Tapa Vallavalitsus, Pikk 15, 45106 Tapa, tel: 322 9650 AS K&H OÜ Alkranel, Riia 15b, 51010 Tartu, tel: 736 6676 OÜ AB Artes Terrae, Puiestee 78, 51008 Tartu, tel: 742 0218 Töö nr 1899ÜP10 Arhiivi nr A-1899

Koostaja: Tapa Vallavalitsus Konsultandid: AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

TAPA VALLA ÜLDPLANEERING I köide - tekst ja joonised

Asutusesiseseks kasutamiseks

Vallavanem: …………………………… Alari Kirt

Projektijuht: ……………………… Imbi Mets

Projektbüroo juhataja: ……………………… Olev Saago

Projektijuht: r

Tapa-Tartu 2016 Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

2 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Eessõna Tapa vald on Tapa linna, Lehtse ning Saksi valla ühinemisel moodustatud omavalitsusüksus. Valla üldplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) algatati 11. oktoobril 2007 Tapa Vallavolikogu otsusega nr 123. Üldplaneeringu konsultandiks valiti algselt AS K&H koostöös OÜga Alkranel, kes viis läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise. Töö lõpuetapis koostasid üldplaneeringut OÜ Alkranel ja AB Artes Terrae OÜ. KSH aruanne koostati paralleelselt üldplaneeringuga ajavahemikus 2010. a maist kuni 2011. a jaanuarini (aruanne on lisatud iseseisva dokumendina üldplaneeringu materjalidele). Keskkonnaameti poolt heakskiidetud KSH aruandest tulenevaid leevendavaid meetmeid ning sisulisi täiendusi on üldplaneeringus arvestatud. Üldplaneeringu koostamisel määratleti Tapa valla territooriumi maakasutus- ja ehitustingimused, käsitleti valla arengusuundi näidates ära tulevased elamu- ja tööstusalad, puhke- ja rohealad. Detailsemalt planeeriti Tapa linn, Lehtse alevik ning Jäneda ja Moe külad. Planeeringu protsess toimus etappidena: lähteülesande koostamine, infomaterjalide kogumine, koosolekute ja väljasõitude korraldamine, järgnes info töötlemine ja üldplaneeringu seletuskirja ja jooniste koostamine. Töögrupi ja Tapa Vallavalitsuse vahel toimus pidev kontakt ja hea koostöö.

Üldplaneeringu töögrupi koosseis: Heiki Kalberg AS K&H projektijuht, AB Artes Terrae OÜ projektijuht Alar Noorvee OÜ Alkranel tegevjuht Annika Veske OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist Tanel Esperk OÜ Alkranel projektijuht Teet Koitjärv konsultant

Tapa Vallavalitsusest: Alari Kirt vallavanem Andrus Freienthal abivallavanem Kairi Maasen maakorraldaja-planeerimisspetsialist Krista Pukk keskkonna- ja heakorraspetsialist Ene Orgusaar hankespetsialist Jaanus Annus majandusspetsialist Timo Tiisler ehitusspetsialist Vahur Leemets arendusnõunik

Tapa Vallavalitsus tänab kõiki, kes koostöös osalesid, sh Kuno Roobat, Alar Terast, Katri Ruutu, Imbi Metsa, Herki Kübarseppa, Koit Kuuske ja Tarvo Nõlvakut!

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 3

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

4 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Sisukord

I köide – tekst ja joonised II köide – menetlusdokumendid III köide – taustteave ja planeeringuga seonduvad tööd

1. Üldplaneering ______7 1.1. Üldplaneeringu kasutamise põhimõte ______7 1.2. Ruumilise arengu põhimõtted ______7 1.3. Maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused ______8 1.3.1. Kasutamistingimuste üldpõhimõtted ______8 1.3.2. Ehitustingimuste üldpõhimõtted ______10 1.3.3. Elamumaa (E) ______11 1.3.4. Aiamaa (ES) ______14 1.3.5. Keskuse maa (K) ______15 1.3.6. Ärimaa (Ä) ______18 1.3.7. Tootmis- ja laohoone maa (T) ______19 1.3.8. Ühiskondlike hoonete maa (Ü) ______21 1.3.9. Puhke- ja spordirajatiste maa (P) ______22 1.3.10. Liiklusmaa (L) ______23 1.3.11. Põllumajandusmaa ja metsamajandusmaa (MP, MM) ______25 1.3.12. Jäätmekäitlusmaa (OJ) ______27 1.3.13. Mäetööstuse maa (TM) ______27 1.3.14. Kalmistumaa (S) ______29 1.3.15. Riigikaitsemaa (R) ja riigikaitse õppemaa (RÕ) ______29 1.4. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ______31 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alad ______33 1.6. Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastiku üksikelementide, maastike ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine ______34 1.6.1. Väärtuslikud põllumaad ______34 1.6.2. Väärtuslikud maastikud ______34 1.6.3. Miljööväärtuslikud hoonestusalad ______36 1.6.4. Väärtuslikud maastiku üksikobjektid ______37 1.6.5. Väärtuslikud pargialad ______37 1.6.6. Väärtuslik haljasala ______38 1.7. Roheline võrgustik ______38 1.8. Teede ja tänavate, raudteede asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine ______40 1.8.1. Üldpõhimõtted ______40 1.8.2. Riigimaanteed ______41 1.8.3. Kohalikud maanteed, tänavad ______42 1.8.4. Erateed ______44 1.8.5. Kaitseväe rasketehnika liikumise tee ______44 1.8.6. Raudteed ______44 1.9. Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine ______45 1.9.1. Üldosa ______45 1.9.2. Elektrivõrk ______45 1.9.3. Veevõrk ______46 1.9.4. Tuletõrje veevõtu kohad ______46

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 5

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

1.9.5. Reoveekanalisatsioonivõrk, puhastid ______47 1.9.6. Sademeveekanalisatsioon ______47 1.9.7. Maaparandussüsteem ______48 1.9.8. Kaugküttevõrk ______48 1.10. Puhke- ja virgestusalade määramine ______49 1.11. Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine ______49 1.12. Vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks______49 1.12.1. Kultuurimälestised ______49 1.12.2. Miljooväärtuslikud üksikobjektid ______53 1.12.3. Looduskaitsealused objektid ______54 1.13. Ettepanekute tegemine keskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu ______54 1.14. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste arvestamine planeeringus ______55 1.14.1. Kooskõlastamisvajadus Kaitseministeeriumiga ______55 1.14.2. Munitsipaliseeritavad maad ______55 1.14.3. Omavalitsuse ja asustusüksuse piiri muutmine ______56 1.15. Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad täiendavad üldised nõuded 56 1.16. Üldplaneeringu rakendumine ______57

2. Joonised ______58

6 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

1. Üldplaneering

1.1. Üldplaneeringu kasutamise põhimõte

Üldplaneeringu kehtestatud tekst on esitatud peatükkides püstkirjaga, selgitav tekst kaldkirjaga. Valla üldplaneering on aluseks detailplaneeringute, maakorralduslike tööde ja projekteerimistööde tegemisel. Üldplaneeringu joonised on koostatud mõõtkavas 1:30000, 1:7500 ja 1:7000. Detailplaneeringut, mis on tavaliselt mõõtkavas 1:500…1:1000, koostades tuleb arvestada, et üldplaneeringus esitatud objekte ei saa üks-ühele üle võtta – planeeringu mõõtkavast ja üldistusastmest tulenevalt võivad nii joon- kui punktobjektide asukohad olla ebatäpsed. Detailplaneeringuga/ehitusprojektiga tuleb täpsustada kavandatavate objektide asukohta. Samuti tuleb detailplaneeringuga täpsustada teede ja tehnovõrkude asukohti arvestades samas naabermaaaladega.

1.2. Ruumilise arengu põhimõtted

Tapa valla üldplaneeringu koostamise aluseks olnud ruumilise arengu põhimõtted on järgnevad:  luua võimalused uute elanike kolimiseks valda ning olemasolevate elupindade suurendamiseks;  luua võimalused ettevõtluskeskkonna arenemiseks koos investeeringute ja töökohtade loomisega;  võimaldada asulas polüfunktsionaalset maakasutust, et oleks tagatud erinevate teenuste kättesaadavus ning töökohad võimalikult inimese kodu ligidal;  tihendada olemasolevaid keskusi kasutades maksimaalselt ära olemasolevat sotsiaalset ja tehnilist taristut ning elu- ja töökohtade loomisega lisanduvate klientidega parandada teenuse kvaliteeti;  luua erinevad liikumisvõimalused eri asulate vahel suurendades liiklusohutust ja võimaldades tervisesporti;  luua vabaõhu puhkuse võimalusi, et arendada rahvatervist; tagada hea juurdepääs vabaõhu tegevustele ning luua ühtne vabaõhupuhkuse võrgustik; võimaldada kortermajade elanikel aiamaa kasutus;  tagada väärtuslike põllu- ja metsamaade sihtotstarbeline kasutus;

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 7

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

 väärtustada kultuuri- ja loodusväärtusi tagades võimalusel nende säilimise ja eksponeerimise.

1.3. Maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused

1.3.1. Kasutamistingimuste üldpõhimõtted

Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel on üldplaneering detailplaneeringu koostamise aluseks – detailplaneeringut koostades peab järgima üldplaneeringus vastava maa-ala kohta esitatud kasutamistingimusi. Väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid on üldplaneering aluseks maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljastamisele.

Üldplaneeringuga on määratud maa-alade peamised juhtfunktsioonid, hilisemal maakasutusel peab vähemalt 55% maa-alast olema üldplaneeringus esitatud juhtfunktsiooniga. Juhtfunktsiooni määramine ei tähenda maa-ala automaatset teisel eesmärgil kasutuselevõttu või maakasutuse sihtotstarbe muutust võrreldes senise kasutusega. Maaomanik saab maad edasi kasutada selle praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib. Katastriüksuse sihtotstarbe määrab või muudab kohalik omavalitsus vastavalt maakatastriseadusele.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb ühtse ja hästifunktsioneeriva terviku saavutamise eesmärgil planeeringuala mõjupiirkond läbi lahendada, vajadusel kaasata planeeringusse ka mõjupiirkonnas olev maa ning reguleerida sealne maakasutus.

Juhtfunktsioonid on esitatud üldplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas. Erinevate juhtfunktsioonide põhimõtted on toodud allpool, kõiki neid tuleb järgida detailplaneeringu koostamisel ja/või maakorralduslike toimingute läbiviimisel. Krundile võib määrata kuni kolm maakasutuse sihtotstarvet, mis täpsustatakse katastriüksuse moodustamise käigus.

Kui detailplaneeringu algatamisel on näha, et see võib kaasa tuua üldplaneeringu muutmise ettepaneku, saab sellist detailplaneeringut reeglina algatada vaid avaliku huvi korral.

Juhul, kui üldplaneeringus esitatud tingimusi detailplaneeringu koostamise käigus ei täideta, on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mida tuleb ka vastavalt menetleda. Juhul, kui koostatakse üldplaneeringut muutev detailplaneering, tuleb planeeritava maakasutuse kavandamisel järgida üldplaneeringus vastavale (detailplaneeringuga kavandatavale) maakasutusele esitatud nõudeid.

8 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Maakasutusele piiranguid seades tuleb arvestada, et ei piirataks vastava maatüki kasutust üldplaneeringuga planeeritule ilma maaomaniku nõusolekuta.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud juurdepääs ka maaüksustele, mis asuvad planeeritava ala ligiduses ning millele ei ole võimalik juurdepääsu rajada ilma planeeritavat ala läbimata.

Kasutamistingimuste määramisel on omavalitsus seadnud tulenevalt asustust suunavatest mõjudest prioriteetseks võimalikult suure tegutsemisvabaduse arendajatele, määrates vaid üldfunktsioonid. Üldfunktsioonid on jagatud põhimõttel elamine-töötamine-liikumine-loodus. Peamise üldfunktsiooni kõrval tuleb sageli tagada ka teiste funktsioonide täitmine samal alal - nt on tarvis moodustada infrastruktuuri tarbeks transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbega maaüksusi, elamupiirkondadesse nt sotsiaalmaa ja ärimaa sihtotstarbega maaüksus, puhkealad elamupiirkondades ja kompensatsioonialad tootmis- ja ärimaa puhvrites täidavad ühtlasi looduse funktsiooni. Maa-alade täpsed kasutamistingimused tuleb määrata detailplaneeringu koostamise käigus. Juhul, kui planeeritakse üldplaneeringust erinevat maakasutust, tuleb ikkagi kinni pidada kavandatavale maakasutusele esitatud nõuetest. Maakasutusele piiranguid seades tuleb kinni pidada olemasolevast ja/või üldplaneeringuga kavandatavast maakasutusest. Nt kui kavandatakse põllumaale, millele ei ole üldplaneeringuga kavandatud sihtotstarvet, mis annab õiguse ehitiste püstitamiseks, kanalisatsiooniehitise kuja, siis ei ole see põllumaa kitsendamine, kuna nimetatud kuja ei takista maa sihtotstarbelist kasutamist (põlluharimist). Kõigile maaüksustele tuleb tagada juurdepääs. Kuna kruntide asukoht, kuju ja teede projekteerimisnormid ei ole sellises vastavuses, et igalt krundilt oleks väljapääs avalikult kasutatavale teele, siis tuleb sageli lahendada juurdepääs mitme krundi peale ühiselt. Sellistel juhtudel tuleb juba detailplaneeringu koostamise käigus arvestada piirkonnale juurdepääsemise erinevate võimalustega. Planeeringuala mõjupiirkonna läbi lahendamise nõue on vajalik, et tekiks ühtne ruum koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuri ja teenindusasutustega (tehnovõrgud, teed, võimalikud ühissõiduki peatused, eriliigiliste jäätmete jäätmekäitluskohad, mänguväljakud jms). Olemasolevate hoonete vahele ehitamiseks või kehtiva detailplaneeringu osaliseks muutmiseks ei ole tarvis planeerida kogu ala, kuna varem on paika pandud üldisemad põhimõtted piirkonda ehitamiseks, mida töö käigus arvestatakse.

Kalda piiranguvööndisse krundi moodustamisel tuleb üldjuhul tagada piirkonnas juurdepääs kallasrajale. Maa-ala kruntideks jagamisel tuleb tagada juurdepääs

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 9

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised kallasrajale – ei tohi tekkida olukorda, kus kallasrajale pääs on väga suurte vahemaade tagant.

Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tegeleda muu tegevusega, mis võib tekitada kahju teistele maavaldajatele. Maaparandussüsteemi omanik või isik, kes õigussuhte alusel kasutab maaparandussüsteemi oma valduses oleval kinnisasjal, peab maaparandussüsteemi ja selle maa-ala kasutamisel tegema vajalikke maaparandustöid, et maaparandus süsteem selle kasutamise kestel vastaks maaparandusseaduses esitatud nõuetele.

Maaparandussüsteemi maa-ala siht- või kasutusotstarvet (edaspidi maakasutus) võib muuta Põllumajandusameti eelneva kooskõlastuse alusel. Kinnisasja, millel paikneb maaparandussüsteem, võib ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada (edaspidi maakorraldustoiming) Põllumajandusameti eelneva kooskõlastuse alusel.

Ohtliku ettevõtte Eesti Raudtee AS Tapa depoo ohualas ja selle vahetus läheduses planeerimisel (nt detailplaneeringud, ehitusprojektid) peaks kaasama Päästeameti Ida päästekeskuse kriisireguleerimise bürood (alus: Kemikaaliseadus § 32) täpsemate ennetus- ja leevendusmeetmete kavandamiseks. Ohualasse kavandatavate objektide kohta tuleb koostada riskianalüüs.

1.3.2. Ehitustingimuste üldpõhimõtted

Üldplaneeringuga on määratud maa-alade peamised ehitustingimused vastavalt maakasutuse sihtotstarbele, mis tähendab, et detailplaneeringu koostamise korral peab vastaval maa-alal järgima üldplaneeringus esitatud põhimõtteid.

Kõigile maa-aladele ehitamisel tuleb ehitada avaliku tee ja/või veekogu poole hoone esinduslik külg. Hoone esinduslikule küljele ei või üldjuhul paigutada kaootiliselt hoone esialgses ehitusprojektis mitte ette nähtud tehnilisi abivahendeid (soojuspumbad, antennid, täiendavad korstnad jms) - vajalike abivahendite paigaldamiseks tuleb teha kogu hoone esinduslikku külge lahendav eskiisprojekt ja see kooskõlastada vallavalitsusega. Hoonestusala määramisel kompaktselt hoonestatud või hoonestatavatel aladel tuleb arvestada reaalsete hoone suuruste ja kõrgustega, et tänavatel tekiks ühtlane rütm, vajadusel tuleb kasutada kohustusliku ehitusjoone nõuet. Hoonestusalasid ei tohi määrata põhimõttel, et mida suurem hoonestusala, seda parem – ehitatavad hooned peavad oma suuruse kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise terviku. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lisaks suurimale lubatud hoone kõrgusele määrata vajadusel ka vähim lubatud hoone kõrgus.

10 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Suurimale lubatud ehitusalusele pinnale lisaks tuleb määrata ka vajadusel vähim lubatud ehitusalune pind. Eespool nimetatud nõuded on vajalikud, et vältida ühtsel ehituspiirkonnal liialt erinevate hoonete ehitamist, mis vähendaks piirkonna arhitektuurset väärtust. Hoonestamisega ei tohi tekkida olukorda, kus looduses tekib tühja vahekrundi efekt – kuna üks maaomanik on ehitanud väikse hoone suure krundi serva, siis tundub, et ehitamisel on üks maja vahele jäänud.

Maaparandussüsteemiga maa-alale ehitades tuleb tagada nii ehitise alla jääval kinnisasjal kui ka naaberkinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi toimimine. Maaparandussüsteemi maa-alale ja kraavile kavandatava mõne muu ehitise ehitusprojekt ja ühiseesvoolu katselõigu veetaseme reguleerimise kavatsus tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse otsustab vallavalitsus igal üksikjuhul eraldi. Maa-ala hoonestamisel puhkepiirkonna läheduses tuleb silmas pidada ümbritseva miljööga sobivust – maksimaalne korruselisus, kõrge säilitatava või rajatava haljastuse osatähtsus jms.

Ehitise püstitamisel tuleb tagada tuleohutusnõuete järgimine.

1.3.3. Elamumaa (E)

1.3.3.1 Elamumaa maakasutustingimused

Elamumaale võib ehitada:

 üksikelamut (ühele leibkonnale kavandatud, valdavalt ühepereelamu maa);  kaksikelamut (kahele leibkonnale kavandatud, kahe korteriga elamu maa, nn paarismaja);  ridaelamut (ridaelamu, vaipelamu ja muu seotud ehitusviisiga elamu maa);  kolme ja enama korteriga elamut (kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamu, ühiselamu, jms püsivamat laadi elamiseks mõeldud hoone maa, ka nt galeriielamu ja terrasselamu) ning  sotsiaalelamut (tugikodu, lastekodu, noortekodu, üldhooldekodu, koolkodu, erihooldekodu hoone maa, kus reaalselt elatakse pikema aja vältel). Elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alale võib määrata järgmisi katastri maakasutuse sihtotstarbeid:

 elamumaa;

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 11

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

 ärimaa;  tootmismaa – lubatud vaid tehnorajatise ehitamiseks vajalikus mahus;  transpordimaa;  sotsiaalmaa.

1.3.3.2 Elamumaa kasutamis- ja ehitustingimused

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks:

 elamumaa maa-ala detailplaneeringu koostamise käigus tuleb üldjuhul enam kui kolme elamumaa krundi planeerimisel vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Üldmaa on vajalik inimeste, eriti laste, sotsiaalseks läbikäimiseks ja tervislike eluviiside harrastamiseks. Üldmaa edaspidine omand ja hooldamine tuleb kokku leppida detailplaneeringu koostamise käigus enne detailplaneeringu kehtestamist;  elamumaa kruntidele tuleb istutada haljastust selliselt, et üle 2,5-meetrise kasvukõrgusega täiskasvanud (projektis tuleb arvestada täiskasvanud puu või põõsa võra suurusega) puude ja põõsaste võra alune pindala oleks kokku vähemalt 10% krundi pindalast. Kõrghaljastuse nõue on vajalik inimväärsema elukeskkonna tekitamiseks, millest peavad osa võtma kõik piirkonna maaomanikud. Tuleb vältida olukorda, kus mõned inimesed elavad vaid naabrite välisruumi arvel;  uue korterelamumaa krundil peab haljas- ja puhkeotstarbeline maa-ala suurus olema vähemalt sama suur, kui on sõiduteede ja parklate alune maa. Olemasoleval korterelamumaal peab üldjuhul jääma haljas- ja puhkeotstarbelise maa-ala suuruseks vähemalt 30% krundi põhihoonest üle jäävast pindalast. Kuna toimunud maareformi tulemusena pole see igal pool võimalik ning oluliselt on kasvanud parkimisvajadus, siis võib vahetus naabruses oleva üldkasutatava haljasalaga kompenseerida vastaval krundil puuduvat haljas- ja puhkeotstarbelist maad;  suurim lubatud ehitusalune pindala on 30% (sh peavad olema täidetud parkimise ja haljastuse nõuded);

12 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

 detailplaneeringut koostades tuleb järgida kohaliku maastiku mustrit, tuleb arvestada vaadetega planeeringualalt ja planeeringualale;  detailplaneeringus väikeelamumaale tänavavõrgustikku planeerides tuleb tagada jalgratta- ja jalgteede ühendused naabermaa-aladega. Naabermaa- aladega jalgratta- ja jalgteede ühendused on vajalikud samuti selleks, et oleks tagatud inimeste, sh eriti laste, vaba pääs tulevastele elamualadele – tupiktänavatega asumis võib tekkida oht, et kavandatakse sellised teed, kus nähtavale krundile pääsemiseks tuleb läbida mitusada meetrit;  detailplaneeringut koostades tuleb anda piirkonnale ühtsed sobivad ehitustingimused;  parkimine tuleb lahendada krundil;  pere- ja ridaelamumaa maale võib planeerida elamut/ elamuid, mis on kuni kahe maapealse täiskorrusega (lubatud on lisaks ärklikorrus) kuni 11 m kõrgused. Detailplaneeringu kohustusega alal tuleb detailplaneeringu koostamise käigus anda tekkivatele tervikaladele sarnane arhitektuurne ilme;  korterelamumaa maale võib planeerida elamut/ elamuid, mis on kuni viie korrusega. Detailplaneeringu kohustusega alal tuleb detailplaneeringu koostamise käigus anda tekkivatele tervikaladele sarnane arhitektuurne ilme;  elamumaal lubatakse arendada äritegevust puhkemajandusliku teeninduse eesmärgil, et elavdada piirkonna turismimajandust ning parandada majutuse ja toitlustamise võimalusi. Elamumaal ärimaa kõrvalfunktsiooni arendamine ei tohi kahjustada ümberkaudsete elanike huve ja sellest tulenevad keskkonnamõjud (liiklusmüra, heitgaasid) ei tohi avaldada negatiivset mõju. Vajadusel on lubatud määrata vastav maakasutuse sihtotstarve;  üle 3 korteriga elamu puhul kaaluda liitumist kaugküttevõrguga, kui naabruses on kaugküttepiirkond detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste määramise käigus;  kui ehitatav elamumaa jääb olemasoleva võimaliku negatiivse mõjuga objekti mõjuvööndisse (nt raudteelt või maanteel tulenev müra ületab elamumaale kehtestatud müra piirväärtusi), siis tuleb leevendavad meetmed tagada vastava elamumaa arendajal.

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 13

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

1.3.4. Aiamaa (ES)

1.3.4.1 Aiamaa maakasutustingimused

Aiamaale võib ehitada alla 20 m² ehitusaluse pinnaga hooajalise kasutusega ühe aiamaja ja ühe kasvuhoone ning kasvatada aiasaadusi.

Aiamaa juhtfunktsiooniga maa-alale võib määrata järgmisi katastri maakasutuse sihtotstarbeid:

 elamumaa;  maatulundusmaa;  tootmismaa – lubatud vaid tehnorajatise ehitamiseks vajalikus mahus;  transpordimaa – lubatud vaid teenindavate teede ja parklate ehitamiseks vajalikus mahus. Aiamaa kasutusotstarbega maa-alale võib määrata elamumaa katastri maakasutuse sihtotstarbe.

1.3.4.2 Aiamaa maakasutus- ja ehitustingimused

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks aiamaal:

 suurim lubatud ehitise ehitusalune pindala on 20 m²;  suurim lubatud ehitise kõrgus on 3,5 m;  ehitiste vaheline kaugus peab olema vähemalt 8 m;  detailplaneeringut koostades tuleb järgida kohaliku maastiku mustrit, tuleb arvestada vaadetega planeeringualalt ja planeeringualale;  detailplaneeringut koostades tuleb anda piirkonnale ühtsed sobivad ehitustingimused;  parkimine tuleb lahendada krundil või aiamaa piirkonna ühiskasutataval parkimisalal;  aiamaa maa-alade kruntidele ei ole ette nähtud ühisveevärki- ja kanalisatsiooni;  aiamaa maa-alade hoonetele ei ole vaja taotleda energiamärgist.

14 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

1.3.5. Keskuse maa (K)

1.3.5.1 Keskuse maa maakasutustingimused

Keskuse maale võib ehitada:  kolme ja enama korteriga elamuid (kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamu, ühiselamu, jms püsivamat laadi elamiseks mõeldud hoone maa, ka nt galeriielamu ja terrasselamu);  sotsiaalelamut (tugikodu, lastekodu, noortekodu, üldhooldekodu, koolkodu, erihooldekodu hoone maa, kus reaalselt elatakse pikema aja vältel);  kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoonet (jaekaubandus- ja toitlustusasutuse, avaturu, diskoteegi, kasiino ning muu teenindushoone ning neid teenindavate ja samal krundil asuvate parklate ja/või parkimismajade, juurdepääsuteede, kõnniteede ja haljastatud alade maa);  büroo- ja kontorihoonet (büroo-, pangahoone ja postiteenust osutav hoone);  majutushoonet (hotelli, motelli-, hosteli-, pansionaadihoone, külalistemaja maa);  väike-ettevõtlushoonet (maa-ala, millel asuvad väiksemate külastajate arvudega teenindusettevõtted, nn kohalikud kauplused ja teenindusettevõtted, milles võib toimuda väiketootmine ka kohapeal (nt kingsepatöökoda));  valitsus- ja ametiasutust (kohaliku omavalitsuse, riigiasutuste ja välisriigi esinduse büroo- ja administratiivhoonete maa);  teadus- ja kõrgharidusasutust (ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone, teadus- ja metoodikaasutuse hoone ja muu kõrgharidushoone nagu labori, ülikooli raamatukogu, õppetöökoja, vivaariumi, observatooriumi jms hoone maa, ülikoolide juures asuva haigla maa);  haridus- ning lasteasutust (koolieelsete lasteasutuste (nagu näiteks lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool), põhikooli või gümnaasiumi õppehoone, kutseõppeasutuste õppehoone, huvialakooli hoone ja eriõppeasutuse, täiend- või ümberõppeasutuse maa);  haiglat ja muude tervishoiuasutust (haigla-, sanatooriumi-, veterinaarravila hoone, haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik jne) maa);  sotsiaalhoolekandeasutust (päevakeskuse, varjupaiga, sotsiaalse rehabilitatsioonikeskuse maa, kus osutatakse ravi- ja hooldusteenust);

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 15

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

 kultuuriasutust ja spordihoonet (teatri-, klubi-, kino-, muuseumi-, kunstigalerii-, arhiivi-, raamatukogu-, kontserdi- ja universaalsaali hoone, seltsimaja ning teaduskeskuse maa. Spordihalli, võimla, siseujula, jäähalli, ja muu spordihoone maa;  kultus- ja tavandihoonet (kiriku-, katedraalihoone, mošee, sünagoogi maa, kogudushoone, ja muu religioossete kommete või rituaalide läbiviimise või inimeste matmisega seotud hoone);  mitmefunktsioonilist universaalset hoonet (erinevate ühiskondlike funktsioonidega hoone maa, nt vaba-ajakeskused);  parki (rajatava haljastusega kujundatud üldkasutatav haljasala, mille liigid linnas on peale pargi muuhulgas bulvar, puiestee, esplanaad, jne);  puhke- ja spordirajatisi (iseseisvate puhke-, rekreatsiooni- ja virgestusrajatiste, nagu velodroom, hipodroom, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, liuväli, staadion jms maa ja/või haljasala, mille piires on võimalik püstitada puhke-, rekreatsiooni- ja virgestusrajatisi sh 10% ulatuses maa-alast ka vastava otstarbega hooneid nagu kämpingud);  kogunemiskohtasid (iseseisvad jaanikuplatsid, kiigeplatsid, lauluväljakud, avamuuseumid, hiiekohad jne);  teemaparki (ühele sihtgrupile ja/või puhke- ja virgestusvaldkonnale suunatud puhkeotstarbeliste hoonete ja rajatiste kompleks nagu loomaaed, vabaõhumuuseum, seikluspark, valgustatud suusaradade kompleks, lõbustuspark jne);  sisekaitse otstarbega hoonet ja rajatist (päästeteenistuse ja korrakaitse nt politsei asutuse maa). Keskuse maa juhtfunktsiooniga maa-alale võib määrata järgmisi katastri maakasutuse sihtotstarbeid:

 elamumaa;  ärimaa;  tootmismaa – lubatud vaid tehnorajatise ehitamiseks vajalikus mahus;  transpordimaa;  sotsiaalmaa;  riigikaitsemaa.

16 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Joonisel on esitatud keskusealal olemasolevad maakasutuse funktsioonid. Kogu keskuseala ulatuses on võimalik maakasutuse muutmine ning kasutamis- ja ehitustingimused vastavalt praeguses ja järgmises peatükis kirjeldatule.

1.3.5.2 Keskuse maa kasutamis- ja ehitustingimused

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks:  uuel korterelamumaa funktsiooni sisaldaval krundil peab haljas- ja puhkeotstarbeline maa-ala suurus olema vähemalt 25% krundi põhihoonest üle jäävast pindalast;  keskuse maa kruntidele tuleb istutada haljastust selliselt, et üle 2,5-meetrise kasvukõrgusega täiskasvanud (projektis tuleb arvestada täiskasvanud puu või põõsa võra suurusega) puude ja põõsaste võra alune pindala oleks kokku vähemalt 10% krundi pindalast. Kõrghaljastuse nõue on vajalik inimväärsema elukeskkonna tekitamiseks, millest peavad osa võtma kõik piirkonna elanikud. Tuleb vältida olukorda, kus mõned inimesed elavad vaid naabrite välisruumi arvel;  suurim lubatud ehitusalune pindala on 30% (sh peavad olema täidetud parkimise ja haljastuse nõuded);  detailplaneeringut koostades tuleb järgida kohaliku maastiku mustrit, tuleb arvestada vaadetega planeeringualalt ja planeeringualale;  detailplaneeringus tänavavõrgustikku planeerides tuleb tagada jalgratta- ja jalgteede ühendused naabermaa-aladega;  detailplaneeringut koostades tuleb anda piirkonnale ühtsed sobivad ehitustingimused;  parkimise lahendamisel on lubatud kasutada ka avalikku tänavamaad;  keskuse maal tuleb arvestada suurema külastajate hulgaga ning sellest tuleneva võimaliku tavapärasest suurema negatiivse mõjuga;  üle 3 korteriga elamu puhul kaaluda liitumist kaugküttevõrguga, kui naabruses on kaugküttepiirkond detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste määramise käigus.

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 17

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

1.3.6. Ärimaa (Ä)

1.3.6.1 Ärimaa maakasutustingimused

Ärimaale võib ehitada:  kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoonet (jaekaubandus- ja toitlustusasutuse, avaturu, autoteeninduse, diskoteegi, kasiino ning muu teenindushoone ning neid teenindavate ja samal krundil asuvate parklate ja/või parkimismajade, juurdepääsuteede, kõnniteede ja haljastatud alade maa);  büroo- ja kontorihoonet (büroo-, pangahoone ja postiteenust osutav hoone);  majutushoonet (hotelli, motelli-, hosteli-, pansionaadihoone, külalistemaja maa);  väike-ettevõtlushoonet (maa-ala, millel asuvad väiksemate külastajate arvudega teenindusettevõtted, nn kohalikud kauplused ja teenindusettevõtted, milles võib toimuda väiketootmine ka kohapeal (nt kingsepatöökoda));  hulgikaubandushoonet (külastajate kavandatud ruumiprogrammiga hulgikaubandusettevõtted);  tanklat (iseseisval krundil paiknev bensiinijaama hoone, mille juurde võib kuuluda autopesula, kauplus jms teenindus);  avaturgu (klassikaline turuplats, millel toimub turukauplemine tavaliselt teisaldatavatel turulettidel. Ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alale võib määrata järgmisi katastri maakasutuse sihtotstarbeid:  ärimaa;  tootmismaa – lubatud vaid tehnorajatise ehitamiseks vajalikus mahus;  transpordimaa;  sotsiaalmaa.

1.3.6.2 Ärimaa maakasutus- ja ehitustingimused

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks ärimaal:  vähemalt 15% planeeritud krundi pindalast tuleb haljastada, sealhulgas tuleb istutada haljastust selliselt, et üle 2,5-meetrise kasvukõrgusega täiskasvanud (projektis tuleb arvestada täiskasvanud puu või põõsa võra suurusega) puude ja põõsaste võra alune pindala oleks kokku vähemalt 10% krundi pindalast.

18 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Olemasolevatel kruntidel, kus kõvakattega ala pind ei võimalda eespool toodud nõude täitmist, võib lähipiirkonnas oleva üldkasutatava haljasalaga kompenseerida vastaval krundil puuduvat haljas- ja puhkeotstarbelist maad;  ehitised peavad sobima ümbruskonna arhitektuuriga;  parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt parkimisnormidele;  hulgikaubandushoone kavandamisel tuleb detailplaneeringu koostamisel või detailplaneeringu kohustuseta alal ehitusloa taotlemisel vaadata üle, kas piirkonna teedevõrk võimaldab lisanduva liikluse vastu võtmise;  bensiinijaama kavandamisel tuleb detailplaneeringu koostamisel või detailplaneeringu kohustuseta alal ehitusloa taotlemisel vaadata üle, kas piirkonna teedevõrk võimaldab lisanduva liikluse vastu võtmise ning vajadusel määrata täiendavad keskkonnaalased ja avalikustamise nõuded.

1.3.7. Tootmis- ja laohoone maa (T)

1.3.7.1 Tootmis- ja laohoone maa maakasutustingimused

Tootmis- ja laohoone maale võib ehitada:

 tootmis- ja tööstushooneid;  laohooneid ning -rajatisi;  logistika- ning transpordikeskust;  tehnoehitisi. Tootmis- ja laohoone maa on liigitatud võimaliku kahjuliku välismõjuga (häiringuga) tootmis- ja laohoone maaks ja võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmis- ja laohoone maaks – enne tootmise kavandamist tuleb otsustada koos omavalitsusega kas on tegu võimaliku kahjuliku välismõju omava tegevusega või mitte.

Tootmis- ja laohoone maa juhtfunktsiooniga maa-alale võib määrata järgmisi katastri maakasutuse sihtotstarbeid:

 ärimaa;  tootmismaa;  transpordimaa;  sotsiaalmaa;  jäätmehoidla maa.

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 19

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

1.3.7.2 Tootmis- ja laohoone maa maakasutus- ja ehitustingimused

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks tootmis- ja laohoone maadel:  juhul, kui tootmis- ja laohoone maa arendamine võib endaga kaasa tuua hoonest või krundilt väljuvat negatiivset keskkonnamõju, tuleb detailplaneeringuga paralleelselt teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustab juhtudel, mis ei ole õigusaktidega määratud, vallavalitsus;  detailplaneeringuga tuleb lahendada parkimine krundisiseselt vastavalt kehtivale parkimisnormile;  vähemalt 15% planeeritud krundi pindalast tuleb haljastada, sealhulgas tuleb istutada haljastust selliselt, et üle 2,5-meetrise kasvukõrgusega täiskasvanud (projektis tuleb arvestada täiskasvanud puu või põõsa võra suurusega) puude ja põõsaste võra alune pindala oleks kokku vähemalt 10% krundi pindalast. Kõrghaljastuse nõue on vajalik nii töökeskkonna parandamiseks kui ka tootmisest tulenevate võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks;  kui tootmis- ja laohoone maa piirneb elamu- või sotsiaalmaaga, tuleb elamu- või sotsiaalmaa poolsesse külge kavandada kõrghaljastus;  tulenevalt tootmise iseloomust on vajalik sademevee kogumine tootmisterritooriumil ning selle nõuetekohane käitlemine, et ärajuhitav heitvesi vastaks nõuetele. Sademevee tippvooluhulgad tuleb vähendada (tehes vee kogumise mahuteid ja veekogusid, murukatuseid jms) koha peal (krundil), võimalusel teha lahkvoolne kanalisatsioon;  tootmis- ja laohoone maale ei ole lubatud kavandada tegevust, mis eraldab üldplaneeringuga ja/või detailplaneeringuga planeeritud elamumaale ja/või ühiskondlike hoonete maale gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojust, müra, põrutust või muud seesugust negatiivset mõjutust kui see kahjustab oluliselt nimetatud ala sihtotstarbelist kasutamist või on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Juhul, kui tootmis- ja laohoone maa kavandatakse tegevust, mis näiteks eraldab rohkem müra, kui on lubatud elamupiirkonnas, siis tuleb see mürarikas tegevus paigutada asukohta, kust ta ei levita üldplaneeringuga planeeritud elamualale rohkem müra, kui on elamualal lubatud. Kahjuliku mõju tekitaja

20 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

peab ise leevendama mõju, mitte takistama sellega teiste isikute üldplaneeringuga kooskõlas olevat tegevust.

1.3.8. Ühiskondlike hoonete maa (Ü)

1.3.8.1 Ühiskondlike hoonete maa maakasutustingimused

Ühiskondlike hoonete maale võib ehitada:  valitsus- ja ametiasutust (kohaliku omavalitsuse, riigiasutuste ja välisriigi esinduse büroo- ja administratiivhoonete maa);  teadus- ja kõrgharidusasutust (ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone, teadus- ja metoodikaasutuse hoone ja muu kõrgharidushoone nagu labori, ülikooli raamatukogu, õppetöökoja, vivaariumi, observatooriumi jms hoone maa, ülikoolide juures asuva haigla maa);  haridus- ning lasteasutust (koolieelsete lasteasutuste (nagu näiteks lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool), põhikooli või gümnaasiumi õppehoone, kutseõppeasutuste õppehoone, huvialakooli hoone ja eriõppeasutuse, täiend- või ümberõppeasutuse maa);  haiglat ja muud tervishoiuasutust (haigla-, sanatooriumi-, veterinaarravila hoone, haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik jne) maa);  sotsiaalhoolekandeasutust (päevakeskuse, varjupaiga, sotsiaalse rehabilitatsioonikeskuse maa, kus osutatakse ravi- ja hooldusteenust);  kultuuriasutust ja spordihoonet (teatri-, klubi-, kino-, muuseumi-, kunstigalerii-, arhiivi-, raamatukogu-, kontserdi- ja universaalsaali hoone, seltsimaja ning teaduskeskuse maa. Spordihalli, võimla, siseujula, jäähalli, maneeži, lasketiiru ja muu spordihoone maa;  kultus- ja tavandihoonet (kiriku-, katedraalihoone, mošee, sünagoogi maa, kogudushoone, krematooriumi ja muu religioossete kommete või rituaalide läbiviimise või inimeste matmisega seotud hoone);  mitmefunktsioonilist universaalset hoonet (erinevate ühiskondlike funktsioonidega hoone maa, nt vaba-ajakeskused). Üldkasutatava hoone maa-alale võib määrata järgmisi katastri maakasutuse sihtotstarbeid:  elamumaa – sotsiaalelamu korral;

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 21

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

 ärimaa – ärilisel eesmärgil toimiva eespool nimetatud funktsiooniga hoone tegemiseks;  tootmismaa – lubatud vaid tehnorajatise ehitamiseks vajalikus mahus;  transpordimaa;  sotsiaalmaa;  riigikaitsemaa.

1.3.8.2 Ühiskondlike hoonete maa maakasutus- ja ehitustingimused

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks ühiskondlike hoonete maal:  maa-ala konkreetne kasutus tuleb täpsustada detailplaneeringu algatamise staadiumis, millest lähtuvalt tuleb lahendada parkimine vastavalt kehtivale parkimisnormile;  elamualasse jäävate ühiskondlike hoonete maa arendamisel tuleb tähelepanu pöörata kergliiklusesõbraliku liiklusskeemi väljatöötamisele ja liiklusohutusele;  elamualasse kavandatava ühiskondlike hoonete maa arendamine ei tohi halvendada kogu elamuala elukvaliteeti;  vähemalt 15% planeeritud krundi pindalast tuleb haljastada, sealhulgas tuleb istutada haljastust selliselt, et üle 2,5-meetrise kasvukõrgusega täiskasvanud (projektis tuleb arvestada täiskasvanud puu või põõsa võra suurusega) puude ja põõsaste võra alune pindala oleks kokku vähemalt 10% krundi pindalast. Kõrghaljastuse nõue on vajalik inimväärsema keskkonna tekitamiseks.

1.3.9. Puhke- ja spordirajatiste maa (P)

1.3.9.1 Puhke- ja spordirajatiste maa maakasutustingimused

Puhke ja spordirajatiste maale võib ehitada:  puhke- ja spordirajatisi (iseseisvate puhke-, rekreatsiooni- ja virgestusrajatiste, nagu velodroom, hipodroom, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, staadion jms maa ja/või haljasala, mille piires on võimalik püstitada puhke-, rekreatsiooni- ja virgestusrajatisi sh 30% ulatuses maa-alast ka vastava otstarbega hooneid nagu kämpingud);  kogunemiskohtasid (iseseisvad jaanikuplatsid, kiigeplatsid, lauluväljakud, avamuuseumid, hiiekohad jne);

22 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

 teemaparkisid (ühele sihtgrupile ja/või puhke- ja virgestusvaldkonnale suunatud puhkeotstarbeliste hoonete ja rajatiste kompleks nagu loomaaed, vabaõhumuuseum, seikluspark, valgustatud suusaradade kompleks, lõbustuspark jne);  eriotstarbelisi puhke- ja spordirajatise (inimese tervisele võimalikku otsest või kaudset ohtu kujutava rajatise, nagu motoringraja, lasketiiru jms rajatise maa);  supelranda (üldkasutatav nõuetele vastavalt rajatud supelrand). Puhke- ja spordirajatiste maale võib määrata järgmisi katastri maakasutuse sihtotstarbeid:  ärimaa;  tootmismaa – lubatud vaid tehnorajatise ehitamiseks vajalikus mahus;  transpordimaa;  sotsiaalmaa.

1.3.9.2 Puhke- ja spordirajatiste maa maakasutus- ja ehitustingimused

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks puhke- ja spordirajatiste maal:  maa-ala konkreetne kasutus tuleb täpsustada detailplaneeringu algatamise staadiumis, millest lähtuvalt tuleb lahendada parkimine vastavalt kehtivale parkimisnormile;  elamualasse kavandatava puhke- ja virgestusmaa arendamine ei tohi halvendada kogu elamuala elukvaliteeti;  eriotstarbelise puhke- ja spordirajatise kavandamisel tuleb juhul, kui maa arendamine võib endaga kaasa tuua hoonest või krundilt väljuvat negatiivset keskkonnamõju, detailplaneeringuga paralleelselt teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine või projektiga koostamisega paralleelselt keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustab juhtudel, mis ei ole õigusaktidega määratud, vallavalitsus.

1.3.10. Liiklusmaa (L)

1.3.10.1 Liiklusmaa maakasutustingimused

Liiklusmaale võib ehitada teed, raudteed, parklat või parkimismaja ja reisijate vedamisega seotud ehitist.

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 23

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Üldplaneeringus on määratud avalikult kasutatavate teede asukohad. Kõigi avalikult kasutatavate eraldi katastriüksustena moodustatud teede aluse maa sihtotstarbeks tuleb määrata transpordimaa. Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse koosseisu kuuluva tee puhul ei ole vajalik anda maaüksusele transpordimaa sihtotstarvet. Kinnistu jagamisel ja/või detailplaneeringu koostamisel tuleb olemasolevale ja/või kavandatavale avalikult kasutatavale teele moodustada transpordimaa sihtotstarbega maaüksus, kui omavalitsus ei otsusta teisiti.

Iseseisva avalikult kasutatava tee katastriüksuste moodustamine on vajalik tagamaks pidevat jätkuvat juurdepääsu olemasolevatelt teedelt ja vältimaks palju probleeme tekitavaid kohtuprotsesse juurdepääsu määramise osas.

Liiklusmaale võib määrata järgmisi katastri maakasutuse sihtotstarbeid:

 ärimaa;  tootmismaa – lubatud vaid tehnorajatise ehitamiseks vajalikus mahus;  transpordimaa.

1.3.10.2 Liiklusmaa maakasutus- ja ehitustingimused

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks liiklusmaal:  teedevõrgu arendamisel lähtutakse printsiibist, et igale avalikule objektile ja maa-alale oleks tagatud vaba juurdepääs;  uutele ehitistele ja objektidele tuleb kavandada ja välja ehitada juurdepääsuteed;  uute planeeritud maade kasutuselevõtul ja teedevõrgu planeerimisel tuleb arvestada olemasoleva ja väljakujunenud teedevõrguga. Piirkonnale omase maastikulise ja visuaalse ilme säilitamise nimel ei ole soovitav olemasolevaid teid laiendada ega õgvendada;  juurdepääsud tuleb projekteerida nii, et need elanikke ja piirkonnas paiknevaid ettevõtteid ei segaks;  eratee avalikuks kasutamiseks määramine toimub omaniku ja vallavalitsuse vahelise kokkuleppe alusel;  juhul kui eraõigusliku isiku maal asuvalt teelt on juurdepääs mitmele kinnistule ning kinnistute omanikel on tekkinud probleeme oma kinnistule juurdepääsuga, võib vallavolikogu määrata eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult

24 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

kasutatavaks teeks Teeseaduses sätestatud korras ja taotleda tee maa-ala sundvõõrandamist.

1.3.11. Põllumajandusmaa ja metsamajandusmaa (MP, MM)

1.3.11.1 Põllumajandusmaa ja metsamajandusmaa maakasutustingimused

Põllumajandusmaale ja metsamajandusmaale võib teha:  põllumajanduslikku tootmishoonet ja -rajatist (põllu-, metsa- ja kalamajandushoone ja -rajatise, nagu näiteks elevaatori, silohoidla jms maa);  põllumajandusmaad (põllumajandussaaduste tootmiseks ja/või loomade karjatamiseks või heina kasvatamiseks kasutatav või vastava potentsiaali olemasolu tõttu selleks kavandatav maa);  metsamaad (metsaga kaetud maa või metsamajandusliku potentsiaaliga maa). Põllumajandusmaale ja metsamajandusmaale võib määrata järgmisi katastri maakasutuse sihtotstarbeid:  elamumaa – elamu ehitamiseks iseseisval katastriüksusel. Uue elamu ehitamisel kohale, kus enne pole hoonestust olnud, tuleb moodustada uus katastriüksus;  tootmismaa – lubatud vaid põllumajandusliku tootmishoone ehitamiseks vajalikus mahus, lubatud vaid tehnorajatise ehitamiseks vajalikus mahus;  transpordimaa;  maatulundusmaa.

1.3.11.2 Põllumajandusmaa ja metsamajandusmaa maakasutus- ja ehitustingimused

Maakasutustingimused põllumajandusmaal ja metsamajandusmaal:  uue ehitatava elamu krundi suurus peab olema vähemalt üks hektar;  väärtuslikud põllumaad tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks ja nendele tuleb tagada juurdepääs;  tuleb hoida korras maaparandussüsteem;  tuleb vältida väärtusliku põllumaa metsastamist ja metsastumist ning keelata sellelt huumuskihi koorimine;  põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajanduslikest reostusallikatest pärineva reostuse ennetamiseks ja piiramiseks tuleb järgida Vabariigi Valituse

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 25

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

määrusega kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõudeid;  olemasoleva maastikupildi ja vaadete säilimise nimel on vajalik niita ja hooldada aktiivsest kasutusest väljaspool olevaid põllupeenraid;  põllumajanduslike massiivide vahele on soovitav jätta metsatukad, mille laius oleks vähemalt 3-kordne puude kõrgus;  metsade arendamine ja hooldamine toimub metsamajanduskavade alusel, mida koostavad metsaomanikud koostöös vastavate ametiasutustega;  metsade kategooriad, nende majandamise kitsendused ja kasutamise viisid tulenevad metsaseadusest. Projekteerimistingimuste alusel võib:  uushoonestust ehitada olemasolevale või endisele talukohale;  ehitada ühepereelamu ja vajalikud abihooned või põllumajandusliku tootmisega seotud ehitisega kompleksi, kui erinevatele hoonekomplekside vahekauguseks jääb üldreeglina vähemalt 150 m ja säilib väljakujunenud asustusstruktuur ning tee ja maapealse tehnovõrguliiniga ei liigendata väärtuslikku põllumaad ega väärtuslikku maastikku;  juhul, kui põllumajandus- ja metsamajandusmaa kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga, rohevõrgustiku aladega või asub väärtuslikul põllu- või metsamaal, ehitada ühepereelamu ja vajalikud abihooned või põllumajandusliku tootmisega seotud kuni nelja ehitisega kompleksi, kui erinevatele hoonekomplekside vahekauguseks jääb üldreeglina vähemalt 300 m ja säilib väljakujunenud asustusstruktuur ning tee ja maapealse tehnovõrguliiniga ei liigendata väärtuslikku põllumaad ega väärtuslikku maastikku. Kui põllumajandus- ja metsamajandusmaale soovitakse ehitada tihedamalt või suurema mahuga, kui on lubatud ainult projekteerimistingimuste väljastamise korral, tuleb avalikkuse kaasamise printsiibist lähtuvalt koostada detailplaneering. Kui põllumajandus- ja metsamajandusmaa kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga, rohevõrgustiku aladega või asub väärtuslikul põllu- või metsamaal, on seal keelatud maa-ala mitmeks krundiks jaotamine (lubatud on ühe põllu- või metsamaa ja ühe ehitamiseks mõeldud katastriüksuse moodustamine) ehitamise eesmärgil.

26 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Väärtuslik põllumaa ei ole takistuseks kaevanduslubade taotlemisel ja andmisel õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel.

1.3.12. Jäätmekäitlusmaa (OJ)

1.3.12.1 Jäätmekäitlusmaa maakasutustingimused

Jäätmekäitluse maale võib teha:

 tavajäätmete käitlemise ja ladustamise koha;  ohtlike jäätmete käitluse koha;  reoveepuhasti. Jäätmekäitlusmaa juhtfunktsiooniga maa-alale võib määrata jäätmehoidla maa või tootmismaa sihtotstarbe.

1.3.12.2 Jäätmekäitlusmaa maakasutus- ja ehitustingimused

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks jäätmekäitluse maal ja tehnoehitise maal:  detailplaneering tuleb kooskõlastada piirkondliku keskkonnaametiga;  jäätmekäitluse maa kavandamisel ei tohi kavandatavast tegevusest tulenevad piirangud ulatuda naaberkruntidele ilma (naaber)krundiomanike nõusolekuta. Juhul, kui kavandatava tegevusega seatakse naabritele piiranguid, tuleb selleks saada vastavate naabrite nõusolek.

1.3.13. Mäetööstuse maa (TM)

1.3.13.1 Mäetööstuse maa maakasutustingimused

Mäetööstuse maale võib ehitada:

 turba kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ning rajada tulekaitseribasid ja tuulekaitsevööndeid;  karjääri ehk pealmaakaevandamise mäeeraldise tegemiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi. Mäetööstuse maa juhtfunktsiooniga maa-alale võib määrata järgmisi katastri maakasutuse sihtotstarbeid:

 mäetööstusmaa;  turbatootmismaa.

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 27

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

1.3.13.2 Mäetööstuse maa maakasutus- ja ehitustingimused:

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks ning rekultiveerimiskava koostamiseks mäetööstuse maal:  maardlate arendamise kavatsusest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust ja piirkondlikku keskkonnaametit;  kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne;  kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks;  kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel, kui seadus ei sätesta teisiti;  kaevandada tohib ainult maavarade registris maavarana arvele võetud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit, kui Maapõueseadus ei sätesta teisiti;  uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m;  uute kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste laiendamine toimub vajadusel läbi keskkonnamõju hindamise protsessi;  sõltuvalt karjääris kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste vähendamiseks;  kaevandustööde lõpetamisel tuleb kaevandusala rekultiveerida rekultiveerimiskava alusel. Kava koostamisel tuleb kaaluda erinevaid alternatiivseid võtteid ja võimalusel luua endisele kaevandusalale liigendatud looduslik puhkemaastik. Rohelise võrgutiku alal tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisukord;  maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada keskkonnaregistris arvele võetud maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine ning juurdepääs sellele. Alade, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas üldplaneeringuskäsitletud perspektiivsetena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalikpärast maavara kaevandamiseloa taotlemist ja

28 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

selle saamist õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel. Maardlate aladele võib uusi hooneid ehitada Keskkonnaministeeriumi loal.

1.3.14. Kalmistumaa (S)

1.3.14.1 Kalmistumaa maakasutustingimused Kalmistumaale võib ehitada kalmistu ja matmisega seotud ehitisi. Kalmistumaa mõjutab keskkonnaobjektina külgnevate alade kasutus- ja ehitustingimusi. Kalmistumaale võib määrata sotsiaalmaa sihtotstarbe.

1.3.14.2 Kalmistumaa maakasutus- ja ehitustingimused

Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks kalmistumaal:  parkimine tuleb lahendada kalmistu lähipiirkonnas;  kalmistust tulenevad võimalikud piirangud ei tohi piirata lähedalolevate muu sihtotstarbega maa kasutamist.

1.3.15. Riigikaitsemaa (R) ja riigikaitse õppemaa (RÕ)

1.3.15.1 Riigikaitsemaa ja riigikaitse õppemaa maakasutustingimused Riigikaitsemaale ja riigikaitse õppemaale võib ehitada riigikaitselisi ehitisi.

Tapa valla riigikaitselised ehitised ja piiranguvööndi ulatused või sellised riigikaitselised ehitised, mille piiranguvöönd ulatub Tapa valda on järgmised:  Tapa linnakud, mille piiranguvööndi ulatus on kuni 2000 meetrit kinnisasja välispiirist;  Tapa lähiharjutusala, mille piiranguvöönd on kuni 2000 meetrit kinnisasja välispiirist;  Kaitseväe keskpolügoon, mille piiranguvööndi ulatus on kuni 2000 meetrit kinnisasja välispiirist.

Kaitseväe keskpolügooni ja Tapa lähiharjutusala piiranguvöönditesse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt. elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne);

Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse alusel metsaalasid sõjalise väljaõppe korraldamiseks ka väljaspool harjutusväljasid. Taktikaliste õppuste ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega;

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 29

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Riigikaitsemaa juhtfunktsiooniga maa-alale võib määrata järgmisi katastri maakasutuse sihtotstarbeid:  riigikaitsemaa;  tootmismaa – lubatud vaid tehnorajatise ehitamiseks vajalikus mahus;  transpordimaa – lubatud vaid teenindavate teede ja parklate ehitamiseks vajalikus mahus.

Riigikaitse õppemaa juhtfunktsiooniga maa-alale võib määrata järgmisi katastri maakasutuse sihtotstarbeid:

 riigikaitsemaa;  tootmismaa – lubatud vaid tehnorajatise ehitamiseks vajalikus mahus;

 transpordimaa – lubatud vaid teenindavate teede ja parklate ehitamiseks vajalikus mahus;

 maatulundusmaa.

Riigikaitsemaa funktsiooniga olulist mõju mitteomavad objektid (nt politseijaoskond, päästeameti inspektorite kontor jms) võivad vastavalt kasutusfunktsioonile olla ka ärimaal või ühiskondlike hoonete maal.

Planeeringu põhijoonisel on esitatud nii riigikaitse õppemaa, kui ka selle perspektiivne võimalik laiendus tulevikuks. Ala võidakse kasutada suuremate õppuste puhul ja analoogselt sellega, nagu mujal üle riigi kasutatakse riigimetsasid ja eramaid riigikaitseliseks väljaõppeks vastavalt kokkulepetele maaomanikega.

1.3.15.2 Riigikaitsemaa maakasutus- ja ehitustingimused Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks riigikaitsemaal:  juhul, riigikaitsemaa arendamine võib endaga kaasa tuua hoonest või krundilt väljuvat negatiivset keskkonnamõju, tuleb detailplaneeringuga paralleelselt teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustab juhtudel, mis ei ole õigusaktidega määratud, vallavalitsus;  hoonestataval alal tuleb vähemalt 15% planeeritud krundi pindalast haljastada, sealhulgas tuleb istutada haljastust selliselt, et üle 2,5-meetrise kasvukõrgusega täiskasvanud (projektis tuleb arvestada täiskasvanud puu või

30 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

põõsa võra suurusega) puude ja põõsaste võra alune pindala oleks kokku vähemalt 10% krundi pindalast.;  ehitised peavad moodustama ühtse arhitektuurse terviku;  parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt parkimisnormidele;  riigikaitsemaale ei ole lubatud kavandada tegevust, mis eraldab lähipiirkonnas olevale üldplaneeringuga ja/või detailplaneeringuga planeeritud elamumaale ja/või ühiskondlike hoonete maale gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojust, müra, põrutust või muud seesugust negatiivset mõjutust kui see kahjustab oluliselt elamumaa ja/või ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbelist kasutamist või on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. 1.3.15.3 Riigikaitse õppemaa maakasutus- ja ehitustingimused Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks riigikaitse õppemaal:  võimalike hoonete ehitamiseks pole märatud eraldi nõudeid, tegemist on detailplaneeringu kohustuseta alaga;  juhul, kui õppuste käigus piiratakse elamutele juurdepääsu või ületatakse elamule kehtestatud müranorme, tuleb Kaitseministeeriumil saada mõjutatavate elamute omanikega asjakohased kokkulepped;  vältida nii ehituse kui kasutuse ajal alale jäävate allikate ja karstilehtrite kahjustamist ja keelata sõidukite liikumine väljaspool teid 50 m tsoonis ümber allika või karstilehtri;  riigikaitsealaste tegevuste planeerimisel ja teostamisel tuleb vältida väljakujunenud keskkonnatingimuste muutmist (nt metsa raadamine, kuivenduskraavide ja teede rajamine jms) kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades ja vääriselupaikades;  õppusteks kasutatav õppemaa tähistada selgelt ja arusaadavalt, et vältida kõrvaliste isikute sattumist alale valel ajal;  õppe eesmärgil ajutiselt ehitatavaid avalikult mitte kasutatavaid rajatisi (tõkked, sihtmärgid, ülepääsud jms) võib ehitada ilma ehitus- ja kasutusloata.

1.4. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 31

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Detailplaneeringuga kavandatavate hoonete ehitamine ja maade kruntimine:

 muudab senist keskkonda;  võib asula keskses piirkonnas muuta oluliselt kogu asula toimimist ja üldilmet;  võib kaasa tuua olemasoleva haljastuse likvideerimise;  võib kaasa tuua seni looduslikul alal elavate looma-, linnu- ja putukaliikide lahkumise või hävimise;  võib muuta senist transpordikorraldust;  mõjutab rohkem või vähem olemasolevate kruntide ja hoonete omanike võimalusi ja õigusi oma hoone ja krundi edasisel kasutamisel;  võib vähendada/suurendada olemasolevate kinnistute väärtust. Mingi maa-ala detailplaneeringukohane väljaehitamine mõjutab igal juhul inimeste elutingimusi ning muudab ümbritsevat keskkonda. Seega tähendab detailplaneeringu koostamise kohustus ennekõike seda, et eelnimetatud keskkonnamuudatusi kaasa toova ehitussoovi korral peab muudatuste kavandamine toimuma avalikustamise, üldsuse kaasamise ja informeerimise reegleid järgides.

Kui maa-alale soovitakse ehitada, siis tuleb detailplaneering koostada detailplaneeringu kohustusega alal ja juhul. Kui maa-alale soovitakse ehitada väljaspool detailplaneeringu kohustusega ala ja juhtu, siis ei ole vaja detailplaneeringut koostada ja piisab projekteerimistingimustest. Nii detailplaneeringu lähteseisukohtade kui ka projekteerimistingimuste koostamisel tuleb arvestada maa- ala kontaktvööndi eripäraga, et tagada piirkonna terviklikkus (arhitektuur, haljastus, teedevõrk, tehnovõrgud jms), väärtusliku põllumaa, rohekoridoride, väärtuslike maastike ja miljööväärtuste säilimine.

Tapa vallas on detailplaneeringu koostamise kohustusega järgmised maa-alad planeerimisseaduse § 3 lg 2 nimetatud juhtudel:  Tapa linn;  Lehtse alevik põhijoonisel esitatud piirides;  Jäneda küla põhijoonisel esitatud piirides;  Moe küla põhijoonisel esitatud piirides. Jäneda külas kahel maa-alal ja Tapa linnas ühel maa-alal (esitatud põhijoonisel) on määratud ühtse tervikliku detailplaneeringu koostamise nõue (kogu piiritletud maa-ala tuleb lahendada ühe detailplaneeringuga), et tagada maa-ala terviklik ja killustamata

32 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised planeerimine. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja planeeritava maa-ala suuruse otsustab vallavalitsus kaalutlusotsuse alusel järgides üldplaneeringus esitatud põhimõtteid. Väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid tuleb detailplaneering koostada järgmistel juhtudel (juhul, kui on vastuolu maakasutus- ja ehitustingimuste peatüki ja käesoleva peatüki vahel, tuleb lähtuda käesolevast):

 avaliku veekogu kalda piiranguvööndis katastriüksuse jagamisel väiksemateks kui 2 ha suurusteks katastriüksusteks;  maatulundusmaa sihtotstarbega maale ehitamissoovi korral kui lähima hoonetekompleksini jääb vähem kui 150 m;  väärtuslikule põllumaale, metsamaale, väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustiku alale ehitamissoovi korral kui lähima hoonetekompleksini jääb vähem kui 300 m, va endisele talukohale ehitamisel;  ridaelamu ehitamisel;  negatiivset mõju omava tegevuse planeerimisel – territooriumile kavandatakse tegevust, millega kaasnev negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale ulatub kaugemale krundi piiridest;  üle viiekümne inimese samaaegseks majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, motelli, puhkeküla, puhkebaasi vms) ehitamisel;  spordikompleksi või avaliku supelranna rajamisel;  lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ehitamisel;  üldplaneeringut muutva tegevuse kavandamisel;  muudel õigusaktidest tulenevatel ja/või põhjendatud vajadusega juhtudel.

1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alad

Tapa vallas on planeeritud maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega järgmised alad:  Tapa linn;  Lehtse alevik põhijoonisel esitatud piirides;  Jäneda küla põhijoonisel esitatud piirides;  Moe küla põhijoonisel esitatud piirides. Tiheasutusala piire võib korrigeerida vastavalt planeeritud maakasutuse realiseerumisele.

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 33

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

1.6. Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastiku üksikelementide, maastike ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine

1.6.1. Väärtuslikud põllumaad

Väärtuslikud põllumajandusmaana on määratud Põllumajandusuuringute Keskuse poolt määratud maakonna keskmise boniteedi (46 hindepunkti) alusel olevad maa- alad, mis on piisava suurusega ning väljaspool planeeritavat asustust.

Väärtuslike põllumaade säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused:

 väärtuslik põllumaa kuulub säilitamisele, st et seda tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses;  väärtuslikku põllumaad ei tohi üldjuhul liigendada tehisrajatistega, nt mobiilimastid;  tuleb säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid;  tuleb vältida väärtusliku põllumaa metsastamist ja metsastumist ning keelata sellelt huumuskihi koorimine müügi või muu tegevuse eesmärgil;  projekteerimistingimuste või detailplaneeringu alusel võib üldreeglina lubada uushoonestust vaid endistel talukohtadel ja juhul, kui lähima olemasoleva hoonetekompleksini on vähemalt 300 m, mis tagaks väljakujunenud hajaasustusliku struktuuri säilimise. Vältida tuleb uute mitte-põllumajanduslikke funktsioone omava(te) hoone(te) ehitamist väärtuslikule põllumaale. Kaardil on esitatud vaid säilitatav väärtuslik põllumaa. Osadel viljakustsooni järgi väärtuslikel põllumaadel on tingituna kehtestatud ja algatatud detailplaneeringutest ning käesoleva üldplaneeringuga kavandatust nähtud erandina ette teine kasutusotstarve.

1.6.2. Väärtuslikud maastikud

Lääne-Viru ja Järva maakondade teemaplaneeringutes „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on väärtuslikud maastikud jagatud kolme klassi:  kõige väärtuslikumad, maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad (I klass);  väga väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad (II klass);  väärtuslikud, kohaliku tähtsusega alad (III klass). 34 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Tapa valla territooriumil asuvad väärtuslikud maastikud on esitatud tabelis 1.

Tabel 1 Tapa vallas olevad väärtuslikud maastikud Nimi Vald / Asula Klass Pindala Tapa vallas Jäneda maastik Tapa vald / Jäneda küla I ca 224 ha Mägede maastik Tapa ja Albu vald / Kõrveküla küla I ca 337 ha Jänijõe uhtlammimets Tapa, Albu ja Anija vald / Kõrveküla küla I ca 72 ha Saksi maastik Tapa ja Kadrina vald / Saksi, Saiakopli, II ca 1382 ha Vahakulmu, Piilu ja Moe küla Valgejõe ürgorg Tapa, Kadrina ja Tamsalu vald / Saksi, III ca 459 ha Saiakopli, Vahakulmu, Lokuta, Loksu, Moe ja Imastu küla ning Tapa linn Lehtse maastik Tapa vald / Läste, Rägavere ja Pruuna küla III ca 485 ha ning Lehtse alevik Pruuna – Jootme küla Tapa vald / Pruuna ja Jootme küla III ca 181 ha Rabassaare maastik Tapa vald / Rabassaare ja Räste küla III ca 236 ha Läpi taimharulduste ala Tapa vald / Patika küla III ca 12 ha

Üldplaneeringus on järgitud ja täpsustatud maakondade teemaplaneeringutes toodud väärtuslike maastike kasutustingimusi. Väärtuslikul maastikul tuleb:  säilitada väärtuslike maastike omapära ja traditsiooniline maastikumuster uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel, maa sihtotstarbe muutmisel, samuti olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel;  maastikupilti risustavad amortiseerinud ehitised ja rajatised tuleb lammutada või säilitada tingimusel, et nad ei kujuta ohtu looduses viibijale. Maastikupilti kahjustavate endisaegsete põllumajandus- ja tootmishoonete kasutuselevõtuks leida alternatiivseid võimalusi;  mitte püstitada väärtuslikele maastike vaatekoridoridesse maastikupilti oluliselt muutvaid objekte (nt tuulegeneraatorid ja mobiilside mastid, kõrgepingeliinid jms). Objektide paigaldamine tuleb kooskõlastada kohaliku maavalitsusega;  ehituskeeluvööndi ulatuse ja selle vähendamisel või suurendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoonest;  säilitada tuleb Saksi karstijärvik;  hoiduda tuleb väärtuslike märgalade kuivendamisest;

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 35

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

 leida võimalusi suure rekreatsioonikoormusega aladel välja ehitada parkimis-, puhke- ja telkimiskohad ning tähistada need infoskeemide, suunaviitade ja teatetahvlitega;  tagada juurdepääs arhitektuurilistele vaatamisväärsustele, muinsuskaitse- objektidele ja kaitstavatele looduse üksikobjektidele, tähistades ja eksponeerides neid ning rajades peatumispaiku ja parklaid;  looduse omapära parema vaadeldavuse võimaldamiseks avada vaateid ning ehitada vaatekohtadesse vaateplatvorme. Säilitada kaunid vaatekohad, reserveerides neid puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks. Väärtuslikel teedel avada ja säilitada vaateid maastikule (mitte istutada hekke, mitte rajada nähtavust piiravaid piirdeid jms) ja ehitada välja puhkekohti ning peatuspaiku;  Jäneda väärtuslikul maastikul paikneval perspektiivel puhkealal tuleb tähistada parkimis- ja puhkekohad ning ehitada välja täiendavaid matkaradasid. Väärtuslik maastik ei ole takistuseks kaevanduslubade taotlemisel ja andmisel õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel.

1.6.3. Miljööväärtuslikud hoonestusalad

Miljööväärtuslike piirkondadena käsitletakse üldplaneeringus alasid, kus miljööd kujundav arhitektuur, haljastus, tänava- või teedevõrk, krundijaotus on hästi säilinud ja üldmulje harmooniline ning mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Sageli tähendab see seda, et väärtuslik pole niivõrd iga maja üksinda, kui neist kujunev ansambel või kooslus. Igale arenguetapile on iseloomulik oma planeerimisviis, ehitusmaterjalid, arhitektuuristiil ja haljastus. Kõige sellega tuleb arvestada, et säiliks ajastule iseloomulik miljöö. Olemasolevate hoonete välimuse uuendamisel tuleb säilitada algsed viimistlusmaterjalid ning kujundusdetailid. Juurdeehitised tuleb ehitada hoone mahulist lahendust ja arhitektuurset algideed rikkumata. Uute hoonete puhul saab määravaks just nende maht ja materjalikasutus. Tuleb vältida silmatorkavalt suuremaid maju kui on ümbruskonnas ja ka ehitusmaterjale, mis olemasoleva arhitektuuriga ei haaku. Pargis ja maastikul raiete kavandamisel ja uute puude istutamisel tuleb arvestada algideed, soovitav on koostada hoolduskava. Miljööväärtus ei tähenda seda, et nende alade uuendamine peatuks.

Tapa vallas on ainsaks miljööväärtuslikuks alaks Karkuse küla, kus tuleb:

 säilitada tuleb kompaktne külasüda ja vana teedevõrgustik;  säilitada olemasolev krundistruktuur; 36 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

 leida võimalus küla ümbritsevate rohumaade hooldamiseks;  lammutada vana karjalaut;  uuendada piirkonna haljastus;  tähistada pääs külasse. Miljööväärtuslike alade täpsustavad ehitustegevuse- ja maakasutuse tingimused tuleb määrata eraldi reguleerivate dokumentidega – piirkonna- või teemaplaneeringuga ja/või maastikuhoolduskavaga, mis määratlevad ehitustegevust antud piirkonnas, eesmärgiga säilitada konkreetsele alale iseloomulik hoonestusviis ja keskkond.

Koostatud maastikuhoolduskavas esitatud ehitustegevuse- ja maakasutuse tingimused on miljööväärtuslikel aladel järgimiseks kohustuslikud.

1.6.4. Väärtuslikud maastiku üksikobjektid

Väärtuslikuks maastiku üksikobjektiks on Moe mõisa vana paemurd. Koostöös maaomanikuga tuleb võimalusel objekti eksponeerida ning tagada sellele juurdepääs.

1.6.5. Väärtuslikud pargialad

Tapa vallas on järgmised väärtuslikud pargid:  Saksi park;  Imastu park;  Moe park;  Jootme park;  Pruuna park;  Jäneda park;  Linnape park;  Tapa vana kalmistu;  Tapa linnakalmistu. Pargid tuleb säilitada parkidena, kuid tuleb võimaldada puistu eale vastavad parandused ja täiendused. Imastu kaitsealuse pargi juures tuleb kavandada jalgratta- ja jalgtee selliselt, et selle ehitamine mõjutaks parki minimaalselt. Täiendavaid kasutustingimusi parkidele ei määrata. Vajalike uuringute ja/või projektide tegemine tuleb otsustada igal üksikjuhul eraldi. Üldplaneeringuga on kavandatud Tapa linnakalmistu laiendamine.

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 37

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

1.6.6. Väärtuslik haljasala

Rabasaare küla keskuses paiknevale pargialale kavandatud äri- ja teenindusettevõtete planeerimise/projekteerimise faasis tuleb läbi viia dendroloogiline uuring, eesmärgiga selgitada välja väärtuslikud puud ning seada tingimused nende säilitamiseks. Moe puhkealal tuleb säilitada Moe pargi põlispuude kaitsealale jäävad väärtuslikud puud. Perspektiivsete puhkealade arendamisel tuleb maksimaalses ulatuses säilitada olemasolev mets (eriti Kalijärve puhkealal) ja kõrghaljastus. Puhkealase tegevuse kavandamisel Valgejõe äärsele alale on oluline säilitada ja vajadusel avada vaateid (võsa likvideerimine) ürgorule. Jäneda - Aegviidu vallseljakult (Jäneda linnamäe ümbrus) avada vaated maastikule.

1.7. Roheline võrgustik

Roheline võrgustik on eluslooduse ökoloogilist toimimist tugevdav seotud võrgustik, mis parandab looduslikku mitmekesisust, tagab levikuvõimalusi ja -teid looduslike piirkondade vahel. Need on piirkonna looduslikud ja poollooduslikud alad, milledel on prioriteediks väärtuslike metsa- ja sooalade säilimine, erinevate liikide ja elupaikade hoid ning alade jätkusuutlik kasutamine.

Tapa valla roheline võrgustik on määratud Järva ja Lääne-Viru maakondade teemaplaneeringutes „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Käesoleva planeeringuga on võrgustiku koridoride ja tuumalade piire täpsustatud ning rohelise võrgustiku tagamiseks on arvestatud nimetatud maakonnaplaneeringute teemaplaneeringutest tulenevate tingimustega. Täpsustuste aluseks on eelkõige veekogude ja hoonestuse paiknemine, kõlvikute piirid ning rohealade sidususe loomine ja säilimine.

Roheline võrgustik koosneb tugialadest, mis on liikide leviku ja populatsioonidünaamika seisukohalt tähtsad alad (metsa- ja sooalad) ning neid ühendavatest koridoridest, mis toetavad tugialade toimimist, liites need terviklikuks ja toimivaks võrgustikuks. Vastavalt ülal nimetatud teemaplaneeringutele on Tapa valla territooriumil kas osaliselt või täielikult 6 rohevõrgustiku tugiala T1 ja T2 ning neid ühendavad koridorid K2 ja K3.

38 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Üldplaneeringus on uute ehitusalade valikul lähtutud rohelisest võrgustikust, on jälgitud, et kavandatav asustus ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore ja et roheline võrgustik jääks toimima. Rohevõrgustiku piire on võimalik detailplaneeringuga täpsustada. Kui on selge Tapa linnast lõuna poole kavandatava tee täpne asukoht, siis on võimalik täpsustada rohevõrgustiku piire. Rohevõrgustiku säilimist tagavad ehitustegevuse ja maakasutuse tingimused:  arendades rohelises võrgustikus (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jt seadusest tulenevate piirangutega alad) majandustegevust, on oluline, et säiliks rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride terviklikkus;  olemasolevate looduslike rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud maakonna ökoloogilise võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta, sh ei tohi metsasid raadata (va elektriliinide kaitsevööndites elektriohutuse tagamiseks, maanteede rekonstrueerimiseks olemasolevas teekoridoris ja maavara kaevandamiseks), välja arvatud juhtudel, kui keskkonnaekspertiis leiab, et sellisel teol ei ole negatiivset mõju keskkonnale;  tagada projektlahendustega olemasoleva teedevõrgu laiendamisel ja uute teede rajamisel looduslikele kooslustele võimalikult harjumuspärased elutingimused. Loomade sõiduteele sattumise või õnnetusjuhtumite vältimiseks tuleb maanteetrassi lõikumisel loomade rännuteedega tarvitusele võtta erimeetmed – kiiruspiirangud, hoiatusmärgid, võrkaiad, ulukitunnelid, ökosillad jne. Teadaolevad rohevõrgustiku konflikttsoonid on esitatud keskkonnatingimuste joonisel;  uute joonobjektide projekteerimisel ning olemasolevate rekonstrueerimisel pöörata erilist tähelepanu suur- ja pisiimetajate ning kahepaiksete liikumisradade säilimisele ja kaitsele, seda eriti rohelise võrgustiku koridorides;  tee ehitamisel tuleb tagada negatiivsete ja positiivsete pinnavormide (ürgorgude ja jõeorgude-järsakute servad, voored, oosid, mõhnad jms)) säilitamine;  vältida uute ulatuslike maardlate, karjääride, freesturba-alade või prügilate rajamist/kaevandamislubade väljastamist rohelise võrgustiku aladele;  rohevõrgustiku toimimise tagamiseks lubada metsaaladel piirdeaedade paigaldamine ainult ümber õuemaa;

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 39

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

 rohelise võrgustiku avatud alasid võib kasutada loomade karjatamiseks, kuid ajal, mil maa ei ole karjatamiseks kasutusel, tuleb tagada metsloomade vaba liikumine (näiteks avada otstes elektrikarjus);  rohelise võrgustiku alal tuleb kallasrada hoida loomade ja inimeste liikumiseks avatuna (ilma tõkestamata);  sildade ehitamisel tuleb kavandada liikide migratsiooniks sobivad läbipääsud (jätta veeala kõrvale migratsiooniks piisav maismaariba);  tuleb säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus;  tuleb säilitada allikate veerežiim;  mitte rajada rohelise võrgustiku aladele uusi maaparandussüsteeme;  tuleb säilitada looduslikud pinnavormid;  tuleb säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku;  rohevõrgustiku osa, mis asub väärtuslikul põllumaal, jätta põllumajanduslikku kasutusse ja käsitleda seda kõrge boniteediga põllumaana;  projekteerimistingimuste alusel lubada uushoonestust ainult endistel talukohtadel. Uute ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuse kavandamisel tuleb hoiduda rohelise võrgustiku koridoride läbilõikamisest;  arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada piirkondliku keskkonnaametiga.

1.8. Teede ja tänavate, raudteede asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine

1.8.1. Üldpõhimõtted

Üldplaneeringuga on esitatud olulisemad olemasolevad teed koos kaitsetsoonidega. Nii olemasolevate kui ka võimalike uute hoonete teenindamiseks tuleb vajadusel planeerida uued kogujateed, detailplaneeringu/ ehitusprojekti koostamise käigus. Ärikruntide parklate planeerimisel/ projekteerimisel tuleb need liigendada vastavalt normidele. Suurematele ristmikele ja jalakäijate ülekäigukohtadele tuleb näha ette valgustus. Üldplaneeringus on esitatud lisaks sõiduteedele ka võimalikud jalgratta- ja jalgtee asukohad. Jalgrattaliikluse arendamiseks ja jalakäijate liikumistingimuste parandamiseks tuleb tagada valla asustatud punktide omavaheline jalgratta- ja

40 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised jalgteede võrgustik. Tee rekonstrueerimisel tuleb tagada ohutu jalg- ja jalgrattatee lahendus, vajadusel võib jalgratta- ja jalgtee olla muu tee koosseisus. Üldplaneeringus on esitatud soovituslik jalgratta- ja jalgtee pool, soovitavalt tuleb jalgratta- ja jalgtee haljastusega eraldada.

1.8.2. Riigimaanteed

Olemasolevate riigimaanteede nimekiri on esitatud planeeringu lisamaterjalides peatükis 2.7.1. Üldplaneeringuga on määratud lõikude kaupa, tulenevalt praegusest ja perspektiivsest liiklussagedusest, riigimaantee arvestuslik tee klass ja arvestuslik sanitaarkaitsevöönd ning jalgratta- ja jalgteede rajamise vajadus. Nimetatud andmed on esitatud tabelis 2.

Tabel 2 Riigimaanteed, tee klass, jalgratta- ja jalgtee vajadus Tee nr Tee nimetus, jalgratta- ja jalgtee Algus- Lõpp- Pikkus Keskmine Perspek- Arves- rajamise vajadus on esitatud tärniga kaugus kaugus (m) liiklus- tiivne tuslik sagedus liiklus- tee (a/ööp, sagedus klass 2010) (a/ööp)

5 PÄRNU - RAKVERE - SÕMERU* 134239 140526 6287 1270 1905 III 5 PÄRNU - RAKVERE - SÕMERU* 140526 146437 5911 1639 2459 III 5 PÄRNU - RAKVERE - SÕMERU* 146437 151158 4721 1995 2993 III 13 JÄGALA - KÄRAVETE* 41252 42902 1650 1452 2178 III 13 JÄGALA - KÄRAVETE* 42902 48021 5119 1390 2085 III 1710 TAPA RING* 0 92 92 940 1410 III 11125 PERILA - JÄNEDA* 31059 34970 3911 520 780 IV 15123 TAPA - LEHTSE - JÄNEDA* 625 2730 2105 170 255 IV 15123 TAPA - LEHTSE - JÄNEDA* 4436 8721 4285 170 255 IV 15123 TAPA - LEHTSE - JÄNEDA* 8721 9829 1108 450 675 IV 15123 TAPA - LEHTSE - JÄNEDA* 9829 17983 8154 400 600 IV 15126 AMBLA - TAMSALU 11132 12854 1722 935 1403 III 15126 AMBLA - TAMSALU 12854 13280 426 170 255 IV 15147 KÄRAVETE - LEHTSE 2875 7232 4357 141 212 IV 15147 KÄRAVETE - LEHTSE 7232 7956 724 501 752 IV 15149 JOOTME - LEHTSE 0 5713 5713 385 578 IV 15151 JOOTME - KOERU 0 2090 2090 65 98 V 15196 RÄGAVERE - LINNAPE - RÄSNA 0 2870 2870 28 42 V 17135 SAKSI - PORKUNI 0 3362 3362 110 165 V 17143 MOE - NÕMMKÜLA* 0 3420 3420 1040 1560 III 17143 MOE - NÕMMKÜLA 3420 10696 7276 515 773 IV 17144 IMASTU TEE* 0 2305 2305 687 1031 IV 17146 LASILA - SAKSI 4628 8590 3962 49 74 V 17148 TAPA - KOIGI 791 10038 9247 186 279 IV 17150 UDRIKU - SAKSI 0 4979 4979 79 119 V 17195 JÕEPERE - VAHAKULMU 2483 9951 7468 179 269 IV Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 41

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Riigimaanteedel, va tee nr 5, on ehitusseadustikust tulenevalt kuni 30 m-ne, teel nr 5 50 m-ne, tee kaitsevöönd, mille ulatuses tegevust reguleerib planeeringu kehtestamise ajal ehitusseadustiku §70 ja §72. Üldplaneeringuga ei muudeta riigimaanteede kaitsevööndit. Piki maanteed planeeritavate kommunikatsioonide kavandamise korral arvestada, et kommunikatsioone on lubatud paigaldada teekaitsevööndisse, kuid mitte tee konstruktsioonidesse, võimalusel tuleb kommunikatsioonid paigaldada väljaspoole teemaad. Üldplaneeringuga on planeeritud võimalik teekoridor riigimaantee nr 5 Pärnu- Rakvere- Sõmeru võimalikuks mööda viimiseks Tapa linnast lõuna pool – linna ja kaitseväe lõunapoolse territooriumi vahelt ning uue eritasandilise raudteeületusega. Eritasandilise ülesõidukoha projekteerimisel tagada ka jalgratta- ja jalgliiklusele ohutu liikluslahendus ning teede sidumine ülejäänud jalgratta- ja jalgtee võrgustikuga. Teekoridoris ja sellega piirneval põllumaa ja metsamaa alal 150 m ulatuses tee koridorist on tee välja ehitamiseni keelatud ilma Maanteeameti nõusolekuta planeerida, projekteerida ja ehitada uusi hooneid ja rajatisi, rajada istandikke ning muuta maakasutuse sihtotstarvet. Uue tee projekteerimisel tuleb tagada riigikaitsemaale juurdepääs. Peale uue tee ja eritasandilise ülesõidukoha välja ehitamist tuleb sulgeda olemasolev samatasandiline ülesõidukoht.

1.8.3. Kohalikud maanteed, tänavad

Kõik kohalikud maanteed ja tänavad peavad olema avalikult kasutatavad. Kohalike maanteede kaitsevööndi laiuseks kehtestatakse üldplaneeringuga 20 m. Tänava kaitsevööndi laius määratakse detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise või hajaasustuses krundi jagamise tingimuseks on, et planeeritaval alal tuleb ette näha tee/ tänava kruntimine transpordimaaks, mille kohta sõlmitakse vajadusel omavalitsusega tee avaliku kasutamise leping või võõrandatakse tee omavalitsusele. Teega piirneva krundi planeerimisel tuleb sellesse haarata ka tee, et oleks tagatud planeeringuga vajaliku teemaa eraldamine transpordimaaks. Tee/ tänavaaluse maa-ala määramisel tuleb arvestada, et ka tehnovõrgud peavad mahtuma tee/ tänava maa-alale, soovitavalt mitte sõidutee alla. Tee või tänavamaa minimaalne laius tuleb määrata detailplaneeringu või projekteerimise käigus, arvestades kehtivaid norme ja standardeid. Elamualadel tuleb jalgratta- ja jalgteede vajadus täpsustada detailplaneeringus. Elamuala kvartalisisestel tänavatel tuleb detailplaneeringus ja projekteerimisel

42 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised rakendada liikluse rahustamise põhimõtteid (sirge lõigu pikkus ei ületa 40-80 m, sõidutee laius 3-5 m, looklevad tänavad, kitsaskohad tänaval jms). Detailplaneeringut koostades või hajaasustuses krunti jagades tuleb tagada avalikult teelt juurdepääs ka planeeringuala naabruses olevatele maaüksustele. Kui naabermaa-ala on kavandatud üldplaneeringus kompaktse hoonestusega alaks, siis tuleb luua võimalus naabermaa- ala planeeritava tänavavõrgu ühendamiseks planeerimisel oleva alaga. Kui kavandatakse tupiktänav(ad), siis tuleb luua üldplaneeringus detailplaneeringu kohustusega alaks planeeritud naaberalaga jalgratta- ja jalgtee ühendus (tee laius minimaalselt 3 m, tänavamaa laius minimaalselt 5 m). Tapa valla olulisemate jalg- ja jalgrattateede prioriteetsus on esitatud tabelites 3 ja 4.

Tabel 3 Esmane eelistus Asukoht Nimetus Suuna kirjeldus Trassi pikkus Tapa linn Paide mnt äärne Pikk tänav 70 Moe Nõmmküla teeni 1650 m Tapa linn Sõjaväelinnaku Paide maanteest kuni Üleviste tänav 13 320 m Tapa linn Õhtu pst äärne Paide maanteest kuni Pika tänavani 420 m Tapa linn Eha tn äärne Paide maanteest kuni Üleviste tänavani 380 m Tapa linn Eha-Pargi-Jaama tn Paide maanteest Eha, Pargi ja Jaama 1280 m äärne tänava kaudu bussijaamani Tapa linn Laia tn äärne Raudtee jaamast piki Laia tänavat Valgejõe 480 m puiesteeni

Jäneda küla Kooli tee koolist Jäneda lossi ette 214 m Jäneda küla Viinavabriku Kooli teelt Jäneda lossi teele 64 m Tabel 4 Teine ja kolmas eelistus Asukoht Nimetus Suuna kirjeldus Trassi pikkus Jäneda ja Jägala-Käravete tee Aegviidust tuleva kergtee algusest kuni 4,8 km Raudla küla äärne Reie kinnistuni valla piiril Jäneda küla, Tapa-Lehtse-Jäneda Jägala-Käravete teest kuni Lehtse raudtee 8,3 km Lehtse alevik tee äärne jaamani Lehtse alevik, Tapa-Lehtse-Jäneda Lehtse raudtee jaamast edasi kuni 10 km Tapa linn tee äärne Valgejõe puiesteeni Tapa linnas Tapa linn, Imastu ringi osa Valgejõe puiesteest Loobu suunas kuni 3,9 km Imastu küla Imastu teeni, läbi Imastu küla Pärnu- Rakvere-Sõmeru teeni Moe küla, Imastu ringi osa Imastu tee ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru ristist 3,5 km Tapa linn kuni Moeküla teeni, mille äärest kuni Arelo kinnistuni läbi Tapa depoo kinnistu piki Kalmistu tänavat Pika tänavani Moe küla, Moe-Nõmmküla tee Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteest kuni 3,4 km Vahakulmu äärne Jõepere-Vahakulmu teeni küla

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 43

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Asukoht Nimetus Suuna kirjeldus Trassi pikkus Tapa linn Pika tn äärne Pikk tn 70 kuni Tapa-Koigi teeni 580 m Imastu küla Pärnu-Rakvere- Imastu teest Rakvere poole kuni valla piirini 3,5 km Sõmeru mnt äärne Tapa linn Hommiku pst äärne Pikalt tänavalt hommiku puiestee kaudu 810 m raudteeni 1.8.4. Erateed

Kavandatavad erateed peavad olema ehitatud nõuetele vastavalt. Uute kruntide moodustamisel võib kavandada eratee kuni kolme krundi teenindamiseks, rohkem kui kolme krundi teenindamiseks peab moodustama avalikult kasutatava tee.

1.8.5. Kaitseväe rasketehnika liikumise tee

Tapa linnakust keskpolügoonile liikumiseks on kavandatud ainult kaitseväe kasutuses olev rasketehnika liikumise tee, mille ligikaudne asukoht on esitatud joonisel. Tee täpne asukoht ja samatasandiline lõikumine raudteega (tehnoloogiline ülesõidukoht) lahendada projekteerimise käigus. Tee valdajal tuleb tagada kõrvaliste isikute mittesattumine raudteega lõikuvale teeosale.

1.8.6. Raudteed

Rongiliikluse tihenemisest ja liikluskiiruse suurenemisest kuni 160 km/h tulenevalt planeeritakse Tapa linnas Tapa-Tartu raudteeharu kõvera õgvendamist ning Tapa raudteejaamast alates linna territooriumi ulatuses teise rööpapaari rajamist olemasolevast kesklinna poole. Tapa raudteejaamast Tapa-Narva suunale olemasolevast raudteest põhja poole on planeeritud rajada teine rööpapaar. Rööpapaaride täpne asukoht ja kaitsevööndi täpne ulatus märatakse edasise projekteerimise käigus, planeeritud rööpapaarid mahuvad raudtee maale. Täiendavate raudteede koridoride rajamist ei kavandata. Tapa kesklinnas olev samatasandiline raudtee ülesõit mootorsõidukitele on planeeritud likvideerida mootorsõidukite liikluse jaoks, kui valmib uus eritasandiline raudteeülesõit Ambla mnt-l; jalgratta- ja jalgliiklus saab alles jääda. Pärnu-Rakvere- Sõmeru maantee võimaliku möödasõidu väljaehitamisel tuleb teha eritasandiline raudteeülesõit ning peale ülesõidu välja ehitamist sulgeda olemasolev samatasandiline ülesõit. Teistel ülesõitudel ei ole muutusi planeeritud. Jalakäijate ülekäigud tuleb rekonstrueerida kaasaja nõuetele vastavaks. Nii rekonstrueeritavad kui ka perspektiivsed raudteeülekäigukohad peavad vastama

44 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised kehtivatele õigusaktidele, üldplaneeringuga ei määrata ülekäikude võimalikku eritasandilisust. Uute hoonete planeerimisel maa-alale, kus raudteest tulenevalt on müra tase lubatust kõrgem, tuleb rakendada müra leevendavaid meetmeid (helikindlamad aknad vastavas hoone küljes jms) ning seda ehitamisest huvitatud isiku kulul. Raudteemaale (raudtee katastriüksusele) ehitatavate rajatiste projekteerimiseks tuleb taotleda AS-lt Eesti Raudtee täiendavad tehnilised tingimused. Raudteedel on ehitusseadustikust tulenevalt 30 m-ne, raudtee kaitsevöönd, mille ulatuses tegevust reguleerib planeeringu kehtestamise ajal ehitusseadustiku §70 ja §73.

1.9. Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine

1.9.1. Üldosa

Üldplaneeringuga on kavandatud peamiste tehnovõrkude asukohad ning nendega varustamise üldpõhimõtted. Detailplaneeringu kohustusega maa-aladel tuleb kõik tehnovõrgud ehitada maa-aluste tehnovõrkudena. Tehnovõrgud tuleb üldjuhul planeerida avaliku tee/tänava maa-alale. Detailplaneeringut koostades tuleb tagada ka tehnovõrkude võimaldamine naaberkrundile, luua võimalus naaberala planeeritavate tehnovõrkude ühendamiseks planeerimisel oleva ala tehnovõrkudega. Kui kavandatakse tupiktänav(ad), siis tuleb luua üldplaneeringus detailplaneeringu kohustusega alaks planeeritud naaberalaga jalgteeühenduse kaudu ka tehnovõrguühendus. Erinevad võrguvaldajad peavad täpsustama tehnilisi üksikasju detailplaneerimise ja projekteerimise käigus toimuva koostöö raames.

1.9.2. Elektrivõrk

Põhiliinide osas ei ole muudatusi lähitulevikus ette näha, samuti ei kavandata rajada uusi alajaamu. Olemasolevad põhiliinid jäävad samadele trassidele ja rekonstrueerimine toimub vastavalt Eesti Energia arengukavale ja liinide tehnilisele seisukorrale. Täiendavate liinide väljaehitamine toimub projektipõhiselt seoses liitumissooviga. Olemasolevate liinide rekonstrueerimine tuleb kooskõlastada Tapa Vallavalitsusega ja projekteerida võimalusel maakaablisse.

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 45

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Üldplaneeringu kaardil on esitatud olemasolevad kõrgepinge ja keskpinge kaabelliinid koos vastavate kaitsevöönditega. Uute ehitusalade planeerimisel tuleb uute võimalike keskpingeliinide trassid ja alajaamade asukohad täpsustada detailplaneeringu ja/või projektiga ning kooskõlastada võrguvaldajaga.

Võrguettevõtja peab oma arengukavas arvestama uute kavandatavate elu- ja tööstusrajoonide asukohtadega, projekteerida eelistatult maakaabelliine.

1.9.3. Veevõrk

Tapa valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniettevõtja piirkond määratakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavaga (Tapa valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2024). Vallas ühisveevärki haldab OÜ Tapa Vesi. Üldplaneeringu kaardile on kantud kõik teadaolevad puurkaevud. Olemasoleval ja planeeritud reoveekogumisalal tuleb uute hoonete ehitamisel liituda ühisveevärgiga.

Ühisveevärki ühendatavate hoonetega alad vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale on:

 Tapa linn – ühisveevärgi teenusega varustatud 92% elanikkonnast;  Lehtse alevik – ühisveevärgi teenusega varustatud 52% elanikkonnast;  Moe küla – ühisveevärgi teenusega varustatud 80% elanikkonnast;  Jäneda küla – ühisveevärgi teenusega varustatud 62% elanikkonnast;  Vahakulmu küla – ühisveevärgi teenusega varustatud 50% elanikkonnast. Hajaasustuses tuleb teha võimalikult vähe puurkaevusid ning ühte puurkaevu kasutada võimalikult paljude majapidamiste tarbeks. Puurkaevude tegemise otstarbekus ja võimalik ühiskasutus tuleb otsustada igal üksikjuhul eraldi.

Valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava peab täpsustama või vajadusel muutma üldplaneeringus esitatut.

1.9.4. Tuletõrje veevõtu kohad

Tuletõrje veevarustus on külades algselt lahendatud tuletõrje veehoidlate ja pinnaveekogude baasil. Veehoidlate seisukord on praeguseks teadmata ning mahutite täitmise ja tühjendamise pumbad on kas amortiseerunud või demonteeritud. Tuletõrje veevõtu kohad:  Tapa linna tuletõrjevee võtmine on lahendatud hüdrantidega;

46 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

 Lehtse alevikus puuduvad hüdrandid, toimivad veemahutid ja arvestatavad looduslikud tuletõrjeveevõtu kohad (nt Soodla jõgi), tuleb kaaluda veemahuti rajamist;  Jäneda külas puuduvad hüdrandid ja veemahutid, kuid on olemas pinnaveekogud, nagu näiteks Veskijärv ja Allikajärv, mis on hetkel tuletõrjeveevõtu kohad. Lisaks on veel Kalijärv;  Moe külas on tuletõrjevett võimalik võtta Valgejõest;  Vahakulmu veevõtu koht – Valgejõgi ca 500 m.

Üldplaneeringu kaardil on esitatud Tapa vallas olevad tuletõrje veevõtukohad.

1.9.5. Reoveekanalisatsioonivõrk, reoveepuhastid

Tapa vallas on üks üle 2000 ie-ga reoveekogumisala (Tapa) ja 4 alla 2000 ie-ga reoveekogumisala (Vahakulmu, Moe, Lehtse ja Jäneda). Olemasoleval ja planeeritud reoveekogumisalal tuleb uute hoonete ehitamisel liituda ühisreoveekanalisatsiooniga.

Detailplaneeringuga tuleb määrata täpne reoveekanalisatsiooni lahendus (erandina on vallavalitsusel õigus lubada ajutise lahendusena kanalisatsioon kogumiskaevuga vms kuni reoveekanalisatsiooni valmimiseni), arvestades maastikulisi ja ehituslikke tingimusi.

Valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava peab täpsustama või vajadusel muutma üldplaneeringus esitatut.

Tapa vallas olemasolevad reoveepuhastid, mis on kantud ka üldplaneeringu kaardile, on esitatud tabelis 5

Tabel 5 Olemasolevad reoveepuhastid Asukoht Tüüp Tehniline seisukord Suubla Omanik Bioloogiline BIOLAK-tüüpi Tapa Vesi OÜ Tapa linn Hea Valgejõgi puhasti Lehtse Tapa Vesi OÜ Uus bioloogiline puhasti Hea Soodla jõgi alevik Jäneda Uus bioloogiline puhasti koos Tapa Vesi OÜ Hea Jänijõgi küla 1 biotiigiga Patika Hotell Stroomi Biopuhasti Rahuldav Mustjõgi küla AS

1.9.6. Sademeveekanalisatsioon

Tapa vallas ei ole üheski asulas välja ehitatud sademevee kanalisatsiooni. Lehtse alevikus, Jäneda ja Moe külas imbub vesi pinnasesse või kraavidesse. Tapa linnas on ühisvoolne kanalisatsioon, mistõttu läbi restkaevude satub reoveepuhastisse suur hulk Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 47

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised sademe- ja lumesulamisvett ning setteid, mis suurendab oluliselt puhasti hüdraulilist koormust. Vajalik on ühiskanalisatsiooniga ühenduses olevate sademevee restkaevude korrastamine ja puhastamine.

Tapa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt rajati 2013. a Tapa linna reoveepuhasti ette eelkäitlussõlm, mis võtab vastu sademeveega torustikest puhastisse jõudva sette. Samal ajal rajati akumuleerimisbassein sademevetest tekkiva liigvee kogumiseks ning hilisemaks puhastisse suunamiseks.

Sademevesi tuleb kogu valla ulatuses juhtida läbi kraavide või sademeveekanalisatsiooni lahtistesse veekogudesse ja/või eesvooludesse ja kraavidesse. Juhul kui põllumaa jaoks ehitatud kuivendussüsteemid ei taga vajalikku põhjavee taset ja liigvee äravoolu, tuleb sademeveekanalisatsiooni kavandamisel tagada sademevee ära juhtimine sellise eesvooluni, mis suudab vastu võtta vajaliku vee koguse. Perspektiivis ei tohiks sademevett juhtida reoveekanalisatsiooni, Tapa linnas lahendada probleem, nii palju kui võimalik, lokaalsete maa-aluste imbväljakute abil. Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest tulenev sademevesi tuleb puhastada õli-liivapüüduritega. Maapinna planeerimisel:  tuleb tagada vee äravool loomulikus suunas, mitte takistada vee äravoolu või tekitada tammi;

 ei tohi suunata sademevett naaberkinnistule.

1.9.7. Maaparandussüsteem

Tapa valla maaparandussüsteemide asukohad on kantud üldplaneeringu kaardile. Maaparandusega aladel tuleb tagada detailplaneerimise ja maakorraldusliku töö käigus olemasoleva maaparandussüsteemi toimimine. Kui soovitakse ehitada olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või -kraavide kohale, tuleb tagada alternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi toimimine. Kui seoses maaparandussüsteemi ümberehitamisega on tarvis muuta ka naabermaaüksustel olevat maaparandussüsteemi, siis tuleb vastav tegevus kooskõlastada naabermaaüksuste valdajatega ja Põllumajandusametiga.

1.9.8. Kaugküttevõrk

Tapa vallas on kaks kaugküttepiirkonda, mis on kantud ka üldplaneeringu kaardile: 48 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

1. Tapa linna kaugküttepiirkond; 2. Jäneda kaugküttepiirkond.

Tapa linna kaugküttepiirkonna soojatrasside omanik on OÜ Tapa Vesi, seejuures soojatrassid on kuni 2020. aastani välja renditud eraettevõtjast soojatootjale (N.R. Energy OÜ-le). Katlamajad Leina, Eha ja Kooli tänaval kuuluvad (N.R. Energy OÜ-le). Jäneda pole veel käivitunud. Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 KW.

Kohalik omavalitsus võib lähtuvalt kaugküttepiirkondade ja hoonestuse edasisest arengust täpsustada kaugküttepiirkondade piire.

1.10. Puhke- ja virgestusalade määramine

Tapa vallas on järgmised puhke- ja virgestusalad:  Valgejõe saar;  Valgejõe nn basseinid;  Kalijärve;  Vahakulmu paisjärv – joonisel puhkealadena. Tapa vallas on laste mänguväljakud Tapal, Jäneda külas, Moe külas ja Lehtse alevikus.

1.11. Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine

Ranna ja kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi ulatust ei muudeta.

1.12. Vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks

1.12.1. Kultuurimälestised

Edaspidisel planeeringute ja projektide koostamisel tuleb lähtuda aktuaalsest kaitsealuste objektide kohta käivast infost vastavatest andmebaasidest, mitte üldplaneeringus esitatust, kuna aja jooksul võib kaitsestaatus muutuda. Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 49

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Üldplaneeringus ei esitata kultuurimälestise kaitsevööndit – kultuurimälestise lähipiirkonnas planeerimis-/projekteerimis- ja või ehitustegevuse korraldamisel tuleb lähtuda registris olevast kaitsevööndist. Olemasolevate kultuurimälestiste kaitserežiimi ei muudeta. Kultuurimälestiste asukoht on esitatud põhijoonisel. Tabelis 6 on esitatud kinnismälestiste nimekiri koos olemasoleva seisukorraga. Kõigil mälestistel tuleb tagada nende parendamine või konserveerimine – konkreetsed tegevused tuleb määrata objekti kaupa, neid ei kehtestata üldplaneeringuga. Tabel 6 Kinnismälestiste nimekiri (em – ehitismälestis, am – ajaloomälestis, arm – arheoloogiamälestis) Reg Nimi Aadress, seisukord Liik nr 27185 Äri-eluhoone Tapal, Pikk t. 10 (1927) Tapa linn, Pikk tn 10, halb em Vabadussõjas invaliidistunute matmispaik Tapa linn, Tapa linn, Leina tn 18 (2), 27129 am mälestussambaga rahuldav 15795 Saksi mõisa ait-kuivati Saksi küla, Mõisa, halb em 15794 Saksi mõisa teenijatemaja Saksi küla, Mõisa, halb em 15793 Saksi mõisa peahoone Saksi küla, Mõisa, halb em 15792 Moe mõisa viinavabriku abihoone Moe küla, Tööstuse, rahuldav em 15791 Moe mõisa viinavabrik Moe küla, Tööstuse, rahuldav em 15790 Moe mõisa viinaköök Moe küla, Tööstuse, rahuldav em 15789 Imastu mõisa kuivat Imastu küla, Kuivati, rahuldav em 15788 Imastu mõisa aednikumaja Imastu küla, Imastu Mõisa, avariiline em 15787 Imastu mõisa kelder 2 Imastu küla, Imastu Mõisa, rahuldav em 15786 Imastu mõisa kelder 1 Imastu küla, Imastu Mõisa, halb em 15785 Imastu mõisa teenijatemaja Imastu küla, Koolkodu, halb em 15784 Imastu mõisa moonakatemaja Imastu küla, Koolkodu, halb em 15783 Imastu mõisa härjatall Imastu küla, Koolkodu, hea em 15782 Imastu mõisa hobusetall Imastu küla, Koolkodu, varemetes em 15781 Imastu mõisa karjalaut 2 Imastu küla, Imastu Mõisa, avariiline em 15780 Imastu mõisa karjalaut 1 Imastu küla, Imastu Mõisa, avariiline em 15779 Imastu mõisa ait Imastu küla, Imastu Mõisa, avariiline em 15778 Imastu mõisa valitsejamaja Imastu küla, Imastu Mõisa, avariiline em Imastu küla, 17144 Imastu tee, Imastu küla, Imastu Mõisa, Imastu küla, 15777 Imastu mõisa park Koolkodu, Imastu küla, Lindatalu, em Imastu küla, Männiku, Imastu küla, Ojaveere (6) , halb 15776 Imastu mõisa peahoone Imastu küla, Imastu Mõisa, halb em Tõõrakõrve küla, Tõõrakõrve küla, 15055 Lehtse mõisa peahoone varemed em Lehtsemõisa (2) , halb Lehtse alevik, Lehtse raudteejaama, 15054 Lehtse raudteejaama hoone em halb 15053 Jäneda mõisa vesiveski Jäneda küla, Veski, avariiline em

50 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Reg Nimi Aadress, seisukord Liik nr 15052 Jäneda mõisa turbiinihoone Jäneda küla, Turbiini, rahuldav em 15051 Jäneda mõisa puutöökoda Jäneda küla, rahuldav em 15050 Jäneda mõisa kaalukoda Jäneda küla, Pika, rahuldav em Jäneda küla, Jäneda Õppe-ja 15049 Jäneda mõisa sepikoda Nõuandekeskuse masuudihoidla, em rahuldav 15048 Jäneda mõisa ait Jäneda küla, Viinavabriku, halb em 15047 Jäneda mõisa valitsejamaja Jäneda küla, Pika, rahuldav em Jäneda küla, Jäneda 15046 Jäneda mõisa karjalaut em Hobusekasvanduse, halb 15045 Jäneda mõisa härjatall 2 Jäneda küla, Viinavabriku, varemetes em 15044 Jäneda mõisa härjatall 1 Jäneda küla, Viinavabriku, halb em 15043 Jäneda mõisa tõllakuur Jäneda küla, Tõllakuuri, rahuldav em 15042 Jäneda mõisa tall Jäneda küla, Talli, rahuldav em 15041 Jäneda mõisa viinavabrik Jäneda küla, Viinavabriku, rahuldav em Jäneda küla, 13 Jägala-Käravete tee, Jäneda küla, Ambulatooriumi, Jäneda küla, Jäneda külalistemaja, Jäneda küla, 15040 Jäneda mõisa park em Jäneda loss, Jäneda küla, Jäneda mänguplats, Jäneda küla, Jäneda parkla, Jäneda kül... (10) , hea 15039 Jäneda mõisa peahoone Jäneda küla, Jäneda loss, hea em 10389 Kalmistu Loksu küla, Mäerahva, rahuldav arm 10388 Ohvrikivi Karkuse küla, Kallau, rahuldav arm 10387 Kivikalme "Toomamägi" Karkuse küla, Tõnikse, rahuldav arm 10386 Hiiekaev Karkuse küla, Põllu-Metsa, hea arm Karkuse küla, 17148 Tapa-Koigi tee, Karkuse küla, Adu, Karkuse küla, Andrekse I, Karkuse küla, Hansu, 10385 Asulakoht Karkuse küla, Jaagu, Karkuse küla, arm Karkuse tee L1, Karkuse küla, Külakeskuse, Karkuse küla, Mar... (15) , hea 9712 Kultusekivi Räsna küla, Villemi, hea arm 9711 Kultusekivi Räsna küla, Hindreku, hea arm 9710 Kultusekivi Räsna küla, Räsna, hea arm 9709 Kultusekivi Räsna küla, Räsna, rahuldav arm 9707 Kivikalme Räsna küla, Hindreku, rahuldav arm 9706 Kivikalme Räsna küla, Hindreku, rahuldav arm 9705 Kivikalme Räsna küla, Räsna, rahuldav arm Räsna küla, Kruusimardi, Räsna küla, 9704 Kivikalme arm Õilme (2) , rahuldav 9703 Kultusekivi Rägavere küla, Pöörangu, rahuldav arm 9702 Kultusekivi Rägavere küla, Vana-Uustalu, rahuldav arm 9701 Kultusekivi Rägavere küla, Noki, hea arm

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 51

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Reg Nimi Aadress, seisukord Liik nr 9700 Kultusekivi Rägavere küla, Vana-Uustalu, hea arm Rägavere küla, Rägavere küla, Hiie (2), 9699 Kultusekivi arm hea 9698 Kultusekivi Rägavere küla, Nõmme, hea arm 9697 Kultusekivi Rägavere küla, Nõmme, hea arm Jäneda küla, 13 Jägala-Käravete tee, Raudla küla, 13 Jägala-Käravete tee, 9696 Asulakoht Raudla küla, Allika, Raudla küla, Kase, arm Raudla küla, Vanakubja, Raudla küla, Veskijärve (6) , hea 9695 Kultusekivi Pruuna küla, Metsa, hea arm 9694 Kultusekivi Pruuna küla, Eksteni, hea arm 9693 Kultusekivi Pruuna küla, Kangro põllu, hea arm 9692 Kultusekivi Pruuna küla, Kangro põllu, hea arm 9691 Kultusekivi Pruuna küla, Vainu, hea arm 9690 Kultusekivi Pruuna küla, Otsa, hea arm 9689 Kultusekivi Läste küla, Jõeääre, hea arm 9688 Kultusekivi Läste küla, Jõeääre, hea arm 9687 Kultusekivi Läste küla, Karijõe, hea arm 9686 Kultusekivi Läste küla, Karijõe, hea arm 9685 Kultusekivi Läste küla, Jõeääre, hea arm 9684 Kultusekivi Rägavere küla, Peetri, hea arm Läpi küla, Tallinn-Tapa 164,2-172,9 km, 9683 Kultusekivi arm ei leia 9682 Kultusekivi Läste küla, Vähi, rahuldav arm 9681 Kultusekivi Läste küla, Väljapea, hea arm 9680 Kultusekivi Läste küla, Mulgi-Kustakse-2, hea arm 9679 Kultusekivi Läste küla, Mulgi-Kustakse-2, hea arm 9678 Kultusekivi Läste küla, Jakobi, hea arm 9677 Kultusekivi Läste küla, Otsa-Koplimäe, hea arm 9676 Kultusekivi Läste küla, Otsa-Koplimäe, hea arm 9675 Kultusekivi Läste küla, Jakobi, hea arm 9674 Kultusekivi Läste küla, Rooste, hea arm 9673 Kultusekivi Läste küla, Nurme, hävinud arm 9672 Kultusekivi Linnape küla, Nurga, hea arm 9671 Kultusekivi Rägavere küla, Juhani, hea arm 9670 Kultusekivi Rägavere küla, Nilgu, hea arm 9669 Linnus Jäneda küla, rahuldav arm 9668 Kultusekivi Kuru küla, Otti, hea arm 9667 Kultusekivi Räsna küla, Kurumõisa, rahuldav arm 9666 Kultusekivi Jootme küla, Jootme sigala, rahuldav arm 9665 Kalmistu "Männimägi" Tapa linn, Loode tn 35, rikutud arm Terroriohvrite ühishaud Tapa linn, Tapa linn, Leina tn 18 (2) , 5791 am hea

52 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

Reg Nimi Aadress, seisukord Liik nr 5790 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Tapa linn, rahuldav am Tapa vana kalmistu Tapa linn, Tapa linn, Leina tn 18 (2) , 5789 am hea Tapa linn, Kalmistu tn 11, Tapa linn, Kalmistu tn 13, Tapa linn, Kalmistu tn 5788 Tapa vana kalmistu am 15, Tapa linn, Kalmistu tn 9 (4), rahuldav

1.12.2. Miljööväärtuslikud üksikobjektid

Miljööväärtuslike üksikobjektidena käsitletakse XX sajandi väärtusliku arhitektuuripärandit, mille nimekiri on esitatud tabelis 7. Tabel 7 Miljööväärtuslikud üksikobjektid Dateering Nr Nietus Aadress periood 1116 Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Ristija Pikk 1, Tapa tsaariaeg Johannese kirik 1121 Elu- ja ärihoone Lai 7 / Põllu 2, Tapa tsaariaeg 1136 Valgejõe sild - tsaariaeg 1159 Tapa gümnaasium Nooruse 2, Tapa vabariik 1162 Jakobi kirik Pargi 1, Tapa vabariik 1165 Metodisti palvela Kesk 11, Tapa vabariik 1170 Ärihoone Pikk 6/6a, Tapa vabariik 1172 Meierei Jäneda küla, Krammi vabariik 1181 Rabasaare tööstusasula Rabasaare küla vabariik 1182 Raudteelaste elamu Tapa; Valve 28 vabariik 1183 Õpetajate elamu Jäneda küla vabariik 1195 Korterelamu Ambla mnt 23, Tapa vabariik 1202 Elu- ja ärihoone Lai 14, Tapa vabariik 1214 Maierahva talu Karkuse küla vabariik 1224 Lehtse kolhoosi kontor-klubi Lehtse nõukogude 1235 Sovhoostehnikum Jäneda küla nõukogude 1236 Sovhoostehnikumi ühiselamu Jäneda küla nõukogude 1237 Puuetega laste hooldekodu Imastu küla nõukogude 1730 Korterelamu Kalmistu 15, Tapa tsaariaeg 1731 Tapa raudteejaama peahoone ja veetorn-depooga Tapa linn, Jaama pst 12 tsaariaeg Rägavere tee 10, Lehtse 1732 Pangamaja tsaariaeg alevik 1871 Jäneda raudteejaam Jäneda küla nõukogude - Soomusrongirügemendiga seotud hooned Paide mnt 96, Tapa -

Miljööväärtuslike objektide ehitamisel on soovituslik tagada: Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 53

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

 originaalikohane katuse kalle, tüüp ja materjal;  originaalikohane korstna kuju;  originaalikohane akende suurus ja ruudujaotus;  originaalikohane välisviimistlusmaterjal, vältida imiteerivaid materjale;  (tänavapoolse) esinduskülje puutumatus tehnoseadmetest (kilbid, antennid, soojuspumbad, ventilatsiooniseadmed jms);  hoonete fassaadidel algsete fassaadi dekoratiivsete detailide, tahveluste, varikatuste, sepiskonsoolide, numbrisiltide, korstnapitside, akende profileeritud piirdelaudade jms säilitamine ja restaureerimine. Uuendamise vajaduse korral tuleb vastavad detailid teha samast materjalist, sama kujunduse ja profiilidega. Juhul kui hoone algsed (ehitusaegsed) detailid pole säilinud, tuleb uute detailide valmistamisel võtta aluseks algne projekt, inventariseerimisjoonised või ajalooline foto, nende puudumisel lähtuda piirkonnas säilinud sama ajastu detaili kujundusest;  hoonete värvimisel traditsiooniliste värvide ja värvilahenduste kasutus;  juurde ehitamise korral arhitekturne eristatavus uue ja vana osa vahel;  lammutamise korral vanade detailide ja materjalide võimalik taaskasutus.

1.12.3. Looduskaitsealused objektid

Edaspidisel planeeringute ja projektide koostamisel tuleb lähtuda aktuaalsest kaitsealuste objektide kohta käivast infost vastavatest andmebaasidest, mitte üldplaneeringus esitatust, kuna aja jooksul võib kaitsestaatus muutuda. Olemasolevad avalikustamist võimaldavad looduskaitseobjektid ja -alad on esitatud olemasoleva infona (mitte kehtestavana) planeeringu joonistel. Olemasolevate looduskaitsealuste objektide kaitserežiimi ei muudeta. Kaitsealused objektid on esitatud keskkonnajoonisel. Kaitsealuste objektide nimekiri on esitatud planeeringu keskkonnamõju hindamise aruandes.

1.13. Ettepanekute tegemine keskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada soovitusi kuritegevuse ennetamiseks ning neid töös rakendada. Oluliseks tuleb seada:  tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

54 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

 konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest;  tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine;  territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);  hea vaade ühiskasutatavatele aladele;  erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:  jälgitavus (videovalve);  parklate valgustatus;  eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;  valdusele sissepääsu piiramine;  üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine;  vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid);  atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavamööbel ja kõnniteed, suunaviidad;  üldkasutatavate alade korrashoid.

1.14. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste arvestamine planeeringus

1.14.1. Kooskõlastamisvajadus Kaitseministeeriumiga

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndis tuleb kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastada Kaitseministeeriumiga kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kogu vallas üle 28 meetri kõrguste ehitiste ja mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud ja projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis.

1.14.2. Munitsipaliseeritavad maad

Tapa vallas munitsipaalomandisse taotletavad maad on esitatud tabelina planeeringu lisamaterjalis.

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 55

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

1.14.3. Omavalitsuse ja asustusüksuse piiri muutmine

Tapa valla ja Kadrina valla vahelist omavalitsusüksuse piiri on kavandatud muuta Tapa linna kirdeosas vastavalt põhijoonisel esitatule. Lehtse aleviku asustusüksuse piiri on kavandatud muuta vastavalt põhijoonisel esitatule.

1.15. Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad täiendavad üldised nõuded

Planeerimise- ja ehitustegevuse käigus Tapa linnas asuvate Tapa veduri- ja vagunidepoo lähistel tuleb arvestada võimaliku pinnase jääkreostusega. Võimalike jääkreostusnähtude ilmnemisel pinnases või pinnase(põhja)vees tuleb see vastavalt reostuse iseloomule likvideerida või lokaliseerida ning peatada seniks reostuse levikut soodustavad tegevused. Kambriumi veekompleksi põhjavett joogiveena tarvitades tuleb tähelepanu pöörata lisaks üldnõuetele ka joogivee radionukliidide sisaldusele ning viia joogivesi normidega vastavusse. Osaliselt Rabasaare küla keskuses paiknevale pargialale kavandatud äri- ja teenindusettevõtete planeerimise ja/või projekteerimise käigus tuleb läbi viia dendroloogiline uuring, eesmärgiga selgitada välja väärtuslikud puud ning seada tingimused nende säilitamiseks. Lehtse aleviku lõunaosasse kavandatud tootmismaa rajamise ja kasutamise aegne juurdepääs tuleb lahendada Lehtse alevikust lõuna ja ida pool kulgevate teede abil. Vältida tuleb juurdepääsu kavandamist läbi Lehtse aleviku. Tootmisalade veevajaduse rahuldamisel tuleb lähtuda kinnitatud põhjaveevarudest, et ei tekiks varudest suuremat tarbimist. Vastasel juhul hakkab puurkaevude ümber tekkima depressioonilehter ning seeläbi võivad kuivale jääda lähiümbruses asuvad madalama või sama veekompleksi tarbekaevud. Aladel, kus põhjavesi on kaitsmata või nõrgalt kaitstud (nt Lehtse alevik), tuleb tootmismaade arendamisel potentsiaalsed reostusallikad pinnasest isoleerida. Suure reostuskoormusega ettevõtete puhul on soovitav rakendada enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalset eelpuhastust. Võimalusel teha liiklusohutuse huvides jalgratta- ja jalgteede ristumine raudteega eritasandiliseks. Põhi- ja tugimaanteedel vaadata üle suurimetajate teeületuskohad ning rakendada täiendavaid meetmeid (vastavad hoiatusmärgid) liiklusohutuse tagamiseks. 56 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

1.16. Üldplaneeringu rakendumine

Detailplaneeringu koostamise või hajaasustuses krundi jagamise käigus tuleb kõik teed/tänavad planeerida avalike teedena/tänavatena, sh ka olemasolevad eraomandis olevad teed ja ette näha tee/tänava kruntimine transpordimaaks. Detailplaneeringu kehtestamise või hajaasustuses krundi jagamise tingimuseks on, et detail- või üldplaneeringuga planeeritud avaliku tee/tänavamaa krunt võõrandatakse üldjuhul vallale või sõlmitakse tee omaniku ja omavalitsuse vahel tee avaliku kasutamise leping. Üldplaneeringus esitatud objekte ei saa üks-ühele üle võtta – planeeringu mõõtkavast tulenevalt võivad nii joon- kui punktobjektide asukohad olla ebatäpsed. Detailplaneeringuga/projektiga tuleb täpsustada objekti asukohta. Samuti tuleb detailplaneeringuga täpsustada teede ja tehnovõrkude asukohti arvestades samas naabermaa-aladega. Avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kohustus tuleb määrata detailplaneeringu koostamise käigus lähtudes ehitusseaduse § 13-st. Tehnovõrguliinide välja ehitamine toimub vastavalt huvitatud isiku ja võrguvaldaja vahelisele kokkuleppele.

Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ 57

Tapa valla üldplaneering 2016, I köide – tekst ja joonised

2. Joonised

58 Koostajad: Tapa vallavalitsus, AS K&H, OÜ Alkranel, AB Artes Terrae OÜ