Koolipere jõulupäev möödus jõulutubades Halliste Põhikooli jõulupäeval oli klassiruumidest saanud kümme põ- nevat töötuba, kus jõulupärast tegevust jätkus vastavalt tunniplaanile terveks päevaks kõigile. Tegutsemiseks olid avatud jõuluvana tuba, filmituba, mängude tuba, meisterdamistuba väikestele ja suurtele, nuputamistuba, muusikatuba, võ- lupildituba, regilaulutuba ja matemaatiliste mängude tuba. Kohvikus pakuti õpilastele tasuta salatit, kooki ja kakaod.

z Nüüdseks hävinud Puisi häärberi maketi sünniloost kõneles selle esitlusel Abjas MTÜ Kodukuru juhatuse liige Vivian Patune (vasakul). MEELIS SÕERDI foto Ajalooline Puisi häärber jõudis maketina muuseumi Enne jõule esitles MTÜ Koduku- Patune. “Juba augusti teises pooles duks oli, toetas Eesti Vabaõhumuuseu- ru praeguse Halliste valla mail asu- hakkasin ootama seda päeva ja siin mi teadusdirektor Heiki Pärdi. z Meisterdamise õpitoas käis Halliste Põhikooli jõulupäeval erinevast nud, kuid nüüdseks hävinud Puisi me nüüd oleme selle pisitillukese materjalist mitmesuguste jõulukaunistuste hoolas valmistamine. häärberi maketti, mis leidis alalise häärberi juures – nii palju rahvast.” Tähis Eesti MEELIS SÕERDI foto asupaiga Abja muuseumis. Puisi Esitlusele palutud projekti toeta- taluarhitektuuris häärber oli teadaolevalt esimene jaid tänas nii Vivian Patune MTÜ Õhtusel vanaaegsel jõulupeol oli külaliseks jõulusokk. Tutvustati vanu arhitektide projekteeritud talumaja Kodukuru nimel kui ka Mulgi Kul- “Vanu rehielamuid on uuritud risti jõulukombeid, lauldi ühislaule, tantsiti rahvatantse, esitati jõulumuinas- Eestis, mille üks autoreid oli Abja tuuri Instituudi juhatuse esimees ja põiki saja aasta jooksul ja nende jutt-luulepõimik ja jõulunäidend. Veel meenutati rahvatarkusi, mängiti kandist pärit Artur Perna. Kristel Habakukk, kes kinkis asja- kohta on tohutult materjali kogutud, laulumänge, veeti vägikaigast ja mängiti muid iidseid rahvamänge. Ühiselt osalistele Eesti Emakeele Seltsi väl- aga häärberite kohta oli ainult üks lauldi eelnevalt jõulutoas valminud regilaulu. Tänu toetajaile ja antud murdekeelse kogumiku minu endine kolleeg kirjutanud ühe Õppeveerandi viimane päev algas jõulujumalateenistusega Halliste kirikus. “Ennemustitsel Mulgimaal”. artikli ja see oli kõik,” selgitas Hei- Koolis järgnes sellele klassijuhatajatund, kus anti tunnistused. Kooliperele, Puisi häärberi maketi valmistas “Väga ilus! Täname kõiki, kes selle ki Pärdi oma huvi teket häärberite kelle seas oli ka endisi õpetajaid, pakuti jõululõunat. Külas käis jõuluvana. MTÜ Kodukuru tellimusel kogenud teinud on, kes selle peale üldse tulid,” põhjalikuma uurimise ja nende kohta Milvi Kull meister Peet Veimer Tallinna lähistelt, ütles maketi esitlusel 72-aastane oma- materjali kogumise vastu. keda nõustas häärberiasjatundja Heiki aegne Puisi peretütar Valve Luuka nii “Üks maja, milleni ma jõudsin Pärdi. Projekti rahastas Kohaliku Oma- oma pere kui samuti esitlusel viibi- täiesti juhuslikult, oli seesama Puisi. Advendiaja lõpetas algatuse Programm, toetasid Mulgi nud oma aasta noorema venna Ilmar Mulle sattus kätte 1913. aasta ajakiri Kultuuri Instituut, Halliste ja Abja Hundi pere poolt. Tänuks kinkis ta „Põllumajandus“. Seal olid Puisi talu jõulumõtisklus vald ning eraisikud Taevo Viitas, Arbo lilleõie ja omakootud rahvuslikus vaated ja esimese ning teise korruse Uue-Kariste rahvamaja korraldas advendiaja lõpetuseks IV advendil Känd, Kaupo Välba ja Jüri Patune. mustris järjehoidja. põhiplaanid, mis joonistatud arhi- jõulumõtiskluse, mille eel avati pildinäitus ja kõlasid jõululaulud. “Olen täna väga õnnelik,” ütles Vivian Patuse arvamust, et Puisi tektide Artur Perna ja Karl Burmani Advendimõtiskluse hakatuseks süütasid Uue-Kariste rahvamaja juhataja maketi esitlusel 11. detsembril Abja- häärberi maketi valmistamine oli väärt enda kätega. Ja kuna seal oli ka väike Ivi Alp ja Rimmu raamatukogu juhataja Aino Nugis rahvamaja jõulukau- Paluoja eakate päevakeskuses ette- ettevõtmine nii vallale, endisele Hal- kirjeldus juures, oli see minu jaoks nistustes saalis kuuse all kolmanda advendiküünla. võtmise algataja ja eestvedaja, MTÜ liste kihelkonnale, kultuurile, ajaloole tõeline üllatus,” kõneles Pärdi. Kaminasaali oli Heiki Alp näituseks üles seadnud mõnikümmend Abjas Kodukuru juhatuse liige Vivian kui ka perele, kellele see häärber ko- (Järg 3. lk) elava kunstniku Maire Kadaku kaunivärvilist pilti. Kunstnik tutvustas oma loomingulist köögipoolt ja piltidel kujutatut, tuttavaid Mulgimaa paiku, lillekompositsioone ja vastas küsimustele. 2008) ning kujunenud seisukoht oli, et eelistama peaks Halliste nime, mis Kohanimenõukogu tegi on sisuliselt kihelkonna nimi tema ajaloolises-geograafilises ulatuses. vallanime kohta otsuse Ehkki kohanime määramise põhimõ- tetega ei ole vastuolus ka Abja nimi, Lõuna-Mulgimaa avaldab alljärg- Eelistada tuleks pika järjepideva on siiski teatav eelis Halliste nimel, nevalt väljavõtte siseministeeriumi traditsiooniga maa-alaliste üksuste, mis on kasutuses juba teadaolevalt haldusalas tegutseva riikliku kohani- näiteks kihelkondade nimesid. Niisa- 13. sajandist ja mida võib liialdamata menõukogu esimehe Väino Tõemet- muti traditsioonilised vallanimed on pidada muistiseks ning mille kasutu- sa vastusest 7. jaanuarist 2009 Abja sobivad kandidaadid uue vallanime sel hoidmist on vaja säilitada. ja Halliste valla ühinemiskomisjoni valikul. Põhjendused Halliste nime ka- konsultandi Lembit Kruuse kirjale 3. Kui valla nimeks sobib valla kes- suks: detsembrist 2008. Kirjavastuses põh- kuse (vallamaja asukoha) nimi, millel • Halliste on pikaajalise traditsioo- jendab kohanimenõukogu esimees on ka valla või muu maa-ala nimena niga maa-alalise üksuse ehk kihelkon- otsust toetada Abja valla ja Halliste traditsioone, siis tuleb teda muudele na nimi, mis laienes terves ulatuses valla ühinemisel moodustuva valla nimedele eelistada. Hoiduda tuleks ka praegusele Abja vallale; nimena Halliste valla nime. siiski asulanimede, näiteks linna- • Abja valla nimi on ajalooliselt Ühineva valla nimest. nimede võtmisest vallanimeks, kui käibesse tulnud Abja mõisa kaudu. z Oma näitusepilte tutvustas ja mälestusi jõludest meenutas III adven- Haldusüksuse nime määramisel selle nimega ei ole kunagi tähistatud Selle nime laiendamist kogu Hallis- dil Uue-Kariste rahvamaja hubases kaminasaalis abjalane Maire Kadak te kihelkonna territooriumile ei saa juhindutakse Eesti territooriumi hal- suuremat maa-ala. (paremal). MEELIS SÕERDI foto dusjaotuse seadusest ja kohanimesea- Tuleks eelistada lühikesi, soovita- sobitada traditsioonilise kohanime- dusest. Haldusüksuse, sh valla nime tavalt mitte sidekriipsulisi nimesid. kasutusega; Hubases ruumis kaminatule ees elustusid jõulumälestused – nii nukra- määrab teatavasti valitsus. Üldreegli- Ka nime hea kõla ja muudest valla- • Lõuna-Viljandimaal on säilinud mad kui rõõmsamad – erinevatest aastatest ja aegadest. Meenutasid Aino na määratakse ühinemisel kohaliku nimedest eristatavus tuleksid kasuks. vallanimedena ajaloolised kihel- Nugis, Maire Kadak ja Meelis Sõerd. Viimane luges lisaks oma luuletusi ja omavalitsuse volikogude taotletav Tingimata tuleks vältida liituvate val- konnanimed: Paistu, Karksi, Tarvas- esitas kitarri saatel paar omaloomingulist jõululaulu, haarates kuulajadki ja ühinemislepingus kokku lepitud dade nimede mehhaanilist, sidekriip- tu, Kõpu, samuti veel Viljandimaal kaasa laulma. nimi. Kui aga taotleja eirab koha- suga ühendamist. Suure-Jaani, Kolga-Jaani – selle tra- Esinejaid tänanud Ivi Alp palus lõpuks kõiki advendipärastlõunal osa- nimevaliku selliseid nõudeid, nagu Kohanimenõukogu liikmed olid ditsiooni jätkamist tuleb toetada. lenuid kohvilauda, kus meenutati ka eelnenut: esimesel advendil esinesid kohapeal tuntuma ja levinuma nime, Abja valla ja Halliste valla nime- Tuginedes eeltoodule otsustas ko- kauni kavaga Halliste Põhikooli õpilased, teisel advendil Paistu rahvamaja samuti suurema aja- ja kultuuriloolise küsimuses konsulteerinud ka juba hanimenõukogu toetada Abja valla ja laste laulustuudio ja naisansambel ning kolmandal advendil EKNK Abja- tähendusega nime eelistamine, siis enne kohanimenõukogu koosoleku Halliste valla ühinemisel moodustuva Paluoja koguduse ja Uue-Kariste pühapäevakooli lapsed. võib valitsus teha oma valiku. toimumist (meili teel, 17. novembril valla nimena Halliste valla nime. Meelis Sõerd Uuenenud külamajas käib vilgas seltsielu Enne jõule PRIA projektitoetuse abil seest märksa kenamaks saanud Penuja külamajas on aastavahetusel olnud mitu huvitavat ettevõtmist, millele on peatselt oodata lisa. “Meil on nüüd väga ilus saal,” teatas Penuja külavanem Reet Paju jaanuari keskel rõõmsalt. “Kui PRIA kontroll käis, arvas, et päris uus on.” PRIA-lt saadud ligi 200 000-kroonise projektitoetuse eest lasi Penuja Külaarendamise Selts firmal Roadserv Building ehitada valmis kamina ning lihvida ja lakkida üle põrandad. Seltsi liikmed ise ostsid värvi ja võõpasid kahe ruumi seinad aprikoosikarva ühtlaseks. Esimesena peeti kaunis saalis varahommikuni kestnud jõulupidu. Ligi saja peolise seas oli nii omakülarahvast kui külalisi. Paarkümmend Abja- Vanamõisa Seltsi liiget oli külakostiks toonud sealsete naiste küpsetisi. Peolisi oli laudades ka Räägu külast ning noori Abja ja Kamara noortetoast. Neile esinesid Abja Muusikakooli akordionistid. Külas käis jõuluvana, tantsiti ja nauditi ööpimeduses külarahva korraldatud üllatus-ilutulestikku. Jaanuari algul oli külarahvas uues saalis koos kaminaõhtul. Spordipäeval tehti Penuja mäel suusa- ja kelgusõitu, järvel tunti mõnu uisutamisest. Sõbrapäeval on lubanud külla tulla jõulupeol viibides Penujasse kiindunud kirikuõpetaja Viktor Ivask Põlvamaalt, kes kõneleb kahjulikest sõltuvustest z ja nendest vabanemisest. Naistepäeval on külamajas naisi rõõmsalt üllatada Koolilt jõulukingiks saadud rõõmsatooniliste toolide taga seisavad rahulolevalt igaüks endale lemmiktooli lubanud küla meespere. Meelis Sõerd leidnud lasteaia vanema rühma kasvandikud. MEELIS SÕERDI foto JÕULUKUU LIITIS KOOLI JA LASTEAEDA Teineteisest kiviviskekaugusel asuvad Mõisaküla kem kui uusi toole, on toolide pärast mõnikord ka väikest kool ja lasteaed olid jõulukuul seotud kahe mõlema lõbusat nügelemist. asutuse lapsi ühendanud toreda ettevõtmisega. Mõisaküla kooli- ja lasteaialapsi liidab juba mõnda aega Nädal enne jõule tõid suuremad õpilased lasteaiale Alli Laande juhendamisel tegutsev mulgi folkloori ring. koolilt jõulukingituseks tööõpetuse tundides valmis- 22. detsembril oli ringil järjekordne esinemine. Seekord tatud lastetoolid. Poisid olid toolid tööõpetuse õpetaja olid väikesed murumütsides ja toredates kostüümides Aavo Kikka juhendamisel detailidest kokku pannud ja folkloorilapsed kutsutud oma mulgimurdelise kavaga kollaseks värvinud. Tüdrukud kunstiõpetaja Tiia Tõntsi Viljandisse pärimusmuusikamajja, kus Eesti jahimehed juhendamisel olid kaunistanud peitsitud toolid mitme- tähistasid jõulurahu väljakuulutamist. Laste esinemine suguste kirevate lastepäraste maalingutega. võeti hästi vastu, bussisõit Viljandisse ja tagasi sujus vi- Kokku veerandsada tooli valmistati ja kingiti lasteaiale perusteta. möödunud sügisel Eesti Metsatööstuse Liidu korraldatud “Folklooriringis on lapsi nii lasteaiast kui koolist,” sel- üleriigilise puupäeva raames. Neist Liisi Saksa, Samantha gitas ringi kaasjuhendaja lasteaiaõpetaja Tiina Raba, “sest Lamberi ja Eve-Ly Jugansoni kujundatud toolid käisid lasteaiast kooli läinud lapsed käivad harjutamas edasi.” aasta lõpul Viljandis maakondlikul näitusel. Harjutatakse igal teisipäeval tund aega kultuurimajas. “Küpsetasime kingitoojaile piparkooke, lustisime ja Lapsi on ringis kokku kakskümmend, esinemas käib neist mängisime üheskoos, oli tore päev,” meenutas lasteaia Tiina Raba sõnul tavaliselt neliteist suuremat. z Mõisaküla noored (pildil) ja vanad tervitasid keskväljakul jõulukuuse juhataja Pirje Usin. Tema sõnul on igal lapsel juba oma Meelis Sõerd all rõõmsalt nii advendiaja algust kui ilutulestiku säras saabunud uut lemmiktool, aga kuna lapsi on lasteaias kolme võrra roh- aastat. MEELIS SÕERDI foto Aastavahetus Mõisakülas oli rõõmsatujuline OMAVALITSUSKROONIKAT ABJA VALLAVOLIKOGU kohamaksu arvestuslikuks maksu- • määras projekteerimistingimu- Aastavahetusel jagus väikelinnas Mõisakülas nii head tuju kui peolisi. • (18. XII) tegi muudatusi Abja val- museks 5 % miinimumpalgast; sed Rimmu raamatukogu ja avaliku Linnarahva jõulupeole kultuurimajja tuli seitsekümmend inimest. Peo la 2008. aasta eelarves, suurendades • seadis sundvalduse Sarja külas internetipunkti hoone laiendamise sisustasid eeskavaga oma maja taidlejad. Tants ansambli saatel kestis va- 1 070 440 krooni ulatuses laekumisi asuvale Järvekuru kinnistule (omanik ja tehnosüsteemide muutmise pro- rahommikuni. eelarvesse ja muutes samas mahus OÜ Topster); jekteerimiseks endises Rimmu kaup- Vana aasta saadeti ära ja uus võeti vastu ilutulestikuga linna keskväljakul. eelarve kulusid; • kinnitas alates 1. jaanuarist 2009 lusemajas; Head uut aastat kaaslinlastele soovis linnapea Ervin Tamberg. • arutas esimesel lugemisel valla SA Abja Haigla hoolduskoha arves- • väljastas kirjaliku nõusoleku väi- Uue aasta algul osales üle saja inimese viilhallis korraldatud uusaastapeol. 2009. aasta eelarvet; tuslikuks maksumuseks 7500 kroo- keehitise rekonstrueerimiseks MTÜ Nauditavat rahvatantsu näitas rahvale tantsurühm Vabajalg Vaike Rajaste • kehtestas Abja valla territooriu- ni kuus ilma ravimite ja mähkmete Külaselts Rimmo esimees Sigrid juhendamisel Viljandist. Rahva haaras tantsupõrandale igihaljas laulja Reet mil 2009. aasta maamaksumääraks maksumuseta; Rubenile. Linna koos muusik Are Jaamaga. Mõisakülalased jäid rahule tujuküllase sarnaselt 2008. aastale põllumajan- • (30. XII) tegi korralduse erasta- peoga ja Reet Linna toreda publikuga. Tea Kartau dussaaduste tootmiseks kasutusel da suulisel enampakkumisel vabade MÕISAKÜLA LINNAVOLIKOGU olevale haritavale maale ja loo- maade nimekirjas 6,97 ha suurune • (18. XII) tegi muudatusi linna duslikule rohumaale 1,0 % ja kogu vaba metsamaatükk nr 23 Pihlaka 2008. aasta eelarves kogumahuga Noortetuba sai kodulehekülje muule maale 2,2 % maa maksusta- Abja-Vanamõisa külas maatulundus- 135 000 krooni; Eelmise aasta lõpul valmis Abja noortetoa kodulehekülg, mis annab mishinnast aastas. Volikogu vabastas maana alghinnaga 216 153 krooni, sh • tegi muudatusi linna arenguka- pildis ja sõnas ülevaate noorte ettevõtmistest noortetoas. Kodulehekülg maamaksust 1) “Riikliku pensioni- kasvava metsa hind 190 136 krooni; vas aastateks 2000–2015; on valmimas ka Kamara noortetoal. kindlustuse seaduse” alusel pensioni • kompenseeris esitatud avaldus- • arutas esimesel lugemisel linna Mahukama ja põnevama osa koduleheküljest moodustab pildigalerii, kus saavad pensionärid nende omandu- te ja kuludokumentide alusel, tugi- 2009. aasta eelarve projekti; üleval jäädvustused sündmustest alates eelmisest aastast. Äratundmisrõõmu ses olevalt maalt Abja-Paluoja linnas nedes ülevaatuse “Värvid valda” ja • kuulas ära linnavolikogu alatiste noortetoa igapäevastele külastajatele pakuvad pildid jõulupeost, halloween’i 0,1 ha ning ülejäänud valla territoo- heakorraülevaatuse “Kaunis kodu” komisjonide esitatud 2008. aasta te- diskost, õhuhokivõistlusest, noortetoa sünnipäeva, leivapäeva ja kodaniku- riumil 1,0 ha ulatuses tingimusel, et juhenditele ning heakorraülevaatuse gevusaruanded; päeva tähistamisest, viimase koolivaheaja matkast, ehete ja kaartide valmis- maksuvabastuse taotleja ei saa maa “Mulgimaa särama 2008” komisjoni • kuulas ära linnapea Ervin tamisest jne. Abja noortetoa juhataja Eveli Alliku sõnul on koostöös Abja kasutusõiguse alusel rendi- või üüri- protokollile 10 % tehtud kulutustest Tambergi ja linnavolikogu esimehe Vallavalitsusega valminud kodulehe pildigalerii pidevas täiendamises. tulu; 2) “Okupatsioonirežiimide poolt kokku 16 inimesele; Jorma Õiguse info. Lisaks piltidele on kodulehel kirjas, mida ja millal noortetoas tehakse, represseeritud isiku seaduse” mõis- • kvalifitseeris Abja Gümnaasiumi vajalikud kontaktandmed, ära on toodud viited noorsooteemalistele inter- tes represseeritu ja represseerituga tööõpetuskorpuse ja spordikompleksi MÕISAKÜLA netilinkidele jm. võrdsustatud isikud tingimusel, et projekteerimis-ehitustööde riigihanke LINNAVALITSUS Noortetoa kodulehele internetis pääseb Abja valla koduleheküljelt www. isik ei saa maa kasutusõiguse alusel taotlejad (kokku 15 firmat); • (10. XII) esitas linnavolikogule abja.ee, sisenedes vasakul tulbas lingi “Noorsootöö” kaudu alalingile “Abja rendi- või üüritulu; • lubas vallavanem Peeter Rahneli linna 2009. aasta eelarve projekti; noortetuba”. Samas hakkab paiknema ka peaselt valmiv Kamara noortetoa • otsustas võõrandada Abja val- osaliselt korralisele puhkusele 18 • (18. XII) kinnitas sihtotstarbe- kodulehekülg. Meelis Sõerd lale kuuluva mootorsaani Arctic Cat kalendripäevaks 4.–21. jaanuarini liste laekumiste lisamise linna 2008. 580 EFI enampakkumisel alghinnaga 2009. aasta eelarvele kogumahuga 278 709 40 000 krooni; krooni; • otsustas võõrandada Abja vallale HALLISTE VALLAVALITSUS • andis nõusoleku Mõisaküla Valitsemiskulud sõltuvad kuuluva Kuustle lauda kinnistu Ati- • (18. XI) kinnitas 2008. aasta no- Linnahooldusele vee erikasutusloa ka külas hinnaga 30 000 krooni Asta vembrikuu toimetulekutoetuse saaja- taotlemiseks Viljandimaa Keskkon- Univerile. te nimekirja summas 18 012 krooni; nateenistuselt; omavalitsuse suurusest • (22. XII) premeeris eelarveva- • andis ehitusloa Mõisaküla Lin- Viljandimaa omavalitsuste valit- See on ainult aja küsimus, millal ABJA VALLAVALITSUS henditest 2008. aastal Halliste valda navalitsusele Viljandi tn 36 asuva semiskulud elaniku kohta erinevad. väiksemate omavalitsuste valitsemis- • (15. XII) maksis ühekordset maakondlikel võistlustel edukalt pumbajaama renoveerimiseks; Mida väiksem omavalitsus, seda kulud söövad investeeringud ära. rahalist toetust Viiratsi Lastekodus esindanud sportlasi järgmiselt: • (22. XII) kinnitas linnapea Ervin suuremad kulud elaniku kohta. Rahandusministeeriumi kodulehe viibivatele lastele á 1000 krooni, Kristine Volens – 200 krooni, Kevor Tambergi õppeasutuse pidaja voli- Majanduslanguse tingimustes peab andmeil olid 1. jaanuari 2007 (need eakatele alates 70. eluaastast á 100 Reva – 150 krooni, Joosep Eller – 150 tatud esindajana Mõisaküla Kooli kulude vähendamisele pöörama aina on värskeimad andmed) Viljandi krooni, kasuperedele á 2000 krooni, krooni, Ragnar Jaago – 100 krooni, pedagoogide atesteerimiskomisjoni rohkem tähelepanu. maakonna omavalitsuste üldvalit- ratastoolis olevatele ja proteese ka- Kermo Eller – 100 krooni, Aigar Jürise koosseisu; Suuremates omavalitsustes on semiskulud elaniku kohta (krooni- sutavatele inimestele á 500 krooni, – 100 krooni ja Toomas Tasang – 100 • nõustus jäätmeloa andmisega ametnikke rohkem, on tekkinud spet- des) järgmised: Tarvastu – 997, Pärsti Tšernobõlis käinutele á 500 krooni ja krooni; Ragn Sells AS-ile ohtlike jäätmete sialiseerumine. Vaatamata sellele on – 1412, Suure-Jaani – 1424, Karksi – puudega lapse perele kulude katteks • maksis tegevustoetust projektide kogumiseks ja veoks ning olmejäät- nende kulud väiksemad. Juhul kui 1426, Viljandi – 1478, Halliste – 1491, 2000 krooni; elluviimiseks võetud laenude intres- meveoks majandus- või kasutustege- pisikesed omavalitsused püüaksid Viiratsi – 1554, Abja – 1750, Võhma • maksis toimetulekutoetust det- side katteks kokku 13 041 krooni, sel- vusena Viljandi maakonnas; sama tasemega valitsemisteenust – 1756, Kolga-Jaani – 1783, Paistu – sembrikuu eest kuuele taotlejale kok- lest: MTÜ-le Halliste Elu Arengu Selts • määras ja maksis välja 2008. aasta osutada, suureneksid valitsemisku- 1796, Kõo – 2192, Saarepeedi – 2203, ku 6130 rooni; 3086 krooni, MTÜ-le Kaarli Naisselts detsembrikuu toimetulekutoetused lud oluliselt ja nad asetuksid kulude Mõisaküla – 2540 ja Kõpu – 3344. • kinnitas alates 1. jaanuarist 2009 7248 krooni ja MTÜ-le Spordiklubi üheksale taotlejale kokku 12 500 rea lõppu. Lembit Kruuse Abja lasteaia ja selle Kamara rühma Halliste 2707 krooni; krooni. Jõulupidu Kamaral oli rahvarohke Kamara noortetoas toimunud jõulupidu pakkus rõõmu rekordilisele hulgale osavõtjatele, keda oli tulnud kaugemaltki. Kamara noortetoa ruumidesse oli Abja valla, Kamara ja Abja noortetoa ning Kamara raamatukogu ühisettevõtmisena korraldatud jõulupeole tul- nud ligi seitsekümmend inimest. Lisaks Kamara noortele ja ka eakamale külarahvale said vaheldusrikkast peost tasuta osa mitmed Abja noortetoas käivad lapsed. Abja vallavanem Peeter Rahnel ja valla noorsootöötaja Maie Bratka soovisid kõigile jõulurahu ja rõõmsat peotuju. Jõulumeeleolu lõid Abja Muusikakooli õpilaste esinemine ja peoliste endi ühiselt lauldud jõululaulud. Hoogsat jumpstyle`i-tantsu demonstreerisid vennad Siim ja Simo Usin Kamaralt. Lõbusat melu tekitas kingikotiga külla tulnud jõulupäkapikk. Jõululaadalt võis sümboolse hinna eest osta noorte endi noortetubades maalitud klaasesemeid, jõulukaarte ja muid kauneid taieseid. Loteriil võitis iga loos võitis. Oma teadmisi näidati jõuluviktoriinis, osavust ja koordinatsiooni said noo- z Lisaks vanadele fotodele (vasakul) Heiki Pärdi koostatud albumis “Eesti taluhäärberid” võib tänu MTÜ red proovile panna järgnenud toredates ühismängudes. Parimaid premeerit. Kodukuru ettevõtlikkusele nüüd ajaloolist Puisi häärberit maketina näha ka Abja Muuseumis. Pärast võistlusi maitsesid hästi jõulupraad ja piparkoogid. Õhtu jätkus jõu- MEELIS SÕERDI foto ludiskoga. Eveli Allik Ajalooline Puisi häärber jõudis maketina muuseumi (1. lk järg) maa-arhitektuuri ajaloo seisukohalt. Peet Veimer, kes elab Tallinna kandis Oma aja kohta moodsas ja muljet- Ta kahtleb, kas teisi sel tasemel häär- ja on makette valmistanud juba ala- avaldavas Puisi häärberis olid olemas berite makette Eestis rohkem ongi. tes 1966. aastast alates nii Eestisse kui vannituba, kaks tualettruumi all ja Eesti Rahva Muuseumis on lihtsad välismaale. Meistrit nõustas maketiks üks ülakorrusel. Kohustusliku osana vanadest talutaredest tehtud make- materjali valikul Heiki Pärdi. Mulgi häärberist olid seal ka söögi- tid, mis ei ole aga mõõt-mõõdus, vaid Maketi valmistamist rahastas Ko- tuba ja saal. Nende vahel oli lükand- vaba käega tehtud. haliku Omaalgatuse Programm, kes või lõõtsuks, mis võimaldas pidude oli toetanud ka MTÜ Kodukuru talu- jaoks moodustada suure saali. “Minu häärberite ekskursiooni projekti. ema-isa pulmad peeti ka kodus ja 150 Taluhäärberite teemat on MTÜ Ko- inimest mahtus sinna ruumi ära,” dukuru püüdnud juba kaks aastat mäletab Valve Luuka. üleval hoida. Vivian Patune kutsus Majas oli veel muid tarvilikke ruu- inimesi üles, kui kellelegi peaks min- me. Söögitoa kõrval oli väike puhve- gi hea mõte tulema, et kuidas seda tituba, kus hoiti toidunõusid ja -tar- teemat jätkata, temaga oma ideede z Rõõmsat elevust tekitas Kamara jõulupeol kingikotist jõulusalmi eest beid. “Kui venelased küüditama tulid, jagamiseks ühendust võtma. igaühele midagi jaganud jõulupäkapikk. MEELIS SÕERDI foto siis küsisid, kas meil on siin staloovaja olnud, et siin nii palju toidunõusid Puisi laste katsumused on,” meenutas Valve Luuka. Matk Paudi põlisradadel Häärberis olid eraldi ka maga- “Alguses me ei teadnud, et see mistoad ja peremehe kabinet, mida pere, kes Puisi häärberis elas, on al- pakkus avastamisrõõmu nimetati kirjutamistoaks. “Tavalises les,” ütles Vivian Patune, keda viis talutares ei olnud selliseid ruume Valve Luukaga kokku Eve Kuuse. Enne jõule korraldatud retk Abja valla Veskimäe küla Paudi talu põ- keegi uneski näinud, aga siin Mul- “Mul on olemas pilt, kus nad lastena listele metsateedele oli grupile loodusesõpradest matkajatele mitmeti gimaa häärberites olid need üsna kahekesi mängivad häärberi juures elamuslik. üldlevinud,” sõnas Heiki Pärdi. liivahunnikus,” lisas ta. Matk algas hommikuse päikeseküllase jalutuskäiguga laanekuusikus, kus Kui teadlane 2000. aasta kesksuvel “Mina elasin Puisi häärberis ainult pakkusid huvi erinevad samblad, põdrajäljed ja puutüvedel silma hakanud eksirännakuil, küsitledes kohalikke kuni enda viienda eluaastani, siis tuli kooreüraski tegevuse tagajärjed. Samuti rebaseurg, mille ümbruses oli näha inimesi, lõpuks Puisile jõudis, oli z Omatehtud Mulgi rahvariietes meil Siberi-tee ette võtta. Koos aasta reinuvaderite jälgi, metssigade toiduotsimise tallermaa, rähnipesa ja muud tema pettumus väga suur, sest ta oma lapsepõlvekoduks olnud kuna- noorema venna ja emaga küüditati tähelepanuväärset. nägi puidust häärberist võsa vahel gise Puisi häärberi maketi esitlusele meid ära 1941. aasta juulis,” kõneles Kevadel valmiva püstkoja juures tutvustas matkajuhiks olnud Abja maa- säilinuna vaid paari vettinud palgi- tulnud tänulik Valve Luuka lubas Valve Luuka. “Vend sattus Siberis turismi infopunkti juhataja Tuuli Jõesaar taoliste ehitiste püstitamist. Mäelt juppi. Alles olid ainult uhked maaki- sarnase rahvariiete komplekti kin- lastekodusse, mina käisin ka küla- avanes vaade Lüütre ojale. vist laudad ja tallid. kida ka Abja Muuseumile. korda, kus sain,” meenutas ta rasket Vahepeatuses pooleteise sajandi vanuses Paudi põlistalus oli perenaine Rii- Puisi häärber, mis oli palkmaja, MEELIS SÕERDI foto Siberi-aega. ta valmis keetnud tee ja perepoeg Siim süüdanud lõkked. Nii oli matkalistel hävis Valve Luuka arvates just selle- Siberist põgenes Valve Luuka 9- saunatares mõnus maitsvate pannkookidega oma energiavarusid täiendada. pärast, et seal ei olnud elektrit. Luu- “Jääb vaid tänada Vivian Patust, aastasena koos teise eakaaslasest tüd- Talu hobune sai ränduritelt jõulude puhul pai ja leivapalakesi. ka teab, et Nõukogude aja alguses oli kes on sellise suure asjaga hakkama rukuga tagasi Eestisse lootusega, et Metsarada mööda liiguti edasi ilvese- ja põdrajälgedest märgistatud luhale, Puisil kolhoosi noorkarjalaut. “Tulid saanud, teadmata üldse, kust ta ra- siin on elu parem. “Tomskis ja mujal kus asus matka lõpp-punkt – MTÜ Ojapera Külaseltsi eestvõttel renoveeritav mingid üürnikud, kes ühes otsas ela- hagi saab. Aga julge pealehakkamine jaamades ootasime rongijärjekorda vana palkküün. Matkajuht Tuuli Jõesaar rääkis üksikasjalisemalt sellest, mida sid ja teises otsas põletasid. “Elektrit ei on, nagu teada, pool võitu,” tunnus- mitu kuud, enne kui tagauksest rongi põnevat pärimuskultuuri õpipaigaks mõeldud kevadel valmivas rajatises olnud siis paljudes külades, ka Valga- tas teadlane. peale saime,” meenutas toona palju tegema hakatakse. maal Õrus, kus koolis käisin ja gaasi- Heiki Pärdi avaldas veendumust, ka jalgsi rändama pidanud Luuka. Matkajad jäid Abja maaturismi infopunkti ja Abja noortetoa koostöös lambi valgel õppisin,” meenutas ta. et maketist saab kohaliku muuseumi Vend Ilmar jõudis Eestisse varsti pä- korraldatud matkaga väga rahule. Neil koolinoortel, kes seekord külma “Igatahes on väga suur tähis Eesti ehe ja oluline asi kohalike koolilaste rast Valvet, emal aga tuli jääda Sibe- ilma kartuses matkale tulemata jätsid, tasub meelde jätta tuntud tõetera, et taluarhitektuuris ja ehituses üldse, harimise seisukohalt, et näidata ka risse pikemalt. pole olemas külma ilma, vaid ebasobiv riietus. et talumaja projekteerivad arhitek- neid maju, mida enam olemas pole. “Kui ma tagasi tulin, ei olnud mul Järgmine matk toimub märtsikuisel koolivaheajal. Eveli Allik tid,” rõhutas Pärdi. Tema andmeil on sissekirjutust ega midagi. Tulin Val- Puisi häärber tänaseni teadaolevalt Maketi sünniloost gamaale, sest Viljandimaale ei julge- esimene arhitektide projekteeritud nud tulla,” jutustas vanaproua. Ent talumaja Eestis. Põhjusi, miks Mulgi kultuuri, päri- onu tehti kulakuks ja sealnegi pere muste ja keskkonna väärtustamiseks küüditati 1947. aastal Siberisse, Valvel Makett kui ideaalmaja asutatud MTÜ Kodukuru valis maketi õnnestus jääda Eestisse. valmistamiseks just Puisi häärberi, on “Kui passi läksin otsima, siis võtsin Puisi häärber ehitati valmis mitte Vivian Patuse sõnul mitu. Esiteks, sel- väikse kotiga kõik enda asjad kaasa, päris projekti järgi. Seetõttu on Heiki list häärberit enam ei ole. Teiseks oli et nagunii mind viiakse Siberisse ta- Pärdi sõnul nüüd valminud makett soov, et häärber oleks asunud Halliste gasi. Aga mul oli siis ka teine plaan, ideaalmaja, mida kunagi ei ole sellisel kihelkonnas. “Temast ei ole olemas et kui ma ikkagi passi kätte saan, siis kujul olnud. Makett on tehtud nen- ka üldist ettekujutust andvat fotot. sõidan vanaisale, kes elas Viljandis, de väheste põhiplaanide, vaadete ja Tahtsime jäädvustada seda arhitek- külla. Sain passi ja sõitsingi.” jooniste põhjal, mis eelnimetatud aja- tuuri, seda kultuuri,” selgitas Patune “Meie kodu Puisil oli ilus, hooneid kirjas avaldati. Et joonised olid väga maketi esitlusel. Kolmandaks, Puisi oli oli palju,” mäletab Valve. Selle kinni- visandlikud, mitte tööjoonised, mille esimene kutseliste arhitektide projek- tuseks andis ta muuseumile üle kaa- järgi ehitajad teevad maju, pidi ma- teeritud häärber, mille üks arhitekte sas olnud paberi loendiga sellastest ketimeister Peet Veimer põhiplaanide Artur Perna oli Abja kandist pärit. talu hoonetest ja tööriistadest, mida ja vaadete tegelikkusega kokkuviimi- Nii nagu kõik senised MTÜ Ko- enam pole. seks tublisti kombineerima dukuru ettevõtmised, mis on häär- Praegu elab Valve Luuka Tartus Puisi häärberi projekti üks kahest beritega seotud olnud, sai maketi kortermajas ja teeb tihedat koostööd autorist arhitekt Artur Perna oli pä- valmistaminegi teoks Heiki Pärdi Eesti Rahva Muuseumiga, käies muu- rit Abja kandist. Ta kolis lapsepõlves abil ja toetusel. hulgas seal ka töötubades lastega te- z Retkejuht Tuuli Jõesaar (paremal) tutvustab Anna-Liisa Kaaremaale koos oma isaga Jämejala lähedale “Maketi valmistamise mõte tekkis gelemas. Olulisel kohal tema elus on üht viimase poolt matkarajalt leitud laanekuusikus kasvavatest sambla- Jutu tallu. meil Sakalas ilmunud artiklist, kus oli käsitööharrastus. liikidest. EVELI ALLIKU foto “Ka seal on väga uhke häärber – juttu traditsioonilise ehituse õpetami- “Vaadake, mis mul seljas on – Hal- hoopis teistsugune kui see siin, mille sest Viljandi Kultuurikolledžis,” mee- liste rahvariided. Need kõik on käsitsi ta omakandi inimestele projekteeris,” nutas Vivian Patune. Algul oli plaanis näpu vahel tikitud, valge villane alus- ÕIENDUS Rubriigis “Omavalitsuskroonikat” rääkis Heiki Pärdi. Sealne häärber on lasta makett õppetöö käigus teha tu- riie on ostetud. Need on mul alles Toimetaja vabandab asjaosaliste ja on ekslikult kirjas, et Abja Vallavoli- telliskivist, väga esinduslik, suur ja dengitel, aga oli suvi ja ei õnnestunud möödunud aastal tehtud. Ja ma teen lehelugejate ees 2008. aasta detsemb- kogu võõrandas oma 2008. aasta 20. päris hästi säilinud. õppejõududega kontakti saada. ka teie muuseumile Apja sellised rah- rikuu Lõuna-Mulgimaasse sattunud novembri otsusega vallavara nimekir- Tõsiasi, et MTÜ Kodukuru on “Siis ma helistasin Heiki Pärdile ja variided. Aga selle seljas oleva seeli- paari kahetsusväärse vea pärast. jas oleva Jaama tn 15 katastriüksuse saanud hakkama Puisi häärberi tema soovitas otsida mõne mehe, kes ku annan ma kohe täna ära,” üllatas Lehe tagaküljel rubriigis “Mäles- Abja-Paluoja linnas EKNK Abja-Pa- väikese maketiga, omab Heiki Pär- teeb väga kvaliteetset tööd,” lausus Valve Luuka säraval ilmel oma jutu tame” peab meie hulgast lahkunud luoja kogudusele. Tegelikult otsustas di hinnangul väga suurt tähendust Patune. Klaaskastis maketil võibki lõpetuseks. Deoniz Rõmaši õige sünniaasta ole- volikogu vastupidiselt kõnealust ka- nii kohalikus elus kui ka terve Eesti näha valmistaja nime. Selleks on Meelis Sõerd ma 1905. tastriüksust mitte võõrandada. Valla jõulupidudel käis kolmsada eakat Abja valla eakatele traditsiooniliselt korraldatud kahest jõulupeost sai osa kokku kolmsada vallaelanikku. Esimesel peopäeval täitsid kultuurimaja saali Abja-Paluoja linnas elavad pensionärid, keda istus laudades sada seitsekümmend. Teisel peol oli valla külade elanikke, kes tulnud nii valla korraldatud bussiringiga kui ka omal käel – sada kolmkümmend.

z Õisu sepikoja omanik Urmas Tuuleveski (keskel) ja Halliste vallavanem Andres Rõigas (tagaplaanil) kuu- lasid huviga kindameistrite Silvi Saare (vasakul) ja Lehte Hundi selgitusi sellest, mida näituselaual olnud ligi neljakümne kindapaari kirjad sümboliseerivad. MEELIS SÕERDI foto JÕULUMEELEOLUS SEPIKODA KIRENDAS KINDAMUSTRITEST Jõululaupäeva eel kutsus Õisu “Kõõrukirjal” on kujutatud neli “Riidekanga”, “Täringu-”, “Kirbu-”, sepikoja omanik Urmas Tuuleveski kana, nokad laiali ja kõõrutavad. Siis “Sarvikukiri-” ja kõik teised kirjad. enda juurde tänulõunale kohalikud on seal isegi pennipuud kirja vahel, eakad käsitöömeistrid Silvi Saare samuti kastid, kuhu kanad talveks Kindad lähevad ja Lehte Hundi, et tänada neid hul- külmade ilmade korral sisse topiti ja näitustele ga talle kingiks kootud Halliste ja taresse koiku alla viidi. Paistu kihelkonna mustrites kin- “See on “Sajajalgne,” tutvustas “Halliste “Kaheristikirja” me teeme naste eest. Silvi Saar järgmist kindakirja, “igal ka veel, sellel on kaks risti peal,” lu- pool on jalad. Aga “Kaheksakand” on bas Silvi Saar “Üheristikirja” näidates. Tänuks “nimeline” kõige maagilisem kindakiri üldse, siin Tragidel memmedel on nimelt soov kindapaar on niipalju tähendusi, see toob igale kindakollektsiooni veel uute paari- z Abja valla eakate kahel jõulupeol säras klubi Linavästrik noor tant- õnne, kes teda kannab,” kõneles ta. dega täiendada. supaar Henri Helemäe ja Sirelin Tallo. MEELIS SÕERDI foto Vana sepikoja avaras ääsiruumis “Sõglakiri” on võetud taevast “Kõik see, mis vanasti tehti ja ka põles soojaandvalt tuli. Seina ääres Sõela tähtkujust. Halliste “Saeham- tänapäeval tehakse – mis inimene seisis ehitud jõulukuusk. Selle kõr- ba kiri” on üks vanemaid kindakirju ise teeb, on ikka väga huvitav, tõdeb Head peotuju soovis rahvale Abja vallavanem Peeter Rahnel, andes ühtlasi val tõmbas lõõtsal rahvalikke lugusid üldse, jälle tööriistast mõtte saanud. Urmas Tuuleveski.” Sestap kavatseb ülevaate valla viimase aja ja eelseisvast arengust. Jõulumeeleolus laulsid mulgi kuues pillimees Julius Vilumets “Tarasaia kiri” on üks vanemaid ta kirstutäit kindaharuldusi hakata Abja Gümnaasiumi tütarlapsed. Peotantsudega pakkus silmailu tantsuklubi Karksi vallast. Pikale näituselauale ke- kirju, saanud nime majade ümber teistelegi näitama. Linavästrik noor tantsupaar, Uue-Kariste noormees Henri Helemäe ja tema set ruumi olid hinnatud käsitöömeis- tehtud tarasaedadest. Lehmamao Ilmselt läheb näitus kultuuriminis- viljandlannast partner Sirelin Tallo. Tantsuks mängis ansambel Onupoeg. ter, Halliste valla aukodanik Silvi Saar järgi on tehtud “Kordmao” kindad. teeriumi, kes on aidanud “Unusta- Laudadelt ei puudunud loomulikult jõulupraad ning kook ja kohv. Jõu- ja sepikoja naabruses elav 82-aastane “Pessutulba” või “Põrgukirja” on tud mõisate” ettevõtmisi korraldada, lutaat kinkis igale peolisele salmi või laulu eest suure šokolaaditahvli. Lehte Hunt seadnud ritta kirstutäie sisse kootud peksutulp, millel orje samuti suvel mõisakoolidesse, kui Kultuurimaja saalis oli tulesäras suur kahar jõulupuu, mille annetas vallale kindaid. Kokku kolmkümmend seitse peksti. mõisapäevad on – kord ühte, kord Põlde küla Essi talu eakas peremees Edmund Jahn. paari, nende enda kootud Halliste ja Pruudi laulatusele sõitmise pea- teise. Meelis Sõerd Paistu eri mustrites. Kõik need said liskinnastel on Paistu mustri kom- “Näitus läheb ka mõnda suurde et- kingituseks Urmas Tuuleveskile kui binatsioon, kus valge näitas pruudi tevõttesse, kes mind hästi aidanud on Õisu mõisa ning mõisaomanike ja puhtust ja süütust. Paistu kihelkonna – näiteks Viljandi Aken ja Uks,” lubas Tunnustati tublimaid kohaliku rahva heade suhete jätku- mustrile sarnaneval peigmehe pea- Tuuleveski. mise heaks palju teinud ja tegevale liskinda mustril aga ei olegi nime Osa kollektsioonist ongi juba näi- kultuuris ja spordis inimesele. teada. tusel olnud – jõulude ajal Õisu mõisa Nähtud saavad ka “Kärbsekiri”, 2. jaanuari õhtul Viljandis Ugala teatris toimunud “Pärlipeol”, kus tunnus- Vanast Nõukogude Naisest leitud häärberis mõisaomanike jõulupeol. “Metsroosi-“, “Tamkaruutu”, “Kit- tati lõppenud aastal kultuuri ja spordi alal silma paistnud viljandimaalasi, mustri järgi oli Silvi Saar kudunud sisilma”, “Lehepõnni”, “Karduli-”, oli tublisid preemiasaajaid ka Lõuna-Mulgimaalt. ja kaasa toonud Õisus ainulaadsed Õisut südames kandes “Põdrasarve”, “Sajajalgse”, “Leiva- Rahvakultuuri auhinna vääriliseks tunnistati teiste seas staažikas Uue- Saaremaalt pärit “Tuuleveski must- riga” kindad – Urmas Tuuleveskile otsakese” ehk “Suhkrupää”, “Ussi-”, “Kui Urmas Tuuleveski hakkas Kariste rahvamaja käsitööringi juhendaja, rahvakunstimeister Valve Alamaa, organiseerima unustatud mõisate kauaaegne kultuuritöötaja, Abja kultuurimaja juhataja Aime Hunt ja Halliste “nimeliseks” kingituseks, mille saa- ja tagakambris lauas käsitöönaisi, päevi, siis meie Õisu käsitööringiga Põhikooli folkloorirühm Karikakar, mida juhendab õpetaja Milvi Kull. otsustasime hakata kuduma mõi- Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia pälvinute seas oli samuti külaliseks olnud Halliste vallavanemat Andres Rõigast jõulu- sapäevade näitusmüükideks Õisu Leo Liiber, kes on tubli sporditöö korraldaja nii Karksi vallas kui Halliste mõisas kindaid – niisuguseid, mida Põhikoolis. roogadega kostitades erilise tänuga vastu võttis. siin Õisu mõisas on kantud. Paljud Tervisespordikampaania “Vald/linnarahvas liikuma!” parimaks linnade neist ostsid külastajad ära, aga hulk arvestuses tunnistati taas Mõisaküla, kus kampaania eestvedaja on Hille Kindakirjad elust enesest jäi ka järele. Jersolav. “Lehte ükskord küsis, mis me “Kõik need on Õisu piirkonna kin- nende kinnastega teeme nüüd, mis dad – Paistu ja Halliste kihelkonna mõisapäevade näitusmüükidest järe- kindakirjad, sest Õisu on Halliste ja le jäid. Mina ütlesin, et hoia alles. Aga Muudatused sotsiaal-, Paistu kihelkonna piiri peal,” rõhutas Lehtel on hea naaber ja minul hea Silvi Saar. Kindakirjadesse on sümbo- tuttav inimene, kes mõisa arendab, ja litena talletatud tööinimese igapäe- Lehte lambad on siin sepikoja juures tervise- ja töövaldkonnas vane elu: tema töökoht, tööriistad, villa kasvatanud. Mul tuli mõte, et Sotsiaalministeeriumi teatel hak- päevase tasustamata puhkuse saami- eluase ja majaümbruse loodus. tuleb need kindad Urmasele kinki- kasid alates 1. jaanuarist 2009 kehti- se võimalus; Näituselaua ümber liikudes hak- da. Tegime siis kindaid juurde ja nii ma olulised muudatused sotsiaal -, • kaotati nö topelt toetused – lõ- kas Silvi Saar kindakirju üksteise jä- see asi alguse saigi,“ meenutas Silvi tervise- ja töövaldkonnas. petati lapsehooldustasu maksmine rel lahti seletama. Aeg-ajalt heidab z Silvi Saar kinkis Õisu mõisa Saar, miks ja kuidas tekkis mõte kin- • Avati üleriigiline lasteabi infote- vanemahüvitist saavale vanemale. ta seejuures kindluse mõttes põgusa arendamise heaks palju teinud Ur- dakollektsioon Urmas Tuuleveskile lefon 116 111. Infotelefonile võivad Lapsetoetust ja teisi peretoetusi, pilgu mõnele trükitud seletusega li- mas Tuuleveskile omakootud „ni- kinkida. Kui kindad olemas, muret- helistada kõik, kes soovivad teavet millele lapsel on õigus, makstakse pikule, mis nööriga iga paari külge melise“ tuuleveskimustriga kinda- seti nende jaoks ka sobiv kirst. lastega seotud küsimustes. Helista- samaaegselt vanemahüvitisega. seotud. paari. MEELIS SÕERDI foto Meelis Sõerd des saab ka nõu, kuidas keerulistes • Jõustusid muudatused soodus- olukordades tegutseda. ravimite loetelus ja piirhindades. • Hakkas kehtima uuendatud Soodusravimite loetellu lisandusid psüühiliste erivajadustega inimes- kuus 50% soodustusega ravimit: (toi- • Tööealised inimesed, kes lähevad krooni aastas) ning pensionärid ja ja elundite doonorite valiku kritee- te erihoolekandeteenuste regulat- meainetega paroksetiin, venlafaksiin, hambaarsti juurde pärast 1. jaanuari töövõimetuspensionärid (300 krooni riumid ja doonoritele ettenähtud sioon, mis muutus arusaadavamaks tolterodiin, klaritromütsiin, 2009, ei saa enam taotleda hambara- aastas). Hambaproteeside hüvitamise kohustuslike laboratoorsete uurin- ja selgemaks nii teenuse saajatele kui nebivolool ja eksenatiid); viis 75% vihüvitist. Need, kes on enne 1. jaa- kord jääb alanud aastal samaks. gute loetelu ning uuringute tegemise ka teenuse osutajatele. Muudeti ka soodustusega ravimit: (toimeainetega nuari 2009 hambaarsti juures käinud • Jõustus rakkude, kudede ja elun- tingimused ja kord. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste amlodipiin, risedroonhape, enalapriil, kolme viimase aasta jooksul, aga pole dite käitlemise ja siirdamise seadus. • Alates 1. veebruarist asendatak- seadust ning puudega lapse hooldaja omeprasool ja montelukast) ja kolm hüvitist taotlenud, saavad seda ta- Jõustusid sotsiaalministri määrustega se pensionite ja toetuste kojukanne toetust hakkavad 1. märtsist maksma 100% soodustusega ravimit: (toime- gantjärgi teha. kehtestatud rakkude, kudede ja elun- kandega pangaarvetele, teise isiku kohalikud omavalitsused. ainetega beetaepoetiin, anastrosool ja • Kuni 19-aastased lapsed ja noo- dite käitlemise tegevusloa taotlemisel pangakontole või kojukandega ini- • Muutused sotsiaaltoetustes. pramipeksool. Soodusmäära tõsteti red saavad hambaravi endiselt tasuta. esitatavate dokumentide ja andmete mese enda kulul. Teatud grupile jääb • isapuhkuse eest ei maksta enam 50%-lt 100%-le ühel ravimil (toime- Hambaravihüvitist saavad rasedad loetelu; rakkude, kudede ja elundite võimalus saada toetusi posti kaudu hüvitist riigieelarvest, isadele jääb 10- ainega bikalutamiid). ja kuni üheaastaste laste emad (450 käitlemise eeskiri; rakkude, kudede kojukandega ning seda riigi kulul. Taastatavas Mõisaküla kiriku tu- asja projektitaotlusse ära mahutada, ledes särava jõulukuuse all andsid oleksin ma väga rahul. Hetkel on veel 20. detsembril ühise jõulukontser- kalkulatsioonid tegemata, aga ma loo- di sõprusmeeskoorid Gaudeamus daks kõik vajalikud tööd mahutada Tartust ja Absolventi Riiast. Koore miljonikroonisesse projekti. Tahan ik- juhatasid Lauri Breede ja Arvids kagi taotleda maksimumsummat, sest Platpers. Lisaks tuntud jõululaulu- kirikuhoone lõplikuks valmimiseks dele kõlasid Gustav Ernesaksa, Rai- vaja minev hinnapakkumine, mille mond Paulsi jt Eesti ja Läti autorite ma võtsin aasta tagasi, on 3,4–3,5 laulud. Kontsert lõppes kahe koori miljonit krooni. mõjusa kooslaulmisega. Kui me saaks alanud aastal valmis Mõisaküla luterliku kiriku taas- saali koos lae ja põrandaga ning tor- tamiseks korraldatud heategevusli- ni, siis jääks teha veel torniruumid kust kontserdist laekus kuulajatelt ülevalt ja see pool, aga saali saaks vaba annetuse korras kokku 6223 kasutama hakata.” krooni. Š Juba aastaid toimuvad jumala- Pärast kontserti palus Lõuna- teenistused taastatava kiriku val- Mulgimaa intervjuu EELK Mõisa- minud käärkambris. Kui palju käib küla koguduse juhatuse esimehelt inimesi kirikus? KUNNAR KERESELT ja koguduse “Jumalateenistustel käib paari- õpetajalt REIN SCHIHALEJEVILT, kümne inimese ümber. Arvestades teemaks rahva sooja vastuvõtu leid- Mõisaküla elanikkonda, on see üsna nud äsjane kontsert ja kiriku taas- suur hulk. Kõik, kes koguduses te- tamine. gutsevad, on südamest ja hingest asja juures.” Š Kuidas sai teoks kahe meeskoori Š Kes katsid kontserdijärgse koh- kontsert Mõisakülas? vi- ja koogilaua laulumeestele? Kunnar Keres: “Tuleb tänada z Jõulukontsert Mõisaküla taastatavas kirikus lõppes meeskooride Gaudeamus ja Absolventi mõjusa ühisesi- “Kõik oli kogudusel ette valmista- meeskoori Gaudeamus presidenti nemisega. MEELIS SÕERDI foto tud. Helgi Resnis küpsetas rullbisk- Roman Mugurit, kes võttis meiega viiti, Aino Laas õunakooki, Sinaida ühendust. Gaudeamuse kutsel oli Valdas kooli sööklas lihapirukaid, Mõisakülla nõus laulma tulema ka Niina Jegorova keetis kohvi. Et koo- Riia meeskoor Absolventi, Gaudeamuse TAASTATAVAS KIRIKUS riliikmetele saaks kohvi pakkuda, sõpruskoor. ostsime kaks termoskannu.” Roman Mugur võttis ühendust KÕLAS MEESTELAUL Š Kontserdist kogunes annetus- kõigepealt Mõisaküla Kooliga ja uuris tena 6223 krooni. On seda vähe või kooli direktori Maire Raieste kaudu, paratamatud.” palju? mismoodi oleks võimalik kirikuga Š Millal võiks kirik täiesti valmis “Ütleme nii, et kõik kulutused, mis ühendust saada. Maire võttis oma- saada? said tehtud kontserdi korraldamise- korda minuga ühendust. “Majal on nägu peas: aknad on ga, on kaetud, ja jääb ülegi. Nii et Roman Mugur mainis siin, et juba ees, seinad on saanud heleroheliseks jäime plussi.” kevadel kuulutas ta välja, et nad an- värvitud laudadest ja ei ole enam Š Kust ammutab kogudus kiriku navad jõulukontserte endise Liivimaa häbi selle hoone pärast. Sellepärast taastamiseks vajalikku jõudu ja kirikutes. Nii et selline mõte oli neil on süda kõige rohkem rahul. Nüüd tuge? juba enne olemas.” tuleb asja edasi ajada, tagasiteed ei “Palju jõudu ja tahtmist annab mei- Š Kuidas laabus kirikukontserdi ole.” le koguduse õpetaja Rein Schihalejev. ettevalmistus? Š Mis on plaanis alanud aastal? Olen ka varem öelnud, et kui kogu- “Kõik sujus pingeteta, väikeses “Kuna tegemist on PRIA rahastata- duse õpetaja töötab hästi, siis on ka ootusärevuses, aga kokkuvõttes väga va jätkuprojektiga, siis alanud aastal koguduse juhatusel jõudu kirjutada hästi. Hoidsime meili teel Roman me kindlasti osaleme uues taotlus- projekte ja kogudusel tahtmist käia Muguriga ühendust, teavitasime üri- voorus. Kas raha õnnestub saada või kirikus, saamaks osa sellest, mida ki- tusest maakonnalehe Sakala kaudu. ei, on raske öelda, sest taotlejaid eri- rik inimestele annab.” Kuulutused olid üleval ka Tihemetsas nevate mittetulundusühingute näol Š Millise hinnangu annate mees- ja Kilingi-Nõmmel.” on kindlasti rohkem kui eelmisel kooride kontserdile ja selle ette Š Laulumehi kahe koori peale aastal, aga lootma peab. valmistanud EELK Mõisaküla ko- kokku oli kirikus kuuekümne rin- MEELIS SÕERDI foto Tänavu tahaks ära teha kiriku tor- gudusele? gis. Kui palju oli kuulajaid? ni, põranda ja lae. Betoonpõrandale Rein Schihalejev: “Kontsert oli Minu hinnangul oli kontserti kuu- z Kontserti kuulasid rahvast täis kirikus ka pärast laulumehi soojalt tuleb peale laudpõrand, plokkseinad ühtviisi ilus, enneolematu ja aja- lamas kindlasti üle saja inimese, kes tänanud EELK Mõisaküla koguduse juhatuse esimees Kunnar Keres (va- krohvitakse ja lagi tuleb samuti pui- looline. Seda kuulasid ka Viljandi istus pinkidel ja ei olnud laulume- sakul) ja koguduse hooldajaõpetaja Rein Schihalejev. dust. Kui õnnestuks kõik need kolm maavanem Kalle Küttis ja Mõisaküla hed. See on Mõisaküla kohta täiesti linnapea Ervin Tamberg. arvestatav hulk inimesi.” PRIA-lt saime külade arendamise Kui on vaja tuua näide tublist väi- Š Mida tegite, et lauljail ja kuula- meetme kaudu projektitoetust 60 000 kesest kogudusest, siis on esimene jail ilma kütteta kirikuseinte vahel eurot ehk 938 000 krooni. Eesmärk kindlasti kohe Mõisaküla. Suurtes vähegi soojem oleks? oli ehitada valmis kiriku välisseinad, kogudustes käib elu teistel alustel, “Rentisime Pärnu firmalt Cramo aknad, uksed ja valada sees betoonist seal on palgalised töötegijad. Aga puhurid lootuses, et saame ruumi aluspõrand. Need tööd on nüüd kõik siin valmistavad inimesed vajalikud soojema õhu sisse. Ja seni, kui see tehtud. Lõppkokkuvõttes kulus raha asjad kõik ette oma vabast tahtest. puhur töötas, oli soojem, aga nii kui kavandatust veidi vähemgi. Kui esi- Enamasti on nii, et kui on vaimulik kontserdi alates puhur vaikis, läks ka algne pakkumishind oli 1 170 000, siis koha peal, siis see üksinda jookseb kohe jahedamaks. ehitajaga kokkuleppel vähenes see ja valmistab ette, mis vaja. Aga kui Väga hea soovituse andis kontserdi 70 000 krooni võrra. Mõisakülla tuled, on kirik soe, tee ajal ise pintsakuväel koori juhatanud Tööd tegi osaühing Grüps Tallin- lahti lükatud ja tuled põlevad – tule Gaudeamuse dirigent Lauri Breede, kes nast. Juunikuus alanud ja seniajani ja tee oma tööd. Suuremat naudingut soovitas üleriietes kuulajail pinkidel kestnud tööde kvaliteediga võib ei saa vaimulikul olla. Ma ei ole kus- üksteisele ligi hoida – nii saab sooja ja üldjoontes rahule jääda. On tulnud kil mujal pisikeste koguduste hulgas tunneb ka inimlikku lähedust.” juurde selliseid töid, mida ei olnud näinud nii olevat kui siin. Š Kas lõppenud aasta oli kiriku üldse ette planeeritud. Näiteks tuli Keegi tark on öelnud, et paljude- taastamise mõttes hea aasta? Mis sai mõnes kohas välja vahetada pikast le ei ole antud võimalust teha suuri ära tehtud? seismisest juba mädanema läinud tegusid, aga kõigil on võimalus teha “2008. aastal on tööd kiriku taas- puitkarkassi. Lahti tuli teha mõned väikesi tegusid suure armastusega ja tamisel käinud suvest saadik ega ole aknad, mis oli kinni müüritud jmt. see on palju suurem asi.” praeguseni (20. detsembrini – M.S.) Kui erinevad inimesed, üks ühtemoo- z Tänu PRIA ligi miljonikroonisele toetusele möödunud aastal tublisti päriselt lõppenud – mõningad väi- di, teine teistmoodi, on pikka aega edenenud ehitustööd juba päris kena ilme võtnud taastatavas Mõisaküla Usutlenud kesed asjad on veel teha. neid asju ajanud, siis on taolised vead luterlikus kirikus jätkuvad ka tänavu. MEELIS SÕERDI foto Meelis Sõerd

Haigekassa kasutab märgitud aadressile. Seega on väga oluline, et inimeste aadressid rahvas- Sarja Külaselts koostab küla arengukava rahvastikuregistri tikuregistris oleksid õiged. Vastasel juhul ei pruugi inimesed olulisi tea- Läinud aasta lõpus registreeritud MTÜ Sarja Küla- väga huvitatud. “Kui üks asi läbi saab, küsitakse kohe, mil- aadresse teid kätte saada. seltsi juhatus on asunud koostama küla arengukava. lal tuleb järgmine, mingit loidust pole küll märganud.” Isik on kohustatud elukoha and- Selts asutati lõikuspeol Meeldejääv ettevõtmine oli 9. augusti külapäev. Ligi Alates 1. jaanuarist 2009 kasu- med rahvastikuregistrisse teatama kolmkümmend külaelanikku, lisaks pillimees ning kü- tab Haigekassa rahvastikuregist- uuele aadressile kolimisel, ebaõige- “Reedel oli juhatuse koosolek, mitu tundi istusime koos,” lalised, olid koos Eda Tiidu ja Vladimir Ossipovi kodus ris olevaid põhielukoha aadresse. te andmete olemasolul või andmete ütles MTÜ Sarja Külaseltsi juhatuse esimees, ühtlasi külava- Söetare endises metsavahikohas. See tähendab seda, et kõik kirjad puudumisel. Andmete õigsust saab nema tiitlit kandev Milvi Tihane 11. jaanuaril. Lisaks temale “Panime oma käed templiks linale, mida plaanime ka- ja muud dokumendid saadab Hai- kontrollida kohalikus omavalitsuses kuuluvad juhatusse veel Taimi Buström ja Marina Murdla. sutada küla lipuna, tegime võistkonniti viktoriini ja män- gekassa edaspidi inimese Rahvas- avalduse alusel või riigiportaalis Suureks abiks on juhatusele hästi arvutit tundev seltsi asu- gisime ringmänge, pimeduse saabudes istusime lõkke tikuregistris märgitud aadressile. www.eesti.ee rahvastikuregistri e- tajaliige Sirle Valtšuk. Koosolekul koostati üksikasjalikud ümber ning maitsesime igaühe kaasavõetut,” meenutas Oma aadressi muudatusest ei saa teenuseid kasutades. küsitluslehed, mis saadeti külarahva arvamuste ja ettepa- Sirle Valtšuk. haigekassat enam eraldi teavitada, Elukohaandmete registrisse kand- nekute teadasaamiseks küla tosinasse peresse laiali. Suvisel külapäeval avaldas külarahvas soovi ka koos piisab vaid rahvastikuregistri tea- miseks või muutmiseks tuleb esita- Külaseltsi asutamiskoosolek sai teoks mullu 22. no- tähtpäevi tähistada. Juba ongi tehtud algust traditsiooni- vitamisest. da elukohajärgsele valla- või linna- vembril Milvi Tihase kodus korraldatud lõikuspeol, kus ga, kus peetakse meeles kõiki juubilare. Olenevalt soost, Isikute aadresse kasutab haigekassa valitsusele elukohateade. Seda on oli kohal paarkümmend täiskasvanut. viivad sünnipäevalapsele kingituse alati vastassoost kü- neile erinevate teadete või dokumen- võimalik teha omavalitsusse kohale “Suvel ei olnud külaseltsi asutamine veel plaanis, kuid laelanikud. “Praegusel ajal aitab ehk üksteisest hoolimine tide (teated kindlustuskaitse lõppe- minnes, posti või digiallkirjaga e-mei- arutanud asja Abja valla arengunõuniku Eve Lepmetsa kõige rohkem,” usub Sirle Valtšuk. misest, euroopa ravikindlustuskaardi li teel saates või kasutades rahvasti- ja vallavolikogu esimehe Taevo Viitasega sai selgeks, et Järgmisena on Sarjas kavas korraldada vastlapäev. või asendussertifikaadi, vähiskriinin- kuregistri e-teenuseid riigiportaalis raha saab küla taotleda ainult läbi mittetulundusühingu,” Et praegu ei ole külamaja olemas, siis hakatakse koos gu kutse jne) saatmiseks. www.eesti.ee. selgitas Sirle Valtšuk. Nii oligi lõikuspidu ühtlasi külaseltsi käima esialgu järgemööda kodudes. Aga külamajale juba Isiku soovil saadab haigekassa näi- Lisainfot elukoha registreerimise asutamiskoosolek, kus elanikud valisid külavanema ning mõeldakse. Milvi Tihase sõnul on Sarjas näiteks vanu tüh- teks Euroopa ravikindlustuskaardi kohta võib vaadata siseministeeriumi seltsi juhatuse liikmed. jana seisvaid hooneid-muistiseid, kuhu külamaja saaks inimese põhielukohast erinevale kodulehelt http://www.siseministee- Põhikirja ja asutamislepingu viimistlemiseks pöördus rajada. Omanikega on olnud juba läbirääkimisi. aadressile. Sellisel juhul tuleb hai- rium.ee/13615. Sirle Valtšuk Viljandimaa Arenduskeskusesse, kus Kristi Küla arendada soovib MTÜ Sarja Külaselts koostöös gekassale esitada soovitud aadress Lõhmus oli asjatundlikuks ülevaatajaks. Sarja Külaselts pindalalt suure Sarja küla Pärnu-poolses otsas juba te- igal konkreetsel taotlusel. Haigekassa kutsub kõiki inimesi on ametlikult registreeritud 29. detsembril 2008. gutseva MTÜ Ojapera Külaseltsiga. “Positiivselt vaadates Teated kindlustuskaitse lõppemise üles rahvastikuregistris oma eluko- saavad kaks oma jõude ühendades veel rohkem korda kohta ja vähiskriiningu kutsed saa- haandmete õigsust kontrollima ning Üksteisest hoolimine aitab saata,” usub Sirle Valtšuk. detakse inimese rahvastikuregistris vajadusel parandama! Milvi Tihase sõnul on Sarja inimesed kooskäimisest Meelis Sõerd ÕNNITLEME KÜÜNLAKUU EAKAID HÄLLILAPSI! HELMI PÕRK 96 HELJU-FLOREIDA ANASTASIA OKS 90 ADAMSON 87 FJODOR TŠETŠEL 89 SILVIA TOOM 75 KARL VEEDLA 89 HELJU OHAKAS 70 HILDA MÄGI 88 ERIK GAILIT 70 AINO TOOMET 88 Halliste Vallavalitsus SALME VARAK 87 HELJU LIESMENT 82 ELMAR SUVISTE 87 MAIMU TAMBUR 81 EHA TINT 87 ALEKSANDER PEIPINŠ 80 MIHKEL KRAPP 85 HELJU SÄREV 80 ALEKSANDER KUSLAP 85 LAINE-MERELLE LAINE PENT 85 MASPANOVA 75 ELVIINE-VALENTIINE UIBU 85 ENDLA TIRGO 75 IDA-JOHANNA LENSIN 83 HELJO LEPAMÄE 75 JAAN LENSMENT 80 MARE RAHU 70 OSKAR PUSKAR 80 LEIDA KODAS 70 MATI METSTE 70 MALL KARU 70 ENDA VEINTHAL 70 z Tõeline rahvaspordiala on Mõisakülas kepikõnd. Pildil heatujulised kepikõndijad enne retkele asumist Abja Vallavalitsus Mõisaküla Linnavalitsus kultuurimaja ees läinudsügisesel tervisepäeval. MEELIS SÕERDI foto Nõmmik, Tiina Mets, Urve Tehver, Tervisespordi kampaania Viktoria Siigur, Kevin Visnapuu ja Hille Jersolav. ÕNNITLEME LAPSE SÜNNI PUHUL! parim oli taas Mõisaküla Tervisespordipäevade korraldami- sele aitasid kaasa kõige enam linna- MAARIKA MÜÜR ja SULEV SÕLG – 9. jaanuaril sündis poeg ERIC. Tervisespordi sarjas “Valla/lin- külas 2008. aastal kokku neli tervise- volikogu sotsiaalkomisjoni liikmed Mõisaküla Linnavalitsus narahvas liikuma” oli 2008. aastal spordi ettevõtmist:– veebruaris, Merike Andruško, Maie-Marie Tamm, maakonnas taas aktiivseim linn aprillis, juunis ja septembris. Neil Maarika Siigur, Urve Tehver, Lea Mõisaküla. osales kokku 622 inimest. Lisaks lõid Moorats, Ülle Paru ning sotsiaal- ja Maakondliku kampaania “Val- mõisakülalased kaasa teiste omavalit- noorsootöö spetsialist Marina Raid. la/linnarahvas liikuma!” parimaks suste spordipäevadel kokku üheksal 2009. aastal on plaanis korraldada PAUL LEHESMETS tunnistati Mõisaküla linnade arves- korral 198 inimesega: Karksi-Nuias, samuti neli tervisespordipäeva ning tuses juba kolmandat korda järjest. Viljandis, Abjas, Hallistes, Saarepee- osaleda ka teiste omavalitsuste kor- 80 Auhinnaks sai linn 8000 krooni ter- dil, Loodis ja Päril. raldatavatel tervisespordipäevadel. visespordi edendamiseks. Osalejate Kõige aktiivsemad osalejad ter- Tervisespordipäevad Mõisakülas on Head tervist ja vahel loositi välja kaheksa kaupluse visespordipäevadel olid mõisakü- 1. märtsil, 23. aprillil, 31. mail ja 27. jätkuvat loomerõõmu Pop Sport 500-kroonist kinkekaarti. lalastest Tiina Kirikal, Ija Vaglaots, septembril. • Eakatekodu Mulgi Häärber soovivad valla Kampaania raames toimus Mõisa- Maarika Siigur, Sirje Usin, Tanja Hille Jersolav sõlmib eellepinguid. Lisainfo saa- miseks palun võtta ühendust tel aukodanikule +372 58 50 50 32 või e-posti teel [email protected]. 10. Hansapank (liising). 11. Hüpoteek ABJA VALLAVOLIKOGU • Eakatekodu Mulgi Häärber os- ABJA VALLAVALITSUS Abja valla ametiisikute kinnistule Põhja tn 9. 12. EKNK Abja tab vana mööblit ja vanu esemeid. koguduse töötasu, EKNK töötasu, Kontakt tel +372 50 34 175 või e-posti majanduslike huvide Viljandi vangla töötasu, volikogu teel [email protected]. liikme hüvitis. 28.03.2008. • Müüa aastaringselt • saetud-lõ- saküla Koolis arvutikursused (kursus deklaratsioonid 1. KAUPO VÄLBA. 3. Vallavoli- hutud märg lehtpuu (lepp) – 410 kr algajatele ja jätkajatele). Maht 32 kogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. rm • saetud-lõhutud kuiv lehtpuu tundi. Koolitaja Värdi Soomann. Korruptsioonivastase seaduse alu- SEB EÜP-s, Tallinna Äripangas. 10. Ei ole. 6. Elamu Oru 2a Abja-Paluoja (lepp) – 450 kr rm. (Alates 9 rm-st Ettepanekud 2009. aasta II poolaasta sel avalikustab Abja Vallavolikogu Hansapank 175 000 kr. 11. Nordea linnas, garaaž-töökoda Põlde külas. 7. soodustus!) • 30 cm pikkused sae- kursuste kavandamiseks palun esita- määratud deklaratsioonide hoidja Fin.Estonia 210 000 EEK, Maaelu Maastur Land Rover Defender (1998). tud pinnad – 15 kr 40-l võrkkott • da hiljemalt 5. aprilliks (tel 5811 8872, alljärgnevalt Abja Vallavolikogu ja Edendamise Sihtasutus 585 000 kr, 8. Ei ole. 9. Arveldusarve Hansapan- järkamisjäägid – 15 kr 60-l võrkkott. e-mail [email protected]). Abja Vallavalitsuse liikmete majan- Maavalitsus 950 000 kr. 12. Volikogu gas, Ühispangas, Krediidipangas. 10. Tasuta kojutoomine! Tel 5622 6074. Sirje Rist, duslike huvide deklaratsioonide liikme hüvitis, volikogu alalise komis- Ei ole. 11. Ei ole. 12. Oru 2A OÜ juha- • Alates 1. I 2009 maksab OÜ Abja koolitusjuht andmed. joni liikme töötasu. 27.04.2008. tuse liikme töötasu, volikogu liikme Elamu poolt klientidele pakutav fe- 1. MARTIN KRAPP. 3. Vallavoliko- hüvitis, volikogu alalise komisjoni kaaliveo teenus (kuni 3 kuupmeetrit) Tellige VALLAVOLIKOGU LIIKMED gu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei esimehe töötasu. 29.04.2008. 300 krooni üks vedu. Ühelt ja samalt “Lõuna-Mulgimaa”! 1. (Ees- ja perekonnanimi) TAEVO ole. 6. Vana-Kaie talu Abja vallas Raa- 1. RAUL SONG. 3. Vallavolikogu objektilt kaks või enam korda veda- VIITAS. 3. (Ametikoht) vallavoliko- matu külas, korter Kamara külas 18- liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. misel maksab iga vedu 285 krooni. Alanud on Abja ja Halliste valla gu esimees. Majanduslike huvide 15. 7. Ei ole. 8. Tax Trans OÜ osakud. 6. Maatulundusmaa Halliste vallas Teenuse tellimisel kaugemale kui ning Mõisaküla linna elu kajastava deklaratsioon esitatud siseministee- 9. Arvelduskonto Hansapangas. 10. Päigiste külas, elamumaa Abja-Palu- 1 kilomeeter väljapoole Abja-Paluoja ajalehe “Lõuna-Mulgimaa” tellimus- riumile. Eluasemelaen. 11. Ei ole. 12. Finker oja linnas Nuia tee1 ja Staadioni 2. 7. linna piiri lisandub teenuse hinnale te vastuvõtt 2009. aastaks. 1. PEETER MÕTTUS. 3. Valla- Maaparanduse OÜ töötasu, volikogu Kaubik KIA Pregio 6 VRS (2000). 8. Ei transpordikulu 10 krooni kilomeetri Leht ilmub kord kuus (välja arva- volikogu aseesimees. 4. (Tööand- liikme hüvitis. 30.04.2008. ole. 9. Arveldusarve Hansapangas. eest. Teenuse hinnale lisandub käi- tud juuli), seega 11 numbrit aastas. ja asutus) Abja Vallavolikogu. 5. 1. PIRET ERG. 3. Vallavolikogu 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Abja Elamu bemaks. Tellida saab lehte korraga aasta lõpu- (Ametipalga aste ja ametipalk) ei liige. 4. Abja Vallavolikogu 5. Ei ole. OÜ töötasu, vallavalitsuse liikme ni või soovitud arvuks kuudeks, sh ole. 6. (Kinnisvara, kuni kinnistus- 6. Elamu Abja vallas, Tammiku ja hüvitis, vallavolikogu liikme hüvi- jooksva kuu lehte kuni 10. kuupäeva- raamatusse kandmiseni ka ehitised Tamme maatulundusmaad Põlde tis. 19.03.2008. Koolituskeskus ootab ni. Tellimusi (indeks 00927) võtavad ja nende osad) elamumaa Abja-Pa- külas, Solbaku maatulundusmaa 1. MAREK RAHU. 3. Vallavoliko- täiskasvanuid kursustele vastu kõik Eesti postkontorid. luoja linnas. 7. (Registrisse kantud Laatre külas. 7. Sõiduauto VW Polo gu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei Lehe hind on 4 krooni. Tellimis- autod, vee- ja õhusõidukid) sõidu- Classic (2001). 8. Ei ole. 9. Arveldus- ole. 6. Maatulundusmaa Abja vallas, MTÜ Abja Koolituskeskus ootab hind on kolmeks kuuks 12 krooni, auto VW Passat (1990). 8. (Aktsiad, arve Hansapangas ja SEB Ühispan- elamumaa (korter) Abja-Paluoja lin- kõiki täiskasvanud huvilisi 2009. kuueks kuuks 24 krooni jne. Aasta- osad ja muud väärtpaberid) ei ole. gas. 10. Maa hüpoteek. 11. Ei ole. 12. nas. 7. Sõiduauto Audi A4 (1996). 8. Ei aasta I poolaastal tasuta kursustele, tellimus maksab 44 krooni. 9. (Pangaarved) arveldusarve Han- Volikogu liikme hüvitis, pension, FIE. ole. 9. Arveldusarve Hansapangas ja mida rahastab Euroopa Liidu sot- Internetis on “Lõuna-Mulgimaa” sapangas. 10. (Võlad pankadele ja 24.04.2008. SEB Eesti Ühispangas. 10. SEB Eesti siaalfond. loetav pdf-failina kohalike ajalehte- teistele eraõiguslikele isikutele, kui 1. ILMAR KALLAK. 3. Vallavoli- Ühispank 146 300 kr. 11. Ei ole. 12. Programmi nimetus on “Täiskas- de nimistust, samuti Abja ja Halliste võla suurus ületab kuue kuu ameti- kogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Volikogu liikme hüvitis. 30.04.2008. vanute koolitus vabahariduslikes valla ning Mõisaküla linna kodulehe- palga või 50 000 krooni, kui ameti- Ei ole. 6. Kallaku mü. Kaupo talu, koolituskeskustes”. külgedelt www.abja.ee, www.halliste. kohal ametipalka ei maksta) ei ole. Soometsa mü, Saare mü, Lopa mü. VALLAVALITSUSE LIIKMED • 12. jaanuaril algas inglise keele ee ja www.moisakyla.ee. 11. (Muud varalised kohustused, 7. Sõiduauto Suzuki Baleno (1999). 1. PEETER RAHNEL. 3. Vallava- kursus edasijõudnuile. Maht 40 tun- mille suurus ületab deklareerimise 8. Ei ole. 9. Arveldusarve Hansapan- nem. Majanduslike huvide deklarat- di. Koht: Abja-Paluoja, Kooli 1, Abja ajal eelmise kuue kuu ametipalga gas. 10. Lopa mü hüpoteek, Soometsa sioon esitatud siseministeeriumile. päästekomando õppeklass. Koolitaja MÄLESTAME või 50 000 krooni, kui ametikohal mü hüpoteek. 11. Ei ole. 12. FIE et- 1. ENDEL PURJU. 3. Vallavalitsuse Taimi Kull. palka ei maksta) ei ole. 12. (Muud tevõtlustulu, volikogu liikme hüvitis. liige. 4. Abja Vallavalitsus. 5. Ei ole. • 13. jaanuaril algas inglise kee- MIHHAIL MARUSSOV regulaarsed tulud) OÜ Abja Elamu 30.04.2008. 6. Kinnistu Tikuti tn 3-12. 7. Ei ole. 8. le kursus algajaile. Maht 40 tundi. 4. II 1945 – 21. XII 2008 juhatuse liikme tasu, volikogu liikme 1. KERMO GRENTS. 3. Vallavo- Koht: Abja-Paluoja, Kooli 1, Abja Ei ole. 9. Arveldusarve Hansapangas. LINDA LIIBER tasu. (Deklaratsiooni esitamise kuu- likogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. päästekomando õppeklass. Koolita- 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Abja Muu- 5. I 1933 – 24. XII 2008 päev) 28.03.2008. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. sikakooli töötasu, Kosksilla Algkooli ja Taimi Kull. 1. REIN KALM. 3. Vallavolikogu Arveldusarve Hansapangas ja SEB- töötasu, vallavalitsuse liikme hüvitis. • 21. jaanuaril algab Abja-Paluoja LAINE MAHMASTOL liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei ole. s. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu 7.04.2008. eakate päevakeskuses, Pärnu mnt 4. X 1947 – 31. XII 2008 10 mulgi murde ja kultuuri kursus, 6. Korter Abja-Paluoja linnas Nuia tee liikme hüvitis. 24.03.2008. 1. LIA KUIK. 3. Vallavalitsuse lii- ROLAND VUNGI mille teemaks on rahvakalendri täht- 1-14 (ühisvara). 7. Sõiduauto MB 250 1. ANDRES RÄÄGEL. 3. Vallavoli- ge. 4. Abja Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. 19. VII 1919 – 2. I 2009 päevade kaunistused. Kursuse maht D (1992). 8. Ei ole. 9. Arveldusarve kogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei Kinnistu Abja-Paluoja linnas Kooli Abja Vallavalitsus Hansapangas. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. ole. 6. Korter Viljandi linnas (ühisva- tn 5 (ühisvara). 7. Ei ole. 8. Ei ole. on 8 tundi. Koolitaja Eda Misjuk VMT Tehased AS töötasu; volikogu ra). 7. Väikebuss Ford Transit (1987), 9. Arveldusarve Hansapangas. 10. • 4. märtsil algab Abja-Paluoja ea- TOOMAS KOKKANEN liikme hüvitis. 24.03.2008. sõiduauto Audi A6 (1995). 8. Ei ole. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Sulemees kate päevakeskuses mulgi kultuuri 24. VI 1966 – 10. XII 2008 1. VILLU VÕSA. 3. Vallavoliko- 9. Arveldusarve Hansapangas. 10. töötasu, vallavalitsuse liikme hüvitis. kursus teemal paikkondlike pisi- PILVI LAINAS gu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme 24.04.2008. meenete valmistamine. Kursus on 15. VI 1939 – 6. I 2009 ole. 6. Maatulundusmaa Abja vallas hüvitis, volikogu alalise komisjoni 1. TARMO PÕLLUMÄE. 3. Valla- 8-tunnine. Koolitaja Juta Räägel. Abjaku külas. 7. Sõiduauto Opel Astra esimehe töötasu. 28.04.2008. valitsuse liige. 4. Abja Vallavalitsus. • 6. aprillil algab Abja kultuurima- ARVI MOPPEL Caravan. 8. Livor LT OÜ osak. 9. Ar- 1. ÜRJO MÄLKSOO. 3. Vallavoli- 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Mootorrattas jas jürikuuteemaline mulgi murde 13. III 1950 – 13. I 2009 veldusarve Hansapangas. 10. Ei ole. kogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Suzuki (1999). 8. Ei ole. 9. Arveldus- kursus. Kursuse maht 8 tundi. Koo- Halliste Vallavalitsus 11. Ei ole. 12. Eesti Maaülikooli ja Pär- Ei ole. 6. Suvila Hiiumaal, maaosa arve SEB ja Hansapangas. 10. Ei ole. litajad Ilse Israel ja Asta Jaaksoo. ALEKSANDRA DENISSEVITŠ numaa Kutsehariduskeskuse töötasu, nr 897, korter Abja-Paluoja linnas 11. Ei ole. 12. OÜ Metsagrupp töö- • 2.–31. märtsini Abja vallamaja 5. V 1926 – 17. XII 2008 volikogu liikme hüvitis. 28.04.2008. (ühisvarad). 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Ar- tasu, vallavalitsuse liikme hüvitis. nõupidamiste saalis on kavas ko- 1. JÜRI PATUNE. 3. Vallavoliko- veldusarve Hansapangas. 10. Ei ole. 21.04.2008. danikukoolitus: MTÜ-de ümarlaua VIKTOR MEDIJAINEN gu liige. 4. Abja Vallavolikogu. 5. Ei 11. Ei ole. 12. FIE töötasu; SA Abja 1. KALEV OTS. 3. Vallavalitsuse kool. Maht 20 tundi. 2. märtsil lektor 6. XI 1933 – 29. XII 2008 ole. 6. Maatulundusmaad nr 14092, Haigla töötasu, volikogu liikme hü- liige. 4. Abja Vallavalitsus. 5. Ei ole. 6. Romeo Mukk. Mõisaküla Linnavalitsus 26830, 5655, 5653, 14091, 5214, 835, vitis. 21.04.2008. Polli-Endreku kinnistu Veskimäe kü- • Märtsist kuni maikuuni on Mõi- 6048, 2724, 19100, 5685, 26062 ja 26065 1. GULDAR JÄRVE. 3. Vallavo- las. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Arveldusarve (kaasomand). 7. Sõiduauto Honda likogu liige. 4. Abja Vallavolikogu. SEB-s ja Hansapangas. 10. Ei ole. 11. Civic (2006), Honda CRV (2007), To- 5. Ei ole. 6. Korter ja ühepereelamu Ei ole. 12. TT Tarkvara OÜ töötasu, Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus. Toimetaja Meelis Sõerd yota Hiace (1996). 8. AS Silva aktsiad. Abja-Paluoja linnas. 7. Ei ole. 8. Ei SA Abja Haigla nõukogu hüvitis, val- (Sarja tee 18, Veskimäe k 69404 Abja-Paluoja Postkontor, tel Abja vallamajas 9. Arvelduskontod Hansapangas, ole. 9. Arveldusarve Hansapangas. lavalitsuse liikme hüvitis. 7.04.2008. 435 4792, kodus 436 0030, EMT 5395 7842, e-mail: [email protected]).