DOCSLIB.ORG

Riigikogu Toimetised 26

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Riigikogu Toimetised 26 Grupi autorid Riigikogu Toimetised 26 http://www.litres.ru/pages/biblio_book/?art=22136368 : Аннотация Riigikogu Toimetised (RiTo) on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav perioodiline ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas – juunis ja detsembris. RiTo on ajakiri poliitikuile, teadlastele, kõrgkoolide õppejõududele, ametnikele, äri- ja mittetulundusühingute liikmeile ning kõigile poliitikahuvilistele. RiTo missioon on edendada dialoogi teadlaste ja riigitegelaste vahel. Uuringute ja arvamuste rubriigis avaldatakse ka eelretsenseeritud heatasemelisi teadusartikleid, mis käsitlevad nüüdisühiskonna, riigivalitsemise ja poliitika huvipakkuvaid probleeme. Eesmärk on sotsiaalteaduste originaalsete uurimistulemuste abil mõtestada teaduspõhiselt praktilist valitsemiskogemust. Oodatud on ka Eesti autorite välismaistes teadusajakirjades avaldatud artiklite eestindused. The Riigikogu Toimetised (RiTo) = the Journal of the Estonian parliament is a forum for discussing the constitutional tasks of the Parliament and it is oriented towards politicians, scholars, teachers of universities, civil servants and representatives of business and non-profit associations, and everybody interested in politics. It also publishes peer reviewed research papers that deal with the issues of interest in modern society, governance and politics. Содержание Kakskümmend 6 Pilguheit äsjasele rahvaloendusele 11 Poliitika vajab avatust 49 Euroopa föderaliseerumisest 76 Regionaalne revolutsiooniline situatsioon ning 91 revolutsioonid Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas Mitmikkodakondsuse võimalused ja riskid 119 Töövõimetusest kavandatava 151 töövõimetuskindlustuse kontekstis Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012 164 Kakskümmend aastat Riigikogu: kas 203 tööparlamendist kõneparlamendiks? 2 Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: 229 rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–2008 4 Riigihanked ja innovatsioon Eestis: milleks 263 kulutada 11 miljonit päevas? [1.] Kas iseseisvusaja haridusmuutused on 313 kujunenud sotsiaalseks innovatsiooniks? Riskid: tõlgendus ja toimetulek 339 Ühtsema riigivalitsemise suunas: 366 kliendipõhise loogika rakendamise võimalused avalik-õiguslike rahaliste nõuete sissenõudmisel Koosvalitsemine politseivaldkonnas 403 Kohalik poliitikatasand hoolduskoormusega 425 naiste tööturukäitumise mõjutajana 7 Kõrgharidusele juurdepääs avaliku arvamuse 455 peeglis Kodanikualgatust toetavad väärtused ja 493 käitumismustrid: eesti- ja venekeelsete elanike võrdlus Sotsiaalne ettevõtlus: õnnelikud inimesed, 517 elujõulisem majandus Kakskümmend aastat Riigikogu 530 õiguskomisjoni Eesti-Vene piir, Setu küsimus ning Euroopa 570 ajalugu Euroopa Nõukogu arutlusainetena Pariisis ja Strasbourgis 1994. ja 1995. aasta vahetusel Europeana – kas kaotsi minev identiteet või 607 võimalus Eestit näidata? Parlamentaarsed uudised 626 Ernst B. Haas Euroopa integratsioonist 684 Autoritest 690 Contents in English 705 Summaries in English 709 Nimeregister 752 Riigikogu Toimetised 26 Kakskümmend Helle Ruusing peatoimetaja, Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik Tänavu möödus kakskümmend aastat paljudest taasiseseisvunud Eestile olulistest sündmustest: põhiseaduse kehtima hakkamisest, Riigikogu tööle asumisest, presidendi valimisest, ka Eesti kroonist. Viimasel kümnel aastal olime hõivatud eeskätt raha teenimisega ja seejärel pusisime majandusraskustega igaüks omaette. Piisas kinnitusest, et meie riigi majandus ja rahandus on korras. Tundus, et see lahendab kõik muud mured. Rõõmu teeb, et nüüdseks oleme rahvana uuesti ärganud ja valmis kaasa rääkima paljudes riigielu küsimustes nii kohalikul kui ka riigi tasandil. Pärast pikka vaikust mõjub kõnelemine ehk liiga valjuhäälsena ja kakofoonilisena. Tegelikult on iga liiki protestid, ka streigid, miitingud ja proklamatsioonid demokraatia osa. Eestist suuremas riigis neile vaevalt otsitaks mõistlikke väljundeid riigipea juhitud ümarlaual. Kriitika riigi toimimise, ammugi mõne erakonna või poliitiku kohta pole oma riigi vastasus. Pigem on see ajendatud soovist asju paremaks muuta. Kahekümne aastaga on maailm palju muutunud. Autoriteete enam nii palju ei respekteerita – kui inimene millegi, sealhulgas poliitika kohta oma arvamust avaldab, soovib ta sellele kiiresti tagasisidet. Poliitikas kaasa rääkida soovijaid ei rahulda võimalus nelja aasta tagant valimiskastide juures otsus teha. Seepärast peab esindusdemokraatia samuti muutuma. Tuleb leida formaadid, mis lubaksid kodanikelt tulnud arvamustel tulemuslikumalt parlamendi otsustusprotsessides kaasa rääkida ja arvestatud saada. Viis, kuidas võimustruktuurides otsuseid langetatakse, peab olema avalik ja arusaadav, nii kaasamist kui ka ärihuvide esindamist silmas pidades. Mida universaalsemad ja subjektiivsust vältivamad on reeglid, seda parem. Need on ülesanded, mille lahendamine kindlasti mahendab praeguseks kujunenud võimu ja kodanikuühiskonna vastasseisu. Teatud vastuolu kindlasti jääb, ja on hea, et jääb, sest rahulolematus olemasolevaga on edasiviiv jõud. Seekordses vestlusringis rääkisid endised Riigikogu liikmed Jüri Adams, Liia Hänni ja Ott Lumi Eesti demokraatia praegusest seisust, erakonnasüsteemi probleemidest ja lahendustest. Ajakirjas analüüsitakse Riigikogu kahekümne aasta tegemisi mitme kandi pealt. Vaadeldakse Riigikogu usaldusväärsuse muutumist ja selle seoseid riigi teiste institutsioonide, sotsiaaldemograafiliste näitajate ning majanduse olukorraga. Analüüsitakse parlamenti skaalal tööparlament versus kõneparlament. Seadusloome osa vähenemine on toonud kaasa Riigikogu töömahu suurenemise järelevalve valdkonnas. Üldiselt ei erine Riigikogu teistest Kesk- ja Ida-Euroopa parlamentidest, kahekümne aastaga on välja kujunenud tüüpilised lääne demokraatiatega sarnased mustrid. Ühiskonnale oluliste teemade tõstataja roll ja ühiskonnas sündinud ideede arutelu koht tahab veel edasiarendamist. Usun, et Riigikogu on selles institutsioonina õppimisvõimeline. Lisaks nimetatud teemadele käsitleme ka õiguskomisjonis kahekümne viimase aastaga tehtut ning meenutame Riigikogu liikme välislähetusi 1994. ja 1995. aasta vahetusel. Eelretsenseeritud artiklis analüüsib Ero Liivik rahvaalgatuse seadustamise menetlemist Riigikogus aastail 2003–2008. Aasta 2012 oli oluline ka selle poolest, et taas loeti meid üle rahvana. Tulemus ei olnud üldiselt halb, kuid näitas suundumusi, mis pikema aja jooksul muret tekitavad. Rahvaloenduse metoodika autor Ene-Margit Tiit analüüsib selle numbri essees rahvastikuprotsesse läbi kõigi Eesti alal toimunud rahvaloenduste. See annab võimaluse mõndagi probleemi, sealhulgas eestlaste arvu natuke rahulikumalt suhtuda. Viimane rahvaloendus näitas, et riigi ees seisab mitmeid sise- ja välisrändega seotud probleeme. Lahendused neile probleemidele ei pruugi olla lihtsad ja ühiskonnas üheselt aktsepteeritavad. Ajakirjas leiab lugeja artiklid mitmikkodakondsusest, naiste tööturule naasmise võimalustest ja töövõimetuskindlustusest. Juttu tuleb koosvalitsemise eelistest maksukogumise ja politseitöö valdkonnas, Euroopa föderaliseerumisest ning araabia revolutsioonidest. Eelretsenseeritud artikkel Veiko Lemberilt ja Tarmo Kalvetilt analüüsib riigihangete rolli innovatsiooni toetamisel. Eesti riiki on taastatud kakskümmend aastat. Välja on tulnud toimiv riik. Mis peamine, selle riigi kodanik saab soovi korral riigivõimu mõjutada. Oleme liiga väikesed, et olla ükskõiksed. Pilguheit äsjasele rahvaloendusele Ene-Margit Tiit Tartu Ülikooli emeriitprofessor, statistikaameti vanemmetoodik, rahvaloenduse metoodikajuht Rahvastiku vähenemist Eestis saab peatada, kuid ainult rahva ja poliitikute suurte ühiste pingutustega Rahvaloendusi on maailmas korraldatud lugematul hulgal. Osa neist on dokumenteeritud ja sellega on need ajalooliselt tõestatud, osa on jäänud ajaloo hämarusse. Miks korraldasid meie kauged esivanemad niisuguseid rohkesti aega ja ressursse nõudvaid ettevõtmisi, kuigi neist ei tõusnud käegakatsutavat tulu ja veelgi enam, neist ei jäänud ka kaugelt nähtavaid mälestusmärke? Ei saa ju aastatuhandete vanuseid kiilkirjadega kaetud savitahvlite hunnikuid, kivilasu linna keskväljakul või taimejuurtest kokku seotud sõlmepuntraid võrrelda väärikate ehitiste ja monumentidega, mida valitsejad oma hiilguse tõestamiseks ja (või) taevaste jõudude lepitamiseks püstitasid. Rahvaloendused on kindlasti inimkonna vanimad ja suurejoonelisimad statistikatööd, tänu millele võib statistikat lugeda inimkonna vanimate teaduste hulka. Selleks et rahvaloendust korraldada, oli vaja vaid ühte – piisavalt võimast (ulatuslikku) arvusüsteemi, mis lubas loendada kümnete ja sadade tuhandeteni, suuremate rahvaste (Hiina) puhul miljoniteni. Kindlasti oli tarvis tunda ka elementaarset aritmeetikat, vähemalt liitmist. Kirjaoskus polnud loenduse korraldamiseks tingimata vajalik, sellepärast ei tea me ka tõenäoliselt midagi vanimatest loendustest. Milleks loendusi korraldati? Arvatavasti oli teadmine alluva rahvahulga arvukusest tähtis valitsejale, kes selle kaudu tunnetas enese võimu. Võib-olla kasutas ta seda teavet ka sõjakäikude või suuremate ehitiste planeerimisel. Viimast hüpoteesi toetab ajalooline teave selle kohta, et eelmise aastatuhande alguses mõnes Euroopa riigis loendatigi üksnes mehi. Igatahes on teatava ajaloolise arengu saavutanud ühiskonnad kõikjal hakanud huvi tundma enda, s.o rahvastiku arvukuse vastu. Rahvaloendused nüüdismaailmas Tänapäeval on loenduste korraldamine suurel määral ülemaailmne üritus, neid koordineerib ÜRO, kelle eestvõttel toimuvad loendused viimase poolsajandi vältel perioodiliselt iga kümne aasta järel võimalikult paljudes riikides.
Load more

Recommended publications
  • Après Enlargement, W. Sadurski/J. Ziller/K. Zurek
    $SUqV(QODUJHPHQW /HJDODQG3ROLWLFDO5HVSRQVHV LQ&HQWUDODQG(DVWHUQ(XURSH HGLWHGE\ :RMFLHFK6DGXUVNL -DFTXHV=LOOHU .DUROLQD=XUHNÜ %UROPEAN5NIVERSITY)NSTITUTE 2OBERT3CHUMAN#ENTRE FORADVANCEDSTUDIES Après Enlargement: Legal and Political Responses in Central and Eastern Europe edited by Wojciech Sadurski Jacques Ziller Karolina Żurek Robert Schuman Centre for Advanced Studies European University Institute Florence, Italy © 2006 European University Institute; selection and editorial matter © Wojciech Sadurski, Jacques Ziller and Karolina Żurek; individual chapters © contributors. This text may be downloaded only for personal research purposes. Any additional total or partial reproduction for such or other purposes, whether in hard copies or electronically, require the consent of the Robert Schuman Centre for Advanced Studies. Please contact <[email protected]>. If cited or quoted, reference should be made to the full name of the author(s), editor(s), the title, the Robert Schuman Centre for Advanced Studies, the year and the publisher. ISBN 92-9084-019-6 Published by the Robert Schuman Centre for Advanced Studies European University Institute Via delle Fontanelle, 19 I – 50016 San Domenico di Fiesole (FI), Italy www.iue.it/RSCAS/ Printed in Italy, in January 2006 ii The Robert Schuman Centre for Advanced Studies The RSCAS carries out disciplinary and interdisciplinary research in the areas of European integration and public policy in Europe. It hosts the annual European Forum. Details of this and the other research of the Centre can be found on: www.iue.it/RSCAS/Research/ Research publications take the form of Working Papers, Policy Papers, Distinguished Lectures and books. Most of these are also available on the RSCAS website: www.iue.it/RSCAS/Publications/ iii Table of Contents Acknowledgements ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus
    RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4.
    [Show full text]
  • Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices
    Study on the Benefits and Drawbacks of Remote Voting Technical Appendices Specific Contract No. JUST/2016/RCIT/PP/RIGH/0094 Prepared by: Francisco Lupiáñez-Villanueva and Axelle Devaux (Editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (Authors) Directorate-General for Justice and Consumers 2018 6 Justice and Consumers Study on the benefits and drawbacks of remote voting European Commission Directorate-General for Justice and Consumers Directorate D: Equality and Union Citizenship Contact: Harry Panagopulos, Unit 03 E-mail: [email protected] European Commission B-1049 Brussels Authors Francisco Lupiáñez-Villanueva & Axelle Devaux (editors) Clara Faulí, Katherine Stewart, Federica Porcu, Jirka Taylor, Alexandra Theben, Ben Baruch, Frans Folkvord, Fook Nederveen, Axelle Devaux & Francisco Lupiáñez-Villanueva (authors) Lead contractor in consortium Legal notice This study has been commissioned by the European Commission, DG JUSTICE. The information and views set out in this study are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this study. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. Acknowledgements We would like to acknowledge the work of the following people on the country fiches: Marlene Altenhofer, Dimitra Anastasiadou, Laura Busquet, Milda Butkute, Márton Csirik, David Dueñas Cid, Cloé Gendronneau, Elżbieta Gral, Anna Knack, Ria Ivandic, Marta Kepe, Arya Sofia Meranto, Marian Oancea, Martina Petrova, Erik Silfversten, Christos P.
    [Show full text]
  • Paths in Austrian and Finnish History
    Smallcons Project A Framework for Socio-Economic Development in Europe? The Consensual Political Cultures of the Small West European States in Comparative and Historical Perspective (No. HPSE-CT-2002-00134) Work Package 10 Paths in Austrian and Finnish History Helmut Konrad, Martin Pletersek, Andrea Strutz (eds.) Department of History/Contemporary History, University of Graz September 2004 Contributors: Helmut Konrad, Martin Pletersek, Johanna Rainio-Niemi, Henrik Stenius, Andrea Strutz 2 Contents Helmut Konrad, Martin Pletersek, Andrea Strutz Paths in Austrian and Finnish history – a tentative comparison Helmut Konrad Periods in the History of Austrian Consensualism Henrik Stenius Periodising Finnish Consensus Martin Pletersek, Andrea Strutz A Monarchy and Two Republics – the Austrian Path (including comparative context of neighbouring new EU-members) Johanna Rainio-Niemi Paths in the Austrian and Finnish history: FINLAND (including comparative context of neighbouring new EU-members) 3 Paths in Austrian and Finnish history – a tentative comparison Helmut Konrad, Martin Pletersek, Andrea Strutz The smallcons-project "A Framework for Socio-economic Development in Europe? The Consensual Political Cultures of the Small West European States in Comparative and Historical Perspective" reserves a particular place for Austria and Finland because "[…] these cases suggest that the communication capacity conditional for consensualism can emerge within only a few decades." (Annex to the contract: 3). As opposed to the other project countries, the project proposal assumes that the two are the discontinuity cases whose historical paths didn't seem to point towards consensualism. In the words of Peter Katzenstein, "[…] the Austrian train was at every branch switched in a direction opposite from the other small European states." (1985: 188).
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021 Juuni.Pdf
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIV koosseis seisuga 17. juuni 2021 Tallinn 2021 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Marge Allandi, Rita Hillermaa ja Piret Pärgma / Toimetanud Gerli Randjärv / Kaane kujundanud Tuuli Aule / Kujundanud Margit Plink / Pildistanud Erik Peinar ISSN 2674-3086 Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD Riigikogu XIV koosseis 3 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 108 Riigikogu fraktsioonid 111 Riigikogu komisjonid 114 XIV Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 118 Riigikogu koosseisud 141 Kasutatud lühendid 142 SISUKORD 2 koosseis RIIGIKOGU Merry Aart Jaanus Karilaid Natalia Malleus Üllar Saaremäe XIV KOOSSEIS Annely Akkermann Uno Kaskpeit Andres Metsoja Kersti Sarapuu Yoko Alender Erkki Keldo Kristen Michal Erki Savisaar Tiiu Aro Kert Kingo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Riho Breivel Signe Kivi Madis Milling Andrus Seeme Dmitri Dmitrijev Toomas Kivimägi Aadu Must Sven Sester Ivi Eenmaa Aivar Kokk Eduard Odinets Priit Sibul Enn Eesmaa Rene Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Peeter Ernits Mihhail Korb Ivari Padar Imre Sooäär Hele Everaus Andrei Korobeinik Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Kalle Grünthal Siret Kotka Heljo Pikhof Timo Suslov Helle-Moonika Helme Heiki Kranich Õnne Pillak Margit Sutrop Mart Helme Igor Kravtšenko Siim Pohlak Aivar Sõerd Martin Helme Eerik-Niiles Kross Anti Poolamets Kristina Šmigun-Vähi Heiki Hepner Tarmo Kruusimäe Heidy Purga Marko Šorin Kaido Höövelson Leo Kunnas Paul Puustusmaa Raivo
    [Show full text]
  • 101 Lühielulugu
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 15. juuni 2018 Tallinn 2018 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 108 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 111 Riigikogu fraktsioonid 114 Riigikogu komisjonid 118 Riigikogu koosseisud 119 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 154 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Arto Aas Kalvi Kõva Marko Pomerants Jüri Adams Külliki Kübarsepp Heidy Purga XIII KOOSSEIS Raivo Aeg Helmen Kütt Raivo Põldaru Yoko Alender Ants Laaneots Henn Põlluaas seisuga 15. juuni 2018 Krista Aru Kalle Laanet Laine Randjärv Peep Aru Viktoria Ladõnskaja-Kubits Valdo Randpere Maire Aunaste Maris Lauri Martin Repinski Deniss Boroditš Heimar Lenk Taavi Rõivas Dmitri Dmitrijev Jürgen Ligi Kersti Sarapuu Enn Eesmaa Oudekki Loone Erki Savisaar Peeter Ernits Inara Luigas Helir-Valdor Seeder Igor Gräzin Lauri Luik Sven Sester Helmut Hallemaa Ain Lutsepp Priit Sibul Hannes Hanso Jaak Madison Arno Sild Monika Haukanõmm Jaanus Marrandi Mihhail Stalnuhhin Mart Helme Enn Meri Anne Sulling Martin Helme Andres Metsoja Märt Sults Andres Herkel Kristen Michal Aivar Sõerd Olga Ivanova Marko Mihkelson Tanel Talve Jüri Jaanson Marianne Mikko Artur Talvik Toomas Jürgenstein Madis Milling Karin
    [Show full text]
  • The Global Economy and Institutional Development
    ECONOMIC STRUCTURE AND SOCIAL ORDER DEVELOPMENT IN POST- SOCIALIST EUROPE by RICHARD M. CONNOLLY A thesis submitted to the University of Birmingham for the degree of DOCTOR OF PHILOSOPHY Centre for Russian and East European Studies School of Government and Society College of Social Sciences The University of Birmingham July 2009 i University of Birmingham Research Archive e-theses repository This unpublished thesis/dissertation is copyright of the author and/or third parties. The intellectual property rights of the author or third parties in respect of this work are as defined by The Copyright Designs and Patents Act 1988 or as modified by any successor legislation. Any use made of information contained in this thesis/dissertation must be in accordance with that legislation and must be properly acknowledged. Further distribution or reproduction in any format is prohibited without the permission of the copyright holder. CONTENTS List of Tables and Figures ……………………………………………………………....ix Acknowledgements……………………………………………………………………..xiii CHAPTER ONE Introduction………………………………………………………........................…........1 1.1 Aims of the thesis……….....………………………..……………………………........1 1.2 How the study is approached............…………………………………………….........7 1.3 Thesis structure……………………………………………………………………....10 CHAPTER TWO Conceptual framework: economic structure, the international economy, and social- order development……………………………...................................……………........15 2. Introduction……………………………………………………………………….......15 2.1 Institutional explanations
    [Show full text]
  • Rising Populism and European Elections Collection of Selected Contributions
    Spring 14 Rising Populism and European Elections Collection of selected contributions www.iedonline.eu This publication received financial support from the European Parliament. Sole liability rests with the author and the European Parliament is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. 2 Contents EUROPEAN UNION ……………………………………………………………….5 POPULISM, POLARIZATION, POLITICIZATION, PARTICIPATION. PROJECTING THE EU BEYOND THE MARKET? FRANCESCO NICOLI AUSTRIA…………………………………………………………………………...32 POPULISM, ELITES AND EUROSCEPTICISM: THE CASE OF AUSTRIA, COSTANZA CAPUTI CYPRUS……………………………………………………………………………50 POPULISM AND THE EUROPEAN ELECTIONS IN CYPRUS, ELLADA IOANNOU FRANCE……………………………………………………………………………80 POPULISM IN FRANCE: 2014 EUROPEAN ELECTIONS AT STAKE? MATHIEU CAMESCASSE ROMA MIGRATION IN FRANCE: FREE MOVEMENT IN EUROPE UNION OR A THREAT FOR THE NATIONAL SECURITY, RADOST ZAHARIEVA GERMANY………………………………………………………………………..128 WHICH POLITICAL PROCESSES HAMPER AND BENEFIT RIGHT POPULIST PARTIES' ADVANCES - LESSONS FROM THE GERMAN CASE 1982-2012, TIMO LOCHOCKI IRLAND…………………………………………………………………………...153 AN EXAMINATION OF THE 'FAR RIGHT' AND 'POPULIST POLITICS' IN CONTEMPORARY IRELAND, PETER MCGUIGAN ITALY……………………………………………………………………………..178 OPPOSITION IN THE EU AND OPPOSITION TO THE EU: SOFT AND HARD EUROSCEPTICISM IN ITALY IN THE TIME OF AUSTERITY, PIETRO CASTELLI GATTINARA, CATERINA FROIO A FIVE STAR DIGITAL POPULISM, GENTIOLA MADHI ROMANIA.………………………………………………………………………..229 A BRIEF OVERVIEW OF THE ROMANIAN CASE, MIHAI SEBE SPAIN.……………………………………………………………………………..285 POPULISM IN SPAIN: DIFFERENT FROM THE REST OF THE EUROPE, BUT ANYWAY GROWING, OIER LOBERA EZENARRO AUTHORS’ BIOGRAPHY……………………………………………………….283 3 4 Populism, Polarization, Politicization, Participation. Projecting the EU Beyond the Market? Francesco Nicoli1 The goal of this study is to investigate whether the rise in Euroscepticism observed in the Euro Area in the last years may have democratic-enhancing effects alongside its often-discussed negative implications.
    [Show full text]
  • Riigikogu Kodu- Ja Töökorra Seadus
    RIIGIKOGU KODU- JA TÖÖKORRA SEADUS Kommentaarid Tallinn 2012 Peatoimetaja Aaro Mõttus Toimetajad Madis Ernits ja Liiri Oja Konsultandid Anu Laido ja Margit Muul Keeletoimetajad Kai Adamson, Marje Jõeste, Malle Rohtmets ja Maie Kustavus Kogumiku valmimisele aitasid kaasa Olev Aarma, Kristjan Aruoja, Angelika Berg, Erle Enneveer, Elin Heinvee, Birgit Keerd-Leppik, Tim Kolk, Tiina Licht, Jaan Loderaud, Piret Luhakooder, Siret Neeve, Eiki Nestor, Helle Ruusing, Silver Sära Kujundus ja küljendus Ülo Emmus Autoriõigus Riigikogu Kantselei ISBN 978-9949-9030-7-8 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD 5 SISUKORD EESSÕNA 13 KOMMENTAARIDE AUTORID 15 SISSEJUHATUS 17 1. PEATÜKK: RIIGIKOGU UUE KOOSSEISU KOKKU- 27 KUTSUMINE JA ESIMENE ISTUNG 29 Paragrahv 1 32 Paragrahv 2 33 Paragrahv 3 35 Paragrahv 4 35 Paragrahv 5 2. PEATÜKK: RIIGIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEHED 36 1. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 37 Paragrahv 6 37 Paragrahv 7 40 Paragrahv 8 46 2. JAGU: Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemine 48 Paragrahv 9 48 Paragrahv 10 52 Paragrahv 11 53 3. PEATÜKK: RIIGIKOGU JUHATUS 56 Paragrahv 12 58 Paragrahv 13 59 Paragrahv 14 70 Paragrahv 15 75 Paragrahv 16 76 4. PEATÜKK: RIIGIKOGU KOMISJONID 83 1. JAGU: Riigikogu komisjonide liigid, moodustamise kord ja pädevus 85 Paragrahv 17 85 Paragrahv 18 86 Paragrahv 19 97 Paragrahv 20 102 Paragrahv 21 107 6 SISUKORD Paragrahv 22 108 Paragrahv 23 110 Paragrahv 231 112 2. JAGU: Riigikogu komisjonide koosseis ning esimese istungi kokkukutsumine 115 Paragrahv 24 115 Paragrahv 25 116 Paragrahv 26 118 Paragrahv 27 121 Paragrahv 28 122 Paragrahv 29 123 3. JAGU: Riigikogu komisjoni esimees ja aseesimees 125 Paragrahv 30 125 Paragrahv 31 127 Paragrahv 32 129 Paragrahv 33 130 Paragrahv 34 132 4.
    [Show full text]
  • Voting from Abroad
    Voting from Abroad The International IDEA Handbook Voting from Abroad The International IDEA Handbook Lead Writers Contributors Andrew Ellis Alan Wall Luis Arias Núñez Carlos Navarro Arlinda Chantre Manuel Carrillo Isabel Morales Brett Lacy Marina Costa Lobo Maria Gratschew Catinca Slavu Nada Hadzimehic Nadja Braun Dieter Nohlen Nuias Silva Epp Maaten Nydia Restrepo de Acosta Florian Grotz Ozias Tungwarara Graham Hassall Pasquale Lupoli Jacobo Hernández Cruz Patrick Molutsi Jeff Fischer Phil Green Jon Fraenkel Reginald Austin Judy Thompson Richard Vengroff Kåre Vollan Simon-Pierre Nanitelamio Leticia Calderón Stina Larserud Linda Edgeworth Handbook Series The International IDEA Handbook Series seeks to present comparative analysis, information and insights on a range of democratic institutions and processes. Handbooks are aimed primarily at policy makers, politicians, civil society actors and practitioners in the field. They are also of interest to academia, the democracy assistance community and other bodies. Views expressed in this publication do not necessarily represent the view of International IDEA, the Federal Electoral Institute of Mexico, or their respective executive boards, governing bodies, and/or member states. This Handbook is independent of specific national or political interests. It is the result of a collaborative effort by these institutions and the work of prominent experts in the field of elections. © International Institute for Democracy and Electoral Assistance 2007 © The Federal Electoral Institute of Mexico 2007
    [Show full text]
  • Normitehnika Teemakoolitus Eelnõude Menetlus Riigikogus – Õiguslik Raamistik Ja Praktikas Tõusetunud Probleemid (Aaro Mõttus)
    Normitehnika teemakoolitus Eelnõude menetlus Riigikogus – õiguslik raamistik ja praktikas tõusetunud probleemid (Aaro Mõttus) A. Eelnõu algatamine: i) kuidas käib eelnõu algatamine Riigikogus; ii) millistele nõuetele peab eelnõu vastama; iii) millised on Riigikogu juhatuse volitused eelnõu menetlusse võtmise otsustamisel; iv) juhtivkomisjoni määramine; v) valitsuse arvamus Riigikogus algatatud eelnõude kohta. 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Vabariigi President võib algatada üksnes põhiseaduse muutmist. (Põhiseaduse muutmist võib algatada veel ka vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust, s.t vähemalt 21 Riigikogu liiget – vt PS § 161 lg 1.) Põhiseadusest tulenevalt on teatud tüüpi seaduste algatamise õigus reserveeritud Vabariigi Valitsusele. Need on riigieelarve eelnõu (vt PS § 87 p 5, § 115 lg-d 2 ja 3), mis võetakse vastu seadusena (PS § 115 lg 1), ning välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise seaduse eelnõud (PS § 86, § 87 p-d 1, 4, 7). 2. Riigikogu otsuse algatamise õigust põhiseadus ei reguleeri. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS)1 § 90 lg 1 kohaselt on Riigikogu otsuse eelnõu esitamise 2 õigus samadel subjektidel, kellel on ka seaduse algatamise õigus. Peale selle võivad otsuse eelnõu Riigikogu menetlusse esitada organid, kellele põhiseadus annab õiguse teha Riigikogule ettepanekuid (näiteks teeb Vabariigi President vastavalt PS § 78 p-le 11 Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe ametisse nimetamiseks). 3 Statistika: 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032015033 2 RKKTS räägib seaduste puhul „algatamisest“ ja otsuste puhul „esitamisest“. Nõnda on püütud terminoloogiliselt eristada ühelt poolt põhiseadusest tulenevat seadusandliku initsiatiivi õigust ja teiselt poolt PS-i või RKKTS-iga antud õigust esitada Riigikogule muid ettepanekuid, mille menetlemine võib päädida Riigikogu otsuse vastuvõtmisega.
    [Show full text]
  • Konstitutsioonilistest Seadustest
    Õiguskeel 2009/4 KONSTITUTSIOONILISTEST SEADUSTEST Konstitutsioon kirjutage lühidalt ja segaselt. Napoleon I Bonaparte[1] VIRGO SAARMETS Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik 1. Sissejuhatuseks Tegelikult pole üldse uudis, et õigusnormid (resp. õigusaktid) ei ole oma õigusjõult võrdsed, vaid moodustavad teatava korraldatud hierarhia. Sellisele käsitlusele pani juba möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel aluse nimekas Austria õigusteadlane Hans Kelsen (1881–1973), kes kujutas õigusnorme õiguspüramiidina, mille tipus troonis teatav hüpoteetiline baasnorm ja selle pinnal kujunes kogu õiguskord.[2] Kelseni teoreetilise käsitlusega võib nõustuda või mitte, aga õigusnormide süsteemi hierarhiline kujutamine on igatahes praeguseks üldlevinud. Lisaks sellele on käesoleva artikli seisukohalt olulised vahel õigusteaduse enda seadusteks[3] nimetatud õigusnormide klassikalised kollisioonireeglid, mis määravad kattuvate reguleerimisaladega normide puhul ära, millist neist tuleb rakendada.[4] Lex superior derogat legi inferiori – kõrgem seadus muudab madalama seaduse. Lex specialis derogat legi generali – eriseadus muudab üldseaduse. Lex posterior derogat legi priori – hilisem seadus muudab varasema seaduse. Lex posterior generalis non derogat legi priori speciali – hilisem üldseadus ei muuda varasemat eriseadust. Põhjus, miks ma konstitutsiooniliste seaduste teema üles võtsin, seisneb selles, et viimasel ajal on varem juba pisut selgemaks saanud asjad hakanud jälle segasemaks muutuma.[5] Konkreetselt on seoses Riigikohtu kahe hiljutise põhiseaduslikkuse
    [Show full text]