DOCSLIB.ORG

Holstre Külaseltsi Tunnustati Rannaala Korrastamise Eest

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Holstre Külaseltsi Tunnustati Rannaala Korrastamise Eest Nr 12 (36) • Detsember 2020 Hakkajad Holstre külaseltsi inimesed saadavad häid pühadesoove kogu vallarahvale Holstre järve rannalt, mis sai sügisel korda tehtud. Suvel on siia rannamõnusid nautima oodatud nii kohalikud kui ka külalised. Foto: Kristjan Kivistik Holstre külaseltsi tunnustati rannaala korrastamise eest Holstre külaselts sai Holstre kui ka suuremaid, kes ei mahtu- koostöö – toredad inimesed, järve ujumiskoha puhastamise nud enam turvaliselt suplema, kes mõtlevad enam-vähem ühes ja laiendamise eest Viljandimaa ka vetteminekukoht kippus kit- suunas ja on valmis panustama. kodanikuühiskonna aasta teo saks jääma. Nii hakkas idanema „Kui inimene, kes ei ole seni üld- tiitli. ujumiskoha laiendamise mõte.” se kaasa löönud, ütleb ühel päe- Holstre külaseltsi esindajad Seltsi juhatuse liige Katrin Ki- val: „Tead, ma tulen ka järgmine võtsid väärika aasta teo tunnus- vistik rääkis, et sügiseks valmis kord talgutele, sest te olete küla tuse vastu 26. novembri vaba- külarahva koostööna kümne teinud nii ilusaks.”, siis saad aru, ühenduste tänupäeva üritusel, meetri võrra laiendatud ja pu- et ajame õiget asja.” mille korraldas Viljandimaa hastatud liivarand. Ujumisko- Reimole oli aasta teo juures arenduskeskus. Ajalehe Sakala hast välja tõstetud kividest tehti olulisem rahvalemmiku tiitel, digilehel toimunud rahvahääle- kiviaed ja puhastati ka tuletõrje sest inimesed ei viitsi hääletada, tusel saavutas Holstre külaseltsi veevõtukoht. „Täname toetuse kui asi korda ei lähe. „Järelikult ettevõtmine 480 häälega ka rah- eest Viljandi vallavalitsust ja oleme oma tegemistega inime- valemmiku tiitli. Aasta külaks muidugi oma liikmeid, kes aasta si puudutanud ja see võit ei ole kuulutati sellel aastal Metsküla, teo toimepanemisele kaasa aita- võib-olla ainult ujumiskoha nominentide hulka pääses ka sid!” ütles Kivistik. puhastamise eest, vaid näitab, Kolga-Jaani. Marika Kivistik meenutas et meie tegemised on laiemalt kogu ettevõtmist aga nii: „Nä- silma jäänud.” Järjest ärksam küla dalapäevad kopatööd, koorma- Vallavanem Alar Karu nentis, Holstre külaseltsi juhatuse liige täied liiva, karastavad sukeldu- et Holstre küla eristub teistest Marika Kivistik ütles, et Holstre mised sügisvihmas, müttamist just aktiivsete tegevuste poo- järve rannaala korrastamine sai poris, nuputamist ja lahenduste lest. „Kui külarahvas ise soovib alguse juba kaks aastat tagasi, otsimist ... Ja nii sündiski ko- panustada ja oma elu paremaks kui eemaldati võsa ja kohan- danikuühiskonna aasta tegu muuta, siis nii lähebki. Kui aga dati randa nii, et ka väikelap- Holstres!” Tema sõnul tõi tun- külarahvas ei hoia nii palju sed saaksid ujuda. Järve äärde nustus tegijatele rõõmu ja 1000 kokku ega ole aktiine, on küla paigaldati pingid, prügikastid eurot rannaala edasisteks tege- elu-olu palju vaesem ja vähem ja õueraamatukogu ning eelmi- vusteks. erinevaid võimalusi pakkuv.” sel aastal uuendati ujumissilda. Külaseltsi kuuluv Katrin Rei- „Rahvast tuli randa üha roh- mo lisas, et palju rõõmu on tei- Made Laas, Vabaühenduste päeval võtsid aasta teo tiitli vastu Loit ja Katrin Kivistik ning kem – koht meelitas nii väikseid nud külaseltsi tegemistes just avalike suhete nõunik Margot Suija ja Madis Takel Holstre külaseltsist. Foto: Katrin Reimo VILJANDI VALLA TEATAJA 2 Detsember 2020 Viljandi Vallavalitsuse istungil novembris VALLAVANEMA VEERUD • Vallavalitsuse korraldusega kell 9. esitas vallavalitsusele taotluse kuulutati välja riigihange Viirat- • Otsustati eraldada raha hüvitada Holstre küla vee ja si lasteaiale Rüblik moodullas- Holstre küla vee- ja kanalisat- kanalisatsioonitorustike re- teaia rentimiseks. Pakkumuste sioonitorustike rekonstrueeri- konstrueerimise kulud summas tähtajaks kinnitati 14. detsember miseks. Osaühing Ramsi VK 23 200 eurot. Viljandi Vallavolikogu istungil novembris • Otsustati vastu võtta Viljan- edasiseks spordiga tegelemiseks spordipreemia parimale noorele di valla 2020. aasta kolmas lisa- ning spordivaldkonna edenda- meessportlasele; Martin Kleini eelarve. miseks välja viis nimelist spor- nimeline spordipreemia spordi- • Muudeti Viljandi vallavoli- dipreemiat: Martin Kleini ni- elu edendajale. kogu 31.10.2018 määruse Viljan- meline spordipreemia parimale di valla tunnustuse avaldamise naissportlasele; Martin Kleini korda.Tunnustamaks Viljandi nimeline spordipreemia pari- Järgmine vallavolikogu valla haldusterritooriumil ela- male meessportlasele; Martin vaid sportlasi, annab vallava- Kleini nimeline spordipreemia istung toimub litsus seniste kõrgetasemeliste parimale noorele naissportla- 30. detsembril. saavutuste tunnustamiseks ja sele; Martin Kleini nimeline 4. novembril kohtus vabariigi president Kersti Kaljulaid Viljandimaa Erateede UUS TÖÖTAJA Omavalitsuste Liidu (VOL) juhtidega Viljandi vallavalitsuses. VOLI-i juht ja Viljandi vallavanem Alar Karu andis presidendile üle Mulgimaa lumetõrje lipu, sest president on ema poolt mulk, ja fotojäädvustuse presidendi aastatagusest külaskäigust Viljandi valda. Fotol on Kersti Kaljulaidi ja reeglid Kolga-Jaani Rahvaraamatukogu direktor Alar Karu kõrval vasakul Viljandi linnavolikogu esimees Helir-Valdor Viljandi vallavalitsus tule- Kristel Jaago Seeder. Tekst ja foto: Raivo Lott tab meelde, et Viljandi val- la elanikud, kes soovivad Tunnen ennast ikka veel võrdlemisi talvel erateedelt lumetõrjet, värske viljandimaalasena, kuigi perega Koroona-aasta 2020 peavad tegema oma sisse- siinmail elatud aastaid on kogunenud sõidud korda nii, et traktor juba tosina jagu. Sündisin Tallinnas ja üüd peagi saabuva mahuks lund lükkama ja et pean armsaks oma sünnilinna, ent hin- aastavahetuse eel oksad ei lõhuks traktorite dan väga Viljandimaa ja Viljandi linna Nvõib kindlalt väita, peegleid. toredaid inimesi, rahulikku elukesk- et kõige rohkem mõjutas Oksad ja võsa tuleb ee- konda ja kaunist loodust. Olen abielus sel aastal meie kõigi elu-olu maldada vähemalt kahe ja meie peres kasvab kaks vahvat poissi, just koroonapandeemiast meetri kauguselt tee äärest kelle jaoks on siin parim lapsepõlvemaa. mõjutatud piirangud. Õn- Alar Karu, ja nelja meetri kõrguselt. Minu päris esimene töökoht oli Tallin- neks tundub ja on põhjust vallavanem Sissesõiduteede otsad na Keskraamatukogu, sealt sai mindud loota, et kõik piirangud ehk märgistada helkuriga varus- õppima Tallinna Ülikooli infoteaduse bakalaureuse õppesse. Tei- jäävadki vanasse aastasse, tatud postidega. Märgistada se kõrghariduse, seekord juba koos magistrikraadiga omandasin sest koroona eest kaitsev vaktsiin on valminud ja selle tuleks ka sellised ohukohad, sotsiaaltöö alal, samuti Tallinna Ülikoolis. Õpingute kõrvalt asusin meieni jõudmine vaid aja küsimus. Samas pole valla elu mis võivad lumelükkamisel tööle justiitsministeeriumis, kus alustasin lihtsamatest töödest ja sel aastal nüüd ka päris seisma jäänud, kuigi ka meie traktorile kahju teha ja ob- liikusin edasi korraldama ja lõpuks juhtima sotsiaalhoolekannet plaane muutis see olukord päris palju. jektid, mida soovite kaitsta või peenemalt öeldes taasühiskonnastamist vanglates. Selles töös Kõige kallimad rahaliselt ja suuremad mahult olid masinate eest. Märgistama- põimusid minu kaks kutset – sotsiaaltöö ja infoteadus, sest edasi viia muidugi vallas tehtud investeeringud. Mustlas pikka ta kaitsmist vajavad kohad tuli vangide töötamise, õppimise ja sotsiaalhoolekande süsteemi, aega kestnud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitööd tõid ei kuulu hiljem kahju tek- mille toetavaks osaks olid ka vanglate raamatukogud. endaga kaasa palju ebamugavaid olukordi, aga tänaseks kimise korral hüvitamisele. Viljandimaale, toonasesse Viiratsi valda elama asudes leidsin oma- on palju torustikke vahetatud. Koos sellega said paljud Juhul kui inimesed ei soo- le südamelähedase töö puuetega inimestele teenuseid osutavate Ka- Mustla tänavad uue tolmuvaba katte. Kahjuks tänavu vi, et nende kinnistu(te) tee rula Kodu, Viljandi Näituse Kodu ja Männimäe kogukonnas elamise veel kõiki tänavaid ei jõudnud tolmuvabaks muuta, aga lumest puhtaks lükatakse, üksuse juhina. Järgnesid kodused lastega koos kasvamise ajad. meie eesmärk on kogu vallas teha tolmuvabaks asulate ja palume eratee tähistada Kui Viljandi vallavalitsus kuulutas välja otsingu piirkondlikele külade tänavad, mille lähedal elab palju inimesi. eratee märgiga või sellest raamatukogudele juhtide leidmiseks, siis tundsin, et tahan tulla Kiita tuleb ka koostööd maanteeametiga, sest tolmu- teavitada Viljandi valla tee- taas oma esimese kutse juurde. Olen rõõmus, et mulle Kolga-Jaani vabaks sai kaua oodatud Kärstna-Mustla vaheline tee ja despetsialisti. Erateed tähis- Rahvaraamatukogu juhi tööd pakuti. Mähma küla sai uue kergliiklusteelõigu külast kauplu- tavat märki arvestatakse kui Ühtse juhtimise ja Kolga-Jaani Rahvaraamatukogu nimetuse alla seni. maaomaniku soovi tema tee liitusid seni iseseisvalt tegutsenud väiksemad ja suuremad raamatu- Teine väga silmapaistev ehitus oli vallal Pärsti Pansio- lumest mitte puhastamiseks, kogud: Meleski, Oiu, Leie, Tänassilma, Kolga-Jaani, Saarepeedi, Ka- naadi renoveerimine, mis tegelikult ootab veel täielikku teistel palume aga märk aju- rula ning lisaks ratastel raamatukogu Valmas. Kõik nad on omanäo- valmimist kevadel, sest õue-ala lõplik valmimine nihkub tiselt katta või eemaldada. lised ja mis eriti tore, raamatukogudes jätkavad tööd samad tuttavad kevadesse. Usun, et see valmiv pansionaadi aed tuleb Karl Õigus, kogenud kohalikud raamatukoguhoidjad, kellest kokku moodustub väga ilus ja on eeskujuks ka teistele hooldekodudele. teedespetsialist üks asjalik, suurte teadmiste ja südamega naiskond – aitäh teile! Ja Tänaseks on samuti Kärstna
Load more

Recommended publications
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus
    Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935.
    [Show full text]
  • Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid
    Nr 1 (37) • Jaanuar 2021 Elu Pärsti Pansionaadis: taipoks, padjasadu ja piparkoogid Aastat on sobilik alustada ka hooldaja töö on füüsiliselt raske küsimusega, et kuidas elavad ning paljud vaevlevad seljahäda- meie eakad. Viljandi vallas on de käes. Selle peale mõeldakse kokku kolm valla poolt hallata- samuti ruumi komplekteerides. vat hooldekodu – Pärsti Pansio- naat, Kolga-Jaani Hooldekodu Padjasadu ja ja Kärstna Hooldekodu, kus piparkoogid kõigis neis tehakse tublit tööd, Jõulud möödusid pansionaa- et ka vanematel inimestel elu dis seekord ilma jõuluvanata ja ilus oleks. Tänases lehes kõne- suuremate pidustusteteta. Aga leme lähemalt Pärsti Pansionaa- päkapikud käisid ning kokad di tegemistest. valmistasid head-paremat. Oli Taipoks aitab ka “padjasadu” - iga hoolealune sai uue kvaliteetse Wendre vab- mitmekesistada riku padja. Pansionaadi juhataja treeningvõimalusi sõnul olid usinad käed üle Ees- Pärsti Pansionaadi üsna uus ja ti valmistanud ja saatnud meie toimekas juhataja Le Hussar ot- elanikele õnnitluskaarte heade sib aina võimalusi, kuidas oma soovidega ja samuti piparkooke. asutuse patsientide elu mugava- “Häid inimesi on palju. Oleme maks ja huvitavamaks muuta. neile tänulikud! Usin küpsetus- Detsembris avati pansionaadi töö käis ka pansionaadimajas. keldrikorrusel taipoksi tuba, Päkapikud Helle ja Kaija kor- seda ka teemakohase esitlusega, raldasid küpsetuskoja, kus kõik kus selle spordiala saladusi ava- hoolealused, kes vähegi tahtsid, sid Eesti tipud Lauri Liiv, Reigo said piparkoogiteol ja kaunista- Ravel ja Kerli Kink. misel kaasa aidata. Neid kau- „Viljandi Taipoksi Klubi, ees- neid piparkooke jätkub meil otsas Lauri Liiviga, on toa sisus- siiani,” sõnas Hussar. tamisel meid tublisti toetanud nii nõu, kui ka jõuga. Lauri aitas Mis uuel aastal uut? meid sisustuse komplekteeri- „Jaanuari esimesel poolel alus- misega ja koos Reigoga on nad tame koostööd Viljandi Haigla olnud spordiruumi paikapa- taastusravi osakonnaga, mille nekul toeks.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Paistu Küla. Aeg, Miljöö, Inimene
    EESTI KUNSTIAKADEEMIA Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond Karin Kukk PAISTU KÜLA. AEG, MILJÖÖ, INIMENE MAGISTRITÖÖ Juhendaja: prof Lilian Hansar Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 1. Eesmärk ja uurimisülesanne ........................................................................... 3 2. Allikad ja teoreetilised alused ......................................................................... 5 3. Kasutatud uurimismeetodid ............................................................................ 6 4. Töö ülesehitus ................................................................................................. 8 1. Paistu küla kujunemine ......................................................................................... 11 1.1. Esimese maailmasõja eelne periood ............................................................ 12 1.2. Eesti Vabariigi periood ................................................................................ 14 1.3. Nõukogude periood ...................................................................................... 16 1.4. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi periood ................................................... 16 2. Miljööväärtuslike hoonestusalade määramise alused ........................................... 18 2.1. Paistu küla miljöö üldiseloomustus ............................................................. 18 2.2. Miljööalade vajalikkus ja eesmärk
    [Show full text]
  • Viljandi Vallas Sündinud Suurmehi Tutvustavad Videod Jõuavad Noorte
    Nr 9 Viljandimaa ja Minden-Lübbecke sõprussuhetest · lk 3 • Kooliminejad 2019 · lk 5-6 • Kui ostad kinnisvara · lk 8 September 2019 Viljandi vallas sündinud suurmehi tutvustavad videod jõuavad noorte abiga ERMi uroopa kultuuripärandi aasta raames kutsus Eesti ERahva Muuseum (ERM) Eesti Kultuurkapitali toel ellu projekti „Sünnipaik”. Viljandi vald viis projekti läbi koostöös selle käivitaja Peeter Volkons- kiga. Eesti maastikel on teeviitade- ga tähistatud meie kultuuriloos oluliste inimeste sünnipaigad, kuid paraku pole tähistuste tagant võimalik leida süstema- tiseeritud ja olulist infot nende inimeste elu ja loomingu koh- ta. Projekti tulemusena on juba kaardistatud pea kolmesaja suurkuju sünnikohad, neist 29 meie vallas. Luuakse digitaalne andmekogu, mis on avalikult kättesaadav veebiplatvormidel. Iga suurkuju sünnikohal filmiti tema loomingut või saavutusi iseloomustav 30-40 sekundiline videoklipp kohaliku noore ette- kandes. Tekstide ettevalmistamisel lõid kaasa omavalitsuse, riigi- ja ühiskonnategelased. Klippides lugesid tekste noored, kooli- õpilased, et tekiks aegadeülene side. Videoklippidest kujuneb e-ERMis suurkujude virtuaal- näitus. Iga paik varustatakse QR-koodiga, et ka kohapeale sattudes oleks võimalik seda Tarvastu piirkonna filmimeeskond: vasakult Tõnn Alas, Aksel Alas, grimeerija Ülle Konovalov, Lisete Vaarman, Peeter Volkonski, Annabel Kõva, filmimees klippi vaadata. Paneme tulevi- Andres Keil, Robin Liiber. Fotod: Ene Saar kus videod ka meie valla kodu- lehele külalistele ja oma elanike- lööma ja saanud nii väärt ko- nipaik Verilaske külas, Henrik le uudistamiseks. gemusi filminduse alalt. Klipi Koppeli sünnipaik Tõnukülas ja Igal inimesel on erinevad kül- tegemisel on olulised näiteks Jakob Johnsoni sünnipaik Tus- jed (näiteks tuntud kui kirjanik, hea kaadri valik, kõneleja et- tis. Kuna Johnsoni nimelpaat samas kandnud kommunistlik- tevalmistus meigi ja riietuse kivilt on kaduma läinud, palu- ku mõttelaadi).
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja Kultuurilise Ning Looduskeskkonna Hetkeolukorra Analüüs Ning Arengu Pikaajalised Suundumused Ja Vajadused
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale 2015-2019 Viljandi valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna hetkeolukorra analüüs ning arengu pikaajalised suundumused ja vajadused Viljandi 2014-2015 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Vald moodustati 2013. aasta 5. novembril nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. Vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Suure-Jaani, Kolga-Jaani, Tarvastu, Karksi, Halliste ja Kõpu valdadega. Viljandi vald piirneb kirdeosas Eesti suurima siseveekogu Võrtsjärvega. Võrtsjärve kaudu on Viljandi valla naabrid ka mitmed Tartu- ja Valgamaa vallad. Osa Viljandi vallast, Paistu ja Pärsti piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigi maanteedest Viljandi–Tartu, Imavere–Viljandi– Karksi-Nuia, Viljandi–Rõngu ja Viljandi–Pärnu maantee ning Tallinna–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on nii rahvaarvult kui ka pindalalt Viljandi maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2014 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 9 647 elanikku. Asustustihedus on 14,8 elanikku km² kohta. Valla pindala on 652,57 km2 ja vallas on 75 küla ning 2 alevikku – Ramsi ja Viiratsi. Rahvaarvult edestab Viljandi valda vaid Viljandi linn ja pindalalt on suurem Suure-Jaani vald. Elanikkond 2011. aasta rahvaloenduse ajal loendati Viljandi valla territooriumil 9741 alalist elanikku, mida oli 988 elaniku võrra vähem kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal ja 1855 elaniku võrra vähem kui 1989. aasta rahvaloenduse ajal. Näitena elanike vähenemise tempost võib tuua selle, et aastatel 1989-2011 vähenes Viljandi valla territooriumi elanike arv rohkem, kui elas 1989. aastal inimesi valdade ühinemise käigus liitunud Paistu vallas. Kolme rahvaloenduse andmed näitavad, et Viljandi valla territooriumi elanike arvu kahanemine on kiirenenud: rahvaarvu suhteline muutus perioodil 1989-2000 oli -7,5% ja perioodil 2000-2011 -9,2%.
    [Show full text]
  • Maanaisteseltside Tegevus Viljandi, Holstre, Heimtali Ja Tarvastu I Seltside Näitel 1930
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Marilyn Mägi Maanaisteseltside tegevus Viljandi, Holstre, Heimtali ja Tarvastu I seltside näitel 1930. aastatel Bakalaureusetöö Juhendaja: Aigi Rahi-Tamm, PhD Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 1 1. Naisseltsiliikumise poliitiline, ühiskondlik ja ajalooline taust .................................. 6 1.1. Naisseltsiliikumise üldjooned Eestis .................................................................. 6 1.2. Maanaisteseltsid ja Eesti Maanaiste Keskselts ................................................... 8 1.3. Poliitiliste ja ühiskondlike ideede mõjud 1934-1940 ....................................... 10 2. Viljandimaa maanaisteseltside tegevus ................................................................... 15 2.1. Toitlustus .......................................................................................................... 19 2.2. Käsitöö .............................................................................................................. 23 2.3. Põllumajandus, aiandus, kodukaunistus ........................................................... 26 2.4. Tervishoid ......................................................................................................... 28 2.5. Sotsiaalhoid ...................................................................................................... 33
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Rahvaraamatukogude 2019. Aasta Tegevuse Aruanne
    1 VILJANDI MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2019. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Viljandi 2019 2 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................................................................. 4 1. Põhilised tegevussuunad ...................................................................................................... 4 2. Juhtimine .............................................................................................................................. 5 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ............................................................... 5 2.2 Eelarve ........................................................................................................................... 6 2.3 Projektid ......................................................................................................................... 6 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ........................................................................... 8 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................. 9 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused .................................................... 10 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ......................................................... 12 2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................
    [Show full text]
  • Viljandi Linnaraamatukogu Viljandi Maakonna Rahvaraamatukogude
    Viljandi Linnaraamatukogu Viljandi maakonna rahvaraamatukogude 2017. aasta aruanne Viljandi, 2018 Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad ............................................................................................................... 4 2. Juhtimine ........................................................................................................................................ 5 2.1. Raamatukoguvõrgu struktuur ja nõukogud ............................................................................ 5 2.2. Eelarve ......................................................................................................................................... 5 2.3. Projektid ...................................................................................................................................... 6 2.4. Personali koosseis, juhtimine ja areng...................................................................................... 8 2.4.1. Ülevaade täienduskoolitustes ........................................................................................ 8 2.4.2. Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ....................................................... 9 2.4.3. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................. 11 2.4.4. Erialahariduse omandamine ...................................................................................... 11 2.4.5. Töötajate tunnustamine .............................................................................................. 11 2.5.
    [Show full text]