Vanalinna Päevad Pakuvad Kõigile Võrratu Elamuse TALLINNA KESKLINNAS ELAB 64 306 INIMEST

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Vanalinna Päevad Pakuvad Kõigile Võrratu Elamuse TALLINNA KESKLINNAS ELAB 64 306 INIMEST www.tallinn.ee/kesklinn • 28. juuli 2021 Mõttetalgud Reedel, 13. augustil ootame kõiki kaa- sa mõtlema mõttetalgutel „Tänane unistus, homne reaalsus”. Praegune aeg on ideaalne unistamiseks – viiru- se loodud olukord annab võimaluse Tallinna vanalinna uueks mõtestami- seks. Tühjad tänavad, hotellid, sule- tud ärid, kohvikud ja muuseumid – mis neist saab? Pandeemiaeelne olu- kord ei pruugi niipea taastuda, pigem tuleb kohaneda ning mõelda uute võimaluste ja stsenaariumite peale. Mis VÕIKS vanalinnas veel olla? Millega VÕIKS täita tühjad tänavad ja ruumid? Millised tegevused VÕIKSID vanalinna tänavatele tuua taas elu ja melu? Mis VÕIKS tuua inimesed ta- gasi vanalinna? Milline VÕIKS OLLA meie kõigi unistuste vanalinn? Tule ja mõtle kaasa ning aita luua vana- linn, mis teeks meid kõiki rõõmsaks! Laval esitlevad ideid tuleviku va- nalinnast muinsuskaitsjad, ettevõt- jad, turismisektori esindajad jt. Vest- lust juhib Toomas Luhats. Vanalinna päevadel jagub tegevu- si ka Toompeale ning Tornide väljak on rahvuskultuuri päralt. Kindlasti ei maksa vaid ühe alaga piirduda – vanalinna võlu peitub just selle mit- mekesisuses ja vanalinna päevade programm on parim viis vanalinna võimalusterohkust ja vaheldusrik- kust avastada! Seekord peame vanalinna päevi juba 39. korda – kui eelmine aasta poleks vahele jäänud, oleks tänavu ümmargune 40. kord. Seega on te- gemist väga pika traditsiooniga ja eri aegu üle elanud ettevõtmisega. Vanalinna päevad pakuvad kõigile võrratu elamuse TALLINNA KESKLINNAS ELAB 64 306 INIMEST. Nagu varasematel aastatel, täitub ka seekord vanalinn neljal päeval muusika, Aasta algusest on kuue kuu tänavateatri, kunsti, ringkäikude, muuseumituuride ja muu põnevaga. jooksul lisandunud Kesklinna 215 elanikku. Juunis kasvas Eelmisel aastal jäid vanalinna päevad Tamme. Raekoja platsil, vanalinna Eriline rosin on sel aastal filmi- tor Maari Soekovi maagiline maailm, Kesklinna elanike arv 91 võrra. koroona tõttu ära ning toimuvad tä- päevade pealaval annavad kontserdi programm „Kino peab saama – Fil- Juhan Kohali fotonäitus „Müüriümi- Tallinnas elab juulikuu alguse navu hoopis augustis, mitte juunis veel Terminaator, tšellokvartett C- mitud Tallinnas” ning ekskursioonid nad” kivise kindluse elust, Villu Jaani- seisuga kokku 444 560 inimest, nagu tavaliselt. Korraldajad kutsuvad Jam ning Vaiko Eplik ja ansambel Eliit. vanalinnas üles võetud kultuslike fil- soo näitus ja veel hulk üllatusi. Samuti aasta algusest on pealinna kõiki kvaliteetsest ja meeleolukast Raekoja platsi vabaõhukontsertide mide võttepaikadesse. Ühtlasi saab saab Katariina Gildis meistrite käe all elanike arv 1128 võrra kahanenud. programmist osa saama, seda enam muusikavalik on kirev, kuuleb nii tun- Sõpruse kino ees elava muusika saatel osaleda töötubades. Eelmisel aastal suurenes Tallinna et suurem osa üritusi on tasuta. Sel tud popmuusikuid kui ka noori esine- gurmeeõhtusööke. Korraldavad kino rahvaarv 1756 võrra. aastal on vanalinna päevade keskmes jaid ja legendaarseid rahvamuusikuid Sõprus ja linnamuuseum. Rüütliturniir ja lastemaa eelkõige Tallinnaga seotud lood ja le- – seega pakub vanalinna süda neil Kõigile toidu- ja kirjandushuvilis- Loomulikult ei puudu vanalinna päe- Allikas: rahvastikuregister, gendid – ja neid on meie vanal linnal päevil elamusi igale muusikasõbrale. tele soovitame Jaan Krossi kirjandus- vadelt rüütliturniir! Old Tallinn Cup V 1. juuli 2021 küllaga! Erilistest kontserdipaikadest võiks likke kohvikuid – võimalust jalutada toimub laupäeval, 14. augustil kell 12 Tavapäraselt väga tihedast prog- esile tuua Katariina kiriku ja vanalinna läbi vanalinna Krossiga seotud paika- Niguliste kiriku kõrval platsil. Tege- rammist võiks esile tõsta mõned eri- hoovid, kus saab kuulata kammerli- des ja kuulata vahepeatustes (neljas mist on keskaegse täiskontaktvõist- lised pärlid. Vanalinna päevad saa- kumaid artiste nagu Anna Kaneelina, kohvikus) tuntud näitlejate esituses lusega, uudse ekstreemse spordiala- Kesklinna Sõnumite järgmine vad uhke alguse 12. augustil kell 19 Mari Kalkun, Liisi Koikson jpt. katkendeid Krossi mälestusteraama- ga, kus osalejad võitlevad teineteise number ilmub 25. augustil. Raekoja platsil ansambli Trad.Attack! tust. Legendaarne Kuku klubi osa- vastu tõelises rüütlivarustuses. See ei kontserdiga. Tegemist on ansamb- Videvikutund muuseumis leb vanalinna päevadel reedeõhtuse ole aga üksnes sport – see on ka ilus ja liga, kes võitnud kuulajate südamed ja vanalinn filmides kunsti- ja muusikaprogrammiga. Viru põnev vaatemäng! just lugude jutustamisega, miksides Laupäeval, 14. augustil on vanalin- tänaval esineb ja tegeleb loominguga Noored pered on oodatud Snelli Väljaandja: vanu traditsioone ja pärimusi täna- na muuseumid avatud kuni kella 23 suur hulk tänavakunstnikke. tiigi äärde noorte ja laste alale Lahe- Tallinna Kesklinna Valitsus päevase rokkmuusikaga. Reede õhtul – muuseumidel on selleks harukord- Peale muusika ja kirjanduse on la. Iga päev võib osaleda töötubades, tel: 645 7229 saab teoks naabermaade Eesti ja Soo- seks puhuks kavas eriprogrammid, vanalinna tänavatel, müüridel ja tor- nautida lavaprogrammi ja toetada e-post: me ühiskontsert TALSINGI – esine- ekskursioonid ja kontserdid. Toimub nides avatud näitused: armastatud noori ettevõtjaid. Laupäeval peetaval [email protected] vad Soome legendaarne punkmuusik ekskursioonisari „Avatud majad”, mis Edgar Valteri muinasjutulised tege- õpilasfirmade laadal saab toetada ja Trükki toimetanud: OÜ Rkontor Pelle Miljoona ja Tallinna esindajate- võimaldab vanalinna põnevate hoo- lased, kirjandusmuuseumi kogutud tunnustada noori ettevõtlushuvilisi. na Vennaskond ning J.M.K.E. ja Villu netega lähemat tutvust teha. Covidi-teemalised meemid, illustraa- Lahelas on kõigil huvitav! 2 28. juuli 2021 VANALINNA PÄEVAD Põhjatu varalaegas Musa-tunnel Talsingi 2021 Reedel, 13. augustil esinevad mõneks ajaks Soome. Pelle Kahtlemata on Tallinnas üks tänavuse augustikuu Raekoja platsil soome ja eesti Miljoona on aga Soomes täni- tähtsündmus vanalinna päevad – pika ajalooga, ajas muusikud, kes käinud pika tee ni hinnatud ja värvikas artist, nii sisult kui ka vormilt muutunud ja hetkeolude- läbi tule ja vee. Lavale astuvad kes pole jätnud lootust, et saab le kohaselt muutliku publikumenuga, kuid ometi J.M.K.E. ja Vennaskond Tallin- maailma paremaks muuta. ka murrangulised ajad üle elanud ja kestma jäänud nast ning Pelle Miljoona oma Saame kuulda, kuidas kõ- traditsioon. Muutunud ei ole aga päevade eesmärk: bändiga Rockers Helsingist. lavad Pelle Miljoona ja eesti väärtustada ja teadvustada Tallinna ainulaadset rik- Bändide lauljad Villu Tam- punkbändid praegu. Kontser- kust – võrratult hästi säilinud vanalinna. me, Tõnu Trubetsky ja Pelle diga avatakse ühtlasi linna- Kallid linnakodanikud, osakem hinnata seda, mis Miljoona on kõik seotud punk- muuseumi näitus „Musa-tunnel meile kaugete aegade tagant edasi antud – seda, mis kultuuriga. Pelle Miljoona oli Talsingi 1960–1990 – Soomest paljudes teistes linnades ajale jalgu jäänud ja prog- Soome pungi teerajajaid juba vabaduse viise otsimas”. Näi- ressi nimel uuele teed teinud või suures sõjas maata- 1970-ndate lõpust, Villu Tam- tus vaatleb, kuidas Tallinna ja sa tehtud. Paraku kipub olema nii, et iga päev sellise me ja Tõnu Trubetsky Eestis Põhja-Eesti noored nõukogude rikkuse sees elades võetakse seda iseenesestmõis- 1980-ndatest. Sidemed Soome- ajal Soome televisiooni vaata- tetavalt – ei osata meile pärandatud haruldast kesk- ga on olnud alates 1980-ndate sid ja raadiot kuulasid, et saada konda märgata ja väärtustada. Tulge vanalinna (taas) lõpust tihedad. J.M.K.E.-l oli osa vabadusest, st maailmast ja avastama. Praegu ei pea ju pelgama ka ristluslaevade põhjanaabrite pool hittlugu maailma muusikast. suuri turistihorde, mis paari aasta eest ehk vanalin- „Tere, perestroika” ja edukad Pelle Miljoona, kodanikuni- nast võõrduma panid. Püüdke ise end turistina tunda on olnud ka albumid. Vennas- mega Petri Tiili, on juba 66-aas- ja vanalinna võõra pilguga vaadata – igatahes pakub kond aga emigreerus 1991. aasta tane, aga näeb välja ikka pigem selline n-ö kõrvaltvaataja pilk teile väga palju üllatusi alguspoolel, veel mõned kuud kui teismeline ja ka hing on ja avastamisrõõmu. Märkate hoonestuses ja tänava- enne Eesti taasiseseisvumist, mehel veel vägagi nooruslikku pildis põnevaid detaile, mille olemasolust teil seni ai- väge tulvil. „Mind huvitab maa- mugi polnud. Millest kiirel sammul ja pilku tõstmata ilma Suur Pilt,” ütleb Pelle, „mit- mööda tõttasite. Olen minagi vanalinna hoopis teise te pitsiheegeldamine.” Tema pilguga vaatama hakanud. Vanalinna tunnetamiseks viimaselt albumilt kõlavad tuleb aega võtta, rahulikult mööda kõrvalisi tänavaid ühiskonnakriitilised lood nagu ja piki linnamüüri uidata, mõeldes nendele kaugetele „Viimane diktaator” ja „Räpane aegadele, kui Tallinn oli uhke ja üks jõukamaid han- ment”. Pelle arvates on punk salinnu. Sellest kõnelevad meile haruldaselt suures veel elus ja toimiv. Vähemasti Pelle Miljoona ja Rockers. Foto: Stupido ulatuses säilinud võimas linnamüür ühes paarikümne marginaalis. „Ikka tuleb poisse torniga ja meie päevini kestnud paljude keskaegsete ja tüdrukuid, kes teevad bändi, ralikud. „Näiteks Telliskivist ja enamgi Villu Tamme ja J.M.K.E. kaupmehemajadega müüride vahel. Rääkimata ligi mis on täis püha viha ja rõõmu mujaltki linna paikadest õhkub esimene ja kõige kuulsam hitt 700 aasta vanusest raekojast, mida on võimalik uu- loovat gruuvi!” kultuuri ja positiivset energiat,” „Tere, perestroika”. distada keldrist pööninguni, soovi korral saab kitsast Pelle, kes on juba nõukaajast,
Recommended publications
  • Pirita Klooster Eesti Ajaloomälus: Mitte Ainult Kloostri Taga Metsas*
    Allegooriline motiiv 15. sajandi vormiplaadil Pirita kloostrist 111 list kuulumist Skandinaavia kultuuriruumi. Pirita klooster See pole aga sugugi alati nii olnud ega ole praegugi nii ja seega võiksimegi alustuseks Eesti ajaloomälus: küsida, kui mitu Pirita kloostrit on läbi aegade Eesti ajaloo(mälu)s eksisteerinud? mitte ainult kloostri Muidugi, lisaks kõige esimesele, päris Pirita * kloostrile, mis rajati 15. sajandi alguses hoo- taga metsas pis Maarja nime kandvasse orgu (Mariendal) ning millele oli antud eluiga vaid 175 aastat. Linda Kaljundi 1575. aastal hävitati klooster Liivi sõjas Vene vägede poolt ning Põhjasõja (17001721) ajast on ta seisnud varemeis, kuigi tema ra- jatisi kasutati ositi veel kuni 18. sajandi lõ- puni. Samuti leidsid pühad varemed endiselt Pirita klooster on Eestis üks tuntumaid kesk- kasutamist matmispaigana: Rootsi ja tsaari- aja sümboolseid ja visuaalseid märke. Üht- ajal matsid kiriku varemetesse oma kadunuid lasi aga on selle roll meie ajaloomälus olnud katoliiklased, nende ette tekkis aga 17. sa- nii silmapaistev kui ka ebatavaliselt mitme- jandil talupojakalmistu just selle tarvis ra- tahuline, ühendades endas terve rea erine- jati 19. sajandi keskel (1848) kloostri ümber vaid narratiivseid, aga ka visuaalseid ja paemüür ja kellatorn, mida külastajad pea- performatiivseid kihistusi. Artikkel vaatleb- vad valvurite sõnutsi sageli vana kloostri ki Pirita kui Eesti mälupaiga kujunemist, juurde kuuluvaks. pöörates esmajoones tähelepanu tema võõ- Kindlasti aga pole oma viimset puhkepai- randamise ja kodustamise vastasmängule. ka leidnud klooster ise, mis kõigepealt jõu- dis ära oodata 19. sajandil puhkenud roman- See, kes suvekuudel külastab varemeid Pi- tilise huvi varemete vastu, sh. vaatemaalid, rital, leiab end sissekäigul uhkesse hoonesse mis õpetasid seda uut moodi vaatama ja väär- vastamisi kahe üksteise kõrval heisatud li- puga, millest üks on Eesti ja teine Rootsi.
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021-June.Pdf
    101 BIOGRAPHIES The 14th Riigikogu June 17, 2021 Tallinn 2021 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu / Reviewed semi-annually Compiled by Marge Allandi, Rita Hillermaa and Piret Pärgma / Translated by the Chancellery of the Riigi- kogu / Estonian edition edited by Gerli Randjärv, English edition by Piret Pärgma / Cover by Tuuli Aule / Layout by Margit Plink / Photos by Erik Peinar ISSN 2674-3205 Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS Members of the 14th Riigikogu 3 Members of the Riigikogu by Constituency 114 Members of the Riigikogu by Faction 117 Members of the Riigikogu by Committee 120 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 124 List of Riigikogus 148 Abbreviations and Select Glossary 149 CONTENTS CONTENTS 2 Members MEMBERS OF Merry Aart Uno Kaskpeit Kristen Michal Erki Savisaar THE 14TH RIIGIKOGU Annely Akkermann Erkki Keldo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Yoko Alender Kert Kingo Madis Milling Andrus Seeme Tiiu Aro Signe Kivi Aadu Must Sven Sester Riho Breivel Toomas Kivimägi Eduard Odinets Priit Sibul Dmitri Dmitrijev Aivar Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Ivi Eenmaa Rene Kokk Ivari Padar Imre Sooäär Enn Eesmaa Mihhail Korb Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Peeter Ernits Andrei Korobeinik Heljo Pikhof Timo Suslov Hele Everaus Siret Kotka Õnne Pillak Margit Sutrop Kalle Grünthal Heiki Kranich Siim Pohlak Aivar Sõerd Helle-Moonika Helme Igor Kravtšenko Kristina Šmigun-Vähi Anti Poolamets Mart Helme Eerik-Niiles Kross
    [Show full text]
  • ARC7 Students' Forum Participants Booklet
    #ARC7 Students’ Forum Participants Booklet - As of Page 1/21 15 May 2019 #ARC7 Students’ Forum Participants Booklet - As of Page 2/21 15 May 2019 Country Name Working Group University/Institution 1 Australia Ms Phoebe MACINTOSH-EVANS University Governance University of New South Wales University of Lifesciences Vienna, 2 Austria Mr Florian Anton SCHANZNIG University Internationalisation University of Vienna 3 Bangladesh Mr Isbat Ibn HASNAT University Societal Impact University of Hamburg 4 Bangladesh Mr Syed RAIHAN-UL-ISLAM Resource Person Daffodil International University 5 Belgium Mr Maxim VANDEKERCKHOVE University Societal Impact Ghent University Brunei 6 Ms Rasyidah Binti IBRAHIM University Internationalisation Tsinghua University Darussalam 7 Bulgaria Ms Ana DIMITROV University Societal Impact University in Belgrade Students Council for Sofia University St 8 Bulgaria Ms Aleksandra STEFANOVA Resource Person Kliment Ohridski SHARE Alumni Association of Cambodia 9 Cambodia Mr Dararath UK University Internationalisation (SAAC) 10 China Ms Shanshan WU University Internationalisation Donghua University University of Glasgow, Dublin City 11 Croatia Mr Mirko SAVKOVIC University Internationalisation University and Charles University Prague University of Cyprus, European University 12 Cyprus Ms Maria TARAPOULOUZI University Governance Cyprus, Municipality of Morphou 13 Czech Republic Mr Martin HAMMERBAUER University Societal Impact University of Economics, Prague 14 Denmark Ms Carina Lykke SVINDBORG University Internationalisation Aalborg
    [Show full text]
  • „Sina Ütled Kokteil, Mina Ütlen Cointreau Fizz!“ Dita Von Teese
    Kontsert Publiku soojendavad Green Day etteasteks üles The Blinking Lights Eestist ja Billy Puhkepäev Talent Kanadast. | Nädalalõpulisa | 21.–23. juuni 2013 | nr 25 (725) | „Sina ütled kokteil, mina ütlen Cointreau Fizz!“ Dita Von Teese www.cointreau.com WWW.TRIDENS.EU 4 cl Cointreau ½ laimi mahl Laimi lõigud 10 cl gaseeritud vesi VALMISTAMINE: pigista klaasi poole laimi mahl, täida klaas jääga ja lisa Cointreau ning laimilõigud, peale vala gaseeritud vesi. Sega läbi. Selle värske kokteili maitseelamuse täiustamiseks võib lisada valmis kokteilile veel apelsinilõike või värsket kurki, maasikaid või vaarikaid. TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST. 2 REKLAAM DETAILIDENI HÄRRASMEES Kuigi ajad ja moed muutuvad, on meil väärtusi, mis püsivad. Neid samu väärtusi järgides on loodud ka Viru Valge Special Anniversary, mis on mõeldud ainult kõige erilisemate tähtpäevade tähistamiseks. REKLAAM 3 Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. 4 REKLAAM erinevast õiest koosneva kimbu panemine SÜNDMUS 5 jaaniööl padja alla võimaldavat vanarahva tarkuse järgi näha unes oma kallimat. Rohu- kastega näo pesemine ja selles kukerpallita- mine toovat ilu ja tervist ning hoidvat eema- le haigused. Sõnajalaõie leidmine tegevat 9 21. juuni 2013 PUHKEPÄEV aga hoobilt rikkaks. toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0218, e-post [email protected] Fookuses Jaanituli Vihula mõisas 21.06 KL 19 Lääne-Virumaal Vihula mõisas Jaanitulel lauldakse ja tantsitakse, mängitak- se ja kiigutakse ning aetakse juttu.
    [Show full text]
  • From a Genre Film to a Genre Film
    Lauri K rk From a Genre Film to a Genre Film The given title actually summarises a vast ma- also result from representational devices—for jority of issues that are connected with Grigori instance, a melodrama or an action film. Genre Kromanov’s The Last Relic (Viimne reliikvia, inherently involves tradition. Tradition can be 1969), as well as pointing to the position the tied to cultural memory; it can act as its bearer. legendary film holds in Estonian film history. To A genre is nothing more than a means of imple- some extent, we are dealing with almost the first menting a rather significant cultural function. film that, after a couple of comedies in our cin- On the other hand, (genre) tradition stands for ematography of that time, was consciously de- a set of certain rules and conventions. signed as a genre film (a historical-romantic ad- Here we have come to the characteristics venture). On the other hand, it is a film that, in in the aspect which most interest us, and which the shadow of its historical scenery, from within solely belong to genre and the genre film. The the conditional regulations of a genre film, was rules of a genre dictate that there has to be able to address and affect its contemporaries. It laughter in a comedy and, similarly, song and also had enormous popularity among the view- dance is required in a musical. The rules are ers both in Estonia and in the Soviet Union as a set not only for the action taking place on the whole, as well as being distributed to more than screen but also for the audience.
    [Show full text]
  • Retk Austraalia Kakadu Rahvusparki Lk 14–15
    Retk Austraalia Kakadu rahvusparki lk 14–15 Nädalalõpulisa nr 19 (317 ) 13. mai 2005 moodsad ajad 2 Äripäeva nädalalõpulisa 13. mai 2005 toimetaja Erik Prozes, tel 667 0256, e-post [email protected] avamine Uus pandipakendi loendusjaam Teisipäeval avas Jõelähtme vallas Uuskülas uksed joogipakendi taaskasutusorganisat- siooni OÜ Eesti Pandipakend uus loenduskes- kus. Julia-Maria Linna [email protected] www.olympic-casino.net R 13.05 kl 21.00 REEDE 13! Poissmeeste pidu Erootikashow Erotic Surprises Pandipakendi tegevjuht Oleg Epner (paremal) demonstreerib linti lõikama saabunud keskkonnaministeeriumi jäät- meosakonna juhatajale Peeter Eegile, kuidas uus masinavärk taarat loendab. Kreutzwaldi 23, Tallinn tel 1677 ORDI Silent AMD Athlon™ 64 protsessor 3000+ kuumakse 512MB / 160GB S-ATA / 128MB GeForce 6600GT PCX / DVD-kirjutaja / klaviatuur / 685.- optiline hiir / hiirematt / sissemakse 0%, 24 kuud Cool and quiet* 17" LG monitor T730BH kohe välja ostes 14 000.- ORDI Sprint kuumakse AMD Athlon™ 64 protsessor 2800+ 474.- 512MB / 120GB / 128MB ATI Radeon 9600 / DVD-kirjutaja / klaviatuur / optiline hiir / sissemakse 0%, 24 kuud hiirematt / 17" LG monitor T730BH kohe välja ostes 9690.- Ostes arvutikomplekti Silent ja Sprint selle LCD monitoriga, suureneb kuumakse vaid *Cool'n'Quiet™ Technology - tagab sinu arvuti vaikse töö ja energia säästmise, müratase <29dB (Silent mudel) +99.- HyperTransport™ Technology - võimaldab sinu arvutil sissemakse 0%, 24 kuud saavutada parema jõudluse mängimisel ja digitaalsel 17" LG L1730S kohe välja ostes 12ms, 550:1 hinnalisa +2030.- pilditöötlusel. Enhanced Virus Protection™ - sinu arvuti on varustatud kaasaegse turvasüsteemiga. ORDI soovitab tarkvara parima hinnaga! < Ostes MS Windows XP PRO enne juuni lõppu, AMD 64 Technology™ - sinu arvuti on valmis homse saad kuni juuli lõpuni 64-bitise operatsioonisüsteemi 64-biti tarkvara kasutuseks.
    [Show full text]
  • Sotsrealistlik Keskaeg. Tallinna Vanalinn ENSV Mängufilmis 1969–1972
    Sotsrealistlik keskaeg. Tallinna vanalinn ENSV mängufilmis –* Eva Näripea Tallinna vanalinn, mille tänini säilinud ilmet sätestav kude kujunes peamiselt 13.–15. sajandil, on alati olnud pildilisele meediale atraktiivne motiiviallikas. Tähelepanuväärse lõigu selle kujutamise ajaloos moodustavad aga 20. sajandi kuuekümnendad ja seitsmekümnendad aastad, mil vanalinn ja keskaja temaatika laiemalt omandasid korraga erilise aktuaalsuse nii akadeemiliste ringkondade kui massikultuuri jaoks, inspireerisid nii pildilist kui sõnakunsti. See nostalgilis- romantiline “vanalinnamood” materialiseerus lugematus hulgas tarbeesemetes, arvukates interjöörikujundustes ning terves reas filmides. Eesti kahes filmistuu- dios, “Tallinnfilmis” ja “Eesti Telefilmis” valmis nende kahe kümnendi jooksul 1950. või 1980. aastate toodanguga võrreldes märkimisväärselt palju vanalinna kujutavaid-käsitlevaid kontsert-, dokumentaal- ja vaatefilme. Eriti reljeefselt ja ajaliselt kontsentreeritult kajastus see aga mängufilmis: 1969–1972 valminud umbes paarikümnest mängufilmist tuginesid vanalinna kujundistule koguni viis.1 Käesolev artikkel püüabki nende näitel mõtiskleda keskajavaimustuse am- bivalentse, kohati paradoksaalse olemuse ja tihti konfliktsete tähendusväljade üle ning esile tuua motiivikasutuse erinevaid paradigmasid. 1. Tardunud vaated: fragmendid, monumendid, panoraamid 1925. aastal kirjutas Le Corbusier oma märkustes Plan Voisin’ile: “Voisin’i projekt 1 isoleerib kogu iidse linna ning toob rahu ja vaikuse Saint Gervais’st tagasi Etoile’i {---] nii pole minevik
    [Show full text]
  • Anna Lindh Foundation 15-Year Review 2005-2020
    Anna Lindh Foundation 15-Year Review 2005-2020 Co-funded by the European Union on the occasion of the 25th Anniversary of the EuroMediterranean Partnership 2005-2020 Anna Lindh Foundation 15-Year Review 2005-2020 Foreword by the ALF President In my capacity as President of the Anna Lindh Foundation, I present with pride the Review of the first 15 years of activity of the Foundation. As the first institution of the EuroMediterranean Partnership, it has responded since its creation in 2005 to the ambitious mandate given by the Ministers of Foreign Affairs of the region to promote closer human, cultural and social relationships between the people of the region. First and foremost, I would like to extend a warm and sincere thank you to the Member States of the EuroMed region and the European Commission that have trusted and entrusted the Anna Lindh Foundation, ensuring throughout its institutional life the needed political and financial support. I would like to recognize the value of the collaborations established with the UFM, UNESCO, League of Arab States, CMI and World Bank, the UNAoC, OCDE, OSCE, British Council, Club de Madrid, Unimed, Copeam—to name only a few of the partners who made it possible for the ALF to ensure long-term impact, reach and quality of its action. The ALF 15-Year Review testifies this achievement, but the best testimony comes from the stories of all the beneficiaries of the Foundation’s actions, many of whom, nearly a million, I have had the pleasure to meet personally throughout my mandate. I have also had the opportunity to meet with people from different cultural backgrounds in an effort to develop their skills and knowledge in relation to diversity management and intercultural communication; to conceive and implement collaboration projects within their society and across the region; to receive awards for the recognition of their efforts and commitment to dialogue work; and to support the strengthening of civil society in the different countries of the Partnership.
    [Show full text]
  • Here: on Hate Speech
    They are brazen, feral, anthropoids that de- mand pay without work and collect sickness ben- efits without being sick. US / THEM They receive child benefits for chil- dren Hate Speech at the Service of Politics that play with pigs on the street, and for women that have the instincts of stray dogs * / edited by Miłosz Hodun LGBT migrants Roma Muslims Jews refugees national minorities asylum seekers ethnic minorities foreign workers black communities feminists NGOs women Africans church human rights activists journalists leftists liberals linguistic minorities politicians religious communities Travelers US / THEM European Liberal Forum Projekt: Polska US / THEM Hate Speech at the Service of Politics edited by Miłosz Hodun 132 Travelers 72 Africans migrants asylum seekers religious communities women 176 Muslims migrants 30 Map of foreign workers migrants Jews 162 Hatred refugees frontier workers LGBT 108 refugees pro-refugee activists 96 Jews Muslims migrants 140 Muslims 194 LGBT black communities Roma 238 Muslims Roma LGBT feminists 88 national minorities women 78 Russian speakers migrants 246 liberals migrants 8 Us & Them black communities 148 feminists ethnic Russians 20 Austria ethnic Latvians 30 Belgium LGBT 38 Bulgaria 156 46 Croatia LGBT leftists 54 Cyprus Jews 64 Czech Republic 72 Denmark 186 78 Estonia LGBT 88 Finland Muslims Jews 96 France 64 108 Germany migrants 118 Greece Roma 218 Muslims 126 Hungary 20 Roma 132 Ireland refugees LGBT migrants asylum seekers 126 140 Italy migrants refugees 148 Latvia human rights refugees 156 Lithuania 230 activists ethnic 204 NGOs 162 Luxembourg minorities Roma journalists LGBT 168 Malta Hungarian minority 46 176 The Netherlands Serbs 186 Poland Roma LGBT 194 Portugal 38 204 Romania Roma LGBT 218 Slovakia NGOs 230 Slovenia 238 Spain 118 246 Sweden politicians church LGBT 168 54 migrants Turkish Cypriots LGBT prounification activists Jews asylum seekers Europe Us & Them Miłosz Hodun We are now handing over to you another publication of the Euro- PhD.
    [Show full text]
  • Partners, Friends and Participants
    Include Your Will Power. Step2 Training course for youth organizations October 11.-20, 2013 Lenkas, Liepāja region, Latvia Greetings dear partners, friends and participants. The time is running, and we have to start the preparation activities in order to have a successful and productive Training Course Lenkas, Liepājas region, Latvia on 11-20. October 2013 Please, be patient and read this info-pack till the end! IN BRIEF The Youth Organisation “Liepājas Jaunie Vanagi” invites youth leaders and educators from organisations and institutions working with children and youth to the training course “Include your will power. Step 2”. Training course for youth leaders and educators who would like to increase and expand their competencies and activities in the area of social inclusion through non-formal learning methods. By using innovative and creative approaches to Social Inclusion Education, we will make inclusion, participation by theatre and outdoor methods. And will work on Universal Design for social inclusion. This educational project is supported by the Youth in Action Programme of the European Commission. AIMS OF THE TC Main aim of the training course is to develop skills and knowledge for youth leaders and trainers, who are involved in a work with social risk group youth, using non-formal methodology, based on social inclusion. To make strategy to create new local groups for to work with social inclusion. Increase awareness about human rights and social inclusion principles. To analyze situation on inclusion in European context. Sharing experience and develop knowledge about inclusion. Get knows new methods and resources available on COMPAS and ALL TOGETHER.
    [Show full text]
  • Punkarite Roll Eestis Ning Nende Suhted Ühiskonnaga 1985–1995
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNKARITE ROLL EESTIS NING NENDE SUHTED ÜHISKONNAGA 1985–1995 Magistritöö Juhendaja: Dr. Olaf Mertelsmann Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 Teema valiku põhjendus ......................................................................................................... 4 Magistritöö eesmärk ja uurimisküsimused ............................................................................. 4 Varasemad teemakäsitlused .................................................................................................... 5 Magistritöö erisus võrreldes bakalaureusetööga ..................................................................... 6 Magistritöö struktuur .............................................................................................................. 7 1. Magistritöös kasutatavad põhiterminid ............................................................................... 9 2. Uurimistöö metoodika ...................................................................................................... 13 2.1. Andmete kogumise protsess ...................................................................................... 14 2.2. Valimi koostamine ....................................................................................................
    [Show full text]
  • Screening Space in Film Adaptations of Estonian Historical Fiction: “The Last Relic” (1969) and “Between Three Plagues” (1970)1
    SCREENING SPACE IN FILM ADAPTATIONS OF ESTONIAN HISTORICAL FICTION: “THE LAST RELIC” (1969) AND “BETWEEN THREE PLAGUES” (1970)1 PhD Eva Näripea Film Archive of the National Archives of Estonia, Estonian Academy of Arts Abstract This article analyses the spatial representations of “The Last Relic”Viimne ( reliikvia, Grigori Kromanov, 1969) and “Between Three Plagues” Kolme( katku va­ hel, Virve Aruoja, 1970). While almost diametrically different in terms of intention, execution and reception, the films exemplify the complex interplay of the past and the present that is typical to screen adaptations of historical fiction. “The Last Relic” and “Between Three Plagues” belong to the same wave of cinematic works that was inspired by debates on the architectural heritage of Tallinn’s Old Town in the late 1960s and early 1970s. Using this historical urban environment, as well as its broader field of connotations, as a central point of reference, the films provide intriguing critiques of the late Soviet period that was characterised by negotiations of power, identity and history. As specimens of the heritage film genre, “The Last Relic” and “Between Three Plagues” open up a room for discussing the discursive intricacies of narrating the nation, demonstrating that industrial conditions, audio-visual struc- tures and ideological undercurrents can sometimes lead to unexpected, even conflict- ing constellations. Keywords: Estonian cinema, heritage film, spatial representations, “The Last Relic” (Viimne reliikvia, 1969), “Between Three Plagues” (Kolme katku vahel, 1970). Introduction This article looks at two Soviet Estonian screen adaptations of historical novels: “The Last Relic” Viimne( reliikvia, Grigori Kromanov, Tallinnfilm, 1969), based on 1 This publication is an edited version of an article Viimne“ reliikvia” ja “Kolme katku vahel”: ruumist eesti ajalookirjanduse ekraniseeringutes, published in 2015 in Methis: Studia humaniora Estonica, No.
    [Show full text]