EESTI EEST! Pilguheit Kaitseliidu Lähiminevikku 1988–2008
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
EESTI EEST! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988–2008 EESTI EEST! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988–2008 Tallinn 2008 Peatoimetaja: Merike Jürjo Toimetuskolleegium: kapten Neeme Brus, kapten Ivar Jõesaar, major Meelis Kivi, PhD Ago Pajur, major Mart Puusepp, Tanel Lään Fotod: KL digitaalne fotoarhiiv Kaitseliit ISBN 9985-9564-?-? Kujundus Rainer Alas KUMA KIRJASTUS, 2008 [email protected] Trükk: Kuma trükikoda, Paide Kõvaköide: Tallinna Raamatutrükikoda Tagasipilk minevikku kinnitab meie usku tulevikku Hea lugeja, damine, riigikaitse seostatus kodanikeühiskonnaga, see raamat püüab anda Sulle ühe võimaliku pildi välis- ja sisekaitselise tegevuse integratsioon, on Kaitseliidu lähiajaloost. Nagu ei saa kunagi rääkida märksõnad, mida klassikaliste armeemudelite tormi- ajaloo sajaprotsendiliselt täpsest kirjeldamisest, ei saa lise ümberhindamise ja muutmise perioodi üle elavas me ka väita, et järgnevates peatükkides on kirjas kõik Lääne-Euroopas peetakse täna tihti uuteks ja mood- ja kogu tõde. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on sateks. Võime julgelt sellise organisatsioonimudeliga ka erinevaid arvamusi, hinnanguid, meenutusi ja ka tulevikule vastu minna, ilma et peaksime taotlema tõekspidamisi. Ometigi võime seda raamatut luge- pidevaid revolutsioonilisi reforme. Asume tugeval des leida palju kinnitusi neile ühistele väärtustele, filosoofilisel ja ideoloogilisel alusel, mis lubab meile millele tuginedes saame selge pilguga vaadata Kait- rahulikku ja tasakaalustatud arengut. seliidu tulevikku. Üheks meie peamiseks jõuks on ühised jagatud väär- Kaitseliidu taasloomisele vahetult järgnenud aastatel tused, millele tuginebki Kaitseliidu tulevikuvisioon: oli organisatsiooni pilk enda määratlemisel ja tege- vabatahtlikkus, isamaalisus, kogukonna- ja perekesk- vuse korraldamisel suunatud ennekõike minevikku. sus, avatus ja omaalgatus. Neid väärtusi tuleb hoida Taasloodava organisatsiooni eeskujud, aated ja ka ja sihikindlalt arendada. Kaitseliidu tegeliku elu korraldamise juhised ammu- Kogu Eesti territooriumil organiseeritud jõu kohal- tati aastakümnetetagusest kogemusest. oleku ja valmisoleku tagamiseks vajalike nüüdisaeg- Organisatsiooni arenedes õpiti aeglaselt ja visalt sete mitmeotstarbeliste väikeüksuste arendamine on toime tulema oleviku probleemidega, suudeti hin- olulisim Kaitseliidu sõjalise ettevalmistuse osa. nata tegelikku olukorda nii ühiskonnas kui ka Kait- Samaväärselt tuleb arendada Kaitseliitu kui kodani- seliidus ning asuda lahendama konkreetsel hetkel keühendust, kujundades seda Eesti kodanikuühis- aktuaalsena tundunud probleeme. konna riigikaitselise suunitlemise liidriks. 2002. aastal, 12 aastat pärast Kaitseliidu taasloomist, Lisagem siia organisatsiooni juhtimise ja haldamise asuti koostama Kaitseliidu esimest arengukava aasta- jätkuva korrastamise ning ülesannete ja võimete teks 2003–2008. Täna oleme koostamas Kaitseliidu tasakaalustamise. tulevikuvisiooni järgneva kümne aasta perspektiivis Niisiis on Kaitseliidu tänaseks tulevikuvisiooniks ja konkreetset arengukava kuni 2013. aastani. traditsioonilistele väärtustele tuginev nüüdisaegne Kaitseliidu tulevikuvisioon rajaneb meie uhkel aja- kodanikeühendus ja riigikaitseorganisatsioon, mis loolisel traditsioonil, ühistel väärtustel ja aadetel, suudab kaasata Eesti kodanikke mõtestatud ja aren- aga ka tänase maailma kainel hinnangul ning meie davasse tegevusse ning täita sel teel kõige erineva- kasutuses oleval nüüdisaegsel oskusteabel. maid riigikaitselisi ülesandeid. Oleme esiisadelt pärinud kadestamisväärselt hästi Soovin Kaitseliidu lähiajaloo raamatu lugejatele ära- tänapäeva sobituva organisatsioonimudeli. Meie jaoks tundmise hetki minevikku meenutades ning kaasa- juba ajaloost tuntud eesmärgid, nagu kodanike vaba mõtlemist ja koostöötahet meie tulevikuvisioonide tahte kasvatamine, arendamine ja tegevusse raken- teokstegemisel! Raivo Lumiste Kolonelleitnant Kaitseliidu ülem KL ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste 5 See raamat on nagu piiritulp veel vallutamata maal, kõik tahaksid seda kasutada meie isesisvuse ja vabaduse mille sügavustesse kaob 90-aastane Kaitseliidu aja- kaitseks ja ainult selleks.1 Selle raamatu lehekülgedelt lugu. Kaitseliidu üldist ajalugu püüti kirjutada juba saab lugeja aimu, kuidas see üle aastakümnete püsi- enne II maailmasõda, kuid raamatute väljaandmiseni nud mõte laulva revolutsiooni tuultes jällegi tege- jõudsid siis vaid mõned malevad. 1940. aasta pöör- likkuseks vormus. Kaitseliidu taastamisele panid siis delised sündmused ja pärastsõjajärgne teine nõuko- ühelt poolt aluse isamaalised mehed, kes koondusid gude okupatsioon tegid Kaitseliidu üldajaloo koos- äreval ajal oma kodu ja eestimaiste väärtuste kait- tamise hoopiski võimatuks. Üleöö muutusid seni seks, ja teisalt kunagised kodutüred ja noorkotkad, uhkusega Kaitseliidu vormi kandnud 43 000 meest kes 1989. aastal organiseerudes alustasid Kaitseliidu ja pea 17 000 Naiskodukaitse sinihallis vormiklei- noorteorganisatsioonides omandatud väärtushinnan- dis naist, kodutütred ja noorkotkad riigivastasteks, gute elluäratamist. Aga nagu öeldakse – iga suur edu kellelt järgnenud okupatsiooniaastate jooksul võeti on kangekaelsuse triumf. Kaitseliidu kohta kehtib tõene ajalugu ja püüti võtta isegi nende mälu. Kuid see kõige ilmekamalt. soov ja püüd iseseisva riigi poole ei kadunud eest- Seega on tegu esimese raamatuga, mis üleüldse püüab laste mälust ning talletus vaid sügavamale mälusop- haarata Kaitseliidu ajalugu tervikuna ühe perioodi pidesse, oodates õiget aega. ulatuses. Pettub see, kes loodab raamatust leida hin- Mõte alustada Kaitseliidu üldajaloo uurimist ja talle- nangulist uurimust. Nendes ülevaadetes segunevad tamist sündis mõni aasta tagasi KL Peastaabi esindaja- dokumendid ja inimmälu, kusjuures mitmegi maleva tel ja mitme maleva ajaloouurijal. Otsus alustada just loos domineerib just viimane. See aga annab tõuke ja lähiajaloo jäädvustamisest – Kaitseliidu taastamisest tuletab meelde, kui oluline on just nüüd, kohe täna 1990. aastail tänapäevani, sündis üksmeelselt. Leiti, alustada veel mälussoppides peituvate mälestuste ja et veel on võimalik ühendada kuivad arhiividoku- meenutuste talletamist, veel üles otsida kolikamb- mendid ja asjaosaliste elav mälu, veel on meie hulgas ritesse paremaid aegu ootama pandud 1990. aastate isikuid, kes ise selles protsessis osalesid, veel mäleta- alguse dokumendid, mis mõnelgi puhul ruudulisele takse sündmusi ja inimesi, veel elavad mälus kõrvuti koolivihikulehele kirjutatuna ei jätagi tänapäeva dramaatilised ja naljakad pisiseigad. mõistes klassikalise dokumendi muljet, aga sisusse Kaitseliit on kolm korda sündinud – 1918, 1924 süüvides osutuvad Kaitseliidu malevkonna või Nais- ja 1990. Kas kolmandat korda sündida on kergem? kodukaitse jaoskonna taastamisprotokolliks. Arvatakse, et esimene sünd olevat kõige raskem, Iga ajalookirjutaja seisab keerulise ülesande ees, sest kuid selle raamatu taustal tundub, et kõige keeruli- lugeja soov on saada teada, kuidas kõik oli. Kuidas sem on olnud siiski viimane Kaitseliidu taassünd. kõik täpselt toimus? Kes komistas ja tõusis, kes kuk- Kaitseliit on oma mitmesugustel tegutsemisjärkudel kus ja langes? Inimese igavene tõejanu nõuab alatead- alati olnud hädaohu silmapilkude loomulik sünnitis. vuses lõplikkust, soovib absoluutset tõde. Kas üks Ennesõjaaegse Kaitseliidu lähimaks eesmärgiks oli inimene üldse suudabki selleni jõuda? Ega vist … luua olukord, kus organisatsiooni ridadesse koondu- Usun, et põhjaliku, laiahaardelise, Kaitseliidu erine- nud mehed mitte ainult ei oleks suutelised kasutama vaid tahke valgustava ajaloo kirjutamist jätkub veel nende kätte usaldatud füüsilist relva, vaid et nad ka mitmele Eesti ajaloolaste põlvkonnale. Merike Jürjo Peatoimetaja Merike Jürjo Peatoimetaja 6 Kronoloogia 1987 Viru lipkond) 23. august MRP–AEG korraldab Hirvepargi 12. aprill Asutatakse KL Rapla Malev (Rapla rahvakoosoleku lipkond) 21. oktoober Võrus tuuakse Vabadussõjas langenute 14. aprill Taasasutatakse KL Järva Malev mälestusele pühendatud meeleaval- 20. aprill Taasasutatakse KL Saaremaa Malev dusel esimest korda okupatsiooniajal 8. mai ENSV Ülemnõukogu otsusega taas- sinimustvalge lipp avalikkuse ette kehtestatakse nimetus Eesti Vabariik 9. mai Taasasutatakse KL Harju Malev 15. mai Interrinde meeleavaldajad ründavad 1988 Toompea lossi 24. veebruar esimest korda pärast Eesti okupeeri- 16. mai Alustatakse Eesti Kodukaitse loomist mist tähistatakse avalikult Eesti Vaba- 26. juuni Tallinna II malevkonna asutamine riigi aastapäeva 5. august Taasasutatakse KL Pärnumaa Malev august Jõgevamaal Tabiveres taastatakse KL 23. august Asutatakse KL Jõgeva Malev; üksus KL Tamme malevkond võtab pealik november Tartus luuakse rakendusspordi selts Harri Hennu algatusel Tartus maha Tarapita Lenini ausamba 16. november ENSV Ülemnõukogu võtab vastu 1. september Algab KL staabiõppus „Riigipiir ’90”, suveräänsusdeklaratsiooni mille käigus paigaldatakse piiritulbad Tartu rahulepinguga fikseeritud Eesti 1989 Vabariigi piiril 24. veebruar Algatatakse EV kodanike liikumine 3. november Eestimaa Noorkotkaste ja Kodu- 12. august Tahkurannas luuakse Noorte Kotkaste tütarde Organisatsioonide Liidu ja Kodutütarde organisat sioonide (ENKOL) loomine Tartus algatusrühm 10. november KL suurkogul valitakse esimene sõja- 23. august MRP 50. aastapäeval korraldatakse järgne keskjuhatus. Manivald Kase- Balti kett põld asub täitma KL ülema kohuseid 29. november KL Lääne Maleva registreerimine maavalitsuses 1990 30. november Esimese Noorte Kotkaste Liilia 9. veebruar Taasasutatakse Karksi malevkond rühma asutamine Tartus