Jegard Kõm mus IIU LEIGER Jegard Kõm mus

IIU LEIGER

Emaste Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihest Leigrisd

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus Tartu 2014 SISU

Koostaja ja toimetaja: Helen Kõmmus LEIGER ASUB IIUMALE 7 Sõruotsa murraku toimetaja: Sende Lipu Eesti keele toimetaja: Anneli Vilbaste Kunstnik: Lüdig-Algvere LEIGER TEEB TÖLLUSELE SOUNA 29 Kujundaja: Krista Saare

Raamatu allikad: LEIGER PEESTAB TOHRI PERE Jegard Kõmmus. Leigri lood. Käsikiri. Kärdla, 1960. TONDI KEEST 35 Jegard Kõmmus. -Emmaste vanasõnu ja kõnekäände. Käsikiri. Kärdla, 1965. Jegard Kõmmuse kirjavahetused ja fotod. KUIDAS TÖLLUS KASSARES KÄIS 47 Perekonna-arhiiv Hiiumaal ja Eesti Rahvaluule Arhiiv Tartus.

Raamatu kujundamisel on kasutatud Liia Lüdig-Algvere PÖRSAPOUD 59 etnograafilist akvarelliseeriat „Leivakõrvane” 2011–2014.

Raamatu väljaandmist rahastasid Jegard Kõmmuse järeltulijad, EERIK KIMBUDAB IIUMAD 67 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Rahvakultuuri keskuse programm „Rahvakultuuri maakondlik „IIU LEIGRI” MUISTENDITE SARJA toetus” ja Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp. SAAMISLOOST 77 Väljaanne on seotud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimistoetusega IUT 22-4.

© Jegard Kõmmus, Vaike Karbus, Helen Kõmmus © Liia Lüdig-Algvere

ISBN 978-9949-544-32-5

Trükikoda: Alfapress OÜ

5 LEIGER ASUB IIUMALE

Iiuma olnd ennemuisde tühi maa. Egal pool kivisi, puid ja ränka (padrikuid) täis mes ermus, ainuld met- saloomde eluase. Lounapool Saaremal aga eland inimesd. Sealtse vägimihe Suure Tölluse vanamatel sündind peele Töl- luse veel teina puig, kinele pantud nimegs Leiger. Kasvand ka see puig suuregs, kuid jeend pitkuse poolesd Tölluse ja ariliku mihe vahepeelsed kasu. Viimags, kut mihed täve kasu käde saand, jeend Saarema kahele suurele mihele elamesegs püsgugs. Töllus käsgind Leigerd umigupooltse (idapoolse) vehema saare peel elama akata. Leiger läindgi läbi Vehese väina, kus vesi uladand poolde seerde, vehesd saard vaatma. Käind sene söömavahes runti (ringiratast) ja jeend kesbe saard lounat vetma. Äi meeldind Leigrile see maa, olnd vehe liiga püsut ruumi elamesegs ja vabald ingamesegs. Tousnd see meresd naagu muhk üles, äi olnd senel pitkut äga laiut. Leiger nimedandgi saare Muhugs.

6 LEIGER ASUB IIUMALE 7 Liia Lüdig-Algvere. Leivakõrvane I. Pühalepa, Reigi, Käina, Emmaste. 2012–2014 Änam kisgund Leigri süda üle väina Pöhjasaare poole, söömajäu kalu välja. Peele sene teind tammigu eere liivamäki müsusd taa poisigesepölves Tölluse seltsis oli vaatmas käind. (mäkk – väike küngas) peele tuleasema, küpsedand kalad ja Öhdu tulnd Leiger isakodu tagasi ja ütlend Töllusele, et taa söönd muisd nesd kodund seltsi vetet odrakarasgiga, mikele leheb Pöhjasaard vaatma. Leiger vetnd omal kolme peeva joond lehgrisd taari peele. sööma kaalakotiga abusi (turjale), isa einakoorma vidamese Umigusööma järel akkand Leiger pöhja poole asduma. selpu (heinakoorma vedamise puu) kepiks käde ja asdund Suurd laged mere eerd, kus lained vaga ilmaga kallasd kasdnd, teele Pammana ninale, kusd olnd vehem veeteed Pöhjasaa- nimedand taa Suurrannags. Maakaalas, kusd meri taale uues- rele peesemesegs. Randas vetnd taa saapad jälgasd, eitnd di vasdu paisdnd, joudnd taa körgele meele. Meeld paisdnd nee kaalakoti peele ja asdund väinavede. Vesi tousnd Leigril kogu saar naagu tornisd vaatas. Keik olnd kinasti nähja kut varsdi kinderdeni (põlveõnnaldeni), pärasd puusadeni. Väi- püu peel. Leiger nimedand sene Tornimeegs. napöhi olnd ermus souene (savine) ja tüma. Äi voind seisma Saar paisdnd neljaarulene, ega aru ise moodi. Lisidal (ligi- jeeda, kohe akkand jälad vauma. Pidand ilma peeduseta läbi dal) olev pitkem seer, müsune uladand kougele leene poole, sumama. olnd risdiaru moodi. Teina, kougemal vasdu pöhjatuuld, aga Maale tulnd Leiger saare lounarannal. Kut taa seel saa- tuledand meele tahu (luisu) otsa. Akkandgi Leiger esimesd pud jälga vidand, märkand juba varasd tärkand rohdu ja Risdiotsags, teisd Tahuotsags üidma, nee aa preegused Rist- nimedand seda kohda Tärkama. Iljem asudat senna Tärkma na- ja Tahkunaots. Saare teisesd eeresd, vasdu kesgumigud küla. (kagu), sirudand üks aru naagu sari (sarv) ennasd välja, mü- Akkand siis mees saard üle vaatma, et parajad kohda ela- susd taa nimedand Sarveotsags. Neljas nukk vasdu Saaremad mesegs valitseda (valida). Tulnd mööda mere eerd, joudnd olnd Leigri maaletulemese kohd, juba tuntud Tärkama ots. saare vesikaarenukale (edelanurka) ja nimedand sene Sörve- Kut taa akkand Tornimeeld umigu (ida) poole tulema, näind seere meeleduledusegs Sörveotsags. Iljem akedi seda inimes- taa mererandas vee ja puude vahel palju liivaluidid, mike- de, kida üitud sörulasdegs, järel Söruotsags nimedama. Sii pärasd akkand seda lougasd (lahesoppi) Luideloukags nime­ märkand Leiger, et meri olnd paksuld kalu täis, sest kudu- dama. räimes lasnd ennasd eere (kevadine räim tulnud rannavette Edasi tullas muutund maa lagegs ja olnd vesine kut kudema). Taa vetnd püksid jälgasd, sidund seereotsad sölmi suur padu (madal soine koht). Nimedandgi taa seda kohda ja püidnd sihantse püisega (noodaga) omal korraga mütme Paopeelne, müsusd nüid üitags Paopegs. Senejärel jeend Leig-

8 LEIGER ASUB IIUMALE 9 ril tee peel ede merelougasde vahel pitk körgevöitu maaviil, juba saare peremihegs pidand, läind lisemald vaatma, mes müsusd taa nimedand Körgesaregs. Seeld tulnd taa üle Tah- naad vaiudavad. Nee olnd Vormpsi saareld pärit vöörad mi- kunaotsa vehesele mere uladavale nukale, kus kasund kina hed, kaks venda Per ja Ter, kis otsind omal elamesegs para- lehdpuumets, mike nimedand Lehdma otsags. mad kohda. Louka eerd pidi louna poole asdudas joudnd Leiger pisise Mihed näind Leigerd, kohgund erpsesdi, eitnd kerved jöö suhu, mes siikohal mere joosis. Puud olnd sii naagu ime- maha ja akkand mere eere joosma, kus nendel paat seisnd. veel pitkad ja ilusd, et taa üsna imestand. Varsdi näind Leiger Ter joudnd enne randa, lükkand paadi sisse ja kut paisdnd, mütmel pool kümnede koupa karge (rohumaa) seesd alligud et iiglane juba Peri kinni saab, akkand eeresd tulisd ruttu ee- välja joosvad. See olndgi joud, mes keik sene ümbruse aljen- male soudma. Per näind, et vend äi ooda ja üidnd teda abigs: dama ja kasuma aes. „Elpa, Ter! Elpa, Ter!”1 Ter pole jülgund venda aitama tulla ja Siia jeend Leiger lounat vetma. Kahekümnenaalane (nae- soudnd järjest kougemale. lane, 1 nael = 0,409 kilogrammi) karasgikakk, küpskala ja Leiger joudnd Peri juure, aga et vööras pole vastu akkand peelerüipat alligavesi kusdudand varsdi vägimihe nälja. Täve äga kurja teind, otsusdand taa meest aitada. Vetnd mihe abu- köhuga tulnd Leigril unerammasdus peele ja taa jeend vis- si ja sammund paadi järel, saand sene varsdi kinni ja tösdnd sisdi (kõvasti) magama. Ärkand viimags akkide jölina (kisa) venna körva paati. Mihed surmaermus pörudand otse Kii- pärasd üles, müsusd puude otsasd karjund: „Kärdi, kärdi, deva eere ja reekind seel, et Pöhjasaarele olevad iiglase sugu kärdi!” Akkide loulu järel saand see kohd Kärde (Kärdla) elama asund. Kiideva mihed akkasd senejärel Pöhjasaard Iiu- nime. mags voi Iidude saaregs nimedama. Randa, kus Per „Elpa, Seeld edasi jälutas löidnd taa tuuldesd varjat puhi (mere- Ter!” üidnd, akkand Leiger Elpterma eeregs nimedama, mü- lahe), jusdgu loodut sadama, ja nimedand sene sügava vee susd preegu üitags Eltermags. pärasd Sügavsadamags (Suursadam). Läind Leiger edasi ja Seednd seeld sammud öhdu poole (läände), joudnd Lei- joudnd körge nömmele, kenne mere poold eer olnd üsna ger vehese meevalli peele, kusd paisdnd käde väinasaared ja äkine, mütu sülda kukkumesd. Taa nimedand seda kohda . Seda mere-eersed vallimäkki nimedand Leiger Valli- Kaldanömmegs, nüid üitags see Kallasdinömm. peelsegs. Preegu üitags seda Valibe. Enne Sarveotsa joudmest märkand Leiger äkisdi kahde Seeld läind Leiger läbi laia madala louka otse ees paisd- meesd, kis, kerved kees, vaiu maha löönd. Leiger, kis ennasd va maanukale. Sii meeveerudel ja varjulesdes metsatupsudes 1rootsi keeles Hjälpa, Ter! ’Aita, Ter!’

10 LEIGER ASUB IIUMALE 11 olnd kevad varam tulnd, egal pool kasund juba aljas rohi. Ka Metsas kesbe saard paisdnd teina järi, kus lisidal läind näind taa üsna palju poolmetsiguid ounabuid, müsusd olnd mets nenda paksugs, et tegu olnd seeld läbipeesemesega. juba pungas. Leiger näind, et seda maad lahudab suuresd Akkand Leiger seda metsapadrigud ja järve Tihemetsags ja saaresd vesi ja nimedand sene Kaassaaregs. Iljem akedi seda -järvegs nimedama. Nee üitags preegu Tihumets ja Tihujäri. Kassaregs üidma. See saar meeldind taale keige änam, siia Seel olnd ohdrasdi egasugusi metsaloomi: pödru, irvesi, tahtnd Leiger omal ounabuaja isduda ja esialgu elama jeeda. kitsi, rebasi, jänesi ja untisi. Leiger näind, kuidas suur un- Kassaresd läind Leiger üle laia louka ja asdund maale ran- dikari pödru taga tümmidand (taga ajanud), müsusd olnd das, kus olnd suur mets, müsuse taa nimedand Rannamet- nende kee juba üsna kimpus (hädas). Taa peesdnd pödrad ja sags. Taa tahtnd enne öhdud Söruotsa jouda, et natune kalu ermudand undikarja Tihujärve, kus nee sootumags ee upu- püida, ja läind paljajälu läbi metsa otse vesikaare poole. dand. Seda metsa, kus taa pödru peesdnd, nimedand Leiger Männigu vahel ühel meenukal olnd erpsesdi ussisi ja Lei- oma metsags, müsune veel tänapeevani üitags Leigri metsags. ger pidand saapad jälga panema. Seda mäge nimedand taa Ruttand seeld uuesdi louna poole ja joudnd lage mee Ussimeegs. Joudnd umiguse tuletegemese kohda, löidnd Lei- otsa, kusd paisdnd käde väin, saare lounarand ja Kassare. Taa ger seeld ööguvad sööd ja puhund nee pölema. Seda mäk- nimedand sene Meepeelne, iljem akedi seda Meeltsemeegs ki nimedand taa Leemeegs, nüid üitags seda Leesmaniidu (Mäeltse) üidma. meegs (Leemäkk). Meeltsemeesd lounapool paisdnd suur lage (lagendik) kunni Leiger püidnd omal öhdusöömags ja oomsegs peevags mere eere. Lage olnd täis mineva aesdasd kuiand kueraputkid. ulga räimisi ja küpsedand nee ee. Peele sööma eitnd Leiger Maa olnd sii mütme vaaksa sügavald pehme souemuld. Lei- lisidaloleva tammigu meele puhgama, müsusd taa nimedand ger akkand peele lounat kueraputkid juurdega üles kisguma ja Tamnags. Olnd mees rahul peevase käimesega, saar meeldind muutis senega maa sulags (pehmeks) ja küli­kolblesegs (külvi- taale ja kolband suuruse poolesd elamesegs. kõlbulikuks). Öhdugs olnd taal paari tündri seeme külimesegs Umigu otsusdand Leiger saard ka kesgeld vaata ja löida pöllumaa tehet, jähi ainuld Saaremald odraseeme tuua ja kohda seeme külimesegs. Ussimeeld ee pöördes, tulnd taale maha külida. Oma esimesd pöldu nimedand Leiger Putkesde varsdi järi (järv) vasdu, mike eered olnd tümad. Seeld mööda pöllugs, nüid üitags see Putkasde pöld. minnas tulnd ede ermus palju rassimesd, mikepärasd nime- Saar vaadet ja pöld tehet, otsusdand Leiger Saaremale ta- dand järve Rassijärvegs, preegune Prassijäri. gasi minna, et senejärel päriseld Iiumale elama tulla.

12 LEIGER ASUB IIUMALE 13 Vanasdi olnd Iiumal palju soosi. Sumand Leiger ka Put- Sörusilmags ja teisd Pammana ninal kasvavade pihelde pä- kasdisd tullas mütu vörsda soos, ennekut joudnd kövamale rasd Pihlasilmags. meearjale. Sood nimedand taa Väljassoogs, mäge aga Arja- Kuju joudas vetnd Leiger naisegs Tölluse naiseöö Mareti, meegs voi Arjumeegs. kida taa akkand Maregs üidma. Mare olnd Piretisd noorem Peevasesd käimesest ja pöllutegemesesd väsind, eitnd Lei- ja pisem, kuid Leigrile egapidi meeldmööda teinapool. ger varaguld Tamnameele kondid sirgu puhgama. Järgmesel Kut naad kodund lahkund, tulnd Töllus neid saatma ja umigul tousnd taa varaguld, sesd tahtnd Tölluse perele värs- aitand tarvilesi asju Pammana ninale viia. Ka lehem ja paar kid kalu püida. Räimiparved olnd aga öö joosul sootumags ärgi vetet seltsis Iiumale piima andma ja pöldu kündma. kadund. Nenda otsidas jälutand taa meres, kut märkand Loomad ja viljaseeme viind üle väina Kassare Punnika mihed liivasel pöhjal kümnede koupa lesdi ujumas, müsusd vasdu oma suure vörklaevaga (suur kalapüügipaat). Leiger Marega jälgu müksand ja püidnd jälatalla alla minna. läind kahekeisdi üle Laimadala, ainuld sügavades silmakoh- Leiger akkand oma selpuga vee peele oopisi jägama, dades ronind noorik mihele abusi. lööma poold küljesd aga oidnd tallaeered irvakile. Lesdad Öhdugs joudnd naad Kassare, kus mötlid esmald elama püidnd kivisörvade alla pugeda ja Leigri tallade naagu suur- akata. Siia ounabude sega (keskele) seedind (seadnud) Leiger de paelahmagude alla läind ikka kümmekonna lesda korra- omal suvekoja ja akkand sügisepoole oonet ehidama. Juba ga varju. järgmesel peeval teind naad küli maha ja elu läind järjesd Tarvidsend ainuld köverda, lesdad ee vetta ja kaalakot- änam moodi. ti pisda. Nendamoodi olnd Leigril varsdi mütu möötu kalu Kodusd toimedusd olnd Mare tehja, Leiger aga käind kees ja peele sene, kut taa küpslesdadega kiha oli kinidand, kalapüiul, jähil, tassind ooneehiduse puid ja teind rugiküli akkand Saaremale tagasi minema. Lesdapüiu kohda nime- jäugs uut pöldu juure. Leiger arind ka metsiguld kasund dand Leiger Liivaloukags. ouna­buid, arvendand, isdudand noori puid teisdele ubandu- Tagasi minnas läind taa mere juba Söruotsasd, Keerara- segs (seltsiks) ja teind nendele aja kaitsegs ümber. hu seereld. Korrags tousnd vesi argini, siis akkand pölvesd Joudnd käde juba teina sügise. Leikus olnd param kut saadik, ainuld Pammana nina eeres tousnd uuesdi puusa- mullu ja Putkasdi pöld olnd viljanaabrud tihesdi täis. Juba deni. Merepöhi olnd souene ja lige naagu tullasgi. Leiger aljendand mahatehet rugiküli ja ounabud olnd ounasaagi all nimedand madala koha Laimadalags, sügavamid kohdi aga lookas.

14 LEIGER ASUB IIUMALE 15 Ühera (ükskord) umigu vara ounaaida minnas näind Lei- seljatäis kruusi seltsi vetet, mikega nöi tahtnd Leigerd elusald ger, et seel olnd ounavargad käind. Mütu puud olnd tühags maha matta. tehet ja luhki (lõhki) kärisdat. Üks Kurama nöi, kaks kratti Märkand meres Leigerd, aend nöi keik kratid taale kallale, seltsis, oli mööda Iiumad ulkudas Leigri ounabuid ja vilja- et teda siiasamuse kruusiunigu alla upudada. Leigril olnd ai- naabrud (viljahakke) näind ja akkand neid omal tahdma. numags söariisdags selpu, müsusd taa nuia moodi kasudand, Kuramale tagasi minnas vetnd egaüks nesd seljatäve ouni oidas senel lade (ladva) poold otsasd. Kratid puistand linnuld seltsi. Leigrile oma seljatäved kaala ja läind kohe nöiaveel tagasi Leiger läind kohe Meeltsemeele vaatma ja näind ounavar- uuesdi tooma. Leiger äigand oma selpuga neid juba mütu gud Väljassoo kohal leene poole lindvad, kuid suurde koor- tükki vede, müsusd kukkudas kividegs muutund. made pärasd puhgand ega vörsda järel natugene aega. Nöia- Juba tousnd Leigril eesküljes kruusi- ja kiviunik vee peele, vägi olnd juba Arjumeel, kut Leiger neid taga tümmidama kratid aga tassind ühdepuhgu järjesd juure. Taa akkand nen- akkand ja saand ühe krati Söruotsas käde. Naagu taa senele de samude kividega juba eemald kougeld krattisi visgama ja kiviga pihda virudand, olnd nöiavöim kadund ja kratt muu- neid kukkund vede, muutudas kümnede koupa kividegs. tund suuregs kivigs, müsune aa preegu veel Murru pöldus Saaremald näind Töllus Leigri äda ja läind ning oidnd nähja. Teina kratt oma seljatävega pöörnd pöhja poole, kuid kratid Panganinald eemale. Nee läind Ninaseninale ja vetnd Leiger joudnd taale Nörgaseerel järel ja virudand ka sene ki- seeld kruusi. Äi Töllus joudnd keelda. Kratid tassind möle- viga alla. Preegugi aa seel kohal suur kivimüragas nähja. Vana mad maaninad äkisdegs pankadegs. nöi ise peesend pögenema. Kuramal akkand taa kohe omal Leiger olnd nöiaveega kimpus, sötkund ühe koha peel ja suurd krattide karja nöiama, et Leigerd vöita ja Iiuma omal vaund ühdepuhgu änam soue sisse. Kut Töllus näind Leigerd vetta. poolesd kihasd vee alla kaduvad, läind taa Pammana ninale Järgmesel peeval vetnd Leiger nougs Tölluse juure nöia taale abigs. Seeld akkand Töllus krattidele kivisi pihda visga- vasdu abi saama minna. Kut taa Söruld mere läind, tousnd ma ja kahe peele ävitand naad ulga vasdalisi ee. vesi­kaaresd musd pili (pilv) kut isupagi (äikesevihmapilv) Töllus juhdumesi näind, kut vana nöi ise, suur punane üles, mihane akkand joudus (kiiresti) lisemale tulema. Joudnd abe ees sirgus ja ilmadu suur kruusiseljatäis abusis, tahtnd kesbe Laimadald, näind Leiger, et see olnd nöia saadet krati- Leigrile selja tagand juure iilida. Taa virudand kiviga, kruu- pili, mes lindas Iiumale. Krattidel olnd egaühel Panganinald sikott läind luhgi (lõhki) ja poolesd kotitävesd mere kuk-

16 LEIGER ASUB IIUMALE 17 kund kruusisd kerkind kuiv, müsusd nimedagse Väiksegs tidegs. Krattide poold tassit kruus katab kogunisdi Laimada- kuivags. la, kus saand pärasd sene kövam pöhi. Nöi pöörnd Saarema poole ja tahtnd poole kotitäit Töl- Vaatnd vägimihed väina ja näind, et see olnd naagu sööl luse pehe kalda. Leiger, kinel parasd püualusd äi olnd, vetnd (sõel) kuivade ja sadade kividega mütmegs lahudat. Senesd kaalasd saapad ja visgand nöiale küitsagade (küünte) pihda. peevasd nimedand naad väina Sööla väinags. Iljem akedi See lasnd koti lahdi, müsune saabasdega seltsis mere langend. seda sandi kirjapruugiga Soela väinags üidma. Seeld kerkind saapa moodi kruusirahu, müsune saand sene- Tasugs aitamese eesd luband Leiger Töllusele Iiumale sou- pärasd Saaparahu nime. na tehja, kus vend vihelda saab. Peele viljapeksmesd läind Nöi vetnd ermu ja pisdnd pögenema. Joudnd juba Mu- Leiger souna ehidamese jäugs kohda valitsema. Löidnd Ar- rika randa, kut Tölluse poold järelviset kivi taa maha löönd. jumeeld metsa minnas mütu veega eereni triiki suurd ouku. Mere kukkudas muutund see suuregs punasegs kivigs, mü- Taa uued iiuranti jälanoud (õmmeldud tallaga kingad) olnd sune preegugi aa Murika randas ja üitagsgid Punasegs kivigs. vehe pisigesd ja pigisdand jälgu. Senepärasd vetnd taa käde Ülejeend kratid tiirudand ilma peremiheta naagu peeta ka- ja eitnd nee ouku liguse (ligunema). Ise akkand sounakohda nad runti, kunni vägimihed naad alla visgand. valitsema. Leiger sötkund omal jälul sihantse ougu, et olnd kaind- Löidnd oukude lisidal kasemetsa sees Seljamee peel kina laalusdesd saadik vaund (vajunud). Taa eespool ja külgides sounaehidamese koha, sesd puid jätgus ja pärasd leilivetmesd kerkind suur kruusikuhi, mike najal saand oukusd välja uper- vois ülepeekaala oukus lobudamas ja leodamas käia. Tölluse da (ukerdada). Kruusiunigud kesbe väina nimedand Leiger sounaaset üitags veel tänapeevani Sounaseljags. Suur kuivags, taa sötkut sügav ouk aa tänapeevani sene kuiva Jeend vehe liiga kouags nou pidama. Läind jälanousi vet- umigupooltses külgis. ma, ouk veesd tühi, jälanoud kadund. Ainuld neelmaougud Kaa Pammana nina otsasd kivisi visgand Töllus olnd seel (veeneelukohad) olnd pöhjas nähja. Sene lisidal olnd teina edasi-tagasi tammudas peeneseeresd saadik kraavi sötkund ja vehem ouk, müsune seisnd kinasdi vett täis. sene otsa, kus kasund pihlad, muusd maasd lahudand. Uus Leiger üsna imetlend, kut püsgu aja pärasd lasnd ouk saand pihelde pärasd nimedusegs Pihlalaid. uuesdi veega eeretasa, kuid jälanousi polegid taa sene pee- Kividegs muutund kratid aa Laimadala peel sadade koupa va üles löidnd. Taa nimedand sene ougu Suuregs ougugs, vee all ja peel nähja. Neid nimedagse Kratikividegs voi Krat- sihantsed ougud aga keik Kurisudegs. Oma jälanoud saand

18 LEIGER ASUB IIUMALE 19 Leiger käde teise peeva Luide randasd, kus taa lesdapüiul Seneaegu tulnd kaks teisd laeva Suurelaidu otsa ja uus sats olnd. Maa-alune veeneel olnd nee mütukümmend vörsda roudmihi tulnd maale. Nähjes seeld peemihe otsasaamesd, mere eere välja ujudand. süitand nee Leigri püiuoone pölema ja pögenend ermuga Ühera Söruotsas kalapüiul ollas teind Leiger omal Suure- laevde peele tagasi. laidu püiuoone, kus voind sandi ilmaga tuulbeos (tuulevar- Kut Leiger tuld märkand, olnd laevad juba eeresd väljas. jus) olla, kalaasdad (kalatünnid) ja Mare tehet vörgud aga Erpse (hirmsa) vihaga akkand taa laevi kivijüragadega (kivi- reesda varju panna. Ühel peeval akkand vesikaaresd paisdma mürakatega) visgama ja teina nesd vaund poole vörsda kou- kolm suurd alusd, müsusd lisemale purjudadas laidu eere gusel mere eeresd pöhja. Kolmas soudnd ülepeekaala kou- tikkund. Esimene nesd tulnd eere liivaseere körva ja seeld gemale, aga Laimadala otsa kohas kukkund Leigri viset suur akkand maale tulema roudmihed odade, möökade ja ammu- kivi otse kesbe laeva ja see läind luhgi. Leiger lahudand oma dega. pahameeld, äi jätnd enne järel, kut keikide roudmeesde ja Leiger muisdnd roudmeesde kurja nou, sesd Töllus oli laevde kerede peele kerkind kiviunigud, müsusd aa tänapee- nendega mütu korda taplend, kut nee Saaremale kippund. vani meres nähja. Taa läind roudmeesdele vasdu ja annud keega märki, et naad Peelik Kurdi laeva vaumese kohas paisdvad kiviunigud minema leheks. Roudmeesde peelik Kurt käsgind oma söa- nimedat pärasd muisdse kirjapruugi järel Kürdigs, liivasee- meesdel iiglasd ammudega lasda, muisd jälamihi aga saatnd rel olevad kiviunigud roudmeesde oual Kivislaidugs. Kahde tasabisi taale selja tagand kervesdega jälaönda sooni (jalakõõ- kivirahu meres, kus roudmihed laevdega otsa said, nime- luseid) raiuma. dand Leiger Roudmeesde rahudegs. Preegu üitags kougemad Leiger löönd kallale tikkund vaindlased selpuga maha, Roudrahugs, lisemal olevad Laiduotsa Roudrahugs. ise taganend Leesmamee sörvale suure kiviunigu eere ja ak- Peele sene eland Leiger mütu aega rahulisdi. Putkasdi lage kand seeld ühdepuhgu peeletungind roudmihi kividega vis- olnd änamesdi üles arit ja Kassare ounabuid täis isdudat. gama. Kis korra saand, pole änam teisd tahtnd ja varsdi olnd Räimipüiul käind Leiger Söruotsas, siiapüiul Valibe loukas roudmihed änamesdi sirakil maas. Peemees pögenend laeva ja lesdapüiul Luide loukas. Kut aga lihaneelud tulnd, läind ja tahtnd senega minema minna, kuid joudnd ranna eeresd taa Leigri metsa jähile ja öhdugs rükkind (tassinud) abusis ainuld vehe kougemale, kut Leiger aluse kividega puhgi (pu- Marele prisge pödravärsi kuju. ruks) pommidand.

20 LEIGER ASUB IIUMALE 21 Nendel sündind Kassares neli puiga. Vanamad puiga ni- Vana Leiger läind Marega Kassaresd Meeltsemeele elama, medat isa järel Leigrigs, teisd Andrusegs, kolmat Leemedigs ehidand uue oone ja eladand enasd kalapüiusd ja jähilkäime- ja neljat Antsugs. Kolm vanamad puiga olnd vehesd kasu, sesd. Meeltsemee olnd muisde ulga suurem ja körgem. kasinasti peejägu arilikusd mihesd pitkemad. Ainuld Ants Üles arit pöllu ja ounabuaidade eesd jeend Antsu tehja kasund iiglasegs ja teda akedi Suur Antsugs üidma. teesi valdade vahele. Ants kukkund kruusi rükkima, vidand Puigde mihe ealesegs saadas vetnd naad omal Saaremald poole Meeltsemeest mööda Iiumad laiali. Taa olnd aga sia- naised. Vana Leiger jäudand Iiuma puigde vahel neljags nahavidaja, valitsend teede tegemesegs körgemid selgi, et ve- vallags. Vanam puig Leiger saand saare umigupooltse suu- hem kruusi lehegs, teed saand senepärasd ermus vöngilesd. rema jäu, müsusd nimedat Suurevallags (Suuremöisa). Seel Leemedi kuus tüdard saand pitkapeele mihele, kis Suu- löidub veel preegugi Leigri nimelesi kohdi ja perenimesi. revalda, kis Körgesare voi Käina. Kolm olnd vanatüdrugugs Teina puig Andrus saand saare pöhjapooltse osa ja asund jeemas, kut kaks vanamad saand korraga mihele üheld uk- elama Körgesare, senepärasd nimedat taa jägu Körgesare val- kaläind kandinaavia laevald peesend kahele meremihele. lags. Andruse järel nimedagse preegugi seel valdas körged Kolmas tüdar vetnd omal mihegs ühe Antsu puja ja asund mäge, kus taa armasdand isduda ja merele vaata, Andruse- Tärkmaotsa elama. meegs. Vanam tüdar läind oma mihega saare leeneranda elama, Kolmas puig Leemet saand saare leene-lounasörva (edela- müsusd kohda akat mihe nime järel Aldregugs üidma. Teina serva), müsusd nimedat Leemedi vallags. Iljem, kut taal pui- tüdar jeend oma mihe Tohriga Söruotsa elama ja seda kohda gi pole olnd, ainuld ühesa tüdard, akkand teised vennad taa nimedat taa järel Tohri külags. Tohr öppind varsdi meitemaa osa Emasde vallags üidma. Preegu veel nimedagse seel vallas keeld muisdma ja jüttu aema. suurd palgimetsa Leemedi metsags. Aldreg äi muisdnd jütusd mette musda äga valged, mi- Antsu jäugs jeend saare lounapoold osa kogu Putkasdi kepärasd akedi teda Aganpeegs üidma. Iljem nimedat kogu pöllu ja Kassare ounaaidadega. Ühera, kut Ants Putkasdi otskonda Agabeotsags. pöldus noori ärgi viludand (õpetanud), üidnd taa nendele: Aldreg ja Tohr olnd kanged mihed laivi valmis muljuma, „Käi na, käi na!” Senesd akkand vennad Antsu jägu Käinags nende puigdesd tulnd Iiuma esimesd meremihed, kis käind nimedama. ülemere soola ja rouda toomas.

22 LEIGER ASUB IIUMALE 23 Leigri vanusepeevil tungind roudmihed, kis juba suure Peele Leigri surma pole taa lapselapsed änam ühde maa ja Saarema olnd alla eitnd, üle merejee Sarveotsasd Iiu- oidnd. Ühdepuhgu olnd omakesgis ütlemesd ja maajäga- male. Noor Leiger tulnd isald ja vendadeld abi saama. Leiger, mesd. Loomad äi kolband änam ühde karjamale ja ega mees pujad, väimihed ja pujapujad seltsis, tungind roudmeesdele akkand oma maajäu ümber körgid kurendusaidu (roigas­ Putkasdesd umigu pool rünnutsi vasdu. Seda kohda nimedat aedu) tegema. iljem Vaenuväljags, preegu üitags seda Vaemlaväljags. Mütu korda olnd sugulasd naa isekeeru, et polegid ajate- Nooremad olnd kanged vibu- ja lingumihed, vana Lei- gemeses kogu leppind. Et teina ajategemesesd kasu äi saags, ger aga virudand oma selpuga roudmihi ulgakoupa maha. tehet see oma maa sisse. Teina pidand omald poold aja vasdu Vaindlasd löödut pögenema. Pöhjapool Putkasdid saand tegema, jällegid oma maa peele. Nenda ehidat vendade va- iidlased nende peele täielese vöidu. Keik väli olnd langend hele riiutänavid. roudmihi täis. Senna lagele nee matedigi ja akedi seda kohda Änam ead läbisaamesd äi olnd, naabrid ja sugulasd jeend Risdiväljags üidma. üheteisel vöörags. Viimags unusdat isade viisi reekimenegi ja Pitkapeele jeend mihesugu Iiumal ühdepuhgu pisemags. sigind mütmetsugusi keelemurdid. Äi kusgil nii vehesel maal Ainuld Kassares, kus Suur Antsu pujad eland, kis vöörasd kut Iiuma, pole nenda palju seltsisi, kenesd ega mees oma sugusd naisi äi vetnd, löidub suure kasuga meesde sugu kun- keeld teisdesd ullemeni veenab. ni tänapeevani. Üks Suur Antsu puigdesd läind Saaremale, Vehene ühde oidmine saandgi iidlasdele ukadusegs. Es- vetnd Tölluse sugusd naise ja jeendgi senna elama. Nendel degs tulnd suureld maald undid Iiumale tagasi. Naad pole sündind puig, kida taa suure kasu pärasd Suur Antsugs akedi untide vasdu ühisd vöitlusd alusdand, ega mees tümmidand üidma. Suurantsu nimelesi inimesi aa veel tänapeevani Saa- nee ainuld oma maa peeld minema. Undid aga ävidand pöd- remal elamas. rad, irved, kitsed ja teind ermus palju kahju kodulujusdele Leiger tundnd surma lisinevad, kutsund pujad ja nende (koduloomadele). lapsed kogu ja andnd nendel nou vaindlasde maale kippu- Kut roudmihed uuesdi Iiumale tungind, äi joudnd ük- das ühde oida, muidu vetvad vöimusd. Käsgind ennasd pee- sigud jülged mihed neid peeta (peatada) ja vaindlane eitnd le surma omatehet ja armpsags saand Putkasdi pöllu juure keik saare oma alla. Leigri öpeduse pölgamine maksnd iidlas- matta. del kallisd inda – vabaduse. Nende arit pöllud vetedi keesd, ennasd aga panti möisapöldudes orjama.

24 LEIGER ASUB IIUMALE 25 Jülge Nenda löpedan muisdise jütu Iiuma vägimihesd Leig­ risd. Noored iidlased, käigi oma saar risdati-pöigiti ja peeleakkamine pitkuti-püuti läbi, siis löiati veel palju änam kohdasi ja nimesi, müsusd Leigerd meele tuladavad. Pangi nee meele ja aa pool reekigi nesd oma lasdelasdele kut ennemuisdisd muinasjüttu.

vöitu. Lood kuulis autor lapsepõlves, 20. sajandi alguskümnenditel, isaemalt Liisu Kõmmuselt (1862–1922) Sõru külas, kellele omakorda pajatanud Leigri lugusid vanaema Eva Pärn (1805– 1880) Pärna külast. Autor on lapsena kuuldud lugusid hiljem omalt poolt täiendanud ja ühtseks jutuks kokku põiminud. Kine jälg Allikas: Jegard Kõmmuse perekonna-arhiiv ja Eesti Rahvaluule tatsudab, Arhiiv, RKM II 110, 45-50 (1961) ja RKM I 13, 8 (1974). sene suu ka matsudab.

Kodukooruge aa param kut vöileib vöörsil.

26 LEIGER ASUB IIUMALE