Tantsupäeval vihuti “Kupparimuorit” Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi üleskutse tähistada rahvus- vahelist tantsupäeva üle-eestilise ühistantsimisega leidis järgimist ka Hallistes ja Abjas. Kell 12.20, 16.05 ja 19.05 kõlas Vikerraadiost lugu “Kupparimuori”, mil- le järgi kõik tantsurühmad ükskõik millises Eestimaa nurgas said tantsu enda valitud variandis kolm korda läbi tantsida. Lisaks tantsis iga rühm ühe tantsu. Anu Kanguri juhendatav tantsurühm Sõsare, seljas rahvariided, tant- sis Halliste rahvamajas kell 12.20 lisaks “Kupparimuorile” Milvi Nõmmiku seatud tantsu “Aeg annab kõik...”. Rahvariietes Abja memmede tantsurühm “Meelespea” tantsis Abja kultuurimaja saalis kell 16.05 teise tantsuna rühma juhendaja Viive Niinemäe seatud “Memmede tantsu”. Abja kultuurimaja tantsurühm Wallatud, mida juhendab Ave Lääne, valis tantsimiseks kõige hilisema kellaaja, mil naistel tööpäev oli lõppenud. Nemad tantsisid lisaks “Kupparimuorile” folkloorse “Vastatside tantsu”. Kõigi kolme eelnimetatud rühma “Kupparimuori” esitusest, sarnaselt pal- judele teistele rühmadele üle Eesti, tehti videosalvestus, mida on internetist võimalik vaadata kõigil ja kõikjal. Selleks tuleb internetiportaalis YouTube sisestada otsingumootorisse valik Estonian dance “Kupparimuori” by Sõsare või by Meelespea või by Wallatud. Tantsupäevaga soovisid selle projekti vedajad tutvustada tantsurühmi üksteisele, samuti eesti tantsu ja kultuuri kodu- ja välismaal, tunda rõõmu rahvarõivaste kandmisest, tantsimisest oma rühmaga ja kogu Eestiga. Meelis Sõerd  Emadepäevapeol Halliste rahvamajas anti möödunud aastal vallas emakssaanutele üle väärtuslik lapsele mõeldud esimene raamat. MEELIS SÕERDI foto KULTUURIKOLLETES AUSTATI EMASID Abja ja Halliste vallas peeti emadepäeval pidulikult levalikut läbi aegade, ja mille kaudu laps peaks leidma meeles viimasel aastal emakssaanuid, samuti teisi ema- tee raamatute maailma, andis emadele üle raamatuko- sid ja vanaemasid. guhoidja Tiina Puks. ABJA KULTUURIMAJAS toimunud emadepäeva Meeleolu lõid oma laulude, luuletuste, pillimängu ja peole olid palutud kokku kakskümmend ema, kellel näidendiga rahvamaja ja pühapäevakooli lapsed. Eelne- möödunud aasta emadepäevast tänavuseni sündis laps. valt olid nad sel päeval oma esinemisega teinud heameelt Emasid südamlikult tervitanud Abja vallavanem Peeter ka vanaemadele kohalikus eakatekodus “Mulgi Häärber”. Rahnel ja noorsootöötaja Maie Bratka andsid emadele, Emadepäeva pidu rahvamajas lõppes koogi- ja joogilaualt kel pisike silmatera süles, saalitäie rahva aplausi saatel pakutu maitsmisega.  Meelespea klubi tantsurühm tantsupäeval. MEELIS SÕERDI foto üle tänukaardi ja valla sümboolikaga meenelusika. Enne KAARLI RAHVAMAJA emadepäeva peol 9. mail seda esinesid laval väikese toreda etteastega pisikesed tänasid Õisu lasteaia lapsed oma kohvilauas istunud koos emadega. Laulsid lasteaialapsed ning kooli tütarlas- emasid ja vanaemasid lillede ja kaartidega, laulsid neile teansambel ja solistid, tantsis neiduderühm. Lõpuks said ja lugesid luuletusi. Lisaks esinesid laululapsed Eve Alli kõik suu magusaks peokoogi, kohvi ja morsiga. juhendamisel Kaarli, Halliste ja Paistu rahvamajast. Kaarli HALLISTE RAHVAMAJAS said kakskümmend ema, rahvamaja laste näiteringi mängitud näidend kandis kes eelmisel aastal lapse ilmale tõid, kingitusena Eesti pealkirja “Pöialpoiss ja seitse Lumivalgekest”. Lastekirjanduse Keskuse algatusel valminud kogumiku Peo lõpetas Kaarli rahvamaja naisrahvatantsurühm “Minu esimene raamat”, mille väljaandmist on toetanud Särts päevakohase tantsuga “Maa tuleb täita lastega”. kultuuriministeerium ning Eesti Vabariigi presidendi Üleval oli näitus Kaarli Naisseltsi liikmete talvehooajal kultuurirahastu vabariigi presidendi abikaasa allfond. loodud keraamikast. Illustreeritud raamatu, mis sisaldab meie jutu- ja luu- Meelis Sõerd

 Linnamäe jalamil. MEELIS SÕERDI foto Linnamäel süüdati jürituli Jüripäeva tähistamine Mõisakülas algas laste jooksuvõistlusega kesk- linnas ja lõppes lõkke läitmise ning lõbusa jüritralliga Linnamäel. Jüriõhtu algas laste jürijooksuga kesklinnas, milles lõi kaasa tosin paari. Jooksjatele jagas EKNK Mõisaküla koguduse auhindu Kaja Õigus. Keskväljakule saabusid Ilmar Kuuse ja Ilmar Tiidu ohjamisel linnas tegut- sevad vanade mootorrataste taastajad oma pilkupüüdvatel tsiklitel. “Kui jüriööl üles tõusti, siis astuti sümboolselt vastu kõigele kurjale ja pimedusejõududele. Maarahvas ja linnakodanikud heitsid end üheskoos Püha Jüri kaitse alla,” kõneles keskväljakul linnavolikogu esimees nelipühi koguduse pastor Jorma Õigus. “Ka meie täna saame teha seda üheskoos, süüdates tule ja peletades sellega eemale kõik kurjad vaimud ja majandus- kriisi deemonid linna kohalt,” jätkas ta. Järgnevalt süütas linnapea Ervin Tamberg tõrvikud, mis kinnitati moo- torrataste külge ja rändasid nii rivis linna taha endisele prügimäele, mis linnavolikogu ja rahva tahtel nüüd Linnamäe nime kannab. Mäejalamil süütasid kiivrites ja nahkürpides motomehed tungaldest suure jüritule. Kaja Õiguse juhatusel mängisid linlased, paljud neist toredates mas- kides ja kostüümides, lustlikult ringmänge ja võistlusmänge ning tantsisid.  Hetk emadepäevapeolt Abja kultuurimajas. MEELIS SÕERDI foto Meelis Sõerd ALGAB KAUNITE KODUDE IGA-AASTANE ÜLEVAATUS Abja ja Halliste Vallavalitsus kuu- tud esitama suuliselt (tel 435 4780) hendusi ajaloolise või olulise väär- lutavad välja ülevaatuse “Kaunis või kirjalikult vallavalitsusele iga tusega hoone, samuti talu- või mõi- kodu“ 2009. vallaelanik. Kandideerida ei saa kol- sapargi säilitamisel või taastamisel. ABJA vallas on ülevaatus “Kaunis mel eelneval aastal esikoha võitnud Lisaks võivad hindamisele kuuluda kodu” ajavahemikul 1. maist kuni 15. objektid. mõne muu üksikobjekti (loodusob- oktoobrini 2009, lisaks “Jõuluvõistlus” Ülevaatuse tulemused avalikus- jekt, mälestusobjekt vms) korrasta- 1. detsembrist 2009 kuni 6. jaanuarini tatakse ja paremaid auhinnatakse misel ülesnäidatud lahendused ja 2010. vabariigi aastapäeval. algatused. Komisjon hindab haljastust (lilled, hekid, puud ja muru) ja selle sobi- HALLISTE vallas on hindamine Ülevaatusel osalemise soovist võib vust maastikuga, dekoratiivelemente, kavas kolmes klassis: 1) eramud tihe- omanik teatada vallasekretärile hilje- üldmuljet ja ruumimõju. Jõulude ajal asustusalal ja asulates (Halliste, Õisu, malt 31. maiks (tel 436 3175). Samuti hinnatakse omavalmistatud kaunis- Kulla ja Kaarli) ning korrusmajad; 2) on teretulnud naabrite või sõprade- tusi (pärjad, punutised jne), üldmul- tootmistalud, taluhooned ja eramud tuttavate ettepanekud ja soovitused jet ja tulede kasutamist. hajaasustuses; 3) antakse välja ka hu- kandidaatide ülesseadmisel. Võitjaid Paremad selgitatakse välja eraldi vitava idee, säästva renoveerimise või autasustatakse Halliste valla päevadel pereelamute, talumajapidamiste, eeskujuliku taastamise auhind. 11. juulil. Igas klassis antakse välja korterelamute ning sotsiaal-, äri- ja Hindamisel arvestatakse terviklik- kolm auhinda, millele lisanduvad tootmisobjektide vahel. ku ruumimõju, heakorda, haljastust seinale kinnitatavad tahvlid “Kaunis Sobivaid maju ja objekte on ooda- ja väikevorme, lisaks huvitavaid la- kodu” 2009 ja “Huvitav idee” 2009.

 Näituse avamisel tänas Abja kultuurimaja juhataja Aime Hunt esmalt käsitööringi tublit juhendajat Katrin Otsa (paremal). MEELIS SÕERDI foto OMAVALITSUSKROONIKAT ABJA VALLAVOLIKOGU • eraldas Kamara Külaseltsile aval- ni Halliste Põhikooli IX klassi 16.–19. Käsitööring avas näituse • (16. IV) võttis vastu määru- duse alusel valla eelarve tegevustoe- maini kestnud Sankt-Peterburi reisi Abja kultuurimaja väikeses saalis avati 7. mail kaunis näitus kohaliku se “Hooldajatoetuse määramise ja tuse rahadest 200 krooni; toetuseks. (27. IV) käsitööringi liikmete sügistalvise hooaja loomingust, mida saab näha kuni maksmise kord”; • kinnitas Abja valla raa- MÕISAKÜLA 28. maini. • kinnitas SA Abja Haigla arengu- matupidamise sise-eeskirja uues re- kava aastateks 2009-2015; daktsioonis; LINNAVOLIKOGU Suuremate ja erksavärvilisematena köidavad näitusesaalis silma Mare • otsustas taotleda Abja valla mu- • kinnitas Abja Vallavalitsuse vara- • (28. IV) otsustas võõrandada 2/3 Õunapuu kaks lapitekki. Lapitehnikas on tehtud ka Helve Viinapuu komp- nitsipaalomandisse järgmised maa- de ja kohustuste inventariseerimise osas Mõisaküla linna omandis ole- lekt tekist ja kahest padjast. alad: Abja-Vanamõisa külas asuva ja hindamise korra; vast kinnistust asukohaga Kooli tn 30 “Praktiliselt igalt naiselt on midagi iga teema kohta,” tutvustas näitust Kissa häärberi alune ja selle teeninda- • tegi muudatusi valla eelarves suulisel enampakkumisel alghinnaga käsitööringi juhendaja Katrin Ots. “Me tegime lapitööd, siidimaali, heegel- miseks vajalik maa ligi 1,95 ha, Abja- summas 739 080 krooni; 20 000 krooni; dasime õlasalle, kudusime ja viltisime mänguasju, igaüks tegi midagi endale Vanamõisa külas asuv Vabriku elamu • maksis toimetulekutoetust april- • suunas reservfondist 35 000 südamelähedast,” lisas ta. alune ja selle teenindamiseks vajalik likuu eest 14 taotlejale kokku 18 140 krooni linna multifunktsionaalse kul- “Naised on õpihimulised,” kiidab juhendaja. Hinnangut kinnitab tõsiasi, maa ligi 1,92 ha, Abja-Paluoja linnas krooni; tuurikeskuse eskiisprojektiga seotud et sel hooajal saadi selgeks shenill-tehnika, milles valmisatuna ilmestavad asuvad Männi (pindalaga 4000 m²), • otsustas moodustada Abja Güm- kuludeks; näitust kaunimustrilised padjad. Mäe (4400 m ²) ja Kivi tänav (4300 m²) naasiumi juubelipidustuste komisjoni • võttis vastu Mõisaküla linna Näitusel pole väljas kogu selletalvine looming, sest osa on naised jõud- ning asendiplaanil toodud piirides eesotsas direktor Jüri Ojamaaga, kus- 2009. aasta esimese lisaeelarve tulude nud juba ära kinkida. “Me teeme enda rõõmuks, mitte kappi hoidmiseks,” ligi 0,5 ha suurune maa-ala Kivi tn juures komisjoni liikmed (vähemalt ja kulude osa kogumahuga 352 000 selgitas Katrin Ots. katastriüksuse, ligi 0,21 ha suurune 10) määrab esimees; krooni; Kangad ja lõngad muretsevad naised ise. Kui õpitakse mõnda uut tehni- ala Männi põik katastriüksuse ja ligi • otsustas moodustada Abja-Pa- • lubas Mõisaküla Linnavalitsusel kat, siis toetab materiaalselt ka kultuurimaja, näiteks siidimaaliks värvide 0,11 ha suurune ala Kivi põik katast- luoja Vabatahtliku Tulekaitse Seltsi liisida Mõisaküla hoolekandekesku- ostmisel. riüksuse moodustamiseks; 110. aastapäeva pidustuste korral- sele kasutusrendi tingimustel tar- Kultuurimaja juhataja Aime Hunt, kes ka ise jõudumööda käsitööringis • tegi muudatusi volikogu alatises damiseks komisjoni eesotsas Enno besõiduki Opel Vivaro Tour Cosmo kaasa löönud, tänas nii juhendajat kui ka ringi liikmeid, samuti Abja Güm- haridus-, kultuuri- ja spordikomis- Liiberiga, kusjuures komisjoni liik- maksumusega kuni 370 000 krooni naasiumi, kes neile juba kolm aastat kooli vanas tööõpetusmajas kord nädalas joni koosseisus, arvates komisjoni med (vähemalt 6) määrab esimees; (koos käibemaksuga) ja liisingupe- kooskäimiseks ruume võimaldab. Taas tullakse seal peale suvepausi kokku koosseisust välja Ove Janteri, Siirius • eraldas toetust märtsikuu eest rioodiga kuni viis aastat. Uue sõiduki septembris ja oodatud on ka uued huvilised. Sikka ja Taevo Viitase ja kinnitades lastele ja peredele (11 taotlejat) kokku kasutusrendi esimeseks sissemakseks Käsitööringi näitused on kultuurimajas Aime Hundi sõnutsi kaks korda komisjoni liikmeteks Elli Merdikese, 10 750 krooni, raske ja sügava puu- arvestatakse linnale kuuluva vana aastas. Järgmist väljapanekut on oodata jõulude ajal. Meelis Sõerd Eve Raska ja Reet Paju. dega inimestele (12 taotlejat) kokku sõiduki Ford Transit 100 Kombi hin- Tegi muudatusi volikogu alatise 7207 krooni, kahele puudega inime- natud jääkväärtus; Tähistati jüripäeva eelarve- ja majanduskomisjoni koos- sele kokku 1000 krooni ja küttepuude • kehtestas alates 4. maist 2009 seisus, arvates komisjoni koosseisust muretsemiseks 21 taotlejale kokku Mõisaküla lasteaia põhimääruse uues Huvilised Abja, Halliste ja Karksi vallast tähistasid 23. aprillil Abjas eaka- välja Marek Rahu, Tiia Rieti ja Veiko 33 600 krooni; redaktsioonis; te päevakeskuses kursuse raames mulgimeelselt ja -keelselt jüripäeva. Vainoneni ning kinnitades komisjoni • eraldas Kamara Külaseltsile aval- • moodustas Euroopa Parlamen- Mulgi murde ja kultuuri asjatundjatest koolitajate Asta Jaaksoo ja Ilse liikmeteks Taevo Viitase, Jüri Patuse, duse alusel valla eelarve tegevus- di valimisteks jaoskonnakomisjoni Israeli juhendamisel pidasid pärimuskultuurihuvilised, kellest noorim üle Alar Renteri ja Külli Mõttuse; toetuse rahadest 300 krooni Kamara koosseisus Silvia Kuusk (esimees), kahekümnene, vanim üle kaheksakümnene, maha jüripäeva meie esivane- • tegi muudatusi volikogu 2006. pargi koristustalgute ja maitule tege- Rein Berggrünfeld, Anu Laarmann, mate laadis. Asta Jaaksoo tutvustas murdes jüripäeva kombeid ja pärimusi aasta 19. jaanuari otsuses “Vaba põl- miseks kuludokumentide alusel; Sirje Lepikson, Janar Mastik, Ly Torn oma muhedal moel. Kursuslased esitasid mudelist omaloomingut. Üheskoos lumajandusmaa kasutusvaldusesse • andis nõusoleku Uno Rääbusele ja Helve Visnapuu (liikmed), Merike mängiti pärimuslikke laulumänge ja löödi tantsu, võisteldi kanamuna vee- andmise ning vaba metsamaa eras- lasketiiru rajamiseks Abjaku külla Andruško ja Maie-Marie Tamm (asen- retamises jne. Lõpuks maitsti torti. tajate nimekirja kinnitamine”; Kuritse kinnistule. dusliikmed); Abja Koolituskeskuse korraldatud 8-tunnilist jürikuuteemalist mulgi murde • otsustas võõrandada Abja vall- • tegi muudatusi linnavolikogu Meelis Sõerd kursust rahastas Euroopa Sotsiaalfond. avara hulka kuuluva Kõrgemäe kin- HALLISTE VALLAVOLIKOGU majanduskomisjoni koosseisus, ar- nistu Laatre külas avalikul enampak- • (30. IV) otsustas müüa suulise vates komisjoni koosseisust välja Ene kumisel alghinnaga 95 000 krooni. enampakkumise teel Õisu alevikus Elblausi ja kinnitades komisjoni liik- asuva Uus-ühiselamu kinnistu nr meks Tiit Kanguri. ABJA VALLAVALITSUS 3663539 alghinnaga 200 000 krooni; • (23. III) väljastas ehitusloa Abja • moodustas Euroopa Parlamen- MÕISAKÜLA Vallavalitsusele Abja-Paluoja linnas di valimisteks valimisjaoskondades LINNAVALITSUS Abja tee 15 asuva Abja Gümnaasiumi 7-liikmelised jaoskonnakomisjonid • (15. IV) andis loa tasustatud uue õppekorpuse vee-, kanalisatsioo- alljärgnevalt: noorte töölaagri korraldamiseks Mõi- ni- ja küttetorustiku ja elektriliitumis- valimisjaoskond nr 1 (Klubi tn 5 saküla linnas 6.–17. juulini. Vastutaja ühenduse ehitamiseks; Halliste alevik) – Tiia Tak (esimees), on sotsiaal- ja noorsootöö spetsialist • maksis toimetulekutoetust märt- Rene Klein, Ants Kutti, Elle Kutti, Marina Raid, tööjuhid Külli Kama ja sikuu eest seitsmele taotlejale kokku Peeter Murrik, Laine Pedaja, Katrin Pirje Usin; 8194 krooni; Tukk (liikmed), Pille Kommer ja Ma- • väljastas ehitusloa Tõnis Artlale • maksis toetust märtsikuu eest rina Lääts (asendusliikmed); Mõisaküla linnas Uus tn 3 asuva ela- peredele ja lastele (viis taotlejat) kok- valimisjaoskond nr 2 (Kaarli küla mu rekonstrueerimiseks; ku 6022 krooni ning raske ja sügava Halliste vald) – Iivi Argel (esimees), • andis nõusoleku Optiline Grupp puudega inimestele (seitse taotlejat) Meelis Allik, Kai Kannistu, Reimo OÜ-le Prillipood Ratastel rändkaup- kokku 2497 krooni); Kuusik, Tiiu Marjak, Andrus Vister lusele kauplemiseks Mõisaküla kesk- • tegi muudatusi SA Abja Haigla (liikmed), Annika Kuur ja Rein Too- väljakul vastavalt graafikule alates nõukogus, kutsudes tagasi nõukogu miste (asendusliikmed); 1. maist; liikme Kalev Otsa ja ja määrates nõu- • otsustas lõpetada Halliste val- • (22. IV) määras ja maksis välja  Perepäeval andis vallavanem Andres Rõigas valla kingitusena üle kogu liikmeks Piret Ergi; la osalemise Vilko Koolituskeskus aprillikuu toimetulekutoetused ühek- ranitsa koos koolitarvetega kooliteed alustavatele valla mudilastele, keda • tegi muudatusi OÜ Abja Elamu MTÜ-s. sale taotlejale kokku 9810 krooni. on tänavu sügisel viisteist. MEELIS SÕERDI foto juhatuses, kutsudes tagasi juhatuse liikme Marek Rahu ja määrates juha- HALLISTE VALLAVALITSUS tuse liikmeks Richard Liivaku; • (28. IV) andis kirjaliku nõusoleku * Mõnus perepäev looduses • (13. IV) kinnitas SA Abja Haigla MTÜ Külaseltsile Rimmo Rimmu raa- Halliste Vallavolikogu kuulutab 7. mail Halliste Põhikooli korraldatud perepäeval “Looduses on mõnus” 2008. aasta majandusaasta aruande; matukogu hoone keldri avamistööde iga-aastaselt välja kandidaatide esi- lõid kaasa nii kooli- kui ka lasteaialapsed koos vanematega. • kinnitas OÜ Abja Elamu 2008. tegemiseks ja MTÜ Õisu Rahvaselt- tamise Halliste valla aukodaniku Need õpilased, kelle vanematel ei olnud võimalust osaleda, võisid moo- aasta majandusaasta aruande; sile 15 istepingi paigaldamiseks Õisu nimetuse omistamiseks. dustada võistlusperesid omavahel. Loodusraja läbimisel tuli kontrollpunk- • otsustas korraldada Abja vallas alevikku; Järjekordsed ettepanekud koos tides täita erinevaid ülesandeid. Võitis perekond Järvis. Teatevõistluse võitis õpilasmaleva tegevuse I vahetusele • kinnitas aprillikuu toimetuleku- kandidaatide nimede ja põhjen- perekond “Ahhaa”. 8.–19. juunini ja II vahetusele 6.–17. toetuse saajate nimekirja summas dustega palutakse esitada kirjalikult Petangi võistluses sai esikoha Martin Käära, kes sügisel alustab alles koo- juulini; 30 681 krooni; valla kantseleisse Halliste vallamajas liteed. Järgnesid Mari Kahu, Kurmet Reva ja Martin Linder. • otsustas eraldada Kamara külas • maksis tegevustoetust seltsitege- (Viljandi mnt 20, 69 501 Halliste) hil- Pärast pingelisi võistlusi pakuti kõigile perepäevalistele kooli lõkkeplatsil asuva 12 korteriliga elamu nr 4 ela- vuse vahenditest projekti elluviimi- jemalt 12. juuniks. salatit, grillvorsti, morssi ja maiustusi. Võidukad osalejad said tänukirjad ja nike avalduse alusel maja katuseva- seks võetud laenu intresside katteks Vastavalt statuudile võib Halliste auhinnad. hetuse kulude kompenseerimiseks Halliste spordiklubile 1775 krooni ja valla aukodaniku nimetuse omista- Perepäevast koos abikaasa ja pisitütrega osa saanud Halliste vallavanem valla eelarvest 6000 krooni; MTÜ Kaarli Naisseltsile 3132 kroo- da vallas elavale või vallaga seotud Andres Rõigas ning valla sotsiaaltöötaja Elle Kutti andsid igale kohal vii- • eraldas Accordion Music ni; maksis spordieelarvest MTÜ-le isikule, kes oma töö ja tegevusega binud sügisel esimest korda kooli minevale lapsele valla poolt kingitusena Group’ile avalduse alusel reisikulu- Aerobike Cycling Agency 1000 krooni, on andnud olulise panuse valla elu kätte ranitsad koos esmaste koolitarvetaga kokku 500 krooni väärtuses ja de osaliseks kompenseerimiseks valla Viljandi Spordikoolile 2000 krooni ja edendamisse kas kultuuri, hariduse, lilleõie. Üldse alustab septembris Halliste vallast kooliteed kakskümmend eelarvest 1600 krooni kuludokumen- spordiklubile Taifu 1000 krooni; spordi, majanduse või muul alal. mudilast. Meelis Sõerd tide alusel; • eraldas reservfondist 4000 kroo- Halliste Vallavalitsus Ühisõhtu teema oli turvaline liiklemine Aprillikuisel lastevanemate ja laste ühisõhtul Mõisaküla Koolis oli ju- tuteemaks liiklusohutus ja eriti laste turvalisuse tagamine liikluses. Loenguga liiklusohutuse teemal esines klassitäiele lastevanematele Maan- teeameti Lääne Teedekeskuse Viljandimaa esinduse liiklusosakonna peaspet- sialist Sirli Leier. Ettekannet ilmestasid ühelt poolt emotsionaalselt mõjusad videoklipid ja teisalt konkreetsed graafikud tõsise statistilise materjaliga. Lisaks tutvustas lektor lastevanematele kaasas olnud turvavarustust ja jagas tasuta liiklusteemalisi trükiseid. Isiklikke õpetlikke kogemusi liiklusturvalisuse alal jagas lapsevanem Vik- tor Siigur. Loengu eel korraldas Raimond Elblaus koolimaja hoovis lastele jalgrattavigursõitu. “Pange oma kallis vara – lapsed ja väärtuslikud esemed autos kindlalt kinni,” pani Leier lastevanematele ohutuse tagamise nimel südamele. Lap- sed nagu täiskasvanudki tuleb enne sõidu alustamist kindlasti kinnitada turvavööga, väikelaste sõidutamisel aga kasutada nõuetekohast turvaistet. Väärtuslikumate ja kaalult raskemate esemete turvalisim koht sõidu ajal on mitte auto tagaaknal või istmel, vaid pagasiruumis.  Halliste kooli IX klassi õpilased Liis Ojaloo ja Reet Puks on ametis Halliste kalmistul asuvaid tuntud isikute Sellal kui emad-isad loengut kuulasid, oli lastel huvitav sotsiaaltöötaja haudu tähistavate puutahvlite peitsimisega. MEELIS SÕERDI foto Marina Raidi ja lasteaia juhataja Pirje Usina juhendamisel mängida ja joo- nistada. Llõpuks pakuti kõigile sooja teed ja küpsiseid. Lapsevanematelt positiivse tagasiside saanud ühisõhtu sai teoks kooli, lasteaia, linnavalitsuse HALLISTE KALMISTUL ja hoolekogu koostöös. Meelis Sõerd VARESED EI KRAAKSU Riigi kaitse all oleva muinsuskaitselise kinnismäles- märkisime 16. mail ära ka looduses. Kolmveerandsada tisena on 8,4 hektari suurune Halliste kalmistu alates puutahvlikest selleks kujundasid tööõpetuse tundides 2002. aastast EELK Halliste Püha Anna koguduse maa, Halliste Põhikooli õpilased Kevor Reva, Liis Ojaloo, Reet mille hooldamise kulud katab Halliste Vallavalitsus. Puks jt. õpetaja Jaanus Ermitsa juhendamisel. MUINSUSKAITSEAMETI TELLIMUSTÖÖNA sai Muinsuskaitse talgupäeval 16. mail tähistasime August aastail 2006–2007 teoks kalmistu inventeerimine. Kalmistu Kitzbergi vanemate Lena ja Peetri hauaplatsi kaotsiläi- on üldplaanil jaotatud 34 kvartaliks, ligi 8000 nimelist nud vaskplaadi asemel uue nimeplaadiga. Nimetähise hauakohta on numbriliselt märgitud ja loodud digitaalne sai ka Stackelbergide kabel, millele eelmiseks sügiseks andmebaas. pandi uus katus. Alates 1. juunist 2004 olen koos abikaasaga Halliste MIS PUUTUB PRÜGIKÄITLEMISSE kalmistul, kalmistu lepinguline hooldaja. Peamine on olnud raske siis ka siin kehtib prügi sorteerimise nõue. On olemas füüsiline käsitsitöö. Peale kalmistuteede riisumise on siis- spetsiaalsed kogumiskohad küünlatopside, klaasi ja ki olnud südameasjaks kalmistukultuuri väärtustamine keraamika äraviskamiseks. Kalmistu tööriistahoidlatest hoopis suuremas mastaabis. Nii sai Halliste valla toel võib möödaminnes võtta vajaliku töövahendi. Kokku toodud kalmistut ümbritsev piirdemüüritis võsa varjust ja on kasutada 85 raudreha, 25 heinareha, 10 Fiscars-reha, mulla seest nähtavale. 607 meetrit piirdeaeda sai kolman- labidaid, luudasid ja kärusid. diku kõrgusest juurde. Jaak Sala korraldas kalmistusisese Kevad on kalmistul üks ilusamaid aastaaegu. Linnulaul kiviaia puhastamise ja kivide ümberladumise. kostab läbi puude varavalgest hilisõhtuni. Ainult et Hal-  Maanteeameti töötaja Sirli Leier pani lapsevanematele Mõisakülas KALMISTU PEAVÄRAVASSE püstitasime infotahvli. liste kalmistul varesed ei kraaksu. 16. mai muinsustalgu- eriti südamele kinnitada lapsed autos enne sõidu alustamist kindlasti Selleks täpsustasime üheskoos teadjatega oluliste ajaloo- ja päeval osalejad veendusid küllap ise, miks see nii on. turvavööga. MEELIS SÕERDI foto kultuuritegelaste hauaplatside asukohad ja muinsuskait- Maire Sala, seamet toetas tahvli valmistamist. Needsamad hauakohad kalmistukultuuri huviline Kilvahooaja edukaim oli võistkond Tamme Kevad jõudis lasteaeda Tänavuse Abja mälumänguhooaja kokkuvõttes saavutas tihedas finiši- heitluses napi esikoha võistkond Tamme. 29. aprillil korraldas hoolekogu Mullu novembris startinud Abja mälumäng lõppes 16. aprillil peetud liige Mari Kahu lapsevanematele ja kuuenda vooruga, mille paremateks olid võistkonnad Sakala 27, Abja Mulk lasteaia personalile teabetunni tee- 26 ning Spunk ja Mõisnikud 24 punktiga 40 võimalikust. mal “Tervislik toitumine”. Juba varem Kuue vooru kokkuvõttes kogus Sakala 170, Tamme 167 ja Abja Mulk 165 oli ta jaganud küsitluslehed perede punkti. Vastavalt võistlusjuhendile arvestati iga võistkonna lõppsummast toitumistavade ja lemmikroogade maha kõige kesisema vooru tulemus. Nii pälvis võitjakarika 145 punkti kogu- kohta. Nende põhjal valmistas ta nud Tamme, kellele vaid ühe punktiga jäi alla Sakala. Kolmas oli Abja Mulk 139 igale perele raamatukese, kus perede punktiga. Neljateistkümnest alustanud võistkonnast lõpetas kolmteist, pärast lemmikretseptide kõrval olid kirjas teist vooru katkestas mullune võitja Õisu. Kõik võistkonnad said meeneks tra- ka tervisliku toitumise põhimõtted ja ditsioonilise vimpli. Tänu osaliseks said ka žürii liikmed Enno Liiber, Mairold toidupüramiid. Perearst Anne Ladva Kõrvel ja Aime Hunt. Autasustamisele järgnes keskustelu kohvilauas. rääkis säilitusainetest ja kahjulikest “Me avastasime interneti, õpime iga päev, seda, mida ei teadnud, saime toidulisanditest. teada,” põhjendas edukat tulemust viimases voorus vaid kolmekesi võistel- Loodame, et saadud teabe põhjal nud Tamme liige Maimu Paumere. Lisaks temale kuulusid võistkonda Elle on lapsevanematel kergem valikuid Paumere, Peeter Jürgenson, Agur Käära ja kapten Merle Hüva. teha. On ju laste toitumisharjumuste Taas istutakse Abja kultuurimajas mälumängulaudade taha novembris. kujundamisel tähtis osa nii kodul kui Meelis Sõerd lasteaial. Mai algul käis Halliste lasteaias Lõuna-Eesti Päästekeskuse vanem- spetsialist Eda Mõim, kes tänas lapsi  Munadepüha tähistati Halliste lasteaias meeleolukalt. ja nende juhendajat Eve Maasep- ANU KANGURI foto pa eduka esinemise eest päästeala loominguvõistlusel. Meie lasteaias Aprilli- ja maikuusse Halliste las- su, “muna” lusikal. Järsku kuuldus valminud raamat “Väikese lapse teaias on mahtunud nii meelelahu- siutsumist ja iga laps leidis värvilise ohud” tunnistati üheks paremaks tuslikke kui harivaid ettevõtmisi. munakoore seest mängutibu. Lõpuks ning saadeti osalema üleriigilises Munadepühadel üllatasid lasteaia- soovis jänku pajuurbadega lapsi sili- lõppvoorus. õpetajad kasvandikke nukuetendu- tades neile häid pühi. Lastepärases vestluses korrati sega “Jänku pühademure”. Õpetajad Lasteaiapere on tänulik Halliste üle kõik lapsi varitsevad ohud ning tegutsesid käpiknukkude, jänku ja koolile kutse eest osalemiseks kooli käitumine erinevate ohtude korral. kanaga. Jänku tahtis ilusaid kirjusid lauluvõistlusel “Laululind”. Las- Päästeameti esindaja kiitis laste tead- mune värvida ning koos lastega te- teaialastest sai I koha Marja-Liisa misi ja jagas neile tänutäheks Nublu gutsedes kõik õnnestuski. Kavasse Joosing, II Kirke Murrik ja III Mariana komme ja värviraamatuid. Lasteaed olid põimitud ka varem õpitud laulud Kulemina ja Kurmet Reva. Klaveril pälvis tänukirja. ja laulumängud. Tegime võidujook- saatis lapsi õpetaja Vilja Vister. Anu Kangur  Mälumängu võitnud võistkonnas Tamme lõid kaasa (vasakult) Peeter Jürgenson, kapten Merle Hüva, Elle Paumere, Maimu Paumere ja Agur Käära. MEELIS SÕERDI foto Kunnar Keres pälvis aasta töötegija nimetuse Külaselts korraldas heakorratalgud Emadepäeva eel EELK Viljandi 10. mail traditsioonilisel emade- Kõik teenistusest osavõtjad palu- MTÜ Halliste Elu Arengu Seltsi organiseerimisel said 25. aprillil Halliste praostkonna sinodil Mõisakülas päeva jumalateenistusel kiriku käär- ti kohvilauda, kus söögipalve luges aleviku kortermajade ümbruses teoks heakorratalgud. pärjati praostkonna aasta töötegija kambris oli väike ruum rahvast täis. õpetaja Lasting. Koguduse vanim Talguliste ühisjõul tehti korda eelmise aasta lõpul renoveeritud Nurme nimetusega Mõisaküla koguduse Jutluse pidas kiriku uus õpetaja Arvo liige Arnold Kull üllatas koosoli- tänav 3 asuva Halliste vallale kuuluva korterelamu ja selle kõrval asuva laste esimees Kunnar Keres. Lasting. Õpetajat toetas pillimänguga jaid väga südamliku luuletusega mänguväljaku ümbrus. Puhtaks sai ka Halliste kaupluse tagune haljasala. Kunnar on rõõmsameelne, väga Anne Mägi, kes saatis ka naisansamb- emast. “Kivid ja muu ehitussoga, mis oli maja ümber, hakkas juba lapsi mänguväl- positiivne ning tagasihoidlik mees. li “Viisivakk” lauljaid. Kuna koostöö Väikelinn Mõisaküla elab ja ootab jakul segama,” selgitas talgute üks eestvedajaid külaseltsi juhatuse liige Laine Ise ta ütleb, et ilma linnarahva toetu- ansambli ja kiriku vahel on tihe, an- kiriku taastamist. Edu aasta töötegi- Pedaja. “Panime ka ümbruskonna majadesse, kust lapsed mänguväljakul seta ei suudaks ta üksinda midagi. Ka dis Kunnar Keres igale lauljale kiri- jale Kunnar Keresele ja kõigile Mõi- käivad, kuulutused üles. Kahjuks tuli sealt vaid paar inimest.” Tublilt lõid teab ta, et kirikuhoone valmimiseks ku poolt üle väikese kingi. Kunnarile saküla inimestele kiriku ülesehitus- Pedaja sõnul kokku ligemale veerandsaja talgulise seas kaasa lapsed ise. kuluks veel üle kahe miljoni krooni. kuulusid aga koguduse juhtkonna ja töös! Talguliste kogutud praht veeti ära vallavanem Andres Rõigase sõiduauto Ometi on ta optimistlik. kirikuliste tänukiri ja lilled. Maie Jürissaar isiklikul järelhaagisel. Meelis Sõerd Paudi põlistalus oli perepäev MTÜ Ojapera Külaseltsi algatusel ja Keskkonnaameti toel peeti 9. mail Abja valla Paudi põlistalu mail õpetlikku perepäeva. Kaugeimalt tulijad olid ema koos lastega Olustverest. Abjast saabusid noortetoa korraldusel bussiga kuus last. Kokku oli osalejaid viisteist, noorim vaid mõneaastane. Perepäev oli ühtlasi Paudi talu matkaradade avaüritus. Ühel radadest võis näha teise maailmasõja aegseid kaevikuid, nõukogude-aegseid piirikupitsaid jm. Raja alguses kruusaaugus, kus on lõkke- ja telkimisplats, pakuti tibutava vihma ja tuule vastu sooja teed ja kohvi. Jalutuskäigul puutööplatsile tutvustas retkejuht Tuuli Jõesaar erinevaid metsatüüpe. Platsil treenisid lapsed kahemehesaega töötades võistu oma meeskonnavaimu. Igaüks võis puutöö asjatundja Siim Riidi juhendamisel valmistada ja koju kaasa võtta lindude pesakasti või muu omatehtud asja. Kui keha töösoe, mindi metsa, kuhu iga laps istutas oma nimesildiga kuusetaime. Kunagise põlistare asupaika ehitatud grillkojas pakuti pärast lõunat. Huvitavat paikkonna möödanikust vestis ja näitas tänu Sakalas ilmunud eelteatele perepäeval osalenud, nüüd soliidses eas kunagine Mudara talu karjapoiss. Meelis Sõerd

 Elvi Pedaku (keskel) juhendamisel omandasid huvilised käsitöö õpipäeval Uue-Karistes püüdlikult nipli- spitsi aabitsatõdesid. MEELIS SÕERDI foto ÕPPEPÄEVAL JAGATI VÄÄRT KÄSITÖÖKOGEMUSI Käsitööalasel õppepäeval “Rõõm elust ja ilust läbi heegelnõel. Materjalina kasutatakse ka timo-savi, mil- nobedate näppude” 25. aprillil Uue-Kariste rahvamajas lest voolitud ehted ahjukuumuses vajaliku tugevuse said asjahuvilised kogenud meistritelt juurde kasulikke saavad. oskusi ja teadmisi kokku kuues erinevas õpitoas. Hulk huvilisi oli pidevalt Kõpu käsitööringi juhendaja Uue-Kariste käsitööringi juhendaja, Viljandimaa rahva- Viive Lehtla õpilaua ümber. Tema õpetas pakutrükki, kunstimeister Valve Alamaa jagas tikkimise ja heegelda- kus mustrite kujundamiseks kasutati riidevärve, samuti mise tarkusi ning selgitusi talle kuulsust toonud roositud kraasvillast esemete valmistamist nõelviltimise tehnikas kinnaste valmistamiseks. “Valve võib õpetada kõike,” ning riidenuku valmistamist. ütles õppepäeva sisse juhatanud ja osalejaid tervitanud Leida Helimets õpetas heegeldamist, kinda- ja soki- Uue-Kariste rahvamaja juhataja Ivi Alp. Ka teised õpe- kudumist ja kulunud sokkide kohendamist. Lapitehni- tajad olid tema sõnul suurte kogemustega. ka-alaseid oskusi jagas Aino Rang, kelle kirevad tekid “Issand kui keeruline, mina sellega küll hakkama ei lavaseinal pilku püüdsid. Rahvamaja trepikojas sundis saa!” ohkas esmalt Leili Tšernõšova Saksakülast, kes möödujat seisatama ja end imetlema Eevi Alliku põnev  Valminud uus korralik juurdesõidutee koos parklaga muudavad Õisu püüdlikult Elvi Pedaku käe all niplispitsi tegemist õppis. taimekompositsioon. Autor jagas ka oma sellealaseid järve kalameestele ja linnuvaatlejatele senisest veelgi kütkestavamaks. Aga esmased oskused omandas asjatundlikul juhenda- teadmisi. MEELIS SÕERDI foto misel tasapisi nii tema kui mõni teinegi asjahuviline. Õpipäeval pidas loengu Mulgi Kultuuri Instituudi Erilist heameelt tundis Ivi Alp sellest, et õppepäeval tegevjuht Kristel Habakukk. Loengu teemaks oli rah- osalejateks olid ka Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid. varõivaste edasiarendamine. Õisu järve äärde rajati Kristi Liivson ja Rimmu kandis elav Leana Lihtne olid Uue-Kariste käsitööringi korraldatud õpipäeval lõi oma kaasa toonud helmestest ehteid, mida nad iseõppijatena esinemisega meeleolu Uue-Kariste rahvamaja näitering parkla ja uus tee on valmistanud alates möödunud suvest. Aino Nugise juhendamisel. Väikeses saalis oli kaetud Valminud on Halliste valla Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitatud “Kõik algas liblika tegemisest, edasi tulid järjest ras- kohvilaud küpsetistega. projekt, mille eesmärk oli Sultsi-Abja maanteelt Õisu järve äärde viiva kemad asjad,” meenutas Leana Lihtne. “Kujutad peast Kohvilauas kokkuvõtteid tehes olid rahul nii õpitubade sissesõidutee renoveerimine ja järve äärde parkla ehitamine. ette, siis proovid, kas tuleb välja.” Leana sõnul on ta ka juhendajad kui ka õpilased. Ivi Alp tänas kõiki juhen- Teoks saanud projekti tulemusena paranes juurdepääs kalarikkale Õisu oma suguvõsa käsitööpisikuga nakatanud. Materjalina dajaid kunstnik Külli Allikvee valmistatud keraamilise järvele ja linnuvaatlustornile ning järveäärne piirkond sai kenamaks. Se- kasutavad noored helmeid, pärleid ja pärlite segusid. rinnanõela ja lilleõiega. niajani kulges paralleelselt Vidva ojaga järveni viiv tee küllaltki soisel ja Põimimiseks sobivad helmeniit ja traat, abivahendiks Meelis Sõerd pehmel pinnasel. Iga-aastaste kevadiste ja sügiseste üleujutuste tõttu oli tee muutunud pehmeks, auklikuks ning raskesti läbitavaks. Samuti puudusid järve ääres parkla ja prügikast. Tänu projektile suurenes Õisu järve atraktiivsus ja nii kalameestele kui ka linnuhuvilistele on loodud paremad võimalused loodusväärtuste nau- RAHVAMAJAS NÄIDATI timiseks. Projekt andis ühtlasi tuge arenevale turismiettevõtlusele. Vähen- dades parkimist mittesoovitavatesse kohtadesse ja kaldaalade prügistamist, JA MÜÜDI KÄSITÖID aitas projekt kaudselt kaasa ka keskkonnaseisundi paranemisele ja looduslike koosluste säilimisele. Aprilli lõpul panid Halliste kandi käsitöönaised ko- tud käsitöid, mida huviga vaadati ja meeleldi ka osteti. Projekti maksumus kokku oli 135 588 krooni, millest KIK tasus 120 588 ja halikus rahvamajas üles hulga oma viimasel ajal teh- Taieste autoriteks olid Maimu Laas, Maret Saar, Lembi Halliste vald omaosalusena 15 000 krooni. Tani, Leida Nurk, Janne Kohjus ja Salme Kahu. Tänusõnad 300-meetrise sissesõidutee rekonstrueerimise ja parkla rajamise Maret Saar oli näha ja müüa toonud talvel valminud eest järve äärde tuleb öelda kohalikule Milligrupp OÜ-le. pitslinu ja kindaid. Lembi Tani näppude vahel oli niidi- Hoidkem siis sissesõidutee korras ja prügi pangem selleks ajutiselt paigal- nõela abil valminud kaks värvirõõmsat lapitekki. Tema datud nõusse! Anneli Pälsing, tehtud olid ka rahvariidepõlled, karvased tuhvlid, laste Halliste valla maanõunik sokid jm. Lisaks oli ta kujundanud toredaid kaarte. Kõige suurem ostuhuvi valitses ülemõisalase Leida Nurga telgedel kootud hulga erivärviliste ja -mustriliste kaltsuvaipade vastu. “Jaanuaris hakkasin pihta ja selle aja Halliste kooliperel olid jooksul olen sada vaipa ära teinud, kõik kaks meetrit ja külalised Soomest üle selle pikad,” üllatas eakas meister oma tragidusega. Ühele vaibale kulub tal kokku poolteist tundi ja päevas 15.–18. aprillini viibisid Halliste kooliperel külas sõpruskooli õpilased valmib kuni kolm vaipa. Müüki tõi ta oma vaibad, samuti ja õpetajad Soomest Ohkola koolist. meriinovillast tehtud sussid esmakordselt, lootes tulust Külalised osalesid õppetundides, tutvusid Viljandi linnaga ja olid peredes. saada väikest pensionilisa. Nad said osa ka akordionistide ansambli “Tremolo” kontserdist ja Halliste Janne Kohjus oli siinmail veel vähe tuntud shenill- kooli lauluvõistlusest “Laululind 2009”. tehnikas õmmelnud mitu kihilist vaipa, mis sobivad nii Lauluvõistlusel pälvis nooremas astmes publiku lemmiku ja kooli laulu- põrandale kui seinale. Näiteks “Jõulutähe” nime kandev linnu nimetuse Liisi Vister Triinu Tellise ja Kaire Kuuse ees. Vanemas astmes vaip ongi punane ja suure jõulutähe kujuline. “Seda tööd võitis Ketriin Murrik Merili Kallaste ees. Võistluse kordaminekuks andsid saab paremini käpuli maas põrandal teha,” selgitas ühest tubli panuse õpetajad Anu Kangur, Vilja Vister ja Reet Soosaar. targast raamatust asja ise selgeks õppinud ja aasta aega Milvi Kull sellega tegelev naine oma loometehnikat. Pärast tööd iga päev natuke tehes saab nädalaga vaiba valmis. Salme Kahu meisterdatud olid väikesed kirevad kan- Palupera valla esindus dilised paberkorvikesed, mille materjalina on kasutatud ribadeks kokku volditud kommipabereid. käis külas Hallistes Emadepäevani silma rõõmustanud ja südant soojen- danud näitusmüügi avamisel austas tublisid näputöö- Halliste vallas oli külas ringsõidul Viljandimaal küla- ja seltsielu korral- meistreid ka Halliste vallavanem Andres Rõigas. dusega tutvumas käinud arvukas esindus Palupera vallast Valgamaalt.  Janne Kohjus näitusel ühe oma shenill-tehnikas Meelis Sõerd Halliste rahvamaja saalis andis külalistele Valgamaalt videoesitluse abil valmistatud vaibaga. MEELIS SÕERDI foto ülevaate Halliste vallast ning valla seltsielu edenemisest ja hetkeseisust vallavanem Andres Rõigas. “Külalised Paluperast imestasid tõsiselt selle üle, et meil nii palju projek- Loodusesõpru oodatakse dume Holdre mõisa. Edasi sõidame Buss kogub rahvast Mõisaküla tivõimelisi seltse on,” lausus Rõigas. “Tean, et Viljandi maakonnas käivad 6. juunil kevadretkele Koorkülla, kus tutvume koobastega teeristis kell 8.30 ja sealt edasi Abjas, need asjad üldse teistmoodi, siin vallad ikka tublisti kaasfinantseerivad ja muinasloolise Valgjärvega. Hallistes, Pollis ja Karksi-Nuias. Sõi- seltsitegevust ja projekte,” lisas vallavanem. Hiljuti hallistelaste delegatsiooni Eesti Looduskaitse Seltsi August Pärast Helme muuseumi lähe- dusoovijaid registreerib Eve Raska koosseisus väljaspool Viljandimaad seltsielu arenguga tutvumas käinud Kitzbergi nimeline osakond kutsub me edasi Hummulisse ning sealt Kamaral, Liia Igga Abjas, Tiiu Heli- vallavanema hinnangul teistes maakondades see olukord Viljandimaa sar- kõiki loodusesõpru osalema 6. juu- Jõgevestele. Tutvunud Barclay de mets Hallistes ning Heidi Kõss Pol- nane ei ole. nil igakevadisel looduse- ja kultuu- Tolli kabeliga, sõidame järgnevalt lis ja Karksi-Nuias. Sõidukulu on 150 Pärast vallavanema ettekannet toimus külaliste ja Halliste valla seltsielu riretkel. Soontaga looduskaitsealale. Sealt tu- krooni. Täiendav info allakirjutanult eestvedajate vaheline vastastikku kasulik mõttevahetus. Tänavune retk toimub Mulgimaal leme üle Riidaja ja Kärstna kella 18 tel 523 5102. MTÜ Halliste Elu Arengu Seltsil on augustikuus kavas minna Palupera Helme kihelkonnas. Esmalt peatume paiku tagasi koju. Meile jagab sõidu Rein Mägi valda vastukülaskäigule. Meelis Sõerd Taagepera lossi juures, sealt suun- ajal selgitusi Aksel Tiideberg. Külaselts lustis volbriõhtul Sarja Külaseltsi meeleolukas volbriõhtu peeti Sarja vesiveski talus, kus lahkeks võõrustajaks oli peremees Harri Buström. Nagu nõiapeole kohane, tuldi seekord kokku kirevates rüüdes, näo- maalingute, värviliste parukate ja sarvedega, kaasas pika varrega kohevad luuad. Nagu külaseltsis tavaks, tuldi ka volbriõhtule piknikukorviga. Lihaleiva, kookide ja muu suupärasega kaeti laud varikatuse all, mida ehtis külaseltsi lipp. Kõrval särisesid praepannil šašlõki- ja viinerivardad. Muusika saatel tantsiti ja lustiti ühises ringis. Sirle Valtšuk korraldas võistkondliku viktoriini, mis oli volbri- ja maipühadeteemaline. Põnevust pakkus pikale pingile asetatud viljakotikeste raskuse järgi ritta seadmine. Mõistatamist ja äraarvamist jätkus veelgi. Õhtu jooksul sai iga osaleja kirjutada sedelile nime talle enam meeldinud nõia nimega. Külaseltsi puuplaadist medali said kaela nii nemad kui kõik teised volbripeo osalised. All oja kaldal süüdati suurte kividega ümbritsetud tuleasemel lõpuks vägev volbrilõke. Tule läitis lõkkematerjali kokku tassinud peremees Harri Buström. Külaseltsi juhatuse esimees Milvi Tihane ütles, et järgmisena on sarjalastel  Karin Hundi (esiplaanil) juhtimisel asusid kepikõndijad reipalt Abjast viieteist kilomeetri pikkusele mat- kavas jaaniõhtu. Kuna külamaja Sarjas pole ja üritused toimuvad taludes kateele. MEELIS SÕERDI foto järgimööda, loodab selts selleks ajaks saada endale suure telgi – “kõndiva 25. aprillil harjutasid huvilised Abja külamaja”. Projekt selleks esitati Mulgimaa Arenduskoja kaudu hiljuti avane- Tervistav kepikõnd Gümnaasiumi kehalise kasvatuse nud LEADER-programmi rahataotlusvooru. Augustis tähistab 24-liikmeline õpetaja Linda Menningu juhendami- külaselts oma esimest aastapäeva. Meelis Sõerd sel Kamaral lasteaia hoovis toimunud leiab uusi huvilisi õpipäeval õiget kepikõnnitehnikat. Viimastel aastatel kõikjal võidu- pikemale matkale. Ühtlases, kõigile Osalenute hulgas oli nii staažikaid käiku teinud tervistav kepikõnd jõukohases tempos läbiti paari tunni kõndijaid kui ka neid, kes käimiske- leiab üha enam teadlikke harrasta- jooksul umbes viisteist kilomeetrit. pid esimest korda kätte võtsid. jaid ja huvilisi ka Mulgimaal. “Sel aastal pole ma isegi rull- Aabitsatõed omandatud, asusid Aktiivsel sammul käimiskeppidega uiskudele saanud, eelmisel aastal seitse vaprat eesotsas Ene Põllu- kõndijaid võib tihti kohata nii Abjas, juba veebruaris rullisin,” tunnistas mäega, kes on osalenud kepikõnni- Mõisakülas, Kamaral kui mujal. Neid üks retkel osalenuist õpetaja Terje maratonidel nii Viljandis kui Abjas, ei vaadata enam kui veidrikke, vaid Jaakson. Gümnaasiumi õppealajuha- kaheksakilomeetrisele rännakule. kui teadlikke tervisenõudlejaid. Üha taja Sirje Renter seevastu ütles ole- Algajatel tempo siiski eriti kõrge ei enam korraldavad kepikõndijad ka vat tänavu kepikõndi üsna hoolsalt olnud ja ilusa ilmaga oli mõnus väi- ühisretki ja õpipäevi. harjutanud, vaid viimasel ajal tekkis kesi puhkepeatusi teha. 19. aprillil startis kümmekond ke- sellesse aiatööde tõttu paus. Ainsa Ühiselt sai otsustatud, et selline pikõndijat Abja Gümnaasiumi õpe- mehena pakkus matkal seltsi tun- ettevõtmine väärib kordamist. taja Karin Hundi eestvedamisel Abja tud tervisesportlane, perearst Ürjo Meelis Sõerd jalakäijate tee algusest Sarja poole Mälksoo. Eve Raska

RIMMUS AETAKSE MULGI ASJA

Kavas on ka kaminaõhtud käsitöö-  Üks koht, kus volbriöö nõiasabatil pöörast tantsu vihuti, oli ajaloolise meistritega. Sarja vesiveski talu hoov. MEELIS SÕERDI foto Suveürituste paigaks olevale Rimmu rahvatarele “mulgi näo” andmiseks kaunistame tare suured klaasaknad Halliste mustri taimeornamentidega. Ekspertiisiaeg pikenes 23. juunil süütame “Rimmu jõe ääres porikalda pääl” vallavanema tooda- Alates 1. oktoobrist 2008 muu- KUI ON VAJA LISAANDMEID vast võidutulest jaanitule. tus püsiva töövõimetuse ja puude Ülaltoodud ajagraafik peab paika Kui “juuli puhkab ristikheinalõh- ekspertiisi tegemise kord. Seoses juhul, kui kogu esitatud informat- nas”, tahame pidada laadamelus mul- sellega pikenes ekspertiisitaotluste sioon on ekspertiisi tegemiseks piisav. giteemalist külapäeva, et aeg maha menetlemise aeg. Kui aga andmeid või dokumente on võtta. Halliste mustrite omapära Püsiva töövõimetuse kindlaks te- vaja täiendada, siis selleks on kehtes- aitavad nautida laste näomaalingud. gemist ning puude raskusastme ja tatud oma tähtajad, mistõttu kogu Õpitubades valmistame suveniire, sotsiaaltoetuste määramist taotlev protsess pikeneb. Niisiis kaunistame riideid, vildime jne. tööealine inimene (16-aastane kuni • kui esitatud terviseseisundi kirjel- Projektiga tegime algust 1. mail vanaduspensioniealine) peab täitma dus on puudulik, siis hiljemalt küm- heakorratalgutel “Teeme puhtas oma mahuka ja üksikasjaliku ekspertiisi- ne päeva jooksul pärast ebapiisavate õvve”, kus sai korrastatud külakes- taotluse vormi ning esitama selle elu- andmete saamist küsib pensioniamet  Rimmu talgulised Riivo Rang ja Kalle Räästas peavad aru, kust otsast kus. Naistel, nagu ikka, olid rehavar- kohajärgsele pensioniametile. arstilt isiku kohta täiendatud tervise- kõrkjapusa lahti harutama hakata. ANNELI PÄLSINGU foto red pihus, aga mehed õngitsesid silla Kehtiva korra järgi ja rohkem kui seisundi kirjelduse või andmeid või juures oleval tammil jõest aastatega pooleaastasele kogemusele toetudes dokumente; Mida head ootab Rimmu kandi “Eesmärk on tutvustada ja propa- kuhjunud ja kinnijäänud puid ja võib öelda, et enamikul juhtudel ku- • hiljemalt järgneva kümne päeva rahvas kohaliku omaalgatuse prog- geerida noortele õpitubades mulgi- palke välja. lub ekspertiisi tegemiseks kuni pool- jooksul esitab arst täiendatud tervi- rammile esitatud projektist “Mul- päraste mustrite ja tikandi etniliste Projekti üldmaksumuseks on teist kuud. seseisundi kirjelduse või puuduvad gi tarel mulgi nägu – mulgi peres taimeornamentide ning käsitöö 34 770 krooni, sellest tasub KOP MIKS NII KAUA? andmed või dokumendid; mustritegu”, MTÜ Külaselts Rimmo erilisust. Rahvalikke traditsioone 15 000 ja Halliste vald 4 210 krooni. Sotsiaalministri määrustega on • puuduvate andmete või doku- juhatuse liige ANNELI PÄLSING? jätkame hingedepäeva matkaga. Küsitlenud Meelis Sõerd kehtestatud kindlad tähtajad, mille mentide esitamiseks või arsti vastu- jooksul tehakse rida erinevaid vaja- võtul käimiseks annab pensioniamet likke toiminguid: ekspertiisi taotlejale tähtaja, mille • hiljemalt kümne päeva jooksul määramisel arvestatakse asjaoluga, pamiseks ja puhastamiseks vajalike vasse omavalitsusse sisse kirjutatud arvates ekspertiisitaotluse saamisest et arsti vastuvõtule pääsemiseks võib Maal paraneb seadmete ja tarvikutega. hiljemalt 1. jaanuariks 2008, ning küsib pensioniamet taotluses viida- olla pikk järjekord; Ühe kolmandiku projekti maksu- MTÜ-d ja sihtasutused, mille põhi- tud arstilt isiku terviseseisundi kir- • mõnel juhul lisandub ka aeg joogivee musest katab riik, teise kohalik oma- kirjaliste tegevuste hulka kuulub oma jelduse; puude ekspertiisiks vajaliku rehabi- valitsus ja kolmanda taotleja ise. liikmete või elanike joogiveega va- • hiljemalt järgneva kümne päeva litatsiooniplaani koostamiseks. kättesaadavus Möödunud aastal esitati Viljandi rustamise tagamine, või kes täidavad jooksul koostab arst nõutud tervise- Maikuu jooksul avaneb aasta ta- maakonnas 126 taotlust, millest ra- korteri- või veeühistu ülesandeid. seisundi kirjelduse ja saadab selle TÄHTAEGU TULEB JÄRGIDA gasi regionaalminister Siim Valmar hastati 94 kogusummas 4 142 926 Ühe majapidamise kohta ette nähtud pensioniametile; Pensioniameti määratud tähtae- Kiisleri algatatud toetusprogramm, krooni (riigi ja kohaliku omavalitsuse toetussumma (riik pluss omavalitsus) • hiljemalt viieteistkümne töö- gadest tuleks kindlasti kinni pidada, mis võimaldab parandada joogivee toetus kokku). Enim küsiti toetust to- on maksimaalselt 100 000 krooni. päeva jooksul arvates ekspertiisiks sest täiendavaid andmeid ei küsita kättesaadavust hõredalt asustatud rustike rajamiseks ja rekonstrueerimi- Programm kuulutatakse avatuks piisavate andmete saamisest teeb asjata. Neid õigeaegselt saamata me- piirkondades. seks ning seadmete paigaldamiseks. maikuu jooksul. Sellekohane teade pensioniamet püsiva töövõimetuse netlus lõpetatakse. Et seda vältida, Programmist toetatakse puur- ja Käesoleval aastal on riik programmi avaldatakse ajalehes “Sakala”, Vil- ning puude raskusastme ja lisaku- peab kindlasti meeles pidama, et salvkaevude ehitamist ja puhastamist jaoks eraldanud toetust 1 125 329 jandi maavalitsuse kodulehel ning lude tuvastamise või tuvastamata kolme kuu jooksul enne ekspertii- ning kaevudest joogiveetorustiku krooni. programmis osalevate valdade ko- jätmise otsuse. Eelnevalt kaasatakse sitaotluse esitamist tuleb käia pere- ehitamist või rekonstrueerimist. Sa- Programmist saavad toetusi taot- dulehtedel. sellesse protsessi ekspertarst, kelle või raviarsti vastuvõtul. Nii on arstil muti kaevude varustamist vee pum- leda füüsilised isikud, kes olid vasta- Anneli Pälsing ekspertarvamus on otsuse tegemisel teie tervise kohta piisavalt andmeid ülimalt tähtis; ja ka ekspertiisitaotluse menetlemine • hiljemalt viieteistkümne päeva ei veni talumatult pikaks. Tellige “Lõuna-Mulgimaa”! rite müügilettides enam müügil pole. ga aasta lõpuni või soovitud arvuks jooksul arvates ekspertiisiotsuse te- Selle võrra pakume lehte ostjatele roh- kuudeks, sh jooksva kuu lehte kuni gemisest teavitab pensioniamet otsu- Pikenenud menetluse tõttu inime- Jätkub Abja ja Halliste valla ning kem Mulgimaa kauplustes. 10. kuupäevani. sest nii isikut kui ka terviseseisundi ne rahas otseselt ei kaota, kuid kor- Mõisaküla linna elu kajastava aja- Kõige kindlamini saab lehe aga Leht ilmub kord kuus (välja ar- kirjelduse esitanud arsti. duvekspertiisi korral võib tekkida lehe “Lõuna-Mulgimaa” tellimuste koju kätte tellija – oma postkastist vatud juuli) ehk 11 numbrit aastas. Erisus: Kui isik on taotluse esita- vahe pensioni või toetuse igakuises vastuvõtt 2009. aastaks. peagi pärast ilmumist! Leheeksemplar maksab 4 krooni. mise päeval haiguslehel, siis tehakse maksmises ja raha makstakse välja Seoses AS Eesti Posti müügitöö üm- “Lõuna-Mulgimaa” tellimusi (in- Lehe tellimishind kolmeks kuuks otsus kiiremini – hiljemalt viie töö- tagantjärele. berkorraldamisega alates märtsikuust deks 00927) võtavad vastu kõik Eesti on seega 12 krooni, kuueks kuuks päeva jooksul. Otsusest teavitatakse Elve Tonts ajaleht “Lõuna-Mulgimaa” postkonto- postkontorid. Tellida saab lehte korra- 24 krooni jne. hiljemalt viie päeva jooksul. sotsiaalkindlustusametist ÕNNITLEME JAANIKUU EAKAID HÄLLILAPSI!

SALME MÕTTUS 92 AINO SAIMRE 86 SALME-MARIE LOOPRE 89 SELMA KAAR 80 SELMA PUISS 88 LUULE RAIDSALU 70 LINDA KIISKI 87 Halliste Vallavalitsus LEONORA BUROKIS 85 MAIMU KASE 85 MARIE PENJAM 91 JOHANNES IBRUS 80 MAIMU HÄMARMETS 84 HELJU RÄÄGEL 80 LINDA NÕMME 84 ELENA LUUKA 80 LOOLA GRENTS 83 ANTS LOND 75 HILDA KALDOJA 82 SALME KÄÄMER 75 SALME PIRSKO 81 ELLA-HELENE VOIT 75 EDGAR-LEONID LAINELA 80 VALVE HEINLA 70 KALJU KULL 75 AINI-HELME VARES 70 MAIE TAMMEARU 70 Abja Vallavalitsus Mõisaküla Linnavalitsus  Jüripäeva jooksul Mõisakülas startis kokku tosin õpilasvõistkonda. ARBO ELBLAUSI foto Halliste Päri/Pärsti esinduse. Hal- laua EKNK Mõisaküla koguduse ÕNNITLEME LAPSE SÜNNI PUHUL! liste võistkonnas mängisid Maiker poolt tõi kohale Kaja Õigus. Reimann, Mait Reimann, Veiko Jüriööjooks Abjas gümnaasiumi HEILI ja KALLE RAAL – 17. aprillil sündis tütar LAURA-LIISA. Semjonov, Viljar Semjonov, Toomas staadionil algas õpilaste teatejooksu- Abja Vallavalitsus Triksberg, Kristjan Kaska, Elari Ilusk dega. Tulise kaasaelamise ja innustu- GERLY JERSOLAV ja ALEKSEI VISNAPU – 8. mail sündis poeg GREGOR. ja Karmo Kangur. Kokku osales tur- se saatel said, põlev tõrvik käes, staa- Mõisaküla Linnavalitsus niiril seitse võistkonda. dionirajal joosta kõik lapsed, kes soo- Maiker Reimann visid. Järgenud täiskasvanute jooksus osales seekord kolm võistkonda. ARENDUSKODA LÕPETAS Võrkpall Jüriööjooks Võitis võistkond “Tempo” koosseisus: Henri Meidla, Kristo Tullos, Katri TAOTLUSTE VASTUVÕTU Maakonna meeste võrkpalli meist- Jüriööjooksul Mõisakülas osa- Sutt, Aliis Allas, Herbert Reimets ja rivõistluste teise liiga turniiri võitis les 12 kaheliikmelist kooliõpilaste Mulgimaa Arenduskoja projek- taotlused saab esitada PRIA-le. Rünno Patune. Võitjatele järgnesid titaotluste vastuvõtt, mis kestis 30. Maikuu alguseks oli Leader-te- Halliste meeskond. võistkonda. Tüdrukutest olid kiire- Abja Gümnaasiumi õpetajate ja Abja Päri spordihoone ja sõprade klubi mad Ene-Ly Juganson ja Marjanna märtsist kuni 30. aprillini, on lõp- gevusgruppide taotlusvoorudesse valla esindus. penud. esitatud üle Eesti kokku 889 taotlust Sõrg eestvedamisel tänavu esimest Kabel ning poistest Reivo Keng ja Enn Raieste korda peetud turniiri finaalis alistas Henry Rebane. Rikkaliku auhinna- Taotlusvooru sai esitada projek- 173,3 miljoni krooni väärtuses. Meelis Sõerd titaotlusi, mis olid vastavuses Mul- Edaspidi tuleb Mulgimaa Aren- gimaa Arenduskoja meetmete ees- duskojal lisaks vähem aktiivsetele märkidega. Taotlusi said esitada kõik piirkondadele ergutada taotlusi esi- Projektis osalemiseks “MULGIMAA SÄRAMA!” tuleb hilje- Abja, Halliste, Karksi ja Paistu valla tama kindlasti ka ettevõtjaid, keda malt 15. septembriks 2009 täita elu- ning Mõisaküla linna ettevõtted ja oli oodatust tunduvalt vähem. Koja kohajärgses kohalikus omavalitsuses Abja, Halliste ja Karksi Vallava- Värve ja vahendeid saab osta koos organisatsioonid. Kokku esitati 35 ettevõtjate esindaja Kaupo Välba vormikohane avaldus. Täidetud ja taotlust kogusummas 5,8 miljonit kutsub siinkohal kõiki piirkonna et- litsus ning Mõisaküla Linnavalit- üksikasjaliste selgitustega järgmistest vastava omavalitsustöötaja allkirjaga sus kutsuvad koostöös ES Sadolin Viljandi kauplustest: krooni. Kõige aktiivsem osavõtt oli tevõtjaid üles arutama, mis olid ette- kinnitatud avaldusega tuleb minna Karksi vallast 10 taotlusega. Järgne- võtjate peamised takistused taotluste AS-ga ja AS-ga Tikkurila-Vivacolor • Värvikaubanduse OÜ kauplus mõnesse eelnimetatud kauplustest, piirkonna elanikke nagu eelmisel Mulgi Värv (Puidu tn 7) sid Abja 9, Paistu 7 ja Halliste vald 5 esitamisel. kust saab kogu vajaliku info ja vär- taotlusega. Kahjuks ei tulnud ühtegi Samuti ootavad koja MTÜ-de ja aastal ka tänavu osalema projektis • Ehitus Service OÜ kauplus vitooted kohapeal kätte. “Mulgimaa särama!”. Bauhof (Reinu tee 29a) taotlust Mõisaküla linnast. sihtasutuste esindajad Kalle Rästas, Maikuust käivitunud projekti ees- • Viljandi Vektor AS kauplus Vek- Projekti “Mulgimaa särama!” raa- Tegevust on alustanud Mulgimaa Urmas Suurpuu ja Anne Kaljumäe märk on anda meie kodudele siin tori Kaubahall (Puidu tn 17) mes korraldatakse ülevaatus, millest Arenduskoja hindamiskomisjon. MTÜ-sid ja sihtasutusi rääkima prob- Mulgimaal kenam välimus. Projektis • Vilpak AS kauplus Ehitusmater- võivad osa võtta kõik projektis osale- Tulemused peaksid selguma mai lõ- leemidest seoses taotluste esitamiste- on oodatud osalema nii piirkonnas jalid (Reinu tee 35) jad, kes on selleks soovi avaldanud ja puks, seejärel kinnitab taotlused koja ga, eriti Mõisaküla piirkonnast. ehitisi omavad füüsilised kui ka ju- • Villoh Värvikeskus (Jakobsoni lõpetanud ehitise või rajatise värvi- juhatus. Positiivse vastuse saanud Piret Leskova riidilised isikud. tn 11) mise hiljemalt 30. septembriks 2009. Projektis osalejad saavad soodus- • Decora Viljandi (Leola tn 53). Osalemiseks tuleb täita avalduse hinnaga osta hoonete välisseinte Hinnasoodustust annavad värvi- blanketil vastav lahter. VI Evi Hulkko maalinäitus • 17.–19. ja katuse ning piirdeaedade värvi- tootjad nii füüsilistele kui ka juriidi- Täpsemat infot ja vajalike doku- VII Abja suvepäevad. miseks vajalikke niiskustõkkeva- listele isikutele 20 protsenti, lisaks mentidega tutvuda saab elukoha- Teavet vaata lisaks infotahvlitelt hendeid, kruntvärve ja välisvärve, elukohajärgne kohalik omavalitsus järgses omavalitsuses ning internetis Abja kultuurimajas ja keskpargis ning mille tootjad on ES Sadolin AS ja AS füüsilistele isikutele pärast tööde lõ- eelnimetatud omavalitsuste kodule- kodulehelt www.abjakultuurimaja. Tikkurila-Vivacolor. petamist veel 10 protsenti. hekülgedel. ee. HALLISTE RAHVAMAJAS ABJA GÜMNAASIUMIS • 29. V kell 17 Halliste valla pen- ja taga punane tuli. Viimast võib sionäride kevadpidu. Info tel 5256 IX klasside lõpu- Kaherattaliste sõidukite juhtidele asendada punast värvi helkur. Kuigi • 19. VI kell 16 049 (Laine Pedaja). kiivri kandmise kohustus on ainult aktus • 20. VI kell 15 XII klassi lõ- Koos kevadega lisandusid meie kõnnitee”. Jalgrattateel, teepeenral mootorratturitel ja mopeedijuhtidel, puaktus. KARISTE JÄRVE ÄÄRES teedele ja tänavatele liiklusvahendid, ja sõiduteel tohivad nad sõita ainult soovitame kiivrit ka jalgratturitele. ABJA KULTUURIMAJAS • 22. VI Halliste valla jaanituli. Täpsem info valla kodulehel www. mida talvel oli harva näha– mootor- siis, kui kõrval ei ole jalgrattateed, Selle eesmärk on kaitsta ratturi elu Abja Muusikakooli • 24. V kell 12 halliste.ee ja tel 5256 049. ja jalgrattad ning mopeedid. kaasas peab olema liiklemisoskust ja tervist. lõpuaktus • 28. V kell 18 eakate klu- Kaherattaliste sõidukite juhid ja tõendav tunnistus. Üle 15 aasta va- Ohutuse tagamiseks on soovitav bi Meelespea õhtu • 29.–30. V laste MÕISAKÜLAS lapsevanemad peaksid meeles pi- nused noorukid tohivad sõita ilma jalgratturil pimedal ajal või halva kevadpäevad • 1. VI kell 19 lektoo- • 23. VI linna jaanituli. Täpsem dama, et kaherattalise sõiduki juht juhitunnistuseta nii jalgrattateel kui nähtavuse korral kasutada kollast rium Abjas • 9. VI kell 13 õpetajate info ilmub linna kodulehel www. on liikluses alati nõrgem pool, olene- ka sõiduteel. helkurvesti ja jalgrattal taga vilku- vastuvõtt • 23. VI jaanipäev • 8.–30. moisakyla.ee ja kuulutustel. mata sellest, kes on õnnetuses süüdi. Soovitame lapsevanematel jälgida, vat punast tuld, päevasel ajal ereda- Reeglina saavad raskeid vigastusi just kuidas nende lapsed liiklevad, ning värvilisi riideid (neoonkollane või kaherattaliste sõiduvahendite juhid, kontrollida, kas nad kasutavad tur- oranž), eriti kui liigeldakse pidevalt “Esi tett, esi kasvatet!”. Kui otsustad seega tuleb teedel liigeldes just neil vavarustust. maanteel. kauplema tulla, anna endast kindlasti endil eriti tähelepanelik olla. Mopeedijuht peab olema vähe- Ka autojuhid peaksid liigeldes teada tel 4360 055 või 5698 3806. Lapsed vanuses kuni 10 aastat malt 14-aastane. 14–15-aastasel peab olema tähelepanelikud kaheratta- • Ostame teie seisma jäänud või tohivad jalgrattaga sõita õuealal ja kaasas olema liikluseeskirja ja ohutu liste sõidukite suhtes, sest tegemist mittetöötava, käibemaksu- või mitte kõnniteel ilma jalgratturi juhitunnis- sõidu võtete tundmist tõendav tun- on nõrgema ja vähekaitstud poole- käibemaksukohuslase firma. Info ja tuseta, kuid ei tohi sõita sõiduteel. nistus. Mopeedijuhil ja tema kaas- ga. Vaid vastastikune tähelepanu ja konsultatsioonid meilt, tel 5808 8088. Lapsed vanuses 10–15 aastat tohivad sõitjal peab olema peas kaitsekiiver üksteisest hoolimine aitavad vältida • Värvime maju, teeme survepe- õuealal sõita ilma juhitunnistuseta ning mopeedil ees põlema valge tuli. õnnetusi. • 6. juunil tähistatakse Halliste su, välisvoodri vahetust, suviseid ning kõnniteel liigelda ainult siis, kui Pimedal ajal või halva nähtavuse kor- Taimo Tugi, kooli aastapäeva. Kell 15 on aktus värvitöid – nii uued kui ka vanad see on lubatud märgiga “Jalgratta- ja ral peab jalgrattal põlema ees valge juhtivkonstaabel kooli aulas. Kell 16 toimub vastval- krohv- ja puumajad, suvilad, tuule- minud kooli võimla avamine. Osa- kastid, vintskapid, aiad jne. Pikaajali- lemiskutse on saadetud ka Eesti Va- sed kogemused! Töö kiire ja korralik! praktilisi aiatöid, kasutama aiatöö- bariigi presidendile Toomas Hendrik Tihemetsas õpetatakse Tel 5190 7192. masinad, aiatööriistade korrashoidu Ilvesele. aiandust ja metsandust ja töövõtted. Abja Elamu OÜ • Juuni algul avab taas uksed Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Metsamajandust saab õppida põ- võlglastele kauplus Siili Äri Kaarli külas. Tere MÄLESTAME Tihemetsa õppekohas õpetatakse hihariduse (õppeaeg uue õppekava tulemast kõigile ostjatele! Lugupeetud Abja Elamu OÜ võlg- PILVI SOOMETS aiandust ja metsandust. Informat- järgi 3,5 aastat) ja keskhariduse baasil • Mõisaküla Linnavalitsus kehtes- lane, Julianus Inkasso tuletab meel- 1. VII 1934 – 18. IV 2009 siooni vastuvõtu kohta saab lugeda (sesoonõpe, õppeaeg 2,5 aastat). de, et vastavalt võlaõigusseadusele tas alates 1. juulist 2009 Mõisaküla http://www.hariduskeskus.ee.n13. Metsandusettevõtja on praktiliste tuleb kohustused täita nõuetekohasel linna ühisveevärgi ja -kanalisatsioo- VALDO VÕSA nss.ee/index.php?id=3. tööoskustega metsandusspetsialist, viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. ni veevõtja Mõisaküla Linnahooldu- 17. IV 1978 – 26. IV 2009 Aiandust (abiaednik) saab õppida kes organiseerib ja teeb metsa rajami- Kui te ei ole jätkuvalt võlgnevust se osutatava veevarustuse ja reovee VELLO SAAR põhihariduse nõudeta. Õppeaeg on se, hooldamise ja puiduvarumisega tasunud, võime esitada teie vastu koh- ärajuhtimise teenuse hinnaks tar- 8. II 1954 – 16. V 2009 üks aasta. Õppetöö toimub töökoha- seotud töid. Ta oskab koostada äri- tusse hagi või pankrotiavalduse. bijatele 18 krooni/ m³, millest vee- Abja Vallavalitsus põhise õppevormina; üks kolmandik plaani ning tal on eeldusi luua oma Kõikide probleemi lahendamisele varustus on 11 krooni/ m³ ja reovee suunatud ettepanekute ja küsimus- ärajuhtimine on 7 krooni/ m³. REIN LOIT õppeajast läbitakse koolis, kaks kol- väikeettevõte, seda majandada. Sobib 13. VII 1942 – 18. IV 2009 mandikku ettevõttes. Õpitakse taimi töötama ettevõtjana või tööjuhina tega palume pöörduda Julianus In- • Mõisaküla Linnavalitsus otsib pi- paljundama ja pookima, sooritama metsandusettevõttes. kasso OÜ (Jõe 3, 10151 Tallinn) poole kaajalist üürnikku kortermaja 4-toa- MART ARVISTO telefonil 681 44 00 või e-posti aadres- lisse korterisse. Korter on keskkütte- 7. XI 1936 – 5. V 2009 sil [email protected]. Võlgnevuse ga ja vajab remonti. Info tel 435 5600 Halliste Vallavalitsus tasumiseks pakume välja maksegraa- (linnapea). Kuulutus on jõus kuni 26. OLGA MARGAS 4H noorteühendus A.N.O. ootab uusi liikmeid fikut! Julianus Inkasso OÜ maini 2009. Abja noortetoa juures tegutseb da liikmeks 40 krooni (igal järgneval 7. VI 1912 – 19. IV 2009 • Oodatakse kaubitsejaid 17.–19. Mõisaküla Linnavalitsus käesolevast kevadest Eesti 4H klubi aastal 25 krooni), tuua oma pilt ja isi- juulini Abja suvepäevade laadale A.N.O. Täheühend A.N.O. tähistab kukood. Järgmised soovijad regist- lühendina 4H Abja noorte organi- reeritakse Eveli Alliku sõnul A.N.O. satsiooni. ametlikeks liikmeteks käesoleva aasta Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus. Toimetaja Meelis Sõerd Klubi A.N.O. ootab oma ridadesse sügisel. (Sarja tee 18, Veskimäe k 69404 Abja-Paluoja Postkontor, tel Abja vallamajas ka uusi liikmeid. Selleks tuleb tasu- Meelis Sõerd 435 4792, kodus 436 0030, EMT 5395 7842, e-mail: [email protected]).