Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus Pinnavee seisundi hindamine, võrdlusveekogumid ja pinnavee seisundi klassipiirid bioloogiliste kvaliteedielementide järgi Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud lepingulise uurimuse aruanne Vastutav täitja professor Ingmar Ott EMÜ PKI Limnoloogiakeskus. Lepinguline uurimus „Pinnavee seisundi hindamine…“ Rannu, 2010 2 EMÜ PKI Limnoloogiakeskus. Lepinguline uurimus „Pinnavee seisundi hindamine…“ Sisukord Sissejuhatus 4 1. Potentsiaalsed interkalibreerimisvõrgu veekogumid ja nende kirjeldus 5 1.1. Järvekogumid 5 1.1.1. EL interkalibreerimisvõrku lisatud järvede sobivus etalonjärvedeks 5 1.1.2. Järvetüüpide eisndajate ettepanekud ökoloogilise seisundi klassifikatsiooni 9 täiustamiseks 1.1.2.1. Tüüp 1. Kalgiveelised järved 9 1.1.2.2. Tüüp 2. Vee keskmise karedusega madalad järved 10 1.1.2.3. Tüüp 3. Vee keskmise karedusega kihistunud järved 16 1.1.2.4. Tüüp 4. Pehme veega tumedaveelised järved 24 1.1.2.5. Tüüp 5. Pehme veega heledaveelised järved 27 1.1.2.6. Tüüp 8. Rannajärved 34 1.2. Jõekogumid 38 1.2.1. EL interkalibreerimisvõrku lisatud jõgede sobivus etalonjõgedeks 38 1.2.1.1. Abiootilised näitajad 38 1.2.1.2. Fütobentos 40 1.2.1.3. Jõgede makroselgrootud 44 1.2.1.4. Mõnedest makroselgrootute seisudit alandavatest looduslikest 49 mõjudest Eesti vooluvetes 1.2.2. Jõetüüpide eisndajate ettepanekud 52 1.2.2.1. Abiootilised näitajad 52 1.2.2.2. Fütobentos ja suurtaimed 54 1.2.2.3. Jõgede makroselgrootud 55 2. Bioloogiliste kvaliteedielementide klassipiiride väljatöötamine ja olemasolevate metoodikate 61 täiustamine 2.1. Järvede kalastik 61 2.1.1. Järvekalastiku seire, hindamine ja kriteeriumid 61 2.1.1.1. Järvede tüpoloogia 61 2.1.1.2. Kalastiku seisundi hindamiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad 63 2.1.1.3. Kalastiku seire ja vaatluskoha kirjeldamise metoodika 67 2.1.1.4. Järvekalastiku seisundi esialgsed indikaatorid ja väärtusklassid 68 2.1.1.5. Kalastiku seiremetoodikast Eesti väikejärvedel 74 2.1.1.6. Katsepüükide metoodikast Peipsi järvel 82 2.1.1.7. Võrtsjärve kvaliteet kalastiku alusel 85 2.1.1.8. Peipsi seisund kalastiku alusel 98 2.2. Peipsi järve suurselgrootud 109 2.2.1. Suurselgrootud 109 2.2.2. Peamised elupaigad 110 2.2.3. Profundaali loomastik 112 2.2.4. Profundaal või litoraal? 112 2.2.5. Litoraali loomastik 113 2.2.6. Peipsi seisundi hindamine suurselgrootute alusel (H. Timmi järgi) 114 2.2.6.1. Proovipunktide senine paigutus 114 2.2.6.2. Materjal ja meetodid 120 2.2.6.3. Tulemused 125 2.2.6.4. Arutelu 130 2.2.6.5. Järeldused 131 2.2.7. Peipsi seisundi hindamine suurselgrootute alusel (K. Kanguri järgi) 131 2.2.7.1. Kestvuse põhimõte 132 2.2.7.2. Eutrofeerumine kui Peipsi järve olulisim inimtekkeline survetegur 133 2.2.7.3. Peipsi avaosa põhjaloomastiku seosed eutrofeerumisega 134 2.2.7.4. Võõrliikide kui stressifaktorite mõju hindamine 136 2.2.7.5. Järeldused ja soovitused 149 2.3. Jõgede kaldataimestik 150 3. Olemasolevate kvaliteedinäitajate metoodika täiendamine 158 3 EMÜ PKI Limnoloogiakeskus. Lepinguline uurimus „Pinnavee seisundi hindamine…“ 3.1. Jõgede kalastik 158 3.1.1. Jõgede kalastiku seisundi hindamiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad 158 3.1.2. Jõgede kalastiku seire püügiandmete analüüs ja andmetabelid alates 2006. a. 189 3.1.3. Veekogud, kus kalastik ei sobi veekogu seisundi indikaatoriks 189 3.1.4. Jõgede kalastiku seisundi hindamine ja seisundiklasside piirid 194 3.2. Võrtsjärv 195 3.2.1. Metoodika 197 3.2.2. Tulemused 199 3.2.3. Arutelu 200 3.2.4. Kokkuvõte 203 Kirjandus 205 Lisad 220 4 EMÜ PKI Limnoloogiakeskus. Lepinguline uurimus „Pinnavee seisundi hindamine…“ Sissejuhatus Aruanne koondab hetkel olemasolevat kompetentsi ja teavet siseveekogude seisundi hindamisest. Materjal täiendab olemasolevat Keskkonnaministri määrust (Pinnaveekogumite…, 2009). Aruande lisades, eraldi failides, esitatakse ka algandmete tabelid. Praeguseks hetkeks saavutatu ei täida kahjuks igakülgselt ülesannet, hinnata kõrge usaldatavusega siseveekogude seisundit. EL Balti/Keskökoregiooni riikides toimuv veekogude ökoloogilise klassifikatsiooni võrdlemine, harmoniseerimine ja klassipiiride interkalibreerimine on üldine protsess, millega peab arvestama. Selle tähtaeg on 2011. a. lõpus, seepärast liikmesriigid ei kiirusta lõplike ökosüsteemide klassifikatsioonide kinnitamisega. Nii Eestis kui ka teistes EL riikides on klassifikatsioonis kasutatavate elustikurühmade ja abiootiliste näitajate kasutamine ebaühtlaselt väljatöötatud. Varem interkalibreerimisprotsessis kasutatud näitajad on paremini läbitöötatud ja klassifikatsioon katsetatud (järvede suurtaimed, väikejärvede põhjaloomad, järvede fütoplankton, jõgede fütobentos, jõgede põhjaloomad, jõgede ja järvede vee omadused). Aruandes esitatakse klassifikatsiooni täiendused väikejärvede kalade, Võrtsjärve peaaegu kõikide näitajate, jõgede suurtaimede, Peipsi põhjaloomade ja kalade kohta. Jõgede kalade kohta on antud ülevaade seire metoodikast ja kasutatavatest meetoditest teistes riikides, kuid klassifikatsiooni ei suuda eksperdid veel esitada. Ekspertidel on teatavaid eriarvamusi Peipsi järve kalade ja põhjaloomade kasutamise kohta. Pidades silmas arvamuste mitmekesisuse säilitamist, on lisatud lepingulise uurimuse vastutava täitja seisukohad, kuid otsuse näitajate kasutamise võimalikkuse kohta teevad keskkonnaametnikud. Töö aruande koostamisest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: I. Ott, H. Timm (põhjaloomad), K. Kangur, (Peipsi kalad ja põhjaloomad), A, Kangur, P. Kangur (Peipsi kalad), A. Kõrs (jõgede suurtaimed), R. Järvekülg (jõgede kalad), T. Krause (väikejärvede ja Peipsi kalad), S. Vilbaste (jõgede fütobentos), P. Pall (etalonjõed), L. Tuvikene, T. Nõges, P. Nõges (Võrtsjärv), A. Tuvikene (Võrtsjärve kalad). 5 EMÜ PKI Limnoloogiakeskus. Lepinguline uurimus „Pinnavee seisundi hindamine…“ 1. Potentsiaalsed interkalibreerimisvõrgu veekogumid ja nende kirjeldus 1.1. Järvekogumid 1.1.1. EL interkalibreerimisvõrgustikku lisatud järvede sobivus etalonjärvedeks. Interkalibreerimisvõrgustikku esitati järved 2003. a. (Tabel 1) ja siis oli eesmärgiks kahel kvaliteediklassi piiril (esialgsete hinnangute alusel) olevad veekogud. Tingimuseks oli, et igast tüübist oleks esindatud kaks väga hea/hea ((H/G) piiril ja kaks hea/kesise (G/M) piiril. Rõhutan, et eesmärgiks ei olnud etalonveekogude (= st. fooniveekogude) valik. Hiljem, kui Baltimaad ühinesid Keskökoregiooniga (nimetus edaspidi C/B GIG), hakati koostama uut andmebaasi, mis ei olnud ega ole ametlikku Euroopa Komisjoni vastavasse registrisse kantud ja täieneb/muutub pidevalt. Sellest viimasest on olemas juba väga mitu versiooni, segunenud Europrojektide REBECCA ja WISER andmebaasidega. Alles siis. pärast C/B GIG-i loomist, hakati valima fooniveekogusid, kuhu meie järvedest valiti Nohipalu Valgjärv (LCB3), Kooraste Kõverjärv (LCB1), Väike Palkna (LCB3; Annex B, 2007). Fooniveekogude valimine ja nende analüüs on peatselt ilmumas ka teadusartiklina (Poikane et al., 2009). Tabel 1. Eesti järved, kantud EL interkalibreermisregistrisse (Official..., 2005). G – good = hea; H – high = väga hea; M – moderate = kesine. LCB1 – rahvusvahelise interkalibreerimise järvetüüp, madalad (<3 m), karedaveelised; LCB2 – keskmise sügavusega (3-15m), karedaveelised; LCB3 – pehmeveelised, nn. lobeeliajärved. Nr. Järv VRD tüüp Eeldatav ökoseisundi klass 1 Endla LCB2 G/M 2 Ihamaru Palojärv LCB3 G/M 3 Kalli LCB2 H/G 6 EMÜ PKI Limnoloogiakeskus. Lepinguline uurimus „Pinnavee seisundi hindamine…“ 4 Köstrejärv LCB2 G/M 5 Kooraste Kõverjärv LCB1 H/G 6 Nohipalu Valgjärv LCB3 H/G 7 Prossa LCB2 H/G 8 Saadjärv LCB1 H/G 9 Tõhela LCB2 H/G 10 Uljaste LCB3 G/M 11 Väike Palkna LCB3 H/G 12 Verevi LCB1 G/M 13 Viljandi LCB1 G/M Referentsveekogude määramiseks on mitmeid kriteeriumeid, C/B GIG-s kehtivad sellised: 1. Valgalal puuduvad punktreostusallikad 2. Valgala maakasutuses ≤ 10% mittelooduslik 3. Inimasustustihedus ≤10 pers. km-2 Veepoliitika Raamdirektiiv (VRD; Euroopa Parlamendi..., 2000) võimaldab seada täpsustavaid tingimusi fooniveekogude valimisel. Selleks on eelkõige paleolimnoloogilised tõendused, ekspertarvamus jt. (European..., 2003). Kolm nimetatud järve vastavad valgla kriteeriumite alusel täielikult nõuetele. Sellele vaatamata on olnud probleeme. Mitmeid kordi on kerkinud üles küsimus Nohipalu Valgjärvest, milles on fütoplanktoni klorofüll a sisaldus olnud väga kõrge. Põhjuseks on tativetika, Gonyostomum semen, põhjustatud veeõitsengud. Otsustati siiski järv jätta nimekirja, kuna need õitsengud on lühiajalised. C/B GIG kolleegid on kergitanud ka küsimuse lisada nimekirja Kalli järv, sest suuri raskusi on kogu piirkonnas LCB2 foonijärvede leidmisega. Kahjuks ei saa Kalli järv kuuluda fooniveekogude hulka sõltudes väga suures osas Peipsi järvest sissevoolavast veest. Niimoodi on ka valgla piire üsna võimatu selgitada, sest erinevatel aastatel on see täiesti erinev. Limnoloogiakeskuse poolt läbiviidud uuringute alusel on Tõhela järve seisund olnud hea või väga hea. Pidades silmas põhimõtet kehtestada fooniveekoguks “parimat 7 EMÜ PKI Limnoloogiakeskus. Lepinguline uurimus „Pinnavee seisundi hindamine…“ võimalikku”, oleks olnud üks võimalus kaaluda selle järve kandidatuuri. Valgla analüüs näitab, et Tõhela järv ei vasta kriteeriumitele (Joon. 1.) looduslik rohumaa 6,0% põld 12,8% muu veekogu 0,2% aed 0,3% vooluveekogu 0,0% eraõu 0,5% madalsoo 4,3% tootmisõu 0,1% elu-/ühiskondlik hoone 0,0% kõrvalhoone 0,1% raba 20,8% vundament 0,0% vare 0,0% teedeala 0,3% jäätmaa 0,1% põõsastik 1,2% muu lage 1,8% noor mets 1,4% mets 50,1% Joonis 1. Tõhela järve valgla maakatte