DOCSLIB.ORG

180 Huvilist, Kes Olid Saabunud Paljudest Eesti Piirkondadest

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
180 Huvilist, Kes Olid Saabunud Paljudest Eesti Piirkondadest Peatoimetaja / Editor-in-chief: Valdur Tiit Toimetajad / Compiled by: Sirli Lember Tiina Kivisäkk Silvi Seesmaa Toimetus on toetuse eest tänulik / Editorial staff is very grateful for the support of: Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications Kaanekujundus / Cover design by: Michael Walsh Trükitud: OÜ Paar Printed by: Paar Ltd Kirjastaja: OÜ Halo Kirjastus Publisher: Halo Kirjastus Ltd © 2006 Eesti Maaülikool Estonian University of Life Sciences All Rights Reserved ISBN 978-9949-426-40-9 (PDF) ISBN 978-9985-9724-5-8 (trükis) SISUKORD TAASTUVENERGEETIKA – SÄÄSTVA ARENGU TELG Valdur Tiit ............................................................................................................. 7 EESTI ELEKTRIMAJANDUSE ARENGUKAVA 2005–2015 Ando Leppiman..................................................................................................... 9 SOOJUSÜLEKANNE, HEITMED JA PÕLEMISTEHNILISED PARAMEETRID BIOKÜTUSEKATELDES Ants Veski, Aadu Paist, Vitali Borovikov ja Toomas Tiikma.............................. 18 PINGEKVALITEET ELEKTRITUULIKUID SISALDAVAS NÕRGAS ELEKTRIVÕRGUS Ivo Palu.................................................................................................................. 25 ENERGIAKULTUURIDE KASVATAMINE JA KASUTAMINE EESTIS Katrin Jürgens ja Katrin Heinsoo .......................................................................... 31 ETANOOL BENSIINILISANDINA Leevi Mölder ......................................................................................................... 39 SÄÄSTVA ARENGU ENERGIAINDIKAATORITE VÕRDLEV ANALÜÜS Anton Laur ja Koidu Tenno .................................................................................. 45 ELEKTRIENERGIA TARBIMISE SUUNAMISE JA KOORMUSE JUHTIMISE VÕIMALUSTEST Peeter Raesaar ....................................................................................................... 53 ROHELISEST ENERGIAST ETTEVÕTTES JA KODUS Alo Kivistik ja Jaan Kivistik ................................................................................. 66 PAKRI TUULEPARK Martin Kruus ja Valdur Tiit .................................................................................. 72 ESIVERE TUULEPARK Kaie Ilves-Hion ..................................................................................................... 76 “ROHELISE RAHA” AHVATLUS EHK TUULEPARK IGA HINNA EEST Ülo Laanoja ........................................................................................................... 77 MIDA OLEME TUULEENERGEETIKA ARENDAMISEL TEINUD VALESTI? KUIDAS MINNA EDASI? Vello Selg .............................................................................................................. 83 MTÜ EESTI VESKIVARAMU VI KOKKUTULEK RÕIKA VESIVESKIS Anto Juske, Arvo Jävet, Heiti Haldre ja Mae Juske.............................................. 92 NAHKHIIRTE VAATLUSED RANNIKUL SEOSES TUULETURBIINIDEGA Matti Masing ......................................................................................................... 95 ÜKSIKU KAHEPOSITSIOONILISELT JUHITAVA HELIOKOLLEKTORI OMADUSED Teolan Tomson...................................................................................................... 112 PÄIKESEKOLLEKTORI KASUTEGURI SÕLTUVUS PAIGALDAMISE SEADENURKADEST Veli Palge .............................................................................................................. 122 INIMKONNA AINUKE VÕIMALUS ON TAASTUVATE RESSURSSIDE KASUTAMINE Taito Mikkonen ..................................................................................................... 129 3 SUUNDUMUSI TAASTUV- JA FOSSIILKÜTUSTE KOOSGAASISTAMISEL Rein Veski ............................................................................................................. 134 ÕLITEKE PUIDU JA PÕLEVKIVI SEGUDE VESIKONVERSIOONIL Rein Veski, Vilja Palu ja Kristjan Kruusement..................................................... 143 KÜTTEKULU INDIVIDUAALNE ARVESTUSSÜSTEEM EESTI KORTERELAMUTES ENERGIASÄÄSTU VAATEPUNKTIST Indrek Sang............................................................................................................ 153 RADOON LOODUSLIKUS JA TEHISKESKKONNAS Jaan Lepa ja Andres Annuk .................................................................................. 160 TAASTUVENERGEETIKA VÕIMALUSI REGIONAALARENGUS (AUSTRIA NÄITEL) Maria Habicht ja Andres Annuk ........................................................................... 166 ELEKTRIENERGIA HAJUTATUD TOOTMINE EESTIS Marek Muiste ........................................................................................................ 170 4 CONTENTS RENEWABLE ENERGETICS – AXIS OF THE SUSTAINABLE DEVELOPMENT Valdur Tiit ............................................................................................................ 8 THE ESTONIAN ELECTRICITY MARKET DEVELOPMENT PLAN 2005–2015 Ando Leppiman..................................................................................................... 17 HEAT TRANSFER, EMISSIONS AND COMBUSTION CHARACTERISTICS OF BIO FUEL BOILER Ants Veski, Aadu Paist, Vitali Borovikov and Toomas Tiikma........................... 24 POWER QUALITY IN WEAK GRIDS CONTAINING WIND TURBINES Ivo Palu.................................................................................................................. 30 GROWING AND USING OF ENERGY CROPS IN ESTONIA Katrin Jürgens and Katrin Heinsoo ....................................................................... 38 ETHANOL AS A COMPONENT OF GASOLINE Leevi Mölder ......................................................................................................... 44 A COMPARATIVE ANALYSIS OF ENERGY INDICATORS FOR SUSTAINABLE DEVELOPMENT Anton Laur and Koidu Tenno ............................................................................... 52 OPPORTUNITIES OF ELECTRICITY CONSERVATION AND DEMAND SIDE MANAGEMENT Peeter Raesaar ....................................................................................................... 65 ABOUT GREEN ENERGY IN BUSINESS AND AT HOME Alo Kivistik and Jaan Kivistik .............................................................................. 71 PAKRI WIND PARK Martin Kruus and Valdur Tiit ............................................................................... 74 ESIVERE WIND PARK Kaie Ilves-Hion ..................................................................................................... 76 ENTICEMENT OF “GREEN BUCKS” OR WINDPARK AT ANY COST Ülo Laanoja ........................................................................................................... 82 WHAT HAVE WE DONE WRONG IN DEVELOPING WIND ENERGETICS? HOW SHOULD WE GO FORWARD? Vello Selg .............................................................................................................. 91 THE SIXTH REUNION OF THE NGO EESTI VESKIVARAMU IN RÕIKA WATERMILL Anto Juske, Arvo Jävet, Heiti Haldre and Mae Juske........................................... 94 OBSERVATIONS OF BATS ON THE COAST IN CONNECTION WITH WIND TURBINES Matti Masing ......................................................................................................... 110 QUALITY OF A SINGLE SOLAR COLLECTOR WITH TWO-POSITIONAL CONTROL Teolan Tomson...................................................................................................... 121 THE DEPENDENCE OF SOLAR COLLECTOR’S EFFICIENCY ON THE SETTLEMENT ANGLES Veli Palge .............................................................................................................. 128 MAN’S ONLY CHANCE IS THE USAGE OF RENEWABLE RESOURCES Taito Mikkonen ..................................................................................................... 133 5 TRENDS IN CO-GASIFICATION OF RENEWABLE AND FOSSIL FUELS Rein Veski ............................................................................................................. 142 OIL FORMATION FROM WOOD AND OIL SHALE MIXTURE BY WATER CONVERSION Rein Veski, Vilja Palu and Kristjan Kruusement.................................................. 152 THE SYSTEM OF INDIVIDUAL HEAT METERING WITH HEAT ALLOCATORS IN ESTONIAN APPARTMENT BUILDINGS FROM THE ENERGY SAVING PERSPECTIVE Indrek Sang............................................................................................................ 159 RADON IN NATURAL AND ARTIFICIAL ENVIRONMENT Jaan Lepa and Andres Annuk................................................................................ 165 ALTERNATIVES OF RENEWABLE ENERGETICS IN REGIONAL DEVELOPMENT (EXAMPLE OF AUSTRIA) Maria Habicht and Andres Annuk ........................................................................ 169 DISTRIBUTED PRODUCTION OF ELECTRIC ENERGY IN ESTONIA Marek Muiste ........................................................................................................ 178 6 TAASTUVENERGEETIKA – SÄÄSTVA ARENGU TELG Valdur Tiit Taastuvenergeetika nõukogu, 51006 Tartu, e-post: [email protected] Seitsmes taastuvate energiaallikate uurimisele ja kasutamisele pühendatud konverents TEUK–VII toimus 13. oktoobril 2005. a Tartus Eesti Põllumajandusülikooli aulas, nagu ka kõik eelmised. Eesti seni suurimast taastuvenergeetika küsimustega tegelevast ja seda valdkonda propageerivast foorumist, TEUK-VII konverentsist, võttis osa 180 huvilist, kes olid saabunud paljudest Eesti piirkondadest. Konverentsil esitati 30 ettekannet, millest käesolevas kogumikus tutvustatakse 23. Konverentsi avades väljendas Eesti Põllumajandusülikooli teadusprorektor Andres Koppel heameelt
Load more

Recommended publications
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • Professor Paul Nikolai Kogerman and the Success Story of Estonian Kukersite
    ISSN 0208-189X Oil Shale, 2011, Vol. 28, No. 4, pp. 548–553 © 2011 Estonian Academy Publishers in memoriam Professor Paul Nikolai Kogerman and the success story of Estonian kukersite Estonia is a small country on the Eastern border of the European Union. Kukersite oil shale has been an engine of its economy for a long time. The local people have had many rulers from Swedes and Danes to Germans and Russians. Estonia achieved national independence for the first time during the turmoil of World War I and the following War of Independence, also known as the Estonian Liberation War. It was a hard fight but it was even harder to develop the economic base for the newly independent country. In addition to agriculture it was important to develop national industry and energy production. The Swedish king Gustavus Adolphus had founded the University of Tartu in 1632, which became internationally well-known and developed strong scientific traditions. Foreign professors and scientists left because of the war while there weren’t almost any professors or scientists of Estonian nationality. The university had to quickly develop a national group of technical scientists to restart the studies on oil shale. The main prospective natural resource for Estonia at that time was kukersite oil shale. However, oil shale studies were in their beginning stages not only in Estonia but also worldwide. The use of local oil shale in energy production and chemical industry began in 1916, when oil shale mined in Kukruse was taken to St. Petersburg Gas Factory and oil shale gas was used to light the city.
    [Show full text]
  • Piimaringide Korraldamise Rakendus
    Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. SEPTEMBER 2019 T.03 Noorma 10 Valingu 11.00, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Ääsmäe 12.10, Saku 12.40, Nabala 13.30, Pahkla küla 13.50, Juuru 14.30, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 K.04 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.05 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Kangru küla 11.50, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 515 3381 13.00, Jööpre 13.30, Uulu küla 14.15, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Ainja küla 15.40, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.05 Tamm 20 Laimjala 07.45, Kipi 08.00, Kotlandi 08.15, Lassi 09.00, Salme 09.15, Kuressaare 09.30, Tahula 09.35, Kõljala 10.00, Tornimäe 5332 4204 11.00, Liiva 11.15, Hellamaa 11.30 T.10 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Tõnuküla 11.15, Ruudiküla 11.30, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 12.10, Metsla küla 515 3381 12.30, Porsa 13.00, Villa küla 13.05, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Tamme 14.45, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.11 Noorma 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 515
    [Show full text]
  • ALIPHATIC DICARBOXYLIC ACIDS from OIL SHALE ORGANIC MATTER – HISTORIC REVIEW REIN VESKI(A)
    Oil Shale, 2019, Vol. 36, No. 1, pp. 76–95 ISSN 0208-189X doi: https://doi.org/10.3176/oil.2019.1.06 © 2019 Estonian Academy Publishers ALIPHATIC DICARBOXYLIC ACIDS FROM OIL SHALE ORGANIC MATTER ‒ HISTORIC REVIEW REIN VESKI(a)*, SIIM VESKI(b) (a) Peat Info Ltd, Sõpruse pst 233–48, 13420 Tallinn, Estonia (b) Department of Geology, Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Estonia Abstract. This paper gives a historic overview of the innovation activities in the former Soviet Union, including the Estonian SSR, in the direct chemical processing of organic matter concentrates of Estonian oil shale kukersite (kukersite) as well as other sapropelites. The overview sheds light on the laboratory experiments started in the 1950s and subsequent extensive, triple- shift work on a pilot scale on nitric acid, to produce individual dicarboxylic acids from succinic to sebacic acids, their dimethyl esters or mixtures in the 1980s. Keywords: dicarboxylic acids, nitric acid oxidation, plant growth stimulator, Estonian oil shale kukersite, Krasava oil shale, Budagovo sapropelite. 1. Introduction According to the National Development Plan for the Use of Oil Shale 2016– 2030 [1], the oil shale industry in Estonia will consume 28 or 9.1 million tons of oil shale in the years to come in a “rational manner”, which in today’s context means the production of power, oil and gas. This article discusses the reasonability to produce aliphatic dicarboxylic acids and plant growth stimulators from oil shale organic matter concentrates. The technology to produce said acids and plant growth stimulators was developed by Estonian researchers in the early 1950s, bearing in mind the economic interests and situation of the Soviet Union.
    [Show full text]
  • In Words and Images
    IN WORDS AND IMAGES 2017 Table of Contents 3 Introduction 4 The Academy Is the Academy 50 Estonia as a Source of Inspiration Is the Academy... 5 Its Ponderous Birth 52 Other Bits About Us 6 Its Framework 7 Two Pictures from the Past 52 Top of the World 55 Member Ene Ergma Received a Lifetime Achievement Award for Science 12 About the fragility of truth Communication in the dialogue of science 56 Academy Member Maarja Kruusmaa, Friend and society of Science Journalists and Owl Prize Winner 57 Friend of the Press Award 57 Six small steps 14 The Routine 15 The Annual General Assembly of 19 April 2017 60 Odds and Ends 15 The Academy’s Image is Changing 60 Science Mornings and Afternoons 17 Cornelius Hasselblatt: Kalevipoja sõnum 61 Academy Members at the Postimees Meet-up 20 General Assembly Meeting, 6 December 2017 and at the Nature Cafe 20 Fresh Blood at the Academy 61 Academic Columns at Postimees 21 A Year of Accomplishments 62 New Associated Societies 22 National Research Awards 62 Stately Paintings for the Academy Halls 25 An Inseparable Part of the National Day 63 Varia 27 International Relations 64 Navigating the Minefield of Advising the 29 Researcher Exchange and Science Diplomacy State 30 The Journey to the Lindau Nobel Laureate 65 Europe “Mining” Advice from Academies Meetings of Science 31 Across the Globe 66 Big Initiatives Can Be Controversial 33 Ethics and Good Practices 34 Research Professorship 37 Estonian Academy of Sciences Foundation 38 New Beginnings 38 Endel Lippmaa Memorial Lecture and Memorial Medal 40 Estonian Young Academy of Sciences 44 Three-minute Science 46 For Women in Science 46 Appreciation of Student Research Efforts 48 Student Research Papers’ π-prizes Introduction ife in the Academy has many faces.
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • Anija Valla Arengukava 2014- 2020
    ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2014- 2020 Kehra 2013 1 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3 1. ÜLDANDMED ............................................................................................................................ 4 1.1. Üldiseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.2. Elanikkond ................................................................................................................................ 4 2. ANIJA VALLA HETKEOLUKORD ........................................................................................... 6 2.1. Valla tugevad küljed .................................................................................................................. 6 2.2. Valla nõrgad küljed ................................................................................................................... 6 2.3. Valla võimalused ...................................................................................................................... 6 2.4. Ohutegurid valla arengule ...................................................................................................... 7 2.5. Arengueelduste kokkuvõte .......................................................................................................
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Anija Valla Arengukava 2013- 2020
    ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2013- 2020 Kehra 2012 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 2 1. ÜLDANDMED ................................................................................................................................ 3 1.2 Üldiseloomustus ......................................................................................................................... 3 1.3 Elanikkond ................................................................................................................................. 4 2.ANIJA VALLA HETKEOLUKORD ................................................................................................ 6 2.1 Anija valla tugevad küljed......................................................................................................... 6 2.2 Anija valla nõrgad küljed ........................................................................................................... 6 2.3 Anija valla võimalused .............................................................................................................. 6 2.4 Ohutegurid Anija valla arengule ............................................................................................. 7 2.5 Arengueelduste kokkuvõte ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lüübnitsa Hoiuala Ja Lüütja Merikotka Püsielupaiga Kaitsekorralduskava 2014-2023
    Lüübnitsa hoiuala ja Lüütja merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 8 1.3. Huvigrupid ........................................................................................................................... 9 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 10 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 12 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 12 1.5.2. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................... 12 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................. 13 2.1. Elustik ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Anija Valla Üldplaneering Seletuskiri
    ANIJA VALLAVALITSUS ANIJA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 TARTU Tel 7409 800, faks 7409 801 [email protected] www.hendrikson.ee Kehra-Tartu 2004/2008 Anija valla üldplaneering 3 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 5 2 ANIJA VALLA MAAKASUTUSTINGIMUSED ........................................................................ 6 2.1 DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALAD .............................................................................. 6 2.2 SÄILITAMISELE KUULUVATE LOODUSVÄÄRTUSLIKE MAASTIKE JA KOOSLUSTE KASUTUSTINGIMUSED ............................................................................................................................ 8 2.3 LIIKLUSSKEEM JA TEEDEVÕRK ................................................................................................ 12 2.4 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ................................................................................................. 13 2.4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................ 14 2.4.2 Elektrivarustus/tänavavalgustus ..................................................................................... 15 2.4.3 Sidevõrgud ...................................................................................................................... 16 2.4.4 Maavarad.......................................................................................................................
    [Show full text]