EV100 - Kastre Keksib 10X10 Konkurss
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Võnnu Valla Arengukava Aastateks 2012-2022
LISA Võnnu Vallavolikogu 27.10.2011 määruse nr 15 juurde VÕNNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2022 Muudetud Võnnu Vallavolikogu 13.juuni 2013.a määrusega nr 5 Võnnu Vallavalitsus VÕNNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012 – 2022 Sisukord Eessõna ...................................................................................................................................... 4 I OSA. Minevik ja olevik .............................................................................................................. 5 1. Üldinformatsioon ........................................................................................................................... 5 2. Valla areng aastatel 2009 kuni 2011 ................................................................................................ 9 2.1 Vald kui haldusüksus. ............................................................................................................................................ 9 2.1.2 Valla eelarve ja selle dünaamika. ................................................................................................................... 9 2.1.3 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 13 2.2 Elukeskkond ........................................................................................................................................................ 16 2.2.1 Looduskeskkond ja puhkealad .................................................................................................................... -
Võnnu Aleviku Ühisveevärgi Ja - Kanalisatsiooni Arendamise Kava 2007-2019
Väljaandja: Võnnu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 149, 1757 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Võnnu Vallavolikogu 6. septembri 2007. a määrus nr 10 Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lõike 1, § 22 lõige 1 punkti 37 ja „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” § 4 lõike 1 alusel. § 1.Kinnitada Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 (lisatud). § 2.Määrus jõustub 10. septembril 2007. a. Volikogu esimees Tiiu Meerits Võnnu Vallavolikogu määrus lisa 12864241 Kava VÕNNU VALD VÕNNU ALEVIKU ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2007-2019 2007 Sisukord Sissejuhatus Õiguslik alus Seadused ja määrused 1. Piirkonna üldine iseloomustus 1.2 Asend ja looduslikud tingimused 1.3 Asustus, elanikkond ja ettevõtlus 1.3.1 Vee-ettevõte 2. Veevarustus 2.1 Veeallikad 2.1.1 Üldine põhjavesi ja selle kvaliteet 2.2 Veetarbimine ja vee tarbimise prognoos 2.2.1 Ühisveevarustusele esitatavad nõuded Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 1 / 20 2.2.2 Võnnu aleviku vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus, veetarbimine ja tarbimise prognoos 2.3 Veevarustussüsteemid Võnnu alevikus 2.3.1 Põhjaveekeemia 2.3.2 Puurkaev-pumplate tehniline olukord 2.3.3 Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord 3. Kanalisatsioon ja reoveekäitlus Võnnu alevikus 3.1 Nõuded reoveepuhastusele 3.2 Reoveehulgad ja omadused, -
Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel …………………………………. -
Jaaniostud Saab Teha Uuest Melliste Coop Konsumist Juba Loetud Kuude Pärast Avab Prognooside Kohaselt Peaks Saama Kõik Paiknevas, Asenduskaupluses
SELLES LEHES: LK 3 - 2021. aasta eelarve ülevaade LK 4 - Vaimne tervis LK 5 - Info vaktsineerimise kohta LK 6-8 - Tublid tegijad Kastre vallas LK 9 - Haridusteemad Märts LK 11 - Sport 2021 Jaaniostud saab teha uuest Melliste Coop Konsumist Juba loetud kuude pärast avab prognooside kohaselt peaks saama kõik paiknevas, asenduskaupluses. Jätkuvalt külastajatele oma uksed Coop Tartu piirkonna elanikud oma jaaniostud teha saab kaupluse kassast kõikide pankade kauplustepere kõige uuem kauplus - juba uhiuuest Melliste Coop Konsumist. pangakaartidega sularaha välja võtta Melliste Coop Konsum. Coop Tartu Uue Melliste Coop Konsumi ning Coop Panga pangakaardiga ka juhatuse liikme Madis Suiste sõnul müügisaal saab olema peaaegu kolm sularaha arvele panna. käib hetkel kibekiire ehitustegevus korda suurem kui sügisel suletud ja Uuendustest rääkides tuleb ära ning ehitaja on lubanud kaupluse uue tänaseks lammutatud Melliste A&O-l. märkida uued ja mugavad nutikassad hoone Melliste Coop Konsumi perele Märgatavalt rikkalikum tuleb uue ning kauplusehoonesse paigaldatav üle anda käesoleva aasta juuni alguses. kaupluse sortiment. See saab olema Taararingi taara kokkuostu aparaat. Seejärel kulub veel veidi aega mööbli üle kahe korra laiem, kui oli vanas Sigrid Piir ning tehnika ülesseadmiseks ning kaupluses ning suisa neli korda suurem kauba väljapanekuks, kuid praeguste kui praeguses, aadressil Aabitsa tee 5 Coop turundusjuht Kaasava eelarve hääletuse võitis Haaslava Hääletuse tulemus elamurajooni spordiplatsi rajamise idee Haaslava elamurajooni spordiplatsi rajamine - 137 häält Haaslava küla on jõudsalt kasvav haks on Toominga tee 1 Haaslava külas. kogukond, kus laste ja noorte osakaal Just selline on võiduidee lühikirjeldus. Kurepalu rannaala korrastamine ja väga suur. Eesmärk on luua külaelani- Idee elluviimiseks on Kastre valla arendamine - 94 häält kele ühine vaba aja veetmise koht oma eelarves 20 000 eurot, mis on hea Valgustatud bussipeatuste rajamine enda külas. -
Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28. -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede -
Võnnu Valla Arengukava 2025
KINNITATUD Võnnu Vallavolikogu 27. oktoober 2016 määrusega nr 18 Võnnu vald - vääriselupaik Tartu ligidal VÕNNU VALLA ARENGUKAVA 2025 Võnnu valla arengukava 2025 EESSÕNA Võnnu vald võlub! Võlub oma meeldiva elukeskkonnaga, võlub inimesi siin elama ja siia elama tulema. Võlub sellega, et on lähedal Tartule kui keskusele, mis tagab hea teenuste ja töökohtade kättesaadavuse ning samas on siin käeulatuses maaelu väärtused nagu oma põllumaa, metsik loodus, puhas õhk, lisaks Võnnu valla rikas ajalugu läbipõimituna mitmekesise kultuuriga. Võnnu elanikud räägivad: "Elul pole viga - asume Suure Linna ligidal, meil on võimas maakirik, avarus, puhas loodus ümberringi, kõik oluline on kohapeal olemas.“ Võiks öelda, nagu vääriselupaik kotkastel Võnnu valla ürgmetsades, Emajõe Suursoos - turvaline ja omaette, palju ruumi, kindel pesapaik, palju loodusande, metsad, jõed-järved, eluks vajalik on kodu ümbruses kättesaadav.“ Selliselt võib kokku võtta Võnnu valla pikaajalise arengu põhiidee. VÄÄRISELUPAIK TARTU LIGIDAL Eelpool nimetatud väärtused moodustavad Võnnu valla arenguvisiooni selgroo ja tuleviku pürgimuse. Arengukavas on need fikseeritud võnnukate ühiste soovidena oma elukeskkonna arendamisel. Arengukava toob välja, kuidas need soovid järgmisel kümnel aastal konkreetselt ellu viiakse. Ja elluviimine ei ole ainult Võnnu vallavalitsuse ja valla asutuste ülesanne ja igapäevane töö, vaid ka kõigi võnnukate endi hea võimalus ja hool oma kodukohta paremaks muuta. Võnnu valla arengukava 2025 on valla arengusuundi ja sihte näitav ning tegevusi määrav dokument aastani 2025. Valla elanikud on kava kaudu teadlikud, kuhu vald oma arengus suundub ja kuidas nad saavad sellele kaasa aidata. Arengukava järgib juba kasutusele võetud valla arendamise loogikat ja eelnevaid arengukavasid. Arengukava põhineb valla olukorra analüüsil, seminaridel ja intervjuudel esile tulnud hinnangutel, soovidel ja ideedel. Võnnu valla järgmise 10 aasta arengu põhiideeks on saada atraktiivse elukeskkonnaga elujõuliseks ning ühiselt mõtlevaks ja tegutsevaks kogukonnaks. -
Võnnu Valla Arengukava Aastateks 2007–2013 Kinnitamine
Väljaandja: Võnnu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 44, 511 Võnnu valla arengukava aastateks 2007–2013 kinnitamine Vastu võetud 31.01.2007 nr 2 Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 alusel. § 1. Arengukava kinnitamine Kinnitada Võnnu valla arengukava aastateks 2007-2013 vastavalt lisale. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 05.veebruaril 2007.a. Volikogu esimees Tiiu MEERITS Võnnu Vallavolikogu määrus lisa 12794797 Võnnu valla arengukava aastateks 2007–2013 Võnnu valla arengukava aastateks 2007–2013 kinnitamine Leht 1 / 23 Leht 2 / 23 Võnnu valla arengukava aastateks 2007–2013 kinnitamine Võnnu valla arengukava aastateks 2007–2013 kinnitamine Leht 3 / 23 KINNITATUD Võnnu Vallavolikogu 31.jaanuari 2007.a määrusega nr 2 VÕNNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2007 - 2013 Võnnu vald- juurtest jõudu ammutades Eessõna Käesolev Võnnu valla arengukava on loogiliseks jätkuks 2000.aastal koostatud arengukavale 2001- 2006.a ja määratleb arengusuunad kuni aastani 2013, mis seostub uue algava Euroopa Liidu programmeerimisperioodiga. Antud arengukava näol on tegemist Võnnu valla tulevikku kujundava strateegilise dokumendiga, mis põhineb valla olukorra analüüsil, trendidel ja avalikel seminaridel väljaöeldud rahva ja spetsialistide arvamustel. Arengukavas on arvesse võetud ka uue Euroopa Liidu programmeerimisperioodi poolt pakutavaid võimalusi, mida vallavolikogu võiks arvestada valla arengu kavandamisel ja elukorralduse planeerimisel. Antud arengukava on aluseks vallavolikogu töögruppidele arutamiseks ja ametlikuks menetlemiseks. Arengu planeerimine on pidev protsess, seetõttu vajab ka käesolev dokument iga-aastast läbivaatamist ja täiendamist. Arengukava on abimaterjal valla eelarve ja üldplaneeringu koostamiseks. Käesoleva arengukava lahutamatuteks osadeks on : 1. Tegevusplaan aastateks 2006 kuni 2009. Tegevusplaan aastateks 2010 kuni 2013 töötatakse välja hiljemalt aastal 2009. 2. Lasteaed “Värvuke” arengukava aastateks 2006 kuni 2008 3. -
Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat Annales Litterarum Societatis Esthonicae 2008
Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat Annales litterarum societatis Esthonicae 2008 Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2008 Annales litterarum societatis Esthonicae 1838 Tartu 2009 Toimetus: Marten Seppel (peatoimetaja), Kadi Kass, Tiit Rosenberg Keeletoimetaja: Reet Tens Kujundaja: Meelis Friedenthal Resümeede (ingl k) toimetaja: Rach el J. K. Grace Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Teaduste Akadeemia Esikaanel: Küüni tänav Tartus. Georg Friedrich Sch lateri lito (1830ndad) Autoriõigus: Õpetatud Eesti Selts ja autorid 2009 ISSN: 1406-8486 Tartu 2009 Sisukord Artiklid Tiit Rosenberg: Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkonna 9 tegevusest 1908–1940 Zusammenfassung: Über die Tätigkeit der Gesch ich tskommission der Estnisch en Literaturgesellsch aft 1908−1940 Sven Lepa: Kingstoni hertsoginna ning Voka ja Toila 37 mõisad aastatel 1781–1806 Summary: Th e Duch ess of Kingston and the Manors of Voka and Toila from 1781 to 1806 Kersti Liloson: Hobusevargused Põlva kihelkonnas 61 19. sajandi lõpul Zusammenfassung: Pferdestehlen im Kirch spiel Põlva am Ende des 19. Jahrhunderts Indrek Paavle: Vallapartorgid – režiimi esindajad Eesti 91 külas 1940. aastate teisel poolel Summary: Rural municipal Party organisers: representatives of the Soviet regime in Estonian village in the second half of the 1940s Reet Bender: Oskar Masing ja Baltisaksa sõnaraamat 126 Zusammenfassung: Oskar Masing und Deutsch baltisch es Wörterbuch Heiki Valk: Õpetatud Eesti Selts 1988–2008 163 Summary: Th e Learned Estonian Society in 1998–2008 Kersti Taal: Georg Julius Sch ultz-Bertram – baltisakslasena 183 eestlaste seas Summary: Julius Sch ultz-Bertram – a Baltic-German among Estonians Ülle Tarkiainen: Herbert Ligi agraarajaloolasena 201 Summary: Herbert Ligi as an agrarian historian Märt Uustalu: Tartumaa rüütlimõisate omanikest 18. sajandi 213 algusest 1919. -
5441 Tartu 1
5441 T A R T U 1 : 50 000 MAA-AMET EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. PHJAVEE KAITSTUS EESTI GEOLOOGIAKESKUS Estonian Land Board GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GROUNDWATER VULNERABILITY GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA 670 675 650 660 665 2635’ 655 2640’ 2645’ 2650’ 2655’ 6475 5 5 6475 2 15 10 5 10 5 Ssekırva 10 L E G E N D 5 5 5 15 5 5 5 Rahinge 50 5 5 5 15 Põvvatu 5 10 5 5 10 10 5 50 Kakumetsa 5 15 MAAPINNALT ESIMESE ALUSPHJALISE VEEKOMPLEKSI PHJA- 5 20 10 5 Mksa VEE LOODUSLIKU KAITSTUSE (REOSTUSOHTLIKKUSE) HINNANG Kandikla 20 30 2 2 Sirgu 35 15 20 5 THE ASSESSMENT OF NATURAL PROTECTION (VULNERABILITY 5 50 40 2 50 TO CONTAMINATION OF GROUNDWATER) OF THE UPPERMOST D AQUIFER SYSTEM IN BEDROCK 5 2 10 45Lohkva 5 Sarakuste 15 5 5 ssu 5 45 0,5 Kaitsmata (vga kırge reostusohtlikkus) 15 Luunja 10 40 5 5 10 35 5 alvar; moreeni <2 m 5 50 2 Unprotected (extremely high vulnerability) 10 Mrja 5 TARTU alvar; till <2 m 2 Vana-Kastre 5 5 50 5 Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) Haage 20 5 Tigase 15 50 5 5 15 2 moreeni, savikat mlli 2-10 m; savi, liivsavi <2 m Pihva Rni 10 10 10 Poorly protected (high vulnerability) 30 5 5 Veibri Kabina 5 2 10 till, clayey silt 2-10 m; clay, clayey loam <2 m 20 5 10 2 5 10 10 Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) 5 10 0,5 2 Kaagvere 2 15 2 moreeni, savikat mlli 10-20 m; savi, liivsavi 2-5 m 5 Medium protected (medium vulnerability) 5 Sudaste till, clayey silt 10-20 m; clay, clayey loam 2-5 m 6470 15 D 5 6470 2 10 15 Suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) 50 5 5 5820’ Lemmatsi Soinaste 50 2 5 2 moreeni -
August LK 8 Aktused Koolides 2020
SELLES LEHES: LK 3 Toetus kodu renoveerijale LK 4 Elva Elamusfestival LK 5 Miks prügiga on nii nagu on LK 6-7 Kastre valla kaunid kodud August LK 8 Aktused koolides 2020 Avatud talude päev Kasealuse talus Ühel juunikuu päeval tuli nooremal perepojal mõte, et peaks osa võtma Avatud talude päevast. Korraks omavahel arutasime asja ja ega meil päris head ettekujutust ei olnud, mis see võiks tähendada reaalsuses. Eeskätt tuginesime oma arvamusele ja varasemale kogemusele, mil ise oleme külastajatena erinevates taludes sel päeval käinud. Keegi mõtet maha ei laitnud ning pigem olime pereringis positiiv- selt meelestatud. Eriti poolt olid loomulikult lapsed, et teha midagi uut ja huvitavat. Suureks küsimuseks sai, kui palju inimesi me peaksime olema valmis võõrustama. Pessimistid pakkusid 200-300 ning kõige julgemad pakkumised olid 1000 ringis. Kuna asume Roiu külje all ning Tartu on igati lähedal läks nii, et julgemad pakkujad võitsid. Meie andmetel külastas Kasealuse talu selle aasta Avatud talude päeval rohkem kui 800 sõbralikku ja toredat külalist. Kogu eelnev Kasealuse talu seltskond Avatud talude päeva õhtul - väsinud, aga planeerimine oli küll igati pinev, kuid õnneks oskasime rõõmsad ja õnnelikud valmis olla selleks, et kogu üritus kulgeks sujuvalt. Kõike planeerides saime aru, et omadest jõududest pereringis jääb ka silmapaistva korralduse eest. Eriti korda läksid nende väheks. Seega tuli sõbrad appi paluda ja õnneks oli abikäe inimeste sõnad, kes päeva lõpus saabudes nimetasid meid pakkujaid rohkem, kui oskasime vastu võtta. Konkreetselt kõige soojema vastuvõtuga kohaks terve päeva jooksul. oli kogu päeva õnnestumise taga 12 inimest, kellest 11 olid Selle kogemuse pealt julgeme kindlasti osaleda 16.augustil koha peal sel päeval ning üks inimene oli taustajõuna toime- toimuval Kastre valla Maitsva toidu teel kui ka järgmisel tamas. -
Hooldekodu Härmalõng Võnnu Kodus Toimuvad Rekonstrueerimistööd
SELLES LEHES: LK 3 Ohtlike jäätmete kogumisring LK 4 Huviringidest LK 5 Uued õpilased alustasid kooliteed LK 6 Kultuuripealinn 2024 on September Tartu 2019 LK 7 Õpilased käisid töömalevas LK 10 Võnnu Vabadussammas 85 Hooldekodu Härmalõng Võnnu kodus toimuvad rekonstrueerimistööd SA Hooldekodu Härmalõng Võnnu kodu hoo- nesse ei ole varasemalt suuremaid investeeringuid tehtud ning enam kui saja-aastase maja seisukord on järjest halvenenud. Käimasolevate rekonstruee- rimistööde eesmärgiks on välja vahetada hoone amortiseerunud osad ning parandada hooldekodu hoone energiatõhusust. Selleks renoveeritakse ja soojustatakse hoone välisseinad ja sokli osa, vahetatakse katusekate ning lisatakse soojustus pööninguosale. Samuti uuendatakse küttesüsteem ning hoone liidetakse Võnnu aleviku kaugküttesüs- teemiga. Hoonel on mahukas pööningukorrus, mille kasutusse võtmine annab hooldekodule võimaluse paremini korraldada hooldekodu elanike elamis- ja puhketingimusi. Ehitustööde maksumuseks kuju- nes riigihanke tulemusel 435 600 eurot. Tegevust rahastab Kastre Vallavalitsus, SA Hooldekodu Härmalõng, lisaks sai Kastre Vallavalitsus Hoolde- kodu Härmalõng Võnnu kodu rekonstrueerimiseks toetust summas 84 580 eurot hooldekodudes ener- giatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise meetmest. Järgmise tööna on plaanis korda teha Võnnu hooldekodu kõrvalhoone. Mart Keerutaja Võnnu kodu juures tööd juba käivad. Foto toimetus arendusspetsialist Kastre valla veekogude puhastamine Augusti lõpus toimus Kastre mine taandunud. Käesoleval aastal valla järvede puhastamine