DOCSLIB.ORG

Täistekst (3.876Mb)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Täistekst (3.876Mb) EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelin Karjus PEHME-GIS MEETODI VÕIMALUSED KOHAPÕHISES KAASAVAS PLANEERIMISES LUUNJA VALLA NÄITEL POSSIBILITIES OF SOFT-GIS METHOD IN PLACE-BASED PARTICIPATORY PLANNING, THE CASE STUDY OF LUUNJA MUNICIPALITY Magistritöö Maastikuarhitektuuri õppekava Juhendaja: Simon Bell, PhD Kaasjuhendaja: Teele Nigola, MSc Tartu 2015 1 Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ __________________________________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) _______________________________________________________________________________________ Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) _______________________________________ ______________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) 2 EESTI- JA INGLISKEELNE LÜHIKOKKUVÕTE Planeerimine on kommunikatiivne ettevõtmine, milles osalemine ja arutelu on kesksel kohal. Paljud inimesed aga ei soovi aktiivselt planeerimisprotsessis osaleda või ei julge oma arvamust välja öelda tavapärastel kaasamise viisidel. Soomes välja töötatud veebipõhine avalikkuse kaasamise meetod Pehme-GIS jõuab suurema hulga inimesteni ja võimaldab elanikel anda sisendit kaasavasse planeerimisse ilma protsessis aktiivselt osalemata. Meetod võimaldab koguda planeerimisprotsessi teavet inimeste kogemuste ja igapäevase käitumise kohta ruumilises kontekstis, mis põhineb kohtade märgistamisega interaktiivsel kaardil ja kogemuste kirjeldamisega, mis nende kohtadega seostuvad. Käesoleva töö uurimuseesmärgiks oli Pehme-GIS meetodi testimine maapiirkonnas, kuivõrd kasutatav metoodika võimaldab seal kohapõhist teavet koguda ning arutleda metoodika ning kogutud andmete kvaliteedi ja kasutamisvõimaluste üle üldplaneeringu protsessis. Uuring viidi läbi Luunja vallas, kus pidev rahvaarvu suurenemine ja sellega kaasnev asustuse tihenemine on toonud teravalt päevakorda elukeskkonna kvaliteedi säilimise ja arendamise küsimused. Uuring viidi läbi Pehme-GIS meetodil põhineva Harava avalikkuse kaasamise tööriistaga. Küsitlus näitas, et elukeskkonna kvaliteet on elanikele tähtis teema ka maal. Valdavalt väljendati kohtadega seotud positiivseid kogemusi (73 %). Kõige olulisemad olid rohealad (32 %) ja elamualad (26 %). Rohealadest said enim märgistusi Emajõeäärsed alad ning mõisapargid. Elamualadest hinnati kõige kõrgemalt Luunja alevikku ja majapidamisi hajaasustuses. Kõige positiivsemaks kohaks osutus Luunja kultuurimaja. Kõige olulisemaks kvaliteedinäitajaks hinnati mugavat jalgsi/rattaga liikumist (13), puhast ja korrastatud ümbrust (9) ja rahulikkust (9). Kohaseotuse ala hõlmas keskmiselt 8 km² suurust ala, pooled neist hõlmasid Luunja alevikku ja enamasti ulatusid alad jõeäärde. Kohaseotust hinnati kokkuvõttes veidi alla keskmise, kõige kõrgemalt hinnati seda Luunja alevikus. Kogutud info on tänu ruumilisele iseloomule sisukam ja tõhusam kui traditsioonilisel kaasamisel. Info ülekandmine GIS-i teeb selle lihtsasti kasutatavaks planeerimisel. Meetod aitab varases planeerimisetapis välja selgitada inimestele väärtuslikud või tundlikud kohad, millest teadlikkus on vajalik iseäranis asustuse tihendamisega seotud protsessides, mis on sageli sotsiaalselt konfliktsed. Lisaks saavad Pehme-GIS küsitluses osalejad ka ise läbi kodukoha ruumilise analüüsimise teadlikumaks oma elupaiga kvaliteedist. 3 Planning is communicative venture in which the participation and debate is essential. Many people do not want to actively participate in the planning process, or do not dare to express their opinion at public meeting. Web-based public participation method SoftGIS, developed in Finland, allows to reach a larger number of inhabitants and enables to give input into planning without actively participating in the process. Method enables to gather information into planning process about people's experiences and everyday behaviour in a spatial context. The method is based on marking places on the interactive map and describing the experience of the place. The purpose of this research, was to test SoftGIS in rural area, to found out, whether the methodology enables to gather place-based information in this kind of settlement and discuss over the use of the methodology, the quality of the collected data and possibilities to use the data in the participatory process of comprehensive plan. The research was performed in Luunja rural municipality, where the continuous population growth and the accompanying intensification of settlement, has brought the issues about maintaining and developing the quality of the living environment into sharp attention. The study was carried out with Harava public participation GIS tool. The survey showed that the quality of the living environment is an important issue for residents in rural area. Most of the valuation was positive (73%). The most important for the residents were green areas (32 %) and residential areas (26 %). In the green areas, the positive experiences were located mainly in the shores of Emajõgi and in manor parks. In residential areas the households in Luunja village and in scattered settlements were mostly marked positively. Most quality factors were tagged to Luunja cultural centre. The most important quality factors were smooth walking/cycling (13), tidy surrounding (9) and peacefulness (9). The place attachment was covering an average area of 8.3 km². Half of the place attachment areas included Luunja village and mostly the place attachment area was bounded by the river. Place attachment was valuated slightly below average and it was most highly evaluated in Luunja village. Due to the spatial character, the data is considerably more improved and efficient than traditional participation methods enable. Information transfer into GIS makes the data easily used in planning. The method helps to identify valuable or sensitive places, in the early planning stage, especially when concerning densification processes that are often socially conflictual. Also the survey participants themselves become more aware of the quality factors of their living environment. 4 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................... 5 SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 7 1 TEOREETILINE ÜLEVAADE .................................................................................. 10 1.1 Kaasav planeerimine ............................................................................................. 10 1.1.1 Kaasamine Eesti planeerimisõiguses ............................................................. 10 1.1.2 Kaasamine Eesti planeerimispraktikas .......................................................... 12 1.2 Elukeskkonna kvaliteedinäitajad .......................................................................... 14 1.2.1 Elukeskkonna kvaliteedi kontseptsiooni ....................................................... 14 1.2.2 Lubavused ...................................................................................................... 15 1.2.2.1 Ülevaade lubavuste teooriast .................................................................. 15 1.2.2.2 Lubavuste tuvastamine ja rakendamine ................................................. 16 1.2.3 Kohaseotus .................................................................................................... 19 1.2.3.1 Ülevaade kohaseotuse teooriast ............................................................. 19 1.2.3.1 Kohaseotuse tuvastamine ja rakendamine.............................................. 20 1.3 Avalikkuse kaasamise GIS ................................................................................... 23 1.3.1 Sissejuhatus avalikkuse kaasamise GIS-i ...................................................... 23 1.3.2 Alt-Üles GIS metoodika ................................................................................ 24 1.3.3 Pehme-GIS metoodika ................................................................................... 27 1.3.3.1 Sissejuhatus Pehme-GIS metoodikasse .................................................. 27 1.3.3.2 Lubavuste tuvastamine Pehme-GIS meetodiga...................................... 28 1.3.3.3 Pehme-GIS kaasava planeerimise tööriistana ........................................ 31 1.3.3.4 Kokkuvõte Pehme-GIS metoodikast .....................................................
Load more

Recommended publications
  • Lisa Luunja Vallavolikogu 29.01.2015 Määrusele Nr 4
    Lisa Luunja vallavolikogu 29.01.2015 määrusele nr 4 LUUNJA VALLA ARENGUKAVA 2015 - 2022 LUUNJA, 2015 SISUKORD EESSÕNA 5 1. SISSEJUHATUS 5 1.1. Arengukava koostamise eesmärgid 5 1.2. Arengukava koostamise lähtealused ja põhimõtted 6 2. VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 6 2.1. Asukoht 6 2.2. Ajalooline kujunemine 6 2.3. Looduskeskkond 7 2.4. Rahvastik, asustus ja keskused 8 3. ARENGUKAVA EESMÄRGID JA ARENGUVISIOON 8 3.1. Üldised strateegilised eesmärgid 9 3.2. Visioon 2022 9 3.3. Missioon 9 4. PLANEERIMINE JA EHITUSTEGEVUS 9 4.1. Ülevaade olukorrast 9 4.2. Eesmärgid 10 4.3. Tegevused 11 5. KESKKONNAKAITSE 11 5.1. Ülevaade olukorrast 11 5.2. Eesmärgid 12 5.3. Tegevused 13 6. MAJANDUS 13 6.1. Energia ja soojamajandus 13 6.1.1. Ülevaade olukorrast 13 6.1.2. Eesmärgid 14 6.1.3. Tegevused 14 6.2. Veevarustus ja kanalisatsioon 14 6.2.1. Ülevaade olukorrast 14 6.2.2. Eesmärgid 14 6.2.3. Tegevused 14 6.3. Teed ja transport 15 6.3.1. Ülevaade olukorrast 15 6.3.2. Eesmärgid 15 6.3.3. Tegevused 15 6.4. Elamu- ja kommunaalmajandus 16 6.4.1. Ülevaade olukorrast 16 6.4.2. Eesmärgid 16 6.4.3. Tegevused 16 6.5. Haljastus ja heakord 17 6.5.1. Ülevaade olukorrast 17 6.5.2. Eesmärgid 17 6.5.3. Tegevused 17 2 7. ETTEVÕTLUS 17 7.1. Ülevaade olukorrast 17 7.2. Eesmärgid 18 7.3. Tegevused 18 8. TURISM JA PUHKEMAJANDUS 19 8.1. Ülevaade olukorrast 19 8.2 Eesmärgid 20 8.3.
    [Show full text]
  • Luunja Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Aruanne
    Luunja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Tellija : Luunja Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee OÜ Alkranel Tartu 2007 Sisukord SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4 1 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI NING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS ................................................................... 7 1.1 ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK JA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 7 1.2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS .............................................. 7 2 ÜLDPLANEERINGU SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- DOKUMENTIDEGA ................................................................................................................................. 10 2.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2010 ......................................................................................... 10 2.2 TARTU MAAKONNAPLANEERING JA LUUNJA VALLA ARENGUKAVA .............................................. 10 2.3 LUUNJA VALLA JÄÄTMEKAVA ....................................................................................................... 16 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................................... 17 3.1 ASUKOHT .....................................................................................................................................
    [Show full text]
  • 5441 Tartu 1
    5441 T A R T U 1 : 50 000 MAA-AMET EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD EESTI GEOLOOGIAKESKUS Estonian Land Board GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALY GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA 26°35' 26°40' 26°45' 26°50' 26°55' 650 655 660 665 670 675 6475 6475 L E G E N D I Sääsekõrva lma tsa lu j Rahinge -21.0 Isoanomaalid Põvatu Isoanomals Kakumetsa K Mäksa 7 6 5 4 3 2 1 0 -1 -2 -3 -4 -5 -6 -7 -8 -9 mGal and Kandiküla i kr Sirgu A n n A e g Agali jv a R k l a i k a n r h a i l n Lohkva g e Õssu GI Sarakuste VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" kirdest) ja o eo JÕ j s A a t Luunja Ki EM SHADED RELIEF ("lighting" from NE) 650 26°35' 26°40' 26°55' 660 655 26°50' 675 26°45' 665 Märja TARTU 6475 670 6475 Vana-Kastre Haage Tigase Pihva Räni Veibri Kabina Tamme jv 6470 6470 58°20' E L M u Kaagvere u 58°20' A ts J n Õ a G j I Sudaste 6470 6470 Lemmatsi Soinaste 58°20' 6465 6465 i g õ j i r Metsanurga Kaikjärv Külitse o K P o a 58°20' Haaslava M k oj Väänoj õ e Võruküla a te r p a s 58°15' k li l 6460 6460 j r e Melliste Aardlapalu M 58°15' a j Ülenurme Haaslava o paisjärv a Aardla Kurepalu k Poka k i Ropka K paisjärv Aardla jv Poka jv Tõrvandi 6455 6455 o Koke Soosilla so Lavatsi jv Laane u Mõra ns o K Mäletjärve 58°10' 6450 6450 Roiu 26°35' 26°40' 26°45' 26°50' 26°55' 675 670 650 Kitseküla 655 660 665 H 1 : 200 000 am m m 2000 1000 0 1 2 3 km Täsvere as te Lange o Kõivuküla ja 6465 Igevere Kitseküla jv 6465 ASENDISKEEM Järiste Päkste Kriimani jv INDEX MAP a j o Reola e t s i l l 7414 e M I Kriimani lm 7312 7321 7322 7411 7412
    [Show full text]
  • Lisa Luunja Vallavolikogu 27
    Lisa Luunja vallavolikogu 31.10.2019 määrusele nr 57 LUUNJA VALLA ARENGUKAVA 2019 - 2027 LUUNJA 2019 Sisukord EESSÕNA ...................................................................................................................................... 5 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 6 1.1. Arengukava koostamise eesmärgid ................................................................................ 6 1.2. Arengukava koostamise lähtealused ja põhimõtted ........................................................ 6 2. VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ................................................................................................... 7 2.1. Asukoht ......................................................................................................................... 7 2.2. Ajalooline kujunemine ................................................................................................... 7 2.3. Looduskeskkond ............................................................................................................ 8 2.4. Rahvastik, asustus ja keskused ....................................................................................... 9 3. ARENGU EESMÄRGID JA ARENGUVISIOON .......................................................................... 10 3.1. Üldised strateegilised eesmärgid .................................................................................. 10 3.2. Visioon 2022 ...............................................................................................................
    [Show full text]
  • Veebruar 2020
    Luunja valla infoleht Nr. 2 (277) Veebruar 2020 LEHES 2 Volikogu jaanuarikuu istungil Uus registripidaja-sekretär 3 Vallavalitsuse jaanuarikuu istungitel Projektist ,,Kodud tuleohutuks" 4 Hajaasustuse programm 2020 Turunduse koolitus 5 Luunja sadama kai ehitustööd on käimas 6 Luunja jõesadama puhke- ja välispordiala arendamisest 7 Luunja raamatukogu taasavamisest 8 Luunja KK näitering luulepäevadel 9 Eesti koolijuhtide õpireis Hollandisse 10 Luunja KK mütsipäev ja haridusmess Soomes Luunja kool 255 11 Laste nõukogu Midrimaal 12 Tegemistest Kavastu Algkool- Lasteaias 13 Avatud uste päev ja sisseastumine Kavastu Algkool-Lasteaias Lohkva lasteaia rahvusvahelistest koostööprojektidest 14 Noorsootöötajate tunnustamine 15 Luunja Aidateatri juubeliaastast Lugemise väljakutse 16 Valla 2019. a õiguskorra ülevaade 17 Varaka ajaloost ja tulevikust 9. veebruari kabeturniiri tulemused Hooldajatoetus Alates veebruarist 2020 tõusis Luunja eest maksti toetust kuuele hooldajale. puudega lapse hooldajale makstakse vallas hooldajatoetus. Varasemalt maksti raske puudega ini- 120 eurot. Hooldajatoetust makstakse peale mese hooldajale 20 eurot kuus, sügava Vähese hooldusvajadusega inimesed hooldusvajaduse väljaselgitamist raske puudega inimese hooldajale 40 eurot ja saavad vallavalitsuselt lisaabi kodu- ja sügava puudega inimeste hooldajatele, puudega lapse hooldajale 55 eurot kuus. hooldusteenuse või mõne muu vajaliku kes ei saa töötada lähedase ulatusliku Alates veebruarist on hooldajatoe- teenuse kaudu. hooldusvajaduse tõttu ning muul viisil tuse määrad oluliselt tõusnud. Sügava Loodame jõuda selleni, et hooldaja- neid abistada ei ole võimalik. puudega täisealise isiku hooldajale toetus oleks arvestatav rahaline abi hool- Käesoleva aasta jaanuaris maksti makstakse käesoleva aasta veebruarist dajale, kes hoolduskoormuse tõttu ei saa hooldajatoetust 66 raske või sügava hooldajatoetust 100 eurot ja raske puu- ühiskonnas aktiivselt osaleda – õppida puudega inimese hooldamise eest. dega täisealise isiku hooldajale maks- või töötada.
    [Show full text]
  • Luunja Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava
    1 LUUNJA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2007-2018 2 1.Sissejuhatus Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni plaanipärase arengu tagamine lähtuvalt seadustest, nõudmistest ja vajadustest. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt arendatakse ühisveevärki ja - kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ja 12 aastaks koostatud arendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. Arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 2.Seadusandlik taust Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • Bussitransport
    Kantides olemasolevad teenused Tartumaa kantide tüübid Rahvaarvu prognoos 2015. a. kanditi Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kallaste ümbruse kant Kokora kant lasteaed eripärane kant 4 - 50 Kokora kant algkool linna lähiümbrus Kokora kant 51 - 100 põhikool linnalähedane kant Alatskivi kant 101 - 500 keskkool/gümnaasium Alatskivi kant Alatskivi kant Välgi kant Välgi kant Välgi kant perearsti vastuvõtt linnalähedane keskuskant 501 - 1000 apteek maaline kant raamatukogu üle 1000 Peipsiääre kant Peipsiääre kant Vara kant Äksi kant maaline keskuskant Vedu kant avalik intrnetipunkt Äksi kant Äksi kant Peipsiääre kant Vara kant Vedu kant Vara kant Kärkna kant päevakeskus ääremaaline kant Vedu kant kogukonnakeskus Koosa kant Koosa kant Koosa kant Kärkna kant Lähte kant Kärkna kant Lähte kant Lähte kant Laeva kant spordirajatis Laeva kant Laeva kant Kärevere kant Tammistu kant Kõrveküla kant Tammistu kant kauplus Tammistu kant Vahi kant Praaga kant Kärevere kant Vorbuse kant pangateenus Kõrveküla kant Praaga kant Kärevere kant Kõrveküla kant Vahi kant Vahi kant Praaga kant Palupõhja kant postiteenus Vorbuse kant Vorbuse kant Meerapalu kant Kavastu kant Ilmatsalu kant Luunja kant Palupõhja kant Palupõhja kant Kavastu kant Kavastu kant Luunja kant Piirissaare kant Märja kant Ilmatsalu kant Luunja kant Piirissaare kant Mäksa kant Võõpste kant Meerapalu kant Ilmatsalu kant Meerapalu kant Lohkva kant Piirissaare kant Märja kant Haage kant Lohkva kant Märja kant Mäksa kant Võõpste kant Lohkva kant Mäksa kant Võõpste kant Ulila kant Märja kant
    [Show full text]
  • Luunja Ilusad Kohad Otse Vallasüdames
    Luunja valla infoleht Nr. 6 (269) Juuni 2019 Luunja ilusad kohad otse LEHES VallaSüdames 2 Vallavolikogu istungil 30. mail Luunja keskus on saanud juuni algusest veidi ilmekama välimuse. Väike vana 3 Vallavalitsuse istungitel maikuus pumbamaja ja suur laohoone selle kõrval hoiavad nüüd enda küljes fotopannoosid, 4–5 Luunja valla arendustegevus ja teated kus võib näha meie valla vaatamisväärsusi. 2.06.2019 avas Luunja Aidarahvas val- la keskuses välifotogalerii „VallaSüdames“. Meie valla fotograafi Ruth Mändma 6–7 Luunja Keskkool kunst fotodel on Luunja valla ilusad ja tuntud kohad: alleed, põllud, ürgorg, 8–9 Luunja lasteaed Midrimaa mälestus kivid, roosiaed, Pähklisaar, Emajõgi, Emajõe Suursoo, Lohkva kasvu- hooned, turbaväljad jne. Lisaks on pumbamaja peal ka kaks vallavanema tehtud 10–11 Lohkva lasteaed, beebipidu, tervist fotot. Pumbamaja fotode alumises servas olev muster on tänu hr P. Nõgesele jõud- edendavate noortekeskuste võrgustik nud vanadelt mõisaaegsetelt fotodelt tänapäeva. Kord kaunistas just selline muster Luunja piirdeaedu. 12 Aasta küla valimine Mõte tühjad aknasilmad fotodega katta tekkis juba ammu, sest seda on Eestis 13 XXVII üldlaulupidu mujalgi tehtud. Teoks sai see Rahandusministeeriumi kohaliku omaalgatusliku programmi (KOP) rahastuse toel ja paljude kogukonnaliikmete panustamisel. 14 K. E. Söödi lasteluuleauhind 30 Suur tänu kõigile tegijatele, eriti aga nendele inimestele, kes näitust vaatama lähe- vad. Kiirustada pole vaja, sest näitus jääb meie silma rõõmustama veel mitmeks 15 Luunja vald teleekraanil, aastaks ja peaks veelgi täienema. Minge vaadake, millised kohad tuttavad tundu- üleskutse spordirahvale vad! Aga nende kohtade kohta, mida ära ei tunne, saate infot otsida valla 25 aasta 16 Politsei teated, heategevuslik näitus juubeli raamatust „Vald on tema inimesed“ või küsida tarkade kohalike käest.
    [Show full text]
  • Luunja Valla Kultuuri, Spordi Ja Noorsootöö Arengukava 2015-2022
    Lisa Luunja vallavolikogu 26.03.2015.a. määrusele nr 15 LUUNJA VALLA KULTUURI, SPORDI JA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 2015-2022 Luunja 2015 SISUKORD 1 Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 3 1.1 Arengukava koostamine ........................................................................................................................ 3 2 Kasutatud mõisted ja lühendid ....................................................................................................................... 5 3 Hetkeolukorra kirjeldus .................................................................................................................................. 7 3.1 Demograafiline olukord ......................................................................................................................... 7 3.2 Kultuur ..................................................................................................................................................... 11 3.2.1 Huviringid ja treeningrühmad ......................................................................................................... 12 3.2.2 Ürituste korraldamine ...................................................................................................................... 13 3.2.3 Luunja valla raamatukogud ............................................................................................................. 14 3.2.4 Kogukonnasuhted ja seltsielu
    [Show full text]
  • 3.4. Kandipõhine Sotsiaalsete Teenuste Kirjeldus, Probleemid Ja Lahendused
    Teenuste kättesaadavus ja selle parandamine kanditi 1 3.4. Kandipõhine sotsiaalsete teenuste kirjeldus, probleemid ja lahendused ALATSKIVI VALD Vald moodustab ühe osa terviklikust Peipsiveere piirkonnast Tartumaal. Piisav kaugus Tartust ja Peipsiveere piirkonna kesksel positsioonil asumine annab vajaduse ja eelduse luua Alatskivist alevikust juhtiv III tasandi teeninduskeskus. Soodustav asjaolu on ka turismipotentsiaali olemasolu ja turismipiirkonna tsentriks olemine. Vallavalitsusel on oma buss (.... kohta). Valla transpordiga tuuakse inimesi Alatskivile kaks korda nädalas Ninalt ja üks kord nädalas mujalt. Üks kord kuus viiakse pensionärid Tartusse. Eripärases Nina külas on oma raamatukogu ja internetipunkt – seda küla (üle 100 inimese) võiks käsitleda ka osakandina Alatskivi vallas, mis tähendab et osa teenuseid peaks seal ka edaspidi olema. Väljaspool valda töötab ligikaudu 75 % valla töötajatest. Alatskivi kant Liik: maaline keskuskant Asulad: Alatskivi alevik, Nina, Rootsivere, Alasoo, Kõdesi, Vintsu, Orgemäe, Päiksi, Peatskivi, Toruküla, Lahepera, Lahe, Rupsi, Naelavere, Padakõrve, Virtsu Kaugus järgmise tasandi keskustest: (kohalik, piirkondlik, maakondlik): 0 km, 0 km, 40 km Üldine taust: Keskuseks on vallakeskus Alatskivi alevik, kus on praktiliselt kõik teenused olemas ja hästi kättesaadavad. Rahvaarvu hinnang 2010: 1118, sh. 2 – 6-aastaseid 63, 7-aastaseid 11, 13-aastaseid 10, 7 – 15-aastased 102, 16 – 18-aastaseid 48 Rahvaarvu trend: stabiilne, sama Probleemne teenus ja selle lahendus: 1. Pangateenus asub kaugel, Kallastel ja pangabuss liigub harva Lahendus – pangaautomaadi paigaldamine Alatskivi asula keskusesse (poe juurde), mis teenindaks kogu piirkonda (5 omavalitsust). 2. Seltsimajana kasutatava Alatskivi lossi seisund on halb ja looduskooli hoonet saab kasutada sesoonselt. Lahenduseks on endise mõisaansambli mõne hoone rekonstrueerimine aastaringseks seltsimajaks/kultuurimajaks. 3. Kaasaegse päevakeskuse puudumine. Lahendus – selle loomine uue hooldusravihaigla juurde. 4. Apteegi piiratud lahtiolekuaed.
    [Show full text]