Luunja Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
1 LUUNJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2007-2018 2 1.Sissejuhatus Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni plaanipärase arengu tagamine lähtuvalt seadustest, nõudmistest ja vajadustest. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt arendatakse ühisveevärki ja - kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ja 12 aastaks koostatud arendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. Arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 2.Seadusandlik taust Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest seadustest ja normdokumentidest: 2.1.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus 2.2.Veeseadus 2.3.Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001 määrus nr.269 “Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord” 2.4.Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001 määrus nr.171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” 2.5.Keskkonnaministri 16. detsembri 1996 määrus nr.61 “Veehaarete sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord 2.6.Keskkonnaministri 15.mai 2003 määrus nr.48 “Reovee kogumisalade kriteeriumid” 2.7.Sotsiaalministri 31.juuli 2001 määrus nr.82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” 2.8.Standard EVS-812-6:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus 2.9.Luunja valla arengukava 3.Üldine taust 3.1.Asukoht Luunja vald asub Tartu maakonna idaosas Emajõe põhjakaldal, ulatudes Tartu linnast ligi 30 km ida suunas Emajõe Suursoo aladeni. Valla pindala on 133,8 km2. 3 3.2.Rahvastik Elanikkonna paiknemine seisuga 31.12.2006: Nimetus Elanike arv Luunja alevik 554 Külad: Kabina 105 Kakumetsa 69 Kavastu 312 Kikaste 53 Kõivu 34 Lohkva 706 Muri 53 Pajukurmu 29 Pilka 151 Poksi 17 Põvvatu 65 Rõõmu 45 Sava 31 Savikoja 37 Sirgu 123 Sirgumetsa 70 Sääsekõrva 32 Sääsküla 30 Veibri 144 Viira 27 Valla täpsusega 20 Kokku 2707 01.01.2003 seisuga elas vallas 2661 inimest. Inimeste arv on vähenenud Luunja alevikus. Inimeste arv on tunduvalt suurenenud Kabina külas, kuna inimesed on asunud suvilatesse püsivalt elama. Inimeste arv kasvab seoses arendustegevusega ka Tartu linnaga piirnevates Veibri ja Lohkva külades. Inimeste arvu jätkuva suurenemisega Kabina, Lohkva ja Veibri külades on arengukava koostamisel arvestatud. 3.3.Põhjavee kaitstus Suurem osa Luunja valla territooriumist on keskmiselt kaitstud põhjavee ala. Halvasti on kaitstud väike ala Muri küla piirkonnas ning suur osa Luunja alevikust, Pajukurmu ja Kavastu külast. Kavastu küla kompaktse asustusega ala asub keskmiselt ja hästi kaitstud põhjavee alal. Põhjavee kaitstuse kaart on toodud lisas nr.1. 3.4.Puurkaevud Luunja valla territooriumil asub 57 registrisse kantud puurkaevu ning planeerimisel on 18 puurkaevu. Põhjavee võtmisel üle 5 m3 ööpäevas või heitvee juhtimisel suublasse peab olema vee erikasutusluba. Luunja valla territooriumil on 6 hetkel kehtivat vee erikasutusluba: 1.OÜ Luunja HMT loa nr.L.VV.TM-15030 kehtiv kuni 26.02.2008 4 2.AS Giga loa nr.L.VV.TM-15113 kehtiv kuni 31.12.2007 3.AS Anne Soojus loa nr.L.VV.TM-13497 kehtiv kuni 18.12.2007 4.AS Grüne Fee Eesti loa nr.L.VV.TM-20135 kehtiv kuni 03.12.2008 5.Lõuna Kinnisvara OÜ loa nr.L.VV.TM-138744 kehtiv kuni 19.11.2011 6.Tartu Jõujaam AS loa nr.L.VP.TM-21491 kehtiv kuni 31.12.2008 Nendest OÜ Luunja HMT ja Lõuna Kinnisvara OÜ annavad vett ainult ühisveevärki. AS Giga ja AS Anne Soojus võtavad vett nii oma tarbeks kui ka ühisveevärki andmiseks. AS Grüne Fee Eesti võtab vett ainult oma tarbeks. AS Tartu Jõujaamale on antud vee erikasutusluba Möllatsi turbamaardla kaevandamisalalt kuivendusvete ärajuhtimiseks.. Valla puurkaevude andmed on toodud lisas nr 3. Ühisveevärki vett andvate puurkaevude täiendavad andmed on toodud lisas nr 2 ja perspektiivsed puurkaevud lisas nr 13. 4.Ühisveevärgiga kaetud alad Luunja vallas Elanike arv Ühisveevärgiga liitunuid 1.Luunja 554 500 2.Kavastu 312 290 3.Veibri 144 4.Lohkva 706 510+ Salu tee 5.Kakumetsa 69 6.Pilka 151 50 Ühisveevärgiga liitunute arv suureneb Veibri, Kakumetsa ja Lohkva külas, kuna toimub intensiivne arendustegevus. Perspektiivne ühisveevärgiga kaetav ala on Kabina küla suvilate piirkond, kuna üha rohkem inimesi asub sinna püsivalt elama. Kavastu külas on võimalikke liitujaid minimaalselt. Luunjas suureneb ühiskanalisatsiooni kasutajate arv. Ühisveevärgiga kaetavate alade kaardid on toodud lisades nr 4-10. 5.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kirjeldus 5.1.Luunja alevik Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni haldab OÜ Luunja HMT 5.1.1.Veehaarded Ühisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr.7282. Rõhutõsteseadmena on kasutusel hüdrofoor 6 m3. Puurkaevust võeti vett 2006 aastal 26 194 m3. Puurkaevu on paigaldatud kaks sügavveepumpa, nendest üks on reservis. Puurkaevust võetava vee kvaliteet: Näitaja Ühik Tulemus Lubatud piirsisaldus Ammoonium mg/l 0,06 0,5 Fluoriid mg/l 1,0 1,5 Raud µg/l 208 200 Mangaan µg/l <10 50 Kaltsium mg/l 27,3 5 Raua sisaldus ületab minimaalselt joogiveele lubatud piirsisaldust. 5.1.2.Veetorustikud Luunja alevikus on ca 3200 m veetorustikku, millest 300 m on plasttoru Ø 50 mm, 400 m malmtoru Ø 65 mm ja 2500 m malmtoru Ø 100 mm. Tehtud uuringud ei ole suutnud kindlaks teha torustiku vanust, kuna puudub projektdokumentatsioon. Puurkaevude rajamisaastate põhjal võib järeldada, et vanemad torustikud on üle 40 aasta vanad. Torustik on ehitatud juhuslikult, tulenevalt hetkevajadusest, ilma kaugemaid perspektiive arvestamata. Seetõttu on kasutusel torustikud, mille läbimõõdud ei ole põhjendatud ja ei ole arvestatud perspektiivsete tarbijate vajadusi. Metalltorustikud on täielikult amortiseerunud, millele viitab nii avariide hulk, kui ka madalam veekvaliteet tarbija juures, võrrelduna puurkaevu veega. Veevõrk on rajatud tupikvõrguna, siibrid ei ole töökorras või puuduvad üldse. 5.1.3.Kanalisatsioonitorustikud Suurem osa aleviku kanalisatsioonitorustikust on vanusega üle 30-40 aastat. Töötav kanalisatsioonitorustik on isevoolne ning pikkus ca 2500 m, millest 1100 on keraamiline Ø 150-200 mm, 170 m plastist Ø 110-200 mm ja 1230 m asbestsemendist Ø 100-150 mm. Endise tööstustsooni, mis praegu seisab tühjana, kanalisatsioonisüsteemi ei kasutata(reoveepumpla lagunenud). Torustik on amortiseerunud. Kohati on reovee juhtimine takistatud. Torustik ja kaevud ei ole vettpidavad ning sinna satub sade- ja pinnavett. Osa alevikust on kanaliseerimata. Nendes piirkondades juhitakse reovesi kogumiskaevudesse. 5.1.4.Reoveepuhasti Luunja aleviku reoveepuhastiks on 1973 aastal Emajõe kaldale rajatud septik ja looduslikust jõesonnist kujundatud kaks biotiiki. Biotiigid on suurusega 14 300 m2 ja 2700 m2. Septik on täielikult amortiseerunud. Biotiigid on suure koormusega ja settivad kiiresti muda täis. Olemasoleval puhastil puudub purgimissõlm. Andmed väljalaskme kohta Väljalaskme nimetus Luunja biotiigid Väljalaskme kood TM 350 Suubla nimetus Emajõgi Suubla kood 10236 Lubatud saasteainete kogused Suurim lubatud vee erikasutusloa järgi sisaldus mg/l BHT7 15,0 Hõljum 25,0 Nüld 15,0 KHT 125,0 Püld 2,0 pH < 6,0 või > 9,0. Tartumaa keskkonnateenistusele esitatud aruannete alusel tagavad biotiigid reovee puhastamise nõutud määrani. Aeg-ajalt on fosfori sisaldus heitvees ületanud lubatud piirmäära. 6 5.2. Veibri Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni haldab AS Tartu Veevärk Erinevatesse elamupiirkondadesse on rajatud plasttorustikku: Asukoht Vesivarustus Kanalisatsioon Esmase kasutuselevõtu (m) (m) aasta Lillevälja tee, Aruheina tee, 4506 2161 2005 Jaanilille tee, Kurekella tee, Lillevälja tee põik, Nurme tee põik, Ristikheina tee Kaare tee 2287 2379 01.05.2007 seisuga ei ole üle võetud Uus-Veeriku ja Siniliilia tee 1435 1768 2006 Aliise tee 460 406 2007 Kase, Lehise, Vahtra, Kesakanni, 1125 1020 2006 Koidutähe tee ja Jaanilille tee Nurme tee 455,8 852 2002 Veibri küla vesi võetakse Tartu linna veevõrgust ja reovesi juhitakse Tartu linna kanalisatsioonisüsteemi. Probleemid on Kaare tee piirkonnaga, kus AS Tartu Veevärk ei ole trasse üle võtnud seoses väidetavalt madala ehituskvaliteediga. 5.3.Kavastu asula Luunja Vallavolikogu otsusega 19.12.2002 nr 14-12 on määratud vee-ettevõtjaks AS Giga. 5.3.1.Veehaarded Asula ühisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr.8805. Puurkaevust võeti vett 2006 aastal 10150 m3. Vee kvaliteet võrgus(Kavastu kauplus 08.08.2006): Näitaja Ühik Tulemus Lubatud piirsisaldus Ammoonium mg/l <0,05 0,5 Kloriidid mg/l 6 250 Mangaan µg/l 23 50 Üldraud µg/l 188 200 Sulfaadid mg/l 4,8 250 Raua sisaldus puurkaevu vees ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele(üksikutel kordadel üle 2000 µg/l) ning varasematel aastatel on raua sisaldus ka tarbija juures ületanud lubatud piirmäära.