Halliste valla arengukava

LISA Vallavolikogu 27.10.2015 määrusele nr 16

HALLISTE VALLA ARENGUKAVA 2015-2025

HALLISTE 2015

1 Halliste valla arengukava

Sisukord

EESSÕNA 4 OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS 5 SISSEJUHATUS 4 1.1. ARENGUKAVA OLEMUS JA EESMÄRK 6 1.2. JURIIDILINE ALUS 6 1.3. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD 6 1.4. ARENGUKAVA PÄDEVUS 6 1.5. ADMINISTRATIIVNE JAOTUS 6 2. MISSIOON 7 3. HALLISTE VALLA VISIOON AASTAKS 2025 7 3.1. OMAVALITSUSLIK STAATUS 7 4. ARENGUSUUNDUMUSED JA TULEVIKUVÄLJAVAATED 8 4.1. HALLISTE VALLA ÜLDTAUST 8 4.2. VALLASISESED ARENGUSUUNDUMUSED AASTATEL 1990–2014 8 4.3. ARENGUEELDUSTE KOONDHINNANG 8 Halliste valla tugevad küljed 9 Halliste valla puudused ja probleemid 9 Arengueelduste koondhinnang 9 5. STRATEEGILISED EESMÄRGID 11 5.1. MAJANDUSVALDKOND 11 5.2. SOTSIAALVALDKOND 11 5.3. ELUKESKKOND 11 6. VALDKONDLIKUD EESMÄRGID (aastaks 2025) 12 6.1. MAJANDUSVALDKOND 12 6.1.1. Ühisveevärk - ja kanalisatsioon 12 6.1.2. Teedevõrgustik 12 6.1.3. Elekter ja side 12 6.1.4. Elamumajandus 12 6.1.5. Transport 12 6.1.6. Ettevõtlus 12 6.1.7. Turism 13 6.2. SOTSIAALVALDKOND 14 6.2.1. Haridus 14 6.2.2. Kultuur 14 6.2.3. Seltsitegevus 14 6.2.4. Sotsiaalhoolekanne 14 6.3. ELUKESKKOND 15 6.3.1. Keskkonnateadlikkus 15 6.3.2. Heakord 15 6.3.3. Osalusdemokraatia ja ühistegevus 15 7. TEGEVUSKAVA 16 7.1. SOTSIAALVALDKOND 17 7.1.1. Üldosa 17 7.1.2. Haridus 18 7.1.3. Kultuur 20 7.1.4. Sotsiaalhoolekanne 23 7.2. MAJANDUSVALDKOND 24 7.2.1. Üldosa 24 7.2.2. Infrastruktuur 24

2 Halliste valla arengukava

7.2.3. Ühisveevärk - ja kanalisatsioon 24 7.2.4. Teedevõrgustik ja transport 25 7.2.5. Ettevõtlus 26 7.2.6. Elekter ja side 27 7.2.7. Turism 28 7.2.8. Heakord 29 7.2.9. Elamumajandus 29 7.2.10. Korrakaitse ja turvalisus 30 Halliste valla olulisemad investeeringud aastatel 2015-2025 31

LISAD 1. Halliste valla arengukava tegevuskava aastateks 2015-2025. 2. Külade ja piirkondade tegevuskavad aastateks 2015-2025. 3. Külade ja piirkondade tegevuskavade ajaline plaan 2015-2025. 4. Halliste valla arengukava tegevuskava ajaline plaan 2015-2025.

3 Halliste valla arengukava

EESSÕNA

Arengukava eesmärk on tagada Halliste valla erinevate osade ja eluvaldkondade tasakaalustatud areng millega kaasneb kohalike elanike sotsiaalse ja majandusliku olukorra paranemine. Valla arengukava koostamine ja elluviimine on pidev protsess, mida tänastes kiiresti muutuvates oludes ja protsessides tuleb pidevalt täiendada ja erinevate meetmete osades muuta. Halliste valla arengukava käsitleb perioodi 2015-2025. Nimetatud perioodi valiku tingis ühelt poolt vajadus kompleksselt käsitleda EL perioodi 2014-2020 kui ka valla vajadused finantseerida laenurahade abil erinevate projektide elluviimist. Arengukava vaadatakse üle kord aastas ja arengukava täitmisest ning olulisematest investeeringutest antakse ülevaade vallavolikogus. Samuti selgitatakse välja ja viikase sisse vajadusel käivitumist ja projektide ettevalmistamise käigus. Kindlasti ei ole kõik tegevustabelites toodud meetmed elluviidavad, eelkõige need, mille tegevused sõltuvad erinevate projektide loomisel, aga kavas on nad välja toodud kui ühise kokkuleppe tulemusena muudatused. Esimesed muutused arengukavas võivad tõusta päevakorda peale EL struktuurifondide lõplikku valminud ideed. Teisalt ei saa vallavalitsus olla garantiiks kõikide külades väljatoodud meetmete elluviimisel, sest suur osa neist ideedest sõltub külaelanike tahtest ja pealehakkamisest. Arengukava on aluseks:  valla eelarvestrateegia koostamisele;  investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;  laenude võtmisele;  projektide koostamisele ja toetuse taotlemisele erinevatest programmidest;  valla erinevate piirkondade ja külade arengusuundade kirjeldamine ja projektiideede genereerimine. Halliste valla arengukava koostamine sai alguse 2007. aasta jaanuaris, uue arengukava koostamine 2014 aasta oktoobris, kuid varem oli üle vaadatud külade olemaolevad arengukavad ja läbi viidud külakoosolekud. . Nii on käesolevas arengukavas tegevuskavadena välja toodud Halliste (koos , Kaubi, Hõbemäe, Raja ja Kulla küladega), Õisu (koos ja Mõõnaste küladega), Kaarli (koos Ülemõisa, ja küladega), Uue-Kariste (koos Mulgi, Tilla, ja küladega), (koos Saksaküla, Naistevalla ja küladega), Vana-Kariste (koos Päigiste ja Maru küladega) piirkonnad. Arengukava koostamisel osalesid nii töögrupid kui külade-piirkondade kaupa üle 100 vallaelaniku. Samuti on arvesse võetud elanike ettepanekuid, vallavalitsusele saabunud kirju ja pöördumisi ja vestlustel selgunud vajadusi.

Külade-piirkondade arengukavad käsitlevad kõiki piirkonda puudutavaid teemasid. Arengukava üldosas ja tegevustabelis on eraldi teemadest käsitletud sotsiaalse keskkonna arengut, haridus- ja kultuuriküsimusi ning infrastruktuuri ja majanduskeskkonna arengut koos keskkonnakaitsealaste küsimustega. Piirkondade tegevuskavadest on eraldatud valdkonnad, mis on otseselt kohaliku omavalitsuse korraldada ja ellu viia.

Kuna paljud küsimused on lahendatavad kompleksselt, siis võib esmapilgul tunduda mõni projektialgatus olla paigutatud vale tegevussuuna alla. Paljudele tervet valda hõlmavatele küsimustele leiti väga konkreetsed lahendused erinevate külade arengukavasid koostades. Nii näiteks peetakse majanduskeskkonna lahendusi seotud olevat eelkõige väiksema piirkonnaga ja seetõttu ei leia antud küsimused eraldi teemana käsitlemist ja on kajastatud infrastruktuuride arengukava osas ning eraldi toodud veel meetmetena välja külade tegevuskavade juures.

4 Halliste valla arengukava

Täitmise aeg tähendab paljudel juhtudel antud projekti elluviimise algust või mingi otsuse tegemist, mis ei ole seotud konkreetse kuupäeva või aastaga.

OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS

Halliste vald on Eesti oludes analoogne omavalitsus teiste maapiirkondade kõrval. Valda iseloomustavateks näitajateks saab pidada:  kohalike keskuste olemasolu, kuid üheselt määratletava vallakeskuse puudumine;  toimivate allaasutuste olemasolu kohalikes keskustes;  mitmekülgselt väljaarenenud ja tugev mittetulundussektor;  hästi arenenud põllumajandussektor;  vähenev elanike, eelkõige noorte, arv;  kohapealse tööhõive suhteline monofunktsionaalsus;  looduskaunite paikade ja väärtuslike kultuurmaastike suur osatähtsus.

Valla asutuse ruumimustris ei ole viimastel aastatel toimunud olulisi ümberkorraldusi. Valla rahvastikus on suurenenud vanema põlvkonna osatähtsus. Viimastel aastatel on märgata tendentsi suvekodude soetamisele Halliste valda, mis on esimene märk piirkonna väärtuse kasvust.

Kogu Eestis on saanud oluliseks elukeskkonna ja avaliku teenuse kvaliteedi tagamisega seotud küsimused. Seetõttu tuleb Halliste valla rahvaarvu vähenemist silmas pidades teha tihedat koostööd naabervaldadega ja maakonnakeskusega. Kohapealseid vajakajäämisi töö- ja olmesfääris kompenseerib igapäevane intensiivne pendelränne teistesse omavalitsustesse, mis annab inimestele võimaluse töökohtade valikuks, teenuste osutamiseks ning tarbimiseks (sh. gümnaasiumiharidus ja mitmed huviringid), siis seda enam tähtsamaks muutuvad vallasisesed võimalused säästva loodus- ja sotsiaalse keskkonna tagamiseks. Omavalitsuse ees seisab raske ülesanne – kuidas tagada korraga siin elavate inimeste rahulolu, maksujõulise elanikkonna kohapeal püsimine ja sisseränne, valla majanduslik konkurentsivõime ning ettevõtluse areng. Kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondade läbimõtestamine ja strateegiliste koostööpartnerite ringi laiendamine loovad paremad tingimused omavalitsuse arengu tasakaalustamiseks. Seejuures on valla arengukava koostamisel otstarbekas kujundada pikaajaline arenguperspektiiv, et vältida ühepäevaotsuseid ja ebaotstarbekaid investeeringuid. Teisalt tuleb kaasas käia muutustega globaalsel tasandil, kuid nii, et omavalitsuse (laiemalt kogu kihelkonna) looduskeskkond, sotsiaalne, majanduslik ja ruumiline tasakaal ning identiteet säiliksid.

5 Halliste valla arengukava

1. SISSEJUHATUS

1.1. ARENGUKAVA OLEMUS JA EESMÄRK

Arengukava on ühiskondlikku kokkulepet kätkev dokument, millega määratakse kindlaks nii Halliste valla põhilised valdkondlikud arengusuunad kui ka piirkondlikud suundumused ning arengu tagamiseks vajalikud tegevused planeerimisperioodi vältel.

Arengukava eesmärgiks on valla, kui terviku, ühtlase ja stabiilse arengu tagamine, arenduslike meetmete järjepidev rakendamine ja ühiskondliku kokkuleppe alusel määratletud arengusuundade järgimine planeerimisperioodi vältel.

1.2. JURIIDILINE ALUS

Arengukava koostatakse lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 ja § 372, võttes aluseks valla, kui tervikliku territoriaalse omavalitsusliku haldusüksuse huvid, arvestades valla elanikkonna seisukohti, kooskõlas maakondlike ja riiklike planeeringutega ja arengukavadega ning kinnitatakse Halliste Vallavolikogu määrusega.

1.3. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD

Halliste valla arengukava koostatakse 10-ks aastaks, ajavahemikus 2015-2025. Planeerimisperioodi pikkus tuleneb Halliste Valla investeerimisvajadustest ning omavalitsustele suunatud EL programmeerimisperioodi vahendite kasutamise pikkusest. Otstarbekas on planeerida tegevusi ajavahemikus, kus vald on võimeline tegema vähemalt 6- 10 suuremat investeeringut, mis oluliselt mõjutavad kohalikku elukvaliteeti. Siia lisandub valla poolt võetavate laenude maht.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 lõikele 3 peab arengukava hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

1.4. ARENGUKAVA PÄDEVUS

Arengukava on aluseks valla eelarvestrateegia koostamisel, investeeringute planeerimisel, lühiperioodiliste investeerimiskavade koostamisel, lisafinantseerimise taotlemisel, laenude võtmisel ning teenindamisel, üldplaneeringu koostamisel ja valdade vaheliste kokkulepete sõlmimisel. Samuti on arengukavas käsitletud erinevate külade ja piirkondade arendustegevust, mis ei ole vallavalitsusele kohustuslik kuid soovitav piirkondliku stabiilse arengu tagamisel.

1.5. ADMINISTRATIIVNE JAOTUS

Halliste valda võib tinglikult jagada vastavalt olemasolevatele sidemetele ja koostööle, kuueks piirkonnaks, mis jagunevad kaheks alevikuks ja 29 külaks: sh. Halliste, Õisu, Kaarli, Vana- Kariste, Uue-Kariste, Rimmu ja Päidre piirkonnad. Kuigi ei ole toimunud olulisi muutusi asutusmustris on jätkuvalt piirkondade vaheline side nõrk ja igakord ei saa piisavaks lugeda ka piirkonna sisest koostööd.

6 Halliste valla arengukava

Kõikide eelpool loetletud piirkondade keskused (v.a. Päidre) on selgelt välja kujunenud ja omavad kohalikku tagamaad. Päidre piirkond asub ruumiliselt nii Õisu, Paistu kui ka Viljandi tagamaas.

2. MISSIOON

Halliste valla missioon on tagada valla elanikkonnale kvaliteetne elukeskkond, pidades silmas kogukonna elujõulisuse säilitamiseks vajalikku elanikkonna hulka, võimalusi eneseteostuseks nii töö- kui elukohana. Siinkohal arvestatakse tuleviku kavandamisel jätkusuutlikkuse ja säästva arengu põhimõtteid.

3. HALLISTE VALLA VISIOON AASTAKS 2025

Halliste vald on aastal 2025 kaasaegse infrastruktuuriga, mitmekesist majanduskeskkonda, kultuurilist eripära ja kvaliteetset elukeskkonda pakkuv omavalitsus.

3.1. OMAVALITSUSLIK STAATUS

Halliste vald omandas omavalitsusliku haldusüksuse õigused 1991. aastal. Vald, kui juriidiline isik, tegutseb oma elanikkonna huvides, lähtudes valla missioonist ja visioonist.

Halliste valla elanikkonna huve silmas pidades ning lähtudes valla missioonist ja visioonist, ei ole valla omavalitsuslik staatus mitte eesmärk omaette, vaid vahend seatud eesmärkide saavutamiseks. Juhul, kui Eesti Vabariigis kujunev poliitilis-majanduslik keskkond loob tingimused, mille puhul on otstarbekas valla liitumine mõne teise omavalitsusega, siis võetakse selline otsus vastu. Liitumisotsuse langetamisel kuulatakse ära valla elanikkonna seisukoht, kasutades vajadusel selleks korraldatavate rahvaküsitluse abil kogutud informatsiooni. Oluline on siinkohal rõhuda sisulisele halduskorralduse muudatusele mitte pelgalt valdade liitmisele.

7 Halliste valla arengukava

4. ARENGUSUUNDUMUSED JA TULEVIKUVÄLJAVAATED

4.1. HALLISTE VALLA ÜLDTAUST

Halliste valla territoorium on terviklik piirkond Viljandimaa kesk- ja lõunaosas. Halliste valla pindala on 272 km2, elanikke ca 1400, kellest ülalpeetavaid üle 55%. Rahva arv pidevalt kahaneb ning suureneb ülalpeetavate osakaal rahva hulgas. Haldusüksuse piirid on maismaapiirid. Viljandi maakonnas piirneb vald , Abja, Viljandi vallaga, Pärnu maakonnas Saarde vallaga. Valla territooriumi läbib Abja-Paluoja – Sultsi – Viljandi maantee, mis on peamiseks magistraaliks valla maa-alal ning võimaldab kiiresti jõuda nii maakonna keskusesse. Samuti on olulisteks, ning bussiliiklusega kaetud teedeks Abja-Paluoja – Uue-Kariste – Viljandi ja Abja- Paluoja – Vana-Kariste maanteed. Peamisteks keskusteks on peale Halliste ja Õisu nii maakonnakeskus Viljandi kui ka Abja-Paluoja, kus rahuldatakse need vajadused elutarbeliste, kaubanduslike, kultuuriliste ja meditsiiniliste teenuste järele, mida koduvallas ei ole.

4.2. VALLASISESED ARENGUSUUNDUMUSED AASTATEL 1990–2014

Halliste vald on omavalitsus, mis on analoogne teistele suurematest keskuste mõjupiirkonnast väljaspool olevatele valdadele. Valda iseloomustab elanikkonna vähenemine ning vananemine. Arengu seisukohalt on ohtlik tööjõulise elanikkonna vähenemine ning noorte väljaränne, millele lisandub pendelränne.

Elanikkond Rahvaloenduste vahel aastatel 1989–2014 elanike arv vähenes 2300-lt 1550 inimeseni. Loomulik iive vallas on negatiivne. Sündimus on kahanenud. Elukoha registreerimise andmete mitteusaldusväärsuse tõttu on tegelikku kohapealset rahvaarvu raske määrata. Viimastel aastatel on täitunud eelkõige Õisu aleviku tühjaltseisnud korterid vanemaealiste inimestega, aga on tulnud ka nooremaid peresid nii Hallistesse kui Õissu. Teistesse piirkondadesse on tuldud vähem ja valla elanike registrisse kannavad ennast eelkõige suvekodusid soetanud inimesed. Sisseränne on ka kasvanud Päidre külla, sealsetesse aiandusühistutesse. Kiire elanikkonna vähenemine aastatel 1990-1995 tulenes eelkõige sissekirjutamisnõude kaotamisest, mistõttu kadusid valla elanike hulgast eelkõige Õisu TTK õpilased. Sel perioodil ei toimunud märgatavat kiiret linnadesse koondumist ja väljarännet. Olemaolevate prognooside järgi ei ole elanikkonna spontaanset kasvu tulevikus ette näha. Suur osa elanikke, nende hulgas ilmselt palju nooremas eas elanikke, käsitlevad valda magalapiirkonnana. Arengukava koostamise, tagasiside elanikkonnalt ja rahvakoosolekute andmetel on kriitilisemad probleemid teede korrashoid, tööhõive, joogivee kvaliteet, elektriühenduse kvaliteet, interneti ühenduse olemasolu ja korrusmajade olukord. Samuti peetakse oluliseks allaasutuste olemasolu ja olukorda ning nende toimetulemist ning edasiarendamist.

4.3. ARENGUEELDUSTE KOONDHINNANG

Valla arengukava käigus hinnati valla tugevusi ja probleemseid valdkondi piirkondade kaupa. Lisaks on küsitud hinnanguid üksikisikutelt. Töökoosolekutel väljatoodu põhjal on välja toodud valla arengueelduste hinnang.

8 Halliste valla arengukava

Halliste valla tugevad küljed

1) Halliste valla asukoht. Valla põhjapoolsemat osa võib täna pidada Viljandi linna tagamaasse kuuluvaks ja seetõttu sõltuvad arengud vallas sageli arengutest maakonnakeskuses ja selle lähitagamaas. 2) Valda läbib heas seisukorras olev Abja-Paluoja – Sultsi - Viljandi maantee. Vallasisene teedevõrk on tihe, kuid mitmel pool viletsa kvaliteediga (näiteks Abja-Paluoja-Uue-Kariste- Viljandi mnt). Valda läbib kasin bussiliinide võrgustik, kuigi mitmetel piirkondadel puudub ühendus vallakeskusega. 3) Vallas on 9 allasutust, mis toimivad ja on keskusteks küladele. 4) Vallas on kiiresti arenenud mittetulundussektor, mille tulemusena on piirkonda liikunud investeeringuid, korrastatud külakeskuseid ja korraldatud ühisüritusi. 5) Tulenevalt headest põllumaadest, on sööti jäänud põllumaade osatähtsus viidud miinimumi. Talud ja põllumajandusettevõtted on kiiresti arenenud. Valdav põllumajanduslik tegevus on teraviljakasvatus ja seetõttu paraku monofunktsionaalne. 6) Vallas on jalad alla saanud üks suurem tootmisettevõte, mis pakub töökohti ja on seega piirkonna jaoks oluline ettevõte. Arenema on hakanud väikeettevõtlus. Lisaks on olemaolevate tühjade hoonete näol säilinud veel mõningane tootmispotentsiaal. 7) Vallas on jäänud vähemaks tühje taluhooneid. Renoveeritud on mitmeid ajaloolisist ja kultuuriväärtust omavat hoonet. 8) Halliste valla üheks olulisemaks näitajaks peeti ilusat ja mitmekülgset loodust – heakorrastatud Õisu mõisa park ja avatud vaadetega Õisu järv, Kariste järv, Põrguoru matkarada jne.

Halliste valla puudused ja probleemid

1) Halliste valla nõrgad küljed on seotud väheneva ja vananeva elanike arvuga. Antud asjaolud on saanud piiranguteks ka uutele investeeringutele, inimeste ettevõtlikkusele ning elanikkonna vähenemine võib avaldada mõju valla tulubaasile. 2) Halliste valla elanikkonna kasvule seab piirangud ka rahuldavate elamiskohtade eelkõige vabade korterite vähesus ja eluasemete kvaliteet. Kinnisvara arenduse ja mitmete talukohtade kasutuselevõtu takistuseks puudulik infrastruktuur ja selle rajamise hind. 3) Riigi-, valla- ja erateede ning avalikus kasutuses olevate teede halb olukord. 4) Ühistranspordi puudulik korraldus. 5) Heakorraprobleemid, lagunevad hooned. 6) Riigi poolt pakutavate teenuste halb kättesaadavus sõltuvalt geograafilisest asukohast. 7) Tasuvate töökohtade puudus kohapeal.

Arengueelduste koondhinnang

1) Halliste valla arengu põhieelduseks on vähemalt tänase elanike arvu stabiliseerumine ning rahvastiku noorenemine. Elanikkonna juurdekasvul on esmase tähtsusega tööealise elanikkonna juurdekasv, mis on eelduseks sündivuse suurenemisele ning elanikkonna vananemise pidurdumisele.

2) Soodne ruumiline asukoht seondub eelkõige soodsate vahemaadega nii maakonna keskusesse kui ka teistesse maakonna piirkondadesse.

3) Elamuehituse ja elukohtade arenemiseks on põhisuund hajaasutuse säilitamisele ja osalisele taastamisele. Oluline on ka elamuehituse tekkimine väikeasulatesse ja vastavate 9 Halliste valla arengukava

detailplaneeringute koostamine. Eelkõige hõlmab see investeeringuid ühisveevärgi ja kanalisatsiooni renoveerimisse, teede ja tänavate korrashoidu, tänavavalgustust, heakorda. Seejuures on oluline säilitada loodusobjektide võrgustik ja selle avalik kasutamine ning ajalooliste külade identiteet.

4) Elanike rahulolu ja tulevikuväljavaadete seisukohalt on tähtis säilitada ja arendada põhikooliõpet Hallistes ja parandada koostöövõimalusi teiste omavalitsustega, et gümnaasiumi- ja (piirkonnas vajaminevat) kutseharidust oleks võimalik omandada võimalikult kodu lähedalt.

5) Puhkemajanduse tähtsus on seni olnud valla majanduselus tagasihoidlik. Puhkevõimaluste pakkumine, eelkõige ökoturismi ja komplekssete lahenduste võimaldamine aktiivse puhkuse ja konverentsiturism arendamine. Samuti on turismiarengu stsenaariumites oluline kultuuri- ja ajaloopärandile põhineva turismimajanduse arendamine ning koostöövõrgustike väljakujunemine nii ettevõtjate kui omavalitsuste vahel.

6) Halliste valla arengu seisukohalt on oluline mittetulundussektori arenemine ja jätkusuutlikkus ning kujunemine avalikule sektorile koostööpartneriks piirkonna arengueelduste elluviimisel.

7) Tähelepanu all on keskkonnariskide maandamine. Asustussüsteemi säilitamine eeldab ohutu keskkonnatehnoloogia kasutamist, inimeste keskkonnateadlikkust ning tahet ühendada avaliku, era- ja kolmanda sektori jõupingutused kõigi elanike heaolu tagamisel.

8) Oluline on rakendada säästva arengu printsiipi.

10 Halliste valla arengukava

5. STRATEEGILISED EESMÄRGID

5.1. MAJANDUSVALDKOND

1) Vallas on kaasaegne olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijate vajadustele vastav tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur. 2) Valla territooriumil asuvad mitmekülgset tööhõivet pakkuvad ettevõtted. 3) Suuremal osal valla tööjõulisest elanikkonnast on võimalus käia tööl koduvallas. Töötute osakaal elanikest ei ole märkimisväärne. 4) Vallas toimub aktiivne põllu-ja metsamajandussaaduste tootmine. Alus on pandud ümbertöötlemisele. 5) Valla elanikkonna ja valla külaliste vajadusi rahuldav kaubandus- ja teenindussfäär. 6) Maksimaalselt on rakendatud olemasolevate ettevõtluseks sobivate (sh. ajalooliste ja arhitektuurilise väärtusega) hoonete potentsiaal. 7) Avardunud on võimalused käia tööl väljaspool valda.

5.2. SOTSIAALVALDKOND

1) Vallas on võimalus omandada kvaliteetset alg-ja põhiharidust. 2) Valla elanikkonna vähenemine on peatunud, lisandunud on noori, tööjõulist elanikkonda, suurenenud laste arv. 3) Suurem osa vallas asuvaid tühjasid eluhooneid ja kortereid on võetud kasutusse. Asutud on korrusmajade renoveerimisele.

5.3. ELUKESKKOND

1) Vald toimib jätkusuutlikuna. Elanikkond on keskkonnateadlik. Kõik eluvaldkonnad toimivad keskkonnasõbralikel ja säästvatel printsiipidel. 2) Valla territoorium on heakorrastatud, valla elanikud, asutused ja ettevõtted väärtustavad puhast ja kaunist elukeskkonda. 3) Elanikkond osaleb aktiivselt ühishuve puudutavate otsuste langetamisel nii omavalitsuse kui küla või piirkonna tasandil. Toimub aktiivne koostöö naabervaldadega ja maakondlikul tasandil.

11 Halliste valla arengukava

6. VALDKONDLIKUD EESMÄRGID (aastaks 2025)

6.1. MAJANDUSVALDKOND

6.1.1. Ühisveevärk - ja kanalisatsioon

1) Kogu Halliste alevikus on korrastatud ja renoveeritud vee-ning kanalisatsioonivõrgustik, ÜVK kava on ellu viidud täies mahus. 2) Õisu alevikus on korrastatud veetorustik. 3) Nõuetekohaselt on korrastatud biotiigid Õisus. 4) Rajatud ja korrastatud on tuletõrje veevõtukohad Õisus ja Kaarlis, Rimmus, Vana-Karistes, Uue-Karistes. 5) Vana- Kariste külas on renoveeritud vee- ja kanalisatsioonivõrgustik.

6.1.2. Teedevõrgustik

1) Olemasolevad mustkattega tänavad on Halliste ja Õisu alevikus korrastatud. 2) Halliste ja Kulla alevikust põhikoolini on välja ehitatud valgustatud kõnniteed. 3) Tiheasustusega kruusakattega teed on kaetud mustkattega. 4) Iga-aastaselt viiakse läbi tolmutõrjetöid piirkondades, kus talud asuvad maantee vahetus läheduses. 5) Vallateed on heas seisukorras. Sõltuvalt riigipoolsetest ettevõtmistest on kaetud mustkattega Abja-Paluoja – Uue-Kariste – Rimmu ja Abja-Paluoja-Vana-Kariste vaheline teelõik. 6) Loodud on tolmuvaba ühendus Halliste ja Karksi-Nuia aleviku vahele. 7) Jätkatakse talvist teehooldust.

6.1.3. Elekter ja side

1) Valla territooriumil on tagatud kvaliteetne sidevõrk nii telefoni kui andmesideteenuste kasutamiseks. 2) Igas asustatud punktis on võimalik kasutada interneti püsiühenduse teenust. 3) Miinimumini on viidud voolukatkestused ning ülekandevõimsused rahuldavad ka energiamahukate ettevõtete vajadused.

6.1.4. Elamumajandus

1) Õisu kaugküttepiirkonnas on säilinud kaugküte. 2) Valla territooriumil ei ole ühtegi kasutuseta eluhoonet. 3) Sobivatel elamukruntidel on ette valmistatud infrastruktuur ja vajadusel detailplaneering. 4) Valla omanduses olevad elamud on heas korras. 5) Korrusmajade korrastamine on käivitunud.

6.1.5. Transport

1) Vallas on tagatud hea bussiühendus Viljandi, Abja Paluoja ja Karksi-Nuiaga. 2) Õpilastele on tagatud tasuta transport kodust kooli ja tagasi. 3) Vajadusel on sisse viidud uusi bussiliine tulenevalt elanike ja õpilaste vajadustest.

12 Halliste valla arengukava

6.1.6. Ettevõtlus

1) Kaasaegne infrastruktuuri näol on olemas võimalused ettevõtluse arendamiseks. 2) Vallavalitsus levitab tööandjatele ja töövõtjatele vajalikku infot. 3) Vallal on välja kujunenud ettevõtlussõbralik maine. 4) Vallas viiakse ellu ühiseid turismimajandusega seotud ettevõtluse turundusprojekte. 5) Vallavalitsus otsib aktiivselt potentsiaalseid ettevõtjaid, sõlmib nendega koostöökokkuleppeid ettevõtluse arendamiseks, osaleb vajadusel koostööprojektides sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri korrastamisel või väljaehitamisel. 6) Vallas toimib mitmekesine teenindus- ja kaubandustegevus. 7) Vallas järgitakse ettevõtluse arendamisel järgmisi prioriteete:  olemasolevate hoonete kasutamine;  alternatiivne maamajandus sh. turismiteenuse areng;  põllumajandussaaduste ja kohaliku tooraine ümbertöötlemisel põhinev tootmine.

6.1.7. Turism

1) Vald osaleb maakondlikus turismiarendustegevuses. 2) Vallas tegutsevad turismiettevõtted tegutsevad koostöös ja on moodustanud koostöövõrgustikke. 3) Kasutusse on võetud arhitektuurilised sümbolid nagu Õisu mõisakompleks koos kõrvalhoonetega, Kildimäe loss, Uue-Kariste mõis, Kulla leerimaja, Annatare. 4) Huviala- ja noortelaagrite korraldamiseks on välja arendatud Halliste Põhikool, endine Kosksilla kool, Kaarli Rahvamaja ja Vana-Kariste Seltsimaja, Uue-Kariste Rahvamaja. 5) Vald osaleb Mulgi muuseumi arendamisel. 6) Vald panustab Uue-Kariste mõisakompleksi konserveerimisse ja arendamisse.

13 Halliste valla arengukava

6.2. SOTSIAALVALDKOND

6.2.1. Haridus

1) Vallas tegutsevad lasteaiad Hallistes ja Õisus. 2) Lasteaias on tagatud head õppimise, mängimise ja olmetingimused. 3) Vallas tegutseb põhikool. 4) Põhikoolis on loodud tingimused õpilaste võimetest ja vajadustest lähtuvaks õpetamiseks, kooli lõpetamine võimaldab edasi õppida nii gümnaasiumis kui kutsekoolis. 5) Kool on varustatud ajakohase tehnilise baasiga ning on olemas võimalused mitmesuguste huvialaringide läbiviimiseks. 6) Koolis töötavad õpetajad vastavalt kvalifikatsioonile. 7) Tagatud on laste ja noorte huvihariduse omandamine.

6.2.2. Kultuur

1) Vallas tegutseb 3 rahvamaja ja 1 seltsimaja ja 2 rahvatuba. 2) Kooli spordisaal on avatud kõikidele soovijatele. 3) Tehakse koostööd naabervaldadega spordisaalide kasutamise osas. 4) Vallas toimub sihikindel noorsootöö. 5) Seltsitegevus (eelkõige külaliikumisega seotud) on koondunud rahvamajadesse ja külatubadesse. 6) Rahvamajade hooned vastavad elanikkonna vajadustele ja kehtestatud nõuetele. 7) Vallas tegutseb Mulgi külamuuseum.

6.2.3. Seltsitegevus

1) Kõikides valla piirkondades tegutsevad aktiivsed ja toimetulevad kodanike organisatsioonid. 2) Investeeringud rahvamajadesse, seltsimajadesse, külatubadesse ja spordiväljakutele on suures osas seltside ning ühingute korraldada. 3) Vald garanteerib vajadusel kõikide mittetulundusühingute omafinantseeringu ja projektide teenindamiseks võetavate laenude intressid kui elluviidavad tegevused ühtivad käesoleva arengukavaga.

6.2.4. Sotsiaalhoolekanne

1) Vald teeb aktiivset koostööd hooldekodu teenuse osutamisel Eesti erinevate hooldekodudega. 2) Rõhutakse vajadusele suunata suuremat tähelepanu puuetega inimeste tööhõive seisundi parandamisele. 3) Sisse on seatud koduteenindus eakatele ja puuetega inimestele. 4) Kõrgendatud tähelepanu on abivajavatele lastega peredele.

14 Halliste valla arengukava

6.3. ELUKESKKOND

6.3.1. Keskkonnateadlikkus

1) Keskkonnateadlikust õpetatakse lastele juba lasteaiast alates. Koolis tegutsevad vastavad huviringid. Õpilased osalevad üleriiklikes ettevõtmistes. 2) Vald korraldab regulaarselt keskkonnateadlikkuse teavituskampaaniaid

6.3.2. Heakord

1) Nii parke kui muid haljasalasid hooldatakse regulaarselt. Sellesse tegevusse on kaasatud elanikkond. 2) Vallale kuuluvate teede servad on puhastatud võsast. 3) Vald korraldab heakorrakonkursse “Kaunis Kodu”. 4) Vald panustab elanikkonna teadlikkusele heakorra hoidmisel eravaldustel.

6.3.3. Osalusdemokraatia ja ühistegevus

1) Koostöös Abja valla ja Mõisaküla linnaga antakse välja ajalehte. 2) Kõik avalik info on kättesaadav valla koduleheküljel. 3) Elanikkonnal on võimalus avaldada arvamust ühiskondlike otsuste asjus nii elektrooniliselt kui korraldatud küsitluste teel. 4) Tegutsevad külaorganisatsioonide esindajad ja huvigruppide esindades külade huve vallas.

15 Halliste valla arengukava

7. TEGEVUSKAVA

1) Valla arengukava elluviimist korraldab vallavalitsus, valla arengumudeli alusel välja töötatud lühiajaliste tegevuskavade kaudu. 2) Vallavalitsus teeb arengukava elluviimisel koostööd naaberomavalitsustega, vallas asuvate mittetulundusühingute ja ettevõtetega ning allaasutustega 3) Valla arenguprojektide finantseerimise katteallikatena saab käsitleda omavalitsuse omavahendeid (vallaeelarve või laen), Eesti riigi eelarvest eraldatavaid finantstoetusi ning Eesti, välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide abi- ja koostööprogrammidest saadavaid sihtfinantseeringuid. 4) Tegevuskava valla arengukava kontekstis käsitleb valdkondade prioritiseerimist ning sellest tulenevate tegevuste ja nende täitmiseks eraldatavate finantside vajalikkust. 5) Tegevusvaldkondade prioritiseerimise ning tegevuste aluseks on strateegilised eesmärgid majandus-, sotsiaal- ja elukeskkonnaalal. Majanduse üldine areng on oluline tegur nii riigitasandil kui ka kohaliku omavalitsuse ja üksikisiku (leibkonna) tasandil, millest sõltub kohaliku kogukonna liikmete heaolu. Seetõttu saab majandusvaldkonda pidada määrava tähtsusega. Majandusvaldkonna alla kuuluvad tegevused, mis on üldjuhul kõige finantsmahukamad ning nõuavad pikaajalisi eesmärkide püstitust ja tegevuskava. 6) Halliste valla areng on seotud tihedalt naaberomavalitsuste ja maakondlike arengustsenaariumitega. Kuna valla asukohast tulenevalt on oluline pendelrände võimalus ja töötamine mujal, siis peab olema elanikele loodud elamiseks positiivsed tingimused. Seega on esmatähtis kindlustada ühelt poolt ettevõtlust soosiv kuid teiselt poolt turvalist elu pakkuv keskkond. Nii majanduse kui elukeskkonna arenemise kõige olulisem eeldus on kvaliteetse sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri olemasolu.

16 Halliste valla arengukava

7.1. SOTSIAALVALDKOND

7.1.1. Üldosa

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses määratletud KOV funktsioonidele saab suuremat osa kohalike omavalitsuste ülesannetest kirjeldada sotsiaalvaldkonda kuuluvana. Siia hulka kuuluvad nii hariduse, kultuuri kui noorsootöö jt valla seisukohalt oluliste tegurite käsitlemine. Omavalitsuse ülesanneteks on korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet ja noorsootööd, koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, turva- ja hooldekodude ning tervishoiuasutuse ülalpidamist. Kõigi ülaltoodud funktsioonide täitmise kvaliteedi põhiliseks mõjutajaks on valla tulubaas ja sihtotstarbelised eraldised sotsiaaltoetusteks ja õpetajate töötasudeks. Seetõttu sõltub valla tulubaas:  riigi poliitikast, mis käsitleb kohaliku omavalitsuse tulubaasi kujundavat seadusandlust;  maksumaksjate ja majanduse olukorrast omavalitsusest. Samuti maksumaksjate geograafilisest paiknemisest. Seetõttu saab väita, et kõige suurem eesmärk sotsiaalvaldkonna arendamisel on majanduse ja majanduskeskkonna edendamine. Seetõttu saame rääkida sotsiaalvaldkonnast, kui valla põhifunktsioonist, kuid ei saa rääkida sotsiaalvaldkonnast kui investeerimisprioriteedist. Osaliselt tugineb kvaliteetne sotsiaalteenus tugevale majandusele. Seetõttu määratleb arengukava käesolevaga põhilised sotsiaalvaldkonna toimimise põhimõtted planeerimisperioodiks:  olemasoleva teenuse säilitamine;  uute, sotsiaalteenuse arengule suunatud projektide käivitamine ja elanike sotsiaalseid vajadusi arvestavate teenuste sisseviimine.

17 Halliste valla arengukava

7.1.2 Haridus

Kvaliteetse hariduse kättesaadavus vallas on olulisemaid valdkondi, mis tagab omavalitsuse toimimise ja rahvaarvu säilimise. Samuti on haridusküsimused olulised kohaliku identiteedi kujunemisel ja säilimisel. Ühtse tervikuna saab käsitleda Halliste valla seisukohalt koolieelaset haridust (lasteaiad, eelkool), põhiharidus ja gümnaasiumi ning kutseõppe kättesaadavust. Haridusvaldkonna arendamine on sotsiaalvaldkonna prioriteet.

7.1.2.1.Eelkooliharidus

Koolieelset haridusteenust pakkuvad asutused Halliste vallas on Halliste ja Õisu lasteaiad. Mõlemad lasteaiad tegutsevad kaasajastatud tingimustes. Halliste lasteaial on olemas eraldi hoone, Õisu lasteaed asub korrusmaja kahes korteris. Mõlemas lasteaias on viimastel aastatel läbi viidud põhjalikke remonttöid.

1) Halliste valla lasteaedade põhilised eesmärgid planeerimisperioodil on:  võimaldada laste päevahoid;  tagada piisav ettevalmistus laste õppima asumiseks põhikoolis;  aidata kaasa igakülgselt arenenud isiksuse kujunemisele;  hoida ja tugevdada lapse tervist;  osutada vajadusel logopeedilist abi.

2) Lasteaedade põhilised probleemid planeerimisperioodil on:  eri vanuses lapsed rühmas;  lasteaiaõpetajate ja muu personali madal töötasu;  Halliste lasteaia hoone küttesüsteem vajab kaasajastamist.

3) Planeerimisperioodil teostatakse järgmised investeeringud ja muud tegevused Halliste Lasteaias:  kaasajastatakse küttesüsteem;  viiakse ellu ühisüritusi lastevanematega. Õisu Lasteaias:  täiustatakse mänguväljakut;  viiakse ellu ühisüritusi lastevanematega; Muud sisulised tegevused lasteaedades on ära määratud konkreetsetes asutuste arengukavades. Muu  laste ringide töö jätkamine rahvamajades.

7.1.2.2. Kooliharidus

Halliste vallas asub Halliste Põhikool. Halliste Põhikool jääb planeerimisperioodil töötama tema põhikirjalistes funktsioonides, teda ei suleta ja ei piirata tema tegevust. 1) Halliste Põhikooli põhilised ülesanded planeerimisperioodil on:  kvaliteetse põhihariduse andmine;  õpilaste ettevalmistamine gümnaasiumis või kutseõppeasutustes õppimiseks;  vaimselt ja füüsiliselt arenenud isiksuse kujunemisele kaasaaitamine.

2) Halliste Põhikooli planeerimisperioodil lahendamist vajavad põhilised probleemid on:  Majandusruumide vähesus;

18 Halliste valla arengukava

Koolil puudub piisav hulk väljaehitatud ruume panipaikadeks, inventari hoidmiseks jms.

3) Halliste Põhikooli põhi – ja kõrvalülesannete täitmise tagamiseks nähakse planeerimisperioodil ette järgmised tegevused: 1) Investeeringud:  keskkonnasõbraliku ja energiasäästliku küttesüsteemi rajamine. 2) Muud tegevused:  sporditegevuse intensiivistamine võimlas;  suurendatakse huviala- ja spordiringide arvu ning parendatakse nende kvaliteeti.

19 Halliste valla arengukava

7.1.3. Kultuur

7.1.3.1. Üldosa

Kultuuritegevusena Halliste vallas käsitletakse igasugust tegevust, mis on seotud huvialaringidega (kunst, käsitöö, rahvalooming, isetegevus jne), spordiga või muul viisil vallaelanike vabaaja sisustamisega, välja arvatud tegevus, mida korraldavad haridusasutused oma õppeprogrammis.  Kultuurialast tegevust ja rahvamajade (seltsimaja) toimimist saab pidada oluliseks teguriks vallakodanike identiteedi kujundamisel ning see on otseses seoses valla elukeskkonna kvaliteedi kujunemisega.  Raamatukogud koos avalike interneti punktidega suurendavad elanikkonna võimalusi võtta osa avatud ühiskonnast.  Kogukonna jätkusuutlikkuse seisukohast oluline noorsootöö korraldamine ja noorte kaasamine ühiskonda.  Lisaks eeltoodule omab olulist tähtsust sport, mis on kujunenud oluliseks v