DOCSLIB.ORG

Jegard Kõmmus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

JEGARD KÕM MUS IIU LEIGER JEGARD KÕM MUS IIU LEIGER Emaste Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihest Leigrisd Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus Tartu 2014 SISU Koostaja ja toimetaja: Helen Kõmmus LEIGER ASUB IIUMALE 7 Sõruotsa murraku toimetaja: Sende Lipu Eesti keele toimetaja: Anneli Vilbaste Kunstnik: Liia Lüdig-Algvere LEIGER TEEB TÖLLUSELE SOUNA 29 Kujundaja: Krista Saare Raamatu allikad: LEIGER PEESTAB TOHRI PERE Jegard Kõmmus. Leigri lood. Käsikiri. Kärdla, 1960. TONDI KEEST 35 Jegard Kõmmus. Hiiumaa-Emmaste vanasõnu ja kõnekäände. Käsikiri. Kärdla, 1965. Jegard Kõmmuse kirjavahetused ja fotod. KUIDAS TÖLLUS KASSARES KÄIS 47 Perekonna-arhiiv Hiiumaal ja Eesti Rahvaluule Arhiiv Tartus. Raamatu kujundamisel on kasutatud Liia Lüdig-Algvere PÖRSAPOUD 59 etnograafilist akvarelliseeriat „Leivakõrvane” 2011–2014. Raamatu väljaandmist rahastasid Jegard Kõmmuse järeltulijad, EERIK KIMBUDAB IIUMAD 67 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Rahvakultuuri keskuse programm „Rahvakultuuri maakondlik „IIU LEIGRI” MUISTENDITE SARJA toetus” ja Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp. SAAMISLOOST 77 Väljaanne on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimistoetusega IUT 22-4. © Jegard Kõmmus, Vaike Karbus, Helen Kõmmus © Liia Lüdig-Algvere ISBN 978-9949-544-32-5 Trükikoda: Alfapress OÜ 5 LEIGER ASUB IIUMALE IIUMA OLND ENNEMUISDE TÜHI MAA. Egal pool kivisi, puid ja ränka (padrikuid) täis mes ermus, ainuld met- saloomde eluase. Lounapool Saaremal aga eland inimesd. Sealtse vägimihe Suure Tölluse vanamatel sündind peele Töl- luse veel teina puig, kinele pantud nimegs Leiger. Kasvand ka see puig suuregs, kuid jeend pitkuse poolesd Tölluse ja ariliku mihe vahepeelsed kasu. Viimags, kut mihed täve kasu käde saand, jeend Saarema kahele suurele mihele elamesegs püsgugs. Töllus käsgind Leigerd umigupooltse (idapoolse) vehema saare peel elama akata. Leiger läindgi läbi Vehese väina, kus vesi uladand poolde seerde, vehesd saard vaatma. Käind sene söömavahes runti (ringiratast) ja jeend kesbe saard lounat vetma. Äi meeldind Leigrile see maa, olnd vehe liiga püsut ruumi elamesegs ja vabald ingamesegs. Tousnd see meresd naagu muhk üles, äi olnd senel pitkut äga laiut. Leiger nimedandgi saare Muhugs. 6 LEIGER ASUB IIUMALE 7 Liia Lüdig-Algvere. Leivakõrvane I. Pühalepa, Reigi, Käina, Emmaste. 2012–2014 Änam kisgund Leigri süda üle väina Pöhjasaare poole, söömajäu kalu välja. Peele sene teind tammigu eere liivamäki müsusd taa poisigesepölves Tölluse seltsis oli vaatmas käind. (mäkk – väike küngas) peele tuleasema, küpsedand kalad ja Öhdu tulnd Leiger isakodu tagasi ja ütlend Töllusele, et taa söönd muisd nesd kodund seltsi vetet odrakarasgiga, mikele leheb Pöhjasaard vaatma. Leiger vetnd omal kolme peeva joond lehgrisd taari peele. sööma kaalakotiga abusi (turjale), isa einakoorma vidamese Umigusööma järel akkand Leiger pöhja poole asduma. selpu (heinakoorma vedamise puu) kepiks käde ja asdund Suurd laged mere eerd, kus lained vaga ilmaga kallasd kasdnd, teele Pammana ninale, kusd olnd vehem veeteed Pöhjasaa- nimedand taa Suurrannags. Maakaalas, kusd meri taale uues- rele peesemesegs. Randas vetnd taa saapad jälgasd, eitnd di vasdu paisdnd, joudnd taa körgele meele. Meeld paisdnd nee kaalakoti peele ja asdund väinavede. Vesi tousnd Leigril kogu saar naagu tornisd vaatas. Keik olnd kinasti nähja kut varsdi kinderdeni (põlveõnnaldeni), pärasd puusadeni. Väi- püu peel. Leiger nimedand sene Tornimeegs. napöhi olnd ermus souene (savine) ja tüma. Äi voind seisma Saar paisdnd neljaarulene, ega aru ise moodi. Lisidal (ligi- jeeda, kohe akkand jälad vauma. Pidand ilma peeduseta läbi dal) olev pitkem seer, müsune uladand kougele leene poole, sumama. olnd risdiaru moodi. Teina, kougemal vasdu pöhjatuuld, aga Maale tulnd Leiger saare lounarannal. Kut taa seel saa- tuledand meele tahu (luisu) otsa. Akkandgi Leiger esimesd pud jälga vidand, märkand juba varasd tärkand rohdu ja Risdiotsags, teisd Tahuotsags üidma, nee aa preegused Rist- nimedand seda kohda Tärkama. Iljem asudat senna Tärkma na- ja Tahkunaots. Saare teisesd eeresd, vasdu kesgumigud küla. (kagu), sirudand üks aru naagu sari (sarv) ennasd välja, mü- Akkand siis mees saard üle vaatma, et parajad kohda ela- susd taa nimedand Sarveotsags. Neljas nukk vasdu Saaremad mesegs valitseda (valida). Tulnd mööda mere eerd, joudnd olnd Leigri maaletulemese kohd, juba tuntud Tärkama ots. saare vesikaarenukale (edelanurka) ja nimedand sene Sörve- Kut taa akkand Tornimeeld umigu (ida) poole tulema, näind seere meeleduledusegs Sörveotsags. Iljem akedi seda inimes- taa mererandas vee ja puude vahel palju liivaluidid, mike- de, kida üitud sörulasdegs, järel Söruotsags nimedama. Sii pärasd akkand seda lougasd (lahesoppi) Luideloukags nime- märkand Leiger, et meri olnd paksuld kalu täis, sest kudu- dama. räimes lasnd ennasd eere (kevadine räim tulnud rannavette Edasi tullas muutund maa lagegs ja olnd vesine kut kudema). Taa vetnd püksid jälgasd, sidund seereotsad sölmi suur padu (madal soine koht). Nimedandgi taa seda kohda ja püidnd sihantse püisega (noodaga) omal korraga mütme Paopeelne, müsusd nüid üitags Paopegs. Senejärel jeend Leig- 8 LEIGER ASUB IIUMALE 9 ril tee peel ede merelougasde vahel pitk körgevöitu maaviil, juba saare peremihegs pidand, läind lisemald vaatma, mes müsusd taa nimedand Körgesaregs. Seeld tulnd taa üle Tah- naad vaiudavad. Nee olnd Vormpsi saareld pärit vöörad mi- kunaotsa vehesele mere uladavale nukale, kus kasund kina hed, kaks venda Per ja Ter, kis otsind omal elamesegs para- lehdpuumets, mike nimedand Lehdma otsags. mad kohda. Louka eerd pidi louna poole asdudas joudnd Leiger pisise Mihed näind Leigerd, kohgund erpsesdi, eitnd kerved jöö suhu, mes siikohal mere joosis. Puud olnd sii naagu ime- maha ja akkand mere eere joosma, kus nendel paat seisnd. veel pitkad ja ilusd, et taa üsna imestand. Varsdi näind Leiger Ter joudnd enne randa, lükkand paadi sisse ja kut paisdnd, mütmel pool kümnede koupa karge (rohumaa) seesd alligud et iiglane juba Peri kinni saab, akkand eeresd tulisd ruttu ee- välja joosvad. See olndgi joud, mes keik sene ümbruse aljen- male soudma. Per näind, et vend äi ooda ja üidnd teda abigs: dama ja kasuma aes. „Elpa, Ter! Elpa, Ter!”1 Ter pole jülgund venda aitama tulla ja Siia jeend Leiger lounat vetma. Kahekümnenaalane (nae- soudnd järjest kougemale. lane, 1 nael = 0,409 kilogrammi) karasgikakk, küpskala ja Leiger joudnd Peri juure, aga et vööras pole vastu akkand peelerüipat alligavesi kusdudand varsdi vägimihe nälja. Täve äga kurja teind, otsusdand taa meest aitada. Vetnd mihe abu- köhuga tulnd Leigril unerammasdus peele ja taa jeend vis- si ja sammund paadi järel, saand sene varsdi kinni ja tösdnd sisdi (kõvasti) magama. Ärkand viimags akkide jölina (kisa) venna körva paati. Mihed surmaermus pörudand otse Kii- pärasd üles, müsusd puude otsasd karjund: „Kärdi, kärdi, deva eere ja reekind seel, et Pöhjasaarele olevad iiglase sugu kärdi!” Akkide loulu järel saand see kohd Kärde (Kärdla) elama asund. Kiideva mihed akkasd senejärel Pöhjasaard Iiu- nime. mags voi Iidude saaregs nimedama. Randa, kus Per „Elpa, Seeld edasi jälutas löidnd taa tuuldesd varjat puhi (mere- Ter!” üidnd, akkand Leiger Elpterma eeregs nimedama, mü- lahe), jusdgu loodut sadama, ja nimedand sene sügava vee susd preegu üitags Eltermags. pärasd Sügavsadamags (Suursadam). Läind Leiger edasi ja Seednd seeld sammud öhdu poole (läände), joudnd Lei- joudnd körge nömmele, kenne mere poold eer olnd üsna ger vehese meevalli peele, kusd paisdnd käde väinasaared ja äkine, mütu sülda kukkumesd. Taa nimedand seda kohda Muhu. Seda mere-eersed vallimäkki nimedand Leiger Valli- Kaldanömmegs, nüid üitags see Kallasdinömm. peelsegs. Preegu üitags seda Valibe. Enne Sarveotsa joudmest märkand Leiger äkisdi kahde Seeld läind Leiger läbi laia madala louka otse ees paisd- meesd, kis, kerved kees, vaiu maha löönd. Leiger, kis ennasd va maanukale. Sii meeveerudel ja varjulesdes metsatupsudes 1rootsi keeles Hjälpa, Ter! ’Aita, Ter!’ 10 LEIGER ASUB IIUMALE 11 olnd kevad varam tulnd, egal pool kasund juba aljas rohi. Ka Metsas kesbe saard paisdnd teina järi, kus lisidal läind näind taa üsna palju poolmetsiguid ounabuid, müsusd olnd mets nenda paksugs, et tegu olnd seeld läbipeesemesega. juba pungas. Leiger näind, et seda maad lahudab suuresd Akkand Leiger seda metsapadrigud ja järve Tihemetsags ja saaresd vesi ja nimedand sene Kaassaaregs. Iljem akedi seda -järvegs nimedama. Nee üitags preegu Tihumets ja Tihujäri. Kassaregs üidma. See saar meeldind taale keige änam, siia Seel olnd ohdrasdi egasugusi metsaloomi: pödru, irvesi, tahtnd Leiger omal ounabuaja isduda ja esialgu elama jeeda. kitsi, rebasi, jänesi ja untisi. Leiger näind, kuidas suur un- Kassaresd läind Leiger üle laia louka ja asdund maale ran- dikari pödru taga tümmidand (taga ajanud), müsusd olnd das, kus olnd suur mets, müsuse taa nimedand Rannamet- nende kee juba üsna kimpus (hädas). Taa peesdnd pödrad ja sags. Taa tahtnd enne öhdud Söruotsa jouda, et natune kalu ermudand undikarja Tihujärve, kus nee sootumags ee upu- püida, ja läind paljajälu läbi metsa otse vesikaare poole. dand. Seda metsa, kus taa pödru peesdnd, nimedand Leiger Männigu vahel ühel meenukal olnd erpsesdi ussisi ja Lei- oma metsags, müsune veel tänapeevani üitags Leigri metsags. ger pidand saapad jälga panema. Seda mäge nimedand taa Ruttand seeld uuesdi louna poole ja joudnd lage mee Ussimeegs. Joudnd umiguse tuletegemese kohda, löidnd Lei- otsa, kusd paisdnd käde väin, saare lounarand ja Kassare. Taa ger seeld ööguvad sööd ja puhund nee pölema. Seda mäk-
Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare

    Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare

    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
  • Newly Established Breeding Sites of the Barnacle Goose Branta Leucopsis in North-Western Europe – an Overview of Breeding Habitats and Colony Development

    Newly Established Breeding Sites of the Barnacle Goose Branta Leucopsis in North-Western Europe – an Overview of Breeding Habitats and Colony Development

    244 N. FEIGE et al.: New established breeding sites of the Barnacle Goose in North-western Europe Newly established breeding sites of the Barnacle Goose Branta leucopsis in North-western Europe – an overview of breeding habitats and colony development Nicole Feige, Henk P. van der Jeugd, Alexandra J. van der Graaf, Kjell Larsson, Aivar Leito & Julia Stahl Feige, N., H. P. van der Jeugd, A. J. van der Graaf, K. Larsson, A. Leito, A. & J. Stahl 2008: Newly established breeding sites of the Barnacle Goose Branta leucopsis in North-western Europe – an overview of breeding habitats and colony development. Vogelwelt 129: 244–252. Traditional breeding grounds of the Russian Barnacle Goose population are at the Barents Sea in the Russian Arctic. During the last decades, the population increased and expanded the breeding area by establishing new breeding colonies at lower latitudes. Breeding numbers outside arctic Russia amounted to about 12,000 pairs in 2005. By means of a questionnaire, information about breeding habitat characteristics and colony size, colony growth and goose density were collected from breeding areas outside Russia. This paper gives an overview about the new breeding sites and their development in Finland, Estonia, Sweden, Denmark, Germany, The Netherlands and Belgium. Statistical analyses showed significant differences in habitat characteristics and population parameters between North Sea and Baltic breeding sites. Colonies at the North Sea are growing rapidly, whereas in Sweden the growth has levelled off in recent years.I n Estonia numbers are even decreasing. On the basis of their breeding site choice, the flyway population of BarnacleG eese traditionally breeding in the Russian Arctic can be divided into three sub-populations: the Barents Sea population, the Baltic population and the North Sea population.
  • Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava

    Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava

    ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ...................................................................................................................
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea

    Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea

    Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
  • Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Mustandis (2003) Soovitab Toomas Saat Merisiiga Suures Mahus Taasasustada, Et Taastada Selle Vähenenud Arvukust

    Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Mustandis (2003) Soovitab Toomas Saat Merisiiga Suures Mahus Taasasustada, Et Taastada Selle Vähenenud Arvukust

    Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava 2012 -2016 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ............................................................................. 6 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .............................................................................................. 6 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ........................... 6 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus.................... 6 1.4 Maakasutus ja maaomand ................................................................................................ 8 1.5 Huvigrupid ..................................................................................................................... 11 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ......................................................................................... 14 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................. 15 2.1. Elustik ............................................................................................................................ 15 2.1.1. Linnustik ......................................................................................................................... 15 2.1.2 Imetajad ....................................................................................................................
  • 1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne

    1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne

    1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne Vilju Lilleleht Eesti Ornitoloogiauhing, pk. 227, 50002 Tartu; EPM~J Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181, 51014 Tartu Kokkuviite. Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuv6tc rneil harva ja juhuslikult eslnevate lindudc kohtarnistcadetest. L6plik hinnang anti 759 teatele. neist 597 aastatest 1990- 1997 (44-105 (cadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) Ja 544 teadet (91 %). Jarjest on kasvanud valismaisre, pcamiselt Soomc linnuvaatlejatc osa harulduste leidrnisel. ulatudes pracguseks juba iile 60% k6igist Iiibivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel iiks teadrnata paritoluga ja neli vangistusest Iahtipaasenud li~ki. TBestati nelja uue linnuliigi pcsitsernine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku phritoluga ja meil v61 naabermaades piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud li~ki. viis liiki teadmata paritoluga ja seitse liiki vangistusest paasenud linde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvdtete avaldamist meil harva kohatavatest lindudest. Kahjuks venis mitmel pdhjusel vaheaeg esimesest, kolmes osas ilmunud kokkuvdttest (kuni aastani 1989)~~'45' 46 siiani vaga pikaks. Sellele vaatamata pole HK loobunud kavast labivaadatud teated linnuharulduste kohtamistest edaspidi kiiremini ja sagedamini avaldada, ning kui jdudu ja vahendeid jatkub, vaatlejatele ka kirja tee1 oma otsustest teatada. Peagi peaks jargnema kokkuvdte "Linnuharuldused Eestis 1998-1999". Loodetavasti on selleks ajaks kdik linnuvaatlejad oma teated harulduste leidudest komisjonile labivaatamiseks esitanud ning nende kohta jdutud ka vastav otsus teha. Komisjoni koosseis ja tiiokord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Iabrvaatamisel viis p6hi- ja 2-3 varuliiget. Vi~mased asendasid vajaduse korral pohiliikmeid v6i osalesid liigilruhma-spetsial~stidena.Ka tookord oli ijldjoontes sama, mis varem.
  • Welche Teile Ihr Besser Im Tresor Aufbewahrt

    Welche Teile Ihr Besser Im Tresor Aufbewahrt

    Welche Teile Ihr besser im Tresor aufbewahrt... Post by “Insulaner” of Nov 26th 2020, 6:47 pm Hallo zusammen, nachdem ich mal wieder versucht habe die Ölwannenschraube verkehrt herum aufzumachen (irgendwie raffe ich die Drehrichtung nicht wenn die Schraube hinter der Wanne angeordnet ist und ich von vorne schraube ) und diesmal den Kopf endgültig in einen Zustand versetzt habe der eine Teilnahme beim Pfingsttreffen in Ornbau mit verschärften Eingangskontrollen definitiv ausschließen würde habe ich mich für den Neukauf entschieden. Dabei bin ich auf interessante "Black Friday" (was auch immer das sein soll) Angebote mit kräftigem Rabatt gestoßen: auch Dichtringe sind mit dem gleichen Preisnachlass zu haben: https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 1 Als erste Aktion habe ich sofort meine Kiste mit Kupferdichtringen aus der Garage in das Bankschließfach verlagert. Für die Ölablassschraube werde ich wohl eine Hypothek aufs Haus aufnehmen; mal sehen was der Bankmanager morgen sagt. Viele Grüße, Hagen . Post by “HaWa” of Nov 26th 2020, 6:58 pm Hallo Hagen, welche Ölwanne hat eine 16er Ablassschraube. Ich kenne da nur 12, 14 und die Grossen. Km Hydraulikbedarf solltest du bezahlbar fündig werden. Gruß HaWA https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 2 Post by “SimonW” of Nov 26th 2020, 9:24 pm Hallo Hagen, ich vermute mal, es handelt sich um einen 100er Pack - siehe Gewicht 380 g ... Gruß Simon Post by “Wuff_6.3” of Nov 27th 2020, 12:14 am Ach Hagen, du hast nur 30% Rabatt. Andere Websites bieten lukrative 39%: Post by “Insulaner” of Nov 27th 2020, 8:10 am https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 3 Hallo zusammen, HaWa: die Ölwanne in Frage hat M12; bei Eingabe des Autotyps auf dieser Webseite kamen dann diese Vorschläge.
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd

    Hiiumaa Kohanimed.Indd

    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
  • Iota Directory of Islands Regional List British Isles

    Iota Directory of Islands Regional List British Isles

    IOTA DIRECTORY OF ISLANDS sheet 1 IOTA DIRECTORY – QSL COLLECTION Last Update: 22 February 2009 DISCLAIMER: The IOTA list is copyrighted to the Radio Society of Great Britain. To allow us to maintain an up-to-date QSL reference file and to fill gaps in that file the Society's IOTA Committee, a Sponsor Member of QSL COLLECTION, has kindly allowed us to show the list of qualifying islands for each IOTA group on our web-site. To discourage unauthorized use an essential part of the listing, namely the geographical coordinates, has been omitted and some minor but significant alterations have also been made to the list. No part of this list may be reproduced, stored in a retrieval system or transmitted in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording or otherwise. A shortened version of the IOTA list is available on the IOTA web-site at http://www.rsgbiota.org - there are no restrictions on its use. Islands documented with QSLs in our IOTA Collection are highlighted in bold letters. Cards from all other Islands are wanted. Sometimes call letters indicate which operators/operations are filed. All other QSLs of these operations are needed. EUROPE UNITED KINGDOM OF GREAT BRITAIN AND NORTHERN IRELAND, CHANNEL ISLANDS AND ISLE OF MAN # ENGLAND / SCOTLAND / WALES B EU-005 G, GM, a. GREAT BRITAIN (includeing England, Brownsea, Canvey, Carna, Foulness, Hayling, Mersea, Mullion, Sheppey, Walney; in GW, M, Scotland, Burnt Isls, Davaar, Ewe, Luing, Martin, Neave, Ristol, Seil; and in Wales, Anglesey; in each case include other islands not MM, MW qualifying for groups listed below): Cramond, Easdale, Litte Ross, ENGLAND B EU-120 G, M a.
  • Sailing Directions for Estonian Waters

    Sailing Directions for Estonian Waters

    Sailing Directions for Estonian Waters part 2 Väinameri 2.3 W part of Väinameri Updated 01.08.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Fourth release April 2016 (first release May 2013) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Fairway route points: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Route_points.pdf Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html

  • Kasutatud Allikad

    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
  • Väino Tõemets Protokollis Tõnis Rüütel Os

    Väino Tõemets Protokollis Tõnis Rüütel Os

    Kohanimenõukogu koosoleku protokoll PROTOKOLL nr 52 Tallinn, 10.06.2014 Juhatas: Väino Tõemets Protokollis Tõnis Rüütel Osalesid: Väino Tõemets, Peeter Päll, Tõnis Rüütel, Katrin Alliksaar, Raivo Aunap, Jüri Jagomägi, Mall Kivisalu, Ulla Kadakas, Jaak Maandi, Marja Kallasmaa, Evar Saar, Liisi Sokk, Uudo Timm, Ilmar Tomusk ja Olev Veskimäe (seisukoha kujundamine e- posti teel aadressil [email protected]) Päevakord 1. Järvede nimede kinnitamine 2. Saarte nimede kinnitamine 3. Kohanime Sihimadal kehtetuks tunnistamine 4. Meremadala nime muutmine 5. Aiatee tänava nime küsimus 6. Saaremaal ühinevate valdade nimedest 7. Haldus- ja asustusüksuste kohanimede liigisõnaga ja liigisõnata nimekirja kinnitamine 8. Looduskaitsealade nimede kooskõlastamine 9. Ühistranspordipeatus Salu küla 10. Pätsavere küla taastamine Lähtudes kohanimenõukogu põhimääruse § 6 lõikest 5, kujundas kohanimenõukogu oma seisukoha päevakorras olevate punktide kohta e-posti vahendusel. 1. Järvede nimede kinnitamine Vastavalt kohanimenõukogu põhimääruse (edaspidi ka KNNpm) § 3 lõikele 6 osaleb kohanimenõukogu (edaspidi ka KNN) kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel. Sellest lähtuvalt võrreldi kohanimeregistris (edaspidi ka KNR), keskkonnaregistris (edaspidi ka KKR) ja Eesti topograafia andmekogus (edaspidi ka ETAK) olevaid järvede nimesid, mille tulemusel koostati kaks nimekirja. Esimene nimekiri sisaldab 36 järve nime ja asub tabelis 1 „Järvede ametlikult kinnitatud nimed, milles on parandatud nii nimekuju kui ka tunnuspunkte“. Teise nimekirja