1

LUUNJA VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA

2007-2018

2

1.Sissejuhatus

Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni plaanipärase arengu tagamine lähtuvalt seadustest, nõudmistest ja vajadustest. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt arendatakse ühisveevärki ja - kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ja 12 aastaks koostatud arendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. Arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

2.Seadusandlik taust

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest seadustest ja normdokumentidest: 2.1.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus 2.2.Veeseadus 2.3.Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001 määrus nr.269 “Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord” 2.4.Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001 määrus nr.171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” 2.5.Keskkonnaministri 16. detsembri 1996 määrus nr.61 “Veehaarete sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord 2.6.Keskkonnaministri 15.mai 2003 määrus nr.48 “Reovee kogumisalade kriteeriumid” 2.7.Sotsiaalministri 31.juuli 2001 määrus nr.82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” 2.8.Standard EVS-812-6:2005 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus 2.9.Luunja valla arengukava

3.Üldine taust

3.1.Asukoht

Luunja vald asub maakonna idaosas Emajõe põhjakaldal, ulatudes Tartu linnast ligi 30 km ida suunas Emajõe Suursoo aladeni. Valla pindala on 133,8 km2.

3

3.2.Rahvastik Elanikkonna paiknemine seisuga 31.12.2006: Nimetus Elanike arv Luunja alevik 554 Külad: 105 69 Kavastu 312 53 Kõivu 34 706 Muri 53 29 Pilka 151 17 Põvvatu 65 Rõõmu 45 Sava 31 37 123 70 Sääsekõrva 32 Sääsküla 30 144 Viira 27 Valla täpsusega 20

Kokku 2707

01.01.2003 seisuga elas vallas 2661 inimest. Inimeste arv on vähenenud Luunja alevikus. Inimeste arv on tunduvalt suurenenud Kabina külas, kuna inimesed on asunud suvilatesse püsivalt elama. Inimeste arv kasvab seoses arendustegevusega ka Tartu linnaga piirnevates Veibri ja Lohkva külades. Inimeste arvu jätkuva suurenemisega Kabina, Lohkva ja Veibri külades on arengukava koostamisel arvestatud.

3.3.Põhjavee kaitstus

Suurem osa Luunja valla territooriumist on keskmiselt kaitstud põhjavee ala. Halvasti on kaitstud väike ala Muri küla piirkonnas ning suur osa Luunja alevikust, Pajukurmu ja Kavastu külast. Kavastu küla kompaktse asustusega ala asub keskmiselt ja hästi kaitstud põhjavee alal. Põhjavee kaitstuse kaart on toodud lisas nr.1.

3.4.Puurkaevud

Luunja valla territooriumil asub 57 registrisse kantud puurkaevu ning planeerimisel on 18 puurkaevu. Põhjavee võtmisel üle 5 m3 ööpäevas või heitvee juhtimisel suublasse peab olema vee erikasutusluba. Luunja valla territooriumil on 6 hetkel kehtivat vee erikasutusluba: 1.OÜ Luunja HMT loa nr.L.VV.TM-15030 kehtiv kuni 26.02.2008 4

2.AS Giga loa nr.L.VV.TM-15113 kehtiv kuni 31.12.2007 3.AS Anne Soojus loa nr.L.VV.TM-13497 kehtiv kuni 18.12.2007 4.AS Grüne Fee Eesti loa nr.L.VV.TM-20135 kehtiv kuni 03.12.2008 5.Lõuna Kinnisvara OÜ loa nr.L.VV.TM-138744 kehtiv kuni 19.11.2011 6.Tartu Jõujaam AS loa nr.L.VP.TM-21491 kehtiv kuni 31.12.2008 Nendest OÜ Luunja HMT ja Lõuna Kinnisvara OÜ annavad vett ainult ühisveevärki. AS Giga ja AS Anne Soojus võtavad vett nii oma tarbeks kui ka ühisveevärki andmiseks. AS Grüne Fee Eesti võtab vett ainult oma tarbeks. AS Tartu Jõujaamale on antud vee erikasutusluba Möllatsi turbamaardla kaevandamisalalt kuivendusvete ärajuhtimiseks.. Valla puurkaevude andmed on toodud lisas nr 3. Ühisveevärki vett andvate puurkaevude täiendavad andmed on toodud lisas nr 2 ja perspektiivsed puurkaevud lisas nr 13.

4.Ühisveevärgiga kaetud alad Luunja vallas

Elanike arv Ühisveevärgiga liitunuid 1.Luunja 554 500 2.Kavastu 312 290 3.Veibri 144 4.Lohkva 706 510+ Salu tee 5.Kakumetsa 69 6.Pilka 151 50

Ühisveevärgiga liitunute arv suureneb Veibri, Kakumetsa ja Lohkva külas, kuna toimub intensiivne arendustegevus. Perspektiivne ühisveevärgiga kaetav ala on Kabina küla suvilate piirkond, kuna üha rohkem inimesi asub sinna püsivalt elama. Kavastu külas on võimalikke liitujaid minimaalselt. Luunjas suureneb ühiskanalisatsiooni kasutajate arv. Ühisveevärgiga kaetavate alade kaardid on toodud lisades nr 4-10.

5.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kirjeldus

5.1.Luunja alevik

Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni haldab OÜ Luunja HMT

5.1.1.Veehaarded

Ühisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr.7282. Rõhutõsteseadmena on kasutusel hüdrofoor 6 m3. Puurkaevust võeti vett 2006 aastal 26 194 m3. Puurkaevu on paigaldatud kaks sügavveepumpa, nendest üks on reservis. Puurkaevust võetava vee kvaliteet:

Näitaja Ühik Tulemus Lubatud piirsisaldus Ammoonium mg/l 0,06 0,5 Fluoriid mg/l 1,0 1,5 Raud µg/l 208 200 Mangaan µg/l <10 50 Kaltsium mg/l 27,3 5

Raua sisaldus ületab minimaalselt joogiveele lubatud piirsisaldust.

5.1.2.Veetorustikud

Luunja alevikus on ca 3200 m veetorustikku, millest 300 m on plasttoru Ø 50 mm, 400 m malmtoru Ø 65 mm ja 2500 m malmtoru Ø 100 mm. Tehtud uuringud ei ole suutnud kindlaks teha torustiku vanust, kuna puudub projektdokumentatsioon. Puurkaevude rajamisaastate põhjal võib järeldada, et vanemad torustikud on üle 40 aasta vanad. Torustik on ehitatud juhuslikult, tulenevalt hetkevajadusest, ilma kaugemaid perspektiive arvestamata. Seetõttu on kasutusel torustikud, mille läbimõõdud ei ole põhjendatud ja ei ole arvestatud perspektiivsete tarbijate vajadusi. Metalltorustikud on täielikult amortiseerunud, millele viitab nii avariide hulk, kui ka madalam veekvaliteet tarbija juures, võrrelduna puurkaevu veega. Veevõrk on rajatud tupikvõrguna, siibrid ei ole töökorras või puuduvad üldse.

5.1.3.Kanalisatsioonitorustikud

Suurem osa aleviku kanalisatsioonitorustikust on vanusega üle 30-40 aastat. Töötav kanalisatsioonitorustik on isevoolne ning pikkus ca 2500 m, millest 1100 on keraamiline Ø 150-200 mm, 170 m plastist Ø 110-200 mm ja 1230 m asbestsemendist Ø 100-150 mm. Endise tööstustsooni, mis praegu seisab tühjana, kanalisatsioonisüsteemi ei kasutata(reoveepumpla lagunenud). Torustik on amortiseerunud. Kohati on reovee juhtimine takistatud. Torustik ja kaevud ei ole vettpidavad ning sinna satub sade- ja pinnavett. Osa alevikust on kanaliseerimata. Nendes piirkondades juhitakse reovesi kogumiskaevudesse.

5.1.4.Reoveepuhasti

Luunja aleviku reoveepuhastiks on 1973 aastal Emajõe kaldale rajatud septik ja looduslikust jõesonnist kujundatud kaks biotiiki. Biotiigid on suurusega 14 300 m2 ja 2700 m2. Septik on täielikult amortiseerunud. Biotiigid on suure koormusega ja settivad kiiresti muda täis. Olemasoleval puhastil puudub purgimissõlm.

Andmed väljalaskme kohta Väljalaskme nimetus Luunja biotiigid Väljalaskme kood TM 350 Suubla nimetus Emajõgi Suubla kood 10236 Lubatud saasteainete kogused Suurim lubatud vee erikasutusloa järgi sisaldus mg/l BHT7 15,0 Hõljum 25,0 Nüld 15,0 KHT 125,0 Püld 2,0 pH < 6,0 või > 9,0.

Tartumaa keskkonnateenistusele esitatud aruannete alusel tagavad biotiigid reovee puhastamise nõutud määrani. Aeg-ajalt on fosfori sisaldus heitvees ületanud lubatud piirmäära.

6

5.2. Veibri

Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni haldab AS Tartu Veevärk Erinevatesse elamupiirkondadesse on rajatud plasttorustikku: Asukoht Vesivarustus Kanalisatsioon Esmase kasutuselevõtu (m) (m) aasta Lillevälja tee, Aruheina tee, 4506 2161 2005 Jaanilille tee, Kurekella tee, Lillevälja tee põik, Nurme tee põik, Ristikheina tee

Kaare tee 2287 2379 01.05.2007 seisuga ei ole üle võetud Uus-Veeriku ja Siniliilia tee 1435 1768 2006

Aliise tee 460 406 2007 Kase, Lehise, Vahtra, Kesakanni, 1125 1020 2006 Koidutähe tee ja Jaanilille tee

Nurme tee 455,8 852 2002

Veibri küla vesi võetakse Tartu linna veevõrgust ja reovesi juhitakse Tartu linna kanalisatsioonisüsteemi. Probleemid on Kaare tee piirkonnaga, kus AS Tartu Veevärk ei ole trasse üle võtnud seoses väidetavalt madala ehituskvaliteediga.

5.3.Kavastu asula

Luunja Vallavolikogu otsusega 19.12.2002 nr 14-12 on määratud vee-ettevõtjaks AS Giga.

5.3.1.Veehaarded

Asula ühisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr.8805. Puurkaevust võeti vett 2006 aastal 10150 m3. Vee kvaliteet võrgus(Kavastu kauplus 08.08.2006):

Näitaja Ühik Tulemus Lubatud piirsisaldus Ammoonium mg/l <0,05 0,5 Kloriidid mg/l 6 250 Mangaan µg/l 23 50 Üldraud µg/l 188 200 Sulfaadid mg/l 4,8 250

Raua sisaldus puurkaevu vees ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele(üksikutel kordadel üle 2000 µg/l) ning varasematel aastatel on raua sisaldus ka tarbija juures ületanud lubatud piirmäära. Pumbamajja on paigaldatud rauaeraldusfilter TFB 14 tootlikkusega 10 m3/h, mida kasutati meiereis kasutatava vee töötlemiseks. Asulasse suunatav vesi tuleb läbi lahtise mahuti 7

18 m3, kus osa rauaühendeid õhuga kokkupuutumisel ladestub mahutisse. Rõhutõsteseadmena kasutatakse hüdrofoori. Osa külast saab vett Kalda maaüksusel paiknevast puurkaevust katastri nr 7378. Võetava vee koguse ja kvaliteedi kohta andmed puuduvad.

5.3.2.Veetorustikud

Täpsed andmed torustike paiknemise, materjali ja vanuse kohta puuduvad. 2000 aastal ühendati asula veevarustussüsteem AS Giga puurkaevuga. Ühendustorustik on plastist Ø 90 mm ja pikkusega 290 m. Ülejäänud veetorustiku pikkus on ca 1500 m, millest suurem osa on malmtorudest Ø 65 mm ja 100 mm. Torustiku vanus on üle 30 aasta. Osa majaühendusi on välja vahetatud plasttorudega. Arvestades tarbija juures tehtud veeanalüüse on torustiku seintele ladestunud rauaühendid, mis halvendavad vee kvaliteeti eriti pärast veekatkestusi.

5.3.3.Kanalisatsioonitorustikud.

Täpsed andmed torustike paiknemise, materjali ja vanuse kohta puuduvad. 2000 aastal rajati 278 m plasttorustikku Ø 250 mm, millega juhiti asula reoveed AS Giga puhastisse, et tagada selle parem töö. Puhasti siiski vajaliku efektiivsusega tööle ei hakanud. Ülejäänud kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 1500 m. Torustik on keraamilistest ja asbotorudest.

5.3.4.Reoveepuhasti

Reoveepuhastiks on Soome HKN-tüüpi pneumaatilise õhustusega ja perioodilise muda setitamisega aktiivmudapuhasti koos biotiikidega. Biotiigid on suurusega 1850 m2 ja 750 m2. Arengukava koostamise ajal reoveepuhasti ei töötanud ja reovesi suunati otse biotiikidesse. Puhastisse juhitakse ainult asula reoveed, kuna Kavastu meierei ei tööta ning lähiajal tööle ei kavatseta rakendada. Andmed väljalaskme kohta Väljalaskme nimetus Biopuhasti HKN + 2 biotiiki Väljalaskme kood TM Suubla nimetus Emajõgi Suubla kood 236 Lubatud saasteainete kogused Suurim lubatud vee erikasutusloa järgi sisaldus mg/l BHT7 25,0 Hõljum 35,0 Nüld 15,0 KHT 125,0 Püld 2,0 pH <6,0 või >9,0.

2007 aasta I kvartalis olid suublasse juhitava heitvee näitajad: BHT7 44,0 mg/l Hõljum 26,0 mg/l Nüld 42,0 mg/l Püld 7,0 mg/l Biotiigid ei taganud reovee puhastamist nõutud määrani ning seetõttu puhastati neid 2007 aasta kevadel.

8

5.4.Lohkva küla

Luunja Vallavolikogu 27. septembri 2001 otsusega nr 8-13 on Lohkva külas kümneks aastaks vee-ettevõtjaks määratud AS Anne Soojus.

5.4.1.Veehaarded

Ühisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr.16360. Puurkaevust võeti vett 2006 aastal 104212 m3. Vee kvaliteet võrgus(AS Giga Pagar 28.07.2004):

Näitaja Ühik Tulemus Lubatud piirsisaldus Ammoonium mg/l <0,05 0,5 Kloriidid mg/l 18,9 250 Mangaan µg/l <10 50,0 Üldraud µg/l 30 200 Sulfaadid mg/l 9,4 250

Raua sisaldus puurkaevus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele. Fluoriidide sisaldus on olnud 1,21-1,5 mg/l(piirnorm 1,5 mg/l). Kogu ühisveevärki antav vesi puhastatakse katlamajja paigaldatud veetöötlusseadmetega. Veetöötluse käigus eraldatakse üleliigne raud, väävelvesinik ja hapnik. Võrku antakse vesi sagedusmuunduriga pumbaga rõhuga 4 bar. Aiandi tee elamutes on olnud probleeme joogivee kõrge rauasisaldusega, mis on tingitud torustike olukorrast.

5.4.2.Veetorustikud

Täpsed andmed kõigi torustike paiknemise, materjali ja vanuse kohta puuduvad. Orienteeruv torustiku pikkus on üle 3300 m. Vanemad torustikud on malmist Ø kuni 200 mm ja vanusega üle 20 aasta. Aiandi tee magistraaltorustik läbib korterelamuid. Torustikud vajavad rekonstrueerimist. Seoses uue puurkaevu rajamisega on paigaldatud plasttorustik vana veevarustussüsteemiga ühendamiseks. Plasttorustikuga Ø 110 mm pikkusega 1227 m on ühendatud ühisveevärgiga nn Lohkva küla üksikelamute arenduspiirkond. II etapina on samasse piirkonda paigaldamisel 625 m plasttoru. Veetorustik on ühenduses AS Tartu Veevärk torustikuga, mis võimaldab avarii korral vajadusel sealt vett võtta.

5.4.3.Kanalisatsioonitorustikud.

Täpsed andmed kõigi torustike paiknemise, materjali ja vanuse kohta puuduvad. Orienteeruv torustiku pikkus on üle 3500 m. Torustikud on vanusega üle 20 aasta ja vajavad rekonstrueerimist. Uus kanalisatsioonitorustik Ø 160-200 mm ja pikkusega 1213 m on paigaldatud nn Lohkva küla üksikelamute arenduspiirkonna ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga. II etapina on samasse paigaldamisel 585 m uut torustikku.

5.4.4.Reoveepuhasti

Reovesi puhastatakse kolmes biotiigis suurusega 4230 m2 , 3864 m2 ja 2760 m2. Andmed väljalaskme kohta 9

Väljalaskme nimetus Anne biotiigid Väljalaskme kood TM351 Suubla nimetus Emajõgi Suubla kood 10236 Lubatud saasteainete kogused Suurim lubatud vee erikasutusloa järgi sisaldus mg/l BHT7 25,0 Hõljum 25,0 KHT 125,0 Naftaproduktid 1,0 pH <6,0 või >9,0.

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse: üldN, üldP ja sulfaadid. 2006 aastal juhiti suublasse 47618 m3 heitvett. Tartumaa keskkonnateenistusele esitatud aruannete alusel tagavad biotiigid reovee puhastamise nõutud määrani. 2006 aasta detsembri analüüside alusel oli väljuva heitvee üldN ja sulfaatide sisaldus suurem kui biotiikidesse siseneval reoveel, mis võib olla tingitud biotiikide sekundaarsest reostusest. Biotiikidesse suunatakse ka suitsugaaside puhastamisel tekkiv reovesi, nn suitsugaaside kondensaat. Mihkel Grossi ekspertarvamuse andmetel oli selle kogus 2005 aastal ca 33 000 m3. Biotiike puhastati 2007 aasta kevadel.

5.4.5. Salu tee piirkond

Salu tee arenduspiirkonna ühisveevärki ja –kanalisatsiooni haldab AS Tartu Veevärk. Paigaldatud on plastist veetorustikku: -DE 160 237,5 m -DE 110 904,3 m -DE 75 22,2 m -DE 40 53,1 m -majaühendused DE 32-DE63 412,2 m Vett võetakse Tartu linna vesivarustussüsteemist. Paigaldatud on kanalisatsioonitorustikku: -DE 250 3,5 m -DE 200 579,0 m -DE 160 340,2 m - majaühendused DE 160 396,0 m -survekanalisatsioon DE 110 472,2 m Kanalisatsioonitorustikul paikneb 39 kaevu DE 400/315 ja 7 kaevu DE 560/500. Reovesi pumbatakse Tartu linna kanalisatsioonisüsteemi(pumpla DE 1600 PE). Salu tee elamurajooni torustik võeti kasutusele 2006 aastal.

5.5.Kakumetsa

Kakumetsa küla arenduspiirkonnas on Luunja Vallavolikogu otsusega nr 5-7 29.03.2007 määratud vee-ettevõtjaks Ratsu ja Kaariku tee elamualal Lõuna Kinnisvara OÜ, kes on sõlminud teenuslepingu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni haldamiseks osaühinguga Keskkond&Partnerid. 10

Ühisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr 20866. Võrku antakse vett sagedusmuunduriga pumbaga. Paigaldatud on plastist veetorustikku: -DE 63 1235 m -DE 50 20 m -DE 32 285 m Paigaldatud on kanalisatsioonitoru: -DE 200 292 m -DE 160 857 m -DE 110 126 m Reovesi puhastatakse kinnises biopuhastis Fil d`Eau 30, mis on mõeldud kuni 150 ie reovee puhastamiseks.

5.6.Pilka küla

Ühisveevarustuseks võetakse vett puurkaevust katastri nr. 7254. Nimetatud puurkaev varustab veega 12 krt korterelamut, 6 krt ridaelamut, kolme ühepereelamut, ehitatavat 3 krt ridaelamut ja käivituvat puidutööstust. Puurkaev kuulub vallale, kuid haldavad seda veetarbijad. Andmed vee kvaliteedi kohta puuduvad. Täpsed andmed torustike materjali ja läbimõõdu kohta puuduvad. Osa veetorustikku on malmist Ø 100 mm. Töötava veetorustiku orienteeruv pikkus on ca 220 m, töötava kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 410 m. Reovesi puhastatakse kahes biotiigis. Vee erikasutusluba puudub.

6.Sanitaarkaitsealad

Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on 50m, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10m3 ühe kinnisasja vajadusteks. Keskkonnaminister võib veehaarde sanitaarkaitseala vähendada: -kuni 10 meetrile, kui vett võetakse alla 10m3 ööpäevas ja kasutatakse ühisveevärgi vajaduseks -30 meetrile, kui vett võetakse üle 10m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud: -veehaarderajatiste teenindamine -metsa hooldamine -heintaimede niitmine -veeseire Luunja valla ühisveevärgi veehaarete sanitaarkaitsealade suurused on toodud ühisveevärgi puurkaevude tabelis lisas nr.2.

7.Rõhutsoonid

Lähtudes hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest seisukorrast ei ole ühisveevärgiga haaratud aladel erinevaid rõhutsoone määratud ning kogu ühisveevärgiga kaetud alal on 11 tagatud liitumispunktis veesurve 2,0 bar. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.

8.Reovee ülepumplate ja puhastusrajatiste kujad.

Kuja on kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest või joogivee salvkaevust. Nõutavad kujad väikepuhastitele(kuni 2000 inimekvivalenti): Bioloogiline reoveepuhasti 100 m Biotiik 100 m Bioloogiline reoveepuhasti, kus reoveesetet käideldakse kinnises hoones 50 m Reoveepumpla vooluhulgaga kuni 10 m3/d 10 m Reoveepumpla vooluhulgaga üle 10 m3/d 20 m Purgimissõlm 30 m Septik 5 m Nendele tingimustele ei vasta Kavastu reoveepuhasti ja Pilka biotiigid.

9.Purgimissõlmed

Väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-ala tekkiva reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. Purgimissõlm rajatakse, kui reoveepuhasti jõudlus on vähemalt 500 inimekvivalenti ning juurdeveetava reoveehulk ja reostuskoormus ei ületa 5% reoveepuhastisse juhitavast reoveehulgast või reostuskoormusest. Purgimissõlm on vastavalt nendele tingimustele võimalik rajada Luunja puhastusseadmetele. Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekti tellija eritingimustes ei soovitata I ja II grupi puhastile purgimissõlme rajamist. Praegu toimub purgimine kanalisatsioonikaevude kaudu(keelatud) või Tartu reoveepuhastis.

10.Sademeveed

Luunja alevikus juhitakse sademevesi ühiskanalisatsiooni ainult Uus t 2 ja 5 majade juures. Ülejäänud sademevesi juhitakse kraavide kaudu Emajõkke. Arvestades aleviku hoonestuse hajusust, kõvakattega tänavate suhtelist vähesust ja suurt haljastuspindade osatähtsust, ei ole vajalik eraldiseisvate sademe-ja drenaazivete kogumis- ja puhastussüsteemide rajamine. Sademevee kanalisatsioon on rajatud osaliselt ka AS Anne Soojus ja AS Grüne Fee territooriumile, kust sademevesi juhitakse biotiikidest mööda ning kraavide kaudu Emajõkke. Soojuse tee rekonstrueerimise projekteerimistingimustes on ette nähtud sademevete kogumine ja juhtimine sademeveekanalisatsiooni. Sademevee ärajuhtimise arendamisel arvestada alates 31.detsembrist 2009 kehtivate nõuetega(lisaks ohtlike ainete piirväärtustele ei tohi veekogusse juhitava sademevee heljuvainesisaldus ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus 5 mg/l). Nendele tingimustele vastav sademeveekanalisatsioon on rajatud Kakumetsa arenduspiirkonda(paigaldatud õlipüüdjad). Ülejäänud valla territooriumil sademevee kogumise vajadus puudub.

12

11.Tulekustutusvesi

Tulekustutusvee võtmine ühisveevärgist toimub Lohkva, Veibri ja Kavastu külas tuletõrjehüdrantide kaudu. AS Palmako tootmishoonetes Kavastus on tulekustutuseks sprinklersüsteem, mille mahutite täitmine toimub ühisveevärgist. Kavastu jõesadama ja puhkeala detailplaneeringuga on ette nähtud tuletõrje veevõtukoht ka Emajõe kaldale. Kakumetsa külas paigaldatakse tulekustustusvee saamiseks kaks 50 m3 maa-alust mahutit. Vastavalt standardi EVS-812-6:2005 nõuetele paigaldatakse hüdrandid torustikele, mille nimiläbimõõt on 100mm (kahekorruselise hoonestuse korral erandina vähemalt 80 mm). Arvestades Luunja suhteliselt hõredat asustustihedust, ei ole nii suure läbimõõduga torude paigaldamine kõikjale otstarbekas, samuti nõuab hüdrantide paigaldamine piisava veekoguse saamiseks II astme pumbamaja olemasolu. Luunjas tuleks lähtuda standardi sättest, mis lubab põhjendatud juhul kasutada tuletõrjevee varude loomiseks ja hoidmiseks veehoidlaid ja looduslikke veekogusid. Tulekustutusvee saamine Luunjas tuleb lahendada veehoidlate ja paadisadamasse rajatava veevõtukoha baasil. Teistes valla piirkondades kasutada tulekustutusvee saamiseks looduslikke veekogusid, arvestusega, et veotsükli koguaeg ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni 1 km. Tuletõrjetiigid tuleb puhastada ning ehitada välja nõuetekohased veevõtukohad.

12.Reoveekogumisalad

Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reovee kogumisala piirid määratakse vastavalt Veeseadusele. Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse. Reoveekogumisalal on heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50: 1.Reovee kogumisala tuleb moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 30 inimekvivalenti. 2.Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 inimekvivalenti. 3.Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 inimekvivalenti. Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe(BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. Biokeemiline hapnikutarve(BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumina leibkonna võimet kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50 % ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. EV Keskkonnaministeeriumi tellimisel tegeleb reoveekogumisalade määramisega AS Eesti Veevärk Konsultatsioon. Luunja vallas on reoveekogumisala määratud Luunja alevikus, kus reostuskoormus on 15 ie/ha kohta. Reoveekogumisalade kaart on toodud lisas nr 11.

13

13.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengumeetmed

13.1. Eesmärgid - Luunja aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine - aastaks 2018 tagada kõigi ühisveevärgiga kaetavatel aladel asuvate kinnistute liitumise võimalus ühisveevärgiga - ühisveevärgiga liitumispunktis tagada joogiveenõuetele vastav vesi aastaks 2010 - reoveekogumisaladel asuvatelt kinnistutelt reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni ning kogu reovee nõuetekohane käitlemine - väljaspool reoveekogumisalasid tekkiva reovee nõuetekohane käitlemine - Kabina I arenduspiirkonda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamine

13.2. Arendamise alused

13.2.1.Luunja

Luunja vald osaleb Emajõe ja Võhandu jõe valgala veeprojektis. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamisega tegeleb AS Emajõe Veevärk. Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamisel on planeeritud kogu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ning kogu aleviku haaramine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Veeprojekt ei haara uusarenduspiirkonda, kuhu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamiseks tuleb vallavalitsusel leida arendaja. Veeprojektiga ei lahendata ka tulekustustusvee saamist ning selleks tuleb vallavalitsusel planeerida täiendavad vahendid. Arengumeetmete maksumuse hindamisel on eelnimetatud töödega arvestatud.

13.2.2.Veibri

Kuna tegemist on Tartu linnaga piirneva arenduspiirkonnaga, toimub ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamine AS Tartu Veevärk tingimustel. Kogu ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamine toimub liitumistasude eest. AS Tartu Veevärk ja AS Emajõe Veevärk on kokku leppinud orienteeruva AS Tartu Veevärk poolt Luunja vallas arendatava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ulatuse, mille piir on toodud lisas nr 12. Võimaluse korral suurendada AS Tartu Veevärk poolt arendatavat ala.

13.2.3.Kavastu

Puhastusseadmed ei taga reovee puhastamist vee erikasutusloas nõutud määrani. 2003 aastal on OÜ Bionext koostanud projekti Kavastu meierei puhasti uuendamiseks. Projekti koostamisel on arvestatud meierei reovee kõrge BHT7 kontsentratsiooniga. Projekt nägi reovee puastamiseks ette suuremahulise biotiikide ja märgalafiltrite kombinatsiooni. Projekti maksumus 2003 aasta hindades oli 5,8 miljonit krooni. Kuna meierei ei tööta ja ei ole selge, kas ta üldse tööd jätkab ning käesoleval ajal puudub ka vaba maa, tuleks AS Gigal koostöös projekteerijaga leida optimaalne variant reovee puhasusseadmete rekonstrueerimiseks. Alustada tuleb vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimist. Vajadusel võtta kasutusele olemasolevad rauaärastusseadmed.

14

13.2.4.Lohkva

Lohkva küla selles piirkonnas, kus vee-ettevõtjaks on AS Tartu Veevärk, toimub arendustegevus analoogselt Veibri külale.

Lohkva küla selles piirkonnas, kus vee-ettevõtjaks on AS Anne Soojus saavad probleemiks puhastusseadmed. 2006 aastal uuris biotiikide seisundit hüdrotehnikainsener Mihkel Gross. Ekspertiis leidis, et arvutusliku reostuskoormuse järgi töötavad biotiigid puhastusvõime ülemise piiri lähedal. Kui biotiikide koormus kasvab, saavad suvel biotiigid sellega veel hakkama, kuid talvel, kui biotiikide puhastusvõime on väike, muutuvad heitvee näitajad halvemaks. Ekspertiis peab vajalikuks ka eelpuhasti paigaldamist biotiikide ette , kuid selle teostamine on keeruline. Ekspertiis peab tõenäoliseks, et kolme kuni viie aasta pärast tuleb ühineda Tartu linna kanalisatsiooniga. Ekspertiis leiab, et ühinemise tingimuseks võib olla nõue, et Lohkva elamute ja tootmisettevõtete piirkonnas tuleb välja ehitada lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem. Seda asjaolu on arvestatud seoses elektri- ja soojusjaama ehitamisega planeeritud Soojuse tee rekonstrueerimise projekteerimistingimuste väljastamisel. Soojuse tee rekonstrueerimisel arvestada ka vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise vajadusega. Teise variandina on arutusel olnud kaasaegse puhasti rajamine ühe biotiigi asemele ja teised jääksid järelpuhastuseks. Arengukava koostamise ajal puudus AS Anne Soojusel seisukoht, millise variandi kasuks otsustatakse. Aiandi tee veetorustike rekonstrueerimisel kaaluda korterelamuid läbiva magistraaltorustiku paigaldamist väljaspoole hooneid. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel arvestada olemasolevate drenaazisüsteemidega. Üksikelamute arenduspiirkonnas ehitada välja planeeritud veetorustiku ringsüsteem. Lahendamist vajab vaidlus AS Tartu Veevärgiga puhastusseadmetest väljuva heitvee juhtimiseks Emajõkke väidetavalt osaliselt AS Tartu Veevärgile kuuluva torustiku kaudu.

13.2.5 Kakumetsa

Seoses väikese veetarbimisega on esinenud probleeme vees sisalduva raudoksiidiga. Kui tarbimise kasvuga probleemid ei lahene, tuleb paigaldada pumbamajja veetöötlusseadmed.

13.2.6. Kabina

Arengukava koostamise ajal Kabinas ühisveevärk ja –kanalisatsioon puudus. Kogu suvilate I piirkonna vesivarustus ja kanalisatsioon tuleb lahendada komplektselt, rajades puurkaevu ja puhastusseadmed. Vallavalitsusel tuleb leida sobilik maa puhastuseadmete rajamiseks, arvestades kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõudeid. Puurkaevule sobiva koha planeerimisel kaaluda sanitaarkaitseala vähendamise taotlemist. Vee ja kanalisatsioonitorustikud paigaldada ühte kaevikusse vastavalt normidele. Suvilate II ja väiksema piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamiseks uurida võimalusi liitumiseks AS Tartu Veevärgi süsteemidega, kuigi praegu kokku lepitud arendamise ala seda piirkonda ei hõlma. Kui geoloogilised tingimused võimaldavad ja elamuehituse laienemist ette näha ei ole, võib kaaluda imbsüsteemide rajamist ning ehitada välja ainult ühisveevarustus. Arengumeetmete maksumuse hindamisel ei ole II piirkonnaga arvestatud.

15

13.2.7. Pilka

Vallavalitsusel leida ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamiseks vee-ettevõtja. Pumbamaja vajab remonti ning välja tuleb vahetada hüdrofoor ja toruarmatuur. Vajadusel paigaldada rauaärastusseadmed. Veetrasside rekonstrueerimisel on võimalik paigaldada uued plasttorud vanasse malmtorustikku. Kanalisatsioonitorustikust vajab kindlasti rekonstrueerimist biotiikidesse sisenev toru. Biotiigid tuleb puhastada ja rajada võrekaev.

13.3.Arengumeetmete ajakava aastateks 2007-2018 ja hinnanguline maksumus

Arengumeetmete maksumuse hindamisel ei ole arvestatud liitumistasude eest tehtavaid töid Veibri, Lohkva ja Kakumetsa arenduspiirkondades.

Planeeritav tegevus Hinnanguline Teostamise periood maksumus kr. või lõpptähtaeg Luunja

1.Veetorustiku ehitus 1,7 km 4 100 000 2008-2012 2.Veetorustiku rekonstueerimine 2,65 km 7 200 000 2008-2012 3.Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitus 2,1 km 5 900 000 2008-2012 4.Survekanalisatsioonitorustiku ehitus 1,2 km 2 400 000 2008-2012 5.Kanalisatsioonitorustiku rek 1,8 km 5 600 000 2008-2012 6.Pumbamaja rek koos veetöötlusega 1 000 000 2008-2012 7.Reoveepuhasti ehitus ja biotiikide rek 5 500 000 2008-2012 7.Reoveepumplad 8 tk 3 600 000 2008-2012 8.Tuletõrjeveehoidlad 500 000 2008-2012

Kokku Luunja 35 800 000

Kavastu

1.Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 000 000 2007-2009 3.Veetorustiku rekonstrueerimine 500 m 750 000 2008-2018 4.Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine 750 000 2008-2018 300 m

Kokku Kavastu 2 500 000

Lohkva

1.Reoveepuhasti ehitamine 8 000 000 2012 2.Kanalisatsioonitorustiku 1 500 000 2008-2018 rekonstrueerimine 600 m 3.Veetorustiku rekonstrueerimine 600 m 1 200 000 2008-2018 4.Sademeveekanalisatsiooni rajamine 300 m 700 000 2008-2009

Kokku Lohkva 11 400 000 16

Kabina

1.Puurkaevu rajamine 500 000 2013 2.Puhastusseadmete rajamine 2 500 000 2013 3.Vee-ja kanalisatsioonitorustiku 12 000 000 2013-2018 rajamine 3000m

Kokku Kabina 15 000 000

Pilka

1.Biotiikide puhastamine 40 000 2009 2.Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine200 000 2008-2018 3.Pumbamaja rekonstrueerimine 60 000 2008

Kokku 300 000

Vald kokku 65 000 000

14. Lisad

Lisa nr 1 Luunja valla põhjavee kaitstuse kaart Lisa nr 2 Ühisveevärgis kasutatavate puurkaevude andmed Lisa nr 3 Luunja valla puurkaevude andmed(koos ühisveevärgi puurkaevudega) Lisa nr 4 Luunja aleviku ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart Lisa nr 5 Kavastu küla ühisveevärgiga kaetud ala ja rajatiste kaart Lisa nr 6 Lohkva küla ühisveevärgiga kaetud ala ja rajatiste kaart Lisa nr 7 Veibri küla ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart Lisa nr 8 Kakumetsa küla ühisveevärgiga kaetud ala ja rajatiste kaart Lisa nr 9 Pilka küla ühisveevärgiga kaetud ala ja rajatiste kaart Lisa nr 10 Kabina küla perspektiivne ühisveevärgiga kaetava ala kaart Lisa nr 11 Reovee kogumisala kaart Lisa nr 12 Perspektiivne AS Tartu Veevärk poolt arendatava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piir Lisa nr 13 Planeeritavad puurkaevud

17

Lisa nr 1 Luunja valla põhjavee kaitstuse kaart

põhjavesi on hästi kaitstud põhjavesi on keskmiselt kaitstud põhjavesi on halvasti kaitstud

18

19

Lisa nr. 2 Ühisvesivarustuse puurkaevud Luunja vallas

Jrk. Katastri Passi nr. Asukoht Puurimise Sügavus Veekiht Kaevu Sanitaar- Märkused nr. nr. nr. Koordinaadid aasta m tootlikkus kaitseala m3/d m

1. 7282 6180 Luunja alevik 1990 150 D2pr 24 30 x=6471758 y=667868

2. 8805 52/94 Kavastu 1994 60 D2 50 x=6474998 y=678034

3. 16360 6892 Lohkva küla, Karja 2002 135 D2 30 50 x=663642 y=6473357

4. 20886 160/05 Kakumetsa küla Ratsu tee 2 2005 135 D2 10 30 x=6473190 y=666250

5. 7254 A-329-B Pilka elamud 1965 80 D2 10 x=6478286 y=669144

Puurkaevude koordinaadid katastri numbritega 7282, 8805 ja 7254 on määratud Maa-ameti kaardiserveri abil. Puurkaevude koordinaadid katastri numbritega 16360 ja 20886 on vee erikasutusloa andmed.

20

Lisa 3. Puurkaevud Luunja vallas

Jrk. Katastri Passi nr. Asukoht Puurimise Sügavus Veekiht Valdaja Katastri Märkused nr. nr. aasta m tunnus

1. 7254 A-329-B Pilka elamud 1965 80 D2 Elanikud katastrisse kandmata töötav 2. 7255 A-350-B Savikoja küla, Sastovi mü 1965 83 D2 Toomas Killak 43201:002:0315 töötav 3. 7256 1694 Sirgumetsa küla Sepa laut 1966 70 D2 43203:001:0198 4. 7257 A-598-M Luunja alevik, Papisaare 1960 132 D2pr OÜ Luunja Mõis 43202:004:0077 5. 7265 2560 Endine Anne aiand 1969 115 D2nr likvideeritud 6. 7271 4103 Luunja alevik, Papisaare 1975 75 D2 OÜ Luunja Mõis 43202:004:0077 7. 7273 4337 Tartu gaasijaam 1977 45 D2 8. 7276 4387 Lemmato mü, Sava k. 1977 70 D2 osaühing Vatroke 43203:001:0070 9. 7280 5893 Sirgu küla 1988 45 D2 Tähte Nõmmsalu 43201:002:0348 10. 7282 6180 Luunja alevik 1990 150 D2pr Luunja HMT 43202:003:0045 töötav 11. 7338 4413 Enu mü, Viira küla 1977 50 D2 Jaanus Rätsep 43203:002:0073 kinnistamata 12. 7340 426 Soe talu, 1,5 km E Kavastust 1972 200 D2pr uuringulis-tarbe pk 13. 7378 1382 Kalda mü, Kavastu küla 1965 59,5 D2 Heino Raudsepp 43203:002:0310 14. 7380 2780 Kavastu I 1970 55 D2 likvideeritud 15. 7399 Lalli farm, Poksi küla 1964 60 D2 AS Kavastu Põld katastrisse kandmata töötav 16. 7400 Meieri mü, Viira küla 1928 127,6 Silvi Kerna 43203:002:0314 töötav 17. 7401 426 Laukasoo turbaraba 1972 200 D2pr AS Tartu Jõujaam 43203:001:0012 töötav 18. 7402 Nossu mü, Sääsküla k. 1966 55 D2 Kärt Saks 43203:001:0067 ei tööta 19. 7417 Allika mü Pilka k (Pohla laut)1965 25 D2 Tatjana Lellep 43201:002:0381 20. 7418 Edu mü Muri küla (Räisa laut)1960 60 D2 Eduard Peterson 43201:001:0439 21. 7419 Parkmetsa mü Pilka k (laager)1957 153 D2pr OÜ Luunja Lastelaager 43202:003:0050 töötav 22. 7420 Tilia mü, Veibri k, 1920 87 D2 OÜ Tilia 43201:003:0223 ei tööta 23. 7421 Aiandi 1958 60 D2 likvideeritud 24. 7543 Kõnsa mü, Sirgu k (laut) 1965 25 D2 Leho Raid 43201:002:0353 töötav 25. 7879 21/92 Veibri k, Soosaare mü 1991 55 D2 G. Jazõkov 43202:002:0105 töötav 26. 7881 24/92 Verreva mü, Sirgumetsa k 1992 60 D2 Rain Jürgenson 43203:001:0040 töötav 27. 8290 K-13-94 Tartu gaasijaotusjaam mü 1994 41 D2 AS Eesti Gaas 43201:001:0530 töötav 21

28. 8804 Sepa sigala 1940 69 D2 likvideeritud 29. 8805 52/94 Kavastu 1994 60 D2 AS Giga 43203:002:0014 töötav 30. 8806 Kavastu mõisaaegne Tiit Veeber 43203:002:0014 ei tööta 31. 13380 98/97 Sastovi mü, Muri küla 1997 50 D2 T.Killak 43201:001:0460 32. 14166 6798 Potari mü 1997 58,5 D2 E.Taro 43201:001:0566 töötav 33. 14355 6805 Pähkli t, Kakumetsa 1998 34 D2 A.Pähnapuu 43201:001:0389 töötav 34. 14701 1-27A Kabina küla 1998 45 D2 A.Hussar töötav 35. 15062 1-33 Lohkva küla, Linna mü 1999 65 D2 M.Kallisaar 43201:001:0261 töötav 36. 15369 121/00 Pajukurmu k, Saatemasti 2000 60 D2 Tartu Pereraadio Ühing 43203:002:0001 töötav 37. 15390 M-12-00 Veibri k., Männituka mü 2000 45 D2 Katrin Muug 43201:003:0005 38. 15406 118/00 Lohkva küla, Kristi mü 2000 52 D2 KristiVeeber 43201:001:0115 töötav 39. 15674 K-09-01 Veibri küla, Emajõe mü 2001 51 D2 Urmas Laidvee / Eero Soosaar 43201:003:0211 töötav 40. 15679 M-02 Sirgu küla, Oja talu 2001 60 D2 Urmas Saks 43201:002:0359 töötav 41. 15948 128/01 Lohkva küla, Papli mü 2001 60 D2 Tõnu Nõmmsalu 43201:001:0038 42. 16360 6892 Lohkva küla, Karja 2002 135 D2 AS Anne Soojus 43201:001:0405 töötav 43. 16419 134/02 Lohkva küla, Rohtla mü 2002 65 D2 Oskar Tamm 43201:001:0056 töötav 44. 16619 137/02 Kõivu küla, Trolli mü 2002 60 D2 Tiit ja Eve Siiboja 43201:002:0017 töötav 45. 16581 136/02 Kakumetsa k Peru mü 2002 60 D2 Merike Nõmmoja 43201:001:0669 töötav 46. 16933 146/04 Sõstra mü 2002 60 D2 Kadi Palla / Eva-Liisa Arro43201:001:0654 töötav 47. 19041 6210-2 Grüne mü 1990 80 D2 Grüne Fee Eesti AS 43201:001:0573 töötav 48. 19042 6210-4 Grüne mü 1990 55 D2 Grüne Fee Eesti AS 43201:001:0573 töötav 49. 19043 6210-6 Grüne mü 1990 81 D2 Grüne Fee Eesti AS 43201:001:0573 töötav 50. 19044 6210-7 Grüne mü 1990 80 D2 Grüne Fee Eesti AS 43201:001:0573 töötav 51. 20429 6917 Aiandi mü 2004 136 D2 Grüne Fee Eesti AS 43201:001:0412 töötav 52. 20321 149/04 Lohkva küla, Kraavi mü 2004 135 D2 kaasomandis 43201:001:0126 töötav 53. 20244 492/SL Kavastu küla, Kantsi 2003 67 D2 Emajõe-Suursoo kaitseala keskus töötav 54. 20718 547/SL Kavastu küla, Kantsi 2004 127 D2-1 Emajõe-Suursoo kaitseala keskus töötav 55. 20886 160/05 Kakumetsa küla, Ratsu tee 2 2005 135 D2 OÜ Lõuna Kinnisvara 43201:001:0273 töötav 56. 21209 159/05 Kakumetsa küla, Piibu 2005 60 D2 Ingrid Proos 43201:002:0043 töötav 57. 06-2 Põvvatu küla, Kiigemäe 2006 45 D2 Heiki Kasemägi 43201:001:0333 töötav

22

Lisa nr 4 Luunja aleviku ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart M 1:9703

Planeeritavad reoveepumplad

Puurkaev katastri nr 7282

Biotiigid

Planeeritavad reoveepumplad

23

Lisa nr 5 Kavastu küla ühisveevärgiga kaetud ala ja rajatiste kaart M 1: 5922

Puurkaev katastri nr 7378

Puhastusseade

Biotiigid Puurkaev katastri nr 8805

ühisveevärgiga kaetud ala piir

24

Reoveepumpla Lisa nr 6 Lohkva küla ühisveevärgiga kaetud ala ja rajatiste kaart M 1: 14806

Puurkaev katastri nr 16360

Luunja vallas Biotiigid asuvad Tartu ühisveevärgiga kaetud ala linna veehaarde piir(AS Anne Soojus) puurkaevud ühisveevärgiga kaetud ala Reoveepumpla piir(AS Tartu Veevärk) (planeeritav)

25

Lisa nr 7 Veibri küla ühisveevärgiga kaetava ala ja rajatiste kaart M 1: 14806

Reoveepumpla

Reoveepumpla

Reoveepumpla

Reoveepumpla

ühisveevärgiga kaetava ala piir

26

Lisa nr 8 Kakumetsa küla ühisveevärgiga kaetud ala ja rajatiste kaart M 1: 7403

Puurkaev katastri nr 20866

Puhastusseadmed

ühisveevärgiga kaetud ala piir

27

Lisa nr 9 Pilka küla ühisveevärgiga kaetud ala ja rajatiste kaart M 1: 4627 Biotiigid

Puurkaev katastri nr 7254

Ühisveevärgiga kaetud ala piir

28

Lisa nr 10 Kabina küla perspektiivne I arenduspiirkond ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga kaetava ala kaart M 1: 11718

II arenduspiirkond

Perspektiivne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetava ala piir

29

Lisa nr 11 Luunja aleviku reoveekogumisala kaart M 1:9703

Reoveekogumisala piir

30

Lisa nr 12 Perspektiivne AS Tartu Veevärk poolt arendatava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piir M 1: 57834

AS Tartu Veevärk poolt arendatava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piir Omavalitsuste piirid Külade piirid

31

Lisa nr 13 Planeeritavad puurkaevud Luunja vallas

Jrk nr Küla Kinnistu nimi Katastri nr

1. Rõõmu Mardi 43201: 001: 0071 2. Kakumetsa Ruudu 43201: 001: 0464 3. Kakumetsa Delta 43201: 001: 0086 4. Lohkva Luigemets 43201: 001: 0097 5. Lohkva Keldriaugu 43201: 001: 0042 6. Rõõmu Palgi 43201: 001: 0072 7. Rõõmu Kõivastiku 43201: 001: 0612 8. Kakumetsa Kaasiku 43201: 001: 0452 9. Savikoja Viljapuu 43201: 002: 0075 10. Kakumetsa Hundi 43201: 001: 0645 11. Kakumetsa Silgo 43201: 002: 0066 12. Sirgu Kuuse 43201: 002: 0280 13. Põvvatu Laja 43201: 001: 0100 14. Rõõmu Kottardi 43201: 001: 0644 15. Muri Rode 43201: 001: 0006 16. Kõivu Soo 43201: 002: 0380 17. Väike-Lohkva Männimetsa 43201: 003: 0347 18. Põvvatu Kuldnoka 43201: 001: 0719