DOCSLIB.ORG

Seminum 2016 Hortus Botanicus Tallinnensis Color

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Seminum 2016 Hortus Botanicus Tallinnensis Color INDEX SEMINUM (L.) Scop. Cirsium acaule TALLINN 2017 TALLINNA BOTAANIKAAED INDEX SEMINUM anno 2016 collectorum quae HORTUS BOTANICUS TALLINNENSIS pro mutua commutatione offert Tallinn 2017 Mandata inscribenda sunt : Hortus Botanicus Tallinnensis Kloostrimetsa tee 52 11913 Tallinn Estonie ------------------------ ----------------------- It is by the recipients of seeds to respect and to stand to international binding settlements of protection of endangered taxa and to uphold the interests of the nations of origin. Es wird erwartet, dass die Empfänger von Saatgut international verbindliche Regelungen zum Schutz gefährdeter Sippen und zur Wahrung von Interessen der Herkunftsländer respektieren und einhalten. Seeds can be ordered by desiderata card or e-mail (maximum 30 samples please): [email protected] --------------------------------------------------- Cover by: Olev Abner ISSN 1406-3158 E-mail: [email protected] http://www.botaanikaaed.ee --------------------------------------------------- % 3 I Semina plantarum in horto botanico cultarum SPERMATOPHYTA GYMNOSPERMAE Cupressaceae 1 Chamaecyparis lawsoniana (A.Murray bis) Parl. cv. Glauca + 2 Cupressus sempervirens L. (Jalta, 1986) 3 Microbiota decussata Kom. A 4 Microbiota decussata Kom. (Estonia, Tallinn, 1999) 5 Thuja koraiensis Nakai (Tartu, 1982) 6 Thuja occidentalis L. (Estonia, Tallinn, 1968) Taxaceae 7 Taxus cuspidata Siebold & Zucc. ANGIOSPERMAE Dicotyledoneae Acanthaceae 8 Acanthus mollis L. (Wrocław, 1973) + 9 Crossandra nilotica Oliv. + 10 Ruellia graecizans Backer Aceraceae 11 Acer barbinerve Maxim. 12 Acer campestre L. A 13 Acer monspessulanum L. subsp. turcomanicum (Pojark.) E.Murray (Ashgabat, 1957) 14 Acer negundo L. (Estonia, Tallinn, 1959) * 15 Acer negundo L. var. interius (Britton) Sarg. (Edmonton, 1967) A* 16 Acer pseudosieboldianum (Pax) Kom. ( Rossia extremiorientalis , Okeanskaya , 1961) * 17 Acer pseudosieboldianum (Pax) Kom. ( Rossia extremiorientalis , Lazo , 1977) * 18 Acer tataricum L. subsp. ginnala (Maxim.) Wesm. ( Rossia extremiorientalis , Okeanskaya , 1961) + = Seeds collected in the Greenhouses / Samen aus den Gewächshäusern * = Seeds of a cultivated plant of known wild origin / Samen von kultivierte Pflanzen bekannter Wildherkunf A = Seeds of a cultivated plant from Audaku Experimental Station (Saaremaa Island, 58.297938°, 22.102418°) / Samen von kultivierte Pflanzen von wissenschaftlicher Beobachtungsstelle Audaku (Insel Ösel, 58.297938°, 22.102418°) 5 Actinidiaceae 19 Actinidia arguta (Siebold et Zucc.) Planch. ex Miq. 20 Actinidia kolomikta (Rupr. & Maxim.) Maxim. Anacardiaceae 21 Cotinus coggygria Scop. 22 Rhus radicans L. (Khabarovsk, 1976) 23 Rhus radicans L. var. rydbergii (Small) Rehder 24 Rhus typhina L. (Estonia, Kuressaare, 1977) Annonaceae + 25 Artabotrys hexapetalus (L.f.) Bhandari (Lund, 1999) Apiaceae 26 Eryngium giganteum M.Bieb. (Ljubljana, 1982) 27 Myrrhis odorata (L.) Scop. 28 Sium sisarum L. (Vacratot, 2003) Apocynaceae + 29 Alyxia ruscifolia R.Br. (Düsseldorf, 1991) 30 Amsonia orientalis Decne. (Giessen, 1991) + 31 Thevetia peruviana (Pers.) K.Schum. Aquifoliaceae 32 Ilex laevigata (Pursh) A.Gray (Holland, 1993) 33 Ilex laevigata (Pursh) A.Gray (Salzburg, 1987) * 34 Ilex verticillata (L.) A.Gray (Mentor, 1994) Araliaceae * 35 Aralia cordata Thunb. ( Insulae Kurilenses , Kunashiri , 1981) A* 36 Aralia elata (Miq.) Seem. ( Rossia extremiorientalis , Shamora , 1983) A* 37 Eleutherococcus senticosus (Rupr. & Maxim.) Maxim. ( Insula Sachalin , Dolinsk , 1962) 38 Eleutherococcus senticosus (Rupr. & Maxim.) Maxim. ( Insula Sachalin , Dolinsk , 1962) A* 39 Eleutherococcus sessiliflorus (Rupr. & Maxim.) S.Y.Hu ( Rossia extremiorientalis , Artem , 1961) * 40 Oplopanax elatus (Nakai) Nakai ( Rossia extremiorientalis , Mt. Khualaza , 1961) * 41 Oplopanax horridus (Sm.) Miq. (Seattle, 1978) + 42 Polyscias filicifolia (C.Moore ex E.Fourn.) L.H.Bayley Asclepiadaceae * 43 Asclepias incarnata L. (Montreal, 2008) 44 Asclepias syriaca L. (Linz, 1978) 6 Asteraceae * 45 Achillea biserrata M.Bieb. ( Caucasus borealis , Goryachy Klyuch , 1990) 46 Arnica angustifolia Vahl subsp. tomentosa (Macoun) G.W.Douglas & Ruyle-Dougl. (Göteborg, 2003) 47 Artemisia absinthium L. (Stockholm, 2002) * 48 Aster alpinus L. (Bormio So, HB Alp, 2010) 49 Aster alpinus L. cv. Albus (Linz, 1997) 50 Aster alpinus L. cv. Roseus (Oslo, 1996) * 51 Bidens tripartita L. ( Estonia , Insula Rammu , 2011) 52 Cosmos sulphureus Cav. cv. Polidur 53 Eriophyllum lanatum (Pursh) J.Forbes (Riga, 1967) * 54 Ligularia fischeri (Ledeb.) Turcz. (Berlin, 2005) 55 Ligularia przewalskii (Maxim.) Diels (Tartu, 1999) 56 Senecio adonidifolius Loisel. (Heidelberg, 1975) 57 Senecio ovatus (G.Gaertn., B.Mey. & Scherb.) Willd. (Oldenburg, 1994) * 58 Senecio sarracenicus L. (= Senecio fluviatilis Wallr.) (Estonia , Kohila , 2009) * 59 Serratula tinctoria L. ( Estonia, Laelatu , 2000) * 60 Silphium integrifolium Michx. (Glencoe, 1993) 61 Tanacetum kittaryanum (C.A. Mey.) Tzvelev subsp. uralense (Krasch.) Tzvelev (Yekaterinburg, 1991) 62 Vernonia baldiwinii Torr. (Praha, 2014) Begoniaceae + 63 Begonia mexicana H.Karst. (Giessen, 2013) + 64 Begonia venosa Skan ex Hook.f. (Lyon, 1999) Berberidaceae 65 Berberis koreana Palib. (Hørsholm, 1991) 66 Berberis parvifolia Sprague (Berlin-Dahlem, 1957) 67 Berberis sieboldii Miq. (Eberswalde, 1997) 68 Berberis thunbergii DC. (Estonia, Tallinn, 1959) Betulaceae * 69 Alnus crispa (Aiton) Pursh (Vancouver, 1981) 70 Alnus crispa (Aiton) Pursh var. mollis (Fernald) Fernald (Rogów, 2002) * 71 Alnus fruticosa Rupr. ( Paeninsula Camtschatca , Dolina Geiserov , 1978) 72 Alnus incana (L.) Moench subsp. rugosa (Du Roi) Clausen (Ottawa, 1965) * 73 Alnus incana (L.) Moench subsp. rugosa (Du Roi) Clausen (Washington, 1978) 74 Alnus japonica (Thunb.) Steud. (Nayoro, 1973) * 75 Alnus maximowiczii Callier ex C.K.Schneid. ( Insulae Kurilenses , Kunashiri , 1981) 76 Alnus viridis (Chaix) DC. (Rogów, 1973) 77 Betula alleghaniensis Britton (Estonia, Järvselja, 1958) 78 Betula ermanii Cham. var. subcordata (Regel) Koidz. (Nikko, 1975) 7 * 79 Betula fruticosa Pall. ( Rossia extremiorientalis , Olga , 1977) 80 Betula humilis Schrank 81 Betula lenta L. (Rogów, 1975) 82 Betula papyrifera Marshall (Estonia, Järvselja, 1958) * 83 Betula pendula Roth var. carelica (Mercklin) Hämet-Ahti (Finlandia, 1959) 84 Betula pendula Roth var. oycoviensis (Besser) Dippel (St. Petersburg, 1957) 85 Betula pendula Roth var. oycoviensis (Besser) Dippel (Lublin, 1974) * 86 Betula platyphylla Sukaczev ( Rossia extremiorientalis , Okeanskaya , 1961) * 87 Betula platyphylla Sukaczev var. japonica (Miq.) Hara ( Insula Sachalin , Novoalexandrovsk , 1961) 88 Carpinus betulus L. cv. Incisa (København, 1965) Bixaceae + 89 Bixa orellana L. (Tartu, 2011) Bombacaceae + 90 Pachira insignis (Sw.) Savigny (Tübingen, 1972) Boraginaceae 91 Anchusa azurea Mill. (Amsterdam, 1993) 92 Pulmonaria rubra Schott Brassicaceae 93 Schivereckia podolica (Besser) Andrz. (Leisnig, 2000) Campanulaceae 94 Adenophora triphylla (Thunb.) A.DC. var. japonica (Regel) Hara (Hokkaido, 2003) 95 Campanula alliariifolia Willd. (Göttingen, 2000) 96 Campanula carpatica Jacq. * 97 Codonopsis lanceolata (Siebold & Zucc.) Trautv. (Vladivostok, 2006) 98 Symphyandra pendula (M.Bieb.) A.DC. (Trondheim, 1987) Caprifoliaceae * 99 Diervilla lonicera Mill. (Ottawa, 1966) 100 Diervilla rivularis Gatt. (Dushanbe, 1957) 101 Diervilla sessilifolia Buckland (Leiden, 1957) 102 Lonicera alpigena L. * 103 Lonicera caerulea L. (Chambésy, 1979) A* 104 Lonicera caucasica Pall. (Moscow, 1989) 105 Lonicera caucasica Pall. A* 106 Lonicera chrysantha Turcz. var. crassipes Nakai (Hørsholm, 1991) 107 Lonicera ferdinandi Franch. (Berlin-Dahlem, 1979) 108 Lonicera ×heckrottii Rehder (Estonia, Ellamaa, 2009) 109 Lonicera iberica M.Bieb. (Tbilisi, 1964) 8 110 Lonicera involucrata (Richardson) Banks ex Spreng. (Berlin-Dahlem, 1978) A 111 Lonicera ledebourii Eschsch. (Kórnik, 1999) 112 Lonicera ledebourii Eschsch. (Kórnik, 1999) 113 Lonicera maackii (Rupr.) Maxim. (Khabarovsk, 1967) * 114 Lonicera maximowiczii (Rupr.) Maxim. ( Rossia extremiorientalis , Ternei , 1979) 115 Lonicera myrtillus Hook.f. & Thomson (Lausanne, 1962) * 116 Lonicera nigra L. (Sarajevo, 1983) 117 Lonicera periclymenum L. 118 Lonicera prolifera (G.Kirchn.) Rehder * 119 Lonicera ruprechtiana Regel ( Rossia extremiorientalis , Ternei , 1979) 120 Lonicera tatarica L. cv. Alba (Northampton, 1963) A 121 Lonicera tolmatchewii Pojark. (Joskar-Ola, 1997) A 122 Lonicera vesicaria Kom. (Vilnius, 2002) 123 Lonicera vesicaria Kom. (Minsk, 1997) 124 Sambucus canadensis L. cv. Aurea 125 Sambucus ebulus L. (Brno, 2009) A 126 Sambucus sieboldiana Blume ex Miq. (Rogów, 1997) * 127 Symphoricarpos albus (L.) S.F.Blake (East Lansing, 1974) A 128 Symphoricarpos occidentalis Hook. (Ottawa, 1968) 129 Weigela decora (Nakai) Nakai (Hørsholm, 1994) 130 Weigela florida (Bunge) A.DC. (Pyongyang, 1988) 131 Weigela japonica Thunb. (Dresden, 1960) * 132 Weigela middendorffiana (Trautv. & C.A.Mey.) K.Koch ( Insula Sachalin , Mt. Chekhov , 1961) * 133 Viburnum cassinoides L. (Toronto, 1993) * 134 Viburnum dentatum L. var. deamii (Rehder) Fernald (Philadelphia, 1993) 135 Viburnum lentago L. (Estonia, Luua, 1957) * 136 Viburnum trilobum Marshall (Montréal, 1988) * 137 Viburnum wrightii Miq. ( Insulae Kurilenses , Etorofu , 1961) A* 138 Viburnum wrightii Miq. ( Insulae Kurilenses , Etorofu , 1961) Caricaceae + 139 Carica papaya L. Caryophyllaceae * 140 Cerastium alpinum L. subsp. lanatum (Lam.) Asch. et Graebn. (Oslo, 2012) *
Load more

Recommended publications
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Haabersti Linnaosa Üldplaneering Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300 , e-post [email protected] Tellija: Tallinna Keskkonnaamet HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE Vastutav täitja: Toomas Ideon Juhatuse liige: Indrek Tamm Tallinn 2009 SISUKOKKUVÕTE Haabersti linnaosa üldplaneering näeb ette olulist elanike arvu kasvu Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumites. Lisaks elamutele on kavas osa maad reserveerida ärimaaks ja ka segahoo- nestusega aladeks. Praegu on linnaosa põhimagistraalidel tipptundidel ummikud. Nende likvideerimiseks ja ka tuleviku nõudmiste rahuldamiseks nähakse üldplaneeringuga ette Rannamõisa tee rekonst- rueerimine ja mitmete eritasandiristmike väljaehitamist. Asumite tihendamise, uute elamualade loomise ja teede infrastruktuuri tõhustamisega kaas- nevad järgmised keskkonnamõjud ning probleemid: • rohekoridoride likvideerimise reaalne oht; praegu kulgeb üks rohekoridor üle Astan- gu, Harku järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe poolsaarele (Õismäe raba); tei- ne ohustatav rohekoridor on Mustoja suudmeala, kuhu üldplaneeringu järgi kavanda- takse elamuala võib katkestada rohekoridori Kopli lahe rannaalal • surve suurenemine Harku järvele ja järvevee kvaliteedile; sadevee ja ka reostunud kuivendusvee juhtimine järve; oht puhke- ja supluskohale • müra ja välisõhusaaste suurenemine suurte magistraalide ääres • eritasandiristmikud ja liiklusmagistraalide rekonstrueerimine (laiendamine) toovad kaasa lühiajalise leevenduse liiklusummikute vältimiseks. Neid mõjusid on võimalik leevendada. Rohevõrgustiku saab
    [Show full text]
  • 127 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    127 buss sõiduplaan & liini kaart 127 Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 127 buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 7:35 - 16:50 (2) Klooga Pood: 6:15 - 19:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 127 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 127 buss saabub. Suund: Balti Jaam 127 buss sõiduplaan 50 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:35 - 16:50 teisipäev 7:35 - 16:50 Klooga Pood 6 Aedlinna Tee, Estonia kolmapäev 7:35 - 16:50 Klooga Kool neljapäev 7:35 - 16:50 Aedlinna tee, Klooga reede 7:35 - 16:50 Klooga Raudteejaam laupäev 10:20 - 21:40 7 Jaama Tee, Estonia pühapäev 10:20 - 21:40 Türnpu Park Raudkotka Treppoja 127 buss info Tallinn — Rannamõisa — Kloogaranna, Estonia Suund: Balti Jaam Peatust: 50 Kloogaranna Noortelaager Reisi kestus: 70 min 49 Joa Tee, Estonia Liini kokkuvõte: Klooga Pood, Klooga Kool, Klooga Raudteejaam, Türnpu Park, Raudkotka, Treppoja, Kõltsu Mõis Kloogaranna Noortelaager, Kõltsu Mõis, Laulasmaa Kool, Laulasmaa, Tornimäe, Meremõisa, Kungla, Laulasmaa Kool Keila-Joa, Loigu, Tisleri, Vääna, Vääna Kool, Väänatammi Tee, Metsatuka, Vaila Tee, Liikva, Sõrve, Laulasmaa Tuulepesa, Tuuleveski, Sõrve Tee, Rannamõisa, Mere Tee, Tabasalu, Kallaste, Tiskre, Vahepere, Jõeküla, Tornimäe Vana-Rannamõisa Tee, Tiskre Oja, Printsu Tee, 1 Kaseurva Tee, Estonia Tähistaeva, Pikaliiva, Sõba, Haabersti, Zoo, Looga, Humala, Pirni, Taksopark, Koidu, Vabaduse Väljak, Meremõisa Hotell Tallinn, Balti Jaam, Balti Jaam Kungla 1 Kungla Tee, Estonia
    [Show full text]
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Näidislehekülg: Haldusjaotus 2017
    LÄTI VABARIIK SOOME VABARIIK 23° A 22° 24° D 25° E 26° F 27° G 28° H B C Vaindloo Väike- Tütarsaar M E L A H T Kurgola ps O Mohni Ust-Luga O Purekkari n Haapala jv I S Prangli Pärispea E Aegna H Vergi ps a ps r (Tallinn) Juminda ps r u Naissaar a Rammu Kunda Letipea n Narva laht Viimsi ps Kolga Lahemaa vald Viimsi vald Loksa laht R Tallinna Muuga laht Vihula Viru- Narva-Jõesuu laht Viimsi laht Kuusalu vald Kunda NigulaViru- Maardu linn Nigula KOHTLA-JÄRVE KUDRUKÜLA Narva Tallinna Kuusalu Viru-Nigula vald (NARVA) Suurupi nTALLINN Maardu Haljala Kohtla-JärveKohtla Toila vald Sillamäe linn linn Jõelähtme vald KUKRUSE Toila 1 Harku vald Kadrina Aseri linn (K-J) Vaivara vald E Jõelähtme Sõmeru Jõhvi vald Harku A Kadrina Püssi ORU (K-J) A Rakvere Rakvere vald Kiviõli SIRGALA NARVA vald Jõhvi Jõhvi (K-J) Väike-Pakri Paldiski M KOHTLA- VIIVIKONNA Saue Rae Kehra Rakvere linn SOMPA AHTME U Sonda NÕMME (K-J) (K-J) Vaivara Keila Saku KIILI Raasiku L Rakvere Rägavere (K-J) Osmussaar Suur-Pakri J Rae AEGVIIDU Ä Ä Lüganuse vald äin vald Raasiku Mäetaguse M Kurkse v Keila linn Kiili vald Anija N Keila Saue R vald E vald Kiili Anija - Lüganuse Keila vald A Saku Tapa V Vinni A Põõsaspea n Vasalemma vald TapaTapa vald I U M A Padise H Tamsalu R Vinni vald I R Nõva Saue vald Kose U V Alutaguse vald Illuka ELÄTI VABARIIK Tamsalu - L Kernu KOHILA Ambla M A Kohila vald Kose vald A D Noarootsi Ä Nissi Albu I Iisaku Slantsõ Tahkuna n Kohila Väike-Maarja A Tudulinna Juuru JÄRVA- Ä Laekvere Vormsi V JAANI Alajõe 59° H o N o Lääne-Nigula Rapla a s N Rapla vald Väike-Maarja
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
    [Show full text]
  • Nature Tourism Marketing on Central Baltic Islands
    Baltic Sea Development & Media Center Nature tourism marketing on Central Baltic islands Tallinn, 2011 Nature tourism marketing on Central Baltic islands. Tallinn, 2011. ISBN 978-9985-9973-5-2 Compilers: Rivo Noorkõiv Kertu Vuks Cover photo: Aerial view on Osmussaar, NW Estonia (photo: E. Lepik) © Baltic Sea Development & Media Center © NGO GEOGUIDE BALTOSCANDIA E-mail: [email protected] EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND INVESTING IN YOUR FUTURE Release of this report was co-financed by European Re- gional Development Fund and NGO Geoguide Baltoscandia. It was accomplished within the framework of the CENTRAL BALTIC INTERREG IVA Programme 2007-2013. Disclaimer: The publication reflects the authors views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners. CONTENTS 1. INTRODUCTION....................................................................................... 5 2. THE DEVELOPMENT OF NATURE TOURISM ............................................... 6 2.1. THE HISTORY AND TERMINOLOGY OF NATURE TOURISM ����������������������������� 6 2.2. NATURE TOURISM AND ENVIRONMENTAL AWARENESS ............................... 7 2.3. DEVELOPMENT PERSPECTIVES OF NATURE TOURISM IN BALTIC SEA AREA ���� 10 2.3.1. THE MARKET SITUATION OF ESTONIAN TOURISM SECTOR ....................... 10 2.3.2. TOURISM DEVELOPMENT IN GOTLAND, ÅLAND AND TURKU ARCHIPELAGOS 13 3. OVERVIEW OF THE TOURISM RESOURCES IN THE CENTRAL BALTIC REGION ................................................................................................................
    [Show full text]
  • ESTIMATION of SEA ICE EXTENT from SENTINEL-1 RADAR DATA in ESTONIAN COASTAL SEA Master’S Thesis
    TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY School of Science Department of Marine Systems ESTIMATION OF SEA ICE EXTENT FROM SENTINEL-1 RADAR DATA IN ESTONIAN COASTAL SEA Master’s thesis Kaari Laanemäe Supervisor: Rivo Uiboupin, PhD Tallinn 2017 Declaration Hereby I declare that this master’s thesis, my original investigation and achievement, submitted for the master’s degree at Tallinn University of Technology has not been submitted for any academic degree. All content and ideas drawn directly or indirectly from external sources are indicated as such. Kaari Laanemäe (Signature and date) Supervisor: Rivo Uiboupin Work meets the requirements for master’s thesis. (Signature and date) Chairperson of the defence panel: Accepted for defence …………………………… (Name, signature, date) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Loodusteaduskond Meresüsteemide instituut JÄÄ ULATUSE MÄÄRAMINE SENTINEL-1 RADAR ANDMETEST EESTI RANNIKUMERES Magistritöö Kaari Laanemäe Juhendaja: Rivo Uiboupin, PhD Tallinn 2017 TABLE OF CONTENTS Abstract ................................................................................................................... 6 Resümee .................................................................................................................. 7 1 Introduction ....................................................................................................... 8 2 Objectives ........................................................................................................ 10 3 Literature review ............................................................................................
    [Show full text]
  • Ohtlik Vaade Merele
    valuutakursid 16.06. USD 12,97 EEK EUR 1,21 USD Äripäeva online- uudised: SEK 1,69 EEK www.aripaev.ee ÄP indeks 16.06. 1586,63 0,15% kolumn Tallinn upub! Meenutus eelmi- Meri tõuseb sest suvest: Tuukri kolm meetrit ja tänava ja selle ümb- REEDE • 17. juuni 2005 ruskonna elanikud katastroof ongi kogesid, mis tunne käes – tegut- seme siis selle on olla veevangis. • nr 117 (2897) • hind 15 kr Foto: Andras Kralla nimel, et õnne- tust ei juhtuks, kirjutab uudiste- toimetaja Meelis Mandel. Meelis lk 19 Mandel MMereere naabruse naab rriskantneiskan iluruse tne ilu Tänase Äripäeva vahel ilmub Tallin- na rannapiirkonna kaart, millel on näha alad, mis jää- vad vee alla, kui meri tõuseb pea- linnas sama palju nagu aasta algu- ses Pärnus. Palga kasvu pidurdasid 1 väikeettevõtted 3 HIPODROOM Eelmisel aastal kasvas kesk- vaata vahelehte 2 Paldiski mnt mine brutopalk 8,4 protsenti, ROCCA AL MARE KESKUS see on üks protsent vähem Aerofotod: maa-amet, 2000; samakõrgusjoon: Eesti Kaardikeskus; idee ja teostus: toimetaja Meelis Mandel, tekstid Anne Oja, fotod Andras Kralla, kujundus Margit Toovere Vee alla jäävad piirkonnad Tallinnas kui mullu. Palkade kasvu aeg- uus merepiir, arvestusega, et vesi tõuseb 3 meetrit lustumise taga on eelkõige OHTLIK alla 50 töötajaga ettevõtete palga kasvu pidurdumine. Starmani aktsia lõi VAADE Mustjõe elurajoon 3 Tallinna linn kavandab juba mit- mendat aastat Stroomi ranna ääres Brutopalga 1 asuvasse Mustjõe piirkonda 500 ela- muga uuselamurajooni. Linnalt saaks seal uue kodu 1500 perekonda. Esial- gu räägiti, et elurajoon läheb maksma Harju Elektrit Kakumäe piirkond 1,8 miljardit krooni ja valmib 2007. kasv mullu aastaks.
    [Show full text]
  • Norwegian Journal of Geography Restitution of Agricultural Land In
    This article was downloaded by: [Holt-Jensen, Arild][Universitetsbiblioteket i Bergen] On: 16 September 2010 Access details: Access Details: [subscription number 907435713] Publisher Routledge Informa Ltd Registered in England and Wales Registered Number: 1072954 Registered office: Mortimer House, 37- 41 Mortimer Street, London W1T 3JH, UK Norsk Geografisk Tidsskrift - Norwegian Journal of Geography Publication details, including instructions for authors and subscription information: http://www.informaworld.com/smpp/title~content=t713735796 Restitution of agricultural land in Estonia: Consequences for landscape development and production Arild Holt-Jensen; Garri Raagmaa Online publication date: 15 September 2010 To cite this Article Holt-Jensen, Arild and Raagmaa, Garri(2010) 'Restitution of agricultural land in Estonia: Consequences for landscape development and production', Norsk Geografisk Tidsskrift - Norwegian Journal of Geography, 64: 3, 129 — 141 To link to this Article: DOI: 10.1080/00291951.2010.502443 URL: http://dx.doi.org/10.1080/00291951.2010.502443 PLEASE SCROLL DOWN FOR ARTICLE Full terms and conditions of use: http://www.informaworld.com/terms-and-conditions-of-access.pdf This article may be used for research, teaching and private study purposes. Any substantial or systematic reproduction, re-distribution, re-selling, loan or sub-licensing, systematic supply or distribution in any form to anyone is expressly forbidden. The publisher does not give any warranty express or implied or make any representation that the contents will be complete or accurate or up to date. The accuracy of any instructions, formulae and drug doses should be independently verified with primary sources. The publisher shall not be liable for any loss, actions, claims, proceedings, demand or costs or damages whatsoever or howsoever caused arising directly or indirectly in connection with or arising out of the use of this material.
    [Show full text]
  • Ausflüge in Tallinn Rocca Al Mare
    114 Rocca al Mare & Nõmme Johannisfeuer und Mittsommer Ausflüge in Rocca al Mare Tallinn Das Küstenviertel ist einer der zwölf Bezirke des Stadtteils Haabersti und Der Stadtteil Haabersti mit seinem liegt in der Bucht von Kopli. Es ist ein Küstenviertel Rocca al Mare Urlaubsziel für Einheimische und Tou- besitzt Strand, Seen und Wälder, risten, weshalb es dort Sommerhäuser, protzige Neubauvillen und Hotels, Spas und Pensionen, aber keine Plattenbauten. Nõmme dagegen eigentlichen Wohnhäuser gibt. Der Na- fühlt sich wie ein Provinzort an, me stammt von der Sommervilla des dabei liegen hier die Technische deutschbaltischen Bürgermeisters Ba- Universität und ein Forschungs- ron Arthur Girard de Soucanton (1813 park. Beide Viertel sind 1884). Dieser liebte Italien und nannte mindestens einen Ausflug wert das Anwesen mit dem Park nahe einem und lassen sich gut mit dem Rad Felsen Rocca al Mare. Die Bewohner erkunden. der Sommerresidenzen, die um die Vil- la entstanden, gingen schon im 19. Jahrhundert am Strand spazieren, im Wald jagen und veranstalteten schicke Gartenpartys. In Haabersti liegen der Zoo, ein riesiges Ausfl Shoppingcenter und ein Freilichtmuse- e um, in dem man jeden Juni Mittsom- Tallin mer feiert. Die Saku Suurhall (Paldiski maantee 104b) ist Heimstätte des Bas- ketballteams BC Kalev und war Veran- staltungsort des Eurovision Song Con- tests (2002) und zahlreicher Konzerte, von Ray Charles bis Depeche Mode. Ganz in der Nähe liegt die Eishalle koda (Haabersti 3), in der neben Laien auch estnische Eislaufstars ihre Kopfz Runden drehen (Schlittschuhe auslei- ent hen nur gegen Bargeld!). Wer lieber rec idyllisch am Meer spazieren geht, sollte den Strand von Kakumäe besuchen.
    [Show full text]