Taas on Tulemas Mõisapäevad
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Lisa Luunja Vallavolikogu 29.01.2015 Määrusele Nr 4
Lisa Luunja vallavolikogu 29.01.2015 määrusele nr 4 LUUNJA VALLA ARENGUKAVA 2015 - 2022 LUUNJA, 2015 SISUKORD EESSÕNA 5 1. SISSEJUHATUS 5 1.1. Arengukava koostamise eesmärgid 5 1.2. Arengukava koostamise lähtealused ja põhimõtted 6 2. VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 6 2.1. Asukoht 6 2.2. Ajalooline kujunemine 6 2.3. Looduskeskkond 7 2.4. Rahvastik, asustus ja keskused 8 3. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA ARENGUVISIOON 8 3.1. Üldised strateegilised eesmärgid 9 3.2. Visioon 2022 9 3.3. Missioon 9 4. PLANEERIMINE JA EHITUSTEGEVUS 9 4.1. Ülevaade olukorrast 9 4.2. Eesmärgid 10 4.3. Tegevused 11 5. KESKKONNAKAITSE 11 5.1. Ülevaade olukorrast 11 5.2. Eesmärgid 12 5.3. Tegevused 13 6. MAJANDUS 13 6.1. Energia ja soojamajandus 13 6.1.1. Ülevaade olukorrast 13 6.1.2. Eesmärgid 14 6.1.3. Tegevused 14 6.2. Veevarustus ja kanalisatsioon 14 6.2.1. Ülevaade olukorrast 14 6.2.2. Eesmärgid 14 6.2.3. Tegevused 14 6.3. Teed ja transport 15 6.3.1. Ülevaade olukorrast 15 6.3.2. Eesmärgid 15 6.3.3. Tegevused 15 6.4. Elamu- ja kommunaalmajandus 16 6.4.1. Ülevaade olukorrast 16 6.4.2. Eesmärgid 16 6.4.3. Tegevused 16 6.5. Haljastus ja heakord 17 6.5.1. Ülevaade olukorrast 17 6.5.2. Eesmärgid 17 6.5.3. Tegevused 17 2 7. ETTEVÕTLUS 17 7.1. Ülevaade olukorrast 17 7.2. Eesmärgid 18 7.3. Tegevused 18 8. TURISM JA PUHKEMAJANDUS 19 8.1. Ülevaade olukorrast 19 8.2 Eesmärgid 20 8.3. -
Luunja Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Aruanne
Luunja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Tellija : Luunja Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee OÜ Alkranel Tartu 2007 Sisukord SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4 1 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI NING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS ................................................................... 7 1.1 ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK JA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 7 1.2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS .............................................. 7 2 ÜLDPLANEERINGU SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- DOKUMENTIDEGA ................................................................................................................................. 10 2.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2010 ......................................................................................... 10 2.2 TARTU MAAKONNAPLANEERING JA LUUNJA VALLA ARENGUKAVA .............................................. 10 2.3 LUUNJA VALLA JÄÄTMEKAVA ....................................................................................................... 16 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................................... 17 3.1 ASUKOHT ..................................................................................................................................... -
Elukohajärgse Munitsipaalkooli Määramise Tingimused Ja Kord
Väljaandja: Luunja Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 03.09.2012 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 27.12.2013, 31 Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 30.08.2012 nr 194 Määrus kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 ja § 94 lõike 1 alusel § 1. Üldsätted (1) Elukohajärgne munitsipaalkool (edaspidi elukohajärgne kool) on käesolevas määruses kehtestatud tingimustel statsionaarset õpet võimaldav kool, mille kaudu Luunja vald tagab Luunja vallas elavale koolikohustuslikule isikule (edaspidi õpilane) võimaluse omandada põhiharidust. (2) Igale õpilasele, kelle elukoha aadress Eesti Rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) järgi on Luunja vallas, tagatakse õppimisvõimalus elukohajärgses koolis. § 2. Luunja valla elukohajärgsed koolid Elukohajärgsed koolid Luunja vallas on Kavastu Algkool-Lasteaed ja Luunja Keskkool. § 3. Luunja vallas elavale lapsele elukohajärgse kooli määramise tingimused (1) Kavastu Algkool-Lastead on Luunja vallas elavale 1.- 4. klassi lapsele elukohajärgseks kooliks, kui ta elab alljärgnevates külades: Kavastu küla, Kikaste küla, Pajukurmu küla, Poksi küla, Viira küla. (2) Luunja Keskkool on Luunja vallas elavale 1.- 4. klassi lapsele elukohajärgseks kooliks, kui ta elab alljärgnevates külades ja alevikus: Kabina küla, Kakumetsa küla, Kõivu küla, Luunja alevik, Lohkva küla, Muri küla, Pilka küla, Põvvatu küla, Rõõmu küla, Sava küla, Savikoja küla, Sirgu küla, Sirgumetsa -
Luunja Vald Osaleb Eesti-Vene Piiriülese Koostöö Programmis
Luunja valla infoleht Nr. 3 (266) Märts 2019 LEHES 2 Vallavolikogu istungil veebruaris 3 Vallavalitsuse istungitel veebruaris, planeeringuteated 4 Riigikogu valimistest, uus haridus- nõunik, hajaasustuse programm 5 Projektide konkursid, liikluspiirangu kehtestamine 6 Üksi elava pensionäri toetus 7 Ohvriabi 8–9 Luunja Keskkooli tegemistest 10 Kavastu Algkool-Lasteaia veebruarikuu tegemised ja Luunja lasteaia Midrimaa konkurss Viie omavalitsuse esindajad lõid käed. Foto: www.facebook.com/estoniarussia/ 11 Projektiõpe Lohkva lasteaias 12 Kõnelused lapsevanemaga Luunja vald osaleb Eesti-Vene 13 Kapell ja Aidateater Ameerikas 14 Eesti Vabariigi aastapäeva piiriülese koostöö programmis tähistamisest, Ernsti Hiisi klaveripäev Osalemine Eesti-Vene piiriüleses programmis võimaldab hankida 15 Omavalitsuste talimängud raha Luunja sadama investeeringuteks. 16 Üle-eestiline akende restaureerimise päev 13. märtsil allkirjastasid Eesti partnerid vee ja reovee äraandmiseks, tarbevee ja 17–19 Sündmused, kuu pildis ning üritused (Tartu linn, Luunja vald, Setomaa vald, elektrivõtu kohad. Räpina vald ja Mustvee vald) Common Programmi laiemaks eesmärgiks on Peipsi 2 partnerluslepingu Eesti-Vene toetada Peipsi järve piirkonna arengut Tartumaa Omavalitsuste Liit piiriülese koostöö programmi raames. (uute puhkamisvõimaluste loomine, annab teada, et Leping ootab veel Venemaa Pihkva teenuste pakkumine jm). KOHALIKU OMAALGATUSE regiooni partnerite allkirju. PROGRAMMI Mullu detsembris Euroopa Komis- Projekti partnerid võivad alustada juba taotlusi võetakse vastu joni poolt heaks kiidetud Eesti-Vene praegu hangete ettevalmistamist. Eel- kuni 1. aprill kl 16.30. piiriülese koostöö programmi Esto- datavasti saavad tööd teostatud 2019. a nia-Russia CBC Programme 2014–2020 jooksul. Taotlusi saab esitada kogukonna arengu ning elukeskkonna ja kogukonnateenuste jätkuprojekti Common Peipsi 2 raames arendamise meetmesse. Taotlusi võivad esitada viiakse ellu mitmeid projekte Eestis ja Aare Anderson avalikes huvides tegutsevad Vene Föderatsioonis. -
Luunja Vald Osaleb Eesti-Vene Piiriülese Koostöö Programmis
Luunja valla infoleht Nr. 3 (266) Märts 2019 LEHES 2 Vallavolikogu istungil veebruaris 3 Vallavalitsuse istungitel veebruaris, planeeringuteated 4 Riigikogu valimistest, uus haridus- nõunik, hajaasustuse programm 5 Projektide konkursid, liikluspiirangu kehtestamine 6 Üksi elava pensionäri toetus 7 Ohvriabi 8–9 Luunja Keskkooli tegemistest 10 Kavastu Algkool-Lasteaia veebruarikuu tegemised ja Luunja lasteaia Midrimaa konkurss Viie omavalitsuse esindajad lõid käed. Foto: www.facebook.com/estoniarussia/ 11 Projektiõpe Lohkva lasteaias 12 Kõnelused lapsevanemaga Luunja vald osaleb Eesti-Vene 13 Kapell ja Aidateater Ameerikas 14 Eesti Vabariigi aastapäeva piiriülese koostöö programmis tähistamisest, Ernsti Hiisi klaveripäev Osalemine Eesti-Vene piiriüleses programmis võimaldab hankida 15 Omavalitsuste talimängud raha Luunja sadama investeeringuteks. 16 Üle-eestiline akende restaureerimise päev 13. märtsil allkirjastasid Eesti partnerid vee ja reovee äraandmiseks, tarbevee ja 17–19 Sündmused, kuu pildis ning üritused (Tartu linn, Luunja vald, Setomaa vald, elektrivõtu kohad. Räpina vald ja Mustvee vald) Common Programmi laiemaks eesmärgiks on Peipsi 2 partnerluslepingu Eesti-Vene toetada Peipsi järve piirkonna arengut Tartumaa Omavalitsuste Liit piiriülese koostöö programmi raames. (uute puhkamisvõimaluste loomine, annab teada, et Leping ootab veel Venemaa Pihkva teenuste pakkumine jm). KOHALIKU OMAALGATUSE regiooni partnerite allkirju. PROGRAMMI Mullu detsembris Euroopa Komis- Projekti partnerid võivad alustada juba taotlusi võetakse vastu joni poolt heaks kiidetud Eesti-Vene praegu hangete ettevalmistamist. Eel- kuni 1. aprill kl 16.30. piiriülese koostöö programmi Esto- datavasti saavad tööd teostatud 2019. a nia-Russia CBC Programme 2014–2020 jooksul. Taotlusi saab esitada kogukonna arengu ning elukeskkonna ja kogukonnateenuste jätkuprojekti Common Peipsi 2 raames arendamise meetmesse. Taotlusi võivad esitada viiakse ellu mitmeid projekte Eestis ja Aare Anderson avalikes huvides tegutsevad Vene Föderatsioonis. -
Luunja Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava
1 LUUNJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2007-2018 2 1.Sissejuhatus Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni plaanipärase arengu tagamine lähtuvalt seadustest, nõudmistest ja vajadustest. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt arendatakse ühisveevärki ja - kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ja 12 aastaks koostatud arendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. Arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 2.Seadusandlik taust Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni -
Luunja Valla Jäätmekava 2018-2024
Luunja valla jäätmekava 2018-2024 Luunja 2018 Luunja valla jäätmekava 2018-2024 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................. 3 1 ÜLDOSA ................................................................................................................................................... 5 1.1 LUUNJA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ................................................................................................................. 5 1.1.1 Asukoht .............................................................................................................................................. 5 1.1.2 Rahvastik ........................................................................................................................................... 5 1.1.3 Elamumajandus ja infrastruktuur ...................................................................................................... 6 1.1.4 Ettevõtlus ........................................................................................................................................... 7 1.1.5 Looduskeskkond ................................................................................................................................. 8 1.2 JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................................................................ 8 1.2.1 Euroopa Liidu õigusaktid .................................................................................................................. -
Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre -
Kasutatud Allikad
809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed. -
Bussitransport
Kantides olemasolevad teenused Tartumaa kantide tüübid Rahvaarvu prognoos 2015. a. kanditi Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kokora kant lasteaed eripärane kant 4 - 50 Kokora kant algkool linna lähiümbrus Kokora kant 51 - 100 põhikool linnalähedane kant Alatskivi kant 101 - 500 keskkool/gümnaasium Alatskivi kant Alatskivi kant Välgi kant Välgi kant Välgi kant perearsti vastuvõtt linnalähedane keskuskant 501 - 1000 apteek maaline kant raamatukogu üle 1000 Peipsiääre kant Peipsiääre kant Vara kant Äksi kant maaline keskuskant Vedu kant avalik intrnetipunkt Äksi kant Äksi kant Peipsiääre kant Vara kant Vedu kant Vara kant Kärkna kant päevakeskus ääremaaline kant Vedu kant kogukonnakeskus Koosa kant Koosa kant Koosa kant Kärkna kant Lähte kant Kärkna kant Lähte kant Lähte kant Laeva kant spordirajatis Laeva kant Laeva kant Kärevere kant Tammistu kant Kõrveküla kant Tammistu kant kauplus Tammistu kant Vahi kant Praaga kant Kärevere kant Vorbuse kant pangateenus Kõrveküla kant Praaga kant Kärevere kant Kõrveküla kant Vahi kant Vahi kant Praaga kant Palupõhja kant postiteenus Vorbuse kant Vorbuse kant Meerapalu kant Kavastu kant Ilmatsalu kant Luunja kant Palupõhja kant Palupõhja kant Kavastu kant Kavastu kant Luunja kant Piirissaare kant Märja kant Ilmatsalu kant Luunja kant Piirissaare kant Mäksa kant Võõpste kant Meerapalu kant Ilmatsalu kant Meerapalu kant Lohkva kant Piirissaare kant Märja kant Haage kant Lohkva kant Märja kant Mäksa kant Võõpste kant Lohkva kant Mäksa kant Võõpste kant Ulila kant Märja kant -
Luunja Valla Kultuuri, Spordi Ja Noorsootöö Arengukava 2015-2022
Lisa Luunja vallavolikogu 26.03.2015.a. määrusele nr 15 LUUNJA VALLA KULTUURI, SPORDI JA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 2015-2022 Luunja 2015 SISUKORD 1 Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 3 1.1 Arengukava koostamine ........................................................................................................................ 3 2 Kasutatud mõisted ja lühendid ....................................................................................................................... 5 3 Hetkeolukorra kirjeldus .................................................................................................................................. 7 3.1 Demograafiline olukord ......................................................................................................................... 7 3.2 Kultuur ..................................................................................................................................................... 11 3.2.1 Huviringid ja treeningrühmad ......................................................................................................... 12 3.2.2 Ürituste korraldamine ...................................................................................................................... 13 3.2.3 Luunja valla raamatukogud ............................................................................................................. 14 3.2.4 Kogukonnasuhted ja seltsielu -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Tartumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kallaste Alatskivi Peipsiääre Vara Tartu Laeva TARTU Piirissaare Luunja Tähtvere Puhja Mäksa Ülenurme Võnnu Haaslava Rannu Mehikoorma Konguta Nõo Kambja Elva Rõngu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Tartumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 13 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Tartumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Tartumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-72-X EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population Research Centre.