DOCSLIB.ORG

ICT Academy to Viljandi 2 September 2015

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
ICT Academy to Viljandi 2 September 2015 Monthly September 2015 Nr 1 Good Learning The fi rst intentions from class agreement experience Page 4 Page 2 Page 5 Possible locations for the school building ICT Academy to Viljandi 2 September 2015 The signing of the good intentions agreement at the site of the future school building. Good intentions agreement Our intention is to start Viljandi ICT Campus for 200 students, will be companies will pay to VICTA, therefo- Academy of ICT study and develop- located on the shores of Lake Viljandi. re VICTA will be student fee free, and ment in Viljandi, which offers app- (Location to be announced, Viljandi we will be able to accept gifted stu- lied higher education. town, Viljandi parish or at the Viiratsi dents who don’t have good financial side.) opportunities. On 20th May 2015, Viljandi ICT Aca- The location requirements are: demy (from now on VICTA) partners Location attractiveness and opportu- signed good intentions agreement. nity to expand schools campus to fit PARTNERSWinners!: One of the aims was to contribute the 1000 students. ViljandiICT Sector Gümnaasium – knowledable work- international growth of ICT study and The legal form of an educational force.A.Kitzbergi nim. Gümnaasium development by creating an ICT study institution would be the foundation. ViljandiViljandi Kutseõppekeskus - slow down the emigration and development centre in Viljandi. The Foundation provides a modern le- out of the region and leads to new hig- SA Viljandi Hariduse Arengufond arning infrastructure needed and the her value-creating jobs. The vision for the year 2025: environment. EestiThe Ettevõtluskõrgkool increased student Mainor population in VICTA, about 1000 ICT in SAViljandi, Viljandimaa up to Arenduskeskus 1000 ICT students, students will study and half of mayViljandi lead toMaavalitsus permit reloaction of some them should be international On phase 1 VICTA’s school of Viljandigraduates Linnavalitsus in Viljandi; they will crea- students. building should be ready, te Viljandifamilies Vallavalitsus here, start new businessed Through VICTA there will and create more jobs. Also, it results MTÜ Eesti Äriinglite Assotsiatsioon arise many StartUp compa- including: auditorium, in positive economic growth and Vil- nies. jandi’sMTÜ JCIaverage Viljandimaa income will increase. ICT sector companies will classrooms, dining room, and SA Viljandi Haigla then be concentrated in and a modern campus. MäeltkülaThe first Tööstuspark phase will MTÜ cost between around Viljandi. 5-7IITEE million OÜ Euros, (to be confirmed du- Start Up development will be an On phase 1 VICTA’s school building ringON24 the ASproject) and the first 200 stu- important part of the student’s curricu- should be ready, including: auditorium, dents we can accept after 2 years from Bed Factory Sweden OÜ lum and they will be able to launch and classrooms, dining room, modern cam- when we find funding. develop them while studying at VICTA. pus, with parking lot and surrounding LX Motors OÜ Because we will have ICT workforce, landscape. AS BHC we could see the relocation of ICT com- AS Viljandi Aken ja Uks panies to Viljandi from other countri- Business Model: Sveba-Dahlen Baltic OÜ es. VICTA will cooperate with interna- OÜ DAG Reklaam We will foster cooperation with mul- tional companies, (first negotiations are Bestra Engineering OÜ tinational and international ICT com- already in progress) who will order de- panies as training grounds for the velopments and problem solutions Eesti Höövelliist OÜ workforce by meeting their ICT needs. from VICTA. KOKO arhitektid OÜ Shorter intention: VICTA will implement problem ba- Hansa Candle AS On phase 1, to open school, which sed learning where knowledge and skil- Pleksor OÜ offers applied higher education to 200 ls are obtained through the real pro- Cleveron OÜ students. (Studying languages english jects, which are solved during studying and estonian.) process. With that Business Model 3 September 2015 Arno Kütt: Photo: Elmo Riig / Sakala ICT Academy to Viljandi Arno Kütt, enterpreneur and the CEO hool students, including many stu- His main points of concern in Viljandi of Cleveron, came up with the idea of dents from overseas studying IT in Vil- are: a high level of emigration, jobs an ICT Academy in Viljandi at an an- jandi. Arno Kütt is convinced that the with a small added value, the lack of nual discussion of opinion-leaders. ICT Academy could potentially raise Vil- national regional policy. jandimaa’s average wage, due to the Kütts vision is that in a ten-year period, higher wages in the information tech- Published in Sakala 4.4.2013 there could be thousands of high sc- nology fields. After-school activities The first month of the school year is mation that students need, such as a campus. Later, they will edit the video over and though there is not much calendar, information about studies, a together. The team consists of Allar An- free time, students have made many social site, and other interesting featu- ton, Chris Raagel, Emil Kuldsaar and interesting projects inside and outsi- res. Currently, there are three people Hendrik Sihver. de of the school. Lets look at the pro- working on the project: Hendrik Sihver, The third interesting project is the jects and the people working on them. Janek Ehasoo, and Karli Ots. student newspaper. Behind the scenes Another project is VICTA’s Inaugu- of the newspaper, there is a team of The first collaborative project was ma- ral Class video archive. As we consider designers and writers. The teams ac- king the schools website. From the web- the creation of VICTA an historic event, tive participants are Jagnar Roosimä- site, came an idea to make an interacti- our diligent video group is trying to gi, Mihkel Väin, Hendrik Sihver and Emil ve user and device friendly intranet. The capture it as much as they can. They Kuldsaar. Intranet would include all kinds of infor- are documenting activities on and off Hendrik Sihver Hendrik Sihver Chris Raagel Emil Kuldsaar Allar Anton Jagnar Mihkel Väin Janek Ehasoo Roosimägi 4 September 2015 Photo of the class on the first day of school. The first class We have already talked about the cyber defence. There are also students Toomas Hendrik Ilves, the Estonian creation of VICTA and its vision for who are interested in creating business president came to wish everyone a the future. Now let us give a short applications or process optimization. good school year. overview about the students. There is also something in common with everybody. Everyone has a interest in joyed climbing the walls and ropes, slid- In September 2015, students interes- mobile game development and marketing. ing down the cables and had fun on ted in IT started their studies in Viljan- On the second school week, our the obstacle course until sundown. di. There are many people coming from students and teachers had a get-to- Some also tried their hands in sharp- all over Estonia - from Tallinn to Kures- gether where they got to know each shooting and basketball. The night end- saare. Students are diverse in gender, other better. It took place in Valma Ad- ed with a sauna and grill. age groups, and education. venture Park (thank you for having us). The rainy weather did not prevent There are people who just finished First we played a game to get to anyone from having fun during the secondary school as well as people know each other some more. It turned whole event. who have already worked in the IT field out that many didn´t even know all of Before everyone went their own but want to learn new skills. Some their fellow students names. The game way, they were called together again already have their own projects, others fixed that problem. for a discussion regarding making a are still searching for the thing that in- After a little fun and games, there mobile game. We will keep you updat- terests them the most. were more activities. The creator of ed about the mobile game develop- Some came to VICTA with specific VICTA idea, Arno Kütt, took the stu- ment progress, as we believe it is go- plans to develop software for automa- dents on a helicopter ride. Others went ing to continue. ting production units, some to learn to the adventure park. Students en- Hendrik Sihver 5 September 2015 Kodumaa HLÜ chairman of the board Rait Kondor. Learning from experience In September, VICTA’s Inaugural the idea and how the service works; that we involve all people in Estonia Class students had a visit from two students got to use it and gave their into making the bank.” They talked guest speakers. They spoke about feedback on the application. Many about loan and savings vision, which their occupation and information ideas were gathered from the students is: “Let us be the biggest domestic technology needs and challenges, to help transform Wisemile into a bet- cooperative bank, where the owners and introduced some innovative ter application. Furthermore, the class are all the members. Created coope- applications. was divided into small groups and each rative bank of Estonia supports the one shared the ideas on creating a mo- people’s money matter in a long-term On September 17, 2015 Wisemile chief bile payment application. planning and offers all daily banking executive, Arti Kütt and IT manager Kai- September 25, 2015 VICTA was vi- services.” The story of formation of Ko- ko Kaur met the students. Wisemile is sited by Rait Kondor, the Kodumaa Ka- dumaa Kapital HLÜ was introduced, its innovative social network of transpor- pital HLÜ chairman, and Kady Alurand, principles and needs, as a part of tation, which connects passengers and marketing manager. Introduction was comprehensive overview of the finance luggage to their respective chauffeurs given by Rait, who spoke of Kodumaa world.
Load more

Recommended publications
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
    Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
    [Show full text]
  • Tarvastu Valla Üldplaneering
    TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING Tarvastu-Pärnu 2007 1 TARVASTU VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD ...........................................................................................................................2 EESSÕNA ............................................................................................................................4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2010 ..................................................................5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED .................................................................................6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .......................................................................................................7 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted....................................................................................7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos...................................................................................................................8 2 MAA- NING VEEALADE RESERVEERIMINE JA MÄÄRAMINE..................................10 2.1 MAA -ALADE RESERVEERIMINE ......................................................................................................10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE .........................................................................................................11 2.3 SADAMAD , LAUTRID JA VEE -ALADE RESERVEERIMINE .................................................................12 2.4 ELAMUALAD ....................................................................................................................................14
    [Show full text]
  • Kolga-Jaani Rahvamaja Avati Vägeva Peoga 30
    Nr 11 (35) • November 2020 Ansambel Trad. Attack! pani Kolga-Jaani rahva rõkkama. Fotod: Karen Akopjan Kolga-Jaani rahvamaja avati vägeva peoga 30. oktoobri õhtul avati suu- on oma toimetamistega praegu rejoonelise peoga Kolga-Jaani väga eredalt pildis. Võib isegi Villem Reimani nimeline rah- öelda, et Kolga-Jaani on viimasel vamaja. Rahvale esines ka an- ajal oma kultuuritegevuse poo- sambel Trad. Attack!. lest uhkem kui Viljandi,” märkis Ajaloolise rahvamaja, mille va- vallavavanem. nem osa ehitati kirikuõpetaja ja Annika Jones lubas hoida rah- Eesti rahvusliku liikumise ühe vamaja lippu kõrgel. „Luban, et juhi Villem Reimani eestvõttel sündmused saavad järjest roh- juba 1902. aastal, müüs Viljandi kem hoogu juurde ja järjest põ- vallale Hovard Nurme. Nurme nevamaid asju hakkab siin toi- ostis lagunenud maja 2005. aas- muma. Aga kõige enam tahan tal ja renoveeris selle aastatel ma, et siia majja tuleb taas kord 2006–2007. elu sisse, tekib huvitegevus, siin “Võtsid selle suure rolli en- hakatakse koos käima. Olen dale, nagu omal ajal ka Villem väga õnnelik selle võimaluse Reiman, kes leidis, et ühte sel- üle ja et minu ümber on selline list hoonet on kohalikule kogu- mõnus kogukond,” rääkis Jones. konnale vaja,” tänas avamisel Rahvamaja avamispeol anti Hovard Nurmet Viljandi valla- üle ka autasud Kolga-Jaani bus- vanem Alar Karu. siootepaviljoni ideekonkursi “Arvan, et see maja saab uue võitnud Tallinna Tehnikakõrg- elamise. Siia tuleb raamatu- kooli arhitektuuritudengitele ja kogu ja kui rahvas soovib, ka tänati kohalikke, kes andsid olu- muuseum,” lisas Karu ja andis lise panuse maal elamise päeva rahvamaja lipu üle Kolga-Jaani korraldamisse. kultuuritöötajale Annika Jone- Kolga-Jaani kultuuritöötaja Annika Jones, Viljandi vallavanem Alar Karu, volikogu esimees Kaupo Kase ja rahvamaja sile, kes juhib kohalikku kultuu- Made Laas, endine omanik Hovard Nurme.
    [Show full text]
  • V Õ R T S J Ä R V
    Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo
    [Show full text]
  • Context-Related Melodies in Oral Culture 37 Folk Song in Its Primary Function, I.E
    COnteXT-RelAteD melODies in OR AL CU LT URE: An AttemPT TO DescR I BE WORDS -AND-music RelAtiOnsHIPS in LOCAL sinGinG TRADitiOns TAIVE SÄRG PhD, Senior Researcher Department of Ethnomusicology Estonian Literary Museum Vanemuise 42, 51003 Tartu, Estonia e-mail: [email protected] ABSTRACT In oral folk song traditions we often find many lyrics, but not nearly as many mel- odies. The terms “polyfunctionalism”, “group melodies” or “general melodies” have been used by Estonian researches to indicate the phenomenon that many lyrics were sung to only one, or a small handful, of tunes. The scarcity of melo- dies is supposed to be one of several related phenomena characteristic to an oral, text-centred singing culture. In this article the Estonian folk song tradition will be analysed against a quantity of melodies and their usage in the following aspects: word-and-melody relationships and context-and-melody relationships in Karksi parish (south Estonia); a singer; and native musical terms and the process of sing- ing and (re)creation. KEYWORDS: ethnomusicology ● regilaul ● formula melody ● folk song improvisa- tion ● folk singer IntRODuctiON In this article an attempt will be made to describe and analyse certain aspects of oral singing culture, which appear at first as the abundance of lyrics and scarcity of melo- dies, causing the same melodies to be sung with many texts. Researchers point this out using various terms. The use of limited musical material characterises (at least partially) several traditional song cultures which are quite different according to their location and music style, e.g. Balto-Finnic, Finno-Ugric and Scandinavian peoples, Central- and East-Asian peoples, and also Western folk music and church music, etc.
    [Show full text]
  • Tarvastus Pandi Olümpiasangar Martin Klein Kätel Käima Etsembrikuu 19
    Nr 1 2018 · lk 3 • · lk 4 • · lk 5 • · lk 8 Lumekoristus erateedel Ene Saare uus amet Ramsi lasteaed Taruke 50 Vana foto Jaanuar Tarvastus pandi olümpiasangar Martin Klein kätel käima etsembrikuu 19. päeval oli Martin oli teiste hulgas osavaim, Tarvastu inimeste jaoks leeripäeval läks ta Tarvastu kiri- Dkauaoodatud võimalus ku kellatorni kätel. Suur spordi- tunnustada 105 aastat tagasi huvi viis ta lõpuks Stockholmi Eestile esimese olümpiamedali olümpiamängudele, kus Eesti toonud maadlejat Martin Kleini. esimene olümpiamedal tuli Mustla bussijaama esisel Kleini Guinnessi rekordite raamatus- platsil eemaldasid olümpiasan- se kantud 11 tundi ja 40 minutit gar Martin Kleini lapselaps Mar- väldanud maratonmaadlusest. tin Klein, Viljandi vallavanem Martin Kleini tähtsusest ja tä- Alar Karu, skulptuuri autor Mati hendusest Eesti olümpiaajaloos Karmin ja Viljandi Maadlusklubi ning noorte maadluse hetkeolu- Tulevik president Valdeko Kal- korrast rääkisid Eesti Maadlusve- ma katte Tarvastust pärit Eesti teranide Ühenduse esindaja Loit esimese olümpiamedalivõitja Part ja Viljandi Maadlusklubi Tu- Martin Kleini auks valminud levik president Valdeko Kalma. pronksskulptuurilt “Poiss kätel“. Spordi tähenduse kohta on Skulptor Mati Karmin sai olümpiasangar ise lausunud skulptuuri idee Martin Kleini järgmised sõnad: “Mis on sport? kaasaegsete mälestustest, mille See on tervis, jõud ja ilu. Kui ini- põhjal olid Kleini poisid kõik mene on tugev ja terve, siis on ta kõvad hundiratast viskama, hei- ka õnnelik ja rõõmus.“ naküünis turnima ja kätel käi- Maive Feldmann, ma. Karja järel kätel käimine oli Viljandi valla haridus- ja külas ikka tugevate poiste trikk. kultuurinõunik KOMMENTAARID ternaatkoolis maadluse eriala. Martin Klein, Olen mitu korda oma vanaisa olümpia- mälestusvõistlustel medali kaela sangar saanud. See oli uhke tunne. Martin Kleini See on väga ilus kuju, tore on lapselaps näha oma vanaisa poisina kätel kõndimas.
    [Show full text]
  • The Relativity of Time in Estonian Fairy Tales
    A MORTAL VISITS THE OTHER WORLD – THE RELATIVITY OF TIME IN ESTONIAN FAIRY TALES MAIRI KAASIK Project Assistant, MA Department of Estonian and Comparative Folklore Institute for Cultural Research and Fine Arts University of Tartu Ülikooli 18, 50090 Tartu, Estonia e-mail: [email protected] ABSTRACT This article* analyses Estonian fairy tales with regard to perceiving supernatural lapses of time, focusing on the tale type cluster A Mortal Visits the Other World, which includes tale types ATU 470, 470A, 471, and 471A. In these tales the mortal finding himself in the world of the dead, heaven or fairyland experiences the accel- erated passage of time. Returning to the mundane temporal reality and learning the truth the hero generally dies. The difference in time perception has been caused by the hero’s movement in space and between spaces. Three vertical spheres can be detected: 1) the upper world (heaven, paradise); 2) the human world; 3) the netherworld (the world of the dead, hell). Usually, the events of a particular tale take place only in the human world, and either in the upper or the netherworld. The relativity of the passing of time on earth and in the other world makes the tales ‘behave’ in a peculiar manner as regards genre, bringing to prominence features of representation of time typical of legends or religious tales. Although the tales contain several features that make them close to legends (a concrete place and personal names, the topic of death, dystopic endings, characters belonging to the reality of legends, etc.), based on Estonian material they can be regarded as part of fairy tales.
    [Show full text]
  • Eesti Mõisakalmistud
    Tartu Ülikool Usuteaduskond Võrdleva usuteaduse õppetool Ketlin Sirge Eesti mõisakalmistud Magistritöö Teaduslikud juhendajad: Tarmo Kulmar, dr theol, professor Taavi Pae, PhD Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Kalmistud Eestis 18.-20. sajandil 13 2. Mõisakalmistute rajamise põhjused 19 2.1 Mõisakultuur 19 2.2 Matmiskombestik 22 2.3 Seadusandlus 23 2.4 Kalmistu tähendus 25 2.5 Järeldused 27 3. Mõisakalmistute iseloomustus 29 3.1 Hulk 29 3.2 Paiknemine 32 3.3 Rajamise aeg 34 3.4 Asukoht 36 3.5 Juurdepääs 38 3.6 Üldiseloomustus 40 3.7 Mõisakalmistutele maetud 43 3.8 Kombestik 45 3.9 Kokkuvõte 46 4. Mõisakalmistud 20.-21. sajandil 48 4.1 Muutused 20. sajandil 48 4.2 Mõisakalmistud taasiseseisvunud Eestis 52 4.3 Mõisakalmistute tulevikust 54 4.4 Kokkuvõte 55 5. Mõisakalmistute andmebaas 56 Kokkuvõte 83 Kasutatud allikad ja kirjandus 86 Summary: The manor cemeteries of Estonia 103 Lisad 106 2 Sissejuhatus Teema valiku põhjendamine Käesolev magistritöö käsitleb Eesti mõisakalmistuid. Mõisakalmistu on väike mõisa maa-alal paiknev erakalmistu, kuhu on maetud mõisniku perekonnaliikmed ja lähisugulased. Seda fenomeni on Eesti kultuuri- ja kirikuloos uuritud väga vähe. Eesti mõisate perekonnakalmistute juurde jõudsin huvist Eesti ajaloo, kalmistute ja mõisaturismi vastu. Turismivaldkonnas jäävad mõisnike perekonnakalmistud oma vähese atraktiivsuse või halva ligipääsetavuse tõttu sageli tähelepanuta. Mõisa või piirkonda tutvustavates raamatutes ja infobrošüürides peatutakse neil pikemalt harva, tavaliselt neid ei mainitagi. Mõisakompleksi juurde püstitatud infotahvlitel mõnikord küll kirjeldatakse erilise kalmistu olemasolu, kuid kuna puuduvad asupaika näitavad kaardid on neid väga keeruline üles leida. Mõisasüdamest enamasti mõnesaja meetri kaugusel asuvate endiste mõisnike kalmistute juurde viitavad harva teeviidad ning sageli on halbade teeolude tõttu juurdepääs neile raskendatud.
    [Show full text]
  • Romantic Coastline Soomaa
    Soontagana Stronghold, which is located on a harbour is especially busy: locals fi x up their boats Romantic Coastline swamp island and was built in the 7th–8th century, and traps and the smell of tar takes over the area. 11 SUURE-KÕPU MANOR 18 LÕHAVERE LEMBITU HILLFORT was the centre of the ancient Soontagana parish, Fishermen actually use these historic boats to fi sh. 10 Suure-Kõpu manor operates as a school but is also also referred to as Terra Maritime. There is an ob- There are also a lot of sidecar motorcycles in the open to visitors. The manor house is characterised servation tower next to the stronghold hill, which port, waiting for the men at sea. by a dining room with Pompeiian frescos and a ball offers a beautiful view of the cultural heritage land- Lemsi küla, Kihnu vald, Pärnumaa room, which is adorned with faux-marble walls. The scape and the swamp around the island. 1 manor offers visitors a traditional Estonian experi- 1 URBANUSE CHURCH IN VARBLA 8 POOTSI-KÕPU CHURCH 26 KIHNU CHURCH AND CEMETERY ence involving local food. Kurese küla, Lääneranna vald, Pärnumaa 15 The Varbla Lutheran Church, built in 1861, is a sim- The most impressive church building in the ortho- 17 Kõpu alevik, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa 18 KURESE ANCIENT VILLAGE ple neo-Gothic building with one nave. The rich in- dox coastal region was completed in 1873. There is a 18 +372 5341 2173 / [email protected] terior, characteristic to Coastal Swedes, is rich and memorial plaque to Platon, the fi rst bishop of the Es- 13 12 LAHMUSE MANOR looks like an upside-down boat.
    [Show full text]
  • PÕLTSAMAA KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PÕLTSAMAA KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on üheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste ja Pilistvere kihelkonnaga seoseid omanud ristivendadest (VMA 1998–2005). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Põltsamaa kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu maha- surumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti Eesti kodanikeks 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenete- märgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Et järgnevas loos on tegemist isikutega, kel mingil ajal oli sõjaväeli- ne aukraad, ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on üheteistkümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandimaaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihelkondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere, Põltsamaa ja Helme kihelkonnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2007). Järgnevalt käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Viljandi kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesu- guste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõr- ge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud 10 mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2001: 395). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks arvati neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest üle 300 pärines aja- looliselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervikuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]