Raplamaa Aasta Küla 2020 on Adila–Pihali Külade Piirkond Raplamaa

KohilaKOHILA valla ajaleht 10. märts 2021. Nr 4(294) Foto: Siim Solman

Valitsus kehtestas täiendavad meetmed, kuna koroonaviirus levib laialdaselt kõikjal Eestis ja haigestumuse intensiivsus on väga suur. Täiendavate meetmete ees- märk on senisest enam vähendada inimeste kokku- puuteid, vältida suuremate hulkade inimeste koosviibi- mist ja seeläbi viiruse levimist. Jälgi infot: www.kriis.ee

Tiina Valk - Rapla maakonna kuldse vapimärgi laureaat. Raplamaa omavalitsuste liit tunnustas parimaid

18. veebruaril 2021 andis Raplamaa omavalitsuste liit välja Rapla maakonna hõbedase vapimärgi laureaat on Rapla Tunnustuse pälvisid samuti: Rapla maakonna tippauhinna Rapla Redel koos maakonna Kesklinna kooli kauaaegne muusikaõpetaja Eha Meidla. • aasta lasteaiaõpetaja Mai Pärt, Kehtna lasteaed Siller kuldse vapimärgi ja rahalise preemiaga. Kolm inimest päl- Rapla maakonna hõbedase vapimärgi laureaat on Maht- • aasta klassiõpetaja Elin Kiin, Hagudi põhikool visid maakonna hõbedase vapimärgi, tunnustati ka „Rapla- ra talurahvamuuseumi teadur ja peavarahoidja Rait Talvo- • aasta klassijuhataja Tarmo Härma, Hagudi põhikool maa õpib ja tänab” 2020 parimaid. ja. • aasta põhikooli aineõpetaja Lea Edminster, Kohila Rapla maakonna hõbedase vapimärgi laureaat on Kaiu Rapla Redel ja maakonna kuldne vapimärk mõisakool laskurklubi treener Liivi Erm. TIINA VALK – AS Salutaguse Pärmitehase (Lallemand • aasta gümnaasiumiõpetaja Õnne Rõõmus, Kohila Raplamaa kuldse rinnamärgiga tunnustati Raplamaa gümnaasium Grupp) pikaaegne tegevjuht. 2020. aasta õppeasutuse juhti Anu Nigeseni. Praeguseks on ettevõtte töötajaskond kahekordistu- • aasta kutseõppeasutuse õpetaja Joonas Kiri, Va- Anu Nigesen on alles kujuneva ja pidevalt areneva Kohi- na-Vigala tehnika- ja teeninduskool nud, ulatudes 175 inimeseni. Käive on aastas 75 miljonit la mõisakooli direktor, kes leiab ootamatutele olukordadele eurot. Salutaguse pärmitehasest on saanud tipptasemel • aasta huvialaõpetaja Anne Paluoja, Rapla Kesklinna toimivad lahendused. Tänu temale on Kohila mõisa- kool, Raikküla kool biotehnoloogia ettevõte, mis teeb igapäevast koostööd kool muutunud Kohila kogukonna loomulikuks osaks. teadusasutustega. Ettevõte kavatseb jätkuvalt panustada • aasta tugispetsialist Liina Kikas, Vana-Vigala tehni- Kolleegide seas on Anu väga hinnatud. Ta on südamlik ja ka- ja teeninduskool innovatsiooni ja keskkonnahoidu. Tiina Valk on Raplamaa empaatiline, soe ja pühendunud, toetab ja aitab, on alati patrioot, kes osaleb kogukondlikes algatustes, võtab • aasta haridustegu maapiirkonna koolide õpilastele olemas. Anu proovib alati leida lahendusi, mis toimiksid looduslabori rajamine, Kohila gümnaasium ettevõttes lahkesti vastu külalisi nii lähemalt kui ka kau- kõigi jaoks. gemalt, on avatud koostööle nii haridusasutuste, kohaliku • aasta hariduse sõber Allan Kirspuu, Polstertehnik Anu Nigesen sai hariduskomisjonis kõige paremad OÜ omavalitsuse kui arenduskeskusega, toetab rahaliselt koha- hinded ja Raplamaa omavalitsuste liit tunnustab teda kui likke ettevõtmisi. Raplamaa 2020. aasta õpetajat ning annab talle Raplamaa Lühikokkuvõtet tänugalast saab vaadata Youtube’ist – Rapla Redeliga kaasneva rahalise preemia 2500 eurot kuldse rinnamärgi. annetas Tiina Valk sihtotstarbelisena Kohila koolituskesku- RAPLAMAA TÄNAB 2021 Allikas: rol.raplamaa.ee sele pillimängu salvestamiseks vajaliku tehnika soetamiseks. Raplamaa aasta küla 2020 on Adila–Pihali külade piirkond

Iga kahe aasta järel valib Raplamaa külade liit maakonna da külastama.“ Kõik tun- aasta küla. Tänavu laekus kokku seitse nominenti. Kohila nustusele esitatud külad said vallast olid nominentide seas Adila–Pihali külade piirkond kaasa suure tordi ja kruusi. ja Prillimäe alevik. Võidu pälvis sel korral Adila–Pihali ja Võitja küla Adila–Pihali sai auhind anti pidulikult üle võidukülade ühisel külaplatsil uhke sepistatud uksekoputi. 24. veebruaril. MTÜ Raplamaa Külade Liidu juhatuse See sobib täpselt külamaja liikme Anne Kalfi sõnul on kõik konkursil osalenud külad uksele, kui see kord valmib. võrdselt aktiivsed kogukonnad ning tunnustust väärt. Aasta küla tiitlivõitja läheb Võitja külade kogukonna aktivist Kaisa Högren: „Tun- esindama Raplamaad Eesti nustus on meile väga oluline ja oleme uhked ning tänulikud! külade maapäevale. Meil ei ole siin külaplatsil veel külamaja, aga koos suudame Palju õnne! palju ja küll see majagi kord valmib. Sellised tunnustused on väga motiveerivad. Ootame kõiki meie toimekat kogukon- Merle Beljäev 2 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 4 Märts 2021

Muudatused ja TÄHELEPANU uued töökohad Alates 1. maist 2021 muutub Kohila vallas psüh- Kohila alevi, holoogilise nõustamise teenuse osutamise kord ja psühholoogi ametikoht ei kuulu enam Kohila Masti küla ja vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisu. Pärast nimetatud kuupäeva tuleb teenuse vajaduse väl- Pukamäe küla jaselgitamiseks ning abi saamiseks esitada vastav taotlus Kohila vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna spetsialistile. majaomanikud! Sobiv teenus ning teenusepakkuja valitakse välja sotsiaalvaldkonna spetsialisti ja inimese koostöös. Psühholoogilise Tuletame jätkuvalt meelde, et veel on saadaval era- leitav KIK-i kodulehelt) ning KIK-i kodulehel avaldatud teenuse vajadus on inimestel väga erinev ning ka teenuse- isikutele pakutav riigi rahaline abi vee- ja kanalisat- taotlusvormil e-posti või tavaposti teel. pakkujaid on väga erineva spetsialiseerumisega ja teraapia sioonitaristu rajamiseks oma kinnistul. Täpsem info on leitav interneti aadressilt www.kik.ee >> meetoditega. Et tagada psühholoogilise teenuse tulemus- toetavad tegevused >> eraisikute vee- ja kanalisatsioonita- likkus, on väga oluline terapeudi ja kliendi usalduslik suhe Toetust saavad taotleda kinnistu omanikud, kelle majapi- ristu rajamine. Samuti aitab küsimustele meelsasti vastata ja valmidus koostööks ning seetõttu peame oluliseks, et damine asub keskkonnaministri poolt kinnitatud reoveeko- KIK-i Raplamaa piirkonna projektikoordinaator Maarja inimene saaks spetsialisti poolt välja pakutud teenusepak- gumisalal. Eelnevat on võimalik kontrollida SA Keskkon- Küttä, tel: 627 4322, e-post: [email protected]. kujate seast ise sobiva valida. nainvesteeringute Keskuse kodulehel (www.kik.ee) olevast Toetuse taotlemisega seotud vee-ettevõtte poolsete toi- otsingumootorist. mingute ja võimaluste kohta teabe saamiseks pöördu lah- Kohila vallavalitsus tänab vallapsühholoogi pikaaja- Toetatakse reoveekogumisaladel asuvate elamute ühen- lise tulemusliku töö eest kesti [email protected] või telefonil: 5847 0685. damist ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga. Aespa aleviku ja Vilivere küla liitumisprotsessist Kohila vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisu lisati juur- Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde keskmisest ning KIK-i toetuse taotlemisest anname ülevaate järg- de üks lastekaitsespetsialisti ametikoht. Uue lastekaitse- maksumusest ning sõltub rajatava torustiku pikkusest. Toe- mises lehes. spetsialisti tööle asumisega on Kohila vallavalitsuse ametis tuste summad jäävad vahemikku 1132–3792 eurot. Kohila Maja OÜ kaks lastekaitsespetsialisti. Vajadus lisa ametikoha järgi on Taotlusi on võimalik esitada e-toetuste keskkonnas (link olnud juba mõnda aega. Lastekaitsespetsialisti peamiseks ülesandeks on aidata abivajavat last ning toetada vanemaid lapse kasvatamisel tekkinud probleemide lahendamisel. DETAILPLANEERINGU AVALIK VÄLJAPANEK Lastekaitsespetsialisti poole võib pöörduda vanem, kes tunneb, et ei suuda peres tekkinud probleemidega hakka- Kohila vallavolikogu 23. veebruari 2021. a otsusega kasutamine elukohana võib aidata kaasa pargi heakorra ma saada või soovib lihtsalt spetsialisti nõu. Lastekaitse- nr 5 võeti vastu ja suunati avalikustamisele Kingu- taseme tõusule ja kasutamise suurenemisele. Pargi aren- spetsialisti poole võib pöörduda ka laps, kes ei saa oma mu- mõisa kinnistu detailplaneering. gu edasiseks suunamiseks sisaldab planeeringulahendus redega ise hakkama ja vajab täiskasvanu tuge ja suunamist. nõuet koostada kogu planeeringuala hõlmav haljastus- Väga oluline on ka see, et kõrvalseisjad teataksid kahtluse Planeeritav ala asub Pahkla külas Pahkla mõisa pargi kait- projekt. korral abivajavast lapsest. Lastekaitsespetsialist hindab lap- sealal. Planeeritava ala moodustab Kingumõisa kinnistu se ja pere abivajadust, kaasates vajadusel teisi võrgustiku (katastritunnus 31701:001:0544, registriosa nr 1956037, Kohila vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku liikmeid. Kui abivajadus on välja selgitatud, korraldab las- sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Planeeritava ala väljapaneku ajavahemikul 23.03-21.04.2021. Planeerin- tekaitsespetsialist lapsele ja perele vajaliku abi. suurus on 3,85 ha. gumaterjalidega on võimalik tutvuda tööaegadel Kohila Olulisemad valdkonnad, millega lastekaitsespetsialist vallamajas (Vabaduse tn 1) ning digitaalselt Kohila valla tegeleb, on näiteks laste hooldusõiguse- ja suhtluskorra Detailplaneeringu koostamise eesmärk on olemasole- veebilehel (www.kohila.ee). Avaliku väljapaneku jooksul küsimused vanemate lahutuse korral, pereprobleemide, sh vale maatulundusmaale hoonestusala ja ehitusõiguse on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta lähisuhtevägivallaga seonduvad küsimused, samuti ka ala- määramine üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Hoo- arvamust. Küsimused, ettepanekud või vastuväited pa- ealistele õigusrikkujatele, hariduslike erivajadustega lastele nestusala on planeeritud ajaloolise mõisa köögiviljaaia lume esitada kirjalikult Kohila vallavalitsusele hiljemalt ja puudega lastele teenuste osutamine, mis on aina rohkem asukohale. Mõisa pargialale tagatakse avalik juurdepääs 21.04.2021 postiaadressil Vabaduse tn 1, Kohila alev muutumas kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Laste heaolu ja liikumisvõimalused pargi puistus. Detailplaneeringuga 79804, Kohila vald või e-posti aadressil vallavalitsus@ko- silmas pidades on eriti oluline varajane märkamine. Kui uusi kinnistuid ei moodustata. hila.ee. Lisainfo: vallaarhitekt Sille Rõõmus (sille.roomus@ lastekaitsespetsialist kaasatakse probleemide varajases staa- kohila.ee; 4894870). diumis, on tihti nende probleemide lahendamine kiirem ja Kohila valla üldplaneeringu (kehtestatud Kohila vallavoli- lihtsam kõigile osapooltele ning jäävad tekkimata pikaajali- kogu 20.07.2006 otsusega nr 86) kohaselt asub planeeri- Detailplaneeringu avalik arutelu toimub 22.04.2021 algu- tav ala haljasala ja parkmetsa maal, alal, mis on mõeldud sega kell 16.00 Kohila vallamaja istungite saalis, Vabaduse sed kahjud lapsele ja perele. Abivajajast lapsest saab teatada avalikuks kasutuseks, kuhu võib ehitada üksikuid spordi tn 1. Vajalik eelregistreerimine. otse lastekaitsespetsialistile või lasteabi telefonil 116 111. ja puhkeehitisi. Arvestades eelnevat, sisaldab detailpla- Kohila vallavolikogu otsusega lisati Kohila vallavalitsu- neering üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detail- se teenistuskohtade koosseisu planeeringute juhtivspet- planeering muudab üldplaneeringus planeeritaval alal Sille Rõõmus sialisti ametikoht. Planeeringute juhtivspetsialist hakkab määratud haljasala ja parkmetsa maa maakasutuse juht- vallaarhitekt tegelema valla üld- ja detailplaneeringute ning kohaliku otstarvet osaliselt elamumaa juhtotstarbeks. Pargiosa omavalitsuse eriplaneeringute menetlemise korraldamise- ga. Planeeringute juhtivspetsialisti ametikoha loomise ees- märk on vallavalitsuse ehitusvaldkonna tööprotsesside kor- PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVATUD MENETLUS raldamine selliselt, et ehitustööde mahu kasvu tingimustes Kohila vallavalitsus teatab avatud menetluse algata- Projekteerimistingimuste eelnõuga on võimalik tutvuda saaksid vallaelanikud võimalikult kiiresti soovitud abi ja misest projekteerimistingimuste andmiseks detail- ajavahemikus 10.03-23.03.2021. Arvamused, ettepane- nõustamist ning et tagatud oleks ehitusvaldkonna taotluste planeeringu olemasolul Kohila alevis, Luha tn 15 kin- kud ja vastuväited palume esitada samas ajavahemikus tähtaegne menetlemine. nistule. kirjalikult e-posti aadressil [email protected]. Avali- Kohila vallavalitsus kustamise perioodil laekunud ettepanekutega peab oma- Kohila vallavalitsusele esitati läbi ehitisregistri Kohila ale- valitsus projekteerimistingimuste andmisel arvestama vis, Luha tn 15 (katastritunnus 31801:030:0038, pindala või põhjendama arvesse mittevõtmist. Kui avalikustami- 1502 m2, sihtotstarve 100 % elamumaa) kinnistule projek- se käigus laekub ettepanekuid, mida arvestada pole või- KOHILA Kohila valla ajaleht teerimistingimuste taotlus nr 2011002/00882. Alal kehtib malik, korraldatakse vajadusel haldusmenetluse seaduse Väljaandja: Kohila vallavolikogu 29. september 2009. a otsusega nr 30 alusel vallavalitsuse avalik istung ja avaliku väljapaneku Toimetus: Kohila vallavalitsus kehtestatud „Luha kvartali detailplaneering”. tulemuste arutelu ettepanekute ära kuulamiseks. Merle Beljäev, tel 5342 3483 Juhindudes ehitusseadustiku § 27 lõike 4 punktist 2 ning Projekteerimistingimuste eelnõu ja lisadega on võimalik e-post: [email protected] Küljendus ja trükk: esitatud taotlusest soovitakse projekteerimistingimus- tutvuda Kohila vallamajas Vabaduse tn 1, Kohila alev ja Esne Ernits, tel 5564 7719, Auratrükk • www.aura.ee e-post: [email protected] Tiraaž: 3250 tega täpsustada detailplaneeringus käsitletud hoones- Kohila valla veebilehel www.kohila.ee. tusala tingimusi. Arvestades eelnevat, alal kehtivat de- Keeletoimetaja: Katrin Naber Järgmine ajaleht e-post: [email protected] ilmub 31. märts 2021 tailplaneeringut ning esitatud projekteerimistingimuste Sille Rõõmus taotlust muudetakse projekteerimistingimustega kinnis- vallaarhitekt Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, tu hoonestusala tingimusi, suurendades hoonestusala 10 tel 489 4760 e-post: [email protected] % ulatuses. Nr 4 Märts 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 3 Valgetähe teenetemärgi pälvis neli raplamaalast President Kersti Kaljulaid andis tänavu 152 teene- üllatus, et mul ei ole lihtsalt sõnu. Ma ei ole ju üldse selle temärki, millest neli pälvisid inimesed, kelle elu ja nimel tööd teinud. See tunnustus liigutab väga mu südant tegemised on otseselt seotud Rapla maakonnaga. ja tõi isegi pisara silma,” ütles Sulg. Nendeks on Tanel-Taavi Bulitko, Lilli Jahilo, Luu- Kohila juurtega moedisainer Lilli Jahilo on viimased le Sulg ja Ervin Õunapuu. üksteist aastat vedanud oma moebrändi. Ta ütles, et Val- getähe V klassi teenetemärk tähendab tema jaoks väga pal- Tanel-Taavi Bulitko pälvib presidendilt Valgetähe IV klassi ju. “Olen sellest uudisest jahmunud, aga mul on väga hea teenetemärgi. Bulitko on viimased 25 aastat vedanud Kea- meel, et teised on meie tööd märganud. Olla rõivadisainer vas tegutsevat Eesti tõuloomakasvatajate ühistut. Presiden- ei ole üldse lihtne valdkond. Olen mitu korda mõelnud, di tunnustus tuli selle eest, et tema järjekindla töö tule- kas peaksin sellest loobuma, aga samas olen terve oma elu musel on Eesti tõuloomade aretus jõudnud Euroopa tippu sellele pühendanud ja selle sisse kogu oma hinge pannud. ja avanud tõuloomade müügiks uusi turge. Bulitko ütles, Foto: VPK Tõesti on hea meel, et meie tööd on märgatud,” rääkis Ja- et tunnustus tuli talle teisipäeva, 23. veebruari hommikul hilo. üllatusena. “Inimesed helistasid ja hakkasid õnne soovima, kehalise kasvatuse õpetajana. Nendest 18 viimast aastast Neljanda raplamaalasena pälvis presidendi tunnustuse aga ma ei saanud alguses arugi, mille puhul,” rääkis ta ning on ta töötanud Eidapere koolis, kus jätkab tööd praegugi. viljakas teatrikunstnik, kirjanik ja lavastaja Ervin Õuna- lisas: “Usun, et see tunnustus tuli tervele meie sektorile, Presidendilt sai ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. Tun- puu. Ta on sündinud Kärus, õppinud Käru algkoolis ning sest üksinda ei saa siin midagi ära teha. See on meeldiv ja nustuse pälvimisest sai ta teada juba nädal aega tagasi, kui Rapla keskkoolis (praegune Kesklinna kool), mille lõpetas väga suur üllatus.” talle presidendi kantseleist helistati. Ometi otsustas ta seda 1974. aastal. Kohila alevis elav Luule Sulg on töötanud 65 aastat uudist kõigi lähedaste eest hoida saladuses. “See oli nii suur Allikas: Raplamaa Sõnumid Kohila tänab ja tunnustab 20. veebruaril Tohisoo mõisas toimunud tänuüri- oli valik kerge. Sama koolimajaga sidus ta end edaspidi veel tusel andsid tunnustused üle Kohila vallavolikogu mitmes erinevas ametis – õpetajana, õppealajuhatajana ja esimees Jüri Vallsalu ja vallavanem Uku Torjus. direktorina. Direktorina vedas ta muuhulgas omanäoli- se kooli loomise programmi. Ta osales Kohila mõisakooli algatusrühmas ja panustab jätkuvalt kooli kujundamisse. Tänu talle on suudetud kaasata hariduslike erivajadustega õpilasi tavakooli, koostades neile vastavalt õpilaste eripä- radele nii individuaal- kui ka tugiprogramme. Ta on nagu kaitseingel just neile lastele, kel alatasa midagi viltu läheb. Tal jagub tähelepanu kõigile, kes seda vajavad. Ta innustab ja toetab, kallistab ja teeb pai. Temaga saab arutada kõike, mis südamel. Ta avab nii oma südame kui ka kodu paljudele peredele, andes endast maksimumi ja tehes rohkem kui vaja või nõutud. Ta on kaasaja ja innustaja, olles asjatundlik ja mentor paljudele kolleegidele, seda kõikides koolides, millega ta seotud on olnud. Ta annab jätkuvalt oma panuse selleks, et Kohila oleks peredele hinnatud elu- ja laste kasvu kesk- kond.

töötanud praeguses Kohila koolituskeskuses juba 28 aastat. Selle aja jooksul on ta õpetanud lugematut arvu õpilasi ja ise täiendanud end rohketel muusika-alastel täienduskooli- Kohila valla teenetemärgi laureaat tustel. Ta on tõeline „maasool“, kes on jätkuvalt ja sügavalt Hageri muuseumi juhataja Virve Õunapuu huvitatud oma õpilaste käekäigust, koolitundide korralda- Virve Õunapuu on tubli rahvuskultuuri propageerija misest ja kõige enam puudustest, mis on õppeaasta jooksul Kohila vallas ja kogu Hageri kihelkonnas. Ta on hingega tekkinud ja vajavad lahendamist. Ta on tuntud väga nõud- kodukandi tutvustaja, pärandi koguja ja rahvuskultuuri liku õpetaja ja eksamineerijana, julge ütlejana, aga samas propageerija mitte üksnes Kohila vallas, vaid kogu Hageri on ta hea huumorimeelega. kihelkonnas. Virve on öelnud: „On suurepärane aeg oma kultuuripärandit väärtustada ja vääristada, märgata ja säi- litada oma lastele ja lastelastele võimalikult palju eelmiste põlvkondade poolt loodut. Selleks võib olla käega katsutav ja silmale nähtav arhitektuuripärand – vähesed säilinud re- hetared-reheahjud, veskid-mõisad, linnused ja kindlused või meiegi aladel paiknevad militaar- ja kaitserajatised, või Kuldaväärt koolmeistri laureaat siis lihtsalt maastik kui pärand – külatanumad, põlispõl- lud, piirikivid, allikad ja hiiepaigad. See võib olla ka miskit Kohila gümnaasiumi vene keele õpetaja Dženetta Zuz- peent ja tabamatut, mida on raske isegi sõnadesse panna, jonok sest ta on nii omane, igapäevane, argine.“ Virve algatusel Dženetta töötab Kohila gümnaasiumis alates 1992. sündis kodukandiaabitsa traditsioon, Mitte iga eestimaala- aastast. Ta on nõudlik, järjekindel ja õpilast mõistev ne ei saa uhkust tunda selle üle, et temal on oma kodukoha õpetaja. Dženetta kasutab oma tundides kaasaegseid õpi- aabits, Kohila valla elanik aga küll. Ta panustab juba aas- meetodeid ning erinevaid veebiõppekeskkondi. Ta teeb taid laste suurelt mõtlemisse, korraldades konverentse, kut- oma tagasihoidlikul viisil õpetaja tööd, olles alati eeskujuks sudes üles kirjutama uurimustööd. Tänu temale on vanad nii kolleegidele kui õpilastele. Tema toetus noorele kollee- traditsioonid au sees ning füüsilist ja vaimset pärandit väär- gile on olnud alati kättesaadav, motiveeriv ja julgustav. Ta tustatakse võrdselt. Ta on kogukonna „liikuv mälupank“. on 12. klassi klassijuhataja. Seda tööd teeb ta suure pü- Kohila valla elutööpreemia laureaat hendumusega ning avatud südamega. Ikka on ta koolitöö Ruth Raudsep kõrvalt leidnud aega käia õpilastega teatris ja ekskursiooni- Kohila valla vapimärgi laureaat Kohila on Ruthile olnud koduks sünnist alates ja seda del, teha kaasa õpilaste loodud näitemängus ning muudel Kohila koolituskeskuse muusikaõpetaja Merike Kirss paika on ta alati südames hoidnud. Esimest korda oli ta erinevatel õhtustel üritustel. Väärtuskasvatus ja koostöö on Merike on üks esimesi muusikaõpetajaid, kes rajas õpetajarollis talle kallis kodukoolis juba 11. klassi õpilase- märksõnad, mis iseloomustavad klassijuhataja mõju klassi- Tohisoole klaveriklassi ja sealt edasi muusikakooli. Ta on na. See kõnetas niivõrd, et kutsealase ettevalmistuse osas kollektiivile. 4 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 4 Märts 2021

kujundamiseks, tuginedes kristlikule väärtussüsteemile. Nii keerulisel hooajal dirigeeris Rait-Riivo mängujuhina PAF aidatakse luua nii valla kui ka laiemalt piirkonna peredele Eesti-Läti ühisliigas mängivat Avis/Utilitas Rapla mees- täiendavaid võimalusi laste hariduse osas. Mitmekesised konda, kus märtsis seoses koroona-viirusega hooaeg kat- võimalused loovad täiendavad arengueeldused valla kestati, sel hetkel hoidis meeskond Eesti klubide arvestuses elanikkonna kasvuks ning hinnatud elukeskkonna 2. kohta. Sel, 2020/2021. hooajal, mis ei ole mitte vähem hoidmiseks ja edendamiseks. Elav vaimuelu on olnud ja keerulisem kui eelmine, siirdus ta Rumeenia kõrgliiga klu- on jätkuvalt Kohila valla ja Hageri kihelkonna tunnuseks, bisse CSM VSKC Miercurea Ciuc. Praegu on hooaeg poole siinsed kogudused koondavad inimesi, kes näevad mis- peal, meeskond asub turniiritabeli teises pooles. Veebruaris sioonina vaimse pärandi hoidmist ning üksteise vajaduste 2021 on Eesti rahvuskoondisel ees Euroopa meistrivõist- märkamist. Kohila mõisakooli kogukond on kogudustele luste valikmängud Venemaal Permis, Rait-Riivo on saanud nende tegevuses partneriks. kutse liituda meeskonnaga.

Kohila valla parim treener 2020 Kaido Mägi Kaido on võtnud enda südameasjaks õpetada lastele armastust jalgpalli ja spordi vastu, juhtides aastaid klubi Kohila Püsivus, olles ise ka klubi treener. Laste sõnul on ta aus ja väga hea treener ning tema trennidesse minnakse alati väga hea meelega. Lõppenud 2020. aastal saavutas ta Kohila Püsivuse / Saku Sportingu ühendnaiskonna treene- rina U17 eliitliigas 2. koha. Lisaks võistkondlikule kõrgele Elu edendaja laureaat saavutusele tegid mitmed tema õpilased enda debüüdid Hageri Lambertuse kammerkoori dirigent Sigrid noorte- ja isegi naiste rahvuskoondises! Põld Sigridi süda kuulub muusikale, tema eestvedamisel Kohila valla parim võistkond 2020 on salvestatud unustuse hõlma jäänud Eesti vaimuliku muusika klassikat. Olles pikki aastaid seotud kammerkoo- Kohila saalijalgpalli meeskond riga Lambertus on tema juhtimisel salvestatud kauni kõla- See võistkond sai alguse 2012. aastal, kui entusiastli- ga koorilaul suisa viiele CD plaadile. kumad saalijalgpallurid otsustasid registreeruda Kohila 2020. aasta kujunes koorile, nii nagu ka paljudele teis- jalgpalliklubi nime all Eesti saalijalgpalli meistrivõistluste tele kollektiividele, Covid-19 leviku tõttu keeruliseks. Ära II liigasse Põhja/Lõuna piirkonnas. Aastal 2017 alustasid tuli jätta kogu kevadhooaja tegevus. Teadmatus sügisehoo- mehed mängimist juba esiliigas ning mis veelgi uhkem, aja ees pani enne suve mõtlema, mis saab siis, kui laulmi- Kohila valla parim naissportlane 2020 hooajal 2018–2019 saavutasid nad edukate ülemineku- seks pole võimalik koguneda. Nii tuligi Sigrid geniaalsele mängude järel õiguse mängida juba saalijalgpalli meistrilii- Kristi Ernits ideele, et suvel, kui kogunemised olid lubatud, salvestada gas! Kohila meeskonna suurimaks plussiks ning peamiseks taas üks CD-plaat, et juhul kui sügisel proovide tegemine Kristi on aktiivne ja sportlik harrastussportlane. Ta edufaktoriks on ühtne ja kokkuhoidev meeskond, mille keelatakse, on vähemalt midagi käega katsutavat olemas, esindab pidevalt Kohila valda valdadevahelistel suve- ja tuumik on aja jooksul säilinud suuresti sama. Lisaks on mida saab inimestele pakkuda. Ilma temata ei oleks meie talimängudel nii lauatennises kui ka koroonas. Alati, kui neil väga hea sisekliima ning kõrge võitlusvaim, mille abil vallas nii suurepärast koori, kes esitab esmaklassiliselt väga kutsutakse osalema, siis ta hea meelega osaleb ja seisab oma on need mehed saavutanud nii mõnedki magusad võidud! head muusikat ning kelle kontserte tullakse kuulama lähe- valla eest. Tema lemmikaladeks on lauatennis ja tennis. Meeskond saavutas lõppenud 2019/2020. hooajal saalilii- dalt ja kaugelt. Positiivse ja rõõmsatujulise koorijuhina on Ta on saavutanud Raplamaa lauatennise seeriavõistlustel gas tubli 6. koha. Ehkki veerandfinaalis tuli tugevale Narva ta kõikidele teistele eeskujuks, ta on toonud meie Kohila kokkuvõttes kolmanda koha, Pärnumaa seeriavõistluste United FC võistkonnale alla vanduda, siis sellest hoolimata vallale palju tuntust. etappidel esimese koha, Põhja-Sakala valla karikavõistlus- olid Kohila mehed enda sitke ning võitlusliku mängustiili- te etappidel esimese ja teise koha. Kristi osales lauatenni- ga võidelnud välja õiguse mängida Eesti tugevaimas võist- seklubi Pinksikeskus võistkonnas ka Eesti võistkondlikel lussarjas saalijalgpallis ka hooajal 2020/2021. meistrivõistlustel.

Parima ühenduse laureaat Kohila valla parim meessportlane 2020 MTÜ Miikaeli Ühendus ja MTÜ Kohila Mõisakool Rait-Riivo Laane Kohila mõisasüda on üks Kohila alevi pärandipaikadest ning 2020. aasta jääb märkima selle piirkonna korrasta- Rait-Riivo alustas korvpalluriteed Kohilas lasteaias Kohila valla parim spordiveteran 2020 mist ning elavnemist. Augusti lõpul avati Kohila mõisa- käies, sest tema isa on korvpallitreener. Kiiresti murdis ta kooli algklasside õppehoonena endine mõisa tall-tõllakuur vabariigis omavanuste parimate hulka, on kuulunud U14, Žanna Randmaa ning maja kõrval koolikogukonna eestvõttel kavanda- U16, U18, U20 noortekoondistesse, alates 2014. a on ta Žanna on väga aktiivne, positiivne ja spordi eest seisev tud ja rajatud turnimis- ja spordiväljak. Oktoobris avati ka Eesti korvpalli rahvuskoondises. naisterahvas, kes on alati valmis Kohila valda esindama. Ta koolimaja taga multiväljak, mida lapsed pikisilmi oota- Rait-Riivo saavutas 2011. a U18 vanusegrupis FIBA on leidnud valla eest võistlejad kõikidele valdadevaheliste- sid ning mille rajamiseks koguti annetusi ja saadi toetust 3 x 3 korvpalli maailmameistrivõistlustel 4. koha, kusjuu- le tali- ja suvemängudele. Tänu temale ei jää kunagi välja Kohila valla 2020. aasta kaasavast eelarvest. Novembris res poolfinaalis alistati USA koondis. Kohila meeskonnaga panemata ei jooksjad, ujujad, hüppajad ega palliveeretajad. jõudis lõpule valla investeeringuna tehtud mõisasüdame võitis ta korvpalli I liiga. 17-aastasena debüteeris Rait-Rii- Ta seisab alati selle eest, et meie Kohila valda teataks kui teede korrastamine. Nende muutuste eestvedajad kuu- vo Tyco Rapla meeskonnas Eesti korvpalli kõrgliigas. sportlikku valda, kus on kõige naerusuisemad ja sportliku- luvad Kohila mõisakooliga seotud kogukonda. Vastutus Rapla meeskonnaga on ta Eesti kõrgemas liigas võitnud mad inimesed. Alati esindab ta valda ka ise. Väga osav on kooli ülesehitamisel on MTÜ Miikaeli Ühenduse õlgadel, pronksmedali, pärast Rapla aastaid mängis ta ühe hooaja ta laskmises ja koroonas, aga kui vaja, siis lööb ta kaasa ka tema partneriks on kohalikku kogukonda koondav MTÜ TTÜ meeskonnas, kus Eesti karikavõistlustel saavutati muudel spordialadel. Viimati, maakonna võistlustel Kohi- Kohila Mõisakool, mis loodi siinsete lastevanemate alga- 4. koht, edasi järgnesid kolm hooaega Kreekas A2 liigas, la valda esindades pälvis ta koroona meeskonnavõistlustel tusena 2012. aastal. Mõlemad ühendused teenivad Kohila kaks hooaega Pireuse Ethnikose meeskonnas, kus ta tun- 1. koha, lamades laskmises meeskonnaarvestuses 2. koha, valla elanike avalikke huve. Ühenduste ühiseks eesmärgiks nistati Kreekas mängimise teisel hooajal Kreeka A2 liiga juhtkonna laskmises 3. koha ja Rapla maakonna spordive- on ühendada jõud Kohila mõisakooli ülesehitamiseks ning parimaks mängujuhiks. Üle-eelmisel hooajal pallis ta Ippo- teranide võistluses koroonas 3. koha. Ta on eeskujuks pal- Kohila mõisasüdamesse haridus- ja kultuurikeskkonna kratis Kosi meeskonnas, kus saavutati 8. koht. Eelmisel judele, nii noortele kui ka enda vanustele noortele. Nr 4 Märts 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 5 Fotod:Saart Tiia KOHILA VALLA AUKIRJAD:

Kohila raudteejaama töökas kollektiiv tehnilist poolt ja tegeleb toiduainete tellimise ja kauba va- See töökas kollektiiv on juba aastaid andnud endast rustamisega, siis hingelt on ta täiesti laste inimene. Ta on rohkem kui nõuab nende ametijuhend, et jaama ümbruse loonud lastega sooja ja usaldusliku kontakti. See ongi kõige ilu rõõmustaks nii Kohila inimesi kui ka rongiga läbisõit- tähtsam, et ükskõik, mis tööd teeb inimene lasteaias, siis eelkõige peab ta olema laste jaoks. Tema pühendumus ja Eve Lend jaid. Jaama ooteruum ja ümbrus on alati puhas ja hoolda- tud, kevadest sügiseni ehivad raudteejaama ümbrust kau- orienteeritus laste heaolule väärib laiemat tunnustust. Eve on üks esimestest muusikaõpetajatest, kes asutasid nid lillepeenrad ja -kastid. Ja sügisel teeb südame soojaks Tohisoole muusikakooli. Praeguses Kohila koolituskesku- õunakast, mis tervitab reisijaid ja kutsub nautima koduaia ses töötab alates 1993. a, kokku juba 28 aastat. küpseid vilju. Nad ei pea seda ju tegema, aga teevad. Süda- 2020. a sügisel avas ta koolituskeskuses oreli huviala, mest tuleva soojusega! mis registreeriti EHIS-es. Orelit õpetab ta Tohisool tegelikult juba kolmandat aastat – just nii kaua, kui orel siia projekti „Igal lapsel oma pill“ raames ja valla abiga sai ostetud. Ise läks ta end oreli alal täiendama 2019. a, kui ta astus usuteaduse instituudi kirikumuusika eriala tasulisse täiendõppesse, mille ka edukalt lõpetas. Eve on juba aastaid osalenud oma õpilastega adven- dikontsertidel Hageri kirikus. Ta on kutsunud Tohisoole meistriklasse andma oma ala tippmängijad Pille Metssoni ja Marju Riisikampi. Terje Valinu Alates 2018. a on tema õpilased osalenud Puhjas Terje on õpetajana väga pühendunud ja kohusetundlik, üle-eestilisel orelifestivalil, esinenud Rapla kirikus, Lasna- ta teeb oma tööd suure südame ja hoolega. Tema jaoks on mäe muusikakoolis, Viljandi muusikakoolis jm. tähtis, et lapsed naudiksid liikumist nii juhendatud tege- 2019. aastal tegid tema õpilased Eesti muusikakoolide Vello Uueni vustes, kuid armastaksid seda ka vabal ajal harrastada. Ta liidu konkursil „Parim noor instrumentalist 2019“ oreli Kõik, mis koolimajas läheb kuidagimoodi katki ja mida oskab märgata iga lapse vajadusi ja võimeid ning annab huviala kategoorias puhta töö. saab veel parandada, see saab tema käe läbi korda. Sageli endast kõik, et need parimal moel toetatud saaksid. Ta lausa iseenesest – jõuad märgata, et on vaja parandada, aga julgustab, innustab, kavaldab ja meelitab – ikka selleks, et siis ongi juba korras! liikumine oleks laste päevades tähtsal kohal. Tänu pikale ja Vello on koolimajas hinnatud kolleeg, sest ta on alati mitmekülgsele töökogemusele (tal on rühmaõpetaja taust) heas tujus ning abivalmis. Vello taiplikkus aitab sageli la- oskab ta märgata ja tähelepanu pöörata mitte vaid laste hendada keerulisi tehnilisi probleeme. Hea huumorimeel, liikumisalasele edasijõudmisele, vaid näeb nende arengut nooruslikkus ja noortele eeskujuks olemine annavad tema tervikuna. Ta on avatud uuele, katsetab ja proovib, hoiab tehtavale tööle lisamõõtme. end kursis ja otsib uusi ning ka häid vanu lahendusi. Tema jaoks ei ole probleem meisterdada, õmmelda või leiutada mõni põnev mänguvahend, mida võiks kasutada laste tegevuste põnevamaks muutmiseks. Ta on tähelepanelik ja toetav kolleeg, professionaalne õpetaja ja hoolitsev ning väga abivalmis inimene, kelle panus on Sipsiku lasteaiale väga vajalik.

Kaire Puhkan Rita Mölder Kaire on korraldanud järjekindlalt, olenemata ilmast, Rita on üle 12 aasta töötanud Kohila Konsumi kaup- pea igal reedel Kohila keskuses müügipäevi. Kaasates ko- luses. Ta on rahulik, rõõmsameelne, malbe ja abivalmis halikke tootjaid propageerib ta sellega kohaliku toidu tar- töötaja ning kolleeg. Kuigi sellel aastal otsustas ta minna bimist ning seeläbi tervislikku eluviisi. väljateenitud pensionile, lubas ta liituda kollektiiviga taas, kui töökäsi vajatakse. Ta on väga südamlik ja kohusetund- Märt Mäesalu lik ning alati oodatud! Tema vastutusalasse kuulub lisaks Kohila gümnaasiumi hoonete ja territooriumi haldamisele veel puhastusteenin- duse juhtimine, hoonete valve ning Hageri kooli toitlustu- Reet Heinsalu se logistiline korraldamine. Märt on väga ettevõtlik, uuen- Tema kohta kehtib väga hästi vanasõna „Kus viga näed dusmeelne ning sihikindel. Eesmärgid, mis on püstitatud, laita, seal tule ja aita“. Reet on Männi lasteaias töötanud peavad täidetud saama ning on ka saanud. Koostööpartne- juba 27 aastat. Ta on alati abivalmis ja toetav. Tema tead- rina on ta kaasav ja usaldusväärne. Haldusvaldkonnas tu- miste ja oskuste pagas on suur ja neid on ta nõus rõõmuga leb ikka aeg-ajalt ette keerulisi olukordi, mille lahendamine jagama kõigile. tahab vahel ümberplaneerimist, aga Märt jääb igas keeru- Reeda jutustused, luuletused ja laulud meeldivad laste- lises olukorras rahulikuks ning otsib parima lahenduse. Ta le väga ja sageli nõutakse lisalugu. Suur lugemishuvi ja lai on nõudlik nii enda kui ka teiste suhtes, konkreetne, aga silmaring loodusest on kindlasti andnud uusi teadmisi nii samas sõbralik. Kolleegid hindavad kõrgelt tema täpsust, töökaaslastele kui ka lastele. Lastega oskab Reet olla leebe, konkreetsust ja otsekohesust. samas konkreetne ja kindlakäeline. Teatrihuvilisena on ta Epp Haabsaar alati osalenud maja korraldatud näidendites. Pole olemas rolli, millega ta poleks hiilgavalt hakkama saanud. Epp on olnud järjekindel õigeusukiriku tornigalerii Silva Ööpik pidaja ja renoveerinud projektitoetuste abil selle torni. Ta Silva on Sipsiku lasteaias direktori asetäitjana majandu- on korraldanud erinevaid näitusi, osalenud valla kohviku- Kohila valla teenetemärkide üleandmisest valmis vi- se alal töötanud juba 14 aastat. Ta on olnud paljude alga- te päevadel ning muuseumiöödel, korraldanud huvitavaid deo „Kohila valla tänuüritus Tohisoo mõisas 20.02.2021“, tusprotsesside juures üks eestvedaja – köögi valmimine ja ekskursioone. On oluline, et tunneme oma koduvalla väär- kuhu on pikitud vahele Kohila valla talvised vaated, las- käivitamine, lasteaia juurdeehituse valmimine, kogu laste- tusi ja tema on olnud nende eest seisja ja väärtustaja. Tema teaialapsed Eesti lippe lehvitamas ja meie ägedad lauljad, aia renoveerimine jne. Tema ja Sipsiku lasteaed kuuluvad loomingut näeb kiriku siseruumides ja tema hooliv käsi tantsijad ning muusikud. Video leiab Youtube’i kanalist. kokku, ta teab kõike selle maja kohta, millise seina taga paistab kirikusse minnes alati. Tegemist on väärtusi hoidva Head vaatamist! asub kaabeldus, kus on veetorud, kuidas jooksevad elekt- loovisikuga. Merle Beljäev riühendused jms. Olgugi et igapäevatöös haldab ta maja 6 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 4 Märts 2021 Foto: Internetist TOETA LAPSE KÕNE ARENGUT Kiire internet Aespasse

2020. aasta sügisel kuulutas tarbijakaitse ja tehnilise järel- Hea valve amet oma määrusega välja elektroonilise side juur- depääsuvõrgu rajamise teise etapi konkursi. Konkursile laekus kokku 95 taotlust 13 ettevõttelt. Üheks edukaks matkimis- pakkujaks osutus Corle OÜ, kes asub Aespa alevikus kiire interneti võrku rajama kokku 1747 valgete alade nimekirja kuulunud aadressiobjektile. Valgeteks aladeks nimetatakse oskus piirkondi, milles sideoperaatorid ei näe perspektiivi kom- mertstingimustel taristu väljaehitusse investeerida. Corle OÜ omab pikaajalist kogemust sidevõrkude ehi- soodustab tamisel nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Viimastel aastatel on Corle erinevate sideoperaatorite tellimusel raja- nud valguskaablil põhineva sideühenduse enam kui 7000 kõne majapidamisele. Määruse tingimusi ja ajakava arvestades võttis Corle piirkonna valimisel arvesse kohalike elanike potentsiaalset arengut huvi, aadressiobjektide paiknemist ning ligipääsetavust. Corle taotles toetust vastavalt määruses sätestatud korrale Väike laps õpib peamiselt matkimise teel. Enne, kui laps sooritusest vahetut tagasisidet; ka igapäevaste tegevustega ning selles ette antud piirmäärade ulatuses. Kriitilistele tin- hakkab uut oskust ise kasutama, püüab ta seda oskust mat- on hea harjutada matkimist (nt koos juuste kammimine, gimustele vastavaks piirkonnaks osutus Aespa alevik, kus kida. Ka esimesed sõnad omandab laps eelkõige matkimise vannitamise ajal veega sulistamine jne); kohalikel elanikel on nüüd lisaks ÜVK-le oodata ka kiire teel. Sõnade matkimisele eelneb tegevuste matkimine. • võid võtta lapse käed ja aidata tal tegevust matkida, nt internetiga liitumise võimalust. Lapsevanem saab lapse kõne arengu soodustamiseks viska ise pall korvi sisse, siis võta lapse kätega pall ja viska Kõikidele antud meetme raames Corle poolt valitud õpetada lapsele matkimist. Kui laps ei kõnele, siis tuleks korvi sisse; aadressiobjektidele on praeguseks hetkeks vastavasisuline jälgida, kas ta teiste tegevusi matkib (nt liigutusi või män- • ole hästi emotsionaalne, tee tegevustega samal ajal põ- teavituskiri välja saadetud. Reageerimiseks on inimestel gu) ja vajadusel õpetada esmalt tegevuste matkimist. nevaid häälitsusi (nt kui auto tagurdab, siis ütle kõrge aega kaks kuud ning liitumissoovist on võimalik teada anda nii paberkirjaga kui ka elektroonselt. Õigeks ajaks liitumis- Matkimisoskuse õpetamiseks ja soodustamiseks häälega tuut-tuut-tuut; kui konn hüppab, siis ütle en- tusiastlikult hopaa-hopsti!) - tavapärane monotoonne te- toimingud teinud inimestel on võimalik internetivõrguga • jäljenda esmalt ise lapse tegevusi, näoilmeid, häälitsusi ja gevus ja kõne ei tõmba tähelepanu ega tekita soovi seda liituda vaid 200 euro eest ning võrgu valmimise lõpptäht- püüa teha seda nii täpselt kui saad, ära lisa midagi juurde, matkida; aeg on määruse tingimustest lähtuvalt 31.10.2021. Lisaks nt kui laps istub põrandal ja kõigutab ennast küljelt-kül- • sõnade matkimisoskuse toetamiseks häälda sõna nor- julgustab Corle oma liitumissoovist teavitama ka nende jele, siis istu tema juurde ja liiguta ennast samamoodi või maalsest tempost aeglasemalt, kasuta liialdatud hääldust aadressiobjektide omanikke, kes on käesoleva määruse kui laps jookseb mööda tuba ja teeb mingit häält, siis (st veidi ülevõimendatud suuliigutusi), osuta hääldamise toetuse nimekirjast välja jäänud. Huvi tehakse kindlaks jookse sina samamoodi mööda tuba ja tee sama häält. ajal oma suule, et laps näeks, kuidas suu liigub; ning kasutatakse sisendinformatsioonina võrgu hilisemal Lapse näoilmeid on hea jäljendada nt mähkmeid vaheta- • laula samu lihtsate ja korduvate sõnadega laulukesi või laiendamisel. des (olles lapse näo lähedal); loe liisusalme (neid võib ise välja mõelda või ka inter- Töö Aespa Kiire interneti projekti realiseerimiseks juba • ole lapsele eeskujuks – näita järjepidevalt ette, kuidas te- netist otsida); mõtle nende juurde ka lihtsaid toredaid käib ning reaalset ehitustööd Aespa alevikus on oodata ke- gema peab (nt kui laps ei lalise, siis lalise sina talle; vaja- liigutusi (nt käteplaksud, koputused, patsutused, lehvi- vadest hilissügiseni. Pärast juurdepääsuvõrgu ehitustööde dusel liiguta sõrmega kergelt tema suud, et anda märku tused jne); lõppu saavad värskelt valminud võrgus tegutsema hakata suu liigutamise vajadusest); • näita lapsele ette lihtsaid tantsulisi liigutusi muusika saa- sideteenuseid pakkuvad operaatorid. Projekti ettevalmista- • leia lapse matkimiseks selline koht, et lapsel oleks võima- tel, lõbus muusika ja rütm soodustavad liikumist, mida vas faasis on teenusepakkumise osas huvi väljendanud kõik lik sind märgata ja su tegevust jälgida; vajadusel eemalda on hea matkida nii lapsel kui sinul. Eesti suuremad valguskaablil teenust pakkuvad operaato- segavad tegurid (nt lülita televiisor, muusika välja); rid. • kui laps on märganud, et teda jäljendad ja ta jälgib sind, Kui sul on küsimusi lapse kõne arengu osas, siis kirjuta „Määruse tingimustest tulenevalt saab projekti tähtaeg- siis võid tasapisi lisada tegevusse uusi nüansse, mida [email protected]. ne elluviimine olema pingeline. Oleme kindlad, et koge- nüüd omakorda laps võiks jäljendada; nud meeskonnale ja teiste osapooltega koostööle tuginedes • paku lapsele jäljendamiseks jõukohaseid tegevusi, nt lap- Marit Tolmusk suudame kõik tööd õigeks ajaks lõpetada. Soovime kohali- sele, kes ei suuda veel koosjalgadega hüpata, ei ole mõ- Kohila valla logopeed kele elanikele pakkuda võimalikult professionaalset teenust tet ette näidata ühel jalal hüppamist. Proovige üksteise Kristi Sarapuu ning anda omapoolse panuse Aespa piirkonna arengusse.“ jäljendamismänge teha ka peegli ees, siis saab laps enda Kohila valla logopeed Täpsema info liitumistingimuste ning projekti käekäi- gu kohta koondab Corle selleks spetsiaalselt loodud inter- netileheküljele www.corle.ee/kiireinternet.

Saamuel Rõigas Aespa kiire interneti projekti koordinaator Corle OÜ Nr 4 Märts 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 7 Merike Kirss: Minu jaoks on olulisel kohal vastastikune usaldus ja selle kaudu õpilaste vastutus- ja kohusetunde arendamine 20. veebruaril sai Kohila valla ühe kõrgeima auta- tulevaseks eluks paremini ette. Ta teab, et temast endast su, valla vapimärgi omanikuks Merike Kirss. Vapi- sõltub palju. märk on aumärk, mis antakse Kohila vallale osuta- Laupäeval jäi kõrvu ja meelde, et olen teada range ek- tud teenete eest isikule, kes ei ela Kohila vallas. Ja samineerijana. Ma ise arvan, et pigem olen range eksami- eelsel perioodil ja ka siis nimetaks seda kuidagi teisiti. Tõsi Merikese panus on olnud märkimisväärne – ta on on, et püüan lastesse sisendada teadmist eksamiks valmis- juba 28 aastat hoolitsenud Kohila laste muusikali- tumise vajalikkusest. Pean silmas just solfedžoõpilasi. Kla- se hariduse eest Tohisoo koolituskeskuses. verilastel on kontsertidel esinemisi oluliselt rohkem ja nen- Minu vanemad tutvusid teel Siberisse ja abiellusid seal. deks valmistumisel tuleb võimalikke esinemispingeid just Aprillis täitub neil 65. pulma-aastapäev. Eestisse tagasi saa- vähendada. des ei lubatud neid endistesse kodukohtadesse ja ka töö Solfedžoeksamiks (4. ja 7. klassis) valmistumisel on leidmine oli keeruline. Isa oli omandanud Novosibirskis väiksematel kõik uus ja ka põnev. Nad kuulevad esimest kõrghariduse. Pärast pikka otsimist leidus üks asutuse juht, korda piletitest ja piletitõmbamisest. Kui seni on nad hin- kes julges mu isa Purila sovhoosi peamehhaanikuks võtta. deid saanud ühe asja ära õppimise eest, siis nüüd on kõike Nii sattusid mu Eesti lõunapoolsematest osadest pärinevad oluliselt rohkem. Aga nii õpivad nad mõistma õpitava oma- vahelisi seoseid ja nägema tervikut. 4. klassi lõpueksamiks vanemad Põhja-Eestisse. Kui isa mõni aasta hiljem Kehtnas vastavad kursused hakkame valmistuma juba 3. klassis ja sellel teel olen igati läbis, määrati ta Pahklasse Pioneeri kolhoosi esimeheks. Isa abiks. Enamasti on eksamihindeks 5, mõni 4 ja üliharva 3. Muusikakoolil on küll kindel õppekava ja me pole tingimuseks oli korter Kohilas, sest ema õppis kaugõppes pelgalt huviring, kuid pillimänguoskuse omandamine on Tallinna muusikakoolis ja sessil käimiseks oli raudteejaama siiski vabatahtlik huvitegevus, mis annab hindamiseks va- lähedus oluline. Nii saimegi korteri vastvalminud majja bamad käed ehk võimaluse individuaalselt läheneda. Pikalt Raadiku tänavas. Olin siis 1. klassi õpilane. 2. klassis hak- on arutatud, mida hinnata, kas lapse annet või töökust kasin Kohila keskkooli juures töötavas muusikaklassis kla- (mis on ka tegelikult anne). Ja mille eest siis halvema hin- verit õppima. dega karistada seda last, kellele niigi on vähem antud? Tei- Pärast keskkooli lõpetamist astusin konservatooriumis- salt ei saa lapsele ja ta vanematele jätta muljet, et kõik on se, mille lõpetasin 1981. aastal ja palusin end suunata Ko- suurepärane. Seda eriti pilliõpilaste puhul, kus andekust on hila keskkooli. Nii olin taas Kohilaga ja muusikaklassiga jagatud väga ebavõrdselt. Nii ongi, et suuresti hinnatakse rohkem seotud. Elukoht oli seoses abiellumisega nüüd küll lapse püüdlikkust ja tema enda arengut võrreldes varase- pealinnas, kuid vanemate kodu (1974. aastal valminud Merike Kirss koos oma kahe vaga tubli lopetajaga - Elis maga. oma maja) oli ja on siiani alles. Eriti oluliseks on see muu- Prunt ja Kirke Kala. Foto: erakogu Ma tänan väga suure tunnustuse eest! On hea teada, kui tunud viimastel aastatel, kui siin on eakate vanemate tõttu su tegevust on märgatud ja hinnatud. rohkem toimetamist. lühikeseks jäänud, on ikkagi midagi sellest saanud. Minu Tänan ka Johannat, Melindat, Lisetet, Mirtelit jt, kes Nüüd, kui pensionini on jäänud veidi enam kui üks jaoks on väga olulisel kohal olnud vastastikune usaldus ja argipäeva killukese päikest lisavad, küsides, kuidas see tund aasta, tunnen tõesti, et mu elu on olnud pühendatud Ko- selle kaudu õpilaste vastutus- ja kohusetunde arendamine. nii ruttu otsa saab. hilale ja selle ümbruse muusikahuvilistele lastele. Nelja- Olen ka kõhelnud, kas teen ikka õigesti, kui ei tõtta vane- Tänan kõiki õpilasi, kellega koos pillimängu, noodist kümne aasta jooksul on mul olnud üle 90 klaveriõpilase ja laulmist ja lugude kuulmise järgi üleskirjutamist oleme õp- matele rääkima võimalikest probleemidest. Muidugi olen veelgi enam neid, kellele solfedžot olen õpetanud. pinud. Klaverilastest on jõudnud lõpetamiseni 23. See on päris vanematega ka suhelnud ning oleme püüdnud ühiselt olu- Aitäh! hea tulemus. Ega alustades ju ette tea, kas sobib ja meeldib kordi lahendada. Aga siiski usun, et kui laps ise asjadega Merle Beljäev või tulevad uued huvid. Usun, et ka need, kelle õpiaeg on hakkama saab, tõstab see tema eneseväärikust ja valmistab Tunnusta sotsiaalvaldkonda panustajaid! Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon kuulutas välja konkursi parimate sotsiaalvaldkonna töötajate tunnus- tamiseks. Konkursi tähtaega pikendati 15. märtsi- ni. Iga-aastane tunnustamise konkurss on hea võimalus tõs- ta esile oma piirkonna, valla või asutuse kõige tublimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid ja valdkonda panustajaid, kes on oma pühendunud tegutsemisega muutnud inimeste ja kogukonna elu paremaks. Tänavu korraldatakse konkurss koostöös sotsiaalminis- teeriumi, Eesti tegevusjuhendajate liidu, Eesti asendusko- du töötajate liidu, erihoolekandeteenuste pakkujate liidu, Eesti sotsiaaltöö üliõpilaste seltsi ja Eesti võlanõustajate lii- duga. 2020. aastal silma paistnud sotsiaalvaldkonnas töö- tanud või sotsiaalvaldkonda panustanud inimesi tunnusta- Sotsiaalvaldkonna töötajate virtuaalne tunnustusüritus 2020. a mais: ühispilt konkursi laureaatidega. Tunnustamisele takse järgmistes kategooriates: esitati kokku 80 inimest 13 kategoorias. Foto: erakogu • elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas • aasta hoolekandejuht • aasta koostööpartner vastu ei võeta. Lisainfo telefonil 5343 7323 (Marianne-Eli- • aasta sotsiaaltöötaja • aasta sotsiaaltööd kajastanud ajakirjanik sabeth Agu) ja meiliaadressil [email protected]. • aasta lastekaitsetöötaja • aasta sotsiaalvaldkonna sõber – uus Kui tavaliselt on konkursil esitatud inimesi tunnustatud • aasta võlanõustaja – uus • aasta ESTA liige rahvusvahelisel sotsiaaltöö päeval (sel aastal 16. märtsil), • aasta tegevusjuhendaja siis tänavu toimub pidulik üritus hiljem, eeldatavasti mai • aasta tugiisik – uus Kandidaadi esitamiseks tuleb täita vorm ESTA kodulehel, lõpus (kuupäev on täpsustamisel). • aasta hooldustöötaja www.eswa.ee/organisatsioon/sotsiaalala-tootajate-tunnus- • aasta isiklik abistaja – uus tamine, sealtsamast leiab ka juhendmaterjalid vormi täit- • aasta vägivallaennetaja – uus miseks. Taotlused saata hiljemalt 15. märtsiks e-posti aad- • aasta noor sotsiaalvaldkonna uustulnuk – uus ressile [email protected]. Hiljem laekunud taotlusi 8 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 4 Märts 2021 Kui on hea koostöö, läheb kõik hästi

Paar aastat tagasi avati pidulikult Männi lasteaia hooneosa, mis oli juba 50 aastat sadade laste arengut jälginud. Kui maja oli algselt ehitatud nelja rühma tarbeks, siis praegu on tänu ruumide ava- rusele selles majaosas kaks rühma. 80ndate aastate alguses ehitatud kahekordne lasteaiamaja mahutab lapsi nelja rühma jagu. Eks omal ajal olid ehi- tusvõtted teised, mõningad vead jäeti seina taha peitu ja hakkasid ajapikku vaikselt märku andma,et nii ei saa enam jätkuda. Aasta tagasi alustati lasteaia kahekordse majaosa renoveerimise projekteerimisega ja kui kole koroonaaeg ei oleks kimbutama tulnud, oleks kohe saanud ka ehitustöö- dega algust teha. Kohila valla arendusnõunik Herkki Olo: „Antud tööde jaoks oli võimalik kasutada riigipoolset COVID-19 eriolu- korra toetust, mis oli mõeldud kohaliku omavalitsuse ük- sustele investeeringuteks, lammutamise ja remonttöödega seotud tegevusteks. Seda toetust kavandati kogu tööde maksumuse ulatuses - summas 310 414,49 eurot. Kuna tööd on veel pooleli, võib see summa veidi muutuda.“ Tööde käigus saab maja uue ventilatsiooni, elektrisüsteemi, ning kanalisatsioonitorustiku. Ragne Pesur. Uue kaasaegse sisu ja välimuse saavad kõik ruumid, rühmades saavad olema pehmed ja soojustatud põrandad. Rajatakse kaasaegne infosüsteem ja internetiühendus. Üks moodne uuendus on videopildiga fonolukk rühmades. „Meie lasteaial on väga palju uksi ja ei ole turvaline neid lahti hoida, kuid alati pole õpetajatel võimalik välisuksele minna, et lukku avada. Uus lahendus näitab kohe ära, kes uksel on ja õpetajal piisab vaid nupuvajutu- sest ukse avamiseks,“ räägib lasteaia juhataja Ragne Pesur. „Sisekujunduses saime väga palju kaasa rääkida, võib öelda, et meil oli super koostöös sisekujundusfirma Palazzo Interiors OÜ-ga. Meie soovil lisati kujundusse sisse ka meie ajalugu, seinatahvlid on Hageri kihelkonna värvides ja ruumide värvilahendustes on kasutatud männipuust inspireeritud värvitoone. Soovin väga tänada ehitajaid, nad on sedavõrd professionaalsed ja suhtlemiskultuur on väga kõrgel tasemel! Ettevõte NC Partnerid OÜ on selline firma, kellega ehitamine Lapsed kutsuvad Ragnet Terektoriks. on lausa lust. Kui tulebki ettenägematuid üllatusi, nagu Kasvataja ei pea ruhmast lahkuma, et uksele minna. vana maja renoveerides ikka võib juhtuda, siis alati osatakse leida lahendus ja arutame koos läbi, kuidas edasi. Kui on hea koostöö, siis läheb kõik hästi“, on Ragne koostööpart- neritele tänulik. Lapsevanemadki on ehitusega rahul, sest põrandad on soojad, seinad rõõmsavärvilised. „Jah, küll meie mõlemad lapsed on pidanud kolima oma rühmaruumidest teise, nii alles lasteaeda läinud pisike kui ka vanem vend, kuid nad on rahul, kuna uutes rühmades on uued mänguasjad. Va- nem laps on aastakese teises rühmas olnud, kuid ta ei tunne seepärast kurbust, sest pigem on ta just uusi sõpru leidnud, pealegi on nad kõik õues oma vanade rühmakaaslastega koos,“ jutustas kahe lapse ema, kelle pisikesed silmaterad Männi lasteaias käivad. Ragne sõnul on lapsevanemad ka väga mõistvad, tuleb ju seoses rühmade kolimisega tihti muudatusi teha ja küll pääseb sisse ühest uksest ja siis jälle teisest. Pigem ollakse rõõmsad ilusa maja üle ja mai lõpuks peaks olema viimne kui nurgake uuendatud. „Meie kasvatajad ja abilised on olnud erakordselt tublid, ei oskaks parematest kaastööta- jatest unistadagi, olen väga tänulik,“ ei tule Ragnel puudu kiidusõnadest personali suunal. Kui võiks eeldada, et lapsi on koroonaga seoses lasteaias vähem, siis juhataja sõnul on täituvus viimasel aastal pigem suurem olnud, ei ole ju enam neid talviseid gripiviiruse pu- hangud, mis terved rühmad mõneks ajaks hõredaks tegid. Kui nüüd vaid ehitustöödega ühele poole saaks, kole koroonaviirus kaoks unustusse ja võiks lastega koos mõnusas koduses Männi lasteaias muretult mängida.

Peagi saab siin olema hubane rühmatuba. Merle Beljäev Nr 4 Märts 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 9 Foto: Pixabay KOOS TERVISLIKUMA ELUKESKKONNA POOLE! Väärtustades elu(keskkonda) Sellel aastal on talv pakkunud oma lumerohkusega palju peamistest välisõhu saastajatest – heitgaasid sisaldavad saas- rõõmu, kuid kaasnenud külmakraadid on suurendanud teaineid nagu lämmastikoksiidid, eriti peened osakesed, periooditi tuntavalt välisõhu saastet. Kuigi välisõhu kvali- vääveldioksiid, ammoniaak jm. teeti mõjutab muu hulgas ka kodude kütmine, saab igaüks, Keskkonnakaitse nõue on sätestatud ka liiklusseadu- kes liigub autoga, aidata kaasa sellele, et välisõhk Kohila ses, mis ütleb, et keskkonda ei tohi kahjustada mh sõiduki valla territooriumil asuvate toidupoodide, äride ja asutuste mootori põhjustatud liigse heitgaasiga, mida oleks võima- ees asuvates parklates oleks veidikegi puhtam. lik vältida. Õuealal ja lähemal kui 10 m elamust ei tohi Ärme jäta autost lahkudes automootoreid tööle! sõiduki mootor töötada kauem kui kaks minutit. Parklad on kohad, kus liigub palju inimesi, kes on seetõttu Aitäh teile, et annate oma panuse puhtamasse elukesk- sunnitud heitgaasirikast õhku sisse hingama. Auto käima konda ja austate teiste inimeste tervist! jätmise mugavus tuleb teiste inimeste tervise arvelt. Õhusaaste tase asulates on üks tervisliku elukeskkonna Kohila keskkonnahariduse keskus mõõdupuudest. Tasub meeles pidada, et transport on üks ja Kohila vallavalitsus

Inimeste tervise kaitse kõrge hind Foto: Pixabay Ajast, mil koroonaviirus on mõjutanud meie iga- päevaseid mõtteid, tundeid ja tegevusi, on hea võt- ta väike paus olukorra hindamiseks ja analüüsimi- seks, astudes samm tagasi. Meeldetuletus koerte Üha enam meie igapäevaseid otsuseid on seotud viiruse leviku tõkestamiseks mõeldud piirangutega ning tavade ja omanikele normidega, sh mugavusega. Kui varasemalt kontrollisime kodust lahkudes, et kaasas oleks vähemalt rahakott, mo- biiltelefon ja võtmed, siis pärast üle-eestilise maskikandmi- Viimasel ajal on märgata, et koeraomanikud ei korista oma se kohustuse rakendamist 24. novembril 2020 on sellesse lemmikute väljaheiteid, mis nüüd lume alt välja tulevad. loetellu lisandunud ka kaitsemask. Kuna viirus jääb meiega Pilt on üsna masendav. Kui koera soetatakse, võetakse ka eeldatavasti veel kauaks ajaks, kui mitte alatiseks, on tõe- kohustus oma lemmikute tagant koristamiseks. Selleks on näoline, et ka kaitsemask jääb meie kaaslaseks edaspidigi. Kohila vallavalitsus paigaldanud koertele mõeldud kastid, Inimeste tervise kaitse on küll praeguses olukorras väga kus on ka kotid ning neid saab kasutada koerte väljaheidete oluline, kuid selleks, et tegemist poleks vaid ajutise kaitsega koristamiseks. selle konkreetse viirushaiguse eest, peame tagama, et meie Kodanikud, kes märkavad, et koeraomanik ei korista rakendatavad kaitsemeetmed oleks samuti jätkusuutlikkuse oma lemmiku tagant väljaheiteid, võiksid teda informeeri- printsiipi järgivad. Kaitseme end ju haiguste eest, et elada da, et väljaheite koristamine on kohustuslik ja selle eest on väärtuslikult ka edaspidi. Väärtuslik elu on aga tagatud vaid võimalik karistada rahatrahviga. Loodame paigaldada ka siis, kui oskame väärtustada ja hoida looduskeskkonda juba kergliiklusteedele kastid koos kottidega, kuhu saab panna täna. väljaheited. Ainult üheskoos saame tagada, et jalutamine ja Kuigi haiglates tekkivad tohutud ühekordsete kum- sportimine oleks turvaline. mikinnaste ja kaitsemaskide prügikogused on täna- Valeri Tõrik päeval vältimatud, peaksid inimesed eelistama kor- korrakaitsespetsialist duvkasutavaid, riidest maske. Tavaolukordades kasutatavad ühekordsed maskid moodustavad juba praegu tänavatel arvestatava olmeprügi ko- guse, kuna inimesed ei pööra piisavalt tähelepanu sellele, kuidas maskid pärast kandmist prügikasti tuleb panna. Ühekordselt kasutatavad kaitsemaskid sisaldavad plasti ning lagunevad seetõttu looduses väga aeglaselt – kuni mõnisada aastat. Kaitsemaskid, mida on nõuetekoha- selt käideldud, saadetakse põletamisele, mis aga samuti, nii nagu igasuguse plasti põletamise tagajärjel, paiskab õhku palju mürgiseid saasteaineid. Kodus ühekordseid maske kindlasti põletada ei tohi! Samuti kulub maskide tootmi- sele tohutu ressurss (tootmisprotsess, transport, pakenda- mine jne). Kaitsemaskid, mis leiavad kasutust vaid ühe korra, vi- satakse tihti prügikasti, mis pole kaanega suletud, ning ei tagata, et see prügikastist välja ei lendaks (nt prügikast Ko- hila alevi Konsumi toidupoe uste eest). Loodusesse (ja ka linnakeskkonda) sattunud ühekordsed maskid tekitavad äri- või tootmistegevuse valdkond vähegi võimaldab, võiks palju pahandust meie teiste planeedielanike seas – kui kait- suunata töötajaid kandma korduvkasutatavaid kaitsemas- semaski paela pole maskilt eemaldatud, takerduvad loomad ke, tellides näiteks kõigile sarnased maskid ettevõtte logo ja linnud neisse ning vigastavad või tapavad ennast muul või motoga. Samuti ei tohi unustada, et ka korduvkasu- moel kaitsemaskidega kokku puutudes. tatavate maskide tootmine on ressursimahukas ning seega Disainitud ja isikupärane korduvkasutatav mask annab tasub omada pigem ühte või kahte kvaliteetset ja korraliku võimaluse erineda ja satub väiksema tõenäosusega loodu- kaitsemaski kui mitut ebakvaliteetset. sesse kurja tegema. Nüüdseks leiab selliseid maske väga Puhast looduskeskkonda vajame ka pärast koroonavii- paljudest poodidest. Samuti on igal ühel võimalik neid ise ruse seljatamist! Olge hoitud ja püsige terved! hõlpsasti õmmelda, kasutades näiteks kangapoodides saa- Agnes Saks davat maskiõmblemise komplekti. Ka iga tööandja, kelle keskkonnanõunik 10 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 4 Märts 2021 Aivi Sepp: raamatukogutöö sobib mulle

Hageri koguduse raamatukogul täitub täna- ilma ning kui raamat on hästi kirjutatud, vu kahekümne neljas tegevusaasta. Esimene siis kannab see lugu veel kaua kaasas. Iga lugejakaart kartoteegis märgib kuupäeva raamat ju ka harib mingil moel, saad kasvõi 9. märts 1997. a. Kogu selle aja on luge- võrrelda oma eluga. Mõni raamat on selline, jate eest hoolitsenud särasilmne Aivi Sepp. mida tasub lugeda erinevatel eluetappidel, Aivi on olnud Hageri kogudusega seotud siis võib saada täiesti erinevaid emotsioone. juba lapseeast, kui ta vanemate käekõrval Minu jaoks on üheks selliseks raamatuks kirikus käis. „Õpetaja Paul Saar ristis mind, Norra autori Trygve Gulbranssen’i nn Bjor- kui olin 1,5-kuune. 18 aastat hiljem sain ndali-triloogia –„Ja taamal laulavad met- Hageri kirikus temalt ka leeriõnnistuse.“ sad“, „Tuuled puhuvad Vaimudemäelt“, „Ei Aivi kasvas üles Lohu külas, õppis Kohila lähe kõrvalteed“. See on põhjamaiselt karge gümnaasiumis ja sealt edasi algas tee raama- ja sügav armastuslugu. tumaailma. „Huvi raamatute ja raamatuko- Üks minu enim loetud raamat on Ha- gutöö vastu sai alguse tegelikult juba varem, geri kandist jutustav „Seitse tähte taeva- siis kui avastasin Kohila raamatukogu, kus sõelas“, mille autor on Madde Kalda. Selle lasteosakonnas toimetas armas raamatuko- sain oma vanaema käest ning ma lugesin ja guhoidja Leida Sammelselg.“ nautisin, kujutlesin raamatutegelasi minule Tallinna ülikoolis (toona veel Tallinna tuttavates paikades. Seda raamatut olen lu- pedagoogilises instituudis) raamatukogun- genud vist küll juba kümneid kordi ja tahan dust ja bibliograafiat õppides läks Aivi pä- ikka veel lugeda. Mulle meeldivad pigem rast teise kursuse praktikat tööle sama kooli sellised reaalsed lood, näiteks biograafiliste raamatukokku kataloogija ametikohale. sugemetega raamatud ja reisikirjandus, mit- „Ühe viieaastase perioodi oma elust tööta- te väljamõeldis, sest päriselt ja huvitavalt sin ma usuteaduse instituudi raamatukogu elatud elu on palju põnevam kui mistahes juhatajana. Kui see aeg ümber sai, siis kut- fantaasia,“ jutustab Aivi. suti mind tagasi Tallinna ülikooli raamatu- Hageri kirikuõpetaja Jüri Vallsalu: “Aivi kokku ja seal töötan tänaseni,“ lisab Aivi. on raamatukoguhoidjana tõeline professio- naal. Tema pühendumus, töökus ja samas Hageri koguduse raamatukogu sünd hea suhtlemisoskus lugejatega, on väärt ai- Mõte koguduse raamatukogust oli keerel- nult kiidusõnu. Aivi on loonud Hageri ko- nud juba mõned aastad ja ei või teada, kas guduse juurde raamatukogu, mis on terves seda oleks sündinudki, kui poleks olnud Ai- Eestis täiesti ainukordne. Koguduse raama- vit. Aga ühel kaunil kevadpäeval istus noo- tukogul ei ole mõtet konkureerida ilmalike ülesanne oli lood koguda ja toimetada, Ju- näputöö tegemistest. „Olen kergelt nakatu- ruke Aivi Hageri kogudusemaja avara akna raamatukogudega, ka Hageris on külaraa- han kujundas ja küljendas ning tegeles teh- nud ka reisimise pisikuga, aga hetkeolukor- all suure laua taga, kodust kohvriga kohale matukogu olemas. Sellist raamatukogu, kus nilise poolega, Elari oli ideede generaator ja da arvestades on see teema veidi tagaplaani- toodud raamatud lauale laotatud. „Kohe on aga enamik eesti keeles ilmunud vaimu- mõtteline toetaja. Praeguseks oleme jäänud le jäänud.“ esimesel päeval oli üksteist lugejat! Sama liku sisuga raamatutest, kui jätta kõrvale Juhaniga kahekesi lehega tegelema. Kui aas- „Enamiku oma elust olen laulnud Hage- aasta lõpuks oli lugejaid juba 57, mõni on Eesti rahvusraamatukogu kui keskraamatu- taid kujundas ja küljendas lehte Juhan ja ri kiriku muusikakollektiivides. Teismelise- jäänud truuks lugejaks tänapäevani,“ lisab kogu, ei ole rohkem terves Eestis. Aivi töö trükkis OÜ Erkotrükk, siis 2013. aastast na liitusin koguduse segakooriga. Siis moo- Aivi. „Praeguseks on raamatukogus juba üle on teinud Hageri koguduse omal kombel teeb küljendust Aivar Kaseste ja trükib Ka- dustus neljaliikmeline tüdrukuteansambel, 1700 raamatu. Alguses sai ostetud pea iga erakordseks.” tariinaPrint.“ hiljem lauljate arv kasvas ja liitusid ka mees- vaimuliku sisuga raamat, mõnda lausa mitu Raamatukogu on avatud iga kuu teisel Hageri kiriku leht on suunatud kogudu- hääled. Meie ansambli nimeks sai ühe sageli eksemplari, siis oli ju raamatu hind üsna ja neljandal pühapäeval enne jumalatee- se liikmetele ning ilmub trükis kaks korda lauldava kaanoni järgi Shalom, see on heeb- odav, aga hiljem juba valisin hoolega, millist nistust, kell 11.30–12.00. Soovi korral ja aastas – suvel surnuaiapühaks ja talvel jõu- reakeelne sõna, mis tähendab tõlkes rahu kirjandust kogusse võtta. Hulk raamatuid vastaval kokkuleppel ka muul ajal. Suvepe- ludeks. Lehte saab Hageri kirikust ja see on või ka tervitust. Sellele järgnes koguduse on ka annetatud. Meil on valdavalt vaimu- rioodil (juuni–september) on raamatukogu tasuta, muidugi võib teha vabatahtliku an- kammerkoor Lambertus. Jah, laulmine on lik kirjandus – piiblikäsitlused, erinevaid suletud. Hageri koguduse veebilehelt leiab netuse. Tiraaž on 300 eksemplari. Kui esi- tõesti üks hingekosutav väljund,“ lisab Aivi. konfessioone ja usundeid käsitlev kirjandus, infot raamatukogu kohta, seal annab Aivi mene leht oli vaid neli lehekülge, siis viima- „Kuigi elan Tallinnas, siis nädalavahetused kristliku pereelu teemaline ja psühholoogi- blogivormis (hagri.blogspot.com) ülevaa- sed lehed juba keskmiselt kuusteist külge mööduvad maal, Lohu külas isatalus. Mul- line kirjandus, aga samas ei puudu ka ilu- teid uutest raamatutest ja lisab aeg-ajalt ka Hageriga seotud lugusid. „Tahaks loota, et le väga meeldib aias toimetada. Mul ei ole kirjandus, lastekirjandus ja luuleraamatud. hingekosutavaid luuletusi. paberleht ikka jääb ega muutu ühel hetkel kunagi igav. Kui kevadisel koroona ajal oli Samuti on meil kodukandiga seotud raama- vaid digitaalseks väljaandeks, kuigi lehed on Hageri kiriku leht paljudel igav, siis mina ei tundnud seda kor- tuid. Tähtsal kohal on Hageri kihelkonna kättesaadavad koguduse kodulehel,“ loo- dagi.“ ajalooraamat „Aja lood“, Paul Saarest rääkiv „Kui koguduse juhtkond mõtles lehte välja dab Aivi, et paberlehe lugejaid ikka jagub. Pikki aastaid on Aivit saatnud sõnad raamat „Soomepoisi elurännak“, Tanel Otsa andma hakata, siis tehti selle toimetamise Kuigi ajaleht ilmub vaid kaks korda aastas, ühest koorilaulust, mis annavad igas olu- diplomitöö „Saku–Tõdva vennastekogudu- ettepanek ka minule. Juurdlesin tüki aega, siis uue lehe väljaandmiseks vajaminevate korras elule pideme: se palvemaja ja Johannes Velk“ ning Sigrid enne kui oma jah-sõna ütlesin. Esimese, ideede kogumine võtab aega. Keegi peab ju Põllu magistritöö „Konstantin Adolf Thom- nüüd juba pea kaheksateist aastat tagasi il- seda tegema, ajaleht on ikka kuidagi oluline Pilvede taga ikka paistab päike son ja Hageri kogudus 1892–1936: maavai- munud lehenumbri toimetuses olid lisaks ja jääb kajastama seda aastat, mis on toimu- ja pärast torme taevas sinine. muliku ja maakoguduse tegevus muutuvas minule ka Juhan Põld ja Elari Lend. Minu nud ja talletatud. Jumal nii seadnud, kui on möödas äike, ühiskonnas“,“ kirjeldab Aivi kogus olevaid säramas jälle päike kullane. raamatuid. Ühest lauast jäi peagi väheks Raamatud ja lugemine pole ainus mee- listegevus ja ega raamatute edasi-tagasi vedamine ka Merle Beljäev väga kerge töö õblukesele naisterahvale ei Kuigi tundub, et kogu Aivi elu on seotud olnud. Tänu Eckernförde Sankt Nicolai raamatutega, on tal teisigi lemmiktegevusi. sõpruskoguduse toetusele saadi 2003. aastal „Mulle meeldib muidugi väga lugeda, aga lukustatavad lükandustega kapid. Nüüd oli meelsasti teen ka käsitööd. Võin pikki tun- ruum juba päris raamatukogu moodi. de veeta kududes või tikkides või lapitekke „Raamatukogutöö sobib mulle. Raama- kujundades ja õmmeldes. Hiljuti avastasin tu lugemine on mõnus, rahustav ja head aga taas heegeldamise võlud, näiteks jõu- tunnet tekitav tegevus, kerid end mõnusalt luks heegeldasin köögikardinale laia pits- diivani nurka sooja ja süvened sellesse maa- äärise,“ annab Aivi põgusa ülevaate oma Nr 4 Märts 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 11

Hageri muuseum kogub rongimälestusi PÄRIMUSKULTUURI Õnnitleme eakaid 1. augustil 1901, seega 120 aastat tagasi avati rongiliiklus SUVEKOOL Viljandi ja Tallinna vahel, peatus oli ka Kohilas. Selle pika “Esivanemate märtsikuu ajal jooksul on raudteel toimunud mitmeid muutusi – au- jälgedes” sünnipäeva- ruvedurid ja puu- või söekoormad on kadunud, kaubaveod vähenenud, kitsarööpmeline raudtee asendunud laiarööp- lapsi! melisega, tulnud juurde või kadunud peatusi, pikendatud 18.-22. juuni + 1.-4. juuli + liine, tulnud uued rongid ja elektroonika jne, jne. Rongi- LINDA KUUSIK 90 AINO ILUMETS 81 liikluse avamine on ellu kutsunud suuri muudatusi ühis- 2.-6. august 2021, konnas, loonud võimalusi uute ettevõtete, paljude töökoh- KOKKU 3 VAHETUST LEIDA RODI 89 EINU MIK 81 tade ja lausa uute asulate tekkeks, mõelgem siinkohal nii OLE TÄHELEPANELIK !!! HELKUNDA-MIRALDA MARIINA RINDESALU 80 Kohila puupapivabriku arengule paberivabrikuks kui ka SEL AASTAL PALJU UUENDUSI TAREMAA 89 TIIT PÕLLENDIK 80 Kohila kiirele arengule 20. sajandi alguses. Raudtee on see- Kutsume taas nautima aega Raplamaal Keava SELMA VOLRAT 88 TIINA HERMLIN 80 ga olnud olulise tähtsusega, sh ka Kohila rahvale. Kuidas raba õhustikus Tarsi talu maadel. Suvekool toimub VÄINO PARRI 87 RAISA MIKHAYLOVA 80 me seda päeva augustis tähistame, saab varsti selgeks. Mida- endiselt telklaagrina (telke ka pererahval). Sel gi pidulikku ja loomingulist on kindlasti tulemas. aastal veidi vabameelsem ja valikuterohkem: ÕIE SEMJONOVA 87 SVETLANA RAONDI 80 Hageri muuseum algatab rongisõiduga seotud mäles- tegevustes saab osaleda ka üksikute päevade LAINE PIHLAKAS 86 AILI KRUUSBERG 80 tuste kogumise. Hea lugeja, palun kirjuta muuseumile oma kaupa, teeme teemapäevad ja saab valida vaid LAINE TÄHE 86 HELJU ROODLA 80 rongisõidukogemusest, mõnest elamusest, eksirännakust, huvipakkuvad tegevused. Samuti võimalus osaleda rongiluulest, toredast või veidrast juhtumisest ….või mil- päevakoolina, ööbides kodus. Pakume koduse TAMARA POROSON 86 REIN VÜRST 79 lestki väga argisest aastakümnete tagant, mis täna tundub ja perekeskse õhustikuga harivat suvepuhkust, VASSILI PRITTŠIN 86 ANDRES PÄRNAMÄGI 79 kus laps-noor tunneks end kodusemalt kui lausa uskumatu, olgu selleks siis jaama puhvetis käik, resto- suuremaarvulistes laagrites. Arvame, et LEIDA SARNETS 85 KÕU LIPP 79 ranvaguni või koguni kinovaguni külastamine, hädapiduri osalejate vanusevahe ei sega, pigem soodustab MAIE JOON 85 URVE SÕEROJA 78 kasutamine vmt. Kui mälestusi saabub piisavalt, saame ehk pärimuskultuuri viljelemist. On ju läbi aegade ELVI PUUM 84 LUDMILLA TAASVÄLI 78 kokku oma rongivihiku. pärimustraditsioonid elavad ja edasiviivad just Mälestusi saab saata elektrooniliselt virve.ounapuu@ko- koos elavates peredes-kogukondades, kus liikmed AVO PIIRSALU 84 VALENTINA ALIEVA 78 hila või saata kirja teel aadressile Hageri muuseum, Hageri hällist kõrge eani. Väärtustame kogukonna- FRIEDEBERT KRÖNST- ANNE UTŠENIKOVA 78 asula, Kohila tee 5, aga võib muuseumitöötajatel ka tänaval peretraditsioone. RÖM 84 LIIDIA PRUNT 77 nööbist kinni võtta. Suvekoolides erinevad programmid, LINDA SOANS 83 HELDUR NÕURUS 77 Virve Õunapuu vt.täpsemat infot Tarsi talu kodulehel: SILVI PÄRN 83 web.zone.ee/tarsi (teated) MIHKEL TOMSON 77 Korraldaja: Krista Olesk- Tarsi perenaine JÜRI PALK 82 ILLAR SAMUEL 77 Tel. 5215990 TIIU SOIKMETS 82 LARISA KRAVCHENKO 77 EHA ASPERG 82 ALEKSANDER OTTENS 76 MILVI-TIRETA RANNIK 82 TOOMAS VIIRA 75 MEIDA MIRMA 82 MAIE METS 75 ANTONINA HÄNNI- JÜRI JAROVIKOV 75 KÄINEN 82 SVETLANA SMOLKINA 75 INGE-LIINA KIPSO 81 MARET KÄÄR 75 SIRJE ASPERK 81 MARIA PELTOMAA 75

TEEME KOHALIKE MEESTEGA RAHVUSVAHELIST ASJA! Toodame Õnnitleme noorimaid Lõiusel mikrotorusid ja müüme neid 19-sse riiki! vallakodanikke! RUUDI VALDRE RIANA KANGAS Otsime oma meeskonda RUPERT SOO CELYN TAMBERG VAHETUSE JUHTI, MIA VARES ISABEL BOOM kes on eestööliseks tootmisliinidel, organiseerides nii enda kui Pakkuda tööd 1–2 mehele 3–4-liikmelisele meeskonna tööd. EELK Hageri Lambertuse Kohila alevis asuva Töögraafik vahetustega, 12 tundi. koguduse teated korteri ja maja remondil, Väljaõpe kohapeal. Vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse otsusele, Covid-19 sise- ja välistööd. viiruse tõttu, ei saa toimuda 2021.a. märtsis jumalalatee- Tel. 506 2212. Pakume: nistusi. Kui EV valitsuselt tuleb uusi juhiseid, siis anname sellest koheselt teada koguduse veebilehel. Loodame, et • Kaasaegset, kodulähedast saame kohtuda jumalateenistusel kirikus taas alates aprilli Pai Pagar Sutlemas pakub tööd töökeskkonda algusest. • Väga korralikku, pealinna tase- KONDIITRILE ja KLIENDITEENINDAJALE mel palka Hageri kiriku uksed on soovijatele avatud pühapäeviti Raplas asuvas kohvikus. kell 12.00 – 13.00 • Transpordi kompensatsiooni Võib ka osalise ajaga töötada, Täpsem info koguduse kodulehel: https://hageri.eelk.ee/ mis sobib pensionärile. Info tel 502 2302. • Tasuta lõunaid Lisainfo: Toomas Koobas tel: 5082862 [email protected] Rapla Jehoova tunnistajate kogudus Meie hulgast on lahkunud Laupäeval, 27.03 kell 18:30 olete oodatud mälestama www.hohle.ee Jeesus Kristuse surma. Koosolekud toimuvad videokonverentsina. Info: eesti KUI OLED TÕSISELT HUVITATUD, REIN ARU ANDRUS KALJUNDI keeles tel 5663 6466 VÕTA ÜHENDUST JA TULE NIKOLAI JURJEV UUNO KÄRDI JW.ORG (Meist / Mälestusõhtu) KOHALE! 12 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 4 Märts 2021

KUULUTUSED Soovin osta renoveerimist vajava korteri “viiekatesse,” 1. või 2. korrusele. 5523 028

Akende-uste reguleerimine ja hooldus. Mehhanismide remont. Tihendite ja linkide vahetus. Tel 5561 3632

Soovin osta garaaži Kohilas. Tel 5561 3632

Kivikorstnate ehitamine ja remont 5188 889.

Korstnapühkija ja pottsepa litsentseeritud teenused . Puhastame, remondime ja ehitame küttekoldeid ja ventsüsteeme. Korstnapühkimise akt päästeametile ja kindlustusseltsidele. Tel.56900686, [email protected]

Müüa lõhutud küttepuud kohaletoomisega. Kuiv lepp, lepp, sanglepp, kask, metsakuiv okaspuu.Hinnad soodsad!Küsi hinda tel 5099 598, www.pakhalupuu.ee, [email protected] EPP EHITUS Ohtlike puude langetamine. 5663 2968 lame- ja viilkatused Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinnaga sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja fassaaditööd ja soojustamine lihtsalt kasutult seisvaid. Koha peal kiire vormistamine ja tehing. üldehitus, sise- ja välisviimistlus Pakkumisi ootan [email protected] või 5618 8671 Järgi tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. vundament ja betoonitööd Vaata lisaks www.seisevauto.ee plaatimistööd Üldehitus, katuse-, fassaadi- ja viimistlustööd. Pakume tel: 501 7650, e-post: [email protected] võtmed kätte lahendusi hoonete, majade ehitusel 5352 9476 [email protected]

Müüme Eestis toodetud kvaliteetset puitbriketti (130€/960kg) ja pelletit (190€/975kg). Tasuta transport. Võimalik tellida ka väikseid koguseid. Info: 5559 7572.

Ostan VANAVARA - Tarbeklaasi tooted, mööbel, dokumendid, fotod, mänguasjad, nõud, tööriistad, ehted, kunst, mootorrattad ja palju muud! Ardo, 5607 8579 SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus korraldab OSTAN VANAKRAAMI. ANTIIKI JA NÕUKOGUDEAEGSEID ESEMEID. NÄITEKS. MÄNGUASJU,TARBEKLAASI,HELIPLAATE,KODU JA RAADIOTEHNIKAT,SÕJAGA SEONDUVAT j.n.e.PAKKUDA VÕIB ALUSTAVA ETTEVÕTJA KÕIKE.TEL 502 4760. BAASKOOLITUSE Koolitus annab vajalikud baasteadmised oma ettevõtte alustamiseks ja oskused ettevõtlusega tegutsemiseks. Koduleht: www.torustikud.ee Koolituse teemad: SOOVID EDUKALT MÜÜA OMA e-post: [email protected] KINNISVARA? MINA AITAN! • strateegiline planeerimine väikeettevõttes Tel 5839 0415; 553 3948 + PROFESSIONAALNE MAAKLERTEENUS • turundus ja müük + TASUTA OBJEKTI HINNASTAMINE • finantsjuhtimine ja -planeerimine + KORREKTSED LEPINGUD + EHITISTE SEADUSTAMINE • juhtimine Koolitajad on Elmo Puidet, Urmas Kamdron ja LAURI NIINEMETS Kristo Krumm KINNISVARAMAAKLER KMR 48879 WWW.NRE.EE [email protected] Koolituse käigus koostab osaleja praktilise suunitlusega äriplaani ja tegevuskava. 5523 028 Koolitus toimub: 16., 17., 25. ja 26. märtsil, 01., 05. ja 13. aprillil Rapla kultuurikeskuse (Tallinna mnt 17a) II korruse kammersaalis.

TÖÖMAJA Kõigil päevadel kell 10.00–17.00. Üks leinaküünal süüta … REHABILITATSIOONITEENUS Osalemistasu: 50 eurot, milles sisalduvad Kallid Laine, Arvo, Aivo ja teie lähedased. koolitusmaterjalid ja kohvipausid. SÕLTUVUSPROBLEEMIDEGA Oleme mõtetes koos teiega, kui jätate hüvasti kalli INIMESTELE Koolitusele kandideerimiseks tuleb esitada sooviavaldus, mille leiate www.raek.ee. ARTUR JAKOBSONIGA K E H T N A V A L L A S Osalemissoov ja ankeet tuleb täita hiljemalt 13. märtsiks. Naabrid Vahe tänavalt Tähelepanu! Kohtade arv on piiratud. Tunneme Teile, Raivo, Helena ja Rene, Lisainfo Tatjana Jääger [email protected] ja südamest kaasa armsa ema ja vanaema 489 4750. SALME KIVI kaotuse puhul.

Helgi, Regina ja Asta VÕIMALUS SULLE, KES OLED PIKKA AEGA TÖÖTURULT EEMAL JA VÕITLED SÕLTUVUSTEGA. TÖÖMAJJA ON OODATUD MEHED, KES ON Südamlik kaastunne Mälestame SÕLTUVUSEST VÄSINUD JA KES TAHAVAD OMA ELU Metsakeskus.ee perekond Kärdile kalli MUUTA NING ON NÕUS SELLE NIMEL PINGUTAMA. 12 KUULISELE TEENUSELE SAAMISEKS PÖÖRDU OMA REIN ARU Ostame kasvavat metsa, põllumaad VALLA SOTSIAALOSAKONDA, TÖÖTUKASSASSE VÕI ja metsakinnistuid hinnaga UUNO KÄRDI 21.06.1942–13.02.2021 OTSE TÖÖMAJA TEGEVJUHI POOLE. kuni 10 000 eurot/ha. kaotuse puhul. Kinnistud võivad olla tehtud raietega Avaldame kaastunnet vend Antsule ja vend Jürile või asetseda piiranguvööndis. perekonnad Volrat, W W W . T O O M A J A . E E T E L 5 5 6 6 1 6 2 4 Tel: 56 111 900 Jakobson, Seppa ja Jaaniste Perekond Rõõmus ja Kalju