Luunja Valla Ühisveevärgi Ja - Kanalisatsiooni Arendamise Kava 2012-2024

LUUNJA VALLAVALITSUS

LUUNJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2012-2024

Luunja 2012

1 SISSEJUHATUS ...... 5 2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA – KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST . 8 2.1 ÜLDIST ...... 8 2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ...... 8 2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ...... 11 2.3.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ...... 11 2.3.2 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava ...... 12 2.3.3 Tartu maakonna arengustrateegia ...... 13 2.3.4 Tartu maakonnaplaneering ...... 14 2.3.5 Luunja valla üldplaneering ...... 15 2.3.6 Luunja valla arengukava ...... 16 2.3.7 Vee erikasutusload, keskkonnakompleksluba ...... 17 2.3.5.1 Luunja alevik ja Kakumetsa küla Ratsu tee elamupiirkond ...... 18 2.3.5.2 Kavastu küla...... 19 2.3.5.3 Lohkva küla ...... 20 2.3.8 Seni kehtinud Luunja valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2007-2018 ...... 20 2.3.9 Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt; Emajõe alamprojekt, Emajõe valgala piirkonna veeprojekt...... 22 2.3.10 Kavandatavad tegevused EL struktuuritoetuste abiga ...... 23 2.3.11 Ülevaade kinnitatud ja planeeritavatest reoveekogumisaladest ...... 23 2.3.12 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest ...... 25 3 LUUNJA VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 26 3.1 ELANIKKOND ...... 27 3.1.1 Elanike arv ja struktuur ...... 27 3.1.2 Ettevõtlus ...... 29 3.1.3 Vaatamisväärsused ...... 30 3.2 VALLA EELARVE ...... 30 3.3 LUUNJA VALLA VEEOPERAATORID ...... 31 4 LUUNJA VALLA KESKKONNASEISUND ...... 31 4.1 ASUKOHT JA LÜHIKIRJELDUS. PINNAVORMID, HÜDROGEOLOOGIA ...... 31 4.1.1 Valla piirkonnad...... 32 4.1.2 Maastik, pinnavormid ...... 32 4.1.3 Geoloogia, hüdrogeoloogia ...... 33 4.2 PINNAVEEKOGUD ...... 33 4.3 LOODUSKAITSE ...... 33 4.4 MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE ...... 35 4.5 JÄÄTMEKÄITLUS ...... 35 1

4.6 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD ...... 36 5 LUUNJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKESEISUND ...... 37 5.1 VEEVARUSTUSPIIRKONNAD ...... 37 5.2 VEETARBIJAD, -VARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK ...... 39 5.2.1 Veetarbijad ja teenusega varustatus ...... 39 5.2.2 Veevarud ja erikasutusloaga lubatud veevõtt ...... 41 Luunja valla veevarud...... 42 Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt ...... 42 5.2.3 Ülevaade Luunja valla veekasutusest ...... 42 5.3 LUUNJA ALEVIKU NING KAKUMETSA KÜLA PUURKAEVUD JA VEEHAARDERAJATISED ...... 50 5.3.1 Luunja uue puurkaevu, veehaarde- ja pumplarajatiste ülevaade ...... 50 Luunja puurkaevpumpla ja veetöötlusjaam ...... 50 5.3.2 Kakumetsa puurkaevpumpla ...... 53 5.3.3 Luunja valla puurkaevude üldtehnilised andmed ...... 54 5.3.4 Veekvaliteet Luunja aleviku ja Kakumetsa küla puurkaevudes ...... 55 5.3.5 Luunja aleviku ja Kakumetsa küla joogivee kvaliteet ...... 56 5.4 LUUNJA ALEVIKU VEEVÕRK JA SELLE SEISUND ...... 57 5.4.1 Luunja aleviku tuletõrjeveevarustus ...... 58 5.5 KAKUMETSA VEEVÕRK JA SELLE SEISUND...... 58 5.5.1 Kakumetsa tuletõrjeveevarustus ...... 58 5.6 KAVASTU KÜLA PUURKAEV JA VEEHAARDERAJATISED ...... 59 5.6.1 Kavastu puurkaevpumpla ülevaade ...... 59 5.6.2 Kavastu II astme pumpla ülevaade ...... 59 5.6.3 Kavastu puurkaevu- ja joogiveekvaliteet ...... 60 5.7 KAVASTU VEEVÕRK JA SELLE SEISUND ...... 62 5.7.1 Kavastu tuletõrjeveevarustus ...... 62 5.8 LOHKVA KÜLA PUURKAEV JA VEEHAARDERAJATISED ...... 63 5.8.1 Lohkva puurkaevpumpla ...... 63 5.8.2 Lohkva veetöötlusseadmed ...... 66 5.8.3 Lohkva puurkaevu- ja joogiveekvaliteet ...... 68 5.9 LOHKVA VEEVÕRK JA SELLE SEISUND ...... 70 5.9.1 Lohkva tuletõrjeveevarustus ...... 70 5.10 PILKA KÜLA PUURKAEV JA VEEHAARDERAJATISED ...... 71 5.11 PILKA VEEVÕRK JA SELLE SEISUND ...... 72 5.12 VEIBRI VEEVÕRK JA SELLE SEISUND ...... 72 5.12.1 Veibri tuletõrjeveevarustus ...... 73 5.13 LUUNJA VALLA REOVEEBILANSS ...... 74 5.14 LUUNJA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ...... 81 2

5.14.1 Lühiülevaade ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest ja reovee vooluhulkadest ...... 81 Luunja aleviku ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijad ja reovee vooluhulgad ...... 81 5.14.2 Luunja aleviku kanalisatsioonivõrk ning reoveepuhasti ...... 81 5.15 KAKUMETSA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ...... 86 Kakumetsa küla ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijad ja reovee vooluhulgad ...... 86 Kakumetsa küla kanalisatsioonivõrk ja reoveepuhasti ...... 86 5.16 KAVASTU ÜHISKANALISATSIOON ...... 88 5.16.1 Lühiülevaade ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest ja reovee vooluhulkadest ...... 88 5.16.2 Kavastu kanalisatsioonivõrk ...... 89 5.16.3 Kavastu reoveepuhasti ...... 89 5.17 LOHKVA ÜHISKANALISATSIOON ...... 92 5.17.1 Lühiülevaade ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest ja reovee vooluhulkadest ...... 92 5.17.2 Lohkva kanalisatsioonivõrk ja selle seisund ...... 93 5.17.3 Lohkva reoveepumplad...... 93 5.17.4 Lohkva reoveepuhastid ...... 94 5.18 PILKA ÜHISKANALISATSIOON ...... 100 5.18.1 Lühiülevaade Pilka ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest ja reovee vooluhulkadest 100 5.18.2 Pilka kanalisatsioonivõrk ...... 100 5.18.3 Pilka reoveepuhastussüsteem ...... 100 5.19 VEIBRI ÜHISKANALISATSIOON ...... 100 5.19.1 Kanalisatsioonivõrk ...... 100 6 INVESTEERINGUPROGRAMM ...... 104 6.1 PROJEKT A. LUUNJA ALEVIKU VEEVÕRGU LAIENDAMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS ..... 105 6.2 PROJEKT B. LUUNJA ALEVIKU KANALISATSIOONIVÕRGU REKONSTRUEERIMINE JA LAIENDAMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS ...... 106 Luunja reoveepumplate rajamine ...... 107 6.3 PROJEKT C. PILKA PUURKAEVPUMPLA REKONSTRUEERIMINE JA VARUSTAMINE VEETÖÖTLUSSEADMETEGA LÜHIAJALISES PROGRAMMIS ...... 108 6.4 PROJEKT D. PILKA VEEVÕRGU REKONSTRUEERIMINE JA RAJAMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS ...... 109 6.5 PROJEKT E. PILKA KANALISATSIOONIVÕRGU REKONSTRUEERIMINE JA RAJAMINE NING REOVEEPUMPLA RAJAMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS ...... 110 Pilka reoveepumpla ehitamine ...... 111 6.6 PROJEKT F. PILKA REOVEEPUHASTI RAJAMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS ...... 111 6.7 PROJEKT G. KAVASTU PUURKAEVU REKONSTRUEERIMINE NING PUMPLA JA VEETÖÖTLUSKOMPLEKSI RAJAMINE PIKAAJALISES PROGRAMMIS ...... 114 6.8 PROJEKT H. KAVASTU VEEVÕRGU REKONSTRUEERIMINE PIKAAJALISES PROGRAMMIS ..... 116 6.9 PROJEKT I. KAVASTU KANALISATSIOONIVÕRGU REKONSTRUEERIMINE PIKAAJALISES PROGRAMMIS ...... 117 3

6.10 PROJEKT J. KAVASTU REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMINE PIKAAJALISES PROGRAMMIS 118 6.11 PROJEKT K. KABINA PARKMETSA (Kabina Lastelaagri) PUURKAEVPUMPLA REKONSTRUEERIMINE PIKAAJALISES PROGRAMMIS...... 123 6.12 PROJEKT L. KABINA VEEVÕRGU EHITAMINE PIKAAJALISES PROGRAMMIS...... 123 6.13 Projekt M: KABINA KANALISATSIOONIVÕRGU JA REOVEEPUMPLATE EHITAMINE PIKAAJALISES PROGRAMMIS ...... 124 7 ETTEPANEKUD REOVEEKOGUMISALADE MOODUSTAMISEKS LUUNJA VALLAS...... 125 7.1 ÜLDISED ALUSED ...... 125

1 SISSEJUHATUS Luunja vald asub Tartu maakonna keskel ja piirneb lääneosast vahetult Tartu linnaga. Valla üldpindala on 134 km2, mis moodustab 4,4 % Tartumaa pindalast.

Vald piirneb läänes Tartu linnaga, põhjas Tartu ja Vara vallaga, lõunapiiriks on Emajõgi, millest teisel pool asuvad Haaslava ja Mäksa vallad, idas kulgeb piir mööda Emajõe Suursood taas Vara vallaga ja Koosa järvega.

Käesolev Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) on koostatud vastavalt Luunja Vallavalitsuse ja Hekes Eesti OÜ vahel sõlmitud Lepingule.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadus. Seaduses on sätestatud, et ÜVKA peab sisaldama vähemalt:

 ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;

 dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi;

 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

Seadus sätestab, et:

 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga;

 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada regiooni keskkonnaameti ja terviseametiga;

 mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste halduslepinguga.

Hinnangulistele maksumustele baseeruva finantsprognoosi tegemine ei ole otseselt seadusest tulenev nõue, kuid on koostajate poolt käsitletud kui investeeringute vajadust hindav osa, mis on vajalik ka abitaotluste esitamiseks. Samuti on nõuded finantsanalüüsile esitatud EV

Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni koostamise juhendis.

Lisaks tuleb Konsultandil ÜVKA koostamisel paratamatult hinnata perspektiivsete investeeringute võimalikku hindade muutust.

Vee-ettevõtte jätkusuutlikkust investeeringute rakendamisel iseloomustab ÜVKA käigus koostatud vastav finantsanalüüs.

ÜVKA koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema suunamise kaudu.

ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui (võimalusel) ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel.

Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele.

ÜVKA tuleb koostada kooskõlas:

• piirkonda hõlmava(te) veemajanduskava(de)ga;

• omavalitsuse arengukavaga;

• omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üld- ja detailplaneeringutega.

Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVKA valdkonna olukorra analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed.

ÜVKA on koostatud Tellija lähteülesande alusel, milles nähakse ette konkreetsed juhised ja tingimused.

ÜVK perspektiivskeem kahes ajalises perioodis:

 Lühiajaline programm: 2012-2017, mis peab kajastama töömahte lühiajalises programmis. Antud perioodi osas ja sees on kohustuslik välja tuua investeeringud, mis on vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide täitmise kohustusele prioriteetseimad, 6

tuginedes samuti tänastele kõige olulisematele probleemidele: joogiveekvaliteedi nõuetele vastavuse tagamine; suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse tagamine; tähtsamate peatorustike ja –kollektorite rekonstrueerimine.

 -2024, mis peab kajastama kaugemas perspektiivis teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud investeeringuid, sealhulgas ühisvee- ja –kanalisatsioonivõrkude laiendamine ja täiendavatele liitujatele ÜVK teenusega liitumisvõimaluse loomine. Siia kuuluvad veevarustuse peatorustike ja kanalisatsioonikollektorite rekonstrueerimine põhiliselt tänas(t)e ja perspektiivsete reovee kogumisala(de) piires, sealhulgas mahus, mis tänase seisuga ei ole (veel) vee- ettevõtjale ja/või KOV-le majanduslikult otstarbekas ja/või muul viisil põhjendatud.

Konsultant tänab kõiki, kes aitasid kaasa andmete kogumisele, viisid läbi visiite objektidele ja lisaks varustasid konsultanti väärtusliku informatsiooniga.

ÜVKA koostamisel osalesid:

 Sven Otsmaa – projektijuht;

 Kelly Joa - üldosa, olemasoleva olukorra kirjeldus, investeeringuprojektid;

 Tarvi Miilits – üld- ja sotisaalmajanduslik analüüs, finantsanalüüs; keda nimetatakse ÜVKA käigus „Konsultantideks“.

2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA – KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST 2.1 ÜLDIST Käesolev peatükk annab ülevaate ÜVKA koostamise aluseks olevatest õigusaktidest ja planeerimisdokumentidest. Olulisemad arendamise kava puudutavad valdkondlikud alusdokumendid on:

 Seadused;

 Määrused;

 valdkondlikud EL direktiivid;

 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava;

 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava;

 Tartu maakonna arengukava;

 Tartu maakonnaplaneering

 Luunja valla üldplaneering;

 Luunja valla arengukava;

 Muud uuringud, arengukavad ja (detail)planeeringud.

Vee-ettevõtete tegevuse oluliseks alusdokumendiks on vee erikasutusluba (-load).

2.2 ÜLEVAADE ÜVK-D PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ÜVKA koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhiliste õigusaktidele*:

Veeseadus;

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus;

Planeerimisseadus;

Ehitusseadus;

Kohaliku Omavalituses korralduse seadus;

Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus;

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

Keskkonnatasude seadus.

EV Valitsuse (VVM) 31. juuli 2001. a. määruse nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (edaspidi määrus nr 269);

Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61, uuendatud redaktsioon kehtiv alates 15.04.2011 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“;

Keskkonnaministri 29.07.2010 määrus nr 37 „Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid“;

Vabariigi Valitsuse (VVM) määruse 16.05.2001. a. nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”,

Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) ning selle aluseks olev EL joogiveedirektiiv 98/83 EC.

Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (edaspidi määrus nr 1).

*Eelnev loetelu ei pea olema lõplik ja annab edasi ainult kõige põhilisema osas ÜVK arendamist puudutavatest õigusaktidest/regulatsioonidest.

Veeseadus on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument.

ÜVK ehitiste, rajatiste ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel, sealhulgas tööde läbiviimisel, kontrolli ja järelevalve teostamisel, ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb otseselt jälgida Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadust, Planeerimisseadust ja Ehitusseadust.

Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.

Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul tuleb tihti arvestada nende võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi: KMH seadus) ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a. määrusest nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu. KMH seadus on harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35).

Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprobleeme on tarbijatele edastatava vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) ning selle aluseks olevale EL joogiveedirektiivile 98/83 EC.

Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t). Reoveekogumisala vee- ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse Eesti Vabariigi Valitsuse (EVV) 31. juuli 2001. a. määruse nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”, mis on vastavuses EL asulareoveedirektiiviga nr 91/271. Väiksema kui 2000 ie reoveekogumisala heitvesi peab olema puhastatud vastavalt vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele.

Kui Veeseaduse (edaspidi VS) varasemate redaktsioonide järgi oli kohustus, et kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse – mis sisuliselt tähendas ühiskanalisatsioonivõrgu väljaehitamise kohustust, siis alates 2010. a muudatusest VS § 241 lg (6): Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Luunja alevikule on kehtestatud Luunja reoveekogumisala 561 ie, seega saab toetuda eeltoodud VS sättele. ÜVK- s sisladub ettepanek Luunja reoveekogumisala laiendada.

Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC) juba aastast 2001. a, on Eesti kohustatud arendama ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme, tagamaks tarbijatele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi, kvaliteetne ühiskanalisatsiooniteenus ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvesi enne juhtimist looduslikesse või tehislikesse veekogudesse.

Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, tuleneb Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusest ja aitab kokkuvõttes täita ka Veepoliitika Raamdirektiiviga seatud eesmärke ÜVK-vallas.

2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST 2.3.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava Ida-Eesti veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii eelpoolkirjeldatud veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ).

Ida-Eesti veemajanduskava on üldine alusdokument, mis on kokku pandud Viru, Peipsi, Võrtsjärve ja Pandivere põhjavee alamvesikondade veemajanduskavade põhjal – seega

11 seondub Luunja valla perspektiivne areng detailsemalt Peipsi alamvesikonna veemajanduskava ja selle eesmärkidega.

2.3.2 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava Peipsi alamvesikonna veemajanduskava (edaspidi VMK) on valminud aastal 2007.

Luunja valla põhjavee kaitsmisel võiks arvestada järgmisi VMK-s välja toodud asjaolusid:

Luunja vallas levivad Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumid võivad olla ohustatud põllumajanduse ja punktreostusallikate poolt.

Tähelepanu tuleb pöörata tihedamalt asustatud aladele, vältimaks konkreetsete veehaarete reostumise riske.

Luunja valla heitvee väljalasud on määratud vee erikasutuslubadega (vee erikasutusload on kirjeldatud ÜVKA punktis 2.3.7.1).

Pinnavee seisundist rääkides hinnatakse VMK-s Emajõe seisundit keskmiseks ja Koosa järve seisundit heaks. VMK rõhutab, et hoolimata majanduskasvust peaks suudetama ära hoida jõgede seisundi halvenemine. Seejuures olulisimaks loetakse suurte jõgede, mis on olulised puhke- ja suplusveekogud, sh Emajõgi, vee kvaliteedi säilitamist. Teiseks eesmärgiks on looduslike jõgede hea keemilise ja ökoloogilise seisundi taastamine, saavutades aastaks 2015 hea seisundi kõikjal, kus see võimalik.

VMK käsitleb vajadust tagada kogu elanikkonnale tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi aineid (vastab SoM 31.07.2001 määruses nr 82 ``Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded`` toodud kvaliteedinõuetele mikrobioloogiliste ja keemiliste kvaliteedinäitajate osas).

Joogiveekvaliteedi nõuetele peab vastama ühisveevärgi vesi, mida kasutavad enam kui 50 inimest. Luunja vallas on nendeks ühisveevärgisüsteemideks: Luunja alevik ja Kakumetsa küla, Kavastu küla, Lohkva küla, Veibri küla, Pilka küla, perspektiivselt Kabina küla. Väiksemate külade ja hajaasustuse osas tuleb aastaks 2014 korrastada veevarustus vähemalt rahuldavale tasemele: tagatud peab olema joogiveevarustus tervisele ohutu joogiveega. Tagada kõigile tiheasustusalade elanikele võimalus ühisveevärgiga liitumiseks.

Nagu peatükis 5 käsitleme, vastab tänaseks Luunja valla ühisveevärgi vesi tervisenõuetele 100% osas ja enamjaolt ka joogivee kvaliteedinõuetele, v.a Kakumetsa külas Ratsu elamupiirkonnas ja Kavastu külas, kus on puurkaevuvee rauasisaldus on olnud oluliselt üle normi. Pilka küla ühisveevärgi vee kvaliteedi kohta andmed puuduvad.

Põhjavee seire osas toob VMK välja põhjavee kontrollinõude vastavalt SoM 02.01.2003 määrusele nr 1 ``Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded`` joogiveeallikate jaoks, kus kasutaks põhjavett joogivee tootmiseks >10 m3/d. Kontrollseire andmed esitatakse vee erikasutusloa andjale.

VMK veekasutuse majandusanalüüsist selgus, et

 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste kulude katmine tase Peipsi veemajanduspiirkonnas on 58 %

 lähiaastastel pole oodata olulist elanikkonna veeteenuse kulude katte paranemist kuna veeteenuse hinna tõstmine on võimalik vaid tiheasustusega piirkondades

 maapiirkondade omavalitsused pole võimelised nõuetekohast ühisveevärki ja kanalisatsiooni ainult omavahendite ja laenudega välja ehitama

 kulude katmise taseme tõusu on võimalik prognoosida eelkõige tööstussektoris, mille osas saab kehtestada ka makse looduse keskkonnateenuse eest laiemas mõttes

 koormuse suure osakaalu tõttu oleks vajalik saastaja maksab põhimõte ellu rakendada ka põllumajanduses, kuid see on sotsiaalmajanduslikult väga keerukas

2.3.3 Tartu maakonna arengustrateegia Tartu maakonna arengustrateegia 2014. aastani Elukeskkonna peatükis ette nähtud Peipsi- Pihkva järve valgala veemajanduskava on koostatud ning ka asulate vee- ja kanalisatsioonisüsteeme on Luunja vallas juurde ehitatud ja renoveeritud. Samas peatükis ette nähtud pinnase reostuskoormuse vähendamine, põhjavee säästmine ja kaitse on teostatud tänu uutele ÜVK rajatistele.

Tehnilise infrastruktuuri peatükis on kehtestatud ÜVK-ga seotud tegevussuunad: suuremates asulates reoveekogumisalade määratlemine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tagamine tiheasustusaladel (sh. Kabina küla aiandusühistutes), heitveepuhastusjaamade, vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus ja renoveerimine asulates, keskkonnasõbralike lokaalsete süsteemide arendamine hajaasustuse aladel.

Luunja aleviku reoveekogumisala on määratud keskkonnaministri käskkirjaga ja ülejäänud Lohkva küla kuulub Tartu reoveekogumisalasse. Kabina küla ÜVK arendamise plaan on kirjas valla kodulehel, ÜVK rajatisi on oluliselt renoveeritud Luunja alevikus, Veibri külas, ja Lohkva külas. Lähemalt on asulate renoveeritud ÜVK rajatisi kirjeldatud peatükis 5. Samuti on Luunja vald alates 2008.a aktiivselt osalenud hajaasustuse veeprogrammis.

2.3.4 Tartu maakonnaplaneering Tartu maakonnaplaneering kehtestati Tartu maavanema 23. aprilli 1999. a. korraldusega nr 1537.

Oluline nõue Planeeringus on ette näha abinõud pinnaveekogude reostuskoormuse vähendamiseks. Tuleb rajada uued puhastusseadmed või uuendada olemasolevad puhastid ja uuendada amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud. Planeeringus on välja toodud Luunja valla uuendamist vajavad reoveepuhastid: Kavastu 2 biotiiki, Pilka 2 biotiiki, Anne 3 biotiiki. Luunja aleviku ühiskanalisatsioonisüsteem on hiljaaegu rekonstrueeritud Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojekti käigus ja alevikus töötab uus reoveepuhasti.

Planeering kohustab omavalitsustel korraldada veevarustust vastavalt väljatöötatud kavadele, mis näevad ette meetmeid:

 põhjaveevarude säästlikuks kasutamiseks, vee kvaliteedi parandamiseks, sh. kasutamiskõlbmatute puurkaevude likvideerimine, veetorustike uuendamine ja ehitamine, veepuhastussõlmede rajamine

 vee kaitseks, sh. amortiseerunud kanalisatsioonitorustike uuendamine ja uute ehitamine.

 veekasutajatel rakendada parimat võimalikku tehnikat, mis tagaks vee kokkuhoidu ja viiks miinimumini põhjavee reostumise.

 aastaks 2015 vähendada veevarustussüsteemide lekkeid 50 % võrra võrreldes 1997. aastaga. Arengukavade koostamisel näha ette vahendid vee torustike uuendamiseks ja ehitamiseks.

Põhjavee kaitsmiseks kohustab planeering majandustegevuse kavandamisel pidada kinni Veeseadusega kehtestatud (50 m) puurkaevude sanitaarkaitsealadest.

Aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata pindmise reostuse eest - see puudutab Luunja alevikku ja osa Kavastu külast - kohustab planeering mitte suurendama ala reostuskoormust, vaid rakendama meetmeid olemasoleva reostuskoormuse vähendamiseks.

Leiame, et Tartu maakonnaplaneeringus on kehtestatud kõige olulisemad nõuded Luunja valla veemajanduse arendamise jaoks.

2.3.5 Luunja valla üldplaneering

Luunja Vallavolikogu 26. juuni 2008. a. määrusega nr 8-1 on kehtestatud Luunja valla üldplaneering.

Oluliseks, positiivseks ja vajalikuks sätteks üldplaneeringu puhul saab kindlasti lugeda nõuet, et tiheasustusega aladel on kohustuslik liituda ühisveevärgi- ja reoveesüsteemiga, sh ka suvilat või ajutist hoonet ehitades. Tiheasustatud piirkondade väljaarendamisel arvestada tuletõrjevee saamine hüdrantidest või muudest normikohastest tuletõrje veevõtukohtadest vastavalt normidele.

Üldplaneeringus ette nähtud Luunja aleviku uus kinnine reoveepuhasti ja kanalisatsioonisüsteemid on rajatud Emajõe ja Võhandu veeprojekti raames 2010. a.

Samuti on üldplaneeringu kehtestamise ajaks välja ehitatud Veibri küla kanalisatsioonitorud reovee juhtimiseks Tartu linna reoveepuhastisse.

Üldplaneeringus on kirjas ka Lohkva küla tiheasustusala kõigi tarbijate ühendamine tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Sealjuures nähti ette ka AS Anne Soojuse hallatavate biotiikide korrastamine ja eelpuhastusseadmete paigaldamine. Nüüdseks on Lohkva külas rajatud uued torustikud üksikelamute arenduspiirkonna ühendamiseks AS-i Anne Soojus tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Biotiike puhastati 2007. aasta kevadel, kuid kohtreoveepuhasti reoveepuhasti puudub.

Luunja vald kaalub pikemas perspektiivis ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamist ka Kabina külas (suvilapiirkonnad). Luunja aleviku Uus tn pikendusele ja nn Valga majani veevärgi ja kanalisatsioonitorustike ühenduse loomine on plaanis lähiaastatel. Need ÜVK arendustööd kavatsetakse valla kodulehe andmetel teostada järgmises EU struktuuritoetusega kavandatavas ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni uuendamise projekti raames. Sama projekti raames kavatsetakse uuendada ka Pilka küla tiheasustuse osa ühisveevärgi-ja kanalisatsioonirajatisi.

Üldplaneeringus eeldatakse veetarbimise ja tsentraalselt kanaliseeritava vee koguse tõus vallas on ~450 m3/d ehk ~164 000 m3 võrra aastas. Nüüd, võrreldes 2005. ja 2011. a andmeid, on suurt veetarbimise kasvu nende 6 aasta jooksul märgata tegelikult vaid Lohkva külas – 6500 m3 aastas.

Sademevee kanaliseerimise osas on tiheasustustega aladel, kus vähe vett läbilaskvat pinda, planeeritud eraldada sademevee kogumine reoveekanalisatsioonist ja suunata see läbi õlipüüdurite jt puhastussüsteemide olemasolevatesse veekogudesse. Üldplaneeringuga ettenähtud täiendavate tiheasustuspiirkondade detailplaneeringute koostamisel lasub kohalikul omavalitsusel kohustus nõuda detaiplaneeringu koosseisus sadevete kogumise ja ärajuhtimise planeeringut ning enne uue tiheasustuspiirkonna väljaarendamist ka vastavat ehitusprojekti.

Leiame, et Luunja valla üldplaneering käsitleb ühisveevärki ja –kanalisatsiooni piisaval ja vajalikul määral.

2.3.6 Luunja valla arengukava Luunja valla arengukava aastateks 2011-2017 (edaspidi Arengukava) on vastu võetud Luunja Vallavolikogu 21.12.2010. a määrusega nr 52. 16

Arengukava käsitleb valla vee, kanalisatsiooni ja reoveekäitluse teemasid üldiselt, sest Luunja vallal on olemas ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni (ÜVK) arengukava 2007 – 2018, mis toob detailselt ära eesmärgid ja konkreetsed arenguvajadused (käesolevalt on dokument muutmisel).

Arengukavas on välja toodud juba teostatud veevarustuse ja reoveekäitluse arendamise tegevused aastatel 2010-2011: Luunja aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine ning uue reovee puhastusseadme ja veetöötlusjaama rajamine. Samuti on vald on aktiivselt osalenud hajaasustuse veeprogrammis alates selle käivitamisest 2008. a., programmi raames on rida majapidamisi saanud puhta joogivee võimaluse või parandanud selle kvaliteeti.

Arengukavas on näidatud järgmised probleemid:

 Lohkva piirkond ja Kavastu küla vajavad vahendeid reoveepuhastite uuendamiseks ja torustike rekonstrueerimiseks. Eraomandis olevate ÜVK rajatiste (puurkaevud, reoveepuhastid) renoveerimiseks kaasrahastamisallikate leidmine on raskendatud. Aastal 2007 korrastati nii Lohkva kui Kavastu biotiike ning hetkel need toimivad. Kavastusse plaanitakse ehitada korralik reoveepuhasti ja kogu veevõrgu rekonstrueerimise eelprojekt on esitamisel raha taotlemiseks.

 Hajaasustusega piirkondade veevarustus toimub lokaalsete salv- või puurkaevude baasil. Mõnedes piirkondades on kaevude olukord ebarahuldav ning sellest tulenevalt ei ole vee kvaliteet nõuetele vastav või on salvkaev põuaperioodil hoopis kuivaks jäänud.

Tuleb tagada kvaliteetse joogivee kättesaadavus kõikidele vallaelanikele ja aktuaalse, läbimõeldud valdkondliku arengukava olemasolu. Plaanis on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ulatuse suurendamine ja kvaliteedi parandamine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine asulates elanike arvuga üle 50 inimese, s.o Kabina külas, ning hajaasustuse veeprogrammi jätkamine.

2.3.7 Vee erikasutusload, keskkonnakompleksluba Luunja alevikus ja Kakumetsa küla Ratsu tee elurajoonis osutab veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust AS Emajõe Veevärk. Lohkva külas on ühisveevärgi- ja

17 kanalisatsiooniteenust osutavaks ettevõtteks AS Anne Soojus. Kavastus on vee-ettevõtja AS Giga. Veibri küla hooned on ühendatud Tartu linna ühisveevärki.

2.3.5.1 Luunja alevik ja Kakumetsa küla Ratsu tee elamupiirkond

Veevõtt

Luunja aleviku vee-ettevõtja AS Emajõe Veevärk omab vee erikasutusluba Keskkonnalubade infosüsteemi registreerimisnumbriga (KLIS nr) L.VV.TM-187169.

Luba kehtib 20.06.2008 kuni 19.06.2013 ja käsitleb Luunja aleviku ja Kakumetsa küla Ratsu tee elurajooni jaoks põhjaveevõttu Kesk-Devoni põhjaveekogumist üle 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimist suublasse. Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt: Keskuse uuest puurkaevust katastri numbriga 7282 kogusega 48000 m3/aastas ning Ratsu tee 2 puurkaevust katastri numbriga 20866 kogusega 6000 m3/aastas.

Vee erikasutusloaga määratletud heitvee väljalasud ja lubatud saasteainete kogused on järgmised.

Heitvee kogus ja kvaliteet

Vastavalt vee erikasutusloale on lubatud heitvett juhtida aastatel 2008-2012 Luunja aleviku biotiikidest Emajõkke järgmiste kontsentratsioonidega:

BHT7 : 15 mg/l

Heljum : 25 mg/l

KHT : 125 mg/l

Üldlämmastik : 15 mg/l

Üldfosfor : 2 mg/l

Heitvee hulk ei ole limiteeritud. Saasteained mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse: pH alla 6 ja pH üle 9.

Aastatel 2011-2013 on vee erikasutuloaga lubatud juhtida heitvett Ratsu tee 19 reoveepuhastist Kitseojja järgmiste kontsentratsioonidega:

BHT7 : 25 mg/l

Heljum : 35 mg/l

Üldfosfor : 5 mg/l

Saasteained mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse: üldlämmastik, KHT, pH alla 6 ja pH üle 9.

2.3.5.2 Kavastu küla

Kavastu küla vee-ettevõtja AS Giga omab vee erikasutusluba KLIS nr L.VV.TM-173608. Luba kehtib 14.04.2008 - 31.03.2013.

Veevõtt

Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt: Kavastu külalistemaja puurkaevust nr 1 55 000 m3/aastas s.o 13 750 m3/kvartalis.

Heitvee kogus ja kvaliteet

Vastavalt vee erikasutusloale on lubatud heitvett juhtida Kavastu küla reoveepuhastusrajatisest -s.o kahest 2 biotiigist - Emajõkke järgmiste kontsentratsioonidega:

BHT7 : 25 mg/l

Heljum : 35 mg/l

KHT : 125 mg/l

Üldlämmastik : 15 mg/l

Üldfosfor : 2 mg/l

Saasteained mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse: pH alla 6 ja pH üle 9. 19

2.3.5.3 Lohkva küla

Lohkva küla vee-ettevõtja AS Anne Soojus omab keskkonnakompleksluba KLIS nr L.KKL.TM-148737, mis kehtib alates 30.07.2007. a.

Veevõtt

Lubatud on veevõtt Anne katlamaja puurkaevust 153 600 m3/aastas, 421 m3/ööpäevas. Veeluba nõuab pidevalt tagada joogiks kasutatava vee kvaliteedi vastavus sotsiaalministri määruse nr 82 nõuetele.

Heitvee kogus ja kvaliteet

Vastavalt keskkonnakompleksloale on lubatud heitvett juhtida Anne biotiikidest Emajõkke järgmiste kontsentratsioonidega:

BHT7 : 25 mg/l

Heljum : 25 mg/l

KHT : 125 mg/l

Naftaproduktid : 10 mg/l

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse: üldlämmastik, üldfosfor ja sulfaadid.

Samuti on kompleksloas ette nähtud meetmed reoainete hulga vähendamiseks ning biotiikide puhastusvõime lakkamisel veepuhastusseadmete paigaldamine koostootmisjaama heitvee puhastamiseks.

2.3.8 Seni kehtinud Luunja valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2007-2018

Luunja valla ÜVKA aastateks 2007-2018 eesmärgid on

 Luunja aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine

 aastaks 2018 tagada kõigi ühisveevärgiga kaetavatel aladel asuvate kinnistute liitumise võimalus ühisveevärgiga

 ühisveevärgiga liitumispunktis tagada joogiveenõuetele vastav vesi aastaks 2010

 reoveekogumisaladel asuvatelt kinnistutelt reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni ning kogu reovee nõuetekohane käitlemine

 väljaspool reoveekogumisalasid tekkiva reovee nõuetekohane käitlemine

 Kabina I arenduspiirkonda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamine aastatel 2013- 2018

Nende eesmärkide täitmise kohta saab tänasel päeval öelda järgmist:

Luunja alevikus on juba rekonstrueeritud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid, sh ehtiatud uus puurkaevpumpla ning uus reoveepuhasti. Uute rauaärastusseadmete abil on täidetud ka vee vastavus joogiveenõuetele ning Luunja reoveekogumisalal reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni ja nõuetekohane käitlemine. Kakumetsa külas on AS-l Emajõe Veevärk küll luba müüa kvaliteedinõuetele mittevastavat vett aastani 2013, mil peavad Ratsu tee puurkaevpumplas hästi toimima rauaärastusseadmed. Reovett puhastatakse Luunjas ja Kakumetsas nõuetekohaselt

Kavastu külas AS Giga poolt toodetav ühisveevärgivee proov küll vastas joogiveenõuetele, kuid puurkaevuvee rauasisaldus on mitmekordselt üle normi ja puuduvad efektiivsed rauaärastusseadmed. Kavastu biotiikidest Emajõkke juhitav heitvesi vastab vee erikasutusloa tingimustele. Sellegipoolest oleks biopuhasti töökindlam alternatiiv kui biotiigid.

Veibri külas, kus kasutatakse AS Tartu Veevärgi vett ja on uued veetorustikud vastab vesi joogiveenõuetele.

Lohkva biotiikidest väljuv reovesi vastab küll veeloa nõuetele, kuid seda tänu paljukordsele lahjendusele koostootmisjaama heitveega. Tegelikku märgatavat puhastusefekti biotiikidel ei ole.

Pilka külas ei ole uuendatud ei torustikke, veetootmisjaama ega reoveepuhastussüsteemi. 21

2.3.9 Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt; Emajõe alamprojekt, Emajõe valgala piirkonna veeprojekt

Projekti üldandmed:

 Nimetus: Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt

 Euroopa Komisjoni (EK) rahastusotsuse nr: CC 2004 EE 16 CPE 007

 EK rahastamisotsuse algus: 31.03.2005 ja lõpp: 31.12.2010

 EK rahastamisotsuses toodud eelarve: 53 695 000 EUR EK-poolne abimäär: 85%

 Kaasrahastaja: KIK, AS Emajõe Veevärk (Emajõe alamprojekt), AS Põlva Vesi (Põlva alamprojekt); AS Võru Vesi (Võru alamprojekt).

 Projekti piirkond: asumid 28 linnas/vallas, mis asuvad Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Põlvamaal ja Võrumaal.

Projekti eesmärgiks oli Emajõe ja Võhandu valgalal paiknevate asumite elanikke varustada senisest rohkem ühisveevärgiga ja ühendada neid kanalisatsioonisüsteemiga (keskmiselt saavutada kuni 95% elanikkonna liitumine); vähendada veekadusid (keskmiselt saavutada kuni 5-10%); vältida puhastamata reovee sattumist pinnavette, pinnasesse ja põhjavette; vähendada infiltratsioonivee sattumist kanalisatsioonivõrku (keskmiselt saavutada kuni 10%).

Projekt jagunes kolmeks alamprojektiks:

 Emajõe alamprojekt (AS Emajõe Veevärk)

 Põlva alamprojekt (AS Põlva Veevärk).

 Võru alamprojekt (AS Võru Veevärk).

Tegevused Luunjas Emajõe alamprojekti I etapi raames:

Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekti Emajõe alamprojekti I etapi raames on Luunja alevikus 2010. a teostatud kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine, uute vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus, reoveepuhasti ning joogivee eelpuhastusjaama rajamine. 22

Luunja alevikus teostatud vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde maksumuseks kujunes pisut üle 13 mln krooni s.o 840 000 eurot. Veemajandusprojekti elluviimiseks eraldas toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, kaasrahastajateks olid SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Luunja vald. Peatöövõtjaks oli Nordecon Infra AS.

2.3.10 Kavandatavad tegevused EL struktuuritoetuste abiga

Ettevalmistused on tehtud rahataotluse esitamiseks vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks asulates, kus elab üle 50 elaniku. Luunja vallas hõlmab jätkuprojekt Luunja aleviku Uus tn pikendust ja nn Valga maja piirkonda, Kavastu ja Pilka külade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja Kabina küla ÜVK väljaehitamist. Kuna Kavastus ei kuulu vee- ja kanalisatsioonisüsteemid (puurkaev ja biotiigid) osaliselt vallale, mis seab piirangud EL struktuurivahendite taotlemisel, on vajalikud ettevõtjaga läbirääkimised nimetatud rajatiste üleandmiseks kohalikule omavalitusele.

Ettevalmistustööde käigus koostati asulate aluskaardid, teostati olemasolevate torustike ja kanalisatsioonikaevude kontrollmõõdistused ning koostati eskiisprojekt. Samuti määrati kindlaks asulate investeeringuvajadused ning koostati hinnang investeeringumahtude ja nende maksumuse kohta. Töö teostajaks oli OÜ Keskkonnaprojekt.

Kavandatavatest töödest olulisimad on puurkaevude, pumplate, veetöötlusjaamade ja reoveepuhastite rajamine, torustike ehitamine ja rekonstrueerimine.

Tööde kogumaksumuseks võib esialgsetel hinnangutel kujuneda 3,8 mln EUR. Sellest suurima mahuga on investeeringud Kabinasse, kus praegu ühisveevärk puudub.

2.3.11 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest

Luunja vallas on kinnitatud reostuskoormusega alla 2000 ie Luunja reoveekogumisala keskkonnaministri 2.07.2009 käskkirjaga nr 1080. Luunja reoveekogumisala reostuskoormus on 561 ie. ÜVK- s tehakse ettepanek Luunja reoveekogumisala laiendada, täpsustades samaaegselt reostuskoormust.

Joonis : Luunja aleviku olemasolev reoveekogumisala.

Lohkva küla nn keskkasula ja Veibri küla väike osa kuulub Tartu linna reoveekogumisalasse Reoveekogumisala on kinnitatud keskkonnaministri 2.07.2009 käskkirjaga nr 1079 Reostuskoormus üle 2000 ie. Tartu reoveekogumisala suurus on 4487 ha, koormus 123 000 ie.

Joonis : Lohkva küla piirkond, mis kuulub Tartu linna reoveekogumisalasse.

2.3.12 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest

Luunja valla ÜVKA koostamiseks aastateks 2012-2024 kasutatavad lähteandmed saab laiemalt jaotada viide valdkonda:

1. Õigusaktid:

 kohalikud, riiklikud õigusaktid ja EL direktiivid;

2. regulatsioon ja aruandlus, mis tuleneb õigusaktidest;

 vee erikasutusload, joogiveekvaliteedi kontrollikavad, keskkonnadeklaratsioonid (vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioon, saastetasu deklaratsioon jt);

 puurkaevude ja joogiveekvaliteedi analüüsitulemused;

3. riiklikud ja kohalikud valla arengut reguleerivad dokumendid

 veemajanduskavad;

 maakonnaplaneering ja maakonna arengustrateegia;

 Luunja valla üldplaneering;

 Luunja valla arengukava;

 Luunja valla olemasolev ÜVKA

 Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri;

 Luunja valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise eeskiri;

 Luunja valla planeerimis- ja ehitusmäärus.

4. Valla ÜVK osas teostatud projektid (eel-; põhi-, ja tööprojektid), teostatud tööde (ehitiste) teostusjoonised, teostatavusuuringud, ehitus-, geodeetilised, geoloogilised, veekvaliteedi ja mistahes teised uuringud, sealhulgas Emajõe valgala piirkonna veeprojekti teostatud tööde teostusjoonised.

5. Otsekontaktides Tellijaga saadud info, andmestik ja suusõnalised kommentaarid (objektide külastused, visiidid, koosolekud, nõupidamised).

Konsultant kasutas ÜVKA koostamisel kõigi eelnimetatud valdkondade informatsiooni.

Kokkuvõttes saab informatsiooni hulga ja kvaliteediga rahule jääda, töö käigus sai täpsustatud vajadusi lühi- ja pikaajaliste programmide väljatöötamiseks.

3 LUUNJA VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE

Luunja vald asub Tartu maakonna keskel ja piirneb lääneosast vahetult Tartu linnaga. Valla üldpindala on 134 km2, mis moodustab 4,4 % Tartumaa pindalast.

Alljärgneval kaardil on näidatud Luunja valla paiknemine.

Joonis 3-1. Luunja valla paiknemine

Allikas: www.regio.ee

Valla rahvaarv oli seisuga 01.06.2012.a. 3717 elanikku.

Valla haldusterritooriumil paikneb 20 küla (Kabina, Kakumetsa, Kavastu, Kikaste, Kõivu, Lohkva, Muri, Pajukurmu, Pilka, Poksi, Põvvatu, Rõõmu, Sava, Savikoja, Sirgu, Sirgumetsa, Sääsekõrva, Sääsküla, Veibri, Viira) ja Luunja alevik. Suuremateks keskusteks on Lohkva küla, Luunja alevik ja Kavastu küla.

Luunja valla kui terviku juhtimine toimub kahel tasandil – vallavolikogu ja vallavalitsus.

Luunja Vallavolikogu on 13-liikmeline ja moodustatud on 6 komisjoni:

 revisjonikomisjon,

 sotsiaalkomisjon,

 hariduskomisjon,

 planeeringu- ja keskkonnakomisjon,

 kultuuri – ja spordikomisjon,

 majanduskomisjon.

Luunja Vallavalitsus on viie liikmeline.

3.1 ELANIKKOND 3.1.1 Elanike arv ja struktuur

Tabel 3-1. Luunja valla elanike arv

Pindala 134 km² Elanikke 3717 (01.06.2012 seisuga)

Asustuse tihedus ca 27,7 in/km²

Alljärgnevas tabelis on esitatud elanike arv asulate lõikes 01. juuni 2012 seisuga.

Tabel 3-2. Elanike arv külade lõikes

Asula 1.06.2012 Osakaal

KABINA KÜLA 203 5,5%

KAKUMETSA KÜLA 162 4,4%

KAVASTU KÜLA 308 8,3%

KIKASTE KÜLA 59 1,6%

KÕIVU KÜLA 33 0,9%

LOHKVA KÜLA 1044 28,1%

LUUNJA ALEVIK 564 15,2%

MURI KÜLA 56 1,5%

PAJUKURMU KÜLA 30 0,8%

PILKA KÜLA 154 4,1%

POKSI KÜLA 18 0,5%

PÕVVATU KÜLA 96 2,6%

RÕÕMU KÜLA 92 2,5%

SAVA KÜLA 43 1,2%

SAVIKOJA KÜLA 53 1,4%

SIRGU KÜLA 137 3,7%

SIRGUMETSA KÜLA 70 1,9%

SÄÄSEKÕRVA KÜLA 36 1,0%

SÄÄSKÜLA KÜLA 36 1,0%

VEIBRI KÜLA 474 12,8%

VIIRA KÜLA 31 0,8%

KOV täpsusega 18 0,5% 3717 100,0% Allikas: www.luunja.ee

Luunja valla elanikkonna vanuselist ning soolist jaotus iseloomustab järgmine tulpdiagramm:

Tabel 3-3. Luunja valla elanikkonna vanuseline ning sooline jaotus

180 160 140 120 100 80 60 Mehed 40 Naised 20

9 4

- -

14 24 29 34 39 49 54 64 69 79 84 19 44 59 74

------

5 0

10 20 25 30 35 45 50 60 65 75 80 15 40 55 70

85 ja vanemad ja 85

Allikas: Statistikaameti andmebaas

Luunja valla rahvastikust ca 50% moodustavad mehed ning 50% naised.

3.1.2 Ettevõtlus

Luunja vallas tegutsevad ettevõtjad mitmesugustel tegevusaladel. siit leiab nii puiduga, sh. ka puitmööbli ning- majade ehitamisega tegelevad firmad, üle-eestiliselt on tuntud „Luunja kurk“, mis on Grüne Fee Eesti toodanguks, lisaks puukoolindusega tegelevad ettevõtted, majutusasutused ning teenindusasutused.

Mikro- ja väikeettevõtete elujõulisuse tõstmiseks ning noorte algatusvõime ja kogukondade võimekuse suurendamiseks on võimalik esitada projekttaotlusi Tartumaa Arendusseltsile. Ettevõtjate jaoks on loodud meede, mille raames saab taotleda toetust kohalikku ressurssi väärindavate toodete ja teenuste arendamiseks, turundustegevusteks ja klastrite käivitamiseks.

Lisaks tegutseb ka Tartu- ja Jõgevamaa mentorklubi, mille eesmärk on pakkuda väikeettevõtjatele võimalust suhelda ja jagada kogemusi kogenud ettevõtjate/praktikutega. Lisaks uutele teadmistele ja kasulikele nõuannetele annab mentorklubis osalemine võimaluse mentiidel omavahel kogemusi vahetada ja uusi kontakte luua.

3.1.3 Vaatamisväärsused

Ajalooliselt on Luunja vallas asunud ning tegutsenud mitmed mõisad, milledest suurimad olid Luunja ja Kavastu mõisad. Seetõttu on kahtlemata olulisimateks vaatamisväärsusteks kunagiste mõisatest tänasenid säilinud ehitised ning pargid.

Tuntumateks vaatamisväärsusteks on:

 Kantsi kindlus ja kõrts

 Luunja mõisapark

 Kavastu mõisapark

 Roosiaed

 Luunja mõisa aednikumaja

 Luunja mõisa viinaköök

 Luunja ja Kavastu alleed

Luunja vallas asuvad ka mitmed mälestusmärgid, nagu näiteks Soomepoiste mälestuskivi, Kavastu kohtukivi ja lastelaulupeo mälestuskivi.

Üheks pärandkultuuri objektiks Luunja vallas on pelgupaik Pähklisaarel, millega on seotud ka üks kohalik pärimus.

3.2 VALLA EELARVE

2012.aasta planeeritav tulu eelarvemaht on 2 713 385 € ja eelarvekulud on planeeritud suuruses 2 682 127 € (Luunja Vallavolikogu 23.02.2012.a. määrus nr. 8).

Valla eelarvetuludest ca 65% on planeeritud laekumisi maksutuludest. Teiseks oluliseks allikaks on mittesihtotstarbelised toetused, mis moodustavad ca 24%.

Üks suurimaid ja olulisemaid kuluartikleid vallas moodustavad kulud haridusele (ca 56%), lisaks moodustavad olulise osa ka kulutused vabale ajale ja kultuurile (ca 12%) ja üldistele valitsussektori teenustele ja sotsiaalsele kaitsele (kummalegi ca 9%).

3.3 LUUNJA VALLA VEEOPERAATORID Luunja vallas on ühisveevärgi ja – kanalsiatsiooniga hõlmatud mitmed asulad. Luunja vallale on, võrreldes teiste omavalitsustega, iseloomulik vee-operaatorite paljusus. Vee-operaatorite paljususe on paljuski tinginud ajalooliselt väljakujunenud varaline seotus, samuti elluviidud investeeringute programmist johtuvalt.

ÜVK teenusega on hõlmatud järgmised asulad (sulgudes veeoperaator):

 Luunja alevik ja Kakumetsa küla – AS Emajõe Veevärk

 Kavastu küla – AS Giga

 Pilka küla – hetkel elanike ühistu, perspektiivis AS Emajõe Veevärk

 Veibri küla – AS Tartu Veevärk

 Lohkva küla – AS Anne Soojus/AS Tartu Veevärk

4 LUUNJA VALLA KESKKONNASEISUND

4.1 ASUKOHT JA LÜHIKIRJELDUS. PINNAVORMID, HÜDROGEOLOOGIA

Luunja vald asub Tartu maakonna idaosas, Emajõe ürgoru vasemal kaldal, ulatudes Tartu linnast ligi 30 km ida suunas Emajõe Suursoo aladeni. Valla üldpindala on 134 km2, mis moodustab 4,4 % Tartumaa pindalast.

Vald piirneb põhjas Tartu vallaga ja läänes vahetult Tartu linnaga, lõunapiiriks Haaslava ja Mäksa vallaga on Emajõgi, idas kulgeb piir mööda Emajõe Suursood taas Vara vallaga ja Koosa järvega.

Valda läbib Tartu–Räpina–Värska maantee, millega külgneb ka administratiivkeskus Luunja alevik. Luunja alevikust maakonnakeskusse Tartusse on ligikaudu 8 km.

4.1.1 Valla piirkonnad Valla haldusterritooriumil paikneb 20 küla (Kabina, Kakumetsa, Kavastu, Kikaste, Kõivu, Lohkva, Muri, Pajukurmu, Pilka, Poksi, Põvvatu, Rõõmu, Sava, Savikoja, Sirgu, Sirgumetsa, Sääsekõrva, Sääsküla, Veibri, Viira) ja Luunja alevik, milles kokku elas 01.06.2012 seisuga 3717 elanikku, mis on 2,5% Tartumaa elanikest. Valla rahvaarv on jõudsalt kasvav alates 2005 aastast..

Suurima elanike arvuga on Lohkva küla (1044), Luunja alevik (562), Veibri küla (472) ja Kavastu küla (309). Valda iseloomustabki nende nelja suurema keskuse olemasolu, kus elab ligi 2/3 valla inimestest ja kus on teistest piirkondadest enam arenenud majanduslik ja sotsiaalne infrastruktuur. Tiheasustusega alad on veel Kabina küla ja selle kõrval asuvad aiandusühistud “Kelluke”, “Laine”, “Kuuseke”, “Kajakas”, “Metsa”, “Roos”, “Voshod”, “Soosaare”.

4.1.2 Maastik, pinnavormid Pinnavormilt on maa valdavalt tasane v.a. Emajõe ürgoru lähedusse jäävad alad.

Mullastik on üldiselt viljakas; niiskemad alad on metsade all. Põllumaa moodustab ligikaudu 50 % pindalast.

Maavaradest leidub kruusa (Kabina karjäär) ja turvast (Laukasoo, Möllatsi raba ning Emajõe Suursoo).

Ca 30 % territooriumist on metsa all, millest suuremal osal ei kasva eriti kõrge väärtusega puit. Linna lähitsooni riigimetsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse.

Suure atraktiivse väärtuse ja majandusliku potentsiaaliga on terves ulatuses laevatatav veetee – Suur Emajõgi. Teisteks suuremateks veekogudeks on Kitseoja, Jürisoo peakraav ja Laukasoo peakraav.

4.1.3 Geoloogia, hüdrogeoloogia Luunja alevik asub Kagu-Eesti lavamaal, piirneb lõunas Emajõe ürgoru vasakpoolse veeruga. Aluskorra moodustavad valdavalt pürokseen- ja amfiboolgneiss. Valla edela- ja lõunaosas (põhja suunas kuni Rõõmu külani ja läänesuunas kuni Sääsekõrva külani) moodustab pealiskorra keskdevoni Kesk-Devoni ladestiku Kernavė kihistu (geoloogiline indeks D2kr).

Pinnakate on valla lõuna-, lääne- ja keskosas ligikaudu 5 m paks.

Eesti Geoloogiakeskuse koostatud reostuskaitstuse kaardi põhjal on põhjavesi keskmiselt kaitstud enamikul valla territooriumist. Kaitstud alad asuvad Laukasoo peakraavi ümbruses ja Lohkva külas. Kaitsmata on väike ala Muri külas Sostovi (Jürivälja) kinnistu ümbruses. Nõrgalt kaitstud on Luunja asula ja selle ümbrus, alad Muri külas ja osa Pajukurmu ja Kavastu külast. Kavastu küla kompaktse asustusega ala asub keskmiselt ja hästi kaitstud põhjavee alal.

Luunja vallas on veeallikana kasutusel kvaternaari veekompleksi (Q), keskdevoni veekompleksi (D2)(nn Tartu) ja kesk-alamdevoni veekompleksi (D2-1)(nn Pärnu) veekihid.

4.2 PINNAVEEKOGUD

Luunja vallas asuvad osaliselt või kogu ulatuses Emajõgi, Kitseoja, Jürisoo peakraav, Lodu peakraav ja Laukasoo peakraav. Emajõgi on oluline kalade kude- ja rändetee. Jõgi on kogu ulatuses laevatatav.

Vastavalt kehtivale Veeseaduse muutmise seadusele on reoveepuhasti suublana reostustundlikud kõik Eesti vooluveekogud.

4.3 LOODUSKAITSE Luunja vallas asuvad Natura 2000 võrgustiku – linnualade ja loodusalade nimekirjas järgmised loodusalad: Pähklisaare loodusala, Emajõe Suursoo loodusala ning Emajõe Suursoo

33 ja Piirissaare linnuala. Kaitsealad on: Pähklisaare maastikukaitseala, Peipsiveere looduskaitseala.

Vallas asuvad looduskaitseobjektid on Emajõe Suursoo looduskaitseala, Kavastu park ja allee, Luunja Laukasoo maastikukaitseala, Luunja park ja allee. Emajõe Suursoo maastikukaitseala kuulub rahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk Ramsari alade hulka.

Kaitstavad üksikobjektid on Hantsi kadakas (Kõivu küla, Ansi talu aias), Kavastu kohtukivi (Kavastu küla, Luunja - Kavastu - Koosa mnt ääres), Kavastu suurkivi (suurkivi rahn, Kikaste küla, Suurekivi).

Püsielupaigad:

Pilka – valge toonekure

Kavastu – valge toonekure

Kakumetsa – valge toonekure

Lohkva – valge toonekure

Emajões elavad kaitse all olevad kalaliigid:

II kategooria:

Tõugjas (Aspius aspius)

III kategooria:

Vingerjas (Misgurnus fossilis)

Hink (Cobitis taenia)

Võldas (Cottus gobio)

Emajõe-Suursoo looduskaitseala põhiväärtuseks on märgade elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik. Kaitseala asub Tartu maakonnas Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel. Maastikukaitseala keskus — ühtlasi Emajõe-Suursoo looduskeskus — asub Tartust umbes 25 km kaugusel Emajõe vasakul kaldal Kavastu külas.

2006. aastast on Emajõe-Suursoo LKA Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni koosseisus.

4.4 MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE Maavarad

Maavaradest leidub Luunja vallas olulisel määral turvast (Laukasoo, Möllatsi raba ning Emajõe Suursoo), samuti kruusa (Kabina karjäär), liiva.

Maavarade kaevandamine

Kruusamaardlad

Kabina kruusamaardla pindalaga 11,46 ha. Kaevandusloa omanik on OÜ Luunja HMT.

Turbamaardlad

Laukasoo turbamaardla pindalaga 1071,38 ha. Kaevandusloa omanik on OÜ Lauka Turvas.

Möllatsi turbamaardla paikneb Luunja ja Tartu valdade territooriumil.

Maardla pindala on 440,32 ha, sellest Luunja vallas asub 0,6 km2, s.o 13%. Kaevandusloa omanik on AS Tartu Jõujaam.

4.5 JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmehoolduse arengusuunad on riiklikul tasandil määratud Eesti keskkonnastrateegiaga, strateegial põhineva keskkonnategevuskavaga ning üleriigilise jäätmekavaga, Luunja valla tasandil Tartu maakonna jäätmekavaga ja Luunja valla koostatud jäätmekavaga.

Jäätmemajanduse olulised regulatsioonid ja perspektiivid on järgmised:

 Tingimused on seatud Luunja valla jäätmekavas

 Jäätmekäitluskavad kooskõlastatakse maakonna keskkonnateenistusega.

 Kohaliku omavalitsuse või keskkonnateenistuse nõudmisel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

 Arendusprojektide koostamisel tuleb teha võimalike riskide analüüs, juhul kui kohalik omavalitsus seda nõuab.

 Olmejäätmete valdaja on kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma.

 Ohtlikud jäätmed kogutakse ohtlike jäätmete konteinerisse Luunja aleviku jäätmejaama koosseisus, Tartu keskkonnajaamadesse või 2 korda aastas vallavalitsuse korraldatud kogumisringide käigus.

 Ehitusjäätmete ja suuremõõtmeliste jäätmete veoks tuleb sõlmida otsekokkulepe jäätmetekitaja ja jäätmekäitlusfirma vahel, kes varustab tellija konteineriga ja veab jäätmed ära.

 Enama kui 12 korteriga elamu elanikud peavad jäätmeid liigiti koguma.

4.6 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD Luunja vallas puudub otseselt märkimisväärselt keskkonda saastav tegevus ja tööstus. Põllumajanduse mõju võib lugeda väheoluliseks.

Suurema reostuskoormusega reoveepuhastid on Lohkva reovett puhastavad Anne biotiigid, Kavastu biotiigid ja Luunja reoveepuhasti. Nii Anne kui Kavastu biotiigid võivad lähiajal vajada renoveerimist ning ootavad planeeritud reoveepuhastite ehitamist. Anne biotiigid on keskkonnaohtlik objekt Luunja vallas, sest võib perspektiivis hakata mõju avaldama samal jõe kaldal paiknevale Anne veehaarde koosseisu kuuluva Ihaste veehaarde madalamatele – Ülem-Keskdevoni (Tartu veekiht) puurkaevudele. Ülejäänud asulates võib ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni mõju keskkonnale lugeda väheoluliseks.

5 LUUNJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI HETKESEISUND 5.1 VEEVARUSTUSPIIRKONNAD

Nagu ka järgnevates osades lähemalt kirjeldame, hõlmab Luunja valla tänane ühisveevarustuspiirkond Luunja alevikku ja sellega külgnevast Kakumetsa küla ning veel Kavastu, Pilka, Veibri ja Lohkva külasid.

Luunja alevik ja Kakumetsa küla

Luunja alevikus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud enamus hoonestatud aladest . Liitunud on üle 500 elaniku 560-st. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon puuduvad Uue tänava arendatavas elamupiirkonnas ning nn Valga majani viiva Talli teel. Lähiaastatel kavatseb vald välja ehitada ÜVK torustikud ka nn Uue tänava pikenduse piirkonnas ja mööda Talli teed Valga majani.

Luunja aleviku ühisveevarustussüsteemi veehaardeks on Luunja uus puurkaev (kat nr 7282). Puurkaev pumpab vett Kesk-Devoni veekompleksist ja selle sügavus on 150 m.

Kakumetsa külas on ühisveevärgiga liitunud peaaegu kõik Ratsu ja Kaariku tee 154 elanikku.

Vett toodab Ratsu tee 2 asuv puurkaevpumpla (kat nr 20866) Kesk-Devoni veekompleksist. Puurkaevu sügavus on 135 m.

Kavastu küla

Kavastu külas on ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 83% elanikkonnast, ca 265 inimest küla 319-st elanikust. Vee-ettevõtja AS Giga ei näe 2012. a ette ÜVK-ga kaetud piirkonna laienemist. Küla põhjaosas asuvad üksikuid individuaalelamuid ei ole plaanis ÜVK-ga

ühendada. Vett toodab Kavastu külalistemaja puurkaev kat.nr 8805 Kesk-Devoni veekompleksist. Puurkaevu sügavus on 60 m.

Teadaolevat infot vee- (ja kanalisatsiooni-)võrkude pikkustest, läbimõõtudest ja seisundist, samuti pumplatest käsitleme lähemalt valdkondi puudutavates peatükkides ja osades

Lohkva küla

Lohkva külas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud peaaegu kõik hoonestatud alad. Liitunud on üle 995 elaniku 1019-st. ÜVK teenust pakuvad AS Anne Soojus Aiandi tee, Puupilli tee ning Ridaküla elamupiirkondades ning AS Tartu Veevärk Salu tee elamurajoonis.

Lohkva küla ühisveevarustussüsteemi veehaardeks on AS Anne Soojuse hallatav Lohkva puurkaev, katastri numbriga 16630, passi nr 6892, on rajatud 2002. a. Puurkaevu sügavus on 134 m ning see on rajatud Keskdevoni veekompleksi Pärnu veekihti.

Pilka küla

Kogu Pilka veevarustus on koondunud küla keskele mõne tänava ümber (vt foto Pilka keskus, kus paikneb põhiosa ÜVK torustikust).

Pilka küla ühisveevarustussüsteemi veehaardeks on üheastmeline puurkaev, katastri nr 7254. Puurkaev on rajatud 1965. aastal, sügavus on 80 m ja kaev paikneb Keskdevoni veekompleksi Tartu veekihis. Eelnimetatud puurkaev varustab veega 12 krt korterelamut, 6 krt ridaelamut, kolme ühepereelamut, 3 krt ridaelamut ja paari väiksemat ettevõtet. Puurkaev kuulub vallale, kuid haldavad seda veetarbijad. Biotiigid painevad reformimata riigimaal, mida vald on taotlemas munitsipaalomandisse.

Veibri küla

Veibri külas on ühisveevõrguga kaetud suurem osa elamupiirkondadest. Ühisveevärgiteenust osutab täielikult AS Tartu Veevärk, aga see ettevõte ei ole määratud valla poolt vee-etevõtjaks ühisveeväergi- ja kanalisatsiooni seaduse mõistes. Nimetatud asjaolu on takistuseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tarbimisel/osutamisel ja arendusmeetmete kavandamisel tegevuspiirkonnas. Teenust osutab AS Tartu Veevärk Luunja valla ja Tartu linna poolt sõlmitud halduslepingu alusel.

5.2 VEETARBIJAD, -VARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK 5.2.1 Veetarbijad ja teenusega varustatus Nagu eelnevas osas kirjeldatud, on Luunja vallas ühisveevärk ja –kanalisatsioon seotud Luunja aleviku ning Kakumetsa, Kavastu, Veibri, Lohkva, Pilka küladega.

Luunja alevikus on põhilisteks veetarbijateks elanikud ning ettevõtted, kellest suurimad veetarbijad on Luunja lasteaed Midrimaa, Luunja Keskkool ja hobusetall. Ülejäänud asutused-ettevõtted on väiksema veetarbimisega.

Ligikaudu 500 elaniku ööpäevane veetarbimine oli aastal 2011. a ligikaudu 33 m3/d, mis moodustab 65 l/ elaniku kohta, juriidiliste isikute tarbimine moodustab ligikaudu 10 m3/d. Aastaks 2012 prognoosib AS Emajõe Veevärk elanike veetarbimise kasvu Luunja alevikus ja Kakumetsa külas kokku 25% võrra, s.o 4070 m3/a.

Kakumetsa külas on põhilisteks ühisveevärgi veetarbijateks peaaegu kõik Ratsu- ja Kaariku tee elamuala 154 elanikku, kes tarbisid aastal 2011 ligikaudu 10 m3/d, s.o 65 l elaniku kohta.

Kavastu küla suuremateks veetarbijateks on 265 elanikku 319-st, kes 2011. a tarbisid 5178 m3 vett, s.o 61% kogu veetarbimisest ning puittoodete tootja AS Palmako, kes tarbis 2625 m3 vett. Elanikest ei ole ÜVK.ga liitunud hõredalt asuvad hooned küla äärtes.

Teised olulised tarbijad on OÜ Conectra, Kavastu külalistemaja ja Kavastu lasteaed-algkool. Kokku tarbiti 8542 m3 vett. Müümata veekogus moodustas 2011. aastal 0,8%. Vee-ettevõtja AS Giga prognoosib aastaks 2012 ettevõtete veetarbimise kasvu 36 m3 võrra.

Keskmine ööpäevane veetarbimine oli Kavastu külas aastal 2011. a 23,4 m3/d, sh. elanike tarbimine ligikaudu 14,2 m3/d. Ühe elaniku kohta tuleb keskmiseks ööpäevaseks veetarbimiseks 54 l.

Lohkva küla suuremateks ühisveevärgivee tarbijateks on 1000 elanikku 1019-st, kes 2011. a tarbisid 22 444 m3 vett, s.o 71,4% kogu tarbitud veest. Juriidiliste isikute veetarbimine oli 8990 m3, millest 56% tarbisid puidutoodete tootja Tarmeko ja liiva, kruusa tootja AS Telver. Keskmine ööpäevane veetarbimine oli Lohkva külas aastal 2011. a 81,2 m3/d, sh. elanike tarbimine ligikaudu 61,5 m3/d. Ühe elaniku kohta tuleb keskmiseks ööpäevaseks veetarbimiseks 60,3 l. AS Anne Soojus ühisveevärgi vett tarbivad 6 korterelamu ja 8 individuaalelamu elanukid Aiandi teel ning Puupilli tee (3 korterelamut) ja Ridaküla ning Keldriaugu tee elamupiirkond.

Lisaks tarbisid AS Anne Soojus koostootmisjaam ja katlamaja 133 526 m3 vett aastas.

Müümata vett kokku oli 2011.a vaid 0,6%.

Pilka küla ühisveevärgivee tarbijateks on 12 krt korterelamu, 6 krt ridaelamu, kolme ühepereelamu, 3 krt ridaelamu elanikud, seega hinnanguliselt kokku ca 80 elanikku, ja paar väiksemat ettevõtet. Kuna puudub veeluba ning puurkaevu haldavad tarbijad, siis täpne info väljapumbatud ja tarbitud vee hulga kohta puudub. Võib arvata, et see palju ei ületa Luunja valla elanike tavalist veetarbimishulka 60-65 m3/d.

Veibri küla suuremateks ühisveevärgivee tarbijateks on ca 430 elanikku 474 –st. Teenust osutab AS Tartu Veevärk Luunja vallaga sõlmitud halduslepingu alusel. Kuna AS Tartu Veevärk ei pea Veibri külas eraldi ervestust tarbitud vee hulga kohta, siis andmed puuduvad.

Võib arvata, et see palju ei ületa Luunja valla elanike tavalist veetarbimishulka 60-65 m3/d.

Alljärgneval kaardil on näidatud AS Tartu Veevärgi teenindatav piirkond halduslepingu alusel.

5.2.2 Veevarud ja erikasutusloaga lubatud veevõtt

Luunja valla veevarud Luunja vallas ei ole määratud ega kinnitatud põhjaveevarusid (vastavalt Veeseaduse ptk.2 §12/4 tootlikkus < 500 m³/d).

Luunja vallas on veeallikana kasutusel kvaternaari (Q), keskdevoni (D2 Tartu), Kesk- Alamdevoni (Pärnu) veekihid. Kvaternaari kihist võetakse hajaasustuspiirkondades vett salvkaevude ja üksikute madalate puurkaevude kaudu. Kvaternaari veekiht on esindatud peamiselt pinnaseveena, mis on maapinnast esimese alalise veekihi surveta põhjavesi. Kvaternaari veekiht toitub sademetest. Probleemiks on veekihi kõrge nitraatioonide sisaldus ja suur mikrobioloogiline reostus ning kaevude kuivamine põuaperioodil.

Ühisveevärgiga kaetud Luunja asulates: Luunja alevikus ja Kakumetsa külas kasutataks veeallikana Kesk-Alamdevoni veekompleksi põhjavett. Kavastu küla, Pilka küla, Lohkva külas pumbatakse vett keskdevoni veekompleksist. Jälgida tuleb Keskkonnaameti poolt väljastatud vee erikasutuslubade nõudeid.

Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt Vee erikasutusload Luunja valla asulate varustamiseks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on kirjeldatud punktis 2.3.7.1

5.2.3 Ülevaade Luunja valla veekasutusest Detailsema ülevaate veevõtu ja –tarbimise seisust annavad järgnevatel lehekülgedel asuvad tabelid. Vastavalt saadud andmetele ulatub ühisveevärgi veetarbimine elaniku kohta vallas enamasti ca 54 – 66 l/ni ööpäevas (l/d).

Kirjeldame veebilanssi alates aastast 2011 ja prognoosime näitajaid kuni ÜVKA perioodi lõpuni: aastani 2024.

Iseloomustamaks veel järgnevatel lehekülgedel paiknevaid tabeleid, tuleb märkida, et veetarbimine vallas juriidiliste isikute osas tänasel muutumatul kujul ei ole ilmselt tõenäoline ning Konsultant lähtub veetarbimise minimaalsest kasvust ettevõtete osas.

Peamisteks eeldusteks loeme, et elanike arv enamikus asumites säilib üldjoontes stabiilsena ning ei lange. Elanike ühiktarbimine kasvab tänaselt madalalt tasemelt aastaks 2024: 84 l-ni/el ööpäevas. Müümata veekoguse protsent ei peaks tõusma üheski uute ÜVK süsteemidega

42 asulas üle 5-10%. Lekete hulk sõltub toruühenduste hulgast ja rõhust ning kuna veevõrgud ei ole väga pikad ja rõhud väga suured, siis ei tohiks suurt lekkevee hulka tekkida.

Ühisveevärgiteenuseid kasutavate elanikest tarbijate varustatuse astme prognoosime järkjärgult Luunjas, Lohkvas ja Veibris 100%-ni, teistes asumites (külades) jätame aga tänasele tasemele, sest puudub konkreetne perspektiiv uusarendusteks ja ka hajaasutuspiirkondade katmiseks veevarustusteenusega.

Tabel 5-1. Luunja asulate veevarustusbilansid

Tabel 4.1 Luunja aleviku veevarustusbilanss aastatel 2011-2024

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Elanike arv 562 562 564 566 568 570 572 574 576 578 580 580 580 580

Ühisveevärgiga 500 515 535 550 560 562 564 566 568 570 572 572 572 572 liitunud elanike ligikaudne arv

Elanike 65 66 67 69 70 72 73 75 76 78 80 81 83 84 ühiktarbimine, l/in/d

Müümata 3 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 veekogus, %

Müümata 1,5 4,9 5,1 5,3 5,5 5,6 5,7 5,8 5,9 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 veekogus, m3/d

Väljapumpamine, 49,8 54,3 56,4 58,7 60,1 61,5 62,2 63,6 64,4 65,8 67,3 67,9 69,2 70,0 m3/d

Tarbimine 48,3 49,4 51,2 53,4 54,6 55,9 56,6 57,9 58,6 59,9 61,2 61,7 62,9 63,6 (müük), m3/d

Elanike tarbimine 32,9 34,0 35,8 38,0 39,2 40,5 41,2 42,5 43,2 44,5 45,8 46,3 47,5 48,0 m3/d

Juriidiliste isikute 15,4 15,4 15,4 15,4 15,4 15,4 15,4 15,4 15,4 15,4 15,4 15,4 15,4 15,6 tarbimine, m3/d

Tabel 4.2 Kakumetsa küla veevarustusbilanss aastatel 2010-2024

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Elanike arv 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154

Ühisveevärgiga 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 liitunud elanike ligikaudne arv

Elanike 65 66 67 68 69 70 72 73 75 76 78 80 82 84 ühiktarbimine, l/in/d

Müümata 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 veekogus, %

Müümata 0,5 0,5 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,7 0,7 veekogus, m3/d

Väljapumpamine, 10,7 10,9 11,0 11,2 11,3 11,7 11,8 12,2 12,3 12,6 13,0 13,3 13,6 m3/d

Tarbimine, m3/d 10 10,2 10,3 10,5 10,6 10,8 11,1 11,2 11,6 11,7 12,0 12,3 12,6 12,9

Elanike tarbimine 10 10,2 10,3 10,5 10,6 10,8 11,1 11,2 11,6 11,7 12,0 12,3 12,6 12,9 m3/d

Juriidiliste isikute 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 tarbimine, m3/d

Tabel 4.3 Kavastu küla veevarustusbilanss aastatel 2010-2024

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Elanike arv 319 319 319

Ühisveevärgiga 265 265 265 265 265 265 265 265 265 265 265 265 265 265 liitunud elanike ligikaudne arv

Elanike 54 54 56 59 62 64 65 68 71 74 77 80 83 84 ühiktarbimine, l/in/d

Müümata 0,8 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 veekogus, %

Müümata 0,2 1,2 1,3 1,3 1,3 1,4 1,4 1,4 1,5 1,5 1,6 1,6 1,6 1,7 veekogus, m3/d

Väljapumpamine, 23,6 24,6 25,3 26,1 27,0 27,5 27,8 28,7 29,5 30,3 31,2 32,0 32,8 33,1 m3/d

Võrkuandmine, 23,6 24,6 25,3 26,1 27,0 27,5 27,8 28,7 29,5 30,3 31,2 32,0 32,8 33,1 m3/d

Tarbimine, m3/d 23,4 23,4 24,0 24,8 25,6 26,2 26,4 27,2 28,0 28,8 29,6 30,4 31,2 31,5

Elanike tarbimine 14,2 14,2 14,8 15,6 16,4 17,0 17,2 18,0 18,8 19,6 20,4 21,2 22,0 22,3 m3/d

Juriidiliste isikute 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 tarbimine, m3/d

Tabel 4.4 Lohkva küla veevarustusbilanss aastatel 2010-2024

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Elanike arv 1040 1040 1060 1080 1100 1120 1140 1160 1180 1200 1220 1240 1260 1300

Ühisveevärgiga 1019 1019 1039 1059 1079 1099 1119 1139 1159 1179 1199 1219 1239 1300 liitunud elanike ligikaudne arv

Elanike ühik- 60 62 64 66 68 70 72 74 76 78 80 82 84 84 tarbimine, l/in/d

Kogu tarbimine 452 sh koostootmisjaam

Müümata 0,6 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 veekogus, % (arvestatud küla tarbijatega, v.a tööstus

Müümata 2,8 4,6 4,8 5,0 5,2 5,3 5,5 5,7 5,9 6,1 6,3 6,6 6,8 7,0 veekogus, m3/d

Väljapumpamine, 454,8 m3/d

Võrkuandmine, 86,1 92,4 95,9 99,5 103,1 106,9 110,7 114,6 118,6 122,7 126,9 131,1 135,4 140,8 m3/d (arvestatud küla tarbijatega, v.a tööstus)

Kogu tarbimine 86,6 87,8 91,1 94,5 98,0 101,5 105,2 108,9 112,7 116,6 120,5 124,6 128,7 133,8 m3/d

Elanike tarbimine 61,5 63,2 66,5 69,9 73,4 76,9 80,6 84,3 88,1 92,0 95,9 100,0 104,1 109,2

47 m3/d

Juriidiliste isikute 24,6 24,6 24,6 24,6 24,6 24,6 24,6 24,6 24,6 24,6 24,6 24,6 24,6 24,6 tarbimine, m3/d

Tabel 4.5 Pilka küla veevarustusbilanss aastatel 2010-2024

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Elanike arv 155 155 155 155 155 155 155 155 155 155 155 155 155 155

Ühisveevärgiga 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 liitunud elanike ligikaudne arv

Elanike ühik- 65 66 68 70 72 74 76 78 79 80 81 82 83 84 tarbimine, l/in/d

Müümata 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 veekogus, %

Müümata 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,4 veekogus, m3/d

Väljapumpamine, 5,5 5,6 5,7 5,9 6,1 6,2 6,4 6,6 6,7 6,7 6,8 6,9 7,0 7,1 m3/d

Võrkuandmine, 5,5 5,6 5,7 5,9 6,1 6,2 6,4 6,6 6,7 6,7 6,8 6,9 7,0 7,1 m3/d

Tarbimine, m3/d 5,2 5,3 5,4 5,6 5,8 5,9 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,6 6,7

Elanike tarbimine 5,2 5,3 5,4 5,6 5,8 5,9 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,6 6,7 m3/d

Juriidiliste isikute tarbimine, m3/d

Tabel 4.6 Kabina küla veevarustusbilanss aastatel 2010-2024

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Püsielanike arv 203 203 203 203 203 203 203 203 210 220 240 260 280 300

Ühisveevärgiga 70 70 70 70 70 70 70 70 77 87 107 127 147 167 liitunud elanike ligikaudne arv

Elanike 65 66 68 70 72 74 76 78 79 80 81 82 83 84 ühiktarbimine, l/in/d

Müümata 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 veekogus, %

Müümata 0,2 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 veekogus, m3/d

Väljapumpamine, 4,8 4,9 5,0 5,1 5,3 5,4 5,6 5,7 6,4 7,3 9,1 10,9 12,8 14,7 m3/d

Omatarve, m3/d

Võrkuandmine, m3/d

Tarbimine, m3/d 4,6 4,6 4,8 4,9 5,0 5,2 5,3 5,5 6,1 7,0 8,7 10,4 12,2 14,0

Elanike tarbimine 4,6 4,6 4,8 4,9 5,0 5,2 5,3 5,5 6,1 7,0 8,7 10,4 12,2 14,0 m3/d

Juriidiliste isikute 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 tarbimine, m3/d

5.3 LUUNJA ALEVIKU NING KAKUMETSA KÜLA PUURKAEVUD JA VEEHAARDERAJATISED Tänasel päeval katab Luunja aleviku veevajadust Uue tn ääres asuv Luunja uus puurkaev. Kakumetsa küla jaoks pumbatakse vett Ratsu tee 2 asuvast puurkaevust. Kavastu küla saab vett Kavastu külalistemaja puurkaevust.

5.3.1 Luunja uue puurkaevu, veehaarde- ja pumplarajatiste ülevaade Luunja puurkaevpumpla ja veetöötlusjaam

Luunja (Keskuse) puurkaevpumpla on rajatud Kesk-Devoni veekompleksi, katastri nr 7282, sügavus on 150 m. Puurkaev on rajatud 1990. a. Puurkaev (puurkaevu pealisehitis) asub veetöötlusjaamast eraldi ning on väga heas seisukorras.

Puurkaevu ja veetöötlusjaama territoorium on ümbritsetud aiaga ja tagatud on sanitaarkaitseala: 30 m (vt allolev foto).

Foto 5-1. Luunja puurkaevpumpla välisilme. Sanitaarkaitseala on piiratud piirdeaiaga. 50

Luunja puurkaevpumpla on on üheastmeline ning veetootmiskompleks koosneb põhiosas:

 puurkaevust,

 hüdrofoorist,

 rauaeraldusfiltrist

Puurkaevu on paigaldatud kaks sügavveepumpa, nendest üks on reservis. Pumpade paigaldussügavus on ca 38 m.

 Kaevu suue (päis) asub tänasest pumplahoonest ca 15 m kaugusel. Hoonesse on paigutatud kõik põhilised pumplaseadmed (v.a puurkaevu päis):

 kaks paralleelset veetöötlusfiltrit rauaeralduseks;

 kompressor õhustamiseks;

 m3 hüdrofoor võrkuantava rõhu reguleerimiseks;

 rõhuandur;

 sagedusmuundur puurkaevu süvaveepumba töö reguleerimiseks.

2011.a võeti puurkaevust vett 17 634 m3.

Töödeldav vesi läbib rauaeraldusseadme ja juhitakse seejärel võrku. Rauaeraldusfiltrid on alloleval fotol.

Foto 5-2. Luunja puurkaevpumpla rauaeraldusfiltrid, tagaplaanil hüdrofoor. Kogu tootmiskompleksi juhib PLC elektri- ja automaatikablokk. Koha peal saab kuvada ka põhilisi parameetreid: läbitud vee koguseid, andmeid VTJ, pumba töö ja seisundi kohta, teated häiretest jms. Andmeedastus- ja kaugjuhtimisseadmed tänase seisuga veel puuduvad, kuid need on plaanis juurutada lähiaastate jooksul.

Filtripesu toimub puurkaevuvee baasil ja süvaveepumba rõhul ühe filtri kaupa. Filtri pesuvesi läbib ühekambrilise septiku ja immutatakse seejärel pinnasesse, kuna läheduses puudub vastuvõetavas kauguses ühiskanalisatsioon ja ka eesvool.

Lisaks põhilistele veetöötlus- ja tehnilistele seadmetele, on veetootmiskompleks varustatud sorbtsioon õhukuivatiga, mis tagab ruumis normaalse niiskusregulatsiooni.

Puurkaev ja 2010. a rajatud veetöötlusjaam asuvad eraldi hoonetes.

5.3.2 Kakumetsa puurkaevpumpla Ratsu tee 2 asuv puurkaevpumpla on rajatud Kesk-Devoni veekompleksi, katastri nr 20866, sügavus: on 135 m. Puurkaev on rajatud 2005. a. Pump on paigaldatud 35 m sügavusele.

Ratsu tee puurkaev on üheastmeline. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Pump töötab sagedusmuunduriga. Pumplasse on paigutatud ka veemõõtja ja proovivõtukraan. Pumpla paikneb uues soojustatud hoones (vt allolev foto). Veetöötlusseadmed on ettenähtud paigaldada 2012. a suvel.

Foto 5-3. Kakumetsa puurkaevpumpla hoone

5.3.3 Luunja valla puurkaevude üldtehnilised andmed

Tabel 5-2. Luunja valla puurkaevude (pk) tehnilised andmed

Jrk Luunja valla Puurkaevu Passi nr Ehitus- Vee- Sügavus Deebit Staatiline Dünaa- Tegelik Põhjavee nr puurkaev katastri nr aasta kompleks veetase miline keskmine klass* [m] [m] veetase veevõtt

3 [m] 2011 [m /h] [m3/d]

1 Luunja aleviku 7282 6180 1990 D2-1 150 23,7 8,5 21,5 209,2 II puurkaev

2 Kakumetsa 20866 160/05 2005 D2-1 135 10 9 23 155,2 II Ratsu tee puurkaev

3 Kavastu 8805 52/94 1994 D2 60 22 II külalistemaja puurkaev

4 Lohkva küla 16630 6892 2002 D2pr 135 30 20,95 454,8 I AS Anne Soojuse puurkaev

5 Pilka puurkaev 7254 1965 D2 80 *Märkus: Veeklass määratletakse Terviseameti poolt vastavalt sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded

5.3.4 Veekvaliteet Luunja aleviku ja Kakumetsa küla puurkaevudes Järgnevas tabelis esitame Luunja aleviku ja Kakumetsa küla puurkaevpumplate veekvaliteedi näitajad (näitajate vahemikud) aastatel 2010-2011.

Tabel 5-3. Luunja aleviku ja Kakumetsa küla puurkaevude veekvaliteedi analüüsitulemused (2010-2011)

Luunja PK Ratsu tee puurkaev Määrus nr 82 ja Nr Näitaja Ühik kat nr 7282, kat nr 20860, 98/83/EC. 09.12.2010

1 Värvus kraadi 0 0

2 Hägusus NTU <1 2

3 pH 6,5≤pH≤9,5 8 7,7

4 Ammoonium mg/l 0,50 0,08 0,09

5 Nitrit mg/l 0,50 <0,003 <0,003

6 Nitraat mg/l 50 <1 <1

7 Kloriidid mg/l 250 12,2 5

8 Sulfaadid mg/l 250 17,8 4,6

9 Raud µg/l 200 210* 606*

10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <0,7 <0,5

11 Fluoriidid mg/l 1,5 1 0,5

12 Mangaan µg/l 50 <10 25

13 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 393 588

20˚C

14 Naatrium mg/l 200 46,7 16,1

Boor mg/l 1,0

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0

Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0

Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 0 0

*Märkus: ülenormatiivne näitaja

Nagu tabelist nähtub, Luunja aleviku puurkaevu vees ületab rauasisaldus minimaalselt joogivee kvaliteedi nõude ning Kakumetsa puurkaevus kolmekordselt.

Vastavalt SoM 02.01.2003. a määruse nr 1 lisale 1 kuulub nii Luunja kui Kakumetsa puurkaevu vesi II kvaliteediklassi.

5.3.5 Luunja aleviku ja Kakumetsa küla joogivee kvaliteet Joogivee kvaliteedi kontrolli ja proovivõttu Luunja alevikus reguleerib tänase seisuga Luunja aleviku joogivee kontrolli kava aastateks 2010-2014.

Vastavalt nimetatud dokumendile on kohustuslik proovivõtmise koht nii tava- kui süvakontrolli jaoks Luunja lasteaia köök ning proove tuleb võtta kord aastas.

Kakumetsa joogivee kontrolli kava aastateks 2010-2013 kohustab kord aastas proovivõtmise Ratsu tee 2 puurkaevpumplast.

Alljärgnevas tabelis on kirjas 2011 ja 2012.a tehtud joogivee analüüside andmed.

Tabel 5-4. Luunja aleviku ja Kakumetsa küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused (2011-2012)

Määrus Nr 82 Luunja Luunja Kakumetsa Ratsu tee Näitaja Ühik ja lasteaed lasteaed puurkaevpumpla 98/83/EC. 13.04.2011 30.01.2012 13.04.2011

Värvus kraadi 0 0

Hägusus NTU <1 <1

pH 6,5≤pH≤9,5 8,1 7,6

Ammoonium mg/l 0,50 0,07 0,09

Raud µg/l 200 288* <20 694*

Permanganaatne mg/l O2 5,0 hapendumus

Fluoriidid mg/l 1,5

Mangaan µg/l 50

Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 392 609

20˚C 56

Antimon (Sb) µg/l 5,0 <0,3

Bensopüreen µg/l ei leitud

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 0 0 0 ml

Echerichia Coli PMÜ/100 0 0 0 ml

Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100

*Märkus: ülenormatiivne näitaja

Luunja lasteaias analüüsiti süvakontrolli käigus vett ka teiste, polüaromaatsete süsivesinike ja erinevate pestitsiidide suhtes ning mitte ühtegi neist vees ei leitud.

Nagu tabelist nähtub, on ainus ülenormatiivne näitaja 2012. a seisuga rauasisaldus Luunja lasteaiast võetud proovis 13.04.2011 ja Kakumetsa joogivees, kuid 2013. aastani on AS-l Emajõe Veevärk lubatud müüa Kakumetsas nõuetele mittevastavat, kuid tervisele ohutut vett. Luunja lasteaiast võetud järgmine proov 30.01.2012.a oli juba korras.

5.4 LUUNJA ALEVIKU VEEVÕRK JA SELLE SEISUND Luunja alevikus teostati 2010. a torustike täielik rekonstrueerimine, mille käigus paigaldati 2923 m veetorustikku. Uus veevõrk toimib väga hästi. Vanu torustikke enam ei kasutata. Kogu torustiku andmed on allolevas tabelis , summaarne veevõrgu pikkus on ca 3228 m.

Tabel 5-5. Luunja olemasolevad veetorustikud

Toru diameeter (mm) Pikkus, m Materjal Vanus (a)

De90 1779,5 PE 2

De63 719,4 PE 2

De50 228,9 PE 2

De40 74,9 PE 2

De32 305,2 PE *

De110 121 PE 2

*enne rekonstrueerimist paigaldatud torud

Uus veevõrk on rajatud tupikvõrguna. Luunja aleviku veetorustik on hüdrauliliselt ühtne, s.t ühest puurkaevust on võimalik varustada veega kogu alevit. Enamjaolt rajati uus torustik uutesse kaevikutesse, kuna vana torustiku seisund oli ebarahuldav. 940 m uut torustikku ehitati ühendamaks Pargi tn elamupiirkond esmakordselt ühisveevõrku.

Perspektiivselt lähiajal tahab vald rajada uued veetorustikud nn Uue tänava pikenduse uuselamupiirkonda ning mööda Talli teed nn Valga majan. Kaugemas perspektiivis on ettenäha uut elamuala Talli maaüksusel ja jalgpalli keskust Alevi maaüksusel. Samuti on Koolmeisti ja Kännu tee elamukrundid kavandatud liita keskasula ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.

AS Emajõe Veevärk andmetel pole Luunja alevikus suuremaid probleeme müümata veega.

Probleem on tuletõrjevee vooluhulga tagamisega. Tuletõrjevett on võimalik võtta puurkaevu hoone seina rajatud seinahüdrandist.

5.4.1 Luunja aleviku tuletõrjeveevarustus Tuletõrjevett on võimalik võtta puurkaevu hoone seina rajatud otseväljaviigusiibri ehk seinahüdrandi abil. Vooluhulk ei vasta tuletõrjevee vajaliku koguse nõuetele.

5.5 KAKUMETSA VEEVÕRK JA SELLE SEISUND Kakumetsa veevõrk on rajatud aastal 2005, nagu ka puurkaevpumpla. Paigaldatud on plastist veetorustikud: DE 63 - 1235 m, DE 50 - 20 m, DE 32 - 285 m. Torustiku seisund on väga hea, sest müümata vett ei esine.

5.5.1 Kakumetsa tuletõrjeveevarustus Kakumetsa külas on kavandatud paigaldada tulekustustusvee saamiseks kaks 50 m3 maa- alust mahutit.

5.6 KAVASTU KÜLA PUURKAEV JA VEEHAARDERAJATISED 5.6.1 Kavastu puurkaevpumpla ülevaade Kavastu küla jaoks pumbatakse vett Kavastu külalistemaja lähedal olevast puurkaevust. Puurkaev on paigutatud soojustatud šahti (vt foto).

Puurkaev on rajatud 1994. a. Puurkaevu sügavus on 60 m ja pumpab vett Kesk-Devoni veekompleksist. Puurkaevu vesi liigitub kvaliteediklassi II. Puurkaevule on kehtestatud nõuetekohane sanitaarkaitseala.

Puurkaevu veemõõdusõlm ja muud seadmed asuvad külalistemaja veemõõdusõlm- pumbajaamas, mis omakorda paikneb külalistemaja 1. korrusel.

5.6.2 Kavastu II astme pumpla ülevaade Kavastu ühisveevärgisüsteemi II astme pumpla asub külalistemaja 1. korrusel. Samal korrusel. kõrvalruumi on paigutatud ka veereservuaar, mahuga 16 m3. II astme pumpla peamised koostisosad on üks II astme pump (vt allolev foto), 2 m3 hüdrofoor aastast 1973,

59 rõhuandur ja veemõõdusõlm külla suunduvale veele. Aastal 2011 paigaldati uus veemõõtja WPH-2F DN80.

Foto 5-4. Kavastu II astme pumpla Survetõstepumba parameetrid on järgnevad:

 mark: Grundfos MOT MG 160 M B2

 võimsus: 11 kW;

5.6.3 Kavastu puurkaevu- ja joogiveekvaliteet Joogiveekvaliteedi kontrolli ja proovivõttu reguleerib Kavastu külas tänase seisuga AS Giga Kavastu küla joogivee kontrollikava aastateks 2011-2013.

Vastavalt nimetatud dokumendile on kohustuslikuks proovivõtmise kohaks külas Kavastu algkool.

Kavastu puurkaevu ja joogiveeproovide kombineeritud analüüsitulemused aastatel 2010-2011 on esitatud allolevas tabelis.

Tabel 5-6. Kavastu puurkaevu- ja joogiveekvaliteedi analüüsitulemused (2010 - 2011)

Määrus Nr Nr Näitaja Ühik 82 ja PK nr 8805 Kavastu algkool 98/83/EC.

1 Värvus kraadi <5 0

2 Hägusus NTU 0 1

3 pH 6,5≤pH≤9,5 6,91 7,1

4 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 <0,05

5 Nitrit mg/l 0,50 <0,003

6 Nitraat mg/l 50 <0,2

7 Üldkaredus mg-ekv/l

8 Kloriidid mg/l 250 <25 4,5

9 Sulfaadid mg/l 250 <1 2,7

10 Raud µg/l 200 505 130

11 Permanganaatne mg/l O2 5,0 2,1 1,6 hapendumus

12 Kuivjääk mg/l 420,0

13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,15 0,6

14 Boor mg/l 1,0

15 Mangaan µg/l 50 25,7 13

16 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 576 586

20˚C

17 Leelisus mg-ekv/l

18 Naatrium mg/l 200 7,6 8,7

19 Kaalium mg/l

20 Kaltsium mg/l

21 Magneesium mg/l 29,2

22 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100m 0 <1 0...<1 l

23 Echerichia Coli PMÜ/100m 0 <1 0...<1 l

24 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 2 0...18

Nagu tabelist nähtub, on puurkaevu vees ülenormatiivseks näitajaks (üld)raua sisaldus. Pumplas paiknevas lahtises veereservuaaris toimub mingil määral vee rauaühendite sadestamine, kuid see ei ole piisav rauaärastus.

5.7 KAVASTU VEEVÕRK JA SELLE SEISUND Kavastu veetorustikud on suures osas vanad, kuid suuri veekadusid ei esine. Torustiku üldpikkus on 900 m.

Torustiku jaotus diameetri järgi on näidatud allolevas tabelis.

Tabel 5-7. Kavastu ühisveevärgi torustik

Jrk nr Toru diameeter Pikkus, m Materjal (ja Vanus (a) (mm) omadused, PN jne)

1 80 260 plastik 13

2 25-80 640 metall 26-46

Kokku 900

Kogu veevõrgu rekonstrueerimise eelprojekt on tehtud ja esitamisel EL toeusraha taotlemiseks. Siiani väljakuulutatud EU ja KIK taotlusvooru tingimused eeldavad ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni rajatiste kuulumist 100% omavalitsusele. Kavastus kuuluvad torustikud Luunja vallale – puurkaev ja puhastusseadmed AS ´le Giga. Vallavalitsusel on plaanis sel teemal alustada läbirääkimisi vee-ettevõtjaga rajatiste üleandmiseks vallale.

5.7.1 Kavastu tuletõrjeveevarustus Tuletõrjevett saab võtta pumplahoone seina rajatud väljaviigusiibri ehk seinahüdrandi kaudu. AS Palmako tootmishoonetes Kavastus on tulekustutuseks sprinklersüsteem, mille mahutite 62 täitmine toimub ühisveevärgist. Kavastu jõesadama ja puhkeala detailplaneeringuga on ette nähtud tuletõrje veevõtukoht ka Emajõe kaldale.

5.8 LOHKVA KÜLA PUURKAEV JA VEEHAARDERAJATISED 5.8.1 Lohkva puurkaevpumpla Lohkva puurkaev, katastri numbriga 16630, passi nr 6892, on rajatud 2002. a. Puurkaevu sügavus on 134 m ning see on rajatud Keskdevoni veekompleksi Pärnu veekihti. Puurkaevu paigaldamissügavus on ca 45 m.

Pumplahoonesse on paigutatud järgmised seadmed:

 hüdrofoor,

 sagedusmuundur,

 rõhuandur,

 veearvesti.

Kogu kompleks koos seadmetega on rajatud aastal 2002 ning on heas seisundis.

Puurkaevul on olemas nõuetekohane sanitaarkaitseala, kuid see on aiaga tähistamata.

Allolevatel fotodel on näha puurkaevpumpla hoone ning veemõõdusõlm.

Foto 5-5. Lohkva puurkaevpumpla välisilme

Foto 5-6. Lohkva puurkaevu veemõõdusõlm

Pumpade mark on järgmine:

Põhipump: KSB UPA 150S-34/14 15 kW, paigaldatud 2002. a.

Varupump: KSB pump UPA 150S-34/14 15 kW, 2007. a.

Puurkaevu päis asub pumplahoones. Pumplast lähtub tarbijate juurde kaks toru ehk kaheniidiline torustik, mis suundub veetöötlusse AS Anne Soojus katlamajja (vt allolev joonis). Nimetatud toorveetorustikud on läbimõõduga De110 , materjaliks PE100 PN10.

Foto 5-7. Lohkva puurkaev. Puurkaevust katlamajas asuvasse veetöötluskompleksi lähtub kaks niiti 5.8.2 Lohkva veetöötlusseadmed Lohkva veetöötlusseadmed koosnevad nii rauaärastuskompleksist kui pöördosmoosiseadmest katlamaja tehnilise vee saamiseks.

 Aereerimine ja rauaärastus asub katlamajas alates aprillist 2004. a.

 Rauaärastussüsteem koosneb:

 eelaeratsioonimahutist, milles toimub täiendav aeratsioon,

 ühe pumbaga vahepumplast, mis pumpab aereeritud vee survefiltritesse;

 kahest paralleelselt töötavast survefiltrist;

 veereservuaaridest (2 * 8 m3);

 survetõstepumplast, mis pumpab vee küla tarbimisvõrku.

Foto 5-8. Lohkva veetöötlusjaama rauaärastusfiltrid, tagaplaanil eelaeratsioonimahuti ning paremal puhtaveemahuti ja survetõstepump

Survetõstepumpla koosneb ühest pumbast. Sagedusmuundur hoiab rõhku tarbimispiirkonnas 3,2 bar’i juures. (vt foto.Lohkva II astme pumpla II astme pump)

Veearvesti, mis arvestab müüki tarbijatele, paikneb katlamaja koridoris.

Lisaks rauaeraldusseadmetele on katlamaja veetöötluskompleks varustatud ka pöördosmoos- ja veepehmendusseadmetega, kuid taoliselt töödeldud vett kasutatakse tehnilise veena. Elanikele ja teistele Lohkva küla tarbijatele edastatakse vaid rauaeraldussüsteemi läbinud vett.

Kogu küla veevarustussüsteemil on varuühendus ka AS Tartu Veevärk veevõrgust lähtuva De200 PE torustikuga.

Lohkva küla ÜVK andmeedastussüsteemi andmeid jälgib operaator katlamajas olevast arvutist (vt allolev foto).

Foto 5-9. Lohkva küla ÜVK andmeedastussüsteemi andmed jõuavad katlamajas olevasse arvutisse.

5.8.3 Lohkva puurkaevu- ja joogiveekvaliteet Puurkaevuvee kvaliteedi kontrolli ja proovivõttu reguleerib Lohkva külas tänase seisuga AS Anne Soojuse Lohkva joogiveeallika kontrollikava aastateks 2012-2016.

Vastavalt nimetatud dokumendile tuleb proove võtta pumpla proovivõtukraanist aastal 2013 ühe korra ja aastal 2016 ühe korra. Puurkaevuvesi vastab kvaliteediklassile I.

Joogivee kontrollikava aastateks 2011-2014 kohustab proove võtma Valguse tee 4 AS Telver kontorihoonest 1 kord aastas, kusjuures 2013.a tuleb teha süvakontroll.

Lohkva puurkaevu ja joogivee kombineeritud analüüsitulemused aastatel 2010-2011 on esitatud allolevas tabelis.

Tabel 5-8. Lohkva puurkaevu- ja joogiveekvaliteedi analüüsitulemused (2009-2011)

Määrus AS Anne AS Telver AS Telver AS Telver Nr 82 ja kontor kontor kontor Nr Näitaja Ühik Soojuse PK 2010 98/83/EC 09.07.2009 05.072010 27.09.2011

1 Värvus kraadi 0 0 0 0

2 Hägusus NTU 1 <1 1 1

3 pH 6,5≤pH≤ 8 7,9 8 7,8 9,5

4 Ammoonium mg/l 0,50 0,1 <0,05 <0,05 <0,05

5 Nitrit mg/l 0,50 <0,002

6 Nitraat mg/l 50 <1

7 Üldkaredus mg- ekv/l

8 Kloriidid mg/l 250 17,5

9 Sulfaadid mg/l 250 9,5

10 Raud µg/l 200 105

11 Permanganaatne mg/l 5,0 0,8 hapendumus O2

12 Kuivjääk mg/l

13 Fluoriidid mg/l 1,5 1,6

14 Boor mg/l 1,0

15 Mangaan µg/l 50 <10

16 Elektrijuhtivus μS 2500 375 389 380 382 cm-1

20˚C

17 Leelisus mg- ekv/l

18 Naatrium mg/l 200 29,8

19 Kaalium mg/l

20 Kaltsium mg/l

21 Magneesium mg/l

22 Coli-laadsed PMÜ/ 0 0 0 0 0 bakterid 100ml

23 Echerichia Coli PMÜ/ 0 0 0 0 0 100ml

24 Kolooniate arv PMÜ/ 100 0 22oC 1ml

Nagu tabelist nähtub, on puurkaevu vees fluoriidide sisaldus minimaalselt üle normi.

5.9 LOHKVA VEEVÕRK JA SELLE SEISUND Lohkvas rekonstrueeriti 2005-2006. aastal suurem osa veetorustikest ja paigaldati üle 1220 m uusi torusid Salu tee üksikelamute arenduspiirkonna ühendamiseks veevõrguga. II etapina paigaldati samasse piirkonda 625 m plasttoru. Kõigi torustike orienteeruv pikkus on 6147 m.

Veetorustik on ühenduses AS Tartu Veevärk torustikuga, mis võimaldab sealt avarii korral vajadusel vett võtta.

Lohkva veevõrgu andmed on järgmises tabelis

Tabel 5-9. Lohkva veevõrgu andmed

Jrk nr Toru diameeter Pikkus, m Materjal Vanus (a) (mm)

1. 200 730 PN10PE Soojuse tee

2. 110 2 x 325 PN10PE Pumpla-km.

3. 110 955 PN10PE Soojuse tee

4. 110 2756 PN10PE 6

5. 63 375 PN10PE 6

6. 32 243 PN10PE 6

7. 110 438 PN10PE 6 Puupilli tee

Lisaks töötavad 30 kuni 40 aastat vanad magistraaltorud Aiandi tee 11/13, 12, 14 ja katlamajast lasteaiani.

5.9.1 Lohkva tuletõrjeveevarustus Tuletõrjeveevarustuse jaoks on rajatud magistraaltorudele 13 hüdranti.

5.10 PILKA KÜLA PUURKAEV JA VEEHAARDERAJATISED Pilka puurkaev, katastri nr 7254, on üheastmeline. Kaevul puudub pumplahoone, kaevu päis on maetud katusealuse ja kuuseokste alla (vt allolev foto).

Foto 5-10. Pilka puurkaevpumpla päis asub katusealuse ja kuuseokste all. Puurkaev on rajatud 1965. aastal, sügavus on 80 m ja kaev paikneb Keskdevoni veekompleksi Tartu veekihis.

Kogu Pilka veevarustus on koondunud küla keskele mõne tänava ümber (vt fotod).

Eelnimetatud puurkaev varustab veega 12 korteriga korterelamut, 6 krt ridaelamut, kolme ühepereelamut, ehitatavat 3 krt ridaelamut ja käivituvat puidutööstust. Puurkaev kuulub vallale, kuid haldavad seda veetarbijad.

Andmed vee kvaliteedi kohta puuduvad.

Täpsed andmed torustike materjali ja läbimõõdu kohta puuduvad. Osa veetorustikku on malmist Ø 100 mm. Töötava veetorustiku orienteeruv pikkus on ca 220 m, töötava kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 410 m.

5.11 PILKA VEEVÕRK JA SELLE SEISUND Täpsed andmed torustike materjali ja läbimõõdu kohta puuduvad. Osa veetorustikku on malmist Ø 100 mm. Töötava veetorustiku orienteeruv pikkus on ca 220 m.

Pilka küla tuletõrjeveevarustuse jaoks on olemas tuletõrjeveehoidla.

Tartumaa arengukavas ja Luunja valla arengukavas ette nähtud kogu kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise eelprojekt on tehtud ja esitamisel raha taotlemiseks. Plaanis on rekonstrueerida uue kaeviku ehitamisega 110 m veetorusid, ühiskaevikutes 402 + 193 +60 m veetorusid, sealhulgas ka majaühendused. Samuti kavandatakse uut veetöötlusjaama.

5.12 VEIBRI VEEVÕRK JA SELLE SEISUND Veibri küla vesi võetakse Tartu linna veevõrgust. Eraldi puurkaevu Veibris ei ole.

Kokku on Veibris 8466 m töötavaid veetorustikke.

Veetorustike andmed on allolevas tabelis.

Tabel 5-10. Veibri veetorustike andmed

Jrk nr Toru Pikkus, m Materjal Vanus Piirkond diameeter (a) (mm)

1 32 12 PE 7

2 40 314 PE 5-6 Aliise tee

3 63 1540 PE 5-12 Uus-Veeriku ja Siniliilia tee

4 75 23 PE 7

5 90 620 PE 6-11

6 110 5692 PE 5-9 Lillevälja tee, Aruheina tee, Jaanilille tee, Kurekella tee, Lillevälja tee põik, Nurme tee põik, Ristikheina tee, Kase, Lehise, Vahtra, Kesakanni, Koidutähe

7 160 265 PE 7

Probleemid on 2007.a rajatud Kaare tee elamupiirkonnaga, kus AS Tartu Veevärk ei ole torustikke üle võtnud seoses väidetavalt madala ehituskvaliteediga ühelt poolt ja teiselt oleks vajalik sadevee kanalisatsioon kuna sadevesi tungib heitveekanalisatsiooni suurendades oluliselt selle hulka. Probleem on lahendatav nõuetele vastava sadevee süsteemi rajamisega. Lahendus oleks ka nõuetele vastava tee rajamine, mis juhiks sadevett nn rentsli süsteemi põhimõttel kraavi, mis suubub Emajõkke.

5.12.1 Veibri tuletõrjeveevarustus Ülevaade tuletõrjehüdrantidest on allolevas tabelis.

Tabel 5-11. Veibri tuletõrjehüdrandid

Toru diameeter Vee Rajamise Asukoht Tüüp mm Number võtmine aasta

Kesakanni tee 75 Veibri k Kupp 110 562 kupul 2006

Jaanilille tee 1 (6) Veibri k Tallinn 110 1055 postil 2004

Lillevälja tee 19 Veibri k Tallinn 110 1052 postil 2004

Nurme tee 11 (13) Tallinn 90 903 postil 2000

Lillevälja tee-Aruheina tee ristmikul Tallinn 110 1053 postil 2004

Nurme tee 5 (7) Tallinn 90 902 postil 2000

Uus-Veeriku tee-Aasavälja tee Tallinn 110 1060 postil 2004

Aasavälja tee 12a Tallinn 110 1056 postil 2004

Uus-Veeriku tee 13 Tallinn 110 1059 postil 2004

Siniliilia tee 3 Tallinn 110 1057 postil 2004

Uus-Veeriku tee 10 Tallinn 110 1058 postil 2004

Aliise tee 1 Tallinn 110 1194 postil 2006

Aliise tee 15 Kupp 110 1195 kupul 2006

Veibri tee-Järvekalda tee Kupp 1251 kupul 2007

Järvekalda tee 14; 14a Kupp 1250 kupul

Veibri tee-Sooääre tee Kupp 1252 kupul 2007

Järveoja tee 6 Kupp 1253 kupul 2007

Aasavälja-Vahtramäe tee Luunja Kupp 110 Luunja uus kupul 2007

5.13 LUUNJA VALLA REOVEEBILANSS Järgnevates tabelites on antud kogu Luunja ühiskanalisatsiooniga kaetud alade (asulate) reoveebilanss, sealhulgas teenusega kaetud elanikkond nii täna kui perspektiivis ning nii elanike kui asutuste poolt kogutavad reoveehulgad.

Veibri, Lohkva, Kavastu ja Pilka külades on optimaalne ühiskanalisatsioonivõrk juba välja arendatud. Luunja alevikus plaanitakse olemasolevat ühiskanalisatsioonivõrku asula kahte äärepiirkonda laiendada. Tiheasustusega Kabina külas on uue ühiskanalisatsioonivõrgu rajamiseks eelprojekt tehtud ja rahastamistaotlus esitamisel. Hajaasustuspiirkondadesse ei ole vähemalt lähiajal otstarbekas rajada ühiskanalisatsioonivõrku, seetõttu tuleb arendamiskava käigus keskenduda olemasolevate süsteemide (kanalisatsioonivõrgud, reoveepumplad ja – puhastid) seisundile ja rekonstrueerimisvajadustele.

Tabel 5-12. Luunja asulate reoveebilansid

Tabel 15.1 Luunja aleviku reoveebilanss aastatel 2011-2024

Lühiajaline programm Pikaajaline programm

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Elanike arv 562 562 564 566 568 570 572 574 576 578 580 580 580 580

Ühiskanalisatsiooniga liitunud 500 515 535 550 560 562 564 566 568 570 572 572 572 572 elanike ligikaudne arv

Ühiskanalisatsiooniga liitunud 89,0 91,6 95,2 97,9 98,6 98,6 98,6 98,6 98,6 98,6 98,6 98,6 98,6 98,6 elanike ligikaudne %

Elanike eritarbimine, l/in/d 58 61 65 68 70 68 70 72 74 76 78 80 82 84

Infiltratsioon, % 9 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10

Infiltratsioon, m3/d 3,1 4,7 5,0 5,3 5,4 5,3 5,5 5,6 5,7 5,8 6,0 6,1 6,2 6,3

Kanalisatsiooniteenuse müük 34,1 46,5 49,9 52,5 54,3 53,3 54,6 55,9 57,1 58,4 59,7 60,9 62,0 63,1 kokku, m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 29 31,4 34,8 37,4 39,2 38,2 39,5 40,8 42,0 43,3 44,6 45,8 46,9 48,0 elanikud, m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 juriidilised isikud, m3/d

Tabel 15.2 Kakumetsa reoveebilanss aastatel 2011-2024

Lühiajaline programm Pikaajaline programm

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Elanike arv 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154

Ühiskanalisatsiooniga liitunud 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 154 elanike ligikaudne arv

Ühiskanalisatsiooniga liitunud 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100,0 elanike ligikaudne %

Elanike eritarbimine, l/in/d 63 64 66 67 69 70 72 73 75 76 78 80 82 84,0

Infiltratsioon, % 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10

Kanalisatsiooniteenuse müük 9,7 9,9 10,2 10,3 10,6 10,8 11,1 11,2 11,6 11,7 12,0 12,3 12,6 12,9 kokku, m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 9,7 9,9 10,2 10,3 10,6 10,8 11,1 11,2 11,6 11,7 12,0 12,3 12,6 12,9 elanikud, m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 juriidilised isikud, m3/d

Tabel 15.3 Kavastu reoveebilanss aastatel 2011-2024

Lühiajaline programm Pikaajaline programm

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Elanike arv 319 319 319 319 319 319 319 319 319 319 319 319 319 319

Ühiskanalisatsiooniga liitunud 265 265 265 265 265 265 265 265 265 265 265 265 265 265 elanike ligikaudne arv

Ühiskanalisatsiooniga liitunud 83 83 83 83 83 83 83 83 83 83 83 83 83 83 elanike ligikaudne %

Elanike eritarbimine, l/in/d 54 54 56 59 62 64 65 68 71 74 77 80 83 84

Infiltratsioon, % 0,8 0,8 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10

Infiltratsioon, m3/d 0,2 0,2 2,7 2,8 2,8 2,9 2,9 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,5

Puhastatud reoveekogus, 23,4 23,5 26,7 27,6 28,5 29,1 29,4 30,2 31,1 32,0 32,9 33,8 34,7 35,0 m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 23,4 23,4 24,0 24,8 25,6 26,2 26,4 27,2 28,0 28,8 29,6 30,4 31,2 31,5 kokku, m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 14,2 14,2 14,8 15,6 16,4 17,0 17,2 18,0 18,8 19,6 20,4 21,2 22,0 22,3 elanikud, m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 9,2 juriidilised isikud, m3/d

Tabel 15.4 Lohkva reoveebilanss aastatel 2011-2024

Lühiajaline programm Pikaajaline programm

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Elanike arv 1040,0 1040 1060 1080 1100 1120 1140 1160 1180 1200 1220 1240 1260 1300

Ühiskanalisatsiooniga liitunud 1019,0 1019 1039 1059 1079 1099 1119 1139 1159 1179 1199 1219 1239 1300 elanike ligikaudne arv

Ühiskanalisatsiooniga liitunud 98,0 98,0 98,0 98,1 98,1 98,1 98,2 98,2 98,2 98,3 98,3 98,3 98,3 100,0 elanike ligikaudne %

Elanike eritarbimine, l/in/d 61,0 62 64 66 68 70 72 74 76 78 80 82 84 84,0

Infiltratsioon, % 10,9 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10,0

Infiltratsioon, m3/d 7,3 8,8 9,2 9,6 10,0 10,4 10,8 11,2 11,6 12,0 12,5 12,9 13,4 12,6

Puhastatud reoveekogus, 85,9 88,4 92,1 95,9 99,8 103,7 107,8 111,9 116,1 120,4 124,8 129,3 133,9 138,2 m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 78,6 79,6 82,9 86,3 89,8 93,3 97,0 100,7 104,5 108,4 112,3 116,4 120,5 125,6 kokku, m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 62,2 63,2 66,5 69,9 73,4 76,9 80,6 84,3 88,1 92,0 95,9 100,0 104,1 109,2 elanikud, m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 16,4 16,4 16,4 16,4 16,4 16,4 16,4 16,4 16,4 16,4 16,4 16,4 16,4 16,4 juriidilised isikud, m3/d

Tabel 15.5 Pilka reoveebilanss aastatel 2011-2024

Lühiajaline programm Pikaajaline programm

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Elanike arv 155 155 155 155 155 155 155 155 155 155 155 155 155 155

Ühiskanalisatsiooniga liitunud 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 80 elanike ligikaudne arv

Ühiskanalisatsiooniga liitunud 51,6 51,6 51,6 51,6 51,6 51,6 51,6 51,6 51,6 51,6 51,6 51,6 51,6 51,6 elanike ligikaudne %

Elanike eritarbimine, l/in/d 65 66 68 70 72 74 76 78 79 80 81 82 83 84

Infiltratsioon, % 30 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10 10,0

Infiltratsioon, m3/d 2,2 0,6 0,6 0,6 0,6 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7

Puhastatud reoveekogus, 7,4 5,9 6,0 6,2 6,4 6,6 6,8 6,9 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 5,2 5,3 5,4 5,6 5,8 5,9 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,6 6,7 kokku, m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 5,2 5,3 5,4 5,6 5,8 5,9 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,6 6,7 elanikud, m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük juriidilised isikud, m3/d

Tabel 15.6 Kabina reoveebilanss aastatel 2011-2024

Lühiajaline programm Pikaajaline programm

Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Elanike arv 203 203 203 203 203 203 203 203 210 220 240 260 280 300

Ühiskanalisatsiooniga liitunud 70 70 70 70 70 70 70 70 77 87 107 127 147 167 elanike ligikaudne arv

Ühiskanalisatsiooniga liitunud 34,5 34,5 34,5 34,5 34,5 34,5 34,5 34,5 36,7 39,5 44,6 48,8 52,5 55,7 elanike ligikaudne %

Elanike eritarbimine, l/in/d 65 66 68 70 72 74 76 78 79 80 81 82 83 84

Infiltratsioon, % 50 50 50 50 50 50 50 50 10 10 10 10 10 10,0

Infiltratsioon, m3/d 2,0 0,5 0,5 0,5 0,6 0,6 0,6 0,6 0,7 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6

Puhastatud reoveekogus, 6,5 5,1 5,3 5,4 5,6 5,8 5,9 6,1 6,8 7,7 9,6 11,6 13,6 15,6 m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 4,6 4,6 4,8 4,9 5,0 5,2 5,3 5,5 6,1 7,0 8,7 10,4 12,2 14,0 kokku, m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 4,6 4,6 4,8 4,9 5,0 5,2 5,3 5,5 6,1 7,0 8,7 10,4 12,2 14,0 elanikud, m3/d

Kanalisatsiooniteenuse müük 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 juriidilised isikud, m3/d

5.14 LUUNJA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON 5.14.1 Lühiülevaade ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest ja reovee vooluhulkadest Luunja aleviku ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijad ja reovee vooluhulgad Luunja alevikus on tänase seisuga ühiskanalisatsiooniteenusega kindlustatud ligikaudu 80% elanikest ja sisuliselt kõik juriidilised isikud (asutused ja ettevõtted). Lähiaastatel plaanib vald laiendada ühiskanalisatsioonivõrku ka nn Uue tänava pikenduse uuselamupiirkonda ja Talli teed kuni nn Valga majani. Reoveekogumisala piires on varustamata ka mõned üksikud elamud.

Luunja aleviku 560 elanikust on ühiskanalisatsiooniga kaetud ligikaudu 440.

Tänasel päeval moodustab alevikust kogutav ja reoveepuhastile juhitav reoveekoormus Luunja reoveepuhastile ca 48,1 m3/d, mis sisaldab infiltratsioonivett umbes 9%. Aastaks 2012 prognoosib AS Emajõe Veevärk reovee hulga kasvu 2% võrra.

5.14.2 Luunja aleviku kanalisatsioonivõrk ning reoveepuhasti Luunja alevikus on 2010. a paigaldatud uusi isevoolseid kanalisatsioonitorusid kokku 2697,2 m ja survetorustikku 512,5 m. Kanalisatsioonitorudest annab ülevaate allolev tabel.

Tabel 5-13. Luunja aleviku kanalisatsioonitorustikud

Toru diameeter (mm) Pikkus, m Materjal Vanus (a)

De160 1765,7 PVC 2

Survekanalisatsioon De110 512,5 PE 2

De 200 931,45 PVC 2

Survetorustiku kaudu pumbatakse Pargi tn elamupiirkonna reovesi Luunja mõisapargi kirdeserva rajatud reoveepumplast uude reoveepuhastisse. Luunja reoveepumpla RVP-001 paikneb aleviku keskosas. Keskmine pumbatav reoveekogus on 1-3 m3/d. Tegemist on uue 2010. aastal valminud kompaktse plastkorpuses pumplaga, milles on töös kaks sukelpumpa AFP 0831-2005. Pumba tööd ja käivitamist juhib nivooandur, pumbad on seadistatud töötama kordamööda. Rikete tarbeks on pumplad lisaks nivooandurile varustatud ka avariiujukitega, mis peavad ära hoidma pumba jäämise kuivale. Pumpla juures paikneb elektri-

81 automaatikablokk, kus saab koha peal fikseerida ka andmeid vooluhulkadest, pumpla parameetritest (käivitus, väljalülitus- ja avariinivoo) ja teistest näitajatest.

Vald kavandab uusi isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ehitada nn Uue tn pikenduse piirkonda ca 1100 m, survekanalisatsioonitorustiku 418 m ja 2 reoveepumplat. Ratsabaasi piirkonnas on plaanis ehitada isevoolseid ja survekanalisatsioonitorustikke kokku 712 m ja 2 reoveepumplat.

Luunja alevikus juhitakse enamus sademeveest kraavide kaudu Emajõkke, mõnelt üksikult kinnistult ühiskanalisatsiooni.

Luunja aleviku uus reoveepuhastusjaam (RVPJ) on rajatud 2010 aastal, väiksemad ümberehitused on tehtud 2012 aasta alguses. Seade on põhimõttelt aktiivmuda annuspuhasti ning koosneb ühtlustusmahutist, õhustuskambrist, membraanfiltrite plokist liigmuda eraldamiseks, liigmuda kogumismahutist ja mudatihendist. Reoveepuhasti hoone ühtlustusmahuti ja õhustuskambri osa ei ole köetav, kõik miinustemperatuuri mittetaluvad seadmed ja teenindusseadmed asuvas hoone köetavas osas nende kõrval.

RVPJ on ümbritsetud nõuetekohase sanitaarkujaga.

RVPJ on dimensioneeritud ja talub maksimaalselt järgmisi koormuseid :

 vooluhulgale 70 (dim.) ...78 (max) m3/d , max 7-8 m3/d

 reovee kontsentratsioon BHT7 460...500 mg/l (33...36 kg O2 BHT7/d),

 üldlämmastik 6,5 kg Ntot/d,

 üldfosfor 1,1 kg Ptot/d.

Järgnevatel fotodel on Luunja reoveepuhasti õhustuskamber ning biofiltrite aeraatorid.

Foto 5-11. Luunja reoveepuhasti õhustuskamber

Foto 5-12. Luunja reoveepuhasti biofiltri aeraatorid.

Lämmastiku eraldamine reoveest peaks toimuma nitrifikatsioon - denitrifikatsiooni meetodil. Fosfori eraldamiseks lisatakse koagulanti ühtlustusmahutisse.

Puhastist väljuv heitvesi juhitakse Luunja biotiiki ja sealt edasi Emajõkke. Mudamahutist veetakse tihenenud muda Tartu reoveepuhasti juurde edasisele käitlusele.

Purgimissõlme Luunja reoveepuhasti juures ei ole, kuna alla 1000 ie reoveekogumisalal pole purgimissõlm kohustuslik. Lähim purgimissõlm asub Tartus.

Loaga nr L.VV/187169 limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on:

BHT7 : 15 mg/l,

Heljum : 25 mg/l,

üldfosfor : 2 mg/l,

üldlämmastik: 15 mg/l

KHT: 125 mg/l.

Saastefaktor, mida loaga ei limiteerita, aga arvutatakse saastetasu, on pH alla 6 ja üle 9.

Keskmine RVPJ-le minev reovee vooluhulk aastal 2011 oli 48 m3/d.

Järgnevas tabelis on näidatud RVPJ heitveeanalüüsi tulemused.

Tabel 5-14. Luunja reoveepuhasti heitveeanalüüsi tulemused 2011. a

Suurim Suurim lubatud lubatud sisaldus vastavalt 2011 2011 Saasteaine sisaldus vee erikasutusluba 2011 Ühik I II nimetus vastavalt nr L.VV/ 187169 III kvartal määrus nr kvartal kvartal 269

pH 6,0-9,0 - 6,8 7,75 7,1

Hõljum 25 25 mg/l 31 9,5 400

BHT7 15 15 mgO2/l 13 4,8 160

KHT 125 125 mgO2/l 82 <50 590

Püld 1,5 2 mgP/l 0,9 0,56 8,1

Nüld 15 mgN/l 11 7,5 62

Nagu tabelist näha, töötas Luunja RVPJ 2011.a I ja II kvartalis hästi. 2011.a III kvartalis töötas RVPJ ajutiselt ebarahuldavalt. 2012.a tehti RVPJ-s väiksemad ümberehitused.

Konsultandil on kasutada RVPJ-sse siseneva reovee koostise näitajaid, mille kohta on väljastatud analüüsiakt 29.09.2011. Tulemused on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 5-15 Luunja RVPJ sisenev reostuskoormus

Näitaja Tulemus Ühik Reovee Reostuskoormus, Ie-de arv 29.09.2011 keskmine kg/d tulenevalt vooluhulk koormusest m3/d 2010- 2011

BHT7 310 mgO2/l 14,9

Heljum 130 mg/l 48,1 6,3 248

Üldlämmastik 62 mgN/l 3

üldfosfor 7,7 mgP/l 0,37

KHT 660 mgO2/l 31,7

Tulenevalt eelnevast tabelist, saab väita, et tegelik reostuskoormus aasta 2011 teises kvartalis

oli ligikaudu 13,7 kg BHT7/d, mis moodustab ca 228 ie-d.

Kokkuvõtteks saab öelda, et Luunja RVPJ toimis 2011.a üldiselt hästi, aga III kvartalis võetud analüüsitulemused olid ebarahuldavad.. Luunja RVPJ-s tehti ümberehitused ja tuleb oodata uusi analüüsitulemusi.

5.15 KAKUMETSA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON Kakumetsa küla ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijad ja reovee vooluhulgad Kakumetsa külas on tänase seisuga ühiskanalisatsiooniteenusega kindlustatud peaaegu kõik 154 elanikku ning olemas tingimused uutele tarbijatele teenusega liitumiseks.

Kakumetsa küla kanalisatsioonivõrk ja reoveepuhasti

Kakumetsas on 2005.a paigaldatud kanalisatsioonitorud järgmistes mahtudes: DE 200 - 292 m, DE 160 - 857 m, DE 110 - 126 m.

Reovesi puhastatakse kinnises biopuhastis, mis on mõeldud kuni 190 ie reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti koosneb järgmistest osadest:

 reoveepumpla

 septik

 biopuhasti

 järelsetiti

Reoveepumplast pumbatakse reovesi rahustuskaevu, kust edasi voolab reovesi isevoolselt kuni suublani välja. Rahustuskaevule kolmekambriline septik, mis puhastab reovett võõristest ja tahketest osadest. Septikule järgneb 1 m läbimõõduga jaotuskaev ja sellele kolm 10 m3 maa-alust biopuhasti mahutit Fil D´Eau 10. Need on nn uputatud biofiltertehnoloogial töötavad seadmed, kus aktiivmuda ja täidisel kasvava biokile abil eemaldatakse reoveest orgaanilised saasteained. Puhasteid saab ükshaaval töösse lülitada vastavalt reostuskoormuse suurenemisele. Iga puhasti on varustatud õhustussüsteemiga, mis koosneb puhurist, õhutorustikust ja mahuti põhjas olevatest aeraatoritest. Biopuhastist voolab reovesi kokkuvoolukaevu, kus lisatakse koagulanti fosfori ärastuseks. Kokkuvoolukaevule järgneb järelsetiti.

Loaga nr L.VV/187169 limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on:

BHT7 : 25 mg/l,

Heljum : 35 mg/l,

üldfosfor : 5 mg/l,

Saasteained, mida loaga ei limiteerita, aga arvutatakse saastetasu, on üldlämmastik, KHT, pH alla 6 ja üle 9.

Allolevas tabelis on Ratsu reoveepuhastist väljuva vee näitajad 2011. a

Tabel 5-16. Kakumetsa heitvee reostusnäitajad

Suurim Suurim lubatud lubatud sisaldus 2011 Saasteaine sisaldus vastavalt vee 2011 2011 Ühik I nimetus vastavalt erikasutusluba II kvartal III kvartal määrus nr nr L.VV/ 187169 kvartal 269

pH 6,0-9,0 - 7,5 8,1 7,1

Hõljum 25 35 mg/l 19 18 23

BHT7 15 25 mgO2/l 56 13 3,1

KHT 125 - mgO2/l 108 73 < 50

Püld 1,5 5 mgP/l 2 0,9 1,2

Nüld - mgN/l 20 36 30 Nagu tabelist näha, vastas Kakumetsa küla heitvesi 2011.a II ja III kvartalis vee erikasutusloa nõuetele, I kvartalis oli BHT7 üle lubatud taseme.

Allolevas tabelis on Ratsu reoveepuhastisse siseneva reovee näitajad 29.09.2011 analüüsiakti põhjal

Tabel 5-17. Kakumetsa reopuhastisse siseneva reovee reostusnäitajad

Näitaja Tulemus Ühik Reovee Reostuskoormus, Ie-de arv 29.09.2011 keskmine kg/d tulenevalt vooluhulk koormusest m3/d 2010- 2011

BHT7 1200 mgO2/l 11,6 194

Heljum 630 mg/l 9,7 6,1

Üldlämmastik 135 mgN/l 1,3

Üldfosfor 16 mgP/l 0,16

KHT 1800 mgO2/l 17,5 Kokkuvõtteks võib öelda, et Kakumetsa küla kanalisatsioonisüsteem on heas korras. Reoveepuhasti töötas 2011.a suvel väga hästi, kuid talvel mitte eriti hästi.

5.16 KAVASTU ÜHISKANALISATSIOON 5.16.1 Lühiülevaade ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest ja reovee vooluhulkadest Kavastu külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 265 elanikku 319-st, kes 2011.a tekitasid 5178 m3 reovett, s.o 65% kogu ühiskanalisatsiooni läbivast reoveehulgast (8542 m3 ). Suur reovee tekitaja on ka puittoodete tootja AS Palmako, ettevõtetest tekitavad reovett veel OÜ Conectra, Kavastu külalistemaja ja Kavastu lasteaed-algkool. Kokku suunati ühiskanalisatsiooni 8609 m3 reovett, s.h infiltreerunud vesi 0,8%.

Keskmine ööpäevane reoveehulk oli Kavastu külas aastal 2011. a 23,4 m3/d.

Reoveekogumisala piires on ühiskanalisatsiooniga varustamata hõredalt asuvad elamud Tartu maanteest põhja pool, küla lääneservas ning veel mõned üksikud majapidamised küla servades.

5.16.2 Kavastu kanalisatsioonivõrk

Kavastu ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb isevoolsest torustikust, kogupikkusega ca 1400 m, millest 280 m on plasttoru (tõenäoliselt PVC) ja 1120 m, vanem torustik, erinevatest materjalidest: malm, asbest, keraamika. Vee-ettevõtja sõnul on elamute vahelised torustikud ja kaevud suurel määral amortiseerunud.

Külas puuduvad reoveepumplad, peakollektor juhib kogutud reovee külalistemaja kõrval asuvasse kanalisatsioonikaevu. Külas on ühisvoolne kanalisatsioon, mis tähendab, et kuigipalju kogutakse ka sademevett.

Kanalisatsioonitorudest annab ülevaate järgnev tabel.

Tabel 5-18. Kavastu kanalisatsioonitorustike andmed

Toru diameeter (mm) Pikkus, m Materjal Vanus (a)

250 280 plast 11

erinevad 720+400 Asbesttsement;malm 26...46

Tartumaa arengukavas ja Luunja valla arengukavas ette nähtud kogu kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise eelprojekt on tehtud ja esitamisel raha taotlemiseks.

Sademeveest suur osa juhitakse kraavide kaudu Emajõkke, kuid osa läheb ühisvoolsesse kanalisatsiooni.

5.16.3 Kavastu reoveepuhasti Kavastu reoveepuhastuseks on rajatud biotiigid (vt allolev foto), seega puudub järjekordselt nõuetele vastav kestvusõhutusega biopuhasti.

Foto 5-13. Kavastu 1. biotiik Biotiikide pindalaks on vastavalt 2700 m2 ja 1960 m2. Kahe biotiigi vahel asub lüüs. Teine lüüs paikneb ka peale teist biotiiki, mille kaudu juhitakse heitvesi kraavi ja selle kaudu omakorda Emajõkke.

Kahe eraldi kraavi kaudu juhitakse biotiikidesse Vana küla ehk elamupiirkonna ja AS Palmeko Grupp ehk tööstuse reovesi.

Tiike puhastati settest 2007.a.

Reoveekogus ja kvaliteet

Kavastu küla reoveepuhasti suublaks on Emajõgi. Vastavalt vee erikasutusloale on lubatud heitvett juhtida Kavastu küla reoveepuhastusrajatisest - biopuhasti HKN + 2 biotiiki - Emajõkke järgmiste kontsentratsioonidega:

BHT7 : 25 mg/l

Heljum : 35 mg/l

KHT : 125 mg/l

Üldlämmastik : 15 mg/l

Üldfosfor : 2 mg/l

Saasteained mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse: pH alla 6 ja pH üle 9. Lubatud heitvee kogus on 13 750 m3/kvartalis.

RVPJ vastuvõetav reostuskoormus: 26,1 kg BHT7/d.

Konsultandil on kasutada RVPJ-sse siseneva reovee koostise näitajaid, mis on mõõdetud 29.11.2010 ja 22.06.2011. Tulemused on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 5-19. Kavastu RVPJ sisenev reostuskoormus

Näitaja Tulemus Tulemus Ühik Reovee Reostuskoor Ie-de arv 22.06.20 29.11.2010 keskmine mus, kg/d tulenevalt 11 vooluhulk koormusest m3/d 2010- 2011

BHT7 1120 185 mgO2/l 23,4 4,31...26,1 71,8-434

Heljum 430 200 mg/l 4,7...10

Üldlämmastik 160,5 51 mgN/l 1,2...3,8

Üldfosfor 29,9 5,83 mgP/l 0,14...0,7

Tulenevalt eelnevast tabelist, saab väita, et tegelik reostuskoormus aastatel 2010-2011 oli

ligikaudu 4,31 -26,1 kg BHT7/d, mis moodustab ca 71,8 - 434 ie-d. Nii suure ebaühtluse üks põhjustest võib olla sadevee sattumine ühisvoolsesse kanalisatsiooni.

Keskmine puhastatud reovee vooluhulk aastal 2011 oli 23,4 m3/d.

Tabel 5-20. Kavastu biotiikidest väljuva heitvee analüüsi tulemused

Suurim lubatud 2011 sisaldus vastavalt 2010 2011 vee erikasutusluba Saasteaine I nr L.VV.TM-173608 Ühik III II nimetus kvarta 2011 kvartal kvartal l III kvartal

pH - 7,49 7,48 7,49 7,68

Hõljum 35 mg/l 4 4 4 8

BHT7 25 mgO2/l 6 10,8 5,5 6,4

KHT 125 mgO2/l 21 24 43 28

Püld 2 mgP/l 0,91 0,93 0,76 1,23

Nüld 15 mgN/l 4,4 7,5 2,9 15

Nagu tabelist näha, 2010.a III kvartalis ja 2011.a probleeme puhastist väljuva heitvee puhul ei olnud. RVPJ vastab igati erikasutusloaga antud keskkonnanõuetele.

Kokkuvõtteks saab öelda, et Kavastu biotiigid on heas seisukorras. Uue reoveepuhasti kaasfinantseerimistaotlus Emajõe valgala jätkuprojekti raames on esitamisel.

5.17 LOHKVA ÜHISKANALISATSIOON

AS Anne Soojus ühisveevärgi vett tarbivad 6 korterelamu ja 8 individuaalelamu elanukud Aiandi teel ning Puupilli tee ja Ridaküla elamupiirkondades.

5.17.1 Lühiülevaade ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest ja reovee vooluhulkadest Lohkva külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud umbes sama palju elanikku, kui ühisveevärgiga, ca 1000 elanikku 1019-st, kes 2011.a tekitasid 22 313 m3 reovett, s.o 79% kogu ühiskanalisatsiooni läbivast reoveehulgast (28 306 m3 ). Suur reovee tekitaja on ka puittoodete tootja Tarmeko KV OÜ, ettevõtetest tekitavad palju reovett veel liiva ja kruusa tootja AS Telver ning Lohkva lasteaed.

Keskmine ööpäevane kanaliseeritav reoveehulk oli Lohkva külas aastal 2011. a 78 m3/d.

3 Kuna AS Anne Soojus koostootmisjaam ja katlamaja tarbisid 133 526 m vett aastas, siis umbes sama palju tekitasid ka heitvett, mille kohta kompleksloas nõudeid ei ole. 92

5.17.2 Lohkva kanalisatsioonivõrk ja selle seisund Lohkva kanalisatsioonitorustikud on suures osas renoveeritud 2005.a kuid 30 kuni 40 aastat vanad torustikud Aiandi tee piirkonnas vajaksid renoveerimist. Uute torustike kogupikkus on 4696 m.

16.10.2009 videouuringus selgus, et Aiandi tee 4 160 mm savi/keraamika toruliidete vahel on juurematid. Probleemiks on sagedased ummistused Aiandi tee 7 kuuride juures ja Aiandi tee 1 ees. Üks põhjusi ka kokkuhoid veega.

Ülevaade kanalisatsioonivõrgu tehnilistest parameetritest on allolevas tabelis.

Tabel 5-21. Lohkva kanalisatsioonitorustike andmed

Jrk nr Toru diameeter (mm) Pikkus, m Materjal Vanus (a)

1. 160 1250 PP/PVC 6

2. 200 1908 PP/PVC 6

3. 315 903 PP/PVC Soojuse tee

4. 200 280 PP/PVC Soojuse tee

5. 315 355 PP/PVC Valguse tee

Sadeveekanalisatsioon on ehitatud nt Lohkva ja Tartu piiril paiknevasse Salu tee uuselamupiirkonda ja oli ette nähtud ka Soojuse tee rekonstrueerimise projekteerimistingimustes. Sademevee kanalisatsioon on rajatud osaliselt ka AS Anne Soojus ja AS Grüne Fee territooriumile, kust sademevesi juhitakse biotiikidest mööda ning kraavide kaudu Emajõkke.

5.17.3 Lohkva reoveepumplad Lohkvas töötab 1 reoveepumpla, mis asub Puupilli teel. Pumpla on rajatud 2010.a ja pumpab keskmiselt 12 m3/d. Pumpla on väidetavalt väga heas seisundis. Objekti külastuse ajal toimus aga seniteadmata põhjusel ülevool, mis tõenäoliselt oli tingitud ummistusest.

Tegemist on klassikalise (juba klassikaliseks kujunenud) kompaktse plastkorpuses pumplaga, milles on töös kaks sukelpumpa. Pumba tööd ja käivitamist juhib nivooandur, pumbad on

93 seadistatud töötama kordamööda. Rikete tarbeks on pumplad lisaks nivooandurile varustatud ka avariiujukitega, mis peavad ära hoidma pumba jäämise kuivale ning avariiülevool, mis 16.02.2012 töötaski? (vt allolev foto). Pumpla juures paikneb elektri-automaatikablokk, kus saab koha peal fikseerida ka andmeid vooluhulkadest, pumpla parameetritest (käivitus, väljalülitus- ja avariinivoo) ja teistest näitajatest.

Foto 5-14. Lohkva Puupilli RVP. Külastuse ajal toimus Lohkva RVP-st kerge ülevool).

Lohkva ja Tartu piiril asub Salu tee reoveepumpla, mis pumpab Salu elamupiirkonna reovett Tartu Veevärgi hallatavasse ühiskanalisatsiooni.

5.17.4 Lohkva reoveepuhastid

Lohkva küla, mille ühisveevärk ja –kanalisatsioon (ÜVK) kuulub ja mille operaatoriks on AS Anne Soojus, reoveepuhastus toimub vaid biotiikide kaudu (vt allolevad fotod). Neljast tiigist koosnev biopuhasti paikneb ca 1 ha suurusel maa-alal.

Foto 5-15. Vaade Anne Soojus katlamaja katuselt, eemal biotiigid.

Foto 5-16. Lohkva biotiigid Puudub nõuetekohane ja vajaliku puhastusastmega-tasemega bioloogiline õhustamissüsteemiga biopuhasti. Heitvesi suunatakse Anne-Looga peakraavi mööda 2,5 km kaugusele Emajõkke.

Objekt on keskkonnaohlik ning võib perspektiivis hakata mõju avaldama samal jõe kaldal paiknevale Anne veehaarde koosseisu kuuluva Ihaste veehaarde madalamatele – Ülem- Keskdevoni (Tartu veekiht) puurkaevudele.

Antud rajatis kujutabki endast suurimat ÜVK keskkonnaohtlikkust ning on samaaegselt ohuks ka Tartu ÜVK osa – Anne veehaarde veekvaliteedile. Eelneva tõttu tahame tähelepanu juhtida vajadusele arendada Lohkva küla tarbeks välja nõuetekohane reovee(bio)puhasti ja jätta olemasolevad biotiigid tööle järelpuhastina ja sadevee kogumisreservuaarina alles. Teine võimalus on suunata kogu Lohkva küla reovesi Tartu linna reoveepuhastisse.

Reoveekogus ja kvaliteet

Anne tiikide suublaks on Emajõgi. Vastavalt vee erikasutusloale on lubatud heitvett juhtida Anne biotiikidest Emajõkke järgmiste kontsentratsioonidega:

BHT7 : 25 mg/l

Heljum : 25 mg/l

KHT : 125 mg/l

Naftaproduktid: 10 mg/l

Lubatud heitvee kogus on 45 625 m3/kvartalis.

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse: üldlämmastik, üldfosfor ja sulfaadid.

Naftaproduktid ja sulfaadid satuvad vette katlamaja suitsugaaside kondensaadi koostises. 3 Suitsugaaside kondensaati juhiti biotiikidesse 2494 m 2010.a .

2010. a juhiti tiikidesse reovett 107,9 m3/d , sellest olmereovett 73,4 m3/d ja 2011.a 85,9 m3/d, sellest olmereovett 78,7 m3/d. 2012.a II kvartalis juhiti tiikidesse reovett kokku 81,2 m3/d. 2012.a I kvartali andmed puuduvad veearvesti rikke tõttu. Reovee kõrval juhiti biotiikidesse

ka kõik energiatootmise heitvesi, mida oli 2010.a 439 m3/d. 2011.a 366 m3/d ja seda on arvestatud reostuskoormuse arvutamisel.

Konsultandil on kasutada biotiikidesse siseneva ja sealt väljuva reovee koostise näitajaid, mis on mõõdetud 05.04.2010 ja 25.06.2010, 23.09.2010, 22.12.2010.a ning 30.03.2011, 22.06.2011, 28.09.2011, 21.12.2011.a Tiikidesse siseneva reovee analüüsi tulemused on esitatud järgnevates tabelites.

Tabel 5-22. Lohkva biotiikidesse sisenev reostuskoormus 2010. a

Näitaja Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Ühik Reovee Reostus Ie-de arv 05.04.2010 25.06.2010 23.09.2010 22.12.2010 keskmine koormus tulenevalt vooluhul , kg/d koormusest k m3/d 97

2010

BHT7 15 21 16 19 mgO2/l 107,9+43 9,7 162 9* Heljum 62 35 19 36 mg/l 20,8

KHT 75 < 50 < 50 107 mgO2/l

Nüld 41 93 45 18 mgN/l 26,9

Püld 3,5 12 2,6 0,64 mgP/l 2,5

Sulfaat 30 94 69 450 mg/l pH 7,6 7,6 7,5 4,1

Tabel 5-23. Lohkva biotiikidesse sisenev reostuskoormus 2011. a

Näitaja Tulemus Tulemus Tulemus Tulemus Ühik Reovee Reostus- Ie-de arv 30.03.2011 22.06.2011 28.09.2011 21.12.2011 keskmine koormus tulenevalt vooluhulk , kg/d koormusest m3/d 2011

BHT7 11 28 10 35 mgO2/l 85,9+366* 9,5 158

Heljum 25 21 19 44 mg/l 12,3

KHT < 50 < 50 < 50 < 50 mgO2/l

Nüld 31 56 42 31 mgN/l 18,1

Püld 3,9 7,4 2,5 2,5 mgP/l 1,8

Sulfaat 78 64 48 110 mg/l pH 7,5 7,6 7,7 8,1

* - koostoomisjaama ja katlamaja heitvesi.

Tulenevalt eelnevast tabelist, saab väita, et tegelik reostuskoormus aastatel 2010-2011 oli

ligikaudu 9,5-9,7 kg BHT7/d, mis moodustab ca 158-161 ie-d.

Keskmine puhastatud reovee vooluhulk aastal 2011 oli 85,9 m3/d.

Tabel 5-24. Lohkva biotiikidest väljuva heitvee analüüsi tulemused 2010.a

Suurim lubatud sisaldus vastavalt 2010 2010 Saasteaine vee erikasutusloale 2010 II nr L.VV.TM-173608 Ühik I III nimetus kvartal 2010 kvartal kvartal IV kvartal

pH - 7,7 8,3 7,6 7,5

Hõljum 25 mg/l 10 20 3 4,8

BHT7 25 mgO2/l 4,4 7 < 3 3,6

KHT 125 mgO2/l < 50 < 50 < 50 51

Naftaproduktid 10 mg/l < 0,02 < 0,02 < 0,02 < 0,02

Nüld mg/l 37 39 22 49

Püld mg/l 2 4 4,2 3,6

Sulfaat mg/l 220 110 59 330

Tabel 5-25. Lohkva biotiikidest väljuva heitvee analüüsi tulemused 2011.a

Suurim lubatud sisaldus vastavalt 2011 2011 Saasteaine vee erikasutusloale 2011 II nr L.VV.TM-173608 Ühik I III nimetus kvartal 2011 kvartal kvartal IV kvartal

pH - 7,6 7,9 8 7,8

Hõljum 25 mg/l 9,6 4,7 3 11

BHT7 25 mgO2/l 4,2 4,4 < 3 4,7

KHT 125 mgO2/l 57 < 50 < 50 51

Naftaproduktid 10 mg/l < 0,02 < 0,05 < 0,05 < 0,05

Nüld mg/l 26 26 9,5 20

Püld mg/l 4 5,5 4,2 2,7

Sulfaat mg/l 210 65 50 240

Nagu tabelitest näha, 2010.a ja 2011.a vastas puhastist väljuv heitvesi keskkonnaloa nõuetele .

Kokkuvõtteks saab öelda, et Lohkva biotiigid küll toimivad BHT vähendajana, kuid ei tee eriti midagi lämmastiku, fosfori ning suitsugaaside kondensaadist tuleneva saaste ärastuseks. Biotiigid on potentsiaalselt keskkonnaohtlikud. 99

5.18 PILKA ÜHISKANALISATSIOON 5.18.1 Lühiülevaade Pilka ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest ja reovee vooluhulkadest Pilkas tarbivad ühiskanalisatsiooniteenust 12 krt korterelamu, 6 krt ridaelamu, kolm ühepereelamut, 3 krt ridaelamut ja paar väiksemat ettevõtet.

5.18.2 Pilka kanalisatsioonivõrk Pilka töötava kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 410-440 m.

Sademevee ärajuhtimiseks on Pilkas rajatud kraavid.

Tartumaa arengukavas ja Luunja valla arengukavas ette nähtud kogu kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise eelprojekt on tehtud ja esitamisel raha taotlemiseks.

Kavas on rekonstrueerida 122 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku eraldi kaevikus, rekonstrueerida/ehitada 402 + 193 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ühiskaevikus, ning ehitada 253 m survekanalisatsioonitorustikku (ühises kaevikus isevoolse kanalisatsiooni ja/või veetorustikega) ning reoveepumpla. Plaanis on rajada ka uus reoveepuhasti.

5.18.3 Pilka reoveepuhastussüsteem Reovesi puhastatakse kahes biotiigis. Vee erikasutusluba puudub.

5.19 VEIBRI ÜHISKANALISATSIOON 5.19.1 Kanalisatsioonivõrk Veibri küla reovesi juhitakse Tartu reoveepuhastisse.

Kokku on Veibris 7019 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ja 2413 m survetorustikke.

Kanalisatsioonitorustike pikkused on allolevas tabelis.

Tabel 5-26. Veibri kanalisatsioonitorustike andmed

Jrk nr Toru diameeter Pikkus, m Materjal Vanus (a) (mm)

1. 90 survekanal 661 PE 6-10

100

2. 110 survekanal 1752 PE 5-8

3 160 1907 PP;PVC 5-10

4 200 4203 PP, PVC 5-10

5 250 899 PVC 5-6

6 315 10 PVC 6

Reoveepumplad

Veibri külas on 4 reoveepumplat: Uus-Veeriku RVP, Järve-Ületee RVP, Nurme tee RVP ja Kase-Lehise-Vahtra RVP. Ülevaade reoveepumplatest on ülejärgmisel leheküljel tabelis.

Kase-Lehise-Vahtra RVP asub Vana-Ihaste eramurajooni serval. Piirkonna ainus uus pealisehitisega pumpla (vt allolev foto). RVP-l on tagatud ülevool 5 m kaugusel olevasse Vana-Ihaste kuivenduskraavi.

101

Foto 5-17. Veibri küla Kase-Lehise-Vahtra RVP

Järve-Ületee RVP paikneb Järvekalda teel. Teenindab Järvekalda teed ja teisi Järve elamupiirkonna tänavaid. Tegemist on uuemat tüüpi plastkorpuses paikneva reovee kompaktpumplaga, milles toimub pumpade käivitamine nivooandurilt (vt allolev foto). Andmeedastus toimub raadiomodemi ja suundantenniga.

Foto 5-18. Järve-Ületee RVP. Vaade šahti.

Uus-Veeriku RVP asub Uus-Veeriku tee lõpus ning pumpab ära küla kirdeosas asuva Uus- Veeriku tee piirkonna reovee. Ka Uus-Veeriku RVP on plastkorpuses paiknev reovee kompaktpumpla. Andmeedastus toimub suundantenniga.

Nurme tee RVP paikneb Nurme tee lõpus ning teenindab küla lääneosas paiknevat Nurme tee ja Lillevälja tee elamupiirkonda. Ka Nurme tee RVP on plastkorpuses paiknev reovee kompaktpumplaga. Andmeedastus toimub nagu teistelgi RVP-tel suundantenniga. 102

Tabel 5-27. Veibri küla reoveepumplad

Pumpla Asukoht Aadress Side raadio- Pumbad Firma Mark Võimsus (kW) Vool n Kaal Q max Tõstekõrgus (m) Väljal. Ülevool Väljundtoru modemiga P1 P2 A min -1 kg m3/h l/sek Hmin Hmax aasta (P.c.) DN (mm) (mm) Luunja vald, + Pump1 ABS AS 0641.143-S30/2 3,7 3,0 6,2 2900 40 72 28 2004 80 Nurme tee Nurme tee 13 Veibri Pump2 ABS AS 0641.143-S30/2 3,7 3,0 6,2 2900 40 72 28 2004

Uus Luunja vald, Uus - Veeriku + Pump1 ABS AS 0641.143-S30/2 3,7 3,0 6,2 2900 40 72 28 2004 80 Veeriku Veibri tee 34a Pump2 ABS AS 0641.143-S30/2 3,7 3,0 6,2 2900 40 72 28 2004 Kase- Luunja vald, Kesakanni + Pump1 FLYGT DP3057.181 1,7 3,8 2700 18 5 7,8 80 100 Vahtra Veibri tee 69 Pump2 FLYGT DP3057.181 1,7 3,8 2700 18 5 7,8 80 100 Järve- Luunja vald, Järvekalda + Pump1 GRUNDFOS SV024CHS50B 3,3 2,5 5,7 1400 74 90 25 13 0730 80 160 Ületee Veibri tee 14c Pump2 GRUNDFOS SV024CHS50B 3,3 2,5 5,7 1400 74 90 25 13 0730 80 160

103

6 INVESTEERINGUPROGRAMM Investeeringuprogrammid koostame vastavalt eelnevalt tõstatatud probleemidele ja väljavalitud alternatiividele.

Investeeringuprogramm on kavandatud teostada kahes järgus:

I etapp, lühiajaline investeeringuprogramm, aastail 2013-2017

II etapp, pikaajaline investeeringuprogramm, aastail 2018-2024

I etapp, 2013-2017. a.

 Projekt A: Luunja aleviku veevõrgu laiendamine;

 Projekt B: Luunja aleviku kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine ning reoveepumplate rajamine;

 Projekt C: Pilka puurkaevpumpla rekonstrueerimine ja varustamine veetöötlusseadmetega.

 Projekt D: Pilka veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine

 Projekt E: Pilka kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine ning reoveepumpla rajamine

 Projekt F: Pilka reoveepuhasti rekonstrueerimine

 Projekt G: Kavastu puurkaevu rekonstrueerimine ning pumpla ja veetöötluskompleksi rajamine

 Projekt H: Kavastu veevõrgu rekonstrueerimine

 Projekt I: Kavastu kanalisatsiooni rekonstrueerimine

 Projekt J: Kavastu reoveepuhasti rekonstrueerimine

II etapp, 2018-2024. a.

 Projekt K: Kabina Parkmetsa puurkaevu rekonstrueerimine ja veetöötluskompleksi rajamine

104

 Projekt L: Kabina veevõrgu ehitamine ja survetõstpumpla rajamine

 Projekt M: Kabina kanalisatsioonivõrgu ehitamine ja reoveepumplate rajamine

Järgnevalt käsitleme investeeringuprojekte lähemalt, sealhulgas investeeringute kulude jaotust ja summat.

6.1 PROJEKT A. LUUNJA ALEVIKU VEEVÕRGU LAIENDAMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS Luunjas 2010.a rekonstrueeritud veevõrgu pikkus on praegu 3228 m. Samas aleviku põhjaosa teenindavad veel vanad võrgud. Uue tänava lõpuosas puuduvad veetorustikud. Projekti käigus on ette nähtud laiendada veevõrku Uue tänava lõpuosasse ja Käbi tänavale. Rekonstrueerimisele läheb veevõrk aleviku põhjaosas ratsabaasi piirkonnas nn Valga majani viiva Talli teel ning vana torustik Koolmeistri tänaval.

Luunja alevikus rekonstrueeritavad/rajatavad veetorustikud on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 6-1. Luunja alevikus rajatavad veetorustikud

Torustiku läbimõõt, Pikkus, m Rekonstrueerimine / ehitamine (R, E) materjal

De63 PE PN10 1488 E kokku 1488

Kokku nähakse lühiajalises programmis Luunjas ette 1488 m veetorustiku rajamine.

Rajatavatel veetorustikel paigaldatakse hargnemiskohtadesse veesõlmed, paigaldatakse sadulad, siibrid ja maakraanid koos spindlipikenduse, kape, sadula ja üleminekuga. Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN10) veetoru. Sulgemisarmatuurina kasutatakse reeglina maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta. Vajadusel paigaldatakse ka veekindlad PE plastist

105

PA-VE siiberkaevud koos 40T kandevõimega malmluukidega. Veetorustiku rajamine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847-3:2003.

Projekti ehitusmaksumus on 141 360 eurot, lisanduvad projektijuhtimis- ja järelevalveteenuse kulud 5% ning ettenägematud kulud, nt hinna muutused 5%. Kogumaksumus on seega 169 632 eurot. Projekti realiseerimine on kavas aastal 2013-2014.

6.2 PROJEKT B. LUUNJA ALEVIKU KANALISATSIOONIVÕRGU REKONSTRUEERIMINE JA LAIENDAMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS Luunjas on 2010. a rekonstrueeritud isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkus 2697 m ja survekanalisatsiooni pikkus 513 m. Uue tänava lõpuosas ja keskosas ning ratsabaasi piirkonna Talli tänaval puudub kanalisatsioon. Projekti käigus on ette nähtud laiendada kanalisatsioonivõrku Uue tänava lõpuosasse, Käbi tänavale ning Talli tänavale. Rekonstrueerimisele läheb kanalisatsioonivõrk aleviku põhjaosas ratsabaasi piirkonnas Talli tänaval. Plaanis on ehitada Uue tn kanalisatsioonikollektor, kaks reoveepumplat ja survetorustik kuni Uue tn alguses olemasoleva kollektorini ning survetorustik ratsabaasi piirkonnast kuni mõisapargini. Ratsabaasi piirkonna reovee pumpamiseks ehitatakse kaks reoveepumplat.

Luunja alevikus rekonstrueeritavad/rajatavad kanalisatsioonitorustikud on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 6-2. Luunja alevikus rajatavad ja rekonstrueeritavad isevoolsed ja survekanalisatsioonitorustikud ning reoveepumplad

Torustiku läbimõõt, Pikkus, m Rekonstrueerimine / ehitamine (R, E) materjal

De160 1296 E

Survekanalisatsioon 833 E

De90 PE

106 kokku 2129

Reoveepumplad 4 tk E

Kanalisatsioonitorustike projekteerimine ja rekonstrueerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 848:2003. Rajatavad kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC- torudest De160 mm. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PE plastkaevud läbimõõdus 315/400/560 mm ning varustatud metall-luukidega, kandevõimega 40T.

Survekanalisatsiooni rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN 10) survekanalisatsioonitoru. Sulgemisarmatuurina kasutatakse reeglina maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta. Survekanalisatsioonitorustiku rajamine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 848:2003.

Kokku nähakse lühiajalises programmis Luunjas ette 1429 m isevoolse ja 680 msurvekanalisatsiooni rajamine ning rekonstrueerimine ning 4 reoveepumpla ehitamine.

Luunja reoveepumplate rajamine Pikaajalises programmis ehitatakse välja neli (4) uut reoveepumplat, mis on vajalikud erinevate elamupiirkondade reovee juhtimiseks isevoolsetesse eesvoolu kanalisatsioonitorustikesse.

Pumplad sisaldavad kahte sukelpumpa, põhjaliitmikku, juhtsiine, tasemeandureid, roostevabast terasest tõusutoru, tagasilöögiklappi. Pumpade režiim on soovitav tagada selliselt, et pumbad töötaksid vaheldumisi. Täpsemad vooluhulgad ja pumpla parameetridleitakse põhi- või tööprojekti koostamise käigus.

Luunja kanalisatsiooni laiendamise ja reoveepumplate rajamise maksumus kokku on 662 556 eurot. Projekti realiseerimine on kavas aastal 2013-2015.

107

6.3 PROJEKT C. PILKA PUURKAEVPUMPLA REKONSTRUEERIMINE JA VARUSTAMINE VEETÖÖTLUSSEADMETEGA LÜHIAJALISES PROGRAMMIS Pilka külas tuleb rekonstrueerida vana puurkaev, ehitada puurkaevu päise ümber pumplahoone. Pumplahoonesse tuleb paigaldada uued veevarustusseadmed koos automaatikaga ning veetöötlusseadmed.

Lähteandmed veevarustusseadmete valiku jaoks: Pilka küla perspektiivne veetarbimine on aastal 2017: 6,4 m3/d ja tipptunnil 1,5 m3/tunnis.

Investeeringuprogrammis on ette nähtud järgmised tööd:

 Puurkaevu päise ümber soovitavalt laineplekist hoone mõõtmetega 2,5x3 m ehitamine. Paigaldada uus puurkaevupump, veetõstetoru, elektrikaabel ja päis. Pumplasse paigaldada pumba elektriarvesti.

 Pumpla territooriumi veetorustiku rekonstrueerimine

 Roostevabast terasest (AISI304) torustiku paigaldamine pumplahoonesse koos kummikiilsiibri, tagasilöögiklapi, proovivõtukraani ja elektrilise väljundiga veearvestiga Mahuti torustiku paigaldamine.

 Elektri- ja signalisatsioonikaablite paigaldamine

 Pumplasse veearvesti ja/või online andmeedastusseadme paigaldamine.

Pilka Kesk – Devoni veekompleksi puurkaevuvett tuleb aereerida ja filtreerida, hea lahendus oleks paarissurve – liivafilter. Kui kasutada 6 bar rõhul töötavat paarissurvefiltrit, siis poleks täiendavaid rõhutõsteseadmeid vaja. Sel juhul peaks süvaveepumba tõstekõrgus olema vastav survefiltri rõhule ja tagama tarbijatele liitumispunktis vabasurve 3,2 bar. Paarissurvefilter tuleb varustada kompressoriga vee aereerimiseks. Pumplahoones peab olema ka sorptsioonkuivati ning elektripaigaldis, mille võimsusest piisab kõikide seadmete elektriga varustamiseks. Filtri uhtevesi läbib klaasplastist vaatlusmahutit ja seejärel juhitakse ühiskanalisatsiooni. 108

Joonis 6-1. Paarissurvefiltri välisilme

Projekti kogumaksumus on 96 360 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2013-2015.

6.4 PROJEKT D. PILKA VEEVÕRGU REKONSTRUEERIMINE JA RAJAMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS Pilka külas on aastatel 2013 – 2015 plaanis kogu veevõrgu rekonstrueerimine. Praegu töötava veetorustiku orienteeruv pikkus on ca 220 m. Veetorustik kulgeb läbi äri – ja elamumaade. Rekonstrueeritav veetorustik küla keskuses tuleb oluliselt pikem - 494 m . Uusi torustikke ehitakse 256 m küla Jõhvi – Tartu – Valga maantee poolses servas.

Tabel 6-3. Pilka külas rajatavad veetorustikud

Torustiku läbimõõt, Pikkus, m Rekonstrueerimine / ehitamine (R, E) materjal

109

De63 PE PN10 384 R

De50 PE PN10 110 R kokku 494

De63 PE PN10 256 E

Rek. ja ehitatavad 750 R+E kokku

Veetorustike ehitusnõuded on samad, mis Luunja korral kirjas punktis 6.1

Projekti maksumus on 55 656 eur.

6.5 PROJEKT E. PILKA KANALISATSIOONIVÕRGU REKONSTRUEERIMINE JA RAJAMINE NING REOVEEPUMPLA RAJAMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS Pilka külas on aastatel 2013 – 2015 plaanis kogu kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine. Pilka töötava kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 410-440 m. Torustik koosneb ärimaid läbivast kollektorist ja pikkadest ühendustorustikest.

Kanalisatsioonitorustikke rekonstrueeritakse küla keskuses 280 m. Küla Jõhvi – Tartu – Valga maantee poolsesse serva ehitatakse 223 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku, üks reoveepumpla ja 284 m survekanalisatsioonitorustikku.

Tabel 6-4. Pilka külas rajatavad kanalisatsioonitorustikud

Torustiku läbimõõt, Pikkus, m Rekonstrueerimine / ehitamine (R, E)

110 materjal

De160 480 R

De160 224 E

De90 PE 280 E survekanalisatsioon

Rek. ja ehitatavad 984 kokku

Kanalisatsioonitorustike ehitusnõuded on samad, mis Luunja korral kirjas punktis 6.2.

Pilka reoveepumpla ehitamine Reoveepumpla ehitatakse küla Jõhvi – Tartu – Valga maantee äärsesse serva.

Pumpla sisaldab kahte sukelpumpa, põhjaliitmikku, juhtsiine, tasemeandureid, roostevabast terasest tõusutoru, tagasilöögiklappi. Pumpade režiim on soovitav tagada selliselt, et pumbad töötaksid vaheldumisi. Täpsemad vooluhulgad ja pumpla parameetrid leitakse põhi- või tööprojekti koostamise käigus.

Pilka ühiskanalisatsioonitorustike ja reoveepumpla projektide kogumaksumus on 193 704 eurot, lisanduvad projektijuhtimis- ja järelevalveteenuse kulud. Projekti realiseerimine on kavas aastatel 2013-2015.

6.6 PROJEKT F. PILKA REOVEEPUHASTI RAJAMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS Pilka reoveepuhasti rajamine

111

Pilka reovesi suunatakse hetkel biotiiki ja sealt juhitakse kraavi.

Pilka küla rahvaarv on viimase 6 aasta jooksul tõusnud 151-lt 155 elanikuni ning järgmise kümne aasta jooksul tõenäoliselt jääb umbes samaks. Hetkel on ÜVK - ga ühendatud umbes 80 elanikku ning vald ei näe vajadust laiendada ÜVK võrke küla servades hajali asuvate elamuteni. Konsultant prognoosib vee ja kanalisatsiooni ühiktarbimise tõusu 84 liitrini elaniku kohta aastaks 2024. Seega kokku tekib tänasel päeval elanikelt reovett 5,2 m3/d + ebaühtlusest 2,5 m3/d ja perspektiivselt 6,7 m3/d + ebaühtlusest 2,8 m3/d. Kui reostuskoormuse hindamisel arvestada ühe elaniku kohta 60 g O2 BHT7/d, siis tuleb reostuskoormuseks 4,8 kg BHT7/d ja kontsentratsiooniks tänasel päeval 920 mg BHT7/l ja perspektiivselt 720 mg BHT7/l.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001.a. määrust nr. 269: „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“, tuleb alla 2000 ie reoveepuhastis tagada fosforiärastus ning vee erikasutusloa olemasolu korral selle nõuetele vastavus, mis ei tohi olla karmim kui määruse lisas 2 esitatud nõuded (allolevas tabelis)

Tabel 6-5. Nõuded pinnasesse või veekogusse juhitavale heitveele vastavalt määrusele nr 269

Reovee Piirväärtus Reostusnäitaja puhastusaste Märkused (mg/l) (%)

BHT7 15,0 >= 90

KHT 125,0 >= 75

HA (heljuvained) 25,0 >= 80

PÜLD 1,5 >= 80

NÜLD - >= - ei normeerita selle määrusega

Naftasaadustesisaldus 1,0 >= 75

1-al.fenoolid 0,1 >= 75

2-al.fenoolid 15,0 >= 70

112

Üks alternatiiv võiks olla järjestikuse aereerimise ja setitamisega (SBR) aktiivmuda- kompaktpuhasti, nt Klaro (kirjeldus on Kavastu reoveepuhasti projektis). Teine alternatiiv võiks olla pinnas-liivfilterväljak, millele eelneks eepuhastus ja keemiline fosforiärastus septikus. Kaaluda võiks ka biofilterpuhastit BioFix 15.

BioFix bioprotsess toimub bioreaktori tahkel kandjal.

Eelsetiti, bioreaktor ja keemiliseks järelsadestuseks mõeldud järelsetiti paigaldatakse maa alla. Teeninduskonteiner, milles paiknevad õhupuhur, elektri- ja automaatikakilp, seadmestik kemikaaliannustuseks jm on maapealne. Kuna mudeli BioFix15 juurde ei kuulu eelsetiti ette paigaldatav võrekaev, võiks selle eraldi paigaldada. Kõik puhasti BioFix mahutid on valmistatud plastist.

BioFix15 tehnoloogiaskeem on joonisel.

Joonis 6-2

Tootja lubab BioFix 15-le maksimaalset reostuskoormust 100 ie ja 6 kg BHT7/d.

Tabelisse on võrdluseks lisatud ka klassikaline betoonmahutitega järjestikuse aereerimise ja setitamise põhimõttel töötav aktiivmudapuhasti.

113

Tabel 6-6. Pilka projekteeriva reoveepuhasti alternatiivseadmete võrdlus

Puhasti tüüp Rajamiskulu Hoolduse Elektrikulu Tundlikkus Puhastusefekt tööjõukulu temperatuuri, vooluhulga ja reostuskoormuse muutmisele

SBR suhteliselt alla keskmise keskmine keskmine suur kompaktpuhasti väike

Filterväljakuga suhteliselt keskmine, alla suur N ja P suhtes puhasti väike ummistumise keskmise väike korral suur

BioFix30 suhteliselt keskmine keskmine suur suur väike

Betoonist oluliselt keskmine suur alla keskmise suur mahutitega SBR suurem kui biopuhasti teistel

Soovitame valida erinevate kompaktpuhastite vahel. Pinnasfilterpuhasti jääb teistele alla väiksema puhastusefekti tõttu ja võib vajada järelpuhastit. Suure rajamismaksumuse tõttu ei soovitaks klassikalist betoonmahutitega läbivooluga aktiivmudapuhastit. Lõpliku lahenduse peab andma projekteerimise käigus.

Pilka reoveepuhasti kogumaksumus on 36 000 eur. Pilka reoveepuhasti ehitatakse aastatel 2013 – 2015.

6.7 PROJEKT G. KAVASTU PUURKAEVU REKONSTRUEERIMINE NING PUMPLA JA VEETÖÖTLUSKOMPLEKSI RAJAMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS ÜVKA näeb ette veetöötlusseadmete paigaldamise Kavastu puurkaevu juurde. Vallavalitsusel on plaanis puurkaevu rekonstrueerimine ning uue pumplahoone rajamine Euroopa Liidu struktuuritoetuste abiga. Pumplahoone rajatakse puurkaevu päise ümber ja kõik seadmed hakkavad paiknema uues pumplahoones.

114

Ette on nähtud 2,5x3 m pumplahoone rajamine. Koos uue süvaveepumbaga paigaldatakse uus veetõstetoru, elektrikaabel ja puurkaevu päis. Samuti vajab puurkaevpumpla uut elektripaigaldist, 500 l hüdrofoori, rõhuandurit ja sisetorustikke. Tõenäoliselt tuleb paigaldada ka uus veearvesti ja/või online andmeedastusseade. Pumplasse tuleb paigaldada sorptsioonkuivati.

Puurkaevupumba valikul tuleb arvestada perspektiivse veetarbimise kasvuga aastaks 2017 ja veetöötlusseadmete omatarbega.

Kuna Kavastu hoonestus on ühe – kuni kahekorruseline, siis piisab veevõrku antavast 3,2 bar veesurvest.

Veetöötlusseade peab tagama osas 5.6.3 toodud omadustega vee töötlemise ja nõuetekohaseks viimise üldraua sisalduse osas. Kuna üldraua sisaldus antud puurkaevu vees oli vastavalt analüüsitulemustele 505 µg/l , on soovitav vee eelnev sundaeratsioon kompressoriga enne juhtimist survefiltrisse.

VTJ töö peab tagama üldraua sisalduseks <50 µg/l.

Lähteandmed on järgnevad:

 Puurkaevuvees on rauda 505 µg/l.

 Ööpäevane pumbatav veekogus on 23,6 m3/d; perspektiivselt aastal 2017 26,4 m3/d; ja aastal 2024 kuni 31 m3/d

 Tipptunni pumpamiskoormus on 7 m3/h; perspektiivselt 8 m3/h aastal 2017 ja 9,5 m3/h aastal 2024;

Rauaärastusfiltrina pakume välja paarissurvefiltri, sest see tagab pesuvee rõhu ja koguse ühest filtri osast teise ja välistab vajaduse pesta filtrit eelnevalt töötlemata puurkaevuveega või puhtaveemahutist võetava veega..

Võimalik on kaks varianti veetöötluse jaoks:

115

1. Rauaärastuse jaoks paigaldada kõrgema rõhuga, nt 6 bar töötav paarissurve-liivafilter. Siis poleks vaja II astme pumpa ega puhtaveemahutit.

2. 3 bar rõhul töötav paarissurvefilter, umbes 15 m3 mahuti ja survetõstepump. 2. variant oleks paindlikum tarbimise muutuste ja ebaühtluste suhtes, kuid kulukam.

Eeldame, et

 Pumpla uue elektripaigaldise võimsusest piisab kõikide seadmete elektriga varustamiseks, täiendavalt kompressori ja sorptsioonkuivati toiteks.

 VTJ haldaja ehitab äravoolutorustiku DN 80…100 uhtevee juhtimiseks külalistemaja kõrval asuvasse kanalisatsioonikollektori kaevu.

Projekti kogumaksumus on 96 720 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2018 - 2024.

6.8 PROJEKT H. KAVASTU VEEVÕRGU REKONSTRUEERIMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS Kavastus läheb rekonstrueerimisele kogu vana veetorustik. Töötava veetorustiku üldpikkus on ca 900 m. Kuigi küla põhja – ja kirdeosas on 6 elamut, paiknevad need hajali ja ÜVK laienemist sinna pole ette nähtud.

Rekonstrueeritavad veetorustikud on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 6-7. Kavastu rekonstrueeritavad veetorustikud

Torustiku läbimõõt, Pikkus, m Rekonstrueerimine / materjal ehitamine (R, E)

De63 PE 1395 R

De50 PE 367 R

116

Kokku 1762

Kokku nähakse Kavastus ette 1762 m veetorustiku rekonstrueerimine.

Veetorustike ehitusnõuded on samad, mis Luunja korral kirjas punktis 6.1.

Projekti maksumus on 159 030 eur ja teostatakse aastatel 2018 – 2024.

6.9 PROJEKT I. KAVASTU KANALISATSIOONIVÕRGU REKONSTRUEERIMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS Kavastus läheb rekonstrueerimisele kogu vana kanalisatsioonitorustik. Töötava kanalisatsioonivõrgu pikkus on 1400 m. Kuigi küla põhja – ja kirdeosas on 6 elamut, paiknevad need hajali ja ÜVK laienemist sinna pole ette nähtud.

Rekonstrueeritavad kanalisatsioonitorustikud on esitatud allolevas tabelis.

Tabel 6-8. Kavastu rekonstrueeritavad kanalisatsioonitorustikud

Torustiku läbimõõt Pikkus, m Rekonstrueerimine/ ehitamine (R, E)

De160 1811 R

Kokku 1811

Kokku nähakse Kavastus ette 1811 m kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine.

Kanalisatsioonitorustike ehitusnõuded on samad, mis Luunja korral kirjas punktis 6.2.

Kavastu kanalisatsiooniprojekti kogumaksumus on 282 516 eurot ning realiseerimine on kavas aastatel 2018-2024.

117

6.10 PROJEKT J. KAVASTU REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMINE LÜHIAJALISES PROGRAMMIS Kavastu reoveepuhastuseks on rajatud biotiigid. Kahe biotiigi vahel asub lüüs. Teine lüüs paikneb ka peale teist biotiiki, mille kaudu juhitakse heitvesi kraavi ja selle kaudu omakorda Emajõkke. Kuigi biotiigid tagavad vee erikasutusloas nõutud puhastusefekti, on Kavastusse ette nähtud biopuhasti.

Puhasti peab vastu võtma tänasel päeval reovett 23,4 m3/d + 6,5 m3 tarbimise ebaühtlusest, mille BHT7 on olnud 185 – 1120 mgO2/l. Tõenäoliselt uute kanalisatsioonitorustikega ei ole suurt lahjendust infiltratsiooniveega ja vee BHT7 on lähemal 1000 mg-le /l.

Perspektiivne reoveehulk on 33,7 m3/d + 8,7 m3 ebaühtlusest.

Vastavalt vee erikasutusloale on lubatud heitvett juhtida Kavastu küla reoveepuhastist Emajõkke järgmiste kontsentratsioonidega:

BHT7 : 25 mg/l

Heljum : 35 mg/l

KHT : 125 mg/l

Üldlämmastik : 15 mg/l

Üldfosfor : 2 mg/l

Saasteained mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse: pH alla 6 ja pH üle 9.

Esimese variandina võiks rajada järjestikuse aereerimise ja settimise põhimõttel aktiivmudapuhasti, mis koosneb betoonistmahutitest.

Teise variandina võiks kaaluda veel samal põhimõttel kompaktpuhasti paigaldamist

Biofilterväljak oleks riskantne liiga suure reostuskoormuse tõttu.

Klassikalise aktiivmudapuhasti põhimõtteskeem on näidatud alloleval joonisel.

118

Joonis 6-3. Klassikalise läbivooluga aktiivmudapuhasti põhimõtteskeem

Puhasti koosneb järgmistest tehnoloogilisetest osadest:

 Reoveepumpla - 3. Pumplas asuvad reoveepump, mahuti vee energia vähendamiseks - 5, koagulandi mahuti - 8. Pumpla ette kaevu 2 tuleb paigaldada avariisiiber, mis võimaldab operaatoril voolukatkestuste ja pumbarikete korral reovee pealevoolu pumplasse sulgeda vältimaks pumpla ülemäärast täitumist reoveega. Reoveepumba tootlikkus peaks olema ≈1,4 l/s e ≈5,2 m3/h. Pumpla väljuvale survetorule tuleb paigaldada tagasivooluklapp - 19. Pumpla tuleb varustada avariisignalisatsiooni seadmetega ja sidemodemiga avariisignaali (ka vandalismiaktide häirete) edastamiseks operaatorile.

 Pumplas paikneb võresõlm - 6, mis koosneb mehaanilisest ja käsivõrest. Võrepraht suunatakse konteineritesse 7. Pumpla seinal asub elektrikilp 17 koos juhtpaneeliga häire edastamiseks.

 Eelsetiti-septik teeninduspüstikutega - 9. Eelsetiti toimib nii ühtlustusmahutina kui üleliigse muda kogujana. Settinud muda veetakse paakautoga välja teeninduspüstikute kaudu. Eelsetitisse doseeritakse fosforiärastuseks koagulanti survetorustiku 16 kaudu.

 Aereerimismahuti – 11 valmistatakse monoliitbetoonist ristkülikukujulise mahutina. Mahuti maht võiks olla 60 m3 ja veepinna kõrgus 3 m. Aereerimine ja settimine toimuvad vaheldumisi. Aeratsiooniks kasutatakse kummikelmega kaetud peenmulldifuusoreid, millised on paigaldatud 15-20 cm kõrgusele põhjast. Õhk aeratsiooniks saadakse pöördkolbkompressoreist - 2 tk, neist üks on töös ja teine reservis. Kompressoreid lülitatakse perioodiliselt ringi, mis tagab nende ühtlase ajalise koormamise. Kompressorid on varustatud sagedusmuunduriga, mida juhitakse aerotanki paigaldatud lahustunud hapniku mõõtriista signaalide järgi. Aereerimis -

119

settimiskambri põhjast retsirkuleeritakse muda eelsetitisse mudapumba 15 ja torustiku 14 abil.

 Vertikaalne järelsetiti -12. Järelsetiti valmistatakse betoonist ristkülikukujulise ristlõikega vertikaalsetitina, mille põhjaosa moodustab allapoolekahaneva mudatasku. Veepinna kõrgus järelsetitis on 3 m ja ristlõike pindala 8 m3. Järelsetitist pumbatakse muda eelsetitisse torustiku 14 kaudu. Järelsetiti järel väljavoolutorul peab olema proovivõtukaev 13.

 Mudatihendi 18 - kogumismahutiks on ristkülikukujulise ristlõikega mahuti (V=25 m3). Jääkmuda eemaldatakse järelsetitist tsirkulatsioonitorustiku mudatihendisse suubuva harutoru kaudu, mis on varustatud automaatventiiliga (näiteks magnetklapp), mille avamist juhitakse protsesskella või programmeeritava kontrolleri abil. Selginenud rejektvesi mudatihendi pinnalt juhitakse tagasi aerotanki isevoolselt. Mudatihendi on varustatud põhjapaigaldusega aeratsioonidifuusoritega (analoogsed aerotanki omadega), mille abil segatakse perioodiliselt tihendi mudamassi. Mudatihendaja tühjendamissagedus on mitte rohkem kui 2 kuus. Enne muda väljavedu peatatakse mudatihendi aeratsioon kaheks tunniks.

Reoveepuhasti tehnohoone on ühekordne lihtne mitmefunktsionaalne hoone.

Tehnohoones on kaks ruumi: tehnoseadmete ruum ja kilbiruum.

Hoone põrand on monoliitsest raudbetoonist plaat, mis samal ajal on mahutite katteplaat.

Tehnohoone põranda alla on paigutatud biopuhasti mahutid ning liigmuda stabiliseerimismahuti vastava seadmestikuga (aeratsioonitorustik ja difuusorid, mudatagastuse sukelpump, hapnikuandur). Hoone põrandas on seadmete paigalduse ja hoolduse avad, mis on kaetud roostevabast metallplaadist katteluukidega.

Hoone on varustatud väljatõmbe ja sissepuhe ventilatsoonisüsteemidega ja elektriküttega. Väljatõmme haarab ka põrandaalust mahutite veepinna kohal olevat ruumi. Tehnoseadmete ruumide temperatuur külmaperioodil peab olema vähemalt +5oC, elektri- ja automaatikakilpide ruumis +10oC.

120

Ventilatsiooni torustikud, nende kandurid on valmistatud korrosioonikindlast materjalist (roostevaba, plast). Ventilatsiooni ja küttesüsteemi elektrivõimsus kuni 3,7 kW.

Reoveepuhasti koormust ja protsessi olukorda kontrollitakse järgnevate seadmete abil:

 Reovee hulk - vooluhulga mõõtmine toimub reovee sissevoolu survetorul magnet- induktiivse mõõturi abil.

 Lahustunud hapniku ja temperatuuri mõõtmine aerotankis. Hapniku mõõtriista signaalide järgi juhitakse pöördkolbkompressorite tööd reguleerivat sagedusmuundurit.

 pH-meeter sisendil:

 Ühtlase mudadoosi ja mudakoormuse puhastis tagab hõljuvaine-analüsaatori andmete alusel juhitav liigmuda eemaldamise süsteem.

 Operaatorile häirete edastamise süsteem juhtpaneelis koos vastava modemiga.

Reoveest proovide võtmine toimub sissevoolul energiarahustusmahutist . Heitvee proovid võetakse vastavast proovivõtukaevust peale biopuhastust. Reovee- ja heitveeproovid analüüsitakse vastavas tunnustatud laboris.

Keskmine elektrienergia kulu tehnoloogilistele seadmetele on 100 kWh/d, ventilatsioonile, küttele ja valgustusele 30 kWh/d. Fosforisadestusreagendi kulu on esialgu 7 kg PIX’i ööpäevas.

Kompaktpuhastitest on väikese hoolduskuluga aktiivmudapuhasti nt Klaro, mis koosneb järgmistest seadmetest ja sõlmedest:

 Eelsetiti(d). Alguses siseneb reovesi eelsetitisse (esimene kamber). Eelsetitis sadestub suurem osa heljumist põhja. Annuspuhastis puhastatakse reovett annuse kaupa.

 Õhutõstuk. Õhktõstuk pumpab teatava annuse mehhaaniliselt puhastatud reovett eelsetitist biopuhastussektsiooni.

121

 Bipuhastuskamber (-kambrid), kus mehaaniliselt töödeldud heitvett teatud aja kestel õhustatakse ning kus kulgeb aktiivmudapuhastus. Aktiivmuda arenemist soodustab lühiajaline õhustamis- ja puhkeperioodide vaheldumine.

 Järgneb:

 Selitusfaas järelselgiti(te)s, mille kestel õhustamine lakkab, aktiivmuda vajub põhja ning kambri pinnale jääb selge vee kiht.

 Pärast selitusfaasi pumbatakse annuse kaupa puhastatud vesi suublasse või immutatakse imbtunnelite kaudu maase ning põhja settinud muda pumbatakse tagasi esimesse kambrisse.

Joonis 6-4. Klaro kompaktpuhasti põhimõtteskeem

Mitmesaja inimekvivalendi reostuskoormuse jaoks on tavaliselt paigaldatud kaks Klaro puhastusmahutit iga biopuhastuse etapi kohta, mistõttu puhasti ei oleks enam eriti kompaktne. Seetõttu betoonmahutitega SBR puhasti oleks parem variant. Lõpliku lahenduse peab andma projekteerimise käigus.

Reoveepuhasti projekti kogumaksumus on 262 350 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2013 - 2014.

122

6.11 PROJEKT K. KABINA PARKMETSA (KABINA LASTELAAGRI) PUURKAEVPUMPLA REKONSTRUEERIMINE PIKAAJALISES PROGRAMMIS Kabinas on olemas vana Parkmetsa puurkaev. Pikaajalise investeeringuprogrammi käigus on aastatel 2018 - 2024 ette nähtud Kabina Parkmetsa puurkaevu rekonstrueerimine. Paigaldatakse uus süvaveepump, veetõstetoru, elektrikaabel ja puurkaevu päis. Puurkaevu päise ümber ehitatakse 2,5x3 m pumplahoone. Puurkaevpumplasse paigaldatakse elektrikilp, elektri - ja signalisatsioonikaablid.

Hoonesse ehitatakse roostevabast terasest (AISI304) torustik koos kummikiilsiibri, tagasilöögiklapi, proovivõtukraani ja elektrilise väljundiga veearvestiga.

Pumplasse tuleb paigaldada sorptsioonkuivati.

Puurkaevupumba valikul tuleb arvestada perspektiivse veetarbimise kasvuga aastaks 2017 ja veetöötlusseadmete omatarbega.

Kabina puurkaevpumpla on soovitav rajada üheastmeline ja paigaldada tuleks kõrgemal rõhul töötav paarisssurve-liivafilter. Puurkaevupumba survekõrgus peab vastama paarissurvefiltri töörõhule ja tagama Kabina küla tarbijatele vabarõhu 3,2 bar.

Puurkaevupumba ja veetöötlusfiltri tootlikkus peab katma prognoositava veevajaduse aastal 2024, s.o 14 m3/d ja tipptunnil 3 m3/tunnis.

Projekti maksumus on 96 360 eur ja teostatakse aastatel 2018 – 2024.

6.12 PROJEKT L. KABINA VEEVÕRGU EHITAMINE PIKAAJALISES PROGRAMMIS Kabina küla keskuses on vanad torustikud umbes 10 maja teenindamiseks. Uued veetorustikud ehitatakse küla keskusse ja keskusest aiandusühistute Kelluke”, “Laine”, “Kuuseke”, “Kajakas”, “Metsa”, “Roos”, ja “Soosaare” ühendamiseks ühisveevärgiga.

Ehitatavad veetorustikud on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 6-9. Kabina rajatavad veetorustikud

123

Torustiku läbimõõt Pikkus, m Rekonstrueerimine / ehitamine (R, E)

De110 PE 2535 E

De90 PE 1756 E

De63 PE 2477 E

Kokku 8410

Veetorustike ehitusnõuded on samad, mis Luunja korral kirjas punktis.

Kokku nähakse Kabinas ette 8410 m veetorustiku rajamine ning ühe survetõstepumpla rajamine. Projekti maksumus on 1 039 590 eur ja teostamist kavandatakse aastateks 2018 – 2024.

6.13 PROJEKT M: KABINA KANALISATSIOONIVÕRGU JA REOVEEPUMPLATE EHITAMINE PIKAAJALISES PROGRAMMIS Kabina küla keskuses on vanad torustikud umbes 10 maja teenindamiseks ja osa vanast torustikust läheb rekonstrueerimisele. Uued kanalisatsioonitorustikud ehitatakse küla keskusse ja keskusest aiandusühistute „Kelluke”, “Laine”, “Kuuseke”, “Kajakas”, “Metsa”, “Roos”, ja “Soosaare” ühendamiseks ühisveevärgiga.

Aiandusühistute piirkondadest ja Kabina keskusest pumbatakse reovesi mööda Lohkva – Kabina – Vanamõisa kõrvalmaanteed Tartu linna ühiskanalisatsiooni. Reoveepumplaid tuleb rajada seitse.

Ehitatavad ja rekonstrueeritavad kanalisatsioonitorustikud on esitatud järgnevas tabelis

Tabel 6-10. Kabina rajatavad ja rekonstrueeritavad kanalisatsioonitorustikud ning reoveepumplad

124

Torustiku läbimõõt, materjal Pikkus, m Rekonstrueerimine/ ehitamine (R, E)

De160 116 R

De160 4122 E

Survekanalisatsioonitoru 1500 E De160

Survekanalisatsioonitoru 2458 E De110

Survekanalisatsioonitoru 555 E De90

Kokku 1811

Reoveepumplad 7 tk E

Kanalisatsioonitorustike ehitusnõuded on samad, mis Luunja korral kirjas punktis 7.1.2.

Kabina kanalisatsiooniprojekti maksumus on 1 646 556eurot ning realiseerimine on kavas aastatel 2018-2024.

7 ETTEPANEKUD UUTE REOVEEKOGUMISALADE MOODUSTAMISEKS, LAIENDAMISEKS JA LIITMISTEKS LUUNJA VALLAS.

7.1 ÜLDISED ALUSED Vastavalt Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arenguperpsektiividele ning valla arendamise kavadele, sealhulgas käesolevale ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale, taotleb Luunja vald kahe täiendava reoveekogumisala moodustamist ja kinnitamist. Need on Pilka ja Kavastu külade reoveekogumisalad.

125

Vastavalt Veeseaduse (edaspidi VS) § 2, punkt 22) on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks.

Luunja valla kõik asumid, sealhulgas olemasolevad ja potentsiaalsed reoveekogumisalad, jäävad reostuskoormuselt alla 2000 inimekvivalendi (ie).

Vastavalt VS § 241 lõige (6), reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine.

Nii Pilka kui Kavastu külades on tänasel päeval vormiliselt olemas reoveepuhastid biotiikide näol, kuid vastavalt VS-le tuleb ette näha reoveepuhastite ja olemasoleva reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine.

VS § 241 lõike 1 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus määrusega nr 57 Reoveekogumisala määramise kriteeriumid (edaspidi määrus).

Tulenevalt eelnimetatud määrusest:

(1) Reoveekogumisala määratakse asulale elanike arvuga üle 50 inimese, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha.

(2) Reoveekogumisala määramisel lähtutakse põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal- majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust. Põhjavee kaitstuse kaart

126

Nii Kavastu, Pilka küla kui Luunja aleviku puhul on tegemist keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga, mistõttu vastavalt määruse § 2 lg (2): Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem

127 kui 15 ie. Mõlema kirjeldatud küla: Kavastu ja Pilka puhul, kui Luunja aleviku puhul on nimetatud eeldus tagatud.

7.2 KAVASTU REOVEEKOGUMISALA MOODUSTAMINE Kavastu küla kogutava reovee reostuskoormuseks on arvutuslikult 255 ie-d, reoveekogumiala pindala 16,5 ha ning tulenevalt sellest ie-de arv ühe hektari kohta moodustab 15,5 ie-d. Vt ka joonis 7-1.

7.3 PILKA REOVEEKOGUMISALA MOODUSTAMINE Pilka küla kogutava reovee reostuskoormuseks on arvutuslikult 77 ie-d, reoveekogumiala pindala 5 ha ning tulenevalt sellest ie-de arv ühe hektari kohta moodustab 15,4 ie-d. Vt ka joonis 7-2.

7.4 LUUNJA REOVEEKOGUMISALA LAIENDAMINE ÜVK- s tehakse ettepanek Luunja reoveekogumisala laiendada, täpsustades samaaegselt reostuskoormust. Laiendamise vajalikkus tuleneb uutest elamutest Uus tänava piirkonnas ja aleviku idapoolses servas Nurga kinnistul paikneva 8 - korteriga elamu määramisel reoveekogumisalasse (joonis 7-3). Laiendusala pindala 7,5 ha. Lisanduv reostuskoormus 60 ie. Kokku Luunja alevik koos laiendusega 45 ha, 750 ie, 16,7 ie/ha kohta

7.5 TARTU LINNAGA PIIRNEVA VEIBRI KÜLA OSA PERSPEKTIIVNE LIITMUMINE TARTU REOVEEKOGUMISALA GA

Tartu linna reoveekogumisalasse on otstarbekas liita Veibri küla Tartu linnaga piirnev osa (vt joonis 7-4) kuna reovesi sellest piirkonnas juhitakse Tartu linna puhastusseadmetesse ja operaator on selles piirkonnas AS Tartu Veevärk. Piirkonna suurus 160 ha, reostuskoormus 510 ie. Perspektiivne liitumine Tartu reoveekogumisalaga on keskkonnakaitse seisukohast ja sotsiaal-majanduslikult põhjendatud.

7.6 SALU ELURAJOONI PERSPEKTIIVNE LIITMUMINE TARTU REOVEEKOGUMISALA GA Salu tee elamuala ja Prisma kaubanduskeskuse piirkond nähakse ette liita Tartu linna reoveekogumisalasse kuna reovesi juhitakse Tartu linna reoveepuhastisse ja operaator on selles piirkonnas AS Tartu Veevärk (joonis 7-5). Salu elurajoon ja Prisma kaunbanduskeskuse piirkond. Reostuskoormus 370 ie, ala suurus 36 ha. Perspektiivne liitumine Tartu reoveekogumisalaga on keskkonnakaitse seisukohast ja sotsiaal-majanduslikult põhjendatud.

128

Kavastu reoveekogumisala moodusta mise ettepanek 255 ie Ala suurus 16,5 ha 15,5 ie/ha kohta

Joonis 7-1 Planeeritava Kavastu reoveekogumisala plaan

129

Pilka küla reoveekogumisala moodustamise ettepanek 77 ie Ala suurus 5,00 ha 15,4 ie/ha kohta

Joonis 7-2 Planeeritava Pilka reoveekogumisala plaan 130

Luunja aleviku reoveekogumisala laiendamise ettepanek. Laiendusala pindala 3,5 ha. Lisanduv reostuskoormus 60 ie. Kokku Luunja alevik koos laiendusega 41 ha

750 ie, 16,7 ie/ha kohta Joonis 7-3 Planeeritav Luunja aleviku reoveekogumisala laienduse plaan

131

Piirkonna suurus 160 ha Reostuskoormus ca 510 ie

Joonis 7-4 Veibri ja Lohkva küla maa-alad, mis on otstarbekas tulevikus liita Tartu linna reoveekogumisalasse. Reoveekogumisala kaart ja reostuskoormust täpsustatakse konkreetse reoveekogumisala laiendamise taotlusega Keskkonnaministeeriumi.

132

Salu elurajoon ja Prisma kaubanduskeskuse piirkond Reostuskoormus ca 370 ie Ala suurus 36 ha

Joonis 7-5 Lohkva küla piirkond, mis on otstarbekas tulevikus liita Tartu linna reoveekogumisalasse. Reoveekogumisala kaart ja reostuskoormust täpsustatakse konkreetse reoveekogumisala laiendamise taotlusega Keskkonnaministeeriumi.

133