Nr 5 mai 2005 muusika hind 25.90 Vaike Uibopuu» Tartu naislaulu hing

Ootamatused Kopenhaageni uues ooperimajas Vana kala, milles on konks? ffl ^ tf i Л J>J ^ i Л Л Л Л^^Ц^ Fm Gm А6 Ee Fm В? E6 Fm Gm А6 E6 В? E6 Va- na, va-na, va-na ka- la, va - na ka -la ah-oi; va - na, va -na, va-na ka- la, va- na ka- la ah- oi; ¥Ш PF9F4W-

Mil-les on konks? Mil-les on konks? Va - na ka - la, mil - les on konks? Mil-les on konks? Mil- les, mil - les on konks?

OI-la, oi - la va - na ka - la koi-ges! Va - na ka - la kõi-ges! Va - na ka -la koi-ges! HÜilÜ-

OI - la, oi - la va - na ka - la kõi-ges! Va - na ka - la kõi-ges! Jee! KAVA Intro 5/2005

2 Mirjam Tally. Elus helid Timo Steineri elus Eesti muusika katlas keeb õige mitmekesiseid nähtusi. А А К I ^ 9 Laine Jänes. Tubina - aasta toob Tartusse Lõppenud Eesti Muusika Päevade valguses tundub, et se­ uudse mälestusmärgi dapuhku lõi festival tõesti laiema kõlapinna - süvamuu­ TD sika kolib kaubamajja ja baari, Kinomajas pandi kellad 10 Mailis Põld. Uudiseid maailmast keema ning Arvo Pärdi nimi tõi festivalile ka muusikakau-

12 Toivo Traks. "Muusikamoos" - entusiast­ gemaid huvilisi. Eesti muusikaring avardub tõepoolest, lik ja laste loovust kannustav festival ja õige mitmes suunas. Meil on EMP, "Improvizz", kla­ 13 Nele-Eva Steinfeld. Noorusest, isikupä­ rast ja suurejoonelisusest klaverimängus. veriõhtud, folgiliste "Maa ja Ilm"... Kohe-kohe saabuvad Kadri-Ann Sumera ja Mihkel Polli klaveriõh­ "Jazzkaar" ja Eduard Tubin. Jääb vaid loota, et tegijad ise tud. 15 Diana Kiivit. Improvisatsioon kui katke­ suudavad hoida avatud meelt. Vähem endasse sulgumist! matu ideede voog. 16 Berk Vaher. Heliökoloogia vihmamets. Festivalist "Improvizz '05" Mirjam Tally 17 Lauri Sommer. Neli ilmakaart. Festivalist "Maaja Ilm" 18 Hedda Lauter. Eesti laulukunsti raskeka­ hurvägi võidukas lahingus. Pille Lille ja Teele Jõksi kontsertidest 19 Joosep Sang. Elektrooniku seiklused. Matthew Herberti kontserdist

20 Saari Tamm. Muusika läbi südame. Intervjuu Vaike Uibopuuga Peatoimetaja la Remmel [email protected] Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] Toimetaja Mirjam Tally [email protected] 24 Kaie Tanner. Laulu- ja tantsupeo tradit­ Turundusjuht Herje Tamm [email protected] sioon - ideaalid ja tegelikkus Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] 26 Heli Reimann. Jazziuurimisest Leedsis. Keeletoimetaja Kulla Sisask Muljeid konverentsilt "Brilliant Corners" Rahastaja EV Kultuuriministeerium MODULATSIOON Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital 28 Sirje Normet. Kafka "Protsess" 21. Väljaandja SA Kultuurileht sajandil. Ooperielamus Kopenhaageni uues Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus ooperimajas Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, korrus, В 214 lš Toimetuse telefon (0) 6675 788 30 Margus Kiis. Kas noortel rockmuusikutel Kodulehekülg: muusika.kul.ee on piisavalt väljundeid? Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas ISSN 1406-9466 ID © Eesti Muusikanõukogu 32 Uudiseid Eestist

36 Heliplaatide tutvustus Tellimine: AS Express Post Tel 6662535, www.tellimine.ee COLLAGE Tellimisindeks 00679 38 Valik mai muusikasündmusi Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 63 krooni 6 numbrit 126 krooni 40 Jüri Reinvere. Interpreet Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. Välismaale tellimisel lisandub postikulu.

FOTO TAAVI KULL

1 SOOLO Elus helid Timo Steineri elus MIRJAM TALLY

Tundub, et Timo Steiner (28) elab justkui mitut elu korraga. Ta päevakava on tihe ja ki­ rev, eriti just nüüd, algavate Eesti Muusika Päevade (EMP) eel, mille kunstiline juht ta on koos Ülo Kriguliga. Päevad tulvil asjaajamist, intervjuusid telesaatele "Elus helid elus", mi­ da Timo peab ka suuresti missiooniasjaks, et eesti süvamuusikat intensiivsemalt inimesteni tuua; ja selle kõige kõrval peab leidma aega ja ruumi ka heliloomingu jaoks. Jääb arusaa­ matuks, millal ta seda kõike jõuab, justkui oleks Timo isiklikus ööpäevas rohkem tunde kui kakskümmend neli. Meie intervjuu kolm "seanssi" toimuvad just EMP eel, sel ebatavaliselt lumisel ja jahedal varakevade hakul.

Kodu ja õpingud disin, klaveriõpetaja üritas ka jõu ja nõuga toetada, kuidas see täpselt käib. Juba TMKKsse astudes oli kohe selge, et ega ma Milline oli sinu vanematekodu? klaveriõpingutega just väga kaugele ei taha minna. Mõnus (muigab). Olen Tallinnas sündinud. Ema poolt viivad Minu kompositsiooniõpingud on olnud üsna pikaajali­ juured Läänemaale, isa poolt Saaremaale. sed; päris varakult, viiendas-kuuendas klassis, sai minust Rene Eespere fakultatiivne kompositsiooniõpilane. Tema tekitaski mi­ Kuivõrd vanemad on sind kujundanud ja suunanud sinu muu­ nus olulisema murrangu, öeldes, et tuleb hakata mõtlema selle­ sikuteel? Kas sinu vanemad on ka kuidagi muusikaga seotud? le, kuidas muusika, mida kirjutan, ka kõlaliselt huvitav tuleks. Absoluutselt mitte, olen suguvõsas selles osas suur erand. Eespere juures käisin üsna kaua, kaheksanda klassini. Siis oli Isa oli seotud metallitööstusega, ema töötas nõukaajal puna- paar aastat minu õpetaja Toomas Trass, pool aastat olin veel ka Pöögelmannis, ta on keemiku haridusega. Uduselt tean, et vana­ Rauno Remme juures, üheteistkümnendas klassis anti mind üle vanemad olid kunagi harrastuslikus korras lõõtsa mänginud... See, et vanemad mind just muusikakeskkooli saatsid, oli täies­ Mati Kuulbergile. ti praktiline: kui inimene ikka laulab ja ainult muusika teda hu­ Eesti Muusikaakadeemias jätkasid Jaan Räätsa juures. vitab, siis on selge, kuhu peab teda viima, ikka muusikakooli. See valik oli hästi loogiline, kõik Kuulbergi õpilased läksid ena­ Klaver toodi koju siis, kui läks tõsisemaks muusikategemiseks, olin siis umbes viieaastane. masti Räätsa juurde. Mida oled oma õpetajatelt heliloojaks olemise juures vajalikku Kuidas su üldine kodune olustik sind mõjutas ja kujundas? õppinud? Olen alles nii noor inimene, et lapsepõlv pole veel minu jaoks Kõige olulisem töö ongi iseõppimine, õpetajad on olnud deli­ nii kõnekas. Maal vanaema juures oli hästi tore, sai lambakar­ kaatsed suunajad. See mõju toimib ju pikema aja jooksul. Kui jas käia. Meil olid kanad, lambad ja jänesed. Maakodu on ühek­ sulle öeldakse, tee nii, ega sa ju kohe nõnda ei tee, vaid teed sateist kilomeetrit Tallinnast, Lokuti külas. Seal tegime rohkem võib-olla siis, kui mingi aeg on mööda läinud, leiad tagantjärele, vennaga sporti. Lapsena oli mul üsna põdur tervis, kõik oma et see on ikka hea mõte. Õppeprotsess on pikk ja lõppematu. tervisehädad sai niimoodi maal "välja joostud". Praegu mängin Mati aega mäletan kõige selgemini, ta oli ise muusikas äär­ regulaarselt, nii kaks-kolm korda nädalas, korvpalli. miselt lakoonilise väljendusega ja tahtis, et ka õpilaste parti­ tuur oleks selge, puhas, täpne. Ta tegi selle nimel ka tööd. See Õppisid Tallinna Muusikakeskkoolis. Heliloomingu juurde oli minu õpingutes vist ainus kogemus, kui tegeldi nootidega - jõudsid juba üsna varakult. Millal sa kirjutasid oma esimese kõik teised õpetajad on vaadanud lugu kui tervikut, filosofeeri­ loo? nud üldiselt asjade üle. Mati oli alati väga konkreetne. Esimesel Ikka enne kooli. Tõmbasin pastakaga jooned ja kirjutasin! aastal ma ei saanud temaga üldse läbi, teisel aga läks väga heaks Käisin ju kaks aastat TMKK ettevalmistuses, ju ma neid siis so­ koostööks. Ta andis hoopis juurde ka väga palju vabadust. Ent

2 muusika 5/05 Eks see helilooja elu ole üks suur iseõppimine. FOTO TAAVI KULL veelgi kihvtimad kui kompositsioonitunnid ka kuulamisel. Mina ise aga nüüdismuusi­ olid tema orkestratsioonitunnid, kus sai kat ilma selle kriitikapiirita kuulata ei saa, palju muusikat kuulata, selle üle diskuteeri­ haridus ja kultuuritaust on filtrina ees. da, kuigi see oli alati nii hilja õhtul. Kirjutad oma magistritööd Tubinast. Ka Oled Venemaal käinud ennast täienda­ üks sinu teos, Eesti Muusika Infokeskuse mas. Mida see sulle andis? koolikontsertidel ettekandele tulnud lugu Mõjutused olid pigem kaudsemad. Käsitöö "Kooda", sisaldab tsitaate vanameister mõttes ma sealt palju juurde ei saanud, aga Eduard Ojalt. Oled öelnud, et see on sinu sain nautida Moskva kultuuri- ja muusi­ muusikaline kommentaar tema teosele, kaelu, see on omamoodi võimas. Kui sain loominguline lugupidamisavaldus. Kuidas kokku oma professori Ledenjoviga, siis need seosed tekivad? mind jahmatas, et ta hakkas rääkima niisu­ Eks sellel ole ka praktiline külg. Laine gustest asjadest nagu peapartii, kus siis he­ Leichteril oli vaja ühele võistlusele teatud listikud lähevad... Hakkasin mõtlema, et pikkusega lugu, Oja lugu aga oli lühem. nad on ju kõik olemas ka tänapäeva muusi­ Ojal on "Ajatriloogia", mille viimane osa kas, kuigi hoopis teistsugusel kujul. on "Tänapäev", ja mina pidin kirjutama tä­ nase "Tänapäeva", aga tegin hoopis rän­ Sinu muusikat kuulates tajun mitmeid mõ­ naku eilsesse päeva. Üritasin ennast suru­ jutajaid, eriti selgelt näiteks Philip Glassi da Oja konteksti, aga aeg-ajalt ka ise siiski pinnale tõusta. Suutsin ära hajutada piiri, jooni. Meenub ka, et ükskord palusid sa Tulevane helikunstnik (4-a) mul hulga Glassi muusikat endale ümber FOTO ERAKOGUST kus Ojast sai Steiner. salvestada. Või mingi kangrolik, räätsa- Magistritöös käsitlen Tubina orkest­ lik motoorika... Milliseid jooni sa ise oma ratsiooni kui teemat, kuna seda aspekti on muusikas ära tunned? kirjalikult üsna vähe käsitletud. Lähemalt See on raske küsimus. Ma arvan, et teised kuulevad need mõ­ uurin just tema kuuendat sümfooniat. Venemaal käies sat­ jutused paremini välja. On ju nii, nagu ka Lepo ütles, - et oled tus kätte paar väga head orkestratsiooniraamatut, ka näiteks nagu kaubamajas, et kui tahad nii ja niisugust kohta, siis saad Denissovilt. selle sealt sahtlist, Schönbergi või Glassi juurest, et need on n-ö erinevad käsitöösahtlid, kust informatsiooni võtta. Ka su enda teoste orkestratsioon näib olevat alati paigas, täp­ ne - üks jooni, millele sa oma loomingus eriliselt rõhku pöö­ Keegi meist ei ole mõjutustest puhas. rad. Mulle see just meeldibki, et ei ole, et see ajaloo pagas, taak on Nii Räätsa kui ka Ledenjovi juures ennast täiendades hämmastas alati kaasas. Kui diskuteerida natuke Euroopa helilooja ja amee­ mind, et orkestriteos kirjutatakse ikkagi esmalt klaviirina üles, rika helilooja probleemide üle, siis minu meelest on need lahe­ alles seejärel hakatakse seda orkestreerima. Ma ei saanud sellest dalt, huvitavalt erinevad. Kuulates ameerika heliloojaid, tundub, enne aru, nüüd olen hakanud seda seost taipama, see on tõesti et neil ei ole tihtipeale seda taaka, ajalugu seljas, võta kas või üks eraldi seisev nähtus. Noore inimesena kujutasid ette, et kui needsamad minimalistid. Nad on vabad, flirdivad väga erinevate mingit meloodiat mängib fagott, siis, jumal hoidku, kirjutad- muusikaliste nähtustega. Mitte nii nagu näiteks Schnittke, kel­ ki ju kohe nooti fagoti! Olen nüüd aru saanud sellest distantsist lele see on n-ö valus elamus. Euroopa heliloojatel tundub ole­ ja võimalustest, mida orkestratsioon annab. Hiljem vaatad or­ vat nii, et kultuuriline kogemus istub neil sees, sõltumata nen­ kestratsiooni kui tahku, vahetad pille - sellega saab lisada täiesti de stiilist. Ameerika helilooja on seega kuidagi vabam, lõbusam. uusi aktsente ja nüansse. Olen oma loomingus ka üritanud, et see kultuuripagas mind ei Minu jaoks ei ole see alati õnnetus, kui näiteks selgub, et rusuks, kuigi kindlasti on see siiski olemas, aga selle kogemuse­ koosseis on väiksem, mingit pilli pole vms, et mu lugu saaks ga saab mängida. . mängida. Mui on alati suur rõõm orkestratsiooni ümber teha. See on väljakutse, kuidas antud olukorda päästa. Minu muusika Nii et mängulisus on sinu jaoks oluline? pinnal pole see ka eriti keeruline. See on ju ka east tulenev - noorest peast on asjad ühemõtteli­ semad, ei pea suhtuma sellesse materjali, mida sa produtseerid, Kuidas viiuldada klaverit? alati nii tõsiselt. Üks minu jaoks põnev periood sinu elus oli see, kui olid Poogenklaveri Ansambli juht, sa tegid ka ise arranžeeringuid Hiljem aga suhtumine aega ja oma loomingusse muutub? sellele ansamblile. Ja ka klaveri viiuldamine/poogendamine Muidugi. on iseenesest efektne vaatepilt - nagu moodne kirurgia klave­ ri sisemuse kallal, kus hulk inimesi on kummardunud klaveri Kas sa leiad ka kaugematest kultuuridest enda jaoks midagi kohale ja tõmbavad "niite", tulemuseks pisut new-ageilikud põnevat? venivad helikangad. Või kui mängida väikeste, jäätisepulka Suhtun nendesse äärmiselt avatult, kuulan suure rõõmuga. meenutavate poognatega, saab tekitada lõõtspillisarnast he­ Iseasi, kas need kõik jõuavad minu muusikasse. Mulle meeldib li. Palun räägi, kuidas ja millal see ansambel alguse sai. Miks tohutult kuulata rahvamuusikat. Siis olen kriitikapiirist täiesti oled klaveri viiuldamisest praeguseks loobunud? Käisite ju vaba. Seda ootaksin kindlasti inimestelt ka näiteks nüüdismuusi­ suisa USAs kontserte andmas, kohtusite klaveri viiuldamise

4 muusika 5/05 "isa" Stephen Scottiga. Kui kaua ooperi idee sul õhus oli? Loobusin sellest ideest kahel põhjusel. Esiteks, kõlaline ring sai Raske öelda. Mare Põldmäe tuli mõttele, et Heliloojate Liidu minu jaoks täis, see on ikkagi üks piiratud kõlamaailm. Teine asi (HL), EMP ja Estonia teatri koostöös võiks teha eesti helilooja­ oli see, et korralduslik külg hakkas Heliloojate Liidus üle pea te lühiooperite õhtu. Tõtt-öelda otsisin ooperi ideed päris kaua. kasvama. Poogenklaveri ansambli idee tuli Lepo Sumeral, kes Üks mõte, mis mul kunagi Mari Vihmandi lühiooperit vaadates tutvus Stephen Scottiga Ameerikas ja kutsus ta meie NYYDile. jäi kõlama, oli see, et Mari oli kavalehele kirjutanud "ma kind­ 1997. aasta NYYDi programmi koostades tuligi Lepo välja mõt­ lasti välistaksin enda jaoks koomilise ooperi". Mõtlesin, et kui tega, et ma paneksin kokku ühe sellise ansambli. Tegutsesime mina ooperit kirjutaksin, kas ma välistaksin selle? ansambliga umbes 2000. aastani. Tegime Eestis ka ringreise, andsime ligikaudu kümme kontserti aastas. Sulle tundus see mõte intrigeeriv? Koomilist ooperit kirjutada on tegelikult omamoodi raske, seal Klaveri viiuldamine pidavat olema lihtsasti õpitav, ka mitte- peab ikka nali ka olema. Täiesti juhuslikult sattusin Kivirähi lu­ muusikutele. gude peale, oli ka muid ideid. Selline tiimitöö, mis meil etteval­ Jah, muidugi. Teost saab õppida ka ainult rütmiskeemide järgi, mistamisel valitses, on harva nähtav. Tohutu ideede tulv. Näha, tähistades noote erinevate värvidega jne. Kontserdisituatsioon et sinu muusikaga on kontaktis veel mitmed inimesed, on väga on muidugi iseasi, kui midagi juhtub, võib näiteks keemiku­ vinge tunne. test koosnev bänd, kes nooti ei tunne, kergesti järje kaotada. Ma olen suhteliselt viimase hetke kirjutaja, see tuleb muidu­ Ansambli juht peaks kindlasti nooti tundma. gi ajapuudusest, nii ka selle ooperiga. Loominguline maailm ei ole alati nii, nagu mõningate muude tegemiste puhul, kus lähed Nii võiks klaveri viiuldamisest saada üks tänapäevaseid kodu- lihtsalt ühest kohast teise ja hakkad asjaga pihta. Kui muusikat musitseerimise vorme. Aga millega peab helilooja arvestama, kirjutada, siis on alati vaja aega, et sinna n-ö sisse saada. See on kirjutades lugu viiuldatud klaveri ansamblile? hoopis keerulisem. Eelkõige koreograafiaga. Põhiline häda on ju see, et ühte keelt Kui ooperist rääkida, siis oleksin olnud õnnelik, kui Estonia saab korraga mängida ainult üks inimene, järgmist nooti saab teater oleks situatsiooni natuke rohkem enda kasuks pööranud, ta võtta alles teatud aja tagant. Teine asi on loomulikult see, et sest väga palju ooperis mitte käinud inimesi oli tulnud seda vaa­ need ansambli kümme inimest on ju korraga klaveri ümber; kui tama. Aga kahjuks läks nii, et tükki mängiti vaid kaks korda. sa paigutad nad ühte registrisse, siis on selge, et seda on tehni­ Ma ei saa olla nõus nende väidetega, et eesti ooperid ei müü, liselt peaaegu võimatu mängida, või peavad kellelgi olema väga - mingis mõttes on see väljapakkumise asi. Minu ooperi puhul pikad käed! oli ju tõmbenumber näiteks meeskond - Kivirähk ja Volkonski. Kui seda oleks veelgi uhkemalt välja pakutud, oleks ikka torma­ Ooper tud vaatama. Eelmisel hooajal (2004) kõlas esmaettekandes sinu ooper Selle ooperi puhul on kriitikud ajakirjanduses sulle ette heit­ "Kosjas", mis on kahtlemata sinu senise loomingu üks mahu­ nud muusika illustratiivset osa. Millega sa ise põhjendad neid kamaid teoseid. Palun räägi selle sünniloost veidi lähemalt. valikuid, millised olid sinu loomingulised eesmärgid?

Ooperis "Kosjas" oli Steineril idee tuua lavale sellised tegelased, kes laval üldiselt ei käi, näiteks maika väel viinaklaasiga mees. Stseenid ooperist. FOTOD HARRI ROSPU

muusika 5/05 5 Minu mõte oligi see, et inimene, kes tuleb ooperiteatrisse, unus­ pausideta, et mingi pilt ei läheks kaduma. Kuidas on sinuga? taks ära, et ta tuli ooperisse. Et ta vaataks põnevusega, mis laval Mina kirjutan arvutiga, ja mõnikord vaatan faile, mida olen toimub. Kahjuks läks see idee selle nahka, et lauljate teksti hääl­ teinud, mul on asjadest alati umbes paarkümmend varianti. dus ei olnud selgelt jälgitav. Minu meelest oleks võinud oope­ Proovin erinevaid ideid ja eri teid. Tõepoolest, vahel jääb mida­ ri tekst joosta kogu aeg ka ekraanil. See tekst iseenesest oli juba gi väga head ka maha - kui hakata seda eilset kujutelma täna­ nauditav. Mingis mõttes on see ju kompliment, et muusikat ei sesse pilti sobitama, siis avastad, et see ei sobi, on maha käinud. panda tähele. Tähelepanelik kuulaja ehk märkas, et teksti prak­ Mui muidugi ei ole olnud seda võimalust, et saaks järjest tegel­ tiliselt üldse ei räägitud, peaaegu kõik lauldi. Kui aga inimene ei da ühe teosega pikka aega. Ma olen heliloojana mõnes mõttes pane tähele, et muusika kogu aeg käib, siis ongi see ju nii loo­ vanamoodne - inspiratsioonihetk on ikka ääretult oluline. See mulikult keele loogika järgi tehtud, tekst on esiplaanil. toimib tegelikult väga lihtsalt: tuleb ära teha hulk tööd ja siis Minu ooper oli natuke ooperi stampide üle muigav, tahtsin, näed seda. Iseasi, kas seda jõuab ülikiire elutempo tõttu alati et lavale tuleksid sellised tegelased, kes laval üldiselt ei käi, näi­ täpselt väljendada, täpselt välja töötada. Samas ma kardan alati teks maika väel viinaklaasiga mees. Peab olema midagi rabavat, loo alustamise protsessi, valge-paberi-hirm on päris suur. Et kui mitte lihtsalt traditsiooni jätkav lavateos. midagi ei ole ja hakkad seda looma. Tihtipeale tahaks tööd eda­ si lükata. Nii loen mõnikord väga palju ilukirjandust. Kas sind ka laulukultuuri puhul häirib see, et paratamatult lä­ heb osa teksti kuulajale kaduma? Heliloojad muusikamaastikul Mulle tundub, et neid kaanoneid ei olegi ju välja töötatud, kui­ das eestikeelne laulmine kõige parem on. Mõned tegid oope­ Oled 28-aastane, praegu oled EMP kunstiline juht ja HLi juha­ tuse liige. Oled võtnud oma südameasjaks eesti heliloomin­ ris väga head rollid, näiteks Rauno Elp ja Rostislav Gurjev. gu edendamise: tellid EMP-le uudisteoseid, EMIK annab välja Ooperilauljate näitlemistung on ju sageli üsna nõrk, nad taha­ uusi noote ja raamatuid, muretsed selle eest, et eesti heliloo­ vad keskenduda laulmisele. Mui ei ole midagi selle vastu, kui ming jõuaks plaadile, näiteks sinu algatusel ilmus Toivo Tulevi näiteks itaalia ooperis nad lihtsalt laulavad tohutult hästi, aga autoriplaat 2004. aastal. Seega mõtled peale iseenda "naha tänapäeva ooperimaailm aktsepteerib ka seda, et näideldakse päästmise" ka palju teiste heliloojate loomingu peale. Kas sul täiesti draama tasemel. ei teki tunnet, et üldisemas, sotsiaalses mõttes on lagi käes, olles n-ö noor juht; kas see staatus ei tekita mõtteid, et mis Mida sa ooperit kirjutades enda jaoks uut avastasid? nüüd edasi saab? Olen rohkem instrumentaalkooliga helilooja, ma pisut võõristan Ma mõtlesin sellele umbes kolm-neli aastat tagasi. Praegu ma vokaali. Tegelikult sõltub tekstist nii palju, sellest lähtudes töö­ tunnen, et nii palju on veel tegemata! Meie muusikamaastik ik­ tada on isegi lihtsam. ka käriseb igast otsast. Minust üksi on vähe, selliseid inimesi Mina ise hindan selliseid oopereid, kus on olemas tugev sü- peaks olema kümmekond. Eks see mõtlemine ole natuke tolmu­ žee; minu arvates võib olla ka selline ooper, kus mängitakse ai­ ne ja mingites stampides kinni, tahaks neid lõpuks murda, eriti nult pilli, aga on väga selgelt jälgitav süžee. Peaks olema lugu, korralduslikku külge silmas pidades. Et üldse inimeste mõtlemi­ mis ennast jutustab, millega lavastus, kujundus, muusika ja tei­ ne muutuks selles suunas, et koostöö toimiks, kas või EMP kui sed komponendid haakuvad. Kui üks valdkond hakkab väga festivali raames. Praegu kummitab meid pidev rahapuudus, see domineerima, siis ta liigitub juba muu valdkonna alla, näiteks tingib mingis mõttes rohkem enda ette vaatamise, raske on saa­ muusikaline performance. Loo rääkimine on oluline. Muuseas, da avaramat pilti. see on näiteks minu muusikale üldse väga omane, ka instrumen- Õnneks kantakse väga palju eesti muusikat ette ju ka väljas­ taalteostes. Loomulikult on see abstraktne lugu, karakterid, mis pool EMP-i, millest mul on hea meel. EMP-1 on kindlasti huvi kusagile jõuavad ja arenevad, selline pildiline kujutlus, pildirida. arendada vähem kasutatud žanre. Vaatan mõnikord infokeskuse Seda loomulikult ei saa kuulajale nii otseselt edasi anda. päringutest, mille vastu huvi tuntakse, ja olen neid mõtteid üri­ tanud ka heliloojatele ette sööta. Kas sa suudaksid seda umbkaudu siiski kirjeldada? Ma saan seda siis kirjeldada, kui ma kunagi hakkan neid pilte Millises suunas sa aga EMP kunstilise juhina sooviksid festi­ joonistama. Või kui saaksin n-ö enda seest neid pilte kätte. Üks vali sisuliselt edasi viia? pik on selline. Kui vaadata kas või tänast talvist päikesepaiste­ Et see tekitaks ühiskonnas rohkem resonantsi, nii palju, kui sü­ list ilma - siis sellest veel mitu kraadi kangem, suur päikesesä- vamuusika üldse suudab seda tekitada. Minu arvates on seda ik­ delus ja lume kiiskav helendus; et sa lähed ja sul on väga valus, ka väga vähe. Et kui meil on EMP, siis oleks see ka sündmus aga mingis mõttes ka meeldiv olla, selline tohutu intensiivne sä­ rahva jaoks. delus. Selle kujutluspildiga olen tegelnud juba mitmes teoses. Praegu on meil siiski rohkem varakapitalistlik ühiskond, Iseasi, kas ma lõpuks seda kasutan, mõte läheb rändama... kunst pole nii esiplaanil nagu mõni aastakümme tagasi. Kunagi, Teine pilt on voolav tänavate kaskaad, voolav jogi, auto­ kui oli oodata näiteks Pärdi või Räätsa teose esiettekannet, olid de vool. Mõnikord ma lihtsalt jalutan tänavatel, mulle meeldib inimesed juba ette elevil, praegu sellist asja ju kunagi ei ole. Aga vaadata inimesi, kuidas nad eesmärgipäraselt liiguvad. Sa ise ei alati on kontakt kahepoolne, inimesed tahavad, et neile tuldaks osale selles protsessis, oled kõrvaltvaataja. natukene ka vastu, et helilooja selgitaks oma ideid. Kuulajale peaks andma vihjeid, mida muusikas tähele panna. See meenutab mulle "Koyaanisquatsit" Tallinna Linnahallis. Samasugune linnastunud maailm ja virvarr. Aga helilooming Praegu on sul käsil saade ETVs just eesti muusikast. Seega kui protsess? Mõni helilooja eelistab kirjutada teost ühe mõt- oled esimest korda saatejuhi rollis. Algul oli sul idee teha fes- tejoonena selles mõttes, et töötada järjest selle kallal ilma

6 muusika 5/05 tivali päevik, nüüd oled selle mõtte juurest jõudnud kaugemale. Päeviku ideest loobusin üsna ruttu, just fes­ tivali seisukohalt, sest saade jõuab eetrisse alles tagantjärele. Küll aga annab festivali­ le juurde see, kui rahvustelevisioonis festi­ vali ajal midagi eesti muusikast räägitakse. Seetõttu otsustasin teha sellise saate, mis oleks jääva iseloomuga.

Helilooja praeguses elus...... ja mis ta täna on. Heliloojaid ju ei tun­ ta tänapäeval enam nii väga hästi. Tahtsin seda lisaväärtust, et heliloojaid nende loo­ mingu kõrval nägupidi tutvustada.

Kuidas sellise saate mõte alguse sai? Meie süvamuusika heliloojad saavad vähe tähelepanu. Kunagi tehti saade "8 pilku...", aga see oli ammu. Mõte tekkis "Jazzkaare" päevikuid vaadates - mingis mõttes tahaks loota, et me ei ole vähem tähtsad. Sellest "Eesti Muusika Päev< lauluväljakul - see võib ju unistus olla, aga sellest ei oleks min- sõltub ka natuke meie rahakott, kas me git kasu, sest lauluvä kutäie inimeste jaoks ei juhtu seal sisuliselt mitte midagi." FOTO TAAVI KULL oleme n-ö pildil, kas kontserte külastatak­ se. Me ju tegutsemegi, aga meist ei räägi­ ta. Saalid on ju täis. Ei saa kurta, et poleks kuulajaid, aga üritustest lehtedes ei kirjutata poliitikuid, kes midagi oma kabinetis vaikselt teevad. Kuidas se­ da muuta? Me peaksime millegagi jätma endast väga helge pildi, Millest see probleem sinu meelest algab? Kui ma loen lehest kutsuma inimesi oma üritustele. Võõrandumine nähtusena on näiteks kunstinäitustest, siis on väga põhjalikud kajastused, ju väga mitmekihiline - on ju üsna elitaarset kunsti ja muusikat, muusika kohta seda öelda ei saa. Mis eesti süvamuusikal siis mis ei saagi olla suunatud väga laiale publikule. See oleks suisa viga on? publiku petmine, kui sa teed tohutu reklaami ja siis mängid seal Kui mõelda eesti süvamuusika peale, siis inimestel tuleb ala­ väga komplitseeritud muusikat. EMP lauluväljakul - see võib ju ti meelde midagi pikka ja venivat. Tegelikult Part ja Tüür sel­ unistus olla, aga sellest ei oleks mingit kasu, sest lauluväljakutäie le kuvandiga üldse ei seostu. Ilmselt on see kuidagi seotud fil­ inimeste jaoks ei juhtu seal sisuliselt mitte midagi. Aga on ju ka mikunstiga - ma ei taha küll eesti filmide kohta midagi halvasti neid autoreid, kes n-ö flirdivad mitme stiiliga, nendelt peaks tu­ öelda -, selle pika kadreeringu ja aeglase tempoga. Seal kõlavat lema see võõrandumise vastulöök, nendel peaks olema publiku­ muusikat ei viitsinud ju ka kuulata. Kardan, et see üldine suh­ ga kontakti loomise roll. tumine on kuidagi sealtkaudu tulnud. Nüüd, kui Eesti kaubad ja toiduained lähevad järjest popimaks, peaksime ka meie, sü­ Millisel suunal sina heliloojana balansseerid? vamuusikud, saama selle "kelgu" peale, et eesti süvamuusika on Ilmselt ka selle kontakti loomise peäl. Mis mind aga selle juurde see, mida maksab tähele panna. rohkem suunanud, on seesama lastekontsertide sari koolides. Kui inimesed teevad ajakirjandust puhtalt ärilistel kaalutlus­ tel, siis on meil muusikutena raske siin kaasa rääkida. Aga mis See võeti üsna hästi vastu. oleks minu sõnum lehtedele - põhimõtteliselt on meil üks selli­ Aga seal ei kõlanud ka väga keerulised teosed. See näitab, et ne leht juba olemas SL Ohtulehe näol, millelt ei nõutagi midagi, inimeste vastuvõtuvõime on tahteline - nad võtaksid väga hea see ongi omal kohal, aga sellist tüüpi lehti ei ole meile rohkem meelega midagi vastu, aga neile tuleks pakkuda samm-sammult. vaja. Mina näiteks ei telli Postimeest ega Eesti Päevalehte juba Ma oleksin väga õnnelik, kui eesti heliloojate pik oleks nii lai, mitu aastat, üks põhjus on see, et neid saab ka netist lugeda, aga et saaks nõnda pakkuda. Eks see ampluaa natuke kitsas ole, teine põhjus on see, et kuna need on läinud nii palju "kollase­ meid on lihtsalt nii vähe. Ja ilmselt keegi ka sellega ei tegele, et maks", siis ei saa ma sealt kätte informatsiooni, mis mind huvi­ mismoodi erinevat muusikat erinevatele sihtgruppidele pakku­ tab. Uudised ma saan igalt poolt kätte. Tegelikult kaotavad nad da. Samas ootab publik, et helilooja talle natuke vastu tuleks ja neid, kes tahavad rohkem lugeda kui ühte nupukest, et oleks oma mõtteid avaks. mingi aktsent, natuke tausta lahti seletatud. Millist tüüpi helilooja sa ise oled? Püüad sa suhelda oma pub­ Siin võib tekkida see moment, et ajakirjandus võõrandub likuga? reaalsest maailmast. Et ju siis lehetegijate meelest ongi tege­ Kerge see ei ole, näiteks publiku ees oma teosest rääkida nagu likkus just selline, nagu nemad seda kujutavad. seal lastekontsertide sarjas. Ma olen muidugi sellise kõikuva na­ Võõrandumine on praktiliselt igal alal kerge tekkima. Selles tuuriga, aga olen püüdnud ennast avatumaks teha, suhelda liht­ süüdistatakse ju ka meid, et me oleme võõrandunud, samas ka samas keeles, kui oma teostest räägin.

7 Sümfooniline paraad TS om ко/таг

h ^uJaJuv Г VOAYUV CVQXV

18. mai-19. juuni 2005 Kunstiline juht Vardo Rumessen

К18. mai kell 19 Estonia kontserdisaal R10. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmi Kuningliku Filharmoonia Sümfooniaorkester Dirigent Paavo Järvi Dirigent Jukka-Pekka Saraste

P 22. mai kell 19 Estonia kontserdisaal L11. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal Peterburi Maria Teatri Sümfooniaorkester Viini Tonkünstler Sümfooniaorkester Dirigent Valeri Gergijev Dirigent Kristjan Järvi Solist Christiane Oelze (sopran) T 26. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise Sümfooniaorkester T14. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal Dirigent Lauri Sirp Läti Riiklik Sümfooniaorkester tütarlastekoor Ellerhein, Karmen Puis (metsosopran), Dirigent Olari Elts Heli Veskus (sopran) Solist Sonora Vaice (sopran)

L 28. mai kell 19 Estonia kontserdisaal R17. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Neeme Järvi Dirigent Nikolai Aleksejev solist XiangGao (vüui, USA) T 31. mai kell 19 Estonia kontserdisaal P19. juuni kell 15 Vanemuise teatri ees Tampere Filharmoonia Sümfooniaorkester Eduard Tubina monumendi avamine Dirigent Eri Klas

R 3. juuni kell 19 Estonia kontserdisaal P19. juuni kell 19 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise Sümfooniaorkester Helsingi Filharmoonia Sümfooniaorkester Dirigent Neeme Järvi Dirigent Leif Segerstam

P R I K E www.concert.ee KLASSIKA iooaja peasponsor Postimees Ц Qetv www.emic.kul.ee/tubin AARIA Tubina aasta toob Tartusse uudse mälestusmärgi

LAINE JANES, koorijuht, Tartu linnapea

Juba mitmeid aastaid on Tartu linnavalitsejatel mõttes püsinud soov püstitada eesti heliloo­ ja ja dirigendi Eduard Tubina mälestuseks Tartusse ausammas. Möödunud aastal korraldas Tartu linnavalitsus konkursi, et saada kavand Tubina mälestusmärgi rajamiseks Tartusse Vanemuise teatri ette. Mälestusmärk on plaanis avada helilooja 100. sünniaastapäe­ val juunikuus. Võidutöö selgus 27. mail 2004. aastal. Hindajate žüriisse kuulusid Tartu abilinnapea Hannes Astok, Eesti Kunstnike Liidu president Jaan Elken, Vardo Rumessen, linnaarhitekt Raivo Mändmaa, Eesti Kujurite Ühenduse esimees Mari-Liis Tammi, skulptor Mare Mikof, Vanemuise teatrijuhi kohuse­ täitja Aivar Mäe ja Tartu Ülikooli prorektor Jaak Kangilaski. Võidutöö "Credo" (auto­ rid Aili Vahtrapuu ja Veronika Valk) ku­ jutab Tubinat orkestri dirigendina. Töö autorid kinnitavad, et Vanemuise mäe nõlvale luuakse uuenduslik ruum, mis ! tähendaks midagi uut nii Tartus kui ka ^C~E> kogu Euroopas, kus on tähtis roll ka helil ja valgusel, ning selle kõige kesk­ meks saab Tartule nii olulise muusi­ ku kuju. Ja võidutöö selgudes võisime nentida ka seda, et püstitatav mäles­ tusmärk ei ole lihtsalt üks järjekordne skulptuur, vaid tegemist on täiesti uudse kompleksse lähenemi­ sega linnaruumi kujundamisel. Tubina eluaastate sisse mahuvad Vabadussõda, kaks maailma­ sõda, revolutsioonid ja okupatsioonid. Tema helilooming on rikka­ lik ja muusikaline tegevus olnud mitmekülgne. See ei asu olulisel ko­ hal mitte ainult Tartu ja Eesti, vaid kogu eelmise sajandi muusikakul­ tuuris. Muusikateoreetikud väidavad, et Tubin kuulus nn Tartu koo 1 k o n d a. Tartu perioodil heideti tema loomingule nn Tallinna koolkonna poolt ette liigset "modernismi" ja selline suhtumine takistas toona tema helitöö­ de laiemat levikut. Miks see mind ei üllata? Selline kahe Eesti suurima linna vaheliste koolkondade võistlus on ajalooline ja jätkub minu meelest ka praegu. Kuid ma arvan, et selles peitubki areng ja põnevus, mis on kultuurielule nii vajalik. Kaalukausi kaldumine vaid pealinna suunas muu­ daks tegelikult meid kõiki vaesemaks. Tartu kui vaba vaimu linn on ikka ja alati soosinud "mo­ dernismi", uudseid, mõnikord kaasaegsetele arusaamatuid ideid, mis hiljem meie kultuuriloos aga vägagi oluliseks muutuvad. Usun, et Tubina mälestusmärgi õige koht on just Tartus, teatri Vanemuine ees. Eesti kultuu­ rikeskuses, kust said alguse esimesed üldlaulupeod, kus alustas tööd esimene professionaalne eesti teater, kus Tubin sai Heino Elleri juhendamisel oma esimesed teadmised muusikateooriast ja kompositsioonist ning kus Tubin Vanemuise sümfooniaorkestriga töötades alustas oma välja­ paistvat muusikukarjääri, mis on mõjutanud muusikaelu nii Eestis kui raja taga.

muusika 5/05 9 BAGATELLID * MAAILM MAILIS PÕLD * Berliini Filharmoonikud ja Viini Filhar- moonikud - kaks sõjakat germaani õde * Roque d'Antheroni rahvusvaheline klaveri- festival reklaamib ennast eksootiliste esine­ jatega * Mauricio Kageli looming luubi all

• Kaks sõjakat germaani õde, Viini tab nii üksikisikuid kui ka institutsioone. Filharmoonikud (sündinud 1841) ja Berliini Seekordsele oleviku-kategooria preemia­ Filharmoonikud (sündinud 1881) sõlmisid le kandideeris kino- ja teatritegijaid, muusi­ 2. aprillil Berliini filharmoonias sir Simon kuid ja tantsijaid. Finaalvooru pääsesid tä­ Rattle'i taktikepi all rahu. Pretsedenditu navu sajandat aastapäeva tähistav Juilliard ühiskontserdi kaks tuhat ükssada piletit Music School; tantsija ja koreograaf, üks olid juba enam kui aasta tagasi ära müü­ nüüdisaegse tantsuteatri verstaposte Pina dud. Kõlasid Ralph Vaughan Williamsi Bausch (s 1940), kes on ka Juilliardi kas­ "Fantaasia Thomas Tallise teemale" (or­ vandik; Nõukogude Liidust Iisraeli emig- kestrite valikul) ning Gustav Mahleri Kuues reerunute algatusel 1991. aastast tegut­ sümfoonia. Britlase Vaughan Williamsiga sev The Gesher Theatre ning filmirežis- soovisid orkestrandid tunnustada noo­ söör ja (ooperi)teatrilavastaja Peter Brook. Bechsteini klaverite tootmine on üle ela ruslikku dirigenti (ja noort isa) Simon nud paremaid ja halvemaid aegu, olles Laureaadiks osutus tühjast teatriruumist Rattle'it, kes ei näe tipporkestris suletud praegu siiski taas tõusujoonel. täiust võluv Peter Brook (s 1925), kes vaa­ pühamut ja riituse puhtuse säilitajat, vaid FOTO INTERNETIST tamata kõrgele eale on praegu Pariisis suhtlevat elusorganismi, mis osaleb ja vas­ Theatre des Bouffes du Nord'i juhtfiguur. tutab muusikavoolude tutvustamise, leviku ja edasiarendamise Reglemendi kohaselt loovutab iga laureaat preemiasummast sa­ eest. Sümboolseks osutus ka Mahleri kuuenda sümfoonia valik: da tuhat dollarit - seemnerahaks sirguvale põlvkonnale. see teos kuulub mõlema kollektiivi löögijõulisimasse püsireper- tuaari. Nii nagu Claudio Abbado aasta tagasi Berliinis, otsustas • 1853. aastal Berliinis tootmist alustanud Carl Bechsteini ka Simon Rattle sümfoonia ettekandel järgida Mahleri ettekirju­ Klaverivabrik on üle elanud õitsenguaegu ja näguripäevi. 1900. tust: Andante kõlagu teise osana ning Skertso kolmanda osana, aastal, mil Bechstein seenior siitilmast lahkus, toodeti kolm tu­ trükipartituuris on järjekord vastupidine. Puhttehnilisest küljest hat seitsesada klaverit aastas. Bechsteini kolme poja, Edwini, tuli lahendada küsimus, kui suure kollektiivi või millise rollijao­ Karli ja Johanni haldamisel jätkus toodangu tõusukõver 1912. tusega kahe orkestri ühendamisel välja tulla? Lõpplahendusena aastani. Kümnendite kuludes saabus Saksamaale suure majan­ osales kummastki kollektiivist seitsekümmend muusikut, keel- duslanguse periood, ent perefirma pidas vastu. Kriitiliseks ku­ pillirühmades olid igas puldis kõrvuti berliinlane ja viinlane, junes Teine maailmasõda ning sellele järgnev aeg: 1950. aas­ puhkpillirühmades andis tooni kord ühe, kord teise kollek­ tal toodeti kvaliteedi ning jõudlusega hiilanud vabrikus vaid sa­ tiivi esinumber. Näiteks esimest flööti ja oboed mängis viin­ da klaverit. 1963. aastal vahetas Bechstein omanikku, elupõli­ lane, esimest klarnetit ja fagotti berliinlane jne. Publiku mee­ se saksa perefirma ostis ära ameerika kapital. 1986. aastal os­ lest vääris asi ettevõtmist, muusikutele jagati tunnustust kaua tis sakslane Karl Schutze selle aga ameeriklastelt jälle tagasi. ja püsti seistes. Samas leidis aga mõni kriitikust ninakirtsutaja, Bechsteini käsi ei käi kehvasti: otsekui uue õitsengu tõenduseks et kui kahe orkestri kõlamentaliteedi kokkusobivusest rääkida, toimub juba vähem kui aasta pärast Saksamaal Ruhris 1. Carl siis mitte alati ei jätkunud Viini võlule Berliini dünaamilis-tor- Bechsteini nimeline rahvusvaheline pianistide konkurss (22- makas sõiduhoos vaba vett. Ühiskava korratakse 8. mail Viini 31. märtsini 2006). Konkursi patroon on Vladimir Ashkenazy, Kontserdimajas. osavõtjate vanuse alam- ja ülempiir on 18 ja 32 eluaastat, doku­ mentide esitamise viimane tähtaeg 31. oktoober. Ammendav in­ • 23. mail toimub Tel Avivi ülikoolis Dan David Prize 2005 fo: www.bechstein-competition.com. üleandmine. 2001. aastast alates eksisteeriv auhind (kolm pree­ miat vääringus üks miljon USA dollarit) üritab tähelepanu all • Lauljaid õhutaks osalema nõudliku ja mitmekülgse kava ning hoida inimteadmiste ja -tegemiste, teaduse, kultuuri ja tehno­ kopsaka preemiasummaga Renata Tebaldi konkursil, mis toi­ loogia päratut ala tervikuna. Laureaadid valitakse igal aastal mub 19.-25. septembrini suursuguses kääbusvabariigis San eri valdkondadest ning lähtuvalt kolmest ajakategooriast, mi­ Marinos. Dokumente saab läkitada 15. augustini. Täpsem info: nevikust, olevikust ja tulevikust. Dan Davidi preemia tunnus- www.renatatebaldi.info.

10 • Roque d'Antheroni rahvusvaheline klaverifestival tähistab sel suvel kahekümne viiendat tegutsemisaastat. Kui keegi plaa­ nib juulis-augustis Prantsusmaale sõita ja on otsustanud Pariisist ning Loire'i oru losside kohustuslikust repertuaarist kõrvale hii­ lida, siis võiks rännusihte seades kindlasti arvestada ka tolle küt­ kestava Provence'i kohakesega, kus 22. juulist kuni 24. augus­ tini saab kuulata piiramatus koguses klaverimuusikat. Iga päev toimub umbes kolm kontserti, kõrvuti soolo- ja kammerkava- dega leidub ruumi ka klaveriansamblitele ja klavessiinikont- sertidele. Juubelifestivali keskmes on Beethoveni, Brahmsi ja Rahmaninovi tsüklid. Beethoveni kolmkümmend kaks klaveri­ sonaati kavatsetakse ette kanda kuue non-stop kontserdina ühe päeva jooksul: esimene kontsert algab 18. augusti hommikul kell 10 ja viimane õhtul kell 10, esinemispaigaks keskendumisvõi­ met ning ajatut eluhoiakut hõlbustav tsistertslaste ordule kuu­ lunud Silvacane'i klooster. Beethoveni sonaadikogu on Roque d'Antheronis ju ennegi mängitud, mõlemal varasemal korral aga värati selleks kolm päeva aega. Eks pärast 18. augustit näe, kas suur tükk ajab suu lõhki või ei. Kavas on ka kõik Beethoveni klaverikontserdid Christian Zachariase ning Lausanne'i kammer­ orkestri esituses. Festivali lõpp kulgeb praeguste andmete koha­ Koik Beethoveni klaverisonaadid ühe hoobiga - sellist mam- selt kõigi Rahmaninovi klaverikontsertide taktis, solist on Boris mutkontserti võib nautida suvel Provence'is, Silvacane'i kloostri Berezovsky, dirigent Dmitri Liss (s 1960), kes on juba välja hõi­ müüride vahel. gatud kui hetkel "paljutõotavaim noor vene dirigent". Toimub FOTO CORBIS/SCANPIX ka traditsiooniline öökontsert, mil leiavad esinemisruumi Pariisi konservatooriumi parimad kasvandikud. Suhteliselt palju astub arenenud kuldkalake, arvuti, on võimeline täitma looja iga vä­ seekord üles uustulnukaid: korraldajate sõnul on ligi kolman­ himagi kõlasoovi, kujutab teos endast viimset austusavaldust dik esinejaid festivalil esmakordselt. Eriti usinasti reklaamitak­ hääbuvale orkestriinstitutsioonile. Sarmika eneseirooniaga lisab se eksootilisi nimesid: Londonis õppinud palestiinlast, Daniel Kagel üliolulise täpsustusena juurde, et halvasti ajastatud aus­ Barenboimi ja Zubin Mehta soosikut Saleem Abboud-Ashkari tusavaldust. (kevadsuvel on temalt oodata debüütplaati EMI firmamärgi all) ning hiinlasi Mei-Ting Suni ja Sihen Songi. Korraldajate entusiastliku arvestuse kohaselt ulatub publiku arv tänavu ilmselt saja tuhandeni.

• 2.-10. aprillini võeti Pariisis luubi alla argentiinlasest tõsi- pilaja Mauricio Kageli looming. Tsükli "Kagel ja romantism" hakatuseks näidati linateost "Ludwig Van", mille Kagel vän­ tas 1969. aastal: vaatajal on võimalus justkui Beethoveni nah­ ka pugeda ning läbi käia kõik vähegi tähendusrikkad pai­ gad, millel oli oma osa Beethoveni müüdi kujunemises. Pariisi kontserdiprogrammi kujundasid pianist Alexandre Tharaud, Ensemble Intercontemporain, kammerkoor Accentus ja Euroopa Kammerorkester. Aprilli algul oli Kagel peategelane ka festivalil "21. Monte Carlo kunstide kevad" (festival on loodud 1984. aastal printsess Grace'i initsiatiivil), kus kanti ette 1973. aastal "projekteeritud" "Kahemeheorkester". See teos koondab 10 x 6-meetrisele pinna­ le kakssada kuuskümmend helitekitajat, sealhulgas traditsioonilisi pille ja mänguasju, pool- ja täismehaanilisi esemeid, heliallikaid väntorelist vakani. Kõigi nende asjakeste kokku klapitamiseks kulus Kagelil kolm aastat. Keelte, pedaalide, kangide ja hoobade abil mängitavad seda kaadervärki kaks nööripoolide, ülekande- rihmade ja muude ahelatega orjastatud muusikut-masinisti. Teose ettekandel avanevat lavapilti võiks võrrelda prügimäe või piina- kambriga. Kagel on öelnud, et ta soovis "Kahemeheorkestris" ühendada puud ja metalli, pinnapealset korda ja seesmist kaost, globaalset ettemääratust ning juhust. Tavaliselt mainitakse "Kahemeheorkestrist" kõneldes, et digitaalsuse võidukäigul, kus

muusika 5/05 11 IMPRESSIOONID "Muiisikamoos" - entusiastlik ja laste loovust kannustav festival

17. - 27. märtsini toimus Pärnus kohali­ ku kontserdibüroo ja Linnaorkestri juht­ konna eestvedamisel juba kolmandat kor­ da ainulaadne üritus laste ja noorte muu­ sikalisel harimisel ja nende muusikale lä­ hendamisel. Eestis korraldatakse küll väi­ kesi erialaseid festivalipäevi, kuid sellist kogu linna ja ka maakonda haaravat, vä­ ga lapsesõbralikku muusikafestivali roh­ kem paraku polegi. Küll korraldatakse hulgaliselt eliitüritustena mõeldud eriala- konkursse, mis oma ainukese eesmärgi­ na üritavad välja selgitada üksikuid pro­ fessionaalsuse poole pürgivaid muusi- kaõppureid, kuid mille kasutegur üldi­ se muusikaharituse tõstmisel on nulli­ lähedane. Seetõttu on Pärnus algatatud "Muusikamoosi" festivali idee ja teostus "Chessikad" dirigent Risto Joostiga. nii mulle ja usun, et ka paljudele teiste­ le, kes "professionaalse eliidi" kasvatami­ deemilises, konkurentsile ja enesetõesta- se kõrval valutavad südant ka muusikalise misele suunatud muusikaharidussüsteemis hariduse laiema leviku pärast, erakordselt paraku kõige rohkem vajaka jääb ja mille vastuvõetav ja teretulnud. väärtust seetõttu eriliselt hindama peaks. Kolme eksisteerimisaasta jooksul on Festivali raamis kaks erinevalt ilusat ja põ­ "Muusikamoos" märkimisväärselt kiires­ nevat muusikasündmust. "Muusikamoos" ti arenenud. Tänavu haaras festival esma­ algas "juba säravate tähtedega": publiku kordselt ka maakonna õppeasutusi, sa­ ette astusid 19-aastane pianist Katarzyna muti muutus see rahvusvaheliseks, kuhu Wasiak Poolast, 14-aastane norra viiul­ oli oma oskusi näitama kutsutud andekad daja Amelie Lied Haga ja tema 10-aasta- noored interpreedid Poolast ja Norrast. ne õde, tšellist Sandra Lied Haga. Noori Kirjusse festivalikavva mahtusid väga interpreete toetas Pärnu Linnaorkester erinevad üritused - klassikalisest kontser­ Jüri Alperteni dirigeerimisel. Katarzyna dist meistrikursuseni, Pärnu linna ja maa­ Wasiak esitas Mozarti Klaverikontserdi konna muusikalisest abiturientide ballist nr 9 Es-duur. Tema mäng oli tütarlapse- muusikali "Chess" kontsertettekande­ likult õrn ja helge, klaveripassaažid he­ ni, Hea Tuju Klaverilugudest maakonna lisesid nagu kellukesed, hea enesevalit­ muusikakoolides Pärnu koolinoorte vo­ semisega, sai ta valutult üle mõningatest kaalansamblite konkursini. Jah, ei saanud mängu käigus juhtunud tehnilistest vipe­ ka festival läbi konkursita, kuid see oli rustest. Amelie Lied Haga mängis Haydni korralduselt vaba ja ettekirjutamata kava­ Moosikeetjad Marko Lõhmus, Kaija Pruel Viiulikontserti G-duur tärkava ande ja Ave Sopp. ga ja kooslustega, kuulajaks ja hindajaks FOTOD INDREK AUA kindlusega ja muusikaliselt väga veen­ Tähelepanelikud Kõrvad. valt. Kindlasti lisandub aastate jooksul te­ "Muusikamoosi" märksõnadeks on ei ole surmtõsine, akadeemiline ja patro- ma mängu veel viiuli kõla intensiivsust entusiasm, soov tekitada uusi ja põnevaid neeriv, vaid rõõmus ja vahetu sündmus, ja suuremat vaimset hingust. Sügavaima ideid, kanda selliste muusikaürituste kor­ mis haarab positiivsete emotsioonidega mulje jättis siiski andeka kolmiku noorim raldamisega kaasnevaid riske. Festivali nii tegijaid kui ka kuulajaid lasteaialastest liige, tšellist Sandra Lied Haga. Oma inst­ iseloomustab lapselähedus, alates lastele noorukiteni. Ideed lähtuvad lastest ja esi­ rumendist kasvult lühem ning lapselikult väga arusaadavas keeles kirjutatud kava­ nejatest, muusika kui nähtus seguneb sel­ veetleva kohmaka ja ebaleva lavalise käi­ lehtedest ning lõpetades sooja, südamli­ le tegemise rõõmuga. See kõik on midagi tumisega tüdrukutirts, kes mängis Haydni ku ja innustava õhkkonnaga. See festival sellist, mida Eesti suhteliselt külmas, aka­ Tšellokontserti C-duur ja C. G. Sparre

12 muusika 5/05 IMPRESSIOONID

Öiseni "Norra armastuslaulu" ning oskas oma instrumendist lausa erakordselt täis­ Noorusest, isikupärast kasvanuliku küpsuse, imelise kõla ja süve­ nemisega helisid välja võluda. Tundus us­ kumatu, et tšello võib nii kaunilt ja hin­ ja suurejoonelisusest gestatult laulda kümneaastase interpreedi poogna all. klaverimängus Festivali lõppakordiks oli uhke ja kõi­ NELE-EVA STEINFELD gile suurt rahuldust pakkuv Benny An­ dersoni, Tim Rice'i ja Björn Ulvaeuse Kontserdisarja "Noored pianistid" kol­ muusikali "Chess" kontsertetendus. mandal ja neljandal kontserdil astusid Tuntud soome muusikapedagoog Mervi selle aasta alguses Estonia kontserdisaa­ Kianto on öelnud (kuna tegemist on kla­ lis üles Kölni muusikakõrgkoolis Arbo veriõpetajaga, siis ma parafraseerin seda Valdma juhendamisel magistrikraa­ ütlust pisut, jättes sõnumi mõtte muutma­ di omandanud Kadri-Ann Sumera ning ta): "Vabadus otsustada muusikategemi­ Maigi Pakri ja Ivari Ilja õpilane Mihkel sega seonduva üle on tegijal (pillimängi­ Poil, kelle hiljutiste saavutuste hulka jal, lauljal jne) endal ja talle see kuulubki. kuuluvad ka esikoht Itaalia Rina Sala Seda ei tohi ära võtta määrates, käskides Gallo rahvusvahelisel konkursil ning ega sundides, sest nii võetakse muusika- koduse "Con brio 2004" peapreemia. õppurilt ka vastutus, otsustusvabaduse Viimasest üleriigilisest pianistide igavene kaaslane. Missugune tohutu vahe konkursist möödub peagi kolm aastat. on õppimisel, mis toimub omast huvist ja Tollest hetkest esile kerkinud noored vabatahtlikult, ja õppimisel, kus õpilast pianistid on mõndagi märkimisväärset sunnitakse vaevaliselt ja vastu tahtmist al­ korda saatnud, isiksustena küpsenud la neelama asju, mida ta ei taha ja millest ning rahvusvahelisi võite kogunud, õi­ ta aru ei saa." "Chessi" ettekanne tões­ gustades igati tookordseid tiitleid. tas veenvalt, et need sõnad kehtivad täiel Selleks, et end pianistina-muusikuna määral ka Eesti määrava, käskiva, edu ni­ õigustada, on tarvis tervet hulka oma­ mel sundiva ja seega isiklikku vastutusva- dusi alustades muusikaarmastusest ja lõ­ badust pärssiva koolisüsteemi kasvandike petades professionaalsusega. Noorele kohta, kui neile antakse võimalus tegelda interpreedile on hädavajalikud ka õige millegagi, millest nad innustuvad, saades küpsemiskeskkond ning ennastunustav veel lisakannustust nii entusiastlikult, õpi­ tööle pühendumine. Aga midagi oleks lasi austavalt ja motiveerivalt pedagoogilt, nagu veel tarvis, sest paljude seast jää­ kui seda on Pärnu Kunstide Maja muusi­ vad silma ikkagi need, kes suudavad kaõpetaja Anne Uusna. traditsioonidele vaatamata ja teatud Laval valitses puhas musitseerimis­ määral neist siiski lähtudes oma rada rõõm, saalis puhas kuulamisrõõm. Selle tallata. Harjumuspäraste võtete võrgust õhkkonna äratundmise valguses oleks ja arvukate konkurentide seast rabeleb lausa kohatu hakata "professionaalselt välja ainult tugev ja loov isiksus. Mõned Kadri-Ann Sumera mängu hingestab isi­ arvustades" irisema esitusdetailide üle. tähtsad komponendid muusikuks olemi­ kupärane maailmataju. Piisab, kui mainida, et kõik laval olijad se teel paneb paika ka aeg. andsid oma parima ettekande õnnestumi­ Kadri-Ann Sumera mängus sulandu­ seks ja publik oskas seda kõrgelt hinnata. vad personaalne maailmataju ning muu- Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik fes­ sikakogemus tugevaks tervikuks ning on Martini flamenko-fantaasias ja Manuel tivali rohkearvulised korraldajad ja osa­ tunda, et lisaks isikupärasele klassika­ de Falla "Fantasia baetica" /brte-kõlalis- võtjad väärivad suurimat tänu, lugupida­ tõlgendusele ei jää talle kaugeks ka sel­ tes tantsurütmides. Värskendavalt mõ­ mist ja toetust oma suurepärase töö jät­ lised valdkonnad nagu teater, kujutav jus Sumera idee tavapärast kontserdiat- kamisel. Et muusikaarmastus laste hulgas kunst ning improvisatsioon. Ta on tei­ mosfääri veidi mitmekesistada, lisades mitte ei väheneks, vaid suureneks, et me nud arengus suure hüppe peenuse, rafi­ Martini, Janaceki ja de Falla esitusele ka ei piirduks ainult väheste tippude otsimi­ neerituse ja isikupära suunas. Janaceki visuaalse külje, fotograaf Peeter Einasto se ja kasvatamisega, vaid viiksime vaim­ teose "Udus" vaikusest kasvavad ja sin­ looduspildid, mis vaheldusid eriti vär­ seid väärtusi muusika kaudu ka neile sa­ na omakorda suubuvad pehmed ja voo­ vikalt Janaceki tsüklis "Udus". Pildi ja dadele, tuhandetele või isegi kümnete­ lavad piano-kõlad haarasid kaasa terve muusika üheaegsest tajumisest tekkis le tuhandetele, kes ei pretendeeri koha­ saali. Pisut suuremat kirge ja veenmis­ sageli iselaadi tardumus- ja eemalviibi- le muusikaparnassil. Oleks meie väikeses jõudu oleks oodanud vahest ehk Frank mistunne. Chopini masurkad op 59 jäid Eestis selliseid inimesi vaid rohkem!

muusika 5/05 13 IMPRESSIOONID oma helimaailmaga samuti eredalt meel­ Väsimust Poil ei ilmutanud, pigem oli de, valmistades ette suuremat ja tervik­ mulje vastupidine. likumat sündmust - tugevalt haardesse Kontserdi esimene pool, Stravinski võetud pikkade arengutega Chopini ja Ravel, kulges laitmatult. Raveli teost h-moll sonaati op 58. Üks lisapaladest, "Gaspard de la nuit" mängis Poil ka Lepo Sumera "Pardon, Fryderyk", kus Rina Sala Gallo konkursil. Eks sellised pianist demonstreeris vahelduseks ka suurteosed omandavadki just aja möö­ bongomängu, mõjus oma siirusega väga dudes uusi kvaliteete ja esitusveenvust. liigutavalt. Aga kui nüüd lausa norida, siis ehe­ Ideid paistab Sumeral jätkuvat ja se­ dat lavalist esinemise ja seoste pinget da üsna mitmes plaanis, sest lisaks tra­ jäi Ravelis ja Stravinskis pisut napiks. ditsioonilisele sooloklaveri repertuaarile "Con briol" võidu toonud "Petruška"- tegeleb pianist ka mitmesuguste uudis­ variant oli näiteks huvitavam. Ent kont­ teoste esitamisega, olles stipendiaadina serdi teises pooles kõlanud Liszti so­ Frankfurdis tegutseva Ensemble Modern naadi ajaks oli Poll end juba täiesti lah­ liige. Loodetavasti ilmutab ta ka edaspi­ ti mänginud ning sellest loost kujunes di oma ettevõtmistes uusi mõtteid ja ta­ eriline sündmus, kus Poil näitas ära nii vapäratuid lahendusi. mitmedki valdused ja mängumaad, mil­ Eesti pianismis on täiesti eriliseks lesse ta on võimeline sisenema. Sellist nähtuseks Mihkel Poil. Tema nauditav Liszti nii noorelt interpreedilt sellisel ta­ virtuoossus ning võime vaatamata oma semel sageli vist ei kuule. Polli esitus oli noorusele pianismi sisulisi ja tehnilisi sügav ja mõtestatud, ent samas peen ja tippteoseid kergelt haarata ning süga­ voolav ning tugev ka vormilt, kulgedes valt mõtestada on hämmastav. Stravinski ühe hingetõmbega. Kontserti tervikuna "Petruška", Raveli "Gaspard de la nuit", läbis nooruslik mängukirg ja ladus ning Liszti h-moll sonaat, sealjuures lisapa­ hoogne pillivaldamine. Teatud, piisa­ lad: Rahmaninovi Etüüd-pilt d-moll, valt avarad "territooriumid" on Mihkel Pärdi "Aliinale", Mozarti "Türgi marss" Pollil juba vallutatud. Eks aeg ja järgne­ Arkadi Volodosi sõrmi murdvas seades vad kontserdid näita, mida noor pianist ja lõppu veel Tšaikovski "Vene skertso", nendesse valdustesse edaspidi püstitab. mis oleksid võinud omakorda terve kol­ manda kontserdipoole moodustada...

И^_ "Увг,щ|* J| Improvisatsioon kui katkematu ideede voog Festival "Improvizz" 4.-6, märtsini Tartus DIANA KIIVIT

14 muusika 5/05 IMPRESSIOONID

siis peegeldub ebaselgus automaatselt ka tantsija tegevuses ning üldises arengulii­ nis. Minu arvates ei tulnud kasuks ka lõik klahvpillisoologa - pilli pretensioonikas tämber ei sulandunud eelneva ja järgne­ va kõlamaailmaga (raadiolained, elektri- kitarr, teremin jm). Sellele vaatamata oli üldmulje hea, mida häirivad asjaolud ei suutnud varjutada. Festivali avakontsert oli "Opera Kit", kus improviseerisid külalisesine­ jad, Etienne Rolin, Kent Carter, eesti jazzmuusikud Jaak Sooäär ja Tanel Ruben ning vabaimprovisatsiooni juhtfiguurid Anto Pett, Anne-Liis Poil ja Priit Lehto. Nagu selgus, oli "Opera Kit" biograafili­ ne, milles lõid kaasa õige kummalised te­ gelased: praegune Elmar ning noor Elmar Rokitäht, ooperiprimadonna Marta, psühhiaater, USA-onu ning Aeg. Nalja sai: oli rabavalt vaimukaid momente, kus tämbri ja intonatsiooni mäng tabamatute üleminekute ja teisenemistega toimis üli­ hästi. Kohati kõlasid nii huvitavad kõla- oaasid, et oleks oodanud nende pikemat arendust, see oleks kaasa aidanud ka ula­ tuslikumatele faktuuriliigendustele. Siinkohal pean märkima, et ei viibi­ nud kahjuks ühelgi festivali teise päeva kontserdil. Õpilaste kontsert Tartu raeko­ jas oli üsna Õnnestunud, impro-orkester õigustas ennast ja dirigenti nende ees, hea ansamblitunnetuse ning sundimatusega paistis silma a cappella vokaalkoor. Oli tunda, et folkmuusikud naudivad seda, mida teevad. Hiiu kandlele ja karmoška- le vastandus sürreaalne kooslus: elektri­ kitarrid ja akustilised viiulid. Võib-olla "Improvizz" toimus sel aastal alles nel­ Tähendusrikkalt ja näitlikult avab aitas heale kontsentratsioonile ja tämbri- jandat korda. Kui ei teaks, ei usuks: ta­ "Improvizzi" maailma trio Kerikmäe- tunnetusele kaasa asjaosaliste kihlvedu, et se oli kõrge, festival jättis fantaasiarik­ Soo-Mägi kontserdi ideestik, mis käsit­ kaotab see, kes esimesena nooti vahetab. ka ja mitmekülgse mulje. Kontserdid läk­ leb meid ümbritsevat hoomamatut info- Õpilased mängisid ja tundsid end hästi. sid täissaalile, ometi olen nõus kriitik Avo rägastikku. Teatud mõttes ei erine impro­ Ja mida rohkem võikski tahta, arvestades, Kartuliga, kes väidab, et "sellist muusika­ viseerivad muusikud oma vastuvõtlikkuse et see on esmane tingimus, et ka kuulajail pidu peaks tunnistama suurem hulk silmi- poolest raadiosaatjatest - õigel lainel olles oleks huvitav. kõrvu," (Postimees, 9. 03. 2005). Ürituse on nad õhus olevate muusikaliste ideede rahvusvaheline mastaap lubaks suuremat ning ka lugematu hulga muu informat­ publikut. Tõepoolest, on ju, mida näida­ siooni vastuvõtjad. Lõppkontsert ülikoolis üllatas kõr­ ta! Klapp muusikute ja tantsija vahel oli ge kvaliteediga. Mitte märkigi sellest, et Seekord olid kaasatud ka Viljandi nauditav - ütleme, et ühed head improvi­ muusikud oleksid kolmanda päeva lõpuks Kultuuriakadeemia folkmuusikud. Samu­ saatorid kõik. Oli omapäraseid, värskeid end tühjaks mänginud või oleksid ideed ti oli kasutusel haruldasi pille, näiteks ja naljakaid kohti, näiteks mäng liikumi­ õtsa saanud. Vastupidi, tundus, et lõpp­ vene pillimeistri Koltšini valmistatud se ja venekeelse /oop'iga "lift avanes, ta kontsert ületas oma headuselt ning män­ bajaan (Bruno Maurice) või harva esinev võttis kohvrid ja sisenes". Kahju oli vaid gulisuselt kõik eelnevad. Mozarti-aegne bassett (Etienne Rolin). sellest, et tehnika ei läinud kontserdi al­ Muusikud olid sõiduvees. Impro-or­ Seega oli pidu värvikirev nagu vikerkaar, guses käima. Tantsija on muusikalise imp­ kester (selle aasta uudiskoosseis!) oli us­ kuid ei läinud ometi oma stiilikülluses rovisatsiooniga võimsalt ja abitult seo­ kumatult tasemel. Võib-olla tänu headele süldiks kätte. tud. Kui muusikute mõttelõng takerdub, dirigentidele (Pett, Poil, Rolin) või hoo-

mimsika 5/05 15 IMPRESSIOONID

pis muljet avaldavale keskendumisele. Ülesehituselt oli kontsert jaotatud suur­ Heliökoloogia vihmamets vormideks erinevatele sooloinstrumen­ tidele, vokalistidele ja elektroonikale. BERK VAHER Rida instrumentaalkontserte üksteise jä­ rel, mis olid üha ettearvamatumad ja võr­ Festivali "Improvizz 2005" dudki nii avatuks, et võinuks tõrgete­ reldamatumad. Iga uus koosseis tõestas, "Ettearvamatu lõppkontsert" 6. märtsil ta endasse imada näiteks publikust kost­ et suudab veel millegagi üllatada: Anne- Tartu Ülikooli aulas. vad fotoaparaadi kiuksatused, mis mõneti Liis Poil ning Etienne Rolin (bassett) elus­ lõhkus õhtu meeleolu. tasid Mozarti-aegseid tavasid soleerides Kevade hakul Tartus toimuv "Improvizz" Impro-orkestri seitse teost olid naudi­ ning samaaegselt dirigeerides. Seejärel saab aasta-aastalt hoogu juurde. Huvilise tavalt eklektilised, kulgedes erinevail stii- meisterlik bajaanikontsert (Maurice, diri­ publiku ülesleidmisel ja teavitamisel on liradadel. Lembusest eksootikažanri vastu gent Pett), tõeliselt kirglik klaverikontsert veel kõige suurem töö teha, aga pole ka elasin enim kaasa esimesele palale, mida (Joamets, dirigent Poil), kammerlik kont- välistatud, et kui "Improvizz" peaks ku­ ilmestasid "ööhääled" ja Anne-Liis Polli rabassikontsert (Carter, dirigent Pett), nagi saama viljandifolgilikuks suurfestiva- ymasumacilik vokaalakrobaatika. Just see radikaalsete kõlavõimalustega kontsert liks, leidub neidki, kes meenutavad nos­ andis võtme edasise hoomamiseks: imp­ elektroonikale, elektrikitarrile ja orkest­ talgiliselt väiksuseaegu. rovisatsioon on kui heliline vihmamets, rile (Kerikmäe-Soo, dirigent Pett) ning Kuivõrd seekordse "Improvizzi" lõpp­ mis võib jääda kaugele meie argikeskkon- üllatusena oratoorium kolmele häälele ja kontsert koondas eelmiste päevade esine­ nast, kuid millel on selle ilma heliökoloo- orkestrile (Poil, Kruusimäe, Lehto, diri­ jaid, tehnikaid ja teemasid, oli selle fes­ gias eluline tähtsus. Ja nii nagu päris vih­ gent Rolin). Ja kui viimane number äh­ tivaliga ehk samamoodi, nagu Andrus mametsa, ohustab ka impromuusika or­ vardasa ülemeelikusega vormist välja val­ Kivirähi sõnul on jalgpalli maailmameist- gaanilist liigirikkust "äraelamise" keskne guda (alustas üks, lõpetas kaks dirigenti), rivõistlusega - et finaali tõeliselt nautida, utilitaarsus - nii akadeemilisuse kui kom­ siis oli see võib-olla märk sellest, et kuul­ tuleb ikka alates alagrupimängudest kõik mertsi kaudu. dud kontsert ei lõpetanud tegelikult mi­ matsid ära vaadata, muidu on finaal na­ Millisel määral erineva kooli ja erine­ dagi, vaid näitas üht värvikirevat lõiku gu võõra seriaali viimane jagu. Samas või­ va esteetilise taustaga muusikud üksteise meid ümbritsevast katkematust ideede ja maldab ka ainult viimase "Improvizzi" keeles kõnelevad? Eestis on klassikalise mõtete voost. kontserdi tunnistamine rõõmustada selle kooliga akustiliste pillide valdajail omava­ üle, mis mitmepäevapublikut enam ei ül­ hel ikkagi võrratult suurem vaimne ühis­ lata, samas ka märgata puudusi ja küsita­ osa kui roki ja elektroonikaga. Sämpleri- vusi, mille toosinane publik andestab juba ja läptopikultuuri kaasatõmbamine he­ solidaarsustundest. lilisse keskustellu jäi sedapuhku anek­ Kontserdipaigana nüüdismuusika sei­ doodi tasandile ning ka elektrikitarriga sukohalt nii poleemiline ruum nagu Tartu kaasarokkimine mõjus pigem rokikauge- Ülikooli aula paneb mõtlema kuulamis- ja te muusikute rõõmuna rokist roki enese esitamiskonventsioonide üle laiemalt. Üks pärast, mitte kunstilise pädevusena selles tundlikumaid ja laiema silmaringiga muu­ meediumis. DJ Spooky That Subliminal sikateoreetikuid David Toop toob oma Kidi, DJ Shadow, vanemast koolist David viimatises teoses "Haunted Weather" väl­ Axelrodi crassoz/er-eksperimentidega tut­ ja seisukoha, et tavapärane klassikalise vumine võiks olla hariv. muusika kuulamiseks kujundatud kont­ Selliste ühisjämmimiste suurim oht serdiruum ei pruugi enam olla selle muu­ ongi see, et peente muusikaliste vihjete ja sika jaoks parim lahendus, mis siis veel kalambuuride vahetamisest saab ülemee­ rääkida improvisatsioonilisest muusikast, lik pulmamäng, mis esiti teeb küll kõr- "Improvizzi" "Ettearvamatu lõppkontsert" mille "kokkulugemises" peaks publikul valtvaatajagi meeled elavaks, kuid pika­ ühendas küll eri taustaga muusikuid, aga olema ju suurem voli ja vabadus. Seekord tekitas kuulajais ka küsimuse, millisel peale kujuneb osalistele endile märksa määral erineva kooli ja erineva esteetilise oli aulat küll veidi ümber seatud ning lõbusamaks kui publikule. Nii võib juh­ taustaga muusikud üksteise keeles kõne­ hetkelised piiriületused "saali" ja "lava" tuda, et sees olija ekstaas on väljas olijale levad? vahel kasvasid lõpupalaga ka ulatusliku­ lihtsalt krigin, prääks ja kolkimine. Selle FOTO NAATAN HAAMER maks ruumi heliliseks ümberkorralda­ vältimiseks tuleb muusikuil-korraldajail miseks, kuid ometi tekitas akadeemiline ka enam publikut lugema-kuulama õppi­ atmosfäär just siis esinejate loodud gro­ da - millal võib jääda eemale, et publik teski suhtes teatava tõrke. Parimal juhul üldpilti paremini haaraks, millal aga tu­ sai publik olla mängu lõbustatud kõrvalt­ leb kuulaja niivõrd kaasa tõmmata, et ta vaataja, kuid mängust endast jäi ta siis­ võiks tõesti tunda end osalisena improvi­ ki välja. seerimise lustis. See heliline ruum polnud ehk mõel­

16 muusika 5/05 IMPRESSIOONID Neli ilmakaart LAURI SOMMER Festival "Maa ja Ilm" 11. märtsil Vanemuises

Neljas pärimusmuusika festival "Maa ja Ilm" leidis endale uue ja õdusama kont- serdipaiga, kahe saaliga Vanemuise suure maja, kus teatrilaval mängisid syvenemist nõudvamad artistid ja kontserdisaalis tantsulisemad, popilikumad või möl- lukamate rytmidega esinejad. Nyyd jäi ära see pidev lavatehniline sebimine rah­ va silme all ja ruumikam hoone andis avarust juurde publikuhulga elamustele- repertuaari ja sentimentaalsuse taagast. sympatiseeris yhenduse läbimõeldus, kava gi. Seekordsete esinejate seos pärimus­ Kuigi nad ei kasuta elektroonikat, on nen­ ladusus ja lai joon. Elementide sulam oli muusikaga tavamõistes oli suhteliselt õrn. de mängutehnikas ometi mõne selle stiili­ täpne, kasutati rituaali jõudu, trummisekt- Rangelt rahvalike sugemete kõrval olid ga (rave, techno, ambient) sarnaseid võt­ sioon tiksus huvitavalt, soolod said maitse­ sulamites domineerivamad teised stiilid, teid ja rytmiluupe ning vihjeid arvutimän­ kad ja grupi Nafta visuaalne lavastus vajas- ja miks ka mitte. Multikultuurilisus vo­ gudele ja ufodele. See kõik baseerub klas­ ki mõjulepääsemiseks just sellise suurusega hab kõikjal ja fantaasia peabki lendama, sikalise haridusega omandatud ja kohati saali. Pakutud kerge merelise hõnguga he- eriti kui sel lennul on mõnu. ulakaks läinud pillivaldamisel. Sarnaselt lireis kandis rahvast ju päris vahvalt. Festivali avas kvartett Tuksam-Sibul- Pohjoneniga ajasid nad mitmed tradit­ Viimasena esines nyydseks rahvus­ Jyrjendal-Urb. Mehed on mitmest küljest sioonilise hõnguga käigud ylikiireks, ka­ vaheline, aga algselt Tõvast pärit Yat- teada-tuntud, aga suutsid ikkagi yllatada. sutasid pilli löökriistana, jätsid alumisi Kha. Albert Kuvezinil on endiselt vapus­ Kontserdi muutis tavalisest liikuvamaks bassinoote drone'ina venima jms. Kahe tav kõrilaul, vägevad madalad toonid, Arvo Urb oma tundliku metallikõlina ja otsinguyksuse lahknevus tuleneb minu karune huumorimeel ja etnilise soonega trummituksega, mille rytm paisus vahel meelest eelkõige erinevast rahvuslikust kidramäng, aga näib, et ta on muutunud lausa maniakaalseks regipungiks. Robert psyyhikast. Kui Kimmo on šamanismist pisut oma eksootilise harulduse kaubasta­ Jyrjendali eeterlik ja Riho Sibula bluusi- innustunud sisemaailmus rändav soome- jaks. Seekordne koosseis oli traditsiooni­ lik-perkussiivne kitarrilisa sidusid need ugrilane, siis poolakad saavad oma lak­ line rocktrio, ehe tuva instrumentaarium lihtsad lood tänase päevaga. Mõnede soo­ su kätte pisut slaavipärasemalt - balkani, oli taustalt kadunud. Sound oli kyll met­ lode pikkus võis ehk ka kysitav tunduda, Goran Bregovici ja spioonifilmide helijäl- sik ja rytmikiiksudega, sisaldades lääne aga yldiselt oli selles tunnikeses esindatud gede, pooljõmmiliku reivikultuuri ja gro­ rockiklassika kavereid ("When the Levee Tuksami laululooming kogu ta syvenevas tesksete ulmemudelite muundamise kau­ Breaks", "Play With Fire", "In-A-Gadda- nyansirikkuses. Mees mängis yllatusena ka du. Nad on kahtlemata humoristlikumad Da-Vida" jt), mille kohatist vaimukust vä­ yhe soolonumbri, lautoliku kõlaga kitarri­ ja hyplevamad. Seda energiast publitsevat hendas nende hulk. Sellelt grupilt oleks pi­ pala. Ta uuemad võrokeelsed lood on hea kontserti iseloomustas ka kõrge kõlakul- gem oodanud tuvasegust originaalloomin­ täiendus murdeliste uudiste kullafondi, ot­ tuur. Kostis nii uhamise uljust kui peent gut. Kajaefektid ja rifid muidugi toimisid, se Pulga Jaani kõrvale. Nukra kammerlik­ partneritunnetust ja lugude nutikaid välja­ kuid rockiristandis oli puudu see instru­ kusega kõlas "Sygise laul" Heiti Talviku arenduse mentaalne kummalisus ja maavillasus, mis tekstile. Rajumad lood vältisid liigset ui­ Kolmas esineja oli Villu Veski juhitud võlus aastate eest "Viljandi folgil". Pisut masust - ka metsapull on Jaagus peidus. Ja Primitive Music Society. Olen neist korra kahju, et nii andekas mees kaldub pelga kui ehedalt kõlasid mõned vanemad lood! pikemalt kirjutanud (Muusika 4/2004) ja eksootilise töötleja alajaotusse. Ehk pöö­ Näiteks Gustav Suitsu "Yhele lapsele" ja yle rääkida pole mõtet. Muljed on endiselt rab ta siiski kodujuurte väe poole tagasi, Ermo "Kui kõik vahel vaikseks jääb". See kahetised. Yhelt poolt on see primitiivsuse sest varasem Yat-Kha inspireeris siin kan­ vankumatu puhtuse taasloomise võime otsing minu jaoks natuke liiga kultiveeri­ dis tõepoolest paljusid. Või siis võtab appi hoolimata mööduva aja vintsutustest on tud. Mitte muistsete juurtega, vaid pigem uuema elektrotehnika, et ida-lääne nihkele omane vaid inimlikemaile meie trubaduu­ kõrgproffide soov end yheskoos mõnu­ juba tõelisi mastaape anda. Festival ise oli ridest. salt lõdvaks lasta, pisut nalja saada ja jazzi teretulnud heliline vahejaam kevadeteel. Motion Trio oli kolm leiutajat Poola­ kõrvale ka rytmikat reggae-poppi hauga­ Raam on nyydseks paigas, sisu jäägu pul­ maalt. Nagu Kimmo Pohjonen, vabasta­ ta. Aga eks igayks lähtugi sellest, mida ta bitsedes uusi kujusid võtma! vad nemadki akordioni traditsioonilise muusikaline kogemus juba sisaldab. Teisalt

muusika 5/05 17 IMPRESSIOONID Eesti laulukunsti raskekahurvägi võidukas lahingus HEDDA LAUTER

Teele Jõks (metsosopran) ja Urmas fessionaalse ja nauditava ansambli, nende Taniloo (orel) 9. märtsil Niguliste kirikus; interpretatsiooni muusikaline arendus on kavas Wolfi, Schützi, Bachi ja Regeri vai­ väljapeetud ja hõlpsalt jälgitav. mulik vokaalmuusika ning Buxtehude ja Ähmastuvates helikõrgustes oli Regeri oreliteosed. "süüdi" Lille jõuline, laia amplituudi­ Pille Lill (sopran) ja Ivari Ilja (klaver) ga vibrato. Nähtus kui selline on täies­ 5. aprillil Estonia kontserdisaalis; kavas ti loomulik, arvestades, et oma igapäe­ Straussi, Tšaikovski ja Rahmaninovi soo­ vatöös peab hääl kostma üle orkestri. lolaulud ning stseen Verdi ooperist "Don Kammerlaulu puhul aga, mis kujutab en­ Carlos". dast filigraanset musitseerimist, pole vaja arvestada akustiliste "takistustega", nagu Eesti laulukunsti seis on pikemat aega sümfooniaorkester või sametisse mässitud palju poleemikat tekitanud. Õpetus ole­ teatrisaal. Enamik ooperilauljaid on kam­ vat lühinägelik ja ühekülgne, lauljate in­ mermuusika tingimustes rohmakad ja abi­ tellekt madal ja tonaalsetki muusikat tud nagu albatrossid Matsalu lahe kohal, omandavat nad aeglaselt. Kammerlaul Pille Lill veel suhteliselt vähe. Vastupidi, olevat ooperiks võimetute pärusmaa. ta nautis silmanähtavalt võimalusi, mida Ettevõtlikumad minevat Läände õppima Estonia kontserdisaali akustika talle pak­ ja jäävatki sinna... Teataval määral vastab kus, ning vibrato\ sai üleliia ainult üksi­ see jutt muidugi tõele. Aga mõned, kes kutes valjudes kohtades. on läinud, on tulnud tagasi ning võimal­ Mõlemal lauljal on välja kujunenud davad rääkida nähtusest nimega eesti lau- kindel repertuaar: Jõksil barokk, Lillel lukunst. Eesti Kontserdi egiidi all lõppes moosine romantism. Üle poole nii Lille äsja sari nimega "Eesti laulukunst", mille kui ka Jõksi kontserdi kavast moodus­ raames esinesid ka selle loo peategelased, tas saksakeelne muusika, mille kvaliteet­ flaami-briti haridusega Teele Jõks ning ne esitus eeldab laitmatut artikulatsiooni soome-briti kooliga Pille Lill. ka laulmisel. Selles osas ei ole kummalegi Pille Lill on minu jaoks primadon­ midagi ette heita. On ju teada, et kinni­ na võrdkuju. Ta on suure häälega, suur­ seid vokaale (i, ü, u) on soprani kõrgetel sugune ja natuke suureline. Tema hääl nootidel vokaaltehniliselt peaaegu võima­ kandub meeldiva kergusega üle saali nii tu moodustada. Konsonandid olid seevas­ forte's, mis tema puhul ei ole tuletatud tu selgesti kuulda. Natuke kahju oli ainult sõnast "forsseerima", kui ka kenas sidu­ nendest teise ja kolmanda oktavi vahetuse Pille Lille ja Teele Jõksi kontserdid jätsid sas piano's, mille puhul teravduvad ka nootidest, mis Lillel lausa mitmes laulus mulje, et kui selliseid lauljaid Eestisse muidu natuke ähmastuvad helikõrgu­ madalaks jäid. Esimene oktav aga kõlab edaspidigi jätkub, on siinne laulukunst sed. Pille Lill tunnetab hästi ruumi akus­ tal kõrge soprani kohta väga hästi. päästetud. tikat ning valib tempod, mille puhul sa­ Elisabethi stseenis "Don Carlosest" FOTOD EESTI KONTSERDI ARHIIVIST tub aegruumiühikusse just nii palju kõ­ oli tunda maailmakuulsa soome bas­ lasid, et helid tunneksid ennast lahedalt. si Jaakko Ryhäneni mõjusid, kelle juures ma, et ta kuulab lauljat väga hästi ning jä­ Publikuga suhtleb ta nii vabalt, kui see Pille Lill praegu Muusikaakadeemia dok­ tab talle piisavalt õhku, võttes samas vii­ suures saalis üldse on võimalik. Kogu la­ torantuuris õpib. Kontserdisaali akusti­ mast kohtadest, kus helilooja on andnud va on teda täis. Ta deklameerib laule na­ ka annab ooperinumbritele muide hoopis klaverimängijale võimaluse oma oskusi gu luuletusi, nii et lauseehitus jääb alles. uue kvaliteedi, neid võiks maja paremas näidata. Lille küps voolav hääletekitamismaneer ja tiivas rohkemgi esitada. Teele Jõksi tämber on nagu Lillelgi Ilja tundlik klaverikäsitlus teeb neist pro­ Pianist Ivari Ilja kiituseks pean ütle- esteetiline ja mahlakas. Koloratuurid

18 muusika 5/05 IMPRESSIOONID on väga täpsed ja puhtad, kuid sisse- astumised vahest pisut liiga rõhuli­ Elektrooniku seiklused sed ning pikkade nootide areng loid. Registrid vahetuvad ühtlaselt ning JOOSEP SANG kõrged sopraniregistri noodid sära­ vad, aga ta viskab neid kaarega nagu Matthew Herbert Big Band S. märtsil palju svingi ja meeleolumuusikat, mõju­ õuna kiviga puu otsast, tabades enne Sakala keskuses. tusi free jazz''ist ja klubimuusikast. Kuid õige kõrguseni jõudmist veel üsna pal­ kui lisada Herberti tekitatavad intriigid, jusid muid noote. Kontserdi peatege­ Matthew Herberti ja tema bigbändi saa­ mida alguses mainisin, on mulje hoopis last ennast pole näha, ta seisab oreli bumine Eestisse pälvis teenitult suure tä­ teine. Matthew Herberti muusika räägib kõrval nurgas, kuna nähtavamas ko­ helepanu ning arvukalt eel- ja järelkajasid iseenda eest, kuid seda toetavad kont­ has lauldes on organistiga raske sidet kohalikus pressis. Paljusid arvustajaid vai­ serdi visuaalne pool, kuulaja teadlikkus pidada, aga nii oleks sama hästi või­ mustas kontserdi visuaalne pool: teatraal­ Herberti kindlatest seisukohtadest muu­ nud minna kirikusse raadiot kuulama. ne, "orkestreeritud" SL Ohtulehe karista­ sikalise ja ühiskondliku eetika vallas, te­ Vokaaltehnika on Jõksil seda tüüpi re­ mine, taktitundetu töötlus Tony Blairi vi­ ma mitmekülgsus elektroonilise muusika pertuaari jaoks ideaalne. On tunne, deost, orkestri tutvustus, kus pillimehed looja, produtsendi ja DJna, samuti tema nagu istuksin barokiaja Saksamaal ka­ kandsid nimesid Charlie Parker, Quincy lavapersoon. Kõikidest nendest kompo­ tedraalis ja kuulaksin jumalateenistust. Jones, John Coltrane jne, ning muu selli­ nentidest segatud kokteil mõjub tõeliselt Vibrato'''t oli tolle aja lauljatel küll vä­ ne, kuid muusikast endast oli juttu hoo­ uimastavalt. hem, aga nagu helilooming, areneb ka pis vähem. Minu meelest olid 5. märt­ Usun, et Matthew Herbert ei rõhu­ esituspraktika. 19. sajandi suurenenud si kontserdi parimad hetked siiski muusi­ ta oma orkestrimuusikast rääkides sõna saalid lõid vajaduse jõulisema hääleka­ kalised ja seda tänu erinevatele intriigide­ "jazz", kuid õhtu kujunes siiski tuliseks sutuse järele. Selle üle aga, kuidas va­ le, mida Herbert osava orkestrijuhina la­ bigbändikontserdiks, kus oli lõpuks õhus namuusikat ikkagi esitama peaks, või­ val punus. elevust, mida svingiva orkestrijazziga vad interpreedid vaielda lõpmatuseni. Ohtu esimene muusikaline act oli an­ ikka seostatakse. Sakalasse kogunes suur Natuke tuli Jõksil puudu uskumisest sambli Uusi Fantasia esinemine Sakala ja- hulk kõikide kaanonite kohaselt riietu­ ja usutavusest. Esitus oli liiga korra­ lutussaalis, millest jäi küll rohkem meelde nud "klubiinimesi", kes kindlasti sellist lik, oleks tahtnud tajuda pisikest kont­ just väline: soomelikud ponisabasoengud, akustilise jazzi kontsentratsiooni ei ooda­ rolli käestlaskmist. Seda on aga raske suusamütsid ja huumor. Ansambli muusi­ nud. Kuid nii publikut kasvatataksegi - saavutada, kui kontserti on kutsutud kat tuleb kuulata teine kord rahulikumas reaktsiooni põhjal võib loota, et mõned "lõhkuma" mitu prominenti oma tihe­ õhustikus. Matthew Herbert Big Band Matthew Herbert Big Bändi uudistajad date asjakohaste kõnedega - viimasel esines seevastu kuulamist vägagi soosivas istuvad varsti ka näiteks Estonian Dream hetkel sai "Eesti laulukunsti" kontser­ keskkonnas, "Jazzkaarelt" tuttavas Sakala Big Bändi kontserdil. dist Tallinna 1944. aasta suurpommi- suures saalis, ja pakkus suure orkestri tamise ohvrite mälestuskontsert-juma- jazzi, mis oli ühtaegu tuttavlik ja kumma­ lateenistus. liselt võõras. Vana kooli organist Urmas Taniloo Herberti kontseptsioon on vaieldama­ lähenemine Buxtehudele oli selline, tult väga originaalne, seda just tänu or­ mille kohta Toomas Siitan oma loen­ kestrijuhi enneolematule rollile laval sün­ gus tavatseb öelda "õmblusmasina divas muusikas. Ta on "elektroonik", kes reklaam". Virtuoosne ja täpne, suursu­ sekkub teiste tegevusse, tegelikult isegi gune ja natuke igav. kuritarvitab seda ja võib oma orkestran­ Millest ma mõlemat kontserti kuu­ te ja abikaasast lauljatari Dani Sicilianot lates natuke puudust tundsin, olid lau­ lausa kompromiteerida, haarates lennult lude tekstid koos tõlgetega. Selle tõl- mõne liini või üksiku noodi ning töödel- kimise-koostamise vaeva võiks siiski des seda nii, et originaalis ideaalse into­ ära näha, sest kuulaja saab palju suu­ natsiooni ja time'inguga mängitud ma­ rema elamuse, kui talle on tehtud või­ terjal hakkab kõlama mustalt ja ebarüt- malikuks lugeda muusika algallikat. mihselt. Oskus niimoodi soolodesse "sis­ se sõita", kuulajat segadusse ajada, kuid Üldiselt aga jätsid need kaks kont­ lõpuks siiski sellised ebakõlad veenvasse serti mulje, et kui selliseid lauljaid konteksti paigutada, on jahmatama pa­ Eestisse edaspidigi jätkub, on siinne nev. Iseenesest pole Herberti bigbändi Matthew Herberti kontseptsioon on vaiel­ laulukunst päästetud. muusikas ilma tema kõlakujunduse ja nä­ damatult väga originaalne, seda just tänu punäideteta midagi erakordset - preten­ tema kui orkestrijuhi rollile laval sündi­ sioonitud vormid ja lihtsad, kuid toimi­ vas muusikas. Fotol koos lauljatar Dani Sicilianoga. vad seaded väga heas esituses, tuntavalt FOTO RAUNO VOLMAR/EESTI PÄEVALEHT

19 JUBILATE Muusika läbi südame Intervjuu Vaike Uibopuuga SAARI TAMM

Kammermuusika nüansipeenus naiskoo­ rilt? Looduspildi värvirikkus ja selle muu­ tumine koori kõlapildis, laulust laulu ai­ na vahelduv helimaastik? Iga lugu nagu rännak või jutustus? ]ah, see on Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor - tuden- gineidude ja Vaike Uibopuu ühispatent ju­ ba mitukümmend aastat. Tänavu kevadel ilmunud Ester Mägi autoriplaadil "Laulupuu" laulavad nad kõrvuti professionaalse meeskooriga. Mõte kipub professionaalse naiskoori poole. Alo Ritsingu sõnul: "Eestis kui koorilaulu rii­ • m gis võiks igas kooriliigis olla professio­ naalne koor. See oleks nagu tuletorn, kelle järgi joonduda." (Muusika 2004/7-8). Vaike Uibopuu isiksuse ja tema koo­ ri tähendusest Tartule ja Eestile kõnele­ vad mitmed varasemad artiklid ja palju preemiaid. Seekord püüaks paotada ust üliõpilaskoori köögipoolele, et mõista pa­ rimate seas püsimist nii Eestis kui ka rah­ vusvahelistel jõuproovidel ning mitme he­ liplaadi salvestamist viimase viie aasta jooksul ("Tähemõrsja", "Eesti mustrid" ja "Laulupuu")? Millised on dirigendi soo- vid-nõudmised-taotlused ja nende ellu­ viimise võimalused? Missuguseid väärtu• si märkavad tähelepanelikud kuulajad, muusikud?

Vaike, miks sa töötad naiskooriga? Varem ma arvasin, et meeskoori ja se­ gakoori kõrval on naiskoori võimalu­ sed väikesed - madalaid noote on ju vä­ he. Nüüd tean, et naiskooril on oma võ­ lu, saab interpretatsiooniliselt luua kõla- pilte, mida isegi segakooriga pole võima­ lik. Olen tähele pannud, et ka rahvusva­ helistel konkurssidel jõuavad naiskoorid esikohtadele, kuigi segakoore on rohkem. Näiteks Viinis esines hästi Läti naiskoor ja hästi läheb ka eestlastel - Ellerheinal või ETV tütarlastekooril, ja arvan, et aina paremaks saavad ka Toomas Volli koorid. Etteotsa on võimalik jõuda ääretult puhta laulmise ja nõtke musitseerimisega. Olen töötanud ka meeshäältega, Tartu Ülikooli Kammerkooris 1971-1979. Mehed omandavad lugusid kolm korda FOTO IVAR KADAK

20 muusika 5/05 aeglasemalt. Muusikas mängib kaasa ka Kuidas sa koorilaulja häält harid ja aren­ see, et naiste hingeelu on nüansirikas. dad? Me töötame kaks korda nädalas. Arvan, Millised on naiskoori kõlavärvid? et üks kord nädalas koos käies arengut ei Pehmus, hellus, õrnus. Särav, kirgas, läbi­ toimuks. Kooriproovile eelneb pool tun­ paistev. di rühma hääleseadet. Ma pean iga lauljat tundma õppima, mõne harjutustunniga Mida sisaldab sinu jaoks "puhas laulmi­ saan öelda, mis suunas ta peaks end kuu­ ne"? lama, mida ta rühma hääleseades enda Pean oluliseks koori ühtlast kõlapilti. juures peaks tähele panema. Kui saame Seda, et täpset intoneerimist täiendaks ühekaupa tuttavaks, siis saan ka innusta­ vaba, takistusteta hääl. Näiteks vägivald­ da, et laulja läheks julgemaks. Praegu on ne forte mulle ei meeldi, see on kõrvulu­ ülikooli koori lauljal võimalus käia ka in­ kustav. Minu taotluseks on forte, mis täi­ dividuaalselt hääleseadja juures, Elleri dab saali, on pidevas sisemises liikumises. kooli lauluõpetaja Vivian Kallaste tegeleb See eeldab, et inimese häälega peab te­ lauljatega üksikult. gelema, tuleb otsida vabadust ja laulmi­ Meie koori hääleseade põhimõtted on se alust, hingamist. Koorijuhtide hääle- pärit Rudolf Jõksilt, kes töötas koori juu­ seade oskus on väga vajalik. Tööd vokaa­ res kümmekond aastat. Mina võtsin tema liga ei õpi kursustelt. Peab oskama lauljat juures laulutunde viis ja pool aastat, kaks suunata. Oma õpilastele Elleri koolis teen Koori hääleseade põhimõtted on pärit korda nädalas. Selle ajaga hakkad juba individuaalset hääleseadet ja annan koo­ Rudolf Jõksilt. aru saama! Ta näitas rohkem ette, vähem FOTO TÜAN FOTOKOGUST ri hääleseade soovitusi. Nad saavad har­ seletas. Jõksi häälekooli juurde kuuluvad jutusvara ja teadmise, miks üks või teine niisugused märksõnad nagu "tooni süga­ harjutus on kasulik. Teen ette ja õpetan vus" ja "positsiooniline kõrgus", vokaa­ kuulama, mis peaks olema paremini. Kui suur on lauljate valik ülikooli nais­ lide "ühte punkti" viimine ning hääle Koori kõlapilti on võimalik täiustada koori? "ette pööramine". Mäletan, et oluline oli ainult hääle kujundamisega. Selleks peab Praegu enam valida ei saa, tulijaid on nii töö diktsiooniga. vähe. Sügiseti tuleb katsetele kuni 25 ini­ laulja muutma oma hoiakuid ja isegi ole­ Jõksi harjutuste abil saab hääle kahi­ mest, koori saamiseks peab olema lau- must, suhtumist, elamisviisi. Meil on ütle­ nast lahti kahe kuuga, samuti on võima­ lukogemus ja noodilugemisoskus. Võin mine, et "lauljat tuntakse sisemisest nae­ lik inetuid hääli ilusamaks teha. TÜANi öelda, et tänu lastemuusikakoolidele on ratusest". Teisi koore kuulates olen mär­ järgi näen, et umbes kahe aasta pärast on muusikaline haridus paranenud. Veel olen ganud, et puudu on just tooni sügavusest algajast saanud arvestatav laulja, kellel täheldanud, et umbes nelja aasta järel "vi­ ja oskusest laulda piano's. Piano't on va­ on tekkinud võimed laulda puhtalt, ise­ satakse" rühm andekaid. Kui vahepeal on ja, et naiskoori dünaamikaskaala oleks gi heliplaadile - ei ole helistikust tõus­ kahvatumad tulijad, siis tean, et - kanna­ laiem. Suurt häält on koorides kuulda mist ja vajumist. Areneb harmoonili­ ta neli aastat, siis tuleb jälle häid lauljaid! küll, aga tihti puudub sära, särav punkt ne kõrv. Eks muidugi teevad siis haiget Ideaalile saab lähemale, kui lauljate või­ hääles, ütleksin teemandikilluke. Igatsen need juhud, kui kaks aastat tööd on teh­ med on sarnased. Muusika tahab süvene­ sellist rikkalikku laulmist, et muusika lä­ tud, laulja hääl arenenud ja siis ta lah­ mist, mõttetöö on kohustuslik, aga ini­ heks läbi südame. kub mõnda teise koori laulma. Dirigendi mene väsib. Märkan, et noortel inimes­ aeg on kulunud, töö tulemus läheb muja­ tel on "lühike tähelepanu". Aga selleks, Milline on eesti naise lauluhääl? le. Projektikoore ma ka ei poolda, see on et laul oleks elav, mõjus, rikkalik, on va­ Tuim, kitsas, väike, takistus(t)ega hääl. kellegi teise töölt koore riisumine. ja, et laulja mõtleks kaasa ja oskaks end Väljenduse poolest vaene. Toon on vä- kuulata. heliikuv. Pika fraasi laulmise oskust pole. Millised on su taotlused oma naiskoori Üldiselt on Eestis kõige rohkem keskre­ tämbrite kujundamisel? gistrit, naiskoori esimest alti. Tavaline on Soprani kohta võiks öelda: kirgas, särav, see, et pole kõrgust ja pole ka madalaid kerge, liikumisega, mitte "kuklatooniga". noote. Naiskoori madalaimat häält, teist Kui pidada oluliseks häälerühma üht­ alti, pole peaaegu üldse võtta. Kui aastas Muusika tahab sust, homogeensust, siis ei saa kolora­ ühe saad, on hea! süvenemist, mõttetöö on tuursopranit koori võtta, sest ta hakkab Väga tähtis on aru saada, mis hääle- välja kostma. Üldiselt on altidega rohkem liiki keegi kuulub, koorijuht ei tohi laul­ kohustuslik, aga inimene õnne olnud - oleme leidnud sügava ja sa­ jat valesse häälerühma panna! Eriti keh­ metise kõla. Sopranitega on üks igavene tib see metsosoprani kohta - peab tähe­ väsib. Märkan, et noortel häda, näiteks, kuidas saavutada esimese lepanelikult kuulama, et otsustada, kas ta inimestel on "lühike soprani ühtlust. Naiskoori teine alt aga peaks laulma kooris teist sopranit või esi­ peab olema "rohkem" alt kui segakooris, mest alti. tähelepanu". sest ta annab koorile põhivärvi.

muusika 5/05 21 Aga häälerühmade ja koori ansambel? Selleks, et koori häälerühmad saaksid omavahel ansamblisse, kasutame diferent­ seeritud tööd - koor jagatakse kaheks, kolmeks, neljaks ja lauldakse siis vaheldu­ misi. Aga oluline on ka koorilaulja asu­ koht kooris - kus keegi seisab. Kus on õr­ na, tugeva, särava, väikse või vaikse hää­ lega laulja jaoks õige koht. Kes võib nur­ ga peäl seista. See on akustika koorilau­ lus. Arvan, et oleks vaja lausa sellist õp­ peainet. Mina teen seda intuitsiooniga. Olen ka märganud, et mõned hää­ led tõmbavad teisi hääli endasse ja mõ­ ned tõukavad teisi eemale. Olen juba har­ junud kuulama lauljaid üle kogu ruumi - "lükkan antennid välja" ja kuulen iga­ üht eraldi. Ja lisaks sellele tuleb arvesta­ da veel inimpsüühikaga, et kuidas saada koori ühe mütsi alla.

Kelle heliloomingu poole pöördud sa­ Teemandikilluke lühtrite säras. Vaike oma neidudega haruldase akustikaga ülikooli geli? aulas. Ester Mägi ja Veljo Tormise laulud on täiuslikud. Mägi "Ühele lapsele" on to­ Millest tuleb see, et sinu koorilauljad ei hutult raske. Aga tahad ju raskeid teha, kaota häält? et kätte saada seda, mis sinna sisse on Laulmisest neil hääl ära ei lähe. Ka hääle­ pandud. Saada heliloojaga kontakti te­ seadja Jõksi töö oli ettevaatlikult harjutu­ ma nootide kaudu. Tänu taevastele väge­ si teha. Kui laulja jõuab oma häälega tea­ dele olen tabanud heliloojate soove. Ka tud joone peale, ei juhtu midagi. Aga on Poulenc, Holst, Busto on väga huvitavad. vaja ettevaatlikkust ja dirigendi tähelepa­ Hea side on meil Knut Nystedtiga, kes nu. Siis võib mitu tundi järgemööda laul­ kirjutab ja saadab ise noote. Oleme tema­ da, laululaagris isegi seitse-kaheksa tundi. ga neli-viis korda kohtunud. Kui kurk on haige, pole vaja "täie tam­ biga" kaasa teha. Dirigent peab selle ära Oleme laulnud ka väga instrumen­ kuulma, kui kooriproovi lauljate hääle taalseid lugusid, näiteks Belgias Maas- soojendamisega alustab. mechelenis nüüdisaegse muusika võistu- laulmise kohustuslik lugu. Saime tookord ühesooliste kooride seas kolmanda koha Käesolev kevad on TÜANile väga ti­ Ungari tütarlastekoori ja Belgia noorte he: "Eesti mustrite" plaadi viimane sal­ meeskoori järel, aga siiski on parem, kui vestus, naiskooride võistulaulmine ja helilooja teab, millises diapasoonis üks "Laulupuu" CD esitlus märtsis. Kaks või teine häälerühm liigub. koori juubelikontserti ja Põhjamaade tudengite laulupidu aprillis. Mis on sel Kuidas saada koori "ühe mütsi alla"? hooajal veel ees? Kas teiste rahvaste kooride hulgas on Rahvusmeeskooriga ühel plaadil olla eeskujusid? on meile suur au. Juunis ootab ees vai­ Ungarlaste muusikaharidus on väga tu­ mulik laulupäev Tartus ja Tubina juubel gev, aga koorilauljad seisavad laval vä­ Eks muidugi teevad siis Alatskivil, augustis esineme Veljo Tormise ga puiselt, ka nende keel ja rütmid jää­ juubelil Pärnus. Mui on hea meel, et üli­ vad mulle kaugeks. Soome ja Rootsi koo­ haiget need juhud, kui kooli koor peab pingele vastu! rides on rohkem olemise vabadust ja rõõ­ mu muusikast. Rootsi segakoooride nais- kaks aastat tööd on teh­ hääled võluvad. Nauditav, kui koor lii­ tud, laulja hääl arenenud gub tervikuna harmoonias. Väga hea on soomlaste naiskoor Lyra, keda juhatab ja siis ta lahkub mõnda Kari Turunen. Belgias kuulsin fantastilist Iisraeli vokaalansamblit. Ka filipiinlaste teise koori laulma. segakoor oli "üle mõistuse", sellisel puhul Dirigendi aeg on kulunud, ei oska enam midagi rohkem tahta. töö tulemus läheb mujale.

22 Milline on TÜANi omapära? Näiteks üks koor oli see, kes 1977. aastal päästis ära minu Ants Soots, RAMi peadirigent: "Naistelaulude" etenduse Vanemuises. Need lauljad on nüüd See koor on üleni Vaike Uibopuu koolkond: vokaalesteeti- juba vanaemad. Hiljem tegin kolm episoodi "Naistelauludest" ka, vokaaltehnika ja interpretatsiooni osas, Uibopuu on nõud­ koorisüidiks, pühendasin tagantjärele Vaikele. Kahte esimest on lik vokaalkoolituses, tämbri- ja ansamblitaotlustes. Tal on vä• TÜAN laulnud kontsertettekandes, üks episood, "Lahkumine ga selge kujutlus esitatavate laulude kõlapildist. Nagu viima­ isakodust", on nende "Tähemõrsja" plaadil. 1984. aastal tu­ ne Eesti naiskooride konkurss näitas - isegi kui koori häälema• li Vaikelt initsiatiiv "Astuge ette" laulu kirjutamiseks. Ja hiljem terjal polegi esmaklassiline, siis milline interpretatsiooniline sain nende abi kasutada, kui mul täiuslikkus! See lihtsalt mõjub! olid Tartus loengud. Ka "Sampo tagumist" pidid esialgu nemad Ega Ester Mägi asjata just teda oma laulude jaoks ei va­ Hamburgis esitama. linud. Neil on omavaheline tõlgenduslik sugulus, hingeeluli­ Mitmeid minu laule on Vaike viinud laulupeole - liivi rah­ ne sarnasus - detaili, nüansi taotlus, terviklikkus, muusikali­ valaule ja kiigelaule. Ta on väga tahtejõuline inimene, dirigen­ ne nõudlikkus. Ester Mägi otsib koorilaulus puhast, kristalset. dina täidab täpselt seda, mis partituuris kirjas. Mui on Vaike Võrdlus võib olla ebatäpne, kuid nende kahe inimese muusika­ suhtes väga suur respekt. Tajun, et ta on väga aus, selge, puhas lises esteetikas on paralleele. inimene, temaga ei saa lõmpsida. Väga tõsine inimene on ta ka - ei julge temaga riidu minna. Kuidas iseloomustada selle koori kõlapilti? Kõlapilti suunab vokaalkoolitus. Koori hea hääleaparaadi-valdamine annab tunda. Vaike Uibopuu vormib igaks lauluks uue kõlapildi. Pole üht ja universaalset. Ta leiab peened värvid iga laulu jaoks.

Ester Mägi: Mui on plaadi näol värsked muljed. Olen väga rahul sellega, mis Vaikesse ja tema koori puutub. Tema koori kõlakultuur on eriline, ma ei tea, kuidas ta seda saab - vaatamata sellele, et koos­ seis vaheldub. Koori kõla on alati intonatsioo­ niliselt puhas ja laul hästi välja töötatud. Vaike pöörab tähelepanu detailidele. Arvestab auto­ ri soovidega. Vahel lasen teha just dirigendil te­ ma arvestust mööda. Vaike puhul on olnud selli­ seid üllatusi, mis väga meeldivad. Viimati oli nii näiteks lauluga "Ühele lapsele". See on raske lu­ gu, aga tuli välja. Varem on hästi õnnestunud "Pieta" ja "Vahtralt valgõ pilve pääle". Vaike on nõudlik dirigent. Nõuab koorilt palju ja saab ka koorilt palju kätte.

Tõnu Kõrvits: Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor jättis mul­ le eelmise aasta kammerkooride festivalil unus­ tamatu mulje. Nende kava, mis koosnes ainult eesti muusikast, oli targalt üles ehitatud ja vä• ga peenelt viimistletud. Hoolimata sellest, et te­ gemist oli tehniliselt raskete teostega, oli esitus veatu ja musikaalne. Arvan, et TÜANil on palju tugevaid külgi. Tõstaksin esile just kõlalist mit­ mekülgsust: pehmet ja voogavat, kuid ometi jõu­ list kõla. Seal on midagi lummavat ja nõiduslik­ ku, nagu sireenide laulus.

Veljo Tormis: Meie koostöö TÜANiga on olnud "aukudega", Veljo Tormis: "Mitmeid mu laule on Vaike viinud laulupeole. sõltunud koori koosseisust. Vaike on mind ala­ FOTOD ANTS NILSON ti toetanud, aga tudengikoor muutub kogu aeg. I

muusika 5/05 23 STUDIUM Laulu- ja tantsupeo traditsioon - ideaalid ja tegelikkus KAIE TANNER

Eesti, Läti ja Leedu ühiskonverents, Mis on laulupeokonverentsi eesmärk? laulupeopüramiidi eest. Ja see koosneb 18.-19. veebruar, Tallinn Urmas Paet: "Tagada laulu- ja tantsupi­ taidluskollektiivide tegevusest, ühisreper- dude traditsiooni ja väärtuste säilimine ja tuaari ettevalmistamisest ja omandami­ "Kas nüüd hakkate Balti ühislaulupidusid areng, vahetada kogemusi, jagada ühiseid sest, piirkondlikest "väikestest" laulu- ja korraldama?" küsis keegi uudisejanune muresid. Kuidas saavad kultuuriminis­ tantsupidudest, kollektiivide ülevaatustest reporter Radissoni hotelli konverentsisaa­ teeriumid kaasa aidata, kuidas saab ühis­ ja võistlustest, samuti peotraditsiooni- lis. Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juha­ kond kaasa aidata - need on praegused ga seotud loomingulistest üritustest, mis taja Aet Maatee raputas pead. Ei hakka. küsimused. Kui pidu toimub iga viie aas­ kindlustavad pidude arengu vastavalt aja Igal riigil on ikka oma laulupidu, konve­ ta tagant, siis vahepealsel ajal ei tohi ol­ vaimule." rentsil püüti leida neid olulisi ja ühiseid la mõõna, vaid Eesti 1000 koori ja 900 pidepunkte, mis tagaksid laulupeo kui tantsurühma peavad saama tegutseda." Kas laulupidu on protsess või kontsert? protsessi arengu ja traditsiooni hoidmise. Guntars Kirsis, Läti laulupeodirigent ning Konverentsil osalesid kolme maa pi­ Kas laulupeotraditsioon vajab toeks riikliku rahvakunstikeskuse kooride ala dude kunstilised juhid, eksperdid ning omaette seadust? nõukogu liige: "Kuna meie korraldajad Eesti, Läti ja Leedu kultuuriminister. Helena Demakova: "Läti laulupeoseadus õpivad kõik projektijuhtimist, käsitlevad Oma valdkonda sügavuti tundvad ini­ on praegu Seimis teisel lugemisel, loomu­ nad, jah, laulupidu kui projekti, aga see mesed andsid hinnangu viimastele kulu­ likult eelnesid sellele pikad diskussioo­ on jäma! Kahjuks pole ühtegi kooli, kus ja tantsupidudele ning otsisid uusi lahen­ nid. Paraku on meil tugev arvamusliider õpetataks laulupidude kujundamise põhi­ dusteid ja tegevusplaane. Raimonds Pauls, kultuuriministrist tun­ mõtteid. Töö toimub pidevalt: koorid ja duvalt tähtsam figuur (rõõmus kahin saa­ tantsurühmad harjutavad, õpivad reper­ Kuidas aitab laulupeokonverents kaasa lis), kes laulupeoseaduse läbimineku ka tuaari, nende juhid saavad palka, taseme kolme riigi koostööle? saavutas. See näeb ette püsirahastuse lau- tõstmiseks on esinemised ja konkursid, Urmas Paet, Eesti Vabariigi kultuurimi­ lupeoprotsessile, töötasu maakondlike­ peojuhid töötavad kontseptsioonide kal­ nister: "Oluline märk on juba see kohtu­ le mentorkoorijuhtidele ja -tantsujuhtide­ lal jne. Ja pidevalt toimuv asi ei saa olla mine ise. Laulupeotraditsioon on alates le; tõstsime muusikaõpetajate palku jne. projekt, vaid protsess!" 2003. aastast UNESCO nimekirjas, mis Suurim probleem tulevikus ongi minu näitab, et meie traditsioon on meie pii­ meelest üldharidussüsteemis - kui lapsed Mis on Eesti, Läti ja Leedu laulupidudel ridest välja liikunud. See tähendab suu­ ei laula ega tantsi, siis on laulupeotradit­ praegu hästi, mis halvasti? remat rahvusvahelist tähelepanu ning ka sioon ohus. Aira Birzina, XXIII Läti üldlaulupeo üld­ vastutust." Seaduse ülesandeks on laulu- ja tant­ juht ja kontsertide kunstiline juht, riikli­ Helena Demakova, Läti Vabariigi kul­ supidude kui pideva tsüklilise protsessi ku rahvakunstikeskuse kooride ala nõu­ tuuriminister: "Käesolev laulupeokon­ kindlustamine ning riigi ja omavalitsus­ kogu liige: "Alustan miinustest. Lätis puu­ verents on esimene kord, kui Balti riiki­ te organisatsioonilise ja rahalise vastutu­ dub pidude korraldamiseks püsiv orga­ de kultuuriministrid kohtuvad ühes Balti se määratlemine. Seega võtab riik vastu­ nisatsiooniline struktuur, loodame sta­ riigis - seni on meie kokkusaamised toi­ tuse nii üksikute pidude toimumise pe­ biilsust peagi kehtima hakkavast laulu- munud kusagil mujal Euroopas. Pean se­ rioodilise rahastamise eest kui ka kogu peoseadusest. Uut repertuaari pole ker­ da sümboolseks. Me oleme siin selleks, et ge leida, meeskoore on vähe - kogu Läti väljendada toetust ekspertidele, kes siin peale ainult 26. [Eestis on 48 meeskoo­ oma tööd teevad, ning konverentsi lõpp- ri - K.T.]. Muusikaõpetus koolis muu­ resolutsioonile." tub järjest teoreetilisemaks, laulmise osa Vladimiras Prudnikovas, Leedu on vähenenud, üha rohkem on Lätis lap­ Vabariigi kultuuriminister: "Tänane kok­ si, kes ei oska laulda, aga laulupidu algab kusaamine on unikaalne, nagu on seda ka "Vihm on Balti laulupidu­ ju koolist! Meie põhilist rahvapilli kan­ laulupeod. Peame ühiselt mõtlema selle­ nelt tuleb tellijal oodata viis aastat, sest le, et laulupidu ei pea finantseerima mit­ del nii oluline ühistunnus, neid valmistab kogu Läti peale ainult üks te ainult selle toimumise aastal, vaid pi­ et võinuks saada kirja ka meister. Pidude lavastamiseks oleks vaja devalt." rohkem raha, siis saaks luua midagi tõeli­ UNESCO dokumenti!" selt atraktiivset.

24 muusika 5/05 laulud, kaasasime teisi kunstiliike, pöö­ rasime tähelepanu lavastusele. Liigume sinnapoole, et laulupidu pakuks suurepä­ raseid vaatepilte, oleks ülev ja dünaami­ line." Alo Ritsing, Eesti XXIV üldlaulupeo kunstiline juht: "Meie laulupeo õnnes­ tumise tagasid positiivsemaks muutunud ühiskondlik mõtlemine, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Eesti Kooriühingu ning alaliitude kogemused ja järjepidev töö, meeldejääv ja vaheldusrikas reper­ tuaar, laulupeodirigentide professionaal­ sus, kutseliste orkestrite ja kooride osa­ võtt jne. Ehkki meilgi ei jagu paljudesse segakooridesse meeshääli, töötavad tänu Meestelaulu Seltsi tublile tööle meeskoo­ rid, noorte meeskoorid ja poistekoorid nii linnades kui maakondades. Eesti laulupeoliikumise kitsaskohta- deks on praegu riikliku toetussüsteemi puudumine, koorijuhiks õppijate ebapii­ sav arv, koorilaulu kui eriala puudumine muusikakoolides. Kollektiivid on suhteli­ selt väikesed - kuidas ja millal kasvavad koorid jälle 60-80-liikmelisteks?" Eesti, Läti ja Leedu delegatsioonide juhid konverentsi lõpetamisel. Vasakult: Aet Maatee, Romans Vanags ja Juozas Mikutavicius. Mis on Balti laulupidude olulisim ühis­ joon? Guntars Kirsis: "Vihm. See on nii oluli­ Positiivset. Läti laulupidu on suur ne ühistunnus, et võinuks saada kirja ka kompleksne kümnepäevane festival, mis UNESCO dokumenti! Aga kui võrdlen hõlmab kõiki kunstiliike. Esmakordselt viimaseid pidusid, siis: Leedu oma oli to­ tõime 2003. aasta peol eraldi välja noor­ re, rahvalik ja kontseptuaalselt läbi mõel­ tekooride ning nais- ja meeskooride kont­ dud, Lätil väga kõrgetasemeline keeru­ serdid. Noorte osatähtsus nii vaatajate, ka kavaga kontsert, mida kuulata polnud osalejate kui ka juhtide seas on rõõmus­ sugugi kerge. Eesti oma moodustas nen­ tavalt suurenenud. Palju kasu on toonud de kahe äärmuse vahel kuldse kesktee; rajoonide üldjuhtide institutsiooni loo­ mingit kontseptsiooni teil ei olnud, kuid mine." hea ja põhjalikult ette valmistatud kont­ Alfonsas Vildžiunas, 2003. aasta sert küll. Suurepärane, et te ei häbenenud Leedu laulupeo kunstiline juht: "Leedus kavva võtta ka välisautorite teoseid! Aga on keskmises vanuses lauljatega olukord kindlasti peaks iga maa hoidma oma tra­ katastroofiline, 30-50-aastased lihtsalt ditsioonide ja veendumuste poole, ainult ei laula. Seega on meil õpilas- ja üliõpi­ see tagab laulupeo säilimise." laskoorid ning järgmine aste juba pen­ sionäride koorid. Meeskoorid praktili­ Eesti, Läti ja Leedu ekspertide arutelude selt puuduvad: meil on 14 koori umbes tulemusel võeti vastu konverentsi ühisre- 600 lauljaga, kelles enamik 70-aastased. solutsioon pidude arengust, mis edasta­ Võimekaid noori koore on vähe, nad te­ takse kolme riigi valitsustele, parlamen­ gelevad oma kontsertide, konkursside tidele ning pidu koordineerivatele asu­ Kõrgetasemelisel konverentsil osalesid ka ja festivalidega ning laulupidudel ei osa­ tustele. Balti riikide kultuuriministrid. Läti Vabariigi le. Rahvariie hakkab laulupeolt kaduma, Resolutsioon sisaldab kaksteist ette­ kultuuriminister Helena Demakova leidis, koorid kannavad teisi kostüüme - sellest panekut, mis kindlustaksid laulu- ja tant­ et laulupidude suurim probleem peitub on väga kahju. Puudub laulupidu järjepi­ supidude kui pideva protsessi kaitse ja üldharidussüsteemis - kui lapsed ei laula devalt korraldav institutsioon. Korda po­ arengu. ega tantsi, on laulupeotraditsioon ohus. le majas! FOTOD ILMAR MOSS Meie aeg lihtsalt nõuab ka laulupeol uusi väljendusvorme. 2003. aasta laulu­ peole valisime populaarsed jõukohased

muusika 5/05 25 STUDIUM Jazziuurimisest Leedsis HELI REIMANN Märtsi teisel nädalalõpul toimus Inglis­ nagu rass, sugu, klass, rahvus, etnilisus, jazziajaloo diskursuse loomise üle ning maal Leedsi muusikakolledžis (LCM) autentsus jne, on muudetud interdistsip­ tõstatas enamiku võtmeküsimustest sel­ konverents "Brilliant Corners". Kon­ linaarseks. Kahjuks polnud konverentsil le väljakujundamisel. Rääkides jazzi de­ verentsi eestvedaja dr Tony Whyntoni sõ­ esindatud jazziuurimise teoreetilis-ana- fineerimisest, tõstis DeVeaux esmalt esi­ nul püüab see üritus oma eklektilise üles­ lüütiline suund, mille üheks põhjuseks on le mõiste piiritlemise küsimuse: just tä­ ehitusega ühendada kõiki jazziga seo­ kindlasti muusikateooria ja musikoloo- nu piiride seadmisele on saanud võimali­ tud professionaalseid tegevusvaldkon­ gia eraldatus ameerika muusikauurimi- kuks mõiste 'jazzi traditsioon' tekkimine. di. Inglismaa jazzielu kajastav ja kõigi­ se traditsioonis. Kui konverents terviku­ Ent igasugune kindlate kriteeriumide abil le soovijatele tasuta kättesaadav üle ka­ na kulges rahumeelsetes keskusteludes, määratlemine eeldab samal ajal millegi he kuu ilmuv ajakiri Jazz UK reklaamis siis lõpudiskussioon kujunes üsna tera­ väljajätmist. Just viimane on jazziajaloo konverentsi kui Ameerika International vaks duelliks kahe teineteisele mitmetes käsitlemisel kujunenud teravaks prob­ Association of Jazz Educationi (IAJE) aspektides vastanduva Ameerika ja mitte- leemiks. DeVeaux' järgi avalduvad jazzi konverentsi vastet Inglismaal. Kui põ­ Ameerika jazzikogukonna vahel. Pingete defineerimiseks kasutatavad kategoo­ hiideelt ja ülesehituselt sarnanes konve­ põhjustajaks olid n-ö igavesed vastu­ riad, nagu rass, sugu, improvisatsioon, rents tõepoolest IAJE kokkutulekuga, siis olud Ameerika ja sellest väljapoole jääva groove, poliitika, rahvus jne, eelkõige vas­ osavõtjate arvult jäi "Brilliant Corners" jazzimaailma vahel, ameeriklaste tradit­ tandite kaudu antud kategooriate sees. ameerikalikult megamõõtmelisele ette­ sioone säilitav ja ülejäänud maailma tra­ Kritiseerides domineeriva jazzidiskursuse võtmisele peaaegu tuhandekordselt al­ ditsioone lõhkuv lähenemine muusikale. väga üheseid seisukohti ning heites pil­ la. Loomulikult ei vähendanud see Leedsi Ühelt poolt jazzmuusika mängutraditsioo- ku nii jazzi minevikule kui ka tuleviku­ ühtlaselt professionaalse tasemega kon­ ni globaliseerumine ja teisalt ameeriklaste le, püüdis DeVeaux nimetatud kategoo­ verentsi väärtust, mis oli orienteeritud kiivas soov säilitada jazzi staatust ainult riate abil lahti mõtestada jazzi olemust. jazziuurimisele, mitte -haridusele ning ameerika muusikana ning nende vähene Näiteks rääkides rassist, tõi ta esile valit­ musitseerimisele nagu IAJE kokkutulek. huvi ülejäänud maailmas toimuva vastu. seva arusaama jazzist kui mustade muu­ Leedsi muusikakolledž alustas 60. Seda väidet illustreerib tabavalt inglaste sikast. Kuhu sellisel juhul aga paigutada aastatel esimese kõrgkoolina Inglismaal poolt taas kord esile tõs­ mittemustad muusikud jazzihariduse andmist. Nüüdseks on sel­ tetud klišeeks muutunud ja mis saab jazzi "mit- lest õppeasutusest saamas jazzivaldkonna ja tüüpilist ameerikalikku temustadest" elementi­ kogu akadeemilise tegevuse keskpunkt. suhtumist iseloomustav üt­ dest? Seoses grootidega Hiljuti rajati kolledži juurde Tony Whyn­ lus, mis väljendab ameerik­ jazzmuusikas esitas kõ­ toni juhtimisel institutsioon nimetuse­ laste imestust mitteamee- neleja vastuväiteid do­ ga Centre for Jazz Studies UK, mille ees­ riklaste jazzi mängimise os­ mineerivale arusaama­ märk on koondada suhteliselt rohkear­ kuste suhtes: "These guys le, mille kohaselt on jazz vuline jazziuurimisega tegelevate teaduri­ can really play jazz!", sa­ võrdne svingiga. Kuid te seltskond Inglismaal ja ühendada kõik muti erinevused jazzialast kas 20. aastate tant- akadeemilised jazziringkonnad, s.o jazziga tegevust käivitavates ma­ su-groo^e'idel põhinev tegelevad õppurid, õpetajad ja teadurid. janduslikes hoobades. muusika polegi jazz? Samuti antakse möödunud aastast ala­ Konverentsile oli pea­ Millele järgneb jazz tu­ tes välja ajakirja The Source, mis on üks esinejateks palutud kaks levikus: kas svingile või kolmest praegu maailmas välja antavast praegu juhtivat ameerika tantsu-groove'idele} jazziuurimisele keskenduvast teaduslikust jazziuurijat, Sherrie Tucker Lõpetuseks kritiseeris ajakirjast. (Kansase ülikool) ja Scott DeVeaux DeVeaux jazzi "suurtel geeniustel" põhi­ Osalejate maade geograafiline haare (Virginia ülikool). Sherrie Tucker kui nevat ajalugu ja selle ilmekaimat näidet polnud just eriti lai: 29 konverentsil ette­ naisuurimuse suuna esindaja käsitleb - Ken Burnsi kümneepisoodilist filminar- kandega ülesastunust oli vaid kolm väl­ oma kirjutistes põhiliselt naise ja soo ratiivi. Miks on jazzi ajaloost välja jää­ jastpoolt angloameerika kultuuriruumi. rolli jazzmuusika läbinisti maskuliin­ nud rocki eelkäija Louis Jordan? Ja kas See tõsiasi annab veel kord tunnistust sel­ ses maailmas. Scott DeVeaux, kelle ar­ Armstrongi kui isiksuse seisukohalt oli te­ lest, et jazzi uurimine on domineerivalt tiklid kuuluvad hetkel jazzist kirjutajate ma tegevus trompetistina tõepoolest täht­ ingliskeelne ettevõtmine. Põhiosa ettekan­ n-ö kohustusliku tsiteeritava repertuaa­ sam kui lauljana? Kokkuvõtteks tuleb tõ­ netest esindas teoreetilis-metoodiliselt lä­ ri hulka, pani oma liberaalsete vaadete­ deda, et DeVeaux esitas oma ettekandes henemiselt suunda, mida nimetaksin n-ö ga 90. aastate algul aluse uuele suunale rohkem küsimusi, kui andis vastuseid. ameerika mainstream'iks jazziuurimises. jazziuurimises, mida tuntakse nimetuse all Kuid kas nendele küsimustele on üldse See kujutab endast tugevasti ajaloole new jazz studies. Peatuksin pikemalt Scott olemas üheseid vastuseid? Võib-olla lei­ orienteeritud uurimist, mis erinevate DeVeaux' sõnavõtul, kes oma ettekan­ duvad need Scott DeVeaux' peatselt ilmu­ sotsiaal-kultuuriliste aspektide lisamisega, des "Core and Boundaries" arutles uue vas uues jazziajaloo käsitluses.

26 о Akadeemiline DLL kammermuusika Tallinna Muusikakeskkooli ee / www.estonianmusician.com kontserdid mais 2005 8. mail kell 18 Kadrioru lossis

3. mai kell 12.00 EMA kammersaalis Ada Kuuseoksa ja Katrin Kuldjärve klaveriklassi õpilased

7. mai kell 12.00 MADIS КАШ ^EVKUL'USMA5Tm 0 Tallinna Linnateatri kammersaalis KLARNET KLAVER Anu ja Toivo Nahkuri klaveriklassi õpilased Antonio Pasculli, Ferenc Liszt / Giuseppe Verdi, Giuseppe Verdi / Luigi Bassi, Hyacinthe Eleonore Klose 8. mai kell 12.00 Mustpeade Majas Piletid 60/ 30 müügil Piletipunkti müügi­ kohtades ja tund enne algust kohapeal. EESTI KUNSTIMUUSEUM Mari Kerem ja Tanel Nurk www.piletipunkt.ee Weizenbergi 37, Tallinn Mirjam Keremi viiuliklassist

MeMtoettraf.- llU-ÜV ЕГШПШ EESTI KÜLTUÜRKAP1 12. mai kell 19.ОО Mustpeade Majas Tallinna Kammerorkester ja Akadeemiline 10. kammermuusika TMKK solistid dirigent Jüri Alperten .ee / www.estonianmusician.com

29. mail kell 18 Kadrioru lossis 14. mai kell 15.00 Tallinna Keelpillikvartett Matkamajas Kersti Sumera URMAS VULP VIIUL klaveriklassi õpilased

OLGA VORONOVA VIIUL 15. mai kell 16.00 TOOMAS NESTOR V,OOLA Teatri-ja Muusikamuuseumis

MARGUS UUS TŠELLO Raeli Florea viiuliklassi õpilased

W. A. Mozart: Keelpillikvartett D-duur KV 575 Leošjanäcek: Keelpillikvartett nr I

Piletid 60/30 müügil Piletipunkti müügi kohtades ja tund enne algust kohapeal. EESTI KUNSTIMUUSEUM www.piletipunkt.ee Weizenbergi 37. Tallinn

oetavad: minrrra EESTI KULTUURKAPITAL

muusika 5/05 27 MODULATSIOON Kafka "Protsess" 21. sajandil SIRJE NORMET

Muinasjutuvestja Hans Christian Ander- ne lavastatud kohtuprotsessidel ja nende Kafka talle ära. Selle peale saadab Felice seni juubeliaastal sai Kopenhaageni linn hukkamine oli stalinismiajal reaalne elu, Kafka juurde Prahasse oma parima sõb­ eraisikult muinasjutulise kingituse. A. P. mitte kunstniku haiglasliku fantaasia vi­ ranna Greta Blochi, et see asjad korda Milleri ja Chastine McKinney M0lleri li. Helilooja Poul Rudersi esietenduse-eel- ajaks. Kafka aga armub Gretasse ja nad fondi rahastatud ooperimaja ehitus lõ­ seid intervjuusid lugedes olin aga segadu­ veedavad mitu päeva voodis. Ometi kih- petati eelmise aasta oktoobriks ja selle ses. Kas tõesti on Kafkat võimalik nii eri­ lub Kafka ametlikult siiski Felicega. Seda andis Taani peaministrile Anders Fogh nevalt mõista? kuuldes räägib Greta Felicele oma armu- Rasmussenile üle laevandusmagnaat, 91- Poul Ruders: "Protsess" on niivõrd vahekorrast Kafkaga. Seejärel mõistavad aastane Maersk McKinney Moller. Uut naljakas raamat. Ma räägin tõsiselt! Kogu kaks naist Berliini hotellitoas Kafka üle ooperi- ja balletiteatrit hakkab juhtima lugu on ju komöödia, küll väga must ko­ kohut. Kihlus tühistatakse. Alandatud ja Kuninglik Ooper, mille juhatuse all tegut­ möödia. Just tänu kõrgel tasemel absurd­ naistest vabanenud Kafka läheb koju ja seb ka vana ooperimaja. sele huumorile tekitas see lugu minus hu­ hakkab kirjutama romaani "Protsess". Arhitekt Henning Larseni projekti jär­ vi ooperit teha. Minu ooperi ebaametlik Eelneva looga põimub Joseph K. lu­ gi valminud ooperimaja on tõeline pärl. pealkiri on "Koomiline luupainaja ühes gu "Protsessist". Siin on jälgitud üp­ Põhjamaiselt lihtne, kuid samas suurejoo­ prelüüdis ja ühes vaatuses". Ruders jät­ ris täpselt Kafka romaani tegevusliini. neline hoone asub Holmeni poolsaarel. kab: "Ma püüdsin teha universaalse loo Kulminatsiooniks on nagu prelüüdiski Kui ei taha teha suurt ringi autoga, saab elu absurdsusest. Niisugune lugu on hir­ kohtuprotsess, millest on tehtud tõeline südalinnast ooperisse minna veetaksoga. mutavalt universaalne: meest süüdista­ bufonaad. Joseph K. kaitsekõne, mis on Nõnda on juba ooperisse minek omaet­ takse milleski, aga keegi ei tea, milles. Ta sisuliselt ju hoopis süüdistuskõne, sum­ te etendus. tiritakse läbi absurdsete stseenide koh- bub karnevalikostüümides koori kriiska- Nyhavni sadamas veetaksosse astudes tuprotsessi-maskeraadini, kus ta süüdi misse. Joseph K. asub minekule, kui tema sisenesin nagu teise reaalsusse, tundsin mõistetakse ja lõpuks hukatakse. Ja ometi juurde tuleb kohtu-uurija ja ütleb talle: end ballile tõttava Tuhkatriinuna. Peene pole keegi loo lõpul targem kui loo algul. "Täna lasksite käest selle paremuse, mi­ ooperipubliku hõrgud parfüümid ja me­ Ühesõnaga, mitte keegi ei tea, mis siin da ülekuulamine igal juhul vahistatule an­ reõhk mõjusid joovastavalt, tuledes oope­ maailmas tegelikult toimub." nab." Sellega on otsus langetatud ja tee­ rimaja oma peegeldustega lahevees oli kond "tapalavale" sillutatud. Siit läheb lihtsalt fantastiline. Keegi ütles mu kõrval Paul Bentley libretos on paralleelselt tegevus üle Berliini hotellituppa, kus jät­ oma kaaslasele: "It's very Danish to go to kaks lugu kub naiste omakohus Kafka üle. Ka nais­ the opera over water!" Pole kahtlust, et Paul Bentley libretos põimuvad kaks lu­ telt saab ta süüdimõistva otsuse. Kafka Kopenhaageni uus ooperimaja on sama­ gu, kaks kohtuprotsessi. Ühes loos (pre­ end kaitsta ei suuda - tema lugu ei huvi­ sugune vaatamisväärsus kui Sydney oope­ lüüdis) on peategelaseks Franz Kafka ta mitte kedagi. Oma maailmavaluga ük­ rimaja, mille projekteeris samuti taani ar­ ise, teises aga Kafka aher ego Joseph K. si jäetud Kafkale (Joseph K-le) tullaksegi hitekt, elav klassik j0rn Utzon. Esimene lugu on kirjutatud Kafka kirja­ järele... Uue maja avamine (Royal Command de põhjal, teine Kafka romaani "Protsess" Performance) toimus 15. jaanuaril 2005. ainetel. Prelüüdis saadab Kafka Felice Francisco Negrini lavastus rõhutas loo aastal. Esimene ooperietendus, Verdi Bauerile Berliini erootilisi armukirju. Kui absurdsust "Aida" oli 26. jaanuaril. 21. märtsil esi­ Felice arvab, et oleks aeg abielluda, ütleb Uue maja pidulikus elevuses oli päris ras- etendus taani helilooja Poul Rudersi ooper "Kafka protsess".

Poul Rudersi intrigeerivad intervjuud en­ ne esietendust Franz Kafka romaan "Protsess" ilmus 1925. aastal. Euroopa avastas Kafka ja ta "Protsessi" aga alles pärast Teist maail­ masõda. Sõjajärgses masenduses vaadati Kafka kui prohveti poole, kes oma kum­ malistes lugudes oli ette näinud tõeliseks maapealseks põrguks muutuvat maail­ ma. Ajaloolist kogemust arvestades ongi Kafka teostest eriti mõjuv just "Protsess", sest süütute inimeste üle kohtumõistmi­ "Protsessi" absurdiõudustest vaevatud peategelane.

28 muusika 5/05 lamab neli-viis Kafka laipa eeslaval, Kafka alter ego Joseph K. läheb alistunult teda arreteerima tulnud meestele vastu.

Kokkuvõttes oli etendus väga mõjuv Kafka ja Joseph K. topeltosa laulis te­ nor Johnny van Hal. Pikka kasvu, me­ helik Hal on suurepärane lavakuju, kuid eksistentsiaalsetes probleemides vaevle­ va Kafka jaoks ehk liiga "elust pakatav" ja energiline. Hali lauljavõimed on tõesti hämmastavad - laulda kaks tundi järjest atonaalset, ülimalt ekspressiivset muusi­ kat on inimlike võimete piiril. Väga mõ­ juv oli stseen Berliini hotellitoas, kus nai­ sed Kafka üle kohut mõistavad. Naised on aru saanud, et Kafka neid mõlemaid petab, ja nii pole Kafkal halastust loota. Petetud naiste kohtuprotsess on niivõrd julm (ka muusikaliselt!), et Kafka veereb kõrvu kinni hoides õuduses mööda põ­ randat. Sopran Gisela Stiile (Felice Bauer) ja metsosopran Marianne Rorholm (Greta Bloch) on samuti imetlusväärsed lauljad ja näitlejad. Taani ooperilauljate tase on tõesti kõrge - ka kõik ooperi kõrvaltege­ lased olid esmaklassilised lauljad. Helilooja kasutab suurt orkestrit ülla­ tavalt minimalistlikult. Paaris armustsee- nis ta nagu unustaks ennast ja annab tun­ netele voli - nii saame nautida laia oope- rimeloodiat ja lausa richardstraussilikku orkestrit. Aga seda vaid väga episoodili­ selt. Kohe asub helilooja mikrointervalli- dega nagu hambapuuriga vaese mehikese hingeelu kallale. Tahes-tahtmata tekib küsimus, miks Ruders kirjutas ooperimaja avapidustus­ teks just niisuguse loo? Taani ajalugu on Avarad dimensioonid Kopenhaageni uues ooperimajas. ju täis koloriitseid tegelasi, kellest ooperit FOTO INTERNETIST kirjutada. Kas Ruders ja Bentley tahavad meid millegi eest hoiatada? Või hoopis ir­ ke Kafka temaatikasse sisse elada. Ometi Naisi huvitas vaid armastus ja seks. vitavad meie üle, kogu aeg rõhutades, et haaras kafkalik hirmuatmosfäär kohe Keegi naistest Joseph K. muredele tõeli­ see on koomiline ooper. oma painesse. Hirm isa ees, hirm naiste selt kaasa ei elanud. Nad ei viitsinud te­ Ometi hakkas laval toimima kunsti­ kättemaksu ees, hirm ühiskonna hukka­ da isegi lõpuni kuulata. Naised olid na­ teose oma arenguloogika. Koomilised mõistu ees... Hirm on see, mis kõike va­ gu selle nähtamatu, hirmu sisendava või­ episoodid ja bufonaadlik kohtustseen rõ­ litseb. Kõrgele pjedestaalile tõstetud dik- mu käepikendus - nagu siiami kassid, kes hutasid veelgi sünget ja lootusetut atmo­ taatori-kohtuniku ümber sagiv karneva- ründavad enne põhipealetungi. Ka Felice sfääri. Ei mingit huumorit! Uue ooperi­ likostüümides "õukond" vaid süvendas ja Greta, kellele Kafka armastuskirju saa­ maja avaetenduste "Verdi-publik" tundus masendavat atmosfääri. Kohtunik varjas tis, nägid temas eelkõige isast olevust, olevat nõutu. Publik oli nagu peatege- end samuti maski taha: tal oli inimpea kelle peäl oma agressiivset seksuaalsust lanegi laval kaheks tunniks lõksu püü­ asemel kotkapea, õlgadele langevad paru- välja elada. Temast kui kirjanikust ei pi­ tud - ei mingit väljapääsu ega lahendust. kalokid meenutasid padrunilinti. Nii jät­ danud nad eriti midagi. Mitmed vaatajad ei pidanud vastu ja lah­ tis kogu Joseph K. kohtuprotsess karneva- Negrini lavastuse parim leid oli Kafka kusid toolide kolinal enne etenduse lõp­ limaskide taha peitunud sõjatribunali mul­ "kloonimine". Algul Kafka kahestub, pu. Mina aga istusin veel tükk aega tühje­ je. Kohtunikuga samale tasemele oli tõste­ siis kolmestub, neljastub, viiestub jne. nevas ooperisaalis. tud vaid (õue)kunstnik, kes koturnidel uh­ Skisofreenilist olukorda toetab ka hullu- kes riietuses "lihtinimeste" kohal kõrgus. särki meenutav valge ürp. Lõpustseenis

muusika 5/05 29 POP JA ROCK Kas noortel rockmuusikutel on piisavalt väljundeid? MARGUS KIIS Eestis on õnneks jälle hakanud massiliselt levima teismelistest ja kahekümnendates eluaastates inimestest koosnevad rocki- ja metafibändid. Kokku on üle riigi neid roh­ kem või vähem aktiivselt tegutsemas viie­ saja ringis, mõningail andmeil rohkemgi. Samas pole rock mingi omaette nokitse­ mise hobi, vaid edevusest pakatav ja enda eksponeerimist nõudev harrastus. Kui kee­ gi teeb kusagil bändiproovi, siis ta üldju­ hul tahab, et teda kuuleksid-näeksid küm­ ned, sajad, võib-olla tuhandedki inimesed. Kas selleks on Eesti Vabariigis anno domini 2005 piisavalt võimalusi ja kui, siis milli­ seid?

Kontserdid Õnneks on vähemalt paari viimase aas­ ta jooksul kõvasti suurenenud igasuguste kontsertide arv, seda hoolimata asjaolust, et just rockiürituse korraldamiseks on täna­ päeval vaja mahukat, rasket ja sugugi mitte odavat võimendus- kontsertidelt festivalidele, festivalidelt ülevaatustele jne. Ja see aparatuuri jm varustust. Festivalide korraldamine on saanud vä­ on mitmeti hea, näiteks õpivad algajad nii "rasket rokkaritööd" ga menukaks. Võib-olla mängib siin rolli asjaolu, et tihti pole tegema. See aspekt on seni jäänud kohalikus rockikultuuris suh­ enam tavaks esinejatele esinemistasu maksta (vähemalt olulisel teliselt tähelepanuta. määral mitte) ning kordaminek tugineb enamasti algajate muu­ Samas on Eestis järjepidevalt tegutsevate rockiklubide võrk sikute entusiasmile. Seega ei pruugi selliste noorukeste ansamb­ üsna hõre. Tallinnas on neid siiski päris mitu: Rock Cafe, Guitar lite kogunemised iseenesest olla väga kulukad. Safari, Rockstars {hard rock, metal, bluus, nostalgiaüritused), On loomulik, et peaaegu iga linn või vald üritab teha oma Von Krahl (alternatiivmuusika), Sossi klubi (eklektika), vähem rockifestivali. 2005. aastal on juba toimunud vähemalt viie järjepidevad on Woodstock ja Hollywood. Tartus on ainus eht­ esinejaga üritused peale Tallinna veel Võrus - 28. jaanuaril ne rockiklubi Rock & Roll {metal, punk, spetsiaalsed üritused), Võrumaa Noortemessi Bändikonkurss, 5. märtsil "Werro rock"; arvesse võivad minna ka Lutsu teatrimaja ja Illusioon. Pärnus Tartus - 19. jaanuaril "Moshpit" vol 2, 2. veebruaril "Sid korraldavad vastavaid üritusi klubi Mirage ja kuursaal. Asutuste Vicious Memory" vol 4, 17. veebruaril "Noortebänd 2005" vähesuse põhjus paistab olevat eelkõige see, et kindla peale mi­ kolmas eelvoor ja "Wintfest 2005"; Viljandis - 10. veebruaril nema harjunud ärimehed ei näe eriti nende kasumlikkust. "Noortebänd 2005" teine eelvoor; Jõgevamaal Luual 18. veeb­ ruaril "Erosioon"; Raplas - 25. veebruaril "Vesiroosi visioon", Internet 19. märtsil "Linna pea rock" ja Põlvamaal 12. märtsil "Ahja Andmeid nii tegutsevate kui ka laiali läinud ansamblite kohta rock". sisaldab endiselt Eesti ansamblite andmebaas: http://www.dcc. 2004. aastal algas ka tõeline noortebändide konkurssi­ ttu.ee/Bands/esileht.asp. Oma muusikat saab mp3-failidena jät­ de buum. Käesoleva aasta algul toimus neid juba liigagi sage­ ta mõningatele kesksetele stiililehekülgedele, nagu näiteks Bubu li, nii et bändid kihutasid ülevaatuselt või rockifestivalilt teise­ pungileht: http://punk.bumpclub.ee. Tänapäeval on igal enesest le. Lisaks Tallinnas, Viljandis ja Tartus toimunud "Noortebänd lugu pidaval bändil oma hoolikalt koostatud veebikodulehekülg, 2005-le" ja Tartus toimunud "Wintfestile" toimus/toimub aas­ kus info ja fotode kõrval on elementaarseks muutunud mp3-del ta esimesel poolel ka Paiste Trummarite Konkurss (13. märt­ lugude üles "riputamine". Bändidele, mis niikuinii ei looda eri­ sil Von Krahli teatris), HRC Noorte Bändide Konkurss (16. lisele kommertsedule, on see vähemalt mingigi võimalus ennast märts - 30. aprill Tallinnas klubis Rockstars), 15. aprillil Neljas huvilistele demonstreerida. Eesti vähem tuntud ansamblite lem- Noortebändide Festival Põlvas. mikserverid on hot.ee ja zone.ee. Internet pole just efektiivseim Võib öelda, et kontserdid ongi peamine koht, kus just noo­ enesereklaamimise vahend, kuid alternatiivkultuuri infokandja­ remad ansamblid end eksponeerivad. Pundid käivad iga nädal na tänapäeval praktiliselt asendamatu. Juba on mõned muusi-

30 muusika 5/05 kud või "muusikud", näiteks sportlik deklamaator Ants Laidam, avastatud tänu netis üles pandud helifailidele. Eriti tõhus on inter­ net mitmete populaarseks saanud räpparite leidmisel.

Televisioon Eesti ülemaalise nähtavusega telekanalites on kaks spetsiaal­ set popmuusikasaadet, mõlemad TV3s: "Hoia ja keela" ja "Eesti XXI Sajandi Orkester esitleb muusika karikas". Esimene on saade, kus žürii hindab viit muusi­ kavideot, millest osa on ka kodumaised. Eesti bändid, kes ei saa Teater Endla О Villa Ammende teha videot, võivad esineda ka stuudios. Tundmatutel bändidel on Eesti Muusikaakadeemia о Pärnu Kontserdimaja sellesse saatesse pääseda suhteliselt raske, eriti ilma oma klipita. Viimase olemasolul on "Hoia ja keela" eetrisse pääsenud ka tund­ 27. mai ~ 5. juuni 2005 matumad koosseisud, näiteks nu-metafi grupp Hoop, tingimuseks muidugi see, et video on tehtud piisavalt heäl tasemel. Mihkel Raua ja Romi Erlachi juhitud "Eesti muusika karikas" on elavam ja dünaamilisem, kaks ansamblit peavad otse-eetris võistlema edasipääsu eest veerand- ja poolfinaalide kaudu finaali. Saates on mitu vooru, kus ansamblid peavad mängima ühe cover- PRO versiooni omal valikul, ühe vastase loo, võistlema sõnaosavuses, PÄRNU RAHVUSVAHELINE OOPERIMUUSIKA FESTIVAL täitma eriülesande, näiteks ajama stuudiopubliku kolmekümne se­ PÄRNU INTERNATIONAL OPERA MUSIC FESTIVAL kundiga "hulluks". Võidu määravad omakorda televaatajad, kes helistavad spetsiaalsetel numbritel või saadavad SMSe. Samas pole see saade mõeldud just algajatele muusikute­ FESTIVAL OOPERIMUUSIKA SÕPRADELE le. 2005. aasta kevadhooajal võistlevad ansamblid Genialistid vs Nexus, Terminaator vs Soul Militia, Koer vs Noorkuu, The Sun vs Tuberkuloited, 2 Quick Start vs Meie Mees, Singer Vinger vs Blacky. Nii et juba kogenud tegijad omavahel nagistamas. Originaal -ooperilavastus Eesti muusikuid, ka algajamaid, võib näha-kuulda veel ETV DEEMON hommikusaates "Terevisioon" ja TV3 noortesaates ZTV. Tartu lo­ Endla Teatris kaalne televisioon ALO-TV on muutunud peaaegu kohalikuks MTVks, lastes ööpäevas ligi kakskümmend tundi järjest oma ar­ hiivist Eesti ansamblite muusikaklippe ja kontsertsalvestusi, muu Professor hulgas ka haruldasi Tartu Muusikapäevade jäädvustusi. Nii et mõ­ INGRID KREMLINGI Mozarti meistriklass ningaid võimalusi televisiooni pääsemiseks on.

Raadio Raadiomaastik on noorte muusikute suhtes üllatavalt vaenulik. Eestis on kümmekond üle riigi kostvat jaama, ent lõviosa neist mängib oma playlisfis peamiselt 1970.-1990. aastate Lääne hitte. Neljas Ainult eestikeelset muusikat mängiv Elmar on siiski pühendunud KLAUDIA TAEVI KONKURSS vanale generatsioonile ja vastav on ka jaama muusikavalik, mis si­ Noortele Ooperilauljatele saldab peamiselt nn rahvalikku popmuusikat, mida teevad üsna vähesed noored. Teismelistele suunatud Sky+ mängib samuti eest­ laste toodetud helindeid, kuid ainult raadiojaamaga heades suhe­ tes olevate plaadifirmade omi. Paraku kipuvad need tootma väga­ gi üheülbalist kommertspoppi. Ainus võrdlemisi palju nooremaid Vokaalmuusika KONTSERDID eesti tegijaid mängiv jaam on Raadio 2, mis ka ise salvestab bän­ suurtele ja väikestele de oma stuudiotes. Programmis "Teekond" lastakse esinemisi ka otse-eetrisse ning tehakse intervjuusid. Samas pole R2 program­ mis spetsiaalset eesti muusika saadet, samuti kipub R2 vähemalt praegu olema oma stiilidelt veidi hip-hop'[ ja elektroonilise tant­ sumuusika poole kaldu. Seega on Eestis 2005. aastal peamiseks uuema muusika esi­ Kogu info leiad siit: tamise ja muusikute enesenäitamisvõimaluseks vana hea "elus" kontsert ning oma veebilehekülg internetis. Mõningaid võimalusi www.xxiso.ee/festival on ka esineda televisioonis. Raadios algajatele ja omal kael edasi­ pürgivatele Eesti ansamblitele just väga palju eetriruumi pole, mis Piletid saadaval Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades ning kohapeal on äärmiselt totter ja kahetsusväärne.

oriflame АППЕШЕ VILLA anne Kultuurkapital | Värska vesi | Goethe Instituut | Hotel Victoria | Rahvusooper Estonia

muusika 5/05 31 BAGATELL*EESTI

Anton Rubinšteini romantiline ooper Kes on eesti noored keelpillimängijacl?

31. märtsist 3. aprillini toimus Tallinnas II ESTA Eesti üleriigi­ line noorte viiuldajate ja tšellistide konkurss, mille korraldaja­ teks Eesti Keelpilliõpetajate Ühing, Tallinna Muusikakeskkool (TMKK) ja Eesti Muusikaakadeemia (EMA). Võistlus toimus kolmes vanuserühmas ning kahes voorus, ühtekokku näitasid oma tehnilisi oskusi ja muusikalisi võimeid 89 noort virtuoosi. Züriile koosseisus viiuldaja Merit Palas Siheliuse Akadee miast, tšellist Part Tarvas ERSOst ning dirigent Paul Mägi võis finaalvoorude järel küll ainult kaasa tunda, sest nii mõnegi võistleja kava ja musitseerimine oli sedavõrd haarav, et teki­ tas saalis pigem täisväärtusliku kontserdi kui närvesööva võist­ luse meeleolu; kergesti võis tekkida tahtmine mängija hinda­ mise asemel lihtsalt heas esituses head muusikat nautida. Eriti ohtlik oli selles mõttes teise ja kolmanda vanuserühma finaal. Kuni 22-aastaste grupis särasid viiuldaja Marge Uus EMAst (I koht, õp Urmas Vulp) ja tšellist Indrek Leivategija Elleri koo­ list (I koht, õp Reet Mets). Sama vanuserühma viiuldajatest sai II koha Maarja Allik TMKKst (õp Niina Murdvee) ning III koha EMA ja Peterburi konservatooriumi üliõpilane Liisa Suuster (õp Mari Tampere ja Anatoli Reznikovski); tšellistidest saavutas II koha Andreas Lend EMAst (õp Peeter Paemurru). Diplomi pälvisid viiuldaja Liisi Kedik EMAst (õp Mare Teearu) ja tšellist Anniki Aruväli Elleri koolist (õp Reet Mets). Kuni 18-aastaste viiuldajate seas oli mängutase iseäranis kõrge ja konkurents tihe: I koha vääriliselt esines Kaija Lukas, Ainult neli korda II kohta jagasid Triin Ruubel ja Egert Leinsaar (kõigi õpetaja Pärnu Teatris Endla on Tiiu Peäske), III koha sai Kristel Arund (õp Kaido Välja); 27,, 28,, 31. mail ja 3. juunil tšellistidest pääses finaali ainult Johannes Teppo (õp Leho Karin), kes tunnistati III koha vääriliseks. Diplomi sai viiuldaja Ainukordne rahvusvaheline koosseis Danae Taamal (õp N. Murdvee). Koik teise vanuserühma fina­ listid õpivad TMKKs. LAIMONAS PAUTTENIUS (Leedu) Päris noortest ehk kuni 14-aastastest viiuldajatest olid pari­ ANASTASIA BAKASTOVA (Venemaa) matest parimad Marike Kruup Nõmme Muusikakoolist ROMAN POLISADOV (Läti) (I koht, õp Maire Ots), Katariina Maria Kits TMKKst LEONID SAVITSKI | TEELE JÕKS | MERLE SLLMATO jt (II koht, õp T Peäske) ning III koha said Johanna Maria Ainomäe TMKKst (õp K. Välja), Maria Tiimus Rakvere Muusikaline juht j a dirigent ERKI PEHK (RO Estonia) Kaurikoolist (õp T. Peäske) ja Mari-Liis Urb Põlva Lavastaja MATI UNT Muusikakoolist (õp Tiina-Mai Arund); tšellistidest Theodor Kostüümikunstnik REET AUS Peeter Sink (I koht, õp Laine Leichter), Markus Altrov (II Kontsertmeister HELIN KAPTEN koht, õp Mart Laas) ja Marcel Johannes Kits (III koht, õp L. Koormeister HELI JÜRGENSON Leichter) TMKKst ning Johannes Sarapuu (III koht, õp Aare Tammesalu) Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolist. PÄRNU LINNAORKESTER Diplomi vääriliseks tunnistati viiuldajad Kaarin Lehemets Rakvere Kaurikoolist (õp T. Peäske) ja Mattias Mäestu TMKKst (õp N. Murdvee). Järgmine võimalus revanššideks ja tiitlite kaitsmiseks on Piletid Piletilevist, Piletimaailmast ja Statoili müügipunktidest Й 2007. aasta kevadel, kui toimub kolmas sellenimeline kon­ www. .deemon,ec\ p pm (\n. ep p 9 kurss.

ELWO oriflame \J ЛПГОШ. -,„«., I±H €/ ~...~—~ JüüL VILLA enne [ Värska vesi | Hotell Bristol | Taastusravikeskus Estonia | Kultuurkapital | Rahvusooper Estonia

32 muusika 5/05 III Eesti nais- ja neidude- kooride võistulaulmine KAIE TANNER

Eesti naiskooride konkursid toimu­ ti esitatud muusikat. vad harva, vaid kord viie aasta järel. Neidudekoori B-kategoorias võistles See-eest on need aga osavõtjateroh- vaid viis koori, mis on ilmselgelt vähe, ked - seekordsel võistlusel tegi kaa­ tublisid koolikoore on tunduvalt roh­ sa nelikümmend üheksa koori, mis kem. A-kategooria tase oli ettearvatult on ligi pool Eesti naiskooride koguar­ väga kõrge, osalejad enamasti rahvusva­ vust. Koore hindas kolmeliikmeli­ heliste konkursside laureaadid. Valida ne žürii koosseisus Aira Birzina (Riia oli kahe väga erineva tasemega kohus­ Toomkiriku Koorikooli õppejõud, Läti tusliku loo vahel (Pärdi "Zwei Beter" ja laulupidude naiskooride üldjuht), Ants Kodäly "Ave Maria") ning paratamatult Soots ja Ene Üleoja. kujunes valiku järgi kaks selget rühma: "Eesti naiskooride peamised plus­ esikolmiku moodustasid Pärdi esitajad, sid on loomulik vaba laulmine ja väga neljandale kuni kuuendale kohale tulid positiivne kontserdiatmosfäär," kom­ Kodaly valinud koorid. Võib-olla oleks menteeris Aira Birzina pärast konkurssi. otstarbekas jagada A-kategooria ehk "Ainult A-tütarlastekoore kuulates võis koolivälised (stuudio)koorid veel kord tajuda, et nad võistlevad, aga see hoiak Al ja A2 rühmaks? on ka loomulik, arvestades nende roh­ "Eesti neidudekooride tase on väga ket osalemist rahvusvahelistel konkurs­ kõrge, Lätis neile võrdväärseid ei ole," sidel. tunnistas Aira Birzina. "Kokkuvõttes jäi Lätis on naiskoore rohkem ning konkursist väga hea mulje. Peangi ütle­ sealhulgas kõrgetasemeliste A-koori- ma, et viimased neli-viis aastat on minu de arv suurem. Eestis paistab aga silma koostöö Eesti koorimuusikutega olnud laiapõhjaline, stabiilne ja hea B-kate- väga tihe ning pakkunud rõõmustavalt gooria, ning C-kategooria ei jää neist palju." kuigivõrd maha. Vastupidi, nii mõnigi Võitjate kontsert toimub 15. mail C-kategooria koor võinuks rahumeeli kell 17 Tallinna Metodisti kirikus. esineda kõrgemas kategoorias. Konkursikavad vajanuksid enamasti TULEMUSED rohkem läbimõtlemist - stiililine pool, A- KATEGOORIA NAISKOORID: atraktiivsus, laulude sobivus konkursi­ 1. koht Tartu Ülikooli Akadeemiline le, koori võimekuse mitmekülgne näi­ Naiskoor (Vaike Uibopuu), tamine..." Koorid valisid kategooria 2. koht Tallinna Tehnikaülikooli ise, määravaks sai seejuures kohustusli­ Akadeemiline Naiskoor (Raul Talmar, Õnne- Ann Roosvee), ku laulu raskusaste. Kergeid nende seas 3. koht Tartu Ülikooli Õpetajate Seminari tegelikult polnudki: nii Tormise "Sääl naiskoor (Ülle Sakarias). on mu kodu" (naiskooride A-kategoo- ria) kui Tubina "Õhtulaul" (naiskoori­ Eripreemiad: de B-kategooria) on vokaalselt nõudli­ Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor - ko­ hustusliku laulu parim esitus; kud teosed, millest konkursil kujundati Vaike Uibopuu (TÜAN) - dirigendipreemia; nii kontseptsioonilt kui ka esituse tase­ Raul Talmar (TTÜAN) - meesdirigendi pree­ melt väga erinevaid versioone. Ka kõi­ mia. gile tuntud "Naabri Mari" (naiskoori­ B-KATEGOORIA NAISKOORID: de C-kategooria) osutus sopranirühma 1. koht Tartu naiskoor Emajõe Laulikud jaoks ootamatult problemaatiliseks ning (Vilve Maide), ideaalset ettekannet võistluse jooksul ei 2. koht naiskoor Virvik (Olev Oja), tulnudki. 3. koht Tallinna Tehnikaülikooli vilist­ Valitud kavad olid huvitavad ja mit­ laste naiskoor (Anne Dorbek, Andres Heinapuu). mekülgsed, paraku olid mõned neist tunduvalt lühemad, kui reglemendis Eripreemiad: nõutud kümme minutit. Sellest hooli­ Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaste nais­ mata sai kahe konkursipäeva peale kok­ koor - kohustusliku laulu parim esitus ku mitme kontserdi jagu kaunist ja häs­

muusika 5/05 33 Olev Oja (naiskoor Virvik) - dirigendipreemia; BAGATELLID*EESTI Põlva naiskoor Mai - parim maakonnakoor; Vilve Maide (Emajõe Laulikud) - noore diri­ gendi preemia; Marko Martin (naiskoor Virvik) - kontsert­ Õtsa aastast Õtsa koolis meistri preemia. RAILI SULE

C-KATEGOORIA NAISKOORID: 1. koht Kose-Uuemõisa naiskoor Meelika "Mõtlema ei pane see, et Georg Õtsa sünnist on möödas 85 aastat, vaid et te­ (Viive Kübar, Kristiine Mõtus), ma surmast möödub septembris 30 aastat. Meie noored lauljad ei ole Õtsa kunagi 2. koht Tartu Ülikooli Naiskoori Tartu vilist­ kuulnud teatrilaval, aga igal inimesel, kes koolis õpib, peaks silme ees olema samad laskoor (Vaike Uibopuu), põhimõtted, mis olid Otsal, - ausus, töökus, sõnumi sügavus; kuidas ja millest 3. koht - Avinurme naiskoor (Maris Laht). laulda," ütles Arne Mikk Kadrioru lossis 12. märtsil, avades Õtsa aastale pühenda­ Eripreemiad: tud muusikasündmuste programmi. Kadrioru lossi kontserdi kava ooperi ja opere­ Kose-Uuemõisa naiskoor Meelika - kohustusli­ timuusikast sisustasid praegused Õtsa kooli lauluosakonna õpilased. ku laulu parim esitus; 19. märtsil aga kõlas Tallinna Metodisti kirikus ooperimuusika. Kooli süm­ Avinurme naiskoor - parim maakonnakoor; fooniaorkester dirigent Hando Põldmäe taktikepi all oli kava koostanud kaunist Viive Kübar (naiskoor Meelika) - dirigendi­ preemia; ooperiklassikast - Bizet, Mozart, Donizetti, Puccini, Verdi, Rossini. Solistideks Võru koor Tempera - üllatuskoori preemia; kooli vilistlased, estoonlased Kristina Vähi, Rene Soom ja Mart Madiste, Eesti Jane Pakkanen (Tartu naiskoor Ave) - noore Filharmoonia Kammerkoori ja Nargen Opera laulja Rainer Viiu ning Sibeliuse dirigendi preemia. Akadeemias õppiv Annaliisa Pillak. Õtsa aasta sündmuste hulka kuulusid veel kaks kontserti, 18. märtsil Tallinna A-KATEGOORIA NEIDUDEKOORID: 1. koht - tütarlastekoor Ellerhein (Tiia-Ester Metodisti kirikus ja 19. märtsil Pärnu Eliisabeti kirikus, kus ettekandele tuli üks Loitme), kolmest Duke Ellingtoni vaimulikust kontserdist - "Sacred Concert", seekord taan­ 2. koht - ENLS üle-eestiline neidudekoor laste arranžeeringus. Esitajateks olid Õtsa kooli bigbänd ja segakoor ning solist Leelo (Raul Talmar), Sofia Rubina Viljandi Kultuuriakadeemiast. Dirigeeris Soome UMO trompetist ja 3. koht- neidudekoor Kurekell (Ave-Maria Sild, Lennart Jõela), ka praegune Soome Politseiorkestri peadirigent Esko Heikkinen. Georg Õtsa mä­ 3. koht - ETV tütarlastekoor (Aarne Saluveer). lestusele pühendatud tegemised jätkuvad sügisel.

B-KATEGOORIA NEIDUDEKOORID: 1. koht Kadrioru Saksa Gümnaasiumi Irina Zahharenkova taas neidudekoor (Reet Lend), 2. koht Kose võidukas Gümnaasiumi nei­ dudekoor (Heli Irina Zahharenkova Sepp), 3. koht Türi pälvis märtsikuus tei­ Gümnaasiumi nei­ se preemia 20. rah­ dudekoor (Tiiu vusvahelisel pianisti­ Schüts). de konkursil Spinalis, Prantsusmaal, (esimest Eripreemiad: Kose Gümnaasiumi preemiat välja ei an­ neidudekoor - rah­ tud). Teist preemiat ja­ valaulu parim esi­ Reet Lend, Kadrioru gas ta korea pianisti tus; Saksa Gümnaasiumi Sang-Il Haniga. Kolmas Türi Gümnaasiumi neidudekoor - koo- neidudekoori dirigent, preemia kuulus Yukako likoori preemia; tõi võistulaulmiselt Morikawale, neljas Reet Lend mitmeid preemiaid. Natalia Zagalskajale. (Kadrioru Saksa Zahharenkova sai Gümnaasiumi nei­ dudekoor) - diri­ ka preemia pari­ gendipreemia; ma nüüdisaegse teo­ Epinali konkursi finaali eel. Vasakult esimene Irina Haapsalu Muusikakooli neidudekoor Canzone se esituse (Ligeti etüüd Zahharenkova. (Ulrika Grauberg) - üllatuskoori eripreemia. "Kuraditrepp") ja prant­ FOTO CONCOURS INTERNATIONAL DE PIANO D'EPINAL suse muusika esituse eest Eripreemiad: neidudekoor Kurekell - kohustusliku laulu pa­ (Raveli "Couperini haud"). Konkursist võttis osa 40 pianisti, žürii töös osalesid rim esitus; Viktor Jeresko, Elza Kolodin, Danielle Laval, Eugenio de Rosa, Thierry Huillet, Tiia-Ester Loitme (tütarlastekoor Ellerhein) - Hugues Leclerc, Bryce Morrison ja Sae-Jung Kim. dirigendipreemia; Lennart Jõela (neidudekoor Kurekell) - mees- dirigendi preemia; Ragne Jõgeva (neidudekoor Kurekell) - kont­ sertmeistri preemia.

34 muusika 5/05 Neli aastat stiilipidunadalaid Elleri koolis VIRGE JOAMETS

Pidunädalate traditsioon algas Elleri koo­ Andres Mustoneni lis 2002. aastal, kui esimest korda võe­ ja Eller Sümfonieti ti terveks nädalaks aeg maha ning hom­ ühiskontsert oli mikust hilisõhtuni tegutseti tavatunni- seekordse pidu- plaanist hoopis erinevalt. Programm oli nädala suurimaid maksimaalselt tihe: kõigepealt hommiku­ õnnestumisi. ne Rufina Noore barokktantsukursus, siis FOTO PM/SCANPIX kolmetunnine Toomas Siitani loeng, pä­ rastlõunal proovid, kontserdid ning vii­ maks hilisõhtul ühine videovaatamine. Koolirahvas oli väga elevil, entusiastlikult suunduti ühe ürituse lõppedes järgmisele, kooli saalid olid osavõtjaist tulvil. Väga hästi õnnestusid ka kontserdid. Ühe täht­ sündmusena jääb kooli ajalukku kindlas­ ti toonane Rufina ja Taisto Noore lavasta­ et nüüdismuusika on märgatavalt mitme­ Bernsteini "West Side Storyt", siis ehk tud Purcelli ooper "Dido ja Aeneas". kesisem, kui ta seni oli arvanud. Pole ju oli kasulik isiklikult kogeda, kui erine­ Barokinädala niivõrd hea õnnestumi­ mingi uudis, et väga paljud, sealhulgas ka valt üks helilooja võib kirjutada, ning et ne andis julgust üritusega jätkata. Nõnda muusikakooli rahvas, kujutavad nüüdis- ühegi teose kohta ei tohiks seda eelnevalt järgnesidki klassitsismi ja romantismi pi- ja ka vanamuusikat ette mingi koleda tundmata midagi arvata või otsustada. Ja dunädalad ning tänavu 7.-14. märtsini kollina, vaevumata istuma, kuulama ja võta sa nüüd kinni, kumb on ilusam, kas keskenduti Tartu muusikakoolis nüüdis­ mõtlema, kas asi ikka on nii "hirmus". muusikal või psalmid, kus samuti imeli­ muusikale. Et esimesel korral välja mõel­ Vastukajad näitasid, et sunniviisiline nüü­ si kohti. dud kava toimis, hoiti selle üldstruktuu­ dismuusika annustamine osutus tõhusaks Elleri kooli pidunädalatel ja teistel rist kinni edaspidigi, üksnes hommikune raviks ja nii mõnelegi hakkas asi meeldi­ suurematel üritustel on solistidena hea balletiharrastus asendus videote vaatami­ ma, tärkas huvi. "Pidunädalatest meeldis- meelega nähtud siin varem õppinuid, et sega õpetaja Galina Kulikova eestveda­ ki mulle modernisminädal kõige rohkem. siduda neid taas oma vana kooliga ning misel. Kaasaegne muusika on huvitav ja hästi teadvustada ja tutvustada neid praegus­ Pidunädalad on olnud koolitusnäda- kirju. Kontsertidel tulid esitusele need he­ tele õpilastele. Mitmel puhul on esine­ lad. Hommikused loengusarjad on mõel­ liloojad, keda varem ei tundnud, ja neid nud näiteks kontratenor Ivo Posti, kes dud eeskätt pedagoogidele, ent õpetajate oli väga huvitav kuulata." "Ma poleks iial nüüd soleeris Bernsteini teoses. Elleri kõrval on istunud ka palju õpilasi ja kuu­ uskunud, et modernne muusika võiks jää­ kooli vilistlane on ka juba mainitud Taavi lanud, olenevalt lektorist, suurema või da "kummitama"." Nii kõnelesid pidunä- Kerikmäe. Heino Ellerile pühendatud väiksema huviga. Baroki- ja klassitsismi- dalast osavõtjad. kontserdil oli külas helilooja Alo Põldmäe nädalal oli külaliseks Toomas Siitan, ro- Kava poolest olid huvitavamad ava­ - Tartu muusikakooli lõpetanu oboe eri­ mantisminädalal Kristel Pappel. Seekord ja lõppkontsert, kus kõlas õpilastele üs­ alal. oli kõnelejaid viis: Merike Vaitmaa, Tiiä na tundmatu muusika. Avakontserdile Pidunädalad on toonud mitmeid Järg ning Taavi Kerikmäe (Mart Soo as­ eelnenud paari prooviga õnnestus diri­ huvitavaid külalisinterpreete koos sisteerimisel) EMAst ning Peeter Torop ja gendil ja viiulisolistil Andres Mustonenil ellerlastega musitseerima. Tänavu esi­ Mihhail Lotman TÜst. Nõnda jäi küll ära Eller Sümfoniett sedavõrd hästi õigele tas koos puhkpilliorkestriga Stravinski ühe ajastu põhjalik ja terviklik käsitlus, lainele häälestada, et nii Pärdi, Knaifeli Kontserdi klaverile, puhkpillidele ja tim­ kuid saadi aimu nelja persooni olemusest ja Silvestrovi "vaikuse muusika" kui ka panitele Peep Lassmann, lõppkontserdil ja nägemusest. Mitmed õpilased pidasid Piazzolla ja Kantšeli pöörased teosed kõ­ soleeris Nadia Kurem. lektorite vaheldumist plussiks. Selgus, et lasid väga hea fiilinguga. Sedagi kontserti Koik need üritused ei mahu enam ka keerulistest asjadest nagu modernism tuleb kindlasti pidada pidunädalate üheks ammu kooli seinte vahele, publikut jät­ on võimalik rääkida kütkestavalt ja tausta suurtest õnnestumistest. kub ka teistesse kontserdipaikadesse. mitte teadjale arusaadavalt. Head ja vähetuntud muusikat pak­ Elleri kooli pidunädal ja muud ettevõtmi­ Kontsertidel mängiti 20. sajandi muu­ kus ka lõppkontsert, kus kõlasid Francis sed on saanud Tartu muusikaelu loomuli­ sikat. Modernisminädala parim tulemus Poulenci "Gloria" ja Leonard Bernsteini kuks osaks. oli ehk see, et hea mitu inimest sai teada, "Chichesteri psalmid". Kui kõik teavad

muusika 5/05 35 MELOMAAN kirikukultuuri traditsioone. Nüüd aga saame ka meie tun­ mis seda muusikat ikka on saat­ Astmeliselt või väikeste inter­ ni jooksul nautida seda kõigest nud. See, mida memmed vanuse vallidega liikuv, sageli ümber tühjast loobumise meeleolu, kas tõttu laulsid pikkamisi, muutub üheainsa heli keerlev meloo­ või oma korteris, ükskõik mit­ neidude suus loomulikult nobe­ dia, paralleelsed liikumised, soe mendal korrusel, ükskõik milli­ damaks. Meel Sarve ilusterava ja eelistatult lihtne harmoonia sel diivanil - arvan, et tunne on eestytlemisega "Hända, hända, rohkete modulatsioonidega - igal juhul sama. Isegi kui pühad hahekõsõ" lausa säriseb. Leanne need jooned on üle võetud õige­ tekstid ei pane mõtlema, siis Parbo, Maarja Oras, Kati Valk, usu kirikumuusikast. Tulemus imeilus muusika heas esituses Mari Sarv ja Hedvig Priimägi ei Rachmaninov. Ail-Night on ehtsale vene kirikumuusi­ jõuab ikka kohale. jää maha. Varjundeid ja karak­ Vigil. Estonian Philharmonic kale nii lähedane kui üldse olla Aleksandra Dolgopolova tereid on kyllalt. Eripalgeline Chamber Choir, Paul Hillier. saab, isegi need osad, mida hulk eestytlejaid rikastab koori Harmonia Mündi HMU 907384 Rahmaninov kavatses kirjutada kõla ja väldib lauluemade laiu­ oma stiilis (nr 1, 3, 6, 10 ja 11) Väike Hellero tamist, mis muiste, kui laulu- Käesolev plaat ei ole Paul järgivad alateadlikult neidsamu hulk ja tekstiloome võime lau­ Hillierile ja Eesti Filharmoonia reegleid. liku staatust määrasid, oli ka Kammerkoorile sugugi esime­ Eesti Filharmoonia Kam­ õigustatum. Murdekeele loomu­ ne kokkupuude vene vaimu­ merkoori ja Paul Hillieri plaa­ likkus ja tunde eheduse määr liku muusikaga. 2003. aastal distuses kõlab "Öine litur­ muidugi kõiguvad pisut. Mingi ilmunud plaat "The Power of gia" hingestatult, aga koha­ sygavuse saavutamiseks peab Heaven. Orthodox Music of ti võib-olla liiga romanti­ Mis maksab muaobonõ laululisus vist kyll väga mit­ mete põlvede geenides olema. the 17th & 18th Centuries" liselt. Loomulikult ei saagi Mis maksab muahobõnõ. Yks lugu, Anne Vabarna kuulus kinnitas taas, et vene hinge on Rahmaninovi teos kõlada täp­ Väike Hellero. "Kaaskõllõminõ", on ka peenelt võimalik läbi tunnetada ja loo­ selt samamoodi nagu ehtne Väike Hellero 2005 valt väljendada ka teiste rahvus­ arhailine kirikulaul, selles on ära seatud. Kahe hääleryhma täpne ja sõge kaanon kõlab, te esindajatel. Selgi korral võib liiga palju helilooja omapära. Etnomusikoloogide Janika nagu oleks vaharull kunstipära­ kuulata inglise dirigendi ja eesti Siiski tundus vahel, et dramatis- Orase ja Kadi Sarve juhendami­ selt hyppama hakanud. Plaadil koori läbinisti venepärase teose milimiit on ületatud ning hin- sel on Väike Hellero vanu rah­ on mõnus, häälte valjusest iselaadset ning seega õnnestu­ gestatus hakkab kalduma eksp­ valaule laulnud juba kymnendi. ummistamata ruumiline kõla. nud tõlgendust. ressiivsuse poole. Samas kom­ Viisi võtvatest plikatirtsudest on Mõne laulu vähendatud koos­ Vaevalt leiavad romantili­ penseerisid kontsertlikkust esi­ sirgunud pärimusliku mõtlemi­ seisuga esitamine on kahtlemata se vaimu austajad sellelt plaadilt tuse nüansirohkus ning teksti sega noored naised, kelle kavast õigustatud. Sellist sirgjoonelist 19. sajandi muusikale omaseid väga selge esile toomine, mis on ei puudu ka instrumentaalpalad, vanavarasse sisseelamise võimet tundepuhanguid. Rahmaninovi vene vaimulikus muusikas oma­ laulumängud ja tantsud. Nad on kuuleb töötluste vohamise ajal "Vsenoštšnoje bdenije" ehk ette väärtus, kuna jumalatee­ juurtemuusika uus kandepind harva. Tänases päevas ongi regi­ "Öine liturgia" (Vesprid) on kir­ nistustel kasutatavad tekstid on ja nagu ka paljud tekstid viita­ laul valitute harrastus ja tema jutatud absoluutses kooskõlas muutunud aegade jooksul sama vad, leeloliitega õeskond. Nii muutmine elu ymbritsevaks ja vene õigeusu muusika tradit­ pühadeks kui kirik ise. kui autentse rahvalaulu teeraja­ abistavaks keskkonnaks era- sioonidega ehk siis a cappella, Vesprid ei anna solistide­ ja Hellero 70ndatel, keskendub eksperiment. Aga kui vaadata võimalikult objektiivselt ja tasa­ le kuigi palju võimalusi silma Väike Hellerogi vanapärasema- Väikest Hellerot esinemas, hoog kaalustatult. Jumalateenistuse paista, Rahmaninovi soolo­ le vokaalharmooniale mitmest sees ja lapsed syles, siis on vana­ muusika ei pidanud mitte kirgi häälte kasutus selles teoses on eesti regilaulukantsist, haara­ de laulude kuma ja innustus üles kütma, vaid kõiki mässulisi üsna vaoshoitud. Sellegipoolest tes juurde näiteid muudest (sel väga selgesti näha. hingi maha rahustama. On aru­ on Iris Oja ja Mati Turi musit­ plaadil ingeri) põliskõladest. Lauri Sommer saadav, et igasugune muu väljen­ seerimine üksikutes numbrites Nende lähenemisviis on purist- duslaad oleks vastuvõetamatu väga ilus. Viiendas osas "Nunc lik ja väga täpne. Vanu lindis­ ning helilooja pühadest kaano­ dimittis" kostab üksik teno­ tusi on hoolikalt kuulatud ning Väike Seltsike. Krista Sildoja, nitest kõrvalepõige saaks orto­ rihääl üle madalate altide ja noodistusi vaadatud, skandeeri- Elo Kalda, Uko Sildoja, Raivo dokssete usklike kõva kriitika tenorite, kelle kellasid imitee­ misel sulavad täitesilbid perfekt­ Sildoja. osaliseks. Rahmaninovi geniaal­ riv, Rahmaninovi nii armasta­ selt yhte, vahel päris keeruline Krista Sildoja 2004 ne muusikaline mõtlemine pais­ tud motiiv sarnaneb selles esi­ mitmehäälsus pysib puhas jne. tab loomulikult tavade võrgusti­ tuses pigem hällilauluga. Erilist Kõla on mitmekesiselt arhailine Eesti pärimusmuusikas juba kust läbi, tõstes teose uude, reli­ sügavat värvi lisab vene sak­ - mingis mõttes ehk isegi liiga teada-tuntud tegijad Krista ja giooniga mitte nii tihedalt seo­ raalmuusikas asendamatu basso kvintessentsiaalne, kylapidudel Raivo Sildoja rõõmustavad tud konteksti. profundo (Vladimir Miller). lauldi taustamelu tõttu kaht­ muusikasõpru järjekordse heli­ Kuigi Rahmaninov ei olnud Öö läbi kestvat jumalatee­ lemata mustemalt ja rytmikagi plaadiga. Seekord musitseerivad usklik sõna otseses mõttes, nistust, mis lõpeb hommikupal­ võis longata. Aga täpsusega ei koos nendega Wirblist tuntud tundis ja austas ta siiski vene vega, peetakse ainult kloostrites. kao ind ning yrgnaiselik toon, kandlemängija Elo Kalda ja rah-

36 muusika. S/05 Plaadil kõlavatest lauludest jäid eriti meelde "Nõiamoori laul", kus oligi tunne, nagu kihutaks mööda lava ter­ # ve nõidade ansambel, ning "Hundipoiste laul", mida laulsid Lauri Pihlap ja Robert Vaigla. Kuna ERi Laululaste seas pois- Look Around. Hinkus tehääli napib, olid appi palutud featuring Maarja. vamuusikute järelkasvu hulka dega. Sel kevadel ilmus plaat, Miikaeli poistekoori poisid. Ka AVA Muusika, AVA 003. kuuluv Uku Sildoja. Tulemuseks kus Märt Hundi laule laulavad seda koori juhatab Kadri Hunt. on pretensioonitu ning siiras ERi Laululapsed Kadri Hundi Solistid on plaadil valitud Püüd nüüdisjazzi pulsilööke eesti pärimusmuusikat sisaldav juhendamisel. Niisiis, vana­ just selle järgi, kuidas laulu ise­ tabada paistab olevat trummar plaat, mis eelkõige võlub oma isa Märt kirjutas lastele laulud, loom ja laulja hääl paremini Tanel Rubeni püsiv prioriteet, lihtsusega. mida tütar Kadri koorile selgeks mõjule pääseksid. Eriti huvi­ sest "Look Around" on ilmne Kõrva ning tantsunärvi õpetas ning mille viiulisoolod tav koosmõju tekib "Rebaste järg 2003. aastal ilmunud plaadi­ õrritab Krista ja Raivo svingiv mängis plaadile tütretütar Mari. laulus", mida laulavad Maris le "A Sentimental Call", kus tegi hiiurootsi kandle mänguviis, Aga selle ilusa plaadi juures on Kruusmaa ja Iiris Vesik. Ei jää kaasa noor lauljatar Victoria. mis vaieldamatult kuulub sel­ tähtsad veel Jaak Jürisson, kes kahtlustki, et rebase puhul on Käesoleval plaadil on featuring le maailmas vähemusse jäänud on teinud enamiku instrumen- tegemist eriti salakavala ja libe­ artist Maarja, kelle hääl ja nõt­ pilli esituste paremikku. Uku taalseadeid, produtsent ja plaa­ keelse loomaga, kelle puhul ke esitus sobivad üllatavalt hästi Sildoja lapseliku siirusega esita­ dile salvestaja Teet Kehlmann vajab iga sõna kaalumist ja umb­ kokku jazzi, souli ja popi sula­ tud laulunumbrid kisuvad tahes ning parimad pillimehed Tiit usaldamist. Kogu koor laulab miga, mida siin kuuleme. Võib­ või tahtmata suu muigele ning Kalluste, Monika Mattiesen, seda laulu "kerge bemolliga", st olla seepärast, et Tanel Ruben annavad kuulajale mõista, et Meelis Vind, Ain Agan, Toomas taotluslikult ei ole kõrgeid noo­ pole oma uuel albumil püüdnud pärimusmuusika ei vaja enda Rull, Raul Vaigla, Taavo te puhtalt ja täpselt tabatud, rõhutada jazzilikku, kuid võib­ olemasolu õigustamiseks kee­ Remmel ja Jürmo Eespere. vaid rebase karakterile iseloo­ olla üllatab Maarja kunagi ka rulist väljendusviisi. Elo Kalda Nimekiri sai aukartust äratav mulikult viisi venitades. standardjazziga. kandlemäng mõjub värskenda­ ja on tõesti tore, et instrumen­ Kadri Hunt on alati olnud Nu jazz on trende püüdev, valt hiiurootsi kandle ning viiu- taalsoolosid ei imiteeri mitte nõudlik õpetaja, kes ei jäta jon­ määrav ja ennetav jazzivool, kus likõla taustal. süntesaator, vaid neid mängib ni enne, kui maksimumtulemus on hädavajalik olla värske ja Plaadi terviklikkus oleks professionaalne pillimees. Jaak saavutatud. Kahehäälsetes lau­ cool. Siin on määrav roll kõlaku- võitnud viiulilugude väljajätmi­ Jürisson on püüdnud tabada ludes on iga kooskõlav inter­ jundusel, arranžeeringutel ja pro­ sega, lastes neil kõlada iseseisval ja esile tuua iga laulu omapä­ vall puhas ja selge, tekstis ei dutsenditööl. Just produktsiooni- helikandjal. ra ning fonogrammide puhul ei jää ükski silp arusaamatuks ja pool on Hinkuse uue plaadi nõr­ Väikest Seltsikest pole ehk ole tunnet, et neid on mänginud vähetähtsaks. Samuti on kuul­ gim lüli, kuid õnneks kaugelt­ põhjust liigitada mõnda kind­ sisse "üks mees ühe õhtuga". da iga sulghäälik sõnade lõpus. ki mitte nii nõrk, et kogu kett lasse pärimusmuusika kategoo­ Iga lauluga avaneb heade arran- Selles eest tuleb tänada koori katkema kipuks. Eks ole meil ju riasse. Eelkõige on see musitsee­ žeeringute toel justkui uus pea­ legendaarset hääleseadjat Anu endiselt vähe kogemusi ja võima­ rimist nautiva seltskonna tege­ tükk Märt Hundi loomingus. Aimlat, kes on uurinud põhjali­ lusi, eriti kui võrrelda naabritega miste talletus digitaalsel kujul. Kõige väiksemate ehk siis kult inimkeha võimalusi toeta­ kas või siitsamast Skandinaaviast. Nimetatud helikandja rikastab mudilaste laulud on armsad ja da ja avardada hääle tekitamise Materjali poolest on plaat ilmselgelt Eestis välja antud suh­ hoogsad, suurematele mõeldud viise. Laulmisega on ju otseselt hoopis tugevam kui eelmine, lei­ teliselt kesist pärimusmuusika laulude puhul on jälgitud täpselt seotud kogu meie keha ning iga dub eredaid radu nagu "Löve plaatide valikut. Jääb vaid loota, erinevate tegelaste karaktereid. pinge lihastes võib olla takis­ User", "Standing in the Rain", et Eesti muusikapublik õpib üha Enamik laule ongi kirjutatud tuseks vabale ja hingestatud "Gonna Be Around", kus on rohkem hindama viiuli, kand­ konkreetset lastenäidendit sil­ musitseerimisele. Nii on Kadri hea annus vana kooli disko le ning hiiurootsi kandle isiku­ mas pidades, mida mõned aas­ Hunt osanud valida enda kõrva­ pizzazz'i, ja "If You Wanna Be pärast kõla ja pärimusmuusika tad tagasi Õpetajate Majas mitu le õigeid inimesi, kes teda koo­ My Only Lover" (kõik Tanel selgekoelist, liigsete ilustamis- korda aastas esitati. Ikka nii, et rijuhtimises toetavad. Rubeni lood). Samuti tuleb kii­ te ning keeruliste seadeteta esi­ jõuludeks valmis üks ja kevad­ Muusikaõpetajatele on see ta muusikuid, kes loovad soliid­ tusviisi. pühadeks teine lastemuusikal. plaat eriti oluline, sest siin lei­ se põhja ning köitva soolo­ Tuulikki Bartosik Huntide pere kokkuhoidmist dub laule nii kõige väiksematele de võrgu (Raul Vaigla bassil, ja koosmusitseerimist rõhutab kui ka peagi neiu- ja noormehe- Jürmo Eespere klahvidel, Raul Kuula ikka väiksemat. Eesti veelgi tõsiasi, et Märdi abikaasa ikka jõudvaile. Lisaks on plaa­ Sööt tenoril ja Paul Daniel kitar­ Raadio Laululapsed esitavad Reet oli lastemuusikalide lavas­ di lõpus 19 fonogrammi, mille ril). Kokkuvõttes jätab "Look Märt Hundi lastelaule. taja ja peakorraldaja. Tema hoo­ saatel saavad lapsed laulda ka Around" soodsa mulje ja lubab Eesti Raadio 2004. litses selle eest, et Märdi laulu­ siis, kui päris pillimehi parasja­ aimata, kui tõhusalt bänd live'is de juurde kuuluksid kostüümid gu võtta pole. võib kõlada. Tunnistan häbiga, et Eesti Raadiol on heaks tavaks ja lavakujundus, ning iga piside­ Piret Rips neid ridu kirjutades on mul see saanud anda välja autoriplaa- taili taga oli tunda Reet Hundi veel kogemata. te eesti heliloojate lastelaulu­ abistavat kätt. Joosep Sang

muusika 5/05 37 InterpreeMETAFOORID t JURI REINVERE

Suhtes algusega on kõik vale. ainuke tõeline tee sellest välja. Ainuke hetk, kus inimene seda See oli mõeldud hoopis teisiti. Esinemine pidi olema teistsu­ teed näeb. Interpreet on päästja. gune, interpretatsioon pidi olema vaba, järelemõtlematu ja hoo­ Mõtete ahelaid, kohustust mõelda. Lakkamatuid mõtteid, limatu - ennekõike hoolimatu; interpretatsioon pidi olema osa teadvustamata mõtteid, teadvustatud mõtteid: kuulajate vastu- hetkeimpulsist, mitte aastate tulemus, kokku pressitud resultaat võtuseisundi tajumist, ootamatuid vahemõtteid, mõtlemise mõt­ harjutustööst. lemist - kuni pääsetakse kuulajate mõteteni. Sellest alates, kui inimene avastas konflikti, on kõik vale, kui Vahel õnnestub. inimene leidis, et kildudeks lagunemine on omamoodi nauding, Ja kui millegi peale ei mõtle, siis õnnestub kõik iseenesest­ et tõelist võimu valdab ainult see, kes valitseb lahkheli. mõistetavalt. Interpreet on kelm, patustaja, hoor; kuningate armuke, - Interpreet peab olema kurt ja tumm. Ta elab keset sõltuvuste nende ainuke tõeline sõber. ja armastuste labürinte ning aastasadadepikkust mittesallimist. Maailmas, kus vähemasti kõik vähegi tähtis ja oluline on Nii üks kui teine võib puhkeda kõige arusaamatumatel hetke­ seotud üksindusega, on interpreet ainus seltsiline. del; - interpreet on kosjasobitaja. Interpreet on maag, kel peab Interpreet on edasiandja, täitja ja rikastaja. olema võime muutuda nähtamatuks. Interpreet on peegeldus, alg­ Ümbrikusuurune järv, veeni- looja on üksi. re võsa vahel - väike tüdruk sassis Interpreet on võitja, alglooja juustega, vehib kätega, vehib müt­ on kaotaja. siga, viskab selle vette, vesi kannab Interpretatsiooni tuum on lõ­ mütsi minema, nurga taha, müts ta­ henemine. kerdub risusse. Küünalde massiiv katedraalis, Siksakke paberil, sipelgate must­ värelev tasapind. Põrand kergelt reid: kuueteistkümnendikke, pause, mäkke, seelikute ärevad liigutu­ - täpsusepüüdlust, imperatiivide tu­ sed. Poollagunenud hambad, la­ handeid vorme, heliloojate ebasel­ gunenud trepid, lagunevad lause- geid mõtteid. Jäiku imperatiive, jäi­ katked. ku kui platoo, - kinniseid ettekirju­ Kui inimene on kui katedraal, tusi, kinniseid kui sadamad haihtu­ siis tema tuum asub õtse altari vas­ nud mere ääres. tas: nagu kimp haruldasi lilli pos­ Nagu värviline, vaikus. Ja, lan­ tamendil. Kadumas, habras, veidi geb. Ja, oleks, ammu langenud. vales kohas, äärmiselt kohanemis- Interpreet algab seal, kus noodi- jõuline. kirjutus lõpeb. Tuuma avanemisi ja virtuoos­ Ainuke võimalus on lahti lasta ja seid kadumisi, amatöörlikke ava­ oskusi omandada. Osata lahti lasta. nemisi. Inimestel on nii raske en­ Ja lõpuks, kui oled nii kaugel, pole nast näidata, et nad peidavad end enam oluline, kas oled oskusi tree­ vältimatute oskuste taha. ninud kaks kuud või kakskümmend Hindamisi: haiglatoimikuid, aastat; - lasta needki lahti. paranemissoovitusi, trükimusta, Ärajooksik. Helide pagulane. paisuvaid pangaarveid. Hajutatud Kelm, narr, kojamees. lõpuga lugusid raadios. Fantaasiat, Sinised õhumassiivid kõrbete na­ kokkukägardatud paber, haihtu­ jal, - heledad, sulgkerged. Teravate nud inimhing. otstega püramiidid, liiva kuivust, at­ Pastorite tööd, igapäevast üles­ mosfääri kehatust. tõusmist, - ehkki inimeste näge- Lahtilaskmine, oskus, vähenõud­ musvõime ülestõusmisest on kül­ likkus. Püramiidi tipus seisab vähe­ laltki kaheldav. Igal pühapäeval nõudlikkus. kuulavad nad seda, peavad kuula­ Brünetid soengud, blondid soen­ ma, ilma selle tööta saabuks tõeli­ gud, rantidega, millimeetripikkuseks ne nälg. pügatud. Pruune jakke, rohelisi jak­ Vahendamine on jagamine. ke, lampasse ja polosid. Ja - juuk­ Jagamine on üksinduse vastand, seid. Ja - jakke. 1. mai kell 13.00 12. mai kell 18.00 26. mai kell 18.00 EMA orelisaal EMA kammersaal EMA kammersaal orelitund magistrikontsert magistrikontsert TUA TENNO RIINA ERIN (tšello) JELENA OSSIPOVA (kitarr) Klaveril Lea Leiten 2. mai kell 19.00 27. mai kell 17.00 Estonia Talveaed 12. mai kell 20.00 EMA kammersaal magistrikontsert EMA kammersaal 'Jubilate 2005" - KAI LI EERMA (klaver, saateklass) magistrikontsert EINO TAMBERG MERLE HILLEP (sopran) DARJA PASTUŠENKO (pilet 25 kr) (kooridirigeerimine) 3. mai kell 18.00 27. mai kell 18.00 EMA kammersaal 15. mai kell 13.00 EMA orelisaal magistrikontsert Niguliste kirik Signe Vainu ANTO ÕNNIS (löökpillid) orelitund AKORDIONIKLASS MARJU RIISIKAMP 5. mai kell 19.00 28. mai kell 16.00 EMA kammersaal 19. mai kell 19.00 EMA kammersaal kontserdisari EMA kammersaal magistrikontsert 'UAZZ AKADEEMIAS" kontserdisari NAILY SARIPOVA (klaver) (pilet 25 kr) UAZZ AKADEEMIAS" (pilet 25 kr) 29. mai kell 13.00 7. mai kell 16.00 Nõmme Rahu kirik EMA kammersaal 21. mai kell 17.00 orelitund dots Nata-Ly Sakkose EMA kammersaal TOOMAS TRASS KAMMERANSAMBLIKLASS magistrikontsert KRISTO KÄO (kitarr) 31. mai kell 18.00 7. mai kell 19.00 EMA kammersaal EMA kammersaal 25. mai kell 18.00 magistrikontsert magistrikontsert EMA kammersaal KATRIN MATVEUS (viiul) ANNA-KAISA RAUTANEN magistrikontsert Klaveril Lille Randma (klaver) JEKATERINA KOROTKOVA (klaver) Illil

M 0 O S I К A \ к \ I) [• E M i Ц1Ш COLLAGE Mai

9. 05 kell 19 ja 21 Lepo (tenor), Uku Joller (bariton), Nikolai reekviem "Memento mori": Eesti Tallinnas Sumera multimeediaetendus Aleksejev (dirigent) Estonia kont­ Rahvusmeeskoor, Ants Soots (diri­ 1. 05 kell 13 Orelitund: TiiaTenno "Südameasjad": Jaanika Lentsius serdisaalis gent) Metodisti kirikus Eesti Muusikaakadeemias (flöödid), Villu Veski (saksofon), 13. ja 14. 05 kell 19 Esietendus: 19. 05 kell 19 Kontserdisari 2. 05 kell 19 Magistrikontsert: Kaili Aare Tammesalu (tšello), Madis Puccini ooper "Tõsea" 'Jazz akadeemias" Eesti Eermaa (klaver, saateklass), Merle Metsamart (löökpillid), Aarne Rahvusooperis Estonia Muusikaakadeemias Hillep (sopran) Estonia Talveaias Talvik (videorežii), Tanel Klesment 13. 05 kell 19 Trio Romanss rae­ 20. 05 kell 19 Koorikontsert: 3. 05 kell 15 Lõunamuusika: (helirežii), Sven Grünberg, kojas Stockholmi St Matteuse koguduse Tallinna Poistekoor, Lydia Rahula, Tammo Sumera (//Ve-elektroonika) 14. 05 kell 12 Orelipooltund: Henn kammerkoor, Teemu Honkanen Tomi Rahula (dirigendid) Estonia Rotermanni soolalaos Erik toomkirikus (dirigent) toomkirikus kontserdisaalis 10. 05 kell 19 Noored pianistid: 14. 05 kell 12 Britteni laste­ 20. 05 kell 19.30 Puccini ooper 4.-8. 05 Festival "Orient 2005" Äge Juurikas Estonia kontserdi­ ooper "Väike korstnapühkija" "Tõsea" Rahvusooperis Estonia 5. 05 kell 19 Kontserdisari saalis Rahvusooperis Estonia 21. 05 kell 12 Orelipooltund: Ene 'Uazz akadeemias" Eesti 11. 05 kell 19 Honeggeri ora­ 14. 05 kell 16 Tallinn Jazz Studio: Salumäe toomkirikus Muusikaakadeemias toorium 'Jeanne d'Arc tuleriidal" Viljandi Kultuuriakadeemia, Õtsa 21. 05 kell 17 Magistrikontsert: 5. 05 kell 19 Eesti Filharmoonia Estonia kontserdisaalis kooli ja Kuressaare muusikakooli Kristo Käo (kitarr) Eesti Kammerkoor, Kaspars Putninš 11. 05 kell 19 Kaumanni las­ jazzbändid Eesti Raadio 1. stuu­ Muusikaakadeemias (dirigent), TiiaTenno (orel) Jaani teooper "Mina - Napoleon!" dios 21. 05 kell 17 Buratino, sõbrad ja kirikus Rahvusooperis Estonia 14. 05 kell 18 Klaveritrio Fratres orkester: ERSO, Priit Võigemast 5. 05 kell 19 Vamose ballett 12. 05 kell 18 Magistrikontsert: raekojas (Buratino), Anti Reinthal (Pierrot), "Shannon Rose" Rahvusooperis Riina Erin (tšello) Eesti 15. 05 kell 12 Cannito ballett Karol Kuntsel (Artemon), Maria Estonia Muusikaakadeemias "Cassandra" Rahvusooperis Soomets (Malvina), Toomas 6. 05 kell 19 Festival "Orient 2005": 12. 05 kell 19 üchtwerke - Valguse Estonia Vavilov (dirigent) Estonia kontser­ ERSO, Lan Wei-Wei (pipa), Scott tulevärk: Küberstuudio Teatris NO 15. 05 kell 13 Orelitund: Marju disaalis Yoo (dirigent) Estonia kontserdi­ 12. 05 kell 19 Tallinna Riisikamp Niguliste kirikus 21. 05 kell 19 Tšaikovski ballett saalis Muusikakeskkooli kevadkontsert: 15. 05 kell 21 Tallinna päeva kont­ "Luikede järv" Rahvusooperis 6. 05 kell 19 Verdi ooper Tallinna Kammerorkester, TMKK sert: Orthodox Singers toomkirikus Estonia "Nabucco" Rahvusooperis Estonia solistid, Jüri Alperten (dirigent) 22. 05 kell 18 Hortus Musicus 7. 05 kell 12 Orelipooltund: Kadri Mustpeade Majas 16. 05 kell 19 Vanemuise teatri Kadrioru lossis Ploompuu toomkirikus 12. 05 kell 19 Cannito ballett külalisetendus: Russelli muusikal 7. 05 kell 13 Alma Tamme 95. "Cassandra" Rahvusooperis "Verevennad" Rahvusooperis 25. 05 kell 18 Magistrikontsert: sünniaastapäeva kontsert: TTÜ Estonia Estonia Jekaterina Korotkova (klaver) Eesti Akadeemiline Naiskoor, Raul 12. 05 kell 20 Magistrikontsert: 17. 05 kell 19 J. Straussi operett Muusikaakadeemias Talmar, Õnne-Ann Roosvee (diri­ Darja Pastušenko (kooridirigeerimi- "Viini veri" Rahvusooperis Estonia 25. ja 28. 05 kell 19 Esietendus: gendid), TTÜ Vilistlaste Naiskoor, ne) Eesti Muusikaakadeemias 18. 05 kell 19 Puccini ooper Eino Tambergi ooper "Cyrano de Andres Heinapuu, Anne Dorbek 13. 05 kell 19 Hooaja lõppkont­ "Tõsea" Rahvusooperis Estonia Bergerac" Rahvusooperis Estonia (dirigendid), Villu Vihermäe (tšello) sert: ERSO, Eesti Filharmoonia 18. 05 - 19. 06 Festival "Tubin ja 25. 05 kell 19 Tallinna Kammer­ Niguliste kirikus Kammerkoor, Kaia Urb (sopran), tema aeg" orkester, Arto Noras (tšello), 7. 05 kell 16 Nata-Ly Sakkose Iris Oja (metsosopran), Mati Turi 19. 05 kell 19 James Adleri Andres Mustonen (dirigent) kammeransambliklass Eesti Muusikaakadeemias 7. 05 kell 16 Hortus Musicus Väravatornis 7. 05 kell 19 Magistrikontsert: TELLIMISKUPONG Anna-Liisa Rautanen (klaver) Eesti Г\Е1 MÄRGISTATA Muusikaakadeemias 7. 05 kell 19 Tšaikovski ballett i Ees- ja perekonnanimi "Luikede järv" Rahvusooperis Estonia Aadress 8. 05 kell 18 Akadeemiline kam­ mermuusika Kadrioru lossis: Kalev Litsentsi nr 613 Kuljus (oboe), Madis Kari (klarnet), Soovin ajakirja MUUSIKA Marko Martin (klaver) aastatellimust 8. 05 kell 18 Verdi ooper "Nabucco" Rahvusooperis Estonia 8. 05 kell 18 Kuu tagumine külg. J Tavatellimus 230 krooni MAKSTUD VASTUS "Nõukogudevastaste" autorite muu­ sika ja kirjandus: Peeter Volkonski ! ] Soodustellimus 180 krooni EESTI (näitleja), Leho Ugandi (viiul), (muusikaõpetajatele ja õpilastele) Urmas Vulp (viiul), Arvo Haasma (vioola), Teet Järvi (tšello), Lea AS Expresspost Leiten (klaver) Teatris NO Soodustellijal märkida siia kooli nimi: Maakri 23a Tallinn 10145

40 muusika S/05 Metodisti kirikus Lea Leiten (klaver) Tartu Ülikooli suures majas Volkonski (näitleja), Leho Ugandi 26. 05 kell 18 Magistrikontsert: aulas 20. ja 21. 05 Autorilaulufestival (viiul), Urmas Vulp (viiul), Arvo Jelena Ossipova (kitarr) Eesti 5. 05 kell 19 Festival "Orient 2005": "Mailaul" Haasma (vioola), Teet Järvi (tšello), Muusikaakadeemias Kunqu-ooper Vanemuise kontser­ 22.05 kell 14 ja 16 Buratino, Lea Leiten (klaver) Narva Geneva 26. 05 keii 19 Kevadjazz: Silvana dimajas sõbrad ja orkester: ERSO, Priit keskuses Malta & Band Estonia kontserdi­ 5. 05 kell 19 Tantsuetendus Võigemast (Buratino), Anti Reinthal 6. 05 kell 19 Festival "Orient 2005": saalis "Suveöö unenägu" Mendelssohni (Pierrot), Karol Kuntsel (Artemon), India klassikaline ja nepaali rahva­ 26. 05 kell 19 Puccini ooper muusikale Vanemuise suures Maria Soomets (Malvina), Toomas muusika Viljandi kultuurimajas "Tõsea" Rahvusooperis Estonia majas Vavilov (dirigent) Vanemuise kont­ 8. 05 kell 19 Festival "Orient 2005": 27. 05 kell 17 Jubilate 2005: Eino 5. 05 kell 19 Heategevuskontsert serdimajas Bhutani rahvamuusika ja hiina tra­ Tambergi juubelikontsert Eesti "Kaks kõla": Tõnis Mägi & Kait ditsiooniline muusika Kuressaare Muusikaakadeemias Tamra Pauluse kirikus Pärnus kultuurikeskuses 27. 05 kell 18 Signe Vainu akordio- 6. 05 kell 12 Verdi ooper "La 10. 05 kell 19 Lepo Sumera mul­ niklass Eesti Muusikaakadeemias traviata" Vanemuise väikeses 1. 05 kell 17 Kremerata Baltica, timeediaetendus "Südameasjad": 27. 05 kell 19 Balletiõhtu majas Vladimir Ashkenazy (klaver, diri­ Jaanika Lentsius (flöödid), Villu "Armastuse ja kirega" 7. ja 8. 05 Noorte muusikute gent) Pärnu kontserdimajas Veski (saksofon), Aare Tammesalu Rahvusooperis Estonia ja ansamblite konkurss "Tartu 3. 05 kell 12 Kontsertetendus las­ (tšello), Madis Metsamart (löök­ 28. 05 kell 12 Balletikooli galaeten- Kevadfest" Sadamateatris tele "Hõissa, Walpurgi öö!" Pärnu pillid), Aarne Talvik (videorežii), dus Rahvusooperis Estonia 8. 05 kell 16 Bocki muusikal kontserdimajas Tanel Klesment (helirežii), Sven 28. 05 kell 12 Orelipooltund: "Viiuldaja katusel" Vanemuise suu­ 6. 05 kell 19 Festival "Orient 2005": Grünberg, Tammo Sumera Jaanus Torrim toomkirikus res majas Kunqu-ooper Pärnu kontserdi­ (//Ve-elektroonika) Viljandi Kultuuriakadeemias 28. 05 kell 16 Magistrikontsert: 10. 05 kell 19 Russelli muusikal majas 15. 05 kell 14 Saksofonidega Naily Saripova (klaver) Eesti "Verevennad" Vanemuise suures 10. 05 kell 19 Honeggeri oratoo­ kevadesse: Eesti Rahvusmeeskoor, Muusikaakadeemias majas rium 'Jeanne d'Arc tuleriidal" Pärnu Andres Heinapuu (dirigent) Haimre 29. 05 kell 13 Orelitund: Toomas 11. 05 kell 19 TTÜ Meeskoori kontserdimajas mõisa pargis Trass Nõmme Rahu kirikus kontsertetendus "Suured mehed" 20. 05 kell 15 ja 17 Buratino, 29. 05 kell 18 Akadeemiline Sadamateatris sõbrad ja orkester: ERSO, Priit 25. 05 - 4. 06 Rahvusvaheline kammermuusika Kadrioru lossis: 13. 05 kell 12 Dessert: Kadri Võigemast (Buratino), Anti Reinthal J. Mravinski nimeline muusikafesti­ Urmas Vulp (viiul), Olga Voronova Sepalaan (viiul), Jaanika Rand-Sirp (Pierrot), Karol Kuntsel (Artemon), val Narvas (viiul), Toomas Nestor (vioola), (klaver), Rene Sepalaan (fagott), Maria Soomets (Malvina), Toomas 28. 05 kell 16 Kevadkontsert: Margus Uus (tšello) Eeva-Liisa Ehala (I viiul), Maria Vavilov (dirigent) Pärnu kontser­ TTÜ Vilistlaste Naiskoor, Andres 29. 05 kell 18 Puccini ooper Zarubina (II viiul), Kadri Rehema dimajas Heinapuu, Anne Dorbek (dirigen­ "Tõsea" Rahvusooperis Estonia (vioola), Marina Peleševa (tšello) did) Kuressaare kuursaalis 31. 05 kell 18 Magistrikontsert: Vanemuise väikeses majas Kõikjal üle Eesti 29. 05 kell 12 Mu süda, ärka üles: Katrin Matveus (viiul) Eesti 13. 05 kell 19 Honeggeri ora­ Helin-Mari Arder (vokaal), Siim Muusikaakadeemias toorium 'Jeanne d'Arc tuleriidal" 1. 05 kell 14 Helisev hing: Silvi Aimla (saksofonid), Ain Agan Vanemuise kontserdimajas Vrait (vokaal), Jaan Willem Sibul (kitarr), Mihkel Mälgand (kontra­ 13. 05 kell 19 Ruslan Stepanovi (vokaal), Jaak Jürisson (klahvpillid) bass) Jõgeva kirikus balletietendus "Anathema" Kärdla kultuurikeskuses Tartus Sadamateatris 4. 05 kell 18 Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Kaspars Putninš 3. 05 kell 19 Ruslan Stepanovi 15. 05 kell 16 Elavad klassikud: Andmed on kontrollitud 18. aprillil. (dirigent), Tiiä Tenno (orel) Viljandi balletietendus "Anathema" Jaan Arder (vokaal, mandoliin), Juunikuu kontserdiinfot Pauluse kirikus Sadamateatris Neeme Punder (flöödid, vokaal), COLLAGE'is avaldamiseks ootame 4. 05 kell 18 Ralf Taal (klaver) 4. 05 kell 19 Noored pianistid: Ants Nuut (tromboon, tuuba, hiljemalt 10. maiks aadressil Mihkel Mattisen Vanemuise kont­ vokaal), Allan Jakobi (akordion), Valga muusikakoolis [email protected] serdimajas Lembit Orgse (klaver) linnamuu­ 6. 05 kell 18 Eesti Filharmoonia 4. 05 kell 19 Kuu tagumine külg. seumis Kammerkoor, Kaspars Putninš "Nõukogudevastaste" autorite 17. 05 kell 19 Bocki muusikal (dirigent), Tiiä Tenno (orel) muusika ja kirjandus: Peeter "Viiuldaja katusel" Vanemuise suu­ Haapsalu toomkirikus Volkonski (näitleja), Leho Ugandi res majas 6. 05 kell 19 Kuu tagumine külg. (viiul), Urmas Vulp (viiul), Arvo 18. 05 kell 19 Kalmani operett "Nõukogudevastaste" autorite Haasma (vioola), Teet Järvi (tšello), "Krahvinna Mariza" Vanemuise muusika ja kirjandus: Peeter

• ^nnme) - trumme ELJ/VPÄEV л 1AI, 2005 # FIRE ^STARTER JaakSooaar-k'tarr_ kelEM! A1Э.О KAMMERSAAО L // [Rävala pst 1БЗ EMA jaa SOOME INSTITUUT D e :Ü\ Piletid 25.- EEK 3°» o H3ssio&tuse (EMA üliõpilased tasuta) Margus Männa - saksofon müügil EMA kontserdibüroos, Paul Daniel - kitarr Piletilevis ja 30 min enne Tõnu Laikre - klaver kontserdi algust kohapeal Liina Saar - laul Henno Kelp - bass mo 667 57 58 Ahto Abner - trummid Ja www.ema.cdu.ee

muusika 5/05 41 В Щ5\ Tallinna ^ JS5°> Filharmoonia kontserdid /

Mai 2005 ' '* s 4. mail kell 19 Tartu Ülikooli aulas • 6. mail kell 49 Narva Geneva keskuses (vene keeles) 8. mail kell 18 Teatris N099 Kuu tagumine külg „Rlõukogudevastaste" autorite muusika ja kirjandus Peeter Volkonski näitleja Leho Ugandi viiul • Urmas Vulp viiul Arvo Haasma vioola Teet JärVi tšello • Lea Leiten kla^r * Ш » « Muusika: Schnittke,"Kissin, Silvestrov, Andrei Volkonski Kirjä^idi#*MeksÄndr Kondratovi novell "Kuu tagumine külg" 4> • • • » _• • •

i kM Ш m ш;•••••* Pejfr*>lkons^.опьк.i1 лj * m 0 Тл "• *L e * »5. • • • • * • • • f* A • Ui • • * •• • * • *••«•*• 12. mail kell 19 Mustpeade Majas • • * • •. •• • •*••# *p • Tallinna Muusikakeskkooli kevadkontsert • • . • £• ••• Tallinna Kammerorkester Dirigent Jüri Alperten • • Г ... m • • .*

Ж: 13. mail kell 19 Tallinna Raekojas • 14. mail kell 16 Eesti Raadid*1. stuudios * Trio Romanas •• • Tallinn Jazz Studio* • » Otsakooli, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Kuressaare Muusikakooli jazzbändid ' • 25. mail kell 19 Tallinna Metodisti kirikus * . £ •^•« • Bravissimo! Koostöös Eesti Raadioga • Romantilised tunded > Hooaja lõppkontsert Tallinna Kammerorkester 9 Ä #" * Solist Arto Noras tšello, Soome Dirigent Andres Mustonen :: • №. Faure, P. Tšaikovski, A. Piazzolla (esiettekanne Eestis), K. Penderecki (esiettekanne Eetfis)

Arto Noras

•r- "МИЙк

Л * dj© Eesti Raadio W Eesti Päevaleht EKSPRESS PILETILEVI Tallinna Filharmoonia. Tel -t-372 6613 757, www filharmooma.ee