Nr 10 oktoober 2004 Hind 25.90

Kristel Pappel Salzburgi festivalist Conrad Stei ika allikad Muusikaharidusest ja konkurssidest Mari Tampere-Bezi oclny pilgu läbi

SANDE ULLER M UUSI К к >. к л D В В M I л

6.-9. oktoober

6. oktoober Festivali avakontsert kell 18.00 EMA kammersaal HUMMÕN

Valik EMA elektronmuusika stuudios valminud muusikat: CD esitlus

Kavas Maltis, Jürgens, Tüür, Krigul, Kõlar 6. oktoober Ansambel Atelier du XXe siecle kell 18.00 Tartu Ülikooli aula (Conservatoire National Superieur de Musique et de Danse de Lyon, Prantsusmaa)

Kavas Cage, Dutilleux, Malec, de Mey, Crumb, Berio 7. oktoober Duo Violoncellissimo (odessa) kell 16.00 EMA orelisaal Kavas Zažitko, Silvestrov, Zagaikevitš, Jurina, Lartšikov, Krigul

7. oktoober Helsinki Computer Orchestra kell 18.00 EMA kammersaal Dirigent Shinji Kanki (Jaapan - Soome)

Kavas Keränen, Hynninen, Kanki 8. oktoober EMA kompositsiooniüliõpilaste looming kell 18.00 EMA kammersaal Raimo Kangro CD Displays esitlus 9. oktoober Festivali lõppkontsert kell 16.00 Esineb ansambel Atelier du XXe siecle EMA kammersaal Kaastegev kammerkoor VocesMusicoles (koormeister Risto Joost) Dirigent Fabrice Pierre (Lyon)

Kavas Boulez, de Mey, Dallapiecola

Pilet 25.- (sissepääs EMA üliõpilas »tele ja õppejõududele tasuta)

INFO tel 667 57 79 ®fo&%$ (^/TRIDENS www.ema.edu.ee ff 1 I'ltivvl » ВЯ у TARTU Щ franco ШШШЩ^Ш ж* ж/IJ SOOME INSTITUUT

Prantsuse Suursaatkond ja Jaapani Suursaatkond KAVA Intro 10/2004 SOOLO 2 Margus Kiis. Aleksander Müller end maha ei kanna Metafoorid läbivad tekste, laulusõnu ja kõrvakuulmeid. BAGATELLID Põimivad niidiotsi kinni ja lahti, ajavad asja selgemaks ja 6 Mailis Põld. Uudiseid maailmast segasemaks. IMPRESSIOONID 8 Kristel Pappel. Ooperimärkmeid Koik pole esiplaanil, pole ka tagaplaanil. Keskele Salzburgist jääb hulgaliselt muutlikku "ainet", mis muliseb nagu kat­ 10 Maris Valk-Falk. Brügge konkursi aupais­ tel las. 12 Ki wa. Interfacing Sound Cruise. ISEA Eesti muusikaelus keeb ka hulgaliselt erinevaid elektroonilise kunsti helikruiis 14 Mari Vihmand. Tormise ballaadidega protsesse, on huvitav, kui palju neid tegelikult on. ühest taevast teise. Fännid tunnevad oma, tundmatu võib hakata huvi pak­ kuma. 16 Jüri Reinvere. Sekund ja sajand la Remmel 17 Toomas Velmet. Keelpillimängust, muusi­ kaharidusest ja konkurssidest. Intervjuu Mari Tampere-Bezrodnyga RUBATO 20 Mailis Põld. Mõtlema panev Arnold Schönberg

22 Toomas Siitan. Muusika, pilli ja isiksuse harmooniline kolmnurk. Intervjuu Conrad Steinmanniga Peatoimetaja la Remmel [email protected] UVERTÜÜR Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 24 Vahur Luhtsalu. Tantsu ja muusika Toimetaja Mirjam Tally [email protected] sünergia. Intervjuu Pedro Carneiro ja Teresa Turundusjuht Herje Tamm [email protected] Simasega Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] Keeletoimetaja Kulla Sisask Raamatupidaja Tambet Kuresoo 26 Erkki Luuk. Kunstlikkuse vastu. Chris Coode'i helimaailmad Rahastaja EV Kultuuriministeerium Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital LIBER Väljaandja Eesti Muusikanõukogu Suur-Karja 23, 10148 Tallinn 28 Kaire Maimets. Muusikaanalüüs omas Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus mahlas? Kerri Kotta doktoritööst "Dmitri Šostakovitši tonaalstruktuurist" Toimetus Rävala pst 16, 10143 Tallinn, II korrus, В 214 Toimetuse telefon (0) 6675 788 POP & ROCK Kodulehekülg: muusika.kul.ee 30 Margus Kiis. Eesti popi-rocki suve kokku- Reprotööd КО Repro võte. Vähem tuure! Trükikoda Printon ISSN 1406-9466 RO © Eesti Muusikanõukogu 32 Heino Rannap. Persümfans - mis see on? Tellimine OÜ Kirilind BAGATELLID tel (0) 640 85 97, (0) 640 85 99 faks (0) 640 85 98 33 Uudiseid Eestist e-post: [email protected] kodulehekülg: www.kirilind.ee 36 Heliplaatide tutvustus Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number COLLAGE 3 numbrit 63 krooni 38 Valik oktoobri muusikasündmusi 6 numbrit 126 krooni ALEKSANDER MÜLLER Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. 3TO LAURI KULPSOC Välismaale tellimisel lisandub postikulu.

muusika 10/04 1 FOTO LAURI KULPSOO

SOOLO Aleksander Müller end maha ei kanna

MARGUS KIIS

2 ca 10/04 obtume Aleksander Mülleri suures korteris, mis on väljakolimiseelses seisundis. Jah, tõesti - Sass on oma legendaarse halli kortermaja (kus on kunagi endale tuba üürinud ja seal igasu­ К gu huvitavaid ümberehitusi teinud ka näiteks Jüri Homenja) Tartu Kroonuaia tänaval ma­ ha müünud ja natuke väiksema ühes vaiksemas tänavas asemele ostnud. 'Äh, jõud ei käinud sellest enam üle, täitsa kolhoos," toriseb vanas hommikumantlis ja värviplekistes teksades õbluke kultus- muusik pahuralt, kui me kola täis köögis endale istumispaiga leiame. Paistab, et varsti peab majaga sama legendaarne silt "Siin elab, töötab ja õpib Aleksander Müller" ühe teise ukse juurde pandama. Müller on ilmselgelt morn, kuid tema kuulus arusaamatu sõnu venitav kõnemaneer on kuhu­ gi kadunud, tekst selge ja mõte loogiline, kuigi eriti spetsiifiline naerukihistamine on täiesti alles - seega on tegemist siiski ehtsa Mülleri Sassiga.

Teed viimasel ajal ka midagi (muusikali­ väidab oma "Rockrapsoodias", et olid Teid kujutati seal ikka üpris dekadentli­ selt) või oled erus? 60ndatel juba enne Kontraste endale ni­ kuna. Minuga on viimased paar aastat olnud me teinud. Kuidas siis? Noh, tollal olid suhtumised sellised... Eks selline värk, et mul on mõlemas silmas Enne oli kooli kidrabänd. Kusjuures meie too aeg oli nisuke. glaukoom ja vasaku silma peäl hallkae ka. kitarrist ajas - ma ei tea küll, kuidas - Seetõttu olen viimase kahe aasta jook­ välja Tartu esimese originaal-elektrikidra. Aga Kontrastid oli ikkagi... sul kaks korda õlavarre murdnud ja korra See oli Tartu Autoremonditehase oma, Eks ta üks laadavärk oli... Mängisime käeluu ning hiljuti küünarnuki. Nii et ei­ Tšehhi pill nimega Star! Vanemuise Suveaias tantsuks. Rollinguid le mängisin esimest korda klaverit. Aga... ja biitleid mängisime, soome rahvaviisid (Sass seletab pikalt oma Tallinn-Lihula- Sa enne Kontraste mingit oma sooloasja olid väga populaarsed... Kuressaare kontserttuurist, mis tal ok­ veel ei ajanud? toobris 2004 plaanis.) No kõigepealt oli meil koolis bänd - kla­ Mida peale Kontraste tegid? ver, akordion, saks, kontrabass, harjade­ Peäle Kontraste ma mingil moel tegin Uusi lugusid ka teed? ga löödi trummi. Mina mängisin klaverit. Jüngritega - oli sihuke Tartu bänd. Eks ma ikka teen. Ükspäev tahan Kirjan­ Koolipidudel mängisime tantsuks. dusmuuseumi minna. Kunagi 70-ndate al­ Kas Jüngritega tegite juba oma lugusid guses oli Uibo Väintsil küllaltki paks ees­ Ja siis kohe biitmuusika peale. ka? ti rahvalaulude "kapsas", muidugi ilma Ah, sellega oli ka üks jäma. No oli meil Vat Jüngritega käisime rockifestivalil, nootideta. Krt, ma ei mäleta mis aastast järjekordne rahvaste sõpruse festival, kus mis toimus Sindis. Ja ega me tol korral ei see oli, võib-olla isegi tsaariajast. Ma ta­ esinemiseks olime ka meie oma neli-viis teadnud, aga saatuse tahtel toimus see sa­ haks selle kätte saada. Üks laul on mul biitlite lugu selgeks õppinud. Meie koo­ mal päeval Woodstockiga ... Siis, kui me isegi peas! Ühte ma kindlasti tahan oma li õpetajad ja direktor muidugi teadsid, seal Sindis esinesime, taheti meile kae­ repertuaari. tegime ju koolisaalis proove. Aga Pihkva la määrida, et me olevat Pärnus kusa­ delegatsiooni liikmed marssisid uksest gil kirikus mänginud. Ei mänginud tões­ Nii et sa tahaksid neid viisistada. välja. Meie sellepärast ära ei lõpetanud, ti ... Mingi Tallinna bänd olevat tegeli­ Ei, viisid on neil ju olemas. Töödelda. mängisime oma viis lugu ära. Kohe kae­ kult mänginud. Aga kas nad mängisid, vati, kuhu vaja, et kus see kõlbab, - ing­ ma ei tea. Näib, et maha sa ennast kandnud ei ole. lise keeles laulsime. Minul võeti käitumi­ Tollal oli Vlassovi Jürkal oma rock- Ei. Kahe ja poole aasta pärast kukub se hinne kolme peale... Ma arvan, et kas bänd, mis keelati Pärnu kultuuriorganite kuuskümmend ja siis tahaks juubelit pida­ nüüd kogu N Liidus, aga Eestis olin ma poolt ära. Pärast tegi ta Kuldset Triot, mis da. See Volki (Peeter Volkonski - M.K.) küll ainuke - ühel ja samal päeval võeti oli hoopistükkis teine asi... kontserdi esimese poole pompoossus komsomoli ja võeti käitumishinne maha! avaldas ikka võimsat muljet... Sinu lugudega olevat ka seal jäma ol­ Erinevalt teistest Eesti biitbändidest sat­ nud. Avaldas muljet - kas iroonilises mõttes? tus Kontrastid 1967. aastal päris doku­ Jäma oli ikke! Johnny В Isotamme tekstid Ee-ei, heas mõttes ikka. Egas mina saa mentaalfilmi - Grigori Kromanovi "Meie teadagi, ja ega siis Johnnyl polnud luule­ endale küll sümfooniaorkestrit lubada... Arturisse". Miks just teid valiti? kogu veel ilmunud. Oli mingi põranda­ No meil oli repertuaaris selline ilus ees­ alune almanahh "Kolme mehe laulud". Aga missugune oleks sinu suurejooneli­ tikeelne laul "Umpa-umpa". Tõenäoliselt sus? Mis tüüpi orkestrit endale taha ta­ oli seda kunagi esitanud ka Artur Rinne. Kas te tollal hipivärki ka harrastasite? haksid, kui oleks võimalik? Meil ei olnud ju... See oli pseudo. No ma usun, et saan Lepalaanega kauba­ Kas sulle ei tundu, et selles filmis tahe­ ti teid, n-ö allakäinud noori, vastandada le. Tahaks lihtsalt mõnedele lugudele big- Pseudo küll, aga kuidas te siis justkui elutervele keskealisele põlvkon­ bändi taha. suhestusite? nale, poolmüütilisest Eesti ajast pärine­ Noh, ma muidugi... Pikad juuksed ja vär­ vale? Räägiks ajaloost ka. Vello Salumets vilised alt laienevad püksid... Ee - ei...

muusika 10/04 3 Asi oli nii. Uno Naissoo oli orgkomitee Aga sellist filosoofiaasja ei harrastanud? pealik. Selleks, et sind peale lastaks, tu­ No mida me siin teadsime!? Üks härra, li saata demolint. Saatsime, temale väga ma ei taha ta nime nimetada, käis 60nda- meeldis. Kui ma ei eksi, oli lõppkontsert te lõpus Ameerikas. Ja siis ta tõi kaasa 15. septembril. Esimene kontsert oli va­ ühe hipiajalehe New York Free Press. Eks nas Ugalas, teine Viljandi kultuurimajas... me siis kõik vahtisime seda ajalehte ja lu­ Kuna ilmad läksid pööraselt soojaks ja gesime, kuidas keski aru sai. Noh, jah! rahva tung oli suur, siis viidigi lõppkont­ Johnny В kommentaar selle ajalehe koh­ sert lauluväljakule. Nojah, mul oli Jüri ta oli: "Vaakumis on pussuhais ka õhk!" Üdi tekstile laul "Narkomaan". Ma olin Hõhõhõõ! seda kaks korda laulnud, Naissoo oli oma pookstavid alla pannud ... Ja siis tuleb Johnny В oli siis selline irooniline vend? mingi komsomoli tattnokk, minust silma­ Kui sa oled kuueteistaastaselt kinni pee­ nähtavalt noorem, sinatab mind: "Kuule, tud ja seitse aastat Mordvas istunud, ära seda narkomaani laulu lauluväljakul siis... laula, Vaino Väljas on siin!" - tollal oli ta ideoloogiasekretär... Koik pookstavid Kuidas teie ja Johnny suhted tol ajal on all, aga vastu tatti saab kõige väiksem olid? vend. Loomulikult ma laulsin selle loo Tore kamraad. Eks ta oli meist kõigist ära. Pärast ilmus Sirbis, see oli tollal tava­ umbes 8-10 aastat vanem. Mäletan, kui Aasta 1971. Sass kui noor John Lennon line asi, et "Ebaväärika käitumise eest..." Johnny sai 30, siis meie jaoks tundus see Tartus Toomemäel. ikka ü r g vanusena. Omavahel hüüdsime FOTO JÜRI MÜÜRISSEPP Mingit korrarikkumist polnud? teda Vana Mätas, eheheheee. Kuna ma olin ka Vanemuise ooperikoo­ Esinesime võimaluse korral Tartust väl­ ris palgal, siis oleks pidanud aastane esi­ Tundub, et sinu loomelaadi arenemisel jas, malevakokkutulekutel ja... Mingil nemiskeeld tähendama ka seda, et ma ei on Johnny olnud väga tähtis. ajal laulis meiega ka Silvi Vrait, kes te­ tohi ka seal üles astuda. Ma võtan müt­ On! gi kaasa näiteks ühe raske Saaremaa reisi. si maha vana Irdi ees. Ta oli tark mees ja Tiit Kööbil suri samal ajal äi ära, aga me omamoodi väga aus mees. Hea küll, kui Näiteks see natuke ebastabiilne rütmi- ei julgenud talle seda enne põhiesinemise ta oli vahel veidi autokraat - see käib asja struktuur ja ujuv laulumaneer, see on lõppu edasi öelda. Kui ta teada sai, sõitis juurde. Eks Ird helistas sinna, kuhu vaja. vist ikka Isotamme esitamisega tekkinud kohe Tartusse tagasi. Kuidagimoodi me Kui ma oleksin olnud täis, kui ma olek­ ja hiljem oled sa samamoodi esitanud Silviga tegime tantsulka ära. sin ropendanud, kui ma oleksin ühesõ­ ka teisi tekste. Samuti irooniline suhtu­ naga ebaväärikalt käitunud, eks ta oleks mine. Kas Tartu bändidel oli raskem tegutseda mulle teatrist sule sappa andnud. Aga Iroonia muidugi, aga pigem ... kurb. kui Tallinna omadel? ta tuli juurde, patsutas ja... Hahahahaa. See oli igal pool raske. See on ju aegade Eheheee. Jüngrite ja Suuki vahepeal sa vist muu­ algusest peale teada, et noorus on hukas. sikaga ei tegelnud. Seda eriti totalitaarses riigis. Naaseme mineviku helesinistelt mäge­ Ega vist ...Väikene paus tekkis. delt vaikselt tänapäeva. Aastate jooksul Kas te Tallinnas ka käisite esinemas või on sulle külge kleepunud pühendunud Suuki alguses 1970 sind ei olnud? lindistamas? bluusimehe auaste. Kuidas ise sellesse Olin ikka. Aga kultuurihoone tantsu­ Korra käisime TPI aulas ja saime seal ise­ suhtud? Ega see ülepingutatud pole? mängudel esinesin vähe (seal laulis põhi­ gi mingi diplomi. Tagasisõidul juhtus jube Ei ... ma ei ... ütleks. Kõikides laulu­ liselt Tiit Kööbi). Rahvaste sõpruse päe­ lugu. Eks see kontsert lõppes kümne-ühe- des, mida ma üldse olen kunagi laulnud, vadel esinesime näiteks Pihkvas; üks uh­ teist paiku ja ainuke koht, kust midagi on bluus sees. Bluusi on võrreldud ve­ ke Johnny В korraldatud esinemine oli osta sai, oli Balti jaam ... Seal olid ainult ne romansiga. Oli kunagi selline legen­ meil Riias 1970. Mingi skulptori atel­ limonaad ja krevetid. Eks me siis tagasi daarne mees nagu Aleksander Vertinski jees oli põrandaalune kontsert Riia trum­ sõites sõime neid krevette ja jõime limpsi ... Wrangeli või Denikini väega läks ära mari Boldarevi mälestuseks, kes oli aasta peale ... Öäk. Türki. Tal oli selline laul - on ju bluus... varem ära tapetud. Vinüülil on ilmunud (Müller laulab "Padajut Iist ja"). Imants Kalninši "Esimene sümfoonia", Suuki lood lindistasite Vanemuises? kus Kalninš kasutas basskidrat ja rock- Ei, Eesti Raadio stereobussis. Kaheksa Mulle tundub, et su laulmismaneer on trummarit, ja seal Boldarev mängiski. Aga tunniga. Õnneks Eesti Raadiost oli heli- rohkem vene ja prantsuse šnitiga kui elus ikka juhtub, et maha lüüakse... Lätist režissöör Mati Brauer - väga hästi oma puhta bluusi moodi. oli ka mingi bänd, aga Eestist olime ai­ tööd tundev mees. Vene moodi kindlasti. Prantsusmaa on lii­ nult meie. ga kaugel. Räägiks sellest 1976. aasta Viljandi rock­ Mida te Suukiga 1970-1976 ka muud et­ festivalist. Millega te seal võimud närvi Kas see rida, kus sa esined üksi klaveri te võtsite? ajasite? saatel, arenes 60ndatel või hiljem?

4 muusika Ю/04 Jah, kindlasti. Kui mulle elupäevi an­ takse, siis juubelikontserdil tahaks koos Mercaga esitada ühe Eminemi loo.

Mis lugu see oleks? Eminemi esimeselt plaadilt lugu "Kill Me".

Tom Waits paistab justkui sinu hingesu­ gulane olevat... Jah ... Ma kuulsin just kusagil Tom Waitsi ühte varajast plaati. Krt, ma ei tundnud ära! Ma arvasin, et Van Morrison.

Huvitav, et sul on õnnestunud oma hää­ lematerjal säilitada. Tavaliselt vananedes kvaliteedid halvenevad. Mui läheb järjest paremaks.

Viimasel ajal on paljud sinuealised ha­ Sass teeb muusikat, elab, töötab ja õpib Supilinnas. Supilinna päevad 2004. kanud igaveseks lahkuma. Hiljuti läksid FOTO KÄTY KASK Ott Arder ja Henno Käo. Kas sul hirmu ei ole, et... Mu suguvõsas on üldiselt pikaealised gee­ nid. 1968 toimus legendaarne Nõmme kul­ Nii peabki olema... Muidu ma ei võtaks- tuurimaja luuleõhtu, kus ma nii esita­ ki teksti ette. Kuidas sul endal olid suhted nende kahe sin varem trükis ilmunud tekste. Kuna inimesega? ma aga polnud Heliloojate Liidu liige, Kas sul mingeid konkreetseid eeskuju­ Ott Arderiga - väga head. Ta oli suurepä­ siis tuldi välja jutuga, et ma peaksin as­ sid on? Või on olnud? rane: vaimukas, heatahtlik ja tark. jad kinnitama Rahvaloomingu Keskmajas. Noorest peast olin vaimustunud Jim Rahvaloomingu Keskmajas olid Uno Morrisonist. Henno Käoga? Veenred ja sellised: "Tiiderattas, Kahjuks ei olnud tuttavad. Aga suhtusin taaderattas, vanaeide vokiratas, till-till- Tõesti? Kas Doorsi muusikat ikka sattus temasse väga hästi. Peoleo oli mu meelest till-tuija, vene keeli huija!" Hõhõhõh... siia? väga hea. 1977 hakkasin esinema EPA, hiljem üli­ Ei noh, nende plaate ikka liikus siin va­ kooli klubis üritustel, millest kasvasid väl­ hest. On sul kindel publik, oled omamoodi ja "Tartu kevadpäevad". Sellest ajast hak­ kultusmuusik (selle õiges tähenduses). kasin regulaarselt klaveriga üksi esinema. Mis sind Morrisoni juures vaimustas tol­ Jah. "Kevadpäevadel", mis siis pihta hakkasid. lal? Ausus. Ja nende nimel tasub pingutada? Anne Erm oma raamatus "Polkast roki­ Mõistagi. ni" paigutab su folkmuusikute alla. Sulle ei tundunud, et ta poosetab? Minu tugevam külg on tõesti teksti va­ Ta oli ameeriklane. Ameerikas on poose- Sul on veel midagi öelda. Sa pole en­ hendamine. Muusika ei ole. tamine elementaarne. Ja noorena poose- nast tühjaks lüpsnud? tavad kõik. Ei! Kas järgmises või ülejärgmises Sa kirjutad ka ise luuletusi, aga neid sa Loomingus tulevad minu jutud ja sep­ viisistama-esitama ei kipu. Aga sinu laul on tema maneeridest väga tembri Vikerkaares tulevad luuletused. Paljud ei sobi laulmiseks üldse, nad ei ole erinev. Need on küll väga julmad... selleks kirjutatud. Ma loen luuletust ja Iga kits jäägu oma lüpsiku juurde. mul peab tulema see tunne, et ma oskan Aga mis praegu on minu enda jaoks Nii et loominguliselt on kõik korras. seda laulda, ma tahan seda laulda, ma huvitav... Mulle pööraselt meeldib Korras. Ja muide. Mis seal salata, umbes pean seda laulma. Kui need kolm tingi­ Eminem. Temas on mingi šnitt, mis võ­ kolm-neli aastat tagasi olin hullumajas. must on täidetud, siis... lub. Enamik räpist jätab mind muidu Eks ma jõin üle. Siis tehti kõikidele haig­ täiesti külmaks. la patsientidele kohustuslik südamekont- Sa võid esitada ükskõik kelle teksti, aga roll. Kui minult olid andurid maha võe­ jääb ikkagi mulje, et see tekst tuleb or­ Kui sa praegu uut materjali lindistaksid, tud, läks arsti nägu pikaks: "Teil on noo­ gaaniliselt just sinu seest, nagu oleks kas sa laseksid näiteks Eminemist en­ re mehe süda!" Heheheheh! see sinu kirjutatud, just sinust enesest. nast mõjutada?

muusika 10/04 5 BAGATELLID * MAAILM MAILIS PÕLD "Unustushelilooja" Erich Wolfgang Korngold * Maksim Vengerovi viiulimetamorfoosid * Lavastaja Alain Platel paneb koerad Mozartit tantsima

• Mõni aeg tagasi oli juttu, et Mozarti tas Salzburgis ometigi huvi Austria päe­ 250. sünniaastapäeva järel (2006) lah­ valehele Der Standard antud intervjuu­ kub ametist Salzburgi festivali kunstili­ ga. Praegu Atlantas, New Yorgis ja San ne juht Peter Ruzicka. Lahkumise põh­ Franciscos tegutsev Runnicles teatas, et justena mainitakse erimeelsusi Salzburgi juhul kui George Bush võidab ka see­ linnapeaga. 30. augustil selgus Ruzicka kordsed valimised, kaalub tema tõsiselt, järglane: igasuvise festivali uueks eestve­ kas Ühendriikidesse jääda või mitte. Sest dajaks saab Jürgen Flimm, kellel on ko­ korra võib rahvas eksida, ent kui amee­ gemusi nii draama kui ka ooperi vallas. riklased ta tagasi valivad, siis tahavad nad Pikka aega tegutses ta Hamburgis, viimas­ teda tõepoolest presidendiks. tel aastatel on kuulunud Bayreuthi pidus­ tuste korraldajate hulka, peale selle on • Suvine Salzburgi festival polnud aga ai­ tema õlul Ruhri festival. Kuna linnavõi­ nuüksi surnud linna ülesärataja. Richard mud heitsid Ruzickale ette vähest "füü­ Straussi "Roosikavaler" avas lõplikult sil­ silist" kohalolu Salzburgis ja energia kil­ mad ühe primadonna suhtes. Vene koo­ lustamist mitme paiga vahel (Ruzicka on list välja lennanud sopran Anna Netrebko ka Müncheni festivali kunstiline juht), siis on juba mõnda aega olnud teatud rolli­ oli Flimmi esimene samm Salzburgi lin­ des lausa asendamatu; ta on plaadista­ navõime rahustada ja tõotada, et temast nud ning teeninud ilukõnelisi vastukaja­ ei saa kohakaasluse alusel, vaid täie koor­ sid. Kuid ainult elusuurus annab aimu, musega töötav kunstiline juht. Flimmi le­ kui peadpööritavalt kõrgel ta tegelikult Erich Wolfgang Korngold oli eluajal nii lõõritab! ping jõustub 2006. aasta oktoobrist ja pagulas- kui ka "unustushelilooja", ent kestab viis hooaega. nüüd tõuseb tänu oma ooperile "Die tote Vene kooli lapsi oli Salzburgis teisi­ Stadt" taas uuele elule. gi. Viiuldaja Maksim Vengerov on nüüd • Tänavuse Salzburgi festivali ka­ sealmaal, et kui tema mängib näiteks vast tõstavad kriitikud üksmeelselt esi­ Bachi, Beethovenit või Brahmsi, hakka­ le Moraavia päritolu helilooja Erich di ooperilugu. Sablich jagab komplimen­ vad toimuma metamorfoosid. Kuulaja mi­ Wolfgang Korngoldi (1897 Brno - 1957 te ka "Surnud linna" kavva võtjale Peter netab meelerahu, kellegi sirget selga lä­ Hollywood) ooperi "Die tote Stadt". Ruzickale, sest õilis risk väärib tunnus­ bib lootusetu tõmblus, tunda on, et veel Korngold on pagulashelilooja - määrat­ tust. Ja risk see ju on, tulla Salzburgis, pisut ja mõnel ütlevad närvid üles, tädi lus, mille asemel võiks kasutada hoopis paigas, kus õnnestumine peab olema ga­ kõrvaltoolil hakkab kohe-kohe märat­ "unustushelilooja". Sest mingil ajahetkel ranteeritud, välja looga, millel prakti­ sema. Mingis mõttes jalgpallimatsi või või perioodil unustatakse pagulane ühes liselt puudub esitustraditsioon! Ainus, staadionikontserti meenutav õhkkond. ta oopustega ära. Korngoldi "Surnud kes Sablichi meelest polnud "Surnud lin­ Vengerovi mäng on vene rulett viiulil linn" tugineb Georges Rodenbachi süm­ nas" oma ülesande kõrgusel, oli diri­ - elu ja surma peale. Samas aga tundub, bolistlikule draamale, helikeeles on tunda gent Donald Runnicles; "dirigendi aru­ et 20. augustil 30. sünnipäeva tähista­ Mahleri, Schönbergi, Zemlinsky, Puccini saam partituurist oli rohmakas ja lär­ nud Maksim Vengerov seisab teelahkmel. mõju. Seda pillava orkestratsiooni, haa­ makas ning tal läks korda panna Viini Septembri lõpupäevil avab ta New Yorgi rava meloodika ja luuderohusarnase har­ filharmoonikud mängima liga-loga ja um­ filharmoonikute hooaja, dirigendipuldis mooniaga unenäolist lugu mängitak­ bes". Samalaadseid arvamusi on teisi­ Lorin Maazel; oktoobris esineb Milanos se üliharva. Kriitik Sergio Sablichi mee­ gi ning peaaegu alati toonitatakse, et šot­ koos Colin Davisega. Ta edasised plaa­ lest on tegu ränga ja rikka ooperiga, mis lane lähenes partituurile vaid agressiivse nid pole aga enam sugugi "normaalsed ja üsna Puccini ja Richard Straussi läheda­ musklijõuga. Ent Runnicles, kes dirigen­ klassikalised". Tulevikus tahaks Siberi ime le küündides kaunistab kogu 20. sajan- dipuldis suuremat kiitust ei pälvinud, ära­ esineda Michael Jacksoni ja rokkivate

6 muusika 10/04 beibede, džässihiidude ja tangoisade selts­ Regina Loufi poole. Elukutseline koe­ konnas. Loomulikult jätaks ta siis kasti rakasvataja Louf, kes usub koera ülivõi- oma stradivaariuse - aastast 1727 pärit mekusse - muidugi juhul, kui loom teab, pilli, mille omanikuks on olnud ka legen­ millal tal mida tuleb teha, ning kui tal on, daarne Kreutzer - ning sätiks lõua alla keda imiteerida -, toetas koreograafi mõ­ midagi elektrilisemat. "Mõelda, kui pal­ tet ning prooviperiood algas. Esialgu nä­ ju noori meelitaksin ma sel kombel klas­ gi Platel tegevuspaigana hulkureist kubi­ sika juurde," pihib Vengerov, kes igatseb sevat ostukeskust; unised, magavad, äh­ võtta aastakese puhkust, et muuta turnee­ vardavad, klähvivad ja ründavad kodutud de rutiinset rütmi. Vengerov tahab uuri­ penid pidid kujundama vaid elava tausta. da tango-, džässi- ja rockivalda (ta iido- Kuus kuud kestnud proovide jooksul aga leiks on Astor Piazzolla, Elia Fitzgerald, selgus, et tegu on tõeliste isiksustega, kes Jimi Hendrix), tahab pühenduda impro­ saavad hakkama märksa rohkema kui tü­ visatsioonile, kogeda absoluutset väljen- hipalja fooni loomisega. Ning koerte osa dusvabadust. Ja seda maksimaalset vaba­ muutus järjest peenekoelisemaks. Et kaas- dust tahab ta kogeda puhtal kujul - žan- interpreete tundma õppida, nende usal­ risulamid ja stiiliekskursid teda ei huvita. dust võita ja vastastikust sõprust sõlmi­ Heliloojast sõbral Benjamin Jusupovil on da, veetsid tantsijad iga nädal kaks päe­ Vengerovi tarvis käsil tangokontsert, kus va koerias. Koerkolleegidel on ka nimed: solist peab ka tangot tantsima. Vengerov Dracula, King, Busy, Bilbo, Pumba... lubab hakata tantsutunde võtma. Trupi vaieldamatu liider on Pumba: tema Lindistusplaanid? EMI sildi all kavatseb rollijoonis näeb ette pidevat peidusole- ta kuulajat rõõmustada kahasse kollee­ mist baleriini põues ja kulminatiivset väl- gist sõbra, paharet Nigel Kennedyga (al­ javupsamist kostüümi varjust. Sellest po­ les see oli, kui too Berliinis publiku hul­ le raske järeldada, et Pumba peab olema ka palle pildus) ning salvestada Mozarti tilluke. Miniatuursed mõõtmed on aga Kontsertsümfoonia viiulile ja aldile. Kas loomakesele põhjustanud sügavat mee­ on midagi, millest Vengerovil on kahju? lehärmi. Nimelt on Pumba näol tegu ha­ Et saatus ei andnud ega anna talle enam rukordselt aplausilembese artistiga. Mil eales võimalust musitseerida koos diri­ kombel aga lõpuaplausi ajal välja paista, gent Carlos Kleiberiga. kuidas end kogukamate liigikaaslaste ja kole suurte inimeste keskel maksma pan­ na? Lahendus: tuleb kas trügida või käia • Lohutuseks neile, kes Carlos Kleiberi korduvalt kummardamas. Ja Pumba käib­ vaikimisega ei taha leppida. Tänu TDK- ki, ka siis, kui teistel enam lavale asja ei le on Kleiberi kohta eksisteeriv vähe­ ole. Just neljajalgsete tunnustusjanu on­ ne videomaterjal saanud hindamatut lisa. gi see, mis kahejalgseile tuli suurima ülla­ Uus videofilm on mustvalge, võtted pä­ tusena. Kui koeraballetiga seotud ebamu­ rinevad aastast 1970, kohaks Stuttgart, gavustest rääkida, siis on kõne väärt vaid kavas Weberi "Nõidkütt" ja Straussi üks: pole sugugi erandjuhtum, et etendu­ "Nahkhiir". Teada olevalt on see esime­ se pingelistel, dramaatilistel hetkedel hak­ ne video, kus intervjuudest keeldunud kab mõni koer häbenemata häda õienda­ Kleiber soostub kaamera surisedes rääki­ ma. Aga kuna tantsijad kehastavad kerju­ ma - mitte ajakirjanikega, vaid orkestran­ seid, on alandlik küürutamine ja korjami­ tidega, proovis näpunäiteid jagades. ne nende rolli sisse kirjutatud. Maksim Vengerovi mäng on kui vene • Septembri algupoolel võõrustas rulett viiulil. Londoni vanim teater, klassikalise bal­ FOTOD INTERNETIST • Kaheksakümne esimesel eluaastal lah­ leti pühamu Sadler's Wells üht eriskum­ kus autoõnnetuse tagajärjel Al Dvorin, malist lavastust. Flaami päritolu koreo- ooper "Cosi fan tutte" (vahemärkuse kor­ mees, kes kakskümmend kaks aastat järg­ graaf-lavastaja-pedagoog Alain Platel tõi ras: "Wolf" viitabki eelkõige Mozarti ees­ nes Elvis Presley'le ning saatis andunud välja Mozarti muusikal põhineva etendu­ nime algussilbile). Mida rohkem Platel fännid kontserdi lõppedes laiali lause­ se "Wolf", kus 10 tantsija, 19 pillimän­ teost kuulas, seda jahmunum ta oli: nuta ga: "Elvis has left the building". "Elvis gija ja 3 laulja kõrval osaleb ka 14 koe­ või naera, aga pik, mis ta vaimusilma et­ on majast lahkunud" kujunes ühtlasi Al ra. Kust selline idee, tuua lavale inimese te kerkis, oli üks kirju koerakari. Ja kuna Dvorini hüüdnimeks. Ja nüüd siis oli te­ parim sõber? Plateli sõnul ajendas koera- Platel ei suutnud koerakarja oma vaimu­ ma kord maja maha jätta. balleti sündi Wolfgang Amadeus Mozarti silmast peletada, pöördus ta abi saamiseks

muusika 10/04 7 Ooperimärkmeid Salzburgist KRISTEL PAPPEL

alzburgi festival tõmbab juba aasta­ kümneid ligi muusikute ja teatriini­ Smeste koorekihti. Festivali asutasid 1920. aastal kolm oma aja tippkunstnik- ku - lavastaja Max Reinhardt, heliloo­ ja Richard Strauss ning kirjanik ja libre­ tist Hugo von Hofmannsthal - vastusei­ suks Esimese maailmasõja järgsele kao­ sele. Austria-Ungari keisririik oli kokku varisenud, majandusolud rasked ja näis, et kaob ka pidepunkt kõrgkultuuri näol. Mägedest ümbritsetud Salzburg oma keskajahõnguliste hoonete ja uhkete ba- rokkehitistega lõi juba ise suurepärase la­ vapildi festivalile, seda ka otseses mõttes: asutamisaegadest peale esitatakse toomki­ riku ees platsil Hofmannsthali müsteeriu­ mi "Jedermann". Ja muidugi on Salzburg linn, mis seostub selliste nimedega nagu Biber, Mozart, Michael Haydn, Herbert von Karajan, kuulsaim kaubamärk on siiski Wolfgang Amadeus Mozart - muu­ seumidest maiustusteni. Ent tänane Salzburgi festival ei tähen­ da üksnes "Jedermanni" ning Mozarti ja Straussi oopereid. Muusikateatri re­ pertuaar on mitmekesine, püütakse la­ vale tuua ka vähem tuntud teoseid, Stseen Stefan Herheimi skandaalsest "Haaremiröövi" lavastusest 2003. aasta Salzburgi sel aastal näiteks Purcelli dramatick festivalil. opera "Kuningas Arthur" (dir Nikolaus Harnoncourt, lav Jürgen Flimm) ja Erich vanumbritest" kokku klopsitud kavaga - sed) ning pandi alus noorte tegijate ja uue Wolfgang Korngoldi 1920. aastal loodud kõik on ülimalt viimistletud, sest festivali­ muusika projektidele, näiteks telliti ooper ooper "Surnud linn" (Donald Runnicles, publik on nõudlik ja kriitika asjatundlik. soomlannalt Kaija Saariaholt. Tänu tema­ Willy Decker). Põnevaid lavastusi pakub le kujunes festival paigaks, kus võis saada sõnateater, samuti korraldatakse noor­ Kontseptsioon ülevaate uuematest tõlgendussuundadest te lavastajate ja uue muusika projekte. Ka festival ise ei ole tähtede juhuslik pa­ (muusika)teatris. Praegune juht Ruzicka, Ja kõike seda saadavad - või on paljude raad. Eriti viimaste aastate festivalijuhid helilooja ja majandusteadlane, tõi kaa­ jaoks hoopis esikohal - kammer-, kiri­ Gerard Mortier ja Peter Ruzicka (viima­ sa oma raskuspunkti, 20. sajandi esimese ku- ja sümfooniakontserdid parimate in­ ne alates 2002. aastast) on püüdnud ku­ poole vähem tuntud heliloojate muusika terpreetidega: dirigendid Ozawa, Mu­ jundada oma läbivat joont. Varem oli ol­ (Korngold jt). ti, Eschenbach, Rattle, Gergijev, Paavo nud pikk Kärajani ajastu, mis jättis soi­ Järgnevalt peatun viimaste festivali­ Järvi, William Christie; Kremerata ku sõnateatri ning muutus lõpupoole ju­ de Mozarti lavastustel, sest need osutavad Baltica, Hagen-kvartett; solistid Cecilia ba liiga isikukeskseks ja konservatiivseks. kõige täpsemini tänapäeva muusikateatri Bartoli, Anna Netrebko, Mischa Maisky, Mortier seadis oma eesmärgiks festivali suundadele ja ka küsimärkidele. Rudolf Buchbinder, Maurizio Pollini, mitmekesistamise ja demokratiseerimise, Alfred Brendel; L/Wi-õhtutel esinesid tundes õigusega muret festivali tuleviku Mozart ja "avatud kunstiteos" Soile Isokoski, Karita Mattila, Thomas pärast: et sihtgrupp publiku seas ei oleks Mozarti oopereid on peetud nüüdisaeg­ Hampson, leedulanna Violeta Urmana, mitte ainult rahakas kõrgseltskond, vaid se muusikateatri alustalaks. Võimalik, et Thomas Quasthoff, Dmitri Hvorostovsky näiteks ka üliõpilased. Mortier' ajal kosus (viimane koos Ivari Iljaga) jt. Ükski täht seetõttu on viimastel aastatel neid lavas­ sõnateater (meenuvad Peter Steini fantaa­ ei tule Salzburgi kergekaalulise või "lei­ tades eriti meelsasti ka eksperimentee­ siarikkad ja ühiskonnakriitilised lavastu­ ritud, kutsudes esile skandaale ja publi-

8 muusika Ю/04 f m i:s к wt n я ч r * #1 ^r i..: ku proteste. Mõni eksperiment on õn­ se juurde kirjutatud (näiteks Belmonte nestunud, mõni äratab kahtlusi ning te­ romanss II vaatuses). See, mida võib va­ kitab küsimuse interpretatsiooni piiridest lutult teha sõnateatris, tekitab probleeme - kui need on olemas. Huvitav on see, et muusikateatris - teatavasti on ju muusika just Mozartit lavastades tahetakse muu­ ja draama vastastikuses seoses, muusika ta nii (aariate, ansamblite) teksti kui ka vorm hoiab lavateost koos. Teises vaatu­ muusikat. Austerlase Martin Kušej lavas­ ses publiku kannatus katkes, saalist kost­ tatud "Don Giovannis" (2002. aasta festi­ sid hüüded "Jätke järele!" ("Aufhören!"), valil) on don Giovanni see, kes laulab esi­ möll oli nii suur, et etendus jäi seisma, mese vaatuse alguses teksti, mis tegelikult maalripükstes tenor, kes pidi just maalri- peaks kõlama tema teenrilt Leporellolt. redelil seistes alustama Belmonte aariat, Kas sellepärast või mõnel muul põhju­ küsis, mida ta siis nüüd teeb, kas lau­ sel saab don Giovanni ooperi finaalis sur­ lab või mitte. (Ja see spontaanne "eten­ ma Leporello käe läbi - Leporello la­ dus etenduses" oli õhtu huvitavaim hetk.) seb ta püstoliga maha. Lavastus ei suut­ Pärast diskussiooni publiku seas otsustati, nud kahjuks niisugust ideed põhjendada. et laulgu siis pealegi (vähemalt üks eten­ Tõlgenduse põhilaad oli ülimalt steriilne dus olevat pooleli jäänudki). Tõenäoliselt ja sünktõsine, näis, et lavastajal puudub poleks publiku mässu toimunud, kui ka­ igasugune huumorimeel ja da Ponte säde­ valehel olnuks märge "Mozarti järgi" - levast tekstist ei saa ta üldse aru. Ometigi aga skandaalid aitavad teha karjääri... Ka oli peaosas paindlik näitlejaandega laulja muusikaline tase oli Salzburgi kohta lu­ Thomas Hampson. Selle "Don Giovanni" bamatult rabe ja ebakindel, lauljate valik suurim avastus ja elusaim karakter oli ebaõnnestunud. Kuuldavasti oli tänavune donna Anna - habras, võimukas moodne lauljate ansambel arukamalt kokku kut­ Veselina Kasarova (Sesto) ja Dorothea naine. Varjundirohkelt lauldud ja kujun­ sutud ja dirigent Julia Jones Õnnelikum Röschmann (Vitellia) Martin Kušej lavas­ datud roll andis sensatsioonilise tõuke ve­ tatud "Tituse halastuses". leid, samuti oli lavastus uuesti läbi töö­ nelanna Anna Netrebko karjäärile. FOTOD SALZBURGI FESTIVALI PRESSIOSAKOND tatud. Mis mind kõige rohkem häiris, oli Kušej on lavastanud Salzburgis veel lavastuse agressiivselt labane hoiak - na­ ühe Mozarti ooperi, "Tituse halastuse" gu ei tuleks Herheim Norrast, vaid endi­ sest NSVList. ("La Clemenza di Tito"), mille poliitiline da "Cosi fan tutte".) Tõesti, Salzburgi intriig oli talle ilmselt hoopis lähedasem. varasem araabia tantsudega pikitud (Muide, Mozarti muusika struk­ Tulemuseks oli pingestatud isiku- ja või- "Haaremirööv", mille tegevustander seos­ tuuri oli tehtud muudatusi ka Berliini mudraama totaalses riigis, kus kõik kont­ tus Palestiina-Iisraeli konflikti ja ÜRO Komische Operi "Don Giovannis", mil­ rollivad ja luuravad kõiki. Lava kujutaski vägedega, kahvatas Herheimi tõlgen­ le lavastas nimekas Peter Konwitschny endast läbilõiget mitmekorruselisest pa­ duse kõrval. Herheimi "Haaremirööv" ja dirigeeris Kirill Petrenko. Kõige sel­ leest - vaataja näeb, mida tegelased tu­ kujutas tänapäevaste abiellujate hirme. gemini tuli see esile teise vaatuses finaa­ bades teevad (ajavad habet, telefoneeri- Pulmavanemaks oli Bassa Selimi palee lis: "Don Giovanni" lõppes nagu Haydni vad), keda pealt kuulavad. Selline palee ülevaataja Osmin, kes oli ühtlasi ka Bassa "Lahkumissümfoonia", järjest jäi mängi­ (riik) meenutab hiigelpuuri, mis koosneb Selim ise. Mõistagi ei saa ükski algaja la­ jaid orkestris vähemaks ja kogu lugu ha­ väiksematest puuridest - inimlikul sooju­ vastaja jätta vihjamata Konstanze ja ta jus lõpuks vaikusesse. Niisuguse uue lõpu sel ja tunnetel on siin raske vastu pidada. teenijanna Blonde lesbisuhetele, samu­ oli komponeerinud dirigent.) Titust esitanud Michael Schade on laulja, ti ei raatsi ju loobuda sellistest võtetest Sellisel taustal oli praegune uus kes oskab peenelt edasi anda teksti mõ­ nagu laval fotografeerimine, filmimine; Mozarti lavastus, "Cosi fan tutte" Ursel tet, ja dirigent Harnoncourt'i käe all lõi küpsetamine, triikimine ülimoodsas köö­ ja Karl-Ernst Herrmannilt, õige rahulik ta dramaatilise rolli vastuolulisest valitse­ gis, televiisori vaatamine ja saksa telenal- (dirigeeris Philippe Jordan). Algul näis, et jast. Olgu öeldud, et muusikaline tõlgen­ jade parodeerimine, millest rahvusvahe­ liigagi: kunstnikest lavastajapaar on tun­ dus on Salzburgis enamasti väga kõrgel line publik paratamatult aru ei saanud. tud kaunite kostüümide ja elegantse lava­ tasemel ja laulmise asemel tuleks öelda Lõppkokkuvõttes jäigi mulje, et kahtle­ pildi poolest (näiteks ooperi algus kujutas laulukunst. Nii võis "Tituse halastuses" mata andekas ja fantaasiarikas Herheim nooblit tenniseväljakut), nii et algul kip­ imetleda kolme suurepärast interpreeti: otsustas maksimaalselt kinni haarata talle pusid tegelased olema pigem nagu nukud, Veselina Kasarova, Dorothea Röschmann ootamatult sülle langenud Salzburgi-või- kes on kenasti pandud rampi laulma. Aga ja noor lätlanna Elina Garanca. malusest (esialgne lavastaja ütles ära ja tu­ juba esimese vaatuse lõpul ja teises vaa­ Aga tulen tagasi eelneva tähelepane­ li leida kiiresti uus) ja paisata kõik ideed, tuses kasutasid lavastajad julgemalt kogu ku juurde, et eriti Mozarti oopereis tahe­ võtted, assotsiatsioonid lavale - distant­ lavapinda (etendus toimus suures festiva­ takse näha "avatud kunstiteost". Eelmisel siks ja filtriks ei jäänud enam aega. Ent limajas). Suur pluss olid noored lauljad aastal (2003) tekitas Salzburgis suure kui Kušej "Don Giovannis" oli mindud (eriti hiilgasid grusiinlanna Tamar Iveri skandaali meilegi tuttava Stefan Herheimi teksti kallale, siis "Haaremiröövis" oli ja taas Elina Garanca), mistõttu ohtlik lavastatud "Haaremirööv". (Mõne aas­ muusikat ümber komponeeritud, ümber suhtedraama (või komöödia) mõjus usu­ ta eest tõi ta Vanemuises lavale tore- orkestreeritud, teksti muusikanumbrites- tavalt. Lavastuse põhiidee pärines selle

muusika 10/04 9 ooperi esitustraditsioonist 19. sa­ rast ooperi poeetilist lõppu lavasü- jandil: neiud saavad teada, et noor­ gavusse rivistuda statistide armeel mehed soovivad neid ninapidi ve­ - Esimene maailmasõda purustab Brugge dada, mängivad aga mängu kaasa. pealtnäha turvalise maailma. Carsen Ontlik 19. sajand vajas sellist lahen­ oskas aidata lauljail leida teed rol­ dust ooperi "ebamoraalsuse" varja­ lini, filigraanselt oli välja töötatud konkursi miseks, Herrmannid 21. sajandi al­ nii Marssaliproua (poola päritolu guses esitasid lihtsalt oma arusaama kanadalanna Adrianne Pieczonka), sellest ammendamatust ja ikka sala­ Octaviani (Angelika Kirchschlager) duslikust teosest. kui ka parun Ochsi (Franz Hawlata) aupaistel Mozarti sünniaastapäevaks on karakter. Eriti kiidaksin Pieczonkat, MARIS VALK-FALK Salzburgis auahne plaan esitada kes interpreteeris Hofmannsthali kõik tema ooperid, osa neist kont­ teksti draamanäitlejale omase tund­ landria 41. "Muska Antiqua" festivali raa­ sertettekandes. Publik on ootel. likkusega. Tema viimane fraas oope­ mes toimus sel aastal 28. juulist 5. augusti­ ri lõpul lavalt lahkudes, loobuv, elu­ Fni Brügges klavessiini- ja haamerklaverikon- Jajaa... tark, irooniline, kurb "Jajaa" heliseb kurss nimega "Bach ja keskkond". Festival meeli­ Selle festivali püsivaimat elamust siiani kõrvus. Juba sellepärast tasus tab igal suvel kohale inimesi, kelle kohta Adorno ei valmistanud siiski mitte Mozarti sõita Salzburgi... on täheldanud, et varase muusika apologeetidel tõlgendus, vaid üks fraas Richard on eriliselt fanaatiline näoilme. Ühelt poolt valit­ Straussi "Roosikavalerist". Lavastaja seb tänapäeval varase muusika festivalil ka meele­ Robert Carsen tõi tegevustiku oope­ line kaupmehevaim - Brügge konkursiga kaasneb ri loomisaega (1911) ning laskis pä- suurejooneline klahvpillimeistrite EXPO , noodi- kirjastuste võidujooks ja rohkelt ülikallite pileti­ tega haruldasi kontserte. Ent teisalt pühendutak- se jäägitult "Musica Antiqua" klavessiini- ja haa- merklaverikonkursile. Eestit esindas seekord EMA Tänavuse Salzburgi fes­ doktorant Irina Zahharenkova, kes võttis osa nii klavessiini- kui ka haamerklaverikonkursist, jõu­ tivali iiecf i-õhtute esine- des finaali. Kaheksandal rahvusvahelisel haamerklaveri- jäte hulgas olid ka Dmitri konkursil jäi välja andmata esimene preemia, tei­ se preemia saavutas Keiko Shichijo (Jaapan), kol­ Hvorostovsky ja Ivari Ilja. manda preemia Maria Uspenskaja (Venemaa) ja Irina Zahharenkova (Eesti) ning neljanda pree­ Millise mulje Salzburg jättis? mia Nicoleta Ion (Rumeenia). Ka publikupreemia Ivari Ilja: Salzburg on pinget pakkuv koht! Sinna tulevad kokku tippar- võitis Nicoleta Ion. Samal ajal toimunud 14. rah­ tistid, -lavastajad, samuti kõige tigedamad muusikakriitikud - ja nende vusvahelise klavessiinikonkursi tulemused olid: sulest võib pärast tulla nii mõndagi... Ka väga kuulsad muusikud tunne­ esimene preemia Benjamin Alard (Prantsusmaa), vad selle koha ees teatud kõhedust. teine preemia Maria Uspenskaja (Venemaa), Salzburg on ju eelkõige Kärajani festival, tema pani aluse sealsele hiil­ kolmas preemia Adam Pearl (Ameerika gusele. Ja ta püsib oma kuulsuse väärilisena. Salzburgi festivalist teevad Ühendriigid) ja Mihhail Jaržembovski (Venemaa) ülevaate Financial Times, Times ja isegi Sun, samuti paljud teised laia le­ ning publikupreemia võitis Benjamin Alard. vikuga ajalehed ja ajakirjad, selles mõttes ületab festival uudisekünnise. Klavessiinikonkursil esines Eesti nimel praegu See on festival, kuhu on noobel tulla, seal on rohkesti tõeliselt Pariisis töötav Oksana Butsenko, keda tõsteti esile asjatundikku muusikapublikut, kuid ka paksu rahakotiga enesenäitajaid, teise vooru tulemuste põhjal. on "peen" öelda, et käisin Salzburgi festivalil. Kuulanud kahel korral Brügge konkurssi, Salzburg on lõpuks väga tõsine ja tõsiselt võetav festival, kus on au mõistan, et tähtsam kriteerium kui mängu ilu on sees nii muusika kui ka ...glamuur. mängijate koolkond. Selles on teatud järjepide­ vust. Üle maailma kokku tulnud osavõtjate tohutu Mis oli kavas teie kontserdil Mozarteumis? hulga juures on oluline rangeim mõõdupuu - kõik Salzburgi Mozarteum on muidugi esinemiseks võrratu koht, see talletab see, mis ei tohiks riivata n-ö mängu autentsust. endas nii palju ajalugu, traditsioone, suurkujude "aurat"... Kava oli meil Konkurss kulges kõrgprofessionaalses õhkkonnas, küllaltki traditsiooniline: Tšaikovski romansid, Mussorgski "Surma lau­ mida hoovas Euroopa varase klahvpillikultuuri- lud ja tantsud", teises pooles viis Duparci laulu ja Raveli tuntud tsükkel ga tegelevast koorekihist žüriis, kuhu kuulusid "Don Quichotte ä Dulcinee". haamerklaveris Wolfgang Brünner2, Johan Huys (esimees), Aleksei Ljubimov, Linda Nicholson, Ludger Remy, Bart van Oort ning klavessiini­ konkursil Blandine Rannou, Ketil Haugsand, Johan Huys (esimees), Gustav Leonhardt, Davitt

10 muusika 10/04 Moroney ja Ludger Remy. Võib öelda, et nile "Continuumi" (1968) ja ungari "ro­ Brügge konkursi tingimused on osavõtjaile ki" ("Hungarian Rock") ning "passakal- üsna rasked: konkursi valikvoorus lastakse ja" ("Passacaglia ungherese", 1978), Jukka enda näitamiseks mängida liiga vähe ja lii­ Tiensuu "Fantango" (1984) ja Helena ga lihtsaid teoseid, tänavu näiteks mõned Tulve "...sans titre..." (1999) ning "...il osad Louis Couperini süidist, üks Bachi neige..." (2004). Uues muusikas on asju, inventsioon või sinfonia ja üks Scarlatti so­ mis pälviksid Brügge konkurssi! naat. Omapäraks on kahe erineva võist­ Küsigem veel muljeid nii haamerklave- luse üheaegsus - juhtub, et mängida tuleb ri- kui ka klavessiinikonkursist osa võtnud eri pillidel kahel päeval järjestikku. Irina Zahharenkovalt4: "Erinevaid asju Uued tuuled haamerklaverikonkursil: Irina Tundub, et Brügge konkursi auväär­ Zahharenkova esindas Brügge konkursil oli väga raske ühendada - teisi mängijaid ses traditsioonis on siiski eos paradigma ekspressiivsemat mängustiili. kuulata, kontserte ja näitusi külastada, muutusi. Kindlaim märk sellest oli väl­ FOTO RENE VELLI/REAL harjutada ja keskenduda. Sellepärast ma ei jumine klavessiinikõla akustiliseks eta­ saagi palju sellest konkursist rääkida. Sain loniks muutunud ajaloolise Provinciaal gus, kelle Beethoveni bagatellide op. 33 vähe kuulata teisi. Klavessinistide puhul Hofi saalidest 21. sajandi betoonist uhi- värvikale ja virtuoossele esitusele reageeris torkas mulle silma harjumatult vaba rüt- uude Concertgebouwsse, kus peeti finaa­ publik ovatsiooniga. mikäsitlus. Mulle väga meeldib pianoforte le. Juba eelmisel haamerklaverikonkursil Arvan, et klavessiinistiilini muutu­ ja võimalus esineda pianoforte-Vonkwt- (2001) andis muutustest märku andeka sed veel ei tungi, niivõrd täiuslik oli täna­ sil. Mängimine nii heäl pillil pakkus suurt võitja Kris Bezuidenhouti aktiivne män­ vuse võitja Benjamin Alard'i mäng, tema gustiil, emotsionaalne ägedus. Nüüd akt­ prantslaslikult keerduv agoogika Johann septeeritakse seda jätkuvalt - esile tõuse­ Sebastian Bachi klavessiinikontserdis d- vad pianist-klavessinisti tüüpi mängijad, moll BWV 1052 ning täpselt valitud kõla- Sealt sai 2001. aastal alguse ka Eesti kelle hulka kuulub kahtlemata ka Irina omadustega instrumendi sulandumine an­ Klavessiinisõprade Tsunfti viljakas kontakt klavessii- 3 nimeister Andrew Woodersoniga (Inglismaa), kes on Zahharenkova, üks haamerklaverikonkursi samblisse. nüüdseks korrastanud Eestis asuvaid varaseid klahv­ laureaate. Huvitav oli kuulda žürii kõhk­ Konkursi neljakümneaastase tradit­ pille ja andnud pillihoiu kursusi Tohisoo seminaril. lustest Aleksei Ljubimovilt: žüriil ei olnud siooni kõrval ei ole viimased neli aas­ Wolfgang Brünner on korduvalt viibinud Eestis, kerge eelistada ekspressiivset haamerklave- tat kaugeltki määravad ning klassikalised viimati IV klavessiinipäevadel, kus ta ka meistriklas­ si juhendas. rimängu, mis hakkab lähenema klaveristii­ väärtused peavadki vanamuusikas kestma. Teatavasti on konkursi viimases voorus lubatud lile. Kuid õigemaks kui autentsuse taotlust Kuid võib ju olla, et osa uue põlvkonna soovi korral kasutada isiklikku klavessiini, mida peeti siiski väga andekate noorte mängi­ klavessiniste tahaks oma repertuaari kin­ Alard ka tegi. jate eripära tunnustamist, mis tõusis esile nitada nüüdisklavessiinimuusikat, kui nei­ Irina Zahharenkova mängis esmakordselt Brügge klavessiinikonkursil 2001. aastal, millest võtsid osa vähemalt finalistide Nicoleta Ioni, Maria le seda võimalust pakutaks. Pole juhus, eesti klavessinistidest ka Kristiina Are ja Ene Nael. Uspenskaja ja Irina Zahharenkova män- et György Ligeti komponeeris klavessii­

Eesti Muusikaakadeemia kontserdid oktoobris 2004

3. oktoober kell 13.00 6.-9. oktoober 14. oktoober kell 18.00 28. oktoober kell 18.00 EMA orelisaal Eesti Muusikaakadeemia EMA kammersaal EMA orelisaal orelitund SÜGISFESTIVAL 2004 IRIS OJA (metsosopran) loengkontsert "Bruno Maderna TOOMAS TRASS klaveril Kadri-Ann Sumera ja - intuitsioon ja intellekt" kavas Heredia, Ximenez, Santa 10. oktoober kell 16.00 Helen Põldmäe TARMO JOHANNES (flööt) Maria, Arauxo, Bruna EMA kammersaal kavas barokkaariad kaastegevad Taavi Kerikmäe LEV PARONJAN (tšello) (klaver), Leonora Palu (flööt) 3. oktoober kell 16.00 OLGA TAMBRE (klaver) 16. oktoober kell 16.00 kavas Maderna, Petrassi Estonia kontserdisaal kavas Vivaldi, Brahms EMA kammersaal Eesti Muusikaakadeemia 85. dots Aavo Õtsa 31. oktoober kell 13.00 aastapäeva 13. oktoober kell 18.00 TROMPETI KLASS Tallinna toomkirik PIDULIK KONTSERTAKTUS EMA kammersaal klaveril Meeli Ots orelitund EMA sümfooniaorkester KAMMERANSAMBLIKONTSERT kavas Susato, Bach, Neruda, pühendatud prof Hugo Lepnurme Carolina Kremenetski (klaver) Anna Kelder (flööt) Hummel, Ravel, Tomazi, Arban 90. sünniaastapäevale Mai Rosenroth (viiul) Liisi Kedik (viiul) esinevad prof Lepnurme endised Jüri Lepp (kontrabass) Marge Uus (viiul) 17. oktoober kell 13.00 õpilased dirigent Andres Mustonen Karin Rauk (vioola) EMA orelisaal kavas Lepnurm, Dupre kavas Bottesini, Mendelssohn, Andreas Lend (tšello) orelitund Brahms, Part Saale Metsar (klavessiin) ANDRES UIBO Oliver Ott (tšello) kavas Bach, Buxtehude, Uibo Kristiina Under (laul) kavas Vivaldi l

muusika, 10/04 11 Interfacing Sound Cruise Kl WA

äesoleva muusikasuve lõpp oli le keskpunktiks oli kolme päeva vältel järel võis sellega täiesti nõustuda. Juba elektroonilistesse mõõtmetesse Balti merel tuuritav Silja Opera(!), pardal kaheksakümnendate algusest aktiivselt Kjõudnud armastuse suvi. Heli- 800 elektroonika friiki, lugematul hul­ muusikas tegev Kubin eristub harjumus­ eksperimentidele avatud suurürituse­ gal artiste, produtsente, VJ/DJsid kolmes pärasest elektroonilise muusika delikaat­ ga "ISEA2004 Interfacing Sound Cruise" saalis ja välitekkidel, lisaks workshop'id, sest sissepoole pööratusest. Pöörane, hu­ külgnesid ja segunesid sündmused nagu (heli)installatsioonid ja konverentsid. Ei moorikas, irooniline on tema müra ja "Flux in Tallinn" klubis BonBon(!), dsp- saa mainimata jätta, et esinejate seas pol­ sci-fi pop'i kombinatsioon: analoogsün- simman Kesselaiul, Multikultuurimaja la- nud ühtegi eestlast. DJde meelelahutusli­ tesaatorite veidrad ja närvilised meloo­ borstuudio, Konverter sound-system''i üri­ ku/tantsulise orientatsiooniga osa rohkus diad rabelevate tmmmi-twisf ide taustal. tused kultuuritehases Polymer ja festival oli kohati veidi häiriv, ent seda kompen­ Märksõnadeks on veel müradisko, insekt- "Eclectica" Tartus. seerisid mitmed suurepärased live-aktid. swing ja kinda elektro-punk. Asjata pole "ISEA" on riigist riiki rändav elekt­ Kruiisi peaesinejaks oli reklaamide seda dada-elektroonikut iseloomustatud roonilise kunsti sündmus, mis seekord põhjal otsustades eksperimentaalmuu- kui Hamburgi suurimat vaatamisväärsust toimus Tallinnas ja Helsingis ning mil­ sika ikoon Felix Kubin ja tema etteaste Reeperbahni kõrval.

12 muusika 10/04 Т И#Г131 TEt ТГ8 €5 €2 Т f\ š\ TVT Ж* ТЪ

Teine tegelane, kes ennast ilmselt tilist ökoloogiat. Tarnas Szakal ja Tuomo ülima tõsidusega ei võta, oli saabunud Tammenpää muutsid laeva helipeaks ja Austraaliast, nimeks Casio Nova. Nagu marsruudi helirajaks, kasutades lokatiiv- nimestki järeldada, tegeles see mees ai­ set GPS-seadet, mis etteantud helid asu­ nult kaheksakümnendate kultussüntesaa- koha, sügavuse ja meremaastiku muude torite ja tolleaegse tehnikaga, kaasa arva­ iseärasuste järgi muusikaks paigutasid. tud vastav algelise tracke/iga arvuti, tema Liftidega üles-alla sõites sai kuulata Tim lavashow oli segu presentatsioonist, lava- Nohe ja Steve Bradley elektroakustilist koomikast ja retrolikus võtmes new-wave installatsiooni, kus tavapärane lifti-muzak pungist ja popist. Iseloomulik oli kont­ oli asendatud sadamalinnade, mere ja lae- serdi lõpetamine teatega: kõige tähtsam vahelidega. Tuulisel tekil mornilt kõrguv nupp süntesaatoril on "demo":). surround-kõlarite armee Austraalia New Montrealis baseeruv, digitaalsele au­ South Wales University installatsioonis diovisuaalkultuurile pühendunud or­ "Syren" oli järjekordne katse geo-ruumi ganisatsioon ja samanimeline festival info ja helikartograafia vallas. Kes viitsis "Mutek" oli kruiisile saatnud kuus artisti. päikesetekil basseini ronida, võis vee all Neist tuntuim, Akufen, esitas oma pea­ nautida soome-jaapani kollektiivi Toinen gi Oral-nimelise labeVi all ilmuvat heli­ Linja teost "Underwater Sound". Sama teost "Music for Pregnancy", mis on ins­ grupp tegi ka live'x, eirates ninakalt digi­ pireeritud paljude tema tüdruksõprade taalseid vahendeid, ning nende analoog- üheaegselt rasedaks jäämisest. Akufeni trummimasinate ja ostsillaatori robustne sound oli tantsuline futuristlik masina- kaubamärk on süntees keskkonnaheli- Sensors Sorties Sights klubis BonBon! rokk, jõuline ja vaba, pärit justkui multi­ de sämplimistehnikast ja minimalistliku FOTOD Kl WA glitch-tech-house'i rütmika tantsulisusest. filmide ja hallutsinatsioonide teistmoodi Sudusem ja dub'ilikum oli juba vana tut­ reaalsusest. tav Deadbeat, aga mõlema puhul tekib "ISEA2004" raames toimus ka "Flux mul alati paranoiline tunne, et unelmate in Tallinn", eksperimentaalsele muusi­ muusika on saanud liiga valmis oma mai­ arendused kaovad võimatusse kaootikas- kale ja tehnoloogilisele moele spetsiali­ ses vormis. se, mitterepetitiivse info ületulva. Let it seerunud üritus kohatus barokkbordel- Rubriigis "soundscape I elavad klas­ bleep! Ka Sloveenia helikunstnike, arvu­ li meenutavas keskklassi klubis BonBon. sikud" astusid üles Monoton ja Scanner. tiinseneride ja arhitektide poolt Koreas Õhtu nael oli Kanada duo Skoltz_Kolgen Viimast, kelleta ei saa läbi ükski suu­ asutatud institutsiooni RX:TX esindus (Mutek Ree), kelle pärusmaaks on liiku­ rem tänapäeva elektroonikaüritus, tea­ oli päris uhke: näiteks Sloveeniaste Puna va pildi sünkroniseerimine abstraktsete takse peamiselt tema eripärase tööva­ Syndicate, kes tunnistab ainult vana­ digitaalsete helipiltidega. Sensors Sonics hendi, skanneri järgi, millega mr Robin delt vinüülidelt näpatud sämpleid, või Sights oli eriliselt vaatemänguline, samas Rimbaud hangib oma muusika algmater­ omapäraseid lineaarseid struktuure loov muusikaliselt väga veenev prantsuse-jaa- jali: raadiolainetest ja linnamürast loo­ Random Logic; oma inimsõbralikkuses pani trio, kelle peamiseks arsenaliks lii­ dushäälte ja vaegkuuljate kuuldeaparaa- olid eriti sümpaatsed venelaste Sound gutusi heliks ja pildiks konverteerivad ta- jurid. Leedulane [email protected] tidest kostvani. Live tundus paraku ste- Meccano ja Jevgeni Dromoffi pehmed ja ajas enamikul juhtme kokku oma pika riilsevõitu, justkui algebra ilma lilledeta. rohkete kajaefektidega minimalistlikud ja eriti minimalistliku //Wiga, mis koos­ Monotoni ehk siis Austria hüpermeedia elektroakustilised ambient-dub komposit­ nes peamiselt lineaarsest klikkide kom­ arendaja ja helilooja Konrad Beckeri ka­ sioonid. va koosnes tema 25 aasta elektroonika, binatsioonist. Tänapäeva eesti huvitava­ Paar sõna ka mööda hiidlaeva laia­ noise'i ja konsooli 8bit raalimängu muu­ mad elektroonikud, APMi {abstract party li pillutud heliinstallatsioonidest. Sarah sika kombinatsioonist, k.a Super Mario ja musid) esindaja Taavi Tulev ja mühiseva Watersoni ja Kate Richardsi Sub_scape muu Kuldne Klassika. [Monotoni plaadi suvatehno/dwb'i produtsent Joel Tammik seisnes süsteemis, mis keskkonnainfo "Monotonprodukt07" (1982) on muide olid kaugustesse kandvad nagu ikka. põhjal genereeris heli ja visuaalide poee- The Wire Magazine valinud eelmise sa­ Mis seob elektroonikat ja elusloo­ jandi kõige tähtsamate ja samas kõige ig- dust? Stiihilisus, pidev areng ja diskursiiv­ noreeritumate plaatide top 100 hulka.] selt piiramatud ideaalid. Kohaliku eks- Abstraktsema elektroonika poole perimentaalelektroonika-laiu põhitegijad pealt vääriks veel märkimist põhjanaab­ Mis seob elektroonikat ja vedasid raalid, pa [power amplifier] ja rite Pink Twins, kes muutub järjest hu­ tehnika üle mere ja läbi soo muinasjutu­ vitavamaks, võimalike vihjete või ära- elusloodust f Stiibilisus, lisele Kesselaiule, kus kahe päeva jooksul tundmiste osa nende ülidigitaalses avan­ toimus paarkümmend live'i ja nagu iga­ gardis on viidud miinimumini, võima­ pidev areng ja diskursiiv­ üks võib arvata, oli säärane ürgjõudude likud loogilised ja analüütilised teema- selt piiramatud ideaalid. kohtumine üliväga meeli ülendav.

muusika 10/04 13 Tormise ballaadidega ühest taevast teise MARI VIHMAND Veljo Tormise "Eesti ballaadid" 18.-26. augustini Kuusalu vallas Soorinna kü• la küünis. Lavastaja ja koreograaf Peeter Jalakas, koreograaf ja tantsuõpetaja Aki Suzuki, muusikajuht Tõnu Kaljuste, kos­ tüümikunstnik Reet Aus, lavakujundus Reet Aus, Peeter Jalakas ja Enar Tarmo. Mängisid Von Krabli Teatri näitlejad ja külalised; laulsid Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tobert, Mart, Jaak, Ants ja Kärt Johanson jt.

{{ | ч esti ballaadid" mõjusid hüp- l~H notiseerivalt - etenduse kõrg- JL—^pinge hõljutas justkui ühest taevast teise, ikka kõrgemale ja kõr­ gemale. Lõpuks täielikult nähtu-kuul- du lummuses olles suutsin mõelda ainult üht: "Veel!" Nii leidsingi end paar päe­ va hiljem kunagist LP-d kuulamas, mil­ lega üritasin elustada mälestusi tolleaeg­ sest Estonia lavastusest [aastal 1980; RAT Estonia orkester, oratooriumikoor ja bal­ letitrupp, dirigent Tõnu Kaljuste, koreo­ graaf ja lavastaja Mai Murdmaa, kunstnik Mari-Liis Küla]. Ning üsna pea istusin ka jälle Soorinna küünis. Peeter Jalaka / Aki Suzuki lavastus oli jõuline ning muusikat eri tasandeil arves­ tav ja toetav - lõi omalt poolt võimsaid kujundeid, kuid oli sellegipoolest tagasi­ hoidlik ja aupaklik kõrva ees, mis peab ärksaks jääma, ükskõik mis ka laval ei toimuks. Silmale pakutu aitas ka kuuldut paremini tervikuks liita, moodustada ühe metaloo mehest ja naisest, armastusest ja vihkamisest, elust ja surmast, tulest, veest, õhust ja mullast. Laval toimunule lähe­ dalt kaasa elades võis lausa unustada, et tegemist on teatriga. Palju ei jäänud puu­ Lachenmanni "Tuletikutüdruku" etendust ei kantaat ega miski muu, mida me ju­ du, et oleksin ka ise üles tõusnud ja tule­ Stuttgardi ooperiteatris. Lachenmann ja ba varem tunneksime. Aluseks Anderseni dega ääristatud rohelist tõusurada mööda Tormis? Niisugune võrdlus on igal juhul muinasjutt vaesest tüdrukust, kes talvi­ kaasa läinud - tulevikku, minevikku, aja­ üllatav. Kui aga natuke sügavamalt järele sel külmal tänaval tikke müütab, ostjaid tusse maailma. mõelda, siis nende kahe lavateose puhul ei leia ja tikud lõpuks üksteise järel põle­ mitte päris ootamatu. "Tuletikutüdruku" ma süütab, et end selle väikese tule abil Samasugust "äratehtud" olekut na­ žanrimääratluseks on "muusika piltidega" natukenegi soojendada. Nii hävitab ta gu "Eesti ballaadide" järel tundsin vii­ - ka üks niisugune ei ooper, ei ballett, viimases hädas ise ainsa võimaluse sel- mati paari aasta eest pärast Helmut

14 muusika 10/04 : i m. :t'^ ii E s s i o 0 и i 11

"Anna meile, mis sa annad, tõota, veljo, mis sa tõotad!" nõuavad õõvas- tavad kalmulised Peeter-poisilt oma lubaduste täitmist. FOTOD SCANPIX BALTICS 4 w ~ j .... ^j» .-jUJ л r EfM • : у4f % š 1 У *^ F m p. ~ S. Г ! •^ f jCB' Г JT J5 ^~

lest hädast pääseda. Traagiline ajatu lugu kuju. Tormise lõpmata korratud tsitaat, et on ühe eesti helilooja jaoks midagi niisu­ inimese ummikusse aetusest, olukorrast, mitte tema ei kasuta rahvalaulu, vaid rah­ gust nagu rehielamu arhitektile. Kui võtta kus õigeid lahendusi ei eksisteeri. Just na­ valaul kasutab teda, tekitab küsimuse, kas nõuks ehitada rehielamu stiilis pilvelõh­ gu "Eesti ballaadides" ema, kes liigsed rahvalaulul jätkub Tormisest või ootab kuja, siis tundub see olevat täiesti teosta­ tütred tee veerde tedreks viis. Või kars­ ta ehk veel järgmisi tegijaid. Ehk on just matu ülesanne, aga millegi niisugusega on ke neiu, kes ligitikkuja tappis ja sellega Tormise suurus omamoodi põhjus, miks Tormis hakkama saanud, ning olen kin­ küll oma au päästis, aga hinge haigeks te­ nooremad heliloojad ei ole eriti söanda­ del, et "Eesti ballaadid" on rahvusvahe­ gi. Ka kõik "Eesti ballaadides" jutustatud nud end selle materjaliga siduda. Regilaul lise löögijõuga tükk vaatamata sellele, et lood on ajatud: ikka ja jälle leiab kuskil tekst on praktiliselt tõlkimatu. aset mõrv, ikka ja jälle sepitseb keegi kur­ Olen veel eriti õnnelik, et üks teat­ ja plaani, ikka ja jälle ihaldab mõni enda­ ritegijate seltskond ei pidanud rahvast le vaba isiksuse asemel kaasaks kontrolli­ lolliks ja julges pakkuda suvelavastuse­ tavat nukku, ikka ja jälle unustame oma na ebakommertslikku ja omamaist min­ lubadusi. Kui võtta nõuks gisuguse järjekordse "maailma edukai­ Palju on kiidetud seekordset lavastust ma muusikali" asemel. Ja et rahvas pa­ oma suurema originaalitruuduse eest just ehitada rehielamu stiilis kutu avasüli vastu võttis. Muuseas, ka häälte valikul. Tahaksin kõigele vaatama­ Lachenmanni "Tuletikutüdrukul" oli ta kaitsta ka varasemat ooperlikku va­ pilvelõhkuja, siis tundub ootamatult suur publikumenu. Koik, mis rianti. Arvan, et pole mingit põhjust ha­ see olevat täiesti on tõeliselt ilus, teeb ka natuke haiget. kata arutama, kumb on parem, kas Leili Rahvast huvitavad kogu praeguse maa­ Tammel või Celia Roose. "Eesti ballaa­ teostamatu ülesanne, aga ilma meelelahutuslikust ajupesust hooli­ did" on muusikaliselt nii tugev materjal, millegi niisugusega on mata ikka veel ka eksistentsiaalsed küsi­ et olen kindel, et ta on võimeline võtma mused. Taevale tänu. Me ei ole veel ka­ veel kolmanda, neljanda või kümnendagi Tormis hakkama saanud. dunud.

muusika 10/04 15 METAFOORID Sekund ja sajand JURI REINVERE

äljed vees, auklikud tasandid, jälgi bipostide surmauni. Aga vahepeal, pi­ dunult, - mille järel ühtinud taas irduvad pole enam. Sõnad kanduvad üle lai­ sut enne labürinti sisenemist, musikaalse teineteisest nagu külma eest, et teha teed nete, kellad löövad öötunde, linnud kõlapõhjaga pind - otsekui libiseks läbi uue tasakaalu sündimisele sel päeval, mil J naelutavad end pimedusse. Varjud klaasistunud aja, kus viimane oma füüsi­ päev viibib, ja tiheneva hämarusena, mil on hävinud, nagu on hävinud tule edasi­ lisi logaritme korraks paljastab, nii, nagu puulatvade kohal laskuv on muutunud kandjate igahommikused lõkked mööda preester näitab armulaualeiba koguduse­ üheks pimedast õuest ainiti pimedasse merede äärisjooni. le, uhkuses ja demonstreerivas mittehaa- avarusse ulatuvaks kõige-eest-varjuvaks, - Tänavaid ülespoole, tänavaid allapoo­ ratavuses. ...Tiheneva hämarusena tõusta pilvi­ le, põiktänavaid ja väljakuid, ettekandjaid Sa oled seda korduvalt kogenud, nen­ tusse taevasse vallutama midagi nii ker­ ilma juurteta, ettekandjaid ilma koolide- dest sadamatest sisse ja välja seilanud, tei­ get, et läita alati uus helendus ja valmis­ ta, kust võis süüdimatult poppi panna. nekord aastate tagant, teinekord sama tada alati uus silmapiir, nagu oleks ruumi Joovastav, lepitav ja kahjutu, - aga nagu päeva jooksul mitu korda. Koik võib ol­ laotuse jaoks, kus midagi juhtub, teades, vastsündinud lapse enesetäiuslikkus kohi­ la vahepeal muutunud - sadamahooned, et just seda hommikul enam pole, kuna sevad tänavatel ummikud, mis kannavad neid valvavad vanurid, tuletornid ise. juba kõige varasemast tunnist peale on igas suunas laiali kättesaadavat. Ainult see valguste hetkeline kokkupõi- nähtamatult toimunud see, mida oleks Parke siinpool, parke sealpool, posta­ mumine on täpselt samasugune. Täpselt tahtnud nähaWlgusest peale, ja mis on mentide alleesid, tiikide kaldaid, pursk­ samas nurgas, täpselt samades asendites, esimese märkamise hetkel toimunud ju­ kaeve, mis ei ole kunagi kinni keeratud ja - millimeetri osaks sekundist. ba nii kaua, etljärel on ainult see vähene, mida ei kavatseta täis tsementeerida, - ra­ Ja endine on illuminatsiooni mõju si­ mille lõppede| taevas ning silmapiir on hustav, kerglane ja hooletu, aga nagu kül­ nule. Mitte ainult nägemis-, vaid teisedki ühtinud üheks ajast aega ulatuvaks kest­ ma päikese tuuled kandub üle tänavate meeled valdab tundmus, nagu oleksid sa miseks, mille sees linnud kärsitult lenda­ mahajäetud randade liiv, mis kannab igas selleks aja olematuks osakeseks aru saa­ vad, - ning toojärel ühtinud taas irduvad suunas laiali mälestusi oma sissekaevunud nud loendamatutest tõelisustest. teineteisest nagu järgmise linnuparve eest, juurtest. See on nagu loominguski, kui satud et teha teed uuele ebakõlale sel päeval, Tunneleid vasakul, tunneleid paremal, selliste vastukajavate, helisevate nägemus­ mil päev viibib, ja tiheneva helendusena, treppe ja platvorme: maa sügavustes mü­ te kohtadele. mil linnuparve all laotuv on muutunud hisevad rongid, maa peäl autod ja kori- üheks tardunud hämarusest ainiti helen­ dorlinnade turgudel ja platsidel furgoo­ Hall udumüür varjab maad. Midagi silmi­ davasse avarusse ulatuvaks kõikekatvu- nid, mida ei ole kunagi ümber registreeri­ tut, kurti ja tumma. Ei värve, ei piirjooni, seks, - tud ega edasi müüdud, - tolmav, haisev ja ei sihti, ainult värvitut hingamist. ...Tiheneva helenduselftAtl'^lj^da,'* pealetükkiv, aga nii kui asjatu kahetsuse Hingamist, kus linnud kannavad su et äärepoolused on sind'võõrutanud tei viiv kõnnivad sulle vastu inimesed, häs­ väljahingamise õunapuude taha, - neteisest, - selleks, et sünnitada alati uus ti riietatud ja lõhnastatud, nagu kaunis­ Mil ilm on pöördunud ning tuul on kooslus ja valmistada alati uus vaatenurk^ tused Bachi adagio'des, ilma konfrontat­ tõusnud, mil homne ning ülehomne saa­ nagu oleksid sa õppinud lendama, mil­ sioonideta. vad olema erinevad, mil hommikud ja le ajal midagi juhtub, teades, et just seda õhtud vahetuvad otsesuunas teineteiseks, ei juhtu, kuna juba kõige varasemas Ju ongi nii, et ükskõik milliste kompleks­ ning mil hämarusest hämarusse jätkub nist peale on nähtamatu lt-tei sete iseloomudega küllastumiseks on vaja tähelepandamatu sulgede vihm, - mida oleks tahtnud näha algusest peale ja lähiümbruskonna aistimist, kehaliigutus­ Hilja uinununa ärgata vara, et süüda­ mis on esimese märkamise hetkeLj»* te ühinemist meeleliigutustega, vaistmise ta alati uus tuli ja valmistada uus hom­ nud juba nii kaua, et järelprr^ajiuk-eer—" äärmist jõulisust. Ei või peatada tõlgitsus­ mikusöök ning istuda uue aknalaua ta­ vähene - vähene, mÜjiHroppedeg juured ja te ja määratlemiste voolu, ehkki igapäe­ ha kiirustamata, nagu oleks aega hetke ladvad omüJadtl^Hlheks ruumist ruumi vases elus ei mõtle peaaegu kunagi nii sil­ jaoks, mil midagi juhtub, teadvustades, et ulatuvaks kocjsluseks - ja mille järel ühti-. matorkavalt argiste nähtuste kaudu, vaid just seda hommikul enam pole, kuna ju­ nud taas irduvad teineteisest, nagu irdu- mõtleb, kuidas uuristada edasi oma rada ba kõige varasemast tunnist peale on näh-* vad üksteisest lennukid järgmisel lennu­ selles jidus või ... kuidas ületada teetöid tamatult toimunud see, mida oleks taht­ väljal, et teha teed teisele lennuväljale sel nagu Kosovo väljasid? nud näha algusest peale ja mis on esime­ päeval, mil päev viibib,"ja muutuda üheks Mõnedes sadamates, mõnedel faar- se märkamise hetkel toimunud juba nii eri aegade suunas laialipillutatud pesajä***"* vaatritel, nõiaringe, kus tuletornide val­ kaua, et järel on ainult see tühine, mil­ - alati erinevate lindudejye«?miate*smõtteid' gusvihud sind hetkeks igast suunast ere­ le lõppedes valgus ning udu on ühtinud õunapuude" taha. dalt valgustavad. Meeter tagasi, mere tu­ üheks varjutuks maast taevasse ulatuvaks " me pimedus, kümme meetrit edasi, lam- helenduseks, kus õunapuud seisavad tar­

16 muusika 10/04 KONTRAPUNKT Keelpillimängust, muusikaharidusest ja konkurssidest Vestlevad Mari Tampere-Bezrodny ja Toomas Velmet

Toomas Velmet: Kui kolleegid suvel kok­ ku saavad, siis räägitakse kõigepealt ilmast ja seejärel muusikast. Teie peda­ googiline kogemus ja geograafiline haare on suur, hõlmates nii Euroopa Liitu kui ka naabrit ida poolt ehk Venemaad. Ilm siin Eestis on tänavu nutune, milline on seis eesti muusikahariduses teie tegevu­ se aluselt seiratuna? Või ehk täpsemalt: kui võrrelda Venemaa, Soome, Lääne- Euroopa ja Eesti riiklikke muusikahari- dussüsteeme, siis millest te alustaksite? Mari Tampere-Bezrodny: Meile kõigile on teada tõde, mida Gunnar Äärma on juba aegu tagasi öelnud, et me põeme globaalset eetika- ja kunsti-, sealhulgas muusikakunsti kriisi. Siin ei ole midagi parata, me peame lähtuma reaalsusest. Seetõttu näen ma meie ülesannet, mitte kaotada, vaid alal hoida neid väärtusi, mida oleme näinud muusika kui kunsti parimal õitsenguajal.

Vaheküsimusena: Kas Gunnar Äärma öeldus ei peitu midagi ajalooliselt väga järjekindlat, nii on ju alati hinnatud möö­ dunut? Loomulikult toimub areng laineliselt nagu kõik eluprotsessid, aga tema nägi asju lä­ bi ja sügavamalt, mida meiegi püüame õp­ pida.

Kas te püüaksite seletada, miks see nii on, kui on? Kui oleks võimalik Aarmalt küsida, siis, ma arvan, saaks selge ning konkreetse vastu­ se. Mina võin registreerida ainult tendentse ning suundi, kuhu asjad liiguvad. Olles näi­ "Kunsti on võimatu mõõta, kiiremini-kõvemini-täpsemini ei ole veel kunst," väidab Mari nud ja tajunud teatavaid kõrghetki, tajun ja Tampere konkurssidele mõeldes. Ometi nõuab tänapäev interpreedilt neist "võidu­ ajamistest" läbi käimist. Ema ja tütar, Mari Tampere ja Anna-Liisa Bezrodny Moskvas näen kogu inimtegevuse kontsentratsiooni Suure Teatri ees. raha ja võimu suunas, mida hindan kui al­ lakäiku. Kunst viiakse vägisi, jõuga ärisea- duste raamidesse. Seda ma nimetaksin vä­ getust järeldusi teinud. Lühidalt välja öel­ ei baseerunud makstaval või ka saadaval ra­ gistamiseks, ja ka haridus, milleni me veel des, midagi paremat ja süsteemsemat, kui hal, vaid tööl ja andel. ei ole jõudnudki, kannatab samaväärselt. möödunud sajandi kolmekümnendatel loo­ Kunstiharidus, mis peaks ju ideaale püsti­ di nüüdseks kaardilt kadunud Nõukogude Kas tänasel Venemaal, täiesti teises po­ tama, liigub proosalises ärimaailmas, vaa­ Liidus, ei ole olemas. Loomulikult räägin liitilises keskkonnas on see Nõukogude tamata headele kavatsustele. Kui nüüd lä­ ma poliitilisest kontekstist välja kistud ter­ Liidu pärand säilinud ja funktsioneerib heneda muusikaharidusele, siis tõepoolest viklikust riiklikust muusikaharidussüstee- endiselt? olen ju laias maailmas palju näinud ja ko­ mist, algõpetusest aspirantuurini välja. See Ajalooline baas on niivõrd vägev, et polii-

muusika 10/04 17 tilised vapustused ei suutnud seda lõhkuda vastupanu teed? ja praeguseks on halvemad ajad juba möö­ Loomulikult ei mõju see meie erialale hästi Aga meie mure on ju Eesti. Mis meil toi­ danik. Võib-olla tulemused ei ole hetkel ja vähe sellest, ka paljud pedagoogid loo­ mub? nii vägevad kui viiskümmend aastat taga­ buvad muusika kui kunsti püsiväärtustest, Me peame enesele teadvustama seda eri­ si, kuid süsteem on suudetud säilitada ning tulles vastu kergesisulisele maitsele. Mina alast õnne, mida me oleme saanud nõu­ talentidest puudust ei tunta. Kümme aastat näen oma ülesandena vastupidist kasvatus­ kogude ajast, ja seda mitte alahindama. alg- ja keskharidust pluss viis kõrgharidust tööd. Võib-olla ma tekitan protesti, tsitee­ Eelkõige puudutab see poliitikuid, kes ja kaks aspirantuuriaastat võrdub 17 aastat. rides Leninit: "Kunst kuulub rahvale", mis kriipsutavad kõik läbi ja ei mäleta midagi. tegelikult jätkub sõnadega: "... rahvas tu­ Meie püüame ja olemegi suutnud küllalt Kui Eesti on maailma muusikakeskus - ja leb tõsta kunsti tasemele", millest üldjuhul palju säilitada. Teisest küljest on Euroopa me oleme ju selles veendunud -, teeme on vaikitud. Ma ei meelitaks rahvast tingel- meile toonud lahtised uksed avatud maail­ siis auringi ümber Eesti, st jätkame küsi­ tangeliga, vaid pakuksin püsiväärtusi. ma ja iga noor inimene peaks seda võima­ musega Soome muusikaharidusest. lust maksimaalselt kasutama. Küsimus on, Soomes on palju head. Üheksakümnendal Kuigi mulle tundub, et soome muusika­ mis ajal ja mil määral seda teha? Sest toetu­ aastal, kui me Igoriga (Bezrodnyga) kultuur ja muusikaharidus ei põe eriti, ot­ des maailmas nähtule ja kogetule, võin öel­ Sibeliuse Akadeemias alustasime, oli hästi se vastupidi - õitseb. da, et meil siin on väga tugev õpetus võr­ sümpaatne soomlaste individuaalne lähene­ Jah, see on omamoodi unikaalne näh­ reldes enamiku Euroopa muusikakõrg­ mine diplomieksamitele. Üliõpilane võis ek­ tus, et selles nii nimelisel (fin land) kui ka koolidega. Euroopas levinud pedagoogi­ sami sooritada siis, kui ta selleks valmis oli. geograafilisel ääremaal on sedavõrd õitsev ka mentaliteedis on mingi analoogia prae­ Teisest küljest soodustas see süsteem teata­ muusikakultuur, kus kategooriate väärtus­ gu hästi moodsate projektiorkestritega. Nii vat lõtvust suhtumises õppeajasse ning see tamine on täpselt paigas ja teadvustatud. nagu üle maailma kokku korjatud andekad võis igavikuliselt pikeneda. Kohustuse puu­ Teatavaid tagasilööke siiski esineb, nüüd ka artistid ei ole veel orkester, pole klassitäis dumine ei tekita üliõpilastes ka erilist ek­ Sibeliuse Akadeemias; aga nagu meie vest­ andekaid õpilasi veel koolkond. See menta­ sami sooritamise vajadust ning vähem si­ luse alguses öeldud, elu kulgeb lainetades, liteet ei soodusta küll kunagi tõsiselt võeta­ hikindla kontingendi puhul tekivad ko­ jääb loota, et loksub sealgi jälle paika. Ütlen va kunsti kordumatute sügavuste omanda­ he probleemid. Sibeliuse Akadeemia noor­ õtse välja, et kandlemäng ja viiulimäng on mist, mis kannaks endas väärtustatud infor­ teosakond ei ole päris seesama, mida meil erineva tausta ja erinevate nõudmistega eri­ matsiooni. tuntakse muusikakeskkooli nime all, aga alad, mida ei tohiks vägivaldse bürokraatia­ hea on see, et seal õpetavad akadeemia õp­ ga üheks tasandikuks siluda. Minus on tekkinud jäine ohutunne, et pejõud. Selline side on meil siin peaae­ meie Eesti muusikaharidussüsteem võib gu kadunud ja see ei ole hea. Teine prob­ Aga kuidas on lood Hispaanias? kokku variseda. Põhjuseks riiklike õppe­ leem on praeguseks tekkinud seoses selle­ Pilt, mida ma näen Hispaanias, on häs­ kavade alusel töötavate "huviala" muu­ ga, et Soome konservatooriumidest (kesk­ ti mitmekesine, tegelda tuleb alates 14-15- sikakoolide ehk kogu süsteemi baasi astme koolid) on saanud omapärased hüb­ aastastest üliõpilasteni ja ka juba oma eri­ finantseerimise ja kõigest sellest tulene­ riidid. Igas sellises üksuses on nüüd pooleks alal töötavate professionaalidega. Viimaste va asetamine omavalitsuste kõhnadele keskastme kool ja meie mõistes nn raken­ hulgas on väga erineva kooliga inimesi, õlgadele. duskõrgkool. Sellega on muusikakõrghari- kes õppinud kõrgkoolides üle kogu maail­ Teil on õigus. dus nagu üle maa hajutatud, kuigi Sibeliuse ma - põnev seltskond igatahes. Veel kord Akadeemia esialgu ikkagi säilitab oma kõrg­ võin selle põhjal absoluutselt kindlalt kons­ Mida tuleks teha, et tagada selle hetkel taseme. Kõige enam on süsteemi rikkunud tateerida, et kusagil maailmas ei ole mida­ veel fanaatiliselt töötavate kõrghariduse­ bürokraatia, st puudub elastsus, aga anded gi paremat välja mõeldud kui vene keel- ga pedagoogide töö tulemuslikkus, keda ei allu ju bürokraatiale, nad lähevad kaotsi. pillikool ja vene muusikaharidussüsteem. tasustatakse mitmeid kordi alla riigi kesk­ Tüüpiline pedagoogiline lähenemine maa­ mise, et säilitada meie rahvuslikku muu­ Milline on selles hariduspüramiidis si­ ilmas on pinnapealne talentide otsimine ja sikakultuuri? de algastmega, teatavasti on ju Soomes nende tulemustele rajatud reklaam ning sel­ Seda väidet võib laiendada kogu süsteemi­ hästi arenenud muusikakoolide võrk? lelt pinnalt isiklik karjäär. Sihikindel süvitsi le, st kogu rahvuslik muusikakultuur ja ka Ega garanteeritud sidet ei ole, aga nõuded minek on seal võõras ning seetõttu on mul tema tulevik püsib pedagoogide fanatismil, sest ka Muusikaakadeemia õppejõudude on ühtlustatud ja kehtivad riiklikud õppe­ huvitav nendega tegelda ja tundub, et hu­ töötasu on ju naeruväärne. Meie koormu­ kavad. Alati on ka võimalik õppida muusi­ vi on vastastikune. Õpilaskontingent on kii­ sed on kaks korda suuremad kui Sibeliuse kat huvialana samades õppeasutustes ning resti arenev ja asjast huvitatud. Mulle näib, Akadeemias ja palk on 15(!) korda väik­ pean lisama, et üldiselt on tase tublisti tõus­ et toimub teatav ärkamine. Kui siiani oli sem. Seda on vaja teada ja teadvustada. See nud nendel erialadel, kus on rakendunud Hispaania esindusorkestrite artistidest ca kõik algab kunsti väärtustamisest riiklikul nn vene kool, eelkõige puudutab see minu 70 protsenti välismaalased, siis nüüd võib tasandil, mis meil ei ole mitte lihtsalt puu­ eriala ehk laiemalt keelpilliõpetust. selgelt tajuda orientatsiooni kohalikele pro­ dulik, vaid puudub absoluutselt. Raha ja fessionaalidele. Muusikaharidussüsteem on võim iseenesest ei ole väärtus, kui puudub Kui õpilasel ja tema vanematel on näiteks seal aga äärmiselt bürokraatlik, ma julgek­ valida, kas õppida kitarri või löökpille po- emotsionaalne haritus ja püsiväärtustel ba­ sin isegi väita, et see oleks nagu välja mõel­ seeruv kultuur. pi-džässi osakonnas või keelpilli või kla­ dud kunsti hävitamiseks, nii nagu seda suu­ verit range õppekava alusel, siis reeglina natakse peaaegu kogu Euroopas. minnakse ju populaarsema ja kergema Kes seda peaks teadvustama meie de­

ls muusika 10/04 mokraatlikus kodanikuühiskonnas? edasine viies maailma linnas. Anna-Liisa va­ Raske vastata. Mulle tundub, et nagu par­ lis Pariisi, seal esitas ta Sibeliuse viiulikont­ lament kehtestab endale töötasu, niisamu­ serdi ja pääses edasi Jaapanisse, kus toimu­ ti teeb ta ka seadusi endale, mõtlemata ül­ sid viimased kolm vooru. Jaapanis oli ko­ disemalt. hustuslik mängida Haydni C-duur kont­ sert ilma dirigendita, mille eest Anna-Liisa Kas meie muusikute aktiivsus selles küsi­ pälvis žürii üsnagi üksmeelse tunnustuse. muses on küllaldane? Järgmises voorus esitas Anna-Liisa Sibeliuse Mulle paistab, et muusikudki on selles kü­ ja Prokofjevi teise viiulikontserdi. Siin läks simuses lõhenenud. Ühed, kes kasutavad asi päris sportlikuks, kuna proovi ja esine­ tekkinud olukorda vähem või rohkem edu­ mise vahele jäi kaks tühja päeva ja lisaks kalt isiklikes huvides, ja teised, kes tajuvad sellele ei soovinud žürii täiesti ootamatult küll olukorra tõsidust, kuid ka oma võime­ kuulda orkestri vahemänge, mis on kunstist tust asju parandada, aga vähemalt hoidu­ rääkides juba enneolematu absurd. Peale vad karu kraavi lükkamisel kaasa aitamast. selle veel range liikumiskeeld kahe teose Tänapäeval on aeg niivõrd tihenenud, et vahel ja muud ebainimlikud raamid esine­ oma erialale pühendunud inimene ei ole misel, mida kontserdipraktikas kunagi et­ võimeline harimatuse tuuleveskitega võitle­ te ei tule. Sellest ka minu assotsiatsioonid ma. Samuti ei ole meie haardeulatuses es­ hobuste võiduajamisega. Viimasesse vooru teetiliselt harida sellest haridusest ilma jää­ ehk kuue hulka Anna-Liisa siiski ei pääse­ nud noorpoliitikuid, jääb üle ainult neid nud, mida ma ka eriti ei kahetse, sest sinna haletseda ja murelikult tulevikku vaadata. pääsenud olid euroopaliku kultuuri jaoks sedavõrd võõra ja vastuvõtmatu maneeri­ Kuidas hindate Eesti tänast muusikaelu? ga esinejad. Idamaist päritolu muusikute fi­ Vastuoluliselt. Ühelt poolt on väga häid ligraansest tehnikast ja täpsusest hoolima­ noori ja ka küpseid muusikuid, kellel on Anna-Liisa Bezrodny finaali jõudmine ta jääb õhtumaise muusikakunsti kujundite väga limiteeritud võimalused ennast teos­ 2. Sendai rahvusvahelisel konkursil on ring neile ikkagi võõraks. tada, ja teiselt poolt võib näha briljantselt suur saavutus. reklaamitud-müüdud, aga sisutühise preva­ FOTOD ERAKOGUST Vaatamata kõigele on tegemist suurepä­ leerimist. rase saavutusega ja sellest põrgust on ju väljutud võitjana? Annaks jumal meile oskust neid asju õi­ Igal juhul oli see karm, aga äärmiselt vajalik gesti hinnata. lustandriks, kus ei puudu omad "mafioo­ kogemus. Konkursiks valmistumine, nõu­ Eriti raske on seda teha poliitikutel-juhti- sod", seda enam, mida suuremad on auhin­ tud tohutu programmi omandamine ning del, kui nad annavad hinnangu iseenese ha­ narahad. Kui oleks võimalik midagi kuns­ selle tippviimistlus on alati kõige olulisem. rimatuse baasilt, usaldamata spetsialiste. tile soodsamaks muuta, siis võib-olla mitte Meie puhul on see saavutus veel eriti väär­ järjestada muusikuid nagu hobuseid hipo­ tuslik, kuna puudus ju tänapäeval nii oluli­ Viimase saja aasta jooksul on muusika- droomil, vaid leida-avastada talente, keda ne toetav käsi žüriis, mis tähendab, et min­ maailm lahutamatult seotud konkursside­ just nimelt toetada ja soovitada. Kuid see gid Anna-Liisa omadused olid neile üheselt ga ja nähtus kasvab laviinina. Kas see on jääb ikkagi unelmate maale. Kunsti on või­ mõistetavad, vaatamata žüriiliikmete sise­ areng või taandareng? matu mõõta, kiiremini-kõvemini-täpsemini mistele rivaliteetidele. See on ju igavene küsimus esimesest selle­ ei ole veel kunst. sarnasest konkursist alates ja alati on vastus Mis on järgmised ettevõtmised sellelt teada, et tegemist on kahjuliku, aga parata­ Iseenesest hargneb siit järgmine küsimus pinnalt? matu nähtusega. Möödunud sajandi kuue­ meie noore viiulikunstniku Anna-Liisa Oleme nüüd järgmisteks katsumusteks val­ kümnendail aastatel pöördus rühm tipp­ Bezrodny võitlusest karmis konkursside mis, suure kogemuse võrra rikkamad ja sel­ muusikuid, nende seas Yehudi Menuhin, maailmas? les maailmas mitte enam nii tundmatud; Glenn Gould jt, isegi appikarjega UNESCO Anna-Liisa jõudis tänavu kevadeks kahek­ kuid eelkõige õpib Anna-Liisa Londonis poole, et lõpetada see sport, kuid tulemus­ sa parema hulka 2. Sendai rahvusvahelisel Guildhalli koolis ja on vaja sooritada eriala teta. Ühelt poolt toob see kokku ja tõstab konkursil Jaapanis. See saavutus on kind­ eksam soolokontserdi näol. orbiidile andekaid ja võimekaid muusikuid, lasti suurimaid, milleni eesti viiulimängijad tekitades rohket publikuhuvi, samas ta­ kunagi on maailmas jõudnud. Esiteks oli Tänan ja soovin edu. pab loomingut, kunsti ja õrnemaid andeid. see konkurss igast aspektist erakordne, nii Need on ühe mündi kaks külge. Kunagi oli oma kestuselt kui ka programmilt; erakord­ PS. Ajakirja ilmumise ajaks on Anna-Liisa nendes üritustes ka midagi õilsat ja üllast, selt raske kavaga viiest voorust(!) koosnev Bezrodny edukalt sooritanud eriala eksa­ kui maailmakuulsad üldtunnustatud muusi­ konkurss, mis hõlmas ainult kontserte or­ mi Londonis Guildhall School of Music kud püüdsid omakasupüüdmatult noori an­ kestriga. Möödunud sügisel alanud kon­ and Dramas ning võistelnud välja preemiad dekaid inimesi toetada ja aidata. Aja jook­ kurssi alustas üle 200 osavõtja kogu maail­ Hattor Foundationilt ja Myra Hess Trustilt. sul on konkursid muutunud järjest sportli­ mast. Esimene oli salvestusvoor, see toimus kumaks ja julgen väita, et ka klannide võit- juba möödunud sügisel ja sellele järgnes

muusika 10/04 19 RUBATO Juudi soost kaupmehe poeg, iseõppija, väljanaerdu. Uus- Viini koolkonna rajaja, dodekafooniatehnika formuleerija. Tagakiusatu, emigrant. Enne surma surnuks peetu (1946. aastal viibis astmast tingitud südameataki tagajärjel kliini­ lise surma seisundis), vahetult pärast surma vaimus tapetu (1952. aastal ilmus Pierre Boulezi artikkel "Schönberg on sur­ nud" - dodekafooniku kogemustepagas kuulus likvideerimi­ sele). Ükski riik, kogukond või kirik ei olnud pahupidipööraja Schönbergiga päris samal lainel, omaks pidasid teda vaid omaksed. Mõtlema panev Arnold Schönberg 13. september 1874 Viin - 13. juuli 1951 Los Angeles

ui mu isa suri, olin peaaegu kahe­ nas astma, siis mõjus kliima kohutavalt. gis. Ta oli ka suur tennisehuviline ja har­ kümnene. Selles vanuses ollakse Aasta pärast läks ta Los Angelesse, sealne rastas seda 68. eluaastani; tenniseturniiri­ Küsna täiskasvanud ja saadakse juba kuumus ja kuivus mõjus ta tervisele suu­ dele, kus mu vend Ronnie osales, elas ta paljust aru, enne viieteistkümnendat elu­ repäraselt, aga teisalt valitses seal ka kul­ kirglikult kaasa, leiutades isegi omalaadse aastat ollakse alles laps ega taibata suurt tuurilises mõttes peaaegu kõrbekliima. sümbolsüsteemi, mille abil mängu regist­ midagi. Seega oli mu elus neli-viis aastat, Ja ta õpilastel puudus etteval­ reerida ja hiljem analüüsida. mil, õppinuks ma muusikat, võinuksin mistus, nad ei olnud maailma Ta oli isa, kes osales meie vägagi palju selgeks saada. Aga mina olin parimad, nad tahtsid lihtsalt elus, kes oli meie elus alati tavaline koolitüdruk; ja tema tundis huvi, muusikat õppida ja paljudel kohal, ja ehkki ta andis üli­ millega ma tegelen, kuidas arenen. Selles ei olnud plaaniski heliloojaks koolis kuusteist tundi näda­ suhtes oli ta täiesti tavaline isa: hoidis mu saada. Aga ma ei usu, et elu las, ehkki sulgus oma kabi­ kooliskäimisel silma peäl ega lubanud õh­ Ameerikas oleks mõjutanud ta netti, ei tekkinud meil eales tul kojutulemisega hilja peale jääda. Seda, muusikalist väljendust; kui, siis tunnet, et meid ei ole tema et mu isa on väljapaistev helilooja, et tal mõjutas maailmas toimuv te­ jaoks olemas. on muusikaloos tähtis koht, teadsin ju­ da tekstide ja teemade valikul; Esimesena kutsus teda ba lapsena, ma mõistsin seda vaistlikult, näiteks "Ood Napoleonile" Euroopasse tagasi minu tea­ tolle imetleva suhtumise põhjal, mis te­ või "Varssavi ellujäänu", kus da Hans Rosbaud, kes ju­ da ümbritses. Tal oli ka kodus suur auto­ ta kasutas türanni- ja natsis- hatas ka ooperi "Mooses ja riteet, aga see ei tuginenud võimule, vaid mivastaseid poleemilisi tekste. Aaron" esiettekannet 1954. meie teadmisele, et ta on tähtis, ja tähtis Nõndanimetatud naasmine to­ Kui sa sirgud, suureks aastal Hamburgis. Isa vastas, nimelt selle sõna õiges tähenduses: tema naalse helikeele juurde ei ku­ saad... Arnold Schön­ et pöörduks suurima hea­ andis midagi maailmale. juta endast tegelikult mingit berg tütre Nuriaga. meelega tagasi Euroopasse, Mõistagi vajutas Ameerika ta elule naasmist, sest ta päris viimased õhkkonda, mis tema muusi­ oma pitseri. Enne Saksamaalt lahkumist teosed on dodekafoonilised. Liiati ütles ta kale soodne, samas aga on ta arvukas pe­ töötas ta kompositsioonikateedris, mis alati, et tegu on valikutega, mis sünnivad re jõudnud Ameerikas harjuda mugavus­ toona oli olulisemaid maailmas. Ferruccio hetkeolukorrast lähtuvalt: tahtis, kirjutas tega, mida sõjast laastatud Saksamaal eest Busoni mantlipärijana juhendas ta Berliini tonaalselt, vastupidise tahtmise korral ka­ ei leia. Ent oli muudki, mis tegi ta ette­ Kunstide Akadeemias meistriklassi, kuhu sutas dodekafoonilist kirjaviisi. vaatlikuks: isa oli juba eakas, poliitiline saabus heliloojaid kõikjalt üle maailma. Isana oli ta väga hoolitsev ja kohuse­ olukord ebakindel. Minu meelest ta kar­ Ameerikas muutus olukord drastiliselt. tundlik, aitas meil koduseid ülesandeid tis, et satub Euroopas endistviisi natsismi Esimesel aastal New Yorgis ja Bostonis lahendada, tahtis teada, mida koolis õpe­ ja antisemitismi ilminguile, ja tal oli õi­ oli tükk tegu, et leida inimesi, kes tahak­ tatakse, ja kuidas, ja lisaks mängis meie­ gus! Hiljem veenis ka Viini linnapea teda sid tema juures õppida, ja kuna teda pii­ ga. Oli õhtuid, kui kogu meie pere män- tagasi pöörduma. Ameerikas mängiti teda

20 muusika 10/04 tollal väga vähe, ülikoolist oli ta pensio­ mida iseloomustab suhtlustasandite kihis­ nile läinud, ta eraõpilased olid äärmiselt tuste tihedus), pedagoogilises tegevuses, keskpärased - Euroopasse naasmise mõ­ teoreetilistes töödes. Ta huvide univer­ te tundus talle väga ahvatlev. Ja küllap ta saalsus - helilooja, kunstnik, kirjanik - olekski selle teoks teinud, kuid vanus ja haakub ta inimliku haardega: Schönbergi hädine tervis ei lubanud. Kui Hermann pärandi lehekülgedelt õhkub tulisust, Scherchen ja Wolfgang Steinecke teda keelemängud, kahemõttelisus ja mõnu­ 1951. aastal kutsusid "Tantsu kuldvasi­ lev iroonia lükkavad ümber "karmi" pil­ ka ümber" ettekandele, jäi tema nõus­ di poleemilisest ja endasse süüvinud au­ se, kuid arst keelas sõidu ära. Mina ar­ torist. van, et suutnuks ta reisivintsutustele vas­ Kõrvu uurimisvaldkondade eklektili­ tu panna, siis ehk, nähes seda entusias­ susega, mis suunas Schönbergi teoreetilisi mi, kuulates oma muusikat interpreetide formuleeringuid teaduse vallas, tuleb rõ­ esituses, kes seda mõistsid ja armasta­ hutada moraalset vastutust, millest ta ju­ sid, jätkunuks tal elupäevigi kauemaks. hindus "elu alal". Juudiküsimus, mis ajen­ Viimastel aastatel tal lihtsalt ei olnud das nii mõnegi šedöövri sündi, ei piir­ enam elutahet. Darmstadtis toimuv hu­ dunud muusikalise väljundiga: kohustus vitas teda väga ning Rosbaud, Steinecke Milleks! FOTOD INTERNETIST ajaloo ees sai otsustavaks "A Four-Point ja Scherchen hoidsid teda sündmustega Program for Jewry" puhul, mis kiirest kursis. Äärmiselt pettunud oli ta aga siis, levikust hoolimata, ei jõudnud kuulja­ kui ameeriklased kohe pärast sõda hak­ te kõrvadeni. Kõigele vaatamata tõendas kasid Euroopas oma kultuuri tutvustama see, et Schönbergi pilk nägi kaugele, mär­ ning ehkki Schönberg oli Ameerika ko­ kas probleemi pakilisust ja aimas tragöö­ danik aastast 1941, pakkusid nemad väl­ koolid. Lõpuks otsustasime Viini kasuks, diat ette; samasugune selgeltnägija pilk ja Barberi, Coplandi, Menotti, Schumani sest nii koha, paigutuse, haldamise kui ka näikse suunavat ka Schönbergi kirjutisi, loomingut, teisisõnu ameerika heliloojaid, rahastamise suhtes oli pakkumine parim; mis käsitlevad poliitikat, majanduselu ja kes olid õppinud Pariisis ning olid tema arhiivi rahastab Viini linn ja kultuurimi­ sotsiaalküsimusi. raevukad vastased. Minu meelest haa­ nisteerium. Schönbergi intellektuaalset tegevust vas see teda väga. Tohutut rõõmu valmis­ iseloomustab mõtteviisi iseseisvus: täius­ tas talle aga üks läkitus, kus Dallapiccola Nuria Schönberg Nono liku iseõppijana säilitas ta voolude, moo­ kirjutas, et Itaalias on hulk noori heli­ dide ja publiku maitse kiuste sõltumatu­ loojaid, kes huvituvad dodekafoonilisest Arnold Schönbergi teise abielu kolmest lapsest va­ se. Sageli astus ta välja vähemuste õiguste muusikast, kes tunnevad ja armastavad nim; sündis Barcelonas veidi aega enne pere siirdu­ kaitseks, assimilatsioonile eelistas isolat­ Schönbergi teoseid. Ta näitas seda kir­ mist Ameerikasse. 1954. aastal tutvus Hamburgis he­ ja mulle ja mu vennale ja mina jään seda lilooja Luigi Nonoga; aasta hiljem nad abiellusid. On siooni. Loojana uskus ta vääramatult oma aidanud kaasa Arnold Schönbergi arhiivi loomisele; igavesti mäletama kui üht õnnelikumat võimetesse, olles täiesti teadlik lõhest, 1993. aastal asutas Veneetsias Luigi Nono arhiivi. hetke oma isa elus. mis haigutab väärtuse ja edukuse vahel, ning ehkki ta ümber valitses mõistmatus, Kui meie ema suri, kinkisime kogu Võrratult suur panustas tema järjekindlalt mõistmisse ja Schönbergi pärandi - raamatukogu, käsi­ "Kõigi aegade suurimaid meistreid, loo­ erisusse kui loomingus esmatähtsaisse. kirjad, kirjavahetuse - Lõuna-California ja, keda pole võimalik ületada, sest temas "Komponeerimine kujutab endast ülikoolile. Arnold Schönbergi Instituudi kehastub kogu ajastu muusikaline tar­ peamiselt oskust leiutada muusikaline jaoks ehitati eraldi hoone ning kaksküm­ kus ja tunnetus; üks neid, kelle loomin­ mõte ja leida sellele adekvaatne kujuta­ mend kolm aastat tegutses see ülikooli gust ei kujune pelgalt jääva imetluse, vaid misviis." Ühest küljest seab too seisukoht juures arhiivi ja uurimiskeskuse staatuses. ka pingsa mõttetöö ja innuka jäljendami­ esiplaanile loogika ja tehnika, arhiveeri- Ühel hetkel otsustas aga ülikool, et ku­ se objekt." des 19. sajandi heliloojatüübi, südameku­ na instituut "ei too raha sisse", pole seda Neid Hugo Riemanni mõtteid Bachi julise ajudeta olevuse, teisalt jaatab vahe­ mõtet ka hoida. Vastavalt lepingule, mil­ kohta kordas Alban Berg 1930. aastal tut, "välgatavat" inspiratsiooni, mis eos- le me arhiivi annetamisel olime sõlminud, seoses Arnold Schönbergiga. Järgnevail tab muusikalise mõtte kui koguterviku võttis ülikool endale teatavad kohustu­ kümnendeil leidis öeldu kinnitust. Ning - seega ei tekita Schönberg ratsionaalsuse sed; nende täitmata jätmisel oli meil õi­ jätkates nüüd omakorda sellist tsitaati­ ja intuitsiooni vahele dialektilist vastuolu, gus arhiiv mujale toimetada. Kui me seda de kõrvutamist, öelgem Schönbergi koh­ vaid ühendab nad kokkukuuluva sideme­ mainisime, kõlas vastuseks, et tehku me ta seda, mida ta ise on "Harmonielehre" ga, tõsiasi, mida peaks meeles pidama nii kärmelt, neil on hoonet vaja. Nii me and­ pühenduses prohvetlikult lausunud ta loomingu esitamisel kui ka kuulamisel. simegi teada, et saadaval on arhiiv, mille Gustav Mahleri kohta: "Ta oli võrratult väärtust hinnatakse 50 miljonile dollari­ suur." Anna Maria Morazzoni le; paljude soovijate hulgas oli New York, "Võrratult suur" ja mõtlema õhutav tekstid lühendatult vahendanud Berliin, Haag ja mitmed Ameerika üli- on Schönberg muusikas (eeskätt kõlas, Mailis Põld

muusika 10/04 21 MEDITATSIOON Muusika, pilli ja isiksuse harmooniline kolmnurk AJLLXJ"! VJ ULXX v/OXlJL CvG. övt^XXXXIXciXXXXXlicA»

TOOMAS SIITAN Conrad Sternmann (1951) on tänapäe­ lastel oli täiesti ükskõik, mida Pariisis va hinnatumaid plokkflöödivirtuoose, tehti, nemad tundsid ainult oma muusi­ kes 1982. aastast tegutseb ühes tähtsai­ kat. Meie teeme aga seda kõike korra­ mas vanamuusika õppeasutuses ja uuri­ ga. Me oleme muusikas väga tähelepanu­ misinstituudis, Baseli Schola Cantorumis. väärsed olendid juba ainuüksi seetõttu, et Barokkmuusika kõrval tegeleb ta väga tahame kõike teha ja kõigest osa saada. põhjalikult ka vanema muusikaga, seal­ Õigupoolest tahaksin ma sellest tasapi­ hulgas vanakreeka muusikatraditsiooniga, si eemalduda ja tagasi tõmbuda: mu kõr­ mängides väga erinevaid ajaloolisi puhk­ geim ideaal oleks saada lõpuks selliseks, pille. Teisalt on ta aga ette kandnud palju nagu on üks traditsiooniline muusik, kes uut muusikat, ka rohkesti isiklikult tema­ mängib lihtsalt ja pretensioonitult oma le komponeeritud teoseid. muusikat. Usun, see oleks kõige ilusam. Ta annab regulaarselt kontserte ko­ Ja muusika algloomuse osas oli ka mul gu maailmas, eelkõige kooslustes nagu kaua illusioon, et on võimalik tagasi min­ Ensemble 415, London Baroque ning na muusikalise algallika juurde. Aga al­ oma plokkflöödiansambliga differencias. likas pole ju algus. Allikas voolab väl­ Tallinnas esines ta viimati agentuuri ja maapinnast, kus on kogu vesi juba en­ Festivitas Artium kutsel 29. juunil oma ne olemas. See, mis on maapinnas peidus, vanakreeka muusikale pühendunud an­ ilmub allikas lihtsalt nähtavale. Ja mind sambliga Melpomene ja me vestlesime te­ huvitab palju rohkem see, mis on seal sü­ maga pärast seda kontserti. gavamal. On need mingid üldkehtivad muusikalised seaduspärasused? On see ikka veel vana hea Rousseau pole klappe. Nii saab pill otsekui keha­ Tegeldes vanakreeka muusikaga, olen vaim, mis meid ka täna ajaloolise muusi­ osaks, hingamise pikenduseks," ütleb näinud, kui suur osa muusikalistest sea­ ka juurde toob? tänapäeva hinnatumaid plokkflöödivir­ duspärasustest on täiesti orgaaniliselt tin­ Ma saan muidugi rääkida ainult iseenese tuoose Conrad Steinmann. gitud inimese kehaomadustest. Näiteks eest ja olen üldistamisega ettevaatlik, aga puhkpillide ehituses sõltub palju sõrme­ igasugune ajalugu huvitab mind tohutult dest, mis on olnud üksteisest ikka umbes ja on alati huvitanud. Olgu see siis muusi­ samal kaugusel. See tingib sõrmeavade nud näiteks barokiajastul elada, see ei hu­ kalugu, vana muusika või ajalugu üldse - asetuse, mis pole saanud aegade jooksul vitaks mind üldse. see, et ajalugu pole iialgi võimalik päriselt oluliselt muutuda. Sellised seosed on lõ­ hõlmata, on minu meelest lihtsalt lum­ puks kujundanud ka muusikateoreetilisi Sa esitad vanakreeka muusikat, mis sei­ mav. Vaata seda kas või poliitikas - mis­ norme, mille taga on ikkagi inimese keha. sab väga lähedal loodusele ning samuti ki uinub sada aastat kusagil ja siis lihtsalt euroopa muusika algloomusele ja süga­ murrab ühel hetkel välja, kui tema aeg vaimatele juurtele. Selle kõrval mängid Õieti ei tunne me ju muusikalisi allikaid on käes. Ja ma armastan väga ka paiku, 5. sajandist eKr. sa aga ka äärmiselt kunstipärast ba­ mis on täis lugusid ja kus ma võin tunda, rokkmuusikat. Võiks arvata, et pead neis Meil ei ole otseseid allikaid, aga tege­ et sealt on nii palju inimesi läbi käinud ja valdkondades lähtuma täiesti erinevaist likult pole neid ka Bachi muusika koh­ oma jälgi maha jätnud. Neid jälgi mööda esteetilistest alustest, või pole see nii? ta. Minu allikateks, minu musitseerimi­ käia on mulle alati olnud tohutult põnev. Oma isik ei jää ju kummaski mängust väl­ se lähtepunktideks on pillid, sageli vaid Aga miks on see praegu kogu ühiskonnas ja - mõlemas olen ma ise sees. Ka baro­ fragmendid, ja nendel on oma loogika. nii laialt aktsepteeritud, seda põhjustab kiajastu ise sisaldab ju täiesti erinevaid Pill mängib hästi siis, kui kõik tema tükid küllap mingi kauni korra tunnetus vanas muusikalisi keeli: inglise, prantsuse, itaa­ hästi kokku sobivad, ja esmalt on tähtis muusikas, millest hetkel puudust tuntak­ lia... Neid ei viljeldud omal ajal kuna­ leida üles pilli õiged proportsioonid. se. Korraprintsiibid kehtivad ju alati, aga gi paralleelselt ja igaüks neist loob täiesti Seejärel näeme, et pillid piiritlevad üsna neid vist ei suudeta tänapäeval ilma dis­ omalaadse muusikalise situatsiooni. Võib­ kitsalt ka meie mänguvõimalused: heli te­ tantsita nii selgelt näha. Distants võimal­ olla huvituti pisut üksteisest: prantslased kitamine, kõlavärvid, heli ulatus, see kõik dab alati paremini kohaneda, täpsemalt jälgisid mõnevõrra itaalia muusikat; vas­ on pilli konstruktsiooniga üsna ühemõt­ orienteeruda. Ise poleks ma sugugi taht- tupidist huvi polnud siiski sugugi - itaal­ teliselt ette antud ning ei jäta palju ruu-

22 muusika 10/04 enamasti seoses mitmesuguste projektide­ ga ning valdavalt on see minu sõpradest heliloojate muusika, inimestelt, keda ma väga hästi tunnen, - mind ei huvita enam mis tahes muusikateos. Vahel ka tellin teoseid teatud üritusteks, kui võin loota, et keegi võiks olla minu projektist inspi­ reeritud ning et sellest võiks sündida vil­ jakaid mõtteseoseid.

Aastal 1969 said sa 18-aastaseks. Kuidas sind puudutasid 1960. aastate lõpu mässuvaim ja näiteks Woodstocki festival? See oli tol ajal meie jaoks muidugi pea­ mine sündmus. Jimi Hendrix... Näiteks päeval, mil ta suri, saime teada oma güm­ naasiumi lõpueksamite hinded, aga need Vanakreeka muusikale pühendunud ansambel Melpomene esines tänavu suvel ka ei huvitanud meid üldse. See, et Jimi Eestis. Pildil (vasakult) Massimo Cialfi, Conrad Steinmann ja Luiz Alves da Silva, pildilt Hendrix oli surnud, oli tõeline katast­ puudub lauljanna ja harfimängija Arianna Savall. roof ja see läks meile palju enam korda. FOTOD FESTIVITAS ARTIUMI ARHIIVIST Tema oli meie jumalus. Aga muidugi ka The Beatles, Rolling Stones - see oli meie mi ei suvale ega spekulatsioonidele. Iseasi tavad ka nüüdisaegsed pillid - olen kaua tõeline muusika, mis kandis eneses meie muidugi, mida üks muusik sellest kõigest oboed mänginud -, aga ülemäärane me­ anarhistlikku loomust. Ka mina vihastasin teeb. haanika nende juures mulle ühel hetkel oma vanemaid kodus palju oma rokiimp- enam ei meeldinud. Ma vajan otsest lä­ rovisatsioonidega ja see lõi meie vahele Aga su vanakreeka muusika ansamb­ hedust pilliga, millel pole klappe, - füü­ pideva plahvatusmeeleolu. li kontserdil on kõigil muusikuil noodid silist kontakti pilliga. Parimal juhul saab puldil. Mis see on, mis seal kirjas sei­ pill niiviisi otsekui kehaosaks, hingamise Aga millist seost sa näed toonase koge­ sab? On see sinu läbikomponeeritud pikenduseks. Aga muidugi on kõik pillid muse ja oma praeguse tegevuse vahel, muusika või ainult improvisatsiooni alus­ surrogaadid ja kõige ilusam oleks laulmi­ mis on peamiselt seotud ajaloolise muu­ materjal? ne. Paraku ma pole laulja. sikaga? Võib-olla peaks rõhutama, et mis ta­ Ma olen end tundnud väga mõjutatud hes noodikiri on absoluutselt ebatäielik. Ometi oled sa ka laulmist õppinud. sellest astlast, mis selles muusika parimas Olgu see Händel või Vivaldi, Ockeghem Jah, pealegi erakordse meistri Kurt osas sees oli. Jimi Hendrix oli kindlas­ või Schubert, noodikiri annab vaid alus- Widmeri juures, kes andis mulle uut­ ti üks seda laadi astel kogu selles räpase karkassi, mida omal ajal osati muusikaks moodi tunnetuse sellest ja uudishimu sel­ rahamajanduse sebimises ja see puudutas teisendada. Noodikiri on skelett, mil­ levastu, kuidas saab kehaga helitekita­ mind väga teravalt. 1968. aastal toimus lelt puuduvad närvid, lihased, rasv - see mist mõjutada. Seda tarkust saan ma tä­ tegelikult tohutu murrang, uuenes kooli­ kõik on puudu. Parim oleks, kui ma ei na ka plokkflöödi õpetamisel kasutada. süsteem ja kogu ühiskond ning see andis peaks muusikat üles kirjutama, aga gru­ Häälepaelad, kõrisõlm jne on inimese meile äärmiselt olulisi kogemusi, oli just­ pis musitseerides on seda enamasti va­ muusikalise väljenduse universaalsed or­ kui mootoriks kogu meie tegevusele. ja, et me leiaksime omavahel ühise keele. ganid mitte ainult laulmise ja puhkpilli- Mis aga puutub vanasse muusikasse... Noodikiri on muusikalise kommunikat­ mängu, vaid ka näiteks klaveri- ja viiuli­ Tähtsaim, mis mul sellest ajast on jäänud siooni abivahend. mängu juures. Need seosed on mulle äär­ ja mis on mind mu tegevuses alati juhti­ miselt põnevad - see on nagu su enese nud, on ilmselt see, et ma pole kunagi ol­ Paljud tänapäeva muusikud alaväärtus­ olemuse maatriks. nud rahul sellega, mis lihtsalt noodipabe- tavad ajaloolisi pille, sina lähed nende ril seisab. Minu huvi on tõesti palju enam taaselustamisel aga ajaliselt tavalisest Milline on sinu suhe praeguse uue muu­ seda välja kraapida, mis on kõige sel­ palju kaugemale. Sa teed tihedat koos­ sikaga? le all ja taga. See on minu sisemine sund. tööd ka pillimeistritega. Mida sa nende Olen seda varem palju teinud, esmalt Mulle ei piisa lihtsalt olemas olevast, ma pillirekonstruktsioonide juures eelkõige peamiselt mässulise žestina vanemate ja tahan kogeda selle pinnast, huumust, mil­ otsid ja mida leiad nende juures sellist, autoriteetide vastu. Mulle on aga alati ol­ lest ta kasvab. Ja seda, kuidas ma muu­ mida nüüdisaegsete pillide juures ei lei­ nud väga põnev siseneda teiste inimeste sika puhul saaksin kõike lõpuks siduda du? muusikalistesse fantaasiatesse. Uus muu­ oma pilliga (või pillidega) ja oma isiksu­ Pean ütlema, et kõigepealt huvitavad sika pakub väljendusvahendite ja mõtte­ sega ning kuidas ma leiaksin tasakaalu mind tohutult pillid üldse. Peale selle aga viiside paljusust ja varem lasksin ma end kolmnurgas, mille tippudeks on muusika, peegeldab iga pill ka oma ajastut, selle nendest vist palju rohkem kaasa viia kui pill ja mina ise. vaimu, mentaliteeti, kultuuri. Mind huvi­ nüüd. Praegu esitan ma uut muusikat

muusika 10/04 23 UVERTÜÜR Tantsu ja muusika sünergia Intervjuu Pedro Carneiro ja Teresa Simasega VAHUR LUHTSALU

Käesolev vestlus leidis aset 12. augus­ meie arvates lüürilisuse, emotsionaalsu­ jem sõitsin seitsmeks aastaks Ukrainasse til, päev pärast Teresa Simase (tants) se etalon. Kiievisse õppima. Alustasin klassikali­ ja Pedro Carneiro (löökpillid) ette­ P. C: Lisaksin veel, et Xenakise ja se baleriinina, õppides Irina Kriptova, astet X Kuressaare Kammermuusika Bachi muusikat seob ka nende loomin­ Jevgeni Baukini jt õpetajate käe all Päevadel, mille raames kanti Kuressaare gut hõlmav matemaatiline kontseptsioon. Vaganova tehnikat. Sealt läksin edasi Linnateatris ette moderntantsuetendus Nii Xenakis kui ka Bach olid lummatud Moskva Draamakunsti Instituuti koreog­ Bachi ja Xenakise muusikale. numbrite maailmast ning pühendunud raafiat õppima. Tulnud tagasi Euroopasse, korrapära, struktuuri loomisele muusikas. kohtusin enda jaoks väga olulise õpe­ Kõigepealt tänan teid uudse ja huvitava Seetõttu tundus nende muusika kõrvuta­ taja Elisabeth Gibiat'ga, kes arendas sel etenduse eest. Tõtt-öelda ei ole ma sage mine etenduses igati loogiline. ajal välja uut, modernset tantsutehnikat. tantsuetenduste külastaja ning seepä­ Tantsuetendust ilmestab taustana Hiljem olen täiendanud end ka Merce rast ei meenu mulle, et oleksin midagi jooksev slaidiprogramm. Paljud arva­ Cunninghami instituudis New Yorgis. sellesarnast kontserdisaalis varem kuul­ vad, et need etenduse jooksul perioodili­ P. C: Minu isa oli muusik, mistõttu nud. Enne, kui asume sügavamalt lahka­ selt vahetuvad fotod on arvutimanipulat- minu klaveriõpingud algasid üsna varases ma teie kunsti ja eilset etendust, kirjel­ sioon. Tegelikult on need naturaalsed pil­ nooruses. Kuna olin väga püsimatu hing, dage, palun, kuidas sattusite Kuressaare did, mis kujutavad maad, lilli, varje jpm. siis vahetasin tihti instrumente. Mängisin festivalile? Inimesi eksitab see, et nad on pildistatud klaverit, siis tšellot ning lõpuks ka trom­ Teresa Simas: Pedro tutvus Kerstiga väga lähedalt. Ekraanile projitseeritud petit. Ükskord aga sattusin löökpillimuu- [Kersti Kirs, Kuressaare Kammermuusika abstraktsed fotod on vahend teatud mee­ sika kontserdile, millest sai pöördepunkt Päevade mänedžer] eelmisel aastal leolude loomiseks, võimendades tantsu ja minu elus. Kuigi olin trompetiõpingute- Tallinnas, kui toimus tema etteaste koos muusika sünergiat. ga jõudnud juba muusikakeskkooli tase­ ERSOga. mele, otsustasin siiski alustada ka seekord Hiljem avanes meil võimalus tutvusta­ Teresa, tunnistan ausalt, et olen üsna täiesti nullist ning minna üle löökpilli­ da talle videosalvestisi tantsuetendustest, võhik koreograafia alal. Siiski tekkis mul dele. Seitsmeteistkümneaastasena õnnes­ mida me kutsume ka multimeedia projek­ eilset etendust vaadates üks küsimus. tus mul taotleda stipendium õpinguteks tideks, millest Kersti valis välja eile õhtul Kas sinu tantsusammud on ette kavan­ Londoni Guildhall Schoolis, kus õppisin ettekandele tulnu. datud või on see laval toimuv improvi­ kokku neli aastat. Õpingud Londonis olid satsioon? määrava tähtsusega mu edasisele käekäi­ Teie moderntantsu programmi esmaet- T. S.: Tulenevalt muusikast on ette ka­ gule, sest võrreldes Lissaboniga ei olnud tekanne toimus 2001. aastal Londonis. vandatud mõned positsioonid, liikumis- Londonis mitte ainult paremad õpetajad, Kuidas see multimeedia projekt valmis? kujundid, emotsionaalsed seisundid, mil­ vaid seal toimus ka palju kontserte, võis Pedro Carneiro: Xenakis suri just samal, lel ma etenduse jooksul improviseerin. tutvuda paljude tänapäeva muusikaelu 2001. aastal. Soovisime selle tööga mee­ See tantsuetendus oli meie esimene koos­ suurkujudega, luua väärtuslikke sidemeid nutada ja esile tõsta tema elu ja loomin­ tööprojekt Pedroga, millele ma lõin ko­ muusikaringkondades jne, ühesõnaga gut, püüdes sügavuti minna mitte ainult reograafia ning tänu sellele ma ka avas­ - ideaalne kasvulava ühele noorele muu­ selles, kes ta oli heliloojana, vaid luua sel­ tasin end koreograafina. Tõepoolest, siin sikule. London on väga avatud vaimuga le teose kaudu ka temaga seotud filosoo­ on palju improvisatsiooni, kuid iga muu­ linn ning samasugune avatus, loomingu­ filine tasand. Xenakis ja tema looming sikaline pilt sisaldab ka oma kindlat tant­ line atmosfäär valitses ka koolis, kus ma on seotud paljude erinevate kultuuride­ susammude raamistikku ja reegleid. õppisin. ga ning teda on tugevalt mõjutanud ka Mui oleks õpingute ajast Londonis Sappho, kreeka poetessi värsid. Olete artistid, kelle loometeed on ku­ raske kedagi eriliselt välja tuua, sest olen T. S.: Oma etenduses kujutasime et­ jundanud mitmed kuulsad koreograa­ kõikidelt oma õpetajatelt saanud palju te dialoogi Xenakise ja Sappho vahel, kus fid, löökpillimängijad Ida- ja Lääne- väärtuslikke teadmisi ning näpunäiteid. Xenakis esindab kaasaegset, modernset Euroopas. Millised koreograafia- ja muu­ Kui rääkida sellest, kes mind muusiku­ kunsti ja Sappho, nagu arvata võite, süm­ sikakoolid ning õpetajad on teid kõige test on viimasel ajal mõjutanud, siis tur­ boliseerib meist ajaliselt kauget antiik­ rohkem mõjutanud? gatab esimesena pähe itaalia päritolu diri­ maailma. Bachi muusika meie etenduses T. S.: Olen tantsinud professionaalina gent Emilio Pomarico. Ta on muusik, kes on kui sild nende kahe, teineteisest kau­ paljudes tantsukompaniides ja ka üksik­ ei ole huvitatud sellest, et õpetada midagi gete maailmade vahel. Xenakis esindab üritajana viimased kaheksateist aastat. selle sõna kitsas tähenduses. Pigem soo- ratsionaalsust, korrapära ning Sappho on Alustasin õpinguid Lissabonis ning hil­

24 muusika 10/04 "Minu kasutuses olevate löökpillide arvu Õhk ja ruum tantsus: Teresa Simas. on raske öelda," arvab Pedro Carneiro. FOTOD INTERNETIST

menti, millel mängida tuleb, vaid kirju­ Mis on teie tulevikuplaanid koos või vib ta, et õpilane avastaks sõltumata kel­ eraldi? lestki teisest ise midagi ning eelkõige ise­ tab näiteks nii: "kõrge kõlaga, metalse P. C: Püüame jätkata koostööd Teresaga end. Pomarico on minu jaoks kui psüh­ tämbriga pill". Mina kasutan näiteks ta­ multimeedia projektidega ja üritame pi­ hoterapeut. Ta tundub olevat inimene, valisi köögipanne. Lisaks mängin etendu­ devalt täiustada nii seda, kui ka teisi meie kes suudab ja tahab vaadata teise inimese ses veel pekingi ooperist tuttavat gongi kavas olevaid etendusivaatamata selle­ sisse ning suhtub sinusse kui endaga ühel ja palju muid pille, mille loetelu siin ve­ le, et Teresa on hõivatud tööga tantsu- pulgal olevasse inimesse. Ta ei ole huvi­ niks pikaks. kompaniis ning ka minul on palju soo­ tatud laval näitlemisest, s^ow-tegemisest, Ja mis on mu lemmikinstrument? lo- ja ansamblietteasteid. Augusti lõpul mis on paraku omane paljudele dirigen­ Need on kõik mu lemmikud! tuli mul välja CD koostöös plaadifirma­ tidele, muusikutele, kes arvavad sellega ga Zigzag Territoire, millel mängin mit­ saavutavat oma muusikalised eesmärgid. Mida teate Eestist ja siinsest kultuuri­ meid Xenakise löökpilliteoseid. Sama Pomarico, olles muide Sergiu Celibidache elust? Kas teil on ka varem olnud kon­ firmaga soovin kunagi tulevikus väl­ viimane õpilane, on inimene, kelle elu takte siinsete tantsijate ning muusiku­ ja anda ka plaadi Bachi tšellosüitidega keskmeks on muusika. Tema sooviks on, tega? marimbaseades. et õpilastel tekiks isiklik side partituuriga T. S.: Kahjuks ei ole mul tihedaid kon­ ning kui teos on üksipulgi läbi lahatud, takte Eesti tantsijatega või kultuuriüri­ saavutada kõigutamatu usk oma interpre­ tuste korraldajatega. Üritasin võtta kon­ Kuidas teile meeldis Saaremaa pub­ teeringu esitamiseks. Kuigi mul pole am­ takti ühe festivaliga, et ka seal ette kanda lik ning millised on muljed Kuressaare mu olnud võimalust külastada Milanot, Kuressaares antud etendus, kuid paraku Kammermuusika Päevadest? kus tema kursused enamasti toimuvad, jäime oma pakkumisega hiljaks. T. S.: Olen meeldivalt rabatud, sest po­ siis need vähesed korrad, kui olen seal P. C: Kuna olen Eestis varem esine­ leks iial osanud arvata, et pealinnast nel­ viibinud, on andnud tohutu impulsi. nud, on mul hea kontakt teie suurepärase ja sõidutunni kaugusel olevas Kuressaares helilooja Erkki-Sven Tüüriga, kelle teost on sedavõrd kõrgetasemeline kultuurielu. "Ardor", kontserti marimbale ja orkestri­ P. C: Mui on tunne, et Eestis on kul­ Pedro, mitut löökpilli sa mängid ja milli­ le, ma sageli esitan. Samuti tahaksin oma tuurielu tihedalt läbi põimunud kogu ne neist on sinu lemmik? Eesti kontaktidest esile tõsta Olari Eltsi, ühiskonna elukorraldusega. Minu kodu­ P. C: {Naerab.) Minu kasutuses oleva­ kes oli Eestis toimunud teose esiettekan­ maal Portugalis ei ole kultuurielul sel­ te löökpillide arvu on raske öelda. Eilsel de dirigent. Oleme kontserdi ka ühiselt list rolli ühiskonna toimimises kui siin. etendusel kasutasin Bachi teoste ettekan­ salvestanud ning seda on mängitud pal­ Samuti pean ütlema, et elate väga ilusal deks marimbat, kuid Xenakise lugude pu­ judes Euroopa raadiojaamades. Samuti maal. Niivõrd palju rohelust ja metsi pole hul oli minu arsenal võrreldamatult suu­ on Tüüri kontsert kõlanud hiljuti klassi­ ma näinud vist mitte üheski riigis, mida rem. Neid võib liigitada tinglikult kolme kalise muusika satelliittelevisiooni kanalil olen seni külastanud. rühma: puitinstrumendid, nagu näiteks Mezzo. Nii võib öelda, et mul on regu­ templiplokid, nahkinstrumendid tom- laarsed kontaktid eesti muusikutega. fora'ist bongodeni ja metallinstrumen- Rohkem informatsiooni Pedro Carneiro ja did, millena kasutasin mõneti veidraid as­ Teresa Simase kohta leiab internetilehe- ju. Xenakis ei nimeta partituuris instru- küljelt www.pedrocarneiro.com

muusika 10/04 25 KIIKS Kunstlikkuse vastu ERKKI LUUK

hris Coode - artistid Motion ja eksperimentaalne muusika või...? Võib­ Recon - on suurepärane, praktili­ olla soovite seda kuidagi täpsemalt de­ Cselt dialektiline näide sellest, kui­ fineerida? das digitaalne revolutsioon toob ilma­ Sellele küsimusele on raske vastata. le oma antipoodi, milleks on digitaalse­ Üritan teha eri stiilides muusikat, mi­ test allikatest lähtuv 'orgaaniline revolut­ da pole kuigi lihtne defineerida. Eksperi­ sioon'. Coode'i idee jõuda digitaalset teh­ mentaalne - seda küll, kuid ma tahan te­ noloogiat ja digitaalse algupäraga helisid ha ka mõistetavat muusikat. Muusika ka­ kasutades ülimalt orgaanilise kõlani pole tegoriseerimise idee mulle tegelikult ei iseenesest ju väga originaalne, kuid väärib meeldi, aga mulle meeldib see 'uus', sün­ ometi tähelepanu oma äärmiselt meeldi­ div "väikese" [lower case] heli 'žanr'. Ma vate tulemuste ja näitlikkuse poolest. arvan, et 12k [Motioni viimase plaadi Toome maksimaalselt orgaanilise he­ välja andnud plaadifirma] albumid kuulu­ li näiteks mõne sobiva profiiliga välilin- vad sellesse žanrisse. Keegi kirjeldas ku­ distuse, näiteks puulatvade kohina. On nagi mu muusikat kui error-ambienfi, ilmselge, et ainult sünteesitud heliga sel­ mis on üpris hea definitsioon. lest eristamatu tulemuseni jõudmine on digitaalse tehnikaga märksa hõlpsam, Kas usute, et muusikal on mingi "kasu­ odavam ja kiirem kui analoogtehnikaga. tus" - ja kui nii, siis milliseid kasutusala­ Palju lihtsam on hankida kümme plugirCxt sid näete ette enda muusikale? kui toatäis spetsiifilisi analooginstrumen- Jah. Muusikal on "kasutus" - nauding. te, ainult traditsioonilisi instrumente ka­ Neid on veel, aga ma ei oska öelda ühtki sutades oleks ettevõtmine aga juba täiesti olulisemat kui nauding. lootusetu. Nii paradoksaalne kui see ka pole, on digitaalne tehnoloogia seega or­ Teie arvamus eksperimentaalsest muu­ sikast. Mis suunas see liigub, kas olete gaanilise heli loomiseks palju sobivam kui rahul seal valitsevate tendentsidega jne? analoog- või traditsiooniline tehnoloogia. See näib minevat kõigis suundades ühe­ Chris Coode, kes näib muusikas esi­ korraga, mis on hea. On palju väga ande­ plaanile seadvat kõlanaudingu, venitab, kaid kunstnikke, kes tõesti piire liiguta­ moonutab, filtreerib, lagundab, "mää­ vad, see on mu meelest tervistav. rib" ja fragmenteerib digitaalset heli. Loomulikult ei tähenda see komposit­ Chris Coode otsib digitaalmaailmas heli loomulikku kõla. Millised on teie huvid, muusikas ja üle­ siooni puudumist või unarusse jätmist FOTOD INTERNETIST üldse? (panustab ju kompositsioongi kõlanau- Mis muusika kuulamisse puutub, siis dingusse), kuigi kompositsioonilised ees­ mu maitse muutub pidevalt. Läbib faa­ märgid on üldjoontes siiski teised - hõl­ se. Praegu kuulan palju 1970ndate jazzi/ mavamad, sisulised, "süžeega" seotud. pretendeerivast liiasuse teooriast teada, et täpselt annustatud juhuslikkus, aval­ funk'i/souli/fusion it ja latiinot, tobe­ Mõlemad, nii kõlast kui ka komposit­ dat salongi- ja levimuusikat. See on na­ sioonist tulenev nauding on kahtlemata dugu see siis defekti kujul või mitte, tõs­ tab kompositsiooni esteetilist iseväärtust. gu vastumürk elektroonikaga töötamise­ seotud heli loomulikkuse, st orgaanilisu­ Coode'i kompositsioonides ei avaldu ju­ le. Olen õppinud kauneid kunste, nii et sega: kui esimese oletatavaks geneerili- huslikkus mitte niivõrd vigade, kuivõrd üritan lugeda sellega piirnevaid asju - se­ seks arhetüübiks võiks olla näiteks metsa- teatud põhimõttelise hägustumise kau­ miootikat, informatsiooniteooriat, kriiti­ või meremüha, siis teisel linnulaul. du. See väljendub ka helikeeles, milleks list teooriat. Üldiselt meeldivad mulle ta­ Lisaks võimaluste suuremale hulgale on vastavalt rohkem kui glitch mikroheli- valised asjad - kino, kujutavad kunstid, on digitaalse helisünteesi ja -töötluse juu­ ambient (Motion) ja nukrohcli-ambient- reisimine. . res veel üks "pahupidine" orgaanilisu­ techno (Recon). Juba kaks sel aastal ilmu­ sesse panustav aspekt - suurem avatus ju­ nud Coode'i albumit, Reconi debüüt ja Kui tihti annate kontserte? huslikkusele. See iseloomustab ka loomu­ Motioni kolmas, kutsusidki otsekui ise­ Mitte eriti. Sel aastal kolm korda. likku päritolu heli, mis on traditsioonili­ enesest esile alljärgneva intervjuu. Eelmine oli Londonis, Placardi kõrva- sest vaatepunktist juba a priori defektne. klappidega-kuulamise festivalil juulis. Ometi on esteetika kukeaabitsa staatusele Kuidas määratleksite oma stiili - on see Järgmine (koostöö Sogari ja Fabrique

26 muusika 10/04 de Couleurs'iga) on augustis Pariisis jemaks. Varasem looming on õrnem. ebaselged). Praegu töötan "Si-cut.db" Pompidou keskuses. "Every Action" on mu kolmas album, remiksi kallal, taustal tiksuvad veel kolm teise andis välja 12k. Mu neljas album remiksiprojekti. Kompileerin aegla­ On teil kontakte fännidega? "White Label" on just ilmunud plaadifir­ selt paari albumit, mille lõpetamine näib Olen kohtunud teiste kunstnike ja muu­ ma Highpoint Lowlife all. See on esime­ nõudvat palju aega. sikutega, kellele mu muusika meeldib, nii ne plaaditäis uue artisti Recon loomingut. et ma tean, et üle kogu maailma on mõ­ Ma pole kindel, kuidas seda kirjeldada: Veel midagi - kreedo, mõni oluline mõ­ ned sellised inimesed. Aga fännide kui vigadest lähtuv minimalistlik post-techno. te? sellistega pole mul peaaegu mingit kon­ Nagu pealkirjast näha, viitab see otsese­ Mulle tõeliselt meeldib mõte, et on või­ takti - nii et ma tõesti ei tea. malt house'ile, techno'ie ja ambienf'Ae. malik teha huvitavat muusikat väga vä­ heste vahenditega. Teie muusika kõlab väga koherentselt. Tulevikuplaanid? Selle silmanähtav "düsfunktsionaalsus" Ühel kogumikul tuleb varsti loodeta­ näib nii pinnapealne, et seda kuulates vasti üks lugu välja (detailid on veel tuleb mulle umbes selline mõte: ta pidi nägema või kuulma või kujutlema seda- ja-seda, ja see pidi teda inspireerima se­ Motion. "Every Action". 12k, 12K1027 da väljendama selles loos. Kuidas see Motioni erandlik uinutav stiil - orgaaniline ambient, error-ambient vms - on artisti kõik teie poolt vaadates paistab - milline kolmandal plaadil täielikult välja arendatud. Arvestades elektronmuusika stiilikesksust, on teie loomeprotsess tegelikult? näib kummaline, et keegi teine mulle teada olevalt midagi sel­ Väga harva alustan ma kindla idee või list ei tee. Ühest küljest õigustab see adjektiivi "eksperimen­ kontseptsiooniga selle kohta, mida te­ taalne", teisalt viitab aga valdkonna paratamatule hoomama- ha tahan. Vahel alustan loo pealkirjast ja tusele. Kui Motioni loomingut millegagi võrrelda, siis sarna­ töötan seni, kuni saan midagi, mis näib neb see mõnede spetsiifiliste välilindistuste ja mikrohelidega. Щ pealkirjaga sobivat. Enamasti eelistan mit­ Kui viimaseid mimekordselt läbi sinusoide siluva filtri lasta, te liialt planeerida, vaid alustada ähmase võib tulemus olla juba üsna udune, tasandatud ja ambient'ne, ideega ja jääda avatuks võimalustele. samas (aluseks olevast materjalist tingitult) orgaaniline, hälbiv ja defektne, Motionit meenutav. Motionit võib defineerida kui punkti, kus äärmused Palun nimetage mõned oma lemmikud kohtuvad - nii sünteetilisest kui ka orgaanilisest helist lähtudes võib selliste efektide, muusikas, kultuuris ja üleüldse. filtrite ja helitöötluse juures jõuda identse tulemuseni. Puhtast orgaanikast lahutab teda Raske. Varem nimetasin juba salongi- ja traditsioonilisele salvestusele nähtamatu ja kättesaamatu "olematu orgaanika" leiutami­ levimuusikat. Aero, Ralph Steinbruchel, ne, mis on jällegi aspekt, mis lähendab teda mikrohelile, kuivõrd mikroheli olemuseks Ian Andrews, Ghislain Poirier, vana on fokuseerumine loomulikult nähtamatule. elektro, Juan Atkins, Maurizio ja Basic Channeli plaadifirma üllitised on asjad, mida palju kuulan. Recon. "White Label". Highpoint Lowlife, hpll::007 Reconi debüüt annab aimu Chris Coode'i (Motion) teistest, Maurizio, Basic Channeli Teie viimasest albumist kumab läbi ker­ plaadifirma ja deep techno ümber keerlevatest huvidest. Löök on hajutatud, trum­ ge hüpnootilisus. On see miski, mida te me Recon eriti ei kasuta. Oma tecbno-loo võib ta ehita­ aktiivselt taotlete, ja kui nii, siis miks? da /oop'idest, kus löögi osa täidab sämplivaheldus. Heli on Hüpnootiline. Seda on hea teada. Jah, bassine, moonutatud, kõrisev ja tihe, lisanduvad microsound'i ma eelistan kindlasti teha aeglast, vaik­ sugemed, sahinad, sidin ja sadin. Kui mõne konkreetse artisti­ set muusikat. Miks - pole sellele varem ga võrrelda, siis kõige rohkem Monolake'i meenutav. Nii sügav mõelnud. techno, et peaaegu polegi enam techno. Mingis mõttes nagu hilinenud vaimustus (Basic Channel ja Chain Reaction tõu­ Kuidas on teie muusika arenenud ja sid massiivselt esile 1997. a), teisalt aga, ega meeldimine kella milline on Motioni uue plaadi "Every küsi. Erinevalt eelmainituist miksib Recon oma lugudesse vahel Action" koht teie loomingulises biograa­ ka arusaamatuid naisvokaale. Stiilile tüüpiliselt on siin endiselt üks parimaid Maurizio fias? vaimus masinlik hüpnootiline edasirühkimine ("late. n"). Tõsi, suuresti erinevalt tal­ Laias laastus tundub, et Fat Cati välja­ le eelnenud diasporaast pole Recon pikkade lugudega dj-de lemmik, vaid lühema loo andel ilmunud debüüdist saadik on mu mees - näitab korra käigud ette ja liigub edasi. Mingi lugude arendamine tal siiski käib, ja need on ka küllaltki orgaanilise kõlaga ä la Veer. muusika muutunud tihedamaks ja val­

muusika. 10/04 27 LIBER Muusikaanalüüs omas mahlas? KAIRE MAIMETS

Eesti muusikateaduse maas­ ses tajutakse, ja analüüsi ees­ tikule on lisandunud värske märgiks kujuneb muusikateose doktor, Kerri Kotta, kes kait­ mõistmine või selles mingi uue ses aprillikuus EMA muusi­ tahu avamine. Vaimustust on kateaduse osakonnas dok­ aga võimalik säilitada ja edasi toritöö "Dmitri Sostakovitši anda, kuid see nõuab kujutlus­ tonaalstruktuurist" (Eesti võimele lisaks ka jutustamisos­ Muusikaakadeemia Väitekirjad kust. Ja kas ei tuleks siis arvata, 2, Tallinn, 2004, 127 lk). et muusikaanalüüsi laiem ees­ Kirjeldamaks Sostakovitši va- märk peakski olema kuulajais/ batonaalse, st ainult osaliselt lugejais soovi tekitamine uues­ funktsionaalharmoonial põ­ ti, ikka ja jälle kuulata, mõel­ hineva helikeele harmoonilis- da muusikast, millest räägitak­ kontrapunktilist struktuuri ja se? Sestap on hea analüüs ala­ näitamaks selle seotust klassi­ ti loominguline ettevõtmine, kalise kontrapunktiga, tugineb alati sügavalt isiklik, ning kuna Kotta oma töös austria teoree­ ta alati peegeldab ka analüüsi­ tiku Heinrich Schenkeri ana- ja ajaloolist tausta ja käibel ole­ lüüsimeetodile. Soovist raken­ vaid kultuuritõdesid (väärtus­ dada seda meetodit oluliselt hinnanguid, eelarvamusi) - ala­ rangemalt kui teised vabato- ti tõlgendus. naalset muusikat analüüsinud Kui võtta aluseks seisukoht, autorid, kasvab välja töö tei­ et muusikaanalüüs peaks eel­ ne eesmärk: leida Schenkeri kõige mõtestama otsest kuula­ meetodist lähtudes analüütili­ miskogemust, tuleb Kerri Kotta sed vahendid, mis võimaldak­ tööd pidada suures osas ikka­ sid selgitada Sostakovitši muu­ gi teoreetiliseks soorituseks. sika häältejuhtimiselt ebatra­ Tuginemine kindlale teooriale ditsioonilisi lõike teoste pinna- määrab paratamatult selle, et tasandil ning integreerida neid ta läheneb oma analüüsiprot­ teoste kontrapunktilisse tervik- sessis muusikale pigem väl­ struktuuri. jastpoolt ja küsib "mis võiks Mõistagi ei pretendeeri olla?" (NB! ja see on märk­ siinne kirjatükk Kotta dokto­ sa sümpaatsem kui "mis peaks ritöö akadeemilisele retsen­ olema?"), kui nii-öelda seest, sioonile. Pigem tahan esitada lähtudes küsimusest "mis on?". Kuid sa­ töö lugemisel tekkinud mõt­ ma hästi võib analüüsi väärtuseks pidada teid muusikaanalüüsi ja -teoo­ just lahknemist kuulaja tavapärasest ko­ ria kohta. gemusest. Tähendab, analüüsi ülesandeks võib ka olla kuulamiskogemuse suunami­ ne, eeldades, et see viib muusika(teose) I adekvaatsema mõistmiseni ning seni­ "... tegelikult juhivad ka kõige abstrakt­ sest parema esitus- ja Õpetamisviisini. semaid mõistuslikke saavutusi ja teoreeti­ Teiseks ärgem unustagem, et traditsioo­ lisi konstruktsioone kired" (Eero Tarasti, nilise schenkeriaanliku analüüsi eesmärk "Professor Amfortase saladus", lk 40). todite raamistikus, kahtlemata lihtsus­ pole panna meid muusikat graafikupõhi- selt kuulma, vaid selgitada üht võimalik­ Nagu teisigi kunstiteadusi, hoiab ka muu­ tab seda tegevust (kui lootusetu ja kõrval­ ku viisi, kuidas tajuda muusikateoseid si­ sikaanalüüsi kui institutsiooni käigus vai­ seisjaile tüütugi kipub muidu olema vai- dusa dünaamilise tervikuna. Antud juhul mustus, isiklik elamuslik suhe mõne muu­ mustunu püüd panna kedagi oma isiklik­ - ajas ilmutuva hierarhiliselt korrastatud sikateosega, ja inimlik soov oma vaimus­ ku kogemust läbi elama!), olgugi et alg­ tust teistega jagada. Enese väljendamine ne emotsioon teiseneb sel juhul tavaliselt kokkuleppelises ühiskeeles, mõistete-mee- teatud probleemiks, mida muusikateo­

28 muusika 10/04 II tiline struktuur nagu ka vorm mitte nii­ likkusest ka mittetertsilise harmoonia sei­ "... inimkond näib jätvat hierarhilise võrd miski, mida kuulda, kuivõrd moo­ sukohast. struktuuri tunnused nagu sõrmejälje kõi­ dus kuulda. On aga huvitav, et tonaalse traditsioo­ gele, mida ta loob: arhitektuurile, põ­ Nagu Kotta märgib, käsitleb ta ni alusel Sostakovitši muusikast mõeldes hiseadusele, õigusemõistmisele, valitse- "Sostakovitši teoseid puhtalt muusika­ õnnestub Kottal märkamatult kirjelda­ missüsteemile, kirjandusele, kõnele jne. teoreetilisest aspektist, jättes tagaplaani­ da ka sellesama kultuuri seisundit, milles Võib-olla peegeldab hierarhiline struk­ le helilooja muusikaga sageli kaasas käi­ analüüsitavad teosed loodi. Sest eks tegel­ tuur inimteadvuse teatavat põhiomadust" va ideoloogilise tausta. Kuigi Sostakovitši da ju kultuuri (ja ka üksikisiku) jaoks krii­ (Johan Sundberg, "Õpetus muusikaheli­ muusikast rääkides on raske, kui mitte tilistel aegadel just ennekõike mälu säili­ dest", lk 182). peaaegu võimatu jätta arvestamata selle tamise ehk olemasoleva "ülelugemisega". muusika sünniga kaasnenud olusid, võib Selle sõnastamata lüli tähenduslikkuse ta­ Schenkeri teooria aluseks on idee muu­ Sostakovitši muusikaga kaasnev ideoloo­ bamine lausa rabab 1943. aastal, sõjako­ sikateosest kui mitmetasandilisest hierar­ giline kontekst ähmastada tema teoste leduste vahest kõige õudsemal ajal valmi­ hilisest struktuurist. Toodud tsitaat val­ puhtmuusikalist retseptsiooni" (lk 121). nud Kaheksandat sümfooniat kuulates ja gustab selle väärtust nii oma- kui nüüdis­ Samas määrab autori enda "puhtmuusi­ analüüsi lugedes. ajas ning seob Schenkeri teooria mõtteli­ kalise retseptsiooni" ühe teise ideoloo­ selt nende hilisemate suundadega muusi­ gia, Euroopa muusikaloo järjepidevuse III kateaduses, mis lähtuvad arusaamast, et raamistik, mis välistab võimaluse näha "See näeb välja väga keeruline," ütles viis, kuidas muusikat luuakse ja tajutakse, Sostakovitši heliloomingus midagi radi­ Ponder. "Eemalt paistab lihtne, aga lä• peegeldab arusaamu sellest, kuidas inim­ kaalselt uut. Sellest tingitult: mis järjepi­ hedalt vaadates on väga keeruline. [—] teadvus (ühiskond) mõtestab ümbritsevat devuse raames loogiliselt (sh Schenkeri Kunagi ma lugesin midagi selle kohta." maailma (kultuurilist aegruumi), tunnetab meetodit täiendavate analüütiliste vahen­ "Tähelepanuväärne. Kuidas see teil õn­ selles toimuvaid protsesse. Teooria tei­ ditega) ei seletu, väärib töös vähe tähele­ nestus?" (Terry Pratchett, "Hinge muusi­ seks alustalaks võib pidada veendumust, panu. Ja paraku kipub selle all kannata­ ka", lk 167.) et ka barokist romantismini ulatuva nn ma Sostakovitši kompleksne, pigem mit- vaba stiili ajastu helilooming järgib renes­ tekolmkõlaline harmoonia - seda eriti Ehkki siinne kirjatükk lõpeb "alati sa­ sansiaegse range stiili ("järkude") kontra­ Esimese keelpillikvarteti ja Kaheksanda ma, ent mitte samal moel"-kiviga muusi­ punkti reegleid, kuid seda struktuuri sü­ sümfoonia esimeste osade analüüsis kateoreetikute keeleaeda, on viskes em­ gavamatel, varjatumatel tasanditel ning (mistõttu kohasem pealkiri doktoritöö­ paatiat. Sellegipoolest - eestikeelne tea­ prolongeeritud kujul. Prolongatsiooni le võiks olla "Dmitri Sostakovitši heli­ dus saksa keelest tõlkimata termino­ kui nähtuse üksikasjaliku käsitluse koos keele kontrapunktilisest struktuurist"). loogiaga (Ursatz, Urlinie, Bassbrechung, Kerri Kotta omapoolse täiendusega, Ometigi leiame - ehkki küll ühehäälse Kopfton, Deckton, Ausfaltung) või vä­ Sostakovitši helikeele analüüsimiseks va­ (loe: varjatult mitmehäälse struktuuriga, hemalt tõlkevastete süsteemse kasutuse­ jaliku uue prolongatsioonitüübi - mo­ implitsiitse harmooniajärgnevusega) me­ ta, ingliskeelsete selgitustega graafilistes daalse harmoonilise kaunistusheli - tut­ loodia puhul - klaveritsükli "24 prelüü­ analüüsides (nt 2.1.2.6: N ja IN; 3.1.19: vustamisega, leiab doktoritöö teoreeti­ di ja fuugat", op 87, B-duur fuugateema anticipation), inglise keelest tõlkima­ lisest osast. Siinkohal piisab põhimõt­ analüüsist (lk 46-48) lootustandva näite ta pikkade tsitaatidega (lk 7-8, 51, 59), test: muusikateose pinnatasandi sündmu­ schenkeriaanliku interpretatsiooni võima- pooltõlgetest tekkivate keeleliste monst­ sed prolongeerivad "sügavama tasandi rumitega ("Renwick nimetab seda final sündmusi, viimased aga omakorda veel­ descent'iks", lk 41)? Rääkimata sega­ gi sügavama tasandi sündmusi jne ku­ dust tekitavast sünonüümsusest (nt kas ni süvatasandini, mis ise ei prolongeeri "prolongeerimine" on "kaunistamine" on enam midagi peale toonika kolmkõla" "arpedžeerimine" ?), struktuuritasandite (lk 22), tonaalse muusika alfa ja oomega. nimetamisest nii kõrgem-sügavam (nt lk Niisiis võimaldab Schenkeri graafili­ 36-37) kui madalam-sügavam (nt lk 10) ne analüüsimeetod, mis tasand-tasandilt vastanduse alusel, mis tingib teatava kao­ taandab muusikateose vähem olulised se, kui korraga (nt lk 60) ilmuvad kõik (st prolongeerivad) harmoonilised, me­ kolm... Lühidalt öeldes tuleb Kotta töös­ loodilised ja kontrapunktilised elemen­ Nagu teisigi kunstiteadusi, se süvenedes valmistuda Burgessi "kella- did, Kottal näidata, et ka Sostakovitši va­ värgi-apelsini" stiilis lugemiselamuseks. hel vägagi keerukas, tonaalse ja modaalse hoiab ka muusikaanalüüsi Aga süvenemispingutust väärib töö juba mõtteviisi põimitusest tihedas helikoes on seetõttu, et vabaneda mitteviljakast pa­ iga pinnatasandi sündmus ühel või teisel kui institutsiooni käigus ralleelist, millele osutab selle loo pealkiri moel seotud süvatasandiga, ning esitada vaimustus, isiklik elamus­ (sündinud suvisel Leedu kaasaegse kuns­ oma nägemuse sellest, kuidas muusika­ ti näitusel Tallinna Kunstihoones), ning et teose kõik üksikosad - üksteisest ajaliselt lik suhe mõne muusikateo­ väheneks vahemaa, mida ilmekalt sümbo­ lähedal või kaugel - osalevad terviku ku­ sega, ja inimlik soov oma liseerib schenkeriaanliku analüüsi ja muu­ jundamises. Just selles mõttes polegi he­ sikateaduse ainevaldade paigutus EMA litöö sügavam harmoonilis-kontrapunk- vaimustust teistega jagada. raamatukogus.

muusika Ю/04 29 POP JA ROCK Eesti popi-rocki suve kokkuvõte V MARGUS KIIS

uigi eelmisel aastal oli käigus re­ Terminaator, Tuberkuloited, Zorbas. vab järgnevatel aastatel tunduvalt suure­ kordarv suvetuure mitme kaaluka­ Peaesinejaks tõusis oma tule- ja trummi- maks. Ktegooria artistidega, oli sel aastal etendusega Peeter Jõgioja, kuigi ka temal neid siiski vähem. Põhjusi võis olla mit­ kõik ei õnnestunud, näiteks leegitseva Jeesus Kristus Supelstaar meid, halb ilm ja üldine tüdimus kõigest tõrvikuna vette hüppamine. Pigem mees 11. juunil esietendus Tartu Vanemuise kaasa arvatud. Tõenäoliselt oli ka õppust natuke tossas. teatri suure maja kõrval parkimisplatsil võetud 2003. aasta ebaõnnestunud katse­ Aga vanad hiiglased ikka püsivad. Andew Lloyd Webberi ja Tim Rice'i kuu­ test. Järgnevalt tuleb juttu muusikakesk- "Õllesummer" (7.-11. juuli), mida võib lus rockooper "Jesus Christ Superstar". setest ringsõitudest, pula- ja palaganikäi- ka läbu ja mürafestivaliks nimetada (sest Georg Malviuse lavastus (Eestis üldse gud (ä la "Ammad-äiad"), kus ka bände seal esineb tavaliselt mitu bändi korraga), kolmas) oli üldiselt keskpärase moega, esines, jätaks mainimata. hiilgas endiselt kvantitatiivse nimekirjaga. mitmete vigadega, ühesõnaga mitte mida­ Oma tuuri kordas sel aastal väsima­ Mis sest, et mõne ülesastumine seal oli gi erilist (kui üdini kitsch & camp kujun­ tu duo Tajo Kadajas - Kait Tamra, kes ikka väga hale. dus välja arvata). Nagu arvata võis, tõusis "Hingevalguse" nime all tegi ringi kiri­ Samuti Viljandi Pärimusmuusika Jeesust mängiva "hästitoidetud rootslase" kutes ja teistes kammerlikes esinemispai­ Festival (22.-25. juuli), mille ainuüksi Stephan Hanseni asemel lavastuses esile kades. Edust tiivustatud Kait Tamra läks eestlaste Iist oli ka sel suvel igati soliidne. Juuda osas Vaiko Eplik (veel mängisid la­ augustis uuele tiirule sooloprogrammiga Kuigi jah, näiteks Roheline vabalava ei vastuses Aivar Tommingas, Liisi Koikson, "Läbi äreva vere". saavutanud sel aastal sama taset mis aas­ Koit Toome, Jakko Maltis jt). Ja seda üp­ Rein Rannap eelistas seekord vaid ük­ tal 2003. (Sest nii mõnedki eelmisel aas­ ris ootamatul moel. Nimelt kerkisid pidu­ si klaveril igihaljaid viise interpreteerida tal tasuta mänginud said nüüd n-ö palga liku esietenduse kohale ähvardavad sün­ nime all "Uus klaver tuleb külla". peale.) ged pilved. Natukese aja pärast hakkas Juunis toimus ka Kuldse Trio "juube- Prominentidele endiselt kohustus­ sealt tulema välku ja, mis veel hullem, lituur" "Aeg ei peatu, ei-ei", mis sisaldas lik "Leigo järvemuusika" 31. juulil ning üliränka paduvihma. Asi päädis sellega, peale ansamblite KT ja Kala naljategela- 7. ja 14. augustil rõõmustas kohale­ et Georg Malvius ilmus ise lavale het­ si Alev Strömi, Zorrot, Valduri Isa ja Ivan tulnuid selliste esinejatega nagu Oleg kel, kui Vaiko Eplik praktiliselt laineta­ Oravat. Bezinski, Rinneradio, Jäääär, Tallinna vas vees Juuda hingepiinu väljendas, ning peatas lavastuse. Kui sadu oli hetkeks 25.-28. juunini toimus Tartus-Pärnus- Kammerorkester, Eesti Filharmoonia nõrgenenud, läks etendus edasi, kuid siis Tallinnas kontserdisari "Laval ainult me­ Kammerkoor, Pelagea, Värttinä, Tiit järgnes veel hullem vihmavaling. Etendus hed" : maailma ja eesti parimaid pophit- Kikas & No Big Silence jpt. jätkus, niigi kaoselisele lavastusele and­ te läbi aegade esitasid Tõnis Mägi, Mart N-ö nišifestivalidest oli hästi säilinud sid lisa harjadega veepühkijad. Lauljate- Sander, Koit Toome ja Noorkuu. Vana-Vigala "Hard-rock laager" (16.-17. näitlejate kangelaslik võitlus taeva kingi­ 16.-25. juulini toimus menukas Dagö juuli), kuigi seekord ei saavutatud eelmi­ tusega andis järgmistel päevadel rohkem ja Singer-Vingeri ühistuur "Kordumatud se aastaga võrreldavat meediatähelepa­ kõneainet kui lavastus ise ning teatrikrii­ 8 korda kordamööda ja korraga". nu. Esinesid üsna laia skaala esindajad: tik Andres Keil ristis tüki ümber Jeesus Dismember, Swallow the Sun, Neglected Kristus Supelstaariks. Festivalide rida hõreneb Fields, Ossastorium, Herald, Loits, Kõige kuulsam 2004. aastal enam mit­ Metsatöll, Kantor Voy, Must Missa, te toimunud festival oli muidugi "Beach Catafalc, Solwaig, Forgotten Sunrise, "Hermese kannul" kurva lõpuni Party", mis omal ajal suutis üle elada oma J.M.K.E., Human, Ground, Brides in Kuid mitte kõik muusikalid Eestis ei kunagise suure rivaali "Rock Summeri". Bloom, Zahir, Paskar Kolgats. pea maadlema vaid vihmaga. Tönt teab "Beach Party" enda elas üle vana kon­ Samas mõned varem populaar­ kust välja kaevatud n-ö motomuusikal kurent Pärnu "Watergate" (16.-17. juu­ sed alternatiivfestivalid, nagu näiteks "Hermese kannul" 1940ndate lõpust, li), mille hiilgeajad paistavad samuti möö­ "Pilvepillerkaar", olid sel aastal juba üp­ mille viiside üks autoreid on muide hili­ das olevat. Vesisel peol, kus kunagi esine­ ris pisikeseks kahanenud, teised üldse ka­ sem kuulus muusikateadlane Leo Normet sid nii mõnedki üpris mainekad maailma dunud. Õnneks on siiski uusi peale tu­ ja millel olevat mingi seos populaarse fil­ staarid (Mungo Jerry, Right Said Fred), lemas. Augusti lõpul toimus Tartus eri­ miga "Vallatud kurvid", tundus olevat olid nüüd ainult Eesti omad: Apelsin, nevaid kultuurinähtusi ühendav festival täiesti kindla peale minek. Eelnes põh­ A-Rühm, Blacky, Caater, Chalice, Ines, "Eclectica", kus oli mitmeid erinevaid jalik reklaamikampaania, osadesse va­ Kala, Meie Mees, Slobodan River, muusikaürituse Võimalik, et festival kas­ liti puha staarid (Tanel Padar, Mihkel

30 muusika 10/04 Vlassov (1960ndatel kõvad tegijad linna biitbändides) kolmandaks liikmeks viiul­ daja Vello Toomemetsa ning nimeks loo­ giliselt Kuldne Trio ja staatuseks "kohalik Amor Trio". Umbes samal ajal koostasid seni peamiselt Tallinnas kõrtsides karas­ tunud muusikud Tõnu Aare, Jaan Arder, Ants Nuut ja Harry Kõrvits üheks tele­ esinemiseks peamiselt instrumentaalse skiffle-pundi, mida alguses võrreldi mui­ dugi Kukerpillidega. Kuldne Trio tegi juunis 2004 üpris lü­ hikese suvetuuri "Aeg ei peatu, ei-ei" (Apelsini hiti refrään), mille kavas nad ise esinesid alla tunni aja ning väga vä­ sinult. Kontserti kandis muusikaliselt Sepo Seemani ansambel Kala. Apelsin tegi üpris meeleoluka juubelikontserdi "Õllesummeril", "külalisteks" Ivo Linna, Jaan Kirsi pereansambel, Erich Krieger, Boris Lehtlaan ja Sulliwan. Valdavalt paduvihmas etendunud rockooper 'Jesus Christ Superstar" ristiti ajakirjan­ duses kärmelt 'Jeesus Kristus Supelstaariks". Vanilla Ninja saaga jätkub FOTO SCANPIX Saksamaale kohaliku tümpsumuusikaässa Sarvi ktrummar David Brandesi majja kolinud Vanilla Peeter Jõgioja Ninja teeb endiselt popiajalugu. Kevadel ehmatab vaata­ jaid tule ja rüt­ saadakse esimeste eestlastena Saksa sing- midega. litabeli esikümnesse Brandesi toode­ FOTO POSTIMEES/ tud rea girl-powef'it ja metaVi elemen­ SCANPIX te sisaldavate singlitega. 5. juunil tehak­ se Tallinna Lauluväljakul suur kontsert LP "Traces of Sadness" reklaamiks ko­ hapeal. "Soojenduseks" "esinevad" (ena­ masti liigutavad lindi järgi suud) mit­ med kohapealsed popparid, isegi Rootsi diskokad, nagu näiteks Da Buzz. Vanilla- ninjade pompöösseks aetud kontsert ise kukub välja üsna puine - ilu pärast tüd­ rukutele kaela riputatud kitarrid ka sega­ vad, ainult trummar Peeter Jõgioja eten­ dus pakub elamust. Hiljem, 17. juunil tõuseb "Traces..." Saksa LP-tabelis lausa Mattisen, Jakko Makis, Tõnu Kilgas, gi lavastuse tootjad üritasid igasugu äri- kolmandaks (VIVAs hoolikalt doseeritud Marika Korolev jt), pealegi oli sellest väi­ nippe ja ümbermängimisi kasutades as­ muusikavideod on teinud oma töö) ning detavalt ärakeelatud operetist pärit vana ja kuidagi elus hoida. Lõpuks pidi trupp jääb esikümnesse mitmeks nädalaks, au­ valgrelik lööklaul "Puhkused (originaa­ ise mõne etenduse siiski ära tegema, et gusti alguseks on plaati müüdud kahek­ lis week-end'id - M. К.) veedame kõik osalistele mingitki palgaraha maksta. sa tuhat eksemplari. Veel tõuseb plaat ta­ Viljandis". Muudkui aga Eestis ringi sõit­ "Kultusmuusikali" äpardumisest sai suvel belitesse Austrias ja Šveitsis. Vahetult pä­ ma ja tänulikult rahvalt raha sisse kassee­ palju suurem meediasündmus, kui näi­ rast plaadi ilmumist teatab 18-aastane rima. teks suhteliselt edukalt etendatud muu­ Maarja Kivi, et ootab bändi endiselt mä­ Kuid hädad tabavad ka siis, kui kõik sikalist "Chicago". Krooniks veel muusi­ nedžerilt Renee Meristelt last ning peab on nende vältimiseks justkui tehtud. kali tootnud firma Limelight Productions bändist lahkuma. Ka Meriste loobub teis­ Juulis pidid toimuma järjest etendused eri pankrot. te tüdrukutega tegelemisest. Kivi asemele paikades, aga mitmed jäid erinevatel (fi- plaanitakse alguses 2 Quick Starti meeste nantsilistel, publikulistel jne) põhjustel Kuldne Trio ja Apelsin 30 avastust Charlene'i, aga Brandes praagib ära. Peale sellele tabas Ivo Eensalu lavas­ 1974. aastal alustasid tegevust kaks an­ ta välja ning võetakse hoopis seni täies­ tust kriitika üksmeelne sõim. Hädad la­ samblit, millel mõlemal on seos nii muu­ ti tundmatu 15-aastane Triinu Kivilaan. vastusega lõbustasid hapukurgihooaegset sika kui ka huumoriga. Pärnus sai Endla Vanillatuhkatriinude lugu jätkub! Püsige ajakirjandust peaaegu terve augusti, kui­ teatri lavapoiste toladuo Hõbedased kanalil! Kaksikud ehk Mihkel Smeljanski ja Jüri

muusika Ю/04 31 RETRO Persümfans - mis see on?

õnigi käibelt kadunud sõna Dirigendita orkestrid tekkisid 1920. paremaid tulemusi. väärib tähelepanu selletõttu, et aastatel ka Saksamaal ja USAs. Moskvas Persümfansi kogemusi on aga aeg­ Mseda uurides saame pilku hei­ ilmus aastatel 1926 -1929 isegi ajalt üle võetud. Õigem on siiski öelda, ta endisaegsele muusikaelule. Üks selli­ ajakiri Persimfans, mis kajastas orkestrielu et ajaloolisi võtteid musitseerida orkestri­ seid sõnu on "persümfans". Seda omapä­ ja kontserditulemusi. Kondrašin meenu­ ga ilma pideva dirigeerimiseta on kasuta­ rast märksõna tunnevad küllap dirigen­ tab teoses "Mir dirižjora": "Mu vanemad nud paljud orkestrijuhid. Nii näiteks ju­ did ja muusikaajaloolased. Omal ajal pee­ töötasid Persümfansis ja kui mind polnud hatas Eri Klas Raimond Valgre mälestus­ ti katsetust - dirigendita orkestrit - suu­ kuhugi jätta, võeti mind proovidele kaa­ õhtul laulusolistina esinedes laulus "Ma reks uuenduseks. Unustati, et enne sündi­ sa. Persümfans oli suur sümfooniaorkes­ loodan, et saan sellest üle" vaid alguse ja sid muusikateos ja sümfooniaorkester, see­ ter, mitte kammeransambel. Palka pillime­ lõputaktid; Olari Elts lasi uusaastakont­ järel astus orkestri ette dirigent. Keskajal hed ei saanud, aga olid parimad mängijad. serdil orkestril endal Enescu "Rumeenia mängisid-laulsid muusikakollektiivid koos- Proovid olid varahommikul, siis mindi tei­ rapsoodia" algusosa mängida; Herbert mängu-kooslaulu tajumiseks "küünarnuki- sele tööle. Paljud kontserdid toimusid töö- von Karajan armastas juhatada kinnisil­ kontakti" abil, primitseeriused - abeed ja lisklubides. Programmis olid Sostakovitši, mi, kohati käsi mitte liigutades; Gennadi mungad - andsid alustamiseks märku kok­ Prokofjevi, ka Honeggeri, Bartoki ja Roždestvenskit on ajakirjanduses kuju­ kumurtud paberi, võtme või taskurätiku­ Poulenci teosed. Beethoveni ja Brahmsi tatud nii kasina žestiga, kes vaid joonis­ ga; seejärel klavessiini, tšembalo või ore­ teoste esitamisel oli raskusi ühtluse saavu­ tab näitemänguliselt muusika meeleolu; li taga istudes käe tõstmisega või noogu- tamisega. Lõpuks osutus persümfansi idee Tokio sümfooniaorkestrit on juhatanud tamisega. Kui kapellile tekkis õpetaja, ka­ ebareaalseks, sest näitas, et kollektiivse robot Qrio ja muusikalises mõttes tu­ pellmeister, kes oli kapelli esimene pilli­ esituse juures on vaja ühe inimese indivi­ li Beethoveni Teist sümfooniat mängi­ mees, andis ta märku kas viiulipoogna- duaalsust." da orkestrantidel iseseisvalt. Mäletan, et ga või puhkpillikapellis oma pilli liiguta­ Vaatamata korraldajate püüdlustele Leningradi Mravinski sümfooniaorkes­ misega. Huvitavad andmed on Leipzigi kadusid dirigendita orkestrid 1930. aasta­ ter mängis Helsingis II maailmasõja järg­ Gewandhaus-orkestri kohta. 1830. aas­ tel üksteise järel, viimasena 1932. aastal, sel külaliskontserdil Tšaikovski Kuuendat tal esitasid orkester ja koor Beethoveni pärast kümneaastast edukat esinemispe- sümfooniat, kui keset teose esitamist äkki Üheksanda sümfoonia, kus kolme esime­ rioodi ka Moskva persümfans, sest uued valgus saalis kustus, orkester jätkas täieli­ se osa algusi näitas kontsertmeister viiu- orkestrid heade dirigentidega saavutasid kus pimeduses vigadeta ja erilise emotsio­ lipoognaga, neljanda osa juures tuli ap­ naalsusega teose lõpuni. pi kapellmeister, kes, olles seljaga or­ On dirigente, kes nõuavad orkest- kestri poole, näitas-juhatas koori ja solis­ rantidelt peast mängu, mil dirigeerimi­ te. Dirigendid Bruno Walter ja Wilhelm ne saab uue tähenduse ja kerkib küsimus, Furtwängler on mänginud sama orkestri­ kas see on üldse vajalik. Omal ajal maail­ ga Bachi ja Mozarti klaverikontserte diri­ mas parimaks dirigendiks peetud pianist- geerimisest loobudes. Loomulikuks peeti dirigent Hans von Bülow mängis kuulsa Leipzigi Gewandhausi n-ö ajalooliste kont­ Meiningeni orkestriga, kusjuures pillime­ sertide esitamist dirigendita, kus "esimene hed mängisid püsti seistes, peast ja ka di­ viiul" võttis endale dirigendi rolli, jätkates rigendita. Bülow väitis, et nii võetakse oma partii mängimist. end kokku, tuleb esile pillimehe iseseis­ Mis siis on õieti "persümfans"? See vus, individuaalne looming. on katse rakendada ühiskonna uuen­ Dirigendita orkestri esinemise ta­ duslikke ideid muusikas. Muidugi sai se sõltub peamiselt mängijate oskus­ see alguse pöörasel revolutsioonili­ test. New Yorgi filharmoonikuid on sel Venemaal. Sõnaühend "persümfans" nimetatud isemängivaks orkestriks. on tuletatud selle idee algataja, Moskva Prantsuse dirigent Charles Munch on Esimese Sümfoonilise Ansambli (pervõi öelnud, et iga Pariisi orkester mängib simfonitšeski ansambl) liitühendist. Selle Beethoveni sümfooniad juhatamata lõ­ kollektiivi looja oli Moskva konservatoo­ puni. Lõpetan Neeme Järvi veendumuse­ riumi professor Lev Tseitlin. Tema arva­ ga. "Sümfooniaorkester on geniaalsemaid tes tuli dirigendi elukutse likvideerida. mehhanisme, mis maailmakultuur on loo­ Orkestrijuht pidi tema veendumusel olema Herbert von Karajan armastas juhatada nud. Dirigendi tehnika, silmad ja miimika kinnisilmi, kohati käsi mitte liigutades. hea muusik, kes aitab pillimehi partiide on orkestrile väga tähtsad." FOTO INTERNETIST omandamisel ja ettekande laadi leidmisel.

32 muusika 10/04 BAGATELLID * EESTI Rahvusvaheline jazzilaager Viljandis JAAK SOOAAR 11.-18. juulini toimus Viljandis Eesti (ja tunned, tead või oled vähemalt kuulnud. tõenäoliselt ka Baltimaade) esimene rah­ Sellesarnaseid laagreid toimub üle maail­ vusvaheline noorte jazzilaager, millest ma väga palju ja just sellistest saavad sa­ võttis osa 21 noort muusikut kuuest rii­ geli alguse tutvused, mis võivad viia aas­ gist (Eesti, Läti, Leedu, Taani, Soome ja takümnetepikkuse koostööni. Aitäh tegi­ Venemaa), kes moodustasid neli ansamb­ jatele!" lit, mis nädalase harjutamise järel esi­ nesid laagri lõppkontsertidel Viljandi Reigo Ahven, Viljandi Kultuuri­ Kultuuriakadeemias ja Tabasalu JazzFestil. akadeemia: Ansambleid juhendasid kogenud peda- "Noorte jazzilaagrist jäid meelde erinevad googid-muusikud Bjarne Roupe ja Anders aspektid: palju andekaid muusikuid, pal­ Hentze (Taani), Mikko Innanen (Soome) ju suuri ja sügavaid mõtteid muusikast, Noored jazzmuusikud said jazzilaagrist ja Thommy Andersson (Rootsi), kel­ uusi impulsse. väga pädevad õppejõud, rohkesti head lest igaüks oli kaasa võtnud hulga isi­ FOTO MADIS SANDER muusikat, oskuste proovilepanek, uued kupärast (peamiselt Euroopa päritolu) olukorrad ning palju uusi sõpru. Energia, jazzmuusikat oma bändile mängimiseks. Kultuuri Instituudilt, laagri planeerimist mille selline laager vallandab, on eriline. Ettearvatult põnevaks kujunesid ka iga­ alustati koos Eesti Muusikaakadeemiaga. Suurepärane on kokku saada nii laval kui hommikused vabastiilis loengud, mis Hiljem liitusid organiseerijatega ka mujal noortega, kes mõtlevad küll tei­ puudutasid muusika ja musitseerimise aktiivselt ka kaks ülejäänud Eestis ses keeles, kuid äravahetamiseni sarnaselt kõikvõimalikke tahke, alates rütmikast jazziharidust andvat kooli, Tallinna muusikast, elust ja unistustest. Keegi pol­ ja harmooniast kuni arutlusteni elu mõt­ Georg Õtsa nimeline Muusikakool ja nud seisukohal, et ta ei saa muusikamaa­ te üle. Lisaks olid laagri kavas eratunnid Viljandi Kultuuriakadeemia, millest vii­ ilmas hakkama, vaid õtse vastupidi. Koik kõigile õpilastele. mane pakkus lahkelt oma ruume üri­ janunesid selle järele, mida ääretult kom­ Kvaliteetse õppetöö kõrval oli laag­ tusteks ning ööbimiseks. Laager saigi petentsed õpetajad olid meile valmis pak­ ri eesmärk anda noorema põlvkonna teoks tänu kolme kooli koostööle ning kuma. jazzmuusikutele võimalus kohtuda naa­ Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Eesti Meie keskustelud ei puudutanud ai­ berriikide eakaaslastega, sest jazzmuusika Kultuurkapitali abile. Kindlasti tuleb mär­ nult muusikateoreetilisi küsimusi, vaid tase ja stiil erineb riigiti üsna oluliselt. kida ka seda, et laager oli kõigile osavõt­ olid samas väga pragmaatilised ning Samas on igal tasemel riikidevahelised jaile tasuta. reaalse muusikuelu "valude ja võludega" kontaktid hädavajalikud, et arendada põimunud. muusikute esinemisvõimalusi, seda eriti Osalejate kommentaare Leian, et selline laager on rohkem Eesti kahjuks jätkuvalt küllaltki isoleeri­ Virgo Sillamaa, Õtsa kooli kitarrist: kui vajalik. See tõstab noorte teadlik­ tud muusikamaastikul. Tiheda õppegraa- "Meelde jäi nähtud vaev ja saadud rõõm kust maailmas toimuvast, annab koge­ fiku kõrval oli noortel muusikutel või­ tulemustest; sai hulgaliselt uusi kogemu­ musi ning julgust rahvusvahelisteks pro­ malus üksteisega vabamas vormis tutvust si ja neist võrsunud mõtteid. Ja loomuli­ jektideks, rikastab määratult nende aru­ teha jämmidel Viljandi järve ääres vana­ kult palju uusi meiliaadresse. Minu jaoks saamu ning maailmavaadet. Mis puutub muusika päevade avamisel ning mõned oli laagril suur tähtsus kahes mõttes: esi­ muusikalisse haridusse, siis oli see laager päevad hiljem Viljandi Kultuurimaja suu­ teks, need teadmised ja hea nõu, mida kindlasti minu selle suve ja võib-olla isegi res saalis, samuti õhtustel väljasõitudel meile jagati kursustel. Teiseks ja võib-olla minu elu kõige intensiivsem ja inspireeri­ Torupillitallu ja Männiku Metsatallu. kõige olulisemaks pean ma uusi tutvusi - vam aeg." Julge idee korraldada laager tuli Taani mängitakse koos ju ikka nendega, keda sa "Akadeemilise kammermuusika" uudne hooaeg; Interpreetide Liidu kontserdisari "Akadeemiline kammermuu­ Kontsertide algusaeg on kella viielt nihutatud kella kuuele. sika" Kadrioru lossis leiab järjest laiemat kõlapinda. Sel aastal Kontsertidele eelneva aja, mil muuseum on juba suletud, aita­ avavad sarja Irina Zahharenkova klaveri- ja klavessiiniõhtud. vad sisustada muuseumi kunstiekskursioonid ja Klassikaraadio Aare-Paul Lattik toob oktoobrikuu kontserdil välja harmooniu­ Da Capo tund lossi kohvikus. Klassikaraadio teeb sarja kont­ mi (muinsuskaitse all olev Pühavaimu kiriku pill). Novembris sertidest ka raadioülekande. tutvustab Marju Riisikamp kolme barokiajastu klahvpilli, kla­ Sel hooajal jõuavad eesti interpreetide kontserdid esma­ vikordi, positiivorelit ja klavessiini. Trompetist Indrek Vau ad- kordselt ka välismaale, esinemisi vahendab välisagentuuri mä­ vendikuu kavas on põnev valik muusikat alates 60. aastatest nedžer Madis Kari. ning Tõnu Kõrvitsa uudisteos.

muusika 10/04 33 BAGATELLID*EESTI "Meistrite Ilmusid Peeter Süda oreliteosed Akadeemia" ja 99 TIIU TOSSO «c Hiiigemuusika Koostöös Eesti Teatri- ja Muusika­ Süda hindas väga Bachi loomin­ muuseumiga ning Eesti Muusikanõukogu gut ja sai sealt otseseid mõjutusi. Hugo viib püsiväär­ toetusel ilmus Eesti Orelisõprade Ühingu Lepnurme hinnangul tundis Peeter Süda tusi kõikjale üle väljaandena Peeter Süda kogu oreliloo­ väga laia orelirepertuaari, tal oli mitme­ ming. Varasemad koguväljaanded pärine­ külgne raamatu- ja noodikogu, kus lei­ Eesti vad aastatest 1983 ja 1993. Trükis on pü­ dusid näiteks kõik Max Regeri teosed. hendatud Peeter Süda 120. sünniaasta­ Regeri ja Schumanni mõjutusi võib leida Käesoleva aasta sügisel alustab Pille päevale. ka Süda harmooniatest ning helikeelest. Lille Muusikute Toetusfond kahe suu­ Peeter Süda Süda erilisus re üle-eestilise klassikalise kammer­ sündis 30. jaanua­ seisnebki selles, muusika kontserdisarjaga "Meistrite ril 1883. Esimesed et lihtsa ja tagasi­ Akadeemia", kus esinevad eesti tipp- orelitunnid sai hoidliku, samas vä­ solistid, ja "Hingemuusika", kus kõ­ Peeter koduore­ gagi erudeeritud, lab professionaalne klassikaline muusi­ li ääres oma isalt, targa ja tundliku ka Eesti maakirikutes. Kontserdisarjad kes oli iseõppinud isiksusena lummab saavad teoks Tartu, Narva, Pärnu ja muusik. Seejärel ta meid oma mit­ Viljandi linnavalitsuse toel. jätkusid õpingud mepalgelisusega. Kontserdisarjade patroon on Eesti Kihelkonna kiri­ Tema napp loome- Vabariigi president Arnold Rüütel. ku tolleaegse köstri pärand (selle läbi­ Fondi projekte toetavad mitmed Ado Knapsi juhen­ kuulamiseks kulub Eestimaa linnavalitsused ja EELK damisel. Aastal 1902 pääses Süda õppima vaid 45 minutit) on andnud ideid ja jul­ kirikud, Eesti Raudtee, Koger & Peterburi konservatooriumi oreli erialale, gustust paljudele sama missiooni kandja­ Partnerid, Sandmani Grupi AS ja pal­ kus teda õpetasid algul Louis Homilius, tele, organistidele ja heliloojatele. jud auväärsed eraisikud. hiljem Jacques Handschin. 1912. aas­ Südaga paistab olevat nii nagu armas­ "Meistrite Akadeemia" avasid tast elas Süda Tallinnas, kus andis era­ tusega: kõik nagu teaksid, mis see on, Pille Lill, Peeter Paemurru ja Marje tunde, esines soolokontsertidega ja tege­ kuid vähe on neid, kes seda tõeliselt tun­ Lohuaru kammerkontsertidega Tartu les heliloominguga. Süda õhutusel ehi­ nevad. Ülikooli aulas ja Viljandi Pauluse ki­ tati Tallinnas uued orelid Estonia kont­ Käesolev akadeemiliselt usaldusväär­ rikus, sarja jätkavad Virgo Veldi, serdisaali ja Jaani kirikusse. Aastal 1919 ne ja soliidsusega kutsuv oreliteoste välja­ Kai Ratassepp, Mari Tampere, Risto kutsuti ta esimeseks oreli- ja komposit- anne aitab märkimisväärselt kaasa Peeter Lauriala, Oliver Kuusik, Helen Lokuta siooniõppejõuks Tallinna Kõrgemasse Süda loomingu tundmisele. ja Piia Paemurru. Muusikakooli. Helilooja suri 1920. aastal Tallinnas. Kurt Masuri meistrikursused Wroclawis

Juuni lõpul kogunes 70 dirigenti üle kogu maailma Lõuna- Poolasse, Wroclawisse, teiste hulgas paar inimest ka siinsest maa­ nurgast. Toimusid esimesed rahvusvahelised maestro Kurt Masuri meistrikursused. Traditsiooniliste kursuste kogemusega dirigendid said tõelise elamuse osaliseks - selliselt läbi viidud kursusi ei ol­ nud veel keegi kogenud. Armastatud maestro ei vaevunud hetkeks­ ki aitama nooremaid nende tehnilistes muredes. Üleüldse ei räägitud dirigeerimistehnikast. Ei seatud käsi ja žeste, vaid hin­ Pille Lill (fotol keskel) koos mõt­ gi ja südameid. Läbiv filosoofiline teema oli: miks elada, kuidas elada ja mida saame tekaaslastega. meie muusika kaudu teha selleks, et elu oleks parem. Maestro võrdles dirigendi ametit FOTO ALGUR KAERMA preestri omaga, kutsumusega õpetada ning edasi viia vaimset pärandit, mis meie kes­ kelt üha kergemini on kadumas. Kultuur on alati kandnud ning hoidnud inimest. Kuid kultuuri on üle aegade kandnud läbitunnetatud vaimsus, mitte kätteõpitud tehnikad ja tehnoloogiad. Mõtlema panevad kursused olid. Lehari Kaustel, tudeng

34 muusika 10/04 Noored muusikud raekojas

Suviste vanalinna päevade muusikaprogramm sisaldas ka kontserdisarja "Lapsed raekojas", mille eesmärk oli pakkuda noortele elavat ajalookoge- must muusika, interjööri, kostüümide ja kommentaaride koosmõjus. Üheks esinejaks oli Kiili Kunstide Kooli vanamuusikaansambel, kelle kontsert meeldis sedavõrd, et lapsed kutsuti esinema ka augustikuistele raekoja 600. aastapäeva pidustustele.

Kes mängivad Kiili Kunstide Kooli vanamuusikaansamblis? Heili Meibaum, ansambli juhendaja: "Ansambel koosneb põhiliselt plokk- flöödimängijatest ja lauljatest vanuses 8-18 aastat. Lauljaid juhendab Kaili Lass. Praegu on ansamblil 16 liiget.

Millist muusikat esitate? Põhiliselt renessansi ja keskaja muusikat: tantse, laule (Dowland, Morley jt). Tundub, et lapsed on õppinud vana aja muusikast aru saama ja lugu pi­ dama. Väga palju aitab kaasa ka stiilne rõivastus.

Millised on tulevikuplaanid? Tahame areneda ja harjuda aina paremini kokku mängima, eks siis näis, kuhu esinema kutsutakse. Meelsasti mängime ajaloolistes paikades.

Hetk raekoja 600. aastapäeva kontserdilt. FOTO MAIT MEIBAUM

Tallinna Muusikakeskkooli ÕPILAST6 MUUSIKA- JA kontserdid oktoobris 2004 KUNSTILOOMINGU Pfl€V 9. oktoober kell 18.00 13.novembril 2004 Lasnamäe muusikakoolis Kadrioru loss • improviseerimine SIGRID KUULMANN-MARTIN (viiul) • helilooming Kavas Bach, Paganini, Ysaye, Tubin

10. oktoober kell 12.00 Mustpeade Maja Olavi saal LAINE LEICHTERI ja LEHO KARINI TŠELLOKLASSI ÕPILASED

17. oktoober kell 12.00 EMA kammersaal MART LAASI TŠELLOKLASSI ÕPILASED lähemalt шшш.muusiko.tin.edu.ee

muusika, 10/04 35 MELO :ANTES: salvestused on teinud helirežis- kümmend aastat vanad salves­ Viljandi Folgil. Elektrooniliste söörid Jaan Rääts (1966), Asta tused üle kuulanud, olen täies­ pisinaljade, liikuva kitarrismi ja Kuivjõgi (1967), Mati Brauer ti veendunud, et nad väärivad uustantsuliste rytmi-loop'idega (1976), Aili Jõeleht (1986) ja ja vajavad uut ülesvõtet täna­ lisatud vabadus seostub olu­ Maris Laanemets (1983, 1988), se ERSOga, eriti kui kujutleda, liselt Andre Maakeriga, kel­ samas kuuluvad plaadi tootja- kuidas kõlaks sümfoonia finaali le osa on siin alles tagasihoid­ õigused Bella Musicale ning ei kooda praeguse ERSO vaskpil- lik. Mis teha, kylluslik looming ühtki märki, vihjet ega sõna­ lirühmaga ning Nokturn täna­ ei mahu yhele plaadile ning kestki Eesti Raadiost, siis mida se ERSO tšellorühmaga. Muide, nyydseks mujal tegutsevad bän- rohkem süvened, seda tigeda­ need on, ma ei häbene nii öel­ diliikmed väärivad jäädvus­ maks ajab. On ju selge, et sal­ da, geniaalsed leheküljed ees­ tamist. Lauluga lugudes koo­ vestamise ajal Eesti Raadios ti helilooja Helmut Rosenvaldi takse edasi Collage'i alustatud Helmut Rosenvald. ei olnud ei Bella Musicat ega loomingus. helletavat käokirja. Regi-Jazz ANTES. BM-CD 31.9197 ANTES editioni olemaski. Toomas Velmet Ethno Music, kuulutab kaane- Teisest küljest, kui seesama Bella silt. Kuuldav pole jazz - estraa- Käesoleva aasta alguses (22. Musica poleks aastal 2004 plaa­ dilikud paisutused, pisikesed veebruaril) sai 75-aastaseks ees­ ti välja andnud, polekski mei­ improd ja Eriti Kurva Muusika ti helilooja Helmut Rosenvald. le vist meenunud, et Helmut Ansambli laadi vahemängudega Villem Kapi õpilane ja Eesti Rosenvald on eesti helilooja, segatud svinginõks ("Peremees Heliloojate Liidu liige 1965. kes elab ja loob meie keskel. võtab naise") on pigem vaimu­ aastast ning kakskümmend Ajaloolise tõe huvides võiks väl- kad stiilivihjed kui asi ise. Jan kaheksa aastat ERSOs viiuldaja­ jaandjafirma siiski huvi tun­ Viilebergi kitarr proovib tasa­ na töötanud Rosenvaldi juubel da, kas 1966. aastal oli olemas pisi rockiraadiusest välja mur­ möödus meil Eestis absoluutselt Staatliches Sinfonieorchester da ja Tõnu Laikre klahvpillid tähelepanuta. Selline mälukao­ Estland või oli siiski Eesti poetavad sekka pisut Ehalat. tus ei ole aktsepteeritav ühestki Raadio sümfooniaorkester, mil­ Muuseas, rock pole ka rahva­ aspektist. Helmut Rosenvald on le peadirigent oli Neeme Järvi. muusikutest Vägilastele võõ­ üks viljakamaid sümfoniste eesti Sellise pisiasja teadasaamiseks Vägilased. Väga ilusad. ras: Kristjan Priks ja Meelika muusika ajaloos ning arvatavas­ Regi-Jazz Ethno Music from ei ole vaja lapata arhiiviriiuli- Hainsoo on kunagi mänginud ti eesti viljakaim instrumentaal Estonia. tel tolmunud toimikuid, vaid nii punki kui metaVit ja Cätlin kammermuusika loojaid üldse. Vägilased 2004 piisab, kui avada kodulehekülg Jaago oli Claire's Birthdays. Nii Rosenvaldi loomingusse ei saa www.erso.ee, kus vastav info et osa energiat tuleb kyllap ka aga sugugi suhtuda kui lõpeta­ Kõigepealt, tegu on enam­ täiesti legaalselt saadaval. sealtpoolt. Plaadi vahest ilusaim tud protsessi, sest loometege­ jaolt ansambli esimese koos­ Seevastu la Remmeli anno­ ja väljaarendatum lugu "Mere vus on tema elulaad, ja ma väga seisu lindistatud materjali­ tatsioonid Rosenvaldi ja tema kosilased" laseb valla noore loodan, et kui olud on soodsad ga. Siit leiab palju Viljandi teoste kohta on asjalikud ning naise helge valikuvabaduse ja ja tervis lubab, tuleb esiettekan­ Kultuuriakadeemiast johtu­ usaldusväärsed. Teoste valikust keerutab lõpuks kelmi tantsu­ deid veel hulganisti. vat loovat eklektikat: võetak­ on hea meel kohata kahte väga ringi. See, tulehoidmiselugu ja ANTES editioni märgi all se kampa andekaid kujusid kõrge kvaliteediga esitatud viiu­ rockikyttega "Hobusemäng" on ilmunud heliplaat, kus on teistelt erialadelt (tantsija Päär likontserti, kus soleerib Lemmo on tegelikult ainsad regilaulud. eksponeeritud ca 72 minutit Päärensoni värskendav toast- Erendi, ja isikliku nostalgiaga Rõhk on pandud hoopis laulu­ helilooja suuremahulisest loo­ kuplee nimiloos), töödeldak­ segatud, kuid sellele vaata­ mängude ja tantsudega seostu­ mingust. Koik salvestused on se sõprade katsetusi (levimuu- mata kõrget hinnangut vääri­ vatele instrumentaaltöötluste- pärit Eesti Raadio fonoteegist sik Kalev Tilga uhkeks arenda­ vaid Kolmandat sümfooniat le. Nende värsket hoogu näi­ ning hõlmavad ajavahemikku tud viisijupp) ning proovitak­ ja Nokturni. Kuuekümnendail tab /we-lindistus lennukast ori- 1966-1988. Plaadiümbrisele on se teha asja popilavale (euro- salvestati tohutul hulgal ginaalpalast "Laadalugu", mis märgitud, et ANTES edition on laulukandidaat "Kulla kutse", eesti uudisteoseid Neeme Järvi vihjab, et Vägilased ongi esmalt Bella Musica label ning с & p mille sisu kordab kahvatumalt lahke ja ülioperatiivse käe all. kontsertbänd, kelle lustlikus laa­ 2004 Bella Musica. Juriidilised "Mere kosilastes" väljendatut). Hinnangutes neile teostele dis on aina laienevat muusika- suhted tänases maailmas on Meelika Hainsoo mõjuvas hää­ olid Raadio sümfooniaorkest­ mõistmist. Tugevaid dynaamilisi keerulised ja kindlasti ei ole les lööb kohati välja ta õpeta­ ri orkestrandid ülikriitilised, ja harmoonilisi teeneid on sel­ mina see "jurist", kes neid suh­ ja Celia Roose sentimentaalne aga täpsed. Mäletan selgelt, et les Cätlin Jaago pilliarsenalil. teid peaks klaarima. Teiseks ei laulukool. See kõik on nutikas Rosenvaldi Kolmanda sümfoo­ "Parmupilliloo" kokkumäng ole paragrahv ja loogika samu­ ja varaprofessionaalne, pari­ nia ja eriti keelpillidele ja harfi­ paitab kõrva. "Pruuditantsu" ti ühildatavad asjad. Copyright mas mõttes tudengibändilik, le loodud Nokturni puhul asen­ vasturytmides aimub juba hili­ kopiraidiks, kuid kas tootjaõigu- aga ei laiene veel rahvalikust dus kriitika üksmeelsete õnnit­ semaid gruuvivaid tantsubiite. sed (P) on müüdavad või mitte, lähtest nii kaugele välja, nagu lustega. Hitipotentsiaali on siit paljudel selles on põhjust kahelda. Kui uuem materjal, mida esmakord­ Olles nende teoste ligi neli­ lugudel: rahvalikult erk kraam, me ikkagi loeme bukletilt, et selt presenteeriti 2003. aasta

36 muusika 10/04 just nagu vaja. Loodan, et nad on väga naturaalse ja pigem Improloo moodi ongi peaaegu ei väsi ka uusi kõlavõimalusi harmoonilise kõlaga, siis tei­ igas palas samaanlikku loitsu. vanadega seostamast. Jäädagu ne (Kammerflimrner Kollektief, Grupp läheb oma rütmide skan- sulatuskatlaks. Sel juhul tuleb Joseph Suchy, Paul Wirkus jt) deerimisega kollektiivsesse eks­ järgmine plaat juba yle aegade dissoneeruvam, eksperimentaal­ taasi ning õtse meie ees, siin ja maiuspala. sem, vaheldusrikkam. praegu, sünnib kordumatu vorm. Lauri Sommer Erkki Luuk "Saami foorum" seostub loodu­ ses toimuvate protsessidega, kal­ jude kõnekuse ja kusagile kivile vaikselt tilkuva veega. "Burlesk" laseb meil naljaga pooleks kii­ gata ansambli Collage aegsesse IMPROLOO. Mareks heliatmosfääri ning tunda Eesti Lobe, Priit Lehto, Kristjan Raadio meeskvarteti surematu­ Laasimer, Indrek Jurtshenko, te esituste hõngu. Ka loomahää- Aare Kruusimäe. li pole unustatud - nali naljaks, Eesti Raadio 2003 aga minu kolmeaastane poeg nautis seda küll väga! Teisteski Olgu kohe öeldud, et tegemist palades kasutatakse inimhääle on improvisatsiooniga, aga mit­ piires tekitatavaid helisid - kee- te jazzimprovisatsiooniga. Kuid Eri esinejad. Tempo Technik Eri esinejad. Ammunition. lenaksatusi, õhatusi, ühmatusi, ärgem alustagem asjade lahter­ Teamwork. Planet Mu ZIQ095CD röginaid, puristamist ja kärise­ Staubgold, staubgold 55 damisest. Räägime asjast endast. vat naeru. Lisainstrumendid on Viis laulvat meest - mis tei­ Taas on kätte jõudnud kaua­ parmupill ja tikutoos. Nimilugu le meenub seoses meestelaulu­ Staubgoldi artistide kogumik, oodatud aeg, mil Planet Mu "Improloo" laskub sügavale ene­ ga? Kellele Kolm Tenorit, kel­ mõtteline järg kaks aastat taga­ kogu oma pideme kuula­ sesse, pöökides eesti koorimuu­ lele RAM ja Veljo Tormise sea­ si ilmunud kogumikule "Music ja kõrvadesse tühjaks tulis­ sika risoomi gruusia rahvalau­ ded, gruusia rahvamuusika või Out of Place". Mõlema kogu­ tab. Teisisõnu on see plaadifir­ lu jõulisusega, intensiivsus ja Seminaarimäen Mieslaulajat, kel­ miku pealkirjad on programmi­ ma sampler, kus artistide valik täidlus vokaalis teeb siin tõeli­ lele Bobby McFerrin, Wimme, lised. Praegusel juhul on "tem­ on võimalikest üks esindusli­ selt heameelt (kõigil lauljail on Gypsy Kings või Kings Singers. po" pigem aeglane, "tehnika" kemaid (olulisematest puudub professionaalne muusikahari­ Loetelu pole juhuslik. Koik need Staubgoldile iseloomulikult ene­ vaid Julian Fane). Ilma teevad, dus ja RAMi taust, mõni neist esitajad on loomingulised ja ala­ seküllane ja laitmatu, kuigi ras­ nagu seal viimasel ajal kom­ on lausa klassikalise laulukoo­ ti otsivad. Nii ka sellel plaa­ ke on selles suhtes nii erinevaid beks, Venetian Snares kuue loo liga). Kõlaliste leidude rohkus dil. Loomingulisus oma kõrgei­ laade võrrelda, ning "mees­ ja äärmisel juhul vaid talle enda­ selles palas laseb aimata tuleva­ mal astmel - spontaanne ja köi­ konnatöö"... no ma ei tea, le arusaadava braindance-\oogi- si kõrgusi ja kaugusi. Rütmilist tev improvisatsioon. Eurooplase iga mees ajab ikka oma rida. kaga; udune, kurjakuulutav ja erksust, millel on ka veel suur muusikaline alateadvus, meid Teatav kohatus ehk siis plaadi­ "vaimolenditega suhtlev" The potentsiaal, näitab "Party" ümbritsevate helide pagas, mis firma omanike seisukohast võe­ Gasman (neli lugu); pahaende­ - kirev pilt meid ümbritsevast on neisse lauljatesse sadestu­ tud subjektiivne "huvitavus" siin lise visadusega hardcore-dzotti- muzac'ist ja melust. "Mississipi" nud ametlikke ja mitteametlikke muidugi valitseb, aga muidu ei de laskeavadele viskuv Hellfish svingiv, õõtsuv taust täitub huvi­ kanaleid pidi, otsib käsikäes fan­ ühenda Miniti minimalistlikku (kaks lugu); tume dnb (Remarc, tava g^zs/-bluusiga. Ei ole mait­ taasiaga kontakti meisse kusagilt ambienfi, The Kat Cosmi kitar­ neli lugu); raggamuffinitest setu! Vastupidi, meenutab hoo­ imbuva, meis peituva ürgmuusi- rimuusikat, Mapstationi dub'i "sitapeade" ajutantsuühen- pis kunsti. kaga. Kolmeteistkümnes kompo­ või Suni jpm siin eriti miski. dus (Shitmat, viis lugu); nuk­ Stuudiotehnika on Improloo sitsioonis kõlab saami ja hispaa­ Muusika on erinev, kuid leiab ker klassikaline muusik, kel­ plaadil ainult õige natuke kaa­ nia rahvamuusika, bluusi into­ küllaga suurepäraseid ja värs­ le kompositsioonidest meeldiv sa aidanud, hääli pole töödel­ natsioonid ja tämbrid, minareti keid artiste, näiteks Thilges 3 + dsp üle sõidab (Lexaunculpt, dud, on vaid kajaefektid ning tipust kostev muhameedlase eks­ Asim Al Chalabi oma graatsili­ kaks lugu); nii oma lugude pik­ professionaalne mikrofonitöö. taatiline jutlus. On mcferrinlikku selt ragiseva idamaise dub'iga. kuse kui ka laadi tõttu prak­ Kahtlemata ei taha ma skeptili­ häälevärvimist ning tsitaate Ah jaa, kui veel meeskonna­ tiliselt adumatu Speedranch selt urgitseda, kui suur osa sel­ Mozarti Öökuninganna aariast, tööst rääkida, siis The Kat Jansky Noise (kaks lugu) jt lel plaadil on improvisatsioon Bizet' "Carmenist" ja Elton Cosm, Sun, Wechsel Garland Planet Mu artistid. Pole paha. või millisel määral on vorm Johni "Crocodile Rockist". Ba­ and The World Standard, Die Pigem just vastupidi. Kui tei­ ette antud. Iga improvisatsioon roki paroodiaga algav "Simman" Weltraumforscher, Rand and le aga braindance/breakcore ei on ju organiseeritud kaos, mil­ koos linnulaulu ja parmupilli- Holland ja mõni muu moodus­ meeldi, soovitaksin proovida les kokkulepetele vaatamata ja ga on tõeline bakhanaal jazzilike tavad oma, erinevate nurkade Lexaunculpti või Julian Fane'i. tänu nendele sünnib vahetevahel intonatsioonidega, lõpp on aga alt "tavapärasusele" läheneva­ Neil on pakkuda midagi täies­ geniaalseid heliinstallatsioone. lausa vokaalne reiv. te lo-fi kitarrikompositsiooni- ti erilist. Vaata ka www.hot.ee/ Kuulsin kunagi Madis dega ühe mõeldava löögiüksu- Erkki Luuk improloo Kolgilt väljendit "digitaalne se küll. Kui esimene, tegelikult Piret Väinmaa ka üsna elektrooniline plaat, psühhedeelia". Improvisatsioonis

muusika 10/04 37 COLLAGE Oktoober

ooper "Aida" Rocca al Mare tenni­ 21. 10 kell 17 Sügisjazz. Flow of 6.-10. 10 Rainbow Jazz Tallinnas sekeskuses Dreams: Tõnu Raadik ja sõbrad Vanemuise kontserdimajas 1.10 kell 19 Rahvusvaheline 9. 10 kell 19 Rainbow Jazz: Lonnie klubis BonBon 7. 10 kell 19 Mai Murdmaa tant­ muusikapäev: ERSO, Martin Fröst Smith Trio (USA) Estonia kontser­ 22. 10 kell 19 Festival "Klaver suetendus "Armastuse tango" (klarnet), Tõnu Kaljuste (dirigent) disaalis 2004": ERSO, Gianluca Cascioli Piazzolla muusikale Vanemuise Estonia kontserdisaalis 9. 10 kell 19 Vanemuise teatri (klaver), Bjarte Engeset (dirigent) suures majas 1.10 kell 22 Sügisjazz: NoJazz balletiõhtu: "Chopiniana" Chopini Estonia kontserdisaalis 7.-10. 10 IX Rahvusvaheline Tartu (Prantsusmaa) Rock Cafes muusikale ja Minkuse "Quiteria 22.-29. 10 Festival "Klaver 2004" Vanamuusika Festival 2.10 kell 12 Orelipooltund: Pille pulm" Salme kultuurikeskuses 23. 10 kell 12 Orelipooltund: Ene 8. ja 14. 10 kell 19 Kalmani operett Metsson (orel), Marika Pabbo 10. 10 kell 12 TMKK esitleb: Laine Salumäe toomkirikus "Krahvinna Mariza" Vanemuise (sopran) toomkirikus Leichteri ja Leho Karini tšelloklassi 23. 10 kell 18 Turu toomkiriku suures majas 2. 10 kell 16 Hortus Musicus õpilased Mustpeade Majas kammerkoor Nova toomkirikus 10. 10 kell 16 Eesti Rahvus­ Väravatornis 10. 10 kell 18 Vanamuusika 24. 10 kell 12 Bristol Cathedral meeskoor 60. RAMi lugu: RAM, 2. 10 kell 18 Fantasie brillante: ansambel II Gardellino (Belgia) Special Choir (Suurbritannia) Ants Soots, Uno Järvelä, Kuno Oksana Sinkova (flööt), Lea Leiten Kadrioru lossis toomkirikus Areng, Olev Oja, Ants Üleoja (diri­ (klaver) raekojas 24. 10 kell 17 Hortus Musicus gendid) Vanemuise kontserdimajas 3. 10 kell 16 EMA sümfooniaorkes­ 12.-15. 10 kell 19 Rahvusooper Kadrioru lossis 12. 10 kell 15 Lastekontsert "Karu ter, Carolina Kremenetski (klaver), Estonia ja Malmö Ooperi- ja sünnipäev": Villu Valdma (Karu), Mai Rosenroth (viiul), Jüri Lepp Muusikateater esitlevad: Verdi 29. ja 31. 10 kell 19 Tšaikovski Alar Haak (Tiiger), Siim Selis (kontrabass), Andres Mustonen ooper "Aida" Rocca al Mare tenni­ ooper "Padaemand" (Jänes), Lii Leitmaa lastekoor, (dirigent) Estonia kontserdisaalis sekeskuses Rahvusooperis Estonia Heini Vaikmaa Vanemuise kontser­ 3. 10 kell 18 Akadeemiline kam­ 13. 10 kell 15 Lastekontsert "Karu 30. 10 kell 12 Toompäevade ava­ dimajas mermuusika Kadrioru lossis: Irina sünnipäev": Villu Valdma (Karu), kontsert: Tallinn Brass toomkirikus 12. ja 20.10 kell 19 Puccini ooper Zahharenkova (klavessiin) Alar Haak (Tiiger), Siim Selis 30.10 kell 18 Toompäevade "Madame Butterfly" Vanemuise 3. 10 kell 19 Chansons frangaises: (Jänes), Lii Leitmaa lastekoor, oreligala: Hartmut Rohmeyer, väikeses majas Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Heini Vaikmaa Estonia kontserdi­ Larisa Bulava, Pekka Suikkanen, 13. 10 kell 19 Vanamuusika Risto Joost (dirigent) Tallinna saalis Kadri Ploompuu toomkirikus ansambel II Gardellino (Belgia) Kunstihoones 13. 10 kell 19 Sügisjazz: Pygmi 30. 10 kell 18 Lauamuusika raehõ- Tartu Ülikooli aulas Jazz Trio (Soome-Eesti) Tallinna bedaga: Hortus Musicus raekojas 13. ja 19. 10 kell 19 Bocki muusi­ 5. 10 kell 19.30 TJ Events esitleb: Kunstihoones 30. 10 kell 19 Tšaikovski ballett kal "Viiuldaja katusel" Vanemuise Duel (Prantsusmaa) Estonia kont­ 14. 10 kell 15 Eesti Rahvus­ "Luikede järv" Rahvusooperis suures majas serdisaalis meeskoor 60. RAMi lugu: RAM, Estonia 14. 10 kell 20 Sügisjazz. Jazz ja 6. 10 kell 19 Alex Prior (vokaal) Ants Soots, Uno Järvelä, Kuno 31. 10 kell 12 Britteni laste­ klassika: Sven Kullerkupp (klaver) & Terem Quartet (St Peterburg) Areng, Olev Oja, Ants Üleoja (diri­ ooper "Väike korstnapühkija" Tartu Linnamuuseumis Estonia kontserdisaalis gendid) Estonia kontserdisaalis Rahvusooperis Estonia 17. 10 kell 16 Põhjavalgus: Tõnis 6.-9. 10 EMA sügisfestival Eesti 16. 10 kell 12 Orelipooltund: Kadri 31. 10 kell 13 Orelikontsert "Hugo Mägi, Oleg Pissarenko Trio, Muusikaakadeemias Ploompuu (orel), Margarita Anstal Lepnurm 90" toomkirikus Revalia kammermeeskoor, Hirvo 7. 10 kell 19 Eesti Vähiliidu (tšello) toomkirikus 31. 10 kell 15 Lõunamuusika. Surva (dirigent) Vanemuise kont­ heategevuslik kontsertetendus 16. 10 kell 18 Eesti laulukunst. Hugo Lepnurm 90: aastapäeva- serdimajas "Kaunimad aastad meie elus": Itaalia aariad ja vene romansid: kontsert Estonia kontserdisaalis 20.10 kell 19 Meistrite Akadeemia: Andres Dvinjaninov, Jüri Lumiste, Tatjana Romanova (sopran), Siim Virgo Veldi (saksofon), Kai Hannes Kaljujärv, Rain Simmul, Selis (klaver) raekojas Tartus Ratassepp (klaver) Tartu Ülikooli Toomas Lunge, Indrek Kalda 16. ja 17. 10 kell 18 Rahvusooper aulas Estonia kontserdisaalis Estonia ja Malmö Ooperi- ja 1. 10 kell 19 Rahvusvaheline 22. ja 23. 10 kell 19 Esietendus: 8. 10 kell 19 Kontrabassiga Muusikateater esitlevad: Verdi muusikapäev. Põhja nägu: Eesti- Mai Murdmaa tantsuetendus Kalevipoeg - Ludwig Juht 110: ooper "Aida" Rocca al Mare tenni­ Soome sümfooniaorkester, Sergei "Pulmareis" Sandor Kallose muusi­ ERSO, Häkan Ehren (kontrabass), sekeskuses Dogadin (viiul), Anu Tali (dirigent) kale Vanemuise suures majas Vladimir Altschuler (dirigent) 16. 10 kell 19 Põhjavalgus: Tõnis Peetri kirikus 22.-29. 10 Festival "Klaver 2004" Estonia kontserdisaalis Mägi, Oleg Pissarenko Trio, 1. 10 kell 19 Sügisjazz. Modernsed 24.10 kell 16 Kristiina Are (klaves­ 8. 10 kell 19 Rahvusooper Estonia Revalia kammermeeskoor, Hirvo helid: Trio Chroch (Taani) klubis siin), Ene Nael (klavessiin), Helen ja Malmö Ooperi- ja Muusikateater Surva (dirigent) Estonia kontser­ lllegaard Normet (viiul), Ardo Västrik (tšello) esitlevad: Verdi ooper "Aida" disaalis 2. 10 kell 12 Mai Murdmaa tantsu­ Tartu Linnamuuseumis Rocca al Mare tennisekeskuses 17. 10 kell 12 TMKK esitleb: Mart etendus "Alice imedemaal" Sandor 28. ja 29. 10 kell 19 Esietendus: 9. 10 kell 12 Orelipooltund: Tiit Kiik Laasi tšelloklassi õpilased Eesti Kallose muusikale Vanemuise Verdi ooper "La traviata" toomkirikus Muusikaakadeemias suures majas Vanemuise väikeses majas 9. 10 kell 18 TMKK esitleb: Sigrid 17. 10 kell 18 Akadeemiline kam­ 2. 10 kell 19 Puccini ooper 30. 10 kell 19 Bocki muusikal Kuulmann-Martin (viiul) Kadrioru mermuusika Kadrioru lossis: Aare- "Madame Butterfly" Vanemuise "Viiuldaja katusel" Vanemuise suu­ lossis Paul Lattik (orel, harmoonium) väikeses majas res majas 9.10 kell 18 Pildid näituselt: 4. 10 kell 19 Jaapani kultuurifes­ 31. 10 kell 12 Mai Murdmaa Rahvusooperi Estonia puhkpilli­ 18. 10 kell 19 Muusika enne tivali "Helimaastikud" avamine: tantsuetendus "Alice imede­ kvintett raekojas ajupesu: NYYD Ensemble, Anu Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli maal" Sandor Kallose muusikale 9. ja 10. 10 kell 18 Rahvusooper Komsi (sopran), Olari Elts (dirigent) sümfoniett Vanemuise kontserdi­ Vanemuise suures majas Estonia ja Malmö Ooperi- ja Estonia kontserdisaalis majas Muusikateater esitlevad: Verdi

38 muusika. 10/04 muusika: Sofia Joons (laul, viiul, Pärnus Kontserdisari Weizenbergi 37 september - hiiu kannel), Meelika Hainsoo detsember2004 7. 10 kell 19 TJ Events esitleb: (laul, viiul, hiiu kannel, kuuekeelne Akadeemiline Kammermuusika Duel (Prantsusmaa) Pärnu kont­ kannel), Toivo Sõmer (kannel, ud) tunniajased kontserdid Kadrioru lossis algusega kell 18 serdimajas Jõhvi muusikakoolis 10. 10 kell 17 Rainbow Jazz: 14. 10 kell 18 Kandlele ja kandlest: Lonnie Smith Trio (USA) Pärnu Kristi Mühling (kannel) Valga muu­ kontserdimajas sikakoolis 11.10 kell 16 Lastekontsert "Karu 18. 10 kell 19Tangoballett: Tiit sünnipäev": Villu Valdma (Karu), Peterson (kitarr), Allan Jakobi Alar Haak (Tiiger), Siim Selis (akordion), Helen Org - Dmitri (Jänes), Lii Leitmaa lastekoor, Alexandre Guilmant: Kuus pala harmooniumile, Ferenc Liszt: Kolm pala orelile Hartšenko (tants) Narva kultuuri­ harmooniumile, Louis Vierne: Kuus pala kogumikust "24 pala vabas stiilis" Heini Vaikmaa Pärnu kontserdi­ keskuses majas 21. 10 kell 18 Teine Rootsi: Sofia 7. november Eesti Barokksolistid 12. 10 kell 19 Vanamuusika Joons (laul, viiui), Jaak Johanson Grigori Maltizov plokkflööt Peeter Klaas viola da gamba ansambel II Gardellino (Belgia) (laul, kitarr) Kärla klubis Sofia Maltizova barokktšello Ivo Sillamaa klavessiin Pärnu kontserdimajas 21. 10 kell 20 Sügisjazz. Dr Jazz Antonio Vivaldi, Arcangelo Corclli, Johann Sebastian Bach, Antoine Forqueray, 15.-17. 10 XXII akordionimuusika ja tema laboratoorium - araabia päevad helid: Sven Kullerkupp, Helin-Mari 28. november 17. 10 kell 17 Eesti Rahvus­ Arder ja ansambel Viljandi kultuu­ meeskoor 60. RAMi lugu: RAM, rimajas Ants Soots, Uno Järvelä, Kuno 22. 10 kell 18 Jaanus Torrimi Areng, Olev Oja, Ants Üleoja (diri­ "Missa pro defunctis": RAM, Pille gendid) Pärnu kontserdimajas Lill (sopran), Jaanus Torrim (orel), 23. 10 kell 19 Pirjo Levandi (sop­ Ants Soots (dirigent) Kuressaare ran), Anto Õnnis (marimbafon, Laurentsiuse kirikus vibraton), Vambola Krigul (vibraton, 27. 10 kell 19 Meistrite Akadeemia: erinevad löökpillid) Pärnu kontser­ Virgo Veldi (saksofon), Kai dimajas Ratassepp (klaver) Viljandi Pauluse 27. 10 kell 19 Eduard Oganesjan kirikus (orel) Pärnu kontserdimajas 28. 10 kell 17 Meu Brasil / Minu 31. 10 kell 17 Muusikat hingede­ Brasiilia. Trio de Janeiro: Helin- päevaks. Faure 'Reekviem": Eesti Mari Arder (laul, maracas), Jaak Filharmoonia Kammerkoor, ERSO, Lutsoja (akordion), Teet Raik Kaia Urb (sopran), Stephan Loges (kitarr), Ara Yaralyan (kontrabass) (bariton), Paul Hillier (dirigent) Jõgeva muusikakoolis Pärnu kontserdimajas 28. 10 kell 19 Õhtukellad: Arvo Andmed on kontrollitud 12. septembril Leibur (viiul), Terje Terasmaa (vib­ Novembrikuu kontserdiinfot COLLAGE'is avaldamiseks ootame hiljemalt Kõikjal üle Eesti raton, сатрапе, kellamäng), Heiki 11. oktoobriks aadressil Mätlik (kitarr) Kärdla kultuurikes­ [email protected] 1.10 kell 19 Chansons frangaises: kuses Eesti Filharmoonia Kammerkoor, 31. 10 kell 17 Prantsuse kammer­ Risto Joost (dirigent) Rakvere muusikat: Raivo Peäske (flööt), Gümnaasiumi saalis Eda Peäske (harf) Jõhvi Mihkli 2. 10 kell 19 Chansons frangaises: kirikus Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Risto Joost (dirigent) Viljandi Kultuuriakadeemias 5. 10 kell 19 Rainbow Jazz: Man Sound (Ukraina) Viljandi kultuuri­ majas TELLIMISKUPONG 7. 10 kell 19 Mihkel Mattisen (kla­ ver) Räpina muusikakoolis Ees- ja perekonnanimi. 8.10 kell 18 Rainbow Jazz: Man Sound (Ukraina) Jõhvi Mihkli Aadress kirikus Litsentsi nr 1158 9. 10 kell 16 Hingemuusika: Toomas Vavilov ja Tiiä Tenno-Ratas Soovin ajakirja MUUSIKA Tapa Jakobi kirikus aastatellimust 9. 10 kell 18 Tõnis Mägi Põltsamaa kirikus MAKSTUD VASTUS 11. 10 kell 19Tangoballett:Tiit | | Tavatellimus 230 krooni Peterson (kitarr), Allan Jakobi EESTI (akordion), Helen Org - Dmitri J Soodustellimus 180 krooni Hartšenko (tants) Haapsalu kultuu­ (muusikaõpetajatele ja õpilastele) rikeskuses Muusika 14. 10 kell 17 Ilmalik pärimus­ Soodustellijal märkida siia kooli nimi: Rävala pst 16 II korrus, В 214 10143 Tallinn IV rahvusvaheline pianistide festival Tallinn, 22.-29. oktoober 2004 Estonia kontserdisaal

22. oktoober kell 18 Estonia kontserdisaal näituse avamine "KLAVERIMÄNG EESTIS LÄBI AEGADE" Koostajad Urve Lippus, Jane Muttik

Rahvusraamatukogu, Teatri-ja Muusikamuuseumi, Eesti Muusikaakadeemia ja Eesti Kontserdi ühisprojekt

22. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal FESTIVALI "KLAVER '04" AVAKONTSERT EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER Solist GIANLUCA CASCIOLI (Itaalia) Dirigent BJARTE ENGESET

23. oktoober kell 17 Tallinna raekoda KLAVERIKONTSERDID KAMMERLIKULT I - CHOPIN IRINA ZAHHARENKOVA, MIHKEL POLL TOBIASE KVARTETT

23. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal STEPHEN KOVACEVICH (USA)

24. oktoober kell 16 Estonia kontserdisaal TANEL JOAMETS

24. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal 28. oktoober kell 19 Vanemuise kontserdimaja NIKOLAI LUGANSKI (Moskva) 29. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal FESTIVALI "KLAVER '04" LÕPPKONTSERT 25. oktoober kell 17 Tallinna raekoda "Klaveripoeg kutsub kokku: KLAVERIKONTSERDID KAMMERLIKULT II - MOZART kuuevõistlus mitmekülgsuses" MIHO KAWASHIMA (Jaapan), JAAN KAPP, JAAN OTS REIN RANNAP (kava koostaja), TALLINNA KEELPILLIKVARTETT MIHKEL MATTISEN, KRISTJAN RANDALU, SVEN KULLERKUPP Õhtut juhib Taavi Eelmaa 25. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal EERO HEINONEN (Helsingi)

26. oktoober kell 16 Estonia kontserdisaal Koostöös Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu ja Tallinna MATI MIKALAI Muusikakeskkooliga toimuvad Stephen Kovacevichi, Louis Lortie, 26. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Alexandre Tharaud", Eero Heinoneni, ALEXANDRE THARAUD (Pariis) Ruth Nye meistriklassid

27. oktoober kell 16 Estonia kontserdisaal PEETER AIDU (klaver, klavessiin, orel; Moskva) Festivali kaaskorraldajad ja toetajad: Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, 27. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal Eesti Muusikaakadeemia, Suomen Kulttuurirahasto, TALLINNA KLAVERIDUO 30 Soome Suursaatkond, Rahvusraamatukogu, NATA-LY SAKKOS, TOIVO PEÄSKE Teatri-ja Muusikamuuseum, Tallinna Muusikakeskkool, Paukenfest Duo Vambola Krigul, Anto Õnnis (löökriistad) Eesti Klaveriõpetajate Ühing

28. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal LOUIS LORTIE (Kanada) ww.concert.ee milKONWRT ":.

Vana kala, milles on konks? 1ШМ < Л^ i л Fm Gm E6 Fm B? E6 Fm Gm A6 Va- na, va-na, va-na ka- la, va -na ka -la ah-oi; va - na, va -na, va-na ka- la, va- na ka- la ah- oi; WW wm Mil - les on konks? Mil-les on konks? Va - na ka - la, mil - les on konks? Mil - les on konks? Mil- les, mil - les on konks?

l^ir^iSjH i — ——ид м-—i — — ВВ5м

D6 E^ 01 - la , oi - la va - na ka - la koi -ges! Va - na ka • la kõi-ges! Va - na ka - la koi - ges!

D6 E5 OI - la, oi - la va - na ka - la kõi-ges! Va - na ka - la kõi-ges! Jee! ТДШППД FILHARmOOniA Tallinna Filharmoonia Kontserdid /Oktoober 2004

«F"

1 2. oktoobril kell 16 Mustpeade majas KLASSIKA KOOS KLASIGA i Solist JULIA KOCIUBAN (klaver, Poola, Narva rahvusvahelise Chopini nim. pianistide konkursi laureaat) TALLINNA KAMMERORKESTER Dirigent ERI KLAS F. Mendelssohn Klaverikontsert nr 1 g-moll op 25

9. oktoobril kell 16 Eesti Raadio I stuudios TALLINN JAZZ STUDIO ESTONIAN DREAM BIG BAND G. OTSA-NIM. TALLINNA MUUSIKAKOOLI BIG BAND Solist TIM HAGANS (USA, trompet) Dirigent ORJAN FAHLSTRÖM (Rootsi) Koostöös Eesti Raadioga

16. oktoober kell 19 Pärnu kontserdimajas 17. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaalis BRAVISSIMO! Solist KOLJA BLACHER (viiul, Saksamaa) TALLINNA KAMMERORKESTER Dirigent ANDRES MUSTONEN L. van Beethoven Viiulikontsert, Sümfoonia nr 6

29., 30. ja 31. oktoobril kell 19 Eesti Draamateatris NARGEN OPERA J. HAYDN ooper L'ISOLA DISABITATA TALLINNA KAMMERORKESTER Dirigent TÕNU KALJUSTE Koostöös Nargen Operaga

Toompuiestee 20 / 10149 Tallinn, Eesti / Tel: +372 6613 757 / Faks: +372 6613 758 / [email protected] /www.filharmoonia.ee

PILET, QetV ^KLASS-KA- Ф Eestipäevaleht tfügg