valla infoleht Nr. 6 (269) Juuni 2019

Luunja ilusad kohad otse LEHES VallaSüdames 2 Vallavolikogu istungil 30. mail

Luunja keskus on saanud juuni algusest veidi ilmekama välimuse. Väike vana 3 Vallavalitsuse istungitel maikuus pumbamaja ja suur laohoone selle kõrval hoiavad nüüd enda küljes fotopannoosid, 4–5 Luunja valla arendustegevus ja teated kus võib näha meie valla vaatamisväärsusi. 2.06.2019 avas Luunja Aidarahvas val- la keskuses välifotogalerii „VallaSüdames“. Meie valla fotograafi Ruth Mändma 6–7 Luunja Keskkool kunstfotodel on Luunja valla ilusad ja tuntud kohad: alleed, põllud, ürgorg, 8–9 Luunja lasteaed Midrimaa mälestus kivid, roosiaed, Pähklisaar, Emajõgi, Emajõe Suursoo, kasvu- hooned, turbaväljad jne. Lisaks on pumbamaja peal ka kaks vallavanema tehtud 10–11 Lohkva lasteaed, beebipidu, tervist fotot. Pumbamaja fotode alumises servas olev muster on tänu hr P. Nõgesele jõud- edendavate noortekeskuste võrgustik nud vanadelt mõisaaegsetelt fotodelt tänapäeva. Kord kaunistas just selline muster Luunja piirdeaedu. 12 Aasta küla valimine Mõte tühjad aknasilmad fotodega katta tekkis juba ammu, sest seda on Eestis 13 XXVII üldlaulupidu mujalgi tehtud. Teoks sai see Rahandusministeeriumi kohaliku omaalgatusliku programmi (KOP) rahastuse toel ja paljude kogukonnaliikmete panustamisel. 14 K. E. Söödi lasteluuleauhind 30 Suur tänu kõigile tegijatele, eriti aga nendele inimestele, kes näitust vaatama lähe- vad. Kiirustada pole vaja, sest näitus jääb meie silma rõõmustama veel mitmeks 15 Luunja vald teleekraanil, aastaks ja peaks veelgi täienema. Minge vaadake, millised kohad tuttavad tundu- üleskutse spordirahvale vad! Aga nende kohtade kohta, mida ära ei tunne, saate infot otsida valla 25 aasta 16 Politsei teated, heategevuslik näitus juubeli raamatust „Vald on tema inimesed“ või küsida tarkade kohalike käest. 17 Lemmikloomaomanikele Luunja välifotogalerii „VallaSüdames“ projektijuht Kristel Lempu 18–19 Üritused 2 VALLAVOLIKOGU Nr 6 (269) Juuni 2019

Vallavolikogu 30. mai istungi kokkuvõte

Istung algas Luunja valla 2019. a eelarve põhivarad rohkem tähelepanu all kui me asjaga edasi minna. Volikogu palus I kvartali täitmise aruande ärakuula- eelmistel aastatel. Igal aastal ongi audii- täpsustada punkti 2 sõnastust, et voli- misega. tor väga põhjalikult ja tähelepanelikult kogu tahe saaks täpselt kirja. Volinikud Hille Luts selgitas, et esimest korda auditeerinud valla sihtasutusi, nende nõustusid vallasekretäri ettepanekuga on tegemist tekkepõhise aruandega. maht ei ole suur, aga nad on keerulised täpsustada sõnastust notariga. Eelnõu I kvartal on eelarve täitmise poolest maksustamise mõttes. Meie puhul on otsusena kinnitamise poolt hääletas 11 ootuspärane, eeldasime tulude laekumist asjad selged ja toimivad korralikult, on volinikku. 25% ulatuses, laekus 26%. Maksu tulud kindel, et see, mis seal tehakse, on kor- Järgnes volikogu määruse eelnõu on laekunud väga hästi (25%). Tulu- rektne ja vastab seadustele ja kõigile „Luunja valla fi nantsjuhtimise kord“ maksu laekumise poolest võrreldes eel- muudele nõuetele. Vallavalitsusele tehti arutelu. Hille Luts selgitas, et seoses mise aasta sama perioodiga on Luunja ülesandeks teostada varade inventuur ja tekkepõhisele eelarvele üleminekuga on vald jätkuvalt esimene, nii nagu terve otsustada, mida on vaja ja mida mitte. meil tarvis muuta eelarve menetlemise eelmine aasta. Meil on nelja kuu tulu- Sellealane informatsioon esitada voli- ja fi nantsjuhtimise korda. Täiendamist maksu laekumise kasv võrreldes eelmise kogule juunikuu istungil. vajavad eelarve täitmise aruande esitlus- aasta sama perioodiga 20%. Vabariigi Järgnes Luunja valla 2018. a majan- viis, eelarve täitmise aruande tähtajad keskmine on 15%, Tartumaal kõrgem dusaasta aruande kinnitamine. Eelnõu ja muud tekkepõhisest arvestusest tule- laekumine 16% Kambja vallal, määrusena kinnitamise poolt hääletasid nevad kriteeriumid. Vajadus on reserv- vallal veidi vähem, 15%. Info võeti tead- kõik 11 kohal olnud volinikku. fondi kord üle vaadata, on mõistlik need miseks. Järgnes volikogu määruse eelnõu koondada ühte terviklikku dokumenti. Järgnes Luunja valla 2018. a kon- „Kohanime määramise kord“ aru telu. Ettekandja andis lühiülevaate eelnõus solideeritud majandusaasta aruandest Varasem määrus, mille kohaselt me toodud muudatustest, mis võrreldes ülevaate saamine. Hille Luts selgitas, et kohanime määrasime, on aastast 2004 kehtiva fi nantsjuhtimise korraga on sisse aruanne on koostatud kogu konsoli- ja nägi ette, et kohanime määramine viidud. Otsustati eelnõu esimene luge- deerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad tuleb vormistada määrusena. Määrus mine lõpetada, parandusettepanekud mõlemad valla sihtasutused. Tegevus- on üldakt, kohanime määramisel aga esitada 18. juuniks. aruandes on antud lühike ülevaade, ei reguleerita ega korraldata midagi, Järgnes eelnõu „Pädevuse delegeeri- edasi koosneb aruanne põhiaruandest seega on ta üksikakt, millele on ka Riigi mine“. Kadri Sõrmus selgitas, et antud ja kohustuslikest lisadest. Suurimad Teatajas viidatud. Koostöös maanõu- määruse eelnõuga delegeeritakse valla- investeeringud olid Luunja Keskkooli nikuga valmistati ette eelnõu, kus on valitsusele haridusteenuste haldamise ruumiprogramm, teede remont (- kõik täpselt kirjas, kuidas ühele objek- infosüsteemi ARNO põhimääruse aru tee), roosiaia uuendamine, Sepikoja tile tuleb kohanimi määrata. Otsustati kinnitamine, milles sätestatakse ka re- kinnistu ostmine ja arendused Jõesada- eelnõu esimene lugemine lõpetada, gistri pidamise kord. Registri pidamise mas. Audiitorbüroo Fides OÜ auditeeris parandusettepanekud esitada 18. juu- eesmärgiks on koguda ja töödelda vaja- aruannet kõikide konsolideerimisgruppi niks. likku teavet alushariduse, üldhariduse kuuluvate üksuste osas. Audiitorbüroo Järgnes volikogu määruse eelnõu ja huvihariduse korraldamiseks, menet- aruanded olid kõikidel üksustel positiiv- „Lemmikloomade pidamise eeskiri“ leda haridusteenuste osutamisega seotud sed, vigu ei tuvastatud. teine lugemine ja määrusena kinnita- toetusi. Pidada arvestust koolieelses eas Järgnes revisjonikomisjoni aruanne mine. Küllikki Tokman andis ülevaate, laste üle, kellele Luunja vallal on kohus- 2018. a majandusaasta aruande kohta. milliseid paragrahve on täiendatud tus pakkuda ja/või kes soovivad kohta Kaire Vahejõe selgitas, et revisjoni- võrreldes eelnõu esimese lugemisega. koolieelses munitsipaallasteasutuses, komisjon käis kohtumas audiitoriga, kes Eelnõu määrusena kinnitamise poolt üldharidust omandavate õpilaste üle, valla aruannet auditeeris. Koos arutati hääletasid kõik 12 kohal olnud volinikku. huviharidust omandavate õpilaste üle. olulisemad punktid läbi, saadi selgi tusi. Järgnes eelnõu „ tee L8 kinnis- Eelnõu määrusena kinnitamise poolt Pärast seda vaatas revisjonikomisjon asja omandamine“. Harri Lepp selgitas hääletasid kõik kümme kohal olnud omalt poolt aruande ja audiitori aruande eelnõu sisu. Eelnõu otsusena kinnita- volinikku. läbi ja tegi mõned ettepanekud. mise poolt hääletasid kõik 12 volinikku. Järgnes info punkt, kus arutati Revisjonikomisjon leidis, et majan- Järgnes eenõu „Kavastu külas asuva - Lillevälja tee 20 seonduvat dusaasta aruanne vastab seadusele, Kantsi tee maa-ala omandamine“. Aare - asjaajamise digitaliseerimisele üle- fi nantsseisundit on kajastatud objek- Anderson selgitas, et protsessi kohta on minekuga seonduvat tiivselt, volikogule on tehtud ettepanek meil kõik teada, nüüd on tarvis astuda - Vararealiseerimise kinnistu juures majandusaasta aruanne kinnitada. järgmine samm, et notariaalset lepingut liikluskorralduse turvalisust Järgnes vallavalitsuse vastus audii- sõlmida. Tarvis on volikogu otsust, et - liikluskorralduse kaardistamist Luun- tori aruandele ja revisjonikomisjoni vallale tee maa-ala omandada. Lepingu jas. aktile. Aare Anderson selgitas, et käes- teine pool ja notar soovivad, et tehingu Järgmine volikogu istung toimub oleval korral audiitor temaga väga ei tahe ja mõlemapoolsed tingimused olek- 27. juunil. suhelnud, rohkem raamatupidamise sid kirjas. See on eelnõus kajastatud. Kui ja revisjonikomisjoniga. Sel aastal olid volikogu on eelnõus tooduga nõus, saa- Radž Sauk, volikogu esimees Nr 6 (269) Juuni 2019 VALLAVALITSUS 3

Vallavalitsuses maikuu istungitel

Ehitusload vormistati: – Noortebänd, esindaja Jaan Joakim Sööt (kultuuristipen- – abihoone püstitamiseks Uus tn 7b krundile Luunja ale- dium) 800 eurot. vikus; – abihoone püstitamiseks Kaariku tee 8 krundile Nõustuti Lohkva külas Viu katastriüksuse (sihtotstarve maa- külas; tulundusmaa) jagamisega ning määrati tekkivate reaalosade – üksikelamu püstitamiseks Kaalukoja põik 3 Lohkva külas; lähiaadressid ja sihtotstarbed alljärgnevalt: Jõeharu tee 10 Veibri külas, Vanatamme tee 4 Rõõmu külas. 1.1. Pos 1 – lähiaadress Viu põik 1, sihtotstarve elamumaa; 1.2. Pos 2 – lähiaadress Viu põik 2, sihtotstarve elamumaa; Kasutusload vormistati: 1.3. Pos 3 – lähiaadress Viu põik 3, sihtotstarve elamumaa; – üksikelamule Laine vkt 6 ja Kruusaaugu tee 6 külas; 1.4. Pos 4 – lähiaadress Viu põik 4, sihtotstarve elamumaa; Ringraja tee 15 Kakumetsa külas; Vilja kinnistule 1.5. Pos 5 – lähiaadress Viu tee, sihtotstarve transpordimaa; külas; 1.6. Pos 6 – lähiaadress 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee – reoveekanalisatsiooni torustikule Pillikoori tee 5, Pillikoori L6, sihtotstarve transpordimaa. põik 6, Soojuse tee 1, Soojuse tee 3 Lohkva külas; – õpperajale (laudtee, puhkekohad) Emajõe-Suursoos Nõustuda Muri külas asuva Kukru katastriüksuse (katastri- Kavastu külas. tunnus 43201:001:0456, sihtotstarve maatulundusmaa) jaga- misega ning määrata tekkivate reaalosade lähiaadressid ja Projekteerimistingimused määrati: sihtotstarbed alljärgnevalt: 1.1. lähiaadress Kukru, sihtots tarve – kaksikelamu ehitusprojekti koostamiseks Pärnaõie kinnis- elamumaa; 1.2. lähiaadress Kukrupõllu, sihtotstarve maa- tule Veibri külas. tulundusmaa; 1.3. lähiaadress Kukru tee, sihtotstarve trans- pordimaa. Kinnitati Luunja valla haridusteenuste haldamise infosüs- teemi asutamine ja ARNO põhimäärus. Nõustuti: – Luunja alevikus Aedniku tn 2 ja Aedniku tn 4 katastri- Anti nõusolek muuta liikluskorraldust ning liiklusohutuse üksuste piiride muutmisega ja määrati tekkivatele reaalosa- taga miseks paigaldada Luunja vallale kuuluvale Puiestee täna- dele lähiaadress ning sihtotstarve (Aedniku tn 2 – sotsiaal- vale (tee nr 4320056) ja Uus tänavale (tee nr 4320058) mõju- maa, Aedniku tn 4 – tootmismaa). alamärgid nr 388 „Kaks mõjuala“, märgi teisele küljele nr 398 „Kahe mõjuala lõpp“, ning mõjualamärgil nr 388 määrata Tunnistati edukaks avatud e-pakkumismenetlusega riigihan- suurimaks lubatud sõidukiiruseks 20 km/h ja hoiatusmärk nr ke „Pajula tee 2 lasteaia projekteerimistööd” pakkumuseks ASi 173a „Lapsed“. RTG Projektbüroo pakkumus maksumusega 79 347 eurot ja 60 senti (millele lisandub käibemaks). Otsustati rahastada omaalgatuslikke projekte alljärgnevalt: – Kultuuriloolised paigad – 551 eurot; Hüvitati teenust osutanud fi rmale abivajaja psühholoogi – Luunja rahvatantsuseltsi Trambali rahvariiete vääriline nõustamisteenuse maksumus. hoidmine ja kandmine – 560 eurot; – Lohkva kogukonna huvikeskusesse lisa sportimisvõima- Hooldusteenusele suunati üks isik. luste loomine ja vabaaja sisustamise võimaluste suurenda- Lõpetati ühe tugiisiku teenuse osutamise leping. mine – 1000 eurot; – Klopandi naiste 40 tantsulist aastaringi – 1000 eurot. Sõlmiti – ühe abivajajaga üürileping üheks aastaks sotsiaaleluruumi- Määrati kultuuri ja spordipreemiad järgmiselt: de üürile andmiseks. – pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest 320 eurot Kaire Vahejõe’le; Sotsiaaltoetusi anti 31 abivajajale, sealhulgas – eelmise kalendriaasta väljapaistvate sportlike saavutuste – kutsekooliõpilaste toidutoetusi 3 eest 130 eurot Alvar Uus’ile; – matusetoetusi 4 – eelmise kalendriaasta väljapaistvate sportlike saavutuste – muid toetusi 8 eest 130 eurot Rain Näkk’ile; – sünnitoetusi 11 – eelmise kalendriaasta väljapaistvate sportlike saavutuste – juubelitoetusi 5 eest 130 eurot Tanel Saimre’le; Ei rahuldatud kahe isiku sotsiaaltoetuse taotlust, kuna taot- – eelmise kalendriaasta väljapaistvate sportlike saavutuste luses esitatud asjaolud ei andnud alust arvata, et sotsiaal- eest 130 eurot Kert Saimre’le. toetuse eraldamine oleks antud juhul põhjendatud. Määrati stipendiumid alljärgnevalt: Hooldajatoetuse saajate nimekirja lisati kolm isikut ja kustu- – Kerli Kasar (kultuuristipendium) 600 eurot; tati üks isik. – Sigmard Stremberg (spordistipendium) 200 eurot; – Karl-Markus Kaiv (kultuuristipendium) 200 eurot; – Anne Kasesalu-Roops (kultuuristipendium) 300 eurot; Katrin Madisson – Elis Paljukaite (spordistipendium) 200 eurot; registripidaja-sekretär vallasekretäri ülesannetes 4 VALLAELU Nr 6 (269) Juuni 2019

Kui suureks Luunja vald võiks kasvada?

Käesoleva looga avan artiklite maksubaasi kasvatamata jääksime pai- valmis saanud ning elanikud hakkavad sarja, mis käsitleb rahvastiku gale tammuma, nagu paljudes kohtades tajuma, et kõik polegi nii tore kui algselt kasvu, elamuarenduse ja paraku on toimunud. Sel juhul suudab lubatud või loodetud. omavalitsus katta olemasolevaid kulu- Omavalitsus peab planeerimisel planeerimistegevusega tusi, sedagi tihti puudulikult, kuid mär- koos arendajaga nägema ette lõpptule- seonduvat temaatikat laiemalt. kimisväärsest arengust ei saa juttu olla. must ning mõjutama vastavalt protsessi Seega on kasv arengu aluseks. Mitte käiku. Rahakott on küll arendaja käes, Luunja vald on üks neist omavalitsus- ainult rahalises, vaid ka sisulises mõt- kuid koos omavalitsusega kõiki aspek- test, kus arendustegevus ning rahvas- tes – näiteks hea õpetaja või mistahes te hinnates ja rakendades saavutame tiku kasv on väga intensiivsed. See toob muu spetsialist on väärt õiglast töötasu, kokkuvõttes tulemuse, mis tulevasele positiivse kõrval kaasa ka keerukaid muidu on motivatsiooni ja töö kvalitee- elanikule pikaajaliselt rahuldust võiks väljakutseid ja probleeme. ti keeruline hoida. pakkuda. Oleme koos Rae valla ning veel Kuid mille arvelt kasv tuleb ja kus Omavalitsus ei saa mõjutada glo- mõne omavalitsusega kõige kiirema on piirid? Kuni jätkub vaba maad, raha baalse olemusega protsesse, sealhulgas rahvastiku kasvuga, mitmel aastal on arendusteks ja ostujõulist nõudlust, toi- rahvastiku siirdumine uutesse elupaika- see olnud 6–8% aastas, mis on ülikõrge mib kasvuspiraal hoogsalt. Surve eel- desse, koondumine suuremate keskuste näitaja. Sellisel juhul saame kindlasti kõige linnalähialadel on kohati nii tugev, ümber, üha suurenev mobiilsus töö- ja rääkida arengubuumist, mis avaldab et käimas on kohtuvaidlusi ja ehitus- elukohtade osas jne. Kuid omavalitsus suurt mõju omavalitsuse toimimisele õiguse saamiseks üritavad nupumehed saab oma hoobadega suunata toimuva tervikuna. Ühelt poolt on meil ka riigi leiutada üha uusi teid. Surve all on nii tempot, ruumilist arengut ning sisulist kõrgeimaid tulude kasvu näitajaid, kuid olemasolev elukeskkond kui ka teenus- kvaliteeti. Põhiliseks hoovaks on eelkõi- see ei kata koheselt ja täiel määral kõi- te osutamiseks vajalik taristu. Seetõttu ge planeerimine, samuti erinevate regu- kide vajalike kulutuste kasvu. Olukorra tuleb kogu seda protsessi omavalitsuse latsioonimehhanismide rakendamine. ilmestamiseks võtame mõne näite. Ühe poolt suunata selliselt, et toimuv areng Väga oluline on see, kuidas ja millise lasteaiakoha loomine ja ülalpidamine oleks tasakaalus võimalustega, kasvu- ressursi toel valmib uute elupiirkonda- nõuab ligikaudu kolme keskmist pal- tempo ei ületaks omavalitsuse võimekust de taristu. Tänastes oludes pole mõel- ka teeniva maksumaksja iga-aastase teenuseid pakkuda, samuti keskkonna dav, et uusarenduste teede-tänavate, maksutulu. Lasteaiakohti on vallas sadu taluvusvõimet kõige laiemas mõttes. valgustuse jm rajamiseks kasutatakse ja tuleb üha juurde. Aga lisaks on vallas Väga oluline on asjaolu, mis laadi valla olemasolevate maksumaksjate koolid, teed-tänavad, kultuuriasutused, elukeskkonda me Luunja vallas soovi- raha. Uute elamualade taristu peab val- sotsiaalhoolekanne ... me tulevikus näha. Valdavalt soovivad mima paralleelselt elamutega arendajate See rehkendus ei saa justkui kuidagi elanikud linnalisest keskkonnast mingil poolsel rahastamisel. Kokkuvõttes mak- ots otsaga kokku tulla. Tegelikkuses suu- määral erinevat, hajusamat ja privaat- sab mõistagi kõik kinni maksumaks- dame siiski piltlikult öeldes suruda suu- semat keskkonda. Linnast siirdutaksegi ja – nii olemasolevate avalike objektide rema palli väiksema sisse ja elu toimib. sageli lähipiirkonda põhjusel, et elada korras hoiu kui uute ehitamise kulu. Kuid kõigel on oma hind. Kogu ümbruses, mis on osalt justkui linn, sa- Uute puhul arvestab arendaja vaja- vaja minevat sotsiaalset ja tehnilist ta- mas sisaldades maapiirkonna tunnus- likud kulud arendatava kinnisvara hin- ristut ei ole võimalik koheselt välja jooni. Need soovid määravadki linna- na sisse. Siin võibki piltlikult öeldes ehitada. Luunja vallal on täna väga lähialade planeerimise mustri. Kahtle- peituda saatan. Nimelt on väga oluliseks suured ambitsioonid oma asutuste, tee- mata pole lihtne sellist ideaalilähedast näitajaks kinnisvara hind, seda nii de, teenuste ja muu kaasajastamise ja joont realiseerida, majanduslikud kaa- arendaja kui ostja jaoks. Igaüks püüab arendamise osas. Ressurss üha kasva- lutlused ahvatlevad sageli lihtsamat teed maksimeerida oma kuluefektiivsust, vate vajaduste rahastamiseks saab tulla minema ja mööndusi tegema. Kuid see saada hakkama võimalikult soodsalt. üksnes tulude kasvu arvelt. Seega – ilma maksab kätte hiljem, kui piirkond on Selles mõttes on nii ostjal kui aren- dajal/müüjal sama huvi – saada hak- kama võimalikult väikeste kulutustega. See ei ole loomulikult päris kooskõlas eesmärgiga, et kõik rajatav peaks ole- ma võimalikult kvaliteetne. Viimane on küll eelkõige ostja ehk tulevase elaniku huvides, kuid ostuhetkel valikud tehes ja hinda kaaludes ei pruugi see asjaolu tulevase vallaelaniku ja maksumaksja jaoks esmatähtis olla.

Lohkva küla Salu tee arendus Foto: Luunja vallavalitsus Nr 6 (269) Juuni 2019 VALLAELU 5

Kui nüüd juhtub, et odavalt rajatud kinni maksma, kui mõni asi ei toimi. elukeskkonda. tee pole kvaliteetne ja hakkab peagi la- Luunja vallas viimastel aastatel toi- Mõistagi ei ela me unistuste maa- gunema, siis kelle kaukast läheb paran- munud arendustegevuse ja rahvastiku ilmas, omavalitsus ei saa tugevasti damise kulu? kasvu taustal oleme suutnud kujundada mõju tada ei kinnisvara hinnataset ega Pärast valmimist omandab rajatud üsna tugevat maksubaasi, millelt edasi ostjate käitumist. Kuid saame juhtida teed, valgustuse, rohealad jm reeglina minna. Mõned varasemalt planeeri- tähelepanu olulistele asjaoludele ja suu- omavalitsus, kelle kanda on edaspidi- tud ja rajatud arendused on küll puu- nata valla otsuseid selliselt, et tulevikus sed korrashoiu ja parendamise kulud. dulikud, kuid uute puhul oleme seda oleks kõikidel siin hea elada Seega – ühtede poolt kokku hoitud kindlamalt hoidmas joont, mis aitab ressursi peavad hiljem kõik üheskoos edaspidiseks kujundada kvaliteetset Aare Anderson, vallavanem

Luunja vald ühineb haridusteenuste AS-i Emajõe Veevärk haldamise süsteemiga ARNO teade Kavastu küla

Juunikuus 2019 ühineb Luunja vald haridusteenuste infosüsteemiga ARNO. Üle- tarbijatele minek on etapiviisiline. Esimesena liigub infosüsteemi lasteaialapsi puudutav: lasteaiajärjekorda registreerumine, uute rühmade komplekteerimine, lasteaiakoha Vastavalt Konkurentsiameti 04.06.2013 ot- vastu võtmine või sellest loobumine. Uue kooliaasta alguses liidetakse haldus- susele nr 9.1-3/13-011 kehtestatakse AS-i süsteemiga ka Luunja valla koolid. Emajõe Veevärk poolt Kavastu küla ela- Luunja Arno e-keskkonda https://piksel.ee/arno/luunja/ saab siseneda ID-kaar- nikele alates 01.07.2019 uued teenuste di, mobiil-ID või pangalingi abil. hinnad alljärgnevalt. Sisse logides näeb lapsevanem kõikide oma laste andmeid, sõltumata sellest, Vesi elanikele: Vesi: 1,219 €/m³ kas lapsed käivad lasteaias-koolis Luunja vallas või mujal. käibemaksuta; 1,463 €/m³ koos käibe- Lasteaiaga seotud teenustest on lapsevanemal võimalik ARNOs oma lapse and- maksuga. meid vaadata ja soovi korral muuta. Kui vanem saab ARNO kaudu lasteaiakoha pakkumise, saab ta selle 14 päeva jooksul kinnitada. Kanalisatsiooniteenus ela nikele: Eriti tähtis on kontrollida üle keskkonnas olevad meiliaadressid. Kui meili- Kanalisatsiooniteenus: 1,542 €/m³ käibe- aadress muutub, tuleb see ära muuta ka ARNOs. maksuta; 1,850 €/m³ koos käibe maksuga. ARNOga seotud küsimused palume saata aadressil [email protected]. Palume kõigil tarbijatel, kellel ei ole Soovime kõigile meeldivat ARNO-kogemust ja head kasutamist! kaugloetavat veearvestit, edastada vee- Luunja vallavalitsus arvesti näidud 30.06.2019 seisuga! Luunja sadamasse saab broneerida paadihoiukohta! Veski noortelaager Luunja jõesadamasse saab hakata broneerima tasulisi paadihoiukohti. Broneeritavaid hoiukohti on kokku 30, kohad valmivad juulis 2019. Käesoleva aasta suvel on Luunja valla elanikele on 2019. a hooaja tasu 240 eurot (200 € + km). Tingimused Luunja valla paljulapseliste ja - taotleja peab olema registreeritud Luunja valla elanike registris vähekindlustatud perede - hoiustatav veesõiduk peab kuuluma taotlejale (või on taotleja kasutajana kirjas 7–12aastastel lastel väikelaeva registreerimistunnistusel). Broneeringule lisatakse koopia väike- järjekordselt võimalik laeva registreerimistunnistusest. - taotleda saab ainult ühte paadihoiukohta kasutada soodustuusikuid. - leping sõlmitakse ainult üheks hooajaks (juuli kuni oktoober 2019) - hoiukoha saajate järjekord moodustub broneeringu esitamise aja järgi Avaldusi Veski noortelaagrisse - hoiukoha asukoht jagatakse loosiga ajavahemikul 29.07.–03.08.2019 Sooviavaldus esitada hiljemalt 30.06.2019 e-posti aadressile [email protected]. ootan soovijatelt hiljemalt Avaldus peab sisaldama taotleja nime, isikukoodi ja elukohta. Avaldusele lisada 15. juuliks 2019. koopia väikelaeva registreerimistunnistusest. Juhul kui Luunja valla paadiomanikest sadam ei täitu, antakse vabad kohad rendile Kairit Pahk, sotsiaalnõunik isikutele väljastpoolt valda tasuga 360 eurot (300 € + km). tel 741 7101 SA Luunja Jõesadam 6 HARIDUSELU Nr 6 (269) Juuni 2019

olümpiaadidel, võistlustel ja konkurssi- Kiituskirjaga lõpetasid klassi järgmi- del. Seekordne õppepäev toimus Pala- sed õpilased: Grete Gogolin, Laura-Liis musel, O. Lutsu „Kevade“ radadel. Kasak, Lars Kender, Mia Triin Loog, Päev algas koolitunniga vanas kihel - Kaspar Mutso, Mona Prits, Mirtel Voi- Arendav ja loov – konna koolimajas nõudliku ja range mann, Johanna Ainsalu, Grete Aaron see on Luunja kool õpetaja Lauri käe all. Lahendati rehken- Ainson, Artur Arjukese, Laura-Liisa Jõe- damise ülesandeid, kordamööda loeti saar, Aron Kasemets, Hannaliisa Lain, 2018/2019. õa III trimestri parimad ette tolleaegses kirjas teksti, prooviti kätt Helena Eva Lepik, Annabel Leppik, tulemused vabariigi, maakonna sule ja tindiga kirjutamisel ja lõpuks ise- Emili Lomp, Hugo Madisson, Kandra aineolümpiaadidel, konkurssidel ja gi lauldi ühiselt „Kevade“ fi lmist kõigile Oja, Rebeka Rääk, Sander Sokk, Tobias võistlustel: tuntud laulu ning kirjutati endale tun- Suun, Tristan Thor Tagamets, Vesse pranglimise rahvusvahelisel võist- nistus. Tamm, Sven Uus, Marietta Verst, Sven lusel saavutas 2.b klassi õpilane Tony Pärast koolimaja erinevate ruumi- Sebastian Aria, Selena Jasmine Ploomi- Märtson Sirgujate (1.–3. klass) arves tuses dega tutvumist pakuti võimalust sõita puu, Kertu Roots, Nete-Liis Poska, Carl- 20 236 punktiga 1. koha (õp Ü. Hint- jõel parvega ja sauna akna pihta ragul- Marcus Sarv, Raiko Siinmaa, Samuel Märtson); kaga täpsust lasta. Parvesõidul juhtus Sirendi, Lisete Uulimaa, Indra Eller, piirkondlikul majandusolümpiaa- nii mõndagi, kuid lõpuks jõudsid siiski Hanna Loore Laats, Greete Meus, Maikel dil saavutas 12. klassi õpilane Karoliine kõik õnnelikult ja enam-vähem kuivana Mägipõld, Grete Pillessaar, Kertu Rus- Laaneoja 2. koha, 10. klassi õpilane Kas- kaldale tagasi. Sauna akna täpse lasuga sing, Sebastian Saarejõe, Uku Veenpere, par Martin Kivineem 4. koha, 11. klas- purustamise au sai endale 5.c klassi tü- Romari Eelmäe, Kennet Jantra, Meribel si õpilane Diana Tõnutare 5. koha ja tarlaps. Mitte kehvem tulemus oli aga Kask, Raiko Ranel Kaur, Kerttu Keer- 11. klassi õpilane Egon Puksa 6. koha lask 7.a klassi noormehe poolt, mis läbis do, Laurits Lauk, Petra Män naste, Tony (õp Ü. Tõnutare); täpselt sama katkise aknaaugu. Märtson, Nelly Nuuma, Mikk Tasane, maakondlikul 3. klasside võistlus- Kui Tõnissoni söögitoas oli lõuna- Steven Toon, Mia Marta Võlli, Aron mängus saavutas võistkond koosseisus söök söödud, siis tehti tiir äsja avatud Belov, Stella Jahu, Piibe Petra Lempu, Ronja Kender, Kalmer Kiiver ja Kaisa muuseumis. Sai vaadata „Kevade“ fi lmi Reti Soe, Janely Värnomasing, Hanna Elisabeth Vahtra 1. koha (õp M. Muttik, valmimise lugu ja fi lmi erinevaid epi- Alise Õunapuu, Mildred Hiiemäe, Kal- õp K. Sirendi). soode, tutvuda selleaegsete esemetega, mer Kiiver, Roosi Laaniste, Iris Sulg, proovida viiulimängu, ronida sahvririiu- Kaisa Elisabeth Vahtra, Mirjam Kaldoja, Märtsis kuulutas Euroopa Parlamen- litel pudelite järele, keerutada hiigelsuurt Ronja Kender, Stella-Maria Leis, Kenert di büroo koostöös Euroopa Komisjoni punast maakera, mis andis vaimukaid Piks, Kert Vändra, Brendon Davõdov, esindusega välja Euroscola konkursi vastuseid erinevatele küsimustele, ja veel Renee Kangur, Ketlin Papp, Tuule Ten- gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpi- muudki. sing, Nele Eelmäe, Margret Männiste, lastele. Ülesandeks oli korraldada oma Tegevust jätkus kõigile ning reis ku- Oliver Patrick Ojamaa, Hanna Maarja koolis Euroopa päev. Konkursist võtsid junes väga huvitavaks. Salumäe, Keteriin Keerdo, Sander Kask, osa ka meie kooli 9.–11. klassi õpilased, kes korraldasid koolis Euroopa nädala. Kokku esitati 12 konkursitööd. Meie kooli töö sai 1.–5. koha ning novembris 2019 sõidab Euroopa Parlamenti Stras- bourgi 20 Luunja Keskkooli õpilast (õp Ü. Taaber, Ü. Tõnutare).

Maavanema vastuvõtule väga heade saavutuste eest aineolümpiaadidel olid kutsutud õpilased Tony Märtson, Elise Belov, Lauri Kask, Eerik Lepaste, Rando Lukk, Kaarel Kiiver, Karoliine Laaneoja, Uku Parkja, Kalmer Kiiver, Kaisa Elisa- beth Vahtra, Ronja Kender ning õpeta- jad Ülle Hint-Märtson, Krista Kadarpik, Margit Mõttus, Liis Rüütel, Endriko Suurmets, Ülle Tõnutare, Marika Muttik ja Kairi Sirendi.

23. mail toimus traditsiooniline „Ande- ka noore“ õppereis Luunja Keskkooli õpilastele, kes olid õppeaasta jooksul saavutanud häid tulemusi erinevatel Seekordne õppepäev toimus Palamusel, O. Lutsu „Kevade“ radadel. Foto: Laivi Pilt Nr 6 (269) Juuni 2019 HARIDUSELU 7

Lennart Muuli, Kärt Kiiver, Alvar Liigus, Ron Neltsas, Lysandra Rooma, Daniil Rohelpuu, Nikita Stanitski, Kert Gregor Melissa Lokk, Ketlin Mutso, Rebekka Žužlov, Ilja Bezuglov, Lee Karin, Joonas Tagamets, Kaur Tasane, Uku Rasmus Rekker, Kirsi Laaniste, Katarina Verst, Mäesepp, Andreas Paide, Anett Lisell Ernits, Verner Karu, Grettel Liis Raud- Elise Belov, Lauri Kask, Joosep Pärna- Pendla, Meri bel Pihlak, Roland Rask, sepp, Karmen Arolepp, Robin Eelmäe, laas, Eleri Juss, Diana Tõnutare. Romet Siinmaa, Sten Taruto, Hanna- Romili Eelmäe, Merilin Jõesaar, Rasmus liisa Kingsepp, Helena Lepisk, Remy Kaldoja, Karolin Kangur, Arko Kase- Heade ja väga heade õpitulemustega Märtson, Robin Raja, Marten Vassiljev, mets, Maksim Košelev, Markkus Puidak, lõpetasid klassi järgmised õpilased: Lisandra Ander, Erik Merkuljev, Gregor Katre Puksa, Maribel Punnar, Marten Leandra Annuk, Kaur Heinsaar, Joanna Volmer, Mairo Zoo, Marleen Kartsep, Punnar, Paulina Alicja Blok, Aleksand- Killak, Rasmus Kurvits, Maribel Maal- Romet Koodres, Madleen Lauk, Britta ra Järv, Elina Papp, Annabel Piiritalu, mann, Ranno Põder, Karl Stremberg, Pedoksaar, Marat Tiisler, Marcel Vili, Marion Poljakov, Rasmus Raja, Lisette Oliver Sulg, Trevor Volmer, Allan Klaser, Antoni Ainson, Jette Leele Jõe, Rasmo Rohelpuu, Remi Soo, Marlen Tohvre- Oskar Laanes, Enelin Lai, Cristal Leidik, Kiin, Rasmus Mettis, Kätriin Piir, Ele- Baranov, Kätlin Kukk, Loone-Ly Lempu, Adeele Lokko, Egle Puksa, Laura Schulz, ri Puksa, Triinu Pärtel, Günther Aaron Egert Linnas, Rando Lukk, Reno-Rene Aleksander Sokolovski, Säde Riin Hiiob, Saarejõe, Tristan Vandebosch, Marek Padar, Karmen Saar, Cärolyn Dietrich, Jakob Juht, Robin Ostra, Alli Tiit, Pau- Laats, Adora Roots, Romet Saaremaa, Egle Oolberg, Elis Opmann, Triin Pärn, la-Loviise Uuk, Rodion Gussarov, Romel Savi, Markus Stefan Anni, Ker- Elise-Andrea Sula, Gerret Ustav. Jan-Erik Kala, Marinell Karing, Maiu tu Hansen, Deisi Anelle Poska, Gretelis Kuustemäe, Kadiliis Sreiberg, Tormi- Rein, Alver Ellemäe, Carola Koiduaru, Ülle Taaber Kaspar Taal, Kerden Tomingas, Mikk Laura Kübarsepp, Siim Martin Ladva, õppe- ja arendusjuht Vaher, Siim Heinsaar, Arabella Miina, Birgit Laurson, Indrek Männik, Marleen

Luunja Keskkooli 2018/2019. õa lõpetajad

9. klass 12. klassi lõpetajad – XLI lend 1. Kärol Aali 1. Kasandra Grossthal 2. Karolin Ilves 2. Sandra Hiienurm 3. Kaimar Kangur 3. Sigvard Jõerand 4. Kaarel Kiiver 4. Agnes Kaup 5. Argo Kuus 5. Janek Laanemäe 6. Eva Kübard 6. Karoliine Laaneojaa – kuldmedal 7. Riho Kübard 7. Robin Matsi 8. Sandra-Sofi a Leis 8. Brajan Meigas 9. Karolin Lukka 9. Astrid Metsoja 10. Andrea Lääts 10. Hanna Otsus 11. Jennifer Makko 11. Brigitte Paal 12. Estella Meoma 12. Tanel Padar 13. Evelin Otsa 13. Uku Parkja 14. Estin Rand 14. Edgar Pintšuk 15. Kerli Russak 15. Jakob Poom 16. Jaan-Joakim Sööt 16. Iiris Pung 17. Elis Tali 17. Kairin Ave Pärnamägi 18. Lisette Valts 18. Mann Rask Klassijuhataja Ülle Tõnutare Klassijuhataja Eve Paap

Lõpuaktus toimub 20.06 kell 12 Lõpuaktus toimub 20.06 kell 16 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses

Luunja Keskkool registreerib uueks, 2019/2020 õa-ks õpilasi kõikidesse klassidesse kuni 21. juunini ja alates 1. augustist kuni 23. augustini kooli kantseleis kell 8.30–12.30. 10. klassi vastuvõtu vestlus toimub 21.06.2019. Täiendav vastuvõtt toimub 22.08.2019. Info telefonil 741 7317, www.luunja.edu.ee. 8 HARIDUSELU Nr 6 (269) Juuni 2019

Midrimaa avatud talude nädal

Luunja lasteaed Midrimaa lõpetas õppeaasta leheristipäeva perepeoga. Ühtlasi oli see ka avatud talude nädala põnevaks kokkuvõtteks.

Meie seitse Midrirühma said selleks nädalaks endale loosi tulemusena talu teema, mille raames tegutseti. Nii mängi sid meie kõige pisemad Midri- triinud oma munatalus munade otsimi- se ja veeretamise mänge, avastasid üles- keeratavate tibude saladusi ning käisid uudistamas päris kanu. Midrikutsude Eesti toidu päev sõimerühm maitses lamba piimast too- teid, meisterdas maske, käis Latika talus talutöödega tutvumas ning lavastas une- jutu lammastest. Midrihobude rühma lapsed uurisid erinevaid teravilju, nende toodete pakendeid, küpsetasid ja käisid päris talus talutoiduga tutvumas. Midrihiired kappasid ise kepphobus- tega ning külastasid nii Luunja ratsa- baasi kui ka Saksa talu, mille tallis eri- nevaid töid teha prooviti. Midrilindude rühma lapsed meisterdasid pappkastist farmi, aga käisid ka Eerika farmis leh- made elu oluga tutvumas. Lisaks said lapsed proovida mängulehma lüpsmist ning vanaaegse võimasinaga võitegu. Midrimõmmid istutasid oma marja- talus maasikataimi, käisid Metsa talus Kambja vallas vaatamas, kuidas kasva- tatakse kultuurmustikaid ning valmis- tasid tervislikku smuutit ning moosi. Koolieelikute Midrikiisude rühm värvis ja kaunistas Sirgu küla mesiniku Tõnis Värske leib võiga on parim! Fotode autor Lia Raat Kerneri mesitarusid, meisterdas mesi- lasi, degusteeris erinevaid meesorte ning ootasid lapsi erinevate talude toime- liseks, et laps kogeks, kuidas jõuab toit külastas Tartu turgu, et uurida, milliseid tamised. Põnev oli ronida ülivõimsa tema lauale, tutvuks talutöödega ning taimi ja talutooteid seal müüakse. traktori kabiini, kus R. Leidik kõikidele prooviks ka ise neid teha. Kõike seda Eesti toidu päeval valmisid õuealal küsimustele vastuse andis. Magusat mett saime seekord teha PRIA projekti toel kõigi silme all toormahlad, marjasmuuti, pakkusid, mesiniku varustust ja tööd ning koostöös erinevate taludega. Laste- või, tervislik salat ja juurviljavahvlid. tutvustasid Tõnis ja Sille Kerner. Laste le oli see ääretult mitmekesine ja põnev Kõike sai ka kohe maitsta! Lõunaks kat- vaieldamatu lemmik oli aga pisike poni, nädal, vanemad olid tänulikud. Suured sid aga rühmad piknikulauad ja lõuna- kes väsimatult lapsi paar tundi sõidu- midrid aga valisid avatud talude päeva söök söödi õues. tas. Maitsta sai nii marjatalu moosi kui lõppenud õppeaasta aasta teoks. Perepäeva alustasime pidulikult ka maitsevõiga värsket leiba. Muusika- rahvariietes. O. Ehala “Päikeseratta” saa- list meeleolu pakkus aga pillimees Raul Lia Raat tel toimus kujundliikumine ning tant- Roosiväli lustakate lõõtsalugudega. Luunja lasteaia Midrimaa õppejuht siti-lauldi, mida fi lmis droon. Seejärel Oleme maalasteaed ja peame olu- Nr 6 (269) Juuni 2019 HARIDUSELU 9

Sportiv Midrimaa

Luunja lasteaed kuulub tervist edendavate lasteaedade saali võimlema. Lisaks on traditsiooniks kujunenud keva dine võrgustikku. Me kujundame lastele toetavat psühhosotsiaalset Parkmetsa jooks, Heateo jooks ning Tartu võimlemispidu. ja füüsilist keskkonda ning paneme rõhku laste tervisekäitu- Jõudumööda võetakse osa ka kohalikest spordiüritustest. misele. Lisaks püüame tõsta töötajate kompetentsust rahva- Aastate jooksul on kujunenud üheks osaks õppeaasta alus- tervise valdkonnas. tamise ja lõpetamise juures matkad loodusesse või ka spon- Kuna eeskuju on kõige parem õpetaja, siis püüavad suured taansed ühisujumised. midrimaalased väikestele eeskuju näidata muuhulgas sport like Me ei unusta üksteist ka suvepuhkuste ajal: käime koos eluviiside kaudu. Koos lastega kogus lasteaia personal täpi kesi, erinevatel rahvaspordiüritustel, kõndimas, rattaga sõitmas. millega loendasime kokku kõik suusatamised, uisutamised, Üheskoos sportimine aitab vaimul ergas olla ja lähendab meid jooksud, jõusaalikülastused, peotantsutunnid jm – meie kollektiivina. hulgas on väga mitmekesiste harrastustega inimesi. Üleskutse kõigile suveks: võtke kolleeg kaasa ja minge Kaks korda nädalas oli personalil võimalus end lasteaias loodusesse! liigutada, kus liikumisõpetaja eestvõtmisel toimusid reedesed Riin Tamm tervisekõnnid ning eripedagoog meelitas kõiki teisipäeviti

Parkmetsa jooks Heateo jooks

Tartu võimlemispidu. Fotod: Toivo Tamm 10 HARIDUSELU, NOORTEELU Nr 6 (269) Juuni 2019

Ja ongi läbi …

2015. aasta sügisel alustasid Sipsiku rühma lapsed oma las- Soomaa looduskaitsealal, mis asub meist 124 kilomeetri teaiateed Lohkva lasteaias. Tänaseks on neli aastat käidud kaugusel. Kõik meie käigud olid põnevad ja meeldisid tee pidulikult lõpetatud. Selle teekonna sisse jäi kolimine meile väga ning mis peamine – avardasid nii laste kui ka uude, vast valminud majaossa, palju matku ja õppekäike õpetajate silmaringi. ning üritusi nii oma rühma sõprade, terve lasteaiapere kui Sipsikute viimaseks lasteaianädalaks oli ülemaja- ka Kavastu algkool-lasteaia lastega. Eelmisesse kevadesse line õuenädal. Tegime selle nädala jooksul kõike õues – jäi ka kuue Sipsiku saatmine kooliteele. mängisime, sõime ja ka magasime. Sipsikud kui tulevased Viimasel õppeaastal käisime palju uudistamas väljas- koolilapsed hiilisid kahel päeval lõunaune ajal hoopis lus- pool lasteaeda. Kokku sai rännatud 476,9 kilomeetrit. tima. Sai käidud Tartus jäätist söömas ja mänguväljakul Nende kilomeetrite sisse mahtusid käigud Tartu tähe- mängimas. torni, Tartu Ülikooli ajaloomuuseumisse, Hullu Tead- Imeilusat suve ja toredat kooliteed teile, kallid Sipsi- lase kabinetti, Tartu loodusmajja, Elistvere loomapar- kud! Teid jääb meenutama lõpupeol istutatud tamm, ki, Haava külas asuvasse Metsa tallu, Raadio Elmarisse, tulge oma tamme ja meid kindlasti vaatama. Lohkva raama tukokku, Tartu A. Le Coqi õllemuuseumis- se, Tipu looduskooli, spordi päevadel Tamme staadionile Merly Tätte kui ka Tartu Ülikooli spordihoonesse. Kõige lähem punkt Jana Lode oli meil Lohkva raamatukogu, mis asub meie lasteaiast Lohkva lasteaia Sipsiku rühma õpetajad 300 meetri kaugusel ja kõige kaugem oli Tipu looduskool

Tartumaa Tervist Edendavate Hõbelusika said pisimad Noortekeskuste võrgustiku loomine Lastekaitsepäeva eel, 31. mail täitus Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse 28.–30. mail 2019. aastal toimus Käsmus Tartumaa Tervist Edendavate saal taas noorimate vallakodanikega Noortekeskuste (TENK) koostöövõrgustiku loomise arendusseminar. – beebipeole olid palutud pered, kellel Käsmu kogunesid Tartumaa noortevaldkonna töötajad, kes on huvitatud aasta esimesel poolel oli aset leidnud tervist toetava elu- ja mõtteviisi arendamisest, noorte tervisekäitumise kujundamisest, oma tervisealaste teadmiste ja oskuste järjepidevast täien- damisest, enesekindluse arendamisest ohuolukordades toimetulekuks ning tervist edendavate noortekeskuste koostöövõrgustiku loomisele kaasa aitamisest. Tartumaa Noorsootöötajate Ühenduse juhatuse liige Kadi Kalmus sel- gitas tõenduspõhise ja süsteemse heaolu loova keskkonna kujundamise olulisust. MTÜ HeaOle koolitaja Elo Paap pidas alustava pilootprojekti käivitamisel väga oluliseks kogukonna kaasamist probleemide märkamisel ja neile lahenduste leidmisel. Koos TOLi rahvatervise- ja turvalisuse nõuniku Lea Sauliga arutlesime Tartumaa tervisetoa ja loodava võrgustiku koostöö arendamise võima- likkusest Tartu maakonna tasandil. Eestis on olemas nii tervist edendavate koolide kui ka lasteaedade võrgustik. Soovime, et Tartumaal pilootprogrammina käivitatud tervist edendavate noortekeskuste võrgustik, mille eestvedajaks on MTÜ Tartumaa Noorsootöötajate Ühendus, laieneb ka teistesse maakondadesse. Pilootprogrammi tegevused toimuvad Tartumaa Leader programmi poolt rahastatud kolmeaastase koostööprojekti „Tartumaa noorsootöö arendamine ja võimestamine“ raames. Meid on toetanud Tartumaa Oma- valitsuste Liit.

Riina Sepma Kadi Kalmus Projekti „Tartumaa noorsootöö Tartu Noorsootöötajate Ühenduse arendamine ja võimestamine“ juhatuse liige projektijuht, tel: 523 9036 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse direktor, tel: 5309 3670 Nr 6 (269) Juuni 2019 HARIDUSELU, NOORTEELU 11

Lohkva lasteaia lõpetajad 2019. Foto: Mario Mesi d vallakodanikud

õnnelik sündmus pisipoja või -tütre sa õnnesoovid ja kingiks hõbelusika. Palju õnne kõikidele väikestele valla- sünni näol. Sel korral oli kutsutud Meeleoluka kavaga esinesid Luunja kodanikele ja nende rõõmsatele vane- 37 vastset vallakodanikku koos oma lasteaia Midrimaa lapsed. Tehti juba matele! vanematega. traditsiooniks kujunenud beebide ja Luunja vallavalitsus Iga pisipõnn sai vallavanemalt kaa- perede ühispilt ning söödi torti. Foto: Tiit Hellenurm 12 KÜLAELU Nr 6 (269) Juuni 2019

Aasta küla konkurss võtab tuure üles

AASTA KÜLA aunimetus omistatakse teks osalesime eelmisel aastal Tartumaa miseks ja ülevaate andmiseks on täpselt liikumise Kodukant poolt külale / külade aasta küla konkursil ja selle tiitli saamine 2 tundi, et kõik oluline ja põnev saaks piirkonnale või alevikule, mis on saavu- andis võimaluse osaleda Eestimaa aasta komisjonile ette näidatud ja räägitud. tanud nähtavaid tulemusi külaelu aren- küla konkursil. Lisaks pika ankeedi täit- Esialgsetel andmetel külastab komisjon damisel. misele tuli külast teha tutvustav video, Lohkva küla 27. juunil. Hindamiskomis- Aasta küla kandidaadiks saab iga mida näidati ERRi saates „Terevisioon“ joni koosseis: Henn Põlluaas, Riigikogu maakond esitada ühe küla / külade piir- ning oma lemmikkülale said kõik inter- esimees ja hindamiskomisjoni esimees; konna või aleviku, mis on välja selgitatud neti kasutajad toetushääle anda ERRi Rein Sikk, Maalehe esindaja; Tarmo Kivi, maakondlikul tasandil. Kandidaatide kodulehel. Rahva lemmikküla kuulu- Rahandusministeeriumi esindaja; Triin esitajateks on liikumise Kodukant maa- tatakse välja samuti saates „Terevisioon“. Kallas, Eesti Leader Liidust; Ester Vald- kondlik esindusorganisatsioon. Tartu- Suur tänu kõigile, kes oma toetushääle vee, Põllumajandusuuringute Keskus maad esindab seekord liblikakujuline andisid. Lohkva küla tutvustavasse (Maaeluvõrgustik); Raul Rosenberg, Lohkva küla. videosse andsid oma panuse Lohkva Maaelu Edendamise Sihtasutus; Mari Aasta külale esitatavad tingimused: küla elanikud, naabrid, sõbrad, ette- Kirss, Maaeluministeerium. Komisjoni nähtav kogukonna positiivne areng ja võtjad, Luunja vald, Lohkva lasteaed, sekretär on Krista Habakukk, Eesti küla- külasisene koostöö viimase kolme aasta külakapell Lustre, Profi les Studio, Iiri liikumine Kodukant. jooksul; külaarenduslike ja kogukonda Saar, Kaire Vahejõe, Kadi Kalmus, Kadri AASTA KÜLA 2019 kuulutatakse liitvate projektide/initsiatiivide edukas Sõrmus jt. Suur ja südamlik tänu teile välja Põlvamaal 26. juulil Eesti külade algatamine ja elluviimine ning ajaloo kõigile! Lohkva küla tutvustav video on XIII maapäeval. Seniks aga ikka pöidlad talletamine; ühistegevused külas ja koos- jätkuvalt üleval ja kellel ei ole varasemalt pihku! töö kohaliku omavalitsusega; avatus ja aega olnud videot näha, siis seda saab Täname kõiki, kes andsid oma hääle, tuntus maakondlikul ja/või üleriigilisel teha siin: https://menu.err.ee/948406/ ja suur tänu kõigile, kes on nii hääle- tasandil; kehtiv või koostamisel küla / aasta-kula-2019-kandidaat-lohkva. tades kui ka hääletamatagi palju teinud külade piirkonna / aleviku arengukava. Suurim katsumus ootab aga Lohkva Lohkva küla heaks! Konkursil osalemiseks on tulnud küla veel ees, sest aasta küla komisjon Kaire Vahejõe Lohkva külal juba väga palju teha. Esi- tuleb küla üle vaatama. Küla tutvusta- MTÜ Lohkva Külaselts

Lapsed võtsid Tartumaa aasta küla 2018 lasteaeda kaasa oma vanemad, et korrastada õueala. Foto: Ludvig Leis Nr 6 (269) Juuni 2019 KULTUURIELU 13

Mõlgu, marjameelekene, ilutse, südamekene!

Meie regilaulus peitub tummine kont- ees ja laulsime oma osa ära. Õpetaja oli Per aspera ad astra. Käesoleval aas- sentraat eestlaste elutarkusest. Tuleb väga tore ja oskas meid laulma õpetada, tal laulis lastekooris 20 tütarlast, neist vaid lasta sel endaga kõneleda... kuigi see võttis kaua aega.“ 19 osaleb ka suvisel laulupeol. Mudi- „Kõik võivad laulda, kes vähegi taha- laskoori 22 tüdrukust osalevad kõik. Laula, laula suukene, vad.“ Poistekooris alustas sügisel 22 poissi, liigu, linnukeelekene, „Minu jaoks oli kõige parem mälestus maikuuni pidas vastu 19 – nemadki esi- mõlgu, marjameelekene, lihtsalt see tunne, kuidas sa pärast kuude- nevad laulupeol. Sel aastal esineb laulu- ilutse, südamekene! pikkust laulmist lõpuks seda laulu rahvale peol kokku 61 Luunja Keskkooli õpilast. esitad... See on imeline!“ Kõige rohkem teeb rõõmu see, et Vaid neli rida regivärsis, kuid ela mise „Selle aasta esimesel ettelaulmisel kooride liikmetest on saamas meeskon- õpetust ja tarkust terve elu jagu: laula, laulsime Rasmus Puuri laulu „Maa, nad, kes pingutavad ühise eesmärgi kui suu on antud. Laula linnuhäälel ja mida armastan“ nii ilusti, et Eve hakkas nimel. pane laulu sisse mõte. Ainult siis teeb laul nutma.“ Tänan kõiki lapsi pühendumise ja südame rõõmsaks! „“Paradiis“ oli laul, mille pärast otsus- pingutuse ning nende vanemaid laste Kui eestlane on kurb, siis eestlane tasin lastekooriga liituda. „Koit“ oli esi- toetamise ja suunamise eest! laulab. Kui eestlasel hing haige, siis eest- mene laul, mille lastekooris õppisin.“ lane laulab. Nõnda on kõikide muude „Laupäeval kooli laululaagris – viis Eve Paap, Luunja Keskkooli elusündmuste ja emotsioonidega: küllap tundi!“ laulmisõpetaja, koorijuht juba eestlane teab, kuidas toimetada. Kui aga eestlasel on eriti palju lauluga öelda, siis saame kokku lausa laulukaare all. Eestlaslikku lauluarmastust on läbi aastate alal hoidnud ka Luunja Keskkool. Taas on laulupeoaasta. Viimasel üldlau- lupeol 2014 ja nüüd, 2019 on Luunja Keskkooli kõik kolm koori – mudilas-, laste- ning poistekoor – saanud võima- luse laulupeol esineda. Samuti esinesime 2017. aasta noorte laulupeol. Laulmine on meeskonnatöö, tõde- vad ühtviisi nii lauluõpetaja kui ka koori liikmed. Meeskonnatöö nõuab aga distsipliini, koostööd ja mõnelgi korral ka eneseületust, oma mugavustsoonist lahkumist. Mida tegelikult tähendavad kooride laulupeo ettelaulmised, teavad vaid asjaosalised ise. Siinkohal mõned noorte lauljate meenutused: „Poistekoor on olnud ühtne – isegi siis, kui mõned inimesed ärritasid, seisi- me ikkagi etendustel ühtse rivina publiku Rongkäik 2017. Pilt pärineb Postimehe portaalist ja selle autor on Georg Kõrre

SURNUAIAPÜHAD VÕNNU KIHELKONNAS 2019. AASTAL

AHJA AHUNAPALU VÕNNU VANAL VÕNNU UUEL KALMISTUL (PERAVALLA) KALMISTUL KALMISTUL 24. juunil kell 13.00 KALMISTUL 7. juulil kell 13.00 21. juulil kell 13.00 30. juunil kell 13.00 eelneb armulaud eelneb armulaud Võnnu kirikus kell 11.00 Võnnu kirikus kell 11.00

Lisainfo: - Võnnu kogudus 749 2322 – õp Urmas Paju 529 3100 14 KULTUURIELU Nr 6 (269) Juuni 2019

Luunja valla K. E. Söödi lasteluuleauhind 30!

Karl Eduard Sööt (1862–1950) on Eesti luuletaja, kes sün- dis Luunja vallas Lohkva külas. Tema luuletused on tuntud ning paljud neist viisistatud. Lohkva külas tähistab Söödi sünnipaika mälestuskivi. Luuletaja auks hakkas Luunja vald 1989. aastal välja andma K. E. Söödi lasteluuleauhinda. Tänavu antakse auhinda välja kolmekümnendat korda. Luulepäeva tähistati aktusega, kus anti teada, missugune eelmisel aastal ilmunud lasteluulekogu on luule- ja raamatu- illustratsioonide ekspertidest koosneva žürii hinnangul parim. Žürii tegi oma otsuse kõiki mullu ilmunud laste- luulekogusid analüüsides ning võrreldes. Kõige terviklikuma luulekogu autorit ja luulekogu illustraatorit tänati pidulikul üritusel tunnustuse ja rahalise preemiaga. 2018. aasta K. E. Söödi lasteluulepreemia laureaat on Ilmar Trull luulekoguga „Metsa toodi kuuseke“, mille illust- raator on autor ise. Sel aastal anti esmakordselt välja ka lasteluulekogu lugeja auhind. Selle valisid lasteaedade ja koolide õpilased hääletuse teel. Võitis kõige enam hääli saanud luulekogu, milleks osu- tus Aidi Valliku „ Kust said? Luulelood loomadest”. Raamatu on illustreerinud Urmas Nemvalts. Lugeja auhinna pälvinud autoritele tegid aktusel üllatuskingituse Luunja valla lapsed.

K. E. Söödi lasteluuleauhinna laureaadid ja auhinnatud luule- kogud aastatel 1988–2018 on järgmised: 1988 Olivia Saar „TUULELILLEDE TUBA“, kunstnik Endel Palmiste Kolmekümnenda luulepreemia laureaat Ilmar Trull tunnustuse 1989 Ott Arder „VALGE RAAMAT“, kunstnik Priit Pärn 1990 Heljo Mänd LUULETUSED “TÄHEKESES”, kunstnikud Viive toonud raamatu „Metsa toodi kuuseke“ saamisloost rääkimas. Noor, Regina Lukk Foto: Omar Saksing 1991 Milvi Panga LUULETUSED “TÄHEKESES”, kunstnikud Hillar Mets, Heldur Laretei, Viive Noor 2017 Milvi Panga „MESIKÄPA ESIKÄPAD“, kunstnik Mare Hunt 1992 Lehte Hainsalu „VANASÕNAMÄNG“, kunstnik Mati Veermets 2018 Ilmar Trull „METSA TOODI KUUSEKE“, kunstnik Ilmar Trull 1993 Ellen Niit „TERE, TERE, LAMBATALL!“, kunstnik Epp Korp; Lugeja auhind Aidi Vallik „KUST SAID? LUULELOOD LOO- „KUIDAS KRÕLL TAHTIS PÕRANDAT PESTA“, kunstnik Edgar Valter MADEST“, kunstnik Urmas Nemvalts 1994 Leelo Tungal „PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!“, kunstnik Henno Käo Luunja vald on tänulik kõikidele lasteluuletuste autoritele 1995 Erika Esop „PILDINÕID“, kunstnik Regina Lukk ja illustraatoritele toredate kogude eest. Täname lasteluule- 1996 Ilmar Trull LUULETUSED PERIOODIKAS preemia auhinna asutajaid Helju Hallapit ja Toivo Ärtist, 1997 Eno Raud „KALA KÕNNIB JALA“, kunstnik Piret Raud kelleta sellist toredat ja omanäolist auhinda ei oleks, žürii- 1998 Leelo Tungal „KÜLL ON HEA!“, kunstnik Ülle Meister 2000 Heljo Mänd „TINGEL-TANGEL“, kunstnik Maite-Margit Kotta liikmeid ja eriti žürii kauaaegset esimeest Lehte Hainsalut, 2001 Henno Käo „HINGE KORTER“, kunstnik Anne Linnamägi luulepäeva pühendunud eestvedajat Tiina Tuvi Luunja kesk- 2002 Heiki Vilep „TERE!“, kunstnik Moritz koolist, luulepäeva ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud 2003 Jaanus Vaiksoo „KELLASSEPAPROUA“, kunstnik Anu Kalm õpetajaid, õpilasi ning Lohkva etlejaid, keda suunab unus- 2004 Hando Runnel „SUUREKS SAAMINE“, kunstnik Jüri Arrak tamatute luulekavade lavastaja Lea Tali. 2019. aasta juubeli- 2005 Ilmar Trull „ISELOOMUGA LOOM“, kunstnik Ilmar Trull ürituse korraldamise eest südamlik tänu Luunja tegusale 2006 Leelo Tungal „LÄTIKEELNE JÄÄTIS“, kunstnik Kirke Kangro kooliperele, valla raamatukogudele, Luunja kultuuri- ja vaba- 2007 Ilmar Trull „JÄRVEVAHT JA JOOGIVESI“, kunstnik Ilmar Trull 2008 Sulev Oll „HEA TUJU KUJU“, kunstnik Reti Saks ajakeskusele, kõikidele esinejatele ning osalejatele. 2009 Merca „MULLIVESI“, kunstnik Piret Mildeberg Tänuks ja tunnustuseks neile, kes K. E. Söödi auhinnaga on 2010 Aidi Vallik „MINA, KANA, LEHM JA KRATT“, kunstnik Ott 30 aasta jooksul seotud olnud, valmis sel kevadel omanäoline Vallik meene – helikandja, millelt saab kuulata tunnustuse pälvinud 2011 Wimberg „ROKENROLL“, kunstnik Marja-Liisa Plats laureaatide luuletusi Luunja valla lasteaedade ja koolide õpi- 2012 Ilmar Trull „TUVI JALUTAB“, kunstnik Ilmar Trull laste ning Luunja kooli direktori Toomas Liivamägi esituses. 2013 Urve Tinnuri „LAISK NÕUDEPESUMASIN“, kunstnik Kaie Lilleorg Suur tänu kõigile, kes 30 aastat on luulearmastust edasi 2014 Contra „KÕIK ON KÕIGE TARGEMAD“, kunstnik Ulla Saar kandnud ja kaunist traditsiooni elus hoidnud. 2015 Lehte Hainsalu „KOLM LEOPARDIKUTSUT“, kunstnik Lea Malin Kadri Sõrmus 2016 Aidi Vallik „IMELISED INIMESED“, kunstnik Ott Vallik haridusnõunik Nr 6 (269) Juuni 2019 KULTUURIELU, SPORDIELU 15

Luunja vald teleekraanil

Luunja vallast valmivad telesaated Kanal 2 sarja „Merevaade Matverega“.

Võtted toimusid Luunja jõesadamas, Emajõe-Suursoo keskuses, Kavastu parvel ja mujalgi. Filmiti nii maalt, veest kui õhust. Materjali sai kokku enam, kui ühte saatesse mahub. Teemade hulgas jõepääste tegevus, eksinute otsimine droonide abil, aeru- lauasõit ja palju muud, mida meie val- las teha ja näha saab. Heas vormis saatejuht Marko Mat- vere, kes muuseas on Luunja jõepääste liige, ratsutas hobusel, ujus, sukeldus, sõitis parve, kaatri, aeru- ja veelaua- ga ning tegi muid trikke, et Luunja vallast hea saade tuleks. Päeva lõpuks tõdes Marko, et siia ta tahakski jääda, nii äge on siin. Saated on eetris juulis.

Kodu Uudised Fotod: Luunja vallavalitsus Üleskutse valla spordirahvale!

Algaval suvel on tulemas Baltimaade Hea spordiga tegeleja! Kutsun Sind suurimad spordimängud, kuhu ooda- sellel suursündmusel koduvalla eest takse üle 4000 osaleja, meie oma ko- võistlema! Osavõtutasud saavad maks- duõuele. Eestimaa suvemängud, mis tud ja toitlustamine tagatud. Kui oled toimuvad iga nelja aasta järel, jõuavad valmis võistlema mõnel eespool nime- Tartusse ja pisut Luunjassegi, sest just tatud alal, võta palun ühendust Luunja siin toimuvad ratsutamise alad. Suurel Kultuuri- ja Vabaajakeskuse sporditöö spordisündmusel võisteldakse 25 spor- spetsialisti Kaido Lindega (tel 501 3555 15TH ESTONIAN SUMMER GAMES dialal, sajas võistlusklassis. Suvemängu- või [email protected]). del osalevad Eesti maakondade, linnade 15. Eestimaa suvemängude avamine ja valdade võistkonnad. Mängude üld- toimub 12. juulil kell 19.00 Tartus Rae- Seega leiab tegevust iga soovija, kas kokkuvõttes selgitatakse välja parimad koja platsil. Loodan, et väike Luunja vald valla eest võistlejana, liikumisharrastuse maakonnad kahes grupis – üle 40 000 on suures sportlaste rongkäigus nähtav, sündmusest osavõtjana või lihtsalt pealt- elaniku ja kuni 40 000 elanikku, parimad sest saame enamikule aladele esindajad vaatajana ja omadele kaasaelajana. linnad ja parimad vallad kahes grupis – välja panna. Kogu info suvemängude kohta on üle 8000 elaniku ja kuni 8000 elanikku. Lisaks arvestuses olevatele aladele on leitav spordiliidu Jõud kodulehelt http:// Valdade arvestuses selgitatakse välja suvemängude kavas veel järgmised võist- www.joud.ee/g183/. parimad omavalitsused kergejõustikus, lused ja mittearvestuslikud spordialad: jalgrattakrossis, orienteerumises, jahi- Jaak Uudmäe auhinnavõistlus kolmik- Kultuuri- ja spordirikast suve soovides laskmises CSP, discgolf’is, petangis, juh- hüppes, juhtide võrkpall, sumo, triatlon, Kadi Kalmus tide võistluses, meeste ja naiste võrkpal- vibulaskmine ning erinevad liikumis- Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse lis, mälumängus, tennises ja köieveos. harrastuse üritused kõigile soovijatele. direktor 16 VARIA Nr 6 (269) Juuni 2019

Julge sekkuda!

2018. aasta juunis algatas Politsei- ja Piirivalveamet kampaania neks näiteks on paarilise pidev kontrollimine, alandamine ja „Aga mina julgen sekkuda“. Kampaania eesmärgiks oli kut- ähvardamine. Lisaks majandusliku sõltuvuse tekitamine, mis suda inimesi üles reageerima lähisuhtevägivallale ja andma tähendab, et üks osapool suhtes otsustab perekonna rahakoti sellest teada. ja sisseostude üle või hoopiski keelab kaaslasel tööle minna. Lähisuhtevägivalla juhtumite arv kasvab palgapäevade ja pühade ajal. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed Kuidas sekkuda? kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige Kui puutud ohvriga kokku, räägi temaga. Aita ohvril mõista, oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise et tema ei ole vägivallatsemises süüdi. Julgusta otsima abi ja jaoks kõige ebaturvalisem koht. Laiemas tähenduses hõlmab pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanu- arsti poole, et fi kseerida füüsilise vägivalla tagajärjed. rite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda. Sageli on tüli saanud alguse väiksest erimeelsusest, mis lühikese aja- Ära anna hinnanguid, aita leida kontakt ja abi! ga on eskaleerunud, ning tihti kulmineerub olukord füüsi- Hädaabinumber – 112 lise konfl iktiga. Ei ole harvad ka need juhtumid, kui tüli näeb Piirkonnapolitseinik Argo Lääts – tel 5330 7105 pealt laps. Laps, kes on kodus pealt näinud füüsilist või vaim- Noorsoopolitseinik Kirsika Jõks – tel 5300 7283 set konfl ikti oma vanemate vahel, võib saada sellest hingelise Sotsiaalnõunik Kairit Pahk – tel 741 7101 / 5660 8847 trauma ja sattuda tulevikus ise kas vägivalla ohvriks või vägi- Lastekaitsespetsialist Ene Madissalu – tel 741 7260 / 5332 5950 vallatsejaks. Vanemate kohustus on lapse eest seista ja tagada Ohvriabitöötaja Riina Laane – tel 526 1171 tema turvalisus. Talle tuleb tagada turvaline keskkond, seda Naiste Tugi- ja Teabekeskus MTÜ – tel 5594 9496 eriti veel tema kodus. Lähisuhtevägivald ei kujuta endast ainult füüsilist mõju- Kaarel Saar tamist. Sinna alla kuulub ka veel vaimne vägivald, mille mõ- politseipraktikant

Luunja noormees tahab maalides aidata!

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse galeriis Meie Aja Kangelane on alates 13. juunist võimalik vaadata Luunja vallas Sirgu külas elava 14aastase noormehe Rasmus Linde esimest maalinäitust „ Minu mäed“. Tartu Laste Kunstikooli 3. kursusel õppiv Rasmus on reisides märganud mägede ja orgude võlu ning soovib seda emotsiooni jagada ka teistega. Noormees tahab oma esiknäitusega aidata vähihaigeid lapsi ja seepärast on enamik näitusel olevaid töid müügis. Näituse- külastaja saab väljavalitud maalile ise hinna pakkuda. Parima hinna pakkunud ostja saab maali kätte 2. augustil näituse pidulikul lõpetamisel. Kogu maalide müügist saadud tulu annab Rasmus üle Eesti Vähiliidule.

=:6I:<:KJHA>@Ct>IJH G6HBJHA>C9: B>CJBt:9 Ajjc_V@jaijjg^"_VKVWVV_V`Zh`jh &(#_jjc^"%*#Vj\jhi'%&.

DaZc&)VVhiVcZGVhbjhA^cYZAjjc_VkVaaVhi H^g\j`“aVhi#´e^cIVgijAVhiZ@jchi^`dda^(#`jghjhZa# DaaZh`~^cjYgZ^h^YZab^ibZiZhbVVYZh!b~g`Vh^c b~\ZYZ_Vdg\jYZkaj# IZ``^hhddk`VhZYViZ^Z\V_V\VYV# @jihjciZ^YkVViVbV\VaZg^^hhZBZ^Z6_V@Vc\ZaVcZ b^cjZh^bZhibVVa^c~^ijhiB^cjb~ZY# IZ]ZheV``jb^hZ_VdhiZhb^cjbVVa^!V^iVY:Zhi^ aVeh^k^iajhZhk~]^\V# 6^iVbZ 6^i~] Nr 6 (269) Juuni 2019 LEMMIKLOOMAOMANIKULE 17

Teadmiseks lemmikloomaomanikele

Luunja vallavolikogu võttis 30.05.2019. a Lemmikut leides või kaotades koris tamine on kohustuslik olenemata vastu määruse „Lemmikloomade pida- aastaajast. Tulenevalt eeskirjast on iga Hulkuva looma puhul tuleks teavitada mise eeskiri“, mis sätestab valla terri- loomaomaniku ülesanne ka tagada, et Luunja vallavalitsust. Kontaktisikuks on tooriumil peetavate lemmikloomade tema loom ei häiriks ega ohustaks kaas- menetleja Küllikki Tokman, tel 741 7239, pidamise nõuded. Muuhulgas kohus- kodanikke mingilgi moel. Sealhulgas on 5330 5546 või e-post [email protected] tab eeskiri registreerima kõik vallas loomaomanik kohustatud avalikus ko- või vallakantselei 714 7319. peetavad lemmikloomad üleriigilises has kaaskodanike ja teiste loomade ohu- Kui on vajadus välja kutsuda looma- lemmikloomaregistris, mis asub aad- tuse tagamiseks kasutama jalutusrihma. püüdja, siis teeb seda juba omavalitsuse ressil www.llr.ee hiljemalt 20. jaanuariks töötaja. Luunja vallast leitud hulku- 2020. a. Austame teiste soove vad loomad toimetatakse MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi hallatavasse Tartu Kui näete kollase lindikesega koera või Luunja vallavolikogu 30.05.2019. a mää- Koduta Loomade Varjupaika (Tartu, muud looma, kelle jalutusrihma küljes rus nr 35 „Lemmikloomade pidamise Roosi tn 91K). on midagi kollast, vajab ta enda ümber eeskiri“ on leitav valla kodulehelt. Kaduma läinud lemmiklooma saab ruumi. Palume austada nende omanike Iga loomaomanik võib oma lem mik - otsida Tartu Koduta Loomade Varju- soovi ja mitte läheneda sellele loomale. looma registreerida ise või pöör duda paiga kodulehelt. Kindlasti pange foto- Hoidke distantsi või andke aega, et nad selleks vallamajja. Registreerimine ga kuulutus üles kodukoha infotahvlile, saaksid sinu teelt ära minna. Kollase lindi on loomaomanikule tasuta. Enne sotsiaalmeediasse, loomafoorumisse, lisamise põhjuseid on mitmeid: kes vajab registreeri mist veenduge, et teie lemmikloomaregistrisse ja hoiupaiga ruumi terviseprobleemide tõttu, kes on lemmikloom on kiibistatud (teostavad kodulehele. hirmunud või ärritunud teiste koerte lä- looma arstid) või muul moel märgistatud Oma koduloomast loobumisel tuleb heduses, kes on noor ja vajab aega koha- (varem koeri tätoveeriti ja/või kinnitati ise võtta ühendust Tartu Koduta Loo- nemiseks või on käsil treeningud. kaelarihma külge plekist märk). Kiibista- made Varjupaigaga. mata või märgistamata looma lemmik- Tuletame meelde kõigile loo- Küllikki Tokman, menetleja loomaregistris registreerida ei saa, kiibi maomanikele, et oma lemmiku järelt (märgi) number on registreerimiseks va- jalik. Kohustuslik on regist reerida kõik valla territooriumil peetavad koerad ja kassid, muude lemmikloomade kiibista- mine on soovituslik.

Lemmikloomi kiibistatakse, et kadunud loom kiiresti omanikuni jõuaks või vaja- dusel saaks kindlaks teha, kes on looma omanik. Ainult looma kiibistamisest ei piisa, vajalik on lemmiklooma kiibi- number kanda lemmikloomaregistrisse, kus see seotakse infoga looma omaniku kohta. Samuti on soovitatav loomal kan- da kaelarihma omaniku telefoninumbri- ga: siis saab kaotsi läinud looma omani- kuga kiiresti ühendust võtta ka inimene, kel pole mikrokiibilugejat. Austa kollase lindiga koeri. Foto: Lil Chin (Th e Yellow Dog Project) Kui koerte kiibistamine on looma- omanike poolt aktsepteeritud ja omaks- ki võetud, siis kasside kiibistamist ei pea Luunja valla loomaarst inimesed eriti vajalikuks. Uues lemmik- loomade pidamise eeskirjas on kasside AAVO ARRAK kiibistamine ja registreerimine kohus- Kojukutsed tel 5647 1121 tuslikuks tehtud põhjusega. Ka toas peetav kass võib aknast välja või rõdult Loomade ravi • Operatsioonid • Vaktsineerimine • Kiibistamine alla hüpata, lipsata välja praokile jäänud koduuksest või transpordipuurist või Passi vormistamine ja looma ettevalmistamine kaduda mingil muul viisil. Samuti võib välismaale sõiduks rihma otsas õue viidud kass ootamatult ennast lahti tõmmata ja ära joosta. HÄDAABI 24 H 18 ÜRITUSED Nr 6 (269) Juuni 2019

Noortekeskuse hooaeg lõppes reisiga Otepää seiklusparki. Noortekeskus suvel avatud ei ole, sest läbi suve vältavad laste- laagrite, töö- ja puhkelaagri ning õpilasmaleva rühmad. Soovime meie noortele põnevat suve ja rohket õues olemist. Kohtume septembris!

Maikuus esmakordselt toimunud jooksuüritusel said osaleda nii tillud kui veteranid. Need, kellele jooksmine ei sobi, tegid 5 või 10 km raja läbi kõnnikeppidega. 10 km jooksu- distantsi üldvõitjaks meeste klassis tuli Hasso Paap, naiste hulgas Kerti Kesküla. Täname kõiki, kes jooksma tulid! Eriline tänu aga meie vabatahtlike meeskonnale, ilma kelleta pole võimalik selliseid üritusi teha: Rasmus Linde, Grettel Liis Raudsepp, Katre Puksa, Anni Marii Lepik, Egon Puksa, Kristjan Arro, Margit Lokko, Johannes Lokko, Adeele Lokko, Peep Kihlevelt ja Martin Arras. Täname ka ürituse toetajaid Kultuurkapitali, Juhani Puukooli, A. Le Coqi.

Fotod: Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus

Traditsiooniline kevadine Luunja maastikurattasprint toimus 9. juunil mõisapargis, kus võistlejatel tuli läbida 750 m distants. Nr 6 (269) Juuni 2019 ÜRITUSED 19

JUUNI 20.06 XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Tule tulemine“ Luunja vallas 13.30 Pilka 13.50 Sahkapuu 14.10 Lohkva (Karl Eduard Söödi sünnikoht) 14.30 Kabina (Luunja lastelaager, esimese lastelaulupeo mälestuskivi) 14.45 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus 15.45 Sääsekõrva (Jaan Jaago mälestuskivi) 16.15 Tuletseremoonia Kavastu peoplatsil 16.55 Tule üleandmise rituaal Kavastu parvel Lähme külla Vene Õigeusu Kiriku nunnakloostrile. Vaata www.luunjakultuur.ee Tutvume kloostri traditsioonide ja igapäevase eluga. 23.06 Luunja jaaniõhtu 19.00–02.00 Tähistame LOHKVA RAAMATUKOGU Luunja mõisapargis 20. juubeliaastat piduliku lõunasöögiga. Esinevad Õhtune Emotsioon, Tiit Hellenurm ja KOLUMBUS KRIS Sööme torti ja jagame muljeid. Rahvamängud, tordioksjon, DJ Kristjan Veedler (Ring FM) Tagasiteel lühikülastused kohalikesse kultuuripaikadesse. Info 5309 3670 Üritust toetab Luunja vallavalitsus JUULI 12.07 Peipsi järvefestival 17.00–22.00 OLED OODATUD! Emajõe-Suursoos. Õpitoad, õhtune programm jne Info 5696 4686 Suvine 13.–14.07 Eestimaa suvemängud, ratsutamise takistussõit LEERI LÜHIKURSUS Saksa Ratsakool, Sirgu küla. Info http://www.joud.ee/g183/ algab 14. juulil kell 13.00 Võnnu kirikus 14.07 Helgi matk looduskaunitesse kohtadesse Sihtkoht selgitamisel, jälgige reklaami Leeritunnid toimuvad kord nädalas. Osavõtutasu 5 eurot. Info 5565 1688 Leeripüha on Võnnu kirikus augustis. Leerikursus on ristiusu põhitõdede teadasaamiseks ja EELTEADE ettevalmistus leeripühaks. Leerikursusele võib tulla ka ilma Luunja mõisapäevad toimuvad 2.–4. augustil. ristitud saamise ja koguduseliikmeks hakkamise eelsoovita. 02.08 Lemmikute päev Leeri saab tulla alates 15. eluaastast, vanuse ülempiiri ei ole. Lemmikloomanäitus, koerte show Luunja Krants 2019, Piip Eraldi grupid on noortele ja täiskasvanutele. ja Tuut püstijalakomöödia „Loomad“, piduõhtu ansambliga Kui Luunja piirkonnast on huvilisi taas rohkesti, siis soovi korral toimuvad leeritunnid Kavastus või Äge Brass Luunjas kohapeal. Leerikursus on tasuta! 03.08 Laadapäev Laat, Luunja reiv Võta julgesti ühendust, pane nimi kirja ja tule kohale! 04.08 Spordipäev Luunja triatlon, roosiaia duatlon * * * 07.08, 08.08, 09.08,10.08 Vana Baskini Teatri suveetendus LASTERISTIMISPÜHA „ Metsas ei kuule su karjumist keegi“ 28. juulil kell 11.00 Võnnu kirikus Luunja mõisapargis Piletid 17/19 eurot (kuni 1. augustini) müügil Piletilevis ja Oma lapsi võivad kirikusse ristimisele tuua kõik! Piletimaailmas. Ristida saab ka muudel aegadel. Kindlasti on vajalik talituseks ette registreerida ja asjad läbi rääkida. Võta julgesti ühendust, NÄITUSED pane nimi kirja ja too lapsed kohale! Galeriis Meie Aja Kangelane on välja pandud Rasmus Linde heategevuslik maalinäitus „Minu mäed“. * * * Registreerumine ja lisainfo: [email protected] 749 2322, 529 3100 Keskus jätab endale õiguse teha kavas jooksvaid muudatusi! 20 Nr 6 (269) Juuni 2019

Õnnitleme vastseid vanemaid! Killustik, kruus, ROME OJASTE 20.05.2019 liiv ja MARTEN RAIME 21.05.2019 muld veoga. MARGARETH SALU 22.05.2019 Tel 527 1324 PAUL HENDRIK KUUSNIIT 22.05.2019 Kopp-laaduri tööd. MELISSA SELGITSKI 29.05.2019 Tel 5817 2269

Pakutav töökoht: MÜÜA METT

TISLERID-TOOTMISTÖÖLISED Klaaspurk 700g 5€ Plastikämber 1kg 7€ Tööülesanded • töötamine erinevate puidutööpinkidega Kreemjas mesi • moodulsaunade valmistamine Klaaspurk 470g 4€ • saunatoodete ning -tarvikute komplekteerimine ning pakendamine Võtke meiega ühendust: • pakendatavate toodete kvaliteedi kontroll www.facebook.com/mesilepa Tel. 5384 0097 Nõudmised kandidaadile • kohusetundlikkus ja vastutustunne • kiirus ning täpsus oma töös Mesi on pärit Luunja vallast! • oskus töötada meeskonnas Tartu ja Luunja piires kohale- • kasuks tuleb eelnev töökogemus puiduvaldkonnas toimetamine tasuta ning vajadusel saadame pakiautomaadiga. Omalt poolt pakume Suu magusaks! • ametialast väljaõpet • kaasaegset töökeskkonda, tööriideid ja isikukaitse- vahendeid • pikaajalist ja stabiilset töösuhet Vajatakse koristajat Konsumisse. • meeldivat ja toetavat meeskonda • lõunasöögi kompensatsiooni Osalise tööaja saate valida endale sobivatel aegadel. • tasuta bussitransporti Palk kuni 500 neto. Küsi lisa! Telefon 5326 8929. Töö asukoht: Tartumaal Reolas või Vana-Kastres Kontaktisik Ave-Riin Bergmann, personalijuht Aadress Reola, Ülenurme vald, 61707 Tartumaa Mälestame jäädavalt lahkunut ja tunneme kaasa omastele Lisainfo telefonil 5304 4511; 730 4860 HELJO MÄRTINSON 11.10.1933 – 17.05.2019 LEIDA OMELTŠENKO 24.01.1933 – 19.05.2019 TATIANA JESSIMBEKOVA 05.12.1941 – 19.05.2019 ELGI ALEKSANDROVA Õnnitleme 20.12.1936 – 21.05.2019 RAIMO MAASING juulikuu 22.12.1951 – 25.05.2019 MARKOS PUUR sünnipäevalapsi! 28.02.2014 – 29.05.2019

Väljaandja Luunja Vallavalitsus Vastutav toimetaja Katrin Madisson Luunja vallavolikogu ja Keeletoimetaja Reet Tens Tehniline teostus Eesti Ülikoolide Kirjastus vallavalitsus Kodu Uudised on loetav ka Internetis aadressil www.luunja.ee