Eile Sündinud Uude Panka on Raha Investeerinud 18 Aastat Tagasi

USD SEK Euribor ÄP indeks 0,70% 11,75 EEK 1,47 EEK 1,534 646,39 Äripäev alustab uue rubriigiga

Igal nädalal hakkab Äripäevas ilmuma rubriik “Kuidas...”, mille eesmärk on anda et- tevõtlikule inimesele praktilisi nõuandeid. Täna jagame tööõiguse spetsialisti Heli Raidve abil soovitusi, kuidas pärast uue töölepinguseaduse jõustumist lõpetada töötajaga töölepingut. 13

| Neljapäev, 7. mai 2009 | nr 86 (3806) | 25 kr | ARVAMUS

Kui meil puuduks vaba Hansapankurite juurdepääs ELi turule, kuhu üle 80 protsendi ekspordist läheb, siis ei oska ette ku- uus tulemine jutada, mida ja kuhu me Eile sündinud uude panka on raha investeerinud müüksime. 18 aastat tagasi panga loonud meeskond 4–5, 10

Kristiina Ojuland, riigikogu aseesimees 11

INVESTOR 35% on USAs ametlik ettevõtete mak- sumäär. Reaalselt laekub sellest oluliselt vähem tänu paradiisisaartele, mis aitavad mak- suraha kokku hoida. 16–17 LISAKS TÖÖSTUS 14 Ülikoolid alusta- vad sügisel ma- terjalitehnoloogi- de koolitamist. LISAKS KAUBANDUS | 6.–19. mai 2009 | nr 2 (2) | tasuta ajaleht | Ostes uuele tõusule!

Näitleja Anne Veesaar Kristiine keskuse Montoni poes riideid proovimas. Teda abistab poe klienditeenindaja Irina Tihhomolova. Foto: Veiko Tõkman Anne Veesaar: tingi hinnas ja Kunagised Hansapanga asutajad Hannes Tamjärv ja Rain Lõhmus istuvad kõrvuti ka LHV Panga nõukogus (fotomeenutus aastast 1996). Foto: Erik Prozes nõua eestimaist

Ekspert: üürnik võiks HPV-vaktsiin saab KPMG juht Eesti pinna välja osta Eestis tasuta promo Energiat ei müüks Lennujaama kulud Ärikinnisvarateenustele spet- Reklaami HPV-vaktsiinile, KPMG energeetikasektori glo- sialiseerunud Colliers Interna- mis päästab noored naised baalne juht Peter Kiss on üks tional Eesti esinduse tegevdi- papilloomviirusest, mille tea- nende hulgast, kes ei toeta ra- neelasid kasumi rektor Avo Rõõmussaar usub, tud tüübid põhjustavad ema- handusminister Ivari Padari va- Ehkki mullu läbis Tallinna Len- deks. Tallinna Lennujaaama ju- et üürnik võiks võimaluse kor- kakaelavähki, teevad Eestis ära litsusele saadetud ettepane- nujaama rohkem reisijaid kui hatuse esimees Rein Loik pidas ral turu madalseisu ära kasuta- kümme naist, kes tahavad vä- kut kaaluda Eesti Energia bör- Rein Loik, Tallinna Lennujaa- 2007. aastal, läks suur osa tu- tulemusi heaks, sest aasta lõ- da ja üüripinna välja osta. 2 hiennetusele kaasa aidata. 6 sile viimist. 8 ma juhatuse esimees ludest lennujaama ehitustöö- petati siiski plussis. 3

aripaev.ee Kas piimandus on hääbuv äri? loe online-intervjuud E-Piima juhiga täna kell 11 Äripäev 7. mai 2009 toimetaja Riina Valmsen, tel 667 0160, e-post [email protected] 2 PÄEVA NÄGU Erki Kilu saab hääde mõtetega panga juhiks Peaaegu aasta kulus LHV-l ﬁ- pank tahab säilitada omanäo- nantsinspektsioonist kredii- lisust ega taha kujuneda klas- diasutuse tegevusloa saami- sikaliseks jaepangaks kümne- seks, aga eile ta siiski tuli. te kontorite ja sularahaarvel- Luba nimelt, et Maarjamaal dustega. Äriühingu uueks ni- võiks eesti mehed jäl- meks saab lähitulevikus AS le ühe “päris oma LHV Pank. Praegu on vastsün- 5MIN Eesti panga” teha. dinul 34 aktsionäri ja 100 mil- Erki Kilu juhitav jonit krooni aktsiakapitali.

ÜKS KÜSIMUS Hoia kokku automaksult! Kinnisvara Äripinna väljaost tooks säästu rendimaksetelt Eilne Äripäev kirjutas Ettevõtte autode jälgimine, sõidupäevik 254.- börsifirmade juhtide hii- Ettevõtjast üürnik võiks mõelda gelsissetulekuist. Vaata www.valve.ee või helista 687 0722 Kas kahjumis rendipinna väljaostmisele börsifirma Ärikinnisvarateenustele KAMPAANIA “Euroopa Komisjon tahab väl- keskendunud Colliers Inter- NUMBER Iirlased upitavad riiki jendada toetust Läti valitsu- juhtkonna national Eesti esinduse te- sele eelarve kärpimisel ja re- gevdirektor Avo Rõõmus- kriisist välja formide elluviimisel,” üt- palku peaks saar rääkis eile Soraineni Kui eestlased arutasid ideid les Almunia pärast kohtu- ärihommikusöögil, et üks 20% Eesti elu edendamiseks mõt- mist Läti peaministri Valdis langetama? võimalus üürnikul turu ma- võivad kinnisvarahinnad tetalgutel, siis iirlased on Dombrovskisega, vahendas dalseisu ajal on osta üüri- Colliers International Ees- käivitanud veebilehe Ideas Läti Delfi. pind raskustesse sattunud ti hinnangul praegusest tase- Campaign, kuhu koguvad ini- “Selleks, et 2011. aastal eu- kinnisvaraomanikult välja. mest veel allapoole langeda. meste ettepanekuid ja ideid role üle minna, tuleb eelarves majanduskriisist ülesaami- teha vajalikud muutused ja vä- “Hästi kapitaliseeritud üür- seks. hendada inflatsiooni,“ ütles Andrus Allik, ASi Decora nik võiks kaaluda üüritava pin- Parimad ideed on plaanis väl- Almunia. nõukogu esimees na väljaostu, mis aitaks üüri- ja sõeluda ja edastada Iiri va- Läti SKP võib tänavu kahane- maksete pealt tulevikus mär- litsusele. da 13%. oomulikult. See on kimisväärselt säästa,” soovitas Märtsikuuga saadi kokku ligi eetika küsimus. Tänu Rõõmussaar. Teine asi, mida L 5000 ettepanekut, mis küüni- INVESTEERIMINE börsil olemisele võib ta soovitas, oli see, et liiga suu- Colliers International vad turismi arendamisest met- Pensionifondide ju firma kapitaliseeritud reks jäänud üüripind allüürni- Eesti esinduse tegevdirektor sa istutamise ja maksusoo- olla, aga see ei tähenda, et kule välja üürida. Tema kinni- Avo Rõõmussaar jagas eile dustusteni rahvusvahelise fil- kogumaht 12,7 mld juhtkonnale võiks põhjen- tust mööda on omanikud lah- Soraineni ärihommikusöögil mitööstuse Iirimaale toomi- Eesti pensionifondide kogu- damatult kõrgeid palkasid kelt sellise asjaga nõus. soovitusi äripindade rentni- seks. maht on 1. mai seisuga 12,7 maksta, kui firma ise on Soraineni partner Kaido kele. miljardit krooni, liitunuid on kahjumis. Juhtkond peaks Loor märkis, et seaduse ko- Foto: Andres Haabu EELARVE kokku 584 467. ettevõtte aktsionäridega haselt peab omanik üürniku- Almunia ergutab Lätit Väärtpaberikeskus soovitab selles küsimuses solidaar- le allüürnike võtmist võimal- kõigil kogumispensioniga liitu- ne olema. dama. Rõõmussaar avaldas arva- lahendamisele või oma klien- säästmist jätkama nutel vaadata läbi oma senised must, et turuosalised võiksid di seisukohtade kaitsmisele Euroopa Komisjoni rahandus- investeeringud pensionifondi- Rõõmussaar enne kahte istuda ühise laua taha ja sel- kohtus. volinik Joaquin Almunia aval- desse, sest selle aasta juunis aastat turul tõusu ei oota geks teha, millised võiksid olla Samas möönis Pihkva, et das üleeile Riias toetust Läti lõpetab riik ajutiselt omapool- Küsimuse peale, kui palju ar- büroo rendihinnad, et kaoksid häid eksperte, nagu häid spet- valitsuse eelarvekärbetele. sed 4% sissemaksed. vab Rõõmussaar ärikinnisva- ära väga suured käärid pakku- sialiste ikka, on raske leida. Sven Aria, Lextrans OÜ ra hindu veel langevat, ütles mise ja nõudluse vahel. Selleks, et saaks ehituse kva- tegevjuht kinnisvaraekspert, et kui üldse Soraineni advokaat Leho liteeti määrata, on oluline le- mingeid numbreid välja öelda, Pihkva rääkis, et möödunud pingu selge ja ühemõtteline Investeerimine Kaotus börsidel seenesestmõistetavalt, siis need võiksid olla praegus- ehitusbuumi pärandiks on sa- sõnastus. Kindlasti peaks tel- Itegemist on ju puht- test kõige madalamatest hin- genenud ehitusvaidlused, mis lija ehitajat kvaliteediproblee- Aadu Luukase SA sai eetilise küsimuse ning natasemetest 20% väiksemad. kõige enam puudutavad kvali- mi ilmnemisest teavitama ja laialt tunnustatud põhi- Ja ta ei usu, et enne kahte aas- teediprobleeme. täpselt kirjeldama, milles puu- mõttega. Kui tulemusi po- tat võiks kinnisvaraturul pare- dus seisneb. 3,9 miljonit kahjumit le, ei pea ainult aktsionärid maks minna. Ehitusvaidluse puhul on Pihkva sõnul ei ole Ees- kannatama, vaid ka juht- Rõõmussaar rääkis, et nii oluline leida ekspert ti kohtupraktikas selgelt väl- Manalateele läinud suuret- makstes sisse 10 000 eurot (156 kond, kuna nemad on n-ö investorid kui ka omanikud Vaidluse lahendamise seisuko- ja kujunenud saamata jäänud tevõtja Aadu Luukase nime- 466 krooni). Kokku oli sihtasu- esimese ringi vastutajad et- võiksid rohkem rahulduda pa- halt pidas advokaat väga oluli- tulu väljamõistmise tingimu- line sihtasutus sai eelmisel tusel mullu kolm annetajat, tevõtte majandustulemus- kutavaga, mitte ihaldada pare- seks eksperdi määramist, kes si, aga advokaat loodab, et see aastal väärtpaberiturgudelt teised kaks Tallinna Sadam AS te eest. mat. “Ma väga loodan, et min- saab anda hinnangu kvalitee- olukord aja möödudes pa- 3,9 miljonit krooni kahju- (50 000 kr) ja Carrot Konverent- gil ajal jäädakse pakutava kau- diprobleemide tekkepõhjus- raneb. mit. sid OÜ (10 000 krooni). baga rahule,” ütles ta. tele ja aidata kaasa vaidluse Virge Haavasalu Aadu Luukase sihtasutu- Sihtasutuse investeerimis- se lõi tema poeg Indrek Luu- portfelli maht vähenes eelmi- kas, see registreeriti 21. juunil se aasta alguse 14,98 miljonilt 2007. Sihtasutuse eesmärk on Rain Hüva, ASi Viljandi Eelnõu Komistuskiviks sai juurdepääs internetile kroonilt aasta lõpuks 10,35 Eesti ühiskonna tasakaalus- Aken ja Uks tegevjuht miljonile. Sihtasutus märgib tatud arengu edendamisele ja Euroopa Parlament blokeeris oma aruandes, et loodetavas- rahva elukvaliteedi tõstmisele ui juhi palgatin- ti ei kesta langus finantstur- suunatud tegevuse toetamine. Kgimustes on juba gudel kaua ning tulevikus ha- Selle eesmärgi saavutamiseks kokku lepitud, po- telekomituru reformi katakse börsidelt ka tulu tee- annab sihtasutus välja iga-aas- le enam midagi targutada. nima. tast missioonipreemiat, mille Börsiettevõtte juhiga on Euroopa Parlament hääle- Varem Euroopa Komisjoni, lega liikmesriigid ei ole valmis Sihtasutuse vara haldas suurus on miljon krooni. praegu aga niimoodi, et ta tas eile seaduseelnõu vas- liikmesriikide ja Euroopa Par- nõustuma. See puudutab in- Hansapanga (Swedbanki) va- Eelmisel aastal valiti mis- teeb tööd, aga aktsionär ei tu, mis oleks kaasa toonud lamendi vahel kooskõlastatud ternetile juurdepääsu. rahaldus. Samas on praegune sioonipreemia laureaadiks teagi, milleks ta motiveeri- Euroopa Liidu telekommu- eelnõule sai komistuskiviks Pakett läheb nüüd n-ö lepi- Swedbank olnud ka sihtasu- professor David Vseviov. tud on. nikatsioonituru ulatusliku hilises järgus parlamendis sis- tusringile, kus püütakse leida tuse kõige suurem annetaja, Annika Matson reformi. se hääletatud muudatus, mil- kompromissi. aripaev.ee

Peatoimetaja: Toimetus: Reklaamiosakond: Tellimine ja levi: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Meelis Mandel e-post: [email protected] e-post: [email protected], e-post: [email protected], hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea- Väljaandja: AS Äripäev tel: (372) 667 0111, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 tel: (372) 667 0099, begraaﬁka (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn faks: (372) 667 0265 Seminarid ja käsiraamatud: või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- faks: (372) 667 0300 sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, Korrespondent Tartus tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine internetis tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus- faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Väinu Rozental, Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: www.aripaev.ee/tellimine olekuta keelatud. Trükk AS Kroonpress [email protected] tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Äripäev veebis: www.aripaev.ee Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Riina Valmsen, tel 667 0160, e-post [email protected] 7. mai 2009 Äripäev 5 MINUTIT 3 NUMBER VÄRSKE MÕTE LOE VEEBIST HOMME Tarmo Kõuts Lugejate lemmikud Pikad järjekorrad sunnivad Riigikogu liikme Tarmo Hansa Candle’i küünal tõi Kõutsi hinnangul võiks So- IKEA-le 6 miljonit trahvi (4111) inimesi tasulisse arstiabisse. maalia vetes liikuvate kau- Börsitippude töötasu ulatus balaevadele panna relvas- üle poole miljoni (3607) tatud kaitsemeeskonnad, Padar kaalub vanemahüviti- 64 kelle väljaõpe võiks toimu- se kallale minekut (2828) aastat möödub laupäeval da ka Eestis. Admiral Kõutsi II ilmasõja lõppemisest. Täna analüüs näitab, et piraatide saabub Vladivostokki seda tä- tegevus on organiseeritum, histama USA raketiristleja. kui pealtnäha paistab. www.aripaev.ee loe Äripäevast

Lennundus Mullu tehtud suurinvesteeringud peaksid hakkama end tagasi teenima DETAILPLANEERING Kohus ütles Tivoli projektile “ei” Tallinna halduskohus tühis- Lennujaam püüab plusspoolele jääda tas kohtuotsusega Tallinna linnavolikogu otsuse, mille- Mullu suurinvesteeringute ga kehtestati Narva mnt 67 tõttu kasumis suure tagasi- VÕRDLUS Lennujaama tulud ja kulud (nn Tivoli) projekti detailpla- sammu teinud Tallinna Len- neering, teatas Arco Vara nujaam üritab ka sel aastal Laienemine tõmbas tühjaks: kulud kasvasid kiiremini kui tulud börsile. plusspoolele jääda. Tallinna linnavolikogu ot- Tallinna Lennujaama majandustulemused, mln kroonides suse on vaidlustanud Tivo- li projekti kinnistuga piirne- “Võib öelda, et kasumi ka- tulud müügitulu põhivara ja kulude finantseerimine muud tulud hanemise taga on investeerin- va elurajooni korteriomanik, gud. Kui vaadata aruannet, siis 2007 421 kelle väitel pole detailpla- seal on näha kasvanud amorti- neeringus ette nähtud 780 satsiooni,” ütles Tallinna Len- 2008 480 parkimiskohta kooskõlas nujaama juhatuse esimees Tallinna parkimise korral- Rein Loik. kulud damise arengukavaga, mil- Lennujaama kasum kuk- le kohaselt peaks parkimis- 318 kus 2007. aasta 102,5 miljonilt 2007 kohti olema vähemalt 907. kroonilt mullu 16,7 miljonile Arco Vara on menetlus- kroonile ehk 87%. Samas käive 2008 463 se kaasatud kolmanda isi- kasvas 15% ehk 415,7 miljonilt kuna. Arco Vara peab apel- kroonilt 480 miljonile krooni- kaubad ja teenused tööjõud põhivara kulum tegevuskulud muud kulud latsioonkaebuse esitamist le. Mullu investeeriti üle 1,2 Allikas: AS Tallinna Lennujaam põhjendatuks. miljardi krooni. INKASSO Suurinvesteeringutesse NUMBER tehakse paus TAUST Maksenõudeid kaks Sel aastal on plaanis vaid häda- Tallinna Lennujaama len- 646 miljonit krooni. Ehitus- korda rohkem vajalik tehnika uuendamine ja nuliiklusala rekonstrueerimi- töid kaasrahastas 379 miljoni Eesti inkassofirmade and- suuri investeeringuid kavas ei 1,6 se ehitustööde maksumuseks krooni ulatuses Euroopa Liidu metel on nende läbivaa- ole. “Ootame languse lõppu, miljonit reisijat prognoosi- kujunes 670 miljonit krooni. Ühtekuuluvusfond. datavate juriidiliste isikute et reisijate arv kasvama hak- takse tänavu Tallinna Lennu- Ehitustöid kaasrahastati 457 2009. aastal valmivad III ja maksenõuete arv kasvanud kaks. Suuri investeeringuid ei jaama läbivat, mis on 11% vä- miljoni krooni ulatuses Ühte- IV kaubaterminal kokku mak- aastaga 2–2,5 korda. Kõige tule enne 2011. aastat. Tegime hem kui mullu. 2008. aastal lä- kuuluvusfondi kaudu. sumusega 43 miljonit kroo- probleemsemateks sektori- need ette ära ja nüüd peavad Tallinna Lennujaama juha- bis lennujaama 1,8 miljonit rei- Lennujaama reisitermina- ni, paigaldatakse uus maandu- teks on ehitus ja transport. need ennast tagasi teenima,” tuse esimees Rein Loik. sijat ehk 5% rohkem kui 2007. li arendamise projekti ehitus- missüsteem 17 miljoni krooni Kuni 2008. aasta augusti- selgitas Loik, lisades, et tehti Foto: Andras Kralla aastal. tööde maksumuseks kujunes väärtuses. ni oli kasvutendents täht- ka palju kärpeid. “Oleme igalt susetu, kuid sellest kuust poolt kärpinud. Palgafondi on algas võlgnike arvu järsk kärbitud üle 20%, veel rohkem nüüd on selge, et see number riumi transpordi asekantsler rasked ajad. “Esmaeesmärk jaamad alandavad tasusid, siis kasv. Kui võrrelda 2008. on langenud juhatuse tööta- on suurem. Eelmises kvarta- Eero Pärgmäe Tallinna Lennu- on, et lennujaam efektiivselt ministeerium Tallinna Lennu- aasta 1. kvartalit 2009. sud,” ütles Loik. lis oli see 25%. Ka oleme hin- jaama majandustulemusi. ja kasumlikult majandaks, et jaama selleks ei sunni. “Usal- aasta 1. kvartaliga, siis kas- Selleks aastaks prognoosib du langetanud ja ka selle tõt- tuleks väike kasum. Kui tuleb dame selles küsimuses täies- vas teisele ettevõttele võl- Loik kasumi ja käibe kahane- tu on käive väiksem,” ütles ta, Ministeerium loodab kahjum, peame vaatama, mil- ti tegevjuhtkonda. Mullu neid gu olevate ettevõtete arv mist, kui ta ei tahtnud täpsus- lisades, et eesmärk on lõpeta- tänavu väikest kasumit lised trendid on ja kuidas seda alandati. Tasusid ei saa lõpu- juba kaks korda, rääkis tada, kui suurt kukkumist len- da aasta kasumiga. Suuremat kasumit ministee- katta,” loetles Pärgmäe oma- tult langetada, siis ei tule len- Intrum Justitia ASi juht Ivar nujaam ootab. “Kui eelarvet te- “Väga head tulemused,” rium ei lootnudki, sest lennu- niku järgmiseks aastas seatud nujaam ots otsaga kokku,” üt- Tammemäe. gime, prognoosisime, et rei- kommenteeris majandus- ja jaam tegi mullu suuri inves- eesmärke. les Pärgmäe. sijate arv väheneb 11%, kuid kommunikatsiooniministee- teeringuid ja lennunduses on Kuigi naaberriikide lennu- Mariliis Pinn NAFTA Nafta hind kappab jälle ülespoole Töötus Kuuga võeti arvele üle 10 000 uue töötu Hinnad Hinnakäärid kuni 14% Toornafta barrelihind ker- kis eile kõrgeimale taseme- Aprillis registreeriti 1700 töötut Soomes kodutehnika le alates eelmise aasta no- vembrist, kuna USA valitsuse aruanne näitas naftava- vähem kui rekordkuus märtsis ELi keskmisest kallim rude suurenemist oodatust väiksemas mahus. Aprillis võeti arvele 10 179 se koondamise hüvitise saaja- Helsingin Sanomat võrd- mes kõrged, sai kinnitust ka USA toornafta varud kas- uut töötut, mis on võrreldes NUMBER te arv oli läbi aastate suurim, les kodu- ja välismaiste Eurostati kodutehnika hin- vasid eelmisel nädalal 605 märtsiga, mil uute töötute oli aprillis hüvitise saajaid 399 internetipoodide koduma- navõrdlusest, kus Soome oli 000 barreli võrra ehk 375,3 arv oli läbi aastate suurim, inimest vähem. Hüvitise kulu sinate hindu ja tõdes, et 2007. aasta tulemuste põhjal miljoni barrelini, mis tähis- 1719 töötut vähem, teatas oli 23,6 miljonit krooni. peaaegu kõik kodumasi- meelelahutuselektroonika tab kõrgeimat taset alates töötukassa. 20 705 Tööandja maksejõuetuse nad ja muu meelelahutus- poolest Euroopas neljandal 1990. aastast. Bloombergi inimesele maksti aprilli hüvitise määras töötukassa elektroonika maksab mu- ja kodumasinate hinnatase- küsitletud analüütikud Kuu lõpu seisuga oli töö- töötuskindlustushüvitist, hü- aprillis 810 inimesele. See on jal vähem kui Soomes. melt kuuendal kohal. Soome prognoosisid varude kosu- tuks registreerunuid 60 712 vitise maksmiseks kulus 93,9 303 inimese võrra enam kui hinnad olid ELi keskmisest mist aga 2,5 miljoni barre- inimest. Võrreldes märtsi lõ- miljonit krooni. märtsis ning üldse läbi aastate Väide, et hinnad on Soo- 13–14% kõrgemad. aripaev.ee li jagu. pu seisuga oli arvel 5733 töö- suurim maksejõuetuse hüviti- tut rohkem. Eelmise aasta ap- se saajate arv. Hüvitise määra- rillikuu näitajat ületas selle lustushüvitise väljamakse saa- miseks kulus aprillis 28,2 mil- aasta aprillis arvel olnud töö- jate arv töötukassa teatel es- jonit krooni. tute arv 3,6 korda. Jätkuvalt makordselt üle 20 000 piiri. Aprilli jooksul vahendas RAHVUSVAHELISED KAUBAVEOD on registreeritud töötus kõige Kollektiivse koondamise tööturuamet 2585 tööpak- kõrgem Ida-Virumaal ja Lõu- hüvitise määras töötukassa kumist, kuu lõpu seisuga oli isotermiliste ja külmikhaagistega ROYALTRANS OÜ, na-Eestis. aprillis 1577 inimesele. Võr- pakkuda 1425 vaba töökohta www.royaltrans.ee, [email protected] Aprillis tõusis töötuskind- reldes märtsiga, kui kollektiiv- (märtsi lõpus 1459). aripaev.ee PRANTSUSMAALE, HISPAANIASSE, PORTUGALI tel 650 9696, 53 481 820 Äripäev 7. mai 2009 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0338, e-post [email protected] UUDIS4 Vanad sõbrad asutasid Investeering Uue panga loomisel lõid kampa sõbrad ja töötajad Groupi investorid olnud varem tailide selginemist ma numb- kõik hingusele läinud Hansa- ritest rääkida ei tahaks. Kuid Kadri Paas pangaga seotud, olnud näiteks tuleb kapitali suurendamine [email protected] panga aktsionärid. “Ainult ja selles ma löön küll kaasa.” Veebruaris investeerisid ühel inimesel on olnud mingi Paraku hoidis ärimees ka sel LHV Groupi töötajad ja Han- muu äri,” ütles Lõhmus. nädalal rahast rääkides ma- sapanga taustaga omani- Milliste summade eest uued dalat profiili. kud eile seitsmendaks Ees- investorid aktsiaid märkisid? Uue panga juhi Erki Kilu- tis tegutsevaks pangaks “Ma ei tahaks teiste inimes- ga õnnestus Äripäeval rääki- saanud LHV Panka üle 95 te asjadest neilt luba küsima- da päev enne panga tegevusloa miljoni krooni. ta rääkida. Oli ka miljoni euro saamist. Siis ütles Kilu, et nen- paigutusi,” märkis pankur. de pangaks saamine on prae- Investeerimisfirma nõu- Lõhmus ei taha kuulda mõt- gu “menetlemise staadiumis kogu esimees ja suuromanik tekäiku, justkui saaks LHV ja 15. maiks peab see olema Rain Lõhmus rääkis Äripäeva- Pangast uus Hansapank. “Ei, menetletud”. le, et tema paigutas ettevõtte ma ei tahaks minevikku korra- aktsiakapitali kaks-kolm mil- ta. Ma siiski ütleksin, et Han- Panga aktsionäride arv jonit eurot. sapank sündis igapäevatööd kahekordistus aprillis “Ma nüüd täpset numbrit ei tegevate inimeste kätega. Aga Kilu kinnitas üleeile, et võrrel- mäleta, aga see oli ikka küm- see, kes uusi panku ehitab, on des aprilli alguse seisuga on neid miljoneid kroone. Ma pai- eelkõige ikka uus põlvkond,” LHV Groupis varasema 17 in- gutasin raha nii era- kui ka ju- ütles ta. vestori asemel tõesti tervenisti riidilise isikuna,” ütles Lõh- Lõhmus omab eraisiku ja 34 investorit, kusjuures varase- mus. Ta oli enda väitel ülejää- Lõhmus Holdingsi kaudu LHV mast 14 erainvestorist on prae- nud rahapaigutajatega võrrel- Groupist mai alguse seisuga guseks saanud 22 erarahasta- des kõige heldema käega. kokku 51 protsenti. jat. Samas keeldus ta nimeta- Lõhmuse sõnul ei reklaa- LHV Groupi nõukogu lii- mast, kes ja kui palju alusta- minud nad aktsiaemissiooni ge Heldur Meerits ütles päev vasse panka raha paigutasid. laialt välja. enne panga tegevusloa saa- “Ootame ära finantsins- mist, et investeerimisfirmal pektsiooni otsuse meie litsent- Töötajatel oli võimalus LHV on jätkuvalt kindel soov ja sitaotluse kohta. Pärast seda Panga aktsiaid osta tahtmine pangaks saada. Sa- kommenteerime kõiki plaane “Andsime meie töötajatele või- mas soovitas ta LHV pangas- ja neid tegevusi, mida oleme maluse ettevõttesse investee- tumise kohta käivad küsimu- siiani teinud. Praegu ma pooli- rida. Ma arvan, et suurem osa sed esitada Lõhmus, Haavel & kut infot välja ei anna,” oli Kilu tuli isegi sealt. Kõik töötajad Viisemanni, 100protsendili- teisipäeval resoluutne. said võimaluse. Ja teiseks olid selt LHV Groupile kuuluva in- Eile pärastlõunal üritasin mõned vanad tuttavad. Kritee- vesteerimisfirma juhatuse liik- uuesti Erki Kiluga ühendust riumiks oli, et nad oleksid va- mele Erki Kilule. saada, kuid alustava panga tu- nad tuttavad, omaksid vara- “Mina olen LHVs kõrval- rundusjuhi Andres Kase arva- semat kogemust panka inves- seisja. Nõukogu liige, aga iga- tes ei olnud LHV juhatuse liik- teerimisel ja paratamatult pidi päevase ettevõtte käekäiguga mel ka eile, pärast pangandus- neil olema ka raha,” lisas suur- ei tegele,” jäi Meerits tagasi- loa saamist midagi teisipäeval investor muiates. hoidlikuks. väljaöeldule lisada. Ta ei nimetanud küll ühegi Kui Meerits jaanuaris LHV Telefonile ei vastanud ka “vana tuttava” nime, kuid täp- nõukogu liikmeks sai, ütles ta LHV Panga nõukogu liikmed sustas, et suuremal või väik- Äripäevale nii: “Ma investeerin Heldur Meerits, Tiina Mõis ja semal määral on uued LHV sinna raha ka, kuid enne de- Hannes Tamjärv. Juhid ei soovi oma rahapaigutusest panga aktsiatesse rääkida Küsisin, miks ja kui palju ei soovi ma oma isiklikke ra- tuse ja põhjused kommentee- on tulevase panga juhatu- haasju avalikkuse ees kom- rimata.” se liikmed alustavasse pan- menteerida.” Balti analüüsiosakonna ka oma raha investeerinud. Finantsjuht, juhatuse liige juht, juhatuse liige Erki Kert: Paraku – erinevalt panga Kerli Lõhmus: “Ei pea vajali- “Jätaksin neile küsimustele suuromanikust Rain Lõh- kuks antud teemat ega osalu- vastamata.” musest – ei nimetanud kee- se suurust avalikkusele kom- gi neist enda rahapaigutuse menteerida.” suurust. Privaatpanganduse juht, LOE ÄRIPÄEVAST juhatuse liige Indrek Nuume: IT- ja arendusjuht, juhatu- “Teie lahkel loal jätan ma oma “Hansapankurid teisel ringil” se liige Jüri Heero: “Kahjuks isiklike investeeringute ula- lk 10 tänane juhtkiri Tööhoos LHV pensionimüüjad Järve Keskuses rääkisid eile, et parim “kala”, mida püüda on noor inimene toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0338, e-post [email protected] 7. mai 2009 Äripäev UUDIS 5 TSITAAT TAUST NUMBER Ma nüüd täpselt LHVst sai viimaks pank Finantsinspektsioon andis Tulevase panga nõukogus eile ASile Lõhmus, Haavel & on viis Hansapangaga väga ti- ei mäleta, aga ma Viisemann krediidiasutuse te- hedalt seotud inimest: pan- gevusloa. ga asutajad Rain Lõhmus, Tiina paigutasin panka küm- Krediidiasutuse tegevuslu- Mõis, Hannes Tamjärv ja Hel- ” ba annab õiguse kaasata hoiu- dur Meerits ning Hansapan- seid ja muid rahalisi vahen- gas 1991. aastal Hansapan- 95,2 neid miljoneid kroone. deid. Ühtlasi jätkab LHV senis- ga finantsturgude osakonna miljoni krooni eest märksid LHV töötajad ja lähikondsed Rain Lõhmus, te investeerimiteenuste pak- juhatajana alustanud Andres veebruaris LHV Groupi aktsiaid, mida kasutada uue panga LHV Groupi suuromanik kumisega. Viisemann. aktsiakapitali sissemakseks.

KRONOLOOGIA Pangaks saamine võttis aega ligi aasta

13. mai 2008 13. veebruar 2009 LHV Group otsustas suuren- Lõppes ASi LHV Groupi uute uue pangaäri dada aktsiakapitali 12,6 mln aktsiate märkimine. Aktsiaid kroonilt 36 mln-ni. Samuti ot- märgiti kogusummas 95,17 sustas grupp muuta tütarﬁr- miljonit krooni, mis võimaldas ma LHV ärinime, muuta ja kin- LHV aktsiakapitali suurenda- nitada uue põhikirja ning suuda 100 miljoni kroonini. rendada aktsiakapitali. 2009 I kv 15. mai 2008 Keskenduti tegevusloa taot- LHV esitas ﬁnantsinspekt- lemisele, pangafunktsioonide sioonile krediidiasutuseks ja teenuste väljatöötamisele, saamise taotluse. IT-le, juriidilisele poolele. 18. detsember 2008 29. aprill 2009 LHV Group laiendas tulevase Tänaseks LHV Panga nime panga nõukogu kahe liikme kandva äriühingu aktsiakapi- võrra (Hannes Tamjärv ja Hel- tal kasvas 100 miljoni kroo- dur Meerits). Kunagisi Hansa- nini. Selle aasta teises pooles panga asutajaid ootasid nõu- panustab LHV Pank panga- kogus ees sama panga loomi- teenuste aktiivsemale pakku- sega seotud Tiina Mõis ja Rain misele Eestis. Lõhmus. Allikas: LHV majandusaasta aruanded

MIS ON MIS TAUST LHV Group Eestis tegevusloa alusel te- gutsevad krediidiasutused tütarfirmad: Lõhmus, Haa- tegevusluba alates vel & Viisemann (muutub tu- Krediidipank 13.02.1993 levikus LHV Pangaks) 100% SEB Bank 12.01.1993 ja LHV Varahaldus 61,96% Swedbank 08.02.1993 aktsiakapital 116,2 mln Tallinna Äripank 21.01.1993 krooni Marfin Bank 28.09.1999 1. mai seisuga 34 aktsio- BIGBANK 27.09.2005 näri. LHV Pank 06.05.2009 suuromanik Rain Lõhmus 51,1%ga Krediidiasutuste filiaalid grupis on suur osa väike- Bankas Snoras, Parex banka, aktsionäre: 14 aktsionä- UniCredit Bank, Allied Irish ri – aktsiaid kuni 100 000 Banks, DnB NORD, Danske krooni eest; 10 aktsionäri Bank, Nordea Bank, Pohjola 100 000–1 000 000 krooni Bank, Scania Finans, Svenska Allikas: LHV, e-register Handelsbanken Allikas: Finantsispektsioon

vanuses 25–30 aastat. Varsti on LHV Pangal võimalus lisaks investoritele hakata püüdma ka laenu- ja hoiusekliente. Foto: Veiko Tõkman Äripäev 7. mai 2009 toimetaja Riina Valmsen, tel 667 0160, e-post [email protected] 6 UUDIS

Kaader MTÜ Naised Emakakaelavähi Vastu tellitud sotsiaalreklaamist “Elusana oled sa ilusam”. Ravimiﬁrmade turundustöö teeb ära tragide naiste MTÜ

ga “Laulge kaasa”, külmal ajal roopas tegutsevatest analoog- bipaistvuses. Tõenäoliselt saa- Meditsiin peavad terviseloenguid kooli- setest organisatsioonidest ei vad nad ise ka aru, et siis on des. Tänavu kevadtalvel nõud- tea ta midagi. nende usaldusväärsus inimes- Sõsarad piiri taga sid nad riigikogus ümarlaual Kuulnud võimalikust võrk- te silmis suurem,” leidis Mody. MTÜ naisliikmed kinnita- misest rääkiva konverentsi Vaktsiini koos naistearstidega aru, kas turunduse skeemist, möönas Ta lisas, et kui nende eesmärk vad, et nad on täiesti sõl- EUROGIN (Europan Research ja millal riik HPV-vaktsiini ta, et asi võib jätta tõesti sellise oleks selge ja rahaallikad tea- tumatud ja omaalgatus- Organisation on Genital riiklikku immuniseerimiskav- mulje. “Aga selles mõttes on vä- da, ei oleks ka probleemi. likult koondunud. Kas ik- Infection and Neoplasia) aastas 10 va lisada kavatseb. Apteegihin- ga hästi, et mina, näete, isegi ei Teise vaktsiinitootja, MSD ka on? eestvedaja ning selle juur- naga maksaks see 35 miljonit teadnud seda. Ma ei välista, et farmakoökonoomika Balti rii- de 2008. aastal loodud orga- miljoni eest krooni aastas – sama summa keegi kuskil maailmas on and- kide juht Andres Müürsepp on Näiteks Prantsusmaal te- nisatsiooni Woman Against kulutati eelmisel aastal kogu nud sellise idee, aga kui meie MTÜ suhtes väga positiivne. gutseb sarnane organisat- Cervical Cancer (WACC) pre- vaktsineerimisprogrammile. tulime kokku, siis meie hulgas “Nad on hästi tublid,” ütles ta sioon 1000 Femmes 1000 sident. Umbes 7500 tütarlapse immu- ei olnud ühtegi ravimifirma leebelt ja kergelt venitades. Vies. Viimase domeen on re- Konverentsi suursponso- Violetta Riidas niseerimine tooks hinna mui- esindajat. Niipidi see käima ei “Seal on kümmekond aktiiv- gistreeritud Pariisis tegut- rid on läbi aegade olnud [email protected] dugi oluliselt madalamale. läinud,” kinnitas Leht. set naist, kes oma missiooni- seva günekoloogi Joseph Glaxo ja Merck – vaktsiinide Praegu jookseb eratele- “Ei mina oska öelda, kas tundest räägivad emakakaela- Monsonego nimele. tootjad. WACC korraldas pool Ravimifirmadel pole vaja kanalites MTÜ tellitud sot- see on võrkturundus, aga see, vähist ja et seda on võimalik Monsonego on 1998. aas- aastat tagasi esimese konve- oma HPV-vaktsiine Eestis siaalreklaam “Elusana oled et haigused tekivad meedias- ennetada,” kordas Mercki Ees- tal ellu kutsutud emaka- rentsi, kus käis Eesti MTÜ üldse turundada. Selle töö sa ilusam”. Sotsiaalreklaami se siis, kui ilmuvad ravimid, on ti juht Konstantin Rebrov juba kaelavähist ja selle enneta- esindajana Gerly Kedelauk. teevad nende eest vaba- võib erinevalt tavareklaamist üsna tavaline,” kommenteerib tuttavat retoorikat. tahtlikult ära tuntud naised. avaldada ka avalik-õiguslikus ravimiameti direktori asetäit- Küsimusele, kui tihedat meedias ning sellele kehtivad ja Alar Irs. koostööd nad teevad, vastas Kaks HPV-vaktsiini tootvat maksusoodustused. Samas Müürsepp, et nad on MTÜ MIS ON MIS TOETUSED ravimifirmat on ilmselt enda- on retseptiravimite reklaami- Ravimifirma: meie hoiame ametlik toetaja. Liikumise ko- HPV-vaktsiin Glaxo legi üllatuseks saanud Eestis mine nii karmilt reglementee- madalat profiili dulehel ei kajastu erinevalt 2007 Roosa Bussi tuur, 35 kümmekond kaitseinglit, kes ritud, et seda võib näha vaid Kahest üht HPV-vaktsiini teistest toetajatest ei Mercki Inimese papilloomiviiruse 000 krooni neile lobitööga teed sillutavad. arsti- või farmatseudikoodiga tootva GlaxoSmithKline Eesti ega Glaxo nimi. vastane vaktsiin sai alguse 2008 kalender, 6600 kroo- Naiste kingitus on väärt um- inimene. Tõsi, vaktsiinidele on (Glaxo) juht Akshay Mody va- aastatel 1991–1993, kui an- ni bes 5500 vaktsiinidoosi ehk tehtud erand. Vaktsineerimist jub sügavamalt oma valges- Firmajuht tõrjub tikehadele võeti viis patenti. Merck 10 miljonit krooni aastas – just võib reklaamida, kui ei ole ära se nahktugitooli, kui kuulis võrkturunduse juttu Kuigi 50aastastest nais- 2007 seksuaalterviseloen- nii palju läheb vaktsiini Eestis, toodud ravimi ega tootja nime. MTÜ põhjalikust meediaplaa- Jääb küsimus, kui reaalne ik- test on HPVga nakatunud gud koolides kirjutas Äripäeva väljaannde Selle vastu nad ei eksi. nist. Ta küsis hämmeldunult: kagi on, et kunagi aastal 1998 80%, on emakakaelavähi tek- 2008 MTÜ ja suvetuuri Meditsiiniuudised. Katse igat meediakajastust “Mis see on neil siis mingi sel- said kokku Joseph Monsonego, kimise tõenäosus siiski 0,1%. “Laulge kaasa” toetus Kümmekond noort naist, väärtustava MTÜga ühendust line tõsine kutsumus või… Ta- keegi Glaxost ja Merckist ning kes innukalt koos käisid ja ju- võtta luhtub. Naised on kõik haks teada, mis neid motivee- otsustasid ühiselt tegutse- ba kuu pärast esimese HPV- reisimas. Gerly Kedelauk tea- rib.” Mody kinnitas, et nemad da. Mõtlesid, et kuna ravimi- KOMMENTAAR vaktsiini Eestis registreerimist tab, et on Egiptuses. Reet Roos, on madalat profiili hoidnud ja reklaam on väga reglemen- rvata, et tegemist on ni mõne ravimifirma esinda- emakakaelavähi teemal vest- Maret Soom ja Pille Minev ole- panustavad teadlikkuse tõst- teeritud, siis rajame parem Akümne naiivse vaba- ja intervjuus MTÜ tegevuse lesid, registreerisid end 2007. vat Austraalias ning Heti Tulve misele pigem vähiliidu ja ars- MTÜdest koosneva võrktu- tahtlikuga, kes pisike- kohta, tuleb tunnistada, et aasta kevadel MTÜks Naised USAs. Nende PR-nõustaja Aive tide kaudu. runduse. se raha eest ravimifirmadel nn kosilasi on meil käinud. Emakakaelavähi Vastu. Levandi rändab Armeenias. Samas on Glaxo MTÜ te- Akshay Mody vastab eita- vaktsiini müüa aitavad, on MTÜ on tagasi lükanud kõik Ta soovitab tutvuda MTÜ vee- gevust kahel aastal toetanud. valt. “Ma ei usu. Kui ma vaatan, rumalus või pahatahtlikkus. projektid ja pakkumised, Loengud koolides ja bilehega. Mody sõnul on neil sel aas- kui transparentseks on Glaxos MTÜ on teadlikult vältinud milles osalemine oleks või osalemine suvetuuril Lõpuks õnnestub leida siis- tal eeljutu tasemel plaan ka kõik need asjad aetud, et keegi vaktsiiniga seonduvat turun- võiks näida vaktsiini propa- Nende missiooniks sai tõsta ki ka üks Eestisse jäänud MTÜ raadioreklaami toetada, kuid ei saaks öelda, et me tegeleme dustööd, kuid haiguse enne- geerimisena. Ilmselt on mõ- ühiskonna teadlikkust ema- liige, kes on nõus rääkima. Ida- rahataotlust pole nad veel saa- mingi asjaga. Kõik avalikusta- tamise osas ei ole vaktsiini nel ravimifirmal raske olnud kakaelavähi ennetamise ja Tallinna Keskhaigla naiste- nud. Jutt on sotsiaalreklaamist takse,” kinnitas ta. Tema sõ- võimalikkust maha salatud. seda keeldumist alla neelata. avastamise võimalustest. Su- kliiniku ämmaemand Diana “Elusana oled sa ilusam” ja 15 nul ei tohi nad arstidele isegi Tõe huvides ning selgita- MTÜ Naised Emakakaelavähi viti tuuritavad nad koos saate- Leht kinnitas, et teistest Eu- 000 kroonist. “Küsimus on lä- lilli kinkida. maks pisukest haput alatoo- Vastu toimetaja Riina Valmsen, tel 667 0160, e-post [email protected] 7. mai 2009 Äripäev UUDIS 7

Valitsus IRLi juht Mart Laar nimetas Padari ideid rumalaiks KAUBANDUS LENNUNDUS Euroopa jaemüügis Uued sihtkohad Genf, järsk langus Turu ja Kaunas Euroala riikides kukkus jae- Läti lennufirma airBaltic on Sotside maksuideed ajavad kaubanduse käive märtsis suvisesse lennugraafikusse 4,2%, mis on kõige järsem lisanud kolm uut sihtkohta – langus 1996. aastast, mil Genf, Turu ning Kaunas. Eurostat neid andmeid kogu- Reisijad, kes soovivad nime- kaasministritel harja turri ma asus. tatud sihtkohtadesse lenna- Agentuuri Bloomberg küsit- ta, saavad seda teha Riia len- Majandus- ja kommunikat- letud analüütikud ootasid nujaama kaudu, teatas firma. siooniminister Juhan Parts LOETELU oluliselt väiksemat langust “Turu on meie viies siht- ütles, et on kategooriliselt Näiteid kaalumisel – 2,6%. Veebruaris kahanes koht Soomes ning Kaunas maksude tõstmise vastu. olnud ettepanekutest jaemüüjate käive 4%. kolmas Leedu linnade seas. “Ei toeta maksude tõst- Euroopa Liidu 27 liikmesriigis Uued sihtkohad on muga- mist. Sisuliselt on see ole- Kehtestada eluasemelaenu kahanes jaekaubanduse käi- vad ka neile, kes kasutavad masoleva raha ümberjaota- intresside maksustatavast ve märtsis 3,1%. Läinud aas- Riiat transiitlennujaamana, mine.” tulust mahaarvamise õigu- ta märtsiga võrreldes oli suu- et lennata edasi näiteks Mi- sele kuni 30 000 krooni suurim langus Balti riikides: Lä- lanosse, Berliini, Pariisi või Rahandusminister Ivari rune ülempiir. Alternatiiviks tis -27,3%, Leedus -21,1% ja Veneziasse,“ kommenteeris Padari arvukate ettepaneku- oleks ka kogu eluasemelaenu Eestis -16,6%. airBalticu vastne kommerts- te kohta tõsta makse ja riigi- intresside mahaarvamise õi- direktor Tero Taskila. lõive, kaotada senised maksu- guse ärakaotamine. LOGISTIKA soodustused, muuta seaduses Loobuda laste eest täien- Teenuse hinna ENERGIA sätestatud riiklikke kohustusi dava maksuvaba tulu and- Venemaa vähendas ja vaadata kulude kärpimiseks misest. määrab klient üle isegi välislepingud sõnas Piirata koolituskulude Kolimisfirma Adduco OÜ kuu- gaasi eksporti 61% Parts: “Mis siin arutada. Minu maksustatavast tulust maha- lutas välja kampaania, millega Venemaa kärpis loodusliku meelest ei ole siin ühtegi tõsist arvamise õigust. laseb kliendil ise otsustada, gaasi eksporti kaugemates- asja võtta.” Loobuda õppelaenude int- kui palju raha ta teenuse eest se välisriikidesse esimeses Sama meelt olid haridus- ja resside maksustatavast tu- on nõus välja käima. kvartalis võrreldes möödu- teadusminister Tõnis Lukas lust mahaarvamise õigusest. Adduco OÜ juhatuse liikme nud aasta sama ajaga 61%, ning Stenbocki majja suun- Vähendada kindlustusmak- Anton Bazõlevi sõnul on seo- vahendas Lenta Venemaa dunud IRLi juht Mart Laar. sete ning pensionifondi osa- ses majanduslangusega nii riikliku tolliteenistuse and- “Sellist totaalset maksutõu- kute soetamisel antavat tu- mõnedki pered pidanud elu- meid. su küll vaja pole,” kuulutas lumaksusoodustust. kohta vahetama, kuid kipu- Eksporditud Vene gaasi maht Laar ajakirjanikele, nimeta- Kaotada täiendav maksu- takse arvama, et kolimistee- ulatus 18,6 miljardi kuup- des Padari ettepanekuid lausa vabastus pensionitele. nuse kasutamine on liiga kal- meetrini. SRÜ riikidesse eks- rumalaiks. Loobuda ajutiselt maksu- lis. portis Venemaa 2,9 miljardit vaba tulu määra tõstmisest. “Soovime näidata inimeste- kuupmeetrit, mida on 49,8% Kõrgharidus tasuliseks Loobuda käibemaksumää- le, milline on kvaliteetne ko- vähem kui aasta eest. Koos Lukase sõnul polevat rahan- ra erisustest. limisteenus, ja anda kliendi- ekspordiga SRÜ riikidesse dusminister senini riigieelar- Tõsta käibemaksu 1–2% le võimalus maksta selle eest müüs Venemaa 21,5 miljar- ve tasakaalu viimiseks aruta- võrra. just nii palju, kui ta seda väärt dit kuupmeetrit gaasi, millest miskõlblikke lahendusi välja Mootorsõiduki CO2 põhi- arvab olevat,” rääkis ta. teenis 7,021 miljardit USA pakkunud. Padar käis seejuu- se aastamaksu või mootor- Bazõlev ütles, et idee on võe- dollarit. res aprilli lõpu seisuga välja sõiduki registreerimismaksu tud ühelt Austraalia restora- Esimeses kvartalis ammutati variandid, et teaduse rahasta- kehtestamine. nilt, kus on edukalt analoog- Venemaal gaasi 14,7% vähem mine seotaks riigieelarve tulu- Tõsta hasartmängumaksu set ärimudelit kasutatud. kui aasta eest. dest lahti ja kogu kõrgharidus määrasid. muudetaks tasuliseks. Loobuda biokütuse aktsii- “Arutame täna kulude kär- sist vabastamisest. Ravimid Parandada kättesaadavust pimist, tulude suurendamist Alkoholiaktsiisimäära tõst- ja varade müüki,” loetles Lu- mine 5% võrra. kas eilse kabinetistungi tee- Tubakaaktsiisimäära tõst- Rootsi lõpetab riigi masid. mine 5% võrra. Majandusminister Juhan Parts eile enne kabinetiistungit aja- Kütuseaktsiisi tõstmine 5% Pihl toetab maksutõusu kirjanikule Padari maksude tõstmise ettepaneku kohta arvamust võrra. monopoli apteegiturul Siseminister Jüri Pihl ütles sa- avaldamas. Foto: Andras Kralla Varade müügi suurendami- mas Äripäevale, et tema on käi- ne. Suurematest riigifirma- Teisipäeval avalikustas riigikassa kosutamine ega bemaksu ja aktsiiside tõstmise dest erakapitalile atraktiiv- Rootsi valitsus apteegi- riigi osaluse vähendamine, poolt. “Siin tuleb optimaalne Reformierakonda kuuluva Padar ise enne valitsuse ka- sed võivad eelkõige olla Ees- turu liberaliseerimise ka- vaid parandada ravimite kät- lahendus leida. Salaturgu elav- kultuuriministri Laine Jänese binetinõupidamist Stenbocki ti Energia AS, AS Tallinna Sa- va üksikasjad – tegemist tesaadavust – seda nii aptee- dab ka see, kui kärpida näiteks kinnitusel seekord veel min- maja ees oodanud ajakirjani- dam, AS Eesti Post, AS Eesti on suurima erastamise- kide lahtiolekuaegade kui ka maksu- ja tolliameti või polit- geid otsuseid vastu ei võeta, ke silma alla ei ilmunud, nä- Raudtee, Riigi Kinnisvara AS ga praeguse valitsuse või- geograafilise leviku osas, kir- sei kulusid,” põhjendas Pihl selleni võidakse jõuda järgmi- ha ei olnud ka justiitsminister ja AS Tallinna Lennujaam. muloleku ajal. jutas leht. oma seisukohta. sel kabinetiistungil. Rein Langi. Anne Oja Allikas: Postimees.ee Hinnanguliselt võib müü- Riiklik apteegimonopol ki pandud apteekide väär- Apoteket AB paneb müüki tus olla 30 miljardit Eesti Ravimiäri Maksutõusu tõttu osteti retseptiravimid aasta lõpus ette välja 65% oma apteekidest. Müüki krooni. tuleb 466 apteeki, mis oma- Võimalike huviliste seas, korda grupeeritakse kahek- kes on valmis avalikul pak- Ravimitellimuste maht liigub allamäge sasse portfelli kümnest 200 kumisel osalema, nimetas apteegini, kirjutas majan- ajaleht Rootsi firma Kronans Tänavu on vähenenud nii Sama trendi on täheldanud dusleht Dagens Industri. Li- Droghandel kõrval ka Soome haiglate kui ka apteekide ka ASi Oriola juhatuse esimees TSITAAT saks pannakse müüki veel Tamrot, Saksa Celesiot ja Bri- ravimitellimused, kuid eriti Aare Järvelaid. “Selgelt on tun- 150 apteeki, mida saavad os- ti ketti Alliance Boots. Samu- valusalt lööb toidulisandite da toidulisandite ja käsimüü- Nüüd, kui need kaubagrupid lange- ta apteegipidamisest huvita- ti on huvitatud riskikapitali- ja muude mitteravimite käi- giravimite tarbimise vähene- vad eriti drastiliselt, kuivab kokku tud väikeettevõtjad. firmad Altor, IK Investment be vähenemine. mist,” märkis ta. Üks põhjus, ka see allikas, millest hulgimüüjad dotee- Erastamise eesmärk ei ole Partners, EQT ja 3i. aripaev.ee miks Eestis suuruselt viien- ” “Ravimite hulgikaubandus dalt hulgimüüjalt järjest vä- rivad ravimite müüki. on sektor, mis ei kasva kõi- hem medikamente tellitak- ge kiiremini headel aegadel, se, on apteekide ketistumine. Leon Jankelevitsh, Magnumi juht, mitteravimite müügi vähene- aga ei lange kõige sügavama- Magnumil seda muret pole, mise kohta le ka kehvematel perioodidel. sest nende tütarettevõte OÜ Magnumi hulgimüük täheldab Terve Pere Apteek koordinee- selget majandusraskuste pee- rib 58 apteegi tööd üle Eesti. dab ravimite hulgimüüjate kee- “Nüüd, kui need kaubagrupid geldust ka oma tulemustes,” “Jaanuari ja veebruari ret- rulist olukorda riigi reguleeri- langevad eriti drastiliselt, kui- tõdes kontserni juhatuse esi- septiravimite müüki mõjutas tud ravimite keskmine juurde- vab kokku ka see allikas, mil- mees Leon Jankelevitsh. käibemaksu muudatus, mille hindlus. “Aastaid korrigeerima- lest hulgimüüjad doteerivad Ta kinnitas, et vähenenud tõttu paljud ostsid oma retsepti ta juurdehindluste tõttu ei ol- ravimite müüki,” lausus ta. on nii haiglate kui ka apteeki- detsembris ette välja,” lisas Jär- nud ravimite hulgikaubandu- Mehe sõnul tõstavad ravi- de tellimused. Eriti suurt mõ- velaid. Suvi võib firmajuhi sõ- sega võimalik kasumit eriti tee- mite tootjad pidevalt sisseos- ju on see avaldanud toidulisan- nul tulla veel keerulisem, sest nida ka heal ajal,” ütles ta. tuhindu, samas saab kallima- ditele ja tarbekaupadele, kus siis langeb ravimite ostmine ta- Hulgimüüjate kasum tuleb le ravimile rakendada väikse- käive on kahanenud kuni 15 vapäraselt. Jankelevitshi kinnitusel val- mat juurdehindlust. protsenti. Jankelevitshi sõnul võimen- davalt mitteravimite müügist. Ketlin Beljaev, Meditsiiniuudised Äripäev 7. mai 2009 toimetaja Riina Valmsen, tel 667 0160, e-post [email protected] 8 UUDIS

KESKKOND Puhastusseadmed 430 miljoni eest 15. mail avatakse Kohtla- Järve renoveeritud puhas- KPMG soovitab Eesti tusseadmed, mille mak- sumus ulatus 430 miljoni kroonini. Puhastusseadmete uuen- damist rahastati 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuu- luvusfondist. Tänu uuenda- Energia riigile jätta tud reoveepuhastussead- metele väheneb Kohtla-Jär- ve piirkonnalt Soome lah- te sattuva heitvee reostus- Intervjuu Energiafirma müügi asemel saaks raha mujaltki koormus ligi 50% võrra. 2010. aastal lõppeva pro- TSITAAT jekti teise osa raames re- Sirje Rank konstrueeritakse ja laienda- [email protected] Kindlasti ei takse täiendavalt Jõhvi, Ki- viõli, Kohtla-Järve, sh Aht- toeta sot- me, Kohtla-Nõmme ja Püssi Sel nädalal Tallinnas vii- siaaldemokraatlik sade- ja reovee ärajuhtimis- binud KPMG energeeti- ” süsteemid. kasektori globaalne juht erakond ega mina Peter Kiss Eesti Energiat KINNISVARA praegu maha müüa ei soo- Eesti Energia või Tallinlane jaksab vita. muude riigile kuu- osta rohkem pinda Rahandusminister Ivari luvate äriühingute Tallinnas on keskmise ela- Padari valitsusele saadetud müüki panekut. niku kinnisvara ostujõud ettepanekute pakett, kus eel- Ivari Padar, rahandusminister soodsaim alates 1997. aas- arve olukorra parandamiseks tast, mida peetakse klassi- käsitletakse ka Eesti Energia kalise kinnisvaraturu algus- võimalikku börsile viimist, SELGITUS perioodiks, vahendab Pindi on tekitanud erinevaid arva- Rahandusminister Ivari Kinnisvara statistika. musi. Padari sõnul on koalitsiooni- Ka Pärnus ning Tartus ollak- partnerid lekitanud meedias- se kunagisele ostuvõimeku- Mida arvate Eesti Energia se ametkondlikuks kasutami- sele väga lähedal. börsile viimise mõttest? seks mõeldud dokumente. Analüüsis on arvesse võe- Mina Eesti Energiat prae- Ajakirjanduses levib ana- tud piirkondade keskmi- gu ei erastaks ja otsiksin ra- lüüs, mis mille rahandusmi- si palku, piirkonna keskmi- ha hankimiseks muid alter- nisteerium pani kokku pea- se elamispinna ruutmeetri natiive. ministri palvel. Dokument kir- hinda ning pankade analüü- Eestil on ees suured põhi- jeldab väga erinevaid koalit- sitaval perioodil kehtinud fi- mõttelised otsused, mida suu- sioonipartnerite ja ka ametni- nantseerimistingimusi. dab kõige paremini teha üks ke pakutud eelarve tasakaa- peremees, kes teab, mis ta- lustamise võimalusi. On sel- UURING hab. Kui firmal on mitu inves- ge, et suurem hulk neist idee- Saksa ennustab Balti torit, tuleb kõigiga arvestada. dest ei realiseeru mitte kuna- Ja kõik ei pruugi näiteks tuu- gi, märkis Padar. riikides halvenemist maenergiat toetada. Üheksa kümnest saksa et- Ka üksmeele saavutamine tevõttest näeb ette 2009. Balti riikide vahel on tõenäo- aastal majandusliku olukor- lisem, kui kokku lepivad kolm Savisaar: ra halvenemist Balti riikides, riigifirmat. selgus Saksa-Balti kauban- Hea näide on Venemaa, duskoja konjunktuuriuurin- mis suudab energeetikas kii- müük gust. resti manööverdada. Euroo- 80% vastanutest hindab pa seevastu ei suuda ühes oleks majanduslikku olukorda suunas liikuda. Ka Ungaris, Eestis, Lätis ja Leedus hal- kust ma pärit olen, erastati vaks. Väljavaated selleks kõik ja nüüd on võimatu mi- kuritahtlik aastaks on aga veelgi pessi- dagi otsustada, riik ei saa mi- mistlikumad. dagi teha. Tallinna linnapeast keskera- Üheksa kümnest Saksa et- konna esimees Edgar Savi- tevõttest näeb ette 2009. Milline võiks olla energee- saar protestib valitsuskoa- aastal majandusliku olukor- tika tulevik Balti riikides? litsiooni kava vastu viia bör- ra halvenemist Balti riikides, Arvan, et Balti riigid peak- sile Eesti Energia, nimeta- ülejäänud vastanud lähtu- sid võimalikult palju ära ka- des seda kuritahtlikuks ja vad parimal juhul sellest, sutama taastuvenergiat ning rahvavaenulikuks. et olukord ei muutu halve- välja ehitama vedelgaasi ter- KPMG energeetikasektori globaalse juhi Peter Kiss toob eeskujuks Venemaa, mis suudab energee- maks. minalid. Nii saaks peale Vene- tikas kiiresti manööverdada, samas kui Euroopa ei suuda ühes suunas liikuda. Foto: Andres Haabu Tema ütlusel pole raske en- maa gaasi osta ka Nigeeriast, nustada, mis juhtub pärast PALK Katarist. Eesti elektrijaamade erasta- Lätis pea pooltel Kuni tuumaenergeetika vedelgaasiterminalid, gaasi- kolmanda paketi (elektri- ja tuses sõltuvaks teistest riiki- mist. “Elektrihinnad tõuse- osas pole veel selgeid lahendu- hoidlad, ülekandeliinid, taas- gaasituru liberaliseerimine – dest. Kõik tahavad kontrollida vad mitu korda. Eraomanikku palk alanenud si, võiks vaheetapina ehitada tuvenergia, gaasiküttel elekt- toim). See pakett püüab tege- oma tootmist ja eksportida. ei huvita vastuvõetav hinnata- Konsultatsioonifirma Komin gaasitoitel jaamu – neid saab rijaamad. Ühtlasi aitaks see leda konkurentsiküsimuste- Uute liikmesriikide puhul se elanikkonnale, teda huvitab MPS Latvia küsitluse jär- rajada plokkide kaupa. ka majanduskriisist välja. ga, samas kui juba aastaid on on riskitegur ka poliitiline vaid kasum. Investeeringud, gi tunnistab 43% lätlastest, Brüsselis tuleks hääleka- Ja ärge arvake, et raha ei tegelik teema hoopis varus- ebastabiilsus – täna tehtud ot- mida riigifirma suudab oma et nende palgad on eelmise malt nõuda abi Poola–Leedu ole. Raha on maailmas ton- tuskindlus. sused võivad homme kergesti omandistruktuuri arvestades aasta jaanuarist selle aasta energiasilla väljaehitamiseks nide viisi! Vaja on vaid tasu- Euroopa Liit peab ärkama muutuda. teha, vähenevad mitu korda või jaanuarini vähenenud, kirju- ning paralleelselt rääkida vaid, äriliselt elujõulisi pro- ja panema paika mehhanis- lõpevad sootuks. Osturaha ta- tas Kauppalehti. Ettevõtlu- Soome valitsusega koostööst jekte. Nord Stream on selles mid, et ELi riigid räägiksid Gazpromi gaasi müük Eu- hetakse ju võimalikult kiiresti ses on palgad alanenud um- tuumaenergeetikas. osas üks unelmate projekt – Gazpromiga läbi ühiselt. roopa Liitu on järsult vä- tagasi teenida ning pärast seda bes viiendiku võrra, avalikus usun, et see saab teoks. henenud – kas selles võib tulgu või veeuputus. Pole ras- sektoris 15%, kuid uued Milline on praeguse majan- Kas usute, et see on või- mingi osa olla alternatiiv- ke ette näha ka inimeste mas- kärped on tulekul. duskriisi mõju energiasek- Miks on Euroopa Liit val- malik? sete kütuste osa suurene- silist vallandamist või koonda- Kõige rohkem on palgad torile? mis suurendama oma sõl- misel? mist,” märkis Savisaar. langenud õpetamise ja uuri- Praegu on hea aeg hoolitse- tuvust Vene gaasist? Ei. Ei. Keskerakonna juht hoia- misega tegelevatel inimes- da selle eest, et üleeuroopali- Muud valikut ei ole. Niisamuti ei ole Euroopa See on puhtalt majandus- tas, et praeguses majandus- tel, samuti kultuuri ja mee- ses energiavõrgus poleks n-ö Liidul ühtset seisukohta ka languse tagajärg. Tööstus- olukorras tähendab riigiette- lelahutuse alal ning ehita- pudelikaelu. Terase ja kütu- Kuidas mõjutavad ELi tuumaenergeetika osas. Ener- toodang on kukkunud üle 20 võtete müük sisuliselt pool- jatel. se hind on madal ja tööjõudu energiaturu reformid gia ja elekter on nii oluline protsendi. Ja inimesed tarbi- muidu äraandmist. “Ostjaid Kõige vähem on langenud vabalt saada, praegu tuleb in- Gazpromi? baaskaup, et ükski riik ei jul- vad vähem – gaasi hinna lan- võib leiduda, kuid õiget hin- telekommunikatsiooni- ja vesteerida energia infrastruk- Äsja kinnitas Euroopa Par- ge oma majandust ohtu sea- gus ei ole veel kodutarbijate- da praegu võimalik teenida ei IT-sektori palgad. tuuri nii palju kui võimalik – lament ELi energiareformi da ja muutuda energiavarus- ni jõudnud. ole,” lisas ta. toimetaja Riina Valmsen, tel 667 0160, e-post [email protected] 7. mai 2009 Äripäev UUDIS 9 Tulemus Kütusehinna tõus jäi mullu vedajate kaela DSV jääb rahule ka ÄRIPÄEVA KOOLITUSED väiksema kasumiga MAI 2009 DSV Transport jäi eelmise aastaga rahule: kuigi aas- 13. mail ta alguses loodeti suuremat kasumit, oldi aasta lõ- pus rõõmsad, et niigi läks. VIIS OSKUST, MIS AITAVAD

Rahvusvaheliste kaubave- TEIL TEISED ENDAGA dude ekspedeerija DSV Trans- port möönab majandusaasta UUS! aruandes, et 2008. aastal pea- KAASA TÕMMATA tus ettevõtte kiire kasv ja kõi- Kuidas veenvalt argumenteerida? kides peamistes sõidusuun- Koolitaja on Aivar Hundimägi. dades jäid mahud 2007. aas- Koolituse hind on 3560 krooni (km-ga 4201 krooni). ta tasemele. Siiski leiab ette- võtte juhtkond, et arvestades maailmamajandust ja Eesti 19. mail olukorda, oli 2008. aasta et- tevõttele rahuldav ja finants- TEADLIK AJAJUHTIMINE näitajad head. DSV Transpordi juht Jaan Mis võidab rohkem aega kui võtab? Lepp leiab, et rasketes oludes Koolitaja on rahvusvaheliselt sertifitseeritud FranklinCovey on firmal suhteliselt hästi läi- konsultant Silva Laius. nud. “Aasta alguses lootsime Ühepäevase koolituse hind on 4250 kr (km-ga 5015 kr). suuremat kasumit, aasta lõ- pus olime õnnelikud, et niigi hästi läks,” lisas ta. Kütusehinnad laes, veohinnad all Ettevõtte kasum kahanes, sest 2008. aasta keskel olid DSV Trans- kütusehinnad kõrgel, aas- pordi juht Jaan ta lõpuks aga kukkusid veo- Lepp lubab hinnad alla. “Võib öelda, et ka selle aasta 19.–20. mail kütusehinna tõusu maksid kindlasti kasu- suuresti kinni just vedajad ja mis lõpetada. ENESEJUHTIMISE ekspedeerijad,” selgitas ta. Foto: Julia-Maria Linna Selle aasta ootusi Lepp UUS! täpselt ei sõnastanud. “Kui lis. Väga tubli!” lausus ta tun- PSÜHHOLOOGIA käibe langus tuleb 20–25%, nustavalt. TSITAAT Kuidas panna kuluarvestus tööle oleme tublid olnud. Veoma- Merisalu ütles, et sel aas- hud alanevad ja hinnad lan- tal süvenevad turul kahju- Asjad on va- ettevõtte eesmärkide heaks? gevad. Kuid kindlasti lõpeta- mid veelgi ning tarbimine on balanguses, Koolitajad on Mare Pork ja Alar Tamming me kasumis,” ütles Lepp. vähenenud. “Maanteetrans- Kahepäevase koolituse hind on 7560 kr (km-ga 8921 kr). Ettevõtte jagamata kasu- pordis on oluline kaubaar- ”eelmiste prognoo- mi kohta ütles Lepp, et et- tikkel on tarbekaup. Kui tar- side koostamise tevõtte omanikud ootavad bimine väheneb, siis on ka head plaani, mida rahaga vedajatel vähem tööd. Usun, meetodid ei tööta. peale hakata, praegu ei ole et autovedajad kannatavad Jaan Lepp, DSV Transpordi neil kavas seda igatahes väl- rohkem kui ekspedeerijad, juht ja võtta. sest viimased pakuvad ka li- sateenuseid,” vaatas Merisa- NUMBER Konkurent peab tulemust lu tulevikku. 27.–28. mail kiiduväärseks Merisalu sõnul läheb Logistikaettevõtte Itella Itellal hästi. “Ma numbreid Logisticsi juhatuse esimees ei avalda, aga kui vaadata, 765 KIIRE ESMAABI ETTEVÕTETELE Risto Merisalu kiitis kon- mis turul toimub, siis meil miljonit krooni oli DSV kurente. “See on DSV Trans- läheb keskmisest paremini. Transpordi 2008. aasta ne- Millega ma peaksin praegu tegelema, et pordilt tubli tulemus. Langu- Aga see on subjektiivne arva- tokäive, mis oli 2% rohkem olukorrast välja tulla – strateegiline vaade sed olid logistika valdkonnas mus, konkurentide numbreid kui 2007. aastal. 35 miljonit Koolitaja on Mart Raik. tunda juba eelmise aasta kol- näinud ei ole,” lisas ta. krooni oli mullu kasum, aasta Kahepäevase koolituse hind on 1500 kr (km-ga 1700 kr). mandas ja neljandas kvarta- Mariliis Pinn varem oli see 51 miljonit.

Pankrot Cresco: juht kuritarvitas meie usaldust 28. mail Cresco laevasisustaja läks pankrotti KÕNELEMINE – Estonian Airi ühe oma- “Cresco otsustas C Ma- SEE ON IMELIHTNE! niku ASi Cresco laevasi- rine’i eelmise aasta suvel MIS ON MIS sustusi tegev C Marine on üle võtta eesmärgiga ettevõ- Cresco Kuidas muuta oma kõne veenvaks ja meeldejäävaks? pankrotti läinud, ettevõtte te päästa. Me kaasasime olu- Koolitaja on näitleja, õppejõud ja Invicta treener Martin Veinmann maksuvõlg on ligi 3,5 mil- lisi enda ja oma investorite 1995. aastal asutatud in- Ühepäevase koolituse hind on 3560 kr (km-ga 4201 kr). jonit. vahendeid ja enamik kree- vesteerimisﬁrma ditore, kaasa arvatud mak- omanikud on Tõnu Laak ja “C Marine oli Cresco üks suamet, aitasid kaasa mõel- Olev Schults ebaõnnestunud riskikapi- da, kuid C Marine’i minevi- omab 17% osalust lennuﬁr- tali investeeringuid,” ütles kus tehtud vead osutusid liiga mas Estonian Air Täpsemat koolituste tutvustust vaata aadressil www.aripaev.ee/koolitus. Cresco üks omanikke ja juht ränkadeks ja ettevõte taotles Hind sisaldab koolitusmaterjale, lõunasööke ja kohvipause ning üht Äripäeva Olev Schults. “Me usaldasi- pankrotti,” lisas Schults. VÕLAD juhtimisraamatut. Registreerimine ja info aadressil [email protected], me ettevõtte juhtimisel ini- C Marine’i maksusumma- koduleheküljel www.aripaev.ee/koolitus või telefonil 667 0413. mest, kelle taust ja teod jäid delt arvutatud intress oli eilse C Marine võlgneb erijuhtude õigel ajal adekvaatselt hin- seisuga 236 134 krooni. tulumaksu 62 424 kr, intres- damata. Kahjuks saime liiga C Marine tegeleb laevade si 213 633 kr, tulumaksu 179 hilja teada, et Cresco raha ja sisekujundusega ning ehitus- 502 kr, pensionimakse 15 869 C Marine’i usaldust kuritar- ja siseviimistlusega. kr, käibemaksu 44 305 kr, vitati,” ütles ta. Mariliis Pinn sotsiaalmaksu 2,9 mln kr. Äripäev 7. mai 2009 toimetaja Kertu Ruus, tel 667 0310, e-post [email protected] 10 ÄRILAUSE Meie peami- nister võitleb ”parempoolsete aade- ARVAMUS te eest nagu Lembi- tu, ehkki viimasena Euroopa Liidus. Jüri Mõis, ettevõtja | toimetuse seisukoht | kommentaarid | Postimees, 06.05.2009

VAHENDAB Riigihangete pidevale vaidlustamisele kriips peale onkurentsi ja riigi- Khanke kui konkurentsi ühe erivormi juurutamine on tülikas, kuid peame mõtlema, kui- Peeter Tammistu, das efekiivistada süstee- endine konkurentsiameti mi, mitte loobuma saavu- peadirektor tatust. Sellel taustal on emot- tagasi oma algse idee juur- sionaalselt mõistetav Tal- de. Hangete destruktiiv- linna linnavalitsuse rea- süsteemist ei murra me lä- geering Tallinna jäätme- bi muidu, kui muudame veo turul toimuvale: “ai- tellija otsuse kiireks ja lõp- tab jamast” ja kohtuskäi- likuks. mistest, me teeme “oma Normaalne oleks, et tel- firma”. Probleem hangete lijad ja pakkujad lepivad ümber toimuvaga on ole- kokku, et lahendavad tek- mas, kuid lahendustee on kida võivad vaidlused kuu väär, nagu kõõma ravimi- aja jooksul vahekohtus, ne giljotiiniga. mille otsus oleks lõplik. Nii jääks palju kallist Elu on visanud meile vin- kohtu ressurssi kulutama- gerpussi, muutes riigi- ta, majandus pääseks lii- hangete ülla idee iseen- kuma ja poleks vaja ka ku- da grimassiks. Kui algselt lutada munitsipiaal- ega aktsepteeeriti konkurs- riigiettevõtete loomise side korraldajate ja vahe- peale. Säiliks konkurents kohtu otsuseid, siis varsti ning hankesüsteem kui hoomasid kavalamad ette- kõige efektiivsemad regu- võtjad, et hankesüsteemi laatorid. võib kohtuvaidluste kaudu Hansapankurid muuta relvaks oma võidu- Muide, ka linna “oma fir- kate konkurentide vastu. ma” ei päästa jamadest ja Praeguseks on hange- kohtuskäimistest. Muutu- te vaidlustamised tasa- des turguvalitsevaks kon- lülitanud mitte üksikud kurentsiseaduse mõis- konkurendid, vaid terved tes, hakkaks see ettevõtja valdkonnad, nagu ehitus, kohtus käima konkurent- teisel ringil bussiveod, europrojektid, siametiga. Teiseks, kui- jäätmekäitlus jne. Vaidlus- das kujutatakse ette anda eskerakonna liidril Edgar Savi- nantsasutuste poolt, mida torm vähem tamisest on tekkinud lau- “oma firmale” konkurent- Ksaarel on seoses endise Eesti ma- JUHTKIRI puudutas. sa uus turg. Seega on küsi- siseaduse mõistes ilma janduse lipulaeva Hansapangaga mus, kuidas tuua hanked konkursita ainuõigus? vaata et rohkem nostalgilisi mõtteid kui Tundub, et praegu on hea aeg uue pan- toonastel hansapankuritel endal. Kui Praegu gaga alustada – kriis on andnud hea õp- Savisaar soovitas valitsusel Swedbanki petunni, konkurentidel kulub toibumi- 5 AASTAT TAGASI 7. mai 2004 käest “vana” Hansapank ära osta, mär- seks ja ka usalduse tagasivõitmiseks veel kis üks endistest hansapankuritest, LHV on hea aega. Hulk investorite raha on hävinud Ametnike mobiilidelt saaks kokku hoida osanik Rain Lõhmus, et panga ostmine börsidel ning pensioni- ja investeerimis- on üks asi, selle finantseerimine hoopis alustada uue fondides, suur osa säästudest alles otsib Riik säästaks aastas 10–15 kasuks tehtud juba aastaid teine. “Ka suurimad ja kalleimad pangad ” oma “õiget” kohta teenimiseks. miljonit krooni, kui korraldaks tagasi ning uusi konkursse on praegu raskustes, sama hästi võiks Ehkki uue panga tegijad ei taha, et ametnikele mobiiltelefonide pole korraldatud, ehkki turul öelda, et ostame kogu Swedbanki ära,” pangaga – tu- kõlama jääks nende seos Hansapanga- ja operaatorteenuse ostmi- on hinnad ligi viiendiku võrra ütles ta naljatamisi. ga, on see tõik praegu nende eeliseks – seks ühise hanke, näitab Äri- kukkunud. Seega sääst oleks levased konku- inimesed mäletavad Hansapanka heast päeva uurimus. üle 10 miljoni krooni aastas Endistel hansapankuritel oli parem küljest ja sel on võtmetähendus ka han- 2000 ministeeriumi ametnik- isegi ametnike praeguste pri- plaan – teha hoopis uus pank investee- sapankurite teisele tulemisele nüüd, 20 ku hõlmava uuringu järgi on vileegide säilides. rimispangast LHV. Äripäev tervitab uut, rendid alles toi- aastat hiljem. maksumaksja kulul ostetud eilsest ametlikku panka. telefon igal viiendal ametni- Hetkeseis Tõesti – miks mitte, sest miks peaks buvad kriisist Uue panga nimena on jäänud kõlama kul. Telefone soetatakse ta- Tarvitseb vaid lugeda vanu keegi ostma raskustes panga ja matma LHV. Toimetuse meelest oleks parem lei- valiselt ükshaaval. Ka operaa- lehti, et saada ideid avaliku siis oma energiat ja sadu miljoneid pan- da uus nimi, senine meenutab veel hulk tori valik on peamiselt EMT sektori kulude kärpimiseks. ga turgutamisse, kui võib alustada n-ö ja vaba raha ot- aega väikest investeerimispanka, aga puhtalt lehelt. Ja veel enam – varasema veel enam sellega seotud mõne aasta ta- VABANDUS väärtusliku kogemusega Hansapanga sib oma “õiget” guseid pahandusi. ülesehitamisest. Ei, me ei paku taastada Hansapan- Eile lk 10 ilmunud vastuka- ni. Tegelik keskmine tasu ga nime. Hansapank II kõlaks umbes jas palume lugeda õigeks, et oli 124 988 krooni. Samu- Detsembrist algas ka „vanade“ tegija- kohta. samamoodi nagu Terminaator III või Eestis tarbitakse 55 protsenti kirjutasime valesti Tallin- te koondumine LHVsse –nõukogu liik- American Pie IV ja kannaks Hollywoo- ti kogu piimatoodangust. ki kommunikatsioonijuhi Luu- meteks said Heldur Meerits ja Hannes toreid, kes ei karda paigutada oma ra- di filmidele sarnaselt sõnumit, et iga uus lea Lääne nime. Lisaks oli ek- Tamjärv. Ka Tiina Mõis lööb seekord- ha finantssektorisse, mis sai kriisis rän- jätk on eelmisest lahjem. Uus algus ta- Eilses kaaneloos “Börsitip- situs samal teemal ilmunud ki kaasa. Hansapanga esimene tööta- galt räsida (olles küll ise ka suuresti selle hab ka uut nime. pude kuupalk üle poole mil- juhtkirjas: ASi Tallink Grupp ja Rain Lõhmus on nüüd uue panga suu- kriisi vallandaja). joni” oli ekslikult väidetud, majandusaasta lõpeb 31. au- rim osanik. Aktsiakapitali suurenda- Finantsasutused alles tohterdavad LOE ÄRIPÄEVAST nagu oleks Olympic EG juha- gustil, mitte 30. juunil. ti möödunud kuul 60 miljonini, aktsio- saadud haavu ja seda suuresti riikide tuse keskmine töötasu 2008. näride arv on kahekordistunud. Toime- toel. Paljud aga on oma tegevuse hoo- “Vanad sõbrad asutasid uue pangaäri” aastal olnud 362 319 kroo- Äripäev palub vabandust. tusel on hea meel, et Eestis jätkub inves- pis lõpetanud või on üle võetud nende fi- lk 4–5 tänane kaanelugu toimetaja Kertu Ruus, tel 667 0310, e-post [email protected] 7. mai 2009 Äripäev ARVAMUS 11

NUMBER NÕUANNE Narva mnt 1-332, TALLINN Tel 611 6030 Kasutatud Kui kaotad töö: 10 sammu Laias valikus odavamaid printerite Aprillis lisandus Eestisse 10 6. Tee uus korralik CV. kulumaterjale meilt. Meiega säästad tuhandeid kroone! BÜROOMÖÖBEL 000 töötut. USA leht Was- 7. Pane paika karjäärisihid. hington Post annab nõu, 8. Kaardista oma kurss. www.toonerid.com mida teha, kui kaotad töö. 9. Tee võrgustikutööd, suhtle. Ühe uue 1. Ära satu paanikasse. 10. Hakka otsingutega pihta. toote 1. 2. Küsi lahkumishüvitist. Kindlasti lahku vanast kohast “Ei leia pangaga hinnaga surma põhjus on tööealistel Eestis võtab end arvele 3. Loo toetusgrupp. väärikalt. Ära korralda stsee- enam ühist keelt? sisustad soomlastel nii meeste kui ka aina enam töötuid, keda 4. Küsi töötutoetust. ni või saada vihast vahutavat naiste seas alkohol. 2007. aas- kõiki ootab uue ameti 5. Tee ülevaade oma rahali- e-kirja. See võib sulle edaspi- Mõtleme koos.” meil tal tappis see 1800 soomlast. otsingu kadalipp. sest oluorrast. di kätte maksta. kogu toa! www.ﬁnantsplaan.ee

AUTENTE Tähetorni 21 E–R 10–17 VALMIS OSAÜHINGUD Oleks võinud ka teisiti minna RAAMATUPIDAMISTEENUSED Tel 55 26 608 MUUDATUSED ÄRIREGISTRIS uroopa Liit viis aastat suse torumees välgu kiirusel da, siis Eesti lihtsalt ei liitu. Tallinnas Jõe 2, II korrus • Tel 660 1760 hiljem: mis oleks või- VAHENDAB vannitoas tilkuvat kraani pa- Asi lõppes sellega, et me pi- Tartus Ülikooli 4-9 • Tel 734 9966 www. .ee E www.autente.ee [email protected] nud minna teisiti, mi- randama, kui teda hirmuta- dime lahendama ema- ja tü- da oleks ehk saanud paremi- da Poola torumehega. tarettevõtte direktiivist tu- ni teha ja kas Eesti on ELis ELi pääsemiseks pidime leneva vastuolu. Kaotasime oldud ajaga rohkem võitnud ka ise paljust loobuma. Eri- küll tax-free kaubanduse la- ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS või kaotanud? ti valus oli meie laevanduset- hingu, kuid võitsime oma et- KORRALDAB Kindlasti oleme võitnud. Kristiina Ojuland, riigiko- tevõtetele tax-free kadumine. tevõtte tulumaksusüstee- Ma ei hakka siinkohal rää- gu aseesimees, Reformi- See tähendas miljonite kroo- mi sõja. 19. mail Tallinnas kima miljarditesse ulatuva- erakond nide kadumist laevanduset- Samuti saavutasime õigu- test investeeringutest, mis Olin sunni- tevõtjatele. se jätkuvalt toota elektriener- Domina Inn City hotellis KOOLITUSE: on tehtud Eestisse struk- giat oma põlevkivist. Eesti tuurfondide kaudu. Varsti ei tud liitumis- Meile ei antud ülemineku- säilitas oma sõltumatu ener- mäleta enam keegi, et vaid volinikule läbi- aega tax-free kaotamiseks, giatootmise, vastasel juhul mõne aasta eest pidime ise- ” nagu näiteks 1995. aastal oleksime pidanud pea kogu TEADLIK gi Soome sõites piirikontrol- rääkimiste ajal ka Soomele ja Rootsile. Mäle- energia sisse ostma ja oleksi- li läbima. ütlema, et Eesti ei tan, kui istusin välisminist- me jäänud ilmselt täielikku Ning tähtsaim, mida Eesti rina koos tollase liitumisvo- energiasõltuvusse oma suu- AJAJUHTIMINE saavutas liitumisel ELiga, on astu ELi mitte igal liniku Günter Verheugeniga rest idanaabrist. majanduslikud, sotsiaalsed talle dikteeritud läbirääkimiste lõppjärgus Ida-Virumaal säilisid ka Mis võidab rohkem ja julgeoleku garantiid. Kuju- Tallinnas ühise laua taga, töökohad ja see aitas ära hoi- tagem ette, kui me praeguses tingimusel. teemaks maksude peatükk. da võimaliku sotsiaalse ka- aega kui võtab? majandussituatsioonis olek- Verheugen jäi jäärapäiselt tastrooﬁ. sime üksildane väikeriik? oma nõudmiste juurde, et Koolitus annab Kui meil puuduks vaba toonased liikmed, nagu näi- tax-free’le ei anta mingit üle- Kuna põlevkivi kasutami- juurdepääs ELi turule, kuhu teks Suurbritannia või Root- minekuaega. Põhjuseks, et ne on ELis omane vaid Eesti- ... oskuse luua ja hoida dünaamilist üle 80 protsendi ekspordist si, toetasid kohest tööjõutu- siis tahavad ju teised ühek- le, siis oli tükk seletamist nii tasakaalu erinevate kohustuste vahel läheb, siis ei oska ette kujuta- ru avamist uutele liitujate- sa liitujat ka oma erisusi. Li- euroametnikele kui ka kol- ja tunda sisemist rahulolu; da, mida ja kuhu me müük- le, seadsid mitmed riigid põ- sas sellele nõudis ta, et meie leegidele poliitikutele, mis sime. Isegi kurke poleks või- hivabadusi piiravaid tingi- ettevõtte reinvesteeritud ka- asi see põlevkivi on. ... eristada olulist ja pakilist oma elus malik Peterburi turul müüa. musi. sumi tulumaksusüsteemi tu- Anekdootlikud lood, kui Üleval olid klassikalised leb muuta. olin sunnitud põlevkivitüki- ja töös ning mõtestada tegevusi ja Eesti liitumise nimel pidid hirmud, et uued liitujad võta- Teema oli delikaatne, sest kese taskust välja võtma ning suhteid lähtuvalt nende olulisusest; sajad Eesti ametnikud, dip- vad ära vanade liikmesriiki- see ei olnud läbirääkimiste tegema näitliku esitluse se- lomaadid ja poliitikud tege- de elanike töökohad. Mäleta- objektiks. Olin sunnitud tal- da põlema läites, ei ole nä- ... oskused ja töövahendid, mis või- ma kõvasti tööd. Kui keegi me muinasjutte massilisest le ka ütlema, et Eesti ei astu pust välja imetud. Vajas isegi maldavad planeerida, delegeerida ja arvab, et Eestit avasüli ooda- töörändest ja hirmu Poola to- ELi mitte igal talle dikteeri- muutmist ELi direktiivindus, keskenduda tööalastele ti, siis on ta eksiteel. Vaata- rumehe ees. Muuseas, siia- tud tingimusel. Kui maksu- kuna liidus ei olnud põlevki- prioriteetidele, tõstes ettevõtte mata sellele, et paljud ELi maani tuleb Pariisis Prant- süsteem ei jää Eesti otsusta- vi puudutavaid seadusi. produktiivsust; ... oskuse analüüsida iseenda, Saneerimine Näited kohtupraktikast aitavad ettevõtjaid tulevikus oma tiimi või ﬁrma ajakasutust Ajamaatriksi™ abil.

Koolitaja on Silva Laius Ära ütle, et oled maksejõuetu rahvusvaheliselt sertiﬁtseeritud FranklinCovey konsultant öödunud aasta lõpus se algatamisest keeldumist: abi vajadus. Saneerimisme- Mjõustunud saneeri- VAHENDAB juba tekkinud maksejõuetus netlust on põhjust algatada, misseadus on kehti- ei luba saneerimismenetlu- kui avaldaja põhistab veen- nud üle kolme kuu. Mõnin- se alustamist, ilmse makse- valt, et nii on võimalik ületa- gad näited ja soovitused koh- jõuetuse puhul tuleb algatada majanduslikud raskused tupraktikast aitavad ettevõt- da pankrotimenetlus. ning vältida pankrotti, et te- jaid saneerimisavalduste esi- Seega tuleb saneerimis- gemist on piirkonnas olulise tamisel tulevikus. avalduse esitamisel vältida tööandjaga. Saneerimine on osutunud maksejõuetuse ja makseras- Saneerimise aluseks on ootuspäraselt populaarseks. kuste mõisteid. Avaldus tuleb ka eeldus, et selle tulemusel Aprilli seisuga on Eesti maa- esitada õigel hetkel, kui aju- peab olema võimalik tagada kohtutesse esitatud 36 aval- Vandeadvokaat ja partner tine majanduslik raskus ei ettevõtte jätkusuutlikku ma- dust, mille alusel algatati 16 Tarmo Pilv ning jurist Irina ole veel muutunud püsivaks jandamist. Kohtud on arva- saneerimismenetlust (nen- Nossova, Advokaadibüroo maksejõuetuseks. musel, et saneerimisavaldu- dest 26 avaldust ja 10 menet- Aivar Pilv Et saneerimismenet- ses peab ettevõtja näitama, lust Harju maakohtus). lus nõrgestab võlausaldaja- mil moel on tema majandus- Saneerimisavalduses peab Saneerimis- te positsiooni, peab ettevõtja likud raskused ületatavad sa- ettevõtja põhistama, et tema avalduse veenvalt põhistama ettevõt- neerimismenetlusega. maksejõuetuse tekkimine te saneerimisvajadust. Põh- Ühes määruses pakub ko- tulevikus on tõenäoline, ette- esitamisel tuleb jendused “ilma saneerimata hus, et menetluse algatami- võte vajab saneerimist ning ” ei ole ettevõte majandusliku se eelduseks on ettevõtja äri- tema jätkusuutlik majanda- vältida makseras- olukorda võimalik paranda- plaan. Teises lahendis soo- mine on pärast saneerimist kuste mõistet. da” või “ettevõtja vajab jurii- vib kohus näha, mil viisil või- tõenäoliselt võimalik. dilist abi”, pole veenvad. maldab võlausaldajate nõue- Ettevõtte majanduslikult Kohtud rõhutavad, et sa- te ümberkujundamine ette- raske olukord tähendab tule- avaldanud, et ettevõte on ju- neerimismenetluse eesmärk võtja alustatud projekti jät- Ühepäevase koolituse hind on 4250 krooni (km-ga 5015 vikus ilmselt tekkivaid mak- ba “maksejõuetu” või “mak- ei saa olla pelgalt võlgade ta- kata. Ettevõtja peab suutma krooni). Hind sisaldab koolitusmaterjale, lõunasööki ja kohvi- seraskusi või maksejõue- suraskustes”. Seadus ja koh- sumise edasilükkamine, tu- tõestada, et suudab saneeri- pausi. Info ja registreerimine telefonil 667 0413, elektron- tust. Mõned saneerimisaval- tupraktika näevad sel juhul rusituatsiooni paranemi- mise tulemusena saavutada posti aadressil [email protected] või koduleheküljel dusi esitanud ettevõtjad on ainsa lahendusena menetluse ootamine või juriidilise kasumlikkuse. www.koolitus.aripaev.ee. Äripäev 7. mai 2009 reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 12 REKLAAM

20. mail Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses ÄRIPÄEVA SEMINAR Vaata veebist! LEPINGUTE www.raamatuklubi.aripaev.ee MUUTMINE JA LÕPETAMINE

Karl Haavasalu Advokaadibüroo Paul Varul 99 kr vandeadvokaat Merit Helm Advokaadibüroo Aivar Pilv 30 kr vandeadvokaat Britta Oltjer Advokaadibüroo Aivar Pilv 69 kr vandeadvokaat Tarmo Pilv Advokaadibüroo Aivar Pilv Soodsad raamatud vandeadvokaat ja partner

Seminar toimub koostöös Äripäeva käsiraamatutega, kasiraamat.aripaev.ee alates 30 kroonist! Lisainfo ja registreerimine www.seminar.aripaev.ee või telefonil 667 0099 Info ja tellimine [email protected], telefonil 667 0108.

Hind kuni 15.05 registreerumisel on 1500 krooni (km-ga 1770 krooni). Hiljem registreerujatele 3490 krooni (km-ga 4118,20 krooni). www.raamatuklubi.aripaev.ee Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi, lõunasööki.

3" B B

# # # #

" B B toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] 7. mai 2009 Äripäev 13 KASULIK Äripäeva seminar “Finantseerimise foorum”

toimub 21. mail KUIDAS... seminaril esinevad spetsialistid annavad soovitusi, kuidas ja kust leida raha oma äri- projektide ﬁnantseerimiseks täpsem info aadressil | praktiline nõu | soovitused | www.seminar.aripaev.ee lõpetada töölepingut? Uus töölepinguseadus Kuigi uue seaduse kohaselt võib töösuhte lõpetada ka suuliselt, soovitame see alati vormistada kirjalikult

gal nädalal hakkab Äripäe- ÜLESÜTLEMINE Ivas ilmuma rubriik “Kui- 2 VÕIMALUST Tähtajalise lepingu lõpetamine das...”, mille eesmärk on Töölepingu lõpetamise prot- rem selgitada koondatav välja pakkuda ettevõtlikule inime- sess käivitub ülesütlemisega. tööalaste näitajate alusel. sele praktilisi nõuandeid. Kui tööandja tahab tähtajalist lepingut enne tähtaega Kogu rõhk on ülesütlemistea- Pööratud tõendamiskohus- Esimese teemana jagame majanduslikel põhjustel lõpetada, peab tööandja täitma väljaostu- tel, mis peab olema põhjenda- tus: kui töötaja vaidlustab oma soovitusi ilmselt 1. juulil jõus- kohustuse ehk maksma hüvitiseks kogu palga, mida töötaja oleks tud, vormistatud ja esitatud koondamise põhjendusega, et tuva ja palju vaidlusi tekita- saanud lepingu tähtaja lõpuni. korrektselt ja seaduslikult. teda koondati seadusest mit- nud töölepingu seaduse koh- Alternatiivid: lõpetada poolte kokkuleppel või lühendada lepingu tähtaega kok- Ärge ütelge lepingut üles tetulenevatel põhjustel, on ta. Keskendume seekord töö- kuleppel töötajaga. suuliselt, siis on see tühine. vastupidise tõendamiskohus- lepingu lõpetamisele, sest sel- Mida teha, kui töötaja kokkuleppe ja lepingu muutmisega nõus ei ole ja tööandjal Põhjendage ülesütlemis- tus tööandjal. les osas tuleb uue seadusega on võimatu lepingut edasi täita? teates otsust. Kui teade teh- ridamisi olulisi muutusi. ti kirjalikult, aga selles ei ol- TÖÖTAJA ISIKU TÕTTU Uue seaduse rakendumi- nud sees põhjendust, siis Lähtutakse võlaõigussea- sel tuleb arvestada, et see tööandja leiab põhjuse, kuidas lõpetada lepingut jääb ülesütlemine jõusse, küll duse põhimõttest, et kõike ei eeldab osapooltelt senisest töötajast tulenevatel mõjuval põhjusel aga võib töötaja kaevata põh- saa ette näha, kinnist loetelu enam inimlikult tervet mõis- jenduse puudumise kohtus- seadus ette ei anna, igale juh- tust ning juhtumipõhist lä- Töölepinguseaduse § 88 – ei saa tööga hakkama, tervis ei vasse. Sellisel juhul peab tööand- tumile peab lähenema indivi- henemist – sugugi mitte kõik ta nõuetele, kahju tekitamine, osutab konkurentsi, kaotab usal- ja hüvitama töötajale sellega duaalselt. 1. duse jne. tingimused ei ole enam kin- tekkinud kahju, nt kohtukulud. Praeguses seaduses on lõpe- nistes loeteludes paika pan- Kui mõlemad tingimused tamise põhjendused ära toodud, sest tegelik elu sellega ju tööandja võib töölepingu lõpetamise aluseks on täidetud, ei ole enam oluli- dud konkreetses, kinnises loe- ei piirdu. Mitmete punktide võtta vääramatu jõu ne, mis pärast ülesütlemistea- telus. lõpliku tõlgenduse paneb aga te üleandmist juhtub ning kas Kui töötaja on eksinud, kuid paika kohtupraktika. Seaduses ei ole deﬁneeritud, mis on vääramatu jõud. Selle ku- töötaja on lepingujärgsel vii- tööandja pole sellele tähelepa- jundab alles kohtupraktika. Kindlasti ei ole vääramatu jõud see, masel tööpäeval haige või töö- nu juhtinud ega andnud töö- Need soovitused on koos- 2. et lõpetati projekti rahastamine ning samuti ei ole enneolematu andjale kättesaamatu. tajale võimalust enda paran- tatud tööõiguse spetsialisti asjaolu praegune majanduslik olukord ehk majanduslangus. Soovitus: Harjutage ennast damiseks, ei pruugi rikkumise Heli Raidve abiga. Raidve on kasutama ühte paberit, mille raskusest sõltuvalt ülesütle- tööõigusalaste loengute lek- Eriregulatsioon peal on nii teade töölepingu lõ- mise alust olla. tor ja Äripäeva töösuhete kä- petamisest kui ka põhjendus. Töötaja ei pea täitma neid siraamatu üks autoreid. Tema praeguse seaduse alusel, st enne juulit 2009 sõlmitud lepingute lõpetamiseks Nii väldite võimalikke ebasoo- korraldusi, mis pole seotud igapäevane töö on tööandja- Kui praeguse seaduse alusel näiteks kolmeks aastaks sõlmitud töölepingut on vitavaid tagajärgi. töölepinguga. te nõustamine, tööõigusli- võimalik täita ettenähtud tähtaja saabumiseni, siis lõpeb see planeeritult tähtaja Vaidlustamistähtaeg 30 Soovitus: Lepingud peavad ke dokumentide koostamine möödumise tõttu. päeva hakkab tiksuma ülesüt- muutuma veelgi täpsemaks. ja korrastamine, tööandjate Kui tekib olukord, kus sellist lepingut ei ole võimalik tähtaja saabumiseni täita, lemisteate esitamisest. Kõige parem on endal elu liht- esindamine töövaidluskomis- saab n-ö vana seaduse alusel sõlmitud lepingu lõpetada nagu tähtajatu (koonda- Praeguses seaduses lepingu- saks teha ja panna töölepin- jonis ja kohtus. mishüvitistega). järgsest viimasest tööpäevast. gusse sisse, millised rikkumi- Lemmi Kann sed on nii rasked, et hoiatuse KOONDAMISEL tegemist ei võimalda. Tööandja peab vakantsi korral pakkuma töötajale teist KATSEAJA JOOKSUL ERINEVAD ARVAMUSED PANE TÄHELE! tööd, muutma töötingimusi Etteteatamine 15 kalendri- Põhjused, mille puhul koondamine on keelatud ning korraldama talle täiend- päeva Kas lapsehoolduspuhkuselt õppe, kui see ei tekita ebapro- Töötaja peab teadma, milli- rasedus ja õigus saada ra- töötajate esindamine portsionaalselt suuri kulutusi. seid teadmisi, oskusi, võimeid tulnut võib koondada? sedus- ja sünnituspuhkust töötaja ei soovi muuta töö- Kui ümberõppe korraldami- ja isikuomadusi ja mis tasemel ui töötaja tuleb lapse- pärast koondamisteate kätte- olulised perekondlikud ko- koormust se kulud oleksid väiksemad temalt nõutakse. Kui läheb Khoolduspuhkuselt ja andmist toimuv enam lõpeta- hustused ajateenistus või asendus- koondamisega seotud kulu- vaidluseks, tahab kohus näha, saab kätte koondamis- mist ei mõjuta, kuna kontrol- lühiajaline terviseseisund teenistus dest ja tööandjal on vakant- milliste ülesannete täitmises teate, ei ole ta enam erisuse- litakse ülesütlemisteate sea- ne ametikoht, millele tööta- pooled kokku leppisid. ga kaitstud ning koondami- duslikkust ja sellel hetkel ini- Lapsehoolduspuhkuselt tulnu küsimuses lõplikku seisukohta ja väikese ümberõppe järel so- Ei tohi lasta töötajal katse- ne on seaduspärane. Juhul, mesel seaduse erisuse kaitset ja kohtupraktikat veel ei ole. Reeglina tasub teistsuguse koh- biks, võib kohus leida, et töö- aeg ära töötada ning alles vii- kui ta pärast koondamisteate ei olnud. Seega töötaja ei pää- tupraktika tekkimiseni usaldada seadusandja seisukohta. andja rikkus ümberõpet või- masel päeval teha teatavaks, saamist teatab, et läheb uues- se koondamisest uuesti lap- maldamata jättes koondami- mis oli halvasti ja millistes ti lapsehoolduspuhkusele, sehoolduspuhkusele tagasi POOLTE KOKKULEPE se korda. töölõikudes ei ole tööandja ei tohi aga temaga töösuhet minnes. Vastasel juhul võiks Soovitus: Lööge tulud-kulud töötajaga rahul. koondamise tõttu lõpetada ja tekkida olukord, kus koonda- Töölepingu lõpetamise kok- tõendamiskohustus tööand- kokku – milline variant oleks Soovitus: Ärge jätke ülesüt- koondada tuleb keegi teine. misteate saanud töötaja lä- kulepe ei pea enam olema kir- jal. Vaidluse puhkemisel te- tööandjale tegelikult kasuli- lemist katseaja viimasele päe- Egle Käärats, sotsiaal - heb uuesti lapsehoolduspuh- jalikult vormistatud. kib sõna-sõna vastu situat- kum. vale, sest töötaja võib olla hai- ministeeriumi tööala asekantsler kusele ja kui tööandja annab Praeguses seaduses peab üks sioon, mida kohus võib tõlgen- Tööandja peab koondata- ge või ei õnnestu mingil muul nüüd koondamisteate kellele- pool tegema kirjaliku ettepa- dada nõrgema poole ehk töö- vate väljaselgitamisel lähtu- põhjusel teadet edasi anda. ui ülesütlemispäeva gi teisele, siis tuleb jälle lap- neku, teine pool peab sellega taja kasuks. ma võrdse kohtlemise põhi- Võib juhtuda, et kui ta järgmi- Kseisuga töötaja lapse- sehoolduspuhkuselt taga- kirjalikult nõustuma. Soovitus: vaidluste vältimi- mõttest. sel korral tööle tuleb, on kat- hoolduspuhkusel ei ol- si tööle, saab uuesti koonda- Kui töötaja otsustab hiljem seks vormistage alati konk- Koondamisel ei tohi teha seaeg juba läbi. Uue seaduse nud, on ülesütlemine kehtiv, misteate, läheb uuesti lapse- vaidlustada suusõnaliselt toi- reetselt sõnastatud, kahe- eelistusi vanuse, soo, pere- järgi jõustub ülesütlemisteade selles osas meie arvamused hoolduspuhkusele jne. munud töölepingu lõpetami- poolne kirjalik kokkulepe. So- kondlike kohustuste täitmise aga ainult sellest hetkest, kui ühtivad. Samas leian mina, et Heli Raidve se, siis on selle kokkuleppe bib ka e-kiri. vmt tõttu. Seega on kõige pa- see on vastaspooleni jõudnud. Äripäev 7. mai 2009 toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] TÖÖSTUS14 | tehnoloogia | materjalid | keskkond | Ülikoolid hakkavad koolitama

Haridus TTÜ ja TÜ TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna dekaan Andres Öpik on päi- uus eriala keskendub keseenergiast vaimustuses ja näeb sellel edukat tulevik- päikeseenergeetikale ku. Sügisel alustab vähemalt paarkümmend materjaliteh- Öpik lisas, et investeering noloogia eriala tudengit TTÜs päikeseenergeetikasse tasub magistriõpinguid. Ain Alvela Foto: Julia-Maria Linna [email protected] end kindlasti ära juba paari aastaga. “Programmis õpime alter- natiivse energeetika kohta pal- Ketlin Priilinn [email protected] ju huvitavat,” kinnitas Öpik. “Näiteks saavad tudengid tea- Eeloleval sügisel asub Tal- da, millal, kuidas ja millises linna Tehnikaülikool (TTÜ) vahekorras neid kasutada ning õpetama uut eriala – mater- mismoodi võiks neid kombi- jalitehnoloogiat, mis kes- neerida kivisöest või põlevki- kendub peamiselt päikese- vist saadava energiaga.” energia abil elektri tootmi- Materjalide suunal kesken- sele. dutakse peamiselt päikesepa- tareide valmistamisele. Kaks aastat tagasi korraldas haridus- ja teadusminis- Päikeseenergia tehnoloogia teerium konkursi Eesti üli- esialgu veel liialt kallis koolides. TTÜ keemia- ja ma- Öpiku sõnul keskendub prog- terjalitehnoloogia teaduskon- ramm peamiselt päikeseener- na dekaani Andres Öpiku sõ- geetikale, kuna TTÜs on päi- nul oli konkursi eesmärk lei- keseenergiast elektri tootmise da magistriõppe tasemel huvi- uurimine ja arendamine heal tavaid õppekavasid, mis tooks järjel. Nii asutas TTÜ teadla- kooli õppima noori üle ko- ne, akadeemik ja professor gu maailma. Rahvusvaheli- Enn Mellikov koostöös Austria ne magistriõppekava “Mater- teadlastega ﬁrma Crystal Sol jalid ja protsessid jätkusuut- – ettevõtte, mis tegeleb päike- likus energeetikas” valmistati sepaneelide tootmisega ning ette 2008. aastal, uuel erialal uusimate tehnoloogiate välja- hakatakse haridust jagama tä- töötamisega. navu sügisel. Öpik rääkis, et näiteks Por- “Programm toimub koos- tugalis ja Hispaanias on päi- töös Tartu Ülikooliga – esime- keseenergeetika hind gaasi- ne ja kolmas semester õpitak- ja fossiilkütustega võrreldes se TTÜs, teine aga TÜs,” rääkis täiesti konkurentsivõimeline. ta. “Lõpetanule anname ühis- “Oluline on, et energiat diplomi.” Ta lisas, et prakti- saaks salvestada,” märkis ta. kakohti pakub Eesti Energia Kuigi päikeseenergeetikat ning et muretseda pole tarvis peetakse väga kalliks, töö- ka kõrge õppemaksu pärast – tavad TTÜ teadlased praegu tegemist on riigi rahastatava võimalikult soodsa hinnaga programmiga. tehnoloogia väljaarendami- se kallal. Vastse eriala lõpetanud “Euroliit on seadnud ees- saavad magistrikraadi märgiks toetada teadustege- Öpiku sõnul võivad materja- vust ja vähendada elementide litehnoloogiat tulla õppima hinda ning kui see õnnestub, kõik noored, kes on saanud oleks ka Eestis tegemist juba loodus- või tehnikateaduste täiesti arvestatava energiaalli- bakalaureusekraadi. kaga,” ütles ta. “Pealegi ei tar- “Et programm oleks kõigile vitse seda ju kasutada üksnes võrdselt vastuvõetav, planeeri- Eestis – head tehnoloogiat või- me teha tasanduskursuse,” üt- me müüa ükskõik kuhu.” les Öpik. “Tehnikat õppinu- Öpik toob näite, et kui katta te puhul keskendume rohkem terve Võrtsjärv päikesepaneeli- keemiale, loodusteadlastele dega, kataks see kindlalt kogu pakume aga süvendatult inse- Eesti energiavajaduse. neriõppe põhialasid.” Materjalitehnoloogia eriala Programmis on võimalik lõpetanud leiavad tööd Eesti spetsialiseeruda materjalidele energeetikaﬁrmades, kuid ees- või protsessidele. Päike on pea märk on anda tudengitele pii- piiramatu energiaallikas, kus- savalt tugev taust, mis võimal- juures päikeseenergia tootmi- dab neil kandideerida ametis- ne ei saasta keskkonda. se ka välisriikides. toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] 7. mai 2009 Äripäev TÖÖSTUS 15 TSITAAT HIND KUUPÄEV Palgi hind aastaga pea poole kukkunud Meil on tarvis viia hinnad kr/tm 1100 männipalk mänd 1000 kuusk maailma sõnum 625 650 900 kuusepalk Eesti masinatööstuse 800 ” 700 12.05 600 korraldab keskkonnaministeerium järjekordse radoonise- heast tasemest. 31.03.08 31.05.08 30.09.08 31.12.08 31.03.09 minari, kus tutvustatakse uut standardit hoonete radooni- Jüri Riives, Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit ohutuks projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Keskkond Tulekul jäätmeseminar Prügimajandus materjalitehnolooge võetakse luubi alla 15. mail korraldab Ees- ti Jäätmekäitlejate Liit PANE TÄHELE (EJKL) koostöös Euroopa Ettevõtted tunnevad Jäätmekäitlejate Liiduga Jäätmeseminari (FEAD) Tallinnas rahvus- teemad uute teadmistega vahelise prügilate seminari. Prügiladirektiivi rakendamine – Eesti ja Rumeenia inseneridest puudust Prügimajanduse semina- näited. ri peaesineja on Jose-Jorge ELi poolt ladestamisele õik meid ümbritsev on Energeetikaga seotud ma- Diaz Del Castillo Euroopa seatud kriteeriumid (jäätme- Kseotud materjalidega, terjalitehnoloogia magistri- Komisjoni keskkonna di- te prügilakõlbulikkus) ja nen- kuid viimastel aasta- õppe programm on kindlas- rektoraadist. de rakendamine. kümnetel on materjalitehno- ti suure tulevikuga, sest seal Seminaril esinevad oma Prügilagaasi kogumine. loogia arenenud eriti kiiresti. koolitatud insenerid peaks ala spetsialistid Rootsit, Ohtlike jäätmete ladesta- leidma lihtsalt tööd sellistes Hollandist, Rumeeniast, miseelne käitlus. Materjalitehnoloogid on vä- kiirelt arenevates valdkonda- Prantsusmaalt ja Itaaliast. Jäätmepõletusel tekkiva ga laialdaste teadmistega des nagu päikesepatareid ja Eesti poolt teevad semina- koldetuha ladestamine. insenerid, kes tegelevad uute kütuseelemendid. Mõlema ril ettekande Peeter Eek Allikas: Eesti Jäätmekäitlejate Liit materjalide väljatöötamise ja valdkonnaga tegeletakse Ees- keskkonnaministeeriumi neile perspektiivsete kasutus- tis aktiivselt ja loodetavasti jäätmeosakonnast ja Mait sustele (ka KIK, keskkonna- võimaluste uurimisega. Ma- hakatakse tulevikus ka selle- Kriipsaalu Maaülikoolist. amet ja keskkonnainspekt- terjalitehnoloogia tegeleb nii kohaseid seadmeid tootma. Osalustasu Eesti Jäät- sioon) on 800 krooni, firma- laialdaselt kasutuses oleva- mekäitlejate Liidu liikme- dele, kes ei ole liidu liikmed, te materjalidega (polümee- Lisaks vajab materjaliteh- tele ja kohalikele omavalit- 1200 krooni. Äripäev rid, metallid) kui ka kõrge li- nolooge traditsiooniline sandväärtusega materjalide- energeetika, sest ka katel- ga (komposiitmaterjalid, sü- des, turbiinides ja alajaama- Kosmosetehnika Arenev valdkond sinikfiibrid, keraamilised des kasutatakse aina rohkem materjalid, mikroelektrooni- kõrge lisandväärtusega ma- ka jt). terjale. Eestil kindel koht Kui me tahame, et Eestis Materjalitehnoloogia on vä- hakatakse rohkem kõrge li- ga perspektiivikas vald- sandväärtusega tooteid toot- kosmoseprojektis kond, sest nende inseneri- ma, siis on meil vaja palju ja de järele on väga suur nõud- kõrge kvalifikatsiooniga in- prilli lõpus Hanno- lus ja seda paljudes valdkon- senere. Materjalitehnoloo- Averis toimunud töös- NUMBER dades: materjalide tootmises, gia valdkonnas koolitatud in- tusmessil tõsteti energeetikas, infotehnoloo- seneride vastu on tänapäeva edukalt esile Eesti kosmo- gias, meditsiinis, transpor- maailmas suur nõudlus. setööstuse ettevõtteid, mil- dis, uurimisasutustes, projek- Indrek Aarna, le kokkulugemiseks jääb 10 teerimisfirmades, konsultat- Eesti Energia teadus- ja arenduste- enamikule üllatuseks juba aastat kulub Euroopas kos- sioonifirmades jne. gevuse osakonna juhataja ammu mõlema käe sõrme- moseprojekti Galilei reali- dest väheks. seerimiseks alates paberi- le visandatud ideest lõpeta- Hiina võttis eelmisel aas- des satelliidi saatmisega or- Energeetika tähtsus tal nõuks töötada välja biidile. oma globaalne satelliitpo- sitsioneerimise süsteem tooriumi, TÜ Füüsika Ins- tööstuses suureneb ja eeldatavasti on neil ena- tituuti. Uutest tipptehno- mik satelliite juba selle loogiatest leiavad kosmoses aridus- ja teadusminis- omadustest ning sellest, kui- aasta lõpuks valmis ja ka kindlasti rakendust Cliftoni Hteerium on toetanud das need reageerivad ümbrit- orbiidil. unikaalsed GaAs-pooljuhid TTÜ ja TÜ uue ühisõp- seva keskkonna muutustele, Euroopas võtab säärase ja Carbon Nanotechi super- pekava loomist, kuna sellega on võtmetähtsusega. mastaabiga projekt Galileo kondensaatorid. seotud teadlased ja õppejõud Üliõpilased võiksid mõel- näol aega enam kui küm- on Eesti mastaabis ühed tu- da õpingute peale, sest kava me aastat. Eesti puhul ei Sõnum Eestist kui teh- gevamad. on orienteeritud spetsialisti- saa rääkida sellise kaliib- noloogiliselt innovaatili- de ettevalmistamisele kiirelt riga projektidega üksikult sest, paindlikust ja kiirete- Nii on rahvusvahelisel aree- areneval alal, kus on šanss soleerimisest, kuid tõsisest le tähtaegadele ja tulemuste- nil täheldatav aktiivne huvi leida huvitav ja tasuv töökoht. kosmosetehnoloogilisest le orienteeritud riigist võiks- professor Enn Mellikovi tea- potentsiaalist annab meil ki edaspidi nii sissepoole kui durühma töö tulemuste vastu Materjalitehnoloogia erialal rääkida küll. ka väljapoole kajama jääda. kõrgtehnoloogiliste päikese- on tugev seos ettevõtluse- Kaugvaatluse ja satellii- Mart Vihmand, patareide tootmiseks. ga ning rahvusvaheline mõõ- tide ehitamise alal võib ni- EASi innovatsioonidivisjoni Energeetika on kasvava de – sellega on seotud mit- metada Tõravere Observa- arenduskonsultant strateegilise tähtsusega vald- med välisõppejõud. Ministee- kond. Ühiskonnas kasvab va- rium toetab ülikoolide püüd- jadus inseneride järele, kes lusi äratada rahvusvahelisel suudavad säästlikult ja ter- tasandil huvi õppekava vas- viklikult lahendada problee- tu, toomaks siia ka välisüli- • Automatiseeritud tööstuslikud me, mis on seotud energia õpilasi. terviklahendused tootmise, transpordi, säilita- Heli Aru, • Tootmisliinid mise ja kasutamisega. haridus- ja teadusministeeriumi • Robotid Teadmised materjalide nõunik Kaabli 11, Tallinn • Tel 667 0910 • Faks 667 0913 • [email protected] • www.techgroup.ee Äripäev 7. mai 2009 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected] 16 PÄEVA TEGIJA Carlsberg 11% 550 INVESTOR 470 390

310

230

150 | börsid | aktsiad | fondid | 06 08 10 12 02 04

MIS TOIMUB JOKK

USA president Barack Obama ja rahandusminister Timothy Geithner kavan- 18 857 davad n-ö maksuparadiiside kaotamisest kasvatada mak- ettevõtet on end registree- sutulusid vähem kui 10 aas- rinud pildilolevasse Kaimani- taga 86,5 mld dollari jagu. saarte ühte viiekorruselisse Kui sinna lisada teised et- büroohoonesse, mida ei saa tevõtete maksukoormust ühegi parameetri järgi pida- kergitavad otsused, peaks da maailma suurimaks büroo- kogulaekumiseks tulema lau- hooneks. sa 190 mld dollarit. Mõned tuntumad Muutused tähendaksid kõi- ge suuremat maksude kas- pildilolevasse majja vatamist viimase 23 aasta registreeritud jooksul. USA ettevõtted koht Forbesi maailma suurema- MIS ON MIS te ettevõtete edetabelis Exxon Mobil 4 Maksuparadiis JPMorgan Chase 16 riik, kus ettevõtetele või Procter & Gamble 22 eraisikutele pandav maksu- Hewlett-Packard 36 kohustus on väga madal ning Bank of America 38 kuhu saavad end registreeri- Pﬁzer 50 da ka reaalselt mujal tegut- Wells Fargo 51 sevad ettevõtted. USAs on Goldman Sachs 56 viimasel ajal emotsioone küt- MetLife 90 nud Kariibi meres asuvad Morgan Stanley 93 Kaimanisaared. Intel 95 Kraft Foods 105 NUMBER Coca-Cola 110 PepsiCo 115 Boeing 119 Oracle 128 14 American Express 133 Dell 187 USA Dow Jonesi tööstus- Altria Group 218 indeksi 30 ettevõttest oli FedEx 280 2007. aasta lõpu seisuga osa ConocoPhillips 380 oma üksustest registreeri- Citigroup 472 nud Kaimanisaartele. Ford Motor 549 General Motors 844

Pildil olevasse majja Grand 3,9% Caymani saarel on registreeri- maksid USA multinatsio- tud oluliselt rohkem ettevõt- naalsed ettevõtted 2004. teid, kui see ilmselgelt mahu- aastal tegelikult makse, kuigi tab. Hoone haldaja Maples and USA ettevõtete maksumäär Calder selles probleemi ei näe. on 35 protsenti. Foto: David Evans/ Bloomberg News USA paradiisiraha alustab

Nüüd on president Obama des, kuhu teenistuse väljas- suurimale kiibitootjale, aas- seadusemuudatuste valguses administratsioon jõudnud pool USAd läbi viidud operat- ta esimeses kvartalis 629 mil- ümber vaatamas. Maksud USA võtab järjega riigi suurimate ettevõ- sioonide eest seaduslikul vii- joni dollarilise kasumi tee- Suurema tähelepanu osa- teteni, kes registreerivad lõvi- sil kanda võis. ninud Intelile. Kümme aas- liseks on saanud ka 273mil- ette maksuparadiise osa oma sissetulekutest väl- tat tagasi teatas tollal ette- jonilise kvartalikahjumi tee- jaspool USAd. Selge see – kui Nimekiri on tõepoolest au- võtte maksude ja litsentside- ninud maailma suurim kõ- raha otsas, tuleb teha väike kartustäratav. Kariibi me- ga tegelenud asepresident Ro- vaketaste tootja Seagate kasutavad firmad robinhoodlik ümberjagami- re Kaimanisaartele on enda bert Perlman, et mõistlikum Technology, kes vaatama- ne ja võtta neilt, kes oma raha üksusi enim registreerinud oleks olnud firma juba algu- ta tegelikule juhtimisele Ca- aksud on alati ol- vaikselt mujal hoidnud on. finantsettevõtted eesotsas ses 1968. aastal palmisaare- liforniast on oma peakorte- Mnud ettevõtetele üks Valitsuse Aruandekohus- Morgan Stanleyga, kelle ni- le registreerida, ning tõdes: ri koos ligi paarikümne tu- paras nuhtlus – po- tuse Büroo (GAO) koostas mel on palmide vahele peide- “Meie maksusüsteem paneb hande teise ettevõttega rele palju neid, kes tahaks oma 2008. aasta lõpus pika rapor- tud 158 üksust. Temast üsna multinatsionaalsed ettevõt- gistreerinud Kaimanisaarte kasumit riigile loovutada. Na- Silvia Viidik ti, kus on välja toodud (2007. kaugele maha jääb Citigroup ted halvemasse olukorda liht- ühte viiekorruselisse büroo- gu näha, kõik ei loovutagi. aasta majandustulemuste- 90 ja Bank of America 59 ük- salt sellepärast, et emaettevõ- hoonesse. Ettevõte ise tun- Mõni aeg tagasi kirjutasin test kaotada, sest USA maksu- le tuginedes), millistel rii- susega. te on USAs.” nistab oma Kariibi-hõngu- samadel lehekülgedel, kuidas amet üritab küüned taha saa- gi sajast suuremast ettevõt- Kui finantsettevõtted kõr- Siiski on tehnoloogiaet- lise päritolu maksuhõngu- ameeriklaste koorekiht võib da nende salajastele kontode- test on allüksused maksupa- vale jätta, kuulub enim all- tevõte pressiesindaja Chuck list tagamaad. “Kasud on seo- suure osa oma sissetuleku- le Šveitsi pankades. radiisideks peetavates kohta- üksusi saarekestel maailma Mulloy sõnul oma strateegiat tud nii säästetud maksura- toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected] 7. mai 2009 Äripäev INVESTOR 17

KUUPÄEV INTRESS PANGANDUS Euribor (6 kuud) 1,534 Maaklerid pagevad Wall Streetilt 5,50 6. mai Finantsturgude languse ning (nii kaua oli vastavat arvestust töötasude kokkukukkumise peetud). Kui selline tempo jät- 4,75 tõttu lahkub Wall Streetilt re- kub, kasvab lahkuvate maakle- 4,00 kordiline arv maaklereid. rite arv aasta lõpuks 35 000ni Aprillis lahkus üle 2800 regist- ning järele jääb kokku töötama 3,25 reeritud maakleri, kokku on sel 630 000 registreeritud maak- 2,50 aastal lahkunute arv kasvanud lerit. Endiselt valitseb nõud- täna juba 11 600ni. See on rohkem lus kogemustega ﬁnantsnõus- avaldavad teiste seas majandustulemused Prantsuse suur- 1,75 kui terve 2002. aasta jook- tajate järele, kes genereerivad pank Societe Generale, USA suurim autotootja General Mo- sul lahkunud 11 500. Toona oli pankadele miljonitesse dollari- 1,00 tors ja telekomiettevõte Deutsche Telekom. 06 08 10 12 02 04 see number 15 aasta suurim tesse ulatuvaid teenustasusid.

RAHA Kommertspankade intressitooted

jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Sampo Pank 0,25 0,25** 4,50 4,65 5,00 6,00 6,20 6,50 6,50 6,50 1000/5000(4) Krediidipank 0,30 5,05 5,10 5,25 6,05 6,25 6,55 6,65 6,70 1000/3000(4) Swedbank 0,20 - - 4,40 4,60 4,75 4,90 4,90 4,90 3000 Tallinna Äripank 0,20 5,10 5,20 5,30 5,60 5,55 5,80 5,70 - 1000 Tallinna Äripank (3) 0,20 5,70 5,80 5,90 6,10 6,00 6,10 6,55 - 100 000 Nordea Pank 0,1-0,25 5,00 5,05 5,20 5,40 5,60 5,75 - - 5000 Parex Pank kokkuleppel 6,50 - 7,00 7,50 8,50 9,50 8,00 7,00 1500 Marﬁn Pank Eesti 0,25 0,30 5,30 5,40 5,55 6,05 6,30 6,60 6,60 - 5000 BIGBANK - - 5,40 5,40 5,60 6,40 6,40 7,50 8,00 8,50 5000 BIGBANK - - - - - 6,60 6,60 7,70 8,20 8,70 150 000 DnB NORD Pank 0,25 (7) - 5,15 - 5,35 5,60 5,75 6,00 6,00 6,00 5000 UniCredit Bank 0,25 (9) - 5,00 5,20 5,30 6,10 6,30 6,50 - - 5000/50000 (9) SEB 0,20 0,25 4,15 4,30 4,35 4,55 4,70 4,85 4,85 4,85 2000*

tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank 0,40 0,65 0,90 1,25 1,45 1,60 0,95 1,15 1,35 1,55 1,65 1,70 Krediidipank 0,70 1,05 1,30 1,60 1,80 2,00 100/200 USD(4) 1,50 1,60 1,70 2,00 2,40 3,00 100/200 EUR (4) Swedbank - - 1,15 1,45 1,65 1,80 252 USD - - 1,20 1,35 1,50 1,65 190 EUR Tallinna Äripank 0,70 1,25 1,45 1,80 1,95 2,15 200 USD 1,75 1,90 2,05 2,15 2,20 2,25 200 EUR Nordea Pank 0,20 0,60 0,90 1,40 1,55 1,70 300 USD 1,10 1,15 1,35 1,50 1,55 1,70 320 EUR Parex Pank 3,00 - 4,00 4,50 4,70 5,00 100 USD 5,00 - 5,30 5,40 5,50 5,60 100 EUR Marﬁn Pank Eesti 0,80 1,20 1,40 1,70 1,85 2,10 500 USD 2,50 2,65 2,80 2,90 2,95 3,10 350 EUR DnB NORD Pank 0,50 - 1,25 1,50 1,75 1,85 300 USD 1,60 - 1,90 2,10 2,25 2,40 300 EUR BIGBANK ------4,30 4,30 4,90 kuni 30 000 EUR BIGBANK ------4,50 4,50 5,10 üle 30 000 EUR UniCredit Bank 2,00 2,10 2,15 2,30 2,45 2,60 300/3000 USD(9) 2,00 2,10 2,15 2,20 2,45 2,60 300/3000 EUR (9) SEB 0,10 0,30 0,70 1,05 1,15 1,50 200 (USD) 0,65 0,75 0,95 1,10 1,20 1,55 200 EUR kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule

Arvelduskonto, reservhoiuse ja kasutushoiuse intressid Pankade kontaktandmed

% päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100 tel 680 2500, faks 680 2501 Nordea Pank Swedbank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, arvelduskonto, eraisikud faks 631 0410 faks 770 0001, e-post: [email protected] kuni 50 000 EEK 0,10 0,15 0,25 Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 50 000–250 000 EEK 0,10 0,15 0,25 tel 669 0941, faks 661 6037 7582, e-post: [email protected], üle 250 000 EEK 0,10 0,15 0,25 Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, www.bigbank.ee reservhoius, eraisikud tel 668 8088, faks 668 8089 DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 kuni 50 000 EEK / kuni 3196 EUR 4,45/0,40 4,55/0,70 4,85/1,00 Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn, tel 628 3300, 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected], 50 000–250 000 EEK / 3196–15 978 EUR 4,35/0,50 4,65/0,80 4,95/1,10 faks 628 3201 e-post: [email protected] www.dnbnord.ee üle 250 000 EEK / üle 15 978 EUR 4,45/0,60 4,75/0,90 5,05/1,20 Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, AS UniCredit Bank Eesti ﬁliaal Liivalaia 13/15, Tal- Eesti Krediidipank alla 100 000 kr al 100 000 kr al 500 000 kr tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], linn, tel 668 8357, e-post: kliendiinfo@unicreditg Marﬁn Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, roup.ee, www.unicreditbank.ee kasutushoius 4,50 4,75 5,00 Raha väljamaksmine erakliendile 1päevase ja ärikliendile 14päevase etteteatamisega.

VALUUTA USD SEK GBP RUB 11,75 kr 1,47 kr 17,73 kr 0,36 kr Eesti Panga kursid 06.05

valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK Araabia ÜE dirham AED 3,19993000 India ruupia INR 0,23746500 Mehhiko peeso MXN 0,88523900 Tuneesia dinaar TND 8,43863000 Argentina peeso ARS 3,17958000 Indoneesia ruupia IDR 0,00112904 Moldova leu MDL 1,04428000 Ukraina grivna UAH 1,46739000 Austraalia dollar AUD 8,72272000 Islandi kroon ISK 0,09301820 Norra kroon NOK 1,78815000 Ungari forint HUF 0,05500940 Brasiilia reaal BRL 5,49991000 Jaapani jeen JPY 0,11940800 Poola zlott PLN 3,56194000 USA dollar USD 11,75330000 Bulgaaria leev BGN 7,99954000 Kanada dollar CAD 9,99559000 Rootsi kroon SEK 1,47299000 Usbekistani somm UZS 0,00808427 Egiptuse nael EGP 2,08872000 Kasahstani tenge KZT 0,07805360 Serbia dinaar RSD 0,16469400 Aserbaidžaani manat AZN 14,60400000 Euro EUR 15,64660000 Korea won KRW 0,00923278 Singapuri dollar SGD 7,97213000 Rumeenia leu RON 3,75812000 Gruusia lari GEL 7,10648000 Kuld (EEK/oz) XAU 10625,00000000 Suurbritannia nael GBP 17,72640000 Türgi liir TRY 7,48980000 Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,72292000 Leedu litt LTL 4,53157000 Šveitsi frank CHF 10,37550000 Uus-Meremaa dollar NZD 6,85042000 Hongkongi dollar HKD 1,51656000 LAVi rand ZAR 1,38438000 Taani kroon DKK 2,10061000 Valgevene uus rubla BYR 0,00419013 Horvaatia kuna HRK 2,12154000 Läti latt LVL 22,06570000 Tai baat THB 0,33432800 Venemaa rubla RUB 0,35782200 sõda Iisraeli uus seekel ILS 2,84240000 Malaisia ringgit MYR 3,32625000 Taiwani dollar TWD 0,35434700 Venezuela boliivar VEF 5,47355000 IMF arveldusühik SDR 17,64100000 Maroko dirhem MAD 1,40129000 Tšehhi kroon CZK 0,58564600 ha ja väljaspool USAd teeni- hammaste vahele jäänud ka tud kasumitega kui ka võima- endiselt Kaimanisaartega ti- lusega varasid efektiivselt üle hedalt seotud tehnoloogiaet- BÖRSIKAUBAD maakera jaotada,” põhjendas tevõte Oracle ja ehitusettevõt- Kütused 06.05 Värvilised metallid 05.05 3. juunil ilmub venekeelse majanduslehe Seagate’i pressiesindaja Brian ja Tyco International, kes on Delovõje Vedomosti eriväljaanne Ziel ettevõtte valikut. valitsuse lepinguline töövõt- Rotterdami sadamates (CIF), USD/t USD/t ja, ning karastusjookide toot- ost müük Nafta* 55,24 Alumiinium 1478,0 1478,5 Mõnes mõttes on osaline ja Coca-Cola. Kerge kütteõli 462,5-471,7 Nikkel 11875,0 11900,0 maksuvabastus, kui seda Ettevõtete maksukoormu- Masuut 348-301,5 Plii 1426,0 1426,5 Bensiin 556-548,5 Tina 12700,0 12750,0 nii võib nimetada, igati loo- se kasvatamine pole majan- Diislikütus 495,25-501,25 Tsink 1500,0 1501,0 giline. Näiteks moodustavad duslanguse ajal tavaliselt kõi- * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil Vask 4639,5 4640,0 Seagate’i töötajaskonnast 85 ge parem mõte, kui soovi- USD/barrel, allikas Bloomberg protsenti välismaalased ning takse head ettevõtluskultuu- Kohv 05.05 Väärismetallid 06.05 70 protsenti ettevõtte käibest ri. Suurettevõtete maksupo- Reklaami projektijuht: Arabica (USc)/lb 124,10 USD tr.oz Toivo Repnau • 667 0030 • [email protected] teenitakse USAst väljaspool. liitika ei paistnud USAd aas- 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg Kuld 903,50 Kõige viimaste USA väärt- taid kõigutavat, kuid viima- Hõbe 13,4400 paberituru järelvalvele (SEC) ses hädas on vist tõesti vaja Suhkur 06.05 Plaatina 1136,00 Reklaami tellimine ja materjalide Pallaadium 225,50 esitamine kujundamiseks 20. maini. valge suhkur (USD/t) 442,10 esitatud dokumentide põhjal rohelistes sukkpükstes Robin 1 tr.oz = 31,105 g, Londoni ﬁksingud, Valmisreklaamid esitada hiljemalt 29. maiks on Obama administratsiooni Hoodi, kes vaestele leiva toob. allikas Bloomberg allikas Bloomberg Äripäev 7. mai 2009 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected], reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 18 INVESTOR INVESTEERIMISFONDID

TOIDUAINETÖÖSTUS INDEKSID Carlsbergilt oodatust paremad tulemused RTSI Moskva WIG20 Poola BUX Ungari BET Rumeenia Saku Õlletehase suuroma- 63miljardiline käive. Ettevõ- nik Carlsberg teatas oodatust te teatas ka, et vaatamata 897,10 2,93% 1854,31 -0,21% 13 809,31 0,51% 3091,31 1,41% suuremast tegevuskasumist. müügimahtude kahanemisele 2500 4000 25000 10000 Esimese kvartali tegevuska- suudeti suurendada turuosa. 2000 20000 8000 sum kasvas kaks korda, 788 Kvartali puhaskahjum kas- 3000 miljoni Taani kroonini võr- vas siiski oodatust enam, 212 1500 15000 6000 2000 relduna analüütikute ooda- miljoni kroonini, sest möödu- 1000 10000 4000 tud 692 miljoniga. Carlsberg nud aastal tehtud ülevõtmis- 1000 kinnitas, et aasta eesmär- te (muu hulgas Saku Õllete- 500 5000 2000 giks jääb endiselt 3,5 miljar- has) ﬁnantskulud kasvasid 0 0 0 0 07 09 11 01 05 07 09 11 01 03 05 07 09 11 01 03 05 07 09 11 01 03 05 dit krooni puhaskasumit ning oodatust rohkem.

FONDID Reklaam Avaron Asset Management 5.05 LHV Varahaldus 6.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Areneva Eur. Väikeettevõtete F A, EEK 33,92 34,59 33,92 - 7,30 -55,13 - - 103 173 097 Balkani Fond A, EEK 43,74 44,62 43,74 - 8,25 -52,33 - - 124 593 945 Pf Dünaamilised Võlakirjad, EEK 13,35 13,62 13,49 1,12 5,83 4,29 4,00 4,06 34 139 566 Avaroni Privaatportfell A, EEK 158,47 158,47 158,47 - 1,26 - - - 19 999 657 Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad, EEK 12,29 12,53 12,41 1,09 4,84 3,09 3,05 3,09 19 014 116 Pf Maailma aktsiad, EEK 14,68 14,98 14,83 3,12 8,86 -13,21 -2,15 5,35 398 014 036 Pf Tasakaalustatud Strateegia, EEK 11,93 12,29 12,05 2,12 6,47 -5,52 0,39 2,97 42 550 817 Danske Capital AS, Danske Invest, Sampo Rahastoyhtiö Oy 5.05 Pf Uued Turud, EEK 12,52 12,90 12,65 3,64 10,18 -14,13 -1,41 3,93 79 885 122 Täiendav Pensionifond, EEK 13,45 13,59 13,59 15,75 11,81 -22,82 -6,61 4,55 23 482 145 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 2,64 2,69 2,64 - -5,93 -63,43 - - 0 Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EEK 26,38 26,91 26,38 - -5,93 - - - 4 159 801 LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 5,61 5,78 5,66 - 1,50 -46,10 - - 0 Sampo Pension 25, EEK 12,16 12,41 12,29 1,11 -1,92 -6,46 -0,91 2,09 120 496 930 LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 56,08 57,78 56,64 - 1,50 -46,10 - - 53 764 817 Sampo Pension 50, EEK 13,88 14,16 14,02 1,91 0,85 -7,57 -0,90 3,62 1 554 307 544 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 6,68 6,81 6,75 - 12,63 -28,31 - - 0 Sampo Pension Intress, EEK 11,39 11,62 11,50 0,39 -2,34 -1,04 1,59 1,74 32 910 666 LHV Maailma Aktsiad Fond B, EEK 66,80 68,15 67,47 - 12,63 - - - 7 483 840

Danske Invest Global Growth Fund, USD - - 10,92 0,00 8,72 -43,53 -7,07 0,00 1 693 317.62 * Info Danske fondide kohta on avaldatud veebilehtedel www.sampopank.ee, www.rahastot.ﬁ ja www.danskeinvest.com Nordea Investment Funds 5.05 ost müükmüük NAV% aasta tootlus (p.a) %* fondi maht algusest fondi maht ERGO Funds 06.05 12 kuud 3 aastat 5 aastat

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Stable Return Fund EUR 9,97 9,97 9,97 0,02 -7,00 -0,03 0,00 24 801 574 Biotech Fund USD 8,82 8,82 8,82 0,00 -22,00 -0,16 1,00 10 958 633 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Central & Eastern European Equity Fund EUR 6,69 6,69 6,69 0,28 -51,00 -0,49 0,00 8 038 357 Corporate Bond Fund EUR 30,11 30,11 30,11 0,02 -5,00 -0,05 -6,00 9 627 319 ERGO Pensionifond 2P1, EEK 11,94 12,06 12,06 0,69 1,07 1,83 2,20 2,52 68806579,52 Danish Bond Fund DKK 301,27 301,27 301,27 0,01 8,00 0,14 19,00 105 213 964 ERGO Pensionifond 2P2, EEK 12,79 12,92 12,92 3,86 7,48 -19,99 -4,90 1,91 292548296,34 Danish Equity Fund DKK 139,27 139,27 139,27 0,25 -36,00 -0,37 14,00 58 112 756 ERGO Pensionifond 3P1, EEK 10,24 10,44 10,34 0,00 1,02 0,00 0,00 0,00 5290595,43 Danish Kroner Reserve DKK 159,79 159,79 159,79 0,02 3,00 0,10 14,00 114 323 615 ERGO Pensionifond 3P2, EEK 10,38 10,59 10,48 0,00 2,69 0,00 0,00 0,00 5257516,33 Danish Long Bond Fund DKK 195,83 195,83 195,83 -0,01 8,00 0,13 18,00 64 740 490 ERGO Pensionifond 3P3, EEK 10,52 10,73 10,62 0,00 4,11 0,00 0,00 0,00 5547229,70 Danish Mortgage Bond Fund DKK 174,77 174,77 174,77 0,03 8,00 0,14 18,00 424 042 419 Dollar Bond Fund USD 17,92 17,92 17,92 -0,05 6,00 0,22 26,00 6 344 545 Euro Bond Fund EUR 7,64 7,64 7,64 -0,02 -1,00 0,01 6,00 11 367 919 Evli Funds 4.05 Euro Reserve EUR 12,33 12,33 12,33 -0,05 -15,00 -0,13 -9,00 13 150 248 European Alpha Fund EUR 5,58 5,58 5,58 0,11 -40,00 0,00 0,00 22 611 834 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht European Equity Fund EUR 10,93 10,93 10,93 0,07 -33,00 -0,33 -5,00 21 382 602 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat European Value Fund EUR 22,99 22,99 22,99 0,11 -33,00 -0,41 -8,00 473 332 945 Far Eastern Equity Fund USD 12,59 12,59 12,59 0,18 -38,00 -0,24 0,00 87 966 419 Finnish Equity Fund EUR 14,98 14,98 14,98 0,28 -32,00 -0,27 13,00 3 096 770 Evli European High Yield B, EUR 114,30 114,30 114,30 18,86 17,27 -18,53 -5,79 -0,41 189 469 616 Global Bond Fund (EUR) EUR 11,98 11,98 11,98 -0,02 16,00 0,13 12,00 32 783 338 Evli European Investment Grade B, EUR 125,93 125,93 125,93 4,81 3,37 -3,44 -0,93 0,60 165 453 771 Global Core Equit y Fund EUR 7,80 7,80 7,80 0,12 -27,00 -0,37 0,00 46 338 Evli Global B, EUR 7,12 7,12 7,12 21,52 5,28 -34,40 -14,83 -2,22 8 239 418 Global Equity Fund EUR 3,58 3,58 3,58 0,12 -27,00 -0,38 -20,00 5 920 834 Evli Greater Russia B, EUR 94,97 94,97 94,97 40,87 30,75 -66,28 -24,46 0,00 98 509 678 Global Stable Equity Fund EUR 7,05 7,05 7,05 -0,04 -22,00 0,00 0,00 32 023 726 Global Value Fund EUR 8,06 8,06 8,06 0,08 -24,00 -0,39 -24,00 14 568 341 Finter Fund 5.05 Japanese Equity Fund JPY 512,00 512,00 512,00 -0,07 -47,00 -0,59 -42,00 273 409 198 Japanese Value JPY 628,00 628,00 628,00 0,02 -33,00 -0,58 -44,00 1 028 703 847 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Nordic Equity Fund EUR 34,84 34,84 34,84 0,21 -39,00 -0,35 16,00 182 461 114 Nordic Equity Small Cap Fund EUR 6,34 6,34 6,34 0,24 -27,00 0,00 0,00 2 939 162 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat North American Growth Fund USD 7,24 7,24 7,24 0,24 -28,00 -0,26 -10,00 27 855 817 North American Value Fund USD 21,68 21,68 21,68 0,22 -38,00 -0,47 -38,00 277 830 520 Emerging Markets, USD 108.19 113.1 109.28 - -8.3 15.4 11.8 26.7 - Norwegian Bond Fund NOK 158,01 158,01 158,01 0,01 8,00 0,11 19,00 283 538 222 CHF Bonds, CHF 97,.1 101.94 98.49 - 1.5 -4.9 -9.3 26.7 - Norwegian Equity Fund NOK 84,91 84,91 84,91 0,24 -42,00 -0,48 16,00 101 083 627 USD Bonds, USD 343.9 359.53 347.37 - -2.4 17.2 21.1 24.7 - Norwegian Kroner Reserve NOK 164,36 164,36 164,36 0,02 5,00 0,12 17,00 128 051 105 EUR Bonds, EUR 146.79 153.46 148.27 - 28.2 -40.5 -29.1 20.9 - Sterling Bond Fund GBP 35,55 35,55 35,55 -0,03 9,00 0,15 27,00 3 331 056 European Equities, EUR 324.02 338.75 327.29 - -4.7 4.3 0.8 16.1 - Swedish Bond Fund SEK 223,86 223,86 223,86 -0,04 7,00 0,10 19,00 443 500 490 Dynamic Portfolio EUR 78.13 81.68 78.92 - 7.2 -28.6 -35.9 - - Swedish Equity Fund SEK 136,10 136,10 136,10 0,18 -24,00 -0,28 5,00 116 761 641 US Equities, USD 57.84 60.46 58.42 - -4.6 -18.3 - - - Swedish Kroner Reserve SEK 173,38 173,38 173,38 0,01 4,00 0,10 14,00 506 459 921 Yield Portfolio, CHF 143.29 149.81 144.74 - -4.1 25.5 17.5 14.4 - US-Dollar Reserve USD 13,20 13,20 13,20 -0,01 -12,00 -0,07 -3,00 13 009 577

AS GILD Fund Management 30.09.08 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tule sõlmi GILD Arbitrage Riskikapitalifond, EUR - - 30,23 3,91 11,20 14,58 19,76 19,67 68 625 214

AS GILD Property Asset Management 31.12.08 infokindlustuse leping ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat EEREIF, EUR - - 13,02 - -9,37 -9,37 11,41 - 30 046 005 Äripäeva Swedbank Investeerimisfondid AS 06.05 infopank ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Lepingute sõlmimine Pensionifond K1, EEK 10,82 11,10 10,93 2,02 0,02 -0,09 -0,01 0,00 378 975 722 ja info: Pensionifond K2, EEK 11,25 11,53 11,36 2,67 0,01 -0,17 -0,04 0,00 1 946 466 549 Pensionifond K3, EEK 12,16 12,46 12,28 3,86 0,02 -0,24 -0,07 0,01 4 294 521 578 infopank.aripaev.ee Pensionifond V1, EEK 14,61 14,98 14,76 11,83 1,87 -22,88 -6,69 -0,04 119 257 702 või 6670 381 Pensionifond V2, EEK 10,49 10,76 10,60 16,16 2,46 -32,38 -10,70 175 258 020 Pensionifond V3, EEK 11,45 11,74 11,57 22,78 5,72 -42,55 -15,38 288 075 032

Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 2,83 2,90 2,86 47,01 37,35 -69,25 0,00 0,00 7 431 311 Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 56,20 57,62 56,77 40,43 7,38 -67,09 -33,46 -8,40 349 504 738 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 2,93 3,00 2,96 45,08 29,00 -73,67 0,00 0,00 10 926 216 Fondifond 100, EEK 62,36 63,94 62,99 26,74 13,16 -44,83 -16,62 0,00 517 648 138 Aastane kasutusperiood 8383 krooni eest või Fondifond 30, EEK 83,38 85,49 84,23 13,21 5,17 -21,77 -6,10 0,00 159 427 126 IP-põhine kasutusperiood viiele kasutajale 11 913 krooni eest Fondifond 60, EEK 72,64 74,48 73,37 19,99 8,84 -34,27 -11,17 0,00 555 164 944 Venemaa Aktsiafond, EEK 737,30 755,92 744,75 46,32 45,62 -63,87 -28,18 -1,03 400 789 095

Ida-Euroopa Võlakirjafond, EUR 9,24 9,28 9,24 14,66 -3,09 -12,42 -1,00 0,00 12 536 420 kindlustab ligipääsu infole Private Debt Võlakirjafond, EUR 911,71 930,32 930,32 N/A -9,31 -13,31 - - 46 240 576 täiesti unikaalses andmebaasis, kus on teave

ost müük tootlus (p.a) % fondi maht 118 572 Eesti majanduselu võtmeisiku ja 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Intressifond, EEK 148,72 148,72 148,72 0,02 -0,06 -0,04 -2,01 - 297 162 271 89 000 Eesti ettevõtte kohta Swedbank Rahaturufond**, EEK 1000,00 1000,00 1000,00 3,82 3,88 4,16 4,36 - 544 086 132 toimetaja Silvia Viidik, tel 667 0166, e-post [email protected], reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 7. mai 2009 Äripäev INVESTEERIMISFONDID INVESTOR 19

NUMBER TULEMUS Kasiinodel pole just Äripäeva Raamatuklubi parimad ajad KUU RAAMAT Kasiinooperaator Wynn Resorts pidi esimese kvartali eest vastu võtma 33,8 miljoni dollarilise kahjumi ehk 30 senti aktsia kohta pärast mängurite 34 tagasitõmbumist kasiinodest. miljardit dollarit vajab Bank of America Bloombergi andme- Aasta varem oli kasum 46,7 tel USA valitsuselt lisaraha täna avaldatava stressitesti and- miljonit dollarit ehk 41 senti metel. See on suurim kapitalivajadus 19 stressitesti läbinud aktsia kohta. Tulemus jäi ana- USA suurema panga seas. lüütikute ootusele pisut alla.

Nordea Pensions Estonia 6.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Nordea Pensionifond A, EEK 10,76 10,87 10,87 0 0,05 0 0 0 48356701,74 Nordea Pensionifond B, EEK 10,67 10,78 10,78 0 0,05 0 0 0 15199972,84 Nordea Pensionifond C, EEK 10,37 10,48 10,48 0 0,02 0 0 0 5305773,75 Nordea Pensionifond Aktsiad 100 11,82 12,06 11,94 0 13,74 0 0 0 8371556,33

AS SEB Varahaldus 6.05

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Konservatiivne Pf, EEK 11,61 11,85 11,73 1,12 -0,12 1,19 1,88 1,93 486 914 205 Teeli Remmelg Optimaalne Pf, EEK 10,23 10,44 10,33 0,00 3,21 0,00 0,00 0,00 21 372 904 Progressiivne Pf, EEK 11,74 11,98 11,86 4,70 0,83 -27,66 -8,06 0,41 2 954 401 921 Aktiivne Pf, EEK 9,55 9,74 9,65 26,53 9,86 -42,74 -14,24 0,00 115 534 049 Tasakaalukas Pf, EEK 14,42 14,71 14,57 11,62 1,55 -21,48 -5,00 1,73 108 702 392

Aktiivne Fondifond, EEK 4,67 4,77 4,72 27,34 9,07 -50,28 0,00 0,00 43 729 189 Enesekehtestamine tööl ja eraelus! Tasakaalukas Fondifond, EEK 7,86 8,02 7,94 14,40 6,94 -22,63 0,00 0,00 13 019 306 Dünaamiline Fondifond EEK 7,78 7,94 7,86 20,25 7,31 -41,54 -15,00 0,00 79 673 254 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 11,94 11,94 11,94 14,60 3,92 -9,95 -2,21 -0,10 371 180 844 Kogemusi jagavad Karin Hango, Milvi Tepp, Anu Virovere, Riina Varts, Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 8,26 8,43 8,35 21,83 5,88 -29,90 -13,10 0,00 46 082 674 Kasvufond, EEK 4,18 4,26 4,22 39,01 16,68 -54,24 -17,96 2,53 273 054 508 Asko Talu, Ago Tiiman, Jaana Liigand, Alar Tamming ja Taimi Elenurm SEB High Yield Bond Fund, EUR 683,15 683,15 683,15 N/A -27,44 0,00 0,00 0,00 6 540 448 Vahendatavad Fondid * Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 4,07 28,51 27,22 -25,44 -7,22 4,75 - Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 1,42 31,99 31,19 -30,3 -5,78 8,73 - “Edukad suhted. Konﬂiktide ennetamine ja lahendamine” Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,34 18,14 -3,05 -33,04 -20,55 -7,75 - hind Äripäeva Raamatuklubi liikmetele ja liitumisel klubiga 335 krooni, Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 2,40 26,24 21,42 -28,03 -12,24 -6,21 - SEB Asset Selection Fund, EUR - - 13,45 9,84 -4,83 14,97 0 0 - tavahind 435 krooni. Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 2,13 34,30 38,56 -32,12 -11,24 0,84 - Tellimine [email protected], telefonil 667 0108. Corporate Bond Fund, EUR 1,10 7,03 0,44 -7,75 -2,06 -0,64 - Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 1,75 37,38 8,9 -51,14 -19,16 2,33 - Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 1,55 40,23 26,04 -56,93 -23,28 -2,04 - Ethical Europe Fund, EUR - - 1,58 26,13 5,62 -41,02 -17,57 -2,11 - www.raamatuklubi.aripaev.ee Europe 2 Fund, EUR - - 0,75 26,52 8,25 -40,7 -17,44 -1,58 - Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 832,17 28,04 9,13 -43,92 -19,11 -3,03 - Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,50 21,69 7,12 -30,71 -14,07 -1,67 - Medical Fund, EUR - - 1,93 15,53 -4,77 -14,05 -10,61 -4,92 - Nordic Fund, EUR - - 4,61 29,89 22,03 -33,7 -11,17 3,66 - Russia Fund, EUR - - 5,45 47,30 63,35 -51,05 0 0 - 21. mail Swissotel Tallinn Technology Fund, EUR - - 1,43 27,43 30,02 -16,92 -9,98 -4,44 - ÄRIPÄEVA SEMINAR Wireless Fund, EUR - - 0,12 28,37 24,23 -25,51 -12,66 -5,17 - SEB Guarantee Fund 80, EUR 100,87 N/A -4,03 0,89 0 0 - ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht Kuidas saada laenu, kui laenu ei saa? a 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud h p Lehar Kütt SEB Likviidsusfond**, EEK 90,10 90,10 90,10 0,01 0,38 1,20 -7,29 - 340 417 486 a a * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid Kredex ettevõtlus- ja R n ekspordidivisjoni juht Trigon Funds 5.05 e ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht a

aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat FINANTSEERIMISE b

Kui riskantne on riskikapital? Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EEK 79,61 82,04 81,23 N/A 32,16 -48,08 0,00 0,00 36 842 857 m

Uus Euroopa Väärtusfond, EEK 100,44 104,01 101,97 32,23 1,34 -55,25 -25,67 -6,68 89 191 294 r

Margus Uudam i FOORUM Arenevate Turgude Finantssektori Fond 86,78 89,43 88,55 N/A 28,51 -40,55 0,00 0,00 146 303 726

Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 46,65 48,31 47,36 29,89 -1,91 -59,63 -27,43 0,00 101 129 482 ä

Top 10 Fond, EEK 53,07 54,95 53,88 36,38 5,83 -52,21 -20,30 0,00 19 566 725 Ambient Sound Investments t k Balkani Fond, EEK 83,09 86,04 84,35 34,91 -0,90 -62,83 -22,70 0,00 162 531 096 t a (ASI) otseinvesteeringute juht d ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve;

Trigon Alternative Funds 5.05 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Raha kaasamine kasinatelt kapitaliturgudelt aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Aktiivne Alfa Fond, EEK 80,99 83,47 82,65 - 27,34 -37,91 - - 139 738 557 Lauri Lind Swedbank aktsiaturgude osakonna juht Fondivalitsejad P.O. Box 91, L-2010 Luxembourg, AS SEB Varahaldus tel +352 44 10 1065 67 Tornimäe 2, Tallinn 15 010, Avaron Asset Management fax +352 44 10 1060 02, funds@ﬁnter.ch, tel 665 6565, faks 665 7122, Narva mnt 5–58, Tallinn 10117 www.ﬁnter.ch, esindaja Eestis AS Eesti [email protected], www.seb.ee tel 664 4205, faks 664 4201, Krediidipank, www.krediidipank.ee Mida jälgib pank laenuvõtja käitumises? [email protected], www.avaron.ee Evli Securities, Varahaldus

Swedbank Investeerimisfondid AS (Evli Fund Managment) Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0310, Artjom Sokolov East Capital Asset Management AB Tartu mnt 2, Tallinn 10145, faks 888 1171, [email protected] Pikk 67–1a, Tallinn 10133 tel 646 1675, tel 640 5720, faks 640 5701, Swedbank ettevõtete faks 646 1674, [email protected], [email protected], www.evli.ee LHV Varahaldus AS www.eastcapital.com Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0400, panganduse juht faks 680 0402, [email protected], www.lhv.ee Maaklerifirmad ERGO Funds AS Lauteri 5, Tallinn, Nordea Pensions Estonia AS Swedbank AS Liivalaia 8, Tallinn Diskussioon: tel 610 6500, faks 610 6501, Hobujaama 4, 15068 Tallinn tel 613 1659, faks 613 1545 [email protected], www.ergo.ee tel 628 3300, faks 628 3201 SEB ja finantseerimine Raha paneb rattad käima [email protected], www.nordea.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn AS GILD Fund Management tel 680 0400, faks 680 0402 Ahti Asmann Lisaks teistele Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 680 0401, Nordea Rahastoyhtiö esinejatele osaleb ka faks 680 0403, [email protected], Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3300 Marfin Pank Eesti AS Pärnu mnt 12, Tallinn SEB juhatuse esimees www.gildbankers.com Danske Capital AS tel 680 2500, faks 680 2501 Aivar Rehe Narva mnt 9A, Tallinn, tel 675 2295, AS GILD Property Asset Management Sampo Pank faks 675 2895, [email protected], Sampo Panga Rävala pst 6, Tallinn 10143, Narva mnt 11, Tallinn www.sampopank.ee tel 680 0401, faks 680 0403, tel 630 2104 tegevjuht [email protected], Trigon Funds www.gildrealestate.com SEB Enskilda Equities Viru väljak 2, Metro Plaza 5. korrus, Lisainfo ja registreerimine www.seminar.aripaev.ee, [email protected] või 667 0099. Tornimäe 2, Tallinn Tallinn 10 111, Finter Fund Management Company S.A. tel 665 6622, Foorumi hind kuni 20.05.2009 registreerumisel 1500 krooni (km-ga 1770 krooni). Hiljem registreerujatele tel 667 9200, faks 667 9201, 33, avenue J.F. Kennedy, faks 665 6802 3715 krooni (km-ga 4383,70 krooni). Hind sisaldab foorumi materjale, hommikukohvi ja lõunasööki. [email protected], www.trn.ee OMX Tallinn OMX Helsinki OMX Stockholm Dow Jones Nasdaq 288,08 0,77% 5956,30 2,68% 797,69 1,87% 8445,93 0,42% 1742,84 -0,64%

ÄP indeks 646,39 B30 indeks 82,56 SEL NÄDALAL 52 nädalat 6. mai 52 nädalat 6. mai 2000 0,70% 200 0,91% E Kinnisvara perioodi perioodi T kõrgeim kõrgeim Logistika 1500 150 1674,41 198,78 K Ehitus madalaim madalaim N Tööstus 1000 100 547,42 73,21 Kuidas? Äripäeva indeks Balti 30 Kaubandus 500 on arvutatud 50 indeksisse 10 Tallinna börsil kuulub 30 Eesti, R Puhkepäev enamkaubeldud Läti ja Leedu 07.05.2009 aktsia sulgemis- enimkaubeldud 0 0 Nr 86 (3806) 07 09 11 01 03 05 hinna põhjal 07 09 11 01 03 05 aktsiat

BÖRSID Tallinn 06.05 Helsingi 06.05 aktsia sulgemis- muutus käive, aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind, kr eelm, % kr P/E hind % min max Stressi tekitav Arco Vara 1,72 0,00 692 128 Comptel 0,87 11,54 0,57 1,55 61,0 Baltika 8,14 8,33 337 937 -7,6 Elisa Comm. 10,55 2,53 9,69 15,32 9,3 Ekspress Grupp 9,39 0,00 12 632 3,6 Elcoteq SE 0,85 0,00 0,84 7,36 - Eesti Telekom 78,23 1,01 2 473 188 7,5 Finnair 4,75 6,74 3,50 6,75 - Harju Elekter 13,46 -5,50 102 016 5,8 Fortum 16,00 3,09 12,60 32,85 9,5 Järvevana 3,44 4,76 12 735 F-Secure 2,40 -0,42 1,73 2,74 18,4 Luterma 9,23 0,00 7 644 2,1 Kemira 7,63 15,26 4,26 9,97 - Merko Ehitus 35,99 0,00 1 720 436 4,7 Metso 13,57 6,02 7,03 33,29 5,7 Nordecon 10,80 2,99 17 462 2,3 Neste Oil 10,54 2,93 8,74 21,88 179,8 stressitest Norma 42,25 0,00 16 898 4,1 Nokia 11,26 1,35 6,67 19,66 14,5 Olympic EG 6,88 2,33 48 497 -2,3 Outokumpu 12,90 4,28 6,33 33,99 - Silvano FG 5,79 0,00 1 737 3,7 PKC Group 3,76 1,62 2,70 8,56 - Tallink 5,63 0,00 2 404 355 13,3 Sampo 14,30 -3,51 8,63 19,05 - Tln Kaubamaja 30,51 1,04 89 653 15,0 Stockmann 15,38 3,92 9,33 28,59 31,6 Tallinna Vesi 139,72 0,00 153 080 9,4 Stonesoft 0,40 -2,44 0,30 0,50 - Suurpangad Bank of America Trigon PD 4,07 0,00 7 559 Stora Enso 4,83 4,32 2,65 8,73 - Viisnurk 10,64 0,00 31 989 7,9 Tietoenator 10,53 6,15 6,98 16,94 - UPM Kymmene 7,64 1,87 4,33 13,55 - ja Citigroup vajavat lisakapitali P/E suhe – arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, YIT 7,92 3,26 3,7 19,99 11,9 siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud allikas Bloomberg puhaskasumi põhjal Wall Street Journal kirjutas, et PÄEVA AKTSIA Bank of America vajab 34 mil- Riia 06.05 USA börsid 06.05 Tõnis Oja jardit dollarit lisaraha. Suur- [email protected] Bank of America aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e panga aktsia hind kukkus eile hind % min max hind % min max % Juba teist nädalat tekitab 06.05 8,2 esialgu Euroopas 8,5 protsen- LASCO 0,47 2,17 0,40 1,25 5,6 Alcoa 10,43 2,96 4,97 44,77 41,7 Latvijas Gaze 4,00 2,30 3,32 7,45 8,4 Altria Group 16,87 1,63 14,34 23,02 10,0 investoritele stressi (nii po- 40 ti, aga hiljem koos üldise mee- SAF Tehnika 0,39 5,41 0,27 1,16 - Amazon.com 79,97 -2,36 34,68 91,75 54,3 sitiivset kui ka negaiivset) leolu muutustega (erasektori Valmieras Fiberglass 0,35 2,94 0,27 0,63 - American Express 26,70 0,49 9,71 51,10 12,5 32 Ventspils Nafta 0,72 0,00 0,59 2,13 - Apple 130,55 -1,63 78,20 192,24 23,5 USA suurpankadele tööhõive kahanes aprillis kar- sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg AT&T 26,45 -0,19 20,90 40,70 10,0 stressitest, mille tulemus- detust vähem) pöördus USA Bank of America 11,60 7,01 2,53 39,50 19,3 te kohta on järjest uut infot 24 turgud avanedes hoopis kor- Vilnius 06.05 Boeing 43,82 1,54 29,05 88,29 9,0 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Caterpillar 38,54 -2,22 21,71 85,96 8,4 lekkinud. ralikule tõusule. hind % min max Chevron Corporation 66,58 1,26 55,50 104,63 6,9 16 Bank of America lisakapita- Cisco Systems 19,37 -1,32 13,61 27,72 14,5 City Service 3,10 0,00 2,62 9,99 - Citigroup 3,48 5,14 0,97 26,15 - USA 19 suurema pan- li vajadusest oli räägitud ka va- Grigiškes 0,36 0,00 0,26 1,60 - Coca-Cola 42,85 -0,67 37,44 59,04 13,7 ga stressitest on olnud pre- 8 rem, aga eile välja tulnud num- Invalda 1,32 8,20 1,03 17,10 - Colgate-Palmolive 61,05 -0,83 54,36 80,49 15,5 sident Barack Obama admi- ber oli üle kolme korra suurem, Lithuanian Energy 1,57 0,00 1,29 4,23 26,2 Dell 11,51 -2,95 7,84 26,04 8,8 Snaige 0,28 -12,50 0,17 3,40 - eBay 16,99 -1,16 9,91 32,10 11,3 nistratsiooni finantssüsteemi 0 kui seni spekuleeriti. Pealegi Rokiškio Suris 1,80 -1,64 1,38 5,50 - Exxon Mobil 67,67 0,03 56,51 96,12 9,2 stabilieerimise kava üks täht- 07 09 11 01 03 05 oli panga tegevjuht Kenneth TEO LT (Telekomas) 1,28 0,79 1,07 2,07 - FedEx 60,55 -0,35 34,02 97,87 13,3 samaid punkte. Lewis 20. aprillil kinnitanud, sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Ford Motor 5,98 2,25 1,01 8,37 - General Electric 13,51 3,13 5,73 33,17 7,7 Testi eesmärk oli model- et pank lisaraha ei vaja. General Motors 1,66 -10,26 1,27 22,70 - leerida, mis juhtub panka- The New York Times kirju- Stockholm 06.05 Google 401,52 -0,36 247,30 599,49 23,8 dega, kui majanduskriis jär- 11,71 tas aga, et Citigroupi rahavaja- Hewlett-Packard 36,02 -2,13 25,39 49,97 9,8 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e IBM 104,03 -1,72 69,50 130,93 11,5 hind % min max sult süveneb. Testi käigus lä- hind, USD dus jääb vahemikku 5–10 mil- Intel 16,01 -0,93 12,05 25,29 16,5 ABB 126,75 1,40 76,50 195,54 - JP Morgan Chase 36,37 4,45 14,96 50,63 34,6 bi mängitud mudelid pidid jardit dollarit. Autoliv 201,00 -1,47 113,25 364,00 - Johnson & Johnson 53,96 -0,74 46,25 72,76 11,9 andma vastuse näiteks selle- Financial Timesi andme- Assa Abloy 106,25 2,41 66,50 106,75 16,5 Kraft Foods 25,11 -0,44 20,81 34,97 13,2 le, mis juhtub, kui lähima katel läbisid testi puhtalt kaks AstraZeneca 286,50 1,24 241,00 347,00 - McDonalds 54,16 1,88 45,79 67,00 14,7 Merck 24,63 0,16 20,05 40,45 7,5 he aasta jooksul suureneb töö- 75 panka – Goldman Sachs ja JP Electrolux 102,50 4,86 52,00 104,00 232,2 Ericsson 69,50 1,46 40,60 83,70 17,8 Microsoft 19,65 -0,71 14,87 30,53 10,9 tus 10,3 protsendini ning elu- turuväärtus, mld USD Morgan Chase. Hennes & Mauritz 369,00 0,82 239,50 375,50 20,5 3M 58,08 -0,60 40,87 79,89 12,7 Holmen 187,50 1,35 131,25 243,00 24,6 Nike 54,47 -0,96 38,24 70,28 14,3 asemete hinnad langevad 22 Samas kavatsevad pangad Investor 122,25 2,73 91,00 153,50 - Oracle 18,76 -1,34 13,80 23,62 13,7 protsenti. peagi hakata tagasi maksma Nordea 62,50 0,00 30,81 83,65 7,5 PepsiCo 49,64 -0,19 45,39 75,25 13,5 Financial Times kirjutas, aru kapitali isegi kõige muste- riigi tehtud rahasüste, mis saa- Skanska 89,75 1,13 53,25 105,75 14,0 Pfizer 14,00 -1,97 11,62 20,58 5,9 SKF 93,25 0,81 55,50 115,00 - Procter & Gamble 50,17 0,76 43,93 73,57 13,4 et testi tulemusena jagatakse ma stsenaariumi korral. di probleemsete varade leeven- SEB 35,10 1,45 15,48 79,96 5,1 Starbucks 13,81 -2,88 7,06 18,56 25,6 pangad nelja gruppi. Need, mis Majanduslehe sõnul kuulub damise programmi raames. Securitas 69,50 2,21 53,12 75,35 11,4 UPS 54,85 -0,54 37,99 73,50 17,4 Svenska Handelsb. 146,00 1,04 81,75 176,00 7,3 Wal-Mart Stores 49,84 -1,23 46,25 63,85 14,6 vajavad lisakapitali, need, mis enamik panku kahte keskmis- Ametlikult peaks USA va- Swedbank 53,25 8,67 17,80 164,50 5,0 Walt Disney 25,21 8,90 15,14 35,02 13,4 vajavad aktsiakapitali suuren- se kategooriasse. litsus stressitesti tulemused Tele2 81,00 0,93 56,25 134,58 25,4 Wells Fargo 24,83 6,70 7,80 44,68 13,2 damist, aga ei vaja lisakapita- Eilseks oli ajakirjandus- avalikustama täna õhtul pä- Yahoo! 14,63 -0,75 8,94 28,33 34,0 TeliaSonera 39,50 2,60 30,80 58,50 9,3 li, need, millel on piisavalt kase lekkinud, et vähemalt kaks rast USA finantsturgude sul- SEK, allikas Bloomberg USD, allikas Bloomberg pitali, ning need millel on üle- panka vajavad lisakapitali. The gumist. hinnad ja indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg