Väljaandja: Võnnu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 149, 1757

Võnnu aleviku ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019

Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Võnnu Vallavolikogu 6. septembri 2007. a määrus nr 10 Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lõike 1, § 22 lõige 1 punkti 37 ja „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” § 4 lõike 1 alusel. § 1.Kinnitada Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 (lisatud). § 2.Määrus jõustub 10. septembril 2007. a.

Volikogu esimees Tiiu Meerits

Võnnu Vallavolikogu määrus lisa 12864241 Kava

VÕNNU VALD

VÕNNU ALEVIKU ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2007-2019

2007 Sisukord Sissejuhatus Õiguslik alus Seadused ja määrused 1. Piirkonna üldine iseloomustus 1.2 Asend ja looduslikud tingimused 1.3 Asustus, elanikkond ja ettevõtlus 1.3.1 Vee-ettevõte 2. Veevarustus 2.1 Veeallikad 2.1.1 Üldine põhjavesi ja selle kvaliteet 2.2 Veetarbimine ja vee tarbimise prognoos 2.2.1 Ühisveevarustusele esitatavad nõuded

Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 1 / 20 2.2.2 Võnnu aleviku vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus, veetarbimine ja tarbimise prognoos 2.3 Veevarustussüsteemid Võnnu alevikus 2.3.1 Põhjaveekeemia 2.3.2 Puurkaev-pumplate tehniline olukord 2.3.3 Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord 3. Kanalisatsioon ja reoveekäitlus Võnnu alevikus 3.1 Nõuded reoveepuhastusele 3.2 Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs Võnnu alevikus 3.2.1 Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid, välisvõrk ja nende tehniline seisukord 4. Võnnu aleviku põhiprobleemid, lahendusalternatiivid 4.1 Tehnoloogia valik. 4.2 Investeerimisprogramm, tehnoloogiliste lahenduste maksumuse hinnang 5. Külade veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 5.1 Tihe- ja hajaasustuses olevate külade veevarustus- ja kanalisatsiooniseadmete planeerimine 5.2 Salvkaevude joogivee parendamise lahendid 5.2.1 Salvkaevude joogivee parandamise alternatiivid 5.2.2 Puurkaevude joogivee parendamise põhilahendid tihe- ja hajaasustuses 5.2.3 Puurkaevude joogivee parendamise alternatiivid 6. Tihe- ja hajaasustuse reovee puhastamise võimalused 6.1 Tihe- ja hajaasustusega külades majapidamiste reovee puhastamise põhilahendid 6.2 Tihe- ja hajaasustuse majapidamise reovee puhastamise lahendid koos väikeloomapidamisega

7. Perspektiivsed elamupiirkonnad 8. Tuletõrjeveevarustus 9. Sajuvesi ja drenaaž 10. Kohaliku omavalitsuse roll 11. Tegevuskava 12. LISAD, kaardid

Sissejuhatus Võnnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (ÜVK) koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu kiirendamine, mis parandaks oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus ja - kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, et parandada elanikkonnale pakutava teenuse kvaliteeti. Eriti tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine. Arengukavas sisalduva süstematiseeritud informatsiooni alusel on võimalik parandada projektide otstarbekuse uuringute kvaliteeti. Töös toodud põhimõtete jälgimine aitab vältida kohalikul tasandil väärotsuste langetamist veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu planeerimisel ja jooksva töö korraldamisel. Olulisemaks arenguteguriks on elanikkonna tarbimisvõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse ulatuse, kvaliteedi ja meie ülesande: kui suurele osale elanikkonnast võime planeerida lähitulevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetse osutamise. Seadusega on pandud omavalitsusele kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist elanikkonnale. Samas omavalitsusel napib selleks rahalisi vahendeid ja riigipoolne tugi on väike. Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud Vabariigi valitsuse sellekohastest määrustest ning standarditest ning EL direktiividest. Käesolevale tööle eelneb "Võnnu asula heitvete reostuskoormuse määramine ja puhastusseadmete töörežiimi uurimine" OÜ Tartu Keskkonnauuringud 2000, kus uuritud täpsemalt Võnnu asula puhastusseadmeid, nende toonast olukorda ja tehti ka ettepanekuid puhastite töö parandamiseks. Rohkem põhjalikumaid uuringuid vallas ei ole tehtud. Käesolev arengukava on edasiste täpsemate investeerimiskavade ja ettevõtete arengukavade väljatöötamise aluseks. Arengukava on oluline ka valla elanikkonna teadvustamisel vastavatest probleemidest ning vallaametnikele ja ettevõtete esindajatele ülevaate andmiseks väljakujunenud olukorrast. Veevarustuse skeemi koostamisel on peamisteks valikukriteeriumideks veekvaliteet tarbija juures, mis peab vastama nõuetele ning tuletõrjeveevarustuse küsimus, mis määravad suures osas võimaliku veevarustussüsteemi konfiguratsiooni. Võnnu vald kuulub Peipsi alamvesikonda, vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 124, 03.04.2001. a "Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine". Õiguslik alus

Leht 2 / 20 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Riigikogu poolt 12. märtsil 1997. aastal heaks kiidetud Eesti Keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26, 390) üheks põhieesmärgiks on põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, eesmärgiga kindlustada põhjaveevarude kvaliteet ning tagada nende säästlik kasutamine ja kaitse. Aastaks 2010 on eesmärk luua elanikele võimalused kvaliteetse põhjavee saamiseks ja vähendada veevarustussüsteemide lekkeid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb kehtivast seadusandlusest, eelkõige ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest, mis on vastu võetud 10. veebruaril 1999.a. ja muudetud 04. mail 2000.a. ning 12. detsembril 2000.a. (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 2000, 102,670). Tartu maakonna üldplaneeringus (1998) on veemajanduses planeeritud veevarustuse korraldamine omavalitsuse territooriumil vastavalt väljatöötatud kavadele ja põhjaveevarude säästliku kasutamise edendamine. nr. 12 2006 Võnnu valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord nr. 11 2006 Võnnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskiri

Võnnu valla arengukava aastateks 2007 kuni 2013, volikogu nr. nr. 06 lisa 2004 Võnnu valla ehitusmäärus nr. 6 2000 lisa Võnnu valla jäätmehoolduseeskiri.

Võnnu valla ehitusmääruse eesmärgiks on korraldada planeerimis- ja ehitusseaduse ja sellega kaasnevate teiste õigusaktide rakendamist Võnnu valla territooriumil. Seadused ja määrused Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, jõustunud 22.03.1999;

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud Keskkonnaministri 16.10.2003 määrus nr 75, viimati muudetud 08.06.2005. "Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta" Võnnu valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord Veeseadus, jõustunud 16.06.1994; Veeseaduse alusel 16.12.1996 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine"; Veeseaduse alusel 30.01.1997 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 8 "Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine"; Veeseaduse alusel 26.03.2002 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 18 "Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid"; Veeseaduse alusel 08.05.2001 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 160 "Vee erikasutuse tasu määrad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist"; Veeseaduse alusel 31.07.2001 kehtestatud Sotsiaalministri määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"; Veeseaduse alusel 21.12.2001 kehtestatud Sotsiaalministri määrus nr 152 "Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu (KMTO) joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord"; Veeseaduse alusel 31.07.2001 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord"; Veeseaduse alusel 16.11.1998 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 65 "Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine"; Veeseaduse alusel 30.12.2002 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded"; Veeseaduse alusel 16.05.2001 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 "Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded";

Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 3 / 20 Veeseaduse alusel 26.03.2002 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 18 "Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid"; Veeseaduse alusel 21.08.2001 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 44 "Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistu 1 ja 2"; Jäätmeseadus, jõustunud 01.05.2004; Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 07.12. 2005; Ehitusseadus, vastu võetud 15.05.2002;

Kemikaaliseadus, jõustunud 07.06.1998; Päästeseadus, jõustunud 24.04.1994; Päästeseaduse alusel 13.09.2000 kehtestatud Siseministri määrus nr 58 "Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele"; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, vastu võetud 02.06.1993;

1. Piirkonna üldine iseloomustus

1.2 Asend ja looduslikud tingimused Võnnu vald asub Tartu maakonna kaguosas, piirnedes Tartumaalt Mäksa, ja Meeksi vallaga ning Põlvamaalt Ahja, Vastse-Kuuste ja Mooste vallaga. Suurematest teedest läbib valda Tartu-Räpina riigimaantee ning -Mehikoorma riigitee. Lähim linn on 26 km kaugusel asuv Tartu. Valla pindala: 232,6km2on Tartu maakonnas üks suuremaid. Valla keskus asub Võnnu alevikus. Võnnu vallas on 5 kaitsealust ala, neist 60,30 km2 hõlmab Emajõe-Suursoo kaitseala, enamasti madal- ja siirdesoo suuremate ja väiksemate metsaste soosaartega. Võnnu valla territooriumil voolab 4 jõge (Ahja, Apna, Kalli ja Luutsna jõgi) ning suuremad järved on Võngjärv, Ahijärv, Leegu järv ja Kalli järv.

Joonis 1 Võnnu asukoht

1.3 Asustus, elanikkond ja ettevõtlus Valla territooriumil on üks alevik: Võnnu ja 12 küla: Agali, , Hammaste, , , Kannu, Kurista, Kõnnu, Liispõllu, Lääniste, Rookse ja . Suuremad nendest on Lääniste ja Kurista. Suurima elanike arvuga on Võnnu alevik 584 elanikku.

Leht 4 / 20 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Vallas on rahvastiku vanuseline vahekord püsinud enam vähem stabiilsena viimase kolme aasta jooksul. Üldine rahvaarv näitab stabiilselt kahanemise trendi. Palju on vallas ka neid elanikke, kes siin küll elavad, kuid ei ole valda registreeritud ja käivad Tartusse tööle. Seda näitab juba seegi, et vallas ei ole leida ühtegi vaba elamispinda ja kõikides korterites elatakse. Võnnu alevikus on elanikkonna voolavus suur, seda eriti kesk- ja nooremaealiste osas. Võnnu alevikus on selgelt ilmnenud Tartu magala sündroom, kus elanikud hommikul lähevad linna ja tulevad õhtul tagasi. Keskasula heakorraga ollakse rahul. Kommunaalmaksete tase on Tartuga samaväärne. Regionaalselt saab välja tuua trendi, et noored, elujõulised pered kolivad Tartu-Räpina maantee lähiümbrusesse ja talutüüpi majadesse. Võnnu alevikku on jäämas/ kolimas madalama sotsiaalse toimetulekuga ja muurahvuseline kontingent.

Võnnu valla 1996 a. üldplaneeringus on määratud individuaalelamute ja tööstushoonete ehituspiirkonnad Võnnu alevikus, Läänistel ja Kurista külades. Nendes piirkondades on määratud detailplaneeringu koostamise kohustus. Võnnu alevikus võib prognoosida elanikkonna kasvu 2015 aastaks orienteeruvalt 600 elanikuni. Kuristal on prognoosida rahvaarvu kahanemist ja Läänistel on oodata elanike arvu kasvu 150ni. Valla territooriumist moodustavad metsamaad 44%, haritavad maad on 15%, looduslikud rohumaad 8,9%, muud maad 32,1%. Munitsipaalmaid on vallas ainult 0,03% valla territooriumist ja need on põhiliselt hoonete teenindusmaad. Arengu jaoks hetkel vallal reservmaid ei ole. Vallale kuulub 26 hoonet ja 4 rajatist. Munitsipaalkatastriüksusi on 2006 a vallas 17. Riigimaid on valla territooriumil u 50%, sellest 50% moodustavad RMK Kiidjärve ja Tartu metskondade maad ning Järvselja ÕKM maad.

Välja saab tuua regionaalse erinevuse: kõige enam võsastuvad ja langevad aktiivsest kasutusest välja Kõnnu piirkonna maad. Suuremad, aktiivsema põllumajandusliku kasutusega maamassiivid asuvad Võnnus, Hammastes, Kuristal ja Läänistes. Läänistest Mehikoorma poole on asustuse arenemine aeglane. Kuna Võnnu vald jääb Tartumaa nn "hõbedasse ringi", ei ole veel tunda uus-elamuehituse survet. Võnnu suunal on arengut takistavaks teguriks järgmise tõmbekeskuse puudumine, mis kiirendaks elamuarendust. Ainus kehtestatud detailplaneering (a 2004) ja kruntideks jagamine on toimunud Lääniste külas Ahja jõe kaldal, kuhu on planeeritud 11 krunti. Seni ei ole veel väljastatud ühtegi ehitusluba. Kommunikatsioonid sinna on rajatud. Valla territooriumil asuvad ettevõtted tegelevad puidutöötlemisega, põllumajandusliku tootmise ning teenindusega. Võnnu valla ettevõtlusnäitajad on Tartu maakonnas ühed madalamad. NT: valda laekuv tulumaks on maakonnas üks väiksemaid, samuti keskmine palk. Enamus Võnnu ettevõtteid paikneb Tartu-Räpina maantee läheduses ja Võnnu aleviku ümbruses. Põllumajandusettevõtted jäävad ka Lääniste piirkonda. 1.3.1 Vee-ettevõte Võnnu alevikus tegutseb aastast 1992 majandusühistu Toruorel, kelle ülesandeks on Võnnu aleviku sooja- ja veemajanduse korraldamine. MÜ põhiasutajaks ja omanikuks on vald. MÜ haldusalasse kuulub 2 Võnnu aleviku puurkaevu, biopuhastit (rajatud aastal 1977) ja nende pidev seire. Ettevõtte tegevust reguleerib Võnnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskiri. Üldse tegutseb vallas 2 vee erikasutusluba omavat veekäitlejat: MÜ Tororel ja OÜ Rõngassaba OÜ Rõngassaba vee erikasutusluba kehtib kuni aastani 2008. MÜ Toruorel töötajaskond koosneb 4 inimesest neist. Ettevõtte vee ja kanalisatsiooniteenuse orienteeruv käive oli 300 000 krooni (2005-2006 a). Vee-erikasutusluba omavad ettevõtted ning veetarbimine aastal 2006

Tabel 1 Vee-erikasutusloa omanikud ja veetarve NR Ettevõte kokku m3/a 1 MÜ Toruorel 32500 2 Rõngassaba 5000

2. Veevarustus 2.1 Veeallikad

Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 5 / 20 2.1.1 Üldine valla põhjavesi ja selle kvaliteet

Joonis 2

Tartu ülikooli Tehnoloogia Instituut Andres Marandi 2004 Võnnu valla asulates valitsevad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused on kirjeldatud "Viru- Peipsi veemajanduskavas": Põhjaveekogum Vettandvad pinnased Lühiteave näitajatest ja suurematest mõjuritest Kesk-devoni põhjaveekogum Liivakivid ja aleuroliidid, k=1-3 m/d Vee kõrgenenud Fe, Mn, NH4 sisaldus, põhjuseks looduslikanaeroobne keskkond. Paksu pinnakattega aladel on põhjavesi reostuse eest kaitstud. Kvalitatiivset seisundit võib mõjutada põllumajandustootmine, kvantitatiivset seisundit praegune veevõtt ei mõjuta ja oluliselt suuremat veevõttu veekogumist ei kavandata. Kesk-alam-devoni põhjaveekogum Liivakivid ja aleuoriidid., k=2-5 m/d Vee kõrgenenud Fe, PHT ja NH4 sisaldus. Kohati on ülemääraselt ka Mn ja F. Põhjavesi on reostuse eest enamasti kaitstud. Kvalitatiivset seisundit mõjutavaid olulisi mõjureid pole, kvantitatiivset seisundit praegune veevõtt ei mõjuta ja oluliselt suuremat veevõttu ei planeerita Siluri-ordoviitsiumi põhjaveekogum Lubjakivid ja dolomiidid, Vee kõrgenenud Fe ja Nh4 sisaldus, devoni kihtide all k= 1-10 m/d põhjuseks on looduslik anaeroobne keskkond. F sisaldus on looduslikult suur Tartu piirkonnas. Vesi on surveline ja reostuse eest kaitstud. Kvalitatiivset seisundit mõjutavaid olulisi mõjureid pole, kvantitatiivset seisundit praegune veevõtt ei mõjuta ja oluliselt suuremat veevõttu ei planeerita

Vesi on mõõdukalt kare või kare. Võnnu valla territooriumil on 23 puurkaevu. Nende puurkaevude keskmine sügavus on 102 m. Kurista külas on üks eraomandis olev 52,4 m sügavune kaev ja sügavaim valla territooriumil olev 1987 a puuritud kaev asub Võnnu alevikus ja kuulub AS Hareto Põllule, kuid on väidetavalt kasutuseta. Selle sügavus on 142 m. 23st puurkaevust on kasutuses ainult 11, ülejäänud on kas tamponeeritud või kasutusest väljas. Sellele arvule võib lisanduda veel kaeve, mis on rajatud ilma vastava dokumentatsioonita. Vallas ei ole täpset ülevaadet

Leht 6 / 20 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 puurkaevudest võetavate veekoguste kohta ega kaevude reostustasemest. Olemas on andmed vaid vallaasutuste poolt hallatavate puurkaevude kohta. Puurkaevude arvestuskaardid on lisas 1 kahel lehel. 2.2 Veetarbimine ja vee tarbimise prognoos 2.2.1 Ühisveevarustusele esitatavad nõuded Ühisveevärk on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist, mis võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. Ühisveevärgi ja kinnistu veevärgi vahelise piiri määrab liitumispunkt. Siit tulenevalt kehtivad kõikidele mitut kinnistut ühendavale veevõrgule ühisveevarustusele esitatavad nõuded. Peamised nõuded ühisveevärgile on esitatud ÜVK seaduses ja ühisveevärgi projekteerimise normides. Erinevate veevarustussüsteemide variantide koostamisel on peamisteks kriteeriumideks järgmised faktorid: a) Veevõrku antav vesi peab vastama kliendi liitumispunktis kehtivatele joogikvaliteedi nõuetele. Praegu kehtiva seadusandluse juures on vaja rajada üldiselt kõikidele puurkaevudele veetöötlusseadmed peamiselt raua eemaldamiseks ja vee stabiliseerimiseks. Aastaks 2013 on vaja rajada vastav veetöötlus veevärkidele. b) Ühisveevärgist peab olema reeglina tagatud tuletõrjeveevarustus. Kui ühisveevärgist ei ole mingitel põhjustel võimalik seda teha, peab olema alternatiivsed võimalused varumahutite või tiikide näol.

Tuletõrjeks vajalik veekogus sõltub hoonestusest ja veevärgi tarbijate hulgast: Kuni 1000 tarbijaga veevärgist ja kuni 2 korruseliste hoonetega elamute korral, on vajalik tuletõrjevooluhulk 3h jooksul 5l/s. Tuletõrjeveevarustus võib olla lahendatud hüdrantide või mahutite baasil. Hüdrantide korral peab olema magistraaltorustik reeglina vähemalt diameetriga DN100mm, mis väikeste süsteemide puhul on mittesoovitav, kuna tavatarbimise juures on voolukiirused torus sel juhul väga väikesed ja sellest tulenevalt võib tekkida probleeme vee kvaliteediga. Sel juhul on mõttekas rajada tuletõrjeveemahutid või tiigid, mis võimaldab rajada väiksema läbimõõduga torusid ja kasutada väiksema jõudlusega ja ökonoomsemaid pumpasid. c) Tarbijatele peab olema garanteeritud nõutav vabarõhk Vastavalt ühisveevärgi projekteerimise tingimustele, määratakse nõutav minimaalne vabarõhk valdava hoonestuse järgi, mis on 2-korruseliste hoonete puhul 24mH20 ja iga järgmise korruse kohta lisatakse 4m e. 5- korruseliste elamute juures peab vabarõhk olema 36mH20.

Maksimaalne vabarõhk uuest torustikus ei tohi ületada 60mH20. Olemasoleva torustiku puhul sõltub see torustiku seisukorrast. 2.2.2 Võnnu aleviku vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus, veetarbimine ja selle tulevikuprognoos Võnnu vallas asub ühisveevärk ja -kanalisatsioon ainult Võnnu alevikus ja Võnnu sigala kompleksis. Võnnu alevik asub Võnnu vallas 3 km Tartu-Räpina maanteest. Ökoehitus AS, Rewool OÜ, SA Võnnu Haigla, OÜ Võnnu apteek ja postkontor ja 2 toidukauplust, Päästekeskuse tugikomando. Suured tarbijad on kool, lasteaed, haigla ja Rewool. Teiste tarbimine on väike u 3 m3 kuus. Võnnu alevikus elab 01.01.2007 seisuga 555 inimest. Korruselamuid on 9, neis 168 korterit ja 8 eramut. Veemajandust korraldab MÜ Toruorel. Veetarbimisest tarbijate lõikes annab ülevaate lisa nr 2 Lähiaastatel ei ole ette näha intensiivset elamuehituse algust vallas olemasoleva kanalisatsioonisüteemi lähialal. Selle tõttu ei ole ettenäha ka veetarbimise mahu märkimisväärset suurenemist ja koormuse suurenemist ka kanalisatsioonisüteemile ning puhastile. 2.3 Veevarustussüsteemid Võnnu alevikus 2.3.1 Põhjaveekeemia Pinnakatte paksus on külades kuni 90 meetrit moodustudes valdavalt liivsavist ja savist kruusa ja veeristega. Aluspõhjaline keskdevoni pärnu lademe liivakivi avaneb 87 m sügavusel.

Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 7 / 20 Piirkonna põhjavesi suhteliselt madala mineraalsusega (M=290 ja enimtarbitava põhjaveehorisondi veevalem on: HCO3 - 91 / Mg2+ 50 Ca2+ 44. Põhjavees on looduslikult kõrgenenud üldraua foon (>0,1 mg/l). Võnnu aleviku veeallikateks on kaks puurkaevu (passide numbrid 5061 ja 5626), mis ammutavad vett kesk- alamdevoni ja kesk-alam-devoni-siluri veehorisondist. Mõlemal puurkaevul on kasutusel elektripump ЭCV 6.3-8.5. Põhjavee keemilisi andmeid kontrollib MÜ Toruorel, kes haldab kahte puurkaevu ja kes teeb kord aastas keemilist analüüsi. Sama teeb ka OÜ Rõngassaba.

Tabel 2. Ülevaade põhjavee kvaliteedinäitajatest Jrk. nr. Näitaja Mõõtühik Keskmine Piirsisaldus sisaldus Sots. ministri 31. 07.01. a määruse nr 82 järgi 1. Lõhn palli 0 Tarbijale vastuvõetav 2. Maitse palli 0 Tarbijale vastuvõetav 3. Värvus kraadi 5 Tarbijale vastuvõetav 4. Hägusus NTU 2 Tarbijale vastuvõetav 5. Oksüdeeritavus O2mg/l 0,9 5,0 6. pH ühik 7,8 6,5-9,5 7. Kloriidid mg/l 231 250 8. Sulfaadid mg/l 72,9 250 9. Nitritid mg/l <0,002 0,50 10. Ammoonium mg/l 0,11 0,50 13. Raud mg/l 456 0.2 Alumiinium Mikrog/l All 40 200 Coli-laadsed b PMÜ/100 ml 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel 18.01.2007, proovivõtukoht Võnnu keskkool. 2.3.2 Puurkaev-pumplate tehniline olukord Võnnu alevikus on üks kahel puurkaevul põhinev veevarustussüsteem, mis varustab nii elamuid kui tootmiskompleksi.Torustike projektmaterjalid on säilinud vähesel määral, käsitledes põhiliselt ehitusgeoloogilisi ja geodeetilisi materjale: Puurkaev-pumplate tehnilised andmed on antud järgnevas tabelis nr 3: Keskuse Lehtla aadress Keskuse Tehnokeskus (lehtla) Filtri sügavus (m) 102-130 147-152/182-195 Filtri tüüp perfofilter perfofilter Koordinaat pl/ ip 58˚17'00˝/ 27˚02'53˝ 58˚17'13˝/ 27˚03'18˝ Pumba tootlikkus Q (m3/h) 10 m3/h 21 m3/h Puurimise aasta/ remont 1981 1986 Puurkaevu passi number 5061 5626 Sügavus (m) 130 205 Suudme abs kõrgus (m) 44 44 veekompleks Kesk-alam-devoni Kesk-alam-devoni-siluri Staatiline veetase (m) 20 4,8 Puurkaevu konstruktsioon manteltoru manteltoru

Puurkaevudel on taadeldud; ISO 4064, 75/33/EEC B klassi nõuetele vastavad veearvestid. Enamusel veetarbijatest on olemas veearvestid. Arvestid on olemas kõigil suurtel tarbijatel. Lõpptarbijani jõudva vee kvaliteet sõltub põhiliselt veetorustiku kvaliteedist. Alljärgnev tabel võrdleb vee vastavust joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuetele, millised on kehtestatud Sotsiaalministri 02.01.2003.a. määruse nr 1 "Jooogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded"järgi. puurkaev pH NH4+ NO2- NO3- SO4- Cl- Feüld Coli-laadsed (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) bakterid

Leht 8 / 20 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Keskuse 7,9 0,1 <0,002 <0,5 74,2 233 0,4 0 Lehtla 8 0,1 <0,002 <0,5 74,1 234 0,3 0 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (sots.min määrus 31.07.01, nr 82) ≥6,5≤9,5 0,50 0,50 50 250 250 0,2 0

Raua üldsisaldus ei vasta nõuetele, kusjuures kuni 01.01.2007 oli lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab rohkem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt "Veeseaduse" paragrahvis 13 sätestatud nõuetele.

Alates 01.01.2007 muutus varustajale kohustuslikuks rauasisalduse vähendamine vees kontsentratsioonini kuni 0,2 mg/l. Sanitaarkaitsetsoon Lehtla pumbamajal on tähistatud ja aiaga piiratud. Keskuse pumbamaja sanitaarkaitsetsoon on märgistamata ja aiaga piiramata. Ka asuvad tema lähedal hooned lähemal kui 50 m.Mõlemad on telliskivihooned ja pärinevad 80ndate esimesest poolest. Pärast valmimist ei ole tehtud nendes suuremahulisi töid. Teostatud on peamiselt jooksvaid remonte. Lehtlas on vahetatud aastal 2001 a sisemine torustik. Hooned vajavad kap. remonti. Rõhku reguleeritakse hüdrofooriga, vee töötlemist ei toimu. Veearvestid ja proovivõtu kraanid on olemas. Lehtla pumbajaamas on vahetatud osa torustikku ja sulgarmatuurid kaasaegsema materjali vastu (vt lisas olevaid fotosid). Sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määruse nr 82 nõuetele ei vasta vee rauasisaldus.

Hüdrofooridel eraldi puhastamist ei toimu. Kord kuus kontrollitakse nende õhkpatju, protsessi käigus lastakse hüdrofoorid tühjaks ja sealtkaudu väljub ka sete. Täpsema ülevaate pumplate ja sisustuse olukorrast on lisas 4. 2.3.3 Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord Vee- ja kanalisatsioonitrassid ehitati peamiselt 1970.aastatel ja vajaks ulatuslikku rekonstrueerimist, kuna torustik on ehitatud suuremaks veetarbimiseks ja malmist. Praegu võib seal tekkida seisval veel roiskumisprotsess. Rekonstrueerimist ei ole finantsvahendite puudumisel seni teostatud. Trassidel teostatakse ainult avariitöid. Vastavasisulist projektdokumentatsiooni vallas ei leidu. 3. Kanalisatsioon ja reoveekäitlus Võnnu alevikus 3.1 Nõuded reoveepuhastusele Nõuded reoveepuhastusele on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses 31. juuli 2001. a nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas.

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. Asula reostuskoormus arvestatakse summaarselt mõõdetuna kogu asula kohta, arvestatuna enne reoveepuhastit või reoveepuhasti puudumise korral heitveelaskmest. 3.2 Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs Võnnu alevikus Võnnu vallas reostustundlikke suublaid ei ole (määrus "Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine"). Võnnu aleviku reovee ja koormuste kohta on viimastel aastatel teada kaks olulisemat tööd: aastal 2000 OÜ Tartu Keskkonnauuringute poolt läbiviidud uuring "Võnnu asula heitvete reostuskoormuse määramine ja puhastusseadmete töörežiimi uurimine" ning aastal 2002 AS Kobrase abil koostatud „MÜ Toruorel vee erikasutusloa taotlus". Alljärgnevad andmed pärinevad nendest dokumentidest. Alltoodud tabelid pärinevad aastast 2002 ja annavad reovee koguse tarbijate lõikes ja veeheite iseloomustuse ning reostuskoormuse. Faktilist reovee tekkimise kogust ei ole mõõdetud, samuti ei ole mõõdetud reovee koguse muutumist ajas.

Tabel nr 5.Võnnu asula reovee puhastusaste ja reostusnäitajate piirväärtused 2002

Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 9 / 20 Proovivõtu koht BHT7mg/l Heljum mg/l Üld.P mg/l Üld. N mg/l Biotiigi sissevool 277 228 7,5 49 Biotiigi väljavool 11,93 11,98 1,44 7,96 Reovee puhastusaste, 96 95 84 81 % Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (sots.min määrus 31.07.01, määrus 269) Reostusnäitaja 15 25 1,5 Ei reguleerita piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, 80 80 80 %

Bioloogilise puhastuse jaoks on biokeemilise hapnikutarbe, lämmastiku- ja fosforisisalduse sobiv vahekord BHT5: N : P = 100 : 5 : 1

Võnnu asula heitvete arvutusliku BHT5(BHT5ja BHT7vaheliseks üleminekukoefitsiendiks on võetud 1.15) lämmastiku ja fosforisisalduse suhe on 100 : 20,3 : 0,8 Asula heitvete hüdraulilised koormused (Q) ja reostuskoormused (R) määratud reostusnäitajate järgi on esitatud alljärgnevas tabelis:

Tabel nr 6 Heitvete hüdraulilised (Q) ja reostuskoormused (R); d - ööpäev Mõõtepäev Q RBHT7 RBHT5 RHA RKHT RüldN RüldP m3/d kgO/d kgO/d kg/d kgO/d kg/d kg/d Keskmine 139 39,3 34,1 31,9 71,4 6,8 1,1

BHT5järgi esitatud reostuskoormused on arvutuslikud. Viie ööpäeva keskmine arvutuslik reostuskoormus inimekvivalentides oli 631 (1 ie = 54 g BHT5/d).

Tabelis 7 on esitatud asula heitvete mahukoormused (reostuskoormus õhutuskambri mahuühiku kohta ööpäevas) ühe aktiivmudapuhasti BIO-100 kasutamise korral ja kahe puhasti kasutamise korral võrdselt mõlema puhasti vahel.

Tabel 7 Heitvete mahukoormused Mõõtepäev Q m3/d Mahukoormus Mahukoormus ühele puhastile kahele puhastile gBHT5 gBHT5 m3· d m3· d Keskmine 139 350 175

3.2.1 Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid, välisvõrgud ja nende tehniline seisukord. Asula heitvete puhastamiseks on 2 biopuhastit BIO-100, järelpuhastus toimub kahes järjestikku ühendatud biotiigis, kummagi tiigi pindala on 4420 ja 1590 m2, kokku 0,6 ha. Biotiikide väljavool juhitakse Luutsna ojja. Settekaev, kaks biopuhastit ja kaks biotiiki töötavad aastast 1977. Aastal 2001 vahetati pumpla, puhurid ja pihustid. Biotiiki puhastati settest 2002.a. augustis. Puurkaevud, biopuhasti ja biotiigid ning nende alune maa kuuluvad Võnnu vallavalitsusele ja on 15,09,1999.a. alusel antud kasutusele vee erikasutusloa omanikule MÜle Toruorel. Aktiivmudapuhasti BIO-100 tehnilised andmed: hüdrauliline koormus 80 - 150 m3/d reostuskoormus 17,5 - 39,0 kgBHT5/d koormus inimekvivalentides 320 - 700 3 mahukoormus 180 - 400 GBHT5/m · d õhutuskambri maht 97,4 m3 Puhasti seiret teostatakse kvartaalselt ja andmed edastatakse Tartumaa Keskkonnateenistusele. Seiret teostatakse puhasti sissevoolust ja teise biotiigi väljavoolust. Seiratakse järgmisi komponente: BHT7, KHT, heljum, N ja P. Heitveed juhitakse isevoolselt biopuhastite juures asuvasse kogumiskaevu, kust need pumbatakse puhastisse. Enne pumplat läbivad heitveed võrekaevu ja ülevooluga vahekaevu. Võrekaevu võrelatid on valmistatud nelikantrauast. Võrekaevus nõrgumiskaev puudub, võrele kogunenud jämedam praht kogutakse rehaga kaevu kõrvale hunnikusse, kust see aeg-ajalt ära veetakse. Osa peenemat prahti (õhemad väikepakendid jm.), mille seas on ka bioloogiliselt mittelagundatavaid materjale (foolium), satub läbi võre ja pumba puhastisse, mis põhjustab pumbas ja puhastis ummistuste tekkimist.

Leht 10 / 20 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Elektrikatkestuste ja pumbaremontimise ajal, kui ülepumpamist ei toimu, juhitakse heitveed võrekaevu ja pumpla vahelise vahekaevu ülevoolu kaudu otse biotiikidesse. Pumba ujuklüliti sisselülitushetkel on vahekaevu ja pumpla vaheline toru täitunud heitveega ja kaevu põhjas jääb vee tase mõni sentimeeter madalamale ülevoolu servast. Vähimagi takistuse korral pumplasse viivas torus voolab heitvesi ülevoolu kaudu tiikidesse ja pump ei lülitu tööle. Kasutada on ainult üks pump, mistõttu pumba tõsisema rikke korral võib esineda aktiivmudapuhastite töös häireid. Pumpla kogumiskaevust pumbatakse heitvesi kahe aktiivmudapuhasti vahel asuvasse jaotuskaevu, kust see isevoolselt jaguneb kummagi puhasti vahel. Sõltuvalt jaotuskaevu ja puhastite vaheliste torude kaldest ja ühendustorude erinevatest pikkustest voolab pumba iga töötsükli jooksul esimesse puhastisse rohkem heitvett kui teise.

Kahte aktiivmudapuhastitvarustab suruõhuga üks pump, varupump puudub. Seega püsib oht, et puhuri kestvama remondi ajal puhastite aktiivmudaprotsess lakkab. Protsessi taastamiseks võib kuluda nädalaid. Puhastil on hooldaja, kes teeb hädavajalikud remondi- ja hooldustööd. Puhasti päevikut ei peeta, seetõttu puuduvad andmed pumba ja puhuri seisakute, torustike ummistuste, aktiivmuda omaduste ja puhasti töö häirete kohta mõõtmistele eelneval perioodil. Suruõhu jaotus puhastite õhutuskambrites 2000 aasta uuringu järgi oli ebaühtlane. Õhu ebaühtlane jaotus moonutab aktiivmudasegu ettenähtud tsirkulatsiooni õhutuskambris ja halvendab mudatagastust setitist õhutuskambrisse. Kahe puhasti õhustuskambrite aereerimiseks kasutatakse ühte puhurit.Aktiivmudapuhasti õhutuskambris peab hapnikusisaldus olema vähemalt 1 mg/l, puhasti stabiilseks tööks on vaja hoida hapnikusisaldus 2-3 mg/l piires. Puhastite õhutuskambrite ja õhueralduskambrite seintes olevate avade reguleerimiseks mõeldud plaatsiibrid (kahel puhastil kokku 8). Esimene puhasti oli heitvee ebaühtlase jaotumise tõttu hüdrauliliselt rohkem koormatud. Mõõtmiste perioodil esines vahu tekkimist õhutuskambrite pinnale. Teisel aktiivmudapuhastiltöötas ainult teine pool, (biotiikide poolne), esimese poole väljavool puudus. Aereerimine toimus puhasti mõlema poole õhutuskambrites.

Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 11 / 20 Mõlema puhasti teenindussildade puitosad on vahetatud 2002 ja osaliselt puudu, mistõttu on raskendatud juurdepääs õhujaotusventiilidele. Nii puhastite kui ka pumpla metallosad on roostes ja värvimata. Aktiivmudapuhastite, pumpla ja puhuritehoone võrkaiaga ümbritsetud alale on varem maha pandud puhastitest välja võetud settinud muda. Puhastite ümbrus on ebatasane, mis raskendab territooriumi niitmist. Puhastite kõrvale laotatakse setitite pinnalt kogunenud muda.

Biotiikide väljavooluBHT7muutus vahemikus 7,4 - 16,5 mgO/l, vesi oli hallikas ja madala hapnikusisaldusega (0,6 - 1,4 mg/l), mis näitab biotiikide suurt koormust. Järelpuhastuseks mõeldud biotiikide koormust suurendavad aktiivmudapuhastite tööseisakud puhuri remontimise ajal ja ülepumpamise katkestused pumbarikete tõttu ning ummistused torustikus kui heitvesi läheb avariiülevoolu kaudu otse biotiikidesse. Teise biotiigi väljavoolukaevuülevoolutoru on ummistunud, mille tõttu biotiikide veetase on tõusnud umbes poole meetri võrra. Vesi voolab teisest biotiigist välja väljavoolukaevust mööda. Teise biotiigi väljavoolupoolne osa oli umbes kolmandiku ulatuse lemletega kaetud. Biotiikide kaldad on tihedalt kõrget rohttaimestikku täis kasvanud, kaldaid ei niideta. Setitite hammasülevoolud on roostes, puudub võimalus ülevoolude reguleerimiseks. Setitites lahustunud hapnik kas puudus või oli sisaldus väga madal, ulatudes maksimaalselt 0,4 mg/l-ni. Setitites oli hapnikusisaldus mõõtmiste ajal vahemikus 4,4 - 6,9 mg/l. Mudaindeks oli piirides 32 - 47 ml/g. Teine puhasti oli heitvee ebaühtlase jaotumise tõttu hüdrauliliselt vähem koormatud, setiti väljavoolu BHT7oli stabiilne, jäädes piiridesse 5,4 - 6,8 mgO/l. Biotiikidest välja võetud jääkmudaväikese koguse tõttu settekäitlust ei toimu. Muda laotatakse biotiikide lähedusse komposteerimisplatsile. Aktiivmudapuhastite õhutuskambritesaastal 2000 mõõdetud temperatuuride ja lahustunud hapniku sisalduste väärtused ning laboris õhutuskambrite aktiivmudasegust määratud kuivaine aktiivmuda kontsentratsioonid ja põletusjäägi väärtused on esitatud lisas 7.2. Tabelis 4 on esitatud õhutuskambrite aktiivmudasegu mahuliste kontsentratsioonide M (mudasete) ja mudaindeksite (30 minutit settinud aktiivmuda maht milliliitrites, milles on 1 g kuivainet) I = M/S väärtused.

Tabel 8. Aktiivmudasegu mahulised kontsentratsioonid (M) ja mudaindeksid (I) Esimene puhasti Teine puhasti Kuupäev Kellaaeg M I Kellaaeg M I ml/l ml/g ml/l ml/g 06.10.2000 12.30 390 170 12.50 50 42 07.10.2000 10.30 440 190 10.50 50 32 08.10.2000 11.40 390 147 11.35 50 35 09.10.2000 13.55 420 156 14.00 50 32 10.10.2000 12.15 460 193 12.10 98 47

Esimese puhasti õhutuskambrite hapnikusisaldus erines poolte vahel mõnevõrra. Esimese poole õhutuskambris oli see mõõtmiste perioodil vahemikus 0,3 -1,9 mg/l, teise poole õhutuskambris 0-1,2 mg/l. Suruõhk jaotub õhutuskambrite vahel ebaühtlaselt, aeratsioon oli ebapüsiv. Üheleaktiivmudapuhastile BIO-100 on ette nähtud 3 õhupuhurit 1A12‑80‑AO, milledest 2 on pidevalt töös ja kolmas reservis.

Sademeveed jõuavad osaliselt kanalisatsiooni. 4.Võnnu aleviku põhiprobleemid, lahendusalternatiivid 4.1 Tehnoloogia valik. Võnnu aleviku jaoks on probleem on tarbevee suur rauasisaldus, millele oma osa lisavad nõuetele mittevastav torustik. Aastaks 2012 on vaja viia joogivesi nõuetele vastavaks ja selle jaoks vajavad pumplad rekonstrueerimist ja lisaks tuleks veevärki paigaldada rauaärastusseadmed Selleks, et saada nõutud veekvaliteet, tuleb ehitada välja ringtoiteline süsteem, võttes aluseks suuremate tarbijate asukohta, kruntide piire ja maastikulisi iseärasusi. Uue süsteemi väljaehitamine võimaldab täiendavalt liituda kuni 12-l majapidamisel. Ringtoite puhul saab kasutada peenemaid torusid, vältida vee seismist torustikus (see soodustab vee riknemist). Samuti on avariirikete puhul võimalikult väikesemahulisi veekatkestusi. Selleks, et ringtoidet välja ehitada on vaja alustada Võnnu aleviku detailplaneeringuga ja ehitusprojekti koostamisega. Selleks, et hinnata praeguse kanalisatsiooni torustiku töövõimet ja investeeringuvajadusi, on esmalt vaja viia läbi torustiku uuring. Biopuhastid vajavad rekonstrueerimist. Puhasti sees oleks oluline dubleerida puhurit ja pumpa.

Leht 12 / 20 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Torustiku rekonstrueerimisekstuleb selgitada olemasolevate torude seisukord. Võimaluse korral kasutada torude sujutamist. Kus see on võimatu, tuleb kasutada lahtise kaeviku meetodit. Veetorustiku rajamiseks on otstarbekas kasutada sobivas mõõdus PVC torusid koos tuletõrje hüdrantidega (Tallinna tüüpi soojustatud maapealse osaga). Veetorudega paralleelselt ühte kaevikusse paigutatakse isevoolse kanalisatsiooni torustik. Kanalisatsioon on otstarbekas ehitada plastiktorudest PVC ja plastikkaevudest 400/315 mm teleskooppäiste ja malmluukidega. Kõigi elamute kohal on torustikul majaühendused nii veetorustikult kui ka kanalisatsioonilt. Veetorustiku majaühendustele paigaldatakse majakraanid koos pikendatud spindli ja malmkapega, kanalisatsioonil kontrolltoru siirdmikalusega 110-160 mm malmkaanega. Magistraaltoru ehitamisega rajatakse korraga ka kõik majaühendustorustikud ja nende päisrajatised, edasi hooneni ehitab vajaliku torustiku elamu valdaja omal kulul. Trasside ulatuslikku rekonstrueerimist ei olnud seni omavahenditest võimalik teostada. Üheks lahenduseks võiks olla koostöös ümbritsevate valdadega vajalike vahendite taotlemine KIKst või EL fondidest. Maakondliku ühisveevärgi projektiga Võnnu vald vahendite puudumisel ühinenud ei ole.

4.2 Investeerimisprogramm,tehnoloogiliste lahenduste maksumuste hinnang

Tabel 9. Võnnu aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringud. Projekti osa Komponendid Kokku (mln Kommentaar, märkus krooni) A. Veekäitluse rekonstrueerimine Pumplate rekonstrueerimine Ettevalmistavad tegevused: Projekteerimine 0,1 Sisaldub AS Filter hinnapakkumises rekonstrueerimine Ehitus 2 tk: 1,1 milj: Filtrid, trafod, Antud materjalide loetelu ja hinnad baseeruvad õhupuhurid, AS Filter hinnapakkumisele 04.06.2007. veemõõtjad, impussandur, survefiltrid, kuulventiilid, hüdrofoorid, magnetventiilid, plastmahutid (6000 l), manomeetrid, kraanid, sagedusmuundur, rõhuandurid jne Ettenägematud 0,1 kulud, 10% Projektijuhtimine, 0,05 ehitusjärelvalve 5% KOKKU pumplate rek 1,35 Ringtoite väljaehitamine Ettevalmistavad tegevused: Uuringud, 0,15 1 ha DP maksab u 20 000 EEK projekteerimine, DP 7 ha ehitus Torustiku ehitus 3,06 Ringtoite väljaehitamisega on täiendavalt plasttorudega PE võimalik liituda "puhta vee" ringi kuni 12 1020 m majapidamisel. Orienteeruv hind täna on 2000kr/ m sisaldab tööd ja ühendusi. Eelarvesse lisatud inflatsioonivaru 50 % kuni aastani 2018. Ettenägematud 0,3 kulud, 10% Projektijuhtimine, 0,2 ehitusjärelvalve 5% Kokku ringtoite väljaehitus 3,71 KOKKU A: 5,06 B. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine Praeguse veetorustiku uuring Uuringud, 0,05 Enamus kohtades ei ole üldse teada, mis olukorras torud maa sees on. Rekonstrueerimise projekt projekteerimine 0,07

Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 13 / 20 rekonstrueerimine Torustiku ehitus 12 Pärast uuringuid selgub, milline lõik on kõige plasttorudega PVC, kriitilisem, et otsustada rekonstrueerimine dn160 4525 m lõikudena. Sisse arvestatud inflatsiooni % 30 (2000kr/m, koos EEK kuni aastani 2014 töö ja ühendustega) Ettenägematud 1,2 kulud, 10% Projektijuhtimine, 0,6 ehitusjärelvalve 5% KOKKU B: 13,92 C. Reoveepuhasti rekonstrueerimine rekonstrueerimine Uuringud, 0,1 projekteerimine 10%, Ehitustööd ja 1 seadmete paigaldus

Ettenägematud 0,1 kulud, 10%

Projektijuhtimine, 0,05 ehitusjärelvalve 5%

KOKKU C: 1,25 Tuletõrje veevarustus Süsteemide 2,5 Lisatud inflatsiooni varu aastani 2010 0,5 MEEK rekonstrueerimine ja märgistamine KÕIK kokku 20,37

5. Külade veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 5.1 Tihe- ja hajaasustuses olevate külade veevarustus- ja kanalisatsiooniseadmete planeerimine Tihe- ja hajaasustuses olevate uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel lähtuda kehtivast seadusandlusest. Võnnu vallas tuleb teostada järgmised tööd: 1. Salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks. 2. Puurkaevude ja puurkaevpumplate tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud Võnnu vallas koos ettepanekutega olukorra parandamiseks (puurkaevude passistamine, peremehetu vara likvideerimine, vajadusel puurkaevude tamponeerimine jne.) 3. Külade reoveekogumisalade ja vee- ja kanalisatsioonitrasside täpne määratlemine. 4. Suvitus- ja turismipiirkondades samuti külades, kus elamud asuvad kompaktselt veevarustus ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehitamise vajaduse väljaselgitamine. 5.2 Salvkaevude joogivee parendamise lahendid Tihe- ja hajaasustusaladel asuvates külades on salvkaevude joogivee kvaliteedi parandamine eelkõige vee tarbijatest (kaevude omanikest) sõltuv. Esmased abinõud salvkaevude joogivee kvaliteedi parandamiseks võiksid olla järgmised: Takistada pinnavee juurdevool kaevu, selleks on oluline kaevuäärse maapinna kõrgendus ja saviekraan. Kaevul peab olema kaas ja selle normaalne seisund on suletud. Kaev pumbata võimaluse korral tühjaks ja puhastada (kuid sellega peab olema ettevaatlik, kuna tühjakspumpamine võib põhjustada kaevu varisemise, põhja ülestõusmise ja seda eriti vibropumba kasutamisel). Kaevude vahetus ümbruses ei tohiks tegeleda loomade söötmise ja jootmisega, asjade pesuga, lahustuvate asjade hoidmisega, kemikaalide ja mürkide hoidmisega. Ajutiselt kasutatavate suvilate kaevud on soovitav kevadeti tühjaks pumbata ja korrata tegevust suve jooksul

Leht 14 / 20 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Veevarustussüsteem salvkaevust tarbijani, tuleks muuta võimalikult kinniseks, vältimaks reostuse sattumist vahetult joogivette. Aegajalt on vajalikud veeproovid, analüüsid. Kui vee keemilises koostises esineb kõrvalekaldeid, tuleks koheselt selgitada selle põhjused. Head indikaatorid vee keemilise koostise muutustest on lämmastikuühendid (NH4, NO3, NO2 ioonid), Cl ioon, (SO4 ioon) ja vee elektrijuhtivus. Uus kaev tuleks rajada potentsiaalsete reostusallikate suhtes põhjaveevoolus ülespoole (reljeefis kõrgemale). 5.2.1 Salvkaevude joogivee parandamise alternatiivid Tihe- ja hajaasustusaladel on joogivee saamise võimalusteks salvkaevud või puurkaevud. Puurkaevud on otstarbekad ja tuleks kaaluda nende kasutamist, kui muul moel pole võimalik tagada joogivee kvantiteeti ja kvaliteeti või kui tarbimine ületab 5 m3/d ööpäevas (kuid sellisel juhul on vajalik vee-erikasutusluba). Tiheasustusaladel (endised suvilakooperatiivide asumid ja külades elamupiirkonnad ) on perspektiivis otstarbekas loobuda salvkaevudest ja minna üle ühisveevärgile. Salvkaevude joogivee kvaliteeti pole tiheasustusaladel võimalik tagada. 5.2.2 Puurkaevude joogivee parandamise põhilahendid tihe- ja hajaasustuses Võimalikud meetmed põhjavee kvaliteedi halvenemise ärahoidmiseks on (reostusallikate likvideerimine sanitaarkaitsealal, uute reostusohtlike objektide rajamise mittelubamine, reostunud kaevude tamponeerimine, korraliku kanalisatsioonivõrgu rajamine. Puurkaevud, mida ei kasutata on vaja likvideerida või konserveerida.

Puurkaevudele tuleb projekteerida ja tagada sanitaarkaitsetsoonide olemasolu. Uute puurkaevude projekteerimisel valda tuleb arvestada 50 m sanitaarkaitsealaga. Uued rajatavad puurkaevud tuleks puurida kesk-alamdevoni-siluri (D2-1-S) põhjaveekihti, mis tagab oluliselt parema joogivee kvaliteedi kui keskdevoni (D2) põhjaveekiht. Veepuhastusjaama vajalikkus selgub peale puurkaevu rajamist. Valdav osa valla territooriumil puuritud puurkaeve toitub keskdevoni põhjaveekihist, mis on rauarikas. Joogivee rauarikkusest on võimalik vabaneda rauaeemaldamise seadmetega või sügavamate põhjaveekihtide kasutuselevõtuga. Olemasolevate puurkaevude korral, on ilmselt otstarbekas kasutada rauaeemaldamisseadmeid. Lisaks eelpooltoodule on vajalik: ‑ Lukustada pumplad ‑ Hoida korras pumplate šahtide äravoolutrapid ‑ Tagada pumplate on soojustamine, et torud ei külmuks katki ‑ Tagada puurkaevude sanitaarkaitsealad või kord ja puhtus puurkaevude vahetus ümbruses lähtudes kehtestatud korrast. ‑ Ülevoolavad kaevud tuleb sulgeda ‑ Kui kaev on mahajäetud tuleb see tamponeerida. 5.2.3 Puurkaevude joogivee parendamise alternatiivid ‑ Korrastada puurkaevude ümbrused ja veetorud ‑ Varustada puurkaevud rauaeemaldamisseadmetega ‑ Puurida sügavamad puurkaevud (kasutades kesk-alamdevoni-siluri põhjaveekihti). Hajaasustusalal soovitatav ainult suure vee tarbimise korral.

6. Tihe- ja hajaasustuse reovee puhastamise võimalused 6.1 Tihe- ja hajaasustusega külades majapidamiste reovee puhastamise põhilahendid Üksikmajapidamistes tekkiv reovesi tuleb käidelda järgmiselt: ‑ puhastada oma krundi pinnases ‑ koguda kogumismahutisse ja vedada asula reoveepuhastisse või purglasse. Kõige levinum on reovee puhastamine oma krundi pinnases, krundi minimaalseks suuruseks antud lahenduse korral võib pidada 2500 m2. Esmalt tuleb reovesi puhastada mehaaniliselt, st. juhtida läbi septiku. Seal vabaneb reovesi mehaanilistest võõristest, hõljuvainest. Edasisel käitlemisel saab kasutada kaht meetodit: ‑ immutada reovesi maasse ‑ puhastada pinnasfiltris. Reovett saab ja tohib maasse immutada vaid teatud tingimuste korral:

Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 15 / 20 1. Pinnas peab olema selline, mis vett vastu võtab (kruus, liiv, saviliiv, moreen). Kui pinnas on valdavalt savikas, siis immutamist kasutada ei saa. 2. Kui samast pinnasekihist ei võeta joogivett. Kaugus salvkaevust peab olema 20-50 m sõltudes pinnasest ja kaldest (VV määrus 16.05.01 nr 171). Tehnilised lahendused on imbkraav(id) ja imbpeenar. Imbkraav on ca 0,8…1 m sügav ja sama lai kraav, mille põhja pannakse 25…30 cm kruusa, killustiku (10…20 mm). Selle nn. immutuskihi sisse pannakse augustatud veejaotustoru. See lõpeb põlvega, mille otsa pannakse maast välja ulatuv tuulutuspüstik. Kraav täidetakse täitepinnasega.

Ühe imbkraavi pikkus võib olla kuni 20 m. Selle kaudu saab maasse immutada kuni 1,5 m3vett. Kui reovett tekib rohkem, tuleb teha mitu kraavi või lai imbpeenar. Imbsüsteemide komplektid (septik, jaotuskaev, torude komplekt ja abivahendid) on saadaval ehitustarvete kauplustes. Imbpeenar erineb imbkraavist selle poolest, et selle põhja laius on suurem, 2…2,5 m ja jaotustorud paiknevad ühises täidiskehas. Torude vaheline kaugus on ca 1,5 m. Kui imbsüsteemi kasutada ei saa, tuleb rajada pinnasfilter. Selle jaoks on vaja selgitada põhjaveetaseme ja imbsügavuse taseme vahe. Pinnasfilter võib olla püst- või rõhtläbivooluga. Kui põhjavesi on kõrgel, tuleb filter ümbritseda filtratsioonitõkkega, milleks tavaliselt kasutatakse HDPE kilet. Pinnasfilter koosneb kolmest kihist:

1. JAOTUSKIHT. See on jämedast kruusast või killustikust ja selle sees on aukudega jaotustoru, mille kaudu reovesi filtrisse juhitakse. 2. FILTRIKIHT. Kõige parema filtri saab ca 1 mm terasuurusega pestud liivast. Filtrikihi paksus on 0,8…1,0 m. 3. DRENAAŽIKIHT. Samuti jämekruusast või killustikust kiht, milles paiknevad drenaaži-, ehk kogumistoru(d). Kui dreene on mitu, siis tuleb need kokku juhtida ühte kontrollkaevu. Kõik torud lõpevad tuulutuspüstikuga, mis ulatub maapinnast kõrgemale. Kõik erineva terasuurusega pinnasekihid eraldatakse üksteisest geotekstiiliga. Püstläbivooluga pinnasfiltris paiknevad kolm kihti üksteise peal, rõhtläbivooluga filtris üksteise kõrval. Kui reovett tekib vähe, võib rajada filterkraavi. Kui vett tekib rohkem, siis tuleb rajada filterpeenar. Puhastatud vesi tuleb kontrollkaevust juhtida kraavi või mõnda loodusliku veekogusse. Kui vee ärajuhtimise võimalust ei ole, tuleb vesi maasse immutada. Pinnasfiltri rajamisel saab kasutada kaubandusvõrgus müügil olevaid imbsüsteemide komplekte. Neile tuleb juurde muretseda kogumisdreeni toru, kontrollkaev, hüdroisolatsiooni materjali ja geotekstiili. Septikut tuleb vähemalt kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) settest puhastada. Kui seda ei tehta, kandub sete septikust välja ja jaotustorustik ummistub. Eelpoolkirjeldatud süsteemidesse saab ka suunata väikeloomapidamises tekkinud reovee (pesuvesi, loputusvesi jne.). Sõnnik, läga ja virts käideldakse läbi sõnnikuhoidla. Kui heitvett juhitakse suublasse vajalik vee erikasutusluba , ilma loata võib immutada ühe majapidamise reovee oma kinnistu piires. Alternatiivpuhastid Kui reovett pinnases puhastada ei saa, tuleb muretseda tehases valmistatud üheperepuhasti. Need on väikesed aktiivmudapuhastid või biofiltrid, mis vajavad elektrienergiat võimsusega 0,5…1 kW. Puhastid on tavaliselt maaalustes soojustatud mahutites, nii et neid saab koduaia interjööri sobitada. Puhastatud vesi tuleb juhtida kraavi. Selliseid ühepere reoveepuhasteid pakuvad mitmed firmad: ‑ OÜ HILARIS ‑ AS FIXTEC ‑ AS SCHÖTTLI KESKKONNATEHNIKA. Kui majapidamises on farm ja seal tekkivat reovett tahetakse puhastada koos olmereoveega, tuleb teha vastavad arvutused ja projekt, mille järgi tegutsedes saab vältida vigu. 6.2 Tihe- ja hajaasustuse majapidamise reovee puhastamise põhilahendid koos väikeloomapidamisega

Leht 16 / 20 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Eelpoolkirjeldatud süsteemidesse saab ka suunata väikeloomapidamises tekkinud reovee (pesuvesi, loputusvesi jne.). Sõnnik, läga ja virts käideldakse läbi sõnnikuhoidla. Sõnnikumajanduse veekaitselised aspektid Vähendamaks loomapidamisest pärit orgaanilise aine ja väetusainete jõudmist pinna- ja põhjavette, seatakse nõuded peetavate loomade arvule, väetisekasutusele ning sõnniku-(läga-) hoidlatele. Normatiivid kehtivad 5 loomaühikust alates. Ühele loomaühikule vastab üks lüpslehm või üks hobune, 2 noorlooma või 2 lihaveist, 5 vasikat, 2 põrsastega emist või 6 lihasiga, 100 munakana või 400 broilerit. Väetisekasutuse all mõeldakse sõnniku, läga ja mineraalväetiste hoidmist ja laotamist. Sõnnikuhoidla peab olema kõigil loomapidamishoonetel, milles peetakse üle 5 loomaühiku loomi. Kohalik omavalitsus võib nõuda sõnnikuhoidla rajamist ka väiksema loomade arvuga majapidamistes. Sõnnikuhoidlale esitatavad nõuded on järgmised: ‑ Sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu veisesõnniku või 10 kuu sea-või linnusõnniku. ‑ Sõnnikuhoidla peab olema veetihe ning võimaluse korral katusega. ‑ Sademevesi ei tohi valguda sõnnikuhoidlasse. Sõnnikustelt aladelt voolav sademevesi tuleb juhtida kogumismahutisse, mis peab mahutama kuue ööpäeva sademevee hulga. Sõnnikune sademevesi ei tohi pääseda sõnnikuhoidlast välja. ‑ Virtsahoidla peab olema kaetud, virts ei tohi hoidlast välja valguda. ‑ Virtsa või lägahoidla peab mahutama 12 kuu virtsa või läga. Sõnniku ja mineraalväetiste laotamisel tuleb arvestada järgmiste nõuetega: ‑ Keelatud on laotada sõnnikut, läga virtsa või mineraalväetisi lumele või külmunud maale. Sõnniku-, läga- ja virtshoidla kaugus puurkaevust peab kaitsmata põhjaveega alal olema vähemalt 100 m ja kaitstud põhjaveega alal vähemalt 50 m. Läga on vaja hoida olmereoveest lahus. Söödaköökide, lindlate, piima- ja taparuumide reovesi tuleb puhastada koos olmereoveega. 7 . Perspektiivsed elamupiirkonnad Perspektiivsed elamupiirkonnad, kus on tulevikus ette näha elamuehituse arenemist, tuleks ka katta ÜVK-ga. 2007 seisuga on planeeringuga ette nähtud ainult Läänistesse mitmeid elamukrunte. Ehitustegevus aga alanud ei ole. Detailplaneeringute algataja ja kinnisvara arendaja peab välja arendama ja ehitama elamute juurde vee- ja kanalisatsioonitrassid. Mujale vallas uut tiheasustusvööndit praegu ette näha ei ole.

Puurkaevudel, mille toodang on üle 5m3/d ööpäevas ning kui heitvett ja teisi vett saastavaid aineid juhitakse suublasse peavad olema vee-erikasutusload. 8. Tuletõrjeveevarustus Tuletõrjevee saamiseks hüdrantidest tuleb tagada vooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul, mis eeldab vastava veereservi olemasolu ning nimetatud vooluhulga järgi dimensioneeritud jaotustorustikku (üldjuhul DN 100 mm). Võnnu aleviku tuletõrjeveesüsteemide ülevaatamisel selgus järgnev: Tuletõrje veevõtukohtadest on teada ainult kooli kõrval oleva hüdrant ning suurte korrusmajade läheduses olev tuletõrje veevõtukoht, mis on ehitatud tellistest. Tuletõrje veevõtukoha juures on olemas ka täitmiskaev. Kohapealsel vaatlusel oli tuletõrje veevõtukoha mahuti täidetud veega. Vallamaja taga oleva tuletõrje veevõtukoha kohta andmed puuduvad. Vallamaja tagant leiti veevõtu kaev. Selle kaevu tehniline olukord ei ole teada. Talvisel ajal ei ole kaev üles leitav. Tuletõrje veevarustuse tagamiseks tuleks täpsustada veevõtukohtade olemasolev vee reserv ja vajadusel viia veevarustus nõuetele vastavaks. 9. Sajuvesi ja drenaaž Võnnu aleviku sademevee- ja kanalisatsioonitrasside ülevaatamisel selgus järgnev: 1. Enamasti on kanalisatsioonitrassid rahuldavas seisukorras ning torude läbimõõdud kõiguvad 110-200 mm. Kanalisatsioonitrasside materjaliks on enamasti asbotorud. Väiksemate eramajade ühendused on peamiselt 110 mm läbimõõduga asbotorudest ning suuremate korrusmajade ühendused peatrassi 160 mm toruläbimõõduga. Torustike asendit sai korrigeeritud vastavalt välitöödele .

Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 17 / 20 2. Sadekanalisatsioonisüsteem koosneb peamiselt kraavistikust. Vallavalitsuse maja ees on olemas paar restkaevu, kuhu valgub asfalteeritud pinnaselt sademevesi, mis edasi läheb kraavistikku. Kraavid on ühendatud ligikaudu 500 mm torudega. Oluline on märkida, et paljude majade ümber on olemas drenaazisüsteemid, mis koosnevad drenaazikaevudest ning lõppkaevust, mis juhib sademeveed pinnasesse.

Hajaasustusega piirkonnas imbub sademevesi maapinda ning moodustab vettandvaid põhjaveekihte .Arvestades hoonestuse hajusust,kõvakattega tänavate suhtelist vähesust ja suurt haljastupindade osatähtsust, ei ole põhjendatud sademeveekanalisatsioonide rajamine . 10. Kohaliku omavalitsuse roll

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada antud vallas veevarustust ja kanalisatsiooni, juhul kui need ülesanded pole antud kellegi teise täita. Kohalikul omavalitsusel on õigus delegeerida osaliselt eelpool nimetatud ülesanded vee-ettevõtjale, kes kohustub tagama klientide nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ning puhastamise. Küll aga säilib kohalikul omavalitsusel kontrolli ja järelvalve õigus ja kohustus selles valdkonnas. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus määratleb ära peamised valdkonnad, kus ja kuidas kohalik omavalitsus, kui valdkonna arengu kindlustaja, seda teha saab. Vald teostab kontrolli ja järelvalvet vee-ettevõtja tegevuse üle tagamaks üldiste huvide kaitse ja isikute õiguste kaitse vastavalt seadustele järgmiste toimingute teostamisega:

1. Omaniku kontroll ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvate seadmete ja rajatiste osas. 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kehtestamine 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kehtestamine, millega määratakse ka liitumistasu arvutamise alused ja kord 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kehtestamine, milles sealhulgas määratakse ka kliendi ja vee-ettevõtja vaheliste lepingute sõlmimise tingimused ja kord, vee-ettevõtja kohustused jm. 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu kehtestamise tingimused ja kord 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistasu ülempiiri määramine 6.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna ja selle reguleerimise korra kehtestamine (hinna kehtestab vallavalitsus ja korra volikogu). 7. Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna määramine 8. Avaliku konkursi korraldamine vee-ettevõtja leidmiseks lähtudes Vabariigi Valitsuse 25.septembri 2001.a. määrusest nr. 303 "Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine". 9. Vee-ettevõtja määramine volikogu otsusega 10. Lepingute sõlmimine vee-ettevõtjaga 11. Volikogu otsusega määratakse volitatud isik, kellel on õigus kontrollida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vastavust nõuetele 12. Vee-ettevõtja tegevuse määramine 13. Hädaolukorraks valmistumise tegevused (s.h. kriisiplaanid, tarbijakaitseline roll, s.h. elanike teavitamine), 14. Tarbijakaitse seadusest tulenevate nõuete kontroll Omavalitsuse ÜVK arendamise pikaajaline kava on aluseks ÜVK süsteemi väljaehitamisele või rekonstrueerimisele parima kättesaadava tehnoloogia abil, lähtudes seejuures majanduslikust otstarbekusest ja säästva arengu põhimõtetest. Arengukava on aluseks omavalitsuste investeerimisplaanide koostamisel, laenude ja abirahade taotlemisel, vee- ettevõtja tegevuse planeerimisel ning veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel ja väljaehitamisel. Oluline tähtsus tehniliste lahenduste kõrval on majanduslikul ja institutsionaalsel küljel. 11. Tegevuskava Tegevused2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018Rahastamise allikad Tuleb * VE uuendada Võnnu valla vee- ja kanalisatsiooni arengukava vastavalt seaduste muutumisele Võnnu * * * * VE valla ühisveevärgi

Leht 18 / 20 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 ja kanalisatsiooni liitumise eeskirja uuendamine ning ühisveevärgi kasutamise eeskirja uuendamine Tuleb * * * * * * * * * * * * VE, osaleda KIK projektides, mis tagavad elanikkonnale puhtama joogivee, reovee nõuetekohase puhastuse ning keskkonda lastava heitvee puhtuse Võnnu aleviku pumplate rekonstrueerimine: Keskuse 0,7 VE, pumbajaama KIK rek Lehtla 0,7 VE, pumbajaama KIK rek Ringtoite 0,15 1,1 0,61 0,61 0,61 0,63 VE, väljaehitamine KIK, MEEK SF? Aastane Uuring 320 175 175 175 175 ehitus ja meetrites projekt Ühiskanalisatsiooni 0,12 2,7 2,8 2,9 3 1,66 VE, rekonstrueerimine SF, MEEK KIK Aastane Uuring 1000 1000 1000 1000 525 rek ja meetrites projekt Reoveepuhasti rekonstrueerimine: Biopuhasti 0,625 VE, pumba KIK ja puhuri vahetus Biopuhasti 0,625 VE, võrkkaevu KIK ja väljavoolu remont Tuletõrje 0,5 1 1 VE, veevarustus KIK süsteemide rekonstrueerimine,

Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 19 / 20 uuendamine ning märgistamine Kokku 0,7 1,825 1,745 3,7 2,8 2,9 3,15 2,76 0,61 0,61 0,61 0,63 milj aastas

VE-vallaeelarve, KIK- Sa Keskkonnainvesteeringute Keskus, SF - struktuurfondid. Planeeritavad rahasummad on toodud miljonites Eesti kroonides.

12.LISAD

Lisa 1 Puurkaevud ja nende olukord Võnnu vallas 2006 seisuga jrk nr valdaja asukoht puurimis- sügavus maapinna kaevu aasta abs kõrgus hetkeseis 1 eraomanik Kurista 1989 85 40 ei kasutata 2 eraomanik Imste 1966 130 42 ei kasutata 3 12 krt elamu Imste 1969 130 43 ei kasutata 4 OÜ Terikeste 1969 130 40 töötab Rõngassaba 5 munitsip Võnnu Alliku 1970 130 43 töötab omand 6 eraomanik Kurista 1973 120 50 ei kasutata 7 munitsip Võnnu keskus 1981 130 44 töötab omand 8 aiandusühistu Lääniste 1984 86 40 töötab 9 AS Lasita Lääniste 1984 120 38 töötab 10 munitsip Võnnu 1986 205 44 töötab omand 11 AS Hareto Võnnu 1987 142 53 ei kasutata Põld 12 Võnnu 1955 83 tamponeeritud 13 eraomanik Lääniste 1956 60 tamponeeritud 14 eraomanik Lääniste 1969 120 töötab 15 eraomanik Kurista 1957 80 ei kasutata 16 eraomanik Kurista 1956 62 ei kasutata 17 eraomanik Kurista 1972 85 töötab 18 eraomanik Kõnnu 1960 65 ei kasutata 19 eraomanik Rookse 1991 56 töötab 20 Lääniste 1969 120 36 ei kasutata 21 eraomanik Võnnu 1972 85 40 ei kasutata 22 eraomanik Hammaste 1998 70 40 töötab 23 eraomanik Kurista 1993 52.4 60 töötab

LISA 2: Veetarbimine päevade ja kuude lõikes tarbijate kaupa, excel LISA 3: a) Võnnu aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide üldskeem 1:3500 b) Võnnu aleviku reoveerkogumisala kaart 1:2500 c) Võnnu aleviku ühisveevarustusega ala kaart 1:3000 LISA 4: puurkaev-pumplate fotod ja kirjeldused 4 lehekülge LISA 5: puurkaevude arvestuskaardid 2 tk * Lisadega 2-5 saab tutvuda vallasekretäri kabinetis.

Leht 20 / 20 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019