võistluste ettevalmistamise käigus ESL-i peasekretäri vahendusel kirja teel või suusõnalisel kokkuleppel, mille kohta vormistatakse vastavasisuline kirjalik esildis. -33- Eesti sõudespordi 1998. aasta parimad

Eesti Sõudeliidu juhatus otsustas kinnitada 1998. aasta parimad alljärgnevalt:

Parim meessõudja - JÜRI JAANSON, SK "Pärnu", Parim sõudekohtunik - KRISTA KUNGLA, Tartu. Parim naissõudja - KALLI MERISTE, SK "Pärnu", ESL-i juhatus otsustas autasustada hinnalise mälestusesemega Parim meesjuunior - LEONID GULOV, SK "Energia", ESL-i peatreenerit (1991-1998) MIHKEL KLEMENTSOVI. Parim naisjuunior - KATRIN OTS, SK "Pärnu", Parim treener - SERGEI GLUŠKO, SK "Energia",

ÕNNITLEME!

75 Jüri Kurul 13. juuni 45 Hiie Klaus-Moks 24. märts 70 Endla Vabar-Jäetma 1. jaanuar Vladimir Kuropatkin 18. august Meinhard Prii 6. aprill Liina Vassil-Kree 21. november 65 Evi Lepik 6. juuli 40 Merle Morrisson 22. jaanuar Veljo Kalep 12. detsember Malle Enno-Lilleste 2. aprill 60 Jaak Veisserik 17. aprill Anne Freimuth 26. mai Ilvi Muiso-Tomson 30. juuli 35 Roman Lutoškin 11. mai Ülo Haidak 23. september Ulvi Siig-Lutoškin 20. mai 55 Tiit Lepa 6. jaanuar Paul Valliveere 8. august Kalju Potsepp 5. mai Marika Jürgenson-Siigur 29. september Ellen Rand 8. mai Eve Lobanova-Pavlova 10. november Aina Lagus 20. juuli Krista Kungla 11. november Arvi Männiku 9. september Priit Tasane 16. november Maie Listra-Potter 2. november 30 Kristi Reimann 16. veebruar Hilja Reisalu-Roos 10. november Kai Zoova 25. detsember Janne Piliste-Joakit 14. november 25 Timo Loorits 19. jaanuar 50 Mare Mägi-Ojasuu 21. aprill Tiina Kapten 25. jaanuar Mati Villsaar 17. mai Kalli Meriste 22. mai Arvo Strikholm 28. mai 20 Tuuli Meriste 14. september Toivo Hai mi 8. august Egle Trump 22. september Ann Ruud-Paal 25. november Tõnu Endrekson 6. november

Jüri Kurul -75!

-,.. Õnnetleme!

Eesti Sõudeliit ja Eesti Sõudja toimetus -34- ln memoriam JURI KAMENSKI 17. august 1931 - 26. juuni 1998

koolis ja Põhja-Osseedi ANSV Vabariik­ sõuderegattidel, NSV Liidu tiitlivõist­ likus Spordikoolis sportmängude alal. lustel, Moskva Olümpiamängude sõude- Samal erialal õppis ta Bakuu treenerite regatil. koolis, mille lõpetamisel 1948. aastal sai Alates 1991. aastast oli Juri Kamenski sportmängude treeneri kutse. Seejärel Eesti Sõudeliidu zürii liige. Ta andis oma­ tegeles ta Aserbaidžani (Bakuu) Vabariik­ poolse panuse meie sõudekohtunike kaad­ likus Spordikoolis sõudmise ja purje­ ri ettevalmistamisel, olles paljudel semi­ tamisega, mida kroonis 1950. aastal Nõu­ naridel ja sõudekohtunike kursustel kogude Liidu Sõja-Merelaevastiku tšem- õppejõuks. pionitiitel jallisõudmises. Oma aktiivse eluhoiaku ja selts­ 1966. aastal suunati Juri Kamenski kondliku olemusega, suhtlemisaldisuse Tallinna Merekooli rooduülema-kasvataja ning abivalmidusega pälvis Juri Kamenski ametisse, millisel kohal töötas ta 1985. vabariigi sõudjatepere lugupidamise ja aastani. Sellele järgnevatel aastatel töötas austuse inimesena, kes igas, ka kõige ta sama kooli õppejõuna ja aastast 1995 keerulisemas olukorras otsis ja oskas Eesti Mereväes meremiinide demontöö- leida kõige õigema lahenduse. rina, kui vastavat eriharidust omav ainuke Juri Kamenski elutöö väärtustajaks spetsialist Eestis. jääb FISA peakorterist Lausannest 6. Juri Kamenski sündis Tšetšceni-Inguši 1950. aastast sidus Juri Kamenski oma novembril 1996. aastal talle omistatud, ANSV pealinnas Groznõis intelligendi edaspidise elukäigu sõudespordiga, olles FISA tegevdirektori Matt Smithi allkirja perekonnas, kus tema isa Aleksandr töö­ oma töökohajärgsetes asupaikades selle kandev tänukiri pikaajalise ja tulemusliku tas maaparanduse insenerina, ema Tamara spordiala üks entusiastlikemaid eest­ tegevuse eest rahvusvahelise kategooria aga kohaliku draamateatri lavastajana. vedajaid võistluste korraldaja ja sõude- sõudekohtunikuna. Pärast keskhariduse omandamist jätkas kohtuniku rollis. 1963. aastal omistati Eesti Sõudeliidu arvukas liikmeskond Juri Kamenski õpinguid Sõja-Mereväe talle sõudekohtuniku üleliiduline kate­ mälestab oma kauaaegset kaaslast ning Kõrgemas Koolis, mille lõpetas 1957. gooria, 1973. aastal FISA kohtuniku avaldab südamlikku kaastunnet Juri Ka­ aastal miinitraaleri ohvitserina. Kooli nimetus. menski pojale ja tütrele. lõpetamise järel suunati ta Balti laevas­ Asunud Eestisse, lülitus Juri Kamenski tikku, kus töötas ohvitserina Riias paik­ aktiivselt kohalikku spordiellu. 1966. Eesti Sõudcliit nevas miinitraalerite üksuses. aastast on ta olnud kõigil Eesti tiitli­ Eesti Sõudeliidu žürii Oma sportlikku tegevust alustas Juri võistlustel sõudekohtunik, osalenud koh­ Kamenski Ordžonikidze Laste Spordi- tunikuna paljudel rahvusvahelistel

TOOMAS HÕNGA 10. jaanuar 1959 - 7. oktoober 1998 Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuri­ ametisse, mida pidas oma elupäevade teaduskonnas, mille lõpetamisel 1982. lõpuni. aastal omandas treeneri-kehalise kas­ Ajaloohuvilisena oli Toomas Hõnga vatuse õpetaja kutse. Järgnes kaks kuud Eesti Spordimuuseumi juures asuva ajateenistust Nõukogude Armees, kus kehakultuuriajaloo uurijate ringi liige, ülikoolidiplomiga omandatud leitnandi mille töös ta osales alates üliõpilaspõlvest aukraadi tuli praktilises tegevuses kin­ 1988. aastani. Tema elutööks spordiajaloo nitada. vallas jääb põhjalik uurimustöö Pärnu Pärast sõjaväeteenistust asus Toomas sõudespordi ajaloost 1884-1940, millega Hõnga treenerina tööle Pärnu "'Kale­ ta näitas kätte suuna Pärnu sõude- visse", kus õpetas noori sõudesportlasi spordiajaloo järgnevatele uurijatele. 1982-1987. Aastail 1988-1989 ja 1993- Töökohustusi Pärnu "Kalevis" täitis ta Toomas Hõnga sündis 10. jaanuaril 1959. 1998 töötas ta Pärnu "Kalevi" sõude- kohusetundlikult, olles oma käitumiselt aastal Pärnus transporditöötaja pere­ keskuses remondimeistrina, vahepeal tagasihoidlik, kiiresti kontakteeruv ja konnas. "Kalevi" sõudekeskuse autojuhina (1989- taktitundeline. Kooliteed alustas ta 1966. aasta sügisel 1992). Toomas Hõnga alustas tegutsemist Pärnu IV Keskkoolis, mille lõpetas 1977. Juba varajases eas tekkinud huvi auto­ Pärnu "Dünamo" sõudeklubis 1972. aastal. 1978. aastast jätkas ta õpinguid de vastu viis Toomas Hõnga roolikeeraja aastal treener Taivo Killingu õppegrupis. -35-

Oma sõudjakarjääri jooksul saavutas ta samal aastal ka Eesti parimaks noor- vend, hoolitsev ja armastav abikaasa häid tulemusi, olles mitmekordne medalist sõudjaks poeglaste hulgas. Ebele ja suurepärane isa tütar Kullale. Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel, Ülikoolis omandatud teadmisi ja Toomas Hõnga hukkus oma tööpostil kümnekordne Eesti juunioride meister praktikas kogutud oskusi andis Toomas 7. oktoobril 1998. aastal autoavarii taga­ (1975-1979), kaheksakordne Eesti noorte Hõnga edasi oma kasvandikele, kes oma järjel. Ta on maetud Pärnu Metsakalmis­ meister (1974-1976), kolmekordne Eesti õpetaja nõuandeid ja näpunäiteid järgides tule. karikavõitja (1975-1979), kahekordne saavutasid häid tulemusi nii täiskasvanute Eesti sõudesportlaste pere mälestab spordiühingu "Dünamo" üleliiduline kui ka noorte meistrivõistlustel ning koo­ sügavas leinas oma alatiselt rõõmsa­ noortemeister (1976) ja mitmekordne linoorte suvespartakiaadi sõuderegattidel. tujulist ja naerusuist varalahkunud mõtte­ medalist, "Nooruse" suvespartakiaadi Toomas Hõnga oli sihikindel, aus, kaaslast ning avaldab südamlikku kaas­ võitja (1974 ja 1976), "Nooruse" meister ettevõtlik, alati abivalmis ja kõikjale käsi tunnet Toomas Hõnga vanematele, ven­ 1975. aastal. Toomas Hõnga on Rahvus­ külge panev organisaator, heatahtlik, nale, abikaasale Ebele ja tütrele Kullale. vahelise Pihkva regati võitja 1975. ja seltsiv, suhtlemisaldis ning sõbralik, keda Leningradi sügisregati võitja 1981. aastal. hinnati väga kõrgelt nii sportlaste, töö­ Eesti Sõudeliit 1975.aastal tunnistati Toomas Hõnga kaaslaste kui ka sõprade hulgas. "Nooruse" parimaks sõudesportlaseks ja Pereringis oli Toomas hea poeg ja

MARE LEPIK-HAIDAK 21 .mai 1943 - 25. oktoober 1998

1950. aastal alustas Mare Lepik oma 1960. aastal Eesti meistritiitli akadee­ kooliteed Tartus ja kui perekond 1957. milises sõudmises Pärnu "Kalevi" naiste aastal kolis Tartust Pärnu, jätkas ta õpin­ kaheksapaadi koosseisus. guid Pärnu II Lydia Koidula nim. Kesk­ 1963. aastal Mare Lepik abiellus Eesti koolis, mille lõpetas 1961. aastal. tippsõudja (1958-1960) Ülo Haidakuga. Tundes suurt huvi filoloogia ja võõr­ Mare Lepik-Haidak oli töökas pere­ keelte vastu, jätkas ta pedagoogitööd ema, kelle heegeldatud linikud ja pitsid samas koolis inglise keele õpetajana, jäävad kaunistama tema kodu, kootud alustades samaaegselt õpinguid Tartu mütsid, sallid, kindad ja sokid valmistasid Riikliku Ülikooli kaugõppe filoloogia- rõõmu nii tegijale kui ka nende kandjaile. teaduskonnas.TRÜ-s õppis Mare Lepik Mare Lepik-Haidaku üheks hobiks oli kolm kursust (1960-1963), siirdudes üle spinningusport - sportlik kalapüük, mida Tallinna Pedagoogilisse Instituuti, mille ta harrastas Pärnu lahel ja jõgikonnas kaugõppe teaduskonna lõpetas 1969. koos abikaasa Üloga. aastal algklasside õpetaja kutsega. Mare Lepik-Haidak suri 25. oktoobril 1962. aasta sügisest määrati Mare 1998. aastal raske haiguse tagajärjel. Ta Lepik Sindi Keskkooli inglise keele õpe­ maeti Pärnu Metsakalmistule. tajaks, kus töötas 1981. aasta kevadeni. Suurepärast inimest, head pedagoogi, Mare Lepik-Haidak sündis 21.mail 1943. Sama aasta sügisest sai temast Pärnu seltsivat ja sõbralikku kaaslast mälestab aastal Narvas II Maailmasõja päevil taga­ Vanalinna kooli õpetaja (1981-1987). sügavas leinas Eesti sõudjatepere ning neva Saksa Wehrmachti poolt õhatud 1987. aastal nimetati Mare Lepik-Haidak avaldab südamlikku kaastunnet lahkunu Narva silla kokkuvarisemise mürina saatel Pärnu Vanalinna kooli õppealajuhatajaks, abikaasale ja pojale perekonnaga, kõigile Narva Kreenholmi vabriku elektriku pere­ millisel ametikohal töötas surmani. lähedastele ja sõpradele. konnas. Mõni päev hiljem evakueeriti Kooliõpilasena alustas Mare Lepik kogu Narva elanikkond, teiste hulgas ka treeninguid sõudespordis 1957. aasta Eesti Sõudeliit Lepikute pere, kelle järgmiseks elukohaks sügisel Pärnu "Kalevi" Spordikoolis Jüri sai Tartu linn. Kuruli juhendamisel. Ta saavutas 1959. ja -36-

JUHAN MITT 10. oktoober 1942 - 6. jaanuar 1999

Juhan Mitt Eesti noortemeistriks, täis­ Juhan Mitti treeneritöö kandis tõhusat kasvanute hulgas medalikohtadele. vilja. Tema käe all esmakoolituse saa­ 1961. aastast alustas Juhan Mitt tree­ nutest jõudsid Eesti sõudespordi tippu neritööd Pärnu "Kalevis", millele järgnes Märt Lelle, Tiit Lepa, Arvi Männiku, Jüri ajateenistus Nõukogude Armees. Armee­ Peterson, Rein Põlluste, Arvo Strikholm, teenistusest naasnuna jätkas ta tööd Pärnu lahkunu vend Peeter Mitt, Irina Neste- "Kalevis" vanemtreenerina (1964-1965), renko ja paljud teised, kes sinistel trassi­ seejärel "Dünamo" sõudetreeneri na del on Eestit esindanud paljude maailma- (1965-1966). 1966. aastast töötas Juhan mandrite ja riikide võistlusradadel ning Mitt Pärnu rajooni Audru külanõukogus toonud sportlikku au ja kuulsust meie miilitsa operatiivvolinikuna. vabariigile. 1972. aasta jaanuaris asus Juhan Mitt Juhan Mitti teavad kõik sõbraliku ja treeneritööle Tallinna Kõrgema Spordi­ abivalmis inimesena, kes igas olukorras ja meisterlikkuse Kooli, kus töötas ka osa­ igas paigas oli seltskonna hingeks oma konna vanemtreenerina (1973-1978). mälestuste ja meenutustega elujuhtumis­ 1978. aastal siirdus Juhan Mitt test, kaaslastest, võistlusreisidest. Need Usbekistani, kus töötas treenerina kolm olid huvitavad ja kaasahaaravad lood, aastat. Naasnud Eestisse, läks ta 1981. neist oleks võinud kirjutada mahuka raa­ 10. jaanuaril jätsime jäädavalt hüvasti aastal Viljandi, kus pani aluse sõude- matu mõnusaks ja õpetlikuks luge­ vabariigi ühe tuntuma sõudetreeneri, sõu- spordi harrastamisele Mulgimaal. 1981- misvaraks. despordi propageerija ja aktivisti Juhan 1985 töötas ta Tallinna Vineeri-ja Mööb­ Juhan Mittiga kaotas Eesti sõudjate- Mittiga. likombinaadis, olles kombinaadi spordi­ pere alati ettevõtliku ja tegutsemislustliku Juhan Mitt sündis Puhjas taluomaniku elu üks juhte. kaasvõitleja, kelle terve elu oli seotud perekonnas, kust pärast vanemate kula- 1985. aastast 1996. aastani töötas sõudespordi ja selle probleemidega. kukstunnistamist 1946. aastal ja oma Juhan Mitt Kristjan Palusalu nimelise Eesti sõudjate pere langetab sügavas kodust väljaajamist koliti Samblasse ja Spordikooli sõudmisosakonna vanem­ leinas pea Juhan Mitti põrmu ees ja aval­ sealt 1949. aastal Pärnu. treenerina. dab südamlikku kaastunnet lahkunu Kuna perekonna elukoht Pärnus oli Oma aktiivse eluhoiaku, suhtlemis­ vennale Peetrile ja õele Evele perekon­ vahetus läheduses tolleaegse "Spartaki" oskuse ja ettevõtliku vaimuga pälvis Ju­ naga. sõudebaasiga, jõudis Juhan Mitt selle han Mitt sõuderingkondade usalduse. Ta baasi tegevliikmete ridadesse 1955. valiti Eesti Sõudeföderatsiooni presii­ Eesti Sõudeliit aastal, alustades treeninguid Evi Lepiku diumi (1964-1968) ja Eesti Sõudeliidu õpperühmas. Noorte vanuseklassis tuli (1993-1997) juhatuse liikmeks. -37- Eesti Sõudeliidu infoblokk

EESTI SÕUDELIIDU JUHATUS

President Peeter Mardna Magdaleena Haigla Peaarst (2)6973 001

Viitsepresident Henn Elmet EPMÜ Rektor (27) 422 866

Viitsepresident Robert Närska Eesti Maapank Peadirektor (2) 6 408 300

Liikmed: Peeter Allik TELIA INFOMEDIA Ida-Euroopa ärikontrolör (2)6 418 444 INTERNATIONAL AS

Arne Graumann OÜ LONGFORD Tegevdirektor (243) 34 660 250 324 97

Rein Kask

Ants Kiviselg Eesti Piirivalve Personaliülem (2)6 316 678

Andres Lill Eesti Ühispank PR mänedžer (2)6 104 243

Margus Tammekivi Advokaadibüroo Väino R. Villik Vandeadvokaadi van.abi (244) 31 481

Jaan Vaiksaar SAK Tartu Sõudebaas Direktor (27)422 517

Ivar Virkus INBRO & PARTNERS Nõukogu esimees (2)6 650 150

EESTI SÕUDELIIDU REVISJONIKOMISJON

Esimees Marian Vahuri OÜ Õigusbüroo BELFORD Juhataja (2)6604 913

Liikmed Krista Kungla (27)412 738

Reet Palm Pärnu "Kalevi" Sõudekeskus Treener (244) 43 776

EESTI SÕUDELIIDU ŽÜRII

Esimees Hugo-Herbert Artma (2) 6 570 590 (244) 31 788

EESTI SÕUDELIIDU TÕOTAJAD

Peasekretär Jaan Tults (2) 6 398 675

Eesti Sõudeliit Regati pst. 1 (2) 6 398 675 11911 Tallinn faks (2) 6 398 653 -38-

SÕUDEKLUBID

"Aeron" Reiu Spordibaas Tallinna SK Paldiski mnt. 167-16 80046 Paikuse vald 13518 Tallinn Pärnumaa President Marian Vahuri (22)449 137 President Mati Villsaar (244) 55 206 Treener Mihkel Klementsov (22) 590 930 Treener Toomas Karotamm (244) 55 206 SAK Tartu Ranna tee 3 "Aht" Ranna tee 1 51013 51013 Tartu President Robert Närska 250 40 787 President Ülo Tölp (27) 433 468 Treener Jüri Kurul (27) 406 563 "Kalev" Suur-Jõe 50B Viljandi SK Ranna pst. 3 80042 Pärnu 71020 Viljandi President Matti Killing (244) 43 776 President Indrek Ilves 255 24 027 "Pärnu" Rääma 27 Treener Ruth Vaar 256 483 053 80039 Pärnu President Margus Tammekivi (244) 31 481 Treener Mihkel Leppik (244) 43 797

SÕUDEBAASID Narva "Energia" SK Sõudebaas Jõe 1 Tartu Linna Sõudebaas Ranna tee 3 20609 Narva 51013 Tartu Treener Sergei Gluško 250 11 238 Juhataja Jaan Vaiksaar (27)422 517 Treener Jüri Kurul (27) 406 563 Haabersti Vaba Aja Keskuse Sõudebaasi tee 21 Harku SB 13517 Tallinn Tartu Ülikooli Sõudebaas Ranna tee 1 51013 Tartu Juhataja Tiit Lobjakas (2) 6 574 864 Juhataja Ülo Tölp (27) 433 468 Pärnu "Kalevi" Sõudekeskuse Suur-Jõe 50B Sõudebaas 80042 Pärnu Viljandi Spordikeskuse Ranna pst. 6 Sõudebaas 71003 Viljandi Direktor Matti Killing (244)44 188 Treener Reet Palm (244) 43 776 Juhataja Indrek Ilves 255 24 027 Treener Ruth Vaar 256 483 053 Sõudeklubi "Pärnu" Sõudebaas Rääma 27 80039 Pärnu Juhataja Arvo Loorits 250 13 609 Treener Raini Lelle (244) 43 797

SPORDIKOOLID Narva "Energia" Võidu 4 Tartu Vanalinna SAK Lutsu 2 20609 Narva 51006 Tartu Direktor Ivan Mastakov (235)31 178 Direktor Albert Rästa (27) 434 053 Treener Sergei Gluško (235) 64 698 Treener Priit Purge (27) 406 563 (255) 11 443 Viljandi SK Vaksali 4 Pärnu "Kalev" Ringi 14A 71020 Viljandi 80014 Pärnu Direktor Urmas Müür (243) 33 533 Direktor Anu Tammik (244) 59 684 Treener Ruth Vaar 256 483 053 Treener Roman Lutoškin (244) 43 776 -39-

Toimetuselt: JUUBELIAASTA-EELNE

Lugupeetud "Eesti Sõudja" lugeja! vanameistrile Ülo Tölpile, samuti meie Tänaseks on Sinu lugemislauale jõud­ alalisele kaastöötajale Mihkel Klement- TOIMETUS nud meie aastakirja 7. number-juubeli- sovile. eelne. Aastal 2000 tähistab Eesti sõudmine Peatoimetaja: Toimetus püüdis ka käesolevas numb­ oma 125. sünnipäeva. Toimetus juba mõt­ Hugo-Herbert Artma ris kajastada sõudespordi päeva- leb juubelinumbri koostamisele ja loodab, pk 333, 10503 Tallinn, probleeme, anda ülevaadet aasta jooksul et sõudeaktiiv selles ettevõtmises agaralt tel. (2) 6 570 590 toimunust, et hoida meie lugejat kursis kaasa lööb. Jääme ootama Teie kaastööd Voorimehe 14, 80032 Pärnu, minevikus toimunu ning tänapäeva sünd­ meie ühise ajakirja juubeliaasta numbri tel. (244) 31 788 mustega. jaoks! Ka käesolevas numbris tutvute uute Küll ei tahaks enam numbrist numb­ Keeletoimetaja: kaastöötajatega, kes esmakordselt meie risse korrutada Uhtja sama teemat - õige­ Virve Pillau aastakirja veergudel oma kirjatööga üles keelsust, eriti lühendite, suure ja väikese astuvad. Autorite ringi laienemine toob algustähe, kirjavahemärkide kasutamisel Toimetusnõukogu: rõõmu nii toimetusele ja arvatavasti ka ning teisi "apse", mida eelmises numbris Mihkel Klementsov lugejatele. lubas trükisõnasse aastakirja trükkija. Peeter Mardna Aastakirja 7. numbris on uuteks autori­ Toimetus tahab loota, et käesolev number Jaan Tults teks tartlanna Inga Härson ning pärnakad tuleb õigekirjalisem ja vastab 1980. aas­ Raini Lelle ja Vahur Mäe, kes oma osava tast senini kehtivatele õigekirjareeglitele. Väljaandja: sõnaseadmise ja huvipakkuva kirjatööga "Eesti Sõudja" toimetus loodab, et Eesti Sõudeliit tõid selle numbri lehekülgedele värskeid Teie käes olev aastakirja number leiab Regati pst. 1, 11911 Tallinn, tuuli. lugejapoolse heasoovliku vastuvõtu ja tel. (2) 6 398 675 Käesolevast numbrist leiate ka Tartu rahuldab Teie teadmistejanu sõudemaail- faks (2) 6 398 653 sporditeadlase Jaan Loko artikli spordi­ mas toimuvast. treeningu printsiipidest, samuti meie tun­ Soovime Teile "Eesti Sõudja" Trükk: tud lauljanna, sõudeveteran Urve Tautsi 7. numbriga mõnusaid lugemishetki! Spin Press meenutusi noorpõlve sõudetrassidelt ning Regati pst. 1, 11911 Tallinn tänapäeva tegemistest. tel. (2) 6 398 734 Toimetusepoolsed tänusõnad kuuluvad faks 6 398 733 kõigile autoreile, eelkõige aga väsimatule

CHC Concept II

PAADID AERUD SÕUDEERGOMEETRID CONCEPT II JA VÕISTLUSTE KORRALDAMINE NENDEL LISAYARUSTUS JA TAGAYARA0SAD KOOLITUS

OÜ PENTEER FINN RO WING OY REGATI PST I KOTI POLKU 2, 55120 IMATRA I I9I I TALLINN TEL/FAX 800 3585 472 4066 TEL/FAX 6 398 676 -40- ^^ Sisukord

Peeter Mardna - Sinimustvalge taas võidumastis! 1

Urve Tauts - Möödunut meenutades 2

Mihkel Klementsov - Maailmameistrivõistlused Kölnis - "tavaline" läbikukkumine 4

Raini Lelle - Meil on juunioride maailmameister! 5

Silver Sonntak - Kahe võistlusreisi muljeid 7

Hugo-Herbert Artma - Olla või mitte olla 1°

Toimetaja veerud ''

ABB jätkab Jüri Jaansoni toetamist ''

Inga Härson - Kuidas Tarbatu sõudjad Tamperes käisid 12

Ülo Tölp - Eesti Sõudespordi ajaloost: Tartu aastatel 1971-1975 13

Vahur Mäe - Pärnu sõudesport -115 15

Jaan Loko - Instinktiivne (tunnetuslik) sporditreeningu printsiip 17

Mihkel Klementsov - Sõudetehnikast ja inventarist 18

Hugo-Herbert Artma - Sõudeklubi "Pärnu" - 50? 2()

Uugu-Ärbärt pajatab 22

Eesti sõudmine 1998 23

Eesti sõudmine 1999 29

1999. aasta sõudevõistluse kalender 30

Eesti 1999. aasta sõudevõistluste juhendid 31

Eesti sõudespordi 1998. aasta parimad 33

Õnnitleme! "

Jüri Kurul - 75! 33

In memoriam - Juri Kamenski, Toomas Hõnga, Mare Lepik-Haidak, Juhan Mitt 34

Eesti Sõudeliidu infoblokk 37

Toimetuselt: Juubeliaasta-eelne 39

Esikaane foto: Urve Tauts Georges Bizet'i ooperi "Carmen" nimiosas Tundmatud kaugused, tuttavad hääled.

* >® €€STI T6L6FON ...ja kaugused saavad lähedaseks gg 1