NR 15 (49) AUGUST 2020 ILMUB KAKS KORDA KUUS

Lühidalt

• 7. augustil Järvamaa vi- siidi teinud sotsiaalminister Reinevere juubelit tähistati Tanel Kiik ütles, et pooldab Koeru hooldekeskuse and- mist siinsete omavalitsuste kätte, ja andis lootust, et Järvamaa haigla võib saada uue erakorralise meditsiini suure leivast külaga osakonna. ARNIKA TEGELMANN

• Muuseumiöö avab 29. augusti õhtul kümnete muu- 22. augustil tuli kokku seumide ja teiste põnevate Reinevere küla rah- paikade uksed täiesti tasu- vas, et tähistada 800. ta. Muuseumiöö toimub sel aastapäeva küla es- aastal pealkirja all „Öös on mamainimisest. Et aega“. Järva-Madise kihel- ükski sünnipäev ei saa konnas tähistatakse muu- läbi tordita, kogunesid seumiööd ühiselt, program- mis osalevad lisaks Järva- naised eelmisel õhtul Madise külaseltsile ka A. H. seda valmistama – Tammsaare muuseum Var- kolme tunniga pandi gamäel, MTÜ Albu Mõis ja kokku üle ruutmeeteri EELK Püha Matteuse Järva- võileivatorti, kaunistu- Madise kogudus. Program- seks külaelus tähtsad mi kohta leiate kokkuvõtva paigad. info Vargamäe muuseumi kodulehelt. Wallamajas avab muuseu- „Arvestasime, et kulub 12 miöö vestlusring „Meenutu- leiba, igaks juhuks võtsin 16,“ si kolhoosielust Tammsaare ütles Koorejaama perenaine mail“. Tutvustame väljapa- Merike Kont, kelle juurde kell 17 kogunetigi. nekuid teemadel „Jaotatud Rohila talu perenaine Kai Arnika Tegelmann aeg kolhoosis: kodune elu Kanarik oli söödava Reinevere ja töö“ ning „Omavalitsus küla oma peas valmis mõelnud Merike Kont (vasakul), Kai Kanarik, Meeli Seepter, Silja Vagula, Marta Kont ja Natalja Palm leivast Reineverega. ajajoonel“. Temaatilises öö- ja paberile kirjagi pannud. Alu- kinos linastub Peeter Simmi mine kiht sai leivast, keskmine Alt-Kirjapi talust oli käsil tähtis ja lauad-toolid 100 inimesele Muruks hakiti murulauku saparki ning Reinevere vanasse „Ideaalmaastik“ (1980). Sa- sepikust ja kolmas taas leivast, töö panna leivaküla ühte serva – korraga oli ruumis paarküm- ja tilli, viljapõlluks sobis hästi raamatukokku. mal päeval kell 15–20 toimub vahele sinki, suitsukana ja -kala, püsti Järvamaa kõrgeim punkt, mend külapäeva korraldajat.) kollane mais („Peske alati külma Siis kutsuti kõik ühispildile ja Wallamaja-esisel platsil Jär- tuunikala, kurki ja muna-majo- 136 meetrine Tõrevere mägi. Järgmisele platsile ehitas Jana vee alla läbi – siis säilib pare- igaüks sai tüki leivakülast. Suu- va-Madise taluturg. Avatud neesi-hapukoore kreemi. „Me laseme seal igal aastal ala- vana raamatukogu ja Sepa Aino mini“ soovitas Merike), peoga red said tantsida ja väiksemad on kodukohvik! Põhi valmis, oli aeg küla püsti ti õigel kuupäeval vastlaliugu maja. „Ja siia tuleb Aino tohutu paprikatükikesi moonideks, mängida. Ei seganud ka kohati panna. Selgus, et Reinevere on ja Natalja keedab hernesuppi. suur pirnipuu, mis on kõrgem puud-põõsad mõisaparki said kallanud lausvihm. Pidu Mare ja • Järva-Jaani ja Peetri ridaküla, kuid siin on ka haja- Tehke paprikast punane kelk ka kui Reinevere mägi,“ lubas ta. petersellist ja saialilled aeda- Vello Taari pilli järgi kestis pea- kooli õpetajatest koosnev asustust. Kai koos Marta Kondi- ja Jaanus selle peale!“ ütles Jana Ühes nurgas on kruusakar- desse kasvama. aegu südaööni. Et peolaual oli punkrokkbänd Projekt Õp- ga meisterdas ümmargusest lei- Kollom Langu talust. „Sel aastal jäär veesilmaga. Aga millest? Kokkutuleku päeval oli end ka 12,5 kilo rabarberikooki, jäi vapätsist veski ja kuigi pärisveski oli esimene kord, kui me mäele Lohk leiba, purustatud pähklid külatuurile kirja pannud 40 ini- tükk Järvamaa kõrgeimat punk- sid andis teada, et nende de- on juba ammu tiivutu, sai leivast ei läinud – oli täitsa porine. Aga kruusaks ja sinised rukkilille- mest, kuid 40-kohalise bussiga ti ka järgmiseks hommikuks. büütplaat „Akadeemikud“ veski endale kõrsikutest tiivad. suppi sõime ikka ja matkasime õied, mille Merike leidis oma liitus ka paarkümmend sõi- Merike Kont ütles, et registree- on jõudnud trükki. Esikal- Külli Eisler ehitas leivakuu- metsas.“ Samale platsile kerkis põllu servast, veesilmaks. Nagu duautot ja teele läks ligi sada rimislehel oli kirjas 125 inimest, bumi ilmumise järel min- lidest maakivikeldri ja küpsis- veel leivakoorukestest ja oran- päris. Teise nurka ehk mõisa inimest! Tuuritati päris küla kuid peolisi oli rohkemgi. „Kuigi nakse Järvamaale ja Lääne- test Koorejaama kolm kämpin- žist paprikast lõke. parki kerkis viinaköögi korsten, mööda: külastati Vana-Undi- tähistatame koos jaani-, vastla- ja Virumaale tuuritama, Paides gut, mis said paprikast punased (Korraga läks ruumis lärma- selle otsa kurepesa. Mustkattega augu talu, Järvamaa kõrgeimat muid päevi juba aastaid, oli küla annab bänd kontserdi 28. katused. kaks, sest torditegu saabusid teed rajati leiva- ja kruusakat- punkti, vana koolimaja platsi, kokkutulek esimene üritus, mille augustil. Vana-Undiaugu perenaisel uudistama mehed, kes panid tega teed sepikupurust. Aiad Koorejaama, kus oli supipaus, tarvis küsisime Järva vallalt 650 Natalja Palmil ja Silja Vagulal Vana-Undiaugule püsti peotelgi kõrsikutest. edasi mindi Koigi mõisa ja mõi- eurot projektitoetust,“ ütles Kont. 2 AUGUST 2020 Õpi koolis, mängi Kuidas säilitada lasteaias ja puhka kodus ravikindlustus peale kooli lõppu? Lapsi ootab ees taas kooli- soovitusi, et hoolida endast ja aasta algus ja kogu pere ootab teistest; VIVIKA TAMRA on õpilase haigus, vigastus või Pärast ajateenistuse läbimist Kui sul tekib õigus ravikind- septembris tavapärast elurütmi • kui tunned end haigena, jää Eesti Haigekassa peaspetsialist kui õpilane on kindlustatud kehtib ravikindlustus veel ühe lustusele, edastab töötukassa – sellist, nagu oli aasta tagasi. pigem lühikeseks ajaks koju, kui muul alusel (näiteks käib tööl kuu. Kui oled ajateenistuse lä- sinu andmed haigekassale. Tavapärase rahuliku kooliaas- et sead ohtu terve klassi; Kohe algab uus kooliaasta. või on lapseootel). binud, aga pole ühe kuu jook- ta eelduseks on see, et kodust • koolid ja lasteaiad püüavad Koolis õppimise ajal tasub õpi- Kutse- või ülikooli astudes ei sul veel muul alusel kindlustust Vabatahtlik kindlustus kooli või tööle lähevad ainult lapsi hajutada, et kõikidel oleks lase ravikindlustuse eest riik. pea ravikindlustuse jätkamiseks saanud, pikeneb sinu kindlustus terved inimesed. Seetõttu tuleta- turvalist ruumi; Kuidas aga säilib ravikindlustus haigekassale eraldi dokumente veel kahe kuu võrra. Kui sa ei kuulu ühtegi ravi- me meelde, et haigena me tööl, • koolid ja lasteaiad tagavad pärast kooli lõpetamist või kui esitama. Eestis õppivate õpilas- kindlustuse gruppi, on sul või- koolis ega lasteaias ei käi – nii mitmekesised kätepesemise või- õpinguid ei jätkata? te ja üliõpilaste andmed esitab Kui lähed tööle malik kindlustuse saamiseks sõl- hoolime endast ja ka teistest! malused; 19-aastaseks saanud noor- haigekassale haridus- ja teadus- mida haigekassaga vabatahtlik Olulised märksõnad algavaks • COVID-19 haigestunud tel kehtib haigekassa ravikind- ministeerium. Kui plaanid pärast kooli lõ- kindlustusleping. Lepingu saad kooliaastaks on: õpilase klass jääb distantsõppele lustus peale gümnaasiumi või petamist tööle asuda, siis on sul sõlmida juhul, kui oled eelneval • hoia distantsi, väldi lähi- kaheks nädalaks; kutsekooli lõpetamist veel kolm Kui lähed välismaale õigus saada ravikindlustus oma kahel aastal olnud vähemalt 12 kontakte; • kui haridusasutuses on CO- kuud. Ravikindlustuse jätku- õppima tööandja kaudu. kuud kindlustatud tööandja (sh • pese käsi, hoia puhtust; VID-19 nakatunuid üle 10%, miseks tuleb õpinguid jätkata, Pärast tööle asumist ta- FIE-na) või riigi poolt või maks- • reisilt tulles uuri, kas pead kaalub terviseamet asutuse sul- tööle või ajateenistusse minna Üha rohkem noori suundub sub mõne aja möödudes oma nud iseenda eest sotsiaalmaksu. kaheks nädalaks koju jääma gemise vajadust ja distantsõppe- hiljemalt kolme kuu jooksul pä- õppima välismaale. Kui sinagi ravikindlustuse andmed üle Kui sõlmid vabatahtliku – riikide nimekiri muutub pi- le suunamist. rast kooli lõpetamist. Ravikind- oled selle peale mõelnud, siis kontrollida. Ravikindlustuseks kindlustuslepingu kehtiva kind- devalt; Hoolides endast hoolid ka lustust saab jätkata ka end töö- pea meeles, et ravikindlustuse vajalikud andmed esitab hai- lustuse ajal, jätkub kindlustus • täida kõiki terviseameti teistest! tuks registreerides või sõlmides jätkamiseks tuleb sul õppeaas- gekassale maksu- ja tolliamet ilma katkemata. Kui lepingu vabatahtliku kindlustuslepingu. ta alguses esitada haigekassale töötamise registrist. sõlmimise ajal on kindlustus avaldus ja välisriigi õppeasutu- Kui otsustad hakata füüsi- katkenud, tekib see ühe kuu Kui lähed kutse- või ülikooli ses õppimist tõendav dokument lisest isikust ettevõtjaks (FIE), möödumisel. Kuni 25. augustini sai Järva vallavalitsusele (seda igal õppeaastal). Avalduse pead taotlema enda kui füüsi- Vabatahtlik kindlustusleping esitada kirjalikke ettepanekuid Albu küla Lombi ja Kui jätkad õpinguid kutse- leiad haigekassa kodulehelt. lisest isikust ettevõtja andmete on tasuline. 2020. aastal on Jäägrivilla kinnistute detailplaneeringu või ülikoolis, tagab riik sinu Õpilased, kel on Eesti ravi- kandmist äriregistrisse ning ra- kindlustusmakse ühe kalend- eskiislahendusele. Ettepanekute avalik arutelu ravikindlustuse kogu õppeka- kindlustus, saavad vajaminevat vikindlustuse saa miseks maks- rikuu eest 170 eurot ja 30 sen- va nominaalaja jooksul ja veel arstiabi Euroopa ravikindlus- ma ka sotsiaalmaksu. ti, kvartalimakse 510 eurot ja toimub 10. septembril kell 16 kolm kuud pärast kooli lõpe- tuskaardi ettenäitamisel Euroo- Ravikindlustus kehtib kogu 90 senti ning aastamakse 2043 Albu külas Jäägri Villas. tamist. pa Liidus ja lisaks Liechtenstei- töötamise aja ja lõpeb kaks kuud eurot ja 60 senti. Kindlustus- Kui sa ei lõpeta kooli no- nis, Norras, Islandil ja Šveitsis. pärast töötsuhete lõpetamist. makseid saab tasuda kvartali Samuti sai 25. augustini esitada kirjalikke minaalaja jooksul või sind Täpsemat infot Euroopa ravi- või aasta kaupa. ettepanekuid Järva-Jaani tehisjärve ümbruse heidetakse koolist välja, lõpeb kindlustuskaardi kohta leiad Töötuks registreerimine detailplaneeringu eskiislahendusele. ravikindlustus üks kuu pärast haigekassa kodulehelt. Kust saab lisainfot? õppekava nominaalaega või Kui sul ei ole võimalik pärast Ettepanekute avalik arutelu toimub 10. septembril eksmatrikuleerimist. Kui lähed ajateenistusse kooli lõpetamist asuda edasi Oma ravikindlustuse kehti- kell 18 Järva-Jaani teeninduskeskuses Pikk 56. Kui aga võtad akadeemilise õppima, minna tööle või ajatee- vust saad kontrollida riigipor- puhkuse, ravikindlustus peatub. Kui lähed peale kooli ajateeni- nistusse, siis võid end töötukas- taali teenusest „Ravikindlustu- See jätkub pärast akadeemili- jaks, tagab sinu ravikindlustuse sas töötuks registreerida. Töö- se ja perearsti info“ se puhkuse lõppu. Küll aga ei riik. Andmed ravikindlustuse saa- tuna arvelevõtmise kohta saad Vaata ravikindlustuse saa- peatu ravikindlustus juhul, kui miseks esitab haigekassale kaitse- täpsemalt lugeda töötukassa mise võimalusi haigekassa ko- akadeemilise puhkuse põhjus vägi või kaitseressursside amet. kodulehelt www.tootukassa.ee. dulehelt. Võimalus saada tasuta õigusabi

Anname teada, et HUGO. Narva, Tallinna mnt 8-1 kade ja inkassofi rmadega ning hugo.legal/broneeri või helista- legal koostöös justiitsmi- Põlva, Võru 18 elatise, lapse hoolduse ja vara des telefonile 688 0400. Seejärel nisteeriumiga pakub tasuta Võru, Vabaduse 13 jagamise probleemid. Samuti on inimesel õigus saada jurii- õigusabi Eestis elavatele ini- Valga, Vabaduse 10 on juristid andnud inimeste- dilist abi kokku 15 tundi ühe mestele. Teid abistavad 50 ju- Paide, Aiavilja 13 le nõu vaidlustes tööandjaga, kalendriaasta kohta, millest: risti üle Eesti, kelle keskmine Jõgeva, Piiri 4 pärimisasjades, naabrite- ja * 2 esimest tundi on kliendi- tööstaaž on 17 aastat ning Kuressaare, Lossi 1 korteriühistu liikmete vahe- le tasuta (riik hüvitab 40 eurot kes kõik omavad õigustea- Rakvere, Pikk 32 listes vaidlustes ning suhtluses tunnis); duse magistrikraadi. Õigus- Viljandi, Vabaduse plats 4, kohalike omavalitsuste ja ame- * 13 järgmise tunni eest tuleb nõustamist on võimalik saada kab 304 tiasutustega. kliendil tasuda 40 eurot tunnis. nii kohtumise, e-kirja kui ka Selle projekti raames on kol- Võrdlusena – Eesti keskmine video teel. Abi saavad kõik me aasta jooksul tasuta ning Tasuta õigusnõu õigusnõustamise tunnitasu on Eestis elavad inimesed, kelle soodustingimustel õigusabi saamiseks tuleb: umbes 140 eurot. keskmine brutosissetulek on jagatud juba 30 000 inimese- kuni 1700 eurot kuus. le, kuid palju on veel kindlasti 1) sõlmida kliendileping HUGO.legal senise praktika neid, kes seda abi vajaksid. ning tasuda 5 eurot lepinguta- järgi jääb keskmine õigusnõus- HUGO.legal su (kehtib terve kalendriaasta, tamise aeg kahe tunni piiresse kontorid asuvad: Milliste muredega juristi see tähendab, et kalendriaasta ning see näitab, et esimeste juurde pöördutakse? jooksul uuesti nõustamisele tasuta tundidega leiavad liht- Tallinn, Endla 15, III korrus minnes enam lepingutasu ta- samad ning tüüpilisemad juh- Tartu, Raatuse 20, II korrus Inimeste pöördumised on suma ei pea), alaealised on le- tumid lahenduse. Pärnu, Aia 6 seni olnud seotud peamiselt pingutasust vabastatud; Lisainfo aadressil www.hugo. Haapsalu, Posti 26, II korrus võla- ja perekonnaõigusega: 2) eelnevalt broneerida aeg legal/tasuta-oigusabi/ või helis- Jõhvi, Keskväljak 1, kab 128 vaidlused laenuandjate, pan- kas internetis aadressil www. tades telefonile 688 0400. AUGUST 2020 3 Koeru teeninduskeskuses töötava sekretäri Elle Saksa HOIA ennast ja oma lähedasi kabineti uksel ripub silt „Olen arhiivis“. Kus see on? Sel- gub, et suvel valmisid Järva vallavalitsuse ahiivi hoidla HOIA mobiilirakenduse abil inimene ei tunne end haigena. ruumid maja esimesel korrusel. „Üks mees tuli panga- saad kiiresti teada võimalikust See tähendab et inimene võib automaadist raha võtma, hakkas ratast harjumuspära- lähikontaktist COVID-19 na- olla nakkusohtlik ka siis, kui tal selt vastu seina toetama ja imestas – siin on uks?“ rää- katunuga, võimaldades sul astu- sümptomeid veel tekkinud ei ole. da samme enda ja teiste tervise Seetõttu on viiruse leviku tõkes- kis Saks naeruselt. kaitseks. tamiseks lähikontaktsete tuvas- Siia koondatakse ühinenud omavalitsuste arhiveeri- • Eesti oma koroonaäpp on tamine ja teavitamine kriitiline. mist vajavad dokumendid ja ehitiste toimikud, mida nüüd kõigile Eesti inimestele • Kuna haigestunud inimesel oli endistes omavalitsustes palju, ja personalidoku- allalaaditav nii Google Play kui endal on võimatu meenutada App Store'i kaudu. inimest, kellega ta mõnes resto- mendid, mida Rahvusarhiiv vastu ei võta ja mis tuleb • Riigi ja 12 Eesti ettevõtte ranis või bussis lähikontaktis oli, säilitada aastakümneid kohapeal. - Cybernetica, Fujitsu Estonia, siis siin tulebki appi koroonaäpi Riiulid liiguvad kergelt ja hääletult nii koos kui ka ühe- Guardtime, Icefi re, Iglu, Mobi automaatne teavitus - telefon jä- kaupa. „Ruumi on riiulites ligi 200 meetrit, lisaks on ar- Lab, Mooncascade, Velvet, FOB tab anonüümselt ja krüpteeritult Solutions, Heisi IT OÜ, Bytelo- telefoni mälusse kõik kokkupuu- hiiviruumis koht dokumentide sorteerimiseks ja süste- gics ja ASA Quality Services OÜ ted teiste äpi kasutajatega. matiseerimiseks,“ tunnustas Saks. „Mul pole kunagi va- koostöös on loodud koroonaäpp • Kui mõni äpi kasutaja hai- rem nii häid töötingimusi olnud. Olen peaaegu kõigi teavitab inimest, kui ta on olnud gestub, märgib ta end, st oma endiste omavalitsuste arhiivid läbi käinud, kõige pare- lähikontaktis koroonaviiruse koodi, nakatunuks ning teiste kandjaga. kasutajate telefonid – kes on selle mad töötingimused olid Imaveres, teistes olid kohan- • Koroonaviiruse ennetami- koodi meelde jätnud – teavita- datud ruumid, mis olid maast laeni dokumente täis to- seks efektiivseim meede on pü- vad oma kasutajaid võimalikust pitud. Siin on puhas, valge ja nüüdisaegne,“ kiitis Saks sida haigena kodus, järgida kõiki lähikontaktist. Nii suudabki äpp uusi töötingimusi ja lisas tänusõnad vallasekretär Ka- hügieenireegleid ja hoida turva- teavitada ka neid inimesi, keda list vahemaad. Kui me soovime nakatunu ise ei pruugi teadagi. rin Tenisson-Alevile, kelle eestvedamisel nii head arhi- aga oma harjumuspärase eluga • Erilist tähelepanu on ra- veerimistingimused loodi. jätkata, liikuda ühistranspordiga, kenduse arendamisel pööratud reisida, külastada avalikke asutu- selle turvalisusele ja inimeste pri- si, käia tööl ja õppida kontaktõp- vaatsusele äpi kasutamisel. Riik, Piret Eensoo pes, siis tõenäoliselt ei ole meil rakendus, rakenduse tootja või alati võimalik teistest inimestest telefoni tootja ei saa kunagi teada, piisavat distantsi hoida. kes kellega lähikontaktis oli. • Terviseamet jätkab oma • Telefonid suhtlevad omava- igapäevast tööd nakatunute ja hel Bluetooth raadiosignaalide nende lähikontaktsete tuvas- abil, vahetades omavahel koode, tamisel. Koroonaäpp on üks mis ei ütle äpi kasutajate kohta täiendav tõhus vahend selleks, et midagi. Äpi kaudu ei laeku rii- võimalikke nakkuslikke kontak- gile mingit infot lähikontaktsete te vähendada ja viiruse levikut identiteedi kohta. pidurdada. • Hoiame ennast ja oma lä- • Selleks on oluline, et võima- hedasi. Äpi kasutamisega aitame likult paljud inimesed selle endale privaatselt ja turvaliselt kaasa alla laadiksid ja seda kasutaksid. nakatunute arvu vähendamisele. • Äpp teavitab inimest juhul, • Kui hoolid enda ja oma Eesti looduse päeva puhul, millega tähistati Eesti loo- ja hoopis teisiti, kuigi ta on neis paigus hulkunud lap- kui tema telefon on olnud hiljem lähedaste ning kogu Eesti hea- duskaitse 110. sünnipäeva, matkati 15. augustil Järva- sest saati. Ta pajatas ka oma kohtumistest karudega. positiivse koroonaviiruse proovi olust, siis on sul võimalik äpi maal Silmsi looduskaitsealal. Tarmo Mikussaare juhti- Märke sellest loomast leiti ka sel matkal: mõmmik oli andnud inimesele tema nakkus- kasutamisega palju head teha. misel külastati Silmsi sood, soosaari ja allikat, mis ma- metsatöölistest maha jäänud sinist kanistrit näsinud ohtlikul ajal lähemal kui kaks • Jaga infot ka oma sõpradele meetrit vähemalt 15 minutit. ja lähedastele ning vajadusel aita dalsood toidab. Üle soo Sõrandus üles kasvanud Mikus- kui nätsu, leiti ka karu väljaheiteid. Loomi paariküm- • Koroonaviiruse eripära neid äpi paigaldamisel. saar tunnistas, et soo näeb teiselt poolt lähenedes väl- nepealine lärmakas inimkari matkateel ei kohanud. on see, et see levib ka siis, kui Hoia.me

26.09. kell 11-17 Tikupoisi haljasalal Korraldaja Tikupoiss OÜ 4 AUGUST 2020

Kui algul tundus, et terrass sai liigagi suur, siis nüüd on pererahvas seda NNooroor ppereere hhindabindab meelt, et just siin on suviti koos sõprade- ga kõige parem ae- ga veeta. Peretütar Laurete tunnistab, oomama kkoduodu jjuuresuures et algul oli kahju Koerust ära kolida, sest kool asus üle tee, kuid nüüd on ta eeelkõigeelkõige pprivaatsustrivaatsust harjunud.

ARNIKA TEGELMANN õue. See oli minu jaoks oluline. jagub. Niitmine võtab pereme- Suvel on väga hea – tee peale he sõnul aega poolteist tundi. Kodukaunistamine ei ole ainult oma kodu korda tegemi- üldse ei paista,“ rääkis Tea.„Ost- „Mina pole kordagi niitnud! Ja ne, vaid see on oma külast, linnast ja maast hoolimine. Tea Künnapuu ja Endo sime korraliku maja. Alustasime ei õpi ära ka,“ ütles Tea ja tut- Korrastatud ümbrus on osa paremast elukeskkonnast, Leppenit ostsid Leeri- katusevahetusest. Aga kui voodri vustas nende sellesuvist projek- mis aitab kaasa Järvamaa arengule ja elanike soovile siin ku talu Vao külas viis maha võtsime, tuli välja, et ühe ti – sauna, mida Endo on koos elada ja siia elama tulla. seina palgid on täiesti pehkinud paari sõbraga ehitanud. Sirgete aastat tagasi. Sügisel „Eesti kaunis kodu 2020“ nominendid Järva vallas: – panime uued. Esimene korrus joontega ja nüüdisaegne, üks *Jaak Lääne, Silla kinnistu Ahula külas saab kaks aastat ma- on valmis, teine veel välja ehita- sein klaasist. *Silver Männiste, Kiigevere tee 16 Imavere külas jas elatud. Hooned mata.“ Maja sai tumehalli vood- Hoovi ühes servas ilutseb aga *Anneli ja Tõnis Valdmann, Mõisavahe tee 3 Koigi külas asuvad keset põldu, ri, sest hall on Tea lemmikvärv. pikk maakivist küün, millele nad *Tea Künnapuu ja Endo Leppenit, Leeriku talu Vao külas Maja osteti koos kraamiga. panid uue katuse, et hoone säi- kuid keegi on kunagi *Raivo Kõll, Tamsalu tee 11 Järva-Jaani alevis olnud nii tark ja istuta- Kasvuhooneid oli mitu, alles liks, kuid rakendust alles otsivad. jäeti üks. Ka enamik vanu õu- „Plaan on see tühjaks teha, uus 20. augustil Paides Pärdi muusikaaias toimunud taasise- nud tuulte tõkkeks üm- napuid ja põõsaid võeti maha. põrand valada, et sellest saaks seivumispäevale pühendatud kontserdi eel andis JOLi ju- ber maja kuuseheki. Hoovis ilutseb vanker, mis ti- peoruum. Pidasime siin ka kanu, hatuse esimees Priit Värk koos omavalitsuste esindajatega hedalt lillepotte täis – nii peab aga eelmisel talvel viis mingi elu- kaunite kodude omanikele kätte mastivimplid ja tänukirjad. Varem oli see kasutusel su- Põhjata toolil istuvad lilled puit paremini vastu. „Meile kas kanad ära, jättis ainult kuked vilana ja päris kaua müügis. hästi. mõlemale meeldivad vanad alles. Eri tõugu kanad tahaks „Sõbranna tahtis seda maja, asjad, nokitseda ja neid korda uuesti võtta, ehk ühe osa võiks Tea lisas tunnustavalt, et En- välja – neist sai põrand köö- käisime piilumas. Siis ei tekki- teha,“ ütles Tea. Iga suvega tuleb jätta laudaks,“ rääkis Tea. Endo do on ise hea ehitaja ja kõik oma ki ja elutuppa. Vana mööblit nud üldse mingit tunnet, et ise meeldis. Rõdu oli, kuid grilli- krundile juurde ka mõni peen- pakkus, et siia võiksid tulla ka kätega teinud, välja arvatud ah- õppis Tea restaureerima Koe- tahaks. Mees tuli sellele mõttele, misvõimalust polnud. Lõpuks rake. Aias on korvpallirõngad magamiskohad külalistele, sest jud ja pliidid. rus toimunud kursustel. „Mul et peaksime maja siiski ise ära tahad ikka privaatsust, et saaks nii väikestele (väike Paul magas ruumi siin jagub. Maja siseruumid on ku- on mehega täpselt ühesugune ostma,“ pajatas Tea. hommikul kasvõi öösärgi väel parajasti vankris kuuskede all) „Käisin omal ajal nii palju jundatud Skandinaavia stii- maitse, ei pea kaklema, et üks „Meil oli Koerus Arukülas majast õue astuda ja kohvi juua. kui ka suurtele meestele. sõpradel abiks, nüüd on sõbrad lis. Kõik põrandad võeti üles, tahab üht, teine teist,“ tunnis- väga hea korter. Mulle seal ka Või teed ukse lahti ja laps läheb Maad (ja tööd) talu juures ka siin aidanud,“ ütles Endo. paremad laiad lauad sorteeriti tas Tea. AUGUST 2020 KOOLIELU 5 Kunstiakadeemia tudengid lasid ideedel lennata ARNIKA TEGELMANN Vanast kor- „Järva valla üldplanee- rusmajast ringu kolhoosialade võib tõeli- uuring“ valmis koos- ne kauni- töös Eesti Kunstiaka- tar. Hoovi- deemia arhitektuuri ja alale on li- linnaplaneerimise eri- satud aia- ala magistristuudioga, maja. mida juhatavad uurin- gu koostajad Toomas Tammis ja Tarmo Tee- dumäe. Töösse kaa- sati ka magistrandid Janeli Voll ja Reelika Reinsalu.

Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe rääkisid uuringust 24. augustil Koerus. Tammis selgi- tas, et maa-asulate planeerimisel Jutuajamistest Järva valla juh- otstarbeks (sauna juures väli- kastid, valgustid, haljastuskastid, ne aed, mis on kõigile avatud. tootmis-, teenindus- ja hari- tuleb arvestada uut tüüpi kogu- tide ning kohalike tööandjatega terrass ja tiik), endise traktorite lavamoodulid, väikesed paviljo- Traditsioonilises vormis põllu- dusruumidesse saab eluruume kondadega. Üha vähem inimesi on samas esile tõusnud elamis- laboratooriumi remonditööko- nid-varjualused, panipaigad ja lapid vahelduvad madalamate ehitada väga mitmel moel, eri- on hõivatud põllu- ja metsama- pinna puudus Koerus, kus mõ- jaks, laboratooriumi ja sepi- rattahoidlad. ja kõrgemate istutuskastidega, neva suuruse, ligipääsetavuse ja jandusega. Tekkinud on uut tüüpi ni tööandja on organiseerinud koja eluhooneks. Kahe hoone *Väljak keskseteks üritus- teine pool aiast on viljapuudele varustatusega. Ent nende hoone- töid, nagu majutus-, toitlustus- ja tööjõu kohale toomiseks bussi. vahelise osa uueks kasutuseks teks, mille ümber on koon- ja sõstrapõõsastele. te uuesti kasutuselevõtt eeldab turismiteenused, kaugtöö, öko- Samuti näitab pirakas parkimis- oleks ühine köök-söögiruum, dunud teenused: valla teenin- *Niidetud murupinnaga kir- põhikonstruktsioonide head talud. Levinud on pendelränne plats Konesko ees, et tööle tul- mis seob kogukonna elanikke duskeskus, kultuurimaja, raa- siaed on koht kevadise pikniku seisukorda ja suhteliselt suuri linna ja maa vahel, vaheldumisi lakse Koerust märksa kaugemalt. ühistegevuseks. Selline kooslus matukogu, noortekeskus, pubi pidamiseks. Puude vahele on investeeringuid, mis ei pruugi elatakse mõlemal pool. Suuremates asulates on pigem võimaldab ka vanemate ja puue- tagahoov ning aleviku toidu- ja paigutatud pingid. olla väiksemad uue hoone ehi- Eesti väikeasulate uuringu töötajaid vaja ning probleemiks tega inimeste tugiteenindamist. ehituspood. Ümbritsevad hoo- tamisest. järgi on eri suurusega ettevõtlust on tänapäevaste elamispindade ned saavad ühenduse väljakuga Võimalike uute üüri- ja kor- Kui see pole mõistlik, tuleb Järva vallas vaid kolmes suure- puudus. Janeli Volli magistritöö pakub ja see loob võimalused tuua termajade lisamise ajendiks on tühjaks jäänud ehitised lammu- mas asulas: Aravetel (selle aasta Koeru asula näitel eri mõõtkavas tegevused keskplatsile, näiteks pakkuda ajutisi või ka püsivaid tada. Oluline võiks siinjuures 1. jaanuari seisuga 751 elanik- Ühekülgse majandustegevu- lahendusi ruumilistest võima- valla koosolekud, etendused, uusi elamispindu. Kortermajade olla mõtte leidmine lammu- ku), Järva-Jaanis (972) ja Koerus sega ja väikese elanike arvuga lustest korterelamute piirkonna kinoõhtud, raamaturingid, lisamine jätkab olemasolevate tusjäätmete taaskasutamiseks, (921), elanike arvult järgmine on asukohad, kus on väga madalad kaasajastamisel. Töös on läbi tantsutrennid jne. kortermajade rütmi, pikenda- näiteks saab neist samas kohas 409 elanikuga Imavere – need kinnisvarahinnad ja väike tehin- töötatud avaliku ruumi lahen- *Projekt pakub korterma- des Sõpruse puiesteed. Hooned moodustada haljastatud pinna- paigad on kõige paremini kaetud gute arv (valdavalt nõukogude dused haljastuse, pinnakatete ja jade vahelise avaliku ruumi on üksteise suhtes privaatsemalt vorme. ka avalike teenustega. ajast pärit ja juba tühjaks jäänud väikevormidega, projekti mas- rikastamiseks platside ja aeda- nihkes, kasutades ära võima- Kogu praegune Järva vald kortermajad), pole tulevikus vä- taabis on kirjeldatud lahendu- de koosluse. Oluline on hoida likku avarust. Kortermajad on Järva abivallavanem Toomas kuulub ääremaaliste ja ääre- ga elujõulised. Neile ehitistele si olemasolevate kortermajade olemasolevaid väärtusi, näiteks 1-2-korruselised ja liigendatud, Tammik ütles, et kui rahanumb- maastumisriskiga omavalitsuste on raske näha uut perspektiivi kaasajastamiseks. Planeeritud on ühiskasutatavaid põllumaid. korterid 2-4-toalised. Majap- rid kõrvale jätta, meeldis talle hulka. Kuid Tammis lisas, et ela- ja need on mõistlik lammutada. ka kohad uutele kortermajadele Haljastuses on nii tuttavlikke lokkide vahel paiknevad ühis- nii mõnigi mõte. „Endise Järva- nike arvu vähenemine aeglustub Samas on oluline kaaluda ko- koos väikeasulale kavandatud koduaia taimedega aedu kui ka kasutuses olevad ruumid: saun Jaani kutsekooli hoonetekomp- iga aastaga. halikke kvaliteete, mida arvud ei elamu projekti näitega. püsi- ning ilutaimedega ekspe- eesruumiga ja pesuruum. Jalgra- leksi osas seni head ideed pole. kajasta, nagu hästi toimiv kogu- Aleviku rahvaarv on küll suh- rimente võimaldav väljak. Hool- tastele ja autodele on varjualu- Kokkuvõttes polegi oluline, kes Töö käigus vaadati eluruumi- kond või looduskaunis asukoht teliselt väike, kuid töökohti on datud ja niidetud aiaalade vahele sed, terrassid ja aiad avanevad midagi kunagi tegema hakkab, de hinnastatistikat Järva vallas – needvõivad statistkast ilmneva umbes 700 ning enamik tööta- jäetakse vabalt kasvama niitmata privaatsemalt lõunaküljes. vaid EKA töös oli huvitavaid ajavahemikus 1.01. – 31.12.2019 negatiivse tausta üles kaaluda. jaid tuleb väljastpoolt. taimestik. mõtteid, kuidas hooned kasu- (Maa-ameti kinnisvara hin- Viimase 30 aasta jooksul ei * Kortermajade vahel on Kokkuvõttes on asula planee- tusse võtta. Kogukonna sauna nastatistika). Järva vallas teh- Järva-Jaani asula on koos ole Koerus rajatud uusi korte- aiad ja peenramaad osaliselt ringus oluline järgida selle senist ja tiigi teema pole ju ülemäära ti sel perioodil eluruumidega Aravete ja Koeruga üks kolmest reid, märgata on elamis- ja üü- juba olemas. Vaja on aiaalade ruumilist ja logistilist ülesehi- keeruline,“ ütles Tammik ja li- 116 müügitehingut, keskmine valla kaaskeskusest. Järva-Jaanis ripindade järele tekkinud vaja- kasutusreeglite piiritlemist ja tust. Olemasolevate korterma- sas, et sinna võiks tekkida teine ruutmeetrihind oli 95,15 eurot. on olemas infrastruktuur, teenu- dust. Kortermaju ümbritsev ava- kogukondlikku kokkulepet, jade ruumidele tuleb anda nüü- keskus, kui keegi selle arenda- Maksimaalne ruutmeetrihind sed, haridusasutused. Järva-Jaani lik ruum on justkui tardunud, see loob võimalused ümbrit- disaegset lisaväärtust. Suur osa misega tegeleks. Praegu kinnis- oli 342,47 ja minimaalne 0,02 on ajalooliselt kahest osast kok- hoonetevaheline keskkond on sevate kortermajade elanikele nõukogudeaegseid kortermaju vara seisab. „Meil on sarnased eurot. ku kavanud, praegune poe-turu üksluine ja väheatraktiivne. oma aiakeste rajamiseks. Võib on ehitatud põikkandeseintega, kogukonna vaba aja veetmise Kõige enam oli tehinguid elu- ala toimib, endine kutsekooli ala Magistrandi suhtlusest Koe- lisada varjualuseid väikeste abi- mis tähendab, et pikemate kül- ja inimeste kooskäimiskohtade ruumidega ootuspäraselt kolmes on aga üsna tühi. ru tööandjatega ilmnes, et osa ruumidega, mille küljeseinteks gede välisseinad ei kanna vahe- mõtted kogu aeg olnud, seda suuremas asulas: Aravetel, Koe- Järva-Jaani on selge lineaarse töötajaid sooviks võimalust elu- olevates puidust istutuskastides lagesid ja neis olevaid avasid on üle valla. Koeru puhul meel- rus ja Järva-Jaanis, vastavalt 23, struktuuriga, teedevõrgustik on ruume üürida või jääda Koeru saab kasvatada marju, lilli või suhteliselt lihtne teha palju suu- disid mulle lahendused, mis ei 19 ja 11. Keskmise ruutmeetri- paralleelne. Lai tänav on oluline kauemaks elama. ürditaimi. remaks. Seega saab maja pike- nõuagi nii palju raha ja mida on hinna osas mahtus nende vahele kahe keskuse ühendaja. * Kortermajade vahel ühen- * Mõisa aida hoovis võiks mas päiksepoolses küljes muuta võimalik etapiviisiliselt ellu viia. veel Ervita 105,85 euroga (viis Kutsekooli alale pakkus Ree- dab õuealasid kergliiklustee, avada tagahoovi meeleoluga kogu toaseina klaasseinaks, mis Kergtee ju Koerus peatänava tehingut), järgnesid Koigi 76,11 lika Reinsalu magistritöö endise mis seob asula keskuse ja edelas õunaaia. Õunapuude vahele on avaneb rõdule. Maapinda saab ääres on, aga seda kasutatakse (üheksa tehingut) ja Peetri 71,67 söökla rekonstrueerimise kogu- paikneva tootmishoonete ala. riputatud võrkkiiged, aidal on kohati tõsta esimese korruse punktist A punkti B liikumi- euroga (seitse tehingut). Selge konnakohvikuks, mille õueala * Planeeringuala avaliku ruu- potentsiaali kohviku või ühis- põrandani, et muuta see lihtsalt seks. Kui see ehitada elumaja- on, et selliste ruutmeetrihinda- ümbritseb väliterrass ja hooneta- mi jaoks on terviklikult välja kontorina. ligipääsetavaks ka liikumispuu- devahelisele alale, siis selleks, dega pole mõtet müügi eesmär- gune parkla. Sauna ja pesumaja töötatud mitmekesine avaliku * Eelkõige lasteaia, kooli, pe- dega inimestele. et inimesed seal lihtsalt on ja gil uusi eluruume rajada. võiks rekonstrueerida algseks inventari sari: istepingid, prügi- rekodu ja hooldekeskuse ühi- Kasutusest välja langenud veedavad vaba aega.“ 6 KOOLIELU AUGUST 2020 Imaveres algab kooliaasta remonditolmuselt Nädal enne kooliaasta al- „Ei ole hea tunne,“ tunnistas „Ainus mure on, kuhu me gust oli Imavere koolis nii klassis askeldanud vene keele asjad paneme. Näiteks õpi- rahvarohke, nagu oleks 1. õpetaja Kaja Kaju, kuigi klassi kute ladu on remondis, ar- september juba käes: majaesi- seinad värviti tema soovil soo- vutilauad ja arvutid vajavad ne oli pargitud autosid täis ja ja kollakat tooni ja klass asub ladustamist. Aga saame kasu- peauksest saaliti edasi-tagasi. samas kohas, ainult korrus kõr- tada ka võimla teist korrust,“ Aga tolmusest majast kostis gemal. „Aga kolides saab sodist arutles Lohur. kopsimist ja õpilaste asemel lahti,“ ütles ta. Objekti juht Aivo Viner üt- olid mehed AS Eviko töötun- Lakke tuleb videoprojektor, les, et 75% katusetöödest on kedes. Remont kestab. printer on olemas. „Siseku- valmis, katus on soojustatud Kooli direktor Tiina Lohur junduse osas annab nõu kooli – soojustuse puudumine oli põ- ütles, et sel päeval hakati nii vilistlane, sisekujundaja Maris himure – ja kaetud uue kattega. esimesel kui ka teisel korrusel Kaik, Kaja endine õpilane,“ lisas Trepi kohale on paigaldamata vahetama radiaatoreid. Lohur Lohur. vaid suur katuseaken. Alumisel kooliaasta alguse pärast siiski ei Kõrvalolev väikeklass koli- korrusel jätkuvad ventiltsioo- muretsenud, sest majas ruumi takse maja teise tiiba, siia tuleb ni- ja elektritööd, paigaldatakse on. „Enne remonti oli alumisel logopeed. Füüsikaklass toodi radiaatoreid ja uut torustikku. korrusel kaks vaba klassituba. alumiselt korruselt matemaati- Põrandad on valatud ja pea- Vene keele õpetaja kolis esime- kaklassi. vad kuivama. Viimaseks jäävad selt korruselt teisele – seegi klass Lapsed (neid on uuel õppe- maalritööd. seisis varem tühjalt. Siin tegime aastal 80) ja õpetajad peavad Objekt peab valmima 15. ok- sanitaarremondi,“ tutvustas Lo- esimesed poolteist koolikuud toobriks. Tööd maksavad veidi hur värvilõhnalist klassi. majja sisenema hoovi poolt. üle 308 000 euro. Ambla koolihoone sai sajandaks sünnipäevaks uue kuue

ARNIKA TEGELMANN ga pikendati 28. augustini, kuid Ambla koolimajas paar last või trimestris. Ka saab e-õpet tööd ei saa valmis ka selleks tär- rohkemgi kui eelmisel õp- kasutada puudumiste korral,“ miniks. Ehitaja Laimerton OÜ peaastal. „Kuna laste arv on ütles Põder ja lisas, et kool on Ambla ajalooline koo- juhatuse liige Tanel Reimann väike, toimub meil õppetöö panustanud digiõppevahendi- lihoone sai uue välis- ütles, et suures osas saavad tööd liitklassides, kuid traditsioo- tesse: igas klassis on nüüd suur viimistlusega hoopis siiski valmis 30. augustiks. „Lisa- nilisi liitklasse meie majas pole. ekraan, õpetaja arvuti läheb töid tuli juurde ja töömaht läks Liidame kokku loovaineid, ka selle taha. „Juurde ostsime ka uue näo. plaanitust suuremaks,“ põhjen- ainepõhiselt, mis tähendab, et dokumendikaameraid.“ Ambla-Aravete kooli direktor das ta. „Tellingud saame selleks viies ja kuues klass õpivad sel Endiselt tähtsustatakse hü- Madli Põder teadis öelda, et pea- ajaks maha ja majaümbruse ilu- aastal üheskoos ajalugu, ini- gieenireegleid ja kätepesu. Täh- gi sajandat sünnipäeva tähistav saks.“ Tööde maksumus on 230 meseõpetust ja loodusõpetust tis on õuesõpe ja õuevahetunnid palkhoone ehitati spetsiaalselt 000 eurot. viienda ning järgmisel aastal – neid peetakse juba neli aastat. koolimajaks (ehitust alusta- Maja eest võeti maha mõned kuuenda klassi materjali järgi. „Väiksemad lähevad õue hea ti 1919. aasta, kool kolis sisse eakad vahtrad, sest nende puude Samamoodi on ka kaheksanda meelega, palliplatsid ja ronilad 1921. aastal) ja algselt oli see iga pole kuigi pikk ja iga kõvema ja üheksanda klassi füüsika- on lapsi täis.“ laudvoodriga. „Maja palgid olid tuulega murdus neilt oksi. ja keemiatundidega. Sel aastal Uus õppeaasta algab vei- üllatavalt hästi säilinud, välja tuli Viimasel paarikümnel aastal õpitakse näiteks pool aastat di teisiti, sest õpetajad peavad vahetada vaid mõned – maja oli klassiruumides suurt remonti keemias kaheksanda klassi katsuma, mis distantsõppelt heas korras,“ ütles Põder. „Meie pole tehtud. Oma jõududega materjali ja teisel poolaastal on meelde jäänud, ja alustavad jaoks on oluline see, et saame tegi koolipere sedapuhku kor- üheksanda klassi materjali. Nii õppeaastat vana materjali kor- maja soojustatud – oleme seda da kaks klassiruumi. Näiteks on lihtsam nii õpetajale kui ka damisega. nii kaua oodanud.“ esimese klassi ruumis puhastati lastele. See on end õigustanud,“ Kõik aineõpetajad on ole- Ta on töödel silma peal põrand loendamatutest värvi- selgitas Põder. mas. Jätkavad ka ringid. „Uus hoidnud ja kinnitas, et töö kva- kihtidest, lihviti ja lakiti. Abiks Kool liitus ettevõtliku kooli on tehnika ja mudelismi ring, liteet on hea. „Soojustus peaks käisid lastevanemad. Klassi programmiga. „Eelmisel õp- mida juhendab meie vilistlane tulema tipp-topp, lihtsalt tööd tuleb uus mööbel, mis kasvab peaastal need tegevused jäid, ja lapsevanem Aare Türkel,“ venivad. Peaukse varikatus, koos lastega – nii toolide kui nagu nad jäid, aga ka see oli ütles Põder. „Eelmisel aastal vihmaveetorud, aknaplekid – ka laudade jalad on pikendata- ettevõtlikkus, kuidas koduõp- tegime uuringu, millest selgus, kõik on panemata, sisehoovis vad. „Sellist mööblit ostame ju- pega toime tulla. See oli meile et 41 õpilasest 35 käisid meie paigaldatakse alles soojustust,“ ba kolmandat aastat, laps läheb väga hea õppetund, millega viies ringis, see on väga hea. ütles ta. oma pingiga järgmisse klassi meie kool sai väga hästi hak- Lisaks osaletakse ka ringides Tööd oleksid pidanud lõppe- edasi,“ ütles Põder. kama. Püüame e-õppepäevi te- väljaspool kooli, näiteks jalg- ma juba 15. augustiks. Tähtae- Uut kooliaastat alustab ha ka sel aastal, kas kord kuus pallitrennis. “

Ambla-Aravete Albu põhikool Imavere Koigi kool Peetri kool Järva-Jaani Koeru keskkool Aravete Koolide kool 10.30 mõisa ees põhikool kl 9 Koigi mõisa kl 12 kooli saalis gümnaasium kl 9 2.–12. kl klassijuhatajatun- keskkool avaaktused kl 9 kooli saalis kl 10 rahvamaja saalis kl 9 Järva-Jaani nid koduklassides. Kl 9.45 1. ja 8.15 kooli- 1. septembril: saalis kultuurimajas 12. kl kogunemine mõisa ees. maja ees Kl 10 õppeaasta avaaktus AUGUST 2020 KOOLIELU 7 Päev enne taasiseseisvumispäeva kem iluravi, kasutati tänapäevaseid olid osaühingu Norete Grupp meist- värve, muinsuskaitse nõudis vaid õi- rid Ilja ja Mihhail Albu mõisas ametis geid värvitoone,“ ütles Konrad. „Pea- saaliakende vuntsimisega. Raamid trepi tegi sama firma korda garantii- puhastati vanast värvist, klaasid kiti- remondi korras, vald peab otsusta- ti, viimistlemiseks kasutati naturaal- ma, kas panna trepile uued plaadid, seid, ökoloogiliselt puhtaid linaõli- sest muidu see ei kesta. Värviparan- värve, millega kaetud raamid peak- dusi tehti ka soklikorrusel.“ sid ilmastikule vastu panema aas- Järva valla ehitusspetsialist Signe Siil taid. „Osa aknaid on juba värvitud ja täpsustas, et ehitustööde põhimaht kui need on kuivanud, paneme ette,“ oli esifassaadi korrastamine, näiteks selgitas Ilja ja lisas, et peatähtis oli akende ja teise korruse ukse restau- kooliaasta alguseks korda teha maja reerimine, teise korruse viilualuse fassaad. „Püüame jõuda. Nädal lä- fassaadi krohviparandused ja värvi- heb veel kindlasti.“ mine ning veranda väline korrasta- Kooli majandusala juhataja Valdu mine. „Muinsuskaitse arhiivist mater- Konradi sõnul on maja põhikorrusel jale pärides leidsime, et veranda vär- kokku 35 akent, millest korda saavad vilahendus peaks olema senise rohe- pooled. „Meil on kasud sees, sest re- ka asemel hoopis beežikam – nüüd noveeritud aknad peavad hästi soo- sai veranda värvilahendus vastavalt ja,“ ütles ta. 1997. aasta Albu mõisa peahoone ar- Veranda ilme värskendamine läks hitektuurse restaureerimise tööpro- lihtsamalt, kuna see osa häärberist jektis toodule,“ ütles Siil. pole muinsuskaitse all. „See oli roh- Ehitustööd maksid kokku 36 438 eurot.

17. augustil olid Järva valla kõige tublimad kut- eksis alguses suures koolimajas päris mitu sutud Albu mõisa edukate õpilaste vastuvõtule. korda ära. Igal argihommikul on äratus Lauraliis Teas sõitis sinna koos ema Sirje ja isa 5.30, bussiga stardib ta kooli poole kell Taneliga. „Käisin eelmisel aastal ka, aga ikka 6.50, tunnid algavad kell 8. oli äge ja uhke tunne ning väike ärevus sees. Koroonakuudel kodu õppida meeldis talle Seepärast päris täpselt ei mäletagi, mida val- ka – ta sai päris ise hakkama. „Pelgan ini- lavanem kiidukirja üle andes mulle ütles – mesi, minu jaoks oli see lihtsam,“ tunnistas küllap tänas,“ ütles Lauraliis. See, et tublide- Marta. Ainetest meeldib talle kunstiõpe- le esines Liis Lemsalu, oli ka väga äge. „Nägi tus, õpetaja on tore. Sel aastal lisanduvad välja samasugune, nagu telekas.“ geograafia ja bioloogi, mis tunduvad huvi- 1. septembril läheb ta Imavere põhikooli tavad. Koolis ongi huvitav. kuuendasse klassi. Tema sõnul on õpetajad Eelmisel aastal polnud tal aega koolielus kaa- ja klassikaaslased toredad, lemmikaine on sa lüüagi (kuigi seal pakutakse palju huvita- tal ajalugu. Koolitööde tegemiseks kulub vat), sest ta käib juba kuus aastat kaks korda kodus enamasti tunnike, aga vahel jõuab nädalas Pariisi tallis ratsutamas – tema ho- valmis ka kümne minutiga peale kooli buse nimi on Fiona – ja kahel päeval Rakve- tantsib ta rahvatantsu ja on kodutütar. res Esteetika- ja Tantsukoolis tantsutrennis. Marta Kont vahetas eelmisel aastal kooli ja Vastuvõtul oli palju huvitavat, näiteks kont- õpib nüüd Aravete keskkoolis – ees ootab sert ja fotoboks. „Ja sai koolimajas ringi käia seitsmes klass. Tema sõnul läks koolivahe- – see oli väga huvitav mõis,“ ütles Marta. tus lihtsalt, sest ta tundis seal juba mõnda Vastuvõtule kutsuti sel aastal 76 õpilast inimest. Aravete koolis talle meeldib, kuigi koos vanematega. 8 AUGUST 2020 Järva vallas on töökad malevlased

TRIIN KONRAD kõhutäiega. Sel aastal toitlustas ku Albu noortekeskusesse, et Järva valla noorsootöö spetsialist Albu I rühma, Ambla, Arave- teha veel viimaseid vajalikke te I rühma, Järva-Jaani, Koeru ettevalmistusi koos Albu põ- Järva valla õpilasma- ja Peetri malevlasi Tanksemäe hikooli õpilasesindusega, oo- lev algas ka sel aastal Saff er OÜ. Imavere noori toit- tas meid ees poolteist tundi traditsiooniliselt kohe lustas Imavere Kõrts ja Koigi pinget, kuna lõplik jah-sõna noori Koigi kooli söökla. Albu, valla poolt, kas üritust ikka peale õppeaasta lõp- Koeru ja Aravete II rühma noo- tohib läbi viia, polnud meie- pu. Et eelnevalt oli väl- ri toitlustas pubi Janune Kägu. ni veel jõudnud. Viimaks, kui ja kuulutatud eriolu- Osa Aravete II rühma noori käis roheline tuli anti, läks kiireks kord, ootasime viima- lõunat söömas KETE kohvikus. tegutsemiseks, et toimumisala se minutini korraldusi, Vaba aja tegevustena küpse- valmis seada. Alates kella 13st et malevasuve alusta- tati koos pankooke, korraldati hakkasid Kassiaru talusse, kus pitsaõhtuid, käidi matkaradadel üritus toimus, kohale jõudma da. Õnneks andis valit- uudistamas. Päinurme ja Koigi esimesed malevlased. Kõigi sus selleks loa. noored osalesid vibulaskmise osaliste saabudes alustasime Sel aastal oli malevasse üle koolitusel, külastasid Türi ela- tegevusi, milleks olid näiteks ootuste palju soovijaid, mis an- musparki. Malevlased osalesid meeskonnamängud, PlayBox nab kindlust ka uuele malevasu- töötukassa karjääriplaneerimise jpm. Kui hakkas hämarduma, vele mõtlema hakata. Rühmad töötoas, mida viis läbi Annika astus lavale noorte seas popu- olid Albu, Ambla, Aravete, Jär- Rohi. Ühiselt täideti malevapäe- laarne artist säm, kes nii mõ- va-Jaani, Koigi, Päinurme, Koe- vikuid. Peale tööpäevi mängiti negi osaleja jalga keerutama ru, Peetri ja Imavere piirkonnas, veel spordimänge („Pioneer“, pani. Hilisõhtul toimus disko, tööd sai ligi 140 noort vanuses korvpall, sõnamängud), käidi kus DJ Märten Viitmaa plaate 13–18 aastat. Kõik selle aasta Aravete kardirajal karti sõit- keerutas. Laupäeval jätkasime malevlased olid erakordselt tub- jänestele söögi ning joogi ette- avalik ruum (spordiväljak, saa- heki pügamine, koristamine, mas, mõned rühmad käisid meeskondlikke tegevusi. Nädal lid, nagu ka eelneval aastal. panemine, rohimistööd aias ja rekuusiku puhkeala). Imavere tünnide ja hoone seinte pesu. kalastamas ning korraldasid hiljem üritusele tagasi vaada- kasvuhoonetes. Loomade koplis PK mälestusmärgi korrastus. Järva-Jaani gümnaasiumis heki grillõhtuid. Vastavalt rühmade tes usun, et sellega jäid rahule Mis töid malevlased kogu- ohakate väljakaevamine. Kuiva- Tööd RenTer aiandis ja Kalme- pügamine, vaipade pesu, lillede võimalustele käidi võimalikult nii korraldusmeeskond kui ka konna heaks tegid? tatud taimede müügiks pakkimi- saare talu OÜ juures. SA Eesti kastmine, männiku rohimine, palju ujumas. osalejad. Tänan kõiki noori, ne, sildistamine. Heakorratööd Piimandusmuuseumi pargiala lõpuaktuse lilleseadete valmis- 14.–15. augustil toimus Järva kes üritusest osa võtsid ning Albu I vahetus: kooli raama- territooriumil. korrastus. tamine. Järva-Jaani kirikus pin- valla õpilasmaleva kokkutulek, sügav kummardus nende ees, tukogu inventuur, võrkpalliplatsi Peetri: Peetri rahvamajas hea- Ambla: Ambla külaplatsi kor- kide ja põrandate pesu, okste mis läks väga edukalt, suure tänu kes meile korraldusliku poole rohimine ning korrastamine. Al- korratööd: võrkpalliplatsi kaeva- rastustööd (liivakasti ja võrk- koristamine. Orina mõisas ko- selle korralduse eest on välja tee- pealt abikäe ulatasid.“ bu rahvamaja keldri korrastami- mine ja rohimine, korvpalliplatsi palliplatsi rohimine, lavaesise ristamine, mööbli ümberpaigu- ninud Romi Tammleht ja Grete Romi tagasiside: „Kokkutule- ne, Valgehobusemäe tehistiigist pühkimine, laululava pühkimine rohimine ja puhastus, okste kok- tamine. Jalgsema külamajas ro- Roos. Noored olid väga tublid kul sai läbi viidud mitmeid põ- vetikate korjamine, heakorra- ja värvimine, okste koristamine kukorjamine, prügi koristus), himine, heki pügamine, akende ja ületasid kõik minu ootused. nevaid tegevusi, nagu näiteks tööd kooli ja rahvamaja ümber. pargis, teeäärte koristus, virges- Ambla jõeääre korrastustööd pesu, inventari korrastus, hoone Kaks päeva möödusid ühiselt PlayBox, malevalaulu laumine, OÜ Peedu Puidulaos saemater- tusala rohimine ja elementide (grillimiskoha koristus ja loomi- suurpuhastus. Järva-Jaani päeva- meeleolukalt ja aktiivselt, kõik malevavideo vaatamine ja mees- jali sorteerimine ja ladustamine. värvimine, puuistutusaukude ne, jõeäärse võsa koristus, oks- keskuses rohimine, akende pesu noored võtsid osa ühistegevus- kondlikud mängud. Jäin kõigi Rahvamajas, koolis ja lasteaias kaevamine. Peetri koolis koo- te vedu), Ambla noortekeskuse ja komposti vedu peenardele. test ning said ka kokkutuleku tegevustega rahule ja tundus, et mööbli puhastamine, Aravete limaja ümbruse koristamine ja suurpuhastus. Käravete külaplat- Järva-Jaani vanatehnika varju- lõppedes enda pingutuste eest osalejad jäid ka.“ keskkoolis mööbli teisaldamine. pühkimine, lasteaias liivakastide si korrastustööd (võrkpalliplatsi, paigas autode pesu. väärilise tasu. Koos sai vaada- Suur tänu noortele, rühma- Koigi: Valla hoonete tühjade kaevamine ja rohimine. Järva- mänguväljaku ja peenarde ro- Albu, Koeru ja Aravete II va- tud meie esimest Järva valla juhtidele, kõigile tööandjatele ruumide koristamine, aiatööd Peetri kirikutorni koristamine, himine ja koristamine). Sipelga hetuse noored käisid kaks näda- malevafi lmi, mis pandi kokku ja koostööpartneritele. Malevat Koigi mõisa aias, heakorratööd kiriku põrandate pühkimine, surnuaial okste vedu ja koristus. lat OÜ Ervita Marjakasvatuses rühmade edastatud videoklippi- korraldas Järva valla noorsootöö Koigi küla avalikus ruumis, kivitee rohimine, vanade ja vää- Järva-Jaani: Järva Haldus: he- mustikaid korjamas. dest. Lisaks oli tänavu uus see, et spetsialist. Tööohutuse koolitusi Koigi lasteaia ja noortekesku- rikate hauaplatside koristamine ki pügamine, rohimine, võrk- laulsime Järva valla õpilasmaleva noortega viisid läbi rühmajuhid. se territooriumi heakorratööd. ja lillede istutamine, kalmistul palliplatsi kaevamine, surnuaias Maitsev toit ja meelelahutus laulu, mille noored ise kokku Malevat toetasid Järva vallava- Päinurme küla mänguväljaku ja lillede kastmine, vanade küü- okste koristus, ausamba hooldus. panid. litsus, Põlluvara AS, ENTK, E- külaplatsi heakorratööd. Mäeot- nalde korjamine. AS E-Piim krundil rohimine, Maleva tööpäevad lõppesid Grete tagasiside: „Olles ree- Piim, töötukassa ja kohalikud sa Hobitalu OÜ – lindudele ja Imavere rühm: Imavere küla sambla/kivide eemaldamine, kõikide malevlaste jaoks maitsva del, 14. augustil tulnud kok- ettevõtted. Kui langevad värvilised lehed, algab Kesk-Eestis pidu Kurjailma elamusfestivali Festivali kava on leitav fes- di-, käsitöö-, toidu- või omalt poolt kõigile se vihmavarju alla, saavad sellele väikeste vahenditega saavutada puhul on tegemist erineva ise- tivali veebilehelt kurjailma.ee, muidu gurmaan. osaürituste korral- e-koolitusele tasuta ligipääsu. piirkonna külastatavuse suuren- loomuga ühisüritusi koondava kuid kava pole veel kaugeltki Festivali ees- dajatele ühisreklaami Suvehooaega pikendava fes- damise osas täiesti muljetaval- sündmuste kogumiga Järvamaal. lõplik. Ürituste korraldajatel on märgiks on ri- eri meediakanalites, tivali ellukutsumise idee sai al- dav tulemus. Õppereisist inspi- Festivali sümboliks on tore kol- võimalik oma üritusi festivali kastada Järva- aga ka osasaamise guse 2017. aasta novembris, mil reerituna alustasid Lääne-Harju lane kass, kes vaatamata sügis- kavasse lisada veebilehe kaudu maa kultuuri- võimalust väärt tu- grupp Järvamaa ning Loode- Koostöökogu ettevõtjad 2018. vihmadele suure punase vih- ja elamuste otsijad saavad Kur- elu ning hoida rundusalasest e- Eesti LEADER tegevusgruppi- aasta sügisel Porikuu festivali mavarjuga ringi patseerib ning jailma festivali kodulehelt leida Järvamaad „pildil“ ka pärast koolitusest „Kui- de esindajaid külastas Valle del korraldamist ning nüüd on siis külastajaid ja osalejaid kutsub. põnevaid üritusi, mida septemb- suvise külastushooaja lõppu. das korraldada Ambrozi piirkonda Hispaanias. sarnast ettevõtmist alustamas Sügisenautijatele pakutakse 19. rist novembri lõpuni külastada. Festivali ellukutsujad ning oma üritust nii, Inspiratsioonireisi keskmeks oli Järvamaa. septembrist kuni 30. novemb- Programm täieneb päev- korraldajad – Järvamaa LE- et rahvas tuppa ära turismiobjektide kõrval festi- Mis muud kui – vihmavari rini ehedaid elamusi külaelu, päevalt. Seega tasub ennast ADER tegevusgrupid MTÜ ei mahu“. Kõik, kes plaa- val Maagiline Sügis (Otoño kaasa ja kohtume keskel! kultuuri, spordi, aga ka toidu pakutavate võimalustega kursis Järva Arengu Partnerid ja nivad korraldada ürituse Mágico), mille suurim õppe- ning looduse valdkonnast, kor- hoida. Lõpptulemusena peaks MTÜ Lõuna-Järvamaa Koos- Järvamaal ajavahemikul 19.09 tund on korraldajate sõnul see, Kurjailma festivali toimkonna raldatakse kontserte, etendusi, programmist oma leidma iga- töökogu koos SA Järvamaa – 30.11.2020 ning liidavad enda et osapoolte koostöö ja osava nimel pidusid, matku, töötubasid jpm. üks, olgu ta siis kultuuri-, spor- Arenduskeskusega – pakuvad ürituse Kurjailma festivali puna- turundamisega on võimalik ka Sille Pudel AUGUST 2020 NOORED 9

Malevlased said marjapõllul käe mustaks

ARNIKA TEGELMANN oli korjata ainult suuremaid. Esi- liiter kahe tunniga – ei osanud malevasuvi on tavaliselt juunis, Helmja ja lisas, et seni pole nad kui need tarbijateni jõuavad, sest ti punasele sõelale ja kui see täis, õigeid võtteid. Nüüd, kui käsil siis mustikad valmivad augus- ühelgi aastal suutnud kõiki oma iga näppimine teeb marja peh- Esimest suve noppisid siis ämbrisse valada – sõel laseb on teine nädal, juba viis liitrit. tiks. „Firma omanik tahab meid mustikavälju üle käia. memaks. Pigem korjame marju Ervita Marjakasvatuse prahi ja väiksema kribu-krabu Iga päevaga läheb paremaks. ka järgmiseks aastaks, aga siis Ilma väetiseta ei kasva mida- puhtalt ja müüme need inimes- OÜ põldudel musti- läbi. Nii ei vaja marjad enam Sõltub lapsest. Näiteks Marta juunis ja mustikapeenraid ro- gi, liiati, kui kasvupinnaks on tele edasi,“ ütles Helmja. puhastamist. (Grossfeldt) korjab alati poole hima,“ ütles Elen Pent. puhas turvas. Et mustikapõld Esimest aastat töötas musti- kaid Järva valla õpi- Esimesel lapil olid end sisse rohkem kui teised, minagi kipun Ervita Marjakasvatuse OÜ on saaki annaks, tuleb seda väetada. kapõllul õpilasmalev. „Meil oli lasmalevlased, kuid seadnud Albu tüdrukud Keiti tast maha jääma.“ tegutsenud kümmekond aastat. „Et oleme mahekasvatajad, ka- kolm rühma: Aravete, Albu ja kasvav trend on ka Kuusmann ja Eliise Salmu. „Nel- „Kõige suurem viga, mida osa „Alustasime paari hektariga. Al- sutame selleks spetsiaalseid ma- Koeru ehk 30 last. Esimene päev marjaturism. ja tunniga võiks kümme liitrit teeb – ühe käega hoiavad sõela gul istutasime, siis hooldasime ja heväetisi,“ ütles Helmja. „Pind- kulus väljaõppele, teisel päeval ära korjata,“ ütles Keiti normiks. ja teisega korjavad. Mina panen ootasime, sest mustikas hakkab alatoetust saame, aga toetatavate korjasid juba väga tublilt. Paar- Ervita Marjakasvatuse OÜ See, kas norm täis tuleb, oleneb sõela maha ja korjan mõlema saaki andma kolmandal-neljan- kultuuride nimekirjast võeti kul- sada kilo päevas tuli ära. Jäime põldudel ei kasva meetrikõr- tujust ja ilmast. käega,“ reetis Marta oma nipi. dal aastal. Oleme põlde laienda- tuurmustikad maha. On olnud malevlastega väga rahule,“ ütles gustel põõsastel kirsisuurused Kultuurmustikad ei värvi kä- Mustikaid korjata talle meeldib, nud ammendatud freesturbaväl- paar-kolm kehva aastat, kui on Helmja. kultuurmustikad, vaid mari sar- si ega suud eriti mustaks. Paari kuid asend on kehv ja paneb sel- jadele, kust enam turvast ei koo- olnud väga vihmane – vihmaga Põldu tuleb igal aastal rohida, naneb rohkem metsamustikaga. tunniga sai väike, viieliitrine ja valutama. (Seljavalu kurtsid ka ritud, ehk taasrohestame neid. on halb korjata ja märga marja peamiseks mureks on põdraka- Augusti kahel esimesel näda- pang täis ja kell 11 tuli pererah- teised.) Mida päev edasi, seda Nüüd on põlde, kus kasvamas me ei turusta. Ühel aastal oli nep ja kased. „Paljud korjajad, lal korjasid siin mustikaid Järva vas neid tühjendama: iga noor rohkem jõudis marju ka suhu. ahtalehine mustikas, kümme nulliring – 6. juuni öösel oli õhu- kes käivad abiks augustis, tule- valla õpilasmalevlased. Aravete kallas põlluserval oma pange „Olen emaga päris palju Kaker- hektarit – paneme taime maha sooja vaid pool kraadi, see võttis vad juunis-juulis appi rohima,“ ja Albu lapsi oli marjamaal pa- oma kasti tühjaks, sest korjatud daja ja Kodru rabas ning Valge- ja ta laieneb ise risoomide abil. ära kõik marjaalged.“ ütles ta. Tuleval suvel siis ehk ka rajasti 17. Töö käis nii: esmalt kilode pealt maksis tööandja hobusemäel käinud jõhvikaid Taim on madal ja mari väikse- Marju korjatakse käsitsi just malevlased. mõõdeti silma järgi mustika- lisaks Järva valla makstavale ja pohli korjamas. Iga aasta on mat sorti, kuid magusam ja on seepärast, et neid ei peaks hiljem Helmja sõnul on kasvav trend peenras ruut, mis tuli tühjaks tunnitasule ka väikest preemiat. erinev, kuid rabas pole ma sel sügavkülmutamisel parem. Mar- puhastama. „Sellist korjamisaega, ka marjaturism. „Iga aastaga ta- korjata, ja märgistati see tokki- „Ja kui teine viis liitrit on täis, aastal nii palju marju näinud, jad valmivad augusti algul, kui nagu sel aastal, pole varem ol- havad inimesed üha enam tulla dega. Siis ühe käega oksast kinni võib bussi minna,“ lubas Albu kui siin.“ on veel korjajaid võtta – alates 1. nudki – juba poolteist nädalat on põllule iseendale marju korjama ja teisega tõmbad – marjad olid malevlaste juht Elen Pent. Ka Järva valla malevlased korja- septembrist on tööjõuga kõik,“ olnud päikeseline ja kuiv ilm. Me ja mõnusalt aega veetma. Pool- valmis ja tulid hästi lahti. Käsk see oli stiimul.„Algus oli raske, sid mustikaid esimest suve. Kui rääkis fi rma juhatuse liige Märt ei taha marju palju näppida, enne dan seda igati,“ ütles Helmja. 10 KULTUUR AUGUST 2020 Skulptuur võtab ilmet ARNIKA TEGELMANN ta käis veel Koerus algkoolis, lispinnast koopia, et pronksist meeldivad põnevad raamatud, ka on sellest ajast säilinud foto. poiss jääks kivile õige nurga all müsteeriumid. Aruküla pargis ootavad kivi „Soovisin leida kohalikku poissi istuma. Modelleerimine ja selle 10. augustil käisid Kalju Le- ja selle kõrvale istutatud pihla- modelliks. Vaatasin Koeru koolis ettevalmistustööd kestsid kokku piku mälestusmärgi toimkonna kas väikest pronksist poissi, kes klassipilte ja valisin välja kolm circa neli-viis kuud.“ esimees Aldo Tamm, tema kaa- raamatut loeb. poissi, kellest kaks – Oti Timur Oti Timur meenutas, et es- sa, kunstnik ja õppejõud Heli Luuletaja Kalju Lepiku sün- Aedmäe ja Kaarel Kaasik – said malt sõitsid nad autoga ringi ja Tuksam ning Eva Linno ja Krista nist möödub oktoobris 100 ka kohale tulla end näitama. Va- otsisid suurt kivi. „Kunstnik kü- Jürgens Koeru kultuurimajast aastat. Aasta tagasi valis Kalju lisin mõlemad. Edasi käisime sis meie arvamust ka,“ ütles ta. Saaremaal Triigis tööde käiguga Lepiku mälestusmärgi toimkond koos Aldo Tamme, Uno Aani 24. märtsil panid poisid va- tutvumas. „Jäime kõik rahule,“ välja just selle töö, mille autor ja poistega läbi kümme varem naaegsed rõivad selga (Oti Ti- ütles Aldo Tamm. „Pronksi va- Elo Liiv kujutab Koerus sündi- valmisvaadatud kivi – poisid mur mäletab, et selga tuli panna lades pääsevad kõik jooned ja nud luuletajat väikese poisina proovisid kõik kivid ära ning pikad sokid, nööpidega pluus varjundid veelgi paremini esile.“ kivil raamatut lugemas. ühiselt valisime välja kõige so- ja pikad püksid), siis tuli kivil Tamme sõnul minnakse Skulptor Elo Liiv ütles, et sa- bilikuma. Kui kivi oli pargis võtta võimalikult mugav asend skulptoriga kokkuleppel protses- vioriginaal ja vormid on valmis paigas, siis palusin poistel ju- ja raamat kätte. Pildistamine siga edasi, kuigi kogu vajamine- ning nüüd on jõutud pronksi ba õigete riietega kivil istudes kestis tema mäletamist mööda vat summat pole veel koos. „Suur valamise etappi. „Minu töömee- raamatut lugeda,“ kirjeldas Liiv kümmekond minutit. Igatahes tänu kõigile annetajatele, kes on OÜ 200 euroga. Mitmed lootust- tuuri „Maakera keskpunkt“ tod on süveneda alati põhjalikult protsessi. „Suur tänu Eva Linno- külm ei hakanud. Siis oli teise meie ettevõtmist oma võimalus- andvad läbirääkimised on veel valmimiseks saab kanda SEB kogu ajastusse ning skulptuuride le, kes kõike pildistas – pilte sai poisi kord. te piires toetanud. Eriline tänu pooleli,“ ütles Tamm. „Peaasi, pangas Koeru haridus- ja kul- jaoks kasutada modelle ja ajas- poistest ligi 300 ja nende abil oli Koolis teavad seda, et just kuulub ettevõtetele, nagu Järva et skulptuur valmib õigeks ajaks tuuriseltsi arvelduskontole tutruusid rõivaid,“ segitas ta. Saaremaal Triigis oma ateljees nemad skulptuuri tarvis mo- Tarbijate Ühistu, kes toetas meid ja saab paigaldatud septembri EE711010702008158006 selgi- Idee oli Kalju Lepikut kuju- hea modelleerida. Lisaks val- dellid olid, paljud. Vahel loeb 1000 euroga, OÜ Vao Põldur toe- lõpus, et see 3. oktoobril avada.“ tusega „Kalju Lepiku mälestus- tada 11–12-aastase poisina, kui mistasime olemasoleva kivi pea- Oti Timur raamatuid ka, talle tas 500 ja väikefi rma Grünmann Rahalised annetused skulp- mägi heaks“. Albu mõisas jõuti väga sügavale

KÜLLIKE VEEDE kuidas oskame rääkida inime- punane söesilm hõõgvele. Pa- kuri mõisnik, aga kes oli sest, kes on meie elu oluliselt jatab Piret hinge puudutava- meie heldeim ja parim pa- Ühel augustihommikul mõjutanud? test inimestest, vaatab ta igale run? Millistes mõisahoonega valmistuti Albu mõisas väga Hämmastav, kui harva satu- kuulajale just tolle jaoks tähtsa seotud karmides kuritegudes eriliseks ekspeditsiooniks. me sinna, kuhu ometi on kõige tegelase silmadega vastu. Kuidas on süüdi naised? Mida var- Kokkutulnute hulgas oli lühem maa: iseendasse. Veel see võimalik on? jab salaruum hoone südames, neid, kellel sarnastest retke- harvemini sirutame käe lap- „Ühes surnuaias käis luukere kuhu siiamaani pole julgetud dest mitmekordne varasem sepõlvest tuttavate ja tõhusate inimesi kimbutamas …“ Puu- sissepääsu rajada? kogemus, aga ka neid, kellel eneseabiraamatute – muinas- võra-päikesest õdusas mõisa- Tagasiside? polnud toimuma hakkavast jutukogumike järele. toas tundub selline jutu algus „Ma ei kujutanud üldse ette, vähimatki aimu. Teejuhiks Lood väljavalitu väärtus- pigem lapsikult naiivne kui hir- kuhu satun. Appi, kui hea!“ jääb ja julgustajaks tuli hinnatud tamisest. Isetust armastusest. mutekitav. Ometi hakkab nina- üks osaleja tunnete kirjeldami- ning armastatud koolitaja ja Soovide täitumisest. Omaka- juur mõlemalt poolt korraga ja sega kimpu. jutuvestja Piret Päär. sust. Suuremeelsusest. Lenda- väga sügelema, kui lugu lõpule „Suur-suur aitäh, et kutsusi- Kas rahvajuttudel on tulevik- vast järvest. Maa-alusest lin- jõuab ja kõik su enese palumata te!“ tänavad teised. ku või tuleks neil rahus minna nast. Rõngasristist. Liblikatest. jäänud andekspalumised meel- „Kui sa edaspidi plaanid Pi- lasta? Milline on õige teekond Seitsme Moosese raamatust … de tikuvad. retit kuulama minna, võta mind raamatuni? Mis juhtub, kui ju- Sõnal on suur jõud. Kõike, mida Tõsilood ja tondijutud ka kaasa!“ tustamine ära jääb? Milliseid ütled, saad. jõuavad otsapidi ka kooli- Õpituba „Eesti rahvajuttude lugusid jutustavad meile ... täna Kui räägitakse vanakurjast, tusjärgsesse pärimusretke. uus elu“ toimus 18. augustil Al- selga valitud riided? Mida ja läheb jutustajal pilgupõhjas Kõik teavad, kes on Albu bu mõisas. Septembris etendub Piibe teatri lavastus VAIKUSE SAAR (RABASAARE LUGU) 24.–27. septembrini toob Pii- üle laia kodumaa. Ühel hetkel võtab, äratab Piibe teater sep- dest. Etendused toimuvad ilma be teater publikuni Rabasaare lõppes vajadus turba järele ja tembriõhtutel küla uuesti ellu. soojenduseta siseruumis, kuid külast jutustava Arlet Palmiste inimestele pakuti samas uut Jutustaja meenutab vaikuses tee sinna kulgeb lageda taeva nostalgilise vaatemängu „Vai- tööd. Nii hakati Rabasaarel hääli, mis on saarel kõlanud – all. Kohapeal on avatud kohvik. kuse saar“. tootma kummimadratseid, rongirataste mürin, püssilasud, Etendused toimuvad 24.–27. 1936. aastal hakati Lehtse päikesevarje, turvarihmu jne. pillimäng, laste hääled, labida- septembrini algusega kell 19 asula taha kõrvalisele raba- Siis lõppes seegi. Viimane pü- kõlksud – ja need elustuvad Rabasaares. Näidendi autor/ saarele rajama turbatööstust. sielanik kolis Rabasaare kodunt publiku silme ees. Etendus lavastaja on Arlet Palmiste, Saarel valmisid tööliste elamud, välja selle aasta algul. algab jalutuskäiguga läbi küla, kunstnik Jana Volke, fotograaf juhtkonnahoone, klubi, laste- Tänasel päeval seisavad kus kõlavad endisaegsed hää- Ardo Kaljuvee, helid salvestas aed, söökla, saun ja muidugi üksikul rabasaarel vaid tühjad led ja nagu vaimud vilksatavad Urmo Kütismaa, produtsent tootmishooned. Nõukogude hooned. Rabasaarest on saanud siin-seal endisaegsed inimesed. Triinu Palmiste. Mängivad Erik ajal elas hooajal kohapeal enam VAIKUSE SAAR. Enne veel, Piibe teatri lavastus „Vaikuse Ruus, Andres Kaitsa, Aire Pitk, kui 500 inimest. Elu kihas igas kui kaitsevägi küla külastajatele saar“ on nostalgiline ja lustakas Veljo Kukk, Arlet Palmiste ja mõttes ja töölisi saabus kõikjalt sulgeb ja loodus külas võimust lavatükk Rabasaare hiilgeaega- teised. Piletid müügil Piletilevis. AUGUST 2020 SPORT 11

22. ja 23. augustil toimusid Paides 45. Eestimaa omava- litsuste suvemängud. Kokku osales võistlustel ligi 2000 võistlejat 54 omavalitsusest. Järva vald oli esindatud järgmistel aladel: kerge- jõustik, juhtide võistlus, pe- tank, mälumäng, trikitõu- keratta võistlus, orienteeru- mine, kettagolf, rattakross, meeste võrkpall ja naiste võrkpall. Parima tulemuse tegid triki- Järva vald saavutas trikitõukeratta võistlusel 3. koha, tõukerattal võistlejad, kes auhinna võttis vastu spordi ja rahvatervise spetsialist saavutasid 3. koha. Kokku- Jaak Tammik. võttes saavutas Järva vald 14. koha, suurtest valdadest Tulemused: Meeste võrkpall – 12. koht (üle 8000 elaniku) 7. koha. Naiste võrkpall – 16. koht Suur tänu Järva valla esin- Trikitõukeratas – 3. koht Kergejõustik – 20. koht dajatele ja spordialade eest- Rattakross – 9. koht Juhtide võitlus – 20. koht vedajatele, kes aitasid saa- Kettagolf – 10. koht Petank – 22. koht Mälumäng – 25. koht vutada hea tulemuse. Orienteerumine – 12. koht Vao kunstmuruga võrgu platsil peeti esimene pallilahing

Kampaania „Võrguplatsid Kunstmuru pärineb Paide rääkis Pajula ja sai Jaagult kin- korda!“ toimus juba üheksan- jalgpalliväljakult ja jõudis Vao- gituseks palli. dat korda. Varasema kaheksa le tänu SA Paide Spordikeskus Ootamine tasus end ära. aasta jooksul on Eesti võrkpal- juhatuse liikmele Erich Petro- Rõõm oli suur. „Aga see lõp- li liit koostöös Credit24, Oma vitsile, kes andis kunstmuru Vao pes kohe, sest oli vaja ehitama Ehitaja ning Tallinna spordi- ja külale tasuta. Väljaku ääred on hakata. Võtsin ühendust Rei- noorsooametiga korrastanud ja väikese kaldega, et vesi ei jääks mo Ilvesega, kes on Järvamaa 29.08.2020 rajanud 100 võrkpalliväljakut. platsile püsima. „Matt rulliti liht- kutsehariduskeskuse õppejõud Sel suvel jõuti 110 väljakuni, salt maha – algul tuli kuus rulli, ja teab pinnasest rohkem. Et üks neist valmis Vaol. aga et veidi jäi puudu, saime Pai- vaatame, mis mullakihi all on, „Ühtegi kopikat me ei saa- dest ühe lisaks. Muidu liimitakse sest siin ju oli kunagi võrkpal- nud, vaid Oma Ehitaja tarnis servad kokku, kuid meil seda liplats – paneme killu peale ja väljakute korrastamiseks ja võimalust ja ka vajadust polnud, ongi korras. Aga nii lihtsalt ei 5¹QɃȼFRȀǽȗNȞSȀȻ komplekteerimiseks vajaliku sest matt on raske: kunstmuru läinud. Reimo oli oma tehnika inventari ehk postid, võrgud, sisse, karvade vahele on sõelutud ja oskustega abiks,“ rääkis Pa- FɉLɊȻɄ riidest 5 cm laiused jooned peenikest klaasliiva – nii tõste- jula. „Temast jäi siia üks suur /&ȴɁ7ɝȜșɚ0Ȥ4ȟ8 ja ühe võrkpalli. Enne oli siin takse kunstmuru karvad üles ja ja sügav auk – see täideti päris 0ZSȎȝȈǽR¨JɃȩȹ[ȏȻJȹȀIǽ .ɝɚ+Ȑˆ.ȵɋ1ɚȠș*0ɋȤɁɈ/™:ȠșȾ0 muruplats, mis oli ära vajunud et liiv ei tolmaks, kaetakse see mitme liivakoormaga, mille ve- FɉLɊȻɄ /4ȮȶȟɈ;.Ƞȵɝ- ȪǴ& ja kogu aeg vett täis. Minu mõ- kummipuruga. Seda selleks, et das siia Kalle Adler osaühin- 5¹QɃȼFRȀǽȔZȞXɃțɉWɊɏ¨ȘOFȔ te oli, et kui midagi teha, siis iga tuuleiil seda minema ei viiks, gust Abaja Farm. Suureks abiks 0&ȴɝǴ 0 korralikult. Kõik kohalikud et- “ selgitas Paljula. oli ka Vao Põlduri poolt Guido /FMȎȚǵJȼYȩȻǽFȹȎP )&Ȥș8JMȔȜˆǴ8:ȠȍȾ8ȶɈɌ 5 ɂ[¹NȚȘȩRȏȻɐ¨QȑFȕ tevõtjad ja isegi Järva-Jaanist Enne kui mänguks läks, tä- King oma masinatega – tehni-  &;ɝȲȽȯ*  Priit Seire oma tehnikaga tulid nasid Vao külaseltsi juhid Sig- kat oli platsi peal palju.“ 0ZSȻɄRɉȸɊɐ¨QȑFȕ 3&ɋȴɚǴ&0ȶȖȳšš2ȽȰ* 5 ɂ[¹NȚȘȩRȏȻɐ¨QȑFȕ appi. Vana muld kaevati kopa- rid Saar, Tanel Avloi ja Andres Veel tunnustas ta Koeru /&ȴɁ5ɝȴȳ  ga välja ja täideti plats uuesti Pajula tegijaid. „See lugu al- piirkonnajuhti Alari Teppanit  5¹QɃȼFRȀǽȑFȘLȥȀȘQȏȻɄFȀIȏTȝ 94ȪȾȟ5ɚȴȳ./ˆȰȯ 5 ɂNMȀȸȒɊYZȻɐ¨QȑȀȕ ära,“ tutvustas Vao külavanem gas kevadel, kui minu kaasa ning Priit Seiret, kellelt saab ;™Ȥȵ5&ȴȳ] 0:ȖȴȽȷˆ3Ȱ Andres Pajula ja lootis, et võrk- Katre tuletas meelde, et on alati nõu ja abi, sedapuhku 5¹QɃȼFRȀǽȸFȞSȀɏ¹ȹPȥǽȘQNɏ¨ȘOȀȔ 5 ɂNMȀȸȒɊYZȻɐ¨QȑȀȕ palliplats läheb peale noorema- jälle aeg võrkpalliplatsi korda killustikku. „Pea iga päev käis 04Ȥȍ5ɝȴȳ] tele meestele. tegemiseks raha küsida – kas abiks oma küla mees Kalvi 5¹QɃȼFRȀǽɏ¨ȘNPȡȸɐUǽȗȘN[¨ȗȒȀP R/4Ȯȶȟ 5 ɂNUȀȸȕ 21. augustil mängiti plats võtad selle ette, kuna oled kü- Krebsbach oma tehnikaga. 0&Ȗɂȓȟ- Ȫ* avatuks. Kohtusid Vao mehed lavanem? Mul polnud lihtne Suur tänu ka Marek Kelgole 5¹QɃȼFRȀǽȔZȞXɃțɉWɊɏ¨ȘOFȔ ).ȠɎ,ȮȴɆ 0ZSȎȝȈǽR¨J)ȎȻǸLȢȗDZȦFWȔ ja eksvaolased. Vilistas Tõnu ei öelda. Aega oli vaid nädal. nõu, jõu ja muruseemne eest,“ 5*Ȝɝȯ0 Aava. „Plats on väga hea,“ Küsisin Ülle Jäägrilt, kas tal on ütles Pajula. „Kunstmuru aitas 5 ɂNUȀȸȈȏUTȡȗȞǵ[¨ȗȒFP oskas Pajula öelda, sest enne veel kunagi ammu kirjutatud kohale tuua Rain Rõmmelgas.“  0&ȰȖȓȣ&1ȴȾ 1NXȀȏȝǿTOȀȑɊȋJSǷ ɓ\ɒȦTQɃȼȀRǽFȻȦȡWɃǵJ võistlust sai sellel juba kolm projekt alles. Polnud. Ta soo- Kõik said tänutäheks purgi ko- 5¹QɃȼFRȀǽ/¹JWȀȝǶ 8&Ȫ¹QɃȼFRȀǽ8ȥTȹY korda treenitud. „Võrpallisõp- vitas pöörduda valla spordiju- halikku mett. rade seltskond Ervitalt, Koerust hi Jaak Tammiku poole, kuna Spordiveteran Tõnu Maiste ja Vaolt on varem mänginud Koerus on sama projektiga tuletas meelde, et täpselt samas pargis kruusaväljakul ja võrrel- saanud plats. Jaak oli suureks kohas avati võrkpalliplats juba PÕLTSAMAA PÕHJA-SAKALA VILJANDI JÄRVA VALD VALD VALD VALD des sellega on see plats pehme, abiks, aitas paberimajanduse 55 aastat tagasi ja vanad postid hea ja puhas – kõik kiidavad.“ kokku panna ja sellest piisas,“ seisid siiamaani sirgelt püsti. 12 AUGUST 2020

Reakuulutused OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllu- Müüa lõhutud küttepuid (pikkus vas- Ostan raamatuid nii uuemaid kui va- Olen huvitatud traktor T-25 (Harkov) Müüa või rendile anda endine lille- Väljaandja Järva Vallavalitsus maad. Tel 504 5215, 514 5215, tavalt soovile, erinevad puuliigid). nemaid, lisaks vinüüle, helikassette käigukasti sisust. Tel 557 2380 kiosk Järva-Jaani keskväljakul. Ole- Järva -Jaani, Pikk 56, info 5341 3625 [email protected] Müüme ka kuiva ja 3 m küttepuud. ja CD-plaate. Samuti märke, mängu- mas elektrivarustuse leping. Info tel Tiraaž 4300 Tel 507 4553 asju ja muid vanu esemeid. Ootan Vajatakse ehituskogemusega töö- 511 1385. Toimetaja Arnika Tegelmann Pakume tööd klienditeenindajale! pakkumisi Üle eesti. Raha kohe kätte! meest. Palun helistada Mart [email protected] Rohkem infot [email protected]. Ostan 80 rulli põhku. 509 4606 Trükk AS Printall Kontakt 508 0517. Tel 5330 7540 või [email protected] Müüa kuivi kütteklotse. Tel 508 1741 Toimetus ootab kaastöid iga kuu viimase Müüa lõhutud märga ja kuiva kütte- 504 5632 täisnädala esmaspäevaks. Müüa kuivad kaseklotsid 40 l võrk- Müüa kuivi ja märgi küttepuid, Müüa saetud ja lõhutud kuivi kütte- puud. Vedu tasuta! 5673 5715 kottides koos transpordiga. tel 521 9496 puid (30 cm, 40 cm ja 50 cm). Tel 528 7186 Tel 504 5632 Igasuguse elektroonika remont, arvu- Sõiduautode kokkuost. Tuleme ko- Killustik, liiv kohaletoomisega. Mul- tite remont. Täpsem info web.zone. Korstnapühkija Müüa soodsalt 3-meetriseid kütte- hale üle Eesti. Tel 553 3060. Väga kii- tilift konteineri rent. Kaevetööd eks- ee/teleriteremont/ Tel 5810 4539, puid. Tel 507 4553 red tehingud! Raha kohe kätte! kavaatoriga. 5630 4306 [email protected] Järva-Jaani Lauri Ilves Akende, uste ja muude Metsa korraldamine, hindamine ja nõus- tel 5697 9936 Müüa tooreid küttepuid (lepp, sanglepp, puidutoodete valmistamine tamine alates 1993. 516 5071, Aarne www.puurvesi.ee tellimuse peale. kask, okaspuu). Mõõdud 25-60 cm, vas- tavalt kliendi soovile. Tel 501 3862 sƁƚĂŵĞƚƂƂůĞƟƐůĞƌŝ͘ Tel 5565 8919 • [email protected] Müüa kuivi ja märgi küttepuid. Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, Pikk tn 6, Ambla Müüa saetud, lõhutud küttepuud! Tel 521 9496 projekteerimine ning hooldus. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, Eri pikkused. Tel 558 4210 septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite Müüa märgi ja kuivi lõhutuid kütte- paigaldus ning hooldus. Metsa-ja põllumaa ost Järvamaal. puid (eri pikkused). Vedu tasuta! Info 510 2224. [email protected] 5673 5715. +372 5569 4310; taavi@puurv esi.ee puurvesi PAKUME ARBORISTI TEENUSEID KOERU AUTO OÜ Nüüd Koerul xOhtlike puude raie PAKUB Seisukorra hindamine oma 5-kohaline FEKAALIVEDU x Mini kopp-laaduri teenust xPuuhooldustööd VÄLIKÄIMLATE RENT Auto sise-välipesu teenust TAKSO TRANSPORDITEENUS xHekkide hooldus Tööstus-lao ruumide renti xVõrade sidumine TELLIGE JA SÕITKE tel. +372 452 2002 Info tel 5559 9393 xPuiduhakkuri teenus, IGASUGUSEIDOSTANVANU FOTOSID Tel 5303 0415 e-mail:[email protected] Ø 20cm www.fekaaliabi.ee www.koeruauto.ee JA KOOLILÕPU MÄRKE

www.speqagri.ee Tiigi 6, Koeru Kutsetunnistused ◆ 141998, 141999 TÜRI FOTOGRAAF Reigo: 5800 1880 RENÈ VILJAT • SÕIDU-, JA VEOAUTODE, PÕLLUMAJANDUS- Gustav: 5919 2441 Tel 525 8325 JA METSATEHNIKA REMONT [email protected] [email protected] • KEEVITUSTÖÖD • REHVITÖÖD (sõidu- ja veoautod, traktorid) Vihmaveesüsteemide ja Albu, Järva vald •Tel 5198 9888 • Hunting Grupp OÜ katuseturvatoodete paigaldus Fekaalivedu Järvamaal [email protected] pütt suurusega 8 t ja 16 t, voolikud kuni 50 m Tellimine: 527 6087 Valeri Tel: 52 7 1059 Hunting Grupp OÜ

PUISTEMEES.EE

50 16 689 PUISTEVILLA PAIGALDUS