DOCSLIB.ORG

Võnnu Aleviku Ühisveevärgi Ja - Kanalisatsiooni Arendamise Kava 2007-2019

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Võnnu Aleviku Ühisveevärgi Ja - Kanalisatsiooni Arendamise Kava 2007-2019 Väljaandja: Võnnu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 149, 1757 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Võnnu Vallavolikogu 6. septembri 2007. a määrus nr 10 Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 6 lõike 1, § 22 lõige 1 punkti 37 ja „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse” § 4 lõike 1 alusel. § 1.Kinnitada Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 (lisatud). § 2.Määrus jõustub 10. septembril 2007. a. Volikogu esimees Tiiu Meerits Võnnu Vallavolikogu määrus lisa 12864241 Kava VÕNNU VALD VÕNNU ALEVIKU ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2007-2019 2007 Sisukord Sissejuhatus Õiguslik alus Seadused ja määrused 1. Piirkonna üldine iseloomustus 1.2 Asend ja looduslikud tingimused 1.3 Asustus, elanikkond ja ettevõtlus 1.3.1 Vee-ettevõte 2. Veevarustus 2.1 Veeallikad 2.1.1 Üldine põhjavesi ja selle kvaliteet 2.2 Veetarbimine ja vee tarbimise prognoos 2.2.1 Ühisveevarustusele esitatavad nõuded Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 1 / 20 2.2.2 Võnnu aleviku vee- ja kanalisatsiooniteenuse ulatus, veetarbimine ja tarbimise prognoos 2.3 Veevarustussüsteemid Võnnu alevikus 2.3.1 Põhjaveekeemia 2.3.2 Puurkaev-pumplate tehniline olukord 2.3.3 Veevarustuse välisvõrkude tehniline seisukord 3. Kanalisatsioon ja reoveekäitlus Võnnu alevikus 3.1 Nõuded reoveepuhastusele 3.2 Reoveehulgad ja omadused, koormusanalüüs Võnnu alevikus 3.2.1 Olemasolevad kanalisatsioonisüsteemid, välisvõrk ja nende tehniline seisukord 4. Võnnu aleviku põhiprobleemid, lahendusalternatiivid 4.1 Tehnoloogia valik. 4.2 Investeerimisprogramm, tehnoloogiliste lahenduste maksumuse hinnang 5. Külade veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 5.1 Tihe- ja hajaasustuses olevate külade veevarustus- ja kanalisatsiooniseadmete planeerimine 5.2 Salvkaevude joogivee parendamise lahendid 5.2.1 Salvkaevude joogivee parandamise alternatiivid 5.2.2 Puurkaevude joogivee parendamise põhilahendid tihe- ja hajaasustuses 5.2.3 Puurkaevude joogivee parendamise alternatiivid 6. Tihe- ja hajaasustuse reovee puhastamise võimalused 6.1 Tihe- ja hajaasustusega külades majapidamiste reovee puhastamise põhilahendid 6.2 Tihe- ja hajaasustuse majapidamise reovee puhastamise lahendid koos väikeloomapidamisega 7. Perspektiivsed elamupiirkonnad 8. Tuletõrjeveevarustus 9. Sajuvesi ja drenaaž 10. Kohaliku omavalitsuse roll 11. Tegevuskava 12. LISAD, kaardid Sissejuhatus Võnnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (ÜVK) koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu kiirendamine, mis parandaks oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus ja - kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, et parandada elanikkonnale pakutava teenuse kvaliteeti. Eriti tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine. Arengukavas sisalduva süstematiseeritud informatsiooni alusel on võimalik parandada projektide otstarbekuse uuringute kvaliteeti. Töös toodud põhimõtete jälgimine aitab vältida kohalikul tasandil väärotsuste langetamist veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu planeerimisel ja jooksva töö korraldamisel. Olulisemaks arenguteguriks on elanikkonna tarbimisvõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse ulatuse, kvaliteedi ja meie ülesande: kui suurele osale elanikkonnast võime planeerida lähitulevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetse osutamise. Seadusega on pandud omavalitsusele kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist elanikkonnale. Samas omavalitsusel napib selleks rahalisi vahendeid ja riigipoolne tugi on väike. Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud Vabariigi valitsuse sellekohastest määrustest ning standarditest ning EL direktiividest. Käesolevale tööle eelneb "Võnnu asula heitvete reostuskoormuse määramine ja puhastusseadmete töörežiimi uurimine" OÜ Tartu Keskkonnauuringud 2000, kus uuritud täpsemalt Võnnu asula puhastusseadmeid, nende toonast olukorda ja tehti ka ettepanekuid puhastite töö parandamiseks. Rohkem põhjalikumaid uuringuid vallas ei ole tehtud. Käesolev arengukava on edasiste täpsemate investeerimiskavade ja ettevõtete arengukavade väljatöötamise aluseks. Arengukava on oluline ka valla elanikkonna teadvustamisel vastavatest probleemidest ning vallaametnikele ja ettevõtete esindajatele ülevaate andmiseks väljakujunenud olukorrast. Veevarustuse skeemi koostamisel on peamisteks valikukriteeriumideks veekvaliteet tarbija juures, mis peab vastama nõuetele ning tuletõrjeveevarustuse küsimus, mis määravad suures osas võimaliku veevarustussüsteemi konfiguratsiooni. Võnnu vald kuulub Peipsi alamvesikonda, vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 124, 03.04.2001. a "Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine". Õiguslik alus Leht 2 / 20 Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Riigikogu poolt 12. märtsil 1997. aastal heaks kiidetud Eesti Keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26, 390) üheks põhieesmärgiks on põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, eesmärgiga kindlustada põhjaveevarude kvaliteet ning tagada nende säästlik kasutamine ja kaitse. Aastaks 2010 on eesmärk luua elanikele võimalused kvaliteetse põhjavee saamiseks ja vähendada veevarustussüsteemide lekkeid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb kehtivast seadusandlusest, eelkõige ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest, mis on vastu võetud 10. veebruaril 1999.a. ja muudetud 04. mail 2000.a. ning 12. detsembril 2000.a. (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 2000, 102,670). Tartu maakonna üldplaneeringus (1998) on veemajanduses planeeritud veevarustuse korraldamine omavalitsuse territooriumil vastavalt väljatöötatud kavadele ja põhjaveevarude säästliku kasutamise edendamine. nr. 12 2006 Võnnu valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord nr. 11 2006 Võnnu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskiri Võnnu valla arengukava aastateks 2007 kuni 2013, volikogu nr. nr. 06 lisa 2004 Võnnu valla ehitusmäärus nr. 6 2000 lisa Võnnu valla jäätmehoolduseeskiri. Võnnu valla ehitusmääruse eesmärgiks on korraldada planeerimis- ja ehitusseaduse ja sellega kaasnevate teiste õigusaktide rakendamist Võnnu valla territooriumil. Seadused ja määrused Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, jõustunud 22.03.1999; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud Keskkonnaministri 16.10.2003 määrus nr 75, viimati muudetud 08.06.2005. "Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta" Võnnu valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord Veeseadus, jõustunud 16.06.1994; Veeseaduse alusel 16.12.1996 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine"; Veeseaduse alusel 30.01.1997 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 8 "Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine"; Veeseaduse alusel 26.03.2002 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 18 "Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid"; Veeseaduse alusel 08.05.2001 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 160 "Vee erikasutuse tasu määrad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist"; Veeseaduse alusel 31.07.2001 kehtestatud Sotsiaalministri määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"; Veeseaduse alusel 21.12.2001 kehtestatud Sotsiaalministri määrus nr 152 "Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu (KMTO) joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord"; Veeseaduse alusel 31.07.2001 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord"; Veeseaduse alusel 16.11.1998 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 65 "Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine"; Veeseaduse alusel 30.12.2002 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded"; Veeseaduse alusel 16.05.2001 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 "Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded"; Võnnu aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2019 Leht 3 / 20 Veeseaduse alusel 26.03.2002 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 18 "Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid"; Veeseaduse alusel 21.08.2001 kehtestatud Keskkonnaministri määrus nr 44 "Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistu 1 ja 2"; Jäätmeseadus, jõustunud 01.05.2004; Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 07.12. 2005; Ehitusseadus, vastu võetud 15.05.2002; Kemikaaliseadus, jõustunud 07.06.1998; Päästeseadus, jõustunud 24.04.1994; Päästeseaduse alusel 13.09.2000 kehtestatud Siseministri määrus nr 58 "Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele"; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, vastu võetud 02.06.1993; 1. Piirkonna üldine iseloomustus 1.2 Asend ja looduslikud tingimused Võnnu vald asub Tartu maakonna kaguosas, piirnedes Tartumaalt Mäksa, Haaslava ja Meeksi vallaga ning Põlvamaalt Ahja, Vastse-Kuuste ja Mooste vallaga. Suurematest teedest läbib valda Tartu-Räpina riigimaantee ning Hammaste-Mehikoorma
Load more

Recommended publications
  • Võnnu Valla Arengukava Aastateks 2012-2022
    LISA Võnnu Vallavolikogu 27.10.2011 määruse nr 15 juurde VÕNNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012-2022 Muudetud Võnnu Vallavolikogu 13.juuni 2013.a määrusega nr 5 Võnnu Vallavalitsus VÕNNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2012 – 2022 Sisukord Eessõna ...................................................................................................................................... 4 I OSA. Minevik ja olevik .............................................................................................................. 5 1. Üldinformatsioon ........................................................................................................................... 5 2. Valla areng aastatel 2009 kuni 2011 ................................................................................................ 9 2.1 Vald kui haldusüksus. ............................................................................................................................................ 9 2.1.2 Valla eelarve ja selle dünaamika. ................................................................................................................... 9 2.1.3 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 13 2.2 Elukeskkond ........................................................................................................................................................ 16 2.2.1 Looduskeskkond ja puhkealad ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Võnnu Valla Arengukava 2025
    KINNITATUD Võnnu Vallavolikogu 27. oktoober 2016 määrusega nr 18 Võnnu vald - vääriselupaik Tartu ligidal VÕNNU VALLA ARENGUKAVA 2025 Võnnu valla arengukava 2025 EESSÕNA Võnnu vald võlub! Võlub oma meeldiva elukeskkonnaga, võlub inimesi siin elama ja siia elama tulema. Võlub sellega, et on lähedal Tartule kui keskusele, mis tagab hea teenuste ja töökohtade kättesaadavuse ning samas on siin käeulatuses maaelu väärtused nagu oma põllumaa, metsik loodus, puhas õhk, lisaks Võnnu valla rikas ajalugu läbipõimituna mitmekesise kultuuriga. Võnnu elanikud räägivad: "Elul pole viga - asume Suure Linna ligidal, meil on võimas maakirik, avarus, puhas loodus ümberringi, kõik oluline on kohapeal olemas.“ Võiks öelda, nagu vääriselupaik kotkastel Võnnu valla ürgmetsades, Emajõe Suursoos - turvaline ja omaette, palju ruumi, kindel pesapaik, palju loodusande, metsad, jõed-järved, eluks vajalik on kodu ümbruses kättesaadav.“ Selliselt võib kokku võtta Võnnu valla pikaajalise arengu põhiidee. VÄÄRISELUPAIK TARTU LIGIDAL Eelpool nimetatud väärtused moodustavad Võnnu valla arenguvisiooni selgroo ja tuleviku pürgimuse. Arengukavas on need fikseeritud võnnukate ühiste soovidena oma elukeskkonna arendamisel. Arengukava toob välja, kuidas need soovid järgmisel kümnel aastal konkreetselt ellu viiakse. Ja elluviimine ei ole ainult Võnnu vallavalitsuse ja valla asutuste ülesanne ja igapäevane töö, vaid ka kõigi võnnukate endi hea võimalus ja hool oma kodukohta paremaks muuta. Võnnu valla arengukava 2025 on valla arengusuundi ja sihte näitav ning tegevusi määrav dokument aastani 2025. Valla elanikud on kava kaudu teadlikud, kuhu vald oma arengus suundub ja kuidas nad saavad sellele kaasa aidata. Arengukava järgib juba kasutusele võetud valla arendamise loogikat ja eelnevaid arengukavasid. Arengukava põhineb valla olukorra analüüsil, seminaridel ja intervjuudel esile tulnud hinnangutel, soovidel ja ideedel. Võnnu valla järgmise 10 aasta arengu põhiideeks on saada atraktiivse elukeskkonnaga elujõuliseks ning ühiselt mõtlevaks ja tegutsevaks kogukonnaks.
    [Show full text]
  • Hooldekodu Härmalõng Võnnu Kodus Toimuvad Rekonstrueerimistööd
    SELLES LEHES: LK 3 Ohtlike jäätmete kogumisring LK 4 Huviringidest LK 5 Uued õpilased alustasid kooliteed LK 6 Kultuuripealinn 2024 on September Tartu 2019 LK 7 Õpilased käisid töömalevas LK 10 Võnnu Vabadussammas 85 Hooldekodu Härmalõng Võnnu kodus toimuvad rekonstrueerimistööd SA Hooldekodu Härmalõng Võnnu kodu hoo- nesse ei ole varasemalt suuremaid investeeringuid tehtud ning enam kui saja-aastase maja seisukord on järjest halvenenud. Käimasolevate rekonstruee- rimistööde eesmärgiks on välja vahetada hoone amortiseerunud osad ning parandada hooldekodu hoone energiatõhusust. Selleks renoveeritakse ja soojustatakse hoone välisseinad ja sokli osa, vahetatakse katusekate ning lisatakse soojustus pööninguosale. Samuti uuendatakse küttesüsteem ning hoone liidetakse Võnnu aleviku kaugküttesüs- teemiga. Hoonel on mahukas pööningukorrus, mille kasutusse võtmine annab hooldekodule võimaluse paremini korraldada hooldekodu elanike elamis- ja puhketingimusi. Ehitustööde maksumuseks kuju- nes riigihanke tulemusel 435 600 eurot. Tegevust rahastab Kastre Vallavalitsus, SA Hooldekodu Härmalõng, lisaks sai Kastre Vallavalitsus Hoolde- kodu Härmalõng Võnnu kodu rekonstrueerimiseks toetust summas 84 580 eurot hooldekodudes ener- giatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise meetmest. Järgmise tööna on plaanis korda teha Võnnu hooldekodu kõrvalhoone. Mart Keerutaja Võnnu kodu juures tööd juba käivad. Foto toimetus arendusspetsialist Kastre valla veekogude puhastamine Augusti lõpus toimus Kastre mine taandunud. Käesoleval aastal valla järvede puhastamine
    [Show full text]
  • Hr Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Mustamäe Tee 33 10.05.2011 Nr 12-15/3640-1 10616 Tallinn
    Hr Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Mustamäe tee 33 10.05.2011 nr 12-15/3640-1 10616 Tallinn Keskkonnaregistri veekogude nimistu täiendamine Austatud härra Karoles Keskkonnaregistri seaduse § 4 lg 1 alusel keskkonnaregistri vastutava töötlejana palun kanda keskkonnaregistri seaduse § 39 lg 3 alusel keskkonnaregistri veekogude nimistusse käesoleva kirja lisas loetletud veekogud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa: Veekogude nimekiri Irja Truumaa 626 2899; [email protected] 1 Lisa 10.05.2011 kirjale nr 12-15/3640. Veekogude nimekiri Vooluveekogud Jrk nr Registrikood Veekogu nimi Tüüp 1 VEE1000202 Savioja Oja 2 VEE1000203 Piiroja Oja 3 VEE1000204 Kõrvõ oja Oja 4 VEE1000205 Süväoro oja Oja 5 VEE1000206 Leoski oja Oja 6 VEE1000207 Piiroja Oja 7 VEE1000208 Matsuri oja Kraav 8 VEE1000209 Saabolda oja Oja 9 VEE1000210 Praakmani oja Oja 10 VEE1000211 Veremäe oja (Mustoja) Oja 11 VEE1000212 Julga oja Oja Avimehe oja (Tõiva oja (alamjooksul), 12 VEE1000300 Korla oja (ülemjooksul)) Oja 13 VEE1000301 Jordani oja Oja 14 VEE1000302 Lapistu oja Oja 15 VEE1000400 Surja oja Oja 16 VEE1000500 Vana-Saaluse oja Oja 17 VEE1000600 Rauba oja Oja 18 VEE1000700 Vastseliina oja Oja 19 VEE1000701 Illimäe peakraav Peakraav 20 VEE1000702 Ronkuse oja Oja 21 VEE1000800 Raudoja Oja 22 VEE1000900 Kivioja Oja 23 VEE1001000 Mustoja Oja 24 VEE1001100 Meeksi oja Oja 25 VEE1001200 Korgõsilla oja (Raagsilla oja) Oja 26 VEE1001202 Alasilla Oja Oja 27 VEE1001203 Kungioja Oja 28 VEE1001204 Kalsaoja Oja 29 VEE1001205
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Lisa 1. Määruse Eelnõu
    EELNÕU 21.05.2021 MÄÄRUS ………….………nr………. Tallinn Tartu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 3 alusel. § 1. Määruse eesmärk (1) Määruse eesmärk on tagada Tartu maakonnas asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide säilimine. (2) Määrusega nimetatakse Tartu maakonnas asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide või -objektide rühma nimi ja asukoht ning määratakse piiranguvööndi ulatus. Määruses nimetatud kaitstava looduse üksikobjekti või objektide rühma piiranguvööndi ulatus või pindala 1 on esitatud kaartidel määruse lisades . § 2. Üksikpuude või puude gruppide piiranguvööndi ulatus Määrusega kehtestatakse Tartu maakonnas paiknevatele põlispuudele järgmine piiranguvööndi ulatus: 1) Aasa tn ebatsuugad2 Tartu linnas – 0,34 ha (lisa 1); 2) Ahunapalu mänd3 Kastre vallas Ahunapalu külas, Peipsiveere looduskaitsealal – 0 m (lisa 2); 3) Aidamehe mänd4 Peipsiääre vallas Haavakivi külas – 0,24 ha (lisa 3); 4) Akadeemia tn mandžuuria pähklipuu5 Tartu linnas – 0,05 ha (lisa 4); 5) Arbimäe mänd6 Elva vallas Elva linnas – 0,068 ha (lisa 5); 6) Assikvere ehk Iite mänd7 Peipsiääre vallas Assikvere külas – 30 m (lisa 6); 7) Forseliuse pärnad5 Tartu linnas – 0,34 ha (lisa 7); 8) Jaani kiriku püramiidtamm8 Tartu linnas – 0,05 m (lisa 8); 9) Jakobimäe juudapuulehikud2 Tartu linnas – 0,01 ha (lisa 9); 10) Juka talu tamm9 Elva vallas Koruste külas – 30 m (lisa 10); 11) Kaagvere künnapuu10 Kastre vallas Kaagvere külas, Kaagvere mõisa pargis – 0 m (lisa 11);
    [Show full text]
  • EV100 - Kastre Keksib 10X10 Konkurss
    KASTRE VALLA 5 veebruar 2018 EV100 - Kastre keksib 10x10 konkurss MTÜ Külaselts Kawershof algatas EV100 kingituse projekti, et kin- kida Kastre vallale 10 keksukasti. Usume, et rõõmsad lapsed on väärikas kink meie kodumaale suure sünnipäeva puhul. Selleks loome kingitusena EV100 puhul 10 keksukasti vastsündinud Kast- re vallas, üks igas suuremas külas. Iga keksukasti avamisel toimub ka laste EV100 sünnipäevapidu. Keksukasti lähedale paigaldame infotahvli, mis kirjeldab, et kaste on vallas kokku 10 ja see on kin- gitus Eesti Vabariigile. Infotahvli pöördel on tahvel kriitidega joo- nistamiseks. Ootame valla inimeste, asutuste ja seltside ettepanekuid kek- sukastide asukohtade kohta 1. märtsiks 2018. Kõik ettepanekud vaatab läbi Kastre valla kultuuri- komisjon ja teeb valiku. Oma ettepanekus palun mär- kida kindlasti keksukasti täpne asukoht, ettepaneku tegija kon- taktandmed ja lühike põhjendus, miks just see on hea koht keksu- kastile. Ettepanekud palun saata [email protected] Lisainfo: Kadi Saarso, MTÜ Külaselts Kawershof Jaanuaris kohtus Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid uute kohalike omavalitsustega. tel 5661 2583 Fotol president Kastre Vallavolikoguga. e-post [email protected] 2 KASTRE VALLA Kastre Vallavolikogu 23. jaanuari istungil 23. jaanuaril toimunud vallavolikogu Kehtestati eluruumi alaliste kulude ter. Lisaks lepiti kokku, et MTÜ Tartu istungil oli kohal 17 liiget. piirmäärad toimetulekutoetuse määra- Suusaklubi ja Kastre vald omandavad misel. Toimetulekutoetuse määramisel kinnistu kaasomandina ning oman- Päevakorras oli 18 punkti. eluruumi alaliste kulude piirmäärade damisel tasub Kastre vald müüjale 15 Toimus Kastre valla 2018. a eelarve I kehtestamisel lähtuti seni Haaslava, 617, 50 eurot ja MTÜ Tartu Suusaklu- lugemine. Otsustati suunata eelarve Mäksa aja Võnnu valdades kehtinud bi võõrandab tehingu käigus müüjale eelnõu II lugemisele.
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Võnnu Lasteaed Värvuke Arengukava Aastateks 2021
    VÕNNU LASTEAED VÄRVUKE ARENGUKAVA AASTATEKS 2021 -2026 Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 3 1. ÜLDANDMED JA HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................... 4 1.2 Visioon, missioon ja väärtused ...................................................................................................... 5 2. LASTEAIA ARENDUSE EESMÄRGID, PÕHISUUNAD NING TEGEVUSKAVA 2021-2026 ..................... 7 2.1 Lähtepositsioon ja arengusuunad ........................................................................................... 7 2.1.1. Eestvedamine ja juhtimine .................................................................................................... 7 2.1.2. Personalijuhtimine ................................................................................................................ 7 2.1.3. Koostöö huvigruppidega ....................................................................................................... 7 2.1.4. Ressursside juhtimine ............................................................................................................ 8 2.1.5. Õppe- ja kasvatustegevus ...................................................................................................... 8 2.2 Lasteaia arenduseesmärgid ja põhisuunad ................................................................................... 8 2.2.1. Eestvedamine ja juhtimine ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]