valla infoleht Nr. 11 (274) November 2019

Huviringis osalemise toetus vähekindlustatud LEHES perede 7–26-aastastele noortele 2 Vallavolikogu istungil oktoobrikuus 3–4 Vallavalitsuse oktoobrikuu istungitel, Luunja valla volikogu on vastu võtnud tõendav dokument (nt maksekorraldus, suuline enampakkumine, teated määruse, mille kohaselt on võimalik ostutšekk). Ühe taotlusega saab esitada taotleda toetust lapse või noore huvi- mitme kuu kulutused. 5 Kergliiklusteede võrgu arendamine, ringis osalemiseks või huviringis vaja like 2019. aastal saab taotlusi esitada mõttetalgud vahendite ostmiseks. Hüvitisega soovi- kuni 15. detsembrini. 6–12 Hariduselu takse muuta huviharidus ja huvitegevus Huvihariduse ja huvitegevuse toe- 13 Lohkva noortekeskuse avamine 7–26-aastastele noortele paremini kätte- tuse maksmise kord Luunja valla vähe- 14 ERASMUS+ projekt CALL saadavaks ning pakkuda mitmekesi- kindlustatud perede lastele ja noortele 15 Naisrahvatantsurühm Klopandi 40 semaid osalusvõimalusi. Hüvitamiseks on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/ võib esitada jooksva aasta sees tehtud akt/403102019049. 16–17 Jõeõed Soomes kulutusi. 18–19 Spordielu Toetuse saamiseks tuleb lapsevane- Küsimuste korral palun kirjutage 20 Tervisemure korral alusta pereõest mal või huviringi juhendajal täita valla [email protected]. 21 Valla teated ja valla eakate jõulupidu kodulehel olev avaldus (leitav jaotisest 22 Kuu pildis Toimingud ja blanketid), lisada sellele Kadri Sõrmus kuludokument (nt arve) ning maksmist haridusnõunik 23 Üritused 2 VALLAVOLIKOGU Nr 11 (274) November 2019

Vallavolikogu 31. oktoobri istungi kokkuvõte

Istungi alustuseks arutati volikogu is- ja toetust taotleda. Ettepanek on lisada Järgnes „Vallavara võõrandamine tungi kutsel esitatud päevakorda. Kaspar arengukavasse asutuste ruumi kasutuse otsustuskorras“. Raido Kutsar selgitas, Killaku ettepanekul võeti päevakorrast optimeerimine. Kui tekib vajadus mi- et vallale kuulub korteriomand Puiestee maha külas Ringraja tee 17 dagi ümber tõsta, kui ühel asutusel on tn 22–4. Korteril on pikaajaline üürnik. maaüksuse detailplaneeringu algata- vajadus saada pinda juurde, teisel on Vallavalitsuse korraldusega on aastal mine, kuna volikogu planeeringu- ja üle, siis vald peaks ruumide omanikuna 2000 korter isikule üürile antud. Üür- keskkonnakomisjon ei ole saanud tee- reageerima ja tegutsema ning asju nik on pöördunud valla poole sooviga mat arutada. Kinnitati päevakord. ümber sättima. Majanduskomisjoni korter omandada. Üürnik on isiklikult Esmalt käsitleti volikogu määruse ette panekul otsustati lisada arengu kava panustanud korterisse ja elamusse, tei- eelnõu „Luunja valla 2019. a teine lisa- tegevuskavasse punkti 18.2 Luunja kesk- nud mahukaid ja vajalikke töid korteri eelarve“. Hille Luts selgitas, et lisaeel- väljaku ja lähiümbruse arendamine. Eel- säilitamiseks ja parendamiseks. Valla- arvega muudetakse eelarvet 26 287 euro nõu määrusena kinnitamise poolt hääle- vara valitsemise korra kohaselt võib võrra. Summa koosneb sihtotstarbe- tas 14 volinikku. valla vara võõrandada otsustuskorras, listest laekumistest, mis on tegevus- Edasi käsitleti eelnõu „Hoonestus- kui võõrandatavat vallavara kasutab aladele kulutusteks jaotatud. Tegemist õiguse seadmine otsustuskorras Aed- üürnik pikaajalise üüri- või rendilepingu on väikeste erinevate projektide sum- niku tn 10 ja Aedniku tn 10a kinnis- alusel. Vallavalitsuse poolt vallavara madega. Ettekandja andis lühiülevaate asjadele“. Indrek Kärner tutvustas võõrandamiseks moodustatud komisjon sihtotstarbeliselt laekunud vahendite eelnõu sisu, milleks seda kõike vaja on teemat arutanud ja leidnud, et on arvelt tehtavate kulutuste kohta. Inves- on. Antud teema haakus ka 9. päeva - põhjendatud otsustuskorras müümine. teerimistegevuse osas on muudetud korrapunktiga, projektis osale misega, Eelnõu otsusena kinnitamise poolt hää- sisemiselt kulukohti. Eelnõu määrusena mida arutati koos käesoleva päeva- letas 14 volinikku. kinnitamise poolt hääletas 13 volinikku. korrapunktiga. Sadama ja puhkeala Järgnes volikogu määruse eelnõu Järgnes „Sihtkapitali suurendamine detailplaneering on aastast 2009, prae- „Luunja valla jäätmevaldajate registri ja nõusoleku andmine kapitalirendi- guseks on väga palju valmis tehtud. põhimäärus“. Tamur Tensing selgitas, et lepingu sõlmimiseks“. Hille Luts selgi- Sadam funktsioneerib ja on sadama tegemist on osaliselt uue jäätmevaldajate tas, et käesoleva aasta eelarves on kinni- registris ning töötab ka sadamakapten. registri põhimäärusega. Muutmine on tatud vahendid Luunja Varahalduse Ala annab väärtust juurde. Ette kandja tingitud eelkõige andmekaitseseadusest. Sihtasutusele põhivara soetamiseks tutvustas puhkeala eskiisil toodud Teatavasti saab jäätmeregister andmeid summas 33 000 € roomikekskavaatori lahendust. Et sihtasutus saaks sellel alal rahvastikuregistrist ja kinnisturegistrist, soetamiseks kapitalirendilepingu esma- toimetada ja puhkeala rajada, peab vald mis on reglementeeritud turvalisus- seks sissemakseks. Volikogu poolt on seadma hoonestusõiguse sihtasutuse astme kaudu. Turvaline andmevahetus vajalik nõusolek kapitalirendilepingu kasuks. Eelnõu otsusena kinnitamise saab toimuda ainult läbi X-tee kesk- sõlmimiseks, tegemist on võlakohus- poolt hääletas 8 volinikku. konna. Teised tehnilised punktid määru- tuse võtmisega. Toimus arutelu, mida Järgnes „ tee L3 kinnisasja ses on samad, seal olulisi muutusi ei ole. on rohkem vaja, kas ekskavaatorit või omandamine“. Raido Kutsar selgitas, et Eelnõu määrusena kinnitamise poolt uut teehöövlit. Otsustati toetada ekska- Veibri tee L3 omanik on esitanud vallale hääletas 13 volinikku. Jätkati eelnõuga vaatori ostu. Eelnõu otsusena kinnita- avalduse sooviga kinnistu võõran dada „Pro jektis „Luunja Jõesadama puhke- mise poolt hääletas 8 volinikku. vallale. Antud kinnistu puhul on tege- ja välispordiala rajamise suurprojekt“ Järgnes „Luunja valla arengukava mist ühe lõiguga Veibri teest. Kuigi (TAS meede 3.1) osalemine“. Indrek 2019–2027 muutmine“. Aare Anderson Veibri teed kasutavad kõik, on selle Kärner vastas volinike küsimustele. selgitas, et ettepanekuid arengukavale teelõigu puhul tegemist erateega. Vald Projekti teemat sai käsitletud 4. päeva- väljastpoolt vallavalitsust ei laekunud. soovib, et teed saaks valla omandisse ja korrapunktis piisavalt. Eelnõu otsusena Vajadust arengukava suuremas mahus tee jääks avalikku kasutusse, seega on kinnitamise poolt hääletas 8 volinikku. uuendamiseks ei ole tekkinud. Valla- mõistlik omandada. Eelnõu otsusena Lõpetati info punktiga, kus arutati valitsuse poolt on kaks ettepanekut. Meil kinnitamise poolt hääletas 12 volinikku. - SA Luunja Jõesadam fi nantsseisu; on arengukavas olemas Luunja staadioni Järgnes „Nahksepa tee L2 ja Nahk- - tormikahjusid Luunja vallas; renoveerimine, lisame juurde sportimis- sepa tee L3 kinnisasjade omandamine“. - 2020. a eelarve projekti koostamisega ala, mis ei ole ainult staadion üksinda, Raido Kutsar selgitas, et seegi omanda- seonduvat; vaid sportimisvõimalus laiemalt. Loode- mine on eelmise päevakorrapunktiga - Kavastu Algkool-Lasteaiaga seon- tavasti on kusagilt võimalik ka raha taot- sarnane. Nahksepa tee L2 ja L3 puhul on duvat. leda, siis on mõistlik, kui me räägime tegemist erateelõikudega. Ettepanek on sportimisalast, mitte ainult kitsalt staa- omandada antud lõigud. Tervet Nahk- Järgmine volikogu istung toimub dionist. Teine ettepanek on ratta- sepa teed vald sellega veel kätte ei saa, 28. novembril. ringluse laiendamine Luunjasse. Tartu üks lõik jääb hetkel eraomandisse. Eel- linnaga on olnud läbirääkimised ja põhi- nõu otsusena kinnitamise poolt hääletas Radž Sauk mõtteliselt on seda võimalik ka teostada 13 volinikku. volikogu esimees Nr 11 (274) November 2019 VALLAVALITSUS / VALLA ELU 3

Vallavalitsuses oktoobrikuu istungitel

Ehitusload vormistati: Reservfondist eraldati: – vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks Vahtramäe teel – 1475 € Luunja laulukoori Jõeõed transpordikuludeks kont- Veibri külas; sertreisiks Soome; – ridaelamu püstitamiseks Salu tee 4b Lohkva külas, Vahtra- – 12 000 € Luunja raamatukogu ruumide kohandamise mäe tee 2 Veibri külas; remonttööde kallinemisega seotud kulude katmiseks. – üksikelamu püstitamiseks Hobunurme tee 2 Põvvatu külas, Kullerkupu kinnistule Muri külas. Otsustati osutada abivajajale koduteenust. Kasutusload vormistati: Määrati abivajajale tugiisik tugiisiku teenuse osutamiseks. – ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikele Kavastu külas; Eraldati meetme „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline – üksikelamule Siniliilia tee 3 Veibri külas. kohandamine” raames abivajajale eluruumi kohandamise Muudeti vallavalitsuse 8.11.2017. a korraldust nr 387. toetus.

Kinnitati Luunja Lasteaia Midrimaa ja Lohkva Lasteaia Hüvitati: hoole kogu uus koosseis. – teenust osutanud fi rmale projekti „500 kodu korda“ raames abivajaja eluruumis teostatud elektritööde maksumus; Määrati: – fi rmale valla eestkostel oleva isiku võlgnevus. – Luunja alevikus asuvate biotiikide aluse ja selle teeninda- miseks vajaliku maa ligikaudseks suuruseks 7,81 ha; Hüvitatakse igakuiselt teenust osutavale fi rmale abivajaja – Sireli katastriüksuse maa maksustamishinna akt. hooldusteenuse osaline maksumus. Nõustuti: Sotsiaaltoetusi anti 29 abivajajale, sealhulgas: – Muri külas asuva 14 835 m2 suuruse maaüksuse riigi oman- – aabitsatoetusi 3 disse jätmisega; – juubelitoetusi 8 – Luunja alevikus asuva 2233 m2 suuruse maaüksuse riigi – matusetoetusi 2 omandisse jätmisega; – muid toetusi 4 – isikliku kasutusõiguse seadmisega Elektrilevi OÜ kasuks – sünnitoetusi 11 koormamaks: – töövihikute toetusi 1 - Kollu tee L3 katastriüksust, - Ringraja tee katastriüksust; Aime Koor – ühiskonteineri kasutamisega kahe kinnistu puhul vallasekretär külas. Kavastu keskus 7–12 korteriomandi võõrandamine suulise enampakkumise korras

Luunja Vallavalitsus müüb suulise asuvad Luunja valla veebilehel aadressil Kavastu keskus 7–12 korteriomandi enampakkumise korras Luunja vallale luunja.ee/vallavara-muuk. võõrandamise suulise enampakkumise kuuluva korteriomandi Kavastu külas Suuline enampakkumine toimub tingimuste, müügilepingu põhitingi- aadressil Kavastu keskus 7–12 (kinnistu 16. detsembril 2019 kell 10.00 Luunja muste ja läbiviimise korraga palun tut- registriosa nr 1879104, 557/7121 mõtte- vallamajas aadressil Puiestee tn 14, vuda Luunja valla veebilehel aadressil list osa kinnisasjast ja eriomandi ese elu- Luunja alevik, I korruse saalis. luunja.ee/vallavara-muuk. ruum nr 12, mille üldpind on 55,70 m2, Enampakkumise alghinnaks on Korteriga on võimalik tutvuda, katastritunnus 43203:002:0364, siht- 19 000 (üheksateist tuhat) eurot, osa- leppides eelnevalt tööpäeviti kokku aeg otstarve elamumaa, pindala 3171 m2, võtutasuks 30 (kolmkümmend) eurot ja vahemikus 8.00–12.00 ja 13.00–17.00: ehitisregistri kood 104005937). tagatisrahaks 1000 (üks tuhat) eurot. majandusnõunik Raido Kutsar, tel 5887 Korter on kahetoaline (esik-koridor, Enampakkumise osavõtutasu ja 6203, e-post [email protected]. kaks tuba, köök, kaks panipaika, rõdu, tagatisraha peab olema laekunud WC-duširuum) ja asub kaheteist kor- hiljemalt 16. detsembril 2019 kella Lisainfo: majandusnõunik teriga kolmekorruselises elamus. Kor- 9.00-ks Luunja Vallavalitsuse arveldus- Raido Kutsar, tel 5887 6203, ter on rahuldavas seisukorras. Täpsem arvele EE982200001120133283 Swed- e-post [email protected]. info korteri kohta ja tutvustavad pildid bank’is. 4 VALLA ELU Nr 11 (274) November 2019

Planeeringuteated LUUNJA VALLAVALITSUS VÕTAB TÖÖLE

Luunja vallavalitsus on kehtestanud lähiala detailplaneeringu. Planeeringuga külas Vare (43202:002:0005) nähakse ette kinnistule kolme uue ela- REGISTRIPIDAJA-SEKRETÄRI maaüksuse detailplaneeringu. Planee- mukrundi kavandamine. Olemasoleval ringuga nähakse ette Vare kinnistu jaga- kinnistul säilitatakse olemasolev ela- Peamised tööülesanded: − mine neljaks elamukrundiks. Olemas- mukompleks. Uutele ehituskruntidele registritoimingute tegemine ja oleval kinnistul säilitatakse olemasolev antakse ehitusõigus üksikelamu ja kuni registrite pidamine elamukompleks, lisaks antakse ehitus- kahe abihoone rajamiseks. Planeeringu- − vallavalitsuse dokumendihalduse õigus kolmele uuele üksikelamule koos ga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkon- korraldamine abihoonetega. Planeeringuga ei kaasne namõju. − asutuse asjaajamise ja infovahetuse eeldatavalt olulist keskkonnamõju. korraldamine Kehtestatud planeeringutega saab tutvu- Luunja vallavalitsus on kehtestanud da lahtiolekuaegadel Luunja vallamajas Sobival kandidaadil on lisaks Rõõmu külas Männisalu maaüksuse ja ning valla veebilehel. avatusele, initsiatiivikusele, positiivsele ellusuhtumisele: – sekretäritööks vajalikud oskused, sh Avalik kirjalik enampakkumine 12.12.2019 väga hea eesti keele oskus – töökogemus sekretäri, juhiabi või muul Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise Luunja vallas sarnasel ametikohal asuva kinnisasja müümiseks. Pakkumise peab esitama või saatma postiga kirja- – korrektsus ja kohusetundlikkus likult 12.12.2019 hiljemalt kella 10.30-ks aadressil Akadeemia tn 4, Tartu 51003. – hea suhtlemis- ja väljendusoskus Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt www.maaamet.ee. – pingetaluvus Enampakkumisel olevad objektid: – koostöövalmidus – iseseisev mõtlemine, otsustus- ja Pindala Küla Aadress Katastritunnus SO* Alghind Tagatisraha vastutusvõime (ha) – KOKS §-s 55 sätestatud pädevus Uue- Põvvatu 43201:001:2018 2,23 (M) 24 540,00 € 2 450,00 € asendada vajadusel vallasekretäri Kingu Kasuks tuleb: − vähemalt ühe võõrkeele oskus

Jäätmete kogumispäevad Omalt poolt pakume: − põnevat ja vaheldusrikast tööd kiiresti Luunja vallas arenevas omavalitsuses − Luunja vallavalitsus koostöös AS-ga Kavastus toimub kogumispäev mitmekesiseid kogemusi ja arengu- Epler & Lorenz korraldab Luunja valla 14. det sembril 2019 kell 9.00–16.00 võimalusi edaspidiseks kodumajapidamistes tekkinud eterniidi, bussijaama vastas olevas parklas. − toredaid töökaaslasi lehtklaasi ja suuregabariidiliste (mööbel) Jäätmed tuleb isiklikult kogujale üle − enesetäiendamise võimalusi jäätmete kogumise. anda ning toojad registreeri takse koha- − konkurentsivõimelist töötasu Eterniiti, lehtklaasi ja vana mööb- peal. Kogumiskohta võib tuua kodu- lit kogutakse kolmel nädalavahetusel: majapidamistesse jäänud väiksemas Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel Luunja alevikus poe vastas parkimis- koguses olevat eterniiti ja lehtklaasi. platsil, Lohkva külas endise realiseeri- Nimetatud jäätmeid ei võeta vastu suur- Avaldus ja CV palume saata e-posti aadressil miskeskuse õuel ja kolmandal nädala- tes kogustes ega fi rmadelt. Suuremates [email protected] vahetusel Kavastu keskasulas bussijaama kogustes tekkiv eterniit ja klaas tuleb ini- hiljemalt 20. detsembriks 2019. esisel platsil. mestel anda üle käitlemiseks jäätmeluba Luunjas toimub kogumispäev omavale isikule või tellida vastavalt ette- 30. novembril 2019 kell 9.00–16.00 poe võttelt selleks konteiner. Lisainfo: vastas parklas. Aime Koor, vallasekretär Lohkvas toimub kogumispäev 7. Tamur Tensing Tel 529 3633 detsembril 2019 kell 9.00–16.00 reali- ehitus- ja keskkonnanõunik seerimiskeskuse kinnistu territooriumil. Nr 11 (274) November 2019 VALLA ELU 5

Kergliiklusteede võrgu arendamine – kas üksnes unistus?

Kergliiklusteede rajamine on tõusnud oluliseks teemaks nii ning teinud ettepaneku, et Maanteeamet Luunja vallas kui mujalgi Eestis. Oleme kaalumas võimalusi teede võiks luua mehhanismi, kus omavalit- rajamiseks omavalitsuse ja riigi koostöös. suse suure huvi ja võimekuse korral saaks kokku leppida, et rahastatakse riigiga kahasse. Peadirektor Priit Sauk Üha rohkem inimesi soovib liikuda Maanteeameti) prioriteediks aga ei ole kinnitas hiljutisel kohtumisel, et nüüd jalgsi, rattaga, tõuksi, rula või mis iganes täna kergliiklus. ongi asutud sellist mudelit välja tööta- abivahendiga, mille uusi versioone üha Täna pole sisuliselt võimalik oma- ma. Järgmine küsimus on, kas selleks lisandub. See on tervislik ja keskkonna- valitsuste soovidest lähtuvalt taolisi on võimalik riigieelarvest raha eralda- sõbralik. objekte riigi rahaga rajada, puudub nii da, arvestades tohutut vajaduste hul- Selleks peab aga olema kergliiklus- vastav regulatsioon kui raha. Riiklikud ka nii teede valdkonnas kui mujal. Eks teede võrk. Viimastel aastatel on teid küll teede investeeringunimekirjad koos- see on poliitiliste valikute ja eelistuste rajatud, aga see pole piisav. Luunja vald tatakse keerukate kriteeriumite põh- küsimus. omab täna kergliiklusühendust Tartu jal, sh perspektiivne kasutuskoormus. Oleme kokku leppinud, et Maantee- linnaga, lisaks väiksemaid lõike siin-seal. Seejuures ei võeta seal üldse arvesse ameti uued regioonijuhid tulevad Luun- Kuid sarnased liikumisvõimalused harrastusrattureid, jooksjaid jt. Maan- jasse, et meie valla teemasid täpsemalt võiksid olla ka Kabina-Tartu suunal, teeamet rajab kergliiklusteid vaid üksik- arutada ja konkreetsed sisendid saada. samuti Rõõmu-Viira maantee ääres, juhtudel, enamasti maantee rekonst- Usun, et koostöös on võimalik tulemus- Kavastu suunal ja mujalgi. rueerimise käigus. teni jõuda. Kõige intensiivsema kasutuse ja Olen Maanteeameti juhtidega kohtu- suurima potentsiaaliga trassid on riigi- des uurinud võimalusi, kuidas saaksime Aare Anderson maanteede kõrval. Riigi (täpsemalt siiski teede rajamiseni jõuda koostöös vallavanem

Mõttetalgutel loome paremat koduvalda

Kuigi mõttetalgute initsiatiiv tuli valla- dokumentides sees, seetõttu lahtisest ei taha ellu jõuda, millised peaksid kind- valitsuse poolt, on fookus selgelt rohu- uksest sisse ei murtud, kuid kattuvusi lasti tehtud saama ning mida selleks tu- juure tasandil – millisena kogukond olemasolevatega mingil määral loomu- leb teha nii vallajuhtidel, kogukonnal ja soovib vallaelu näha ja millesse on val- likult oli. teistel osapooltel. mis ka ise panustama. Koosloome prot- Esimese päeva eesmärgiks oligi idee- Mõttetalguid juhivad Sotsiaalse sessi käigus püütakse nuputada, kuidas de korje. Teisel korral keskenduti sellele, Innovatsiooni Labori eksperdid. Labori teha Luunjast parima elukeskkonnaga mis takistab, mida teha teisiti, et ideed koostööpartneriteks on mitmed minis- omavalitsus. ellu viia. Viimasel korral on eesmärgiks teeriumid, kõrgkoolid, Tartu linn, Viimsi Vallavalitsuse haridusnõuniku Kadri leppida kokku ühistes tegevuskavades vald jt. Koosloome meetodil disainitakse Sõrmuse koordineerimisel toimuvate soovitu täideviimiseks. uusi koostööprotsesse, tege vusmudeleid mõttetalgute raames on kaks töist lau- Usun, et valitud metoodika on üsna organisatsioonidele, kes vajavad ees- päeva juba seljataga, viimane kord sobilik, sõelumaks ideid ja nende tee- märkide elluviimiseks toimivat koos - oodatakse huvilisi kaasa mõtlema konda sünnist ellurakendamiseni (või tööprotsessi erinevate osapoolte vahel. 26. novembril. prügikasti). Ressursse on alati piiratud Tulemusena peaks kujunema parem Kahel esimesel korral oli kogukonna hulgal, kõike soovitut rakendada pole ühine arusaam meie vajadustest, prob- esindatus päris hea, osales ettevõtjaid, kunagi võimalik. leemidest, kujunema võimalikult suur haridusinimesi, külaaktiviste jt. Seejuures pole raha alati ainus ühisosa. Protsess toob inimesed kok- Midagi enneolematut ei tulnud, aga takis tus, põhjuseks võib olla ka piisava ku, paneb nad koos mõtlema ja lahen- joonistusid välja alad, kus ühisosa suu- hulga pädevate ellurakendajate ning aja- dusi otsima. Siit saab tulla ka sisendeid rem, sh haridusteemad, kergliiklusteed, ressursi puudus, vähene tegelik huvi ja valla arengudokumentide täienda- Luunja aleviku keskuse kujundamine palju muud. miseks. jm. Muuhulgas tõstatati väärika vanane- Oluline on see, et kogukonna esinda- mise teema. jad, võimalikult paljud inimesed oleksid Aare Anderson Tundus, et ollakse üpris teadlikud kaasatud ja saaksid aru, miks just need vallavanem sellest, mis vallal juba töös või arengu- ideed on lauale jõudnud, miks osad neist 6 HARIDUSELU Nr 11 (274) November 2019

Sügisesed tegemised Arendav ja loov – Luunja Keskkoolis see on Luunja kool

Teistsugune isadepäev

Sellel aastal toimus traditsioonilise kont- sertaktuse asemel 2.b klassi lastel koos isadega meisterdamine. Alles kohale jõudes said nii lapsed kui ka isad teada, et kavas on savist voolimine. Isade üles- anne oli voolida laste portreed ning lap- sed said kätt proovida isa portree voo- limises. Meisterdustund möödus kiirelt, sest tegevust jagus kõigile.

Maarja Kass 2.b klassi klassijuhataja

Meisterdame koos isadega. Foto: Maarja Kass Põnev ja kasulik laager Palupõhjal

Luunja Keskkooli õpilasesinduse noored esitasid septembris Heli Erik. Lisaks veetsid meiega neli laagripäeva ka koolitajad oma idee projektikonkursile „Ideeviit“ ja said sellele ka toe- Margus ja Matti, kes viisid läbi toredaid vestluseid ja panid tuse. Tänu sellele sai 31.10–03.11 toimuda üks väga vahva ja terve laagri kaasa tegema. Laagris sai tehtud ka muusikat ja õpetlik laager. Nimelt veetsid kümme Luunja kooli viiendate palju nalja. Noori panime õhtul magama Tiibeti kausi heli klasside õpilast neli sisutihedat päeva Palupõhja looduskoolis saatel. laagris ,,Miks ma kiusan?“. Laagri võib lugeda kordaläinuks, sest osalejate kinnitusel Laagripäevad möödusid meil töötubades askeldades said nad teada, kuidas reageerida kiusamise nägemisel ning ja mängides ühise tiimina erinevaid mänge. Käidi ka koos mida teha, kui sind või kedagi teist kiusatakse. Kuidas üldse matkal. Kuulasime loengut teemal ,,Kiusamine ja selle taga- hoiduda tülidest ning millised on kiusamise tagajärjed. järjed“, mille pidas üheksanda klassi noor Grete Kull. Grettel Laagrist võeti kaasa vestlusringides arutatu, oskused tülisid Liis Raudsepp kaheksandast klassist korraldas noortele imp- lahendada, uued mängud ning „värske õhu mürgitus“. rovisatsiooniharjutusi. Meiega tegelesid veel ka üheksanda klassi õpilased Paul Rannik ja Rando Lukk ning tore huvijuht Grete Kull, Grettel Liis Raudsepp, Rando Lukk ja Heli Erik

Laagri seltskond matkaks valmis. Foto: Matti Orav Nr 11 (274) November 2019 HARIDUSELU 7

Põnev öö koolimajas

18. oktoobril, päev enne vaheaja algust, toimus Luunja Keskkooli 2.–4. klasside traditsiooniline öölugemine. Öölugemi- ne on aasta oodatuim sündmus, sest ei tule just tihti ette võimalust koolimajas ööd veeta. Öölugemine on hea võimalus klassil koos olles õppida üksteist pare- mini tundma. Oli erinevaid põnevaid tegevusi: „Kuldvillak“, viktoriin, meis- terdamine. Kõige oodatum oli aardejaht pimedas koolimajas. Iga klass sai aarde- na õpetaja valitud raamatu ning mänge, millega vahetundides aega sisustada. Nagu nimigi, öölugemine, ütleb, toimus igas klassis ka tunnike vaikset lugemist. Lapsed said magamiskotis pikutades mugavalt oma raamatut lugeda. Õhtu lõppes padjakinoga. Ürituse võib igati õnnestunuks lugeda, sest öölugemisest räägiti ka peale vaheaega. Maarja Kass algklasside ainekomisjoni esimees Põnev öölugemine Luunja Keskkoolis. Foto: Maarja Kass

Lemmikloomapäev Luunja Keskkoolis

Vaheajajärgsel teisipäeval toimus koolis lemmikloomapäev. toredat võimalust tutvustada kaaslastele oma lemmikuid Juba selle väljakuulutamine tekitas koolis suure elevuse, ning nendele, kellel polnud veel kedagi kaasa võtta, rääkida ja rääkimata päevast, mil päriselt sai oma lemmikuid kaasa võtta. näidata pilte unelmate lemmikloomadest. Oodatult olid kõige arvukamad koolikülalised nelja- Suur tänu kõigile kaasalöönutele ning vanematele, kes jalgsetest koerad ning kassid, keda oli igat suurust, värvi ja aitasid oma pere lemmikuid kooli tuua ja koju tagasi viia! Ilma tõugu, samuti hamstrid ja merisead. Esindatud olid ka küüli- teie osaluseta ei oleks sellist sooja, niisket, karvast ja pehmet kud, rotid ja liivahiired. Kõige eksootilisemad olid seekord lemmik loomapäeva lastel olnud. Aitäh! teod, kameeleon, kilpkonn ja vaieldamatult suurimat elevust tekitanud erilised Euroopa kanatõu esindajad – paduaanid. Mare Haus, raamatukoguhoidja Päev oli eriline ning pakkus kõigile loomaarmasta jatele

Oli ka eksootilisi lemmikloomi. Lemmikloomapäeval olid arvukalt esindatud koerad. Foto: Toomas Liivamägi Foto: Heli Erik 8 HARIDUSELU Nr 11 (274) November 2019

Sügisesed tuuled

Ükski kuu ei jää ilma köögipäevata. mõnusalt veniva ja kergelt kleepuva lima tubased mängud“. Õpilased valmista- Õppeaasta teemast lähtuvalt oli oktoobri valmista mises. Tegevus pakkus neile sid pikalt ette oma etteastet tänapäeva teemaks Lõuna-Euroopa. Õpilased val- suurt rõõmu. „mänguasjade“ – robotitega. Esinema mistasid ise pastat. Ühiselt valmistati Oktoobri meeletud tuuled tegid pandi nii Bee Botid, Dash, WeDo-d kui taigen ja siis hakati masinat keerutama Kavastu Algkool-Lasteaiale suurt kahju: ka meie uus külaline EV3. Hiljem oli ning pastat lõikama. Pastat valmis ülla- tuul viis meie kooli katuse. Tekkinud meie isadel võimalus tutvustada oma tavalt palju. Oma tehtud, hästi tehtud! kahjud olid nii suured, et lasteaed ja lapsepõlve mänge. Pidu lõppes eksooti- Koolivaheaeg möödus kiiresti ja kool olid kolm päeva suletud. Loodame, liste puuviljade avastamise ja maitsmi- oli täis põnevaid töötubasid. Esmas- et peagi saame katuse korda. sega. päeval oli lastel võimalik osaleda Luunja Novembri alguses tähistasime isade- Noortekeskuse organiseeritud matkal. päeva. Ürituse teemaks oli „Lapsepõlve Kavastu Algkool-Lasteaed Teisipäeval toimus filmikunsti töötuba. Lapsed valmistasid ise vahvaid ani- matsioone, milleks kasutati nii legosid kui plastiliini. Lisaks proovisid mõned lapsed kätt ka FlipaClip keskkonnas animatsiooni loomisega. Valminud video sid on võimalik vaadata Kavastu Algkool-Lasteaia Facebooki lehelt. Teisipäeva õhtul toimus loodud filmide esilinastus, kuhu oli kutsutud terve lasteaed. Kolmapäeval punuti ilusaid värvi- kirevaid korve. Punumine ei olnudki nii kerge, nagu alguses lastele tundus. Punutis läks vahel sassi, kuid keegi ei loobunud. Alustati uuesti ja innukalt pusiti edasi. Aega võttis, aga asja sai. Reedel osalesid lapsed siidimaa- li töötoas. Valmisid uhked siidisallid. Samuti said lapsed kätt proovida ka Õpilaste poolt pikalt ette valmistatud robotite tants.

Kavastu lapsed esitamas luuletust isale. Fotod: Kavastu Algkool-Lasteaed Nr 11 (274) November 2019 TEATED 9 10 HARIDUSELU Nr 11 (274) November 2019

Koostöö ja teadmiste jagamine rikastab

Luunja lasteaeda Midrimaa väisas sel sügisel mitmeid eripalgelisi külalisi. Info meie lasteaia projektõppest ja lapsest lähtuvast töökorraldusest on jõudnud ka naabermaakondadesse. Nii soovis meie elu-oluga tutvuma tulla Lusti lasteaed Antsla vallast Võrumaalt. Tutvustasime kolleegidele oma tööpõhimõtteid, kus tegevused toimuvad väikestes gruppi- des ja õpetaja suudab jälgida-suhelda- suunata iga last. Peame oluliseks koos- tööd rühma mees konnas, kui lastega aktiivsel tegutsemise ajal hommikuti on korraga rühmas tööl kolm täis- kasvanut ja õpetaja abi roll on muutu- nud. Tutvustasime oma kogemust, kus rühmade projektide kujunemisse on kaasatud lapsed oma ideedega. Üld- tuntud tõde on ju see, et inimene tegut- seb motiveeritumalt teemal, mis teda ennast tõeliselt huvitab. Kui projekti tee- ma tuleb laste huvidest ja mõtetest, saab õpetaja sinna oskuslikult ka õppekava siduda. Kõik see tagab õhinal ja huviga Midrimaa õpetaja abi Heili lapsi juhendamas. Foto: Luunja Lasteaed Midrimaa tegutsemise. Loodame, et külalised meie mõtetest innus tust said! toimunud alates 2012. aastast regulaar- Õpetajate päeval aga kutsusime tra- Oktoobris külastas meid Elva laste- selt neli korda aastas, seega juba 29 kor- ditsiooniliselt Luunja Keskkooli noored aia Murumuna esindus. Nende sooviks da. Sel talvel tähistame 30. nädalat lausa rühmadesse lastega mängima. Ka meie oli tutvuda meie tervise- ja keskkonna- tervet jõulukuud vältava kogu lasteaeda eripedagoogil, logopeedil ja muusika- tegemistega. Ühises vestlusringis jaga- haarava väärtuspõhise ühistegemisena õpetajal oli sel päeval nn töövari. Oli sime kogemusi programmiga „Roheline koos perede ja kogukonnaga. siirast äratundmisrõõmu, sest mitmed kool“ seotud tegemistest. Selleks sügi- Väikelapse kujunemisel on ülisuur õpilased olid ju üheksa aastat tagasi seks on selle maailma tuntuima ja suuri- roll täiskasvanu eeskujul. Lapsed õpivad meie endi pisikesed põnnid! Lapsed olid ma keskkonnaharidusliku pro grammiga meie käitumist ja suhtlemist matkides, julged suhtlema ja suured sulandusid ühinenud juba 135 õppeasutust üle Eesti. kinnistades seda oma mängudes. Meie kiirelt mängu. Üha rohkem näeb-kuuleb meediast jaoks on oluline aidata kaasa ka noore Tervist edendavate lasteaedade võr- selleteemalisi arutlusi. Novembri algu- õpetaja kujunemisele, pakkudes talle gustiku koostöö tulemusena toimus se uudis, kus 11 000 maailma teadlast võimalust kogenuma kõrvalt oma tead- meie tervisejuhi Pille Viljaku eestve- hoiatasid taas inimkonda kliimamuu- mistepagasit täiendada, ülikoolis oman- damisel Luunja alevis Tartumaa laste- tuste tagajärgede eest, paneb mõtlema, datud teooriat praktikasse rakendada. aedade õuesõppepäev. Kindlasti kuulsite kuidas tulemuslikult suunata väikelap- Oleme Tartu Ülikooli praktikabaas ja ja märkasite alevis sebimas paarisadat se keskkonnasäästlikke harjumusi ning võtsime oktoobris vastu 23 üliõpilast last, päästeameti, vanglateenistuse, po- kujundada vastavat mõtteviisi. Täis- koos õppejõududega. Ka neile tutvus- litsei jt koostööpartnerite autosid ning kasvanuna elavad ju nemad planeedil tasime oma tööpõhimõtteid, näitasime kostümeeritud tegelasi. Meie pakku- Maa oma väärtushoiakutega, kasutavad võrratut õueala ja andsime võimaluse sime teiste lasteaedade lastele võima- loodusressursse ning vajavad tervislik- jälgida rühmades laste tegevusi. Aru- lust turnida meie seiklusrajal – Tarzani ku keskkonda. Elvalastele tutvustasi- telu ümarlaudades avardas tudengite rajal. me meie keskkonnamaskoti Kasti-Kati silmaringi ja pani meie õpetajate silma Novembris täitus Midrimaal 34. te- toimetamisi, mis sünnivad vastava töö- positiivsest tagasisidest särama, hariv oli gevusaasta. Vaatame rõõmsalt tulevikku! rühma ühismõtete tule musena, lisaks teada, mida märkasid nüüdisaja noo- meie traditsioonilisi looduse- ja tervi- red meie majas. Taas kord oli kogemus Lia Raat, õppejuht senädalate põhimõtteid. Neid on meil mõlemale poolele tulus. Nr 11 (274) November 2019 HARIDUSELU 11

Liikumisrõõm Midrimaal

Üks tähtsamaid tervist mõjutavaid 7. novembril oli TÜ spordihoones terve olla. Meele teeb rõõmsaks, et meie tegureid on teadagi kehaline aktiivsus. maakondlik Kalevi spordipäev. Iga-aas- tegemisi on märgatud. Tartumaa Oma- Rõõmus liikumine täidab suure osa ka tane spordisündmus kutsus kohale palju valitsuste Liit hindas Luunja LA Midri- Midrimaa päevadest. osalejaid ja meie lapsed said jälle koge- maad tänukirjaga väljapaistva tegevuse Septembris toimus spordinädala muse võrra rikkamaks. Päris spordi- eest laste tervist ja turvalisust toetava elu raames lasteaia jooksupäev kooli staa- saal, päris võistlus, päris kohtunikud ja ning mõtteviisi arendamisel Tartumaal. dionil. Võidu said joosta kõik soovijad, teivas hüppeharjutus Indrek Kaseoruga. Aitäh! lisaks mängisime langevarjuga, kõndi- Hea on elada kohas, kus loodus ja Pille Viljak sime tasakaalulindil ja otsisime maas- inimesed pakuvad nii palju võimalusi Midrimaa tervisejuht tikumängus spordialade pilte. Hooli- mata pikast teest staadionile said esimese staadionijooksu kogemuse Midrikiisud, meie kõige väiksemad. Koolivaheajal lustisime Luunja kooli võimlas. Spordipäeval meeldis lastele kõige enam suurtel mattidel turnimine. Lisaks viskasime terakotte, mängisime tasakaalurajal ja jooksime 20 m aja peale. 17. oktoobril toimus Luunjas maa- kondlik TEL lasteaedade liikumispäev “Õpin õues, tervis põues”. Lisaks 12 külalisrühmale said päevast osa meie omad lapsed. Ja liikumist-vaatamist oli palju! Töötoad avasid Häirekeskus, Päästeamet, Vanglateenistus, Politsei, Punane Rist, Suukool, Luunja Jõepääs- te, Keskkonnaamet ja Maanteeamet. Kosutava piruka ja teega kostitas selts- konda Kapteni Kelder. Vaatamata vih- male jäid väikesed ja suured rahule ning palju kiidusõnu jagus kogu Luunja elu- Lapsed koos Jääaja mammutiga iga-aastasel maakondlikul Kalevi spordipäeval keskkonnale. TÜ spordihoones.

Spordipäeval TÜ spordihoones, oleme kõik starti asunud. Fotod: Merje Konstantinova 12 HARIDUSELU Nr 11 (274) November 2019

Lohkva lasteaia vahvad seenemikud reas. Foto: Jana Lode Meie elu seeneriigis

Peagi hakkab lõppema meie lasteaia projektiõppe projekt abilisi, nende hulgas tublid kodutütred, kes oma koolivaheaja „Meie elu seeneriigis“, mida toetas Keskkonnainvesteeringute arvelt olid valmis kõigi meie lasteaia lastega metsas ellu- Keskus 2200 euroga. Tänu sellele projektile oleme koos lastega jäämisnippe jagama. õppinud tundma seenemaailma nii metsas, meie toidus kui ka Täna jagavad oma metsaskäimise kogemust meie lasteaia elukeskkonnas. Aga mitte ainult – teame nüüd ka seda, kuidas kõige nooremad lapsed Sipsikute rühmast. käituda ohutult, nii ennast kui loodust säästvalt nii metsas kui metsaande suhu pistes. Sellel retkel on meil olnud mitmeid Tea Pendla, Lohkva lasteaia direktor

Meie päris esimene õppekäik seenemetsa!

Meie Sipsikute rühm alustas oma lasteaiateed Lohkva lasteaias augustikuu viimasel nädalal. Vaevalt olime tuttavaks saanud, kui läksime metsa matkama. Metsa sõitsime bussiga ja sõit oli päris pikk, käisime Tammeluha puhkealal. Õppekäigul said käia kõik meie lasteaia lapsed ja ka töötajad. Võtsime metsa kaasa palju põnevaid vahendeid, millega loodust uurida: mõõtsime valgust digimõõtjaga, otsisime metalli metalli- detektoritega, uurisime loodust mikroskoobikarbiga ja vaata- sime ringi ka täitsa oma silmadega. Tegelikult läksime metsa ikka seente pärast. Korjasime oma korvidesse söögiseeni, aga tõime kraami ka näituse jaoks meie õueõppeklassi, et seal saaks metsaande edasi uudistada ja uurida. Kaasa sai toodud oksi, käibisid, sammalt, samb- likku, pohli ja ka seeni, mida ei sööda. Söögiseentest, just nen- dest kuldkollastest kukeseentest, tegi meie oma lasteaiakokk Tatjana meile maitsva seenekastme. Ja oi kui hästi see meile maitses! Ah, meil matkast rõõmus meel, oh, me ei eksinudki teelt! Oleme tänulikud projektimeeskonnale vahva õppekäigu eest. Lohkva lasteaia lapsed loodust uurimas, kasutades selleks Merly Tätte, Jana Lode mitmeid erinevaod vahendeid. Lapsed metalli otsingul Lohkva lasteaia Sipsikute rühma õpetajad Foto: Jana Lode Nr 11 (274) November 2019 NOORTEELU 13

Lohkvas avatakse noortekeskus

MTÜ Lohkva Külaselts ja Luunja Kultuuri- ja Lohkva noortekeskuses ootab noori noorsootööta- Vabaajakeskus avavad 25. novembril pidulikult ja Hanna-Roosi Karro. Toimuma hakkava kohta saab Lohkva kogukonna- ja noortekeskuse Varakas. infot Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse kodulehelt https://luunjakultuur.ee/noorsootoo/.

Külaselts on hoone teist korrust tasapisi remontinud ja sinna Kadi Kalmus tegevusi viinud. Avamisel tutvustatakse Tartumaa Oma- Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse direktor valitsuste Liidu kohaliku omaalgatuse programmist toetatud Kaire Vahejõe projekti „Lohkva Kogukonnakeskuse Varakas kogukonna MTÜ Lohkva Külaselts juhatuse liige köögi sisustus“. Projekti mõte on uue sisu andmine kunagisele Mari ja Jaan Raamoti loodud Sahkapuu põllutöö- ja maja- pidamiskooli ideele. Külaseltsil on soov tuua sellest välja sirgunud mõtted tänapäevasesse keskkonda. Köögi võimalused soodustavad ka kogu konnakeskuses toimuvaid ühis tegevusi. Köögi valmimist on toetanud ka vabatahtlikud ja MTÜ Lohkva Külaselts juhatuse liikmed.

Ürituse põhirõhk on aga kogu- konnale ja piirkonna noortele tutvustada uusi noortekeskuse ruume, kus avatud noorsootöö teenust hakkab pakkuma Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus. Et noortekeskus saaks toimima ha- kata, oli vaja renoveerida Varaka esimese korruse saal, kontoriruum ja WC. Renoveerimist rahastas Luunja vald ning PRIA Leader meetme „Kohalike traditsioonide hoidmine ja arendamine“ kaudu. Projekti eesmärgiks oli luua Lohkva kogukonnakeskuses eel- dused kogukonnateenuste mitme- kesistamiseks ja kogukonna- keskuse kui aktiviseerimiskeskuse jätkuvaks arenguks ning pakkuda piirkonna noortele avatud noor- sooteenust integreeritult kogukon- nateenustega. 25. novembril on Varakasse kutsutud noored ja kõik need, tänu kelle panusele on Lohkva- Veibri-Rõõmu piirkonnas edaspidi võimalik noorsootöös osaleda. Peale pidulikku lindi lõikamist ja tänukõnede kuulamist esineb räppar Paks Matu ja noored DJ-d. Noortekeskus hakkab esialgu ava- tud olema E, T, R – 13.30–18.00 ning N –13.30–20.00. 14 HARIDUSELU Nr 11 (274) November 2019

Lohkva lasteaia meeskond täiendab end Erasmus+ projekti raames

Oktoobri eelviimasel nädalal käisid Lohkva lasteaia kaks õpetajat ja õppe- juht Erasmus+ projekti CALL (Creating A Learning Love) raames Türgis Kü- tahyas. Projekti üldeesmärgiks on luua hoolikalt läbimõeldud mängudega va- rustatud õpikeskkond, kus iga laps tun- neb end lõimitud tegevustes mugavalt, et tugevdada koolieelse hariduse kvaliteeti partnerkoolides. Selle tarvis koostatakse 120 mängust koosnev e-raamat, mis on õpetajatele heaks abivahendiks. Projektis osaleb viis riiki: Türgi, Hispaania, Bul- gaaria, Põhja-Makedoonia Vabariik ja Eesti. Projekti kohtumised leiavad aset kahe aasta vältel kõikides osalejamaades. Türgis aset leidnud kohtumisel kes- kendusime neljale mängude kategoo- riale kümnest. Nendeks olid mängud toas, mängud vahenditega, mängud vahenditeta ja mängud tehnikaga. Kõik riigid koostasid kaks mängu nendest vald kondadest. Adnan Menderese kooli lasteaiarühma 5-aastased lapsed mängi- sid külalistele käsitletud kategooriatest ettevalmistatud mänge. Lisaks eel- mainitud võõrustajakoolile külasta- sime erinevaid kohalikke haridus- ja pärimus kultuuriasutusi. Järgmine projekti kohtumine leiab aset aprilli lõpus Hispaanias. Seal tegele- takse kolme mängukategooriaga: män- gud muusikaga, enesekohased mängud ja rollimängud. Elina Karu ja Kristiina Pedaksaar Lohkva lasteaia õpetajad Projektimeeskond Nene Hatun lasteaia ees. Foto: Nene Hatun lasteaed

PRAKTILINE TURUNDUSE KOOLITUSPROGRAMM 8.–22. jaanuar 2020

Tartu Ärinõuandla kutsub koolitusele osalema turismivaldkonnas tegutsevate ettevõtete esindajaid (kuni 9 töötajat) Kuupäevad ja teemad: 8. jaanuar – Praktiline sotsiaalmeedia töötuba, sh Facebook, Instagram, pildipangad, linkamine, häshtäägid 15. jaanuar – Google Adwords ja Google Analytics töötuba, sh Keywordsid, Google Analytics, Behaviour Flow 22. jaanuar – Kodulehe analüüs töötuba, sh SEO, Sitespeed, Google WebMaster tools, sitemapd, CMS dŽŝŵƵŵŝƐŬŽŚƚ͗dĂƌƚƵŵĂĂŬŽŶŶĂƐ ;ƐĞůŐƵŵŝƐĞůͿ Toimumisajad: kl. 09.00 - 16.00 (sh lõuna- ja sirutuspausid). Toimumiskoht: Tartu maakonnas (selgumisel)

Koolitusel on 15 kohta, et koolitaja<ŽŽůŝƚƵƐĞů jõuaks ŽŶϭϱŬŽŚƚĂ͕Ğƚ igaühega ŬŽŽůŝƚĂũĂpersonaalselt ũƁƵĂŬƐ tegeleda. ŝŐĂƺŚĞŐĂ ƉĞƌƐŽŶĂĂůƐĞůƚ ƚĞŐĞůĞĚĂ͘ KƐĂůĞũĂ ǀƁƚĂď ŬŝŶĚůĂƐƚŝ ŬĂĂƐĂ ŽŵĂ ĂƌǀƵƚŝ ũĂĞƌĂůĚŝ ŚŝŝƌĞ͊ Osaleja võtab kindlasti kaasa oma arvuti ja eraldi hiire!

Kogemusi, õpetusi ja teadmisi<ŽŐĞŵƵƐŝ͕ƁƉĞƚƵƐŝ jagab Marko Medar ũĂƚĞĂĚŵŝƐŝ - Manimal ũĂŐĂď OÜDĂƌŬŽDĞĚĂƌ Ͳ DĂŶŝŵĂů Km Registreerimine avatud kuni 18.ZĞŐŝƐƚƌĞĞƌŝŵŝŶĞ detsember või ĂǀĂƚƵĚ kuniks ŬƵŶŝ kohtiϭϴ͘ĚĞƚƐĞŵďĞƌ jätkub! ǀƁŝ ŬƵŶŝŬƐ ŬŽŚƚŝ ũćƚŬƵď͊ >ćŚĞŵ ŝŶĨŽũĂƌĞŐŝƐƚƌĞĞƌƵŵŝŶĞ dĂƌƚƵ ƌŝŶƁƵĂŶĚůĂŬŽĚƵůĞŚĞů ǀƁŝ &ĂĐĞŬ͛ŝƐ͘ Lähem info ja registreerumine Tartu Ärinõuandla kodulehel või Facebook’is. <ŽŐƵ ŬŽŽůŝƚƵƐƉƌŽŐƌĂŵŵŝ ƚĂƐƵ͗ϳϱΦŽƐĂůĞũĂ ŬŽŚƚĂ ;ŬŽŽůŝƚƵƐĞ ƚĞŐĞůŝŬ ŚŝŶĚŽƐĂůĞũĂ ŬŽŚƚĂ ϯϬϬΦͿ͘ Kogu koolitusprogrammi tasu: 75€ osaleja kohta (koolituse tegelik hind osaleja kohta 300€). Kontakt: Elo Mets, [email protected],<ŽŶƚĂŬƚ͗ůŽDĞƚƐ͕ tel 511 3932ĞůŽΛĂƌŝŶŽƵĂŶĚůĂ͘ĞĞ͕ƚĞů ϱϭϭϯϵϯϮ Nr 11 (274) November 2019 KULTUURIELU 15

Naisrahvatantsurühm Klopandi 40

Luunja naisrahvatantsurühma Klopandi juubelid käi- vad käsikäes üldtantsupidudega. Sel kevadel täitus meil Luunja Naisrahvatantsurühm Klopandi tähistab 40. tegevusaasta. Nüüd sügisel, kui kired üldtantsupeo oma tegutsemise 40. aastapäeva kontsertõhtuga ümber on jõudnud lahtuda, on paras aeg pidada üks Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses sünnipäevapidu, kodukandi tantsupidu. (Aedniku 2, Luunja, Tartumaa) Klopandi on Luunja valla vanim rahvakultuuri kollektiiv. Olgugi et tegutsenud 1978. aastast, sai Klo- 6. detsembril 2019 kl 19.00 pandi oma nime alles 2002. aastal Lehte Kanguri loodud tantsu „Klopandi“ järgi. Läbi aja on naisi juhendanud Liis Koskel (1978–1980), Vilma Aunapuu (1980–2010), Anneli Villenthal (Kann) (2010–2017) ja Kerli Kasar (sügi sest 2017). Meid saab näha üles astumas suurematel ja väikse- matel rahvakultuuri pidudel. Oleme esinenud valla üri- tustel, tantsupäevadel, Tartumaa tantsupidudel, Kagu- Eesti tantsupeol ja naiste tantsupeol. Rahvusvaheliselt näitasime viimati eesti tantse 2017. aasta suvel Praha folklooripäevadel. Selleaastane sünnipäevakontsert „Naine 40“ on, nagu pealkirigi ütleb, inspireeritud naise elukäigust. 40aasta- ne naine teab, mis on elus oluline ja kuidas elada nii, et rõõmu tunda… Tantsime ise ja naudime teiste tantse. „Naine„Naine 40"40" Hea vallaelanik, ootame Sindki oma kontserdile Kontserdile järgneb simman kapelliga Lustre „Naine 40“ ja sellele järgnevale simmanile 6. detsembril Kontserdile järgneb simman kapelliga Lustre kl 19.00 Luunja kultuurimajja. Sissepääs prii. Info tel. 522 2506

Klopandi Toetavad: Luunja vald, Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus

Klopandi 2019. aasta kevadel. Foto: Kerli Kasar 16 KULTUURIELU Nr 11 (274) November 2019

Kui tunned, et oled oodatud ehk Jõeõed Soomes

Luunja laulukooril Jõeõed oli au teha mida saab hõlpsasti kodus küpsetada. meie kunagistele hansalinnadele Tartule 11.–13. oktoobril vastuvisiit Soome Kes teab, ehk olete seda juba isegi maits- ja Tallinnale omase vanalinnata. meeskoorile Laihian Mieslaulajat, kelle ta saanud, sest iga Jõeõde sai ühe sala- Kui Tartu linn võib uhkust tunda ridades laulab ka Tapani Koski, kes on paki kaasa, et koduseid värske, ahjusooja Emajõe ja lodi Jõmmu üle, siis Vaasa Luunja vallaga tihedalt seotud, olles OÜ leivaga üllatada. linn asub Läänemere kaldal, tema koos- Luunja Mõis ja ASi Grüne Fee osanik. Pohjanmaa maakonnas asuv Laihia seisu kuulub ka saari ning Rootsi on Kui Jõeõed pärast 12 tunni pikkust, vald oma 508 km2-ga on Luunja vallast üle lahe vaid 80 km kaugusel. Nii et kuid meeleolukat reisi südaöö paiku pea neli korda suurem, ka elanike arvult jahi sadamad, meretuul, kajakate naer Laihia hotelli jõudsid, ootas väsinud jääme oma 4700 elanikuga nende 8000le ja rootsi keel – mis on Soome teine reisiseltsilisi ees koorivanem Antti Sal- alla. Kuid ühes asjas oleme sarnased: nii riigikeel lisaks soome keelele – on ise- minen isiklikult. Tubades ootasid lisaks nagu meie saavad ka nemad öelda, et on enesestmõistetavad. üles tehtud vooditele ja suupistetele ka oma riigis elanike keskmise vanuse poo- Laupäevane Vaasa oli vaikne ja uni- šampus ja värsked roosid. lest ühed noorimad. Laihia valda koli- ne: oli näha üksikuid koeri, kes olid oma Laupäeva hommik algas sulaselge vad järjest enam noored ja lastega pe- peremehe jalutama toonud, mudilasi eestikeelse „terega“ 1910. aastal asu- red, ehitatakse uusi elurajoone, avatakse vanematega, kes tundsid vastutust lap- tatud linnasevabrikus Laihia Mallas, lasteaedu ja koole. Just Laihia vallas on sed õue värsket õhku hingama tuua, mille tegevjuht Lasse Koski – Tapani Soome parimad põllumaad, kuid nii spordihoone ümbruses ja ülikooli- poeg – on juba viienda põlve esindaja head nagu Luunja vallas, ometi mitte – linnakus oli näha ka soojendusharjutusi selles pereettevõttes. Mõlemad härrad ja Tapani Koski teab, millest räägib. tegevaid või jooksvaid noori. Rohkem olid isiklikult kohal ning andsid üle vaate Laihia valla elanike suurim töö- inimesi ja autosid liikus ehk kaubandus- ettevõtte ajaloost, uutest tegemistest ja pakkuja ja lähim linn on Vaasa (67 000 keskuse ümbruses. laienemistest, sealhulgas Eestisse. elanikku), kuhu kiirteed pidi jõuab Pärast bussiekskursiooni Laihia Lasse ja Tapani Koski olid kandnud umbes veerand tunniga. Ühest küljest vallas ja Vaasa linnas, põgusat tutvust hoolt selle eest, et Marju ja Tiiu, koha- on Vaasa ja Tartu mõneti võrreldavad: kaubandusvõrguga ning oivalist lõuna- likud eestlased, kelle soe „tere” meid mõlemas on paar ülikooli, tudengid ja sööki restoranis Loft et, oli aeg sõita tagasi vastu võttis, saaksid pakkuda kosutavat ülikoolilinnak, suur haigla ja tasemel Laihiasse, et teha ettevalmistusi õhtuseks mitmeviljaputru, imemaitsvat värsket arstiabi, head sportimisvõimalused, esinemiseks, mis vastuoksa 2017. a mais leiba ja sooja jooki. Hommikusöök ba- lennujaam. Teisest küljest on Vaasa Luunja kultuurimajas toimunud ühisele seerus suuresti tehase omatoodangul – linn suhteliselt noor, 1606. aastal alguse kevadkontserdile kandis nüüd sobivalt erilist uudishimu ja kiidusõnu pälvis saanud, 19. sajandi keskpaiku tulekah- nime sügiskontsert. Meie abivalmid pakutud leib (Tuoppi Saaristolaisleipä), jus hävinud ja seetõttu praktiliselt ilma tõlgid Marju ja Tiiu teadsid rääkida,

Laihian Mieslaulajat ja Jõeõed. Foto: Mariam Sandhu Nr 11 (274) November 2019 KULTUURIELU 17

et ettevalmistused ja teavitustöö on laulupeo repertuaari autoritele ja koos- hoolitsenud ja bussiekskursioonil giidi olnud põhjalikud ning kontserdipileteid tajatele ning meie dirigendile laulude eest olnud Antti Salminen isiklikult müüdud lausa sügislaadal. valiku puhul. meid teele saatma. Varajasele kellaajale Laihia noortekeskuse saalis toimu- Kontserdi järelpeol saime tunda vaatamata sumises reisiseltskond ootus- nud sügiskontsert meelitas kohale meeskoori erilist külalislahkust ja hoolt, rikkalt ning kodutee kulges meeldivas suure hulga publikut, mis ületas kõik et kõhud saaksid täis, klaasid ei jääks seltskonnas ja tublide bussijuhtide käe meie ootused. Lisaks meeskoorile kunagi pikalt tühjaks. Koogilaua valmis- all viperusteta. Laihian Mieslaulajat, mida juhatas tasid ette nende prouad isiklikult, ja Laulukoor Jõeõed tänab vastuvisiidi dirigent Martti Tiainen, ja koorile Jõe- pean ütlema, et see oli parim kohupii- toimumisele kaasa aidanud OÜ Luunja õed Anne Kasesalu-Roopsi juhatamisel ma ja vaarikatega rullbiskviit, mida saa- Mõisa, Luunja vallavalitsust ning Luun- esines solistina ka Laihia vallast pärit nud olen. Õhtu oli hästi läbi mõeldud ja Kultuuri- ja Vabaajakeskust, samu- klassiõpetaja Mariam Sandhu, kes oli ja ette valmistatud, istuti eesti-soome ti koori Laihian Mieslaulajat ja nende ülesoomelisel lauluvõistlusel televisioo- segalaudades, nii et keelekümblus toi- peresid, Laihia hotelli ja linnasevabri- ni vahendusel lauljana tuntust kogunud. mus täistuuridel. Ei vaibunud ka laul ja kut Laihian Mallas sooja vastuvõtu eest. Publik oli soe ja siiras, oskas hinna- naer: lauldi eraldi ja koos, soome ja eesti Meie erilised tänusõnad lähevad aga ta meie vahetekstide lugeja Olga soo- keeles. kahele džentelmenile: Tapani Koskile ja me keele purssimist ning mõistis nalja. Pühapäeva varahommikul, kui ma- Antti Salminenile. Mariam Sandhule meeldisid väga meie dalal taevavõlvil laiutas müstiline täis- laulude seaded, nii et tunnustus juubeli- kuu, tuli meie heaolu eest nii kenasti Jõeõdede nimel Heija Pärtel Nad tulevad taas!

Märtsis käisid kolm imekaunist naist Luunjas tõestamas, et esinema. Juba novembri viimasel laupäeval astuvadki nad ka eesti naine oskab suurepäraselt stand-up-komöödiat teha. taas Luunjas lavale, aga uute juttude ja uuema koosseisuga! Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse lavale astusid bravuuri- Seekord astub Anu ja Kethiga lavale Anu hea sõbranna Reet kas skandaalitar Anu Saagim, kaunis laulja Kethi Uibomägi ja Härmat! Reet Härmat on meigikunstnik, kes on ilupintsli veetlev aasta ema Liina Pulges. Saal oli otsast lõpuni täitunud, käeshoidmisest sedavõrd sõltuvusse sattunud, et nimetab et vaadata kolme säravat naiskoomikut. end lausa iluhoolikuks! Tõotab tulla taas põnevate juttude Nad naerutasid publikut oma otsekoheste ja ausate juttu- õhtu, sest kui juba kaks parimat sõbrannat Anu ja Reet kokku dega elust enesest ning arutlesid avameelselt oma suurimate saavad, siis juttu ja naeru jätkub kauemaks. Lisaks on vahe- suhteämbrite üle. Naljakas ja emotsiooniderohke etteaste peal lavatäht Kethi elus olnud pöörased ajad, millest ta on köitis publikut sedavõrd, et uuriti, kas vestlusõhtule ka järg jällegi värvikamad palad välja noppinud, et neid novembris on tulemas. Esinejadki olid sedavõrd liigutatud soojast vas- publikuga jagada. tuvõtust ja publikust, et olid kohe nõus teist korda Luunjas Merileid Kütt 18 SPORDIELU Nr 11 (274) November 2019

Mälestusturniir legendaarse Luunja spordimehe Dzintars Sprivulise auks toimus 11. korda

27. oktoobril korraldas Luunja Kultuuri- Tulemused ja Vabaajakeskus koostöös Tartu spordi- seltsiga Kalev juba 11. korda Dzintars NOORTE C-LIIGA Poisid Sprivulise mälestusturniiri kiirmales. Tüdrukud I – Mihkel Tomson Seekordne võistlus oli ajaloo kõige I – Linda Maria Pool II – Hannes Sidorov osalejaterohkem, kokku oli malelaudade II – Christine Teder III – Erik Johannes Lehes taga 72 maletajat, neist 36 last ja noort. III – Karoliina Karba Lisaks Lõuna-Eesti maleparemikule tul- NAISED di võistlema ka kaugemalt. Seekord oli Poisid I – Aalo Povvat turniir suisa rahvusvaheline, sest osale- I – Kaspar Allas II – Susanna Koger jate seas olid ka mõttesportlased Brasii- II – Janis Kaldmaa III – Epp Viller liast ja Armeeniast. III – Tigran Martirosian Kohal oli ka Dzintars Sprivulise poeg III – Mikk Kaarel Oim MEHED Andris, kes pidas võistlejatele ilusa ava- I – Pavel Vorobjov kõne, osales turniiril ja andis võitjatele NOORTE B-LIIGA II – Tanel Tiisler üle auhinnad. Türdrukud III – Kalle Peebo Suur tänu osalejatele, turniiri pea- I – Adeliis Karro kohtunikule Andres Karbale ja kohtuni- kule Aksel Reile ning Kapteni Keldrile, Kaido Linde kes võistluspäeval suppi ja kooki pakkus. Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse sporditöö spetsialist

D. Sprivulise mälestusturniiril kiirmales osales tänavu rekordiline hulk maletajaid. Foto: Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus Nr 11 (274) November 2019 SPORDIELU 19

Maadlejatel edukas sügis

Luunja maadlusklubi Jaan maadlejad on oktoobris ja novemb- ris osalenud mitmetel olulistel turniiridel ja saavutanud häid tulemusi. Oktoobris saavutati Tartu maakonna meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses viis esikohta ja kolm hõbemedalit. Maakonna meistriteks tulid oma kaalukategooriates Ott Oskar Padar, Kevin Vilpus, Jakob Juht, Reno Rene Padar ja Joosep Pärnalaas. Teise koha saavutasid Art Mettis, Steven Rohtoja ja Rasmus Lakak. 1.–3. novembril sõideti Soome Jyväskyllä, kus medalivõite ei saadud, kuid Tormi Tuul saavutas 4. koha ning Reno Rene Padar ja Joosep Pärnalaas 5. koha. Kohe pärast Soome-reisi sõitsime rahvusvahelisele noorte- turniirile (2004. a ja nooremad) Iisraeli, kus peale Eesti sport- laste osalesid veel noored maadlejad Venemaalt, Valgevenest, Norrast, Leedust, Bulgaariast, Moldovast ja Iisraelist. Joosep Pärnalaas tuli kolme võiduga kuni 75 kg kaalukategoorias tur- niiri võitjaks. Kevin Hilpus (– 35 kg) võttis kahe võidu ja ühe kaotusega hõbemedali. 10. novembril osales Markos Tadolder kutsekoolide ja üli- koolide Eesti meistrivõistlustel, kus tuli teist aastat järjest Eesti meistriks. Sel sügisel on Luunja poisse veel ootamas 40. ajalehe Voore maa auhinnavõistlused, kuhu minnakse 13-liikmelise meeskonnaga. Rein Riitsaar, MK Jaan treener Joosep Pärnalaas, turniirivõitja Iisraelis. Foto: MK Jaan 20 VARIA Nr 11 (274) November 2019

Tervisemure korral alusta pereõest

Terviseprobleemi ilmnemisel pöördume esmajärjekorras ikka tegevuse dokumenteerimist. „Näitena perearstikeskusesse. Mõnikord aga ei pääse patsient kohe arsti võin tuua sellise olukorra, kus telefoni juurde, vaid teda võtab vastu hoopis pereõde. Õde aitab patsiendi teel võttis ühendust inimene, kes plaanis teha suitsiidi. Rääkisin temaga ligi tund kiiretele küsimustele vastused saada ning võimaldab arstil aega ja jõudsime kokkuleppele, et võime pühendada rohkem aega keerulisemate juhtumite lahendamisele. võtta ühendust tema pereliikmetega. Mis täpselt on pereõe roll täna ja milliste murede korral tema poole Edasi suunasime patsiendi haiglaravile pöörduda? ning ta sai vajaliku abi. Kriisi lahenda- misel oli võtmeks usalduslik suhe pat- siendiga,“ kommenteeris Alt. Pereõde on kõrgharidusega spetsialist, nes kohas täidab õde suuresti assistendi Pereõdede pädevus on täna sellisel kes nõustab patsiente tervislike elu- rolli, kuid kui arsti töökoormus on suur tasemel, et osatakse iseseisvalt tegeleda viiside ja haiguste ennetamise osas, ja õde on oma pädevust juba tõestanud, ka kiireloomuliste ja raskemate tervise- omab ülevaadet sõeluuringutest ja saab ta üha rohkem ülesandeid. Meili- muredega, kuid seadusest tulenevalt õde vaktsineerib. Koostöös ravi määrava dele vastamist ja aegade broneerimist tu- ise diagnoosi panna ei tohi, vaid peab perearstiga toetab õde nii ägedaid kui leb endiselt teha, kuid pereõde viib läbi sellise patsiendi perearstile edasi suu- ka kroonilisi haigusi põdevaid inimesi ka suure osa vajalikest meditsiiniprotse- nama. Õdede vastutuse suurenemine nende raviteekonnal. „Hästi toimivad duuridest,“ rääkis pereõde Alt. aitaks tagada inimeste kiirema pääsu need perearstikeskused, kus õed ja ars- Mujal maailmas on üsna tavaline, et tervishoiusüsteemi. tid on oma rollid selgeks rääkinud ning iga murega arsti juurde ei pääsegi, kuid Ligikaudu 80% haigustest on ise- töötavad tulemuslikult nii eraldi kui Eestis ei olda õe suurenenud rolliga veel paranevad, nii et just pereõe soovitu- koostöös,“ ütles Kiili perearstikeskuse harjunud. “Meie keskuses hakkasid pat- sed aitavad inimestel enamikku viirus- õde Gaidi Alt. siendid õdesid oluliselt rohkem usal- haiguseid kergemalt põdeda. Pereõed Pereõdede ülesandeks on teha dama siis, kui perearst oli lapsehool- on igati pädevad meditsiinisüsteemis vaktsiinisüste, võtta verd, kuulata sü- duspuhkusel ja asendajat ei olnud igal erinevaid rolle täitma nad on läbinud õe dant ja kopse ning mõõta vere rõhku, hetkel saada – ega siis keegi abita jäänud, õppe, mis kestab 3,5 aastat ja hõlmab nii uuendada retsepte, siduda haavu, pereõed tegid vajalikud protseduurid ja teoreetilisi kui praktilisi aineid. Lisaks nõustada patsiente haiguste enneta- nõustamised ise ära. Minu hinnangul on neil võimalus spetsialiseeruda neljas mise, tervisliku eluviisi ning toitumise näitabki perearstikeskuse töö kvaliteeti valdkonnas: terviseõendus, kliiniline osas. Vastava väljaõppega õde aitab ka see, kui kiiresti tõsiste probleemidega õendus, vaimse tervise õendus ja inten- alkoholiprobleemide ja suitsetamisest inimene abi saab,” lisas Alt. siivõendus. Ligikaudu 10% õdedest on loobumisega. Ülesandeid võib väljaõpet Lisaks tähendab nii telefoni kui ka täna eriväljaõppega. pakkudes õdedele juurdegi anda. meili teel suhtlemine tegelikult palju enamat, kui ainult vastuvõtule broneeri- Eesti Haigekassa Pereõdesid tasub usaldada mist – see hõlmab ka nõustamist ja kogu

Paljude perearstikeskuste töökorraldus tagabki patsiendi esmase kohtumise just pereõega. Helistades või sisenedes pere- arstikeskusesse on õde see, kes patsienti tervitab, kuulab patsiendi pöördumise põhjuse ära ning hindab, kes tulenevalt terviseseisundist või pöördumise põh- jusest on õige tervishoiutöötaja pat- siendiga tegelema. Paljudel juhtudel ei ole tervisemure suur ja patsient ei peagi arsti juurde minema, sest pereõde hin- dab inimese terviseseisundi ja annab talle nõu ning vajadusel kutsub enda vastuvõtule tagasi. Kui tervisemure üle- tab õe pädevuse piire, suunatakse pat- sient edasi perearsti vastuvõtule. Pereõe roll sõltub palju ka konkreet- se tervisekeskuse töökorraldusest. „Mõ- Nr 11 (274) November 2019 TEATED 21

1.–22. detsember 22 KUU PILDIS Nr 11 (274) November 2019

Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses toimunud traditsioonilisel Luunja Luupainel 2019 esitles oma uut plaati ansambel Maria Tartumaa taidlejate päeval osales 14 isetegevuskollektiivi. Fotol Stuart. Foto: Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus segarahvatantsurühm Vikerkaar Tartust. Foto: Tiit Hellenurm

Veel meenutusi laagrist Palupõhjal. Õpilasesinduse liikmed koos Laagri oluliseks osaks oli koostöö arendamine. Meeskonnatööta koolitajaga plaani pidamas. Foto: Matti Orav ei saanud hakkama ka matkarajal. Foto: Matti Orav

Töine ja ideederohke päev mõttetalgutel. Foto: Aare Anderson Nr 11 (274) November 2019 ÜRITUSED 23

12.12 Beebide lusikapidu 10.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses kutsetega, info 5660 8847

12.12 Kuni 4-aastaste valla laste jõulupidu 11.00 (Lastele, kes ei käi valla lasteaedades.) Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses, info 5660 8847 NOVEMBER 12.12 Luunja valla eakate jõulupidu 17.00 22.11 Tantsuõhtu neile, kes armastavad valsse ja rumbasid Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse saalis 20.00 registreerimine kuni 09.12 telefonil 5660 8847 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse saalis Tantsuks mängib pillimees Aivar Juuse 14.12 Valla aastalõpupidu 19.00 pilet 5–7 eurot, info 511 4081, Eva Kouhia Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses Tantsuks mängib PS Troika, pidulik õhtusöök jms. 23.11 Mõttetalgud Luunjas 2019 Kutsetega. Piletid hinnaga 12 eurot on saadaval alates 05.12 Hea Luunja valla rahvas! Luunja vald vajab Sinu abi ja Su Luunja KVK kontoris. Info 5309 3670 häid mõtteid! Tulge, et mõelda ühiselt, missugust elukeskkonda, 17.12 Jõuluetendus „Väikese põhjapõdra lugu“ 18.00 kultuuri-, haridus- ja sotsiaalelu me Luunja valda soovime. Jõulupidu neile Luunja valla 4–14-aastastele lastele, kes ei käi Viimane kolmest töötoast toimub 23. novembril kell valla lasteaedades ega koolides. Info 5660 8847 10.00–16.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses. Tule ise ja võta kaasa kaks sõpra. 18.12 Luunja Keskkooli jõulukontsert 17.30 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses, info 524 5309 25.11 Lohkva noortekeskuse avamine 16.00 Lohkva kogukonnakeskuses Varakas, info 5309 3670 19.12 Luunja Keskkooli jõuluball 18.00 kutsetega, info 524 5309 26.11 Helkurkõnd 18.00 Kavastus – kogunemine algkool-lasteaia õuel Keskus jätab endale õiguse teha kavas jooksvaid muudatusi! Lohkvas – kogunemine Varaka ees, info 501 3555

28.11 Henrik Visnapuu teema-aasta avasündmus 19.00 Kapteni Keldris, info 5309 3670

30.11 Vestlusõhtu „Head tüdrukud nii ei tee“ 18.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses, info 5850 5500

DETSEMBER

01.12 Jõululaat ja esimese advendiküünla süütamine 11.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses kauplemisinfo [email protected], info 5309 3670

03.12 Jõulukaunistuste töötuba 18.00 käsitöötoas (Puiestee 2, II korrus), info 5565 1688

06.12 Sõudeergomeetri võistlus 14.00 (lapsed), 16.00 (täiskasvanud ja võistkonnad) Luunja Keskkooli võimlas juhend https://luunjakultuur.ee/sport/, info 501 3555

06.12 Naisrahvatantsurühma Klopandi kontsertõhtu „Naine 40“ 19.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses, info 522 2506

08.12 Kõhutantsu seltsi Sansaara kontsert 18.00 Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses info [email protected] 24 Nr 11 (274) November 2019

Õnnitleme vastseid vanemaid! MÜÜA METT Klaaspurk 700g 5€ PATRICK PAAS 15.10.2019 Plastikämber 1kg 7€

SAMUEL KOSOVETS 23.10.2019 Kreemjas mesi JANNA REILJAN 29.10.2019 Klaaspurk 470g 4€ SOFIA UŠANOVA 31.10.2019 Võtke meiega ühendust: NICOLE MALÕŠEVA 01.11.2019 www.facebook.com/mesilepa Tel. 5384 0097

Mesi on pärit Luunja vallast! Luunja valla loomaarst AAVO ARRAK Tartu ja Luunja piires kohaletoimetamine tasuta ning vajadusel saadame Kojukutsed tel 5647 1121 pakiautomaadiga. Loomade ravi • Operatsioonid • Suu magusaks! Vaktsineerimine • Kiibistamine Passi vormistamine ja looma ettevalmistamine vävälismaalelismaale sõsõiduksiduks

HÄDAABIHHÄDADAAABBI 2424 H

KUIVAD Õnnitleme LÕHUTUD KÜTTEPUUD detsembrikuu koos transpordiga.

sünnipäevalapsi! Telefon 505 1010

Luunja vallavolikogu ja Väljaandja Luunja Vallavalitsus Vastutav toimetaja Katrin Madisson vallavalitsus Keeletoimetaja Reet Tens Tehniline teostus Eesti Ülikoolide Kirjastus Kodu Uudised on loetav ka Internetis aadressil www.luunja.ee