EESTI EEST! Pilguheit Kaitseliidu Lähiminevikku 1988–2008

EESTI EEST! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988–2008

Tallinn 2008 Peatoimetaja: Merike Jürjo Toimetuskolleegium: kapten Neeme Brus, kapten Ivar Jõesaar, major Meelis Kivi, PhD Ago Pajur, major Mart Puusepp, Tanel Lään Fotod: KL digitaalne fotoarhiiv

Kaitseliit

ISBN 9985-9564-?-?

Kujundus Rainer Alas KUMA KIRJASTUS, 2008 [email protected] Trükk: Kuma trükikoda, Paide Kõvaköide: Tallinna Raamatutrükikoda Tagasipilk minevikku kinnitab meie usku tulevikku

Hea lugeja, damine, riigikaitse seostatus kodanikeühiskonnaga, see raamat püüab anda Sulle ühe võimaliku pildi välis- ja sisekaitselise tegevuse integratsioon, on Kaitseliidu lähiajaloost. Nagu ei saa kunagi rääkida märksõnad, mida klassikaliste armeemudelite tormi- ajaloo sajaprotsendiliselt täpsest kirjeldamisest, ei saa lise ümberhindamise ja muutmise perioodi üle elavas me ka väita, et järgnevates peatükkides on kirjas kõik Lääne-Euroopas peetakse täna tihti uuteks ja mood- ja kogu tõde. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on sateks. Võime julgelt sellise organisatsioonimudeliga ka erinevaid arvamusi, hinnanguid, meenutusi ja ka tulevikule vastu minna, ilma et peaksime taotlema tõekspidamisi. Ometigi võime seda raamatut luge- pidevaid revolutsioonilisi reforme. Asume tugeval des leida palju kinnitusi neile ühistele väärtustele, filosoofilisel ja ideoloogilisel alusel, mis lubab meile millele tuginedes saame selge pilguga vaadata Kait- rahulikku ja tasakaalustatud arengut. seliidu tulevikku. Üheks meie peamiseks jõuks on ühised jagatud väär- Kaitseliidu taasloomisele vahetult järgnenud aastatel tused, millele tuginebki Kaitseliidu tulevikuvisioon: oli organisatsiooni pilk enda määratlemisel ja tege- vabatahtlikkus, isamaalisus, kogukonna- ja perekesk- vuse korraldamisel suunatud ennekõike minevikku. sus, avatus ja omaalgatus. Neid väärtusi tuleb hoida Taasloodava organisatsiooni eeskujud, aated ja ka ja sihikindlalt arendada. Kaitseliidu tegeliku elu korraldamise juhised ammu- Kogu Eesti territooriumil organiseeritud jõu kohal- tati aastakümnetetagusest kogemusest. oleku ja valmisoleku tagamiseks vajalike nüüdisaeg- Organisatsiooni arenedes õpiti aeglaselt ja visalt sete mitmeotstarbeliste väikeüksuste arendamine on toime tulema oleviku probleemidega, suudeti hin- olulisim Kaitseliidu sõjalise ettevalmistuse osa. nata tegelikku olukorda nii ühiskonnas kui ka Kait- Samaväärselt tuleb arendada Kaitseliitu kui kodani- seliidus ning asuda lahendama konkreetsel hetkel keühendust, kujundades seda Eesti kodanikuühis- aktuaalsena tundunud probleeme. konna riigikaitselise suunitlemise liidriks. 2002. aastal, 12 aastat pärast Kaitseliidu taasloomist, Lisagem siia organisatsiooni juhtimise ja haldamise asuti koostama Kaitseliidu esimest arengukava aasta- jätkuva korrastamise ning ülesannete ja võimete teks 2003–2008. Täna oleme koostamas Kaitseliidu tasakaalustamise. tulevikuvisiooni järgneva kümne aasta perspektiivis Niisiis on Kaitseliidu tänaseks tulevikuvisiooniks ja konkreetset arengukava kuni 2013. aastani. traditsioonilistele väärtustele tuginev nüüdisaegne Kaitseliidu tulevikuvisioon rajaneb meie uhkel aja- kodanikeühendus ja riigikaitseorganisatsioon, mis loolisel traditsioonil, ühistel väärtustel ja aadetel, suudab kaasata Eesti kodanikke mõtestatud ja aren- aga ka tänase maailma kainel hinnangul ning meie davasse tegevusse ning täita sel teel kõige erineva- kasutuses oleval nüüdisaegsel oskusteabel. maid riigikaitselisi ülesandeid. Oleme esiisadelt pärinud kadestamisväärselt hästi Soovin Kaitseliidu lähiajaloo raamatu lugejatele ära- tänapäeva sobituva organisatsioonimudeli. Meie jaoks tundmise hetki minevikku meenutades ning kaasa- juba ajaloost tuntud eesmärgid, nagu kodanike vaba mõtlemist ja koostöötahet meie tulevikuvisioonide tahte kasvatamine, arendamine ja tegevusse raken- teokstegemisel!

Raivo Lumiste Kolonelleitnant Kaitseliidu ülem

KL ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste

5 See raamat on nagu piiritulp veel vallutamata maal, kõik tahaksid seda kasutada meie isesisvuse ja vabaduse mille sügavustesse kaob 90-aastane Kaitseliidu aja- kaitseks ja ainult selleks.1 Selle raamatu lehekülgedelt lugu. Kaitseliidu üldist ajalugu püüti kirjutada juba saab lugeja aimu, kuidas see üle aastakümnete püsi- enne II maailmasõda, kuid raamatute väljaandmiseni nud mõte laulva revolutsiooni tuultes jällegi tege- jõudsid siis vaid mõned malevad. 1940. aasta pöör- likkuseks vormus. Kaitseliidu taastamisele panid siis delised sündmused ja pärastsõjajärgne teine nõuko- ühelt poolt aluse isamaalised mehed, kes koondusid gude okupatsioon tegid Kaitseliidu üldajaloo koos- äreval ajal oma kodu ja eestimaiste väärtuste kait- tamise hoopiski võimatuks. Üleöö muutusid seni seks, ja teisalt kunagised kodutüred ja noorkotkad, uhkusega Kaitseliidu vormi kandnud 43 000 meest kes 1989. aastal organiseerudes alustasid Kaitseliidu ja pea 17 000 Naiskodukaitse sinihallis vormiklei- noorteorganisatsioonides omandatud väärtushinnan- dis naist, kodutütred ja noorkotkad riigivastasteks, gute elluäratamist. Aga nagu öeldakse – iga suur edu kellelt järgnenud okupatsiooniaastate jooksul võeti on kangekaelsuse triumf. Kaitseliidu kohta kehtib tõene ajalugu ja püüti võtta isegi nende mälu. Kuid see kõige ilmekamalt. soov ja püüd iseseisva riigi poole ei kadunud eest- Seega on tegu esimese raamatuga, mis üleüldse püüab laste mälust ning talletus vaid sügavamale mälusop- haarata Kaitseliidu ajalugu tervikuna ühe perioodi pidesse, oodates õiget aega. ulatuses. Pettub see, kes loodab raamatust leida hin- Mõte alustada Kaitseliidu üldajaloo uurimist ja talle- nangulist uurimust. Nendes ülevaadetes segunevad tamist sündis mõni aasta tagasi KL Peastaabi esindaja- dokumendid ja inimmälu, kusjuures mitmegi maleva tel ja mitme maleva ajaloouurijal. Otsus alustada just loos domineerib just viimane. See aga annab tõuke ja lähiajaloo jäädvustamisest – Kaitseliidu taastamisest tuletab meelde, kui oluline on just nüüd, kohe täna 1990. aastail tänapäevani, sündis üksmeelselt. Leiti, alustada veel mälussoppides peituvate mälestuste ja et veel on võimalik ühendada kuivad arhiividoku- meenutuste talletamist, veel üles otsida kolikamb- mendid ja asjaosaliste elav mälu, veel on meie hulgas ritesse paremaid aegu ootama pandud 1990. aastate isikuid, kes ise selles protsessis osalesid, veel mäleta- alguse dokumendid, mis mõnelgi puhul ruudulisele takse sündmusi ja inimesi, veel elavad mälus kõrvuti koolivihikulehele kirjutatuna ei jätagi tänapäeva dramaatilised ja naljakad pisiseigad. mõistes klassikalise dokumendi muljet, aga sisusse Kaitseliit on kolm korda sündinud – 1918, 1924 süüvides osutuvad Kaitseliidu malevkonna või Nais- ja 1990. Kas kolmandat korda sündida on kergem? kodukaitse jaoskonna taastamisprotokolliks. Arvatakse, et esimene sünd olevat kõige raskem, Iga ajalookirjutaja seisab keerulise ülesande ees, sest kuid selle raamatu taustal tundub, et kõige keeruli- lugeja soov on saada teada, kuidas kõik oli. Kuidas sem on olnud siiski viimane Kaitseliidu taassünd. kõik täpselt toimus? Kes komistas ja tõusis, kes kuk- Kaitseliit on oma mitmesugustel tegutsemisjärkudel kus ja langes? Inimese igavene tõejanu nõuab alatead- alati olnud hädaohu silmapilkude loomulik sünnitis. vuses lõplikkust, soovib absoluutset tõde. Kas üks Ennesõjaaegse Kaitseliidu lähimaks eesmärgiks oli inimene üldse suudabki selleni jõuda? Ega vist … luua olukord, kus organisatsiooni ridadesse koondu- Usun, et põhjaliku, laiahaardelise, Kaitseliidu erine- nud mehed mitte ainult ei oleks suutelised kasutama vaid tahke valgustava ajaloo kirjutamist jätkub veel nende kätte usaldatud füüsilist relva, vaid et nad ka mitmele Eesti ajaloolaste põlvkonnale.

Merike Jürjo Peatoimetaja

6 Kronoloogia

1987 Viru lipkond) 23. august MRP–AEG korraldab Hirvepargi 12. aprill Asutatakse KL Rapla Malev (Rapla rahvakoosoleku lipkond) 21. oktoober Võrus tuuakse Vabadussõjas langenute 14. aprill Taasasutatakse KL Järva Malev mälestusele pühendatud meeleaval- 20. aprill Taasasutatakse KL Saaremaa Malev dusel esimest korda okupatsiooniajal 8. mai ENSV Ülemnõukogu otsusega taas- sinimustvalge lipp avalikkuse ette kehtestatakse nimetus Eesti Vabariik 9. mai Taasasutatakse KL Harju Malev 15. mai Interrinde meeleavaldajad ründavad 1988 Toompea lossi 24. veebruar esimest korda pärast Eesti okupeeri- 16. mai Alustatakse Eesti Kodukaitse loomist mist tähistatakse avalikult Eesti Vaba- 26. juuni Tallinna II malevkonna asutamine riigi aastapäeva 5. august Taasasutatakse KL Pärnumaa Malev august Jõgevamaal Tabiveres taastatakse KL 23. august Asutatakse KL Jõgeva Malev; üksus KL Tamme malevkond võtab pealik november Tartus luuakse rakendusspordi selts Harri Hennu algatusel Tartus maha Tarapita Lenini ausamba 16. november ENSV Ülemnõukogu võtab vastu 1. september Algab KL staabiõppus „Riigipiir ’90”, suveräänsusdeklaratsiooni mille käigus paigaldatakse piiritulbad Tartu rahulepinguga fikseeritud Eesti 1989 Vabariigi piiril 24. veebruar Algatatakse EV kodanike liikumine 3. november Eestimaa Noorkotkaste ja Kodu- 12. august Tahkurannas luuakse Noorte Kotkaste tütarde Organisatsioonide Liidu ja Kodutütarde organisatsioonide (ENKOL) loomine Tartus algatusrühm 10. november KL suurkogul valitakse esimene sõja- 23. august MRP 50. aastapäeval korraldatakse järgne keskjuhatus. Manivald Kase- Balti kett põld asub täitma KL ülema kohuseid 29. november KL Lääne Maleva registreerimine maavalitsuses 1990 30. november Esimese Noorte Kotkaste Liilia 9. veebruar Taasasutatakse Karksi malevkond rühma asutamine Tartus 14. veebruar Taasasutatakse Otepää malevkond 17. veebruar Järvakandis taasasutatakse Eesti Kait- seliit, mida hakkab juhtima Kalle 1991 Eller kevadtalv Korraldatakse esimene KL juhtide 24. veebruar Koodnimetuse „Idarinne” all turvab kursus Raplas Kaitseliit Eesti Kongressi valimisi 26. veebruar Taasasutatakse KL Valgamaa Malev 11.–12. märts Kaitseliit turvab Eesti Kongressi I 14. mai Esimese Kodutütarde rühma Kannike istungjärku asutamine Puhjas 17. märts Asutatakse KL Alutaguse Malev (Ida- 31. mai Taasasutatakse KL Tallinna Malev Viru lipkond) 19. august Seoses riigipöördekatsega NSV Liidus 20. märts Taasasutatakse KL Võrumaa Malev asuvad Kaitseliidu üksused kaitsele 22. märts Taasasutatakse KL üksus Elvas; tele- ja raadiomaja, teletorni juures Asutatakse KL Põlva Malev (Põhja- ning Toompeal Võrumaa lipkond) 20. august EV Ülemnõukogu kuulutab välja 24. märts Tartu KL rühma asutamine Eesti iseseisvuse 26. märts Taasasutatakse KL Sakala Malev 3. september EV Ülemnõukogu võtab vastu otsuse 29. märts Taasasutatakse Nõmme malevkond; Eesti Kaitsejõudude loomise kohta KL Tamme rühma asutamine Tartus 4. september ÜN Presiidium tunnistab õigustühi- 2. aprill Taasasutatakse KL Viru Malev (Lääne- seks 1940. aasta seadlused KL likvi-

7 Kronoloogia

deerimise kohta kaitseväe juhatajaks 16. september Elva malevkond saab KL Tartumaa 14. märts Akadeemilise malevkonna moodusta- Maleva õigused mine KL Tartu Malevas 17. september Eesti võetakse ÜRO liikmeks 23. juuni KL Harju Malev korraldab esimese 20. september Tartus tegutsevad KL üksused ühen- maakaitsepäeva Jüris datakse KL Tartu Malevaks; Taasasutatakse Naiskodukaitse. Dagmar Mattiisen saab NKK esinai- 1997 seks 7. aprill Kolonelleitnant Lui Jaanson määra- 31. oktoober Kaitsejõudude Peastaabi moodusta- takse KL ülema kohusetäitjaks mine 26.–27. aprill Toimub esimene KL Eel–Erna võist- lus 7.–8. august Peetakse esimene Noorte Kotkaste 1992 Mini-Erna võistlus 29. jaanuar Noorte Kotkaste esimeseks sõjajärg- suvi Korraldatakse esimene Naiskodu- seks peavanemaks saab Matti Päts kaitse koormusmatk 14. veebruar Alutagusel luuakse esimene NKK üksus pärastsõjajärgses Eestis 24. veebruar Tallinnas peetakse Eesti Kaitsejõu- 1998 dude esimene taasiseseisvumisjärgne aprill Paldiskis avatakse NKK eestvedamisel paraad esimene sõdurikodu 16. aprill Kodutütarde esimeseks sõjajärgseks 23. detsember Sõlmitakse Kaitseliidu ja Politsei- peavanemaks saab Maret Lepik ameti koostööleping 28. aprill Valitsuse määrusega loetakse Kaitse- liit Eesti Kaitsejõudude osaks mai Hiiumaa malevkonna taasloomine 1999 28. juuni Rahvahääletusel kiidetakse heaks EV 8. veebruar Riigikogu võtab vastu Kaitseliidu sea- põhiseadus duse 3.–4. oktoober Otepääl toimuvad esimesed Kait- 9. juuni Kapten Benno Leesik saab Kaitseliidu seliidu päevad ülemaks 5. oktoober Riigikogu valib Lennart Meri Eesti 5. oktoober Kinnitatakse Kaitseliidu teenetemär- Vabariigi presidendiks gid, nende statuut ning kaitseliitlaste 16. november Kapten Johannes Kert saab KL üle- vormiriietus maks

2000 1993 jaanuar Ilmub Lõuna-Eesti malevate ajalehe 4. mai USA armee erukolonel Aleksander Oma Maa esimene number Einseln kinnitatakse kaitseväe juhata- 6. jaanuar KL Tallinna Malevas luuakse esimene jaks taastatud KL orkester suvi Vallandub jäägrikriis 13. jaanuar Vabariigi valitsus kinnitab KL põhi- 6. august KL Tartu ja KL Tartumaa malevate kirja ühendamine 14. aprill Sõlmitakse Kaitseliidu ja Pääste ameti sügis Taasilmumist alustab Kaitseliidu aja- koostööleping kiri Kaitse Kodu! 21. september Kaitseväe juhatajaks saab kontradmi- ral Tarmo Kõuts Käivitub KL ühtne baasväljaõppekur- 1994 sus (BÕK) 31. august Viimased Vene väeosad lahkuvad Ees- tist 2001 3. märts KL kool alustab Vana-Võidus 1995 28. mai – Kaitseliit toetab president Lennart 6. veebruar Riigikogu võtab vastu Rahuaja riigi- 13. juuni Meri ringsõitu „Eesti mäletab”, millel kaitse seaduse võõrvõimude läbi kannatanuile jaga- sügis KL ajakiri Kaitse Kodu! alustab uuesti takse 9578 Murtud Rukkilille märki ilmumist 16. juuni Kõue vallas Alansil avatakse admiral Johan Pitka memoriaal 1996 20. jaanuar Kapten Neeme Väli määratakse KL 2002 ülema kohusetäitjaks 30. märts KL Veteranide Klubi asutamine Elvas 23. jaanuar Kolonelleitnant Johannes Kert saab 1. mai NKK eestvedamisel taaselustatakse

8 Kronoloogia

Valge Roosi balli traditsioon üksus valverühm ESTGUARD-1 saa- 6. ma Kodutütarde peavanemaks saab bub Bosniasse ja Hertsegoviinasse Angelika Naris detsember Kaitseliidu liikmete arv ületab 10 000 23. juuni Toronto Eesti Võitlejate Ühing anne- piiri tab Naiskodukaitsele lipu 2006 2003 25. märts Ootamatult sureb KL ülem major 2. jaanuar KL kool alustab tööd Alu mõisas Rap- Benno Leesik lamaal 6. aprill Airi Neve saab Naiskodukaitse esinai- 16.–18. mai Peetakse esimene Kodutütarde võist- seks lus Ernake 1. mai Kaitseliidust saab üks avalik-õiguslik 24. juunil KL Alutaguse Maleva Lüganuse juriidiline isik malevkonna eestvõttel avatakse Viru- 5. september KL ülemaks saab major Raivo maal Virunurmes hukkunud metsa- Lumiste vendade memoriaal 5. detsember Kaitseväe juhtajaks saab kindralmajor Ants Laaneots 2004 21. veebruar Kaitseliidu veteranide ühenduse Lin- 2007 nus asutamine Saaremaal Aprill–mai Kaitseliit osaleb pronksiööjärgse sise- 29. märts Eesti saab NATO liikmeks julgeoleku tagamisel 1. mai Eestist saab Euroopa Liidu liige 19. aprill Silver Tamm saab Noorte Kotkaste peavanemaks 11. juuni KL Jõgeva Maleva Kirna õppekeskuse avamine Utsalis 2005 8.–9. jaanuar KL Pärnumaa ja KL Lääne malev kannavad põhiraskust tormist põhjus- 2008 tatud veetõusu tagajärgede likvidee- 11. november ilmub Kaitseliidu juubeliraamat „Eesti rimisel eest!” 9. detsember Esimene KL baasil moodustatud KL üldlipp ?????

Kaitseliidu Valgerist I klass Kaitseliit 1988–2008

Ivar Jõesaar, Andres Mihkels

Enne ja pärast Järvakandi koosolekut liikumises ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteis Esimene katse Kaitseliitu taastada tehti paguluses. (ERSP)****, mille kaudu sageli saadigi esmast teavet Aastail 1974–1976 tegutses USA-s Ülemaailmne Kaitseliidu kohta. Eesti Vabatahtlik Kaitse Liit (ÜEVKL). Eksiilvalitsuse Laiem avalikkus nägi esimest korda kollaste õlaside- sõjaminister kolonel Avdy Andresson määras 1974. metega kaitseliitlasi 11.–12. märtsil 1990 Tallinnas aastal ÜEVKL-le staabiülema ja Põhja-Ameerika Estonia juures Eesti Kongressi I istungjärku turva- maleva pealiku. Pagulaseestlaste omavaheliste vas- mas. tuolude ja paljude asjaosaliste vastuseisu tõttu, eriti Esimene KL keskkogu korraldati 17. märtsil 1990 sõjaväeliste auastmete omistamise pärast, organisat- Otepääl, kus malevatest valitud esindajatele esitatud siooni tegevus hääbus.2 päevakorras olid KL struktuuri, KL seaduse ja põhi- Eestis algas kohalike kaitseliitlike üksuste taasloo- kirja arutelu, ajutisele juhtkonnale esindamisõiguste mine erinevates piirkondades 1980. aastate lõpul. andmine, vanematekogu liikmete valimine ja suhted 1988. aastal said asjast huvitatud kohalikud mehed Eesti Kongressiga.10 kokku Jõgevamaal Tabiveres3, 1990. aasta veebrua- 15. mail ründas Interliikumine Toompea lossi. Valit- ris Karksis ning Otepääl4 jne. Lisaks alustasid 1988. sus Kaitseliitu sellest ei teavitanud, ründest kuuldi aasta lõpul mitmel pool Eestis tegutsemist ka raken- alles raadiost. Malevatele anti häire kell seitse õhtul dusspordi seltside (Tarapita, Kulter) treeningugru- ja esimene harjulaste 200-meheline üksus jõudis pid. tunni-pooleteise pärast Toompeale.11 Jõgevamaal Nende ideekandjate tegevus viis 17. veebruaril 1990 saadi kokku 40 meest, aga et käsku ei tulnud, jäi sõit Järvakandis peetud koosolekuni, kus otsustati taas- „punaseid peksma” ära.12 Samal päeval kutsus Eesti tada Kaitseliit* üleriigilise organisatsioonina, mille Komitee üles moodustama Kaitseliidu üksusi, toe- aluseks olid kohalikud kaitseliidud. Taastamiskoos- tama juba olemasolevaid ja astuma Kaitseliitu.13 olekul leiti, et 1931. aasta põhikirja jätkuvalt oku- Sündmuste tulemusena arenes välja Kodukaitse***** peeritud Eestis veel kehtestada ei saa, ning võeti organisatsioon. Valitsus õhutas rahvast astuma Kodu- vastu Kalle Istvan Elleri** ja teiste algatajate ette val- kaitse liikmeks. Kodukaitset rahastas riik ja talle usal- mistatud KL ajutine põhikiri.5 Samuti otsustas KL dati tähtsamate riiklike objektide kaitse. Osa inimesi oma tegevuses juhinduda Eestis kehtivatest seadus- astus Kodukaitsesse, arvates, et liitus Kaitseliiduga. Kaitseliitlased turva- test, keskkogu otsustest ja vanematekogu suunistest. Viga taibates astuti enamasti siiski välja ja liituti Kait- vad Eesti Kongessi Järvakandis valiti üheksa vanematekogu ja kolm aju- seliiduga. Kodukaitse nimi tekitas hiljem probleeme I istungjärku 11.–12. tise juhatuse liiget.6 Tegevust asus juhtima Kaitseliidu ka Naiskodukaitsele. 16.–17. juunil 1990 Tallinnas märtsil 1990 Keskus***. Selgusetuks jääb Kalle Elleri staatus, kelle kohta on väidetud, et ta oli „eksiilvalitsuse poolt pandud KL taastamiseks”.7 Kalle Eller tegutses KL tegeliku ülemana 17. veebruarist 10. novembrini 1990.8 Kohalike Kaitseliitude sihipärane tegevus algas pärast Järvakandi koosolekut. Märtsis-aprillis 1990 pandi kohtadel alus üksustele, millest ajapikku kasvasid välja tänased Kaitseliidu malevad.9 Igal KL üksusel oli tavaliselt oma põhikiri, kus põimusid sõjalised ja korrakaitselised ülesanded. Malevapealikuid sellel ajajärgul üldiselt valiti. Paljud KL taastajad osalesid ka Kodanike Komiteede

* Edaspidi Kaitseliit (KL). Järvakandis kuulutati taastatuks Eesti Kaitseliit. KL keskjuhatus võttis organisatsiooni sõjaeelse nimetuse Kaitseliit ametlikult taas- kasutusele 5. novembril 1996 ** Edaspidi Kalle Eller *** Algdokumentides Kaitseliidu Keskus, edaspidi Ajutine Juhtimiskeskus, kuid nimetati ka KL peakorter **** ERSP loodi 20. augustil 1988 esimese kommunistlikust parteist sõltumatu erakonnana Nõukogude Liidus ***** 16. mail 1994 jõustunud abipolitseiniku seadus tähendas sisuliselt Kodukaitse organisatsiooni lõppu

11 Kaitseliit 1988–2008 korraldatud KL üle-eestilist kokkutulekut külastas ning on olemas side Eesti Komitee kaitsetoimkon- Kodukaitse juht Andrus Öövel ja tegi Kodukaitsega naga, ehkki sellel puudub igasugune arusaam mili- liitumiseks tulutult kihutustööd.14 Seega, Kodukaitse taarsetest küsimustest. Tulevikus peaks KL alluma loomisega vaid killustati jõude, kes olid tulnud kokku Eesti Komiteele ja juhinduma Eesti Kongressi otsus- sooviga oma riiki ja kodu kaitsta. test.20 Enn Tarto mäletamist mööda olid Eesti Komitee Ilmselt osaliselt ka KL taastamise tõttu andis NSVL kaitsetoimkonna tähtsamate tegevussuundade hulgas president Mihhail Gorbatšov 25. juulil 1990 sead- Kaitseliidu abistamine, seda eriti õigusküsimustes, luse, mis kohustas relvastatud formeeringud, mida ei Kaitseliidu ja Kodukaitse vaheliste suhete selgitamine ole NSV Liidu seadusandlusega ette nähtud, keelus- ja koostöö Rahvusliku Kaitsealgatuskeskusega.15 tama, laiali saatma ja relvitustama. Allumise probleem lahvatas teravalt 23. augustil, kui KL Tamme kompanii eesotsas Harri Hennuga eemal- Alluvusprobleemid das Tartus Riia mäelt Lenini kuju.21 Järgmisel päeval 1990. aastate alguses oli Eesti riikluse taastamise tuli teade, et KL ülem on kompanii laiali saatnud.22 võtmeküsimuseks, kuidas edasi minna – õigusliku Seepeale tegi Pärnumaa KL Maleva juhatus avalduse, järjepidevuse alusel või mitte. Esimest suunda toe- et Kalle Elleri juhitaval Ajutisel Juhtimiskeskusel tas ennekõike Eesti Komitee, teist Ülemnõukogu ja puuduvad volitused KL üksuste laialisaatmiseks ja valitsus. Säärased erimeelsused kippusid lõhestama nõudis üle-eestilise KL suurkogu kokkukutsumist, kogu ühiskonda ning tekitasid tõsiseid probleeme ka et valida Kaitseliidu juhtorganid ja võtta vastu 1931. Kaitseliidule. 12. mail 1990 pöördus ERSP palvega aasta põhikirjast lähtuv uus ajale kohandatud põhi- Eesti Komitee poole võtta KL enda alluvusse, sest kiri. Pärnumaa KL Malev teatas oma allumatusest Eesti Kongress oli end kuulutanud Eesti Vabariigi Ajutisele Juhtimiskeskusele.23 taastajaks.16 Puhkenud kriisi võimendas veelgi laiendatud staabi- Kaitseliitlastest ERSP liikmed kogunesid 19. mail õppuse „Riigipiir ’90” korraldamine. Õppuse, mille 1990 Viljandisse koosolekule, et arutada suhteid kava arutati Ajutises Juhtimiskeskuses 28. augustil, teiste kaitseorganisatsioonidega ja ERSP-lastest koos- käigus oli kavas paigaldada piiritulbad Tartu rahule- neva KL üksuse loomist. „ERSP-sisese KL maleva pingu järgsele Eesti piirile. Piir plaaniti sulgeda polii- loomist” siiski heaks ei kiidetud.17 tilise aktsioonina üheks tunniks. „Teadvustame ühis- 8.–10. juunil pidasid Kalle Eller ja tema asetäitja konnale, kus on meie tegelik piir, ning et me õpime Peeter Ilus Stockholmis läbirääkimisi eksiilvalitsuse seda lõiku tundma. Kasepõld võtab silla, Tõns – vas- juhi Heinrich Margaga. Eller ja Ilus andsid ülevaate tutab julgestuse eest.”24 KL loomisest ja struktuurist ning deklareerisid, et Õppus toimus Eesti idapiiril ning tekitas suurt vastu- Kaitseliit soovib alluda eksiilvalitsusele ja palub valit- kaja Eesti ja Venemaa valitsuste tasandil. Valitsus lei- suselt kirjalikku kinnitust, et võib tegutseda iseseisva dis, et „provokatsioon” piiril mõjutas Vene NFSV ja organisatsioonina. Peaminister presidendi ülesan- Eesti läbirääkimiste kulgu ning siseministeeriumile netes Heinrich Mark saatis seejärel Eesti Komiteele tehti ülesandeks edaspidi sarnased aktsioonid tõkes- kirja, milles kiitis KL senise tegevuse Kalle Elleri tada.25 Kalle Ellerit süüdistati lausa „kogu meie vaba- juhtimisel heaks ja soovis Kaitseliidule „parimat edu dusvõitluse nurjumises”.26 4. septembril teatas Eesti edaspidises tegevuses iseseisva organisatsioonina Komitee juhatus, et aktsioon toimus KL algatusel ega Eesti kaitseliidu ajutise põhikirja alusel”. Siitpeale olnud nendega kooskõlastatud, aga KL ja kõik Eesti hakkas KL saama juhtnööre eksiilvalitsuse sõjami- kodanikud tohivad vabalt liikuda kogu Eesti Vabariigi nistrilt kolonel Jüri Toomepuult, kes Eesti Kongressi maa-alal.27 saadikuna külastas tihti kodumaad. Peagi omistas Paar päeva hiljem levitati Eesti Komitee istungil KL peaminister Kalle Ellerile koloneli auastme ning Sakala Maleva suvelaagrist osavõtnute teadet, et KL ülendas kolonel Toomepuu ettepanekul ohvitseri- „toetab ja nõuab Eesti Vabariigi taastamist 1938. deks ka mitmed teised KL juhid.18 aasta põhiseaduse ja Tartu rahulepingu alusel. Prae- Kalle Eller täpsustas 4. juulil päevakäsus KL poliitilisi gune Eesti valitsus ei ole Eesti Kaitseliidu suhtes aluseid. Neis kinnitati, et Kaitseliit „juhindub Eesti Eesti Vabariigi järjepidevuse taotleja mitte tunnus- Komitee seisukohtadest, kusjuures koostöö reali- tades Kaitseliitu”.28 Kõiki KL üksusi kutsuti saatma seerub KL aj. Juhtimiskeskuse ning Eesti Komitee esindajaid üle-eestilisele organiseerumiskoosolekule Kaitsetoimkonna pidevate kontaktide kaudu”. Samas Viljandisse, et valida Kaitseliidule demokraatlikult rõhutati aga: „Eesti Kaitseliidu aj. Keskkogu kinnitas, uus ülem. Sellest 9. septembri koosolekust kujunes et õiguslikult tuleb esialgu parimaks pidada Kaitse- “kirgede möllu päev”29, kus midagi ära ei otsustatud. liidu jäämine omaette seisvaks kodanikualgatuslikuks ühiskondlikuks organisatsiooniks, millist staatust akt- septeerib ka Peaminister Presidendi ülesannetes.”19 Õige tee otsingud Tartu KL Tamme kompanii taotles 10. juulil, et Kait- Kaks päeva hiljem ilmus koosolekul osalenud Pär- seliit allutataks kuni Eesti Vabariigi taastamiseni Eesti numaa KL Maleva ja veel kaheksa malevkonna esin- Komiteele. Kalle Eller selgitas 18. juulil Tartus kait- dajate üleskutse. Selles öeldi, et KL vajavat „demo- seliitlastele esinedes: kõige kõrgem on Kaitseliidu kraatlikku keskjuhtimisaparaati kaitseks üksikisikute üldkogu, kuhu kuulub kolm volitatud isikut, ülejää- ja gruppide diktaadi eest. Praegune hr. Elleri poolt nud on maakondade esindajad. KL ei ole allutatud juhitud Kaitseliit on läinud oma tegevusega vastuollu eksiilvalitsusele, kuid on saanud temalt tunnustuse, paljude kaitseliidu üksustega. Praegune kaitseliidu

12 Kaitseliit 1988–2008 staap on totalitaarne võimuorgan, kes ei anna aru käsud ning käskis juhinduda 1931. aasta põhikirjast ega allu kellelegi. / – / Pöördume Eesti Kongressi ja 1934. aasta kodukorrast. KL Peastaabi ülemaks poole avaldusega – Eesti Kaitseliit allub eesti rahvale kinnitas ta oma päevakäsuga Heldur Toometi. Keh- läbi Eesti Kongressi ja täidab oma tegevusega eesti testati malevaga võrdne üksus – lipkond. Lipkonnad rahva tahet”. KL üksustel paluti saata esindajad 22. loodi maakondades, kus polnud võimalik taastada septembril Viljandisse „reorganiseerimisnõupidami- KL malevat sõjaeelsetes halduspiirides. Malevad ja sele”.30 lipkonnad pidid moodustama staabid „analoogselt Ajutine Juhtimiskeskus vastas omapoolse avaldusega, peastaabile”.38 milles väitis, et Viljandisse kogunenute eesmärk ole- Juuli keskel taasjõustas KL ülem major Manivald vat Kaitseliidus sisepingete tekitamine ning olemas- Kasepõld 1934. aasta kodukorra, määras ametisse oleva struktuuri lõhkumine.31 KL Peastaabi spordi-, ajaloo- ja poliitikapealiku ning Elvas 15. septembril korraldatud keskkogul osale- üksuste liikmete valitud malevkondade, lipkondade jad veendusid lõplikult KL killustatuses. Kalle Eller ja malevate pealikud. nentis, et osa tunnistavad Eesti Komiteed, osa Aju- tist Juhtimiskeskust ja osa eksiilvalitsust. Mõni osa- leja arvas, et KL ei saa alluda eksiilvalitsusele, mis Kaitseliit taasiseseisvunud Eestis ei tegele siseriiklike küsimustega. Probleemi nähti 1991. aasta 19. augusti varahommikul algas Moskvas ka selles, et Eesti Komitee ja Eesti Kongress polnud riigipöördekatse. Kaitseliitlased üle Eesti kogunesid siiani tunnistanud eksiilvalitsust, ning Järvakandis Tallinnasse Toompea, teletorni, raadio- ja telemaja polevat olnud esindatud terve Eesti. Esile toodi ka kaitsele.39 20. augustil võttis EV Ülemnõukogu (ÜN) põhikirja ja juhtkonna muutmise vajadus. Otsustati vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. kokku kutsuda KL suurkogu.32 Putšikatse päevil heast küljest silma paistnud Kaitse- Tartus 10. novembril kokku tulnud KL suurkogu liit tõusis riigi tasandil üleöö tähelepanu keskmesse. otsustas Kaitseliidu tegevuses juhinduda Eesti Kong- ÜN riigikaitsekomisjoni liikmed Johannes Kass ja ressi otsustest. Kehtivaks tunnistati 1931. aasta põhi- Enn Tupp tõstatasid 23. augustil Ülemnõukogus Kait- kiri reservatsiooniga, et okupatsiooni tingimustes ei seliidu tunnustamise ja finantseerimise küsimuse. ole võimalik seda täielikult rakendada ja tuleb keh- Kaitseliit omakorda tegi 26. augustil riigikaitseko- testada uus ajutine põhikiri. Seega sai KL endale kaks misjonile ettepaneku luua „uus EV Riigikaitse Komis- põhikirja. Uues ajutises põhikirjas peatati KL Aju- jon või reorganiseerida ÜN Riigikaitse Komisjon” tise Juhtimiskeskusega seonduvad paragrahvid ning nii, et sellesse kuuluksid ÜN ja Eesti Komitee liik- selle kohustused pandi ajutiselt KL keskjuhatusele.33 med, Piirikaitseameti peadirektor ja KL ülem. See Valiti esimene sõjajärgne keskjuhatus – Manivald organ pidi tegema Ülemnõukogule ettepaneku tun- Kasepõld, Meelis Jürisson, Andres Lusmägi, Hando nustada Kaitseliitu 1931. aasta põhikirja alusel, anda Kruuv, Hannes Toomsalu.34 Suurkogu pöördus talle riikliku-ühiskondliku organisatsiooni staatus. Kõigi Tartu linna ja eksiilvalitsuse poole palvega kinnitada KL põhikirja „Kuni EV Kaitseseaduse vastuvõtmiseni allutatakse Tartumaa kaitseliitude muudatused. Samast päevast asus sisuliselt KL ülema KL loodavale või EV Ülemnõukogu reorganiseeritud esindajad Vabadussõjas ülesandeid täitma Manivald Kasepõld.35 Kalle Eller Riigikaitse Komisjonile. Kaitseliitu hakatakse finant- langenute taastatud asus pärast taandumist Kaitseliidu eesotsast juhtima seerima riiklikest vahenditest. Kaitseliidu tegevuse mälestussamba juures Rahvuslikku Kaitsealgatuskeskust (RKAK), mille põhialused, KL eesmärgid ja KL lülitamise riigikait- Raadil võidupühal liikmeskond kattus osaliselt Kaitseliidu omaga.36 sesse määrab ära organ, kellele KL on allutatud.”40 1991 Ka suurkogu järel oli neid, kes leidsid, et ikka veel pole ühtset KL organisatsiooni. Peapõhjusena nähti riikliku juhtimise ja toetuse puudumist ning Kaitse- liitu lõhestanud ja mainet kahjustanud Kalle Elleri endiselt KL ülemana esinemist. Soovitati liita Kait- seliit ja Kodukaitse. Siiski võib tagantjärele väita, et suurkogu oli omamoodi veelahkmeks Kaitseliidu struktuuri ülesehitamisel ja organisatsiooni ühtsuse saavutamisel. KL keskkogu koosolekul 25. mail 1991 tunnistati kehtetuks kõik varasemad otsused põhikirja kohta ja kehtestati 1931. aasta põhikiri „koos hiljem tehtud parandustega, mis on kinnitatud EV valitsuse poolt”. Suurkogul valitud keskjuhatuse ja revisjonikomisjoni volitused loeti lõppenuks. Pöörduti eksiilvalitsuse sõjaministri Jüri Toomepuu poole palvega kinnitada Harju KL Maleva pealik major Manivald Kasepõld Kaitseliidu ülemaks. Kaitseliidus kuulutati välja üle- minekuperiood ja KL ülemale tehti ettepanek moodustada peastaabi juurde koordineeriv organ malevate pealikest.37 Kuus päeva hiljem, 31. mail tühistas KL ülem major Manivald Kasepõld kõik Kalle Elleri antud päeva-

13 Kaitseliit 1988–2008

Samal päeval tegid kodanikena ühisavalduse Eesti KL keskkogu tegi 21. oktoobril ettepaneku arvata Komitee kaitsetoimkonna esimees Enn Tarto, KL ülem loodava KJ Peastaabi** koosseisu ning lisaks RKAK-i juht Kalle Eller ja ÜN riigikaitsekomisjoni „kooskõlastada KL põhikirja, kodukorra ja määrus- liige Jüri Põld. Toonitati, et valitsus ei tohiks takis- tike vastavaid punkte EV kaitseseadusega. Kaasata tada koostööleppe sõlmimist KL, Kodukaitse, Pii- Kaitseliidu organisatsioon koheselt riigi ja tema ela- rikaitseteenistuse ja RKAK-i vahel. Vajalikuks peeti nikkonna julgeoleku ja turvatunde kaitsmisele”.49 Ajutise Riigikaitsekomisjoni moodustamist, kuhu Kui algusraskustest oli üle saadud, korrastusid ka kuuluksid pariteetsetel alustel Eesti Komitee, ÜN KL ja KJ Peastaabi suhted. 15. jaanuaril 1992 andis riigikaitsekomisjoni, KL, Kodukaitse, Piirikaitse- KJ Peastaabi ülem kolonel Ants Laaneots direktiivi ameti ja RKAK-i esindajad. Komisjon töötaks seni, Kaitseliidu tegevuse põhisuundadest 1992. aasta esi- kuni on toimunud Riigivolikogu valimised ja tagatud meseks pooleks. Selles oli põhirõhk suunatud orga- Eesti Vabariigi territooriumi kontroll.41 nisatsiooni korrastamisele, distsipliinile, väljaõppele 27. augustil kuulutas RKAK välja Eesti Vabariigi ja lahinguvalmidusele.50 13. aprillil järgnes direktiiv, sõjaväe taastamise ja võttis endale „Eesti Sõjaväe mis jagas Kaitseliidu 1. maist 1992 majanduslikult ja ajutise juhtkonna” ülesanded.42 Samal päeval tegi administratiivselt 16 malevaks.51 Eesti Komitee otsuse, milles peeti vajalikuks ÜN ja 28. aprillil 1992 võttis EV valitsus vastu määruse, mil- Eesti Komitee poolt pariteetsetel alustel „rahvusliku lega Kaitseliit loeti Eesti Kaitsejõudude koostisosaks. kaitsekomitee” loomine, millele allutada KL, Kodu- See oli teine oluline samm Kaitseliidu ja riigi suhete kaitse, piirikaitse ja tööteenistus.43 Valitsus omakorda korrastamisel. Määrus reguleeris Kaitseliidu tegevust tegi 28. augustil Ülemnõukogule ettepaneku luua kuni KL seaduse vastuvõtmiseni 1999. aastal. Eesti kaitsevägi. Ajakirjandus leidis, et valitsus on valinud Kaitseliidu eiramise taktika ja tahtvat sellest vabaneda.44 Enesepuhastumise raske tee Segadusest leiti väljapääs septembri algul, kui tehti Vaatamata alluvusvahekordade selginemisele tekkisid esimene samm Kaitseliidu legaliseerimise teel. uued pinged. Vabariigi valitsuse 28. aprilli määrus Nimelt otsustas Ülemnõukogu 3. septembril moo- sätestas, et KL ülema ja KL Peastaabi ülema nime- dustada Kaitsejõud (KJ), mida põhiseaduse jõustu- tab ametisse EV valitsus KJ Peastaabi ülema ettepa- miseni juhiks Eesti Vabariigi Kaitsenõukogu*.45 Järg- nekul. Riigikaitse ja väljaõppe küsimustes allus KL misel päeval tunnistas ÜN Presiidium õigustühiseks ülem KJ Peastaabi ülemale. Valitsus nimetas major Punaarmee survel vastuvõetud Kaitseliidu likvidee- Manivald Kasepõllu 10. augustil 1992 KL ülemaks. rimise seadluse 27. juunist 1940 ja Kaitseliidu lik- 18. novembril 1991 oli KL ülem määranud senise videerimise seadluse muutmise seadluse 29. juulist KL Tartu Maleva pealiku, eksiilvalitsuselt kapteni 1940. Otsuses sisaldus, et „lugeda Kaitseliidu õigu- auastme saanud Johannes Kerdi KL Peastaabi ülema sed juriidilise isikuna taastatuks ja tema juhtimine asetäitjaks ja operatiivosakonna ülemaks. Eesti Vabariigi Kaitsenõukogule allutatuks”.46 10. juulil 1992 leidis Ellamaal aset intsident kaitse- Kaitseliidu juhtkonda selline asjade käik ei rahulda- liitlastega, mille tagajärjel tagandati KL Harju maleva nud ja 6. septembril tegi KL ülem Manivald Kase- pealik*** ametikohalt ja visati Kaitseliidust välja.52 Ta põld ettekande eksiilvalitsuse sõjaministrile, et „EV tegi vastuavalduse, et pole olnud ega ole kaitsejõu- Kaitsenõukogu ei ole ellu kutsutud EV Valitsuse dude ohvitser, vaid eksiilvalitsuse sõjaministri poolt poolt ega allu valitsusele. EV Kaitsenõukogu esime- ametisse kinnitatud malevapealik. Ta peatas oma heks on Ülemnõukogu Presiidiumi esimees hr. A. tegevuse malevapealikuna eksiilsõjaministri otsuseni, Rüütel. EV Kaitseliit on allutatud Kaitsenõukogu nõudis avalikku juurdlust ja „hr. Laaneotsa avalikku kaudu tema esimehele ja esimehe läbi Eesti Vaba- vabandust massiteabevahendites”. 53 riigile. EV Kaitseliitu ei huvita EV Kaitsenõukogu Eksiilvalitsuse sõjaminister Jüri Toomepuu käskis koosseis, kuna see võib muutuda. Sellest tulenedes, kutsuda kokku KL keskjuhatuse koosoleku ja lisas, ei loe EV Kaitseliit ennast allutatuks valitsusele, vaid et kui Kaitseliidu ülem kasutab keskjuhatuse otsusele teostab oma tegevust EV Kaitsestruktuuris Kait- kokku kutsuda keskkogu vetoõigust, kutsuda Kaitse- senõukogu ja tema esimehe hr. A. Rüütli kaudu”.47 liidu keskkogu kokku kahe nädala jooksul.54 Sama mõtet toetas KL keskkogu 16. septembril, „et 3. oktoobril tegid kolm malevapealikku ja kaks kesk- Eesti eksiilvalitsus on nõus hr. A. Rüütli määrami- juhatuse liiget avalduse, et nii KJ Peastaap kui ka KL sega peaministriks presidendi ülesannetes, loeb EV Peastaap on võimetud kaitsepoliitika väljatöötamisel Kaitseliit ennast allutatuks hr. A. Rüütli isikus Eesti ja kaitsejõudude loomisel – „õhutatakse konflikte”; Vabariigile”. Tõdeti ka, et üleminekuperiood Kait- „kaitsejõude juhivad seniste okupatsiooniorganite seliidus kestab, „kuni on kehtestatud EV Põhisea- ohvitserid ja ametnikud”; KL Peastaap „eirab kodu- dus, kodakondsusseadusele tuginedes on valitud EV korda ja sunnib selleks ka allorganisatsioone”. Nad Riigikogu, EV Riigikogu poolt on moodustatud EV toonitasid, et vaatamata KL keskjuhatuse otsusele, Valitsus”. Seni on keskkogu KL kõrgeim „seadusand- pole KL ülem kutsunud kokku keskkogu. Kutsudes lik organ”, kellel on ainuõigus teha ettepanekuid KL ühinema kõiki malevapealikke, peatasid nad oma juhtivatele ametikohtadele määramise küsimuses.48 alluvuse KJ juhtkonnale kuni lojaalse ja kompetentse sõjaväejuhtkonna loomiseni, lubades juhinduda oma * Koosseis: EV Ülemnõukogu esimees (Arnold Rüütel), EV Ülemnõukogu juha- tegevuses EV põhiseadusest ja valitsuse korraldus- taja (Ülo Nugis) ja valitsuse esimees (Edgar Savisaar) ** test. Nõuti KJ Peastaabi ja KL ülema väljavaheta- Kaitsejõudude Peastaap loodi vabariigi valitsuse otsusega 31. oktoobril 1991 55 *** KL Harju Maleva pealik oli eksiilvalitsuselt kapteni auastme saanud Kalev Ots mist.

14 Kaitseliit 1988–2008

Kriis lahenes, kui valitsus vabastas 16. novembril avalikkusele, milles mõisteti hukka vägivalla kasuta- KL malevapealikud ja 1992 Manivald Kasepõllu KL ülema kohustest ja mine kaitseliitlaste suhtes. Kaitseväe juhatajale saa- juhtkond peaminister määras asemele kapten Johannes Kerdi. Uut ülemat deti märgukiri, milles nõuti nende siseministeeriumi Tiit Vähi juures ootas lai tööpõld – KL keskkogu koosolekul 5. veeb- ja politseiameti juhtivate töötajate kõrvaldamist vastuvõtul ruaril 1993 sõnas KJ Peastaabi ülem kolonel Ants ametikohtadelt, kes olid „seotud kuritegelike käs- Laaneots, et ülesannete andmisest Kaitseliidule on kude andmisega ja ametivõimu kuritarvitamisega”. möödunud aasta, aga tehtud pole midagi. Korralage- Märgukirjas nõuti, et toimunut uuriks erapooletu dus tulevat kiiresti lõpetada, „paika panna juhtorga- komisjon ja vahistataks politseinikud, „kes on otse- nid ja sõjaväestada kaitseliit”. Ka KL ülema arvates selt osalenud kaitseväelaste ja kaitseliitlaste arretee- oli distsipliin nõrk, palju oli omavahelist nääklemist rimisel ja nende jõhkral peksmisel ja mõnitamisel”59 ja kaebamist.56 Negatiivses võtmes – relvaintsidendid, plahvatus Distsipliini tagamine ja alluvussuhete reguleerimine KL Järva Maleva staabis 1993. aastal, relvarööv KL võttis siiski aega. Kaitseliit tõusis 1993. aastal taas Harju Maleva Jõelähtme kompaniis 1997. aastal jm negatiivses valguses avalikkuse huviorbiiti. Algas nn – köitis Kaitseliit avalikkuse tähelepanu 1990. aas- jäägrikriis, mis tekitas pingeid mitte ainult KL sees, tate lõpuni. Kuid KL juhtkonna nõudlikkus, liikmete vaid Eesti riigikaitses üldisemalt.* 1. augustil tegi karmistunud taustakontroll, sisemine distsipliin ja KL keskjuhatus avalduse, nõudes konflikti põhjuste kaitseliitlaste panus tsiviilkriiside, nagu metsatule- väljaselgitamist.57 Vanematekogu volitas Enn Tartot kahjud, veeuputused, pronksiöö jne, lahendamisel, esindama Kaitseliitu Pullapää kriisi lahendamiseks on muutnud Kaitseliidu austust väärivaks organisat- loodud valitsuskomisjonis.58 22. novembril arre- siooniks Eesti ühiskonnas. teeris politsei jäägrikompanii juhtkonda kuuluva Lembit Tõnsi, järgmisel päeval veel kaheksa jäägrit ja 26. novembril peeti kinni kompanii ülem lipnik Asso Kaitseliidu juhtimine Kommer koos autojuhiga. Kinnipidamise käigus Juhi roll organisatsiooni, eriti veel vabatahtlikkusel tulistas Asso Kommer politseikomissar Koit Pikarot põhineva organisatsiooni eestvedamisel on eriti olu- jalga. Kaks päeva hiljem toimunud malevapealike ja line. Juht kujundab organisatsiooni näo ja annab selle KL keskjuhatuse ühisnõupidamine tegi pöördumise liikmetele motivatsiooni tegutsemiseks. Taastamis- järgsel ajal on Kaitseliitu juhtinud seitse ülemat. * Vt KL Lääne Malev Seoses senise KL ülema kolonel Johannes Kerdi

15 Kaitseliit 1988–2008

KL peastaabi Täielikult rakendus staap tööle juunis 1992.60 Aastate ülem major jooksul on KL Peastaabi struktuuris toimunud palju Kajari Klettenberg muutusi ja praegu koosneb see üld-, personali-, operatiiv- ja väljaõppe-, side- ja infotehnoloogia- Eneli Vassiljevi foto ning rahandusosakonnast, avalike suhete osakonnast ning tagalakeskusest. KL Peastaabi osakonna staatu- ses on ka KL kool. KL taastamisjärgsel ajal on KL Peastaabi ülemaks või ülema kohusetäitjaks olnud Heldur Toomet (1992– 1993), major Neeme Väli (1993–1995; 1995–1996), major Tõnu Järv (1995; 1996–1998), kapten Kalev Ots (1995), major Albert Helme (1998), kapten Benno Leesik (1998–1999), kapten Mati Sülluste (1999–2000), major Riho Terras (2000), kapten Ülo Tõrs (2000–2001; 2002), major Urmas Muld (2001–2002; 2002–2007) ja praegu on ülemaks kolonelleitnant Kajari Klettenberg. KL keskjuhatuse tegelik tegevus käivitus 1993. aasta kevadest ja pandi alus ka põhikirjajärgsete ülesan- nete täitmisele.61 Kaitseliidu keskjuhatus on keskkogu koosolekute vaheajal tema pädevuse piirides Kaitseliidu tegevust korraldav täitevorgan. Kaitse- liidu keskjuhatuse moodustavad Kaitseliidu ülem, Kaitseliidu Peastaabi ülem ja kolm kolmeks aastaks keskkogu valitud Kaitseliidu liiget. KL keskjuhatuste saamisega kaitseväe juhatajaks oli 20. jaanuaril KL koosseisus on algusaastatel olnud mitmeid väärikaid ülema kohusetäitjaks määratud kapten Neeme Väli. ühiskonnategelasi ja poliitikuid. Neist algusaastatel Major Neeme Väli oli sunnitud kohalt lahkuma 7. valitud liikmetest tuleks esile tõsta Aivar Pajupuud ja aprillil 1997 seoses eespool mainitud plahvatusega major Ants August Nurka*, hilisematest olid staažika- KL Järva Maleva staabis. Samal päeval sai KL ülema mateks keskjuhatuse liikmeteks leitnant Rein Paju- kohusetäitjaks kolonelleitnant Lui Jaanson, kelle nurm, Tiit Kivikas, Kalle Talviste, Aivar Kaldjärv, vahetas 8. juunil 1999 välja kapten Benno Leesik. KL major Mart Puusepp. ülem major Benno Leesik suri ootamatult 25. märt- Kaitseliidu vanematekogu on Kaitseliidu keskkogu sil 2006. valitav korraldav organ, mis koosneb vähemalt 15 5. septembril 2006 nimetas vabariigi president KL kaitseliitlasest – silmapaistvast riigi- ja avaliku elu ülemaks senise 1. jalaväebrigaadi ülema major Raivo tegelasest. Vanematekogu liikmekandidaadid esi- Lumiste. tab keskjuhatus ja valib keskkogu. Igal aastal valivad Kaitseliidu vanemate- KL Peastaabi esimesed neli osakonda moodus- vanematekogu liikmed endi seast üheks aastaks esi- kogu liikmed käisid tati mais 1992: operatiivtöö; luure, mis tegeles KL mehe. proovimas, kuidas tegevust puudutava info töötlemisega, võõrvägesid 24. veebruaril 1993 korraldatud keskkogul arvati EV töötavad Kaitseliidu puudutava info kogumisega ja ametkondlike juurd- president Lennart Meri automaatselt vanematekogu relvad paarikümne- lustega; väljaõpe, mis tegeles õppeplaanide koosta- liikmeks ja valituiks osutusid Kalle Eller, Manivald kraadises pakases misega, ning tagala, mis tegeles KL varustamisega. Kasepõld, kolonel Ants Laaneots, Endel Lippmaa, Toivo Ninnas, Valdur Raudvassar, Arnold Rüütel, Tõnu Saar, Hannes Tamjärv, Ülo Tamre ja Enn Tar- to.62 1993. aastast võib rääkida vanematekogu sihi- ja korrapärase töö algusest. Aastate jooksul on KL vanematekogusse kuulunud arvukalt nimekaid Eesti riigi- ja ühiskonnategelasi, kes kõik on nõu ja jõuga aidanud kaasa Kaitseliidu arengule. Kõige pikaajalisem KL vanematekogu liige ja mitmekordne esimees on Kaitseliidu esimene ja seni ainuke auliige Enn Tarto.

Kaitseliidu ülesehitus ja liikmeskond KL struktuur pandi esimest korda paika 1. maist 1992, kui Kaitseliit jagati 16 malevaks.63 Seoses KL Tartu ja KL Tartumaa maleva ühendamisega 1993. aastal vähenes malevate arv 15-le, mis on jäänud püsima tänaseni.

* Edaspidi Ants Nurk

16 Kaitseliit 1988–2008

Kaitseliidu seni üheks ambitsioonikamaks ettevõtmiseks on olnud 2006. aastal võidu- päeval mereparaadi korraldamine Saaremaal

2003. aastal hakati üles ehitama nelja juhtmalevat. detsembris 2005. 2008. aasta algul oli Kaitseliidus Nendeks olid regionaalsel printsiibil KL Harju, KL 10 152 tegevliiget, 119 noorliiget ja 258 toetajalii- Tartu, KL Pärnumaa ja KL Alutaguse malev. Muuda- get. tus oli mõeldud ressursside ratsionaalsemaks kasuta- 2004. aastal korraldati elanikkonna küsitlus, milles miseks, kuid malevates tajuti seda uue juhtimistasan- uuriti Kaitseliiduga seotud arvamusi. Üle 51% pidas dina. Samal aastal toimus ka KL malevate struktuu- Kaitseliitu usaldusväärseks organisatsiooniks. 24% ride korrastamine – allüksuste nimetused (malev- vastajaist ei välistanud liitumist Kaitseliiduga. Hetke- kond, kompanii jne) viidi vastavusse nende tegeliku seis oli keskpärane, aga samas paljutõotav.64 suurusega. Kaitseliidu liikmeskond kujunes taasloomise protsessis eestimeelsetest ja ärksatest inimestest, kes soo- Alates 2008. aastast saavad kõik Kaitseliidu võitlusüksused ühtse visid taastada Eesti Vabariiki õigusliku järjepidevuse kaitseväe varustuse. 2008. aasta võiduparaadil demonstreeriti rahvale alusel. Algaastate Kaitseliitu hoiti ülal ja arendati Eesti kaitseväe uudse nn digilaigulise mustriga välivorme vaid nende inimeste hea tahte ja isikliku, sealhulgas ainelise panuse toel. Et esimestel aastatel ei rakenda- tud mingit taustakontrolli, siis ühines Kaitseliiduga ka neid, kes relvastatud sõjaväelises organisatsioonis distsipliinile alluda ei suutnud ja olid sunnitud aastate jooksul lahkuma. Jäid aga need, kes austasid sõjaeel- set traditsiooni ja mis peamine, mõistsid Kaitseliidu vajalikkust iseseisvas Eesti Vabariigis. Arenes Eesti riik ja Kaitseliit koos temaga. 1999. aastaks oli riigi majanduslik areng jõudnud niikaugele, et suudeti kompenseerida tegevliikme poolt Kaitse- liidu sõjalises väljaõppes osalemisel tehtud otseseid kulutusi. Samuti tagati riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötavale KL tegevliikmele tööülesannete täitmisest vabastamine ja palgata puhkuse andmine Kaitseliidu teenistusülesannete täitmiseks. 1990. aastail kõikus KL liikmete arv 7000–9000 vahel. Esimest korda ületas liikmete arv 10 000 piiri

17 Kaitseliit 1988–2008

KL seadus, põhikiri, kodukord kohta riigikaitses. Kaitseministeeriumi koostatud Kuni KL seaduse vastuvõtmiseni suhtus ühiskond KL seaduse variant arvati olevat halvem kui Mihkelsi Kaitseliitu ja tema eriorganisatsioonidesse teatud pakutu.74 umbusuga, kuid riik andis KL tegevuse arendamiseks 1998. aasta jooksul jätkus pingpong seaduseelnõu siiski natuke raha. Räägiti KL korrastamise ja kont- kahe variandi vahel. KL vanematekogu ja Riigikogu rolli alla saamise ning selgete ülesannete andmise liige Mart Laar teatas resoluutselt, et „kui Riigikogu vajadusest.65 istungjärgu esimeseks tööpäevaks pole kaitseminis- KL õiguslikku alust tugevdas 6. veebruaril 1995 teeriumi variant tulnud, esitame Mihkelsi variandi”. vastu võetud Rahuaja riigikaitse seadus, millega Vanematekogu nõustus.75 Riigikogu kaitseliitlastest Kaitseliit tunnistati Kaitsejõudude osaks ja kaitseväe liikmed Mart Laar, Endel Lippmaa, Peeter Lorents, juhatajale alluvaks.66 KL pidi jätkama oma tegevust Arnold Rüütel, Enn Tarto ja Feliks Undusk esitasid senise põhikirja alusel niivõrd, kuivõrd see ei ole 14. septembril Riigikogule eelnõu Mihkelsi varian- vastuolus eespool nimetatud seadusega kuni eraldi di.76 seaduse vastuvõtmiseni. 8. veebruaril 1999 võttis Riigikogu KL seaduse vas- KL seaduse eelnõu oli 1990. aastate keskel pidevalt tu.77 Seaduse järgi oli KL sõjaeelse KL õigusjärglane, kõneks nii KL keskjuhatuses kui ka vanematekogus. vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, kaitsejõudude Mais 1995 teatas Enn Tarto vanematekogule, et Rii- osa, kes allub kaitseväe juhatajale. Kaitseliidust sai gikogu oli otsustanud asuda seaduse loomisele KL avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosnes 15 ava- 1931. aasta põhikirja alusel.67 5. juunil moodustas lik-õiguslikust juriidilisest isikust ehk KL malevast. kaitseminister Andrus Öövel töörühma KL seaduse Konstruktsioon oli juristidele harjumatu, aga prak- eelnõu väljatöötamiseks tähtajaga 29. september tikas see KL tegevusele probleeme ei tekitanud. 1995.68 Kaitseliitu esindasid töörühmas kolonel Ometi leiti kaitseministeeriumis sellele teesile tugi- Ants Laaneots ja Aivar Pajupuu KL keskjuhatusest. nedes peagi, et Kaitseliidule on vaja uut seadust. Eel- 28. septembril oli vanematekogu sunnitud tõdema, nõu peamiseks sisuks kujunes malevatelt juriidilise et kaitseministeeriumi töörühm pole koos käinud ja isiku õiguste äravõtmine.78 2005. aasta seadusemuu- KL on asunud ise seaduseelnõud koostama.69 Kaitse- datusega kaotasidki malevad kaitseliitlaste enamuse liidu-poolse seaduseelnõu projekti koostas KL põhi- ägedale vastuseisule vaatamata avalik-õigusliku jurii- kirja ja kodukorra alusel Riigikogu riigikaitsekomis- dilise isiku staatuse ja Kaitseliidust sai üks avalik- joni nõunik Andres Mihkels.* 1. detsembril arutas õiguslik juriidiline isik. Mihkelsi eelnõuprojekti KL keskkogu, kes otsustas KL põhikirja ja kodukorra täiendamise, hiljem uute selle edasise töö aluseks võtta ning moodustada vas- koostamise vajadus läbis alates 1993. aastast pideva tava KL komisjoni.70 joonena KL keskjuhatuse ja vanematekogu koosole- Järgnes kummaline periood KL seaduse etteval- kute päevakordi. mistamisel.71 14. veebruaril 1997 selgus vanema- Augustis 1995 lootis KL ülem kolonelleitnant Johan- tekogu koosolekul, et KL seaduseelnõul on kaks nes Kert nende „taastekkimist” juba aasta lõpuks, aga varianti – üks kaitseministeeriumi, teine Mihkelsi lisas, et enne tulevat ära oodata KL seadus.79 Seadus, oma. Otsustati soovitada ministeeriumi töörühmale nagu näha, laskis end pikalt oodata. Uue põhikirja võtta aluseks Mihkelsi eelnõu ja esitada see Riigiko- ja kodukorra koostamise töögrupid alustasid 1999. gule.72 30. novembril oli KL keskjuhatus sunnitud aasta kevadel80 ja septembris kiitis keskjuhatus heaks tõdema, et KL seaduse väljatöötamise kahe ja poole KL põhikirja projekti*, mille valitsus kinnitas 13. jaa- KL ühe looja, aasta jooksul on valminud kümme erinevat varianti nuaril 2000.81 admiral Johan Pitka ja ministeeriumi töörühmal on jälle uus juht.73 Pre- Sajandivahetusel alustanud uue kodukorra koosta- mälestusmärk avati sident Lennart Meri juures Kadriorus 11. detsemb- mise töörühm tulemusteni ei jõudnud. 2007. aastal 2007. aastal ril peetud vanematekogu koosolekul arutati ka KL alustati uuesti ja töö kestab.

Väljaõpe Taasloomisest kuni 2002. aastani lähtuti Kaitseliidus põhimõttest, et iga kaitseliitlane kaitseb oma kodu ja oma küla. Väljaõppe keskmeks oli territoriaalkaitse. Juba 1992. aasta direktiivis Kaitseliidule oli põhirõhk suunatud väljaõppele ja lahinguvalmidusele. Tugev alus KL arengule pandi 9. detsembril 1991, kui KJ Peastaabi ülem kolonel Ants Laaneots andis käskkirja ohvitseride kursuste käivitamiseks. Suur osa kursus- lastest olid kaitseliitlased ja üldse osales kursustel kokku 76 kaitseliitlast.82 Keerulises olukorras, kus enamik tulevasi ohvitsere alles õppis, tulid 1992 suvel appi põhjanaabrid

* Edaspidi Mihkelsi eelnõu ** Koostajad leitnant Joel Kliimann, kapten Benno Leesik, leitnant Vello Masing, kapten Andres Mihkels ja Paavo Paal

18 Kaitseliit 1988–2008 soomlased. Nad korraldasid grupile kaitseliitlastele 2002. aasta tõi täieliku pöörde senises väljaõppe- Soomes mõnepäevase sõjaväelise juhtimise algkur- tegevuses. Mõni aasta varem oli välja käidud mõte, suse. Soomlastest mitteametlikud vabatahtlikud inst- et KL üheks sõjaliseks põhiülesandeks peaks olema ruktorid, peamiselt reservohvitserid ja -allohvitserid reservväeosade ettevalmistamine.89 2002. aastal andsid oma teadmisi kaitseliitlastele edasi ka Eestis. algas KL baasil ühesuguste ülesannete ja struktuu- 1990. aastate lõpu poole see tegevus küll vähenes, riga maakaitsepataljonide ja väiksemate üksuste ette- aga veel 2007. aastal õpetasid soome reservohvitse- valmistamine. Sisuliselt hakkas KL tootma kaitseväe rid kaitseliitlasi.83 reservüksusi ja põhijõud suunati maakaitseüksus- 1994. aastal käivitus koostöö Taani Kodukaitsega tesse sobivate meeste väljaõppele. Väljaõppesüsteem (Hjemmeværnet). Järgmistel aastatel õppisid KL viidi kooskõlla sõjaaja üksuste ettevalmistamise vaja- ohvitserid Taani Kodukaitse koolis instruktori-, õpe- dustega. Mobilisatsiooni alal tehti koostööd kaitse- taja-, treeneri-, rühma- ja kompaniiülema-, samuti ringkondade ja -piirkondadega. Korraldati reserv- väljaõppetehnoloogide jt kursustel.84 väelaste õppekogunemisi, valmistati ette formeeri- Vaatamata kõigile neile jõupingutustele jõuti 1995. mismeeskondi, neljas malevas toimusid kontrollko- aastaks KL Peastaabis arusaamisele, et malevates toi- gunemised. Et tihendada KL ja kaitseväe koostööd, munud väljaõpe on ebaühtlane, sõltudes peamiselt osales Kaitseliit 2003. aastal esimest korda kaitseväe malevapealike eelistustest. Aasta lõpuks valmis esi- õppusel Kevadtorm vastutegevuses. 2004. aastaks oli algne õppekava „Kaitseliidu väljaõpe”, mis sisaldas sõjaaja üksustesse paigutatud enam kui 3100 kaitse- kolmeastmelist väljaõppesüsteemi. 1996. aasta keva- liitlast-reservväelast. del püüdis KL Peastaap algatada ka vajaliku õppe- ja Kaitseliidu keskendumine sõjaliste ülesannete täit- metoodilise juhendmaterjali koostamist, kuid kaadri misele jättis unarusse kaitsetahte kasvatamise. See ja oskuste nappusest valmis ainult „Laskeasjanduse baaskursus”.85 KL Tartu Maleva akadeemilise malevkonna kaitseliitlased meenutasid Teadmisi ja oskusi nappis sel ajal nii kaitseväes kui ka tudengite valmisolekut 1924. aasta 1. detsembri sündmuste järel riiki kaitsta Kaitseliidus ja 1999. aastal alustas KJ Peastaap ohvit- 2. detsembril 2006, pannes õppuse käigus „Ülikooli lukku” seride täiendusõppeprogrammi, kus osalesid KL väl- jaõppeohvitserid. 1990. aastate lõpul algas ka reserv- ohvitseride kaasamine KL väljaõppesse ja juhtimisse. Samal ajal koostas grupp KL ohvitsere Taani kodu- kaitsjate juhendamisel uut kaitseliitlaste baaskooli- tuse kursust, mis vastaks KL tingimustele ja kaitse- väe nõuetele.86 Mitme aasta pikkuse tööna käivitus 2000. aastal ühtne baasväljaõppekursus (BÕK) kes- tusega 72 tundi. Kursuse sisuks olid laskeasjandus, sõdurioskused, topograafia, esmaabi, kaitseväe ja KL õpetus ning pioneeri-, side-, ABK* ja vastase tehnika ja tegevuse õpe. Lisaks BÕK-le korraldati malevates arvukaid erialakursusi, nagu talvesõja-, objektikaitse- , pioneeri-, jalaväerühma taktika, politseifunktsiooni- , õhuvaatlus-, kuulipilduri-, formeerimis- jt kursusi. Tõhustati väljaõpet dessandiohtlike alade blokeeri- mise ja mobilisatsiooni julgestamise alal. Kuigi Kaitseliidus oli toimumas põlvkondade vahetus – taastajate asemele astusid kaitseväe kogemustega noored87, jättis vabatahtlike juhtide ja palgaliste instruktorite tase endiselt soovida. Olukorra parandamiseks korraldati mitmeid instruktorikursusi – jala- väerühma-, tankitõrje-, üleelamis- jt koolitusi. 2001. aastal alustas tööd KL kool, esialgu Viljandi- maal Vana-Võidus kutsekoolilt üüritud ruumides. Juba varem, 1999. aastal, oli KL koolile 200 000 krooni eest ostetud Alu mõisa väga halvas seisus pea- hoone, kuhu koliti pärast renoveerimist 2003. aastal. Mõisahoone restaureerimisel, kooli käivitamise ja ladusa töö tagamisel on raske üle hinnata KL ülema tollase nõuniku, Taani kaptenleitnant Jens Koefoedi teeneid. Kooli sisustuse kinkis Taani riik.88

Tulevane Kaitseliidu ülem major Raivo Lumiste tervitab 1. jalaväebrigaadi nimel 2006. aastal kaitseväe õppusele Kevadtorm tulnud Kaitseliidu üksuste liikmeid

* Tuuma-, bioloogilise ja keemiarelva õpe

19 Kaitseliit 1988–2008

protsess lükkas Kaitseliidust eemale olulise osa vaba- kogemuse. Septembris sõitis Rootsi väljaõppele Põh- tahtlikest liikmetest, kes uutesse sõjaaja üksustesse jala lahingugrupi staabikaitserühm, mis moodustati tervislikel või muil põhjustel ei mahtunud ning tund- 36 kaitseliitlasest. sid end korraga tarbetuina. 2006. aasta sügisel KL ülemaks saanud major Raivo Lumiste leidis, et KL areng on olnud liialt kiire ja Relvastus toonud kaasa liikmete võõrandumise organisat- Kuni 1992. aasta juunini olid relvadeks peamiselt sioonist. Tema arvates oli viimasel ajal keskendutud sõjaeelsed ja -aegsed peidikutest välja toodud püs- eksterritoriaalsetele üksustele, aga KL peab olema tolid, vintpüssid, automaadid, kuulipildujad, aga ka seotud eeskätt territoriaalkaitse ülesannetega.90 KL jahipüssid ja käsigranaadid. Relvi hangiti ka okupat- ülem avaldas ka seisukohta, et „ülemilitariseeritus sioonivägede käest ja nii õnnestus osta isegi soomuk pigem pärsib Kaitseliidu arengut. Peaksime tasakaa- BTR-50.92 lustama Kaitseliidu ülesanded, ressursid ja panuse 1992. aastal sai Kaitseliit riigilt esimesed relvad- ning kasutama oma ülesehituseks Kaitseliidu, mitte püstolid PM, automaadid AK, kuulipildujad RPD ja kaitseväe tavaloogikat”.91 muud Vene algupära relvastust. Eelisjärjekorras said Mais 2007 sai ring täis – Kaitseliidule tulid uued relvad väljaõppes aktiivsemalt osalenud kaitseliitla- ülesanded, mille peamiseks sisuks on tagasipöördu- sed. „Sel aastal saabus Eestisse abisaadetis Soomest mine territoriaalkaitse põhimõtete juurde – igale – 1999 vintpüssi SKY, millest 1800 anti Kaitselii- kaitseliitlasele tuleb leida temale sobivad ülesanded dule.”93 Tegemist oli enne sõda Soome Kaitseliidu Esimene kaitseliit- kodukandi kaitsel. Aeg näitab, kas ratast õnnestub (Suojeluskunta) jaoks välja töötatud mudeliga. Aasta- lastest moodustatud veel ajaloolisse rööpasse tagasi suunata. aastalt täienes kaitseliitlaste relvastus, aga samamoodi välismissiooniüksus Aasta 2005 tõi Kaitseliidule veel ühe uue väljakutse. täienesid ka kaitseliitlaste oskused relvadega ümber- ESTGUARD-1 tegi Kaitseväe juhataja direktiiv nägi ette KL baseeru- käimisel. Kummalisel kombel kahanes koos relvade enne Bosnia ja Hert- vate üksuste saatmise välismissioonidele ning aasta arvukuse kasvuga relvaintsidentide arv, millega Kait- segoviinasse minekut lõpul suundus Bosniasse ja Hertsegoviinasse esi- seliit oli silma paistnud 1990. aastatel.* Üldine rel- Rahuvalveoperat- mene 28 kaitseliitlasest moodustatud valverühm vakultuur paranes, sest nõuded karmistusid – 1999. sioonide Keskuses ESTGUARD-1. Alates 2007. aastast osalevad kait- aastal kinnitas valitsus KL tegevliikme elukohas KL Paldiskis läbi põhja- seliitlased luurerühmaga ESTRIF rahuvalvemissioo- ja isiklike relvade ning laskemoona hoidmise tingi- liku väljaõppe nil Kosovos. 2007. aasta sügisest alates sai Kaitseliit mused ja korra**. ka Euroopa Liidu relvastruktuuride töös osalemise 2000. aastal said malevad õppimiseks uued relvad

20 Kaitseliit 1988–2008

– poolautomaatpüssid M14, automaadid AK-4, kuu- Kaitseliidu seadus, mis lahendab varade probleemi, lipildujad MG3, 90 mm tankitõrjekahurid, tankitõr- jõuab „valitsusse käesoleva aasta oktoobris-novemb- jegranaadiheitjad Carl Gustav jne, mis 2003. aasta ris”.103 lõpuks senised Vene algupäraga relvad välja vahetasid. 1999. aasta KL seaduse järgi pidi riik tagastama ühe Protsessiga viidi kaitseväe ja KL käsitulirelvad ühele aasta jooksul KL sõjaeelsed varad. Samuti tuli kuue relvastandardile ja kaliibrile, kuigi paljudel vanema- kuu jooksul üle anda hetkel KL kasutuses olev riigi- tel kaitseliitlastel oli raske lahkuda juba nõukogude vara, välja arvatud riigile kuuluvad lahingrelvad, las- ajal armeeteenistuses tuttavaks saanud relvadest. kemoon ja muu sõjaline varustus. 2001. aastal kehtestas KL ülem sõjaeelse Kaitseliidu 2005. aastal pikendati Kaitseliidule riigivarade üle- eeskujul laskurklasside normid ja laskurite klassimär- andmise tähtaega 2006. aasta lõpuni ja KL varade gid.94 Ja kuigi näiteks 2002. aastal korraldati maleva- tagastamise tähtaega 2008. aasta lõpuni. Kaitseminis- tes 417 laskeüritust, neist 24 võistlused, millel osales teeriumi soovil pikendati seadusemuudatusega 2007. 6026 kaitseliitlast95, on endiselt karjuv puudus vajali- aastal mõlemat tähtaega veel 2012. aasta lõpuni. kest laske- ja harjutusaladest. Nende ridade kirjutamise ajal on Kaitseliidule tagas- tamata 21 kinnistut, lisaks ootab asendamist 64 kinnistut, mida ei saa tagastada.104 Kaitseliidu kinnisvara Enne II maailmasõda oli Kaitseliit kinnisvara poolest jõukas organisatsioon. Juba 1990. aastal rõhutas Eesti Kaitseliidu koostööpartnerid Komitee KL varade tagastamise vajadust.96 Eesti Kestev on olnud koostöö kolme Balti riigikaitseor- Komitee tegi 11. aprillil 1991 Ülemnõukogule ette- ganisatsiooni vahel. Kolmepoolse kokkuleppe alla- paneku tühistada 1940. aasta seadlused Kaitseliidu kirjutamisel Tartus sõlmiti Kaitseliidu ja Läti Maa- likvideerimise ja KL varade üleandmise kohta.97 kaitse (Zemessardze) vaheline koostöökokkulepe Nagu varem viidatud, tunnistas ÜN Presiidium 4. 19. septembril 1995 ning Kaitseliidu ja Leedu KASP septembril 1991 õigustühiseks Kaitseliidu likvidee- (tookord SKAT*) vaheline koostöölepe 21. oktoobril rimise seadlused 1940. aastast. Sellele järgnes KL 1995.105 Igal aastal koordineerib Balti koostööd üks ülema avaldus, et otsuses polnud mainitud Kaitselii- riik. Algas ühiste staabi- ja väliõppuste korraldamine. dule kuulunud vallas- ja kinnisvarasid, mis vastavalt Koostöö toimib kultuuri- ja spordiürituste vallas, 1940. aasta 29. juuli seadlusele anti üle Eestimaa tihedad on noorteorganisatsioonide sidemed. Kolme Kommunistlikule Parteile (EKP). Kaitseliit esitas Balti riigi kaitseorganisatsioonide ning Taani ja Rootsi nõude kõigi nende varade tingimusteta tagastami- sõsarorganisatsioonide koolide ülemad on regulaar- seks või kompenseerimiseks nende varade arvel, selt kohtunud, traditsiooniliselt igal aastal ise riigis, mis kuulusid nendele organisatsioonidele. KL esitas ja teinud koolitamisalast tulemusrikast koostööd. nõudmise ka selle talle kuulunud vara osas, mis EKP Eraldi koostöölepingud on sõlmitud KL lõunapiiri ja EKP NLKP olid üle andnud või võõrandanud kol- äärsete malevate ja vastavate Läti Maakaitse patal- mandatele isikutele või ametkondadele.98 jonide vahel. Läti vaatlejad on osalenud Kaitseliidu Omandireformile tuginedes alustasid malevad oma õppustel, samuti on käidud üheskoos vaatlemas sõjaeelsete varade kindlakstegemist ja esitasid koh- õppusi Leedus. Läti Maakaitse esindusüksused on Kaitseliit arendab oma tule taotlused omandireformi õigustatud subjektiks korduvalt osalenud Kaitseliidu korraldatavatel või- lahingulist võimekust. tunnistamiseks. dupüha paraadidel. Lähiaastatel jõuavad KL õigusjärgsuse tunnistamine sõltus ilmselt paljuski Sarnane on Kaitseliidu partnerlus Leedu KASP- kõikide malevate kohtunikust. Kui näiteks Tallinna Linnakohus tunnis- iga: vastastikku osalemine-vaatlemine võistlustel ja miinipildujarühmad tas 1993 KL Harju Maleva omandireformi õigusta- õppustel, infovahetus väljaõppe alal, noorte koostöö, lahinglaskmistele tud subjektiks99, siis paljudes kohtades väideti, et esindajate saatmine riiklikele tähtsündmustele jne. Sirgala karjääris seadused varade tagastamist ei võimalda. 18. jaanuaril 1995 algatas Enn Tarto Riigikogus Kait- seliidule kuulunud kinnisvara tagastamise seaduse eelnõu100, aga 25. mail oli ta sunnitud vanematekogule teatama selle tagasilükkamisest, sest puuduvat objektide nimekiri ja kirjeldus.101 Määramatus KL varadega viis mais 1996 Tartus KL maja hõivamiseni kaitseliitlaste poolt. KL vanematekogu mõistis kaitseliitlaste teguviisi hukka, kuid leidis, et probleemi peapõhjuseks on KL varade „tagastamise küsimuse lubamatult ja pikaajaline riiklik ja õiguslik reguleerimatus”.102 1996. aasta sügisel väitis justiitsminister Märt Rask Riigikogu infotunnis, et

* Näiteks 1998. aastal oli 18 relvaintsidenti, 2000. aastal ainult üks ** Irvhambad ristisid määruse kohe „sileraudse vintpüssi määruseks” (määruses oli tõesti selline mõiste!) *** Lühendatult SKAT (Savanoriškoji Krašto Apsaugos Tarnyba – Vabatahtlik Kait- seteenistus), hiljem KASP (Krašto Apsaugos Savanori Paj gos – Vabatahtlik Kaitsevägi)

21 Kaitseliit 1988–2008

2000. aastal peeti esimene Balti riikide riigikaitseor- ainelist abi on taanlased osutanud KL kooli käivita- ganisatsioonide ühine staabiõppus „Baltic Fox”, mis misel, Taani riik aitas kooli õppeklasside sisustusega sealtpeale toimub igal aastal. ja andis teisigi õppevahendid. KL on Taanist saanud Kaitseliidul on koostöösidemed ka Briti Territoriaal- ka transpordivahendeid. Paljudel KL malevatel on armeega (Territorial Army). Inglismaal ja Eestis on otsesidemed Taani Kodukaitse ringkondadega. väljaõpet saanud KL laskeinstruktorid ja täpsuslasku- Soomes tänapäeval enam Kaitseliidu vennasorga- rid, koostööprojektides on osalenud ka KL kool. nisatsiooni pole, sest Soome Kaitseliit likvideeriti Norra Kodukaitsega (Heimevernet) on olnud Kait- Nõukogude Liidu survel 1944. aasta hilissügisel. seliidul mitmekülgseid koostöökontakte: norrala- Nii on KL teinud koostööd sealsete reservväelaste sed on korraldanud KL ohvitseridele kursusi, KL organisatsioonidega. Paljud Soome sõjaväelased on ohvitserid on käinud Norras staabitöö stažeerimisel, käinud malevates sissiõpet andmas, õpetanud staa- KL vaatlejad on osalenud Norra kriisireguleerimis- bitööd, juhendanud tagalakompaniide väljaõpet, õppusel. Väga õpetlikuks on osutunud nii Eestis kui formeerimismeeskondade ja tankitõrjujate kooli- ka Norras toimunud talvesõjakursused ja kaugluure- tust. Kaitseliidul on sõlmitud ka koostöölepinguid kursused. Koostöösidemed on kahe organisatsiooni erinevate vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonidega, koolidel, KL vaatlejad on käinud Norras kursustel. näiteks KL ja Reservväelaste Liit (Reserviläisliitto) Ka Naiskodukaitse on koostöös norralastega korral- leping 24. veebruarist 1998. See hõlmab peamiselt danud koormusmatku Eestis ja Norras, toimunud külaskäike juhtkonna tasemel, otsene koostöö käib on koostööseminar ja totaalkaitsekursus. Kaitseliidu malevates otsesidemete kaudu. Vabatahtlike Riigi- noorteorganisatsioonide võistkonnad on käinud kaitsekoolitusühing (Maanpuolustuskoulutus) on võistlemas Norras ning võõrustanud Eestis Norra korraldanud vahekohtunikukursusi, arenemas on noori kodukaitsjaid. koostöö noorte liinis. Rootsi Kodukaitsega (Hemvärnet) on KL koostöö USA sõjaväega (USMLT) koostöös on KL korralda- tõhustunud alates 1990. aastate lõpust. Rootslased nud sõjaväepolitsei õppused USA-s ja ka mitmeid on korraldanud KL kompaniipealike ja pataljoniüle- seminare. mate kursusi ja üleelamiskursusi, õpetanud koolita- Kaitseliidu heaks koostööpartneriks USA-s on Mary- jaid, tankitõrje- ja pioneeriinstruktoreid. Mitmetel landi osariigi Rahvuskaart. Koostöö algas 1994. Rootsi Kodukaitse ringkondadel on kujunenud eri- aastal. Sellest ajast alates on paljud kaitseliitlased ja nevate KL malevatega tihedamad koostöösidemed. ka üksused käinud USA-s õppustel. Teemadeks on Et Rootsis on erinevate ülesannetega riigikaitselisi olnud loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimine, organisatsioone mitu, on Kaitseliidu liikmed ja ka mittesõjaliste kriiside lahendamine, baasväljaõpe, instruktorid saanud õpetust õhuvaatluse, püstoli- territoriaalkaitse, mobilisatsioon, narkoennetus- ja laskmise, veoautojuhtimise osas, korraldatud on noorteprogrammid. Eestis on korraldatud staabi- rannakaitse- ja linnalahingukursusi. Rootsi lotadel õppus „Luure- ja operatiivtegevuse integratsioon”. (Lottorna) on koostöösidemed Naiskodukaitsega. KL ohvitseridel on olnud võimalus käia temaatilis- Rootslased on koolitanud naiskodukaitsjaid välitoit- tel tutvumisreisidel: pataljoni staabitöö korraldus, lustamise ja staabiassistendi töö alal. Noorkotkastel isikkoosseisu juhtimine ja planeerimine, rahandus- on sidemed Rootsi eakaaslastega. kontroll, kriisijuhtimine. Aastail 1996–1998 osaleti Kaitseliitlastest vaba- Taani Kodukaitsega algas tihedam koostöö 1995. aas- õppustel „Guardex” ja jalaväe taktikaõppusel „Patriot tahtlikud on käinud tal. Sellest ajast alates on toimunud juhtimiskursusi 2004”. korduvalt Päästeametil malevapealikele, instruktori-, kompaniiülemate, Kaitseliitlased on osalenud erinevatel seminaridel: abiks metsatulekah- väljaõppetehnoloogia-, politseifunktsiooni-, mee- sõjaväelise juhtimise programm, kergejalaväe patal- jusid kustutamas dia-, NKK instruktorikursusi. Väga tõhusat sisulist ja joni staabiprotseduurid, staabitöö, kergejalaväeük- suste ülesehitus ja varustus, tsiviil-sõjaline koostöö kriisiolukorras, värbamine ja üleajateenimine. Kait- seliitlased on käinud eriüksuste võistlusel „SWAT ROUND 97”, maastikuluure rühma juhtimine jne. Kaitseliidu missiooniüksus ESTGUARD-1 oli kolm nädalat Saksamaal Müncheni lähistel asuvas USA sõjaväebaasis koos Marylandi rahvuskaartlastega mis- sioonieelsel väljaõppel. Kaitseliidu rühma ülesandeks oli vastutegevus. Bosnia ALTHEA missiooni erinevate rotatsioonide 70 kaitseliitlasele korraldasid Marylandi Rahvus- kaardi, peamiselt sõjaväepolitsei instruktorid Eestis rahuvalveteemalise õppuse. Marylandi mobilisatsiooniohvitserid tutvustasid mobilisatsiooni korraldamist KL esindajale USA-s. Koostöös Marylandi Rahvuskaardiga alustas Naisko- dukaitse sõjaväelaste peretoetusprogrammi väljatöö- tamist. Kodumaal sõlmis Kaitseliit esimese koostöölepingu Politseiametiga 23. detsembril 1998. 2004. aastal

22 Kaitseliit 1988–2008 kirjutati alla uuele, põhjalikult muudetud koostöö- veel Jõgeva-, Rapla-114 ja Valgamaal, 1993. aastal lepingule.106 Siit alates on koostatud ka iga-aastaseid Pärnu- ja Lääne-Virumaal. 1995. aastal taastati NKK konkreetsemaid kokkuleppeid, mis on viinud teine- Sakala ringkond. 1996. aasta märtsis taastati NKK teist toetavale koostööle. Harju ringkond. Sama aasta novembris taasasutati KL ja politsei koostöö seniseks kulminatsiooniks olid NKK Saaremaal ja taastati ametlikult ka NKK Lääne aprillisündmused 2007. aastal. Pronksimässu ajal ringkond, kuigi tegevus seal oli alanud juba 1992. tagasid sajad kaitseliitlased abipolitseinikena avalikku aasta kevadel. 1997. aastal taasloodi NKK Alutaguse korda mitmel pool Eestis, tõestades oma võimekust ja NKK Võrumaa ringkond, NKK Hiiumaa ring- kiiresti reageerida ja tahet kriisiolukorras Eesti rii- kond*** ning taastati NKK ringkond ametlikult ka gile appi rutata. Põlvas, kus tegutseti juba aastast 1993. 1998. aastal 2000. aastal sõlmisid esimese koostöölepingu KL loodi NKK Nõmme ringkond****, aga ka seal olid ja Päästeamet, mida uuendati viimati 2007. aastal. naised KL tegevuses osalenud juba 1990. aastast.115 Samas olid Kaitseliit ja Päästeamet juba aastaid tule- 1999. aastal taasasutati NKK Järva116 ja NKK Tallinna muslikult koostööd teinud, näiteks metsatulekahjude ringkond. kustutamisel, lõhkekehade demineerimisel jne. Kuni aastani 1997 tegutsesid väikesed NKK rühmi- tused enamikus KL malevates. Tegemist oli sõprus- kondadega ja tegevus pigem klubiline kui järjepidev Naiskodukaitse organisatsiooniline töö. Rahastamine sõltus algul Naiskodukaitse (NKK) taastamise esimene katse KL Peastaabi heatahtlikkusest ja sponsoritest. Alates tehti 30. märtsil 1990 Kongutas, kus algatusrühma 1997. aastast, mil NKK sai esimest korda riigilt 300 loomisest kaugemale ei jõutud.107 Üleriigilist Nais- 000 krooni oma eelarveks, hakkas NKK liikmeskond tasapisi kasvama ja alustati NKK kui organisatsiooni kodukaitset üritati taasluua Järvakandis 17. juunil 117 1990. Esindajad mitmelt poolt Eestist valisid ajutise arendamisega. Töötati välja miinimumnõuded juhtimiskeskuse koosseisus Sirje Eller, Leane Morits, tegevliikmetele, alustati juhtide koolitamist, hakati korraldama esmaabi- ja toitlustuskursuseid, algust Merle Kodu (Sikka) ja Ruth Vallikivi. Hakati looma 118 üle-eestilist suhtlusvõrku ja mõnel pool alustasid tehti NKK baasväljaõppega . 1998. aastal hakati korraldama ringkondade esinaiste ettevõtlikud naised koostööd kohalike kaitseliitude- 119 108 õppepäevi. 1998. aastal töötati välja ja kehtestati ga. 120 Naiskodukaitse loetakse taaslooduks 20. septemb- NKK ühtne vormiriietus ning NKK osales esimest rist 1991, kui KL suurkogul Tartus valiti esinaiseks korda pärast iseseisvuse taastamist võidupüha paraadil. 2002. aasta jaanuaris kinnitas KL keskkogu NKK Dagmar Mattiisen. Moodustati algatusrühm koos- 121 seisus Maarika Heinmann, Asta Luksepp, Dagmar üldlipu ja teenetemedali. Toronto Eesti Võitlejate Ühingu annetatud lipp anti Naiskodukaitsele üle 23. Mattiisen ja Silva Tamre. Paar nädalat hiljem ilmus 122 vaatamata ajakirjanike vastuseisule ajalehes Edasi juunil 2002 Põlvas. uudisnupuke taasasutatud Naiskodukaitsest.109 2007. aasta oli Naiskodukaitse 80. juubeliaasta, mida 8. veebruaril 1992 peeti NKK Tartu ringkonna üld- tähistati nii üle-eestiliselt kui ka ringkondades. Aasta koosolek, kus valiti ringkonna juhatus ja esinaiseks üheks oluliseks tähtsündmuseks olid naiskodukaitsja- Dagmar Mattiisen. Võeti vastu ajutine põhikiri*, test ja kodutütardest tuletoojad Võidupüha paraadil. mis 1993. aastal KL ülema kinnitatuna laienes kogu 2008. aastal valmis Naiskodukaitsest film „Liiliarist. organisatsioonile. 1992. aastal loodi ja hakkas aktiiv- Naiskodukaitse 80” (režissöör Erik Boltowski) ning selt tegutsema Naiskodukaitse ka Anu Pahka (Hallik) anti välja Riina Nemvaltsi raamat „Naiskodukaitse juhtimisel Ida-Virumaal**. 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus”. Juba siis kordus sama, mis juhtus Kaitseliidus NKK – aktiivsemate eestvedajate vahel tekkisid vastu- Liiliaristi IV klass olud, mida on nimetatud ka võimuvõitluseks.110 9. septembril 1992 toimusid Tartus NKK ajutise kesk- Liikmeskond ja juhtimine juhatuse valimised, kus osalesid esindajad Tartust, Naiskodukaitse taastamisejärgsete aastate liikmes- Elvast ja Hiiumaalt. Ida-Virumaa sõjakamat suunda konda on tagantjärele väga raske arvudes väljendada. esindav naiste rühm boikoteeris valimisi ja keskju- Kohalike organisatsioonide elujõud ja järjepidevus oli hatuses jäi nende koht täitmata.111 NKK esinaiseks erinev. Mõnelgi pool tuli tegevust korduvalt taasalus- valiti Dagmar Mattiisen ja organisatsiooni keskuseks tada. Ebamäärasus suhetes KL malevatega ja Kaitse- sai Tartu.112 Juhatusse kuulusid Merle Kodu (Sikka), liiduga tervikuna raskendab ka aktiivsete ja passiiv- Aija Kala (Javoiš), Inge Leitu ja nimeliselt ka Anu sete liikmete arvu hindamist. Pikemat aega 300–400 Pahka (Hallik), kes läks aga ohvitseride kursusele ja vahel kõikunud liikmeskond hakkas kasvama alates juhatuse tööst tegelikult osa ei võtnud. „Kodukorda 2000. aastast. Kui 1. märtsil 1999 loetleti Naisko- me ei kirjutanud, sest KL kodukord oli meile sobiv. dukaitses 382 tegevliiget, siis 2001. aasta alguseks oli neid 681, 2003. aasta lõpuks 935 ning 2004. aas- Hakkasime julgustama naisi maakondades NKK ring- 123 kondi moodustama.”113 tal ületas NKK liikmeskond tuhande piiri. 2008. 1992. aastal taastati Naiskodukaitse lisaks Tartule aastaks oli Naiskodukaitses 1100 tegevliiget, kellele lisanduvad liikmekandidaadid, toetaja- ja auliikmed. * Aluseks olid Kodukaitse naisühingu ajutised põhimäärused 2. septembrist 1927 Naiskodukaitset juhib NKK esinaine ja keskjuhatus. ** NKK Alutaguse ringkonna eelkäija *** 2000. aastast jaoskond 1993. aasta lõpul muudeti NKK esinaise ametikoht **** Liideti 2000. aastal jaoskonnana NKK Tallinna ringkonda palgaliseks ja sellel jätkas Dagmar Mattiisen, olles

23 Kaitseliit 1988–2008

Naiskodukaitse või täielik üleminek Kaitseliitu.129 Nii otsis Nais- esinaine Airi Neve kodukaitse organisatsioonina iseseisvalt oma teed. Saaremaal Samal ajal suutis suurem osa NKK ringkondi koh- mereparaadil tadel leida oma malevaga ühise keele ja teha tule- 23. juunil 2006 musrikast koostööd – toitlustada ja tagada esmaabi Kaitseliidu ja noorteorganisatsioonide ettevõtmistel, teha staabitööd KL õppustel, koos kaitseliitlaste, noorkotkaste ja kodutütardega korraldada riiklikke ja isamaalisi üritusi. 21. jaanuaril 2001 kinnitas KL keskkogu Naiskodu- kaitse uue põhikirja130, mis täpsustas NKK ülesan- deid ja kohta Kaitseliidu kõrval. Paraku alustati aasta hiljem KL sõjaajaüksuste moodustamist ja NKK pool jäi jällegi unarusse. NKK enda suurimaks eesmär- giks sel perioodil oli moodustada iga KL malevkonna juurde NKK jaoskond, seda hoolimata KL malevkondade juhatuste passiivsusest. Jaoskondi loodi ka kohtadesse, kus KL malevkonda seni veel ei olnud. 2002. aastal andis KL keskjuhatus Naiskodukaitsele haldamiseks Võsu puhkekodu, kus korraldatakse mit- mesuguseid väljaõppeüritusi ning mille korrashoid- misesse on vabatahtlikult panustanud paljud naisko- ametis kuni 2006. aasta kevadeni, mil esinaise kohale dukaitsjad. asus senine piirkonnavanem Airi Neve.124 2003. aastast on naisi kaasatud ka Kaitseliidu moo- Aastail 1997–2003 töötas palgalisena NKK aseesi- dustatavatesse üksustesse: funktsioonideks peamiselt naine Merle Kodu (Sikka), kelle peamiseks tööüles- välitoitlustamine, meditsiin, side, formeerimine. andeks oli asjaajamis- ja aruandluskorra juurutami- Viimastel aastatel on kasutust leidnud ka Naisko- ne.125 dukaitse staabiassistendid, kes on osutunud oluli- Naiskodukaitse keskjuhatusse on aastate vältel kuul- seks lüliks staapide tööprotsetuuride õnnestumisel. nud hulk arukaid ja entusiastlikke vabatahtlikke nais- Naiskodukaitsjate teadmiste ja oskuste kasutamine kodukaitsjaid. 2008. aastal on keskjuhatuse liikme- on mõnevõrra sõltuv malevast ning sellest, millistes teks Sirle Baldesport, Merle Kodu, Urve Loit, Riina rollides naised end ise näha soovivad, ent üldsuund Nemvalts, Anu Püümets ja Iive Rohtla. on ometi sinnapoole, et üha enam naisi saavad end Ringkondades on kuni viimase ajani juhtimine ja rakendada eespool nimetatud funktsioonides. asjaajamine olnud peamiselt vabatahtlike õlul. 2000. Üldjoontes on Naiskodukaitse suhtes Kaitseliiduga aastate algusest on ametis olnud ka piirkonnavane- iga aastaga üha enam oma kohta leidmas. 2007. mad, kelle ülesandeks on olnud ringkondi toetada aastal avaldas NKK esinaine Airi Neve arvamust, et ning üle-eestilist tegevust arendada. Alates 2008. Naiskodukaitses on stabiliseerumise aeg, kuigi prob- aastast on võetud suunaks ja eesmärgiks, et lähitule- leemina nähti veel pisut ebaselget alluvussuhet NKK vikus oleks palgaline töötaja kõikides Naiskodukaitse ringkonna ja KL malevapealiku vahel.131 ringkondades. Väljaõpe Naiskodukaitse ja Kaitseliit 1992. aasta kevadel korraldati esimene NKK laa- 30. septembril 1991 nimetati Naiskodukaitse KL ger-kokkutulek Elvas. Naiskodukaitsjaid oli Tartust, ülema major Manivald Kasepõllu päevakäsuga KL Nõmmelt, Ida-Virumaalt ja Elvast, lisaks muid huvi- abiorganisatsiooniks126, samas ei omanud KL juht- lisi.132 „Õppisime esmaabi, lasksime spordipüssi ja kond täpsemat ettekujutust, kuidas Naiskodukaitse mina rääkisin organisatsioonist.”133 Samal aastal peeti saaks ja peaks Kaitseliitu abistama. 7. aprillil 1993 14.–17. augustil Hiiumaal teine kokkutulek. kinnitas KL ülem major Johannes Kert 1992. aas- 1990. aastate algupoolel toimus NKK väljaõpe pea- tal Tartus vastu võetud põhikirja ja kodukorra kogu miselt erinevate laagrite vormis. Naiskodukaitsjad NKK organisatsiooni dokumentideks.127 „Peamiseks kogunesid 1993. aastal Võrumaal Sännas, 1994. aasta probleemiks oli, et NKK oli nagu mingi asi iseeneses veebruaris korraldati NKK õppelaager Otepääl ja – enne sõda oli, järelikult peab nüüd ka olema, aga juulis Käsmus, 1995. aastal suvelaager Raplamaal toimetagu omaette ja ärgu Kaitseliitu segagu. Sellist Keavas, 1996. aasta veebruaris talilaager Neerutis ja ebamäärast aega oli 1993. aasta sügiseni, mil sain juunis suvelaager Valgamaal Piiri spordibaasis. palgaliseks.”128 1993. aastal tehti ka esimene katse ühtlustada NKK Ebamäärasus organisatsiooni tasandil ning arutelu tegevust, esmajoones väljaõpet.134 16. septemb- NKK kui üleriikliku organisatsiooni ülesannete ja ril kinnitas KL ülem major Johannes Kert NKK-le koha üle riigikaitses ning Kaitseliidus iseloomustas soovitatava väljaõppeplaani. See nägi ette lahinguos- 1990. aastaid. Kaitseliidult kui ressursside valdajalt kuste, topograafia, esmaabi ja toitlustamise algõpet oodati konkreetseid soove. Alternatiividena käidi ning keelekursusi. vahepeal välja isegi täielik eraldumine Kaitseliidust Alates 1997. aastast on korraldatud NKK laskevõist-

24 Kaitseliit 1988–2008 lusi ja NKK võistkond on osa võtud ka KL laskevõist- ja Lotta Svärd Fondi (Lotta Svärd Säätiö). Esimene lustest. 1997. aastast korraldatakse ERNA retke ees- neist koolitas 1990. aastate lõpul ka naiskodukaits- kujul NKK koormusmatka, samuti on naiskodukaitse jaid sõdurikodude loomise vallas. Koostöös Lotta võistkond alates 1999. aastast regulaarselt osalenud Svärd Fondiga valmis 2006. aasta sügisel näitus „Õed ERNA retke sõjalis-sportlikul võistlusel. Soome lahe kahelt kaldalt – Suomenlahden sisaret” Paralleelselt KL baasväljaõppekursuse (BÕK) välja- Soome lotade ja Naiskodukaitse tegevusest ja aja- töötamisega tegeldi Naiskodukaitses 1990. aastate loost. Näitust on edukalt eksponeeritud mitmetes teisel poolel oma baasväljaõppe (BVÕ) koostami- linnades Eestis ja Soomes, aga ka Läti pealinnas sega. Õppe sisuks oli toitlustamise, sõjaliste oskuste, Riias. side ja esmaabi algkursus, rivi- ja relvaõpe ning isamaaline kasvatus. Enamik naisi läbis väljaõppe siiski enda valitud mahus.135 Vaatamata erinevatele püüd- lustele jäi väljaõppe tase ebaühtlaseks ning sõltus Kodutütred ja Noored Kotkad suuresti ringkonna võimekusest. 2008. aastaks on NKK BVÕ kursuse kava ajakohastatud, koosnedes Taasloomine nüüd neljast iseseisvast ja terviklikust moodulist Laulva revolutsiooni õhustikus, kui hakati taastama – organisatsiooniõpe, esmaabi, välitoitlustamine ja sõjaeelse Eesti Vabariigi väärtushinnanguid ja tra- välioskused. Väljaõppe kvaliteedi parandamiseks ja ditsioone, panid kunagised noorkotkad ja kodutüt- ühtlustamiseks koolitatakse vabatahtlikke instrukto- red uuesti aluse KL noorteorganisatsioonidele. Nad reid vastavate moodulite juhtimiseks. organiseerusid 1989. aasta kevadel Tartus, Viljandis 2001. aastast sai NKK eesmärgiks erialarüh- ja Pärnus. 12. augustil 1989 korraldati Tahkurannas made (meditsiini-, toitlustus-, side-, staabitöö-, esimene sõjajärgne kokkutulek, kus 32 endise noor- formeerimis-, PR- jt rühmad) asutamine. Samuti kotka ja kodutütre osalusel loodi ühine algatustoim- tegeletakse jätkuvalt erialaväljaõppe väljatöötamise kond.136 Noorte Kotkaste (NK) peavanemaks valiti ning korraldamisega. Üle-eestiliselt korraldatakse Kalju Kressel ja Kodutütarde (KT) peavanemaks välitoitlustuse õpet, staabiassistentide kursusi, kooli- Virve Sapas. Järgnevatel kuudel asutati mitmel pool tatakse erineva suunitlusega instruktoreid. Lõuna-Eestis NK ja KT veteranide ühendusi, kes 1990. aastate lõpust hakati regulaarselt koolitama seadsid oma eesmärgiks noorte rahvuslik-isamaa- ka Naiskodukaitse juhte. Igal aastal toimuvad ring- lise liikumise taaselustamise.137 Nende eestvõttel kondade esinaiste õppepäevad, koostöös Kaitseliidu moodustati esimesed salgad, kuhu kuulus umbes Kooliga töötati välja jaoskonna esinaise kursus ning 200 noort.138 3. novembril 1990, kui Tartus tähistati mitmed erialakursused. Enamik Naiskodukaitse juh- Noorte Kotkaste organisatsiooni 60. aastapäeva*, tidest käivad õppimas erinevatel kursustel Kaitse- loodi Eestimaa Noorkotkaste ja Kodutütarde Orga- liidu koolis, paljudest on saanud koolitajad nendel nisatsioonide Liit (ENKOL). Peavanemaks sai Matti samadel kursustel. Päts, asetäitjaks Leonhard Pumper.139 Põhja-Eestis elustus rahvuslik noorsooliikumine hiljem, kui 25. mail 1991 moodustati veteranide ühen- Naiskodukaitse väliskoostöö dus Tallinnas.140 Esimeseks sõjajärgseks noorkotkaste Naiskodukaitsel on tihedad sidemed mitmete riigi- rühmaks võib pidada Liilia rühma Tartus, mis loodi kaitseliste naisorganisatsioonidega teistest maadest. 30. novembril 1990 ja kuhu kuulus 21 poissi.141 Alates 2000. aastast on Põhjamaade regioonis rii- 1991. aasta kevadest hakati vastu võtma ka kodutüt- gikaitsega tegelevate naisorganisatsioonide kokku- reid.142 Noorte Kotkaste saamispaigaks olnud Läänemere maade konverents. 30. septembril 1991 andis KL ülem Manivald Kase- Põhjakotka märk Regulaarselt kaheaastase intervalliga erineva korral- põld päevakäsu, millega arvas Kodutütarde ja Noorte dajariigi eestvedamisel toimuv konverents leiab aset Kotkaste organisatsioonid KL koosseisu ja andis Kodutütarde koostöösuhete arendamise ja hetkel aktuaalsete küsi- nende juhtidele KL eripealiku staatuse.143 tunnustusrist muste arutamise eesmärgil. 2004. aastal oli konve- rentsi korraldamine Naiskodukaitse kanda. 1999. aastal algas Kaitseliidu koostöö Taani Kodu- Noorte Kotkaste esimesed sammud kaitseakadeemiaga, tänu taanlaste koolitustele ja 29. jaanuaril 1992 kinnitas KL ülem NK esimese paljuski just naiskodukaitsejate tegevusele on välja peastaabi: peavanem Matti Päts, peavanema abi arendatud Kaitseliidus toimiv juhtimis- ja instrukto- Leonhard Pumper ja peastaabi ülem Aldur Soe.144 rikoolituse süsteem. Hiljem on olnud Noorte Kotkaste peavanemad veel 2000. aastatel sõlmiti koostöösidemed Rootsi kindralmajor Aleksander Einseln (1994–1997), kind- lotadega. Tänu lotade abile asuti ka Eestis koolitama ralleitnant Johannes Kert (1997–2002), Enn Tarto välikokkasid. Samuti on lotadel suured teened staa- (2002–2003). NK peastaabi ülemad on olnud Villu biassistentide väljaõppe arendamisel Naiskodukait- Vaargas (1994–1995), Rudolf Mürk (1995–2002) ja ses, paljud naiskodukaitsjad on sellealaseid kogemusi Andreas Leimann (2002–2003). omandanud rahvusvahelisel staabiassistentide kursu- 2003. aasta oli Noorte Kotkaste ajaloo jaoks mur- sel IntSac Rootsis. rangulise tähendusega, kuna KL keskkogu võttis Samuti on Naiskodukaitsel olnud kokkupuuteid mit- vastu uue põhikirja. Tänaseni kehtiv põhikiri nimetas mete Soome organisatsioonidega. Olulisematena võib välja tuua Sõdurikoduliidu (Sotilaskotiliitto) * Noorte Kotkaste organisatsioon loodi KL keskkogu otsusega 24. märtsil 1928

25 Kaitseliit 1988–2008

18. oktoobril 1993 peeti esimene KT keskvanematekogu koosolek. Päevakorras oli vormiriietuse küsi- mus – arvati, et see võiks igal rühmal olla erinev –, liikmepiletite kasutuselevõtt ja aruandluse korraldamine. Kodutütarde peavanemaks sai 16. aprillil 1992 Maret Lepik.147 1999–2002 juhtis kodutütreid Anne Eenpalu ja alates 2002. aastast on peavanem Angelika Naris. 1995. aastal moodustas KT peavanem nõuandva organina KT noortemagistrite komisjoni, mille kuus liiget olid kõik korraga kaitsnud magistritöö.148 Kodutütarde ringkonnad moodustati juba 1992. aastal, kui määrati kohale esimesed ringkonnavanemad. Alguses määrati ringkonnavanemaid igal aastal.149 Ajale jalgu jäänud noorteorganisatsioonide sõjaeel- sed põhimäärused vahetusid 1997. aastal uute vastu. Seoses KL seaduse vastuvõtmisega 1999. aastal asuti koostama uusi põhimäärusi ka KL noorteorganisatsioonidele. KT põhikiri, mis kehtib tänapäevani, kinnitati 2001. aastal ja täiendati väikeste muudatustega 2002. aastal. Põhikirja täiendab kodukord, mis Kodutütarde puhul on „kaua tehtud ja kaunikene”, ning kinnitati KL keskjuhatuses 2007. aastal. Entusiastid ja vabatahtlikud annetajad Algusaastatel polnud KL eelarves nähtud ette raha noorteorganisatsioonide tööks. Võimaluse korral eraldati raha igakordse taotluse alusel.150 Saadi ka välisabi – noorkotkaste juhte aitas Ameerika Eesti Heatahtliku Seltsi toetusel koolitada Välis-Eesti skau- diorganisatsioon ja Eesti Skautide Ühing. Koolituse kõrval said noorkotkad veel õppekirjandust ja tel- ke.151 Kodutütarde peavanem Noorte Kotkaste peavanema organisatsiooni juhiks Oli selge, et sellises olukorras oli süsteemse töö pla- Angelika Naris ja ja kaotas organisatsiooni struktuurist ära peastaabi. neerimine võimatu ja 1997. aastal said Noored Kot- Noorte Kotkaste pea- 2003. aastal sai NK peavanemaks Aivar Sarapik, kelle kad esimest korda toetust riigieelarvest – 300 000 vanem Silver Tamm 2007. aastast vahetas välja Silver Tamm. Silver Tamm krooni.152 Järgmisel aastal saadi juba 1,34 miljonit on vanuselt noor, kuid organisatsiooni jaoks vana krooni ja alustati malevates palgaliste noortejuhtide – tema ise on ka olnud noorkotkas. töölevõtmist. Siitpeale järgnesid kindlad rahaeraldi- Põhikiri määratleb Noorte Kotkaste organisatsiooni sed, mis aasta-aastalt kasvasid. Rahade jaotamisel NK juhtimise alused ja lisaks sellele töötati välja ka orga- malevatele arvestati liikmeskonna suurust ning osa nisatsiooni sisemise käitumise reeglistik-kodukord malevaid sai lisaraha ka tehtud kulude katteks ja üle- aastal 2004. riigiliste ürituste tarbeks. 1994. aastal moodustati NK peastaabi juurde nõu- 1993. aasta lõpus said Kodutütred New Yorgi Eesti andva hääleõigusega NK Magistrite Liit, kuhu kuulus Haridusseltsilt annetusena 600 dollarit, mis osali- üheksa kotkajuhti ja kolm noortemagistrit, esime- selt kasutati ringkondadele pitsatite, tekstitemplite heks valiti Leonhard Pumper.145 NK Magistrite Liit ja liikmekaartide valmistamiseks.153 Sel aastal ilmus koondas noortemagistritööde kirjutajaid ning tänini ka „Kodutütre käsiraamat”, mis sisaldas KT põhi- on organisatsioonis olijail võimalus oma teadmisi mõtteid, samuti tervitust, vormi, koondusi ja katseid noortemagistritööks vormida. puudutavaid nõudeid. Aeg-ajalt toetas ka haridus- ministeerium Kodutütarde laagrite korraldamist, näiteks 1995. aastal 6000 krooniga.154 Ka Kodutüt- Kodutütarde esimesed sammud red said esimest korda riigieelarvest raha 1997. aas- 1990. aastate algul oli noorteorganisatsioonide tege- tal, aasta hiljem oli toetussumma juba 1,14 miljonit vuse korraldamisel aluseks võetud erinevaid ees- krooni. kirju, korraldusi, juhendeid ja põhimäärusi. 1992. aastal tühistas KL ülem kõik varasema ning käskis „võtta kasutusele enne 1940. aasta eksisteerinud Tugevam tugi riigilt Noorte Kotkaste põhimääruse ja Kodutütarde põhi- Kuni 1999. aastani olid KL noorteorganisatsioonide määruse”.146 KT keskvanematekogu tegi siiski 1994. palgalised töötajad ainult NK peastaabi ülem ja KT aastal sõjaeelses KT põhimääruses muudatuse, mil- peavanem. Siis asus KL malevates tööle 15 palgalist lekohaselt Kodutütred allusid edaspidi otse Kaitselii- noortejuhti (instruktorit), kelle arv 2000. aastal dule, mitte Naiskodukaitsele. kahekordistus.155

26 Kaitseliit 1988–2008

Palgaliste noorteinstruktorite olemasolu toetas rüh- Pärast 54-aastast vaheaega peeti 19.–23. juulil 1994 made teket ja tegevust, instruktor oli vabatahtlikule esimene kodutütarde üleriigiline suurlaager Harju- juhile nõuandja ja abiline. Just instruktorite jõupin- maal Vääna jõe käärus. Osales 76 kodutütart ja 16 gutuste tulemusena oli vabatahtlikel juhtidel lihtsam täiskasvanud juhti. Suurem laager oli samal aastal ka otsuseid ellu viia, korraldada sisukaid noorteüritusi, Lõuna-Eestis Trepimäel. 1995. aastal organiseeriti saada abi koonduste organiseerimisel, valmistada teine suurlaager Karksi-Nuias. ette maleva tasandi laagreid ja võistlusi. 1994. aastal arutas NK peastaap KL ülemalt saadud Noorte Kotkaste ja Kodutütarde rühmad loodi val- tööplaani, mis nägi ette noorkaitseliitlaste väljaõpet. davas osas koolide juurde, aga moodustus ka kooli- Arutelu tulemusena otsustati kehtestada organisat- devahelisi rühmi, seda eeskätt suuremates linnades. sioonis ka noorkaitseliitlase järk.157 Otsus kallutas 1993. aasta lõpuks oli Eestis u 2000 noorkotkast156 noorkotkad teise äärmusesse, sest 1998. aastal NK ja u 550 kodutütart. 1996. aastal loeti noorkotkaid peastaabi koosolekul tõdeti, et KL malevad näevad 2218 poissi 132 koolis. Kodutütardel tegutses samal noorkotkastes ainult tulevasi kaitseliitlasi, unustades ajal 70 rühma 1140 liikmega. Järk-järgult liikmete nende kasvatamise.158 arv kasvas. 1. märtsil 1996 kirjeldas noortemagister Raivo Kala- Aastaks 2003 kasvas Noorte Kotkaste liikmeskond mäe Noorte Kotkaste olukorda järgmiselt: liituda 4742-ni. Pärast seda on noorkotkaste arv tasapisi soovijaid on, aga napib juhte ja vahendeid. NK pea- vähenenud, selle üheks põhjuseks on nimekirjade staap tegutseb kolmes toas, mille „sisustus koosneb ülevaatamine ja passiivsete liikmete väljaarvamine. paarist logisevast kirjutuslauast, pooltosinast mitme- Aastast 2002 suurenes hoogsalt kodutütarde arv, jõu- sugusest toolist, paarist kombineeritud aktikapist ja des aastaks 2005 järele poiste arvule – 3897 kodutü- peastaabi ülema telefonist. Pole olemas isegi hari- tart – ning stabiliseerudes siis kõrgel tasemel. likku kirjutusmasinat. Taoline olukord valitseb arva- 2008. aastal on noorkotkaid 3339 ja kodutütreid tavasti ka malevate staapides. Momendil umbes 2000 3420. liiget hõlmav organisatsioon tegutseb ilma eelarveta, Suurem hulk liikmeid ja juhte muutis ka tegevuse saades mõnikord nii-öelda jupikaupa absoluutselt organisatsioonides mitmekülgsemaks. Kunagisest möödapääsmatutele kuludele katet”.159 kompleksvõistlusest jäid üle-eestiliste ürituste tradit- 1997. aastal andis NK peavanem käsu korraldada ala- sioonilisse programmi orienteerumine, laskevõistlus, tes 1. jaanuarist malevatevahelist kompleksvõistlust matkamängud ja loomekonkursid. Igal aastal tuuakse (suusatamine, orienteerumine, laskejooks, laske- sisse uuendusi ülemaaliste ürituste plaani, arvesta- sport) ja autasustada võitjaid iga aasta 30. novemb- takse iga maleva/ringkonna juhtide ettepanekute ja ril.160 Kohe sai populaarseks Mini-Erna võistlus. soovidega aastaplaanide koostamisel ning tegevusva- 1997. aastal toimus ka esimene haukalaager, mille badus saadab ka rühmade ja salkade tööd. kavas olid mitmesugused võistlused, jalgsimatk, orienteerumisõppus ja lõkkeõhtud, ja esimene NK talilaager. 1998. aastaks, kui peeti NK neljas suur- Tegevuse hoogustumine laager Võrumaal Lindoras, oli välja kujunenud laagri Organisatsiooni idee seisneb töös oma eesmärkide kava: ööpäevamatk, võistlused matkatehnikas, orien- Kodutütred saavutamise nimel. Oluliseks sai koolituse korralda- teerumine, mäevallutamise teatejooks, õhupüssist külas president mine, et noortejuhid oskaksid ja julgeksid tegevust laskmine, lõkkevõistlus, jalgpall ja muud.161 Lennart Meril noortega planeerida ning korraldada. Oluline oli sel- 1999. aastal, kui Kodutütarde peavanemaks kinni- 6. augustil 2004 leks vajalik ressurss – inimesed, teadmised ja mate- riaalsed vahendid. Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonis pöörati loomise järel kohe esmatähelepanu salkade tegevusele – korraldati koondusi, järgukatseid, abis- tati ja õpetati rühma- ja salgajuhte nii palju, kui olud võimaldasid. Tehti koostööd KL malevate ja Naisko- dukaitsega. Haridusametnike ja pedagoogide hulgas püüti teha selgitustööd KT juhtide leidmiseks ja väl- jaõpetamiseks, täiendati teadmisi üldpedagoogikas. KL noorteorganisatsioonide juhitud tegevus käivitus üle riigi 1993. aastal. Selle esimeseks vormiks olid laagrid, mis võimaldasid jagada ühtlustatud teadmisi ja õpet laiemalt kogu liikmeskonnale, omavahel võis- telda ja põnevate ettevõtmiste najal kasvatada ühtse organisatsiooni tunnet. Tihtipeale korraldati need laagrid kulude kokkuhoidmisest tingituna noorkot- kastele ja kodutütardele koos. Noored Kotkad eelistasid laagrite korraldamise kõr- val ka sõjalis-sportlikke võistlusi. 1994. aastal toimusid arvatavalt esimesed NK esivõistlused laskmises ja 1996. aastal lisandusid NK esivõistlused orienteerumises.

27 Kaitseliit 1988–2008

tati Anne Eenpalu, algatati mitmeid uusi Kodutü- das Kaitseliidu eriorganisatsioonide ühtset eesmärki tarde ettevõtmisi, nagu perepäevad, laululaagrid, aastani 2008 – Noored Kotkad ja Kodutütred on KT kunsti- ja käsitöönäitus jne. Sellesse aega jäävad üle-eestilised vabatahtlikest koosnevad ja koostööle aga kahjuks ka suhete halvenemine Naiskodukaitsega avatud organisatsioonid, kus: ning 2002. aastal lahvatanud skandaal, mille järel 1. luuakse tingimusi aatelise ja riigikaitsetahtelise tema tähtajaliselt sõlmitud töölepingut ei pikenda- kodaniku kasvatamiseks; tud. 2. pakutakse liikmetele meelepäraseid rakendusvõi- Tolle arenguetapi noortetööd iseloomustades võib malusi, mis: öelda, et olulisemad olid 15 malevat ja ringkonda tõstavad nende suutlikkust toime tulla hädaolukor- oma eripäraga, kuna puudus tugev keskjuhtimine ras; kokkulepitud strateegiliste suundade alusel. Tege- valmistavad neid ette teenimiseks rahva kaitsel; vus toimus laagrites ja kokkuhoiu mõttes korraldati suurendavad nende sotsiaalse toimetuleku võimet; neid ühiselt – näiteks 1993. aasta suve jooksul peeti 3. selgitatakse liikmete seast välja liidriomadustega 16 erinevat noorkotkaste ja kodutütarde laagrit, inimesi ning suunatakse neid ühiskonna teenimisele. kus osales kokku 544 noorkotkast ja 245 kodutü- Ühtne arengukava ja ühtsed ideed liitsid tegevustes tart.162 Kodutütarde ja noorkotkaste ühisosa muu- enam kokku mõlemad noorteorganisatsioonid. Tüd- des üleriiglistes tegevustes – võistlused, konkursid rukud tahtsid proovida end enam spordis ja poisid – oli suhteliselt väike, poiste tegevustes domineeris osalemist käsitöönäitustel. Loomulikult oldi koos sport ning tüdrukutel näputöö ja laulmine. Puudus väljas paraadidel ning riigile ja organisatsioonile olu- noorteorganistsioonide tegevusi suunav arengukava, liste tähtpäevade tähistamisel. süsteemne juhikoolitus, sellest tulenevalt kerkisid Organisatsiooni isamaalist sõnumit ja usku Eesti esiplaanile isikud ja nendevahelised suhted. paremasse tulevikku kannab organisatsiooni süm- boolika. Väljapaistvamad on lipud, millega väärista- takse tähtpäevi. Kodutütarde organisatsiooni 75. aas- Kodutütarde üldlipp Rõõmsad verstapostid tapäeva ürituste raames pühitseti Kaarli kirikus sisse ja kõigi viieteistkümne 2002. aasta kevadel korraldati esimene Kodutütarde organisatsiooni uus üldlipp ja ringkondade lipud. ringkonna lipud kongress, kus räägiti üheskoos läbi arengusuunised Noored Kotkad plaanivad sama suurejooneliselt pühitseti 24. märtsil ning tähtsustati liikmete ja juhtide koolitusteemat. sümboolika uuendamist 2008. aastal. 2007 Kaarli kirikus Ka valmiv Kaitseliidu ühtne arengukava (2003) sisal- 2003. aastal käivitus esimest korda KT võistlusmatk

28 Kaitseliit 1988–2008

Ernake, lisaks sellele võisteldakse veel suusatami- osutada noorteorganisatsioonidele igakülgset abi.163 ses, matkamängus, kabes, laskeorienteerumises ja Ka KL vanematekogu arutas pidevalt noorteorgani- esmaabis. Tüdrukute firmamärki kandvaks ürituseks satsioonide probleeme ning oli sunnitud tõdema, et on ka pealinna õppelaager, kuhu pääsevad iga ring- pedagoogiharidusega juhtidest oli tõsine nappus.164 konna parimad kodutütred. Poisid eelistavad endiselt Sellest tingituna tegutsesid juhid tihtipeale mõlemas sporti, sealhulgas ekstreemsporti – langevarjuhüp- noorteorganisatsioonis.165 peid, purilennukiga lendamist, sukeldumist jm. Ka Ka noorteorganisatsioonid ise tegid kõik neist ole- poisid võtavad üht-teist tüdrukutelt üle – tüdrukud neva juhtide leidmiseks ja koolitamiseks. Juba 1990. algatasid kodutütarde oskuste võistluste ning Noorte aastal korraldasid Sakalamaa veteranid Viljandis esi- Kotkaste juhid võtsid selle üle ka oma tegevusprog- mene salga- ja rühmajuhtide koolitusseminari, kus rammi. Sel juhul on tegu küll noorkotkaste oskuste osales 45 poissi-tüdrukut ja kaks õpetajat.166 võistlustega. Igal aastal korraldatakse koos ka loome- Millistes oludes tookord töötada tuli, annab aimu konkursse, kus noored saavad näidata oma erinevaid teave 1994. aastal Tartus korraldatud NK ja KT rüh- andeid (isamaaliste luuletuse, esseede, joonistuste, majuhtide kursusest, kuhu paluti lisaks magamisas- fotode jm loomingukonkursid). Kodutütarde koos- jadele kaasa võtta küünal, kruus, „pisut teemater- töö Noorte Kotkastega on mõlemaid pooli rikastav. jali”, kuus kartulit, üks konserv ja kümme krooni.167 Kõiki tegevusi on raske ammendavalt kirja panna, 1993. aastal loodi Tartus Lõuna-Eesti noortejuhtide samas illustreerib tegevusintensiivsust vahest fakt, et koolituskeskus, kus seitsme tegevusaasta jooksul val- 2008. aasta tööplaanis oli KT ringkondade üritusi u mistati ette 101 noortejuhti, peamiselt õpetajaid, 700 ja noorkotkaste malevad ei jää selles osas maha. lastevanemaid ja vanemate klasside õpilasi. Keskuse Seega toimub iga päev neli noorteüritust erinevas tegevus lõppes 2000. aastal.168 Eesti paigas! 1999. aastast, kui malevatesse tulid palgalised noor- Mõlema organsatsiooni juhatus ja noortejuhid on tejuhid, muutus juhtide koolitus süsteemseks. Juba sõnastanud ja heaks kiitnud Kodutütarde ja Noorte järgmisel aastal toimus kotkajuhtide kursus, mille Kotkaste järgmise etapi (2008–2013) arengueesmär- lõpetas 17 juhti. Organisatsiooni mõistes oli seda gid. Arengueesmärgid annavad ette uued verstapos- ikka vähe, kuid algus oli tehtud. tid pingutamiseks nii Eesti-siseste ettevõtmiste jaoks Oluliseks edasiminekuks saab pidada aastat 2004, mil kui ka koostööks välispartneritega. Kaitseliidu koolis Alus töötati väljaõppetehnoloogia 2000. aastal lõid KL noorteorganisatsioonid sidemed kursuse raames välja vabatahtliku noortejuhi kursus, Läti, Leedu ja Rootsi vastavate organisatsioonidega. sealhulgas juhend ja tunnikavad. Järgmisel suvel läbi- Välissuhtluses olid poisid algul aktiivsemad, kuid sid esimesed 15 vabatahtlikku noortejuhi kursuse.169 tänaseks istutakse välispartneritega toimuvatel koos- Kursust on korratud regulaarselt, koolituskava on töönõupidamistel juba võrdväärsete partneritena. täiendatud ning aastaks 2009 planeeritakse jätku- Hiljem on lisandunud Soome ja Norra partnerid. kursuse väljatöötamist nii-öelda vilistlastele. Pooled Nii on võimalus innustada parimatest parimaid, neid tänased noortejuhid on välja kasvanud noorteorgani- noori, kes on suutnud end heast küljest näidata Mini- satsioonide liikmete seast. Noored kotkad Erna või Ernakese võistlustel, neid saab preemiana 2006. aastast korraldatakse noortejuhtide õppelaag- süütamas muistsel saata suhtlema ja võistlema eakaaslastega piiri taha. reid. Need toimuvad üle suve ja on väga populaarsed viisil võidutuld Tihti ollakse seal ka edukad, nii tõi 2003. aastal NK kogemuste vahetamise ja õppimise kohad. 22. juunil 2007 Võrumaa võistkond Eestisse neljandat korda võide- tud Rootsi Kodukaitse rändkarika. 2008. aastal võitis Eesti esindus Norra Kodukaitse noorte mitmevõist- luse, rääkimata väiksemaist võitudest. See annab tun- nistust heast tööst ja oskuslikest noortest. Võidavad ju kõik, kes organsiatsiooni väljaõppes-tegevustes kaasa löövad. Jääb ainult pöialt hoida, et nende hulgast kasvavad uued juhid ja uued vabatahtlikud – rii- gikaitsetahtelised kodanikud.

Noortejuhid Täiskasvanud noortejuhtide põud on tekitanud muret KL noorteorganisatsioonide kogu tegevusaja jooksul. Enne sõda olid neist 81% õpetajad, kuid 1990. aastatel polnud vabatahtlik noortetöö eriti populaarne ja keegi ei tahtnud tasuta tööd teha. 4. juulil 1994 määras KL ülem seoses NK ja KT „kas- vatamisel rahvuslikult mõtlevaiks ning Eesti demo- kraatlikku riigikorda kaitsvaiks organisatsioonideks” valdkonna vastutajaiks KL malevapealike asetäitjad. Ta käskis kaasata koolijuhte ja nägi noorte kasvata- misel tähtsaima ülesandena nende vaimset ja kehalist arendamist. Maleva- ja malevkonnapealikud said käsu

29 Kaitseliit 1988–2008

Noortejuhtide koolitamine ja arendamine toimub poistel on vastav suurusjärk 78. See näitab, et noor- selle nimel, et õppeprogrammid noortele huvitavalt teorganisatsioonides on võimalik arendada ka huvi- ning tulemuslikult edasi anda. Kodutütarde ja noor- alast tegevust ja tunnustada noorte saavutusi. Kõik kotkaste jaoks on korrastatud sõjaeelsel ajal välja edasiminekud ja saavutatud järgud, omandatud eri- töötatud tegevusprogramme. Noorte Kotkaste jaoks alad on väljendatud organisatisooni sümboolikas. on järgu- ja erialanõuded kinnitatud 2006. aastal Organisatsioonidel on oma vormiriietus ja sellel on ning kodutütarde puhul sisalduvad koolitusnõuded võimalik kanda omandatud ja omistatud tunnus- ja 2007. aastal kinnitatud kodukorras. tunnustusmärke. Koolitusnõuete puhul arvestatakse liikmete vanu- KL noorteorganisatsioonide missioon on vabataht- sega, noorematelt nõutakse vähem ja vanematelt likkust tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele enam. Arvestatakse ka noorte huvidega, sest kodu- parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi Eestit väär- tütarde seas on võimalik sooritada 28 erikatset ja tustava kasvatustöö abil.

Kasutatud allikad

1 V. Neggo. Kaitseliidu elumõte. Jooni Kaitseliidu organisatsiooni arenemiskäi- 50 Kaitsejõudude Peastaabi ülema kt direktiiv nr RK-1/AS, 15. jaanuar 1992. gust. – Kaitse Kodu! nr 22, 1934, lk 669 [Kaitsejõudude Peastaabi üldosakonna kantselei valduses] 2 T. Kirm. Kaitseliit paguluses. – Kaitse Kodu! nr 3, 2002, lk 24–25 51 Kaitsejõudude Peastaabi ülema direktiiv nr RK-2/AS, 13. aprill 1992. [Kaitse- 3 Ü. Pärn. Jõgeva Malev. 15.aastapäeva album. Põltsamaa 2005, lk 13 jõudude Peastaabi üldosakonna kantselei valduses] 4 Kaitseliit. Aastaraamat 2002. Tallinn 2003, lk 62, 78, 95 52 Sinine kaust Kaitseliidu tegevust puudutavate dokumentide ja märkmetega. [A. 5 KL ajutine põhikiri. [Koopia autori valduses] Pajupuu valduses] 6 KL arhiiv. S 0.1-9, s 1, l 4–8 53 Samas 7 Käsikirjaline kalendermärkmik KL tegevuse kohta 17. märtsist 1990 – 23. 54 Samas veebruarini 1993, lk 13. Edaspidi kalendermärkmik. [A. Pajupuu valduses] 55 Samas 8 R. Ühtegi. Nimed, mida pole raiutud marmortahvlile. – Kaitse Kodu! nr 7, 56 KL arhiiv. S 0.1-9, s 2, l 3–12 2007, lk 21–24 57 KL arhiiv. S 0.1-10.1, s 5, l 73–75 9 Kaitseliit. Aastaraamat 2002. Tallinn 2003, lk 24, 42, 54, 62, 63, 72, 83, 89, 58 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 9, l 12 96, 100, 105 59 KL arhiiv. S 0.1-10.1, s 5, l 88–91 10 KL arhiiv. S 0.1-9, s 1, l 9–21 60 O. Punga. Pilguheit möödunule ehk abiks meenutamisel. – Kaitse Kodu! nr 1, 11 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07) 2008, lk 16 12 Ü. Pärn. Jõgeva Malev. 15. aastapäeva album. Põltsamaa 2005, lk 13 61 A. Pajupuu. Kaitseliidu juhtorganid. Kaitseliidu keskjuhatus. – Kaitse Kodu! nr 13 Eesti Kongress. Siis ja praegu. Tallinn 2000, lk 310 1, 1994, lk 44 14 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07) 62 KL arhiiv. S 0.1-9, s 2, l 13–41 15 Eesti Kongress. Siis ja praegu. Tallinn 2000, lk 164 63 KL arhiiv. S 0.4-2.8, s RK, l 20 16 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07) 64 M. Leis. Kaitseliit. Eesti inimese füüsise ja vaimu harija. – Kaitse Kodu! nr 5, 17 Samas 2004, lk 28–30 18 H. Mark. Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus eksiilis 1988–1992. – Tõotan 65 D. Mattiisen. Quo vadis, Naiskodukaitse? – Kaitse Kodu! nr 3, 2006, lk 11 ustavaks jääda ... Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992. Tartu 2004, lk 170 66 Riigi Teataja 1995, nr 18, art 240 19 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07) 67 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 9, l 157–159 20 Samas 68 Samas, l 188 21 R. Ühtegi. Nimed, mida pole raiutud marmortahvlile III. – Kaitse Kodu! nr 1, 69 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 9, l 190–193 2008, lk 19–24 70 KL arhiiv. S 0.1-9, s 3, l 207–249; I. Jõesaar. Kaitseliidu poolest on Kaitseliidu 22 Eesti Kaitseliidu peakorter teatab. – Rahva Hääl, 24. august 1990, lk 3 seadus küps. – Kaitse Kodu! nr 1, 1998, lk 11 23 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07) 71 KL arhiiv. S 0.1-10.1, s 6, l 216; S 0.1.-11.1, s 10, l 3–9; S 0.1.-11.1, s 10, l 24 Kalendermärkmik, lk 109–113. [A. Pajupuu valduses] 19–23 25 Eesti Vabariigi valitsuse seisukoht. Kaitseliidu laiendatud staabiõppuse sildi all 72 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 10, l 157–169 korraldatud aktsiooni kohta Eesti Vabariigi endisel piiril. – Päevaleht, 5. septem- 73 KL arhiiv. S 0.1-10.1, s 7, l 69–75 ber 1990, lk 1 74 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 10, l 203–220 26 Poliitikatoimetuse arvamus. – Edasi, 5. september 1990, lk 2 75 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 11, l 78–89 27 Eesti Kongress. Siis ja praegu. Tallinn 2000, lk 331–332 76 KL arhiiv. S 0.1-10.1, s 8, l 26–27 28 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07) 77 A. Mihkels. Kaua tehtud Kaitseliidu seadus läbis Riigikogu. – Kaitse Kodu! nr 29 Samas 1, 1999, lk 19–20 30 Kõigile Eesti kaitseliitlastele. – Päevaleht, 11. september 1990, lk 3 78 Teenistus Kaitseliidus saab väärilisemalt tasustatud. – Kaitse Kodu! nr 5, 2004, 31 Veel kaitseliidust. – Päevaleht, 12. september 1990, lk 3 lk 8–9 32 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07) 79 KL arhiiv. S 0.1-10.1, s 6, l 101–104 33 KL arhiiv. S 0.1-9, s 1, l 66–68, 151, 153 80 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 11, l 135–146 34 A. Pajupuu. Kaitseliidu juhtorganid. Kaitseliidu keskjuhatus. – Kaitse Kodu! nr 81 A. Mihkels. Kaitseliit sai uue põhikirja. – Kaitse Kodu! nr 1, 2000, lk 12–18 1, 1994, lk 44 82 M. Puusepa suulised mälestused. [Märkmed autori valduses] 35 R. Ühtegi. Nimed, mida pole raiutud marmortahvlile II. – Kaitse Kodu! nr 8, 83 J. I. Mattila. Vennasmalevad. – Kaitse Kodu! nr 2, 1994, lk 42–43; M. Anaja. 2007, lk 18–22 Finnish contacts with Tallinna malev 1991–2007. 2007, lk 1. [Käsikiri autori 36 J. Vija. Tsiviilkontrolli probleemid sõjaväe üle: jäägrikriis Eesti kaitsejõududes valduses]; T. Kuuse. Soomlased õpetasid Saue kaitseliitlastele sissitarkust. – Kaitse aastatel 1992–1995. Seminaritöö. Juhendaja E. Mikkel, Tartu 2004, l 13–14. Kodu! nr 1, 2007, lk 25–27 [Käsikiri autori valduses] 84A. Ots. Väljaõpe Kaitseliidus edeneb siiski. – Kaitse Kodu! nr 2, 1999, lk 5–6; I. 37 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07) Jõesaar. Baasväljaõppekursused Kaitseliidus. – Kaitse Kodu! nr 3, 2000, lk 5 38 Samas 85 A. Ots. Väljaõpe Kaitseliidus edeneb siiski. – Kaitse Kodu! nr 2, 1999, lk 5–6 39 I. Assad. Augustiputši päevil telemaja kaitsel. – Kaitse Kodu! nr 5, 2006, lk 86 Samas, lk 6 14–16 87 I. Jõesaar. Kaitseliit käib ajaga kaasas. – Kaitse Kodu! nr 6, 2000, lk 5–9 40 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07) 88 M. Loide. Kaitseliit käib Alu mõisahoones koolis. – Kaitse Kodu! nr 5, 2004, 41 Eesti Komitee, RKAK ja ÜN riigikaitsekomisjoni avaldus 26. augustist 1991. lk 13–14 [Koopia autori valduses] 89 H. Lahtein. Kaitseliidu roll muutuvas riigikaitses. – Kaitse Kodu! nr 5/6, 1999, 42 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07) lk 19 43 Eesti Kongress. Siis ja praegu. Tallinn 2000, lk 416–417 90 I. Jõesaar. Kaitseliit saab taas järje peale. – Kaitse Kodu! nr 6, 2006, lk 8–10 44 E. Tammer. Valitsus püüab vabaneda Kaitseliidust. – Postimees, 29. august 1991, 91 R. Lumiste. Tasakaalustatud arendamine on Kaitseliidu edu alus. – Kaitse Kodu! lk 2 nr 1, 2007, lk 6 45 Riigi Teataja 1991, nr 30, art 355 92 N. Väli suulised mälestused. [Märkmed autori valduses] 46 Riigi Teataja 1991, nr 30, art 365 93 Samas 47 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07) 94 I. Jõesaar. Kaitseliidu ülem kehtestas laskurklasside normid. – Kaitse Kodu! nr 48 Samas 5, 2001, lk 22–23 49 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (12.12.07) 95 Kaitseliidu tegevus 2002. aastal. – Kaitse Kodu! nr 2, 2003, lk 12–14

30 Kaitseliit 1988–2008

96 Eesti Kongress. Siis ja praegu. Tallinn 2000, lk 391 131 A. Neve. Me paistame välja – oleme naiskodukaitsjad. – Kaitse Kodu! nr 5, 97 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 9, l 215 2007, lk 6 98 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm. (12.12.07) 132 Naiskodukaitse tegevuse ülevaade taastamisest kuni 2002. Tallinn 2004, lk 22 99 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 9, l 11 133 D. Mattiiseni mälestused. [Käsikiri autori valduses] 100 Samas, l 48 134 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus. 101 Samas, l 162–166, 169 Tartu 2008, lk 60 102 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 10, l 39 135 Samas, lk 61–62 103 Riigikogu kodulehekülg http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/09/ 136 L. Pumper, P. Silla. Noored Kotkad 75. – Kaitse Kodu! nr 3, 2005, lk 50 t96091602.html (24.09.08) 137 L. Saluveer. Ärgake, pealinna noorkotkad ja kodutütred! – Õhtuleht, 27. 104 KL Peastaabi tagalakeskuse kinnisvarajaoskond autorile. [Märkmed autori valduses] november 1990, lk 2 105 A. Reimer. Omakaitseorganisatsioonid rajavad teed Balti koostöös. – Kaitse 138 L. Pumper. Noorkotkad ja kodutütred on olemas! – Postimees, 9. september Kodu! nr 2, 1995, lk 27 1991, lk 4 106 A. Mihkels. Kommentaare Kaitseliidu ja Politseiameti uue koostöölepingu 139 L. Pumper, P. Silla. Noored Kotkad 75. – Kaitse Kodu! nr 3, 2005, lk 51 juurde. – Kaitse Kodu! nr 5, 2004, lk 18–19 140 L. Saluveer. Ärgake, pealinna noorkotkad ja kodutütred! – Õhtuleht, 27. 107 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus. november 1990, lk 2 Tartu 2008, lk 49 141 L. Pumper, P. Silla. Noored Kotkad 75. – Kaitse Kodu! nr 3, 2005, lk 51 108 R. Vallikivi. Järvakandis taasloodi naiskodukaitse. – Maaleht, 21. juuni 1990, lk 142 Kaitseliit. Aastaraamat 2002. Tallinn 2003, lk 16 6 143 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (14.04.08) 109 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus. 144 KL arhiiv. N 1, s 1, l 1 Tartu 2008, lk 51 145 L. Pumper, P. Silla. Noored Kotkad. – Kaitse Kodu! nr 3, 2005, lk 51 110 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus. 146 KL arhiiv. N 1, s 1, l 9 Tartu 2008, lk 51–52 147 KL arhiiv. N 1, s 1, l 2 111 D. Mattiiseni mälestused. [Käsikiri autori valduses] 148 Samas, l 6–7 112 Samas, lk 52 149 Kaitseliit. Aastaraamat 2002. Tallinn 2003, lk 16; KL arhiiv. S 1, s 1, l 2, 13, 113 D. Mattiiseni mälestused. [Käsikiri autori valduses] 26, 31 114 Kaitseliit. Aastaraamat 2002. Tallinn 2003, lk 39, 67 150 KL arhiiv. N 1, s 3, l 52 115 Naiskodukaitse tegevuse ülevaade taastamisest kuni 2002. Tallinn 2004, lk 24, 151 KL arhiiv. N 1, s 5, l 6 27, 36, 38, 40, 42, 46, 50, 54, 60, 65 152 Samas, l 64 116 Kaitseliit. Aastaraamat 2002. Tallinn 2003, lk 46 153 KL arhiiv. N 1, s 9, l 5 p 117 Naiskodukaitse tegevuse ülevaade taastamisest kuni 2002. Tallinn 2004, lk 6 154 KL arhiiv. N 1, s 4, l 36 118 D. Mattiiseni mälestused. [Käsikiri autori valduses] 155 Kaitseliit arengus. – Kaitse Kodu! nr 2, 2001, lk 13 119 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus. 156 L. Pumper, P. Silla. Noored Kotkad 75. – Kaitse Kodu! nr 3, 2005, lk 50 Tartu 2008, lk 61 157 KL arhiiv. N 1, s 3, l 17–18 120 Naiskodukaitse tegevuse ülevaade taastamisest kuni 2002. Tallinn 2004, lk 48 158 NK peastaabi koosoleku protokoll nr 4, 22. september 1998. [KL Peastaabi valdu- 121 KL keskkogu otsus nr 1, 26. jaanuar 2002. [KL Peastaabi valduses] ses] 122 K. Sarapuu. Naiskodukaitsele annetati lipp. – Kaitse Kodu! nr 2, 2002, lk 43 159 Ettekanne NK peastaabi ülemale 1. märtsist 1996. [KL Peastaabi valduses] 123 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus. 160 KL arhiiv. N 1, s 2, l 33 Tartu 2008, lk 56; Kaitseliidu tegevus 2003. aastal. – Kaitse Kodu! nr 3, 2004, 161 KL arhiiv. N 1, s 6, l 50–51 lk 16 162 KL arhiiv. N 1, s 4, l 3 124 NKK keskkogu otsus nr 1, 9. aprill 2006. [Naiskodukaitse valduses] 163 KL arhiiv. N 1, s 1, l 10 125 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus. 164 KL arhiiv. S 0.1-11.1, s 9, l 83–87 Tartu 2008, lk 61 165 KL arhiiv. N 1, s 3, l 25p 126 J. Alguse kodulehekülg http://www.hot.ee/patrioot/index2.htm (24.01.08) 166 L. Saluveer. Ärgake, pealinna noorkotkad ja kodutütred! – Õhtuleht, 27. sep- 127 R. Nemvalts. Naiskodukaitse 1925–1940 ja 1991–2002: ideed ja tegelikkus. tember 1990, lk 2 Tartu 2008, lk 51 167 KL arhiiv. N 1, s 8, l 66 128 D. Mattiiseni mälestused. [Käsikiri autori valduses] 168 L. Pumper, P. Silla. Noored Kotkad 75. – Kaitse Kodu! nr 3, 2005, lk 51 129 R. Nemvalts. Naiskodukaitse: võimaluste lõpp või lõpmatud võimalused. 169 T. Kuuse. Vabatahtlike noortejuhtide kursus muutuste lävel – Kaitse Kodu! nr – Kaitse Kodu! nr 1, 2000, lk 9–11; R. Ühtegi. Kuhu lähed, Kaitseliit? – Kaitse 8, 2006, lk 39 Kodu! nr 3, 2000, lk 9–10 130 KL keskkogu otsus nr 1, 21. jaanuar 2001. [KL Peastaabi valduses]

31 KL Alutaguse malev

32 KL Alutaguse Malev

Raivo Reinbärk

Tänase KL Alutaguse Maleva vastutusalal Ida-Viru- talvel jõuti Peipsi ääres juba esimese Ida-Viru Kait- maal oli enne II maailmasõda kolme maleva allük- seliidu õppelaagri korraldamiseni. Ka organiseeriti susi. KL Viru Maleva alla kuulusid Jõhvi, Lüganuse treeninguid, kus mehi õpetati võitlema käepäraste ja Iisaku malevkond. Narva jõe läänekaldal paiknesid relvadega. Esimesed Eesti Vabariigi taasärkamisaja KL Narva Maleva allüksused: Narva, Narva-Jõesuu ohvitserid Ida-Virumaal olid 1991. aastal eksiilvalit- ja Vaivara malevkond. Avinurme ja Lohusuu allük- suselt auastme saanud alamleitnant Tõnu Põld ja leit- sus kuulusid hoopiski KL Tartumaa Maleva Torma nant Tiit Vohta. malevkonna koosseisu. 1990. aastate algul taastati Abi oli ka vastaspoolest. Eesti-Vene majanduspii- täielikult oma endistes piirides vaid Lüganuse ja ril valves olles saadi tuttavaks ühe Vene piirivalve Jõhvi malevkond. majoriga, kes jagas lahkelt kaitseliitlastele teadmisi Vene vägede rünnakutaktikast ja andis nõu, kuidas kaitseliitlased peaksid ennast kaitsma. Selle mehe Ida-Viru Kaitseliit õpetussõnad olid suureks toeks kaitseliitlaste esialg- Ida-Viru Kaitseliit sai alguse kodanike komiteede sel väljaõppel.170 Aktiivselt tegutsesid Kaitseliidus liikumisest. Ida-Virumaal loodi kodanike komiteed sel ajal Kalmer Kaup, Paul Kesküla, Erich Olup, 1990. aasta talvel ja liikumise kohalikud aktivistid Jaak Reimal, Raivo Reinbärk, Tambet Sepp, Eduard kasutasid kooskäimiseks Jõhvi kiriku kontoriruume. Vinkler ja teised. Kaitseliitu astus ka isamaaliselt Neil kokkusaamistel arutati järjest teravnevat polii- meelestatud naisi. Eriti agaralt asusid tegutsema Silva tilist olukorda ja üheks arutlusteemaks kujunes ka Bankir, Anu Pahka (Hallik) ja Mare Mikk, kusjuures Kaitseliidu taasloomine. 24. veebruaril 1990 käis nende tegutsemistahe oli sedavõrd suur, et tihti tuli Jõhvis Kalle Eller, kes rääkis kokkutulnuile Kaitse- seda tegevusõhinat veidi pidurdadagi. liidu kohast riigis ning tutvustas taasloodava organi- Esimeseks Ida-Viru Kaitseliidu aktsiooniks oli 24. veebruaril 1990 satsiooni ajutist põhikirja. Asuti Ida-Viru Kaitseliidu 11.–12. märtsil 1990 toimunud Eesti Kongressi I kohtus Kalle Eller loomisele, millega hakkasid tegelema Tõnu Põld, istungjärgu turvamine Estonia kontserdisaalis, kus Jõhvis Kaitseliidu kes töötas tollal Põlevkivi Ümbertöötlemise Kom- osalesid Tõnu Põld ja Tiit Vohta. 1990. aasta juunis taastamise eest- binaadi (PÜK) sõjaväestatud päästekomandos, ning turvasid kaitseliitlased Virumaa laulupidu Toilas, kus vedajatega, paremalt autoelektrik Eduard Vinkler ja kohaliku spordiklubi olid kohal ka Interrinde saadetud, Nõukogude sõja- Tiit Vohta, Tõnu Põld, esimees Tiit Vohta. väevormis töölismalevlaste grupid. Juunikuu lõpul seisab Kalle Eller 17. märtsil korraldati Jõhvi kultuurimajas KL Viru Tallinnas toimunud laulu- ja tantsupeol olid turva- Maleva Ida-Viru lipkonna asutamiskoosolek, kus meesteks kõrvuti teiste Kaitseliidu üksustega samuti Raivo Reinbärki foto osales üle 80 mehe Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Kiiklast, Lüganuselt ja mujalt. Koosolekut juhatasid Tõnu Põld ja Tiit Vohta ning sellel osales ka Kalle Eller. Lipkonna pealikuks valiti Tõnu Põld, asepealikuks Tiit Vohta ja staabiülemaks Eduard Vinkler. Kuu aega hiljem, 17. aprillil, registreeriti lipkond Ida-Viru maavalitsuses ja lühendatud nimevariandina võeti kasutusele Ida-Viru Kaitseliit. Tegevuse aluseks oli oma põhikiri, mis järgis Ida-Viru maakonna piire. Maleva vastutusalal loodi endiste kihelkonnapiiride alusel Jõhvi malevkond, hiljem lisandusid Lüganuse, Avinurme ja Narva malevkond. 1990. aasta oli üksuste moodustamise aeg, suurenes liikmete arv ja alustati sõjalist väljaõpet. Varasuvel korraldati Iisakus Ida-Virumaa maavalitsuse ja Kait- seliidu koostöös esimene üleriigiline sõjaväelaager keskkoolilõpetajatele. Instruktoritena korraldasid seda Eduard Vinkler ja Tiit Vohta. See õppelaager oli oluliseks tähiseks, mis murdis seni valitsenud vae- nuliku suhtumise sõjaväetemaatikasse. 1991. aasta

33 KL Alutaguse malev

Ida-Virumaa kaitseliitlased. Et sel ajal riik Kaitseliitu Neil taasloomise algusaastatel tegeldi Ida-Viru Kait- ei rahastanud, osutati turva- ja valveteenuseid, relva- seliidus regulaarselt just relvaõppega. Relvaloa saa- deks tihtipeale vaid Viru kaevandusest pärit kaabliju- miseks sooritas iga kaitseliitlane eksami. Kohtla-Jär- pid, ja saadud tulu abil rahastati esmavajadusi. vel oli tol ajal vabariigi parim kinnine lasketiir*, mida 1.–2. septembril 1990 võtsid Ida-Viru kaitseliitla- Kaitseliit kasutas nii õppusteks kui ka võistlusteks. sed osa laiendatud staabiõppusest „Riigipiir ’90”, Laskeinstruktorina töötas tiirus kaitseliitlane Aarne mille käigus paigaldati Tartu rahulepinguga fikseeri- Verev, meistersportlane laskmises. Paljud kaitseliit- tud Eesti Vabariigi riigipiirile neli piiriposti. Vastavalt lased said oma esmased laskeoskused just temalt. Kaitseliidu juhtkonna korraldusele valvati piiritulpi Kahjuks lasti see Ida-Virumaa ainuke korralik kin- tund aega. Kaitseliitlaste kontrolli alla võeti ka Narva nine lasketiir vaikselt hääbuda ega antud ka võima- sild. Õppustest võttis osa ühtekokku 700 kaitseliit- lust seda Kaitseliidu omandusse võtta. Praeguseks last, neist idapiiril 300. Ida-Viru Kaitseliidust osales pole hoonetest enam müüregi järel. idapiiril 25–30 meest.171 1991. aasta augustiputši ajal oldi koos teiste kaitseliitlastega pealinnas raadio- ja telemaja kaitsel. Leit- KL Alutaguse Malev nant Tiit Vohta meenutas, et ta 19. augusti hommikul Üldist olukorda Ida-Virumaal on iseloomustanud KL kohtus Kukruse mõisas asunud staabis alamleitnant Alutaguse Maleva pealik aastail 2003–2007 major Tõnu Põlluga. Peeti veel nõu ja jagati ülesanded Arno Kodu: „Eestlastest elanikkond, aga nende juhuks, kui midagi hullu peaks juhtuma. Sõites bus- hulgast tuleb ju põhiosa Kaitseliidu liikmeid, on siga Tallinna, ei teadnud keegi, kas tullakse veel elu- Ida-Virumaal suhteliselt paikne, sisserännanud on sana tagasi.172 muukeelsed. Täna on Ida-Virumaal ca 19% elanikest See kuupäev jääb nendele kaitseliitlastele, kes olid eestlased. Eesti Vabariigi kodanikke on küll u 48%, nõus minema pealinna kaitsma, igaveseks ajaks aga Kaitseliidu liikmed tulevad eeskätt eestlaste meelde. Tean seda kindlasti, sest olin üks neist. Tean, seast. Erandiks on olnud muidugi Narva malevkond, mida tunneb relvitu inimene, kui ootab relvastatud mis koosneb kahe kolmandiku osas vene rahvusest vaenlase rünnakut. Õnneks möödusid see päev ja kaitseliitlastest. Aga elab ju Narvas ainult 3000 eest- õhtu rahumeelselt. Telemaja juurde oli kuulda vaid last, kellest umbes viiesajal on koduseks keeleks vene mööduva dessandi roomikmasinate müra. keel. Möödunud aasta aprillisündmused näitasid aga 1992. aasta kevadel võtsid kaitseliitlased oma valve kindlalt, et nende meelsuses Eesti Vabariigi suhtes ei alla Jõhvis paiknenud Vene sõjaväeosa. ole vaja kahelda. Aga muu venelastest elanikkond jäl- Leitnant Tiit Vohtat hämmastas väeosas kokkusaami- gib ainult Vene meediat ja juhindub sealsetest seisu- sel osalenud Kaitsejõudude Peastaabi ülema kolonel kohtadest. Nad on ka harjunud elama kogukonnana Maleva staabihoone Ants Laaneotsa läbirääkimis- ja esinemisoskus. Kait- ja seega on neid väga raske mõjutada. Integreerumi- õnnistamine märtsis seliidule eraldati väeosas oma territoorium, kuhu sest ei ole juttugi ja integreerida saab vaid neid, kes 1994 Jõhvis: vasakult paigutati valvesse kümme kaitseliitlast.173 Leitnant ise seda väga tahavad. Eestis põliselt elavaid vene- kirikuõpetaja Peeter Tiit Vohta käis oma autoga Tallinnast valvemeestele lasi on nende hulgas väga väike osa. Selge on see, et Kaldur, lippu hoiab relvi ja varustust toomas. Need olid esimesed relvad haritumad vene rahvusest inimesed ja vene ärimehed Aivo Kukk, lipu- – püstolid PM ja vintpüssid SKY, mis Eesti Vabariik saavad aru, et Eestis on parem äri ajada ja elada kui assistendid vennad andis Ida-Viru Kaitseliidule. Nendele järgnesid uued Venemaal ning enamik neist on ka riigikuulekad.” 174 Köögid, malevapealik relvapartiid, kuid paljud kaitseliitlased ostsid male- 1992. aastal sai Ida-Viru Kaitseliidust KL Alutaguse Urmas Innos ja Vitas vapealiku loal endale relva ka relvapoodidest. Sel ajal Malev. Esimeseks pealikuks oli alamleitnant Tõnu Šmigelskis. anti võimalus varem mingil moel soetatud kodused Põld, abiks leitnant Tiit Vohta ja staabiülemaks seer- relvad legaliseerida, mida mõned kaitseliitlased kasu- sant Eduard Vinkler. Raivo Reinbärki foto tasid, kuid massiliselt seda ei tehtud. Algusaastate liikmeskond oli kirevalt seinast seina, relvakultuur jättis tugevalt soovida, kuid samas puudus ka igasugune võimalus liikmete ametlikuks taustauuringuks. Ka ei olnud Kaitseliitu kuulumine 1990. aastate algul Ida-Virumaal sugugi prestiižne, ajakirjanduses ilmus pidevalt materdavaid ja kaitseliitlasi halvustavaid artikleid ning seetõttu kadus meestel motivatsioon, mis kandus edasi ka töistesse ja perekondlikesse suhetesse. 1992. aastal läksid alamleitnant Tõnu Põld ja seersant Eduard Vinkler piirivalveteenistusse ning uueks pealikuks määrati leitnant Tiit Vohta175, tema abiks Uno Väli ja staabiülemaks Tarmo Laaniste. KL Alutaguse Malevat on juhtinud nooremleitnant Urmas Innos, kapten Toomas Ilves, major Arno Kodu ning leitnant Tarmo Anton. Täna on KL Alutaguse Maleva pealik major Ain Krondel.176 Neist malevapealikest peavad paljud maleva kaadri-

* Nõukogudeaegne ALMAVÜ lasketiir

34 KL Alutaguse malev

Nooremallohvitseri kursuse lõpetamine KL Alutaguse Malevas 2005. aastal, keskel veebel Deiv Bogens

Raivo Reinbärki foto kaitseväelased ja kaitseliitlased kõige asjalikumaks majja. 1993. aasta lõpul anti Kaitseliidule maja Jõhvis major Arno Kodu. Nii kindlasõnalist, teotahtelist Rakvere tänav 14. Sisse koliti 1994. aasta märtsis ja ja kõvahäälselt nõudlikku pealikut pole siinkan- maja käis õnnistamas Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja dis varem nähtud! Major Kodu oskas ka kriitilistel Peeter Kaldur. Paraku tuli aga see maja võlgade kat- momentidel arukalt tegutseda. Oma sirgeseljalise teks ära müüa, sest maleval tekkisid finantsraskused olekuga nii otseses kui ka kaudses mõttes on major valveteenistuse täitmistel. AS Kiviteri pankroti tõttu Kodu Eesti ohvitseri eeskuju. Tema algatusel kolis jäi malevale laekumata valveteenuse osutamise eest u staap maakonna keskusesse – Jõhvi linna. Tema kor- 2,5 miljonit krooni, tekkisid võlad valvuritele palga raldas suure maja remontimist, tegeles aktiivselt maksmisel ja võlg Maksuametile. Maleva staap kolis kindralmajor Aleksander Tõnissoni ausamba püstita- 1999. aastal teist korda Kohtla-Järvele Lai tänav 4. misega Jõhvis ning pani maleva staabi, malevkonnad 2004. aasta sügisel sai KL Alutaguse Malev endale ja eriorganisatsioonid militaarselt rutiinsele tööle. jälle oma maja. KL Peastaap koostöös Jõhvi Linna- Kui maleva taasloomise algusaastatel alustati ajalehe valitsusega, mida juhtis linnapea Aavo Keerme, leidis Alutaguse Malevlane väljaandmist, siis suudeti vaid võimaluse majutada malev endisesse vene põhikooli paari numbriga toime saada ja asi soikus. Aastate hoonesse Jõhvis Jaama tänav 37. jooksul ei suudetud otsustada, kuidas jätkata, kuid „Suure töö tegid ära vabatahtlikud kaitseliitlased, major Kodu leidis paari päevaga asjaliku lahenduse ja eeskätt kohalikud arvamusliidrid, et KL Alutaguse malevat tutvustav ajaleht ilmub regulaarselt tänini. Malev saaks kolitud uuesti maakonnakeskusse. Kui Ilma vabatahtlike kaitseliitlasteta poleks Kaitseliitu 2003. aastal malevasse tulin, asus staap Kohtla-Jär- ja 2008. aasta algul oli KL Alutaguse Malevas 973 vel, tollases mõistes tõelises pommiaugus. Ruumid kaitseliitlast, 76 naiskodukaitsjat, 272 noorkotkast ja olid väikesed ja talvel oli tõsine tegu kütmisega,” 202 kodutütart. meenutas major Arno Kodu.177 Täna jaguneb KL Alutaguse Malev neljaks malev- Uus hoone oli viletsas seisus, kuid pärast remonti konnaks. Avinurme malevkonna vastutusalal asu- said esimesel ja teisel korrusel peale staabi ruumid ka vad Avinurme, Tudulinna, Lohusuu, Alajõe ja Iisaku Jõhvi malevkond, NKK Alutaguse ringkond, Noored vald. Jõhvi malevkonna vastutusalal paiknevad Jõhvi, Kotkad ja Kodutütred. Koostöös Jõhvi Spordikooli Kohtla, Illuka ja Toila vald, Mäetaguse valla lõunaosa direktori Priit Käeniga võeti kasutusele võimla pok- ning Kohtla-Järve linn. Lüganuse malevkonna vas- siringi tarbeks. Maleva kohustuseks sai nooremall- tutusalal on Lüganuse, Maidla, Sonda ja Aseri vald, ohvitseride kursuse korraldamine kogu Kaitseliidu osaliselt Mäetaguse vald ning Püssi ja Kiviõli linn. tarbeks. Taani Kodukaitse (Hjemmeværnet) sõprade Narva malevkonna alla jäävad Narva, Narva-Jõesuu toel sisustati klassiruumid büroo- ja klassitehnikaga ja Sillamäe linn ning Vaivara vald. ning kasarmuvarustusega. Kursust juhib väga edukalt KL Alutaguse Maleva staap on pidanud palju kolima. KL Alutaguse Maleva nooremleitnant Deiv Bogens. Taasloomise algul koguneti Jõhvi kiriku kontorihoo- Hoone kolmandale korrusele on planeeritud maju- nes ja 1990. aastal asus staap restaureeritavas Kukruse tusruumid ja neljandale korrusele lasketiirud nii mõisas. Aasta hiljem, 1991. aastal, sai malev ruumid tuli- kui ka õhkrelvadele, lisaks veel lahingusimu- Kohtla-Järvele Lai tänav 4 riigikaitseosakonnaga ühte laatori ruum. Majja planeeriti ka muuseumiruumid.

35 KL Alutaguse malev

küsimus järje peal püsimisest, ehk teisisõnu – me unustame ära, milleks oleme organisatsiooni loonud ja selle liikmeks astunud. Sellepärast ongi väga tähtis tegelda ajaloo jäädvustamisega ja seda tutvustada eel- kõige noortele maast madalast, et nad saaksid aru, miks ja mille jaoks on loodud Kaitseliit.”178 Vähemalt kaks korda aastas korraldatakse KL Aluta- guse Malevas laskevõistlusi, kus selgitatakse parimad laskurid ja täidetakse laskurklasside norme, lisaks korraldatakse ka malevkondadevaheline võistulask- mine. Sõjalis-sportilikult on kaitseliitlastel võimalik end proovile panna Alutaguse ja Metsavenna retkel ning kindralmajor Aleksander Tõnissoni mälestuseks algatatud rännak-jooksul. Maleva vastutusalal toimub igal aastal ERNA Seltsi korraldatav Utria dessant, kus osalevad ka maleva võistkonnad. Kõikide seni peetud võistluste rajad on maha märkinud kaitseliitlasest kapten Aivar Helstein. KL Alutaguse Maleva viimaste aastate tegevuse suu- remateks saavutusteks tuleb lugeda mälestustahvli paigaldamist sõjaeelsele Kaitseliidu ülemale, Narvast pärit kindralmajor Johannes Orasmaale ja osalemist KL Alutaguse Maleva Muuseum on muidugi palju öeldud, tagasihoidlikud kindralmajor Aleksander Tõnissoni ausamba püstita- võistkond Utria ekspositsiooniruumid vahest. Praeguseks on sisusta- misel Jõhvis, kus suure töö tegijaks oli maleva juha- dessandil 2007. aastal tud üks ruum esimesel korrusel. Eesmärk on kajas- tuse liige Kalev Naur. tada Kaitseliidu taastamist alates 1990. aastast. Edas- Maleva õlul on olnud võidupüha paraadide ja maa- Raivo Reinbärki foto pidi leiab kajastamist ka ennesõjaaegne KL ajalugu. kaitsepäevade korraldamine erinevates Ida-Virumaa Kogu töö selles vallas tegid major Arno Kodu, Kalev linnades, maleva ja Kaitseliidu aastapäevade tähista- Naur, Raivo Reinbärk ja Viktor Roosipuu. Kellelgi mine ning koostööüritused Soome Reservväelaste võib tekkida küsimus: milleks üldse minevikuga aega Liidu Kymenlaakso piirkonnaga. ja vahendeid raisata, olgu see siis kaugem või lähimi- Aastate jooksul on maleva mitmedki kaadrikaitse- nevik. väelased vahetanud teenistuskohti, kuid nii-öelda Kindramajorl Aleksan- „Vastust tuleb otsida võib-olla siit. Kaitseliit on tuge- raudvara viib asja edukalt edasi. Vanemveeblid der Tõnissoni sünni- vate traditsioonidega rahvaalgatuse korras loodud kui Kalev-Tarvo Pärn, Aivar Raudsepp ja veebel Hannes aastapäevale pühen- ka taastatud isamaaline rahvuslik riigikaitseorgani- Grauberg on igas olukorras taganud malevas korra- datud rännak-jooks satsioon koos oma nais- ja noorteorganisatsiooniga. liku väljaõppe. Ka tegevteenistusest lahkunud kapten KL Alutaguse Malevas Selle organisatsiooni liikmed astuvad raudselt vaba- Eduard Vinkler ja leitnant Margus Grauberg on endi- 19. juunil 2005. tahtlikult liikmeskonda ja vabatahtlikult ka lahkuvad selt maleva tegemistes aktiivsed. Keskel malevapealik sealt. Kaitseliidu traditsioonid, sümboolika ja teene- „Alguses, kui malevasse tulin, ei töötanud kuidagi major Arno Kodu temärgid – see on see, mis teeb ühest organisatsioo- maleva juhatus, kõik noogutasid ainult pealiku jutu nist tugeva, ühiste eesmärkide poole püüdleva ven- peale, oli see siis asjalik või sisutühi targutamine. Raivo Reinbärki foto naskonna. Kui me ei jälgi traditsioone, võib tekkida Nüüdseks on aru saadud, et juhatusest sõltub paljugi. Malevapealiku abiks on asjalik pangandustegelane, juhatusse kuuluvad kohalikud arvamusliidrid – valla- vanemad, volikogude esimehed ja edukad ärimehed,” meenutas major Arno Kodu.179 Vabatahtlikke on pealikena juhtinud nooremleit- nandid Aivar Karu, Jaanas Kiiver, Meelis Tinno ja Kalmer Vene, veebel Einar Juuse, vanemseersant Kalev Nõmmeloo, seersant Ralf Nurk, nooremseer- sandid Taavo Pillesaar ning Indrek Strauch. Maleva ajalugu jäädvustab ja ajalehte Alutaguse Malevlane toimetab edukalt maleva propagandapealik vanemseersant Raivo Reinbärk. „Minu kui malevapealiku jaoks oli iga kord hea asi see, kui vabatahtlikud initsiatiivi üles näitasid – kui tuli ettepanek midagi teha, siis nägin, et asi liigub. 2006. aasta jaanuaris mängiti läbi Vabadussõja-aegne Pagari lahing*, millest sai alguse Jõhvi kandi vabastamine punavägedest. Selle organiseerisid ainult vaba-

* Äge kokkupõrge enamlastega Pagari mõisa juures, mis valmistas ette Jõhvi vabastamise 17. jaanuaril 1919

36 KL Alutaguse malev

Traditsiooniline võidupüha paraad Jõhvi Keskväljakul 2005. aastal

Raivo Reinbärki foto tahtlikud pealikud ja kaitseliitlased, maleva palgaline lemine avaliku korra tagamisel koostöös politseiga kaader sellega ei tegelenud ja nüüd on see muutunud pronksiöö ajal 26. aprillist 10. maini 2007, kus osales traditsiooniks. Ja muidugi on tore vaadata maleva kokku 489 malevlast. Kaitseliitlaste tõhusa abi kohta või KL aastapäeva pidulikul koosviibimisel, kuidas on avaldatud ka arvamust, et „ilma kaitseliitlastest KL Alutaguse Maleva inimestel on hea meel, et aktiivsemaid meeles pee- abipolitseinike abita oleks olukord Jõhvis võinud kaitseliitlastest abi- takse. Mis on vabatahtlikule veel tasuks, kui mitte kujuneda märksa kriitilisemaks kui Tallinnas”182. politseinikud 2007. avalik tunnustus – kiita teda ning autasustada kaas- KL Viru Maleva Ida-Viru lipkonna lipu kavandas aasta aprillirahutuste võitlejate ja koostööpartnerite ees,” meenutas major Jõhvi malevkonna kaitseliitlane Aivar Ilves ja lipu ajal korda tagamas Kodu.180 valmistasid Kuremäe kloostri nunnad. Lipp õnnistati Kindlasti oli 1990. aastate alguses Kaitseliit ka üks Jõhvi kirikus 22. juunil 1991. Maleva nime muutu- Raivo Reinbärki foto kuritegevuse ohjeldajaid Ida-Virumaal, olgugi et meetodid jätsid mõnikord soovida. Käesoleval ajal enam nii tegutseda ei saa ega tohigi. Kaitseliit on abiks avaliku korra tagamisel, kui suudetakse politseiga koostööd teha. „Koostöö tõhusus sõltub ju täiel määral võtmeisikute omavahelisest läbisaamisest. Politseiga oli minu koostöö ideaalne, seda näitas tegevus möödunud aasta aprillis. Päästeametiga olid mõned lahkhelid – nende poolt oleks oodanud rohkem konkreetsust. Aga asjad said tehtud. Viru Üksik- jalaväepataljoniga oli nagu oli. See sõltus mõnigi kord pataljoniülemast, kes parasjagu ametis oli. Aga ohvitseride-allohvitseridega oli läbisaamine hea ja nad aitasid malevat väljaõppe korraldamisel tublisti. Ei olnud ka probleeme koostöös kohalike omavalit- sustega, valdade-linnadega. Võib-olla olid mõningad probleemid Alajõe valla ja Narva linnaga. Aga ma kordan veel kord, koostöö sõltub täiel määral isi- kute omavahelisest läbisaamisest,” meenutas major Kodu.181 Suurim viimaste aastate väljakutse malevale oli osa-

37 KL Alutaguse malev

malevapealiku kohusetäitjale kapten Toomas Ilve- sele. Alates 17. märtsist 2004 nimetati KL Alutaguse Maleva eriteenete märk ümber teenetemärgiks. See märk on ennesõjaaegse KL Narva Maleva teenete- märgiga võrreldes põhimõtteliselt sama, kuid selle vahega, et Narva linna vapp on asendatud Ida-Viru- maa vapiga.

Avinurme malevkond Kaitseliidu taasasutamisest on Avinurme malevkond vanim üksus KL Alutaguse Malevas. Malevkond moodustati 1994. aasta septembris juba varem loodud Avinurme, Tudulinna, Lohusuu ja Iisaku üksus- test. Esimene Avinurme malevkonna pealik oli Kalev-Tarvo Pärn, talle järgnesid Rainis Limbach, seersant Kalev Zilinski, seersant Kalmer Vene ja 2006. aastast on malevkonna pealik nooremseersant Taavo Pillesaar. KL Viru Maleva Ida- misel KL Alutaguse Malevaks otsustati muretseda Malevkonna vanim üksus on Iisaku rühm, mis kogu- Viru lipkonna lipu uus lipp. Lüganuse malevkonna kaitseliitlane Viktor nes aprillis 1990. Pärast Kuremäe rühma lahkulöö- õnnistamine Jõhvi Roosipuu valmistas 1992. aastal lipu kavandi. Ka see mist soikus Iisaku rühma tegevus paariks aastaks. kirikus 22. juunil lipp valmistati Kuremäe kloostris, nunnad andsid 23. novembril 1992 kogunes Iisaku Gümnaasiumi 1991. Lipu kõrval selle kolm päeva pärast tellimist kaitseliitlastele üle salkkond isamaaliselt meelestatud mehi, et taas luua seisab lipkonna pealik ja lipp õnnistati Jõhvi kirikus 19. juunil 1994. Iisaku rühm. Nendeks meesteks olid Aare Aalja, Jaak Tõnu Põld. Maleva juhatus otsustas 2004. aasta algul muuta Arm, Endel Ferschel, Heiti Jaanipere, Hannes Karri, maleva lippu ja võtta kasutusele ennesõjaaegsed var- Kalvi Kivimäe, Elmu Nipsust, Annes Rääst ja Lembit Raivo Reinbärki foto daehised nii maleva kui ka malevkondade lippudele. Uustal. Rühma juhiks valiti Kalvi Kivimäe, kelle Lipu värvid ja kuju jäeti samaks, kuid lipul seni kuju- eestvedamisel tegutsetakse ka praegu. tatud teenetemärk asendati uue teenetemärgiga ja Kaitseliitlaste read kasvasid aasta-aastalt ja nüüd kuu- aastaarvuks märgiti lipule 1990.183 lub Iisaku rühma 40 teotahtelist liiget. Rühmas tege- Maleva teenetemärk asutati 1995. aasta veebruaris. letakse aktiivselt laskmise ja sõjalis-sportlike aladega. Esimene märk anti välja 23. veebruaril 1995 märgi 1998. aastal korraldatud KL Eel-Erna võistlusel osa- autorile Viktor Roosipuule. Teenetemärke on välja lemine oli üks rühma esimesi suuremaid saavutusi. antud 137 ja viimane annetati 10. märtsil 2004. Võistkond, kuhu kuulusid Uno Habakukk, Aarne Maleva juhatus otsustas lõpetada selle teenetemärgi Luud, Leevi Räbin ja Heiki Välimets, saavutas kol- väljaandmise, sest leiti, et märgil pole Kaitseliidu manda koha. Sama aasta sajusel ja raskel ERNA ret- sümboolikat. kel võideti aga esimene koht. Praeguseks on vanade Maleva eriteenete märk asutati 2001. aastal184 ja tegijate kõrvale sirgunud tublid noored – Siim Juuse, esimene märk annetati 6. novembril 2001 tollasele Kristjan Nurgamaa, Krister Paas ja Martin Taar, kes on saavutanud auhinnalisi kohti mitmetel maleva ja Seoses nime muutumisega Alutaguse Malevaks otsustati muretseda uus lipp. Viktor Roosipuu malevkonna võistlustel. Aktiivselt osaletakse ka teis- kavandi järgi valmistasid Kuremäe kloostri nunnad kolme päevaga uue lipu. Nunnad lippu tel spordialadel, nagu laskmine, suusatamine ja korv- üle andmas. Pildil vasakult Kalev Naur, Andres Liinak, Viktor Roosipuu ja Paul Kesküla. pall. Iisaku rühma baasil on moodustatud ka maleva Raivo Reinbärki foto korvpallivõistkond. Pidulikel puhkudel koguneb rühm Iisaku klubis. Tänukirjade-meenetega peetakse meeles asutajaliik- meid ja tublimaid tegevliikmeid ning kooskäimistele kaasatakse kohaliku omavalitsuse tegelasi, sponsoreid ja teisi Kaitseliidu sõpru. Kohaliku ajaloouurijana on tuntuks saanud Heiki Välimets, kes on kogunud hulgaliselt huvitavat materjali Iisaku rühma tegevusest selle loomise alg- aastail ja ka praegusest ajast. Tema algatusel sai teoks endise metsavenna, kaitseliitlase ja KL Valgeristi III klassi kavaleri Leonhard Lulla säilmete ümbermat- mine Iisaku kalmistule. Tänu Heiki Välimetsa innu- kusele leiti inimesed, kes julgesid Nõukogude okupatsiooni ajal NKVD teadmata varjata, toita ja hiljem Alutaguse metsade rüppe maamulda sängitada kaitseliitlasest metsavenna. Head suhted on rühmal kohaliku vallavalitsusega, samuti Iisaku koduloomuuseumiga. Et kaitseliitlased

38 KL Alutaguse malev

Avinurme malevkonna noortevõistkond Metsa- venna retkel 2008

Raivo Reinbärki foto aitasid muuseumi remontida, andis muuseumi direk- ettekannet moodustati samas Kuremäe rühm. Seega tor Ülle Marits vastutulelikult püsiruume Kaitse- võib lugeda 20. maid 1990 mõnes mõttes ka Narva liidu ajaloomaterjali eksponeerimiseks. Muuseumis malevkonna taassünnipäevaks. Omaette rühma moo- on Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamiseks välja dustasid Kuremäe jagu (pealik Vladimir Grudkin) ja pandud näitus Heiki Välimetsa ja Iisaku sõjaeelsete Kurtna jagu ( Ülo Ahu). Rühma hakkas juhtima Deiv kaitseliitlaste erakogudest, mis kajastab Iisaku rühma Bogens ja tema abina Meelis Tinno. eelnevat ja praegust tegevust ning saavutusi. Jätkati enesekaitsetreeninguid, treeneriks oli oma Malevkonnal on lipp, mille kavand ja statuut valmisid vabast ajast ja isiklike vahenditega Eduard Vinkler. ja kinnitati 2007. aastal.185 Käidi maleva õppepäevadel ja teistel Kaitseliidu üri- Malevkonna teenetemärgi kavand ja statuut kinnitati tustel. Augustiputši päevil 1991 oli kümme meest, 2005. aastal.186 suurim esindus Ida-Viru lipkonnast, vabatahtlikult Tallinnas raadio- ja telemaja kaitsel. Teiseks suure- maks ja meeldejäävaks ettevõtmiseks oli 1992. aastal Narva malevkond Eesti krooni käibeletuleku periood, kui rahavahetus- 1990. aasta aprilli algul tegi Kuremäel elanud Paul punktides käisid kõik Kuremäe rühma kaitseliitlased Kesküla oma ümbruskonna meestele ettepaneku kordamööda valves. moodustada kohalik Kaitseliidu üksus. Aprilli kesk- 1990. aastate algul, kui kaitseliitlastel puudus veel paiku koguneti Iisaku Keskkooli tutvustuskoosole- vormiriietus, andsid mehed raha rühmapealik Deiv kule, kus kõnelejaiks olid KL Viru Maleva Ida-Viru Bogensile, kes ostis Narvas Kreenholmi vabrikust lipkonna pealik Tõnu Põld ja tema abi Tiit Vohta. laigulist riiet. Kaitseliitlase Ats Bloki agikaasa Ingrid Mehi oli kohal nii Iisakust kui ka Illuka ümbrusest. Blok* (Joost) õmbles sellest riidest Kuremäe rühma Koosolekul otsustati Iisaku ja Kuremäe jagude baasil meestele välivormid. Ingrid õmbles ka noorkotkas- luua Iisaku rühm, mille pealikuks sai Toomas Ilves. tele kaelarätid ja kaitseliitlastele käelindid. Kohe alustati aktiivset tegutsemist ja hakati kaks 1994. aastal suurenes Kuremäe rühm koos toeta- korda nädalas käima Iisaku kooli võimlas enese- jaliikmetega 43 inimeseni ja samal aastal tekkisid kaitsetreeningul. Peagi selgus, et Kuremäe mehi on Kaitseliidu üksused ka mujal ümbruskonnas. Narvas treenimas rohkem kui kohalikke Iisakust, ja otsustati taastati üksikrühm187, mille pealikuks sai Imre Liiv, moodustada omaette Kuremäe rühm. abiks Viktor Filatov ning rühmavanemaks Viidi Kolli. 20. mail 1990 kogunes Illuka külanõukogusse 20 Narva rühma nimekirjas oli 54 kaitseliitlast. tulevast kaitseliitlast ning Ida-Viru lipkonna pealik Vaivara vallas moodustati samuti 1994. aastal Tõnu Põld ja Illuka külanõukogu esimees Lembit Mägi. Pärast Kaitseliidu tutvustust ja ajaloolist lühi- * Ingrid Blok on KL Alutaguse Maleva kauaaegne sekretär

39 KL Alutaguse malev

maga (pealik vanemseersant Viidi Kolli), järgnesid Kuremäe kompanii (vanemseersant Meelis Tinno), Vaivara rühm (kapral Heiki Luts) ja Narva-Jõesuu rühm (seersant Toomas Pruul). Narva malevkonda on juhtinud nooremleitnant Aivar Karu, nooremseersant Aleksander Kloren, lipnik Marek Ranne ja täna juhib malevkonda kapten Eduard Vinkler. Malevkonna kaplan on nooremleitnant Villu Jürjo ja arst dr Eduard Nijazov. Staap asub endise riigikaitseosakonna ruumides Narvas Vaba- duse tänav 15. Malevkonnal on lipp, mis õnnistati Narva Aleksandri kirikus 20. augustil 2001. Malevkonna teenetemärgi annetamist alustati 2. novembril 2002, kusjuures teenetemärk taastati ennesõjaaegse kirjelduse ja statuudi järgi.

Jõhvi malevkond Aastail 1990–1994 ei olnud kaitseliitlaste arv Jõhvis veel nii suur, et malevkonda taastada, aga 1995. aastaks kasvas liikmeskond sedavõrd, et Jõhvi ja Kohtla- Narva malevkonna rühm.188 Tollane Vaivara vallavanem Ülo Jõgisoo ja Järve kompaniist moodustati Jõhvi malevkond, pea- laskeharjutus Narva Albert Levonti olid need mehed, kes ümbruskonna liku kohusetäitjaks määrati lipnik Aivar Helstein.190 karjääris 18. novem- endistest kodukaitsjatest 27-mehelise Vaivara üksuse Hiljem liitus malevkonnaga rannakaitserühm, mille bril 2006. Instruktor moodustasid. Ülo Jõgisoo valiti rühmajuhiks. isikkoosseisu moodustasid Taavi Vogti eestvedamisel on Eduard Vinkler Kuna Narva regiooni allüksused paiknesid killus- põhiliselt Voka ja Toila ümbruses elanud mehed. tatult, otsustas maleva juhatus moodustada Narva Jõhvi kompanii esimeseks pealikuks oli Aivo Kukk Raivo Reinbärki foto malevkonna. 1. aprillil 1995 võeti KL Alutaguse ja tema abiks Vello Veit. Kompaniis oli neli rühma. Malevasse tööle Kuremäe rühmapealik nooremvee- Õppepäevadel koguneti Viru Elektrivõrkude ruu- bel Deiv Bogens, kes määrati Narva malevkonna midesse Sompa tänav 36, kuhu kaitseliitlased olid pealikuks. Seda kuupäeva loetakse ka Narva malev- ehitanud ka 25 m siselasketiiru, või Kaitseliidu majja konna sünnikuupäevaks. Malevkonda kuulusid Narva Rakvere tänav 14. Jõhvi malevkonna rühm, Kuremäe rühm ja Vaivara rühm. Kohtla-Järve kompanii pealikuks määrati Kalmer poolt Jõhvi ümbruse Sama aasta 27. oktoobril kogunes Narva-Jõesuus Kaup, tema abiks Raivo Reinbärk. Kompaniis oli enamlastest vabasta- kümmekond meest kohaliku ilmajaama ruumidesse, kaks rühma ja liikmeid kokku üle 100 mehe. Igakui- mise auks korraldatav et moodustada oma rühm. Ametlikult vormis- sed õppused ja erinevad kogunemised toimusid Eesti näidislahing Pagaril. tati rühm Narva malevkonna koosseisu detsembri Raadio Kohtla-Järve stuudios Olevi tänav 17. Rivi- Pildil Einar Juuse algul189 ja sellesse kuulus 19 kaitseliitlast. ja laskeharjutustel käidi Sakal endises Nõukogude vägesid juhtimas 2001. aasta lõpul oli Narva malevkond KL Alutaguse armee raketibaasis. Maleva suurim üksus, kuhu kuulus üle 200 liikme. Malevkonna liikmete arv suurenes oluliselt perioo- Raivo Reinbärki foto Malevkonna suurim oli Narva kompanii viie rüh- dil, kui Kaitseliidu kaudu hakati pakkuma korra- liku palgaga töökohti kohalike keemiakombinaatide valveteenistusse. Teatud aja möödudes tekkisid aga Kaitseliidu ja keemiakombinaatide vahel arveldusli- kud arusaamatused ning võlad. Nende võlgade katteks tuli maleva maja Jõhvis maha müüa. Kui lõppes valveteenuse pakkumise aeg, lahkusid Kaitseliidust need, kes olid siia tulnud selleks, et saada tööd ja toita peret. Jäid aga need, kes jõudsid arusaamisele, et võivad ka Kaitseliidust palka saa- mata olla kaitseliitlased. Praegu on Jõhvi malevkonnas kolm kompaniid ja malevkond on oma enam kui 300 liikmega maleva suurim. Malevkonna pealik on olnud veel kapral Kalev Nõmmeloo ja 2006. aastast on nooremveebel Einar Juuse. Propagandapealik on seersant Taimo Kaljola. Kaitseväe suurõppusel Kevadtorm osales malevkond 2005., 2006. ja 2008. aastal ühe jalaväerühmaga. 2007. aasta Kevadtormi ajal olid kaitseliitlastest abi- politseinikud Ida-Virumaal aprillirahutusi ohjamas. Maleva üks formeerimismeeskond on komplektee-

40 KL Alutaguse malev ritud Jõhvi kaitseliitlastest. Kindralmajor Aleksander on juhtinud veel seersant Jüri Uudeküll, noorem- Tõnissoni rännak-jooksu kohtunikud ja turvajad on seersant Indrek Strauch ja 2007. aastast juhib malev- alati Jõhvi malevkonnast. konda kunagise Lüganuse malevkonna pealiku poja- Lisaks plaaniliste õppuste korraldamisele lasub poeg seersant Ralf Nurk.197 malevkonna õlul traditsiooniliste paraadide kor- Malevkonna kaitseliitlased on saavutanud häid tule- raldamine maakaitsepäeval. Eesti Vabariigi aasta- musi laskespordis. Nad ehitasid Aidu karjääri laske- päeva tähistamisel osaletakse tseremooniatel Jõhvis, tiiru, tänu millele on malevkond alates 2002. aastast Kohtla-Järvel ja Mäetaguse vallas. Traditsiooniks on võitnud kõik KL Alutaguse Maleva laskevõistlused. muutunud propagandapealik Taimo Kaljola algata- Malevkonna käes on jäädavalt kaks laskevõistluste tud Pagari ja Jõhvi ümbruse enamlastest vabastamise rändkarikat. Parimad laskurid malevkonnas on kapral auks korraldatud näidislahing. Leo Aamer, kapral Rein Gerassimov, seersant Tar vo 2005. aastal otsustas malevkonna juhatus taastada Johanson, kapral Harri Järv, lipnik Margus Kuld- mõningate muudatustega kunagise Jõhvi malev- kepp, veebel Andrus Kurs, kapral Tambet Leinbock, konna lipu. Kuna praegu ei ole Jõhvis enam endist lipnik Siim Linnard, Madis Maakaar, veebel Tõnu KL Viru Malevat, siis lipu ühele poole paigutati KL Maalma, nooremseersant Ants Nurk ja kapral Leino Alutaguse Maleva lipu värvid ja teisele poole Jõhvi Tammann. valla vapp.191 Samal aastal valmis ka malevkonna tee- Lüganuse malevkond on aktiivne ajaloolise mälu netemärgi kavand ja statuut.192 Teenetemärk on välja taastaja ja hoidja. Malevkond aitas aktiivselt kaasa antud 49 kaitseliitlasele. kommunismiohvrite leinapargi loomisele Purtse 2007. aastal asutati rinnamärk „15 aastat Jõhvi Hiiemäel, mille avatseremoonia toimus 16. novemb- malevkonda” (Jõhvi MK – XV).193 Rinnamärk anne- ril 1996. Kaitseliitlased korrastasid Hiiemäe platsi ja tatakse neile kaitseliitlastele, kes on olnud 15 aastat mäenõlvu. 1998. aastast kasvab Hiiemäe leinapargis Jõhvi malevkonna liige malevkonna taasloomisest ka Lüganuse malevkonna tamm. Aasta hiljem võeti peale ja täitnud kõik kohustused malevkonna ees. ette haljastus- ja korrastustööd Lüganuse kiriku Rinnamärke on annetatud 113. juures oleva Vabadussõjas langenute mälestussamba Malevkonnas on lugupidamise ja austuse teeninud ümbruses. kapral Anatoli Ikohainen, nooremveebel Einar Juuse, 2001. aastal algas Virunurme metsades hukkunud vanemseersant Kalev Naur, seersant Rein Pärna, metsavendade Kalju Toome ja Albert Nurga** säil- vanemseersant Raivo Reinbärk, nooremleitnant mete ülesotsimine, väljakaevamine ning sama aasta Meelis Tinno ja paljud teised. septembrikuus ümbermatmine Lüganuse kiriku- aeda. 2003. aastal avati Virunurmes Virumaal hukkunud metsavendade memoriaal. Graniiti on raiu- Lüganuse malevkond tud ligi 200 nime. Kaitseliitlased Ants Nurk, Ralf 5. aprillil 1990 toimus Püssi klubis kohaliku Kaitse- Nurk, Allan Prits ja Peeter Võsa*** paigutasid 2003. liidu üksuse taasasutamiskoosolek ning loodi Püssi, aasta sügisel legendaarsele Virumaa metsavennale Lüganuse ja Maidla ühendrühm. Aktiivsemad asu- Pargasele**** tema hukkumispaigas Arvilas mäles- tajaliikmed olid Kalle Hintsov, Gunnar Liira, Erich tuskivi. Samal aastal alustasid malevkonna kaitse- Olup ja Aivar Pahka. Tegevuse arendamiseks otsustati liitlased metsavendade näidispunkri ehitamist Viru- hakata koguma aastamaksu. Arvestades ärevaid aegu, nurme metsadesse, see valmis 2004. aasta kevadel. kohustati iga kaitseliitlasest autoomanikku hoidma Malevkond peab oma auasjaks ka Vabadussõja Rannu varus 20 liitrit bensiini, et häire korral oleks või- lahingu*5 mälestusmärgi taastamist ja taasavamist 24. malik operatiivselt liikuda. Augustiputši ajal 1991 juunil 2004 Aseri teeristil. oli isikkoosseis ootel ja valmis vajaduse korral välja Malevkonnal on Lüganusel Papli tänav 5 oma maja, astuma. Konspiratsiooni huvides hävitati siis kogu mille renoveerimistöödega alustati 2007. aastal. üksuse taasasutamisega seotud dokumentatsioon. 1996. aastal taastati Lüganuse malevkonna ajalooline 1993. aastal moodustati Lüganuse kompanii, mille lipp aastast 1925. Lipu õnnistas 17. novembril 1996 pealikuks määrati Erich Olup ja tema abiks Kalle Lüganuse kiriku õpetaja Arne Lätte. Hintsov.194 Lüganuse kompaniid on juhtinud veel vanemseersant Ants Seppik ja vanemveebel Aivar Raudsepp.195 Lüganuse kompanii kaitseliitlased võt- sid üle endise Nõukogude armee raketibaasi Lüga- nusel ja sõjaväeosa Jõhvis*. Kaitseliitlased osalesid pidevalt ka avaliku korra tagamisel Lüganuse ümb- ruskonnas. 1995. aastal taasloodi Lüganuse kompanii ja Kohtla rühma baasil Lüganuse malevkond, mille pealikuks Metsavenna retke lõpe- sai vanemseersant Aivar Raudsepp ja tema abiks tamine 25. augustil vanemseersant Jüri Sepp.196 Lüganuse malevkonda 2007 Virunurmes metsavendade memoriaali * Viru Üksik-jalaväepataljon juures. Pildil Uno ** Albert Nurk oli enne II maailmasõda Lüganuse malevkonna pealik ** Teleajakirjanik Peeter Võsa on Lüganuse malevkonna liige Säästla *** Kodanikunimega Heino Lipp, kuulsa sportlase sugulane *5 10.–11. detsembril 1918 endise Rannu koolimaja juures Tallinna–Narva maan- tee ääres peetud lahing, millega viivitati enamlaste pealetungi Põhja-Eestis Raivo Reinbärki foto

41 KL Alutaguse malev

Malevkonna teenetemärgi kavand ja statuut valmisid NKK üksus oli Eestis alustanud tegevust kõige esi- 2005. aastal.198 mesena. Lüganuse malevkonna aktiivsemad kaitseliitlased on 1992. aasta kujunes 15 Alutaguse naiskodukaitsjale kapral Leo Aamer, Arvo Aus, kapral Andrea Eiche, teguderohkeks. Korraldati meditsiinikursus ja spon- kapral Rein Gerassimov, nooremseersant Uno Illipe, sorite abiga ka kahepäevane toitlustuskursus. Naised nooremseersant Evald Jakobson, kapral Ülo Jalast, omandasid sõjalisi algteadmisi – Jõhvi Päästerüge- seersant Tarvo Johanson, kapral Heiki Jõesaar, kap- mendi ohvitserid õpetasid liikumist metsas, moon- ral Harri Järv, kapral Kristi Jürna, nooremseersant damist, kaevikute kaevamist ja laskmist. Sügisel hak- Annely Kauril, vanemseersant Tõnu Kiiver, malevlane kasid NKK liikmed koos kaitseliitlastega osa võtma Aare Kivilo, lipnik Margus Kuldkepp, Arvo Lehtla, ka enesekaitsetreeningutest. KL Alutaguse Malevaga Kaupo Lehtla, kapral Tambet Leinbock, kapral Arne oldi juulis ühisõppusel, kus lihviti esmaabi andmist Liiv, veebel Tõnu Maalma, kapral Vello Müür, noo- lahinguolukorras. Ka õppusel osalejate toitlustamine remseersant Ants Nurk, seersant Ralf Nurk, kapral oli naiste korraldada. Kurtnal toimunud esimese Luigi Oolma, kapral Koit Rooden, seersant Urmas kodutütarde ja noorkotkaste ühislaagri organiseeri- Rooden, Viktor Roosipuu, vanemseersant Lembit misel ja korraldamisel lõid kaasa kõik naiskodukaits- Samel, nooremseersant Indrek Strauch, Uno Säästla, jad. Jõuti tutvuda ka teiste malevate naiskodukaits- kapral Leino Tammann, kapral Ülo Tuvike, kapral jatega ja käia emadepäeval Aa mõisa vanadekodus Ants Uudeküll ja seersant Jüri Uudeküll. vanureid aitamas. NKK Alutaguse 19. juulil 1992 toimus Jõhvi kirikus Alutaguse NKK ringkonna naiskond pidulik vandeandmine. Kohal olid kõik liikmed ja Utria dessandil 2006. Naiskodukaitse Alutagusel suur hulk kaitseliitlasi. Tseremoonia korraldaja oli aastal: vasakult Kadre Ida-Virumaal loodi Naiskodukaitse taas 1992. aastal, kirikuõpetaja Peeter Kaldur ning KL Alutaguse Maalma, Meila Paun, kui KL Viru Maleva Ida-Viru lipkonda võeti tööle Maleva lipu juures anti vanne, mis kinnitati allkirja- Virge Kääni Anu Pahka (Hallik), kellest sai kohaliku Naiskodu- dega. kaitse esinaine. Sama aasta kevadel Elvas toimunud Alutaguse NKK põhikiri registreeriti 25. juulil Raivo Reinbärki foto NKK esimesel kokkutulekul selgus, et Alutaguse 1992. Eriorganisatsioon sai endale pitsati ja panga-

42 KL Alutaguse malev arve. Mittetulundusühinguna saadi raha annetajatelt, kond, kus olid Virge Kääni, Kadre Maalma ja Meila kelleks olid Eesti Põlevkivi, Viru Rand, Jõhvi Linna- Paun, katsus koos meestega võistlusrajal jõudu gra- valitsus, Kohtla-Järve Leivakombinaat jt. Aga raha naadiviskes, linnulaulu tundmises, varjualuse püsti- teeniti ka ise ja 23. augustil korraldati koos malevaga tamises, lõkke tegemises ja supi keetmises. Kokku- heategevusõhtu, mille tulud läksid Kaitseliidu heate- võttes saavutati kolmas koht. gevusfondi. Tänu sponsoritele muretseti endale vor- 2004. aasta sügisel sõideti Norrasse Lillehamme- miriietus – valge ja tumesinine pluus ning sinakashall risse. Seal osaleti Norra Lotade Ühenduse (Norges seelik. Iga liige sai oma käsutusse meditsiinipauna. Lotteforbund) võistlusel. Rajal pidi automaatrelva Esimestel Kaitseliidu päevadel Otepääl olid Aluta- lahti võtma ja kokku panema, esmaabi andma, gra- guse naiskodukaitsjad võistlevatele kaitseliitlastele naati viskama, takistusi ületama, kaugusi mõõtma abiks ja osa naistest tegeles toitlustamisega. 1993. ning Norra ajalugu ja tänapäeva puudutavatele vikto- aastal toimunud Kaitseliidu päevadel Aegviidus püsti- riiniküsimustele vastama. NKK Alutaguse võistkond tasid Alutaguse naised telkmantlitest telgi, mida käis tuli võitjaks. vaatamas pea kogu laager. Paraku läks esinaine Anu Sama võistkond saavutas veel 2004. aastal Paldiskis ja Pahka 1993. aastal Tallinnasse ohvitseride kursustele, 2005. aastal Rutjal NKK koormusmatkal teise koha. tööd jätkas Sirje Maalman, kuid mõne aja pärast jäi Utria dessantidel osalemise suurimaks saavutuseks Naiskodukaitse tegevus Alutagusel kuni 1997. aas- loevad naised seda, et suutsid 2006. aastal äärmiselt tani toppama. kurnava võistlustrassi lõpuni läbida. NKK Alutaguse ringkonna taasloomise initsiatiiv tuli NKK Alutaguse ringkonna traditsiooniks on EV, Naiskodukaitse esinaiselt Dagmar Mattiisenilt, kes Kaitseliidu ja ringkonna aastapäeva pidulik tähis- külastas KL Alutaguse Maleva kaitseliitlaste hulka tamine jaoskondades, NKK mälestuspäeva korral- kuuluvaid naisi. Oluliseks tõukejõuks oma organisat- damine, Kirde kaitseringkonna NKK talvelaager ja siooni loomisel sai kogemus, et naised polnud leid- jüriöö jooks. nud Kaitseliidus oma võimetele sobivat rakendust. Aastatega on hulgaliselt kogemusi omandatud ning NKK taasloomist ärgitas igati Lüganuse malevkonna naiskodukaitsjate tegutsemine on palju sisukamaks pealik vanemseersant Aivar Raudsepp, kelle energili- ja tõsisemaks muutunud. Kui varem osaleti üritus- sel toetusel võttis kaitseliitlane Elle Vinni ette NKK tel, mis endale huvitavad tundusid, siis nüüd lähtu- kohaliku üksuse loomise. takse põhimõttest, et koolitustest või ettevõtmistest NKK Alutaguse ringkond loodi 22. oktoobril 1997, võiks kogu organisatsioonile ja KL Alutaguse Male- sinna kuulus esialgu ainult Lüganuse jaoskond. Asu- vale kasu tõusta. Teeneka malevapealiku major Arno tajaliikmeid oli üheksa: Ene Eiser, Karmen Eiser, Kodu arvates on edaspidi enam vaja naiskodukaitse Silva Kiveste, Sirje Kožurov, Milvi Krekker, Ülla jaoskondade ja malevkondade omavahelist koostööd Melnikov, Ülle Roots, Elga Saluvee ja Elle Vinni. arendada.199 Aasta hiljem loodi jaoskond Narvas, kus asutaja- NKK Alutaguse ringkonnal on lipp200, mille õnnis- liikmeteks olid Milvia Johannes, Natalia Manova ja tas 19. augustil 2007 Jõhvi kirikus Mihkli koguduse Žanna Muravjova. Avinurme jaoskond loodi 9. märt- õpetaja Peeter Kaldur. sil 1999. Sellest ajast alates on NKK Alutaguse ring- Naiskodukaitse Liiliaristi 3. klass on annetatud Elle konna liikmeskond pidevalt kasvanud. Vinnile. NKK Alutaguse ringkonda on juhtinud Kerly Järg, Liivi Kingu, Silva Kiveste, Elle Vinni ja 2008. aasta veebruarist Iive Rohtla. Noored Kotkad Pärast seda, kui mitu Alutaguse naiskodukaitsjat Noorkotkaste tegevuse taastamine Alutagusel sai oli lõpetanud 1997. aastal toitlustuskursuse Põlt- alguse 1991. aastal Illuka Põhikooli juures tegutse- samaa Põllumajanduskoolis, kujunes toitlustamine nud poisteringist. Esialgu tegeleti enesekaitsetree- üheks põhitegevuseks ja seda mitte ainult malevas ningute ja matkamisega. Poisse juhendas ajalooõpe- – igal aastal osaletakse ERNA retke, Utria dessandi taja Paul Kesküla, kes juhindus algusaja tegevuses II ja noorkotkaste Mini-Erna baaslaagri toitlustamises. maailmasõja eelsest noorkotkaste käsiraamatust201, Alutaguse kokad toitlustavad ka Kaitseliidu päeva- mille leidis oma kodust Deiv Bogens. Noorte Kot- del. Ka maakonna suurematel rahvakogunemistel on NKK kokad supikateldega ikka kohal, näiteks Peipsi- äärsete maakondade laulupeol Toilas 2002. aastal. Alutaguse ringkonna militaar-sportlik võidukäik algas 2003. aastal, kui naiskonnal koosseisus Annely Kauril, Virge Kääni, Kadre Maalma ja Meila Paun, esindaja nooremveebel Aivar Raudsepp, õnnestus võita NKK koormusmatk Kaisma rabas Pärnumaal. Võistlusele eelnesid tugevad laske- ja köieharjutuste treeningud Aidu karjääri lasketiirus ning teooria- NKK Alutaguse õppus maleva staabis. Auhinnaks saadi preemiareis ringkonna aasta päeva võistlustele Soome ja Norrasse. Soomes võtsid Alu- tähistamine taguse võistlejaid vastu Helsingi Sinibaretid*. Võist- 23. oktoobril 2004

* ÜRO rahuvalvejõududes teeninud soomlaste ühendus Raivo Reinbärki foto

43 KL Alutaguse malev

kaste kohaliku rühma taastamisele suunas poisse ka ning mitmed aastapäevade tähistamiseks korraldata- Toilast pärit kotkaveteran Rein Martin. 1991. aasta vad pidulikud aktused. talvel korraldati Raadnal KL Viru Maleva Ida-Viru lipkonna esimene noorkotkaste ja noorkaitseliitlaste laager, mille eestvedajateks olid Paul Kesküla ja Anu Kodutütred Pahka (Hallik). Kodutütarde tegevuse taastamiseks Ida-Virumaal 1993. aastaks olid Alutaguse noorkotkastega liitunud võib lugeda 1992. aastat, mil Illuka Põhikoolis tööta- Jõhvi ja Lüganuse rühm. Noorkotkaid hakkas juhen- nud õpetaja Anu Pahka (Hallik) korraldas tütarlaste dama Argo Bachfeldt, kes oma aktiivse tegevusega enesekaitsetreeninguid. Sellest grupist kujuneski hil- liitis veel kaheksa rühma. Tema eestvedamisel muu- jem Illuka kodutütarde rühm, mille juhiks sai Illuka tusid traditsiooniks iga-aastased suurlaagrid koos kooli õpetaja Heli Ekstein (Virolainen). Samal aastal kodutütardega. hakkas Jõhvis noorkotkaste ja kodutütarde rühma Aastail 1991–2001 oli maleva tegevuses olulisel vabatahtliku juhina tegutsema Argo Bachfeldt. Kodu- kohal tegusate noortejuhtide leidmine, nende koo- tütred ja noorkotkad tegutsesid sel ajal käsikäes: kor- litamine ja vabatahtlike instruktorite kaasamine raldati ühislaagreid Konsu järve ääres, käidi matka- noorsootööle. Põneva ja regulaarse tegevuse korral- del, tähistati jõulupühi, võidupühal ja EV aastapäeval damine tagas Noorte Kotkaste maleva tugevuse ja osaleti pärgadepanekul mälestusmärkidele. Laagrites 2001. aastaks oli malevas 158 noorkotkast. Rühmad ja õppepäevadel koguti teadmisi esmaabis, orientee- tegutsesid Avinurmes, Illukal, Jõhvis, Kohtla-Järvel, rumises ja matkatarkustes. Kodutütred ei unustanud Kohtla-Nõmmel, Lüganusel, Mäetagusel, Narvas ka ilumeele arendamist käsitöö ja kunsti kaudu. (Narva ja Stepihundi rühmad), Sinimäel, Tudus ja 1994. aastal määrati Argo Bachfeldt Kodutütarde Tudulinnas. Alutaguse noorkotkaid on kaua juhtinud Alutaguse ringkonnavanema kohusetäitjaks ja aasta Kalev Naur, kes alles hiljuti andis juhtimise üle uuele hiljem esimeseks ringkonnavanemaks. Kodutütarde pealikule Argo Bachfeldtile. ringkonna vanematena on tegutsenud veel Diana Praegu on malevas 20 rühma 300 liikmega ja 17 rüh- Beltadze (Smirnova), Kaie Käär ja 2004. aastast juhib mapealikut, kelle juhtimisel aktiivselt tegutsetakse. kodutütreid Marika Schasmin. Noorkotkaste põhiliseks tegevusalaks on matkad Praegu tegutseb Alutaguse kodutütarde ringkon- ja õppelaagrid. Osaletakse vabariiklikel võistlustel nas 14 rühma: Avinurmes, Illukal, Jõhvis, Kiviõlis, orienteerumises, laskmises, males, kabes, suusatami- Kohtla-Järvel, Laekveres, Lüganusel, Mäetagusel, ses ja laskejooksus, kus on saavutatud märkimisväär- Narvas, Sondas, Toilas, Tudulinnas, Ulvil ja Veneve- seid tulemusi. Parimaks kohaks karikate ja diplomite res. Ringkonnas on u 200 tegevliiget ja 14 vabataht- eksponeerimiseks on Kotka Kodu ruumid KL Alu- likku noortejuhti. taguse Maleva staabis. Kotka Kodu avati pidulikult Kodutütarde organisatsiooni eesmärgiks on kas- Uute liikmete vas- 19. märtsil 2005 ja on leidnud kasutamist ajaloolise vatada noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut tuvõtmine 2006. väljapaneku eksponeerimisel ning koosolekute ja kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust isa- aastal, pildil Noorte õppepäevade korraldamise kohana. Ruumid valmi- maa ja oma kodu vastu ning austada eesti keelt ja Kotkaste rühmajuht sid suuresti tänu Noorte Kotkaste juhi Kalev Nauri eesti meelt. Sellest on Alutaguse kodutütred oma Anneli Bogens aktiivsele tegutsemisele. Noorkotkaste igapäevaellu tegevuses ka juhindunud. Kodutütred osalevad KL kuuluvad ka käsitöö- ja omaloomingukonkursid, Alutaguse Malevas ja ringkonnas korraldatavatel isa- Raivo Reinbärki foto koostööprojektid piirivalve, päästeameti ja politseiga maalistel aktustel, EV ja võidupüha tähistamisel ning löövad alati kaasa üleriigilise Kodutütarde organisatsiooni ettevõtmistes. Ühise tegevuse arendamisel on olulised maastikumängud ja matkad. Osavõtt lau- lulaagrist, kunsti- ja käsitöönäituste korraldamine, kaasalöömine parkide korrastamisel, vastla- ja kad- ripäevade tähistamine ning jõulupeod rühmades – kõiki neid ettevõtmisi, mis aastate jooksul on korda saadetud, ei jõua üles lugeda. 2007. aastal tähistasid Alutaguse kodutütred Illuka mõisas pidulikult organisatsiooni 75. aastapäeva. Ürituse organiseeris Illuka kodutütarde juht Anneli Bogens. Peo avasõnad lausus ringkonnavanem Marika Schasmin, seejärel esinesid Illuka kodutütred väikese eeskavaga. Noori oli nende pidupäeval õnnitlema tulnud Kodutütarde peavanem Angelika Naris. Tubli- maid kodutütreid õnnitleti peavanema ja ringkonnavanema tänukirja ja väikese meenega. Samuti tänati organisatsiooni abistajaid ja suuremaid toetajaid. Kodutütarde ettevõtmised on ikka toimunud koos- töös KL Alutaguse Maleva, NKK Alutaguse ringkonna, Jõhvi, Illuka ja Mäetaguse vallavalitsuse ning Ida-Virumaa piirivalvega. Alutaguse kodutütarde ringkond sai endale lipu, kui

44 KL Alutaguse malev

Kodutütarde kõigi ringkondade lipud õnnistati 23. märtsil 2007 Kaarli kirikus Tallinnas. Kirikust mindi lippudega Kodutütarde 75. aastapäeva pidulikule koosviibimisele Estonia kontserdisaalis, kus osales ka vabariigi president Arnold Rüütel. Vaade tulevikku KL Alutaguse Malev vaatab töiselt tulevikku. Oluli- semaks peab tänane malevapealik major Ain Krondel malevkondade väljaarendamist eraldiseisvate üksus- tena ja nende iseseisva osatähtsuse suurendamist malevas. Malev on avatud uutele mõtetele ja loodab Kaitseliiduga liituvat enam noori inimesi, eriti koo- linoori. Oluline on ka maleva tegevus- ja olmetingi- Kodutütarde muste parandamine – jätkub Jõhvis asuva staabihoone 75. aastapäeva ülemiste korruste väljaehitamine, et parandada spor- tähistamine timistingimusi, ning Muru lasketiiru-harjutusväljaku 20. jaanuaril 2007. ehitus ja korrastamine Avinurmes. Traditsioone aus- Keskel KT Alutaguse tav on pilguheit minevikku – maleva ajaloomuuseum ringkonna vanem on erilise tähelepanu all. Ning loomulikult jätkub Marika Schasmin koostöö kohalike omavalitsuste ja jõustruktuuridega, aga ka raja taga Soome Kymenlaakso reservistidega. Raivo Reinbärki foto

Kasutatud allikad

170 E. Vinkleri suulised mälestused. [Märkmed autori valduses] 188 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 62, 1. detsember 1994. [KL Alutaguse 171 T. Vohta suulised mälestused. [Märkmed autori valduses] Maleva valduses] 172 Samas 189 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 37, 6. detsember 1995. [KL Alutaguse 173 T. Vohta suulised mälestused. [Märkmed autori valduses] Maleva valduses] 174 A. Kodu suulised mälestused. [Märkmed autori valduses] 190 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 2, 3. jaanuar 1995. [KL Alutaguse Maleva 175 Kaitseliidu aastaraamat 2001. Tallinn 2002, lk 27 valduses] 176 KL ülema käskkiri nr 87, 22. detsember 1993; KL ülema käskkiri nr 171, 1. 191 Jõhvi malevkonna juhatuse otsus nr 5, 4. september 2005. [KL Alutaguse Maleva august 1996; KL ülema käskkiri nr 94, 26. veebruar 1999; Kaitseväe juhataja valduses] käskkiri nr 937-P, 31. oktoober 2003; Kaitseväe juhataja käskkiri nr 927, 15. 192 Jõhvi malevkonna juhatuse otsus nr 1, 1. veebruar 2005. [KL Alutaguse Maleva oktoober 2007; Kaitseväe juhataja käskkiri nr 156-P, 29. veebruar 2008. [Koo- valduses] piad KL Alutaguse Maleva valduses] 193 Jõhvi malevkonna juhatuse otsus nr 1, 10. jaanuar 2007. [KL Alutaguse Maleva 177 A. Kodu suulised mälestused. [Märkmed autori valduses] valduses] 178 Samas 194 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 28, 8. veebruar 1993. [KL Alutaguse 179 A. Kodu suulised mälestused. [Märkmed autori valduses] Maleva valduses] 180 A. Kodu suulised mälestused. [Märkmed autori valduses] 195 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 23, 6. juuli 1993; KL Alutaguse Maleva 181 Samas pealiku käskkiri nr 56, 25. november 1994. [KL Alutaguse Maleva valduses] 182 E. Soode. Riigikaitse kõigile. – Eesti Päevaleht, Riigikaitse, juuni 2007, lk 20 196 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 2, 3. jaanuar 1995. [KL Alutaguse Maleva 183 KL Alutaguse Maleva juhatuse otsus nr 2, 2. märts 2004. [KL Alutaguse Maleva valduses] valduses] 197 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 29, 17. märts 2000; KL Alutaguse 184 KL Alutaguse Maleva juhatuse otsus nr 10, 11. oktoober 2001. [KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 31-P, 2. aprill 2004; KL ülema käskkiri nr 308-P, 24. Maleva valduses] oktoober 2007. [Koopiad KL Alutaguse Maleva valduses] 185 KL Alutaguse Maleva juhatuse otsus nr 6, 24. oktoober 2007. [KL Alutaguse 198 KL Alutaguse Maleva juhatuse otsus nr 1, 1. veebruar 2005. [KL Alutaguse Maleva Maleva valduses] valduses] 186 KL Alutaguse Maleva juhatuse otsus nr 3, 12. aprill 2005. [KL Alutaguse Maleva 199 A. Kodu suulised mälestused. [Märkmed autori valduses] valduses] 200 NKK Alutaguse ringkonna juhatuse protokoll nr 1, 5. juuli 2007. [KL Alutaguse 187 KL Alutaguse Maleva pealiku käskkiri nr 59, 5. detsember 1994. [KL Alutaguse Maleva valduses] Maleva valduses] 201 Noorkotka käsiraamat. I anne, Alati valmis. Noorte Kotkaste Päästaap. Tallinn, 1931