DOCSLIB.ORG

Article 1133636

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

RAAMIDEST VÄLJA. Uuel hooajal püüavad eesti teatrid olla dialoogis vaatajatega, leida teemasid, mis just praegu on olu lised. Lavale jõuab mitu ootamatut kooslust, otsitakse uut hingamist ja kohta. Intrigeeriv teatriaasta võib lüüa kaardid segi lavale Diana Leesalu. Mängivad Linnateatrist lahkusid N043 numbrit kandev näite- veel Indrek Ojari, Margus Tabor mäng 17. Eelmaa, Võigemast ja Kalmet esietendub oktoobril ja Priit Pius. ja lavastaja on teatri juht Tiit Omal soovil ei pikendanud le- Veebruaris on oodata Vei- Ojasoo. Lisaks trupile pingut Linnateatriga N099 Tallinna teeb külalisena kaasa taas Rai- Aleksander Eelmaa, Priit Või- ko Tübina ja Paul Piigi audiola- vo E. Tamm. gemast Kalmet, vastust. Kevadtalvel toob uue ja Karl-Andreas Mis lavastusega täpselt te- ent teatri kinnitusel näeb kõi- lavastuse välja Elmo Nüganen; ki kolme nende osalusega lavas- tandemil Mari-Liis Lill ja Paavo tustes ka sel hooajal. Uusi näit- Piik on küpsemas integratsioo- gu, sellest polnud teater valmis lejaid-lavastajaid truppi ei lisan- niteemaline koostööprojekt Ve- veel rääkima, nagu ka järgneva- dunud, küll aga on 1. oktoobrist ne Teatriga; juuniks sünnib la- test uuslavastustest. Teatri kom- teatril taas peakunstnik, kel- vaaugus uus suvetükk. munikatsioonijuhi Kätlin Sum- leks on Reet Aus. 13. veebrauril tähistab linna- bergi sõnul on plaanid kindlad, 16. septembril esietendub- teater 50. sünnipäeva. Juubeli- kuid seoses võimalike sõitude- ki Adolf Sapiro lavastuses Ma- hooaja puhul toimub mitmeid ga festivalidele võib mänguka- dis Kõivu «Tagasitulek isa juur- eriüritusi, ilmus ka Pille-Riin va ajaliselt veel muutuda. Purje mälestusteraamat «Ol- de», peaosas on külalisena Ees- Vanemuises uus ti Draamateatri näitleja Lem- la!». Piduliku sündmuse puhul muusikal Lottega bit Ulfsak, teistes rollides Elmo taastatakse teatris kaks olulist Nüganen, Anne Reemann, Kal- lavastust Elmo Nüganenilt: J. Vanemuise 146. hooaeg algab ju Orro, Epp Eespäev jt. Nädal B. Priestley «Aeg ja perekond 5. septembril lavastuse «Head hiljem esietendub Salme kul- Conway» (alates augustist) ning tüdrukud lähevad taevasse» tuurikeskuses külalislavastaja A. H. Tammsaare «Karin. Ind- esietendusega Sadamateat- Adrian Giurgea lavastus «Veider rek. Tõde ja õigus. 4.» (alates ris, lavastajaks Tiit Palu. Tege- orkester». Mängivad EMTA la- detsembrist). Samuti on ka- mist on Urmas Vadi humoori- vakunstikooli 27. lennu tuden- vas mitmeid gastrolle Eestis ja gid ja linnateatri näitlejad, heli- välismaal. Alates septembrist kujundaja on Jarek Kasar. hakkavad teatrisõprade klubis Oktoobris esitleb näitlejan- kord kuus toimuma õhtud, kus na Hele Kõrve kahe kontser- vaadatakse teatrit seest- ja väl- diga oma esimest sooloplaati jastpoolt. «Eluhõikeid». Hele Kõrvet näeb N099 laval taas 14. ka novembril esietenduvas Raivo E. Tamm lavastuses «Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus», mille toob N099 trupis sel aastal muutu- si ei ole. Esimene uuslavastus. ka tõlgendusega eesti kirjandu- vale Gaetano Donizetti oope- mest mahutava teatrisaali. Li- se naiskangelannadest. Kokku ri (esietendus 2. aprillil). «Õhtu saks mitmel pool Viljandis ning lisandub sel hooajal repertuaa- Kälmäniga» on mõeldud opere- minnakse ka ringreisidele. Ju- ri 15 uuslavastsust. tižanri austajatele (esietendus 7. ba septembris annab teater kü- 28. septembril esietendub novembril). lalisetendusi Tallinnas, Tartus, Uku Uusbergi armastusest Vanemuise draamakoossei- Pärnus, Türil, Haljalas, Viim- rääkiv autorilavastus «Üri- sus muutusi pole. Lahkujaid ja sis ja Moostes. Kollektiivis suu- tus», millega tähistatakse Ai- tulijaid on orkestris ja kooris, ri muutusi ei ole, lahkunud on var Tomminga 60 aasta juube- balleti- ja ooperisolistide seas. vaid näitleja Meelis Rämmeld. lit. Vanemuise komöödialavas- Hooaja avab Ott Aardami tuste nimistusse lisandub 31. Endlas alustavad Avandi, kirjutatud ja lavastatud «Ma- oktoobril Richard Beani farss Maibaum-Vihmar ja Rämmeld king of «Kapsapea»», mis rää- «Üks mees, kaks bossi», mille Alates kevadest on Endla loo- gib loo harrastusteatritrupist, lavastab Andres Dvinjaninov. minguline juht Ingomar Vih- kes võtab ette ja hakkab ühes- Eesti näitekirjaniku Tiina Laa- mar. Trupiga liitusid Mee- koos lavastama Oskar Lutsu le- nemi draama «Pildilt kukku- lis Rämmeld, Märt Avandi ja gendaarset komöödiat. 19. sep- jad» toob 21. novembril lavale Kleer Maibaum-Vihmar. Seo- tembril esietenduvas lavastu- Andres Noormets, kellelt on oo- ses õpingutega välismaal lah- ses mängivad Aarne Soro, Tar- data kevadel ka lavastust «Üks kus aga Karl Edgar Tammi. vo Vridolin, Adeele Sepp, Mar- asi». Esimene esietendus on 10. gus Vaher, Triinu Meriste, Luu- Hooaja teises pooles esi- oktoobril, lavale jõuab Lõuna- le Komissarov ja Viima Luik. etendub Tom Stoppardi draa- Aafrika päritolu Athol Fugardi Taago Tubina ja David ma «Arkaadia» (lavastab Ain draama «Siin elavad inimesed». Mameti «Oleanna» on kooslus, Mäeots), Iiri päritolu kaasaeg- Enn Keerdi lavastus räägib mis tõotab intellektuaalselt tu- se dramaturgi Conor McPher- meid kõiki painavast hirmust, list teatriõhtut haridussüsteemi soni näidend «Öörändurid» (la- et elu läheb mööda, et me po- teemal. 3. oktoobril esietenduva vastab Tiit Palu) ning Maksim le kellelegi vajalikud. Mängivad loo fookuses on võimusuhted, Gorki draama «Väikekodanla- Carmen Mikiver, Fatme Helge mis sunnivad ümber hindama sed» (lavastab Kertu Moppel). Leevald, Lauri Mäesepp ja San- ja mõtestama nüüdisaegse ha- Helilooja Priit Pajusaare, lib- der Rebane. Oktoobri viimasel ridussüsteemi olemust. reto autorite Heiki Ernitsa ja päeval jõuab Ingomar Vihmari Marika Palm, Adeele Sepp Janno Põldma ning laulusõna- käe all lavale «Tramm nimega ja Rait Õunapuu on kolm Ugala de autori Leelo Tungla ühisloo- Iha», Tennessee Williamsi näi- teatri noort näitlejat. Mart Rau- mingus on valminud uus Lot- dendis mängivad Kleer Mai- ba ehk MC Lord ehk Öökülm te-teemaline muusikal «Lotte baum, Kati Ong, Märt Avandi, on Eesti räpiskeene üks ande- Unenäomaailmas» (esietendus Priit Loog jt. kamaid sõnameistreid. Kaarel 28. novembril). Lisaks esieten- Lavastaja Laura Mets kogub Kuusk on Tallinn Music Wee- dub lastele kaks H. Chr. Ander- koos dramaturg Andra Teede- kilt tuule tiibadesse saanud seni muinasjuttude ainetel loo- ga materjali 21. novembril Küü- hullumeelne eksperimenteeri- dud lasteballetti: «Inetu pardi- nis esietenduva dokumentaalla- ja, kes on tegev muusikakooslu- poeg» (koreograaf-lavastaja Je- vastuse «45 339 km 2 raba» tar- ses Kali Briis. Lavastuse kunst- lena Karpova) ja «Lumekunin- vis, mis räägib vabast Eestist nik on Kristjan Suits ja kostüü- ganna» (lavastajad Mare Tom- välismaale elama asunud ini- mikunstnik Neoon Must. mingas ja Siias Stubbs). mestest. Nad on noored ja andekad Vanemuise balletireper- Jõuluetendus «Kangelap- kunstnikud, kelle toob Uga- tuaari lisandub veel «Kesköö sed», mis valmib autor Karl lasse kokku taanlase Heinrich Pariisis», mis on sündinud la- Edgar Tammi ja näitetrupi koos- Christenseni kirjutatud näi- vastaja Michael Shannoni ja tööna, esietendub 10. detsembril. dend «Moraal». 20. oktoobril kunstnik Mare Tommingase esietenduv muusikaline noor- armastusest George Gershwi- Ugala uues kodus telavastus pole mõeldud alla ni muusika vastu, ning koreo- ja ringreisidel 14-aastastele. graaf-lavastaja Marika Aidla Ugala tegutseb Vaksali täna- 14. novembril saab punkti ballett-draama «Klaver». Oo- va telliskivimaja asemel Par- üks teatrisaaga, kui lavale jõuab perižanris toob Vanemuise la- gi tänavas, kus endisest puidu- Urmas Lennuki näitemängu- tehase hoonest leiab 250 ini- triloogia kolmas osa «Ema oli õunapuu». Esimese osa «Ron- «Musta printsi», mis on üldse rahvusvahelise tantsupäeva bal- gid siin enam ei...» lavastas esimene Murdochi lavaversioon letigala, millega seekord tähista- Andres Noormets 2002. aastal Eestis. Seebiooperlikult algavas takse Tiit Härmi 70. sünnipäeva. ja kriminaalseid pöördeid võt- Estonia Seltsi 150. aasta- Ugalas ning teine osa «Päeva vas draamas leidub nii erooti- päevale on pühendatud gala- lõpus» esietendus 2008. aastal lise armastuse kui surma väge. kontsert 22. oktoobril: esime- Rakvere teatris. Triloogia vii- Peaosades Hannes Kaljujärv ja ne osa on pühendatud eesti he- mase osa lavastab Vallo Kirs, Saara Kadak. Esietendus on so- liloomingule, teises osas kõla- vendade Jakobi ja Peteri osas bival reedel, 13. kuupäeval. vad teosed maailmaklassikast. on Gert Raudsep (teater N099) «Romaan» on aga Erni Ka- Rahvusooperi laulu- ega ja Tanel Ingi. se täiskasvanute jõuluetendus, tantsusolistide koosseisus muu- Jõulukuul võtavad näitlejad kus mehed räägivad armastu- datusi pole. Kadri Lepp ja Martin Miil lavas- sest. Lastele teeb jõuluetendu- tada Timo Parvela lasteloo «Kii- se sel korral Üllar Saaremäe, Draamateatris lavastab gelaud». Lavastus «Väike Pii ja publikuni jõuab «Hansuke ja Ulfsak, dramaturgiks Epner kiigelaud» sobib aga vaatami- Greteke». Veebraris esietendub Eelmise hooaja lõpus lahkusid seks ka kõige pisematele. Moskva Otkrõtaja Stsena teat- Eesti Draamateatri trupist Ma- ria Avdjuško ja Mari-Liis Rakveres lavastatakse ri direktori Filipp Losi lavastus Lill, «Ausammas», mis pakub vene Endla loominguliseks juhiks Kivirähki «Maailma otsas» mahlast absurdi. Hooaja lõpe- siirdus Ingomar Vihmar. Tru- Rakvere teatri publikumagne- tab Baltoscandal (6.-9. juuli). piga liitusid Inga Salurand ja tiks saab Raivo Trassi lavas- Aleksander Eelmaa. tus Andrus Kivirähki romaani Estonias Kratt, Karlsson Draamateatri 96. hooaega «Maailma otsas. Pildikesi hea- kui ka luiged ilmestavaks märksõnaks on de inimeste elust» ainetel. Kuid 110. hooaja
Recommended publications
  • Duste Ka Filmiprog- Rammi

    Duste Ka Filmiprog- Rammi

    Sündmus IV Jõhvi balletifes- tival pakub tänavu peale tantsueten- Puhkepäev duste ka filmiprog- rammi | Nädalalõpulisa | 25.–27. veebruar 2011 | nr 8 (607) | 2 REKLAAM „GREASE’I“, „RISKI“, „ROMEO JA JULIA“ JA „HIGH SCHOOL MUSICAL’I“ LAVASTAJALT 10. ja 11. märtsil Tallinnas Vene teatris AASTA TURUNDUSSÜNDMUS esitleb: Turundus ja raha 2011 RORY SUTHERLAND “Psühholoogia, turundus ja raha. Kuidas digitaalajastu tarbijaid paremini mõista?” GREGORY POUY “Kuidas juhtida digitaalset kommunikatsiooni ja mõjutada tarbijate ostuotsuseid internetis?” PRIIT TOMP, KAAREL TALVOJA “Digitaalajastu tarbijakäitumise trendid Eestis” DAVID HAIGH “Kuidas turunduse abil ettevõtte väärtust kasvatada?” VALDUR LAID, VIKTOR MAHHOV “Brändide väärtuse ja turundus investeeringute mõõtmine Eesti ettevõtetes” KRISTJAN SEEMA, KADRI ÄRM, TIIT LILLIPUU, KRISTINE ROSS “Massimeedia digitaalajastul” HAMPUS KNUTSSON “Kuidas teha väikese eelarvega suurt kampaaniat?” JANEK MÄGGI, VILLU ARAK “Suhtekorraldus ja turundus. Kuidas PR raha teenima panna?” PETER FIELD Pipi “Loovus ja efektiivsus turunduses” ANDRES KANGUR, KRISTY VILLEMS-JOERGENSEN, Pikksukk MARIT KROON “Talendid koju!” AASTA AASTA AASTA Estonias alates 5. märtsist TURUNDUSTEGU MEEDIATEGU SUHTEKORRALDUSTEGU 2010 2010 2010 ÜLO VINTERI JA ÜLO RAUDMÄE MUUSIKAL Pipi: Nele-Liis Vaiksoo, Merit Männiste ja Ingel Marlen Mikk AASTA AASTA Dramatiseering ja lavastus: Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater) TURUNDUSTIIM MEEDIAAGENTUUR Muusikaline juht ja dirigent: Priit Aimla 2010 2010 Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Valguskunstnik: Anton Kulagin Osalemine Passwordi mõlemal päeval 415 € + km (6493 kr + km), Koreograaf: Jüri Nael osalemine ühel päeval 210 € + km (3286 kr + km) Registreerimine telefonil 667 0099 või e-posti aadressil Piletid müügil Estonia kassas, Piletilevis ja Piletimaailmas. [email protected] www.opera.ee Lisainfo: www.best-marketing.com SÜNDMUS 3 Piia Tamm: Püüame sel aastal pu- rustada müüti, et Skandinaavias bal- letti ei tantsita.
  • Estonian Films 2015-2016 Eesti Filmid 2015-2016

    Estonian Films 2015-2016 Eesti Filmid 2015-2016

    Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Estonian Films 2015-2016 Eesti filmid 2015-2016 Features Shorts Animation Documentaries Editorial staff: Eda Koppel, Birgit Pajust Design and layout: Profimeedia All photos courtesy of production companies Estonian Film Institute Tallinn 2016 ISSN 1406-8505 Printed in Estonia by Ecoprint 1944 The Fencer The Secret Society of Souptown 2015-2016 Roukli Ghost Mountaineer features Angry Painter Dawn The Poet and the Spy Mother Ready or Not, Happy You Are Class Reunion November The Polar Boy Bodom The Days that Confused Dearest Sister Magic Kimono The End of the Chain Seneca’s Day Pretenders 3 1944 2015 he last year of war on Estonian turf. Men are fighting on the boarder of Original title: 1944 Europe and Russia. Some have been taken to the Red Army, some to Director: Elmo Nüganen feature feature Waffen SS. Today 70 years on, the filmmakers, try to show the Screenwriter: Leo Kunnas T Cinematographers: Rein Kotov E.S.C, hopes, aims and drama of these men as objectively as possible. The film has become the most successful Estonian film in local box office Mart Taniel E.S.C Art Director: Kalju Kivi history. Sound: Jyrki Rahkonen Editor: Tambet Tasuja Main cast: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt Producers: Kristian Taska, Maria Avdjushko Co-producer: Ilkka Matila Produced by: Taska Film (Estonia), MRP Matila Röhr Productions (Finland) Premiere: February 20, 2015 Festivals: Let’s Cee FF (Austria), Arras FF (France), Cairo IFF (Egypt), Camerimage FF(Poland), Chennai IFF (India), Palm Springs IFF (USA), Cleveland FF (USA), Trondheim IFF (Norway), Festival of Tole rance (Croatia) 100 min / DCP / Dolby Digital Contact Sales Taska Film Eyewell AB Tartu mnt 18-51 Upplandsgatan 69 Director Elmo Nüganen 10150 Tallinn, Estonia SE-113 28 Stockholm, is the creative director of Tallinn City Theater.
  • Draama 2014 the Estonian Theatre Festival Draama Takes Place In

    Draama 2014 the Estonian Theatre Festival Draama Takes Place In

    Draama 2014 The Estonian theatre festival Draama takes place in Tartu on September 1-7. The entire programme is announced by the end of June and tickets will be available for purchase starting from July 1. The theme of this year’s festival is The Art of Presence. The curator together with his team which consists of Maarja Helena Meriste, Priit Põldma and Kaarel Kuurmaa, chose eight productions for the main programme. These productions are Ingomar Vihmar’s “Guest” (Estonian Drama Theatre), Lembit Peterson’s “I Am Wind” (Theatrum), Alo Kõrve’s “Four Seasons” (Tallinn City Theatre), Ari Numminen’s “Petroskoi” (Telakka/Vanha Juko/Rakvere Theatre), Renate Valme “PURE MIND” (Kompanii Nii and Tartu New Theatre), Maria Peterson’s “Dove” (NPO Arhipelaag), Andres Noormets’s “Silence” (Endla Theatre) and Ivan Strelkin’s “Good Luck” (Russian Drama Theatre of Estonia). The writer Tõnu Õnnepalu explained the theme of the festival, The Art of Presence, accordingly, “The Art of Presence. This paradox is the essence of theatre – everything is an illusion but you can be truly present in this illusion, remain only artificially here and be somewhere else instead. But being present - be it here or elsewhere - is simply the beginning of everything. That’s no art in itself. Real art lies in where to be present. Does the place carry a meaning? Does it say something? Does it take you anywhere? Is it the right time? It’s too late to be in the yesterday but too early to be in the tomorrow, even though they say that art is always ahead of its time.
  • Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“

    Maarja Mitt– Tüdruk Nagu Prantsuse Filmist Karmen Puis „Ma Olen Õnnelik, Kui Mind Nutma Pannakse“

    VANEMUISE HOOAJAKIRI 2011/2012 Maarja Mitt– tüdruk nagu prantsuse filmist Karmen Puis „Ma olen õnnelik, kui mind nutma pannakse“ JANEK SAVOLAINEN „Kui sa oled tantsija, siis tantsi!“ Intervjuud uute loominguliste juhtide Paul Mägi ja Fotoseeria Urmas Lennukiga MARIA SOOMETSA isikupärasest garderoobist KÜTSARIGA EKSPERIMENT– KÖÖGIS teeme ise papjeemašeed TANEL JONAS purjelaual Värske Pildikesi Kollase Kassi Sissevaade repertuaariülevaade Suvekoolist inspitsiendi töösse (pr.rampe) ‒ rambi, rampi ‒ lavapõranda eesserv koos valgustusseadmetega ‒ kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt. mitmekor- ruselistes garaažides ‒ laevalt allalastav sild autode, laadurite jms liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi ‒ liiklemist võimaldava kallaku- ga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos) RAMP RAMP ‒ ramba, rampa vettinud puunott (sõimusõna) ‒ eide-ramp ei anna süüa. Rampraske, rampväsinud. Aadress: Teater Vanemuine Vanemuise 6 51003 Tartu Piletid: 744 0165 [email protected] Piletimaailm Piletilevi Ticketpro www.vanemuine.ee www.facebook.com/vanemuine Kaanefoto: Lauri Kulpsoo Kujundus: Aide Eendra simene Vanemuise ajakiri lause võiks innustada inimesi, kes leiate vastused küsimustele, keda Ramp ilmus sügisel 2010, olles tunnistavad, et neile teater hirmsasti meie trupist võib sageli leida köö- Etookord suunatud noortele. meeldib, aga viimane teatrikülastus gist ja keda purjelaua pealt, miks on Aeg toob kaasa arengu. Sügisel 2011 jääb juba aastate taha, ennast kätte Vanemuise trupijuht jäänud sellesse on Ramp suurem, mahukam ja suu- võtma ja oma huvi ka realiseerima. Kui ametisse neljakümne üheks aastaks ja natud kõigile, kes teatri vastu huvi teile teater meeldib, siis ärge tulge mil- kuidas teha ise kodus papjeemašeed. tunnevad. Kuuldes erinevaid arvamusi lalgi tulevikus, tulge kohe! Vanemuisel Kas mõni teema pakkus juba huvi? möödunud hooaja ajakirja kohta, avas- on käesoleval hooajal mängukavas Ega siis muud, kui hakkame lugema, tasin üllatusega, et teatrihuvilisi ei üle viiekümne erineva lavastuse.
  • Ester Pajusoo – Helge Absurdist

    Ester Pajusoo – Helge Absurdist

    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht kevad 2019 nr 21 Ester Pajusoo – helge absurdist Sel suvel tähistab Ester Pajusoo oma 85 aasta juubelit ning ühtlasi on Eesti teatri kõige helgemal inimesel täitunud 60 aastat Draamateatris. Ester Pajusoo on tõeline teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab ka kõige suurema lava. Palju õnne, kallis Ester! Ester Pajusoo lõpetas Draamateatri õppestuudio 1957. aastal ning asus teatrisse tööle 1959. aastal. Tänaseks on Ester Draamateatris üles astunud suisa 125 eri rolliga, sellele lisaks töö televisioonis ning see nimekiri endiselt pidevalt täieneb. Veebruaris võis Estrit näha üles astumas Vabariigi aastapäeva kontsertlavastuses, rollide eest Draamateatri lavastustes „Jaanipäev” ja „Isamaa pääsukesed” pälvis Ester märtsis nominatsiooni aasta parima naiskõrvalosatäitja auhinnale. Priit Pedajas on Ester Pajusood iseloomustanud sõnaga „absurdist”. Kolleegide hinnangul on Ester üdini helge, soe ja toetav, kuid ühtlasi üks vaimukamaid naisterahvaid teatriajaloos. Estri naljad mõjuvad tema malbet natuuri arvestades täiesti ootamatult. Isegi keset kõige pingelisemat proovi või suisa matustel võib Ester tulla lagedale mõne absurdse vimkaga ning muudab nii päeva jälle helgemaks. Oma töösse suhtub Ester suurima kohusetunde ja põhjalikkusega. Kõik peab olema täpne, paigas ja selge. Ta võtab kõike väga hinge ning samas võtab selle hinge lavale kaasa. Estri arvates töö mitte ei väsita, vaid annab jõudu juurde: „Mulle meeldib tööl. Lähen kodus närviliseks. Tahan ikka inimeste keskel olla. Lapsed ja lapselapsed on, aga töö on see, mis hoiab reipana.” Suvel, oma juubeli paiku, sõidab Ester koos kolleegidega mööda Eestimaad ringi, erinevates rahvamajades mängitakse Pedajase lavastatud ja Andrus Kivirähki kirjutatud „Isamaa pääsukesi”. „Vanasti sai Draamateatriga väga palju ringi sõidetud ja kõik rahvamajad läbi käidud.
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud

    Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud

    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2003 3 Märts - March 2003märts.p65 1 09.05.06, 10:39 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2003 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70.80 krooni Price 70.80 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2003märts.p65 2 09.05.06, 10:39 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis
  • Põhjust on Võtta Ette Tee Kumusse, Et Oma Silmaga Näha Henry Moore'i

    Põhjust on Võtta Ette Tee Kumusse, Et Oma Silmaga Näha Henry Moore'i

    SÜNDMUS 3 Puhkepäev Juuni rõõmustab kuue uuslavastusega | Nädalalõpulisa | 23.–25. mai 2008 | nr 21 (471) | Kumu auhinnatrofee publiku ees Põhjust on võtta ette tee Kumusse, et oma silmaga näha Henry Moore’i tehtud auhinnatrofeed, millega pärjati Kumu kunstimuuseumi nädal tagasi Dublinis kui 2008. aasta Euroopa parimat muuseumi. Auhinnažürii hindas peamiselt tähelepanu tema huumori ja muuseumide innovatiivsust kriitika segunemine ning rikas ning paindlikkust. Kumu pu- sümbolite maailm. Näitus “Reis hul toodi esile selle huvitav ar- maale” jutustab eesti rahva hitektuur ning aktiivne ja tule- lugu läbi Johannes Pääsukese muslik töö oma publikuga. etnograafilise foto. Fuajees olevale auhinnatofeele Ka püsiekspositsioonis on toi- lisaks saab Kumus jätkuvalt munud vahetus. Nimelt tut- näha soome kuldaja kunsti vustatakse Teise maailmasõ- Turu kunstimuuseumist, pea- ja järgse kunsti korrusel täies- miselt 19. sajandist. Ülevaate- ti uue näitusekontseptsiooniga näitus toob ilmekalt esile tol- ülespanekut. lase soome kunsti eripärad: Kumu jätkab maailmanimede naiskunstnike arvukuse, ro- Eestisse toomist – kaasaegse mantilised teemad ja kaunid kunsti huvilistel avaneb võima- loodusvaated. lus näha Gerhard Richteri töid “Maasikasööjad” on näitus alates 6. juunist. Suur suvenäi- eesti kõige tuntumast naivis- tus on sel aastal “Eerik Haamer tist Paul Kondasest (1900– – kahel poole merd”, mis ava- Foto: Ragne Nukk 1985). Kondase juures tõmbab takse 11. juulist. Äripäeva nädalalõpulisa 23. mai 2008 reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667
  • Muusiko • Kino

    Muusiko • Kino

    ISSN 0207-6535 геогег- muusiko • kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI. EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI J rDEF 0* '2002 XXI AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JÜRI ÄÄRMA, tel 6 60 18 28 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 10505, postkast 32Ö0 faks 6 60 18 87 e-mail [email protected] Teatriosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 6 60 18 76 Muusikaosakond Anneli Remme ja Tiina Õun, tel 6 60 18 69 Filmiosakond Sulev Teinemaa, tel 6 60 16 72 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 61 61 77 Kunstiline toimetaja Mai Einer, tel 6 61 61 77 Küljendus Kaur Kareda, tel 6 61 62 59 Korrektor Solveig Kriggulson, tel 6 61 61 77 Tekstitöötlus Pille-Triin Kareda, tel 6 60 18 87. 6 61 62 59 Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 6 60 16 72 © "Teater. Muusika. Kino", 2002 Esikaanel: 14. detsembril 2001 Eesti Rahvusooperis "Es­ tonia" esietendunud Carl Orffi ooper "Tark naine" tõi teatrile ootamatult suure tunnus­ tuse. Lavastaja Neeme Kuningas veebruaris 2002. Harri Rospu foto MEIE KODULEHEKÜLJE INTERNETIS http://www.temuki.ee TOOB TEIENI Soft AJAKIRI ILMUB EESTI RIIGI TOETUSEL. HONORARID EESTI KULTUURKAPITALILT reorer-muusiko-kino SISUKORD TEATER VASTAB INGRID AGUR Gerda Kordemets KÕRGMÄESTIKU ÕHK ON HÕRK JA HÕRE ("Võlumägi" Linnateatris) Kadi Herkül KOPENHAAGENI AHELREAKTSIOONID ("Kopenhaagen " Draamateatris) KIRJAD MINEVIKUST Andres Keil THEATRUM SANITATI5 Pille-Riin Purje KUS ON, KUS ON KOMÖÖDIA SÜDA? ("Lahuselu" "Vanalinnastuudios") 30 PERSONA GRATA. JAN UUSPÕLD 93 MUUSIKA Evi Arujärv "TARK NAINE" JA PRÜGIKASTIPOEETIKA: HEAD ELU OODATES
  • Die Estnische1 Theater-2

    Die Estnische1 Theater-2

    DE CULTU CIVILI ESTONICO 1 VOL III DIE ESTNISCHE 2 THEATER- III/3 WELT 1 → DIE ESTNISCHE – Das estnische Theater ehrt seine Geschichte und Vorgänger, und diese Ehrerweisung wird auch den Zuschauern bereits in der Grundschule nahegelegt. 2 → THEATER – Das Theater war und ist ein Zeugnis estnischer Eigenständigkeit. 3 → WELT – Auch kokettieren wir mit der netten Aussage, dass Kunst die Welt verändert, zugleich aber gehen wir davon aus, dass sie dies irgendwie indirekt tut, ohne sich aktiv einzumischen, mit den Mitteln der Kunst eben. DIE ESTNISCHE THEATERWELT Estnisches Institut / Estnische Theateragentur Tallinn, 2013 Text: Ott Karulin, Monika Larini Übersetzung: Axel Jagau Korrekror: Lale Eckardt Grafische Gestaltung: Piia Ruber Fotos: Paul Aguraiuja, Awentus and Heikmann, DeStudio, Eero Epner, Andrus Eesmaa, Verband der Estnischen Amateurtheater, Estnisches Dramatheater, Estnisches Literaturmuseum, Estnische Nationaloper, Estnischer Rundfunk, Estnisches Puppen- und Jugendtheater, Estnische Theateragentur, Estnisches Museum für Theater und Musik (TMM), Endla-Theater, Priit Grepp, Jassu Hertsmann, Ville Hyvönen, Peeter Jalakas, SAAL der Kanuten-Gilde, Andres Keil, Lauri Kulpsoo, Jaanus Laagriküll, Ülo Laumets, Peeter Laurits, Ants Liigus , Eva-Liisa Linder, Enn Loit, Teet Malsroos, Kaarel Mikkin, Kris Moor, N099, Tiit Oajsoo, Anete Pelmas, Alan Proosa, R.A.A.A.M, Harri Rospu, Piia Ruber, Scanpix Baltics, Ene-Liis Semper, Triin Sinissaar, Nele Sooväli, STÜ(Verein Unabhängiger Tanz), Tõnu Tamm, Heigo Teder, Taivo Tenso, Jüri Tenson, Vanemuine-Theater, Ugala-Theater, Siim Vahur, Gunnar Vaidla, Taavi Varm, Liina Viru, Toomas Volmer/ETA/Scanpix, Mats Õun, Wikipedia/Gsitnikov. Herausgeber: Estnisches Institut / Estnische Theateragentur ISBN 978-9949-9442-1-7 THEATERWANDERUNGEN Liina Unt THEATERWANDERUNGEN In Estland kann man selbst an den unerwartetsten Stellen auf Theater treffen.
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006

    Eesti Film Estonian Film 2000-2006

    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014

    Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014

    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
  • Eesti Muusika Ja Muusikud Kodus Ja Maailmas Juuni 1.06 Kädy Plaas

    Eesti Muusika Ja Muusikud Kodus Ja Maailmas Juuni 1.06 Kädy Plaas

    Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas Juuni 1.06 Kädy Plaas, Marje Lohuaru ja Arvo Leibur esinevad „Lossimuusika“ sarjas. Traditsiooniliselt Kadrioru kunstimuuseumis toimuval „Lossimuusika“ sarja kontserdil esinevad kavaga Samuel Barberi, Dominick Argento, Aaron Coplandi, Benjamin Britteni ja Leonard Bernsteini loomingust Kädy Plaas (sopran), Marje Lohuaru (klaver) ja Arvo Leibur (viiul). Kontsert toimub MTÜ Loovüksus, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Interpreetide Liidu koostöös. 1.06 Mari Polli kontsert Bergeni Rahvusvahelisel Festivalil. Viiuldaja Mari Poll astub koos pianist Jennifer Hughesiga üles Norras Bergeni Rahvusvahelisel Festivalil, mis on algatatud aastal 1953 ja on üks suurimaid erinevaid kunstivaldkondi ühendavaid festivale Põhjamaades. Villa Lysøenis toimuval kontserdil tuleb ettekandele Wolfgang Amadeus Mozarti Sonaat viiulile ja klaverile nr. 28 Es-duur K. 380, Ole Bulli „Largo posato e Rondo capriccioso“ teosest „En Fjern Hilsen“, Béla Bartóki Sonaat viiulile ja klaverile nr. 2 C-duur ja Eugéne Ysaÿe „Poème Élégiaque“ viiulile ja klaverile d-moll op. 12. 1.–26.06 Juhan Tralla rollid Mannheimi Riigiteatris. Juhan Tralla laulab 1. ja 24.06 Sergei Prokofjevi ooperis „Armastus kolme apelsini vastu“ Printsi osa (esitus vaheldumisi Szabolcs Brickneriga), 18.06 Giuseppe Verdi ooperis „La Traviata“ Alfredo Germonti rollis, 22.06 on Trallal täita Itaalia Laulja roll Richard Straussi ooperis „Roosikavaler“ ning 14. ja 26.06 Nicki osa Giacomo Puccini ooperis „Tütarlapse kuldsest Läänest“ (esitus vaheldumisi Uwe Eikötteriga). 1.–27.06 Priit Volmeri rollid Bonni Ooperis. Priit Volmer laulab koosseisulise solistina Bonni Ooperis juunikuus järgmistes lavastustes: 5., 18., 21. ja 28.06 Giuseppe Verdi ooperis „Aida“ Kuninga rollis, 6. ja 8.06 Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Võluflööt“ Kõneleja rollis (Rolf Bromaniga vahelduvalt) ning 1., 4., 7., 12., 17., 20.