DOCSLIB.ORG

Baltic Chain Tour 20 - 24 August 2014

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Baltic Chain Tour 20 - 24 August 2014 BALTIC CHAIN TOUR 20 - 24 AUGUST 2014 www.balticchaintour.com SIMPLY CLEVER We love cycling! ŠKODA Estonia mobile app facebook.com/skodaeesti www.skoda.ee BALTIC CHAIN SPONSORS TOUR Main sponsors Main partners Local government VILJANDI VILNIUS PANEVĖŽYS VILJANDI TALLINN Local supporters Sinu teejuht kütusemaailmas Organizers 3 BALTIC CHAIN TOUR STORY Three Baltic countries – Estonia, Latvia and Lithuania Tallinn –demonstrated their solidarity in their quest for independence by forming a human chain on August 23, 1989. Approximately 2 million people joined their hands that day. Viljandi Pärnu The extraordinary event drew global attention and finally led to the Baltic States regaining their independence. The human chain spanning over 600 kilometers was registered in The Guinness Book of Records. Valmiera The joint Baltic cycling tour has a long history. The Sigulda tradition began in the 1950s and was broken in 1991. On November 4, 2010 in Riga, the presidents of three Riga national cycling unions signed a cooperation agreement to restore the tradition of the Baltic cycling tour. From August 2011, Baltic Chain Tour Via Baltica marks the anniversary of the Baltic Chain. It is also one ofthe longest annual cycling tours in the Northern Europe. Whole Panevėžys distance of the stages is more than 870 kilometres. Baltic Chain Tour 2014 is UCI 2.2 category cycling tour and is organised in three countries - Lithuania, Latvia, and Estonia. Vilnius 2014 is a remarkable year as the Baltic Tour is organised 25th time since 1955 and it is 25 years from Baltic Chain events in 23rd of August 1989. Stages 2014 Date Stage Start Km Wednesday, August 20 Vilnius – Panevėžys 11:00 184,5 km Thursday, August 21 Riga – Sigulda 14:00 157,7 km Friday, August 22 Valmiera – Pärnu 12:00 164,5 km Saturday, August 23 Pärnu – Viljandi 12:00 165,5 km Sunday, August 24 Viljandi – Tallinn 11:00 179,6 km Total 851,8 km 4 BALTIC CHAIN TOUR MANAGEMENT TOUR Commissaires Panel President of the Commissaire`s Panel UC1 Paul Watson (IRL) + 44 771 103 3779 [email protected] II Commissaire Madis Lepajõe (EST) + 372 517 8562 III Commissaire Rein Solnask EST + 372 564 71 675 IV Commissaire Raivo Rannamets (EST) + 372 503 8538 Commissaire in the end (BW) Antanas Taučius (LIT) + 370 687 87 033 Secretary General Mari Paal (EST) + 372 529 4040 Motorbike Commissaires Arbo Aasoja (EST) + 372 533 05 249 Mihkel Nanits EST) + 372 55 68 9622 Kaspars Bīlāns (LAT) + 371 29 44 1891 Doping Control Officer Ole Olsen (DEN) + 45 53 36 2412 Secretary Roberta Barrzdaite (LIT) + 370 630 45 342 Radio Tour Andres Lekko (EST) + 372 56 44 943 Radio Tour Transmitters Veiko Kiirats + 372 53 93 1929 Homepage/PR Rainer Rohtla (EST) + 372 56 55 447 [email protected] Timing Aivo Maripuu (EST) [email protected] In Lithuania Race Director Valentinas Rutkauskas [email protected] + 370 698 46 087 Race Secretary Karolis Einikis [email protected] + 370 698 01663 Course / Route specialist Juozas Rutkauskas [email protected] + 370 698 20861 Race Doctor Police/Security Aleksandras Samulevičius Aleksandras.samulevič[email protected] + 370 650 88552 Press Tomas Gaubys [email protected] + 370 686 33779 In Latvia Race Director Igo Japiņš [email protected] + 371 295 15 116 Race Secretary Inese Vīksnāne [email protected] + 371 263 26 622 Course / Route specialist Rolands Japiņš [email protected] + 371 295 15 117 Race Doctor Igors Bobrovs + 371 278 40 046 Police/Security Māris Paeglīte + 371 278 40 046 Press Uldis Strautmanis [email protected] + 371 266 97 199 In Estonia Race Director Allar Tõnissaar [email protected] + 372 501 4427 Race Secretary Kaja Malts [email protected] + 372 50 58 742 Course / Route specialist Kristian Randver [email protected] + 372 510 6630 Race Doctor Tiit Piiskoppel [email protected] + 372 511 0670 Police/Security Tõnu Janter [email protected] + 372 518 9147 Press Ivar Jurtšenko [email protected] + 372 506 5823 5 BALTIC CHAIN TOUR RACE REGULATIONS ORGANIZATION The stage race „Baltic Chain Tour 2014” is organized according to UCI Cycling Regulations (CR) for the category Men Elite and U-23 (UCI class 2.2.) from 20th to 24th August 2014. The race consists of 5 stages. PARTICIPATION The Baltic Chain Tour 2014 is open to UCI continental teams, national teams, regional teams and club teams. The participation of the teams is regulated by the article 2.1.005 of the UCI CR. As per article 2.2.003 of the UCI CR teams must be formed of minimum 4 and maximum 6 riders. Deadline for preliminary entries is July 25, 2014, when correctly filled entry form must reach the organizer by fax: +372 603 1546 or e-mail: [email protected]. Final confirmation of starters, verification of licenses and distribution of race numbers and accreditation cards will take place on Tuesday, August 19, at 16:00–18:00 at Hotel “Park Inn by Radisson Vilnius” (Ukmergės str. 363, LT-06327, Vilnius, Lithuania, phone: + 370 5 238 8000). The team managers’ meeting, organized in accordance with the article 1.2.087 of the UCI CR, in the presence of the Members of the Commissaires’ Panel, is scheduled for Tuesday, August 19 at 18:30 at Hotel “Park Inn by Radisson Vilnius” (Ukmergės str. 363, LT-06327, Vilnius, Lithuania, phone: + 370 5 238 8000). RACE HEADQUARTERS List of locations of Headquarters for each stage at the starting points and finishing points will be provided in the official program. Handout of radio transmitters to the Team Managers will take place every day at the Starting area one hour before the start. The allocated frequency will be provided at the team managers’ meeting. Each Team Manager must sign the delivery sheet at receiving and returning of the transmitters, as well as to pay the security deposit 50 €. Transmitters must be returned immediately after each stage. Frequency of Radiotour -446,5625 MHz. NEUTRAL TECHNICAL SUPPORT Neutral support is provided by 3 (three) vehicles. CLASSIFICATIONS AND BONUSES The following Classifications will be issued: • Individual General Classification – Yellow Jersey • Most Active Rider (by points) - Green Jersey • Mountains Classification “King of the Mountain” – Mountain Jersey • Best Young Rider Classification – White Jersey • Team General Classification Priority of Leaders Jerseys: Yellow – Green - Mountain – White. Individual General Classification on Time – Yellow Jersey The winner of The Baltic Chain Tour 2014 is the rider, who, after completed all 5 stages has the lowest accumulated time, including bonuses and penalizations. The Yellow Jersey shall be worn by the current leader on time. When two or more riders make the same time in the general individual placing, the placing will be set according to UCI CR art. 2.6.015. The leading rider in the Individual General Classification on Time shall wear the designed Yellow Jersey in the following stage. The Yellow Jersey is handed over immediately after each stage at the award ceremony. The current leader may wear on the Yellow Jersey advertising of his team’s Main Sponsor (UCI CR art. 1.3.053). Individual General Classification of Most Active Rider (by points) – Green Jersey Points are allocated at each intermediate sprint: 3 - 2 -1 points, each climbing sprint: 3 – 2 -1 points and at the finish line of each stage: 10 – 6 - 4 points for the three first riders. The rider with the highest number of points, who completes the whole race, is the winner of the General Classification of Most Active Rider and shall wear the Green Jersey. In the event of a tie in the General Classification of Most Active Rider the riders are separated according to UCI CR art. 2.6.017. The organizer may require the next rider in the General Classification of Most Active Rider to wear the Green Jersey, which will not be worn by the leader of this classification. The leader in the General Classification of Most Active Rider may wear on the Green Jersey advertising of his team’s Main sponsor (UCI CR art. 1.3.053). Individual General Mountains Classification “King of the Mountain” – Mountain Jersey Points are allocated at each climbing sprint: 3 – 2 – 1 points to the three first riders. The rider with the highest number of points, who completes the whole race, is the winner of the Mountains Classification and shall wear 6 BALTIC CHAIN RACE REGULATIONS TOUR the Mountain Jersey. In the event of a tie in the Best Climber Classification the riders are separated according to UCI CR art. 2.6.017. The organizer may require the next rider in the Mountains Classification to wear the Mountain Jersey, which will not be worn by the leader of this classification. The best rider in the Individual General Classification without any other Jersey`s will wear the Mountain Jersey up to the first Climb Sprint. The leader in the Mountains Classification may wear on the Mountain Jersey advertising of his team’s Main sponsor (UCI CR art. 1.3.053). Best Young Rider Classification – White Jersey This classification is for riders born after 1st of January 1992. The leader in the Best Young Rider Classification may wear on the White Jersey advertising of his team’s Main sponsor (UCI CR art. 1.3.053). Team General Classification on Time The Team Classification for the day shall be calculated on the basis of the sum of the three best individual times of each team. The general Team Classification shall be calculated on the basis of the sum of the three best individual times of each team in each stage ridden. In the event of a tie the teams are separated in accordance with UCI CR art.
Load more

Recommended publications
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 Määrusega Nr 10
    KIILI VALLA ARENGUKAVA 2030 Kinnitatud Kiili Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 10 Oktoober 2018 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................. 4 1 Kiili valla arengueeldused ..................................................... 5 1.1 Asend ja ruumiline muster ........................................................... 5 1.2 Rahvastik ..................................................................................... 6 1.3 Peamised arengutegurid ja väljakutsed .................................... 12 2 Toimekeskkonna ülevaade ................................................. 14 2.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................... 14 2.1.1 Valla juhtimine ..................................................................................... 14 2.1.2 Avalik ruum .......................................................................................... 17 2.2 Avalik kord ja julgeolek .............................................................. 19 2.3 Majandus ................................................................................... 20 2.3.1 Energiamajandus ................................................................................. 20 2.3.2 Teed ja tänavavalgustus ...................................................................... 21 2.3.3 Ühistransport ......................................................................................
    [Show full text]
  • Koolisöök Tuli Õpilastele Lähemale
    www.sakuvald.ee 11. september 2015 16 (400) Hind 0,50 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T FOOKUSES: Sorteeri prügi – säästa loodust ja raha SÕIDUPLAANID Lk 2-4 Lk 10-11 Koolisöök tuli õpilastele lähemale Üks selle õppeaasta uudistest on puhas, rõõmus ja valgusküllane söökla Saku gümnaasiumi väikeses koolimajas. Enam ei pea lapsed lõunasöögiks suurde majja minema ja kaks korda riietuma. Koolialguse fotod lk 8–9 TÄHTSAD TELEFONID 17. septembril kell 18 näitavad Harju maavalit- HÄDAABINUMBER 112 suse konsultandid Saku vallamajas, kust hakkab (kiirabi, pääste, politsei) kulgema Rail Balticu raudtee, kuhu tulevad üle- Saku valla abitelefon 1345 Perearsti nõuandeliin 1220 sõidud ja kuidas liiklus ümber korraldatakse. Lk 7 SAKU KONSTAABLIPUNKT Piirkonnapolitseinik 612 4686 Saku huvikeskuse uue hooaja ringid Vastuvõtuaeg K 15-17 lastele ja täiskasvanutele. Kes ees, see sees! Lk 12 Noorsoopolitseinik 5855 7455 Volitatud loomaarst 504 1060 19. septembril toimub taas traditsiooniline jälle külade päev. Võistlema, tantsima, vihtlema ja 25. septembril 2015 torti sööma on oodatud kõik vallaelanikud. Lk 20 2 11. september 2015 Kevadel jõustus keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt tuleb kodumajapidamises tekkivad jäätmed sorteerida 13 liiki (varem 9 liiki). Jäätmete liigiti kogumine on lisaks keskkonna säästmisele perele kasulik ka Sorteeri majanduslikult – enamikku liigiti kogutud jäätmetest saab ära anda tasuta. aku vald on jäätmete sorteerimise osas Biolagunevad jäätmed üks eeskujulikumaid omavalitsusi. Kui prügi – Spaljud omavalitsused on sõlminud jäät- Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või mevedajaga vaid segaolme äraviimise lepin- aeroobselt lagunevad jäätmed. gu, siis Saku vallas on korraldatud jäätme- Kümne ja enama korteriga kinnistul peab säästa veoga hõlmatud 4 liiki prügi ehk prügiauto olema oma biolagunevate jäätmete kontei- tühjendab regulaarselt segaolme-, biolagu- ner.
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus
    Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • Distantsõppele Positiivne Tagasiside
    Mais algab Viljandi maantee rekonstrueerimine | KUTSUMUS OLLA ABIPOLITSEINIK | Ühetähejutud | Kiili on Eesti sportlikum väikevald Alates 24.03. on suletud KIILI LEHT kõik valla mänguväljakud, KIILI VALLA AJALEHT / WWW.KIILIVALD.EE seiklusrajad ja spordiplatsid! NR 3 (2415) MÄRTS 2020 Vald eriolukorras Distantsõppele Kiili Vallavalitsus teatab jastada ravimit üksnes juhul, kui juba soetatud Alates 16. märtsist on tühistatud kõik järgne- ravimist ei jätku pideva ravi puhul järgnevaks ka- vatele nädalatele planeeritud kodanike vastuvõ- heks ravikuuks või fikseeritud ravikestuse puhul positiivne tagasiside tud. Elanike nõustamine toimub tavapärastel vas- ravi lõpuni, tuvõtuaegadel kolmapäeviti kell 14.00–18.00 ja • erandjuhul võib ravimi apteegist väljastada Kiili Gümnaasiumi üleminek neljapäeviti kell 9.00–12.00 telefoni ja e-kirja teel. kui inimese elu või tervis satuks ravimi väljasta- distantsõppele toimus sujuvalt. Palume taotlused, dokumendid jms edastada mata jätmisel ohtu. Ravimi väljastaja peab ravi- Olime selle mõttega juba vara- elektrooniliselt [email protected]. Kodanike vas- mi väljastamise põhjuse dokumenteerima, kult harjunud, sest märgid, et tuvõttude taastamisest teavitame koheselt, kui • käsimüügiravimeid võib apteegis ostjale väl- distantsõpe võib reaalsuseks eriolukord lõpetatakse. Kiili vallavalitsuse spet- jastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta. saada, olid meedia vahendusel sialistide kontaktandmed leiab aadressilt www. juba nädala jagu varem olemas. kiilivald.ee/ametnikud. Kauplused Olime õpetajatel palunud üle • Kiili Coop on avatud E–P kell 9.00–20.00. vaadata ainekavad ning läbi Sotsiaalosakond • Kiili Maxima on avatud E–P kell 9.00–21.00. mõelda võimalused ainekava Vallavalitsuse sotsiaalosakonnas on 5 töötajat, vähendamiseks nii, et nõutavad kellel kõigil on võimalus kasutada isiklikke sõi- Postiteenused õpitulemused oleks siiski või- duvahendeid või osakonna autot ning vajadusel • Kiili postipunkt on suletud 1.
    [Show full text]
  • Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid
    Nr 1 (37) • Jaanuar 2021 Elu Pärsti Pansionaadis: taipoks, padjasadu ja piparkoogid Aastat on sobilik alustada ka hooldaja töö on füüsiliselt raske küsimusega, et kuidas elavad ning paljud vaevlevad seljahäda- meie eakad. Viljandi vallas on de käes. Selle peale mõeldakse kokku kolm valla poolt hallata- samuti ruumi komplekteerides. vat hooldekodu – Pärsti Pansio- naat, Kolga-Jaani Hooldekodu Padjasadu ja ja Kärstna Hooldekodu, kus piparkoogid kõigis neis tehakse tublit tööd, Jõulud möödusid pansionaa- et ka vanematel inimestel elu dis seekord ilma jõuluvanata ja ilus oleks. Tänases lehes kõne- suuremate pidustusteteta. Aga leme lähemalt Pärsti Pansionaa- päkapikud käisid ning kokad di tegemistest. valmistasid head-paremat. Oli Taipoks aitab ka “padjasadu” - iga hoolealune sai uue kvaliteetse Wendre vab- mitmekesistada riku padja. Pansionaadi juhataja treeningvõimalusi sõnul olid usinad käed üle Ees- Pärsti Pansionaadi üsna uus ja ti valmistanud ja saatnud meie toimekas juhataja Le Hussar ot- elanikele õnnitluskaarte heade sib aina võimalusi, kuidas oma soovidega ja samuti piparkooke. asutuse patsientide elu mugava- “Häid inimesi on palju. Oleme maks ja huvitavamaks muuta. neile tänulikud! Usin küpsetus- Detsembris avati pansionaadi töö käis ka pansionaadimajas. keldrikorrusel taipoksi tuba, Päkapikud Helle ja Kaija kor- seda ka teemakohase esitlusega, raldasid küpsetuskoja, kus kõik kus selle spordiala saladusi ava- hoolealused, kes vähegi tahtsid, sid Eesti tipud Lauri Liiv, Reigo said piparkoogiteol ja kaunista- Ravel ja Kerli Kink. misel kaasa aidata. Neid kau- „Viljandi Taipoksi Klubi, ees- neid piparkooke jätkub meil otsas Lauri Liiviga, on toa sisus- siiani,” sõnas Hussar. tamisel meid tublisti toetanud nii nõu, kui ka jõuga. Lauri aitas Mis uuel aastal uut? meid sisustuse komplekteeri- „Jaanuari esimesel poolel alus- misega ja koos Reigoga on nad tame koostööd Viljandi Haigla olnud spordiruumi paikapa- taastusravi osakonnaga, mille nekul toeks.
    [Show full text]