Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2004 5 Mai - May 2004mai.p65 1 03.05.06, 10:43 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70 krooni Price 70 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2004mai.p65 2 03.05.06, 10:43 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis on ilmunud viimase 5 aasta jooksul. Alates 2003. aastast sisaldab Raamatud Eesti võrguväljaandeid, registreerides tagasiulatuvalt kõik seni ilmununud võrgumonograafiad. Kirjandus liigitatakse universaalse kümnendliigituse (UDK) alusel. Liigi piires on teavikute kirjed toodud alfabeetiliselt, enne eestikeelsed jt. ladina tähestikuga, siis kirillitsas teavikud. Kirje sisaldab järgmisi andmeid: Pealdis. Põhipealkiri [Laadi üldmäärang] = Rööppealkiri : pealkirja täiendandmed / vastutusandmed. – Kordustrükiandmed. – Ilmumiskoht : Kirjastus, ilmumisaasta (Trükikoht : Trükikoda). – Maht : illustratsioonid ; mõõtmed + irdlisad. – (Seeriapealkiri, ISSN ; seeriasisene nummerdus). – Märkus(ed). ISBN Kirjastuse number (auvistel) UDK Kuuvihik sisaldab seeria- ja nimeregistrit. Nimeregistris on toodud isikunimed ning asutuste ja konverentside nimetused. Ümarsulgudes kirjenumbrid tähistavad personaaliat. Nimestiku lõpus on toodud valede ISBN-tunnuste loend. Aastaväljaandena ilmub Eesti Rahvusbibliograafia. Raamatud. Registrid, mis sisaldab nimede ja pealkirjade koondregistrid. Vastutav toimetaja Janne Andresoo 2004mai.p65 3 03.05.06, 10:43 PREFACE Raamatud (Books) is a part of The Estonian National Bibliography which since 1999 is published both as a monthly and an annual. 1946 - 1991 the publication was named Raamatukroonika (The Chronicle of Books). Raamatud includes all books published in Estonia and books in Estonian published abroad, electronic publications on physical carriers, videos and non-musical sound recordings. It also includes material for the blind and the visually impaired. Raamatud does not register printed matter of short-term importance (e.g. quarterly reports of different institutions, advertisements etc.). The monthly publication contains the entries of the publications added to the National Library of Estonia collections during one month. They are described according to the international standards ISBD(M), ISBD(NBM) and ISBD(ER). The monthly also covers publications issued during the last 5 years and not registered in the national bibliography. The publications are classified on the basis of the Universal Decimal Classification (UDC). The entries are arranged alphabetically, beginning with the entries in Estonian and in other languages using the Latin alphabet, thereafter the material in Russian and in other languages using the Cyrillic alphabet. The description contains the following elements: Heading. Title proper [General material designation] = Parallel title : other title information / statements of responsibility. – Edition statement. – Place of publication : Publisher, date of publication (Place of printing : Name of printer). – Number of pages : illustration statement ; dimensions + accompanying material statement. – (Series title, ISSN ; numbering within series). – Note(s). ISBN Publishers number UDC The monthly publication includes the Index of Serials and the Name Index. The latter contains the names of persons, institutions and conferences. The number in brackets designates personalia. Raamatud ends with the List of Invalid ISBNs. The annually publication Estonian National Bibliography. Books. Indexes contains cumulative index of names and titles. Editor Janne Andresoo 2004mai.p65 4 03.05.06, 10:43 SISUKORD CONTENTS 004 Arvutiteadus. Informaatika ...................................................................................... 10 Computer science 006 Standardimine. Standardid ....................................................................................... 10 Standardization. Standards 008 Tsivilisatsioon. Kultuur ............................................................................................. 12 Civilization. Culture 06 Organisatsioonid. Ühingud. Seltsid. Teadusasutused. Muuseumid ......................... 12 Organizations. Associations. Museums 070 Ajakirjandus ......................................................................................................... 13 Journalism. The press 1 Filosoofia .................................................................................................................. 13 Philosophy 133 Okultism. Astroloogia. Spiritism .............................................................................. 13 Astrology. Occultism. Spiritism 159.9 Psühholoogia .......................................................................................................... 13 Psychology 2 Religioon. Teoloogia ................................................................................................. 14 Religion. Theology 22 Piibel. Piibliteoloogia ................................................................................................ 14 The Bible. Biblical theology 23/28 Ristiusk. Kristlikud kirikud ja usulahud .................................................................. 14 Christianity. Christian churches, sects, denominations 29 Mittekristlikud usundid. Uususundid ........................................................................ 15 Non-Christian religions. New religions 3 Ühiskonnateadused .................................................................................................. 15 Social sciences 311 Statistika ...................................................................................................................16 Statistics 314/316 Demograafia. Sotsioloogia ................................................................................. 16 Demography. Sociology 32 Poliitika. Politoloogia ................................................................................................ 19 Politics. Political science 328/329 Kõrgemad riigivõimu- ja valitsemisorganid. Parteid ja liikumised ..................... 20 Supreme authority. Organs of government. Parties and movements 33 Majandus .................................................................................................................. 20 Economy 2004mai.p65 5 03.05.06, 10:43 330 Majandusteadus ....................................................................................................... 21 Economics 331 Töö. Ametühingud. Ümber- ja täiendõpe ................................................................ 21 Labor. Employment. Trade unions. In-service training 336 Rahandus. Pangandus.............................................................................................. 22 Finance. Banking 339 Kaubandus. Välismajandussuhted ........................................................................... 22 Trade. World economy 34 Õigus. Õigusteadus .................................................................................................. 23 Law. Legislation 355/359 Sõjandus. Sõjateadus ......................................................................................... 24 Military science. Armed forces 36 Sotsiaalhooldus. Sotsiaaltöö. Tarbimine. Kindlustus ................................................ 24 Social policy. Social services. Consumerism. Insurance 37 Haridus. Pedagoogika .............................................................................................. 25 Education 37(09) Hariduse ajalugu .................................................................................................. 25 History of education 37.018.1 Kodune kasvatus ............................................................................................. 25 Education at home 373 Koolieelne kasvatus. Üldharidus ............................................................................. 26 Elementary education. Secondary education 376 Eripedagoogika ......................................................................................................... 26 Special education 378 Kõrgharidus .............................................................................................................. 26 Higher education 39 Etnoloogia. Kombed. Tavandid ................................................................................ 27 Etnography 398 Folkloor. Folkloristika. Rahvausund ........................................................................
Recommended publications
  • Ester Pajusoo – Helge Absurdist
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht kevad 2019 nr 21 Ester Pajusoo – helge absurdist Sel suvel tähistab Ester Pajusoo oma 85 aasta juubelit ning ühtlasi on Eesti teatri kõige helgemal inimesel täitunud 60 aastat Draamateatris. Ester Pajusoo on tõeline teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab ka kõige suurema lava. Palju õnne, kallis Ester! Ester Pajusoo lõpetas Draamateatri õppestuudio 1957. aastal ning asus teatrisse tööle 1959. aastal. Tänaseks on Ester Draamateatris üles astunud suisa 125 eri rolliga, sellele lisaks töö televisioonis ning see nimekiri endiselt pidevalt täieneb. Veebruaris võis Estrit näha üles astumas Vabariigi aastapäeva kontsertlavastuses, rollide eest Draamateatri lavastustes „Jaanipäev” ja „Isamaa pääsukesed” pälvis Ester märtsis nominatsiooni aasta parima naiskõrvalosatäitja auhinnale. Priit Pedajas on Ester Pajusood iseloomustanud sõnaga „absurdist”. Kolleegide hinnangul on Ester üdini helge, soe ja toetav, kuid ühtlasi üks vaimukamaid naisterahvaid teatriajaloos. Estri naljad mõjuvad tema malbet natuuri arvestades täiesti ootamatult. Isegi keset kõige pingelisemat proovi või suisa matustel võib Ester tulla lagedale mõne absurdse vimkaga ning muudab nii päeva jälle helgemaks. Oma töösse suhtub Ester suurima kohusetunde ja põhjalikkusega. Kõik peab olema täpne, paigas ja selge. Ta võtab kõike väga hinge ning samas võtab selle hinge lavale kaasa. Estri arvates töö mitte ei väsita, vaid annab jõudu juurde: „Mulle meeldib tööl. Lähen kodus närviliseks. Tahan ikka inimeste keskel olla. Lapsed ja lapselapsed on, aga töö on see, mis hoiab reipana.” Suvel, oma juubeli paiku, sõidab Ester koos kolleegidega mööda Eestimaad ringi, erinevates rahvamajades mängitakse Pedajase lavastatud ja Andrus Kivirähki kirjutatud „Isamaa pääsukesi”. „Vanasti sai Draamateatriga väga palju ringi sõidetud ja kõik rahvamajad läbi käidud.
    [Show full text]
  • 100-Aastases Teatris
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 5, september 2010 Fotod: Peeter Laurits Rait Präätsa vitraazˇid Eesti Draamateatri ustel. 110000-aastases teatris MARI-LIIS LILL Draamateatri maja on sajandivanune, Draamateater ise vaid kümnendi võrra noorem. Keegi nagu ei lahkuks siit päriseks. Või päriselt. Mäletan, et päev enne, kui pidi ära Sajand – see on mõiste ajalooõpikust, see on kestvus, milleni enamik meist oma eluea saadetama varalahkunud näitlejat, peeti majas pidu. Kes sattusid tol õhtul üle suure jooksul ei küüni. Eriti teatris, kus elatakse küll väga mitut elu, aga mitte kuigi kaua. saali ukse vaatama, nägid äärmiselt ebareaalset pilti. Lava oli juba ärasaatmiseks valmis Muidu olekski ehk ebaõiglane. seatud – seal olid postamendid lilledele ja riidega kaetud alus kirstu jaoks. Aga et Enne mind on selles majas töötanud sajandi jagu inimesi. Kui selle peale mõelda, on tegemist oli ikkagi lavaga ning et samal ajal oli majas käimas meeleolukas tantsupidu, nende kohalolu tuntav. Räägitakse legende sellest, kuidas kunagi ammu veetis üks äsja mõjus see kõik lihtsalt... matusedekoratsioonina. Ja muutis selle lahkumise kuidagi teatrisse tulnud noor näitleja öö teatris – suure saali põrandal ja ihuüksi. Ikka selleks, vähem tõeliseks. Kohalolu aga tõelisemaks. et vanade olijatega paremini tuttavaks saada. Tänasel päeval ei ole selline tutvumisõhtu Peale selle on aeg-ajalt saalis vanade olijate naeru kuulda. Nad on kohal. enam võimalik – maja on öösiti valve all ja vanad olijad saavad rahulikult omi asju Ja on tajutav, et nad soovivad head. Tundub, et teispoolsuses ei ole konkurentsi. ajada. Seal on aega mõelda sellele, mis on tegelikult tähtis. Et mille nimel? See teatriajaloost Kohtumisi tuleb ette siiski. Ükskord näiteks ilmusid nad „Voldemari“ proovide ajal kuulus pealisülesanne, mis ometi ei ole aegunud.
    [Show full text]
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006
    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
    [Show full text]
  • AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord
    EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AASTARAAMAT 1 2000 Sisukord SAATEKS (P. Lassmann) ...............................................................................................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA AKREDITEERIMINE (A. Pung) ..............................................................................3 EESTI MUUSIKAAKADEEMIA NÕUKOGUS (M. Topman) ....................................................................................8 ÕPPETÖÖ (M. Tarum, A. Truumets) ............................................................................................................................10 LOOMINGULINE JA TEADUSLIK TEGEVUS (M. Topman) .....................................................................................20 Klaveriosakond (I. Ilja) ...............................................................................................................................20 Keelpilliosakond (P. Paemurru) ................................................................................................................27 Puhkpilliosakond (H. Altrov) .....................................................................................................................30 Lauluosakond (V. Noreika, P. Paemurru) ..................................................................................................35 Dirigeerimisosakond (T. Kapten) .............................................................................................................40 Kammermuusikaosakond (H. Kapten) ...................................................................................................47
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • BA 2014 Katlin Armei.Pdf
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Kätlin Armei TEATRITE TURUNDUSSTRATEEGIAD TALLINNA LINNATEATRI JA EESTI DRAAMATEATRI NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Anneli Saro Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 1. Teatri kuvandi ja turundusega seotud definitsioonid ....................................................... 5 2. Kommunikatsioon kunstis ............................................................................................... 7 3. Kultuuriturunduse eripärad .............................................................................................. 9 4. Teatrite turundamine...................................................................................................... 12 5. Turundusstrateegiad....................................................................................................... 18 6. Turundus- ning kommunikatsioonitöötajad teatrites ..................................................... 23 7. Tallinna Linnateater ....................................................................................................... 25 7.1. Auditoorium ja väliskommunikatsioon .................................................................. 26 7.2. Kunstiline kuvand .................................................................................................. 29 8. Eesti Draamateater ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lennud» Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Merilyn Merisalu NÄITLEJA KUVANDI LOOMINE MEEDIAS SAATESARJA «LENNUD» NÄITEL Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Maarja Lõhmus, PhD TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.............................................................................. 6 1.1. Kultuuri esitamine avalikus sfääris .......................................................................... 6 1.2. Näitleja kui avaliku elu tegelane .............................................................................. 8 1.3. Kuvand kultuuriruumis ............................................................................................ 9 1.4. Meedia kui kultuurikeskkond kuvandi loomisel .................................................... 12 1.5. Valdkonna uurimistraditsioon Eestis ..................................................................... 16 2. UURIMISTEEMA JA MEETOD ................................................................................. 18 2.1. Uurimisteema ja uurimisküsimused ....................................................................... 18 2.1.1. EMTA lavakunstikool kui kultuuri looja ........................................................ 19 2.1.2. EMTA lavakunstikooli vilistlased kultuuriväljal/avalikkuses ........................ 21 2.1.3. Telesari näitekunstist «Lennud» kultuuriloo loojana .....................................
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 186 Statistikas osalevad etendusasutused 186 Etenduspaigad Eestis 188 Teatrite esinemised välismaal 189 Festivalid Eestis 195 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 204 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2016. aastal 208 Toomas Peterson. Pealinn vs regioonid 212 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 215 Teatrite tegevusülevaated (järjekord tabelis lk 188), statsionaarid, uuslavastused, repertuaar, tugitegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. 2016. aasta uuslavastusi 328 Raadioteater 337 Teatrikoolid 338 Harrastusteater Eestis 340 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 349 2. Eesti Etendusasutuste Liit 349 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 350 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 351 5. Eesti Tantsuhariduse ja -kunstnike Ühendus 351 6. Eesti Teatri Agentuur 352 7. Eesti Teatriliit 353 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 360 9. UNIMA Eesti Keskus 361 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 361 III osa VARIA Auhinnad 363 Eesti teatri aastaauhinnad 365 Nimelised auhinnad ja stipendiumid 367 Kolleegipreemiad 370 Publikupreemiad 373 Tunnustused välismaalt 374 Konverentsid, seminarid jm 377 Näitused 384 Teatrierialade lõpetajad 385 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 387 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 393 In memoriam 397 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kolmeteistküm- nes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti
    [Show full text]
  • Meie Superstaar – Sissi! Laulu- Ja Tantsupidu
    Vabaõhumuuseumi hooaeg täies hoos >> Loe lk 7 Tiraazv 9970 nr 11 (479) 1. juuni 2018 Homme algab Harjumaa Meie superstaar – Sissi! laulu- ja tantsupidu. Loe lk 3 Eesti suurima talendiotsin- Hoia silm peal gusaate “Eesti otsib super- Päästeamet on algatanud veeohutus- staari” võimas superfinaal kampaania “Hoia Silm Peal“. toimub sel pühapäeval, 3. juunil. Sellel aastal on Kampaania kutsub üles koduses keskkonnas ole- kahe finalisti seas ka meie vaid ohte märkama, oma lähedastel silma peal oma noor Sissi Nylia Benita, hoidma ning seeläbi võimalikke õnnetusi väl- kes on silma paistnud eri- tima. Kõik veeohutusega seotud nõuanded ja liselt hea lauluoskusega, info leiad: www.veeohutus.ee. uskumatu showga ning on Päästeamet palub elanikel looduses lahtise pakkunud võimast konku- tulega olla äärmiselt ettevaatlik ja selle kasu- rentsi kaasvõistlejatele, tamist seal üldse vältida, sest valitseb suur tu- teenides välja koha finaal- leoht ning väiksemastki sädemest võib alguse saates. saada hävitavate tagajärgedega põleng. Vaata Riigi Ilmateenistuse tuleohukaarti: Me oleme uhked, et Viimsis leidub www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleo- nii palju andekaid silmapaistvaid hukaart/. noori, kes oma talendiga pakuvad Päästeamet elamusi. Sissi – me soovime Sulle väljakutseterohket ja põnevat finaa- n Päästeala infotelefon 1524 li ning mis kõige tähtsam, nau- n Politsei- ja Piirivalveameti di igat laval oldud sekundit täiel infotelefon 612 3000 rinnal. Tea, et meie jaoks Sa juba n Maanteeinfokeskuse telefon 1510 oled superstaar! n Merevalvekeskus 619 1224 (Tallinn) Hea viimsilane! Lülitame end n Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313 pühapäeval kell 19.30 TV3 laine- n Usaldustelefon 126 (eesti k) ja 127 (vene k) le ja elame kaasa meie superstaari n Mürgistusteabeliin 16662 Sissi Nylia Benita esinemisele! n Tallinna Lastehaigla tasuline nõuanne 1599 n Lasteabitelefon 116 111 Püünsi küla üldkoosolek 12.
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1 08.08.13 17:06 Page 223
    kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 223 KROONIKA kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 224 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 225 Ülevaade statistikast 225 Etenduspaigad Eestis 232 Teatrite esinemised välismaal 233 Festivalid Eestis 236 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 244 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 248 Teatrite tegevusülevaated – statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis lk 226: avalik-õiguslik asutus, riigiteatrid, linnateatrid, erateatrid, 2012. esietendunud lavastusi Raadioteater 344 Teatrikoolid 345 Harrastusteater Eestis 347 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Teatriliit 351 2. Eesti Etendusasutuste Liit 354 3. Eesti Teatri Agentuur 354 4. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 354 III osa VARIA 356 Auhinnad 356 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad 356 Nimelised auhinnad 358 Stipendiumid 359 Kolleegipreemiad 359 Publikupreemiad 361 Tunnustused välismaalt 362 Rahvusvaheline koostöö 362 Seminarid ja konverentsid 363 Võistlused, konkursid 367 Teatrierialade lõpetajad 368 Mängufilmid 369 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 372 In memoriam 378 kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 225 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös Kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast. Aastate 2004–2011 teatristatistika on avaldatud aasta- kogumikes, alates 2012. aasta andmetest on täismahus statistika kättesaadav andmebaa- sist aadressil statistika.teater.ee ning sellele lisaks avaldatakse
    [Show full text]
  • Eesti Teatristatistika 
    2007 EESTI TEATRISTATISTIKA SISUKORD TEATER EESTIS THEATRE IN ESTONIA TEGEVUSÜLEVAATED OVERVIEWS OF ACTIVITIES 6 Harrastusteater Eestis Amateur theatre in Estonia 9 Statistikas osalevad teatrid Theatres participating in statistics 18 Näitemänguagentuuri tegevusest The Estonian Drama Agency I PEATÜKK REPERTUAARISTATISTIKA CHAPTER I REPERTOIRE STATISTICS 1 Lavastuste arv lavastusliikide järgi Productions by type Sõnalavastuste arv žanrite järgi Drama productions by genre Eesti- ja välisnäitekirjandus sõnalavastuste hulgas Proportion of Estonian and foreign drama literature among drama productions 3 Muusikalavastused žanrite lõikes Music productions by genre 3 Tantsulavastustused žanrite järgi Dance productions by genre 4 Lastealavastuste arv lavastusliikide kaupa Productions for children by type production 4 Eesti ja välisautorite suhe lastelavastuste repertuaaris Proportion of Estonian and foreign authors in the repertoire of productions for children 5 Lavastused sihtgruppide järgi Productions by target groups II PEATÜKK ETENDUSTEGEVUSE JA KÜLASTAJATE STATISTIKA CHAPTER II STATISTICS OF PERFORMING ACTIVITIES AND VISITORS 7 Muutused etenduste arvus ja piletimüügis 006-007 Changes in the number of performances and tickets sold 8 Istekohtade arv statsionaarsetes saalides Number of places in the stationary venues 30 Etenduspaigad 007 31 Etenduste ja külastajate arv statsionaaris ja väljaspool Performances and visitors in stationary venues and outside 3 Etendused ja külastajad maakondades ja teatrilinnades Performances and visitors in counties
    [Show full text]
  • Kes on Kõigi Aegade Kõige Võidukamad Näitlejad Eesti
    TOP | Kes on kõigi aegade kõige võidukamad kroonika.delfi.ee näitlejad Eesti teatris? 27.03.2020 13:16 Meelis Kapstas Eesti teatriauhinnad 2020 tulid teisiti. Sedakorda täna Vanemuises 98000 toimuma pidanud teatripäevaballi asemel kuulutati meie teatri- Oscarid välja üle eile õhtul telesaate vahendusel. Kroonika pakub Eesti Draamateater oma lugejaile kodurežiimil võimaluse tagasi vaadata - kes on kõigi Teater Vanemuine aegade kõige võidukamad Eesti teatris. Eesti Rahvusballett Kes on aastakümneid pika auväärt traditsiooni kõigi aastakäikude peale meil enim teatri-oskareid võitnud ja nendele kandideerinud lavastajad, mees- ja naisnäitlejad? Kroonika võttis ajaloosse kaevuda ja välja rehkendada. Eesti teatri aastaauhindade traditsioonil on uhket ajaloojumet! No mitte küll nii pikka kui ameeriklaste filmi-Oscaritel. Aga siiski! Kõik meile uuemal ajal ohtralt lisandunud Eesti spordi, poppmuusika, meelelahutuse, filmi- ja teleauhinnad on meie teatriauhindade kõrval poisikesed. Teatriauhinnad on meil kõige põlisemad. Peetud-hoitud-kestnud juba sügavalt Nõuka ajast, tegelikult juba hooajast 1961/62 peale, mil parimaiks said kroonitud Lia Laats, Rein Aren ja Aino Talvi… Ainult et, nõuka ohtras süsteemis jagati ka teatrikunstnikele preemiaid nagu VTK süsteemis, esimeses, teises ja kolmandas järgus. Ühesõnaga nii muutuv, keeruline ja segane värk, et teatriauhindade võrreldavale järjepidevusele saab pihta alles aastast 1984, süsteemsemalt õieti aastast 2002. Ameerika Oscarite puhul saab-teab maailm enne iga uut aastakäiku boonusena täpset rehnuti pidada ka ajaloo ilu üle. Millised filmid, režissöörid, näitlejad on võtnud enim Oscari-võite ja -nominatsioone, kes skoorivad edetabeleid rekorditega. See omaette hõrk mäng kuulub Oscarite-peo juurde. Mõni süvakunstnikuhing ilmselt protestib: teater pole va sport – kunstis ei saa ega pea mõõtma, kes oli (vahe)finišis see kõikse esimene. Siiski. Põnev ju.
    [Show full text]