Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 3 Maaarhitektuur ja maastik Rural architecture and landscape Tallinn 2012 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ISBN 978-9985-9819-5-5 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Kadi Karine Kadi Karine Sissevaade Vormsi ehituspärandi Insight into the evolution of ja külade kujunemislukku 11 villages and architectural heritage in Vormsi Island 31 Kristiina Tiideberg Kristiina Tiideberg Setu traditsiooniline Setu vernacular farm architecture taluarhitektuur ja selle säilivus and its preservation in today’s tänapäeval 35 Setu village landscape 65 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Linnaametnikud sooasunikeks. From city officials to marsh Tallinna külje alla 1930. aastatel settlers. Õismäe settlement rajatud Õismäe asundus 69 established outside Tallinn in the 1930s 97 Rasmus Kask Rasmus Kask Taluarhitektuuri inventeerimise Problems concerning the usage teoreetilistest probleemidest 101 of inventory data of architectural heritage for scientific purposes 118 Ain Lavi Ain Lavi Arheoloogia ja Eesti varasemate Archaeology and research into the taluehitiste ajaloo uurimine 121 history of the earlier Estonian farm buildings 136 Anneli Banner Anneli Banner Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis School gardens in newly 139 independent Estonia 164 Joosep Metslang Joosep Metslang Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti About Izhma-Komi wooden Kunstiakadeemia 2009. aasta architecture on the basis of the soome-ugri õpperetke põhjal 167 Finno-Ugric expedition of the Estonian Academy of Arts in 2009 187 Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015 189 7 Eessõna Kolmanda numbrini jõudnud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised hakkavad nüüd- sest ilmuma algse (ala)pealkirja all „Maaarhitektuur ja maastik“. Nende avarate üldmõistete alla peaks mahtuma enam-vähem kõik, mida siin on seni avaldatud ja kavatsetakse avaldada edaspidi. Ka praeguse kolmanda numbri artiklid hõlmavad väga laia teemade ringi kooliaedadest ja arheoloogilistest majajäänustest ižma- komi puitarhitektuuri ja ehituspärandi inventeerimise teoreetiliste küsimusteni. Kadi Karine annab oma Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja restauree- rimise alal kaitstud magistritööd kokku võtvas artiklis esmakordselt eesti keeles ülevaate Vormsi saare omapärasest ehituspärandist ja selle kujunemisest. Vaa- tamata etnilis-kultuurilisele katkestusele 20. sajandi keskpaiku, on rannarootsi ehituspärandi Vormsi variandi eripära siiani tajutav. Ka Kristiina Tiidebergi ülevaade setu põlisarhitektuurist ja praegusest seisun- dist põhineb autori magistritööl, mille ta kaitses Tartu Ülikoolis kunstiajaloo alal. Tema tööst koorub välja tõdemus, et suulise loomingu kõrval on rahvapärane ehituskunst samuti oluline osa setu kultuuriidentiteedist. Uus setu kultuuriliikumine on kaasa aidanud vana ehituspärandi elustamisele. Elo Lutsepp tutvustab oma artiklis praeguse Eesti Vabaõhumuuseumi territoo- riumil ja naabruskonnas 1930ndail loodud Õismäe sooasundust ja selle ehitus- lugu. Siia rajatud taludest pälvisid avalikkuse eritähelepanu kaks „riiklikku“ talu – Lagle ja Hälli –, esimene kingiti riigi poolt valitud kirjanikule, teine lasterikkale riigiametnikule. 7 Eessõna Rasmus Kask on esitanud ühe osa oma Tallinna Ülikoolis kaitstud kultuuriteoo- ria-alasest magistritööst, kus ta kriitiliselt käsitleb taluehituspärandi inventeerimise teoreetilisi probleeme. Ta toob esile, et asi ei ole mitte inventeerimismeetodis endas, vaid selle pinnapealses kasutamises. Aastakümneid muistseid asulakohti arheoloogiliselt uurinud Ain Lavi Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudist annab oma artiklis lühiülevaate sellest, mida on taluar- hitektuuri ajaloo kohta välja selgitanud muinasteadlased. Arheoloogiline materjal võimaldab meie teadmisi talurahva vanemast ehituskultuurist pikendada kuni viikingiajani ehk I aastatuhande viimase veerandini m.a.j. Anneli Banner jätkab Eesti kooliaedade ajaloo uurimist ülevaatega nende seisust alates 1990. aastate algusest tänapäevani. Kooliaed on minetanud oma tähtsuse katse- ja tootmisüksusena ning saanud uue tähenduse. Kooliaed sobib suurepäraselt õuesõppeks ja integreeritud loodusõppeks. Joosep Metslang tutvustab oma kirjutises Eesti Kunstiakadeemia uurimisretkel kogetu ja kogutu põhjal põhjakomide ehk ižmade omapärast puitarhitektuuri ja selle elujõudu tänapäevaoludes. Valmis on saanud uus kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava „Maa-arhi- tektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine“, mis annab sedakorda tegevussuunised aastateks 2012–2015. Olgu seegi selle köite kaante vahele mahutatud, seekord küll vaid eestikeelsena. Heiki Pärdi, EVMi teadusdirektor 8 9 Foreword The Transactions of the Estonian Open Air Museum have reached their third issue and from now on they are going to be published under the initial (sub) title Rural Architecture and Rural Landscape. These capacious general notions should comprise nearly everything that has been published until now and will be published in the future. The articles in the current issue also cover a very wide range of topics, starting from school gardens and archaeological remains to Izhma-Komi wooden architecture and theoretical issues concerned with the inventory of built heritage. Kadi Karine, who defended her master’s thesis on heritage protection and restoration at the Estonian Academy of Arts, provides on this basis the first Esto- nian-language overview of the idiosyncratic built heritage and its evolution on Vormsi Island. Despite the ethnic-cultural disruption in the mid-20th century, the peculiarity of the Vormsi version of the Coastal Swedes’ built heritage is still perceivable. Kristiina Tiideberg’s article about Setu vernacular architecture and its current state is also based on her master’s thesis, which was defended in the field of art history at the University of Tartu. Her research reveals that, besides oral tradition, vernacular architecture also constitutes an essential part of the Setu cultural identity. The new Setu cultural movement has certainly contributed to the revival of the old built heritage. 9 Foreword Elo Lutsepp in her article introduces the Õismäe marsh settlement founded on the present territory of the Estonian Open Air Museum and its vicinity in the 1930s, as well as its building story. Two of the state-owned farmsteads established here – Lagle and Hälli – deserved special attention from the general public; the first was given to a writer selected by the authorities, the second one was allotted to a civil servant with a big family. Rasmus Kask presents a part of his master’s thesis in the field of cultural theory defended at Tallinn University, where he gives a critical overview of the theoretical problems related to the inventorying of vernacular architectural heritage. He emphasises the fact that these problems are not concerned with the inventorying method itself but rather its superficial use. Ain Lavi from the Institute of History at Tallinn University, who has been enga- ged in archaeological investigation of ancient settlement sites for decades, pro- vides a brief overview of what archaeologists have found out about the history of farm architecture. Archaeological material enables us to extend our knowledge about the older peasant architecture to the Viking Age or the last quarter of the 1st millennium AD. Anneli Banner continues her research into the history of school gardens in Estonia with a survey of their state from the early 1990s until today. School gar- dens have lost their importance as test and production units and acquired a new meaning. School gardens are particularly suited for open-air learning and integrated science classes. Joosep Metslang introduces the Northern Komi or Izhma indigenous architec- ture and its vitality at the present time, basing his writing on the experiences and collected items from the expedition of the Estonian Academy of Arts. The new development plan of the Ministry of Culture Rural Architecture and Rural Landscape. Study and Maintenance has been completed and provides guidelines for the years 2012-2015. It is also published within this collection, although this time only in Estonian. Heiki Pärdi Research Director, EOAM 10 Sissevaade Vormsi ehituspärandi ja külade kujunemislukku Kadi Karine EVMi teadur Sissevaade Vormsi ehituspärandi ja külade kujunemislukku Vormsi. Maa-ameti kaardiserver. Tänapäeval ei eristu Vormsi kuigi palju muust Eestist, kuid II maailmasõja lõpuni moodustasid enamuse saare elanikest sajandeid siin elanud rannarootslased – 1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli saarel 2547 elanikku, neist vaid 114 eest- lased. Looduslik ja rahvuslik isoleeritus hoidis rahvastikku segunemast, mistõttu oli siinne kultuur omanäoline ja eristus selgelt muudest Eesti piirkondadest, ka üle- jäänud rannarootsi aladest. Tänu geograafilisele asendile püsisid keel ja kultuur järjepidevana aastateni 1943–1944, mil enamik rannarootslastest lahkus Rootsi. Suurem osa vormsirootslaste kultuuripärandist on praegu kättesaadav vaid muuseumides, arhiivides ja raamatutes. Küla ilmes ja ehituspärandis on aga vana traditsioon tänini selgelt tajutav. Ilmselt on see üks rannarootsi traditsiooni vahetumalt tajutavaid aspekte. 12 Sissevaade Vormsi ehituspärandi ja külade kujunemislukku Käesolev artikkel vaatleb aja kulgemist läbi asustuse ja taluarhitektuuri prisma