valla infoleht Nr. 3 (266) Märts 2019

LEHES 2 Vallavolikogu istungil veebruaris 3 Vallavalitsuse istungitel veebruaris, planeeringuteated 4 Riigikogu valimistest, uus haridus- nõunik, hajaasustuse programm 5 Projektide konkursid, liikluspiirangu kehtestamine 6 Üksi elava pensionäri toetus 7 Ohvriabi 8–9 Luunja Keskkooli tegemistest 10 Kavastu Algkool-Lasteaia veebruarikuu tegemised ja Luunja lasteaia Midrimaa konkurss Viie omavalitsuse esindajad lõid käed. Foto: www.facebook.com/estoniarussia/ 11 Projektiõpe lasteaias 12 Kõnelused lapsevanemaga Luunja vald osaleb Eesti-Vene 13 Kapell ja Aidateater Ameerikas 14 Eesti Vabariigi aastapäeva piiriülese koostöö programmis tähistamisest, Ernsti Hiisi klaveripäev Osalemine Eesti-Vene piiriüleses programmis võimaldab hankida 15 Omavalitsuste talimängud raha Luunja sadama investeeringuteks. 16 Üle-eestiline akende restaureerimise päev 13. märtsil allkirjastasid Eesti partnerid vee ja reovee äraandmiseks, tarbevee ja 17–19 Sündmused, kuu pildis ning üritused (Tartu linn, Luunja vald, Setomaa vald, elektrivõtu kohad. Räpina vald ja Mustvee vald) Common Programmi laiemaks eesmärgiks on Peipsi 2 partnerluslepingu Eesti-Vene toetada Peipsi järve piirkonna arengut Tartumaa Omavalitsuste Liit piiriülese koostöö programmi raames. (uute puhkamisvõimaluste loomine, annab teada, et Leping ootab veel Venemaa Pihkva teenuste pakkumine jm). KOHALIKU OMAALGATUSE regiooni partnerite allkirju. PROGRAMMI Mullu detsembris Euroopa Komis- Projekti partnerid võivad alustada juba taotlusi võetakse vastu joni poolt heaks kiidetud Eesti-Vene praegu hangete ettevalmistamist. Eel- kuni 1. aprill kl 16.30. piiriülese koostöö programmi Esto- datavasti saavad tööd teostatud 2019. a nia-Russia CBC Programme 2014–2020 jooksul. Taotlusi saab esitada kogukonna arengu ning elukeskkonna ja kogukonnateenuste jätkuprojekti Common Peipsi 2 raames arendamise meetmesse. Taotlusi võivad esitada viiakse ellu mitmeid projekte Eestis ja Aare Anderson avalikes huvides tegutsevad Vene Föderatsioonis. Selle meetme va- vallavanem mittetulundusühingud ja sihtasutused. henditest saab toetust ka Luunja vald Programmi taotlusvormid ja info leiate jõesadama statsionaarse kai ehitamiseks. Tartumaa Omavalitsuste Liidu kodulehelt Sellega luuakse meie sadamas võimalus www.tartumaa.ee. suuremate aluste (nt Pegasus, Jõmmu jt) Taotlused esitada aadressile sildumiseks, rajatakse võimalused pilsi- [email protected]. 2 VALLAVOLIKOGU Nr 3 (266) Märts 2019

28. veebruari Luunja vallavolikogu istungi kokkuvõte

Istung algas vastuse andmisega Luunja lammutamine ja uue rajamine. Planee- hääletamine eelnõu „Luunja valla vallavolikogu revisjonikomisjoni ringu- ja keskkonnakomisjoni ettepane- külas asuvate Andrese ja Lillevälja tee 20 23.01.2019. a aktile nr 2. Harri Lepp kul on eelnõusse lisatud punkt, et kuna ei maaüksuse ala üldplaneeringu kehtesta- selgitas, et Luunja Varahalduse SA vastus ole teada planeeringu koostamisel hoone mata jätmine Lillevälja tee 20 alal“ üle. on volinikele materjalidega edastatud. täpne otstarve, siis tuleb hoone projekt või Eelnõu määrusena kinnitamise poolt hää- Voli nikud ja revisjonikomisjon ei näinud projekteerimistingimused volikogus koos- letas 11 volinikku. vajadust vastust põhjalikumalt arutada. kõlastada. Eelnõu otsusena kinnitamise Järgnes volikogu määruse eelnõu Aare Anderson vastas revisjonikomis- poolt hääletas 12 volinikku. „Luunja valla jäätmehoolduseeskiri“ jonile vallavalitsusele esitatud küsimus- Järgnes Luunja vallavolikogu 16. esimene lugemine. Tamur Tensing selgi- te osas. Küsimusi ettekandjale ei olnud. veebruari 2017. a määruse nr 8 „Luunja tas, et vana jäätmehoolduseeskirjaga edasi Revisjonikomisjon otsustas istungi vahe- valla Veibri külas asuvate Andrese ja minna ei saa. Euroopa Liidu, riikliku jäät- ajal arutada vastuste sisulisust ning teha Lillevälja tee 20 maaüksuste ala üldpla- mekava, jäätmeseaduse ja pakendisea- kokkuvõtte peale seda. neeringu osaline kehtestamine“ osaline duse poolt on ette antud sihtarvud. Kõige Järgnes Luunja vallavolikogu alatise kehtetuks tunnistamine. Evelin Karjus esmasem on ringlussevõtu osakaal, mis revisjonikomisjoni 2019. a tööplaani selgitas, et käesolev eelnõu on seotud peab olema olmejäätmete kogumassist kinnitamine. Eelnõu otsusena kinnita- järgmises päevakorrapunktis toodud 50% aastal 2020. Sellest lähtuvalt on tarvis mise poolt hääletasid kõik kohal olnud eelnõuga, need on komplekt. Antud eel- uut jäätmehoolduseeskirja. See tähendab volinikud. nõu on selle kohta, et 2017. a volikogu seda, et jäätmeid tuleb hakata Eestis ja Edasi käsitleti eelnõu „Veibri külas määrus, mis kehtestati Lillevälja 20 ja sealhulgas ka Luunja vallas liigiti koguma Lembitu maaüksuse detailplaneeringu Andrese kinnistu osas, aga otsustati jät- ja sorteerima. Eelnõus kasutatud mõistete planeeringuala piiri ja suuruse muut- kata menetlust Lillevälja 20 osas. Haldus- tähendusest aru saamiseks tehti ettekand- mine ning planeeringu vastuvõtmine menetluse § 54 kohaselt peab haldusakt jale ettepanek kajastada põhilised mõisted ja avaliku väljapaneku korraldamine“. olema õiguspärane. Hilisemate kohtumää- eelnõus. Otsustati eelnõu esimene luge- Evelin Karjus selgitas, et detailplaneering ruste alusel tuleb möönda, et paragrahv 2 mine lõpetada, parandusettepanekud esi- on algatatud 2014. aastal, eskiislahen duse menetluse jätkamine ei olnud õiguspära- tada hiljemalt 15. märtsiks. avalikustamine on teostatud. Vahepeal ne, sest Riigikohus ei jätnud vallale enam Järgnes eelnõu „Vallavara võõranda- on maaomanik muutunud ja planeering ruumi, seetõttu on esimese asjana vajalik mine mitterahalise sissemaksena AS-i seisis. Planeeringu põhilahendus ei ole see säte ära tühistada. Säte Andrese kinnis- Emajõe Veevärk aktsiakapitali“ menetle- oluliselt muutunud. Oluline asjaolu on tu osas jääb kehtima. mine. Raido Kutsar selgitas, et ettepanek see, et kinnistu koosseisus olev tee on het- Järgmise eelnõu kohta tegi Evelin sa- on anda AS-ile Emajõe Veevärk Kavastu kel eravalduses. Ette on nähtud see välja muti sisulise kokkuvõtte. Menetlus, mis küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni raja- kruntida ja anda avalikku kasutusse. Kuna sai Lillevälja 20 planeeringuga tehtud tised koos kinnistute ja päraldistega mitte- probleemiks on siin avalikult teelt juurde- 2017–2018, on eelmise määrusega õigus- rahalise sissemaksena fi rma aktsiakapitali. pääs, siis vallavalitsuse ettepanekul laien- vastaseks tunnistatud. See tähendab, et Vara sisaldab Kavastu puurkaevu kinnis- dati planeeringuala. Toimus arutelu tee menetleme 2013. aastal vastu võetud pla- tut koos vee- ja kanalisatsioonitrassidega. väljaehituskohustuse, liiklusskeemi, naab- neeringut, planeeringulahendust, mis nägi Sinna kinnistule rajatud puurkaevu, uut ruses olevate teede seisukorra ja omandi ette Lillevälja ringile 50% üldmaad ja 50% puurkaevu pumplat veetöötlusseadme- teemal. Samuti arutleti planeeringu vas- elamumaad. Eelnõu kohaselt on otstarbe- tega. Lisaks läheks üle vallasvarana kogu tavuse üle üldplaneeringuga. Otsustati, et kas menetlusetapid läbinud planeeringu Kavastu küla vee- ja kanalisatsioonitras- vallavalitsusel tuleb planeeringu protsessis planeeringulahendus jätta kehtestamata. sid. Käsitleti ka tuletõrje veevõtukohtade läbi arutada, kas ollakse valmis tee välja- Toimus üsnagi pikk arutelu eelnõu sisu väljaehitamise küsimust laiema piirkonna ehitamise kohustuse võtmiseks. Tuleb ja põhjenduste kohta. Ka maaomanik sai ja teenuse osutajate kontekstis. Eelnõu selgitada teiste tänavate olukord, et neil jagada oma arusaama meie eelnõude ja otsu sena kinnitamise poolt hääletas 12 oleks teada, millises staadiumis on kõrval- varem kehtestatud otsuste kohta. Voli- volinikku. tänavad. Otsustati selle detailplaneeringu nikud esitasid ka küsimusi nii maa oma- Jätkati pooleli jäänud esimese päeva- arutelu katkestada ja jätkata menetlust nikule kui ka vallavanemale. Kokkuvõttes korrapunkti teemaga. Vastus Luunja järgmisel istungil. tuli tõdeda, et nii maa omanik kui ka vald vallavolikogu revisjonikomisjoni Järgnes eelnõu „Lohkva külas Soo- on jätkuvalt lahenduse osas eri arvamusel. 23.01.2019. a aktile nr 2. Revisjonikomis- juse tee 12 maaüksuse detailplaneerin- Juriidiliste nõustajate toel koostatud eel- jon arutas esitatud vastuseid ja oli vastus- gu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku nõud aitavad küll lahendada hetkel tekki- tega põhimõtteliselt nõus. Kontrolliti üle korraldamine“ käsitlemine. Evelin Karjus nud olukorra, kuid lõpptulemust ei too ka ametijuhendid, probleeme ei olnud. selgitas, et planeering on algatatud 2016. see praegu küll kellelegi lähemale. Isik- Järgnevalt andsid komisjonide esi- aastal. 2018. a on volikogu otsusega muu- likult loodan, et edaspidi leiavad nii vald mehed ülevaate komisjonide tööst aastal detud detailplaneeringu koostamise ees- kui ka maaomanik võimaluse pidada dia- 2018. märki. Kui algselt oli eesmärgiks metalli- loogi selliselt, et me ei maksaks järgneva Järgnes info punkt, kus käsitleti tööstushoone rajamine, siis hoonele, mis kümne aasta jooksul vaid oma juriidilisi valla sotsiaalhooldustöötajale sõiduauto siia tuleb, anti laiem ruum – ilma kahju- nõustajaid ja kohtulahendeid kinni, vaid soetamisega seonduvat. Järgmine volikogu liku keskkonnamõjuta tööstus- ja laohoo- saaksime aruka ja mõlemale poolele vastu- istung toimub 28. märtsil. ne rajamiseks. Planeeringulahenduses on võetava lahendi. Eelnõu määrusena kinni- ette nähtud olemasoleva tööstushoone tamise poolt hääletas 11 volinikku. Järgnes Radž Sauk, volikogu esimees Nr 3 (266) Märts 2019 VALLAVALITSUS 3

Vallavalitsuses veebruarikuu istungitel

Ehitusload vormistati: Lähiaadressi muutmine – üksikelamu püstitamiseks Laanejala; Pilka külas Aasavälja katastriüksuse uueks lähiaadressiks mää- – tee 1 Põvvatu külas, Ringraja tee 17 külas; rati Pilka tee 21. – paviljoni püstitamiseks Soo maaüksusele Lohkva külas. Muudeti Pilka tee liikluspinna ruumikuju. Kasutusload vormistati: Nõustuti: – üksikelamule Timmi tee 3 Lohkva külas, Kaare tee 45 – külas Vara metskond 21 katastriüksuse jagamisega Veibri külas; ning määrati tekkivatele reaalosadele lähiaadress (Vara – korterelamule Koidutähe 75 Veibri külas ; metskond 21 ja 179, Sirguaru tee L5) ning sihtotstarve; – ridaelamu sektsioonile Salu tee 2/12 Lohkva külas; – külas Oolo katastriüksuse jagamisega ning määra- – katlamaja rekonstrueerimiseks Puiestee tn 1b Luunja ale- ti tekkivatele reaalosadele lähiaadress (Oolopõllu ja Oolo- vikus. metsa) ning sihtotstarve. Projekteerimistingimused määrati: Reservfondist eraldati 3 997,00 eurot Kavastu Algkool-Laste- – täpsustamaks Luunja vallavolikogu 23.11.2016. a otsusega aiale osaliselt valgustite ja kaabelduse vahetamiseks. nr 8 kehtestatud Padila maaüksuse detailplaneeringut Vabastati korraldatud jäätmeveost üheks aastaks üks jäätme- selliselt, et muuta Padila tee 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8 kruntidele tekke koht Pajukurmu külas. määra tud katusekalde ehitusõigust olemasolevast kelp- Lõpetati hooldajatoetuse maksmine ühele isikule. katustest 15°–45° lamekatusteks 0°–15°. Muus osas jääb detailplaneering kehtima muutmata kujul; Hüvitati teenuse osutajale abivajaja psühholoogi teenuse – avalikult kasutatava tee ehitusprojekti koostamiseks Västri- maksumus. ku ja Vahtramäe tee 2 kinnistule. Sotsiaaltoetusi anti 24 abivajajale, sealhulgas: – juubelitoetusi 4 Lõpetati Lohkva külas Tuleviku tee 8 ja Ridaküla tee 5 maa- – matusetoetusi 4 üksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamine Ridaküla – muid toetusi 2 tee 5 maaüksuse osas ning tunnistati osaliselt kehtetuks Luunja – sünnitoetusi 11 vallavolikogu 23.11.2016. a otsus nr 92. – sõidukompensatsioone 3 Kinnitati: Suunati abivajaja hooldusteenusele. – Luunja valla 2019. aasta eelarve alaeelarved; Ei rahuldatud kahe isiku sotsiaaltoetuse taotlust, kuna taotlu- – Luunja Lasteaia Midrimaa suvepuhkus perioodiks 1.– ses esitatud asjaolud ei andnud alust arvata, et sotsiaaltoetuse 28.07.2019 ja lahtioleku ajaks kell 7.00–18.00 alates 1. märt- eraldamine oleks sel juhul põhjendatud. sist; – Lohkva Lasteaia suvepuhkus perioodiks 1.–31.07.2019. Aime Koor, vallasekretär Planeeringuteated

Luunja vallavolikogu on vastu võtnud saab Luunja vallavalitsusele esitada pla-  ja avalikule väljapanekule suunanud neeringu kohta kirjalikke arvamusi. Luunja vallavolikogu on jätnud kehtes- Lohkva külas Soojuse tee 12 maaük-  tamata „Luunja valla Veibri külas asu- suse detailplaneeringu. Detailplanee- Luunja vallavalitsus on lõpetanud vate Andrese ja Lillevälja tee 20 maaük- ringu koostamise eesmärk on kaalu- Lohkva külas Tuleviku tee 8 ja Rida- suse ala üldplaneeringu“ Lillevälja tee da võimalusi krundile ehitusõiguse küla tee 5 maaüksuste ning lähiala de- 20 alal reserveeritud elamumaa 50%, seadmiseks olulise keskkonnamõjuta tailplaneeringu menetluse Rida küla üldmaa 50% lahendusega. Seoses sel- tööstus- ja laohoone rajamiseks. Pla- tee 5 maaüksuse osas. Luunja valla- lega on Luunja vallavolikogu tunnista- neeringuala suurus on 3331 m². Detail- valitsus teeb detailplaneeringu koosta- nud kehtetuks ka Luunja vallavolikogu planeeringu eelnõu näeb ette kinnistul mise lõpetamise otsuse Ridaküla tee 5 16.02.2017. a määruse nr 8 „Luunja valla olemasoleva hoone lammutamise ja kinnistul põhjusel, et kinnistu omanik Veibri külas asuvate Andrese ja Lillevälja määrab ehitusõiguse uue tootmis- või on esitanud avalduse detailplaneeringu tee 20 maaüksuste ala üldplaneeringu laohoone rajamiseks ehitisealuse pind- lõpetamiseks ning projekteerimistin- osaline kehtestamine“ paragrahvi 2. alaga kuni 1600 m² ja kõrgusega kuni gimuste väljastamiseks Ridaküla tee 5 Üldplaneeringu kehtestamata jätmisega 10 m maapinnast. Planeeringuga ei kinnistule olemasoleva hoonestuse va- tuleb maa-alale koostada uus üldplanee- kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõ- hele ühe üksikelamu püstitamiseks. De- ring. Määrustega saab tutvuda Luunja ju. Planeeringu avalik väljapanek toi- tailplaneeringu koostamine Tuleviku tee vallavalitsuses (Puiestee 14, Luunja ale- mub 19.03.–01.04.2019 Luunja valla- 8 maaüksusele jätkub. Otsusega saab tut- vik, E–R 8.00–17.00) ning Luunja valla majas, Lohkva raamatukogus ja valla vuda Luunja vallavalitsuses ning Luunja veebilehel https://www.luunja.ee/planee- veebilehel. Avaliku väljapaneku kestel valla veebilehel. ringud/koostamisel-olev-up. 4 VALLAELU Nr 3 (266) Märts 2019

Tänu Tööd alustas Luunja valla Tänan kõiki, kes Riigikogu valimistel mulle oma hääle usal- uus haridusnõunik dasid. Minu jaoks polnud esmane isiklik tulemus, oluline on Luunja vallavalit suses meeskonna toetamine ja tugeva kontakti olemasolu valla ja alustas märtsikuus riigivõimu vahel. See loeb palju. tööd uus haridusnõu- Mina jätkan tööd Luunja vallas. Isamaa erakond on saanud nik Kadri Sõrmus. hea tulemuse, meie esindajad Riigikogus panustavad sellesse, Kadri on varem töö- et Eesti oleks hoitud ja elu edeneks. tanud üldhariduskoolis õpetajana, ülikoolis Aare Anderson, vallavanem projektijuhi, lektori ja praktikajuhenda- jana ning haridus- ja teadusministeeriumis Riigikogu valimiste tulemused nõunikuna. Kadri on kirjutanud ja koordineerinud erine- vaid projekte ja programme, pidanud loenguid ja viinud läbi Eestis, Tartumaal ja Luunja vallas täiendus koolitusi. „Eesti keel ja eesti kultuur on kaks väga olu- list teemat, millega olen olnud seotud kogu elu“, ütleb Kadri. Tulemused Eestis Ta soovib oma oskuste ja teadmistega kaasa aidata Luunja Reformierakond 162363 häält 28,9% 34 kohta Riigikogus valla haridus-, kultuuri- ja spordielu edendamisele. Keskerakond 129618 23,1 26 Soovime edu uues ametis! EKRE 99671 17,8 19 Kodu Uudised Isamaa 64219 11,4 12 SDE 55175 9,8 10 Luunja vallavalitsus annab teada, et algab

Kaja Kallas 20072 häält HAJAASUSTUSE PROGRAMMI Mihhail Kõlvart 17150 taotluste vastuvõtt Luunja vallas. Jüri Ratas 9702 Mart Helme 9170 Programmi eesmärk on hajaasustusega maa- piirkondades elavatele peredele tagada head Tulemused Tartu- ja Jõgevamaal elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike Reformierakond 11399 häält 27,2% 2 kohta Riigikogus arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. EKRE 9362 22,4 2 Toetust saab taotleda hajaasustusega maapiirkondades Isamaa 7308 17,5 2 asuvate majapidamiste jaoks vee- ja kanalisatsiooni- Keskerakond 6438 15,4 1 süsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektri- SDE 3891 9,3 0 süsteemide rajamiseks. Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kes elavad alaliselt Urmas Kruuse 5398(Reformierakond) rahvastikuregistri andmete kohaselt hiljemalt 1. jaanuarist Peeter Ernits 3846 (EKRE) 2019 selles majapidamises, millele nad toetust taotlevad. Raivo Tamm 2583 (Isamaa) Aivar Kokk 2536 (Isamaa) Maksimaalne toetus programmist on ühe majapidamise kohta 6500 eurot, omafi nantseering peab kokku moodus- Tulemused Luunja vallas tama vähemalt kolmandiku projekti kuludest. Reformierakond 760 Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu EKRE 470 sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppe- Isamaa 340 nud 31. oktoobriks 2020. Keskerakond 227 Täpsemad tingimused ja taotlusvormid on kättesaadavad SDE 162 EASi veebilehel: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste- rakendamine/elukeskkond/hajaasustuse-programm. Urmas Kruuse 446 (Reformierakond) Programmdokumendis kehtestatud nõuetele vastavad Peeter Ernits 223 (EKRE) taotlused tuleb esitada majapidamise asukohajärgsele Valdo Randpere 146 (Reformierakond) vallavalitsusele alates 11.03.2019 ja esitamise viimane Raivo Tamm 141 (Isamaa) tähtpäev on 13.05.2019. Aare Anderson 116 (Isamaa) Lisainfo: Tamur Tensing, ehitus- ja keskkonnanõunik tel 502 6497 või e-post [email protected] Kodu Uudised Nr 3 (266) Märts 2019 VALLAELU 5

Aeg on esitada kohaliku omaalgatuse Hea noor tööotsija ja vabaühenduste projekte! vanuses 16–26!* Kohaliku omaalgatuse ja vabaühenduste toetamise kon- Kas oled mõelnud, kuhu tööle või õppima minna ja kursiga soovitakse tõsta Luunja valla elanike omaalgatust millist ametit Sa tulevikus soovid pidada? ja aktiivsust, arendada kohalikku elu, edendada kultuuri- ja spordielu. Tule osalema tasuta praktilisel KOOLITUSEL „Kuidas jõuda oma unistuste Toetuse saamiseks tuleb esitada Luunja vallaga seotud töökohani“ (123 tundi), kus saad teada rohkem enda võimaluste ja projekt, mis kaasab kohalikke elanikke, on kohalikele ela- tööturu kohta ning julgust teha häid valikuid. Koolituse osad on: nikele suunatud või toetab kohalikku omaalgatust, tugineb valla ja/või küla arengukavale. 1. Ettevalmistus tööotsinguks (34 tundi) Projektide esitamise tähtajad 2019. aastal on 1. aprill ja Oluline osa on siin eneseanalüüsil. Põhilised küsimused on: a) Mida on minul maa- 1. oktoober. ilmale pakkuda?; b) Kus ma tahan oma oskusi ja teadmisi kasutada?; c) Kuidas leida Kandideerimisvormid on leitavad Luunja valla tööd, mis mind huvitab?; d) Kuidas arendada oma oskusi? kodulehelt. 2. Töövestlus (videotreeningu meetodil, 19 tundi) Olulised teemad: ettevalmistus töövestluseks, olulised aspektid tööandjaga kontak- ti loomisel (väljendusoskus, kehakeel ja välimus), suhtlemisoskuste arendamine ja Võimalus taotleda kultuuristipendiume meeskonnatöö. ja spordistipendiume! 3. Tööõigus (16 tundi) Olulised teemad: kokkulepete ja lepingu sõlmimine tööandjaga, töösuhete reguleeri- Alates 8. märtsist on võimalik taotleda Luunja valla kul- mine, millele pöörata tähelepanu lepingu sõlmimisel. tuuri- ja spordistipendiumit. 4. Tööelu planeerimine (16 tundi) Stipendium määratakse spordi- või kultuuripoliitika Olulised teemad: mis on minu jaoks tööõnn, õppimisvõimaluste ja töömaailma tund- seisukohalt oluliste projektide teostamiseks, sportlastele mine, minu võimaluste ja tugevuste sõnastamine, erinevad karjääriplaneerimis- ja valla esindamiseks spordivõistlusel. tööotsimismeetodid. Taotluste esitamise tähtaeg on 8. aprill 2019. 5. Arvuti kasutamine tööotsingul (8 tundi) Kandideerimisavalduse vormi ja täpsema info leiate Olulised teemad: interneti võimaluste kasutamine tööotsinguks ja enesearenguvõima- Luunja valla kodulehelt. luste loomiseks, minu kandideerimisdokumendid internetikeskkonnas. Luunja vallavalitsus 6. Tööklubi (30 tundi) Tööklubi on grupikohtumised 1–2 korda nädalas. Tööklubis toimuvad harjutused ja arutelud erinevatel teemadel: CV, kaaskiri, motivatsioonikiri, minu olulised oskused, teadmised ja väärtused tööturul; minu parim viis leida tööd, info ja kogemuste jaga- Liikluspiirangu kehtestamine mine töö või koolituste kohta jne. Luunja valla kohalikel teedel Koolitusele järgneb tööpraktika, et omandada praktilisi teadmisi ja tööturul Arvestades asjaolu, et looduslike mõjude, nagu pinnase sula- vajalikke kogemusi ning saada soovitaja või kontakte tööelus. Tööpraktika on mine, tõttu on teede konstruktsioon oluliselt nõrgenenud ja konkreetses ettevõttes juhendaja toel töötamine. vältimaks Luunja valla avalikult kasutatavate kohalike teede ja Vajadusel on pärast koolitust võimalus minna erialasele kursusele. Transpordikulud kompenseeritakse teerajatiste kahjustamist raskeveokite poolt, on Luunja valla- Kogu koolitus on TASUTA. , koolitusel toitlustamine valitsuse 06.03.2019 korraldusega nr 76 kehtestatud alates on tasuta . 13. märtsist 2019. a Luunja valla haldusterritooriumil asuvatel avalikult kasutatavatel kohalikel teedel liikluspiirang sõiduki- INFOTUND koolituse kohta on tele, mille tegelik mass ületab 8 tonni. 26.03.2019 kell 13.00! Liikluspiirang ei kehti ühistranspordi, pääste- ja eriteenis- Vajalik on REGISTREERUMINE tuse sõidukitele ning vallas korraldatud olmejäätmeveoga enne infotundi: lepinguliselt seotud prügiveokitele. 51 187 93 (Margit) või [email protected] Sõidukitel, mis on raskemad kui 8 tonni, on massipiirangu- ga avalikult kasutatavatel kohalikel teedel lubatud liigelda vaid Asukoht: Tartus Lutsu 14a, II korrusel, Luunja vallavalitsuse vastava kirjaliku loa alusel. Avatud Hariduse Liidu majas Liikluspiirangu rikkumisest tulenevad kahjud hüvitab või heastab kahju tekitaja. Kohtumiseni! Liikluspiirang kehtib kuni seda muutva korralduse vastu- võtmiseni. * Oodatud on noored, kes on omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse. Noored, kes hetkel ei õpi ega tööta. Luunja vallavalitsus 6 SOTSIAALELU Nr 3 (266) Märts 2019

Üksi elava pensionäri toetus Üksi elava pensionäri toetuse saamiseks peab alates 1. aprillist eeldatava uue pensionisumma. Oluline vastama kolmele tingimusele. on siiski teada, et kalkulaatoriga saab kalkuleerida vaid uut vanaduspensioni summat ja see annab õige tulemuse vaid Juba kolmandat aastat saavad Eestis üksi Üksi elava pensionäri toetust maks- juhul, kui kõik vanaduspensioni saa mise elavad pensionärid oktoobrikuus nn takse ka kõikidele ööpäevaringset alused on jäänud samaks. Näiteks, kui üksi elava pensionäri toetust. 115 euro hooldusteenust saavatele pensionäridele, vanaduspensionär on vahepeal tööl käi- suuruse toetuse maksab Sotsiaalkindlus- kes viibivad hooldekodus vähemalt ala- nud või otsustab edaspidi kasutada tulu- tusamet ilma taotluseta kõigile, kes vas- tes 1. aprillist. Lisaks hooldekodus ela- maksuvabastust töötasult vms, ei pruugi tavad 1. aprillist kuni 30. septembrini vale pensionärile saab toetust ka temaga kalkulaatorist saadav tulemus täpne olla. kolmele tingimusele: samal elamispinnal elanud teine pensio- Täpset uut vanaduspensioni suurust • on kogu sellel perioodil vanadus- när. Tema on jäänud üksi koju elama, on võimalik vaadata pärast 1. aprilli pensionieas; kuna üldjuhul hooldekodud ei võimalda eesti.ee portaalist. Kui pension tuuak- • elavad rahvastikuregistri andmetel teenuse saajaid hooldekodusse sisse kir- se koju, saab pensioni suurust vaadata üksi; jutada, ei ole võimalik rahvastikuregistri teenuses „Pensioni, toetuste ja hüvitiste • kelle kättesaadav pension on väiksem andmeid tegelikkusele vastavaks muuta. vaatamine“ (www.eesti.ee/est/teenused/ kui 1,2-kordne Eesti keskmine vana- Enda rahvastikuregistris olevat aad- kodanik/toetused_ja_sotsiaalabi_1/ duspension, mis 2019. aastal on 540 ressi on võimalik igaühel endal kont- teie_pension_toetused_ja_huvitised). eurot. rollida eesti.ee portaalis, valides teenuse Kui pension makstakse panka, leiab info „Registrist enda andmete päring“ (www. teenuses „Minule makstav pension, toe- Et oktoobrikuus toetus kindlasti üksi eesti.ee/portaal/rrteenus.paring_enda_ tused ja hüvitised“ (www.eesti.ee/est/ elava vanaduspensionärini jõuaks, soo- andmete). teenused/kodanik/toetused_ja_sotsiaal- vitame juba praegu veenduda, et alates Infot saate kontrollida ka Luunja abi_1/kod_vmaksed). 1. aprillist ka kõik need tingimused täi- vallavalitsusest, helistades registri- detud on. pidaja-sekretär Katrin Madissonile Toetuse määramisel läheb lisaks arvesse telefonil 741 731 9. ka välismaalt saadav pension. Üksi elava Kontrolli enda andmeid pensionäri toetust makstakse juhul, kui rahvastikuregistris Iga aasta aprillis tõusevad Eestist ja välisriigist saadavate pensionite pensionid summa kokku jääb alla 540 euro. Oluline Kõige rohkem küsimusi on varasema- on, mis on välisriigist saadava pensioni tel aastatel olnud seoses üksi elamisega. Oluline on tähele panna, et iga aasta ap- suurus 1. aprilli 2019 seisuga. Välismaalt Enamasti on põhjuseks see, et inime- rillis indekseeritakse vanaduspensione saadava pensioni kohta peab vanadus- se andmed rahvastikuregistris ei vasta ja sellega seoses vanaduspensionid suu- pensionär ise Sotsiaalkindlustus ametile tegelikule olukorrale. Vanemate juurde renevad. Üksi elava pensionäri toetuse info andma. on sisse kirjutatud lapsed, kes seal enam tingi muste juures on seda arvesse võe- ammu ei ela jms. Toetuse määramisel tud ja nii tõuseb ka toetuse saamise lähtub Sotsiaalkindlustusamet ainult tingimuseks seatud pensionisumma igal Kokkuvõtteks rahvastikuregistri andmetest. Seetõttu aastal. Kui möödunud aastal pidi toetuse Üksi elava pensionäri toetuse saamise võib juhtuda, et reaalselt üksi elav pen- saamiseks jääma igakuise kättesaadava peamiseks eelduseks on korras andmed sionär jääb toetusest ilma, kuna sisse- pensioni summa alla 492 euro, siis sel rahvastikuregistris. Kui pensionär ei vas- kirjutused on jäänud rahvastikuregistris aastal on piiriks 540 eurot. ta mingil põhjusel selleaastasel vaatlus- muutmata. Käesoleval aastal toetuse saamiseks perioodil, aprillist septembri lõpuni, Üksi elamise reeglil on siiski ka mõ- on seega oluline, et vanaduspensio näri üksi elava pensionäri toetuse saamise ned erandid. Näiteks, kui samal elamis- indekseeritud pensioni kättesaadav tingimustele, tekib järgmine võimalus pinnal elavad eestkostja ja eestkostetav summa on väiksem kui 540 eurot. Täp- toetust saada järgmisel aastal. Ka siis ning üks nendest on pensionär, on tal ne vanaduspensioni summa selgub iga- võetakse aluseks rahvastikuregistris ap- õigus üksi elava pensionäri toetusele. le pensionärile pärast indekseerimist. rillist septembri lõpuni olevad andmed. Kui eestkostja ja eestkostetav on mõle- Et aidata juba varem hinnata, milliseks Rohkem infot üksi elava pensionäri mad pensionärid, on õigus toetusele vanaduspensioni suurus pärast indek- toetuse kohta leiab Sotsiaalkindlustus- mõlemal. Ka juhul, kui pensionär elab seerimist kujuneb, on Sotsiaalkindlustus- ameti kodulehelt www.sotsiaalkindlus- koos oma lapsega, kes on tema ülalpida- ameti kodulehel indekseerimise kalku- tusamet.ee/et/uksi-elava-pensionari- misel perekonnaseaduse mõistes, saab laator: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ toetus-0. pensionär üksi elava pensionäri toetust. et/pension-toetused/pensioni-indeksee- See erisus on mõeldud just juhuks, kui rimine-0#pensioni-kalkulaator. Sinna Merle Sumil-Laanemaa pensionär kasvatab ise oma alaealist või enda praeguse pensionisumma sises- Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste kuni 21-aastast õppivat last. tamisel annab kalkulaator tulemuseks osakonna nõunik Nr 3 (266) Märts 2019 SOTSIAALELU 7

Ohvriabitöötaja juurest ei saadeta kedagi minema

Sellest aastast alustas tööd üleriigiline ja tasuta ohvri- kui vägivald on pikaajaliselt kestnud, mitte pärast ühekord- abi kriisitelefon 116 006 ja nõustamisteenus veebilehel set ohvriks langemist. Sellistes olukordades aitabki ohvriabi www.palunabi.ee, kust saab ööpäev läbi nõu ja abi eesti, vene kriisitelefon vastata helistajate küsimustele ja tõsta abivajaja- ja inglise keeles. Lisaks on aga igas maakonnas tööl ka ohvri- te teadlikkust nende õigustest ning pakkuda sealjuures vaja- abitöötaja, kes saab pakkuda põhjalikumat ja personaalsemat likku nõustamist, kes ja kus teda tema olukorra lahendamiseks nõustamist. aidata saab. Tihti ei pöördu inimesed pärast vägivalda või muud halba Ehkki ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 saab helistaja esmase kohtlemist abi saamiseks politsei poole või ei mõista, et see, toe ja nõu, on edasiste ohvriabiteenuste saamiseks vajalik ohv- kuidas nendega käitutakse, on tegelikkuses vale või keelatud. ril pöörduda ohvriabitöötaja vastuvõtule. Igas Eesti maakon- Lisaks võib abi küsimiseni jõudmine võtta aastaid, sest ohv- nas on tööl vähemalt üks ohvriabitöötaja, kes vajadusel saab riga käivad kaasas häbi, süütunne või hirm. Selleks, et ükski inimese ja tema murega juba edasi tegeleda. Kui oled langenud inimene ei peaks enda murega üksi jääma, on abiks nõustajad ohvriks, siis ei ole ükski mure liiga väike või tähtsusetu. 116 006 telefonilt ja palunabi.ee veebilehelt. Ohvriabi kriisi- telefon on mõeldud kõigile, kes tunnevad, et on sattunud Mari Tikerpuu olukorda, kus nad on kannatajad – on siis tegemist füüsilise, Sotsiaalkindlustusameti kriisiabiteenuse juht majandusliku, vaimse või seksuaalse vägivallaga või hoopis hooletuse või halva kohtlemise ohvriks langemisega. Samuti Lõuna-Eesti ohvriabitöötajad: saavad kriisitelefonilt abi inimesed, kes on kuritegevuse või Katti Kask, 5307 4196 (Riia 132, Tartu) õnnetusjuhtumi tõttu lähedase kaotanud. Ohvriabi kriisitelefonile vastavad vastava hariduse ja Riina Laane, 526 1171 (Riia 179a, Tartu) ette valmistusega inimesed, kes töötavad oma kodus eri piir- e-post: [email protected] kondades üle Eesti. Et sellist teenust on väga vaja, näitab juba Rita Kaasik, 5866 9581 (Suur 1, Jõgeva) statistika – telefonile on kahe kuuga helistatud 741 korda ja e-post: [email protected] veebivestluse teel on võetud ühendust 330 korda. Kokku oli seega 1071 pöördumist. Maiju Mumm (piirkonna juht), 5399 1365 (Pargi 1, Viljandi) Esimestel kuudel on kriisitelefonile pöördutud erinevate e-post: [email protected] muredega. Enamasti on helistanud perevägivalla ohvrid. Sa- Sirje Sillamägi-Tamm, 521 8088 (Puiestee 4, Valga) muti on helistajate seas neid, kes soovivad teada anda, et keegi e-post: [email protected] nende lähedane või ka naaber on ohvriks langenud. Lisaks on Ülle Jaason, 5306 6133 (Räpina mnt 20a, Võru) esitatud küsimusi hooldusõiguse teemal või soovitud saada abi e-post: [email protected] töökiusamise puhul. Palju on pöördunud üksikud, peamiselt eakad inimesed, kellel ei ole mitte kellegagi rääkida, kuid Anne Klaar, 5866 9873 (Võru 12, Põlva) ometi on mitmel juhul selgunud, et niisama vestlemise soovi e-post: [email protected] taga peitub helistaja varasem ohvriks langemise lugu. Kuidas saab üks telefonikõne inimest aidata? Ohvriabi kriisitelefoni eesmärk on pakkuda ohvritele kiiret võimalust oma mure ära rääkida. Kõne vastu võtnud töötaja kuulab helistaja ära, pakub talle tuge ja ühiselt arutatakse läbi kõik olukorra lahendamise võimalused. Olenevalt juhtumist võivad pöördujad vajada infot politseisse avalduse tegemise kohta, naiste tugikeskuste või seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontakte või selgitust omavalitsuste teenuste ja toetuste kohta. Kui on vaja, saab leppida kokku kohtumise juba ohvriabi- töötaja juures. Oluline on välja tuua, et ohvriabi kriisitelefoni eesmärgiks ei ole hakata asendama politseid. Olukordades, kus inimese elu on ohus ja on vaja kiiret abi politseilt, kiirabilt või pääste- ametilt, tuleb kindlasti esmalt valida 112. Küll aga saab ohvri- abi kriisitelefon 116 006 olla ohvrile abiks järgmise sammuna, kui politsei on sündmuskohal käinud ja on vaja mõelda, mida edasi teha ja kuhu pöörduda. 116 006 numbrilt saab ohver abi ka hirmude maanda- miseks, kuna alati ei pruugi ohver teada, mis saab temast või vägivallatsejast edasi. Näiteks on perevägivallaohvrite seas levinud valearusaam, et politseisse saab pöörduda alles siis, 8 HARIDUSELU Nr 3 (266) Märts 2019

Laura-Liis Kasak, Lars Kender, Kaspar Pihlak, Roland Rask, Sten Taruto, Ketlin Mutso, Mona Prits, Mirtel Voimann, Papp, Tuule Tensing, Devon Sell, Bren- Leandra Annuk, Joanna Killak, Mia Triin don Davõdov, Renee Kangur, Remy Loog, Maribel Maalmann, Ranno Põder, Märtson, Hannaliisa Kingsepp, Helena Arendav ja loov – Karl Stremberg, Oliver Sulg, Trevor Lepisk, Robin Raja, Marten Vassiljev, see on Luunja kool Volmer, Raner Väits, Sven Uus, Hugo Nele Eelmäe, Margret Männiste, Oliver 2018/2019. õa II trimester Madisson, Tobias Suun, Tristan Th or Ta- Patrick Ojamaa, Hanna Maarja Salu- gamets, Rebeka Rääk, Laura-Liisa Jõe- mets, Lisandra Ander, Aksel Arjukese, Luunja Keskkoolis oli töine ja saar, Artur Arjukese, Annabel Leppik, Erik Merkuljev, Mairon Zoo, Gregor tulemuslik. Sander Sokk, Vesse Tamm, Johanna Ain- Volmer, Keteriin Keerdo, Madleen Lauk, salu, Aaron Ainson, Helena Eva Lepik, Andrus Reemets, Marcel Vili, Antoni Piirkondlik loodusteaduste olümpiaad: Emili Lomp, Hannaliisa Lain, Aron Ka- Ainson, Jette Leele Jõe, Kädvi Kahem, 2. koht Lauri Kask 7.A klass, 5. koht semets, Marietta Verst, Kendra Oja, Se- Sander Kask, Triinu Pärtel, Günther Joosep Pärnalaas 7.A klass (õp Ü. Tõnu- lena Jasmine Ploomipuu, Carl-Marcus Aaron Saarejõe, Tristan Vandebosch, tare, õp E. Suurmets, õp L. Rüütel); Sarv, Raiko Siinmaa, Samuel Sirendi, Marek Laats, Lennart Muuli, Adora piirkondlik füüsikaolümpiaad: Lisete Uulimaa, Nete-Liis Poska, Indra Roots, Romel Savi, Kärt Kiiver, Melissa 2. koht Kaarel Kiiver 9. klass (õp E. Suur- Eller, Hanna Loore Laats, Cristal Leidik, Lokk, Rebekka Rekker, Markus-Stefan mets); Greete Meus, Grete Pillessaar, Kertu Rus- Anni, Kertu Hansen, Alvar Liigus, Ketlin piirkondlik keemiaolümpiaad: sing, Oskar Laanes, Enelin Lai, Adeele Mutso, Deisi Anelle Poska, Gretelis Rein. 4. koht Riho Kübard (õp Ü. Tõnutare); Lokko, Maikel Mägi põld, Sebastian Kirsi Laaniste, Katarina Verst, Carola piirkondlik bioloogiaolümpiaad: Saarejõe, Aleksandr Sokolovski, Uku Koiduaru, Laura Kübarsepp, Birgit 1. koht Lauri Kask 7.A klass (õp L. Rüütel); Veenpere, Egle Puksa, Romari Eelmäe, Laurson, Indrek Männik, Nikita Stanits- piirkondlik geograafi aolümpiaad: Kennet Jantra, Meribel Kask, Raiko ki, Kaur Tasane, Elise Belov, Lauri Kask, 5. koht Karoliine Laaneoja 12. klass (õp Ranel Kaur, Kerttu Keerdo, Laurits Lauk, Uku Rasmus Ernits, Verner Karu, Joosep L. Rüütel); Petra Männiste, Tony Märtson, Nelly Pärnalaas, Grettel Liis Raudsepp, Romili 6.–7. klasside tütarlaste käsitöö- Nuuma, Mikk Tasane, Paula-Loviise Eelmäe, Merilin Jõesaar, Karolin Kangur, konkurss: 2. koht Melissa Lokk (õp Uuk, Mia Marta Võlli, Säde Riin Hiiob, Arko Kasemets, Maksim Košelev, Katre L. Murs); Jakob Juht, Robin Ostra, Alli Tiit, Steven Puksa, Maribel Punnar, Marten Punnar, Eesti koolilaste metsapostkaardi Toom, Aron Belov, Reti Soe, Hanna Alise Paulina Alicja Blok, Elina Papp, Annabel 2018. a konkursil tunnustati 6.A klas- Õunapuu, Rodion Gussarov, Stella Jahu, Piiritalu, Marion Poljakov, Lisette Rohel- si õpilase Anette Johansoni ja 6.B klassi Jan-Erik Kala, Marinell Karing, Maiu puu, Remi Soo, Marlen Tohvre-Baranov, õpilase Katarina Versta joonistatud post- Kuustemäe, Piibe Petra Lempu, Kadiliis Kätlin Kukk, Loone-Ly Lempu, Egert kaarte; Sreiberg, Tormi-Kaspar Taal, Kerden Linnas, Rando Lukk, Reno-Rene Padar, vabariiklikul TV 10 olümpiastar- Tomingas, Mikk Vaher, Janely Värno- Karmen Saar, Estin Rand, Kaimar Kan- di II etapil saavutas 6.B klassi õpilane masing, Kalmer Kiiver, Roosi Laaniste, gur, Kaarel Kiiver, Riho Kübard, Karolin Katarina Verst 1. koha kõrgushüppes ja Iris Sulg, Kaisa Elisabeth Vahtra, Siim Lukka, Andrea Lääts, Jaan Joakim Sööt, tõkkejooksus ning 3. koha 60 m jooksus Heinsaar, Arabella Miina, Ron Neltsas, Cärolyn Dietrich, Egle Oolberg, Elis (õp E. Raja). Lysandra Rooma, Daniil Zuzlov, Mirjam Opmann, Diana Tõnutare, Eleri Juss, Hea õppeedukuse ja käitumise eest Kaldoja, Ronja Kender, Stella-Maria Leis, Triin Pärn, Elise-Andrea Sula, Gerret avaldati direktori käskkirjaga kiitust Kenert Piks, Kert Vändra, Ilja Bzuglov, Ustav, Karoline Laaneoja. järgmistele õpilastele: Grete Gogolin, Lee Karin, Anett Lisell Pendla, Meribell Ülle Taaber

Õpilaste vastuvõtutingimused ja -ajad Luunja Keskkooli Ettevalmistusklasside lõpetamised toimuvad 10. klassi 2019/2020. õppeaastaks 15. ja 17. aprillil 2019 kell 9.10 koos lastevanematega. 1. 10. klassi vastuvõtt toimub põhikooli lõputunnistuse, Teid rõõmustab lühike kontsert, lapsed ja lapsevanemad 9. klassi tunnistuse ja kirjaliku testi tulemuste alusel. saavad teavet sügisel algava 1. klassi õppetöö korralduse 2. Kirjalik test toimub 10.04.2018 kell 14. Kaasa võtta kohta. Samas on võimalus registreerida last 1. klassi. Vajali- 9. klassi tunnistuse koopia. Enne testi kell 13–14 on kud dokumendid selleks on lapse sünnitunnistuse koopia, võimalik tutvuda kooliga. sisseastuja tervisekaart ning koolivalmiduse kaart nende 2. Teiste koolide põhikoolide lõpetanutele korraldab kooli olemasolul. juhtkond lisaks p-s 1 toodud tingimustele vestluse Ettevalmistusklassi lõpuüritusele on oodatud ka need, kes ei 21.06.2019. ole meie koolis ettevalmistusklassi töös osalenud, kuid soo- 3. Õpilase vastuvõtul arvestatakse tema motivatsiooni ja vivad alustada oma kooliteed 1. septembril 2019. a Luunja tahet õppida Luunja Keskkoolis. Keskkoolis. 4. Täiendav vastuvõtt toimub 22.08.2019.

Luunja Keskkool registreerib uueks, 2019/2020. õa-ks õpilasi kõikidesse klassidesse kuni 28. juunini ja alates 1. augustist kuni 23. augustini kooli kantseleis kell 9.00–12.00. Nr 3 (266) Märts 2019 HARIDUSELU 9

Eesti Vabariigi sünnipäevakuu

11.–14.02.2019 toimus üle-eestilise lõpeb aprillis Luunja Keskkoolis. Esmas- tegevusrohkel päeval nappis küll vaba mõttespordi olümpiaadi III etapp. päeval, 18. veebruaril sõideti Helsingis- aega, kuid sellest hoolimata oli soom- Olümpiaad toimus neljal alal: kabe, se, sealt sihtpunkti jõudmiseks kulus ligi laste ja lätlastega tore koos aega veeta male, gomoku ja sudoku. Kabes osales 6 tundi bussisõitu. Selle ajaga tutvusime ja üksteist tundma õppida. Kohtumise põhikooli arvestuses 287 õpilast ja pari- juba samas bussis sõitvate lätlastega ja lõpus vahetati kontaktandmeid, et vahe- mad olid 8.b klassi õpilane Rando Lukk imetlesime Soome loodust. Kuigi uni peal üksteisega ühendust hoida. Aprilli- (23. koht) ja 6.b klassi õpilane Alver kippus pika sõiduga peale tükkima, oli kuus kohtuvad projektis osalevad kolme Ellemäe (89. koht). Males osales põhi- seltskond siiski energiline ja aitas vahel- kooli õpilased juba Luunja Keskkoolis. kooli arvestuses 222 õpilast. Meie kooli duva eduga kõiki ärkvel hoida. Toho- 22.02.2019 tähistas kool Eesti Vaba- parimad olid Rando Lukk (41. koht) lampi koolis õpiti meediaprojekti käigus, riigi 101. sünnipäeva. Koolipere osa- ja 6.b klassi õpilane Kaarel Madisson kuidas eristada libauudiseid tõelistest les rongkäigus koos teiste Luunja valla (61. koht). Gomokus osales põhikooli uudistest, et teada, missugust informat- lasteasutustega. 1.–4. klassidele toimus arvestuses 213 õpilast ning parimad ko- siooni tõsiselt võtta, ning kuidas teha kontsertaktus koolimajas, 5.–12. klas- had saavutasid meie koolist Rando Lukk lühi fi lmi green screen’i taustal, raken- sidel oli erakordne võimalus vaadata (38. koht) ja 6.b klassi õpilane Anti Arju- dades erinevaid meetodeid illusoorse Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses fi l- kese (72. koht). Sudokus osales põhi- pildi loomiseks. Projektis keskenduti mi „Tõde ja õigus“. Õpilased ja õpetajad kooli arvestuses 159 õpilast ja parim oli omavahelisele ingliskeelsele suhtle- tänavad Luunja vallavanemat ja haridus- Rando Lukk (9. koht) ja 6.a klassi õpila- misele. Nimelt avaldati oma arvamust nõunikku aktustel tunnustuse jagamise ne Laura Kübarsepp (68. koht). uudiste kohta, tehti lühivideoid ja pilte, eest. 12.02.2019 toimus Emajõe Suursoo avardati silmaringi, vahetati muljeid, ja õppekeskuses loodusteemaline õppe- mis kõige tähtsam, saadi erinevast rah- Teli Taimre, Luunja Keskkooli huvijuht päev, kus meie kooli esimeste klassi- vusest õpilastega tuttavaks ja selle käi- Eliise Kass, 1.c klassijuhataja de õpilased õppisid eristama loomi gus tugevdati enesekindlust ning inglise Egle Oolberg, 10. klassi õpilane nende kehaosade järgi. Näiteks proo- keele oskust. Nendel viiel lühikesel ja visid lapsed mõistatada, missugune on karu küüs, metssea kihvad, metskitse sarved, jänese ja rebase kolju jms. Sa- muti said õpi lased näha kopra näritud puitu ja põdra hambaid. Pärast tead- miste kogu mist lahendasid õpilased loodus teemalist ristsõna ning kuulasid põne vaid jutte Nähkast. Kuna Emajõe Suursoo õppekeskus asub looduskaunis kohas, kus lund oli veel palju, meister- dasid lapsed ka lumest loomi. Nii esi- meste klasside õpilased kui ka nende õpetajad on selle võimaluse eest väga tänulikud ning ootavad huviga uut õppepäeva. 14.02.2019 tähistas Luunja Kesk kooli koolipere sõbrapäeva. Kooliraadiost kõlas südamlik muusika, mängiti sõbrapäevamängu, toimus sõbrapäeva viktoriin, kanti roosat või punast, tehti suu magusaks ning pildistati koos sõpradega fotonurgas. Põnevust pakkus kooli fuajees toimunud õpilasfi rmade laat, millest võtsid osa ka nooremad õpilased. 18.–22.02.2019 viibisid kaksteist Luunja Keskkooli õpilast, direktor Too- mas Liivamägi ning inglise keele õpetaja Siret Soe Soomes Toholampi koolis, kus toimus kolme kooli projekti „Meedia ühendab ja lahutab“ teine kohtumine. Mainitud projekt sai alguse oktoob- ris Jurmala Pumpuri koolis Lätis ning Sõbrapäev. Foto: Egle Oolberg 10 HARIDUSELU Nr 3 (266) Märts 2019

Eesti Vabariigi aastapäeva lainel

Veebruarikuus ei saa üle ega ümber kõige olulisemast – Eesti Vabariigi aasta- päevast. Veebruari kõige tähtsam sünd- mus nii õpilaste kui töötajate jaoks oligi Eesti Vabariigi 101. sünnipäev. Meie õpi- lased osalesid Luunjas toimunud rong- käigus ning kuulasid vallavanema kõnet. Pärast rongkäiku tutvusid lapsed valla- majaga ja said teada, milliste elukutsete esindajad töötavad vallas. Laste käest küsisime veebruaris, miks on Eestis hea elada. Lapsed vastasid nii: Sest praegu pole sõda. Sest koolid on ole- mas ja inimesed saavad targaks. Eesti ei taha kellegagi sõdida. Sest Eestis on tööd, Eestis saab käia tööl. Ilus loodus. Ilus eesti keel. Pole nälga. Veel tähistasime kõik koos sõbra- Pannkoogid – siit need tulevad! Foto: Kavastu Algkool-Lasteaed päeva. Üheskoos sai peetud maha üks meeleolukas sõbrapäeva pidu. Enne koolivaheaega oli poistenädal, mille raa- näol, neljapäeval ootas poisse ees välja- Teise trimestri lõpetasid väga heade ja mes panime meie lasteaia ja kooli poisid kutse köögis. Poisid olid lausa nii osavad heade õpitulemustega järgmised õpi- proovile erinevates väljakutsetes. Esmas- ja motiveeritud kokkajad, et soovisid ise lased: Kevin Järvet, Veronika Peterson, päeval pandi proovile poiste sportlikkus, valmis teha nii hommikusöögi kui ka Sandra Reemets ja Reimo Tuul. teisipäeval loovus ja meisterdamisoskus, lõunasöögi koos prae ja magustoiduga. kolmapäeval taiplikkus Ahhaa külastuse Kavastu Algkool-Lasteaed kiidab! Kavastu Algkool-Lasteaed

Kutsume kõiki osalema MIDRIMAA lugude konkursil!

Meil on 7 Midrilooma nimelist rühma: Midritiinud, -kutsud, -mõmmid, -linnud, -hiired, -hobud, -kiisud. Need on loos peategelased! SSoovime,oovime, et loomadloomad satuksidsatuksid kokkukokku sesellistelliste tegetegelastega,lastega, keskes õpetavadõpetavad neileneile väärtuseid:väärtuseid: hhoolivus,oolivus, rõõmsameelsus,rõõmsameelsus, avastus- ja õpihimulisus,õpihimulisus, viisakasviisakas suhtlemine,suhtlemine, tervis. KiKirjutagerjjutagge lugulugugu paberilepaberile võivõi arvutissearrvuutissse jaj toogetoogeg võivõiõ saatkesaatkke e-postie-pop sti aadressileaaadrese silee [email protected]@luuunja.ee 26.26. aprilliksaprillliki s. Laste Lasstet lemmikudlememmimikukud sasaavadaava add kkohaoha memmeieiee llasteaiaasa tet aiaia vävväärtusteärtustte raamatus!raraamamaatus! LennukatLennukat ssulge!ulge! Nr 3 (266) Märts 2019 HARIDUSELU 11

Õhku hingad, õhku hinda Lohkva lasteaias on Projekti lõpetasime õppekäiguga Lapsed leiavad, et projektiõpe on projektiõppe aasta. Tartu loodusmajja, kus lapsed võtsid tore, sest siis saavad nad ise kõike teha. osa programmist “Vähem prügi”. Lap- sed said juba olemasolevaid teadmisi Tea Hermann Veebruarikuus lõppes meie Nöbi ninade kinnistada prügisorteerimismängude Airi Võsa rühmal projekt “Õhku hingad, õhku kaudu. Nöbininade rühma õpetajad hinda”. Projekt algas novembri lõpus ning selle käigus said lapsed teadmisi, kuidas nende käitumine mõjutab ümbritsevat loodust ja õhku, mida nad hingavad. Rääkisime lindudest ja loomadest ning sellest, kuidas looduse mittehoidmine mõjutab neid. Lisaks arutlesime sõidukite üle, millega inimene lennata saab. Samuti uurisime ilmaruumis taeva- tähti ning külastasime Tartu tähetorni. Õppisime lastega prügi sorteerimist, uurisime erinevat sorti prügi, vaatasime õppefilmi “Prügihunt ja superjänes” ning arutlesime teemadel, kuidas raha ja ostmine mõjutab keskkonda. Lastel valmisid ka vahvad “prügisõbrad”, mida meisterdati erinevat sorti prügist. Teadmiste kinnistamiseks said lap- sed ka kodus mängida internetis leidu- vat prügimängu: https://www.energia. ee/prugimang. Projekti raames tegime lastega läbi katse “Külmetav hüljes”. See katse õpetas lastele, miks loomadel tal- vel külm ei hakka. Tartu loodusmajas.

Lohkva prügisõbrad. Fotod: Tea Hermann 12 HARIDUSELU Nr 3 (266) Märts 2019

Kõnelused lapsevanemaga: anna oma lapsele kuldsed käed

Pöördun tänases kevadeootuses väi- ole oma oskusi treeninud. Käte tree- aidata neid, kellel rohkem probleeme. keste laste vanemate poole. Jõuab kätte nimine algab kohe peale sündi. Ma ei Harjutamine teeb meistriks. Pange lap- aeg, mil pisikesed ja suured jalad saavad hakka siin rääkima, millal laps erine- se tööd seina peale üles ja õpetage teda taas murul ja liival kõndida. Väikelapsed vaid oskuseid omandama peaks. Kellel armastama oma loomingut. Mis siis, et pääsevad kärudest välja ja saavad värske on huvi, saab selle kohta laste arengut pildil on ainult kritseldused. Kuulake, uudishimuga maailma uurima hakata. tutvustavatest raamatutest lugeda. Mai- milline lugu on nende kritselduste taga! Kui ma detsembris arutlesin oma artik- nin vaid, et mitte ühegi asja õppimine ei Aidake lapsel uskuda, et tema tehtu on lis selle üle, kuidas õpetada last maailma, ole liiga vara, kui lapsel on selleks huvi. ilus ja parim. Ei maksa karta, et laps loodust ja iseennast usaldama, siis nüüd Kõik, mis kutsub last katsuma ja endaga uhkeks läheb – lasteaias ja koolis saab tahaksin rääkida lapse käelisest aren- mängima, ongi talle eakohane. Vanema ta ruttu selgeks, et temast on paremaid. gust. Muidugi just sellepärast, et käeline kohustus on siin jälgida, et huvipakkuv Aga kui laps ei hinda omaenda tehtut, tegevus on kõne arengu aluseks. asi lapsele ohtlik ei oleks. siis ei saa tal olla kuldsed käed. On ju Juhtusin lugema ingliskeelset artiklit, Mis on käeline tegevus väikelapse- nii? kus lasteaia- ja kooliõpetajad kurdavad, eas? Päris pisikesed lapsed õpivad asju Nüüd paari lausega, miks käeline et tänapäeva lapsed on käeliselt nõrgad. käes hoidma, ühest käest teise andma, tegevus on peaaegu sama oluline, kui on Põhjuseks tuuakse laste uus huvi – nuti- suhu panema ja vaatlema. Et käed asju piisav liikumine ja tervislik toitumine. seadmed. Ma olen õpetajatega nõus. hoida jõuaks ja oskaks, võib lapsega Lapse käe areng on otseses seoses kõne Nutiseade ei ole iseenesest halb, aga mängida sõrmemänge. Igasuguseid, ala- arenguga. Öeldakse koguni, et lapse paha on see, et ta võtab lapse kätega tes „Keedan, keedan putru“ kuni lihtsa kõne algab sõrmedest. Käeline tegevus tegutsemise ajast suure tüki endale. Aga sõrmemudimiseni näiteks unelaulu on aluseks kogu arengule, loomingu- nagu ma ka varem olen ütelnud – lapse- saatel. Pisut suuremad saavad juba sõr- lisusele ja oskuste omandamisele. põlv on treening edasiseks eluks. Kui medega laual kõndida, vihmapiiskade Ostke lapsele pluuse, mille ees on õigel ajal jääb pliiatsi hoidmine harjuta- langemist jäljendada ja sõrme-varjuteat- nööbid – siis võib temast saada moe- mata, siis lapsest joonistajat tulla ei saa. rit seinale teha. Kõik laulud ja mängud kunstnik, õpetage laps tennisepaelu Mis on käeline tegevus? Täiskasva- sõrmede liigutamisega on head. Samuti siduma – temast võib saada purjetaja, nuna on see käsitöö tegemine, taigna se- liivaga mängimine, erinevate mater- lubage lapsel pisikesest peale ise lusikaga gamine, peenarde rohimine ja ka näiteks jalide katsumine, ajalehe rebimine jne. süüa – temast võib saada korrektse hääl- keevitamine. Mõne inimese kohta ütel- Kui lapse käed on valmis joonistama, dusega poliitik. Hoidke kõik teed oma dakse, et tal on kuldsed käed. Antakse lõikama, voolima, siis seda tuleks teha lapse jaoks lahti, siis on tal võimalus isegi andeks, et ta muidu on äkiline ja iga päev. Vanem näitab, kuidas asju käes valida. Ja nüüd – lapsega meisterdama! ebameeldiv inimene. Oskus oma kätega hoida, ja jälgib, et laps seda õigesti teeks. midagi teha on väga oluline. Miks osad Kui te ei tea, kuidas õigesti on või kuidas Kristel Lempu inimesed oskavad ja teised mitte? Osalt õpetada, tulge lasteaiast läbi. Õpetajad Luunja lasteaia ja kooli on tegu muidugi andekusega, kuid ka oskavad näidata ja õpetada, logopeed ja logopeed-eripedagoog andekus ei saa areneda, kui inimene ei eripedagoog saavad anda nippe, kuidas

Luunja Lasteaia Midrimaa logopeed Kristel Lempu ootab kõiki Luunja valla koolieelikute vanemaid tasuta nõustamisele.

Täpsem info meiliaadressil [email protected] või Luunja lasteaiast. Nr 3 (266) Märts 2019 KULTUURIELU 13

LUSTRE ja Luunja Aidateater Ameerikas kodukanti esindamas

Kahe valla kapell LUSTRE sündis 2018. a veebruaris EV100 sündmuste tuules. Luunja ja Kastre valla rahvamuusika- sõbrad tulid esialgsete plaanide kohaselt kokku vaid selleks, et esineda augustis toimuval Luunja roosipäeval. Kapelli sai kutsutud ka mõned muusikahuvilised kooliõpilased ning esialgu nimetasime end huumoriga pooleks „projekti- ja õppekapelliks“. Kuid nagu ikka elus, sel- gus, et juhus oli õnnelik: koos musitsee- rimine klappis hästi ja esinema hakati kutsuma mujalegi. Praegu mängivad kapellis Ruth Ladva, Inga Kiudorf, Jas- min Saar, Hanna Brett Hiiob, Kaarel Kii- ver ja Iiri Saar Luunja vallast ning Raul Roosiväli ja Kalle Vassila Kastre vallast. Kohtumine EV aukonsuli Siim Söödiga. Eelmise aasta augusti Luunja roosi- päeva esinemise salvestusi juhtus näge- programm, mis koosnes Peep Pedman- võimalus kohtuda ka sealsete eestluse ma Ameerikas elav eestlanna, kes küsis, soni kirjutatud monoetendusest „Lonni eestvedajatega. Meie kohaloleku ladusa kas me ei sooviks tulla väliseestlastele lood lombi taga“ (lavastaja Astrid Hallik, kulgemise eest kandsid hoolt Eesti Ma- esinema ja sellest hetkest hakkasid sünd- muusikaline kujundaja Raul Roosiväli, jade juhid Ingrid Sootla-Tibar, Eero Pik- mused arenema. LUSTRE pani koos laval Iiri Saar) ning sellele järgnenud kat, Helica DeShaw ja Raivo Reinup ning Luunja Aidateatriga kokku kultuuri- rahvalikust simmanist LUSTRE seltsis. Chicago piirkonda tutvustas meile Siim programmi ning septembris saabusid Kohalikud eestlased Ameerikas olid Sööt, Eesti Vabariigi aukonsul Chicagos. ametlikud kutsed tulla EV101 tähistami- ülimalt külalislahked, tutvustasid oma Praeguseks on kahe valla kapell se raames esinema 23.02.2019 Chicago elu-olu, pakkusid meile Eesti Majades LUSTRE ja Luunja Aidateater USA-st Eesti Majja ja 02.03.2019 Lakewoodi majutust ja toitlustust. Kuna õnnelik tagasi soojade tervitustega, et meie val- Eesti Majja. juhus meid juba nii kaugele viis, siis dadel ikka kenasti läheks ning rahva- Kollektiivid asusid otsima toetajaid ja liikusime ringi ja kogusime muljeid ka muusika ja teatri tegemine jätkuvalt sponsoreid ning korraldma tuluetendusi omal käel. Väliseestlaste huvi tegeliku au sees püsiks. LUSTRE ja Luunja ja -simmaneid, et taolise suure grupiga Eesti elu vastu oli suur, eriti parajasti Aida teater soovivad südamest tänada üle suure vee sõita. Iganädalased proo- käimas olevate Riigikogu valimiste tõttu, kõiki toetajaid, kes sellise suurepärase vid, repertuaari lihvimine ning sekka aga loomulikult otsiti ka võimalikke Ees- kultuurireisi toimumisele kaasa aitasid esinemised, et laval hästi kokku kõlada, tiga seonduvaid ühiseid mälestusi ja tut- tegevustoetustega, stipendiumiga, spon- oli pingeline, aga ka rõõmupakkuv aeg. vusi. Vestluste käigus juhtus loomulikult sorluse korras, tuluõhtutel annetades või Ameerikas tuli esitamisele kultuuri- sedagi, et maailm osutus tibatillukeseks muul moel energia ja ressursiga panus- ja tuttavate ring sai jutu tades! käigus kokku viidud. Luunja valla toetajad: Luunja valla- Meie kultuuriprogram- valitsus, Luunja Kultuuri- ja Vabaaja- mi lõppedes jätkusid keskus, AS Tatoli, OÜ Luunja Mõis, emotsionaalsed õhtud Luunja Maanaiste Selts, MTÜ Luunja rahvalike ja isamaa- Aidarahvas, MTÜ Lohkva Külaselts, liste lauludega. Selgus, Kadi Kalmus, Kaire Vahejõe, Astrid et neil on Kodu-Eestist Hallik, Ele Kiisk, Maarit Gondiu, samuti tulijatega väga erinevaid tugimeeskond reisil – Tarmo Ladva, kogemusi olnud ja oldi Triinu Hiiob ja Karmen Saar. erakordselt rõõmsad Kastre valla toetajad: Kastre valla- selle üle, et meie too- valitsus, Võnnu Kultuurimaja, OÜ dud kultuuriprogramm E-Truck, OÜ Kopamehed, OÜ Armanda, oli südamlik, aus ja ko- OÜ Kiired Kolijad, MTÜ Häämiil, Ülle dune ning me ei käitu- Seire, Üllar Lepik. nud nagu staarid. Kuna LUSTRE ja Luunja Aidateatri nimel meie esinemised toimu- Luunja Aidateatri monoetendus „Lonni lood lombi sid EV101 sündmus- Iiri Saar Luunja vallast taga“. Fotod: Ruth Ladva te raames, siis oli meil Raul Roosiväli Kastre vallast 14 KULTUURIELU Nr 3 (266) Märts 2019

Luunja vald tähistas Eesti Vabariigi 101. aastapäeva vääriliselt

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistami- laulukoori Jõeõed esinemine ning mee- kõiki üritustele kaasa aitajaid ja osale- ne algas 22. veebruaril traditsioonilise leoluka kontserdi andsid Hanna-Liina jaid! Elagu Eesti! laste ja noorte rongkäiguga. Ühiselt Võsa ja Urmas Lattikas. Kogu kontserdi jalutati orkester Forte saatel Luunja sidusid tervikuks Luunja Keskkooli noo- Kadi Kalmus Keskkooli juurest Vabadussõja mäles- red õpetaja Riina Belovi juhendamisel. Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse tusmärgi juurde. Rongkäigus osale- Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus tänab direktor sid Luunja lasteaia Midrimaa, Lohkva lasteaia, Kavastu Algkool-Lasteaia ja Luunja Keskkooli lapsed, noored ja õpe- tajad. Vabadussõja mälestuskivi juures toimus mälestusmiiting, kus kõneles noorte esindaja Uku Parkja, noori ter- vitas vallavanem Aare Anderson, kes asetas mälestuskivi juurde ka lillekorvi. Üritused jätkusid samal päeval esilinas- tunud fi lmi „Tõde ja õigus“ vaatamisega. 23. veebruaril toimus kultuuri- ja va- baajakeskuse saalis EV 101. aastapäevale pühendatud kontsertaktus. Vallavanem andis üle valla tänukirjad, mille pälvi- sid vabatahtlikud heategevuslike laata- de korraldajad Margit Lokko ja Anneli Leidik, kauaaegne volikogu liige, Kavas- tu elu edendaja ja ettevõtja Väino Kägo ning ettevõtja ja koduvalla elu edenda- ja Janek Veeber. Eesti keele aastale pü- hendatud ettekande tegi keeleteadlane Sirli Zupping, pidulikkust lisas Luunja Valla tänukirja pälvis Väino Kägo. Foto: Neeme Aria Ernst Hiisi klaveripäev Luunjas!

Kutsume Teie kooli/klassi noori pianiste reedel, 12. aprillil 2019 algusega kell 17.00 6. korda toimuvale „Ernst Hiisi klaveripäevale“. Sündmus toimub Luun- ja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses asuvas Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi E. Hiisi fi liaalis. Ootame osalema nii soolopianiste kui klaveriansambleid neljal käel. Oodatud on igast koolist 3–5 esi nejat ning igalt esinejalt kuni kaks klaveripala, neist vähemalt üks teos eesti muusikast. Iga vanuserühma eesti muusika pari- mad esitajad saavad auhinnatud. Pianis- tide esinemist hindab 3-liikmeline žürii. Osavõtust palume anda teada hilje- malt 5. aprilliks 2019 e-posti aad ressidel [email protected] ja kultuuri- [email protected], kuhu palun märkida esinejate andmed (vanus, millisest klas- sist, kes on õpetaja, klaveripala autor ja nimi). Nr 3 (266) Märts 2019 SPORDIELU 15

Eesti omavalitsuste talimängud Kadrinas 2.–3. märtsil Kadrinas toimunud 35. Eesti omavalitsuste talimängudel osales 1618 sportlast 50 omavalitsusest.

Talimängudel võeti mõõtu üheksal spordialal. Üldkokkuvõttes selgitati parimad linnad ning parimad vallad kahes grupis: üle 8000 elaniku ja kuni 8000 elanikku. Üle 8000 elanikuga valdade arvestuses võitis Rae vald vaid kolmepunktise eduga Tartu ees. Kolmandaks tuli üllatuslikult Viljandi vald. Väikeste valdade arvestuses mahtusid Hetk Eesti omavalitsuste talimängude avadefi leelt Kadrinas kolm esimest esindust 5 kohapunkti sisse ning paremusjärjestus oli järgmine: Alutaguse, Kiili ja Viru-Nigula vald. Luunja vald saavutas väikeste valdade arvestuses tubli 6. koha. Meie malevõistkond võttis hõbe- medali, korvpallinaiskond saavutas 5. ja lauatennisevõistkond 6. koha. Väljas olid ka kaks mäesuusatajat, kes saavutasid 22. koha. Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus tänab kõiki, kes valla eest väljas olid! Kadi Kalmus Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse direktor Luunja korvpallinaiskond. Fotod: Ain Liiva

 0$, ‡ .(//  /881-$ /881-$5226,$(' .(9$'-22.6.(9$'-22.6  NP -22.6.(3,.¯1'

7lSVHPLQIR ZZZOXXQMDNXOWXXUHHNHYDGMRRNV

^dZ/^E D͊ 16 VARIA Nr 3 (266) Märts 2019

Üle-eestiline akende restaureerimise päev „VAATA VANA AKENT!“ 24. mail 2019

Sel kevadel Eestis esmakordselt toimu- päevadega liituma, on akende klaasist ürituste kohta leiab aadressilt www. va teabe- ning praktiliste oskuste eda- paled ammu puhtaks pestud ja vaim facebook.com/vaatavanaakent/. siandmise päevade mõte on julgustust valmis väärikate puitraamidega aken- Korralda oma üritus! saanud rootslaste igal kevadel 30. mail de hooldustööde ettevõtmiseks: mis Kui tekkis soov korraldada ka oma toimuvast akende restaureerimise päe- vajab värvivärskendust, kus on vaja kodukandis selline teabepäev ja/või vast. kittida või kus koguni kannatada saa- töötuba või siis hoopis joonistuste Käesoleval aastal liitume siinmail- nud ja pudeneva verandaakna raam võistlus, teha oma raamatukogus vas- gi selle taastamist ning ka taaskasutust plommida. tava erialakirjanduse näitus vms, siis väärtustava liikumisega. Puitaknad Üle Eesti toimub teavituspäevi ning pane kirja toimumise koha aadress, pi- on vastupidavad ja kestavad teadliku praktilisi töötubasid Virust Võruni ja sut infot toimuva sisu kohta ning kor- hoolduse korral aastakümneid! saartest idaservani, Kesk-Eestist rääki- raldaja kontaktandmed ja anna sellest Aknad on hoonetel nagu silmad, mata. Kindlasti toimub üritus ka Eesti teada „Vaata vana akent!” päeva Lõu- tuues ruumidesse vähemal või enamal Vabaõhumuuseumis. na-Eesti koordinaatorile Annele aad- määral valgust ja pakkudes seestpoolt Reede, 24. mai on teavituspäev, kus ressil [email protected], et saaksime infot välja vaadates erinevaid vaateid. kogunetakse loenguid kuulama või levitada. Kui sul on sisulise korralduse Juba esimeste päikeseliste veebrua- tehakse ringkäike. Laupäeval ja püha- osas soov nõu küsida või aru pidada, rikuu päevadega oli näha, kuidas ini- päeval järgnevad praktiliste tegevuste võid samuti kirjutada. mesed elavnevad. Sellise ilusa ilmaga töötoad soovijatele. toast päikese poole vaadates märga- Kaasalöömisest võib aga jätkuvalt Anne Tullus takse akent, tihti ju alles talvetolmust jooksvalt teada anda. Eriti on oodatud MTÜ Säästva Renoveerimise ning värskendust ootavat. Maikuuks, kogukonnakesksed ettevõtmised. Infokeskuse Tartu Ühendus mil kutsume kõiki akende taastamise Informatsiooni kõigi toimuvate

Vaata vana akent! Foto: internet Nr 3 (266) Märts 2019 ÜRITUSED 17

27. APRILLIL 2019 KELL 11.00 LUUNJA KULTUURI- JA VABAAJAKESKUSES

Galeriis MEIE AJA KANGELANE saab vaadata näitust „MAAILMA KÕIGE ÕNNELIKUMAD INIMESED“

Käesolev mininäitus annab ülevaate kümnest riigist, kus on kõige õnnelikumad inimesed. Eesti kahjuks TOP 10-sse seekord ei mahtunud, aga peale kõige õnnelikumatega tutvumist saad mõelda, mis võib olla nende edu taga ja mida saaksime meie teha, et jõuda lähemale esikümnele. Näituse autor KAI KUKK

Näitus avatud Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses

$35,//‡.(// /881-$-h5,gg -22.6 /881-$5226,$('

‡7,//8-22.68'‡/$67(-22.68' ‡7($7(-22.68'9®,67.21'$'(/(-$3(5('(/( <ƁŝŬŝĚĞůĞũŽŽŬƐƵƐƚŽƐĂǀƁƚŶƵĚůĂƐƚĞůĞŵĂŐƵƐ ĂƵŚŝŶĚũĂĚŝƉůŽŵ͊ WĂƌŝŵĂƚĞůĞŵĞĚĂůŝĚ͕ĚŝƉůŽŵŝĚũĂƚĞĂƚĞũŽŽŬƐƵĚĞ ǀƁŝƚũĂŵĞĞƐŬŽŶĚĂĚĞůĞŬĂƌŝŬĂĚ͊ 5HJLVWUHHULPLQHNDLGROLQGH#OXXQMDHH MDHQQHY}LVWOXVWNRKDSHDO -XKHQGOXXQMDNXOWXXUHHVSRUWLQIR ^dZ/^E D͊ mZ/dh^KEd^hd͊ 18 KUU PILDIS Nr 3 (266) Märts 2019

Koolivaheaeg noortekes- kuses möödus lõbusalt. Väljasõidul Vapramäe loodusmajja said noored proovida talvist kalapüüki jääaugust. Päeva parim kalapüügi õpilane oli Kaur Tasane. Populaarne oli pitsapäev, kus iga noortekesku- se külastaja sai endale oma maitse järgi pitsa valmistada. Koolivaheaja programmi lõpetas multi- Luunja vallamajas avati Anu Purre kunstistuudio fi lm „Väike draakon kalli graafi anäitus „Lendav kirjutaja“, fotol üks autoritest Kokosaurus: Seiklus Kai Tõnspoeg. Fotod: Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus džunglis“.

Luunja lapsed rongkäigus kodumaa sünnipäeva tähistamas. Foto: Tiit Hellenurm Nr 3 (266) Märts 2019 ÜRITUSED 19

26.04 Lastekino. Uus Eesti täispikk nukufi lm „Kapten Morten lollide laeval“ 12.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses Tasuta. Info 5309 3670 27.04 Luunja laste ja noorte lauluvõistlus Luunja Lõoke 2019 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses MÄRTS Info https://luunjakultuur.ee/luunja-looke-2019/

23.03 Vestlusõhtu „Head tüdrukud nii ei tee“ 18.00 EELTEADE Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses Piletid 23/17 eurot 30.04 Volbripidustused Info 515 6886, Merileid Kütt Kapteni Kelder ja jõesadam Jälgige reklaami! 29.03 Uue Eesti fi lmi „Skandinaavia vaikus“ esilinastus 18.00 19.05 Luunja kevadjooks Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus Kepikõnd ja jooks, 5 km ja 10 km distantsid. Kodumaise mängufi lmi “Risttuules” režissööri Martti Helde Võistluskeskus Luunja roosiaed uus fi lm “Skandinaavia vaikus”. Info 501 3555 Trillerlike elementidega psühholoogiline draama räägib kahe tegelaskuju taaskohtumisest. Ühine teekond läbi talvise maas- NÄITUSED tiku sunnib avama aastate eest toimunud vägivaldse sündmu- Galeriis Meie Aja Kangelane võib vaadata näitust „Maailma se tagamaad. Lahendamata minevik juhatab tegelased valiku kõige õnnelikumad inimesed“. Luunja vallamajas on välja pan- ette, mis määrab nende mõlema tuleviku. Osatäitjad: Reimo dud kalligraafi anäitus „Lendav kirjutaja“. Sagor, Rea Lest, Kaido Veermäe, Katre Kaseleht jt. Pilet 5/4 eurot Keskus jätab endale õiguse tehas kavas jooksvaid muudatusi! 30.03 Tantsuõhtu neile, kes armastavad valsse ja rumbasid 19.00 Tantsuks mängib ansambel Absolut Lyhis Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses Pilet 5–7 eurot Info 511 4081, Eva Kouhia

APRILL

12.04 Ernst Hiisi klaveripäev 2019 17.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses Esinevad Tartumaa muusikakoolide noored pianistid, toimub noorte pianistide konkurss, õhtut juhib Alo Põldmäe. Tasuta 14.04 Toomas Ojasaare lauluklubi 15.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses. Tasuta 20.04 Jaan Jaago mälestusvõistlused Kreeka-Rooma maadluses 11.00 Luunja Keskkooli võimlas 20.04 Tantsuõhtu neile, kes armastavad valsse ja rumbasid 19.00 Tantsuks mängib ansambel Tuulest Viidud Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses Pilet 5–7 eurot Info 511 4081, Eva Kouhia Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuses 22.04 Luunja valla jüriöö jooks 17.30 Stardid ja registreerimine Luunja roosiaias. 26. aprillil 2019 kell 12.00 Lõke, tillujooksud, lastejooksud, teatevõistlus võistkondadele ja peredele. TASUTA Tasuta. Info 501 3555 20 Nr 3 (266) Märts 2019

MÜÜA METT Õnnitleme vastseid vanemaid! Klaaspurk 700g 5€ OSKAR PALOOTS 03.02.2019 Plastikämber 1kg 7€ HARMONY SANDER 01.03.2019 Kreemjas mesi Klaaspurk 470g 4€ MIKO REKKER 06.03.2019

HUGO-SEBASTIAN PRULI 09.03.2019 Võtke meiega ühendust: www.facebook.com/mesilepa MIRTEL-MARIA TAAL 10.03.2019 Tel. 5384 0097

Mesi on pärit Luunja vallast! SÕIDUÕPPE ABC AUTOKOOL Tartu ja Luunja piires kohale- toimetamine tasuta ning vajadusel • AM-A-B-BE-C-CE-kategooria juhtide koolitused saadame pakiautomaadiga. • Lõppastmekoolitused – Suu magusaks! libedasõit aastaringselt 90.– • Veoautojuhi ameti- ja täienduskoolitused OSTAN TALU- VÕI MAJAKOHA (kodu rajamiseks) Tartust kuni 25 km. • Reguleerija- ja liiklusohutuse koolitused Maad vähemalt 2 ha. Sobib ka kinnistu, kus hooned • ADRi (ohtlike veoste veo) koolitused halvas seisus või hoopis lagunenud. • Järelkoolitus Info: 5304 7288.

Luunja valla loomaarst AAVO ARRAK Kojukutsed tel 5647 1121 Loomade ravi • Operatsioonid • Vaktsineerimine • Kiibistamine Asume: Passi vormistamine jjaa looma ettevalmistamineettevalmistamine Tartus Annelinnas Kalda tee 30 vävälismaalelismaale sõisõiduksduks Tel 507 8230 [email protected], www.sõiduõppe.ee

HÄDAABIHHÄDADAAABBI 2424 H

Mälestame jäädavalt lahkunut ja tunneme kaasa omastele

ALVIINE MIHHAILOVA Õnnitleme 28.06.1921 – 27.02.2019 KALJO AUGLA aprillikuu 30.11.1942 – 11.03.2019 ÜLO ZETTUR sünnipäevalapsi! 29.03.1967 – 13.03 .2019

Väljaandja Luunja Vallavalitsus Luunja vallavolikogu ja Vastutav toimetaja Katrin Madisson Keeletoimetaja Reet Tens vallavalitsus Tehniline teostus Eesti Ülikoolide Kirjastus Kodu Uudised on loetav ka Internetis aadressil www.luunja.ee