Navigaator 1 2008

I N O OO RR KK

99 66

••

II RR II KK AA JJ AA EEE RRR EEE MMM

II TT LLL AAA BBB BALTI MEREAJAKIRI KROONI • 69 BALTI LÄÄNEMERE VALVUR

88 PEETER VOLKOV 00

. * (, '( * ) * .*- ..( 22 0

AUTO JA PAADIGA NORRAS • KAPTENIKÜLA KÄSMU • KAPTEN JA KIRJANIK LEMBIT UUSTULND • HÄDASIGNAALID HÄDASIGNAALID • UUSTULND NORRAS PAADIGA JA KAPTENIKÜLA • LEMBIT KÄSMUAUTO KAPTEN • KIRJANIK JA SPA • GRAND FEARLESS • PORSCHE ROSE LAEVALIIKLUSTEENINDUS • UUS • LAEVA NIMI MAYDAY! MEREL: PURJETAMISKOOL • ALAR PÕHJARANNIKUL VOLMERI • SLIPIKOHAD X-STREME FEADSHIP • IDEEPAAT FILMILAEVAD 1 / 2008 1 / 2008 11 Paadiga Biskaia lahel Biskaia Paadiga MännardTarmo ja Olga Lauristin Ettevaatust, piraadid! Paaditest: Askeladden Z7 Jüri Pihl selgitab Schengenit ISSN 1736-3233 ISSN

Navigaator 1 / 2008 www.princessyachts.com Travel at the speed of life Travel 70 V85 FLYBRIDGE KAATRID: 42 45 50 54 58 62 67 21M 23M 85MY 95MY KAATRID: FLYBRIDGE V42 V45 V48 V53 V58 V65 V70 V85 Balti Merekaatrid 6 710 075 · e-mail: [email protected] · www.paadid.ee Pärnu mnt 232 · Tel V CLASS SPORTKAATRID: SPORTKAATRID: V CLASS Katusepiilariga esitiiva kontrabass

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 [email protected] TALLINN Kadaka Kadaka tee 84 tel. 677 6060 [email protected] Keskmine kütusekulu 6,4–7,7 l/100 km TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected] www.infoauto.ee heitmed CO2 155–184 g/km Kaunilt komponeeritud uus Ford Focus.

New FordFocus Feel the difference 32 Auto ja paadiga Norras

1 / 2008

8 Uudised Kaljas Iris läks puhkusele, loodi Eesti Tuletorni Selts, Rootsi purjelaevad Tallinnas, eestlased olid ookeaniületusel edukad, jääpurjetaja Jaan Akermann tuli juuniorite maailmameistriks 12 Messiuudised Princess 50 ja v85, Mochi Dolphin 54, Bavaria 30 Sport ht, Bayliner 320 ja Grand Turismo, vg62, Jeanneau Prestige 385, Skipper 15 Electric, Porsche Fearless 28, Maxum 2900, Garmini uued gps-seadmed 18 Flash Luksusjahiga Helsingi turule – Parsifal III 19 Messikalender märts – mai 2008 20 Nõuanne Schengen – kas piirideta vabadus? Jüri Pihl selgitab viisaruumi reegleid. 24 Kolumn Herkki Haldre räägib ﬁ lmilaevadest 48 Kapten: Lembit Uustulnd 26 Kaanelugu Peeter Volkov – Läänemere valvur 32 Reis Auto ja Silver-paadiga Norras 40 Laeva nimi Lennuk pandi laeva nimeks... 45 Visioon Feadship X-Stream 48 Kapten Lembit Uustulnd ei saa läbi mereta, pereta ega kirjutamiseta 54 Lõõgastus Roosimaja rõõmud spaapealinnas 58 Merekool Häda- ja hoiatussignaalid 62 Piraadid Kuidas kaitsta laeva piraatide eest? 66 Reis Paadiga Biskaia lahel 72 Sadamaküla Käsmu sadamalinnast suvituskülaks 78 VTS Laevaliiklust jälgitakse uuest majast 82 Paaditest Askeladden z7 sügistormisel Tallinna lahel 88 Slipikohad Eesti põhjarannik 90 Alar Volmeri purjetamiskool 5.osa 92 Minu paat näitleja Tarmo Männard ja Olga Lauristin 98 Paadibörs 72 Kapteniküla: Käsmu

4 | Navigaator 82 Paaditest: Askeladden z7

58 Merekool: Kui merel ollakse hädas

26 Peeter Volkov – 92 Minu paat: Tarmo Männard ja Läänemere valvur Olga Lauristin

Navigaator | 5 TOIMETAJA VEERG

meri on vabadus. Kummaline

mõelda, aga meile, siin Maar- 1 / 22008008 BALTIBALTI MEREAJAKIRIMEREAJAKIRI • 6699 KKROONIROONI

jamaa metsade ja põldude vahel Paadiga Biskaia lahel

Tarmo Männard ja kasvanutele on meri see, mis Olga Lauristin

Ettevaatust, sümboliseerib nii vangistust piraadid!

Paaditest: kui vabadust. Just mere taga Askeladden Z7

Jüri Pihl selgitab asus kunagi kõik see, mis pidi Schengenit meile kättesaamatuks jääma: kõik paigad, kuhu me minna ei

ISSN 1736-3233 LÄÄNEMERE VALVUR tohtinud, ja inimesed, keda me PEETER VOLKOV

näha ei tohtinud. ..( .*- * ) * '( , 0 AUTO JA PAADIGA NORRAS • KAPTENIKÜLA KÄSMU • KAPTEN JA KIRJANIK LEMBIT UUSTULND • HÄDASIGNAALID MEREL: MAYDAY! • LAEVA NIMI • UUS LAEVALIIKLUSTEENINDUS • PORSCHE FEARLESS • GRAND ROSE SPA “Seal kusagil on mu isa,” FILMILAEVAD • IDEEPAAT FEADSHIP X-STREME • SLIPIKOHAD PÕHJARANNIKUL • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL mõtlesid ühed, suunates pilgu üle mere lääne poole. “Seal kusagil on mu lapsed,” mõtlesid teised, vaadates igatsevalt oma Esikaane foto Andres Teiss sünnimaa suunas – kõik need, kelle riigikord oli kodust lahu- Väljaande direktor Tiit Lillipuu tanud. Nende vahel oli suur-suur vesi, mis vahel küll sillerdav, sile ja kutsuv, ent [email protected] enamiku jaoks siiski kõrge müür, millest polnud võimalik üle pääseda. Jah, veel paarkümmend aastat tagasi ei osanud paljud meist aimatagi, et tuleb Peatoimetaja Helen Raiend aeg, mil võime vabalt oma paati ronida, otsad anda ning ülemerenaabritele külla [email protected] sõita – siis, kui tuju tuleb ja ilma, et kellelegi isegi passi näidata tuleks. Kõigi nende jaoks, kes oodata jaksasid, on see aeg nüüd ometi käes. Toimetaja Margus Mihkels Ma ei tahaks muutuda pateetiliseks ja väita, et nüüd on õnn meie õuele tulnud. Kahtlemata on piirikontrollide kadumisel omad puudused ning koos passikontrolli Reklaamijuht Kairit Järvekald ärajäämisega piiril on tekkinud palju kahtlejaid, kes küsivad: kas me ikka teame, [email protected] kes need kõik on, kes siia tulevad? Kuid samasugused võõrad oleme meie ise teistesse riikidesse passi näitamata sisenedes. Makett ja küljendus Ent usutavasti kaaluvad plussid siiski miinused üles ning on ju vabadus minna Andrus Kalkun ja tulla just see, mida me aastakümneid oodanud ja millest unistanud oleme. [email protected] Eelolev suvi peab väikelaevnikele näitama, kui suur see vabadus tegelikult on. Väljaandja Heelium OÜ Kohtumiseni vee peal! Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn Helen Raiend Telefon: 6 710 158 Faks: 6 710 190 Schengeni viisaruumi põhimõtteid selgitab väikelaevnikele siseminister Jüri Pihl E-mail: [email protected] leheküljel 20. Artiklites toodud andmete õig- suse eest vastutab autor. Ajakiri Navigaator ei vastuta vigade eest avaldatud reklaamides.

Navigaator ilmub 4 korda aastas. Üksiknumbri hind 69 krooni, aastatellimus 199 krooni. Tellimine telefonil 6 710 158, e-mailil [email protected] www.ajakirinavigaator.ee

6 | Navigaator

UUDISED

Foto: EJL Foto: Herkki Haldre

eestlane tuli jääpurjetamises juuniorite maailmameistriks kaljas iris läks puhkusele Kuigi lume- ja jääolud on sel talvel Eestis kehvapoolsed, ei jäta jääpurjetajad Jaanuari alguses tõsteti kaljas Iris Sõru sadamas kaldale, et järgmise oma jonni. Pärnu Jahtklubi ridadesse kuuluv Jaan Akermann tõi hiljuti Poo- paari aasta jooksul laev põhjalikult remontida. Iris on ainus ehtne Eesti las toimunud jääpurjetamise juuniorite mm-ilt dn klassis Eestile maailma- lippu kandev rannasõidukaljas, tõeline Kihnu Jõnni ajastu laev, millis- meistritiitli ja krooniti ühtlasi ka juuniorite Euroopa meistri tiitliga. Mullu tega meie vaarisad merd kündsid. 1945.aastal, laeva vettelaskmise ajal, kuulus noorsportlasele juuniorite mm-i pronksmedal. poleks soomerootsi laevameister Arthur Grönqvist iial aimanud, et 62 Värske maailmameister kiidab mm-i võistlustingimusi:“Jääolud olid väga aastat hiljem tema ehitatud töölaev ikka veel usinasti rügab. head – 20 cm läbimõõduga sile must jää üksikute konarustega. Tuul puhus Irise reederi Herkki Haldre sõnul on kuue aasta jooksul laeva pardal esimesel võistluspäeval vaikselt 3 m/s, teisel päeval tugevamalt 6 m/s. Mulle lustlikke meresõite nautinud ligi 15 000 inimest, suviti on laeval korralda- sobivad sellised olud hästi, kaasa aitas ka uus puri, mis on hea just vaikses tud laste merelaagrit, puust purjelaevaga on osaletud paljudel erinevatel tuules.” Juuniorite klassis jätkab Akermann veel kaks aastat. merefestivalidel. Siiski on ühe ajaloolise laeva ülalpidamine majandus- Hõbemedalile tuli lätlane Kristap Karklins, pronksi võitis sakslane Max likult liiga kulukas ettevõtmine. Nii on saabunud äratundmine, et Eesti Minarek. Eestlastest mahtusid esikümnesse veel Pärnu Jahtklubi noors- lühikese suve jooksul ei ole võimalik laeva majandada ning paljude teiste portlased Rando Randmaa 4. kohal ja Karl-Hannes Tagu 6. kohal. Skandinaavia ajalooliste laevade eeskujul tuleb talveks siirduda soojadele Jaan Akermann siirdus edasi Tšehhisse, et võistelda jääpurjetamise meredele. See aga nõuab seniste pisiremontide asemel ulatuslikku reno- mm-il täiskasvanute arvestuses. Eelmisel aastal kuulus Akermannile seal veerimistööd ja laeva põhjalikku merekorda viimist. Plaanis on remontida hõbelaevastiku 2. koht. Navigaatori trükkiminekuks polnud võistluse tule- ja korrastada Irise korpus, paigaldada uued masinad ning mahukamad mused veel teada. icejunior.nasza-klasa.pl/index.php tankid, õmmelda uued purjed, et valmistuda pikkadeks merereisideks. Irise reederi sõnul sõnul on Sõru väikesadam parim paik Eestis, kus ühte vana puust purjelaeva renoveerida tänu Emmaste rahva meretraditsioo- nidele, sealse merenduskeskuse puutöökojale ja sepikojale Haldre räägib, et viimase kuue aasta jooksul on laeva ümber on kogunenud seltskond tublisid meretraditsioonidest huvituvaid noori inimesi, kes tahavad anda oma tööpanuse laeva renoveerimisel. Ees- seisva tegevuse ﬁ nantseerimiseks on kuulutatakse välja laeva osakute müük. www.kippar.ee

loodi eesti tuletorni selts Mullu detsembris loodi Hiiumaa Kõrgesaare valla eestvedamisel Eesti Tuletorni Selts, mis seadis endale eesmärgiks nende unikaalsete ehitiste säilitamise ja korrastamise. Eestis on kokku 61 tuletorni, millest maailma saja rahvusvahelist kaitset vajava tuletorni hulka kuulub koguni kuus - Keri, Ruhnu, Tahkuna, Kõpu, Pakri ja Suurupi alumine tuletorn. Hiidlased väärtustavad oma ajaloolise tule- näitajaid kõige enam: Kõrgessaare vald on Eestis ainus, mis on suutnud oma majakad inimestele avada. Külastada saab Tahkuna ja Ristna tuletorni ning Eesti vanimat Kõpu tuletorni. Samas on Eestis suur hulk majakaid väga kehvas seisus ja nende taastamine nõuab miljoneid kroone. Üks seltsi asutajaliikmetest oli Veeteede Amet, kelle hallata on enamus Eesti tuletornidest. Seltsiga on lubanud liituda Saaremaalt Kaarma vald ja Harju- maalt Suurupi selts. Lisaks hiidlaste ettevõtmisele on tuletornide saatus südamelähedane ka soomlastele. Turu Ülikool valmistab parajasti ette tuletorniprojekti, kuhu kaa- satakse lisaks Soomele ja Eestile ka Läti ja Rootsi tuletornid. Loodame, et kõi- kide osapoolte ühistöö aitab kaasa meie ajalooliste tuletornide väärtustamisele ning säilimisele. www.korgessaare.ee

8 | Navigaator Foto: Tiit Lillipuu

UUDISED

Foto: Hillar Kukk

eestlased olid ookeniületusel edukad siiski igale igale meeskonnale tähtis, kui palju aega tal täpselt kulus Rahvusvahelisel regatil Atlantic Rally for Cruisers 2007 (arc) osa- - ilma ümberarvestusteta. “Kasvõi seepärast, et võrrelda end iseen- lenud kaks Eesti lipu all seilavat purjekat jõudsid üldarvestuses esi- daga - kuidas läks seekordne sõit võrreldes eelmise korraga. Mit- seitsme hulka. Bossa Nova teine koht ja Martha seitsmes koht on med jahid osalevad ju korduvalt,” selgitab ta. “Martha näiteks sõitis tulemused, mille üle võib uhke olla. Alust tulemustega rahul olla seekord 2680 miili Las Palmasest St.Luciasse 18 päeva 15 tunni 28 annab ka mõlema jahi koht omas klassis – Bossa Nova tuli 21 jahi minuti ja 54 sekundiga, mis tähendab, et tegu oli Martha Atlandi seas klassis g esimeseks ja Martha 21 jahi seas klassis h teiseks. ületamise uue isikliku rekordiga - eelmine rajarekord tuli lööduks Kuna võistlusel osalevad jahid on erinevate kerede ja purjes- 2 tunni 47 minuti ja 23 sekundiga,” tunneb ta rõõmu meeskonna tusega, siis kasutatakse nende võistlusväärtuse arvestamiseks saavutuse üle. koefitsente, eesmärgiga muuta erinevad alused ja nende sõi- “Olgu need aja- ja kohanumbrid millised tahes, julgen osavõt- duomadused võrreldavaks. Hiljem finishiaega korrigeeritakse nuna oma kogemuse põhjal arvata, et enamik ei lähe arcile mitte vastavalt jahtide võistlusväärtusele ning alles siis muutuvad tule- teistega võistlema, vaid pigem teistega koos ennast ületama,” rää- mused kõnekaks ning pingeread ilmseks. gib Kati Kukk. “Tegelikult sõidab igaüks oma sõitu - laev ja tema Jahi Martha maapealse meeskonnaliikme Kati Kuke sõnul on meeskond versus ookean.” www.worldcruising.com/arc/results.aspx

suvel saab tallinnas imetleda rootsi purjelaevu Juunis, Tallinna Merepäevade ajal, külastavad meie pealinna kaks uhket Rootsi purjelaeva: Rootsi Ida-India Kompanii kaubalaev Götheborg ja prikk Tre Kronor. Mõlemad laevad on rohkem kui sajandivanuste purjekate koopiad ja vette lastud alles mõned aastad tagasi. Algne Göteborg oli ligi 300 aastat tagasi ehitatud kaubalaevaks, mis vedas Hiinast teed, vürtse, portselani ja muud kallihinnalist Rootsi. Reis Shanghaisse ja tagasi võttis ligi kaks aastat ja kolm sellist reisi laev teha jõudiski, enne kui kodusadama väravas juhtus õnnetus ning luksuskraami täislastis laev vajus meresügavusse. Ühtäkki suurenes sukeldujate huvi laeva vastu ja kuigi seda merepõhjast ei leitud, tekkis suurejooneline mõte laev algsel kujul üles ehitada. 2004. aastal laev valmiski ja tema ristiemaks sai kuninganna Silvia. Ja taas tekkis hullu- meelne idee korrata iidse Göteborgi marsuuti Shanghaisse, Hiinasse. Teekond kestis kaks aastat ja tänaseks on see reis õnnelikult lõpule jõudnud. Göteborgist 13 meetrit lühem Tre Kronor (“kolm krooni”), on 1857. aastal ehitatud priki hms Gladan, mis oli omal ajal Läänemere kõige kiirem kaubapurjekas, täpne koopia. Laeva ehitamist lihtsustasid säilinud joonised ja 2005.aastal saigi purjekas oma õnnistuse kroonprintsess Victorialt, et pärast kaheksakümne- aastast vaheaega taas mereteele asuda. Purjelaevad saabuvad plaanide kohaselt Tallinna sadamasse 17. juunil ja jää- vad siia 22. juunini. Nende päevade jooksul toimub laevade pardal rida pidulikke üritusi, laevu saavad uudistama tulla kõik huvilised. www.briggentrekronor.se; www.soic.se

10 | Navigaator Foto: HSture Haglund UUDISED

tartus saab jõelaevanduse areng auru juurde 17. märtsil 2008 avab Tartus Turu 27 uksed Balti Merekaatrite vastvalminud müügisalong. 130-ruut- meetrine müügisaal, mis on ühe katuse all Balti Merekaatrite sõsarﬁ ma Info-Autoga annab ﬁ rmale Lõuna-Eestis uue hingamise. Veesõiduhuvilistele saab kohapeal ja kuival maal kindla katuse alla välja panna esindusliku valiku plast- ja alumiiniumkaatreid, kummipaate, päramootoreid ning muud paadihobi- listele vajalikku kraami. Müügil on hulk maailmamainega kaubamärke: Bayliner, Trophy ja Quicksilver plastkaatrid, Silver alu- miiniumkaatrid, Mercury päramootorid, Quicksilver ja Zodiac kummipaadid jning rib-id.

SEAMASTER NÜÜD EESTIS ÜletamatudÜletamatud meresõiduomadused!meresõiduomadused! AvastaAvasta endaenda jaoksjaoks SeaMasterSeaMaster Classic,Classic, Trendline,Trendline, SeaMasterSeaMaster 280 ClassicClassic OpenlineOpenline jaja Woodies.Woodies.

SeaMasterSeeaMaster 210210 ClassicClassic 70070700 CabinCaCabibin 55660 wawa TrendlineTTrenendldlinine TrT ene dldlinine

WoodieWoWoododieie 2626 Vaata kõiki meie mudeleid .ee SeaMasterSeaMaster 33 Classic PowerboatPowerboat [email protected]@seamaster.ee Tel: 65532706553270 UUDISED

princess 50 princess V85 See tuliuus veidi üle viieteistkümne meetri pikkune mootorjaht Uus V85 hägustab piirid sportkaatri ja kruiisikaatri vahel. Ühest küljest pakub on imelise mahutavusega. Selle eelkäija oli küll kõigest 2,5 sen- see korraliku sportkaatri voolujoonelist kuju ja ligi 40-sõlmelist tippkiirust, tei- timeetrit lühem ja 10 sentimeetrit kitsam, aga ometi polnud sel sest küljest on kaatril aga väike ﬂ ybridge koos välise juhtimiskoha ja mõne pin- kogulaiusega omanikukajutit ja kolmas kajut oli paras vaid las- giga. Öelge, mida tahate, aga tegemist on väga mõnusa kaatriga. tele. Uuemal versioonil on aga nii täislaiuses omanikusviit kui Et jõuülekanne on tehtud läbi V-reduktorite, on disainerid leidnud ruumi ka kolmandas kajutis kahe narivoodi kõrval piisavalt põranda- paarile meeskonnakajutile mootorite ees. Otse nendest edasi jääb omaniku ruumi seismiseks ja riietumiseks. Ahtrisse saab tellida väikese vannituba ja suur garderoobikapp, mistõttu täislaiuses kajut on mootoriruu- meeskonnakajuti, nagu ka hüdrauliliselt töötava silla, mille abil mist eraldatud kolme vaheseinaga. Neli vertikaalset illuminaatorit, mugav söö- on võimalik tõsta abipaati või ahtrist maale minna. Erinevalt ginurk kahele ja suur kirjutus- või peeglilaud võtavad enda alla suurema osa paljudest võistlejatest on Princessi puhul otsustatud väikese sellest rahuküllasest ruumist. Ettepoole jäävad kaks kahekohalist külaliskajutit dineti ehk eraldatud sööginurga kasuks, mis jääb salongiosast ning VIP-kajut vööriosas. ettepoole ja on roolimehega ühel tasapinnal, pakkudes seega Tekile jääv salong on avar ja seal on vägagi kaasaegne sisustus, vööri pool asub suurepärast vaadet. Kambüüs jääb küll tekipinnast allapoole, eraldatud sööginurk. Kambüüs jääb esimesele vahekorrusele tuuleklaasi all, mis- aga avaneb tahapoole ning võimaldab suhelda salongisolija- tõttu on see valgusküllane ja sealt saab suhelda juhtimissillas olijatega, kuid kui tega. Neile, kes hindavad traditsioone, meeldib kindasti otsus kambüüs jääb meeskonnaliikmete käsutusse, saab seda mugavalt eraldada. kasutada ka Princessi juures võlliliiniga sisemootoreid, mis Pildi muudavad veelgi täiuslikumaks kõrged reelingud ja Jet-RIBi või moo- lubavad kuni 32-sõlmelist tippkiirust. torpaadi mahutamiseks piisavalt suur garaažiruum. Kogupikkus 15,37 m • Laius 4,57 m • Mootorid 2 x 575hj Volvo D9 Kogupikkus 25,91 m • Laius 6,27 m • Mootorid 2 x 1,825-2,180hj Caterpillar või mtu Tippkiirus 32 sõlme www.princessyachts.com diislit • Tippkiirus 38 sõlme (2,180hj MTU-ga) www.princessyachts.com

Uueks hooajaks korralik riietus ! 2008 Jeantex kollektsiooni kevadine soodustellimine

Tellimine ja näidised Regati pst.1-120 Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses Spinnaker OÜ • Tel 6396900 • GSM 5333 1117 [email protected] • www.sailing.ee UUDISED

mochi dolphin 54 Pilkupüüdev kinnise katusega kaater on kui originaal-Dolphini uuen- 54 salong erineb 51 omast sellepoolest, et kambüüs on paigu- dus. Mochi Dolphini sarjaga tehti algust kõigest nelja aasta eest, esik- tatud ahtriossa, kuigi on pardast mõne astme võrra allpool. Roo- mudel kandis tähist 51. Üsna kiiresti järgnesid 74, 64 ja 44 ning nüüd on lipinni juurest avaneb suurepärane vaade igas suunas. Kuna kaatri saadaval ka tuliuus 54. Kuigi Genua messil esitleti seda kui klassika- kõige laiemasse ossa jäävad kaks külalistekajutit ja üks päeva- või list kinnise katusega kaatrit, on tulekul ka ﬂ ybridge-iga versioon koos külalistetualett, on omanikukajut paigutatud veidi kitsamasse teise juhikoha ja väikese istumisalaga. Nagu tavaks, on siingi kokpiti vööriossa. Kaks otse veepiiril asuvat lisailluminaatorit, mahukas all kena kummipaadigaraaž. Ferretti-stiilis aknad ja liuguksed muuda- panipaik ja stiilsed tualettruumid tagavad tasakaalu maitsekuse vad vahe salongi ja kokpiti vahel ähmaseks, põlvekõrgune ahtripeegel ja otstarbekuse vahel. Elegantsete kontuuridega kere koos paari ja madala seljatoega istmetega varustatud ülaparras jätavad veelä- MANi suurte ühistorupritsega võlliliinimootoritega lubavad meel- hedase mulje. Laiad külgtekid ja esitekk, küll katuseta, on lameda ja divalt ühtlast sõitu igati mõnusal kiirusel. tuge pakkuva pealispinnaga ning roolikambrit ääristavad täies pik- Kogupikkus 16,46 m • Laius 4,90 m • Mootorid 2 x 800hj man R6 kuses toekas pardaääris ja tiikpuust käsipuud. Tippkiirus 32 sõlme • www.mochicraft-yacht.com

bavaria 30 sport ht Saksamaa suurim paadiehitaja, Bavaria Yachts, on otsustanud oma kõvakatusega kaatrite valikut laiendada. Kui seni olid Sport- seeria HardTop ehk ht versioonid saadaval mudelitel Bavaria 33 Sport, Bavaria 37 Sport ja Bavaria 42 Sport, siis nüüd on HT-versioon olemas ka mullusuvisel uudiskaatril Bavaria 30 Sport. Välismõõtudelt on 30 Sport ja 30 Sport ht identsed, kogupikkus on mõlemal mudelil 9,60 ja laius 2,98 meetrit, samuti on ühesugune kõik tekist allpoole jääv – avar salong koos vöörikoiga, magamiskajut ja korralik WC. Loomulikult on ht’l ka suur elekt- riline katuseluuk, mis muudab mõne hetkega kokpiti kaetust poollahtiseks ja vastupidi. Bavaria 30 Sport ht hinnad algavad 2 140 000 kroonist. www.bavaria-yachts.de

12 tunniga purjetajaks! Purjetamine on sama lihtne kui jalgrattaga sõitmine! Vee peal läbi toimuv PURJETAMISE BAASKURSUS ei ole tüütav teoreetiline loeng, vaid loov meelelahutuslik õppus purjejahi pardal, mille käigus omandate kiiresti põhiteadmised ja saate praktilise kogemuse iseseisvalt purjetamise alustamiseks.

Informatsioon ja registreerimine: Spinnaker OÜ • Regati pst. 1-120 Alar Volmer - [email protected] Tel 6396900 • GSM 5333 1117 www.sailing.ee UUDISED

bayliner 320 Bayliner on ammu tõestanud end kvaliteetsete ja mõistliku hinnaga kruiisikaatrite tootjana. Nüüd on turule jõudnud üks tippmudeleid, uus 9,9 meetri pikkune Bayliner 320, mis pakub kõrgemat taset eelkõige ruumikuse ja paindlike lahenduste poolest. Pakutakse kaht kajutiplaneeringut: standardla- henduse puhul ümbritseb diivan pea kogu salongi. Seda saab vähese vaevaga muuta magamisasemeks kui päevast saab öö. Samas on võimalus valida stat- sionaarne magamisase kahele, mis asendab vööris osa istekohti. Uues kaatris on reisijatele loodud kõik mugavused. 320 salong on avar ja valgusküllane tänu Baylineri tunnuseks saanud külgteki akendele, seal on rohkelt ruumi asjade paigutamiseks. Mõlema kajutiplaani puhul asub ahtri pool kaheinimese magamiskoht, mis on eraldatud vaheseina ning uksega . Kaater on varustatud dus˘ iruumi ja wc-ga, kambüüsis asuvad külm- kapp, kahe plaadiga elektripliit ja mikrolaineahi. Kasutusel on uued kattematerjalid, täiustatud val- gustussüsteem. Meeleolu loomiseks on kaatris mp3 faile mängiv satelliitvalmidusega cd stereosüsteem koos lisavarustusse kuuluva Siriuse satelliitraadioga. Avar kokpit pakub rohkelt isetekohti ja päikese- võtmise võimalusi. Sööki-jooki saab jahedana hoida 34-liitrises cooleris või külmkapis. Bayliner on uue mudeli välimusele suurt rõhku pannud: arvukalt on kasutatud päikese käes säravaid roostevabast terasest detaile, kaatrit ehib stiilne ettepoole kallutatud radarikaar. Neile, kes soovivad laeva keret omanäolisemaks muuta pakutakse sinise või musta joonega erikujundust. Valida saab kahe mootoritüübi vahel: kaks 260 hobujõulist 5-liitrist kütuse otsesissepritsega mootorit või kaks 300 hobujõulist 350 mag mootorit kiirusefriikidele. Hind alates 2 422 000 krooni. www.bayliner.com

bayliner grand turismo Bayliner on tegemas uut rahvapaati nimega Grand Turismo (gt), mis jõuab toot- misesse veel sel suvel. gt astub valusalt kandadele meilgi ülipopulaarsele Bayliner 175-le, olles viimasega isegi ühesuurune: mõlema kaatri pikkuseks on 5,33 ja laiu- seks 2,11 meetrit, gt on pisut raskem, tema kaaluks on 931 kg. Mootoriks MerCruiser 3-liitrine sisepäramootor Alpha I veojalaga (130 hj). Grand Turismo on saanud kokpiti plastikpõranda ja nii ei pea paadiomanik enam vaipkatte pärast muretsema. Samas on lisavarustusena kokpiti vaipkate täiesti saadaval ja vastupidiselt 175-le on vaip ilusti ärakäiv ja kokkupakitav. Lisaks on roolikohal nüüd korviste ja ebamugavavõitu ning halvasti reguleeritav back-to-back iste on ajalugu. 175-ga võrreldes on Grand Turismo saanud ka kaasaegselt ümaramad vormid: esiklaas ei ole enam kandiliste nurkadega, samuti on rohkem pööratud tähelepanu heliisolatsioonile ja kasutusmugavusele. Uue Bayliner Grand Turismo hinnad algavad 295 000 kroonist, esimesed gt-d peaksid Eestisse jõudma tänavu augustis-sep- tembris. www.bayliner.com

14 | Navigaator UUDISED

jeanneau prestige 38S 38S on Southamptoni messil tutvustatud 42S tuliuus väikeõde ning jooniste järgi otsustades on üsna samaväärne. Sellelgi kaatril on kaks täislaiuses kajutit, kaks eraldi istumisala kokpitis ja paadi- garaaž kokpiti all. Mõlema paadi esiosad näivad täpselt ühesugu- sed. Ainus silmatorkav erinevus on 38S väiksem keskkajut, milles ei jää ruumi sisseehitatud vannitoale nagu 42-l. Plusspoole pealt aga tasuks märkida liugvoodeid, mis võimaldavad teha kahest eraldi voodist suure kaheinimesevoodi. Kuidas aga sööginurga muutmine suureks päikesetekiks jätab endiselt ruumi garaažile ja paarile veojalaga sisepäramootorile, tuleb kindlasti vg62 oma silmaga üle vaadata. vg62 on üle mitmete aastate üks kõige sümpaase- Kogupikkus 11,92 m • Laius 3,89 m maid katamaraane. Alustuseks näib see pigem kaas- Mootorid 2 x 320 hj veojalaga aegse voolujoonelise mootorpaadina kui mastitu sisepäramootorit • Tippkiirus seilamisalusena. Pealegi on siin neli kajutit, igaühes 38 sõlme (mby est) eraldi tualett ja dušinurk. Aga kõige hämmastavam on www.jeanneau.fr siiski peateki salong. Loomulikult on palju ruumi igati ootuspärane, aga kes oleks osanud arvestada kolme tugevdatud klaasist põrandapaneeliga, millest avaneb vaade kristallselgesse vette? Muljetavaldavad on ka kambüüsi töötasapindade pindala, panoraamvaade välja ja selle vastasseinas asuv meeleolukas hommi- kusöögilett. Kuna tekil on nii palju vaba ruumi, lisasid disainerid ka paari laiu kaldtreppe, mis viivad kokpitist ﬂ ybridge’ile ja teiselt poolt jälle alla esitekile. Seetõttu skipper 15 electric on ringiliikumine külaliste jaoks palju ohutum ja liht- Tulevik ei ole mitte ainult elektriautode päralt. London Boat Show’l esitleti ka elekt- sam ning nad võivad vabalt kasutada kõiki kolme ala, rilist paati – Oxfordi päritolu Salters’s Steamers on valmis meisterdanud mudeli selle asemel, et kogu aeg ahtris konutada. Tõenäoli- Skipper 15 elektrilise versiooni. selt aga otsustab kogu seltskond esiteki madaldatud Seda 4,6 meetri pikkust ja 1,7 meetri laiust paadikest viib edasi 1,2 kW võimsusega päevitusala kasuks. 24V elektrimootor, jõudu selleks annab 4 x 6V 200Ah akuplokk, mille maksimaalne Meil pole olnud võimalust proovisõiduks, aga laadimisaeg on 12 tundi. Maksimumkiirus väidetakse olevat 5 sõlme, sellise kiiru- tõenäoliselt tagavad kitsad kered vaatamata üsnagi sega jätkub akudest umbes 6 tunniseks sõiduks, kruiisikiiruseks on aga 3,3 sõlme väikestele 550-hobujõulistele mootoritele ühtlase ja nii saab sõita ligi 12 tundi. 18-sõlmelise kiirusega sõidu enamiku meretingimuste Elektripaadi hinnaks on umbes 250 000 krooni • www.salterssteamers.co.uk/skipper15 juures. Ainsateks silmanähtavateks miinusteks on sisemise juhtimiskoha puudumine (disainerid püüa- vad lahendust leida) ja ka omanikukajut võiks olla veidi suurem, et näidata, kes on peremees. Kogupikkus 18,80 m • Laius 7,00 m • Mootorid 2 x 550-575hj man või cat diislit • Tippkiirus 24 sõlme • www.vgyacht.com

Navigaator | 15 UUDISED

Unistuse täitumine tel, mis kuuluvad DeAngelo sõnul ettevõtte kohaselt kõrgetasemeline. Vööri roosteva- Küsides mõnelt paadientusiastilt või lihtsalt lähimate plaanide hulka. bast terasest serva on süvistatud kuus väl- ärksalt inimeselt, mis autoga uus Fearless Fearless 28 väljatöötamisel autotöös- jatõmmatavat knaapi ja suured eridisainiga Yachts 28 kõige enam sarnaneb, kuulete tuse uusimaid protsesse ja tehnoloogiaid, navigatsioonituled. Unikaalseks võib pidada pea alati esimeste vastuste seas sõna kogu paat töötati välja cad süsteemiga. ka mootoriruumi katvat roostevaba teras- Porsche. Vastajail on ka tuline õigus. Selle Selle sõiduki kaunist välimust kiitvad raamiga kaheksanurkselt põimitud metall- Porsche Design Studio eridisaini järgi val- inimesed võivad arvata, et see ongi tema võrku ja mõlemal pool suplusplatvormi mistatud eksootilise välimusega 28-jalase parim omadus. Tegelikult on paadi parim ahtrist voolujooneliselt väljuvaid summuti- veesõiduki töötasid välja samad inimesed, osa aga allpool veepiiri. Süsinikuga tugev- avasid. Kokpitis on kasutatud lihtsat, kuid kes lõid ka Porsche Carrera gt. Oma vöörist datud klaaskiud- ja vahtmaterjalidest samas luksuslikku sisustust. Erikujundusega alguse saavate peente ja laugjate joontega V-kujuline põhi veab aluse pehmelt läbi lai- tiikpuupõrandale on roostevabast terasest on sportkaater Fearless 28 tõeliselt võluv ja netuse toomata kuuldavale ühtki võõrast alustele paigutatud kaks elektriliselt seadis- elegantne veesõiduk. heli ka laineharja kohale tõustes. tatavat polsteristet. Oma 3,5 miljoni kroonise Fearless Yachtsi tegevjuht Chuck DeAn- Lisavarustusse kuuluva Mercury Racing hinna juures on Fearless 28 mõeldud eelkõige gelo sõnul soovis ta jätta paaditööstuse pii- HP525EFI mootori ja 30’’ Mercury Bravo elitaarsemale tarbijale. „See ei ole ainult paat rid selja taha ja leida paadiloojaks kedagi, One sõukruviga varustatud Fearless 28 – tegemist on luksuskaubaga ja omamoodi kellel puudub ettekujutus sellest, mida on tippkiirus oli ligikaudu 130 km/h. Paigal- elustiiliga,“ ütleb Fearlessi tegevjuht ja lisab, ja mida pole võimalik ehitada ning lasta tal stardilt kiirendades saavutab see 8,4-meet- et sõiduk sobib ideaalselt ka mõne suurema valmistada kauneim paat, mida eales näh- rine veesõiduk 10 sekundiga kiiruse 53 km/h jahi lisapaadiks. tud. Porche disainistuudio oli küll valmis ja 20 sekundiga 96 km/h. Lendstardi kor- DeAngelo sõnul plaanib ettevõte järg- veesõiduki looma, kuid keeldus oma nime ral tõstis see V-kerega alus oma kiiruse misel aastal ehitada 40 28-jalast alust ja uue paadiga seostamast. Pärast pea kol- 48 km/h-lt tasemele 80 km/h kõigest 5,7 demonstreerida 2008. aasta Miami rah- meaastast tihedat koostööd stuudioga viis sekundiga. Vaatamata neile muljetaval- vusvahelisel paadinäitusel ka oma 44-jalast DeAngelo Porsche Design Studio tegevjuhi davatele arvudele peituvad paadi varjatud veesõidukit. Otse loomulikult kavatseb Roland Heileri vastvalminud paati proo- anded eelkõige veesõiduki suurepärases Fearless Yachts valmistada ka 125-jalase vima. See oli ka kõik, mida Fearless Yachts juhitavuses, teavad asjatundjad rääkida. meresõiduki, mis hakkab täiendama järg- pidi tegema selleks, et kindlustada endale Autotööstusest inspireeritud hõbedase misel sügisel valmivat 68-jalast mudelit. viieaastane leping Porsche nime kasutami- metallikvärviga kujundatud Fearless 28 moo- 125-jalane iludus peaks turule jõudma 2009. seks uutel 28 kuni 125-jalastel meresõiduki- torpaadi tehniline teostus on prototüübile aastal. www.fearlessyachts.com

Porsche Fearless New York’i paadinäitusel. Fotod: Viktor Siilats

16 | Navigaator UUDISED

maxum 2900 se sport cruiser Tootja sõnul on tegemist aktiivse elustiiliga inimesele mõeldud kaatriga, mis võimaldab tegeleda peale kruiisimise veel mitmete harrastus- tega. Tähelepanu väärib nn Active Seating™ süsteem, mis tähendab, et kokpitil on võimalik istmeid paigutada mitmel erineval viisil: liigutada ette- ja tahapoole ning pöörata sobivas suunas. Istmeid sättides saavad laevalolijad valida mugavaima istumisviisi sõitmise ajaks, lõõ- gastumiseks või külaliste vastuvõtuks. Võõrustamist lihtsustab spet- siaalne tööpind ja kraanikauss kokpitil, ka söökide-jookide mugavale paigutamisele on mõeldud. Soovi korral saab juurde tellida elektrigrilli ja külmutuskasti asendada külmikuga. Salongi siseneja võtavad vastu soojad kohvikarva toonid, nii vööris kui ahtri pool asuvad kahele inimeselt mõeldud asemed, lisaks saab diivani lisapadja abil magamiskohaks muuta. Loomulikult on reisijate jaoks olemas kõik mugavused: dusshiruum, wc ja väike kööginurk. Maxum 2900 pikkus on 9,14 ja laius 3,02 meetrit. Sportkruiseri jõuallika võib valida viie erineva versiooni hulgast, näiteks standard sissepritsega V6 mootorid, mis evivad võimsust kahepeale kokku 440 hj. Mootorivalik tipneb kahe V8 “Multi port“ mitmepunkti sisspritsega kokku 600 hobujõulise mootoriga. international.maxumboats.com

videosignaali, nii et digivastuvõtja omanikud saavad kas või õhtul sadamas aega veetes telekat vaadata. Häid uudiseid on ka autos või väikepaadis gps-seadmeid kasutajatele. Nimelt suudavad Garminil uued nüvi-seeria mudelid kuvada ka merekaarte. Enam pole autole ja paadile vaja eraldi seadet, vaid üht aparaati võib kasutada nii paadis kui ka autos. Ka mõnes vane- mas versioonis oli võimalik merekaart tööle saada, gps-uudiseid Mõlema mudeli kõikide versioonide külge kuid kahjuks ei olnud vanematel nüvi-seadmetel Viimase ajani peamiselt hobikasutajatele saab ühendada nii kajaloodi kui ka radari, lisada trackingut ehk maakeeli ei suutnud need meelde käsi-gps-e tootnud Garminil on valminud uus tuleb vaid vastav andur – nii radariantenni kui jätta tuldud teed, mis on meresõidul aga tihti olu- ja suurepärane seeria gps-plottereid, millega kajaloodi saadetava signaali mõistmiseks vaja- line. Kui väljute oma väikepaadiga mõnest vah- astutakse juba tugevamalt suurte ja tuntud lik tarkvara on seadmetes olemas. vast lautrikohast ja vahepeal peaks udu tekkima, proﬁ seadmete tootjate kandadele. Erilise omadusena tasub kindlasti esile tuua on ülioluline, et gps suudaks läbitud teekonnast Nimelt on Garmin valmis saanud mudeli- ka seadme suutlikkust juhatada teed mööda jälje maha jätta ja oleks suuteline teid läbi kivide- seeriad 4000 ja 5000. merd soovitud sihtpunkti. Ehk kui olete tee lTal- rägastiku sama rada pidi tagasi juhatama.. 4000-seeria mudeleid juhitakse tavaliste linnast Pärnusse ja eelnevalt sisestanud sead- Siinkohal tuleb kindlasti meenutada, et nuppudega, 5000-seerial aga sõrmistik puudub mele oma aluse süvise, oskab see kogu Eestimaa kui kavatsete nüvi-seeria mudelit kasutada ning seda asendab puutetundlik ekraan. Kuna vii- ranniku iseärasusi arvestades valmis joonistada nii autos kui ka paadis, tuleb kindlasti jälgida, mastel saab klaviatuuri arvelt ekraani suuremaks turvalise teekonna valitud sihtpunkti. kas meelepärane mudel on ka pritsmekindel või korpuse väiksemaks teha, sobivad need hästi Kõikidel seadmetel on ka nmea 2000 andja kui ei ole, siis müügimehelt kindlasti küsida kaatrite pahatihti kitsastesse oludesse. mevahetussiin, mis võimaldab tänapäeval vastavat pritsmekindlat vutlarit, et ennetada Mudeli 4000 ja 5000 kõikidel versiooni- enamlevinud ja vähegi innovaatilisemate moo- ebameeldivusi. Kuid kuna kogu nüvi-seeria on del on suurepärase resolutsiooni ja selge pil- torite infot kuvada – kui mootor oskab oma õli- siiski toodetud maismaal kasutamiseks, soo- diga ekraanid, mille suurus on kas 8, 10 või 12 survet, kütuse hetkeulu ja muud sellist teatada, vitatakse kaatritesse paigaldada spetsiaalselt tolli – mudelinimeks vastavalt 4008/5008, oskavad need seadmed seda ka näidata. selleks ettenähtud seadmed, millesse on lae- 4010/5010 või 4012/5012. Loomulikult “söövad“ need seadmed ka tud ka meresõidutarkvara. www.garmin.com

Navigaator | 17 FLÄSH Fotod: Tiit Lillipuu, tootja

Luksusjahiga Helsingi turule oodatud 12 reisijat. Teenindava personali jaoks on eraldi ruu- Parsifal III jäi Navigaatori fotokaamera ette mullusui, augusti mid, kus jagub magamiskohti üheksale. Laeva mõlemal avatud teisel päeval Helsingis, kus majesteetlik luksusjaht oli Maka- tekil, nii ülemisel kui ahtritekil, saab mõnuleda jacuzzi mullita- siiniterminali lähedal turuhoone kõrval kais. vas vees ja lasta hea maitsta kõrval grillitud hõrgutistel. Tavatu vaatepildi uudistajatest puudust ei olnud, seebi- Parsifal III pärjati 2006. aastal mitme auhinnaga, muu katele ja mobiilikaameratele anti valu – ikka stiilis “Matti ja hulgas tunnistati ta aasta superjahiks ja parima sisedisainiga tema jahtlaev” või “Tuija, Tarja ja Tapani teel saarestikumökki”. jahiks. Viimane auhind tuli tänu maailmakuulsale disainerile Väärikas peremeheolemisega T-särgis habemik ülemisel tekil Remi Tessier’le, kes on kombineerinud laeva luksuslikus inter- end sellest häirida ei lasknud, väntas veloergomeetrit ja rüüpas jööris musta eebenipuud, vahtra heledaid toone, kiiskavat ükskõiksel ilmel “kaljaa”. Huvitav, kas “jahiseltskond” oli Rolling roostevaba terast ja oivalist nahka. Stones’i pururikaste vanataatide eelmisel õhtul Olümpiastaa- Loomulikult on laev varustatud kõrgekvaliteetsete heli- dionil antud särtsakat “keikkat” nautima tulnud? ja videosüsteemidega, laeval on väike raamatukogu ja levib Inglise lipu all purjetav Parsifal III on tšarterjaht ja sõidab juhtmevaba internet. Reisijate käsutuses on viie- ja seitsme- põhiliselt Kariibi- ja Vahemerel. 2005. aastal vette lastud ligi meetrised tender-mootorpaadid, kaks skuutrit, õhuballoonid 3000-ruutmeetrise purjepinnaga 18 sõlme arendav luksusjaht sukeldujatele, veesuusad ja järelveetavad lõbusõiduvahendid. valmis Itaalias Perini Navi laevatehases. Jahi kolmele avarale Tekkis soov see mugav laev oma seltskonnale rentida? See tekile mahuvad ruumid reisijatele ja neid teenindavale perso- on kahtlemata võimalik, kui olete valmis jahi nädalapikkuse nalile. Vahetekil asuvad avar salong ja söögituba, alumisel tekil kasutamise eest välja käima vähemalt 3 097 000 krooni. paiknevad viis ruumikat ja luksuslikku külaliskajutit, kuhu on www.parsifal-3.com

18 | Navigaator Rahvusvaheline messikalender märts-mai 2008 www.cmpsinoexpo.com/boat www.boat-asia.com www.palmaboatshow.com Hiina rahvusvaheline paadinäitus rahvusvaheline Hiina Palma rahvusvaheline paadinäitus rahvusvaheline Palma www.internautica.net www.boat-thai.com Sanctuary Cove rahvusvaheline rahvusvaheline Sanctuary Cove www.sanctuarycoveboatshow.com.au Sloveenia rahvusvaheline paadinäitus paadinäitus Internautica paadinäitus Tai PaadinäitusTai 06.-11 .mai 2008 • Portorož, Sloveenia 08.-11.mai 2008 • Bangkok, Tai 10.-13.aprill 2008 • Shanghai, Hiina Aasia paadinäitus Boat Asia Boat paadinäitus Aasia 24.-27.aprill 2008 • Singapur 26.apill-04.mai 2008 • Palma, Hispaania 22.-25.mai 2008 • Sanctuary Cove, Austraalia www.mibs-expo.ru www.nauticsud.info www.croatiaboatshow.com www.meremess.ee www.ifema.es/ferias/snautico/default_i.html www.wiatriwoda.pl Madriidi paadinäitus Madriidi Moskva rahvusvaheline Horvaatia rahvusvaheline paadinäitus rahvusvaheline Horvaatia Poola paadinäitus Wiatr woda i Itaalia rahvusvaheline Itaalia paadinäitus mibs paadinäitus paadinäitus Nauticsud paadinäitus Eesti Näituste messikeskus Tallinna Meremess Tallinna 10.-13.aprill 2008 • Moskva, Venemaa 08.-16.aprill 2008 • Napoli, Itaalia 05.-13.aprill 2008 • Split, Horvaatia 12.-16.märts 2008 • Madriid, Hispaania 13.-16.märts 2008 • Varssavi, Poola 14.-16.märts 2007 • Tallinn, 0 707070 3232323232323232 .ee 5 .ee 55555555555555 6666666 6 l:l:l:l ee Te Te Te Te T

dddddd

iiii

eeeeeeee iiiiiiii lllllll e e e ee kkkkkkk eeeeeeee .e.e.e.e. r iiiiiiii erererer dddddddd õõõõõõõõ st sst st st st uuuu kkkkkkkkk Jaapani rahvusvahelineJaapani paadinäitus www.marine-jbia.or.jp www.aucklandinternationalboatshow.com www.hiswa.nl www.boot-tulln.at www.boatshowdubai.com www.alltforsjon.com www.norboat.no Dubai rahvusvaheline paadinäitus rahvusvaheline Dubai Norra rahvusvaheline paadinäitus paadinäitus rahvusvaheline Norra

Stockholmi rahvusvahelinaStockholmi Sjøen for alle paadinäitus HISWA paadinäitus paadinäitus Allt for sjön Allt for paadinäitus 06.-09.märts 2008 • Yokohama, Jaapan 06.-09.märts 2008 • Auckland, Uus-Meremaa 04.-09.märts 2008 • Amsterdam, Holland 06.-09.märts 2008 Austria • Tulln, 11.-15.märts 2008 • Dubai, Ühendemiraadid 01.-09.märts 2008 • Stockholm, Rootsi Aucklandi rahvusvaheline paadinäitus rahvusvaheline Aucklandi Austria paadinäitus Boot 2008 Tulln Amsterdami rahvusvaheline rahvusvaheline Amsterdami 29.veebruar-9.märts 2008 • Oslo, Norra mamamamamama mmmmmmm aaaa

ttttttt

eaeaea eeee

iii aaaaaa

@s@s@s@s@s@s@s@@@

eeeeeeeee aaaaaa o

fo fo fo fo fo fo fo

nnnnn ininin mmmmmm VVVVVV [email protected] Tel: 6553270 Tel: [email protected] meie mudeleid Vaata kõiki

25% vähem kütust - 25% suurem kiirus! 25% vähem kütust

Õhutoega astmeline põhi! Õhutoega astmeline SEAMASTER SEAMASTER NÜÜD EESTIS Island

Soome

SCHENGEN Norra Rootsi – KAS PIIRIDETA Eesti VABADUS? Läti Leedu Taani Eesti liitus eelmise aasta lõpul Euroopa Liidu Schengeni viisa- ja õigusruumiga, mis tagab inimeste vaba liikumise Schengeni riikide vahel. Siseminister Poola Jüri Pihl nõustus Navigaatoriga Holland kohtuma ja väikelaevnikele Saksamaa Schengeni viisaruumi Belgia põhimõtteid selgitama. Luksemburg T s˘ e h hi Slovakkia

Austria Ungari

Prantsusmaa Sloveenia

Itaalia

Portugal

Hispaania Kreeka

Malta

20 | Navigaator SCHENGEN

TEKST HELEN RAIEND FOTOD LENNART SAIDLA või Suomenlinnast läbi sõitmata.” Ka siis, kui vahepeal 1985. aastal leppisid Belgia, Holland, Luksemburg, Prant- läbitakse rahvusvahelised veed, näiteks Soome ja Eesti rii- susmaa ja Saksamaa kokku, et loobuvad omavahelisest gipiiride vahel olev nn. vaba vesi. piirikontrollist. Leping sõlmiti Saksamaa, Prantsusmaa “Väikelaevnikud peaksid siiski arvestama, et piirivalvel ja Luksemburgi piiride ristumiskohas Moseli jõe kaldal ja politseil on õigus igal hetkel kontrollida nii nende isikut Schengeni linnakeses, mille nime sai ka lepe. Kümme kui laeva, seetõttu tuleb kaasas kanda nii isikutunnistust aastat hiljem, pärast Schengeni konventsiooni jõustumist, kui veesõiduki dokumente,” täpsustab Pihl. “Loomulikult kaotatigi lepinguga ühinenud riikide vahelt piirikontroll peab kontroll olema põhjendatud,” rõhutab minister. “Põh- ning kehtestati ühtne viisapoliitika: ühe Schengeni lep- jenduseks on näiteks ebaseadusliku sisserände oht, mis on pega liitunud riigi viisa lubab külastada kõiki konventsioo- kõige suurem kolmandate riikide, meie puhul siis Venemaa, niga ühinenud riike. rannajoone vahetus läheduses.“ Lisaks viiele algatajamaale liitusid aastate jooksul lepinguga paljud teised Euroopa riigid, eelmise aasta Schengeni viisaruumi sisenemine ja siit väljumine alguses oli neid juba 15. Eesti kord jõudis kätte mullu 21. “Kui väikelaev või jaht tuleb väljastpoolt Schengeni viisa- detsembril, mil koos meiega ühinesid Schengeni leppega ruumi, näiteks Venemaalt, siis toimub kontroll vastavalt Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja välispiiri ületamise reeglitele ning väikelaevad peavad sise- Sloveenia. nema esimesse piiripunktiga sadamatesse,” selgitab sise- Nüüdseks hõlmab Schengeni viisaruum peaaegu kogu minister. Sellised sadamad on meil, Pirita ja Kopli sadamad Euroopat (vt. juuresolevalt kaardilt). Schengeni acquis ehk Tallinnas; Narva-Jõesuu, Sillamäe, Kunda, Muuga, Pal- õigustik integreeriti Euroopa Liidu õigusesse 2000. aastal diski, Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Ruhnu ning seeläbi on Schengeni lepingu põhimõtted ka Euroopa ja Pärnu sadamad. Liidu väärtused. Näiteks Venemaalt tulev laev võib Soome lahes Liikumisvabadus – peamine väärtus sõita mööda rahvusva- Schengeni lepe annab inimestele suurema liikumisvaba- helist laevateed ning duse. Reisilaevaga Soome ja Rootsi sõitjad on juba jõudnud siseneda Eesti terri- kogeda kontrollivaba piiriületust, milliseks kujuneb piiri- toriaalvetesse, et ületus algaval hooajal aga väikelaevnike jaoks? Siseminister läbida piirikont- Jüri Pihli sõnul Euroopa Liidu viisaruumi liikmesriikide roll alles Tal- vahel väikelaevaga liigeldes enam piirikontrolli läbima ei linnas Pirita pea. Kuigi õiguslikult on Eesti merepiir Schengeni viisa- sadamas. ruumi välispiir, käib laevaliiklus üle merepiiri vaba liiku- Mööda mise põhimõtet järgides. Piiri võib ületada vabalt valitud kohas ja ükskõik millisest Euroopa Liidu viisaruumi kuu- luvast riigist tulev väikelaev võib siseneda sadamasse, kus ei toimu piirikontrolli. Pihli väitel tähendab see, et väikealused võivad Schengeni viisaruumis randuda endale meele- pärases kohas: “Sisuliselt võib paadi vette lükata ka oma kodulautrist näiteks Prangli saarel ja siirduda üle mere Stora Brändö saarele ilma passi- kontrolliks Tallinnast

Navigaator | 21 NÕUANNE

ranniku äärt ja sisemerd pidi ilma piirikontrolli läbimata Pihl, et Schengeni viisarežiim kehtestab ainult inimeste Tallinnani sõita ei tohi. vaba liikumise. Laevad võivad territoriaalmerest küll läbi “Erandkorras võib kolmandast riigist saabuv lõbusõidu- sõita, ent kalapüük teise riigi vetes on ilma vastava loata laev sadama loal ja piirivalvele teatades siseneda sadamasse, endiselt keelatud. mis ei ole piiripunkt,” täpsustab Pihl. Sellisel juhul edasta- Lõpetuseks: mida siseminister välisriikidesse reisiva- takse reisijate nimekiri sadama juhtkonnale, kes teeb selle tele väikelaevnikele soovitab? “Enne välisriiki reisimist kättesaadavaks piirivalvele. tasub kindlasti sihtriigi välisesinduses täpsustada seal- Väikelaeva juhil on Schengeni tsoonist väljudes ja naas- seid väikelaevade piiriprotseduure,“ annab Pihl nõu. “Need tes kohustus esitada piirivalvele väikelaeval viibijate nime- reeglid võivad riigiti erineda. Nii tagate endale probleemi- kiri kahes eksemplaris. Ennast viisaruumist välja ja sisse vaba piiriületuse terve reisi vältel.” vormistada võib ükskõik millise Schengeni liikmesriigi sadama piiripunktis. Infot piiriületuse kohta leiab piirivalveameti kodulehel www.pv.ee. Schengeni ruumi sisenemisel ei ole vahet, millise riigi lipu all väikelaev sõidab või millise riigi kodanikud on selle Schengeni piirieeskirjaga, millega on reguleeritud mereliikluse pardal, piiriületusest teatamise kohustus ja kontrolli läbi- kontrollimise üldine kord, saab tutvuda Euroopa Liidu teataja mise nõue laieneb kõigile. portaalis europa.eu.int/eur-lex/lex, sisestades Euroopa Liidu Tea- “Kord juba piirikontrolli läbinud ja Schengeni ruumi taja viite L105/1 ja aasta 2006. sisenenud väikelaev võib edasi sõita ükskõik millise liikmesriigi sadamasse,” ütleb Pihl. Siseministri sõnul on Schengeni ruumi liikmesriikidel õigus kehtestada Euroopa Liidu sisepiiril ajutine piirikontroll, kui olukord seda nõuab - näiteks avaliku korra või riik- liku julgeoleku tagamiseks ning rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks. Eestis kehtestab piirikontrolli valitsus, kuid eri- olukorras võib seda teha ka siseminister. “See vajadus võib tulla väga ootamatult, aga praegu piirikontrolli taastamist küll ette näha ei ole”, kinnitab Pihl.

piirivalve jätkab tööd Mis saab nendest tublidest piirivalvuritest, kes seni meie sadamates valvanud ja piiri kontrollinud on? “Piirivalvurid on paigutatud teistesse piirkondadesse ning saanud väljaõppe uute ülesannete täitmiseks,” selgitab siseminister. Kuigi sadamate piiripunktides töötab nüüd vähem piirivalvureid, on valve säilinud. Kauba- ja reisilaevade dokumentidega tegeletakse endiselt, samuti kontrollitakse laevu, mis tulevad kolmandatest riikidest. Olgugi, et nähtav piirikontroll Schengeni liikmes- maade vahelistel piiridel kaob, ei tähenda see piirivalve kadumist. Schengeni välispiiri on vaja endiselt valvata. “Paneme suurt rõhku idapiiri valvamisele,” rõhutab Pihl. Samuti jätkab piirivalve sisepiiride valvamist, kuid teeb seda hoopis teistmoodi kui seni. Rõhuasetus on nüüd informatsiooni kogumisel ja analüüsimisel ning koos- tööl nii siseriiklike kui rahvusvaheliste struktuuridega. Eestis viibimise seaduslikkust kontrollitakse kogu riigis senisest aktiivsemalt. Sel eesmärgil moodustati liikuvad piirivalveüksused, ka hakkavad politseinikud ja piirivalvurid koos patrullima. Kommenteerides juhtumit Läti kalalaevaga, mis pärast Eesti merepiiri ületamist kinni peeti, rõhutab

22 | Navigaator MIS MÕTET ON VÕTTA HOTELLI PARIM TUBA, KUI SA SEDA KELLEGAGI EI JAGA?

Stiilne interjoor, laitmatu teenindus, sobralik, personaalne, mugav, suureparane vaade -sobib ideaalselt gruppidele. Isegi automaatne aratus on olemas. VOLVO S80 Kokkuporke hoiatussusteemi VOLVO S80 HIND ALATES 432 000 KROONI. ja pidurdusabisusteemiga. Keskmine kütusekulu 6,4 -11,9 l/100 km; heitmed CO2 169-284 g/km Üheskoos on elu parem

INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020TARTU: Turu 27, tel. (7) 371 890PÄRNU: Tallinna mnt. 89a, TEL. (44) 72 750 WWW.INFOAUTO.EE HERKKI HALDRE KOLUMN

FILMILAEVAD Ehtsatest ja papist ﬁ lmilaevadest räägib vanalaevanduse austaja ja 1945.aastal ehitatud kaljase Iris reeder Herkki Haldre.

TEKST HERKKI HALDRE FOTOD ERAKOGU Tütar hõikas mind teleka juurde vaatama fi lmi, kus seilas Niisiis, mida me näeme: viimase aja kuulsatest mere- ilus kolmemastiline. Paraku oli tegemist 1980ndate aas- teemalistest fi lmidest on meresõbrale südamelähedased tate fi lmiga ja kolmemastiline oli silmnähtavalt papist ja muidugi “Kariibi mere piraadid” ning “Kapten ja koman- vineerist stuudiopurjekas. dör”, mõlemad merenduslikult ilusti väljapeetud ja kui Jäin vaatama ja mõtlema, kuidas ülevad ja uhked pur- mõningad taglasega veiderdamise stseenid välja arvata, jelaevad on fi lmides vaatajat lummanud. Meenutanud ajas- ka täiesti professionaalsed, ei riiva silma ega südant. tut, mis on eestlastele ühtaegu nii võõras kui ka legendide kaudu omane: Kihnu Jõnn, Hiiumaa ja Käsmu kuulsad tõetruud koopialaevad reederid… “Kariibi mere piraatides” osalesid sellised suurepärased, Ajastut, mil tõsiste Eesti reederite laevastikku kuulusid täiesti tõetruud koopialaevad nagu Lady Washington ja ühtaegu umbes 40 laeva korraga! Selle kõrval on Tallinki Providence. Lady Washingtoni algupärand on ehitatud aas- reederid oma vähem kui 20 laevaga päris poisikesed! tal 1750 Bostonis. Tegemist on ajalooliselt olulise laevaga, Niisiis, minu paar sarkastilist märkust papist fi lmi- kuna see oli esimene Ameerikas ehitaud alus, mis seilas purjeka kohta liitsid ülejäänud pereliikmed ühele nõule: ümber Ameerika kontinendi, külastas Hawaiid, Jaapanit ja kirjutagu ma Navigaatorisse fi lmilaevadest! Hongkongi, olles esimene teadlikult ja sihipäraselt Vaikse ookeani ületanud alus. ehedus ajaloolises filmimerenduses Praegune Lady Washington on ehitatud 1989. aastal Mäletate tublisid fi lme Kihnu Jõnnist ja Arabellast? Neis Washingtoni osariigis, selle kodusadam on Grays Harbor seilasid stuudios käepärastest vahenditest vanadest kala- Washingtoni osariigis USA läänerannikul. Laev on osale- laevadest ümber ehitatud veesõidukid, mis võisid režissööri nud tuntud fi lmides “Star Trek Generations” (hms Enterp- jaoks olla piisavalt head, kuid meremehele mõjusid kauni- rise) ja Disney stuudio fi lmis “Aarete Saar”. Filmis “Kariibi kesti naeruväärsetena. mere piraadid” nägime Lady Washingtoni etendamas h.m.s. Koos üleüldise huvi kasvuga maailmas merekultuuri Interceptori rolli. ajaloo vastu hakati 1990ndate aastate algusest hoolit- Tõeline filmimaailma grand old ship on muidugi sema ka selle eest, et fi lmides kasutatavad laevad oleksid Bounty. Ehitatud aastal 1960 mitte papist ja vineerist, vaid võimalikult autentsed. Ilmselt oli fi lmistuudiote omani- Hollywoodile omase suurejoonelisusega absoluutselt ehtsa kele helistanud juba piisav hulk pahuraid, kuid mõjukaid ja detailideni autentse koopialaevana MGM stuudio fi lmi merendusega kursis olevaid sponsoreid... jaoks “Mäss Bountyl” Marlon Brandoga peaosas.

24 | Navigaator Laev ehitati Briti Admiraliteedis talletatud jooniste järgi. see on oluline paralleel praeguse Eestiga – kuigi osa meist Sellest ajast on Bounty osalenud arvututes fi lmides, telese- kujutleb end mererahvana, on oluline osa meie lähedastest riaalides ja dokumentaalfi lmides. Bounty kodusadam on New naabritest tegelikult põline maarahvas. Ja sestap ärgu pangu York. Praegu on alus ümbermaailmareisil, selle kirjatüki kir- filmivaataja pahaks, kui seto maaema Taarka merereisil jutamise ajal asus Bounty N 37°08’, W 008°32’ Golfo de Cadiz. Soome (s.o. põhja suunas) paistab päike otse vastu. See on Filmi “Kapten ja Komandör” (originaalpealkiri “Master režissööri kaunis kunstiline võte, millel pole midagi pistmist and Commander – Th e Far Side of the World”) peategelane on 1970. merendusliku ja astronoomilise tõepäraga. aastal ehitatud koopialaev hms Surprise, mis kuulub San Mõningatest pisikestest detailivigadest hoolimata on igati Diego meremuuseumile. südantkosutav näha viimasel ajal nii palju häid fi lme, mille Aastal 1996 ehitati Türgis kolmemastiline fregatt Grand tegevus on viidud merele vanade laevade pardale. Mis sest, et Turk, 1741. aastal ehitatud Inglise lahingufregati hms Bland- tegemist on kunstiliste linateostega, ikkagi aitab selliste fi l- ford koopia. Laev pidi nime hms Indefatigable all mängima mide vaim ka meie merekultuuripärandit jalule upitada. peaosa fi lmis “Horatio Hornblower”. Eestis mitte eriti tun- Ajalooliste laevade eesmärk on elus hoida nii rahvuslikku tud linateos, kuid ajalooliste merendusteemaliste fi lmide uhkust kui professionaalseid meresõiduoskusi, mis mõlemad hulgas tõeline pärl. kipuvad Tallinki toredate hotell-kõrts-tüüpi laevade taustal Bresti vanalaevafestivalil käisin Grand Turki pardal. kängu jääma. Ajaloolised laevad esinevad suurepärastes Professionaalse irisejana ei suutnud ma leida laevalt mitte linateostes, mida käivad vaatamas tuhanded ja miljonid ini- ainsatki detaili, mis poleks olnud tõepärane. Hollywoodi mesed, ning nende miljonite hulgas on mõned tublid eesti otsustajad väärivad meremehe austust ja kiidusõnu! Tõsi, noored, kes vaatavad tähelepanelikult ka fi lmilinal nähta- laevas oli ka väheke petukaupa – trümmi vaheseinte taha vaid laevu ja meremehi. olid peidetud kaasaegsed mugavused nagu tualetid, dušid Need tublid noored ei ole rumalad, nad saavad väga hästi ja tüürmani kajut kaasaegsete navigatsiooniseadmetega. Eks aru, mis on papist ja mis on päris. Aga mis veel tähtsam – siit muidugi: keskaegset fi lmi vändates ei pea ju ilmtingimata võib tekkida ka huvi ise asjaga tegelema hakata. Ja õnneks on tänavale roojama. Eestis tekkinud ka võimalusi ise asja proovida. Lõpetuseks tahan tänada kapten Rene Sirolit veeteede ajalooline merefilm hoiab merekultuuripärandit ametist Eesti vanalaevanduse toetamise ja professionaalse Kaljas Iris osales suvel Eesti fi lmi Taarka fi lmivõtetel stseenis, suhtumise eest ning loodan, et Eesti lipu all seilavad ajaloo- kus maaema reisis koos oma setu kaaskonnaga Soomemaale. lised laevad saavad merd künda nii fi lmilinal kui tegelikus Stseen on väga oluline – setud nägid esmakordselt merd! Ja elus nüüd ja edaspidi.

Navigaator | 25 26 | Navigaator PEETER VOLKOV – LÄÄNEMERE VALVUR

Üle kolmekümne aasta purjetamisega tegelenud ja mullu keskkonnainspektsiooni juhtima asunud Peeter Volkov paneb merel liiklejatele südamele hoolivust üksteise ja keskkonna suhtes.

Navigaator | 27 KAANELUGU

Meeskond ja ühtlasi head sõbrad, kellega Volkov on koos purjeta- nud juba aastakümneid

TEKST KATRIN KURSS FOTOD ANDRES TEISS, ERAKOGU mehe harrastusest kõige enam võitnud Pärnu. Töökäik viis Möödunud aasta oktoobrist hoiab meie keskkonnal silma mehe kaheksakümnendate keskel Pärnumaale. Ja kui põl- peal mees, kes teab, mis toimub merel ja sadamates. Vol- lumajanduslik suurtootmine sattus madalseisu, sai temast kov on juhtinud 14 aastat Pärnu Sadamat ja olnud 18 aastat Pärnus väikeettevõtte juht, mis 90. alguses linnavalitsuse Pärnu Jahtklubi kommodooriks. Kolmel korral on ta tulnud tellimusel sadama projektiga tegelema hakkas. Murrangu- Muhu väina regati võitjaks – korra kaptenina ja kaks korda listel aastatel käivitus ka jahtklubide taaselustamine ning meeskonnaliikmena. Mees ise nimetab end siiski harras- pärnakad valisid Peeter Volkovi 1989. aastal klubi kommo- tuspurjetajaks. dooriks. Tähtsaimateks saavutusteks peab ta jahisadama “Seda, kui Muhu väina kolm korda ära võidad, ei saa nime- korrastamist ja klubile uue hoone ehitamist. tada tippspordiks. Kuigi ka Tartu Maratoni võidavad sageli tippsportlased, hinnatakse neid muude saavutuste põhjal.” oranžides kummiülikondades rootsi Sport on Volkovi elus kogu aeg tähtsal kohal olnud. Noo- Nõukogudeaja purjetamisele tagasi vaadates märgib Volkov, ruses tegeles ta maadluse ja alpinismiga. Viie aasta jooksul et kõige suurem arengu on läbi teinud varustus. “Mäletan, ronis korduvalt Kaukaasia mägedes, aga siis muutis käega kui me aastal 89 või 90 esimest korda purjekaga Rootsis juhtunud trauma mägironimise keeruliseks. Pärast alpi- käisime. Kohalikud tegid korjanduse, et meile korralikud nismi tuligi purjetamine. otsad osta, sest nad ei uskunud, et sellistega üldse sõita “See oli mälu järgi 1975, kui olin tpi ehituse erialal saab.” Riietuseks olid kalameeste oranžid tormiülikonnad, lõpetanud,” meenutab Volkov. “Sellest ajast olen ka Kalevi ometi sai ka nendes 24 tundi ja rohkem merel oldud. jahtklubi liige.” Purjetamise juurde tõi Volkovi kunagine Volkovi esimene isiklik purjekas kandis tütre järgi nime töökaaslane, praegune Tallinna Tehnikaülikooli teedeins- Epp. Teine oli Kexutaja, mis toodi 1998. aastal omal jõul Ing- tituudi teadur Tiit Metsvahi. Meri mehele selle ajani võõras lismaalt Brightonist ära. Hollandi loodetipu juures läks ilm siiski ei olnud, sest nii vanaisa kui onu olid Viru Rannas õige karmiks – tuul 25 meetrit sekundis, mäekõrgused lai- kalurid, isa õemees oli aga mereväeohvitser. ned. Kexutaja kihutas 15 sõlmega, mis maarotile tähendaks “Alguses oled soodimees ja jooksupoiss, siis õpid ameti 200 km/h autosõitu mööda Lõuna-Eesti kruusateid. Murd- ära ja kui hästi läheb, siis ükskord võibolla pannakse kap- laine lõi laeva kümmekonnaks sekundiks pikali. Kajuti teniks,” räägib Volkov. kapid-sahtlid lendasid tühjaks, maganud mehed kukkusid Olgugi et purjetamisega sai algust tehtud Tallinnas, on koidest põrandale. Õnneks tõusis Kexutaja kui jonnipunn

28 | Navigaator PEETER VOLKOV

Suvine Läänemeri — üks harvaesinevaid juhtumeid, kui meri on vaikne ja rahulik ning annab purjetajale aega ümbrust nautida

uuesti püsti. “Siis polnud muud, kui korjad asjad põrandalt MERI POLE PEETER VOLKOVILE ja sõidad edasi,” meenutab kapten Volkov. “Eks neid torme ole teisigi olnud,” lisab ta. “Ükskord SÜNNIST SAATI VÕÕRAS, SEST NII tulime Saksamaalt ja saime Bornholmi juures ka üle 30 VANAISA KUI ONU OLID VIRU RANNAS m/s selga. Palju oleneb sellest, mis pidi tuul on ja kuidas KALURID, ISA ÕEMEES OLI AGA sa täpselt sinna satud – neid nüansse on mitmeid.” Korra kummuli käimises ei ole purjetaja jaoks veel MEREVÄEOHVITSER. midagi iseäralikku. Jahikapten räägib, et võistlustel sõi- detakse ikka maksimaalse purjestusega, mida ilm kanna- tuleb selliseid asju ette,” tõdeb Volkov ja toob näiteks, et tab ja kui tuleb järsem pagi peale, võib seda ikka juhtuda. Svenska Handelsbankeni pealik võttis ennast kaheks aas- Halvem variant on, kui jaht läheb prousi, mis tähendab, et taks ametist lahti, selleks et sõita ümber maailma. Selli- alus muutub juhitamatuks ja keerab ennast ise külgtuulde. seid plaane Volkov veel ei tee, sest kõigepealt tuleb end uues Lahtiste luukide puhul võib purjekas momentaalselt veega ametis tõestada. täituda. Kui luugid kinni, ei juhtu jällegi midagi. Kui võistlemine hakkab aastate lisandudes tagaplaanile “Kihnu regati ajal mõni aasta tagasi nägin ise, kui naaber- jääma, siis hea seltskonnaga seilamiseks on võimalusi lõputult. jahil läks mast vastu vett. Kuna hakati juba Kihnu jõudma, siis “Eluks ajaks on meeles purjetamine läbi Göta kanali. mehed tegid kajutis süüa. Söögilõhnade välja ajamiseks olid Ümberringi põllud ja heinamaad, paaris kohas akveduk- kajutiaknad lahti. Siis läks küll alus poolenisti vett täis.” tid, kus sõidutee läheb kanali alt läbi – kirjeldamatu vaa- Võistlustel võetakse kõigest maksimumi ja iga eksimus tepilt,” jutustab Volkov. “Kell kaheksa õhtul pannakse kõik võib valusalt kätte maksta, arutleb Volkov. Teisalt on siis lüüsid kinni ja liiklus katkeb. Paned oma jahi kuhugi kinni jahil kogenud meeskond ja ohtudeks ollakse rohkem valmis ja lähed üle põllu kõrtsi.” kui lõbusõitu tehes. “See on mitme otsaga asi,” nendib ta. Tõuke uude ametisse astumiseks sai Peeter Volkov “Aga Läänemeri pole siiski ookean...” samuti merelt. Keskkonnaminister Jaanus Tammkivi ettepaneku ja ametisse asumise vahele jäi terve suvi. unistustes purjetab ookeanil “Purjetasin, käisin Gotland Runt’il. Tagasi sõites panin Igatsus suuremate merede järele ei ole vist ühelegi purjeta- tähele, kui palju on meres rämpsu. Laevad lasevad täiesti süüdi- jale võõras. “Ikka tahaks veel kuskil käia. Ka minu vanuses matult oma pilsi merre. See on kohutav! Otsustasin, et kuna see

Navigaator | 29 KAANELUGU

Peeter Volkov paralleeli. “Täna see läbi ei lähe, sest politsei Peeter Volkov “ALGUSES OLED SOODIMEES JA koos oma kõige oma read ära puhastanud. Ka meie hoolitseme selle eest, et suurema sõbraga, JOOKSUPOISS, SIIS ÕPID AMETI ÄRA inimesed teeksid oma tööd hästi, ega loodaks meeleheale, kes on ka mõned mida mõni karistatav võiks pakkuda.” JA KUI HÄSTI LÄHEB, SIIS ÜKSKORD korrad merel Värske pilgu ja eraettevõtluse kogumusega mees näeb, VÕIBOLLA PANNAKSE KAPTENIKS,” kaasas käinud. kuidas inspektsiooni tööd efektiivsemalt korraldada. Sarna- RÄÄGIB KAPTEN VOLKOV. selt politseinikele on ka keskkonnainspektorid olnud pikka aega alamakstud, nendib Volkov. Uus juht peab oluliseks, et ettepanek on mulle kord juba tehtud, siis võtan selle vastu.” head tööd tegevad inimesed oleksid vääriliselt tasustatud. Volkovi ametiaeg keskkonnainspektsioonis algas tõsise Samuti tahab ta tööjaotust korrastada ja inimesi juurde juhtumiga. Tuli info, et Toila lähedal on merre sattunud võtta ning usub, et tulemused paranevad. 200–1000 tonni õli. Sellisel juhul oleks olnud tegemist suur- reostusega. Hiljem selgus siiski, et tegu oli vaid pilsiveega suurim oht keskkonnale? ning reostuse ulatus oli kordades väiksem. “Peame olema “Kõige suurem oht keskkonnale on inimtegevus,” ütleb Vol- suutelised väga operatiivselt ja täpselt olukorda hindama, kov. Kuigi keskkonnajärelevalve jaguneb mitmeks valdkon- tõhustama diagnostikavahendeid,” räägib keskkonna- naks, on neil kõigil ühine nimetaja – inimtegevus. Kõige inspektsiooni juht. “Kui korduvalt üle reageerida, võib suurema riskiga on Volkovi hinnangul naftatransiit, ees- juhtuda, et raske õnnetuse puhul ei võeta hoiatusi enam kätt merel. Sest naftakogused, mis liiguvad meritsi, on tõsiselt.” Ohtude adekvaatseks hindamiseks on loomisel meeletud. Möödunud aastal Kertši väinas uppunud tan- sise- ja keskkonnaministeeriumi ekspertgrupp. keritest Musta merre voolanud 2000 tonni masuuti saastab Nagu kiuste jäi novembris Pärnumaal kolleegidele keskkonna hinnanguliselt vähemalt 10 aastaks. ebaseaduslike püügivahenditega vahele puhkusel olev “Kui paarkümmend tuhat tonni naftat meie lähedal keskkonnakaitseinspektor. Lugu lõppes inspektori töölt merre satub, siis on Soome laht piltlikult öeldes kadunud,” vabastamisega. Nõukogudeajal võibolla piisas osa kalasaagi hoiatab keskkonnainspektsiooni juht. Teiseks ohuallikaks inspektorile loovutamisest, et karistusest pääseda. Täna on kütusetsisternid raudteel, seejärel keemiatööstus. see enam nii ei ole. “Omal ajal peeti seda ka normaalseks, Tallinnas riigiametit juhtiva mehe kodu on seni veel et kiiruse ületamise eest maksti liikluspolitseinikule,” toob Pärnus. Seal seisab ankrus ka tema truu kaaslane X-36 jaht

30 | Navigaator PEETER VOLKOV

CV Peeter Volkov (57) Sündinud 16. veebruaril 1951 Tallinnas Lõpetanud 1974. a. Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitustea- duskonna teedeehituse eriala 1993 – 1995 me Pärnu Sadam, direktor 1995 – september 2007 AS Pärnu Sadam juhatuse esimees. Lisaks juhtinud mitmeid Rein Kilgile kuuluva aktsiaseltsi Transcom omanduses olevaid ettevõtteid, kuulunud Transcomi kontserni ettevõtete nõukogudesse Alates oktoobrist 2007 Keskkonnainspektsiooni peadirektor

Harrastused: purjetamine, murdmaasuusatamine, jalgrat- tasport, sukeldumine. Osalenud avamerepurjetamise võist- lustel aastast 1976. Kolmel korral võitnud Watergate’i regati. Eesti meister purjetamises aastatel 1983, 1988 ja 2006. Gotland Runt’il 2007. aastal oma klassi parim Eesti jaht. Viimasel viiel aastal osalenud nii suusa- kui rattamaratonidel.

Pärnu Jahtklubi liige, ka juhatuse liige, kommodoor aastatel 1989 – 2007. Eesti Jahtklubide Liidu avamerekomisjoni juha- Fotomeenutus taja, liidu ekspresident. Tallinna Kalevi Jahtklubi liige. Pärnu Gotland Runt’ilt Rotary Klubi asutajaliige. 2007. a suvel.

Põhjakonn. “Põhjakonn on väga auväärne isik,” ütleb Vol- KÕIGE SUUREM OHT KESKKONNALE ON kov. Kes täpsemalt teada tahab, lugegu Fr. R. Kreutzwaldi INIMTEGEVUS. KUI PAARKÜMMEND “Eesti rahva ennemuistseid jutte” või värskemas tõlgenduses Kivirähki “Mees, kes teadis ussisõnu”. Günther Reindorffi TUHAT TONNI NAFTAT MEIE LÄHEDAL gravüür põhjakonnast ripub Volkovi paadi kajutiseinal. MERRE SATUB, SIIS ON SOOME LAHT Välismaalastele on jahi nime hääldamine paras keele- väänamine. “Gotland Runt’i kontrollpunktides oli raadioga PILTLIKULT ÖELDES KADUNUD,” HOIA- raporteerimise kohustus, kus pead ütlema jahi nime ja pur- TAB KESKKONNAINSPEKTSIOONI JUHT. jenumbri. Kui ma sellele rootslasele Põhjakonn ütlesin, siis oli tükk aega kuulda ainult vaikust,” muigab kapten. “Siis kõva purjetaja. 25-aastase tütrega aga saab aeg-ajalt kesk- ma mõtlesin, et oleks ma Jüriöö Ülestõus purjekale nimeks konnateemasid arutada, sest tema lõpetas Tartu Ülikooli pannud, oleks veel rohkem nalja saanud.” keskkonnatehnoloogia eriala ja töötab ülikooli juures tegut- sevas Eesti Mereinstituudis. elu pealinnas ei ole spordimehele takistuseks Eesti ei paista teiste Euroopa riikidega võrreldes merelt “See on suhtumise asi,” ütleb ta. „Praegu pean sportimist vaadates üldse halb välja, ütleb staažikas purjetaja. Tema rohkem planeerima, aga kolm korda nädalas püüan end hinnangul on Balti meri paremas seisukorras kui Vahemeri. ikka liigutada – talvel suusatades, suvel jalgrattaga sõites. Sadamate jäätmekäitlus on aktuaalne teema nii meil kui Tuleb kilomeetreid korjata, muid läheb maratonil hing mujal Euroopas. Ka Eesti väikesadamates on prügimajan- välja.” 2007. aastal osales ta nii suusa- kui rattamaratonil, dus juba enam-vähem korraldatud. Volkovi sõnul peaksid kuid ise seda eriliseks saavutuseks ei pea. sadamates kindlasti olema tanklad, et aluseid ei tangitaks “Minu vanuses sportimise kohta võiks juba öelda, et jooksen kanistritest, kust kütus võib merre sattuda. surma eest ära,” ütleb ta muheledes ning lisab, et tema ase- Arenguruumi on meil kõige rohkem veesõidukite arvu täitja keskkonnainspektsioonis oli rattamaratonil temast neli poolest. Aluste arvult 100 inimese kohta jääme Soomele ja ja pool minutit kiirem ja peaminister Ansipile jäi ta alla kolme Rootsile kõvasti alla. Volkov loodab, et kui inimesed vaba minutiga. Aga mõlemad on ka temast nooremad mehed. aja veetmise võimaluste vahel valima hakkavad, siis eelis- Uhkust tunneb mees hoopis oma laste üle. 32-aastane tavad atvdele, skuutritele ja mootorsaanidele loodussääst- poeg Ivo juhib Elcoteq’i tehast Peterburis ning on samuti likumaid liikumisviise.

Navigaator | 31 32 | Navigaator AUTO JA PAADIGA Norra on imeline maa! Sellest sain ma aru juba siis, kui oma reisi- ja NORRAS elukaaslase Marioniga kuus aastat tagasi esimest korda Norras autoga matkamas käisin. See esimene reis muutis meie elu nii palju, et kõi- kidel järgnevatel aastatel oleme veetnud mõned juulinädalad Norras ringi rännates, ja mis kõige huvitavam: Marist sai kirglik kalastaja.

TEKST JA FOTOD ANDRES PALOTU tundusid natuke soolased, paigaldasin need ise – tuli pea- Võib öelda, et Norra on kõige-kõige maa. On ju seal mandri- aegu poole soodsam. Euroopa kõige suurem liustik, kõige kõrgem kosk, kõige Lisasin ka valamu, keemilise wc, päikesepaneelide süs- sügavam järv ja palju muid “kõigesid”. teemi, kaardiplotteri, kajaloodi, ridvahoidjad, mõned panipai- Siiani käisime Norras oma Land Rover Defenderiga, gad ja päästevarustuse ning oligi ujuv haagissuvila valmis. mille veokastis oli isetehtud “suvila”, ning kaasas väike Kevadel ja varasuvel katsetasime uut veesõidukit võr- mootoriga kummipaat , millega sai fj ordides ringi kimatud, ratuid Eesti saari ja laide külastades. Meie poeg, kes oli kala püütud ja sukeldutud. Selline lahendus põhimõtteliset selleks ajaks 1,5-aastane, võttis paadis elamist kohe väga rahuldas meid seni, kuni ühel novembrikuu ôhtupoolikul enesestmõistetavalt ning oli igati rahul iga päev muutuva sündis meie perre poisslaps nimega Marvin, kes pani meid ümbrusega ja looduses olemisega, nii et juba juuni lõpus kohe mõtlema, kuidas väikese lapsega tormise ja vihmase julgesime Norrasse minna. ilmaga Norras kummipaadiga hakkama saada. Tekkis idee, et tuleb osta selline haagissuvila, mille saab ka vette lasta peame plaani – ehk siis kajutiga treileripaat. Kuna Marioni ema puhkus sattus samale ajale, arvasime, Algas sobiva paadi otsimine. Valikukriteeriumid olid et üks lapsehoidja-reisikaaslane ei teeks paha. Nii kujunes suhteliselt ranged: alus peab olema kajutiga, kus on maga- reisiseltskonnaks kolm täiskasvanut ja üks laps. miskohti vähemalt kolmele inimesele; kere olgu alumii- Reisiplaan oli väga lihtne: treiler paadiga autole sappa niumist ning paadi kaal ja suurus peavad olema sellised, et ja praamiga Rootsi, sealt edasi mööda maad lähima Norra vettelaskmine ja autoga transportimine ei oleks tülikas. fj ordi juurde ning edasi juba mööda vett ookeani poole. Peale Väikse turu-uuriguga selgus, et erilist valikut ei ole – selle, et tahtsime ära käia Vestkappis (Norra läänepoolseim lõpuks valisime Soome tootja Silver Veneet paadi Silver Star maismaaosa), kus me pole varem käinud, me endile erilist Cabin Family 650. Alus on 6,5 meetrit pikk, 2,4 meetrit lai, sihtmärki või lõpp-punkti ei seadnud. Otsustasime lihtsalt kaal koos mootoriga 1100 kilo, jõuallikaks Suzuki neljatak- ringi vaadata ning tegutseda vastavalt oludele. tiline df150. Hakkasime pakkima. Mainin siin ära mõned tähtsa- Family-mudelil on kaks magamiskohta vööris ja üks mad asjad, mida tasuks Norrasse kaasa võtta. Palju sooje diivanil. Ja loomulikult saab vajaduse korral ka põrandale riideid, igat sorti vihmakindlaid rõivaid, kalastusvarustus, pikali visata. Kuna selliste tehases paigaldatavate lisasead- sööki vastavalt oma isule ja harjumusele; kindlasti pann- mete nagu külmkapp, pliit ja kajuti soojendusseade hinnad koogijahu ja moosi, et mereannidieedile mõnusat vaheldust

Navigaator | 33 REIS

34 | Navigaator NORRA

tuua, samuti alkoholi ja suitsu, kui on plaan neid tarvitada, KUI ME OMA AUTO JA SLEPIS PAADI- sest need Norras väga kallid, kangemad joogid ka halvasti GA NÄHTAVALE ILMUSIME, JÄI SUU- kättesaadavad. Ning kuigi minu jaoks algas meie reis juba seda plaa- SAMÄEL LIIKUMINE SEISMA JA KÕIK nima hakates, õhtuti kaarte vaadates ning internetist infot UURISID MEID VÄGA IMESTUNUD otsides ja unistades, võiski see viimaks ka tegelikult alata. NÄGUDEGA NAGU MINGEID HULLE, paadiga suusamägedesse KES PAADIGA SUUSATAMA TULID. Praamiga ülesõit ja teekond Rootsis kulgesid rutiinselt. Juba esimese päeva õhtul ületasime Norra piiri Charlottenbergi ja Norras vetes liikudes tunnetad ümbritsevatele mäge- Skotterudi vahel ning jäime ööseks ilusa, kärestikulise Glåma dele alt üles vaadates nende suursugusust, eriti kui mõne jõe kaldale, kasutades oma paati haagissuvilana. Järgmisel 700 meetri kõrguse kaljuseina äärde satud. Vahel tekib isegi päeval lootsime ööbida juba soolase fj ordi vetel loksudes. hirm, kui vaatad neid mitmesajatonniseid kivilahmakaid, Teel Nordfj ordi äärde põikasime läbi ühest huvitavast mis ripuvad justkui imeväel kaljuseina küljes. suusakeskusest, Stryn Sommerskist, mis on lahti ainult Kauemaks randudes tuleks arvestada tõusu ja mõõna suvel, maist oktoobrini. Tahtsime oma silmaga näha, kui- veetasemetega, mille vahe võib olla kuni 1,5 meetrit. das see südasuvine suusatamine siis välja näeb. Otsusta- Esimeseks ööbimiskohaks valisime vaikse kaljusopi, sime minna otsemat mägiteed pidi, mille nimi on Gamle kus kajalood näitas kaldast 5 meetri kaugusel sügavu- Strynefj ellsvegen. seks 25 meetrit (fjordi keskel 450 meetrit!) ja kus meie Asfaldilt maha keerates üllatas meid silt, millele oli kirju- paadi kõrvale vette prantsatanud suur hirv meid kohuta- tatud, et tee ei sobi kämperitele ja muudele ratastel suvilatele. valt ehmatas. Kallas kerkis seal pea püstloodis, meile jäi Arvestades meie autorongi pöörderaadiust, oli selle tee arusaamatuks, kuidas selline graatsiline olend seal üldse kasutamine meie jaoks natuke küsitav. Pidasime nõu ja arva- liikus. Aga kui hirv paarkümmend meetrit edasi ujus, vae- sime, et saame siiski hakkama. Tee oli tõepoolest väga kää- vata välja ronis ja kapju klobistades ülespoole kadus, saime nuline, enamasti piireteta ning kohati nii kitsas, et mul oli aru, et see ongi tema kodukant. Jäime lootma, et mõni ta tükk tegemist, et treileri rattad tee peale jääksid. Katsumu- sõber öösel meile paati ei kuku. sed tasusid end aga ära, sest vaated paistsid oivalised ja lund Hommikul ilmnes esimene probleem. Tagumine ankur oli kohati rohkem kui viis meetrit – tee oli sellest läbi kaeva- oli umbes 30 meetri peal kinni jäänud. Proovisime seda tud. Tegime pilte ja mängisime lumesõda. Lõpuks jõudsime käsitsi sisse tômmata ning paadiga igasse suunda lohistada, suusakeskusesse ja tõepoolest: inimesi oli meeletult palju, aga ei liikunud meie ankur. Puhkasime ning olime juba val- nõlvad korras ja tundus, et suusahooaeg on täies hoos. Kui mis alla andma ja ankru põhja jätma, kuid viimast korda meie oma paadiga nähtavale ilmusime, jäi mäel liikumine ehk... Ja tuligi lahti, kui olime nööri lõdvaks lasknud! seisma ja kõik uurisid meid väga imestunud nägudega nagu Norras kehtib ikka reegel, et ei tohi kiiresti alla anda. Eriti mingeid hulle, kes paadiga suusatama tulid. kalastamisel. Oma selle reisi esimese kala, tursa, saime teise Edasi kulges meie jõgede-koskedega palistatud tee läbi päeva lôunaks. Nii kaua kui mina püüdsin, oli poisil juba metsikute mägede mereni. Paadi lükkasime Oldenis vette kalast kõht täis söödud! Algas kahenädalane valgudieet. üsna muretult. Kohaliku paadisadama vôtme saime 50 Teise päeva ôhtuks olime jôudnud ookeanini, kuid ilm Norra krooni eest Statoili bensiinijaamast ja auto parki- ei lubanud meid avamerele. Olude sunnil proovisime kahe sime mône ôlle eest lähima maja hoovi. Vihjeks nii palju, et saare vahelises kitsas käigus kala püüda. Kuna kajalood purgiôlut vôiks Norras alati tagavaraks olla, sest see passib näitas aeg-ajalt pôhjast pinnani kalaparve, oletasime, et maksevahendiks sellistes olukordades, kus raha oleks ime- tegu on heeringatega, ning peaks proovima nn. heeringa- lik pakkuda. Reeglina toovad purk või paar karge viikingi rakendust. Peagi olidki esimesed kalad käes, umbes poole näole naeratuse ja kaubategu sujub ladusamalt. tunniga pool ämbrit. Kaldal neid puhastades tekitasime lapsele tôelise vaatemängu – saabusid kajakad. Suured lin- lõpuks vee peale nud olid nii julged, et tulid meie lähedale ja sôid kôike, mis Nii et täiskäik sisse ja ookeani poole! Loomulikult ei suut- kalade puhastamisest üle jäi. Kajakad on üldiselt alati plat- nud me kuigi kaua sôita ilma kalapüüdmiseta ja juba mõne sis, kui kala püüda. Ja kui môni kala, kelle lahti lased, on aja pärast uurisime innukalt vette heidetud lante. Ei midagi uimane ja ei jôua piisavalt kiiresti sukelduda, on ta kajaka – edasi! Ja selliste peatustega imetlusväärsemates kohtades toit – isegi ogalised mereahvenad. liikusime aina avamere poole. Ööbima läksime kohta, kus olime varemgi krabisid

Navigaator | 35 REIS

36 | Navigaator NORRA

püüdnud. Seekord oli meil kolm natta kaasas ja viskasime NORRAS VEEL LIIKUDES TUNNETAD need ööseks sisse. Hommikul oli saagiks kaheksa täismõõ- dulist krabi. Krabipüük on edukam ookeani ääres, sest nad ÜMBRITSEVATE MÄGEDE SUURSU- elavad kohtades, kus ookeanilaine vaikselt mererohtu liigu- GUSUST, ERITI KUI MÕNE 700 MEETRI tab, kuid otse sisse ei löö. Nattasid peab igaks juhuks rohkem kaasas olema, neid läheb ikka kaduma – mônel tuleb KÕRGUSE KALJUSEINA ÄÄRDE SATUD. öö jooksul poi küljest ära, mõne võtab kohalik krabipüüdja VAHEL TEKIB ISEGI HIRM, KUI VAATAD välja ja mõne vôivad ka krabid puruks tõmmata. NEID MITMESAJATONNISEID KIVI- Krabinattasid saab osta kohalikest kalastuspoodi- dest ning püük on nendega mugavam ja tulemusrikkam LAHMAKAID, MIS RIPUVAD JUSTKUI kui kalapea ja kätega kivide vahel urgitsemine. Samas on IMEVÄEL KALJUSEINA KÜLJES. käsitsipüük tõeline seltskondlik ajaveetmisviis, kus kõigile on tegevust ja nalja kuhjaga. Teate, kui võrratu on krabisid süües ja õlut rüübates õhtul lõkke ääres istuda, vaadata Vestkappi, aga ilm oli väga tormine ja kohalikud ei soovi- veest välja hüppavaid mereforelle ja päikest, mis ei looju, tanud meil seda teha - isegi viikingid olevat halva ilmaga ning arutada elu môtte üle... oma paadid Eide ja Kjøde küla vahel üle poolsaare kitsaima koha lohistanud, et mitte riskida. Otsustasime oma paati suundume tagasi inimasustusse mitte lohistama hakata ning veetsime hoopis aega ümbrus- Järgmisel päeval pidime kütust vôtma. Olime Måloy lähe- kaudsetel saartel hiigelsuuri murakaid korjates. dal ning otsustasime teha pôike tsivilisatsiooni. Kaks Üldiselt tuleb Norras arvestada pilvise ja seenevihma- tundi parkimist külaliste kai ääres oli tasuta ning selle lise ilmaga, mõned kohad on ka väga tuulised, samas jääb ajaga käisme kalastusvarustust täiendamas, leiba ostmas laps loksuvas paadis paremini magama. Aga iga kord on ning last siledal pinnal jooksutamas (muidu sai ta rohkem olnud ka palavaid päikesepaistelisi päevi, kui norrakad ronida vôi kõndida). Siis tankima. Aga oh õnnetust! Kuna tulevad paljalt merele paarutama – nad ju viikingid! Pered merediisel on Norras poole odavam kui bensiin (diisel mak- on kaasas ja lastel reeglina vestid seljas. Püütakse kala ja sab kuus Norra krooni liiter ja bensiin 11-12 krooni ) ning tuntakse end hästi. Selliseid ilmu saime seekord maitsta enamus suuremaid aluseid on diiselmootoritega, pole pal- tagasiteel, kui külastasime imearmsat linnakest Kalvågi judes kohtades kail bensiinitankurit, nii ka siin. Pidime (sealgi pidime tankides kütust kanistritega vedama). Ööbi- kanistritega tassima. Bensiinijaam oli küll kai ääres ja tan- sime koguni kaks ööd ühes kohas, sest see oli esimene suu- kur teisel pool maja, aga ometi jama kui palju. rem laht linnast ookeani pool, kus saime oma krabiisu täis Olime oma esimese kalaisu täis söönud ning otsusta- söödud, päevitada, mäkke matkata ja ookeanipoolsel küljel sime kultuuriga tutvuda. Võtsime kursi Selja saarele, kus kümneid pisikesi saari imetleda. asuvad kloostrivaremed. Korralikult hooldatud vaatamis- Liivane merepôhi päikesepaistes kutsus ka snorgel- väärsus infotahvlitega andis hea ettekujutuse, millega on dama. Vaade oli jämedate vetikate vahel nagu puude kes- inimesed sellises kohas sajandite vältel tegelenud. kel ja värvilised korallid kividel nagu lilled pargis, kuid Õhtul oli mõnus kail omaette krabisid toksida, Eesti 11-kraadine vesi ajas ka paksus kalipsos 15 minutiga veest ôlut trimbata ja ookeanilaineid lugeda. Loomulikult on kail välja. Üldiselt on Norras kõige parem sukeldumisaeg pärast ka wc ja majake, kus merehädalised saavad ööbida. Kõik jõule, kui vee nähtavus on kuni 50 meetrit! puhas, korras ja tasuta - ning peale meie mitte kedagi. Viimased päevad rannikul veetsime Frøya saarestikus. Norra vetes pole probleemiks ka pesemine, sest igasse sada- Märkamatult oli meie reisiaeg ümber saamas ning vöör tuli masse vôi mereäärsesse kämpingusse sisse sadades saad suunata tagasiteele, sest tahtsime traditsiooniliselt mõnele 5-10 Norra krooni eest end puhtaks pesta ja edasi seilata. liustikule põigata. Norras käies on liustiku külastamine Kogu reisi jooksul ööbisime tasulise kai ääres ühe korra, lausa kohustuslik – seda peab nägema. mis maksis sada krooni (hinna sees oli eleker ja vesi), Selje- nimelises linnakesess. Seal tankisime taas ja mugavamalt, kokkuvõtteks sest bensiinitankur oli vee ääres. Paadiga Norras reisimesel Üldlevinud müüt, et Norra on väga kallis riik, minu meelest on veel üks suur eelis: sellega pääseb kõikide veeäärsete lin- paika ei pea. Nimelt: kust te leiate teise sellise riigi, kus nade kesklinna, kus saab rahulikult mõned tunnid tasuta on võimalik kogu reisi ajal eluks vajalik toit merest püüda? parkida (mis autoga alati ei ole vôimalik). Kõikvõimalikku kala ja selliseid delikatesse nagu krabisid, Pärast tankimist Seljes plaanisime sõita ümber rannakarpe ja muid molluskeid, ning seda täiesti tasuta

Navigaator | 37 REIS

PAADIS ELADES JA SELLEGA RINGI alt. Pääsesime fj ordidesse, kuhu ükski autotee ei vii. Tean isegi ühte kohta, kus saab paadiga liustiku äärde. Kuigi me LIIKUDES NÄGIME NORRAT HOOPIS polnud tegelikult linnadest ja inimestest kaugel, andis vee TEISE NURGA ALT. PÄÄSESIME FJOR- peal olemine vabaduse ja eraldatuse tunde; samuti loodu- DIDESSE, KUHU ÜKSKI AUTOTEE EI sele (ilmale) võimu meid allutada oma tahtele. Isegi laps ei leidnud pôhjust joriseda – kogu aeg oli huvitavat tegevust. VII. TEAN ISEGI ÜHTE KOHTA, KUS Järgmisel suvel sõidame jälle Norrasse - Lofotidele ja SAAB PAADIGA LIUSTIKU ÄÄRDE. kauemaks.

(kalastusluba on vaja ainult jõgedel ja järvedel püüdes) ja Marsuut maal: Stockholm, Karlstad, Charlottenberg, Scot- veel sellises koguses, et enamik saagist tuleb merre tagasi terud, Kongsvinger, Flisa, Elverum,Hamar, Lillehammer, Otta, lasta, sest lihtsalt ei jõua ära süüa! Me ei vea ju külmiku- Lom, Grotli, Fosnes, Stryn, Olden, Stockholm. tega kala koju. Toidupoest jääb osta ainult värsket leiba-saia ja võid, Marsruut merel: Olden, Randabygda, Isane, Måløy, Vågsvåg, kusjuures leib on tavaliselt kohapeal küpsetatud ja väga Barmen, Selje,Raudeberg, Måløy, Leirgulen, Berle, Kalvåg, Hov- maitsev. Singikilo võib aga maksta 400 Norra krooni. devåg, Kalvåg, Rugsund,Isane, Førde, Utvik, Olden. Kahe nädalaga sõitsime paadiga läbi mitusada kilomeetrit ning suurim kuluartikkel oli kütus, sest õlu ja Lingid: rumm olid kaasas, enamuse söödavast püüdsime ise. www.visitnorway.com Kuigi oleme autoga Norras käinud mitu korda, Ber- www.gostryn.com genist kuni polaarjone taga asuvate Lofoteni saarteni, oli www.norwegiancruisingguide.com reis seegi kord väga huvitav ning eriline. Paadis elades ja www.skipperguide.com/wiki/Norway sellega ringi liikudes nägime seda riiki hoopis teise nurga www.math.uio.no/tidepred

38 | Navigaator Balti Merekaatrid Pärnu mnt 232 – Tallinn Tel 6 710 075 www.paadid.ee – e-mail: [email protected] RUBRIIK

Kalevipoeg, kange meesi, Laskis lodja valmistada, Laeva teha hõbedasta, Kallimasta hõbekarrast, Õhukestest hõbelaudest, Laeva lagi hõbedasta, Hõbekarrast laeva põrand, Laeva mastid hõbedasta, Hõbekeedest laevakõied: Lennuk pandi laeva nimeks, Et ta lendes lõhkus laineid…

Vanim teadaolev laevanimi on kreeka mütoloogiast pärit Argo, millega 50 uljast LENNUK PANDI argonauti kord Iasoni juhtimisel Kolchisesse kuldvillakut röövima seilasid. Alus saanud oma nime laeva ehitanud meistri Argo järgi, kes oli ka selle retkkonna liige. LAEVA NIMEKS… Kuigi see on vaid ilus müüt, pole meil siiski põhjust kahelda muistsete kreeklaste laevaehi- Laevanimedest läbi aegade räägib Eesti Mereakadeemia tus- ja meresõiduoskustes – ja küllap olid nende mehaanikateaduskonna õppejõud ja merekultuuriloolane laevadel nimedki. Ka Vana-Roomas kandsid Rein Albri, kes on sõitnud merd ligi paarkümmend aastat. laevad nimesid, näitena võib tuua Isise-nimelise (seda nime kannavad laevad tänaseni) vilja- veolaeva, samuti kandsid nime Rooma arvukad TEKST REIN ALBRI, EESTI MEREAKADEEMIA kes selle on kokku pannud. Mereusku inimene sõjalaevad – kuidas neid muidu arvepidamisel FOTOD ERAKOGU, TÕNU KITS teab, et laev ei ole mitte ainult teras, puu, üksteisest eraldada oleks suudetud? Laev on läbi aastatuhandete olnud mereme- purjekangas või mõni muu hingetu materjal, hele enamat kui tööriist, millega ta oma iga- vaid midagi enamat, õilsamat ja väärikamat. viikingite laevanimed päevast leiba teenib, ja enamat kui tavaline Ammustest aegadest on meresõitjad austanud Me ei tea, kuidas muistsed eestlased oma eluase – iga meremees teab, et laev kaitseb laeva kui hingestatud loometeost, kes on või- Läti Henriku “Liivimaa kroonikas” maini- teda ka hädas. Majad on romantikutele alati meline neile ustavuse eest samaga tasuma. tud “piraticaid” nimetasid. Küll on aga teada tundunud kui halvasti ehitatud laevad, mis Igal laeval oli ja on kordumatu saatus, oma- mõnede Skandinaaviast pärit viikingilaevade on juurdunud maismaasse, nii et pole mõtet pära, oma kodusadam ja oma nimi, mille vää- nimed. Tuntumaid neist on Norra kuningale üritadagi neid paigast nihutada. Nad annavad ristamine on temal sõitvate meeste auasi. Olav Tryggvasonile (968 – 1000) kuulunud suur küll varju, mugavust ja rahu, kuid piiravad sõjaalus Ormen Lange, mis tähendab Pikk vabadust. Kes tahab silmapiiri tagant otsida vanimad laevanimed Madu. Oli ka põhjust seda nii nimetata, sest oma kuldvillakut, peab ehitama laeva, et sei- Aegade hämarusest tänaseni on mererahvad laeva pikkus arvatakse olnud 45-50, laius 8-9 lata vastu piiritutele avarustele. Merd, tuuli andnud laevadele oma jumalate, pühameeste meetrit ja seda võisid korraga sõuda 34 viikin- ja torme trotsides on laev siis meremehele nii ja valitsejate või oma linnade, maakohtade git. Selle uhke aluse vööris olevat kaardunud pelgupaigaks kui ka ustavaks kaaslaseks võit- ja teenekate kaasmaalaste nimesid. Alates hirmuäratav draakonipea, ahtris aga keer- luses märatseva loodusega. Nii mõnigi mees 17.sajandist hakati nimesid maalima ka lau- dus maosaba, mõlemad külluslikult kullatud. on hardalt tänanud seda lapikest pinda, millel dadele, mis paigutati nähtavale kohale laeva Ormen Lange oli mehitatud vaprate ja ustavate ta tormisel ööl seisab, samuti laevameistreid, ahtris, hiljem ka vöörikumerustele. meestega. Arvutuste järgi mahtus nii suurele

40 | Navigaator LAEVA NIMI

Ormen Lange ehk Pikk Madu

Argo

Väikelaeva nimi Isis Eestis väikelaevale nime panemist ei nõuta. Nime asendab registreerimisnumber, mis koosneb kolmest suurtähest ja kolmest numb- rist, mille vahel on ühe tähekoha pikkune kriips. Täpitähti registrinumbris ei kasutata. Purjeka registreerimisnumbriks on Eesti Jahtklubide Liidu antav purjetähis, mis koosneb rahvuslikust tähekombinatsioonist est ja numbri(te)st. Kuidas keegi oma laeva kutsub, on tema vaba voli: nime kasutamist ei keelata ja soovi korral pannakse see ka registreerimistunnistuse mär- Nannie Lühike Särk (Cutty Sark) kuste lahtrisse kirja. Siiski on nimel vaid kujundu- selemendi tähendus – väikelaeva tuvastamine käib alusele 300 kuni 350 täies sõjavarustuses meest. kehakatteks lühike särk, ja šoti talupoiss Tam, üksnes registrinumbri järgi. Umbes 18 000 liiklus- Nõnda uhket laeva poldud Norramaal kunagi kes hirmunult püüab Nannie eest ratsa põge- registrisse kantud väikelaevast on registriandmete varem nähtud ning temast sai eeskuju palju- neda. Šoti legendid pajatavad, et Nannie Lühi- järgi nimi üksnes neljasajal, ometi võib traditsioone dele hiljem Skandinaavias ehitatud alustele. kesärk võis mööda kanarbikunõmme lennelda arvestades oletada, et nimi on neist enamikul. Lisaks Pikale Maole kuulusid sellele vii- kiiremini kui mistahes kiire ratsu… Kuni 2005. aastani tehti Eestis nime regist- kingkuningale veel Lühike Madu ehk Ormen Esialgu oligi omanikul kavas nimetada laev reerimisel väikelaevadel vahet: sõudepaadid ja Skamme, Tranen ehk Kurg ja teised laevad. nõiaplika täisnimega – et vastvalmiv alus oleks mootorpaadid olid purjejahtidest eraldi. Esimes- Oma lemmiklaeva Pikk Madu juhtis lainetel sama kiire. Peljates aga ebausklike mere- tel olid numbri- ja tähekombinatsioonid, teistel kuningas Olav alati ise, ja sealt hüppas ta Svol- meeste vastuseisu, jäeti otsene vihje nimest nimed ja purjenumbrid. Jahtidele kehtis nime deri merelahingus raskelt haavatuna täies välja ja laeva nimeks sai kummaline Cutty Sark kordumatuse nõue ja nende nimed kanti suurte sõjarelvis koos oma hõbedakirstuga merre, et – Lühike Särk. Sellele vaatamata teadsid kõik, kel- laevadega ühte nimestikku. Selline korraldus mitte elusana vihameeste kätte sattuda. lega on tegu, seda enam, et laeva vöörikuju oli sünnitas ka ühe suuremat sorti nimetüli: Tallink Põhjamaade skaldiluules nimetati selli- nõid Nannie ise, kelle ettesirutatud vasak käsi soovis oma uuele reisilaevale panna nimeks Vic- seid laevu poeetiliselt laineratsudeks ja seda igavesti põgenevat Tami haarab... toria, ilmselt Rootsi kroonprintsessi auks, sellist nad olidki – mis maal kulgejale ratsu, see Laev osutus tõesti kiireks, isegi väga kii- nime aga kandis toona üks purjejaht. Suurﬁ rma meresõitjale laev. reks, täites seega nii laevaehitaja kui ka tema oligi sunnitud oma laeva nimetama Victoria I. Muide – Norra kuningas Olav Tryggvas- omaniku kõik unistused ja lootused. Inglas- Kuni 24 meetri pikkuseid väikelaevu registreeri- son oskas ilmselt ka eesti keelt, vähemalt tele on Cutty Sark, maailmamerede võluv nõia- takse autoregistrikeskuses (ARK). Sealsamas regist- seda murret, mida siinmail ligi tuhat aastat tar, üks rahvuslikest uhkustest, mida veel reeritakse ka alla 12-meetriseid töölaevu ja jette. tagasi kõneldi – varajases nooruses veetis ta hiljaaegu võis laevmuuseumina Greenwichis Suurte laevade registrit peab veeteede amet. kuus aastat saarlastest mereröövlite poolt koos näha. Kahjuks ei suudetud seda laevaehituse Registreerimisnumbri laevale kandmiseks on emaga röövituna meie maal. kaunist pärli vajalikul määral hoida – eelmise kindlad reeglid. Registreerimisnumber kantakse aasta 21. mai varahommikul puhkes laeval laeva vööriossa mõlemale pardale paralleelselt cutty sark’i lugu tulekahi, mis sellest suure osa hävitas. pardajoonega, heledale pinnale musta tähistu- Üheks huvitavamaks laevanimeks meresõidu- sega ja tumedale pinnale valge tähistusega. Selle ajaloos on Cutty Sark. See kuulub 1869. aastal riigikord laevanime määrajaks kõrgus peab olema 100–200 millimeetrit, üle Šotimaal Dumbartonis ehitatud legendaarsele Laevanimed on pea alati olnud mõjutatud kas 12-meetrise kogupikkusega väikelaeval 200–300 inglise teeklipperile. Omapärase nime, mis usust, maailmavaatest või riigikorrast. Kui millimeetrit ja tähejoone paksus 1/7 registreerimis- tähendab lühikest (naiste)särki, sai alus Robert 1900. aastal kandis Eesti laevaomanikele numbri kõrgusest. Registreerimisnumber peab Burnsi (1759-1796) šoti folkloorile toetuvast kuulunud 369-st alusest 135 ja 1940. aastal olema selgesti kirjutatud ja kergesti loetav. poeemist “Tam O’Shanter”. Selle tegelasteks 308-st 100 naisenime (vt ka Johan Pitka – Kuld- Nime koha võib väikelaevnik ise valida – on noor ja nägus nõiaplika Nannie, kel ainsaks sed aastad Lillyga), siis nõukogudeaegsed näiteks ahtriossa mõlemale pardale.

Navigaator | 41 Reede ja 13 Istusime Merili Randmaaga ühte paati 2005. aasta kevadel. Kui uus meeskond kokku pannakse, on vaja leida ka purjenumber, mille all seilata. Valida saab parjasti vabade ehk Eestis samas paadiklassis mitte kasutusel olevate numbrite hulgast. Meile jäi kohe silma number 13 – sümbol, mis paljusid ehk hirmutab ning ettevaatlikkusele sunnib. Mõeldud-tehtud. Mõni kuu hiljem tellisime Saksamaalt Ziegel- mayeri tehasest uue paadi. Igale alusele on nime vaja laevanimed olid tugevalt ülepolitiseeritud. aasta “Sirbis ja Vasaras”. ja ühel hetkel tuli mul idee, et paneks nimeks Reede, Suurem osa neist kajastasid erinevates elu- Vaadates 1994. aastal Eesti Laevandusele kuna 13 ja reede kõlab tiba müstiliselt ning tekitab valdkondades silma paistnud punategelasi kuulunud laevade nimesid, ei leia sealt enam elevust... Nii saigi puri numbri ja paat nime. (Viktor Kingissepp) või siis N-Liidu täht- ühtegi võõrapärast nime, küll aga meie endi Agnes Lill, 470 klassi võistluspurjetaja sündmusi (70-letije Oktjabrja), paljud neist tuntud spordimeeste Elmar Kivistiku, Alek- olid lausa loosungilaadsed. sander Abergi, Paul Kerese, Kristjan Palusalu, Jazz, Bossa Nova ja Debora Rodriqes Kui Eesti tuntud merendustegelane kau- Gustav Sule ja Aleksander Kolmpere nimesid, Nimi Jazz sai pandud kindlasti meie suurest gesõidukapten Arno Kask, kes oli aastatel lisaks 49 Eestimaa kohanime (Antsla, Keila, armastusest selle muusika vastu, teisalt – sama 1967–1977 Eesti Merelaevanduse ülema ase- Paldiski, Loksa, Kuivastu, Tamsalu, Orjaku, mitmetahuline, ootamatu ja põnev on ju ka ava- täitja ja 1977–1987 merelaevanduse ülem, tegi Muhu, Abruka, Viirelaid jt.). mere-võidusõit! Bossa Nova (portugali keeles “uus ettepaneku nimetada uued moodsad kaubalae- Neli laeva – Kapten Konga, Kapten Voo- laine”) tähendas meie jaoks edasiarendust ja per- vad eestipäraste nimedega nagu Eestirand või lens, Mehaanik Krull ja Pootsman Kibus fektsemat ettevalmistust. mõne muu kohaliku ranna või sadama järgi, kandsid oma elutööga silma paistnud eesti Meie praegune jaht kannab nime Debora Rod- tuli Moskvast teadagi milline vastus. meremeeste nimesid. riqes – jaht sai nime Lissaboni öös, kus me koh- Kui Poolast Gdański ja Szczecini laevate- Neil aastail muutusid ka tootmiskoondise tusime samanimelise kauni fado-lauljaga – need hastes ehitatud 36-st laevast koosnevast see- Ookean laevade nimed. 1990. aastal tuli kala- laulud läksid kaua merel olnud meestele hinge. riast 18 alust 1972. aastal riburada Eestisse laevastiku täienduseks moodne külmutust- Eero Pank, purjetaja saabusid, esimene neist tollele ajastule iseloo- raallaev Eestirand, enne teda oli juba olemas mulikku nime Leninskaja Gvardiaja (1991. aas- terve “järvistu” – Peipsi, Saadjärv, Mustjärv, Aspera tast Antsla) nime. Ometi oli 1930ndatel aastatel Tamula, Vagula, Valgejärv ja Ülemiste. Purjetasin kunagi Täht-klassi jahiga, inglise keeles Eestis laev nimega Eestirand, samuti Põhja- Star. Saime 1979. aastal uue ja väga hea jahi, otsi- rand, Harjurand, Virurand ja Läänerand. jäämurdja suur tõll kirju minevik sime originaalset nime ja tahtsime, et oleks mingi Ajal, mil puhuma hakkasid vabamad tuu- Meremehed ise on laeva nimevahetusse suhtu- seos “tähtedega”. Keegi pakkus välja ladinakeelse led, muutusid ka laevanimed. Mitmed eest- nud mõnevõrra ebalevalt – vanadest aegadest sententsi “per aspera ad astra” ehk ”läbi raskuste lastele vastuvõetamatute nimedega laevad on teada, et nime vahetanud laeva umbusal- tähtede poole”. ristiti ümber – oli saabunud aeg laevanimede dati – nimemuutuseks pidi olema mingi eri- Panime jahi nimeks Aspera – kõlas ju ilusti, aga korrastamiseks. Sellekohaseid artikleid ilmus line põhjus ja see tegi meremehe valvsaks. mida ta tähendas – raskus, seda ei soovi võidu- ka tolleaegses ajakirjanduses, näiteks Tõnu Ka Eesti Vabariigi algaastatel vahetusid sõidujahile ju keegi?! Hiljem ajas küll oma lollus Raudsepa artikkel “Laevanimed vajavad kor- mõned laevanimed. Uue nime said ka mõned naerma. Nooruse rumalus, ilmselt andeksantav, rastamist” – (Õhtuleht, 18.08.1987), keelemehe riigilaevad – jäälõhkujast Reval sai Jaan Poska olin siis 19-aastane. Rein Kulli “Laevanimed korda!” ja kaugesõi- ja Hektorist Jüri Vilms (Postimees nr. 278; Alar Volmer, purjetaja dukapten Uno Lauri mõtteavaldus ühes 1988. 30.11.1921 lk.1).

42 | Navigaator LAEVA NIMI

Majak Kommunisma See oli aastal 1975, kui ma purjetasin veel NSV Liidu koondises ja Austriast sai tellitud uus paat. Kui paat kohale jõudis, selgus, et see on punast värvi. Ja siis läks sõprade vahel naljategemiseks, ma arvan, et seal laua taga istusid Ain Pomerants ja Kalev Vapper ja ... Mõtlesime, mis paadi nimeks panna, ja keegi pakkus, et punane paat – paneme Majak Kommunisma (vene keeles “kommunismi majakas”). Pomerantsi katamaraan taheti ristida Pjatesjataja Pjatiletkaks (vene keeles “viiekümnes viisaastak”). Ja mina oma agaruses, täites ankeeti liidu karika- võistlustel Musta mere ääres Sotšis, kirjutasingi sinna Finn nr 13 ja paadi nimeks Majak Kommunisma. Asi lõppes sellega, et mind kutsuti treenerite nõukogu pika laua taha ja seal tuli aru anda. Olin oma koondi- Erakordseks näiteks mitmekordsest nime- aga soomlased olid juba hakanud omaks ses ainuke parteitu ja esimest korda anti mõista, et ja lipuvahetusest on meie legendaarne jää- pidama. Sellest lähtuvalt esitas Eesti valit- me teame küll su poliitilist palet, see on mõnitamine, murdja Suur Tõll, nüüdne Meremuuseumi sus Soomele 12. novembril 1920. aastal noodi sind ähvardab kojusõit. suurim, uhkeim ja väärikaim eksponaat. Kui Wäinämöise üleandmiseks Eestile. Asjaajami- Aga nagu kombeks oli, järgnes ähvardustele ta 1913. aasta detsembrikuu lõpul Poolas Stet- sele kulus ligi kaks aastat; loo tegi keeruliseks ikkagi järjekordne viimane andeksandmine. Mul tini (tänane Szczecin) Vulcan-Werke laevate- ka see, et laeva olid soomlased kaaperdanud oli neid viimaseid andeksandmisi igal aastal mitu. hases vette lasti, sai ta nimeks Tsaar Mihhail Vene riigilt. Tüli lahenes, aga see seik jäi purjetamise ajalukku Fjodorovitš. Uus jäämurdja saabus Tallinna Sellise võimsusega jäämurdja ei olnud püsima. Isegi praegu, kui ma käin Moskvas ja koh- reidile 2. juulil 1914 ning oli mõeldud eelkõige mingi tühi-tähi, mis võinuks niisama käest tun vanade tuttavatega, hüütakse juba kaugelt: Tallinna sadama ja selle ümbruse teeninda- kätte anda, alus oli maksnud pea miljoni, ”Ohoo, Majak Kommunisma!” miseks. Mõned aastad hiljem, täpsemalt täpsemalt 970 310 tsaarirubla. Võrdluseks Aare Kööp, purjetaja 8. mail 1917, sai ta uueks nimeks Volõõnets – võib tuua 1913. aastal valminud Estonia teatri- selle nime andis talle Vene mereväe peastaap ja kontserthoone maksumuse – koos sisustu- Natakasana Volõõnia polgu soldatite auks, kes esimes- sega 811 416 rubla. Aare Kööp meenutab, et Valgevene purjetamis- tena tsaarivastase Veebruarirevolutsiooniga Kuna tegu oli väga kalli asjaga, tuli kõik koondise peatreener Jevgeni Galina pani paa- liitusid. Aasta hiljem läks punalipu all sõitev juriidiliselt korrektselt vormistada, ent kõi- dile nimeks Natakasana. Kõlab jaapanipäraselt, Volõõnets soomlaste kätte (sisuliselt kaaper- gepealt tuli soomlastel laev Venemaale tagasi aga tegelikult võttis ta oma naissoost pereliik- dati) ja sai Soome sõjalipu ehk “leijonalippu” anda. Nii ka lõpuks tehti, 30. novembril 1922. mete eesnimedest kaks tähte: Nataša, Tamara, all 28. aprillil 1918 uueks nimeks Wäinämöi- aastal kell 13 kirjutasid Soome esindajad alla Katja, Sanja... nen, kuigi soomlastest meeskonnaliikmed jäämurdja Nõukogude Venemaale üleandmise taotlesid laeva nimeks hoopis Leijona – lõvi. dokumendil. Samal päeval kell 14.00 kirjutas Midagi Muud Wäinämöinen tõi 1919. aasta jaanuaris-april- Eesti saadik Soomes Friedrich Akel Vene saat- Lowell North, neljakordne maailmameister ja lis taani ja soome vabatahtlikke meie Vaba- konnas alla laeva Vene esindajalt vastuvõtuak- olümpiavõitja ning maailma ühe suurema purje- dussõtta ning viis hiljem tagasi siin meie tile ning 45 minutit hiljem lehvis laeval juba ﬁ rma North Sails looja, pani kõigile oma jahtidele vabaduse eest langenud ja haavatasaanud sinimustvalge Eesti lipp. See oli sel päeval juba nimeks North Star: North Star I, North Star II... Põhjala sõdalasi. kolmas lipp, mis jäämurdja lipuvardas lehvis – Ainult viimase jahi nimi erines teistest. Pärast Vabadussõja lõppu kirjutati alla algul Soome, siis Vene ja lõpuks Eesti. Ühel õhtusöögil uuris Lowell oma pere käest: Eesti-Vene rahuleppele (02.02.1920), mille järgi Jäämurdja saabus kapten Ernst Attemanni “Mis võiks olla hea nimi uuele jahile… North Star?” (artikkel XI) kuulus Eestile kogu tsaarivalit- juhtimisel Tallinna sadamasse 7. detsemb- Lowelli tütar küsis: “Isa, miks sa ei võiks panna susest maha jäänud vara, ka laevad. Nende ril 1922 ning samal aasta 29. detsembril sai oma paadile nimeks midagi muud?” hulka kuulus ka jäämurdja Tsaar Mihhail ta Mereasjanduse Peavalitsuse ettepanekul Lowell panigi paadile nimeks Midagi Muud Fjodorovitš-Volõõnets- Wäinämöinen, mida uueks nimeks Suur Tõll, kuigi oli ka teisi (inglise keeles ‘Somethin’ Else’).

Navigaator | 43 LAEVA NIMI

Admiral Pitka

nimepakkumisi – Jaan Poska ja Kalew. Sellega nimed kuldsete tähtedega kantud Eesti Mere- laeva ristimine ei olnud aga meie jäämurdja odüsseia veel kau- väe alustele Admiral Pitka ja Admiral Cowan. Enne kui laeva kiil esmakordselt vett puu- geltki lõppenud. On ülimalt sümboolne, et mehed – üks eest- dutab, peab tal olema nimi. Laevu ristitakse Murdes 18 talve Eesti lipu all Lääneme- lane ja teine inglane, mõlemad meremehed, nagu inimesi, ainult et iidse mereusu ja -kom- rel jääd, sattus ta Teise maailmasõja keeri- kes võitlesid kunagi koos Eesti vabaduse eest mete järgi. Olemuselt on need paganlusse ses punalipu all Venemaale, seekord koos – elavad nüüd edasi Eesti laevades. kalduvad, kuid seni veel elujõulised – neist ei augustis 1941 Tallinnast põgenevate punavä- Kaugeltki mitte igaüks ei saa oma laeva, see saanud kristlik kirik jagu ka oma kõige range- gedega Leningradi, ning sai seal sama aasta au saab siinilmas osaks vaid väga vähestele. matel aegadel. Kunagi ajaloo hämaruses toodi 11. novembril taas nimeks Volõõnets. Et jää- Unistas kord üks Muhumaa poisike Juku, laeva vettelaskmisel ka inimohvreid, sellest murdja tookord üleüldse suures tapatalgus täismees Juhan Smuul, meremeheametist siis tänapäeval komme laeva nimepanekul suhteliselt tervena Leningradi jõudis, oli suu- ja oma laevast: “Pärast surma ma saan oma purustada vastu vööri vahuveinipudel, kus- resti tema kogenud kapteni Herman Tõnissoo laeva, mille tulesid ise ei näe…” Ja ta saigi juures eelistatakse verevärvi punast veini. teene. Peagi lülitati Volõõnets sõjalaevastiku oma laeva – suure ookeanikülmutustraal- Nime valib tavaliselt laevaomanik, koosseisu ning 25. jaanuaril 1942 heisati alusel laeva Juhan Smuul, mille tulesid ta ise enam kuid avalikult kuulutab selle esmakord- Nõukogude sõjalaevastiku lipp ja güüs. tõepoolest kunagi ei näinud. Ei näe neid selt välja ristiema, kes valitakse tuntud ja Pärast sõda käis Volõõnets korduvalt ka enam meiegi, nii nagu ei näe me enam ka lugupeetud inimeste hulgast. Olla laeva Tallinna sadamas, kus tal 29. aprillil 1948 tootmiskoondisele Ookean kuulunud suurt ristiemaks on suur au. Ta on alati oodatud langetati Nõukogude Liidu sõjalaevastiku külmutustraallaeva Anton Tammsaare, mis külaline, kui laev viibib kodusadamas, tunnused ning heisati abilaevastiku tume- tabati Bahama lipu all sõites 10. juunil 1994 eriti aga siis, kui on laeva sünnipäev. Laeva sinine plagu. Päriselt koju, Eestisse tagasi, Aafrika rannikul kümne tonni(!) kokaiiniga ristseid jääb kapteni kajutis alatiseks mee- jõudis eakas jäämurdja aga alles 13.oktoobril pardal. Selle laeva meeskond ei suutnud kiu- nutama alusele kinnitatud šampanjapudeli 1988. Samal aastal 21. oktoobril, taastati tol- satusele vastu panna ning häbistas enda ja kael koos korgiga ning sinna kuuluv vastav leaegse meremuuseumi direktori Ants Pärna oma laeva nime, samas ka ühe eesti suur- tekst ja daatum. käskkirjaga ta vana hea nimi – Suur Tõll. Ta on mehe nime. Seda lugu kuuldes ironiseeris “Lennuk pandi laeva nimeks, et ta lendes esimene laev, kellele taasiseseisvunud Eesti kadunud Mati Unt, et vaevalt hakatakse lõhuks laineid!” – nii hõikas kord ümbermaa- Vabariik andis lipupatendi (Lipupatent nr. 1). nüüd kokaiini tarvitavates maades Tamm- ilmareisile mineva jahtlaev Lennuki nime- saare teoseid lugema. panekul Kuressaare koolitüdruk Pileri Lepik. suurmehed laevanimedes Populaarsemaid eesti reisilaevanime- “Saagu su nimeks Lennuk! Önn kaasa!” ning Koos elus, koos surmas – vast nii võiks ise- sid on olnud Estonia – kuni viimase Estonia punane šampanja pritsis sinimustvalge trii- loomustada kahte meest ja kahte laeva. Need hukuni aastal 1994 on seda nime läbi aegade buga laevakerele ja noorukese ristiema lumi- mehed on admiral Johan Pitka ja admiral Wal- kandnud seitse reisilaeva, lisaks veel Nord valgele kleidile. See oli 29. mail 1999. aastal ter Cowan, kelle auks ja mälestuseks on nende Estonia ja Venemaale kuulunud Estonija. Nasva jahtklubi tuulisel kail.

44 | Navigaator FEADSHIPIGA TULEVIKKU!

Hollandi kaatritootja Feadship esitles eel- jääb suletud sild, mis meenutab galaktikate- lerid. X-Stream kasutab kaht tüüpi käikureid; mise aasta lõpul oma radikaalselt uut idee- vaheliseks sõiduks mõeldud kosmosesüstikut. traditsioonilisi võlliliiniga ajameid ja uudseid mudelit, 73-meetrist X-Streami. See täiesti Roolikambri kohal asub reelingutega piiratud Pod-ajameid, mis asuvad otse võllitoe taga. omanäolise kujundusega, kiilja vööri ja läbi- avatud tekk, mis pakub oivalist võimalust sil- Pod-ajamid kasutavad diislielektrit ja võllilii- paistva ülaosaga kaater on täpselt nii ekst- mapiiri vaatlemiseks. Kõik korrused on omava- niga propellerid tarbivad harilikku diiselkütust. reemne kui tema nimi ütleb. hel ühendatud pneumaatilise klaasliftiga, mida Neid ajameid kasutatakse manööverdamisel Prototüübi põhitunnuseks on otsekui tagur- ümbritseb keerdtrepp. ja äkilisel kiirusemuutmisel, tavapärasel seila- pidi pööratud vööriosa, mida ääristab klaas- Peatekk jääb täielikult külaliste majuta- misel aga töötavad võlliliiniga propellerid. paneel. Traditsioonilise kerekujuga alusel mise, lõõgastumise ja seltskondlike koosvii- Kuna X-Stream on diisli- ja elektritarbi- võib nii mõnelgi reisijal merega rinda pistes bimiste tarbeks. Klaasümbrisega alumine misega hübriid, on pardavõimsus piisav, et tekkida soov palveid lugema hakata, aga ahtritekk kujutab endast katusega ranna- tagada ankurdamisstabiilsus või tulistada tänu kirvekujulisele kiilvöörile tungib laev saali, mille klaasist liuguksed viivad lõputu välja prootontorpeedosid, kui vastavat teh- lainetest hõlpsasti läbi ja nii on raputamist basseinini, mis sulandub silmapiiril taevaga nikat pakkuma hakatakse. vähem. Erinevalt tavapärastest laiadest vöö- ühte. “Rannasaal“, nagu Feadship seda nime- Kuigi X-Stream on vaid prototüüp, on selle ridest, mida lainelöök tabab täisjõul, valgub tab, on 3,97 meetri kõrguse laega. Soovite ehk ehitustehnoloogia ja ka huvi, mida kõnealune vesi siin kahele poole vööri. võrkpalli mängida? Aatriumisarnane ülakor- mudel on äratanud, vägagi reaalsed. Kui Fead- X-Streami “läbipaistev” ülaosa on Hollandis rus on omaniku päralt ning selle eesosas on ship saaks ehituslepingu, võiksid nad lühikese Delfti Tehnikaülikoolis väljaarendatud mono- suur luksuskajut ja ahtri poole jääb omani- ajaga unistuse tegelikkuseks teha, sest De liitklaasi rakendava ehitusmeetodi tulem. Tänu kusalong. Pange tähele kere eesosas asuvat Voogti disainistuudio on kujunduse põhijooned kogu aatriumi keerukale kõverusele valmista- garaažiruumi ja ahtriosas otse veepiirile jää- juba paika pannud ja kooskõlastanud Delfti takse iga paneel eritellimusel ning kaater pan- vat sukeldumiskambrit! Tehnoloogiainstituudiga Hollandis. Loodame, nakse kokku nagu kolmemõõtmeline mosaiik. Võrreldes tavapäraste kerekujudega on et see põnev projekt saab kunagi tõeks! Põiktalad (või aknaraamid) kujundati erilise X-Stream väidetavalt 30 protsenti efektiiv- geomeetrilise mustrina, et struktuur oleks sem ja väiksema kütusekuluga. Sellele aitab Tehnilised andmed: võimalikult vastupidav. kaasa uudne lähenemine jahtide liikumapane- Kogupikkus: 73 m • Kogulaius: 11,8 m Selle kasvuhooneliku saavutuse peale kule – vastupidise keerlemissuunaga propel- Süvis: 4,0 m• Tippkiirus: 20+ sõlme Balti Merekaatrite LAOTÜHJENDUSMÜÜK

BAYLINER 192 3,0L BAYLINER 175XT 3,0L 800267 800300 358 500.- 250 400.- tavahind 468 500.- tavahind 321 400.- hinnavõit 110 000.- hinnavõit 71 000.- Komplektis: Sõidukate, kajalood, kaardiplotter. Tootmisaasta Komplektis: Sõidukate, sada- 2006. Tartu ﬁ liaali esitluskaater. mahaagis, XT-Veesuusapakett. Tootmisaasta 2006 . Tartu ﬁ liaali esitluskaater.

BAYLINER 175 3,0L BAYLINER 245 5,0 MPI 800307 800276 231 500.- 831 000.- tavahind 287 500.- tavahind 1 088 400.- hinnavõit 56 000.- hinnavõit 257 400.-

Komplektis: Sõidukate, mürkvärv Komplektis: Sinine parras, sisus- põhjale. Tootmisaasta 2006. tuse “upgrade”, sõidukate, Mace- rator, Topelt akude süsteem, 220v/50hz, stereo juhtpult. Tootmisaasta 2006.

BAYLINER 652 1,7L DSL BAYLINER 195 Disc. 3,0L 800292 800315 532 700.- 277 000.- tavahind 648 700.- tavahind 392 000.- hinnavõit 116 000.- hinnavõit 115 000.-

Komplektis: Sõidukate, Komplektis: Sõidukate. sportsisu,kokpiti laud. Tootmisaasta 2005. Tootmisaasta 2006 .

BAYLINER 195 Disc. 3,0L BAYLINER 175 3,0L 800316 800333 277 000.- 258 300.- tavahind 392 000.- tavahind 294 300.- hinnavõit 115 000.- hinnavõit 36 000.-

Komplektis: Sõidukate. Komplektis: Sõidukate, stereo, Tootmisaasta 2005. sadamahaagis. Tootmisaasta 2006 .

BAYLINER 205 5,0L BAYLINER 246 Disc. 5,0 MPI 800318 800329 483 000.- 955 000.- tavahind 615 000.- tavahind 1 230 200.- hinnavõit 132 000.- hinnavõit 275 200.-

Komplektis: Päikesevari, stereo, Komplektis: Sinine parras, XT-Veesuusapakett. sisustuse “upgrade” pack, avatud Tootmisaasta 2006 . reeling vööris, macerator, sõidu- kate, stereo, stereo juhtpult juhi- konsoolil. Tootmisaasta 2006 .

BAYLINER 652 4,3 MPI BAYLINER 652 4,3 MPI 800328 800319 357 000.- 449 900.- tavahind 595 000.- tavahind 651 600.- hinnavõit 238 000.- hinnavõit 201 700.-

Baaskomplekt. Komplektis: Sõidukate, sisustuse Tootmisaasta 2005 “upgrade” pakett, ujumisplatvorm. Tootmisaasta 2005 .

Pildid on illustreerivad Paadid kohe kätte Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] ja veele! TALLINN • TARTU • PÄRNU • HAAPSALU www.paadid.ee

BAYLINER 652 4,3 MPI BAYLINER 175 3,0L 800325 800353 449 290.- 254 200.- tavahind 653 290.- tavahind 288 200.- hinnavõit 204 000.- hinnavõit 34 000.-

Komplektis: Sõidukate, kajalood, Komplektis: Kajalood, kaardiplot- kaardiplotter, stereo, sportsisu, ter, mürkvärv põhjale. kokpiti laud. Tootmisaasta 2006 . Tootmisaasta 2007. Pärnu ﬁ liaali esitluskaater.

BAYLINER 175 3,0L BAYLINER 175 3,0L 800355 800356 244 800.- 276 500.- tavahind 278 800.- tavahind 310 500.- hinnavõit 34 000.- hinnavõit 34 000.-

Komplektis: Stereo, sadamahaa- Komplektis: Sõidukate, kajalood, gis. Tootmisaasta 2007 . kaardiplotter, stereo, sadamahaagis. Tootmisaasta 2007.

BAYLINER 175 3,0L BAYLINER 175 3,0L 800358 800347 250 700.- 274 100.- tavahind 284 700.- tavahind 308 100.- hinnavõit 34 000.- hinnavõit 34 000.-

Komplektis: Komplektis: Sõidukate, kaardip- Kaardiplotter, mürkvärv põhjale. lotter, stereo, mürkvärv põhjale. Tootmisaasta 2007 . Tootmisaasta 2007.

BAYLINER 175 3,0L BAYLINER 175 3,0L 800348 800352 249 400.- 255 900.- tavahind 283 400.- tavahind 289 900.- hinnavõit 34 000.- hinnavõit 34 000.-

Komplektis: Kajalood, stereo, Komplektis: Sõidukate, kajalood, mürkvärv põhjale. sadamahaagis. Tootmisaasta 2007 . Tootmisaasta 2007.

BAYLINER 192 3,0L TROPHY 2052 1,7L DSL 800341 800344 431 000.- 660 000.- tavahind 490 000.- tavahind 798 100.- hinnavõit 59 000.- hinnavõit 138 100.-

Komplektis: Sõidukate, ujumis- Komplektis: Roheline parras, PRO platvorm, mürkvärv põhjale. pakett, akendega plastikkatus, Tootmisaasta 2007 . tagaakna kardin, istmepadjad, ujumisredel, lenco trimmid. Tootmisaasta 2007 .

TROPHY 2052 1,7L DSL TROPHY 2359 2,8L DSL 800342 800359 644 000.- 1 033 000.- tavahind 798 100.- tavahind 1 309 700.- hinnavõit 154 100.- hinnavõit 276 700.-

Komplektis: Roheline parras, PRO Komplektis: Roheline parras, PRO pakett, akendega plastikkatus, pakett, istmepadjad, macerator, tagaakna kardin, istmepadjad, ujumisplatvorm, kalasump, dii- ujumisredel, lenco trimmid. selkütusel kajuti kütteseade, WC Tootmisaasta 2007 . paagi ja pumbaga. 2007 KAPTEN

Tema romaanidebüüt “Kiikhobune Antverpenist” võitis 1998. aastal Eesti romaanivõist- lusel II preemia, avaldati 1999. Järgnesid “Süvameri” (2001) ja “Reis võlgu” (2004). Kõik need raamatud on tänapäeval haruldase eripärana kirjutatud ühe ja sama täitesule- peaga. Kes on see 1952. aastal sündinud kirjanik? Nii kõlas üks küsimus Põlva maakon- na lahtistel mälumängumeistrivõistlustel 2005. aastal. Õige vastus: saarlasest laevakapten ja kirjanik Lembit Uustulnd. Nüüdseks on Lembit Uustulndilt ilmunud ka neljas romaan “Ruutuemanda sündroom” (2007), mis leidis kohe lugejate sooja vastuvõtu. LEMBIT UUSTULND EI SAA MERETA, PERETA EGA KIRJUTAMISETA

TEKST AARE LAINE, FOTOD ERAKOGU võimalik. Meremehest kirjamees on lubanud järgmise Tänavune aastavahetusaeg oli Lembit Uustulndile pöörde- romaani kirjutada Saaremaa kalameestest, ka neist, kes line. Eelmise aasta jõulukuus võeti 38-aastase meremehe- omal ajal käisid püügil Angoola vetes ning õpetasid sealseid ja 22-aastase kaptenistaažiga mees, nelja romaani, paljude elanikke nüüdisaegsete vahenditega kala püüdma. publikatsioonide autor ja laululooja Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Uustulnd on Herman Sergo järel teine kapten, kes lastetoa jutud olid merest ja kirjandusest sellesse loomingulisse ühendusse on kuulunud. Eestis elab “Ju ma siis lapsena nii loll ja tuim tükk ikka olin, et ei osa- ka tuntud kirjanik Rostislav Titov, kes samuti laevakaptenina nudki kellekski muuks kui meremeheks tahta,” avameelitseb on Venemaa Kirjanike Liidu Eesti osakonna liige. kapten ja kirjanik, abikaasa ja isa ning vanaisagi (küll väga “Mida kirjanike liidu liikmeks olemine mulle annab? nooruslik) oma kirjutuslaua taga, millel seekord virn mere- Eks see ole teatud mõttes tunnustus senitehtud kirjatööle. kaarte eksamiks ettevalmistamist ootamas. Tahaksin rohkem kirjutada, aga viimasel ajal on põhitöö ja “Tädipoeg Hillariga me seal Vätta rannas ringi jooksime. õppimine võtnud kogu aja. Nüüdki katkestasin ainult het- Ujutasime laevu ja ehitasime sadamaid. Me ei osanud nagu keks kaardiõppe, et sulle intervjuud anda. Pean sooritama midagi muud välja mõeldagi. Saunaõhtutel kuulasin, suu lootsieksami, et võiksin ilma selle ametimehe abita sõita ammuli, naabrimehest vana merekaru jutte võõrastest sada- Rootsi skäärides ja siseneda ka Stockholmi sadamasse. Nagu matest ja meremeeste seiklustest. Kõik see oli põnev ja väga sa tead, on svenssonitel tuhandeid saari, saarekesi, rahusid kaasakiskuv. Pärast kaheksandat klassi soovisin kohe mere- ja kaljulaiukesi, mida kõiki tuleb peast teada, lisaks toodrid, kooli minna, kuid isa pani käe vahele ja soovitas enne kesk- majakad, paagid ja tuled ning ka muud “kivid” ja “kännud”. kooli ära lõpetada ning siis, kui meri endiselt tõmbab, juba Materjal on tohutu,” rääkis jaanuari lõpus mõneks päevaks kõrgemasse merekooli edasi pürgida. Nii ka läks,” võtab Uus- ämma juubelile saabunud kapten oma Kuressaare kodus. tulnd meremeheks kasvamise lihtsate sõnadega kokku. Mees, kes sõitnud kaptenina aastaid nii kala- kui kauba- Tegelikkuses oli Saaremaa noormees kadakastki sitkem, laevadel, võttis 2006 aasta sügisel vastu uue väljakutse astuda kui oli vaja näidata oma otsusekindlust ja tahtejõudu tollastele reisilaeva kaptenisillale. funktsionääridele, kelle otsustada oli merekooli sissesaamine. “Ülemöödunud novembris sai tehtud lootsieksameid Hel- Miks just Leningradi Makarovi-nimeline Kõrgem Merekool? singi ja Tallinna sadamate jaoks, näed, nüüd siis Stockholmi “Sel lihtsal põhjusel, et sellel koolil oli tol ajal ja on veel tarvis,” arutleb kapten mõtlikult. Ja lisab muigelsui: “Mui- praegugi väga kõrge maine. Seda haridust tunnustati ja dugi on raske, aga pagana huvitav ikka ka.” tunnustatakse siiani.. Saaremaa poisse oli seal varemgi Kirjandusliku loominguga jätkab Uustulnd niipea kui õppinud ja õppis ka tollal. Ühelt tänavalt olime Peterburis

48 | Navigaator LEMBIT UUSTULND

Kapten Lembit Uustulnd (vasakul) hispaanlasest lootsi Ricardoga.

koguni kolmekesi. Koolis küsitigi, kas Kingissepas - tollal Nähes provintsipoissi asjade käiku mitte mõistvat, tuli oli Kuressaarel selline nimi - rohkem tänavaid polegi,” mee- kaadriülemal asi puust ette teha ja punaseks värvida: “Põhjus nutab Uustulnd. on lihtne - üks sisseastujaist broneeritud kohtadele on laevanduse poliitosakonna ülema võsu ja teine ühe Tallinna partei sisseastumiseksamid kulutasid närvirakke rajoonikomitee esimese sekretäri poeg. Kui soovite radistiks, Tol ajal oli võimalik Eestist mujale õppima asumiseks sisse- siis palun, sinna on üks koht veel vaba.” astumiseksameid teha ka Tallinna Polütehnilises Instituu- “Mis radistiks? Soovin tüürimeheks ja edaspidi kapteniks dis (praegune Tallinna Tehnikaülikool). Selle teadmisega, saada!” ei jätnud Uustulnd jonni. Selle peale kehitas Kanter keskkooli lõputunnistus taskus, läks Uustulnd Eesti Merelae- ainult õlgu ja muigas. vanduse ülema asetäitja jutule, et saada “dabroo” merekooli Merelaevanduse kontorist naasis saarlane lootusega, et astumiseks. Kui saarlane oli oma paberid ette näidanud, kii- eksameid saab ikkagi sooritada eesti keeles, kuid mõne aja tis kaadriülem noormehe kavatsuse heaks. Ametnik soovitas möödudes sai ta kirjaliku kutse sõita sisseastumiseksami- saarlasel sisseastumiseksamid Leningradis teha. teks Leningradi. “Mul tõusid juuksed peas püsti ja silmad läksid punni pähe “Teha polnud midagi, võtsin kaks suurt sõnaraamatut pampu – misasja, eksameid, ja vene keeles, pole võimalik,” vuristab ja sõit läks Peterburi poole,” meenutab Uustulnd minekut. Uustulnd 38 aasta tagusest üleelamisest. 1970. aastal oli tüürimeheks õppida soovijaid seitse korda Võimalust eesti keeles TPI juures eksameid sooritada mai- rohkem kui kooli sisse võeti. Eestlasi oli nende hulgas neli, nis Uustulnd ka kaadriülemale Helmut Kanterile. “Jaa, saab,” leedulasi samapalju. vastanud Kanter. “Te võite need eksamid isegi ära teha, aga Esimene eksam oli füüsikas. Selle õppimiseks polnud Uus- kooli sisse te ei saa.” tulndil Leningradis aega, mees tegeles ühikute vene keelde tõl- “Kuidas ei saa?” protesteeris noormees sinisilmselt. Kan- kimisega. Sellele vaatamata sooritas saarlane avakatse edukalt ter vastanud otsekoheselt: “Vabariigi poolt on laevajuhtimise – neli, olgugi, et väike miinus sellele järele tõmmati. erialale juba kaks meest kirjas.” Järgmisena oleks pidanud tulevane sulerüütel ennast näi- “Ja mis siis?” ei jätnud saarlane jonni. “Igal pool on ju ini- tama tõelises loometöös – kirjandi kirjutamises. Aga just see mesi rohkem kirjas kui kooli sisse saab, eks eksamitulemused ajas eesti meeste meele mõruks. “Eestis öeldi, et me ei pea pea siis otsustama.” kirjandit kirjutama. Me ei oska nii palju vene keelt,” läks Kanter lisas olusid tundva mehena: “Võite konkureerida, kange saarlane õppejõududele protesti avaldama. Ja ennäe aga ma ütlen veel kord, sisse te ei saa sinna. Sõitke Leningradi imet! Protest võeti kaalumisele. Pärast arupidamist soostusid ja konkureerige venelastega.” õppejõud eestlastele ja leedulastele proovikiviks etteütluse

Navigaator | 49 KAPTEN

“Hola, Meloodia!” “ette veeretama”. “Ma ei taha mujale, olen siin selleks, et meremeheks tervitasid his- “Erilist vahet ju pole,” on Uustulnd tagantjärele tark. õppida!” oli noormees kangekaelne. paanlased Eesti Nüüd arvab perfektselt vene keelt rääkiv laevakapten, et need Asi oli Uustulndi isas. Populaarne kirjanik ja laululooja laeva saabumist neli minutit, mis kulusid eksamineerijal etteütluse paranda- Albert Uustulnd oli Teises maailmasõjas võidelnud Saksa poo- oma sadamaisse. miseks, olid tema elus kõige pikemad minutid. lel. Selle eest oli ta Siberis karistust kandnud (Albert Uus- Punane pliiats tegi paberile mitu märki, kuid hinnet alla tulnd, “Acheroni kaldal”, 1990. aasta romaanivõistlusel III ei pandud. Õppejõu meelest oli töö väärt hinnet kolm miinus auhinna saanud teos). või kaks pluss. Uustulnd püüdis tingida: “Kolm miinus on Rooduülemal ei õnnestunud saarlast pehmeks rääkida. ikka normaalsem.” Kaks tähendas ju kojusõitu. Hindamise Mandaatkomisjoni ees ei olnud Uustulndil sugugi kergem. raskust õppejõud üksi enda peale võtta ei tahtnud ning seniks Samasugused soovitused ja veenmised. Sisseastumiseksami kästi saarlasel õpetajate toa ukse taga passida, kuni konsii- tulemused lubati ükskõik millisesse kõrgkooli üle kanda, pea- lium tema tulevikku otsustas. asi, et saaks “hullust” eestlasest lahti. “Seal ma siis seisin, kõrv lontis, ja võid isegi ette kujutada “Teie andmetes on asju, mis võivad hariduse omandamisel seda üleelamist, kui teisel pool ust otsustatakse sinu eluunis- meie koolis takistuseks saada,” avameelitses ka kooli ülem. tuse üle,” närveeriks Uustulnd nagu praegugi. Keegi ei öelnud otse välja, et tegu on mitte Lembitu, vaid Kui siis õppejõud tuli ja teatas, et etteütlust on hinnatud tema isa Alberti elulooliste andmetega. Saarlane jäi siiski kolmega, oli saarlane valmis naisõpetajat suisa musitama. enesele kindlaks ja veenis komisjoni liikmeid, et tema tahab Kaks järgmist katset sooritas sõelale jäänud noormees meremehekutse just selles kõrgkoolis omandada. endalegi üllatuseks väga hästi. Matemaatika suuline - neli Keegi laua taga istujatest ei öelnud, et teda kooli vastu ei ja matemaatika kirjalik – viis. võeta, kuid õhus hõljus teadmine, et õpiaastad ei tule kerged. Kui saarlane viimasele eksamile marssis, kaks paksu raa- Esimesed tõkked ilmusid saarlase teele juba teisel kursusel, matut kaenlas, vaatas matemaatikaprofessor Filippov teda kui enamikule kursusevendadele anti kätte välisviisad. Uus- üle kuldraamis prillide ja päris kahtlustavalt: “Milleks kir- tulnd võis välisviisast vaid und näha. Kooli poliitosakonnast jandus, kursant?” Tulevane kapten lõi mürtsatusega, lauale lohutati ja arvati, et küllap on mehe paberid kusagil kaotsi läi- eesti-vene ja vene-eesti sõnaraamatud. nud. Soovitati kasvatada kannatlikku meelt ja nii läks kursus “Možno, možno,” muigas professor selle peale heatahtlikult. kursuse järel, aasta aasta järel. Hästi õppivale Lembitule oli see Pärast kordaläinud eksameid lubati noormehed koju. Kas solvav: teda ei usaldatud. Kursusevennad praktiseerisid laeva- see tähendas, et eksamitulest läbikäinud võisid end juba kur- del, mis vedasid Egiptusest apelsine ja banaane Inglismaale, santidena tunda? Mitte veel. Ees ootas mandaatkomisjon ja sõitsid oma meremehepraktikat huvitavates kohtades, samas tol ajal oli see vaat et eksamitest tähtsamgi protseduur. Kap- kui Saaremaa mees Murmanski polaaröös kalatraaleri pardal tenleitnandist rooduülemale oli ülesandeks tehtud Uustulndi turska rappis. Kõik see tekitas tuska, kasvatas kibestumist ja veenda , et too loobuks õpingutest kõrgemas merekoolis (?!). pani mõnigi kord kahtlema valitud tee õigsuses.

50 | Navigaator LEMBIT UUSTULND

Kapten Lembit Uustulnd – 38 aastat meremehepraktikat ja 22 aastat kaptenistaaži.

Lembit Uustulnd CV Sündinud 25. juulil 1952. aastal Kuressaares. Lõpetanud 1970. aastal praeguse Saaremaa Ühis- gümnaasiumi ja 1976. aastal praeguse Peterburi Makarovi-nimelise Kõrgema Merekooli tüürime- hena. Abikaasa Erika on proviisor, tütar Rita eesti ﬁ lo- loog, poeg Priit jurist. Lembit Uustulnd on ka mitmekordne vanaisa. Lisaks romaanidele on Lembit Uustulndi sulest ilmunud kuuldemäng-näidend “Aastavahetus Casablancas”, mitu jutustust, laulukogud “Mere- mehe õllelaul”, “Siis tõstkem klaasid” jt.

Ilma, elu ja valu näinud Albert Uustulnd ütles isegi kord küsis kapten Leit pisut solvunult, kes siis Eesti Merelaevanduses pojale: “Pead sa siis seal nende nöökida olema, tule ära!” Kuid sõidavad, kui kõik eesti mehed lahkuvad. Minu mineku põhju- Lembit jäi, sai endast võitu ja otsustas kooli siiski lõpetada. seks oli isiklik elu, pigem selle puudumine. Kuude kaupa tuli olla merel, saabusid mõneks päevaks Tallinna ja ka siis pidid viisa avanes alles pärast kooli lõpetamist laevas passima - kõik see hakkaks lõpuks närvidele. Niigi sai Laevajuhtide kursuse lõpetas 146 noormeest, kellest neljal, kuus kooliaastat ju perest lahus elatud. Abiellusin merekooli kahel eestlasel ja kahel leedukal, jäigi viisa kooli ajal saa- esimesel kursusel keskkooliaegse klassiõe Erikaga, kes õppis tol mata. Seda ei mõistnud isegi roodu parteigrupp, astudes ajal Tartu Ülikoolis. Olime kui mustlasperekond - pidevalt sõi- parteitute kursantide kaitseks välja. Parteilastest kooliven- dus. 1971. aasta naistepäeval sündis perre esiklaps, tütar Rita. nad küsisid, miks viimaste kursuste meestel ikka veel viisad Kooli ajal saime koos olla vaid riiklikel pühadel, Makarovis ei kinni on. Noormehed õpivad ju hästi, austavad distsipliini, aktsepteeritud puudumisi isegi siis, kui need olid perekondlikel on perekonnainimesed. Lõpuks sellele siiski reageeriti. Asi põhjustel. Tagasisõidud pere juurest kooli olid minu jaoks alati läks Leningradi Vassili saare parteikomiteeni, mille tulemu- väga valulised,“ kirjeldab Uustulnd raskeid aegu. sena vormistati niinimetatud soovitusiseloomustus. See oli “Kõigele pani pitseri see, et minu pere elas Saaremaal ja väga tugev “paber”, mis kandis 13 eri tugevusega allkirja ja Tallinna saabudes ei õnnestunud sugugi koju sõita,” seletab kuut pitsatit. Selle dokumendi koopia on kapten Uustulndil nüüdseks 23 aastat oma majas elanud kuressaarlane. senini alles kui näide tolleaegse partokraatia-bürokraatia Sellest, kuidas endine kagebešnik merelaevanduse konto- tipust. Vastava dokumendi andis 1976. aastal edukalt riigiek- rist Uustulndi edasi jääma keelitas, annab “ülejooksik” lausa samid sooritanud Uustulnd Eesti Merelaevanduse kaadriosa- monoetenduse, mida kirjapildis on võimatu edastada. Seda konda ning neli kuud hiljem avas “paber” saarlasele lõpuks peab kuulama. möödudes ukse välismaailma. Samas peab Uustulnd kolme laevanduse-aastat enda jaoks huvitavaks. Esmakordselt pääses mees välismaale – nägi Aaf- merelaevandus pakkus reise aafrikasse rika ja Euroopa riike, mida vaatas ammulisui. Värskelt diplomeeritud laevajuht sai pärast viisa kättesaa- mist pakkumise teha tolle aja ühe moodsama kaubalaevaga “karbilaev” jaan tomp valmistas alguses pettumuse reise Aafrikasse. Uustulnd sattus hilisema Eesti mereväe- Baaslaev Jaan Tomp võttis rannavetekaluritelt ja traallaeva- ülema Roland Leiti käe alla. Mehed, kes kapten Leitiga delt kala ning valmistas merel preserve. Lembit Uustulndist sõitnud, soovisid Lembitule õnne, öeldes, et saarlasel on sai aluse teine tüürimees. võimalus kuus aastat varem pensionile pääseda, kui kolm “Me seisime Ristna otsas. Tegime karpe. Ma olin kõhuot- aastat Leiti juures vastu peab. sast saati kalasodi sees. Vaatasin, kuidas merelaevanduse “Ta paistis silma erilise nõudlikkusega nii enda kui teiste kaubalaevad sealt mööda sõitsid, ja mulle meenus, millist suhtes. Kui ma 1979. aastal otsustasin Saare Kalurisse minna, kuldsete pagunitega valget vormi me Aafrikas kandsime - ja

Navigaator | 51 KAPTEN

Kui Lembit kahju hakkas. Olin üleni kala ja rapete sees ning küsisin plaguga veel sõidame?” Vähi hakanud naerma ja öelnud, et Uustulndi eneselt, kas siis selleks sai Leningradis kuus aastat kan- arvatavasti mitte enam kaua. tütrepoeg Mats natatud. Õnneks läks see tunne kiiresti üle, kui olin oma Järgmisel päeval anti putšist teada. Laeva külastas Taani Viik vanaisale esimese palga kätte saanud. Siis mõtlesin: noh, sõitke, poi- ühe populaarsema päevalehe reporter. Uustulndil tuli anda külla tuleb, sid, sõitke pealegi, küll tuleb ka minu aeg. Palgavahe oli intervjuu. uurivad mehed mitmekordne.” Mitu korda püüdis kapten koju helistada. See ei õnnes- nii merekaarte 1986. aastast sõidab Uustulnd merd kaptenina. Tema piki- tunud. Siis rikkus ta reegleid. Sadamas seistes kasutas ta kui teevad maks reisuks on üheksakuuline kalatrett Angoola vetesse. Tiptoni suurt raadiojaama. Saare Kaluri raadiokeskusega vahel koos ka vigureid. “Aafriklased sõdisid, sealsamas lasti kaks laeva õhku. Sei- saadigi ühendus. Keskuse naised vastanud, et pole hullu sime Saare Kaluri lipulaevaga Saaremaa ankrus kiviviske kau- midagi, kõige suurem uudis on, et peainsener peab oma gusel kaldast, kus lõhkesid miinid ja tärisesid automaadid . sünnipäeva. Kõigile laevadele oli antud käsk valmisolekuks evakueeruda, “Meie Taanis murest mustad ja täielikus infosulus” nae- kuid meil puudus remondi tõttu nii sõuvõll kui propeller, nii rab kapten tagantjärele. “Aga nemad peavad Saaremaal et pane putket purjede all, kui minekuks läheb,” muigab mees. peainseneri sünnipäeva!” Samas mees tõsineb ja jätkab: “Ei varja: tunne oli vilets ja tihti mõlkus kodu meeles.” “Kuid Taanis ja Rootsis loodi juba ligemale paarkümmend “Siis tuli see tarkus, mida olen praegugi meeles pidanud - tuhat kohta uutele emigrantidele ning meidki keelitati rõõmusta iga õnnelikult kaldal pere ringis veedetud päeva üle, Kopenhaagenisse jääma.” see on kingitus,” tuletab Lembit meelde 1984. aastat Angoolas. Samas muigab uuesti ja lisab: “Kus me siis saime, muhulased käisid ikka kõik kooris ja osa ka ükshaaval mulle rääkimas, putši ajal tiptoniga kopenhaagenis et kullakallis kapten, lähme ikka koju, meitel lambad ja muud 1991. aastal oli Muhu tantsuansamblil võimalus osaleda folk- pudulojused talitada ning lapsed küla kaudu ka laiali.” loorifestivalil Kopenhaagenis. Taani-sõiduks said muhulased kaubale Saare Kaluriga. Laevaks valiti Tipton, mille kapte- *** niks Uustulnd. Ja taas on Uustulnd merel, pidades reisilaevaga Vana Tallinn “Kenad inimesed olid. Tantsisid laevalael. Kuu paistis, ühendust Läti ja Rootsi, täpsemalt Riia ja Stockholmi vahel. tähed särasid ja lained loksutasid õrnalt laeva,” tuletab tol- Enne seda “kündis” ta Meloodiaga Vahemere voogusid. Mul- lane Tiptoni kapten kunagist romantilist laevareisi meelde. jeid viimasest on ta jõudnud ka paberile panna. Kopenhaagenis sai Tipton koha kuninganna palee vas- Kaptenist kirjamees väidab, et tema kirjandusse tulekut tas, Margrethe lossini oli laevast umbes 80 meetrit. Päev pärssis isa eeskuju. “Isa oli tuntud kirjanik, tema teosed olid ja enne augustiputši külastasid laeva Tiit Vähi ja Ülo Vooglaid. on senini hinnatud. Vaagisin end kaua, kartes, et tegu on jäl- Mehed lihtsalt jalutasid kaldapealsel, nägid Eesti laeva ja jendamise sündroomiga. Hea, et Vana minu esimest romaani tulid uudistama. Uustulnd kasutas juhust ja küsis tollaselt lugeda jõudis. Ta andis sellele positiivse hinnangu ning eks Eesti transpordipealikult otse: “Kui kaua me selle punase see julgustaski mind jätkama,” märgib Uustulnd.

52 | Navigaator Tule vaata Meremessil!

Askeladden 805 COMMUTER

Askeladden 805 Commuter – turvalisus ennekõike Askeladden 805 Commuter on uue põlvkonna reisikaater nõudlikesse tingimustesse. Võimas, aga ökonoomne 320 hj. Cummins MerCruiser diisel pakub suurepärast minekut. Kaatri erakordselt avarad tekipinnad ja praktilised siseruumid teevad tast mitmekülgselt mugava ja turvalise aluse vee peal reisimiseks aga ka professionaalseks kasutamiseks. Ruumikas kaheinimesevoodi, WC ja dušširuum võimaldavad vaevatut elu pardal pikkadel vahemaadel. Hind alates 2 120 000 krooni

Balti Merekaatrid Pärnu mnt 232, Tallinn • telefon 6 710 075 #1 On The Water ™ e-mail [email protected] • www.paadid.ee VIIKEND SPAAPEALINNAS, EHK ROOSIMAJA RÕÕMUD

TEKST JA FOTOD TIIT LILLIPUU jahisadamasse või hoopis Roomassaarde niimoodi läbikomponeeritud nagu ühes Mõni hea aasta tagasi peeti siin, Kure- seilanud jääb Grand Rose peale otste kin- korralikus gurmee-kohas olema peab. saare Laurentsiuse kirku kõrval Tallinna nitamist lühikese taksosõidu kaugusele. Toiduootel külalistele pakutakse suus- maanteel pretensioonikalt võõrapärase Saaremaa spaa-scene värskeim tegija sulavaid kohapeal küpsetatud kuklilisi – nimega hotelli “Daissy”. Võõrastemaja on oma nime väärt. Tundub, et kõik roo- kreeka pähkli või porgandiga. Näljasena nagu ikka, ei midagi erilist, aga kõik mis sid on kingitud talle ja neid jätkub siin saabunud õhtusöögilisele pakuvad need vaja oli olemas, sõbralik teenindus pea- kõikjale – põrandaid katab roosimust- imetabased küpsetised noatäie roosi- lekauba. Tõsi, majutusasutuse oluliseks riline vaip, numbritubade uksed, mida võiga just parasjagu kõhtu varju, et end plussiks peolembelisemale öömajalisele avab raske roosivõtmehoidja külge van- eelroa nautimiseks vajalikku meeleollu oli tema võrratu asukoht loetud sam- gistatud võti, ja puust voodipäitsid on viia saaks. Kahju ainult, et viisakus ei luba mude kaugusel linnakese kuumimast saanud roosikujulised nikerdused-orna- leivakorvi ja naeratusega lauda väisavalt ööklubist, mis andis võimaluse hommi- mendid, toaseintele ja lagedele on peene ettekandjalt üle ühe saiakase korraga kupoole ööd DJ väljakuulutatud lõpuloo pintsliga käsitsi maalitud õitega roosiok- taldrikule libistada. viimaseid takte pikemalt saare naise sad. Isegi õhtusöögilauda serveeritava Dinee hakatuseks saabub peakoka naba imetlema jäänud komandeeritul toosivõi pinnale on roos oma rasvase tervitus – kõveraks väänatud varrega lusi- juba kodus koti peal ümiseda. jälje jätnud. Eklektilis-barokne-roosiline kale seatud ampsakas hanemaksapas- Nüüd on klassitsistlik, kõrge viilka- interjöör toob spaakülalise justkui teise – teedist ja pirniconﬁ tist. Põdracarpaccio tusega peahoone endale hoovipoolse muinasjutumaailma ning annab hea eel- kolme sibula marmelaadi, rucola, laabi- juurdeehitise, keldrikorrusele luksusliku duse end paariks päevaks argimuredest juustulaastude ja röstitud piiniapähkli- spaakompleksi ja väravasse puna-valge- eemale mõtelda. Et põhjalikult ilu-, vee- tega (170 kr) on igati maitsev suupiste. Ja triibulise Šlagbaumi saanud. Nimi ka seni- ning kõhumõnudele pühenduda. saab ruttu taldrikult tilgatumaks otsa. sest uhkem – Grand Rose Spa. Grand Rose restoran asub sopilises Hea veel, et hüvast roast pildi jõudis klõp- Kes spaapealinna võtnud praamiga keldris. Väärikate paeseintega, millega sata. Supimenüüst sai proovitud täpselt kohale tulla leiavad “vannimaja” linna jõu- ettevaatamatul kokkupuutel võib õhtu- pooli menüükaardile kirjutatud leemelisi. des otse paremat kätt peatänava äärest. tualett kivitolmused jäljed külge võtta. Á Siis seda poolt, mis kandis nime ”röstitud Neile, kes väiksema alusega Kuressaare la carte menüü on lühike aga lööv – just veise tartar metsaseeneleemega” (100 kr).

54 | Navigaator GRAND ROSE SPA

Saunakuuma kehaga – mauhti! – jääkülma vette Respo roosiline barokk

Keldrirestorani diskreetne võlu Toaõdusus

Väga omapärne lähenemine tahke ja siidri olemasolu ja nuriseks ühekülgseks tud röstsaiaviilude pruunistamiseks. vedela ühendamiseks, peab ütlema. Aga jääva ühe-tehase-õllevaliku üle. Kas Kui õhtustamine Grand Roses ei ole igati mõnus kombinatsioon, eriti leem, tõesti kaaluvad kodumaise suurtootja teabmis odav lõbu, siis meeldiv üllatus mis joonistas keelel selgelt välja Saa- eksklusiivsena valikus pidamisest tule- tabab spaakülalist lõunabuff ee hinna-kva- remaa sügiseste metsade alt korjatud nevad soodustused üle kallisse restorani liteedi suhtes 170-kroonise liikmemaksu puravike ja riisikate naturaalsed maitsed. einestama tulnud maitseküttide nurina? eest saab Saaremaa spaakokkade best-of’i Metsaanni-teema, või ehk õigemini öel- Ehk saab järgmisel korral hüvade roogade veeprotseduuridest piinatud keha turgu- dult ”mets-sea-andide”, tähe all viis õhtu- seedetrakti saatmiseks valida ka weissbi- tamiseks üksjagu ette tõsta ja parasjagu eine pearoaks valitud ulukipajani (250 kr), eri või tŠehhide-slovakkide lahjade tume- viisakas valikus. Et pärastlõunased prot- kus käimasoleval jahihooajal püssi ette date kesvajookide vahel? seduurid väärikalt üle elada. sattunud metsaloomade pehmeks hau- Kindlasti tuleks aga Grand Rose res- Täie tõsidusega lõõgastumist ette tatud ihu oli vääristatud röstitud saa- toranis kiita sealset teenindust. Stäff on võttev külaline ei pruugi aga spaa vesis- remaise kartuli ja pestoga küpsetatud tähelepanelik ja sundimatult viisakas. Jät- test ruumidest protseduuride vahel välja tomatiga. Ei olnud väga vigagi, kuigi pat- kuks ainult selliseid oma tööd uhkusega tullagi: valik suupisteid – wrapid-salatid tasattunud uluk maistes pisut tuimavõitu. tegevaid teenindusproff e ka mujale. ja värskelt pressitud mahlad-õlled saab Noorimale, kuid see-eest ülima hooliku- Söögiteemaga jätkates teeks kiire sis- kohapeal lamamistoolis seinasuuruse sega ninaesist valivale navigaatorile toodi sepõike ka ülejäänud kahele söögikorrale. akvaariumi kalade laiska laperdamist köögist kindla peale minemise valik – pas- Hommikulaua valik on suhteliselt tavapä- vaadeledes sisse kuugata. Või, sõltuvalt taroog (130 kr). Grano duro pasta basiiliku, rane ja suuremate üllatusteta. Päeva käi- kellaajast, pilgu basseini otsaseina suurele suitsukana ja kukeseentega (võiksin kihla matõmbamiseks peaks igaühele midagi ekraanile kuvatavale telepildile naelutada. vedada, et tuvastasin koostisosadest veel meelepärast taldrikule jaguma. Sooje Kui aga päev õhtusse jõudnud ja spaa-rah- spargli rohelised varrejupid ja laabijuus- sõnu tuleks ütelda pasteedimeistrile ja vas end rammetuna numbrituppa teleka tulaastud) oli piisavalt rammus ja koorene munavõisegajale. Elamus oleks veelgi lameekraanide ette sättinud, on videviku nii et ka isa-navigaatorile mitu kopsakat täielikum, kui hommikusöögiline saaks veetmisel abiks respolaua lobibaar, mis kahvitäit väärt kraami jagus. Joogivali- volilt pruukida rösterit. Ei, mitte kalaga viisakat masinakohvi või kannuteed väl- kust võtaks kiita ehtsa normandia brut- vallatlemiseks, aga leivakorvis rittasea- jastab. Kui küsida osata, saab tee juurde

Navigaator | 55 LÕÕGASTUS

Vannimõnud jätkuvad numbritoas Kivikala on the rocks

tavaid emmesid. Siis on paras aeg end Nile, Blue River, Blue Rozella, Blue Mon- POLE MIDAGI LÕBUSAMAT hommikusöögile sättida. Väljudes jääb day... Huvitav, kellele ja milliseid protse- KUI VÕTTA KIVIKALAST KÕVA silma seina külge tsementeeritud pira- duure ses viimases jagatakse? KAMALUTÄIS JÄÄKUUBIKUID kas kivikala, mille suust kõlksab jääkuu- Kohtumine mandlisilmse massaa- bikuid. Nende otstarve selgub ka kohe žitöötajaga toimus tõsi-küll nimetu JA SOKUTADA SELJA TAGANT – ei ole midagi lõbusamat kui võtta sealt ukse taga. Hakatuseks sai kunde selga KAASLASELE VÄRVLI VAHELE. kõva kamalutäis ja sokutada selja tagant spetsiaalse massaaživormi, midagi kaaslasele värvli vahele – nalja nabani! kukepükste-nabadressi-laadset, mis Aga üks korralik spaakäik peab tip- keskmisest kogukamale navigaatorile sidrunit ja mett. Noh, väikse napsu ka nema vähemalt ühe korraliku protseduu- meenutas vormilt ja suuruselt viimati kui vaja. Ja selle kõik saab endale edukalt riga. Navigaatori jätsid ükskõikseks igat varases nooruses Klooga pioneerilaa- tuppa teleka ette tassida. Vaatamata sel- masti ilu- ja valuprotseduurid ”päikese- gis rivistusel kantud sportlikku outfit’i. lele, et tassipõhjal logo “Villeroy & Boch”. energiaga laetud lavaakivide” ja “tŠakra- Siis käsutati maha mati peale, ja aasia- Spaakompleksiga tasub rahu,vaikust tele asetatud vääriskivide müstiliste lik mõnumudimine võis tai popmuusika ja enesessesüüvimist nautida soovijail võnegetega” ning muud sedalaadi spaa- saatel alata. Jah, tai massaaž kuju- tutvust teha varastel hommikutundi- marketingigurude väljahautud salapä- tab harjumatule inimesele tõepoolest del kui perepuhkust veetma tulnute raste nimedega riitused. midagi täiesti tavapäratut. Õbluke tai- põngerjad veel voodis roosimustrilise Üks korralik massaaž on just see, mis lanna on seansi karmimatel osadel kogu teki all. Üksikute teise endasarnastega mehele tarvis. Ja ei mingit ”üllatavat lõppu”. keharaskusega seljas, triigib, murrab ja saab siis rahulikult ja kiirustamata läbi Valik jäi pidama ehtsale tai massaažile, väänab koguka kliendi jäsemeid ning istuda kõik saunakambrid – leige ja aro- mis tundus olevat nii eksklusiivne, et seda ülakeha nii, et liikmed raksuvad. Kogu maatse sanaariumi, miniatuurse pursk- isegi mahukast hotellitoa nahkkaantega 80minutilise seti kaelamurdvaim osa oli kaevuga auru-hammami ja krõbedama teenuste- ja hoolitsustelistist ei leidnud. sõna otseses mõttes kaela murdmine. leiliga soome sauna. Toonuse tõstmiseks Kui kokkulepitud aeg käes marssis Kui tüdruk selja tagant pea haardesse vaheldumisi külma (+12) ja kuuma (+40) navigaator, rätik õlal Rosaariumi-nime- võttis ja seda vilumusega, mis teeks au basseini kasta või end suures amööbjas lisse spaakompleksi, et leida aegsasti roheliste barettide eriüksuslasele – rak- soolase vee basseinis veealuse joama- vajalik uks, mille taga ehtne tai massa- saki! - kõrvale pööras. Ja siis kindluse saažiga kostitada. Taustaks plõnksi- žöör järjekordset klienti ootama pidi. mõttes veel teisele poole sama karmilt mas mahe kitarrimuusika á la Francis Protseduurikabinetid pole Grand Roses väänas. Sedapuhku pääses õnneks vaid Goya. Hommiku lahtirulludes hakkab mitte tavapäraselt ja igavalt nummer- kerge ehmatuse ja veel pikka aega läbi- rohkem roositikandiga hommikumant- datud - 201, 203, 205,... Siin on iga puulai- tud massaažiseanssi meelde tuletava lites spaa-inimesi laekuma ja peagi on netusega kaunistatud tume kambriuks mõnusa surinaga üle terve keha. Igati klaaskatusega spaa-aatriumi alune täis saanud numbrile lisaks omale ka kauni hinda (890 kr) väärt elamus. laste ülemeelikuid kilkeid ja imikuid uju- nime: Romanze, Day Light, Staff, Blue www.grandrose.ee

56 | Navigaator Tule vaata Meremessil! Balti Merekaatrid – Silveri kaatrite uus esindaja Eestis!

Silver Hawk DC + Mercury F80 ELPT EFI 379 900.-

Silver Beaver Silver Fox R Eagle Cabin + Mercury F40 ELPT EFI + Mercury F50 ELPT EFI + Mercury F115 ELPT EFI 220 310.- 279 770.- 672 500.-

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] TALLINN • TARTU • PÄRNU • HAAPSALU www.paadid.ee MEREKOOL

KUI MEREL HÄDAS OLLAKSE Häda-ja hoiatussignaalide mayday, pan-pan ja securite ning hädateadete edastamist ja vastuvõtmist tutvustab viis aastat suurtel kaubalaevadel tüürimehena töötanud Mairold Vaik.

TEKST MAIROLD VAIK hädasignaali vastuvõtmise kohta ei anta Hädasignaali edastamine Merel käib suhtlemine peamiselt raadio- enne, kui pole antud ka hädasõnum ohu NÄIDE jaamade kaudu, kõik meresidet hõlmav on asukoha ja kirjeldusega. Mayday, mayday, mayday! rahvusvaheliste konvensioonidega regulee- Hädateade koosneb kahest osast: häda- This is m/y Diana, m/y Diana, m/y Diana ritud. Raadiooperaatori oskused ja tunnistus kutsung ja hädasõnum. Esimene sisaldab (antakse kas aluse kutsung ja/või nimi kolm on vajalikud kõikidele suurte laevade vahi- laeva nime ja/või kutsungit. Hädasõnumiga korda, kui info hulgas ei ole laeva kutsungit, ohvitseridele, kuid kasuks tulevad need ka edastatakse laeva asukoht, kirjeldus õnne- siis aluse nimi tuleb öelda ka tähthaaval: näi- väikelaevajuhtidele, eriti avameresõidus. tuse ning vajatava abi kohta, samuti võib teks Delta-India-Alfa-November-Alfa.). hädasõnum sisaldada muid andmeid, mis Seejärel tehakse väike paus, umbes 15-20 mida tähendab mayday? lihtsustavad päästmisoperatsiooni. sekundit, ning asutakse edastama hädasõ- Ingliskeelne sõna mayday on raadiotelefonis Asukoha edastamisel tuleb kasutada gps- numit: hädasignaal. Signaal tähendab, et laeva, aga koordinaate või nende puudumisel lähedal- This is m/y Diana ka lennukit või muud liiklemisvahendit ning olevate objektide kirjeldust, mis lihtsustab My position is 58 degrees 25 minutes N, selle pardal olevate inimeste elusid ähvardab hädasolija leidmist. Asukoha saavad anda 22 degrees 45 minutes E (numbrid öeldakse tõsine ja vältimatu oht ning selle edastaja ka lähedalolevad laevad kui abivajajal endal ühekaupa) palub kohest ja kiiret abi. gps ei tööta või puudub. Navigatsioonikaart I am sinking. My pumps are not working või kaardiplotter, radartransponder (sart) Five persons on board hädateate edastamine ja epirb või ka radarpeegeldi on hädalise Need immediate assistance (soovitav täp- Peale hädasignaali mayday edastatakse leidmisel olulised abivahendid. Samuti sustada, millist abi vajatakse). hädateade vhf- või hf-raadiosagedustel suu- colregi 4. osas kirjeldatud hädasignaalid liselt ja/või digitaalselt (dsc). Suulise häda- (vt. allpool). teate võtavad avarii- ja väljakutsekanalil 16 Hädasignaali ja -teadet tohib anda ainult vastuvõtu kinnituse, mida kuulevad ka tei- vastu raadiojaamad nii kaldal kui laevades. laeva kapteni või muu veesõiduki eest vas- sed jaamad. Kaldajaama vastamisel peavad Digitaalne hädateade võetakse vastu kanal tutava isiku loal. Põhjuseta hädakutsung ja kõik teised lähedal olevad laevajaamad 70 sagedusel andmeedastusena. signaali Mayday kasutamine on väga rangelt kontakteeruma kaldajaamaga. Eelistatult Mayday väljakutsel on absoluutne sage- karistatav, selle katkestamiseks on rahvus- need, kes hädasolijale lähemal, kaugemad duse või kanali kasutuse eesõigus iga teise vaheliselt kinnitatud protseduur. Raadioside jäägu esialgu ootele. Kaldalt koordineeri- sideseansi suhtes. Kõik teised mereside eeskirjadest kinnipidamine on kohustuslik takse edasist päästeoperatsiooni ja sidet. kasutajad, kes kuulevad eetris hädasignaali, kõigile, kes töötavad raadioga. Kaldajaam, kel on ümbritseva suhtes infot, on kohustatud oma seansi katkestama, et saab ka arvestada, millal ja milline abi mitte tekitada sidehäireid, ning jätkama hädateate vastuvõtmise kinnitamine jõuab hädasolija juurde. Määratakse lae- kuulamist sagedusel või kanalil, millel anti Rahvusvaheliste nõuete järgi on häda- vad, kes kohapeal asuvad tegutsema ja kes hädasignaal. teatele vastamise eelisõigus kaldajaamal. on omavahel sides. Mayday hädasignaal on suunatud Olles vastu võtnud hädasignaali ja -teate, Kui kaldajaam hädasignaalile ja -tea- kõigile raadiojaamadele ning kinnitust peavad kaldajaamad selle edastajale andma tele kolme minuti jooksul ei vasta, võivad

58 | Navigaator SOS

Hädasignaali ja -kutsungi edastamine Siis edastatakse oma laeva nimi ja/või kutsung, Kiirvajadussignaal Pan-pan kaldajaamale: asukoht ja laeva kiirus ning eta ehk oletatav NÄIDE NÄIDE 1 saabumisaeg hädasolija juurde. Kui hädasig- Pan-pan, pan-pan, pan-pan Mayday naali andja asukoht on ebatäpne, peab ujuvva- This is m/y Diana, m/y Diana, m/y Diana RCC, RCC, RCC (kaldajaama nimetus) hendi meeskond võimaluse korral andma oma (paus) This is m/v Charles, m/v Charles, kauguse ja suuna (peilungi) tema suhtes. This is m/y Diana m/v Charles Enne kui luuakse hädasolijaga raadioside My position is 58 degrees 25 minutes N, Mayday Relay kontakt, peab veenduma, et oma seansiga ei 22 degrees 45 minutes E tekitata häireid juba sides olevatele kaldajaa- Man overboard in position 58 degrees NÄIDE 2 madele ega veesõidukitele, kelle asukoht on 25.5 minutes N, 22 degrees 45.6 minutes E vastates hädasignaali ja -teate edastajale otse: koheseks abi osutamiseks soodsam. Ships in vicinity please keep a sharp Mayday Hädasides infot edastades kasutatakse lookout Diana, Diana, Diana alati esmalt sõna mayday, et kõrvalised lae- Out this is m/v Charles, m/v Charles, vad eristaksid sidet teistest ega segaks. m/v Charles Väljakutse ja kinnitus tuleb esitada ing- Received Mayday lise keeles, olenemata sellest, millise riigi edastatakse raadiotelefoniga, soovitavalt Seejärel edastatakse oma asukoht, vetes asutakse. Kui kaldajaam on vastanud, kolm korda. Peale signaali edastatakse sun- laeva kiirus ja oletatav saabumisaeg siis saab kokku leppida suhtluskanali või dolukorra teade. Antakse siis, kui ei ole otsest hädasolija juurde. -sageduse ja seejärel otsustada, kas jätkatakse ohtu oma veesõidukile, näiteks inimene on üle mingis teises keeles. Kui päästeoperatsioonil parda kukkunud, on märgatud punast raketti osalevad mitme riigi merepäästeteenistused, või kui otsitakse kadunud veesõidukit. hädasolijale vastata kõige lähemal asuvad siis jääb side ingliskeelseks. Kogu sideseanss Sundolukorra teade sisaldab järgmisi veesõidukid, kel võib side kaldaga paremini salvestatakse, laevade omavaheline infovahe- andmeid: kutsutava jaama nimi/kutsung või õnnestuda (näiteks on neil võimsam saatja). tus peab ka kaldajaamale arusaadav olema. kõigile laevadele/jaamadele (all ships/all stations), Info edastatakse kaldale (mayday relay), kui kel- Kui juhtub väiksem äpardus koduvetes, veesõiduki nimi ja/või kutsung, veesõiduki lelgi teisel ei ole see õnnestunud. Kaldaga side näiteks madalikule sõit, siis ulatuslikku asukoht, sundolukorra kirjeldus ja info hoia- puudumisel peab abivajajale andma infot oma päästeoperatsiooni ei toimu ja suhelda saab ka tuse või edaspidi toimuva kohta ning muud saabumisaja kohta. kohalikus keeles. Mobiililevi korral võib seda vajalikud andmed. Iga kapten või muu veesõiduki eest vastu- teha telefonitsi. Väikelaevnikud võivad Eestis tav isik otsustab, kas peab endast teada andma kalda lähedal abi kutsumiseks helistada häda- ohutussignaal securite kaldajaamale või otse hädasolijale. Ühendust abi numbril 112 või operatiivinformatsiooni- ja Raadiosides kasutatakse ka ohutussignaali võttes esmalt ütlema hädasignaali ja peale mereseirekeskuse numbril 6 922 500. securite. Signaalile järgneb hoiatusteade, see seda kutsutava laeva või kaldajaama nime ja/ sisaldab tähtsat navigatsioonilist või meteoro- või kutsungi või siis suunama teate kõigile kiirvajadussignaal pan-pan loogilist infot. Ohutussignaal ja hoiatusteate laeva- ja kaldajaamadele (all stations või all ships). Kiirteate signaal on pan-pan, mis samuti eelinfo antakse avarii- ja väljakutsekanalil

Navigaator | 59 MEREKOOL

HÄDASIGNAALID

Merel on kasutusel ligi paarkümmend erinevat hädasignaali, ▪ raadiotelegraaﬁ teel edastatav häiresignaal; mis tähendavad hädaolukorda ja vajadust abi järele: ▪ raadiotelefoni teel edastatav häiresignaal; ▪ avariiraadiopoidelt edastavad signaalid; ▪ umbes minutiliste vahedega korduvad kahuri- või muud paugud; ▪ raadiosidesüsteemide, sealhulgas päästevahendite radartransponderite ▪ mis tahes (udu)signaalseadmega antav pidev heli; teel edastatavad heakskiidetud signaalid. ▪ lühikeste ajavahedega ükshaaval väljalastavad, punaseid tähti väljapaiskavad raketid või lõhkekehad; Neid signaale on keelatud kasutada või näidata muul otstarbel kui häda- ▪ raadiotelegraaﬁ teel või muul signaalimisviisil edastatav olukorrast ja abivajadusest teadaandmiseks. signaal … - - - … (sos) morsetähestikus; ▪ raadiotelefoni teel edastatav signaal, mis koosneb sõnast mayday; Tähelepanu tuleb pöörata ka järgmistele signaalidele: ▪ rahvusvahelise signaalkoodi hädasignaal nc; ▪ oranži värvi kangas, millel on kas must ruut ja ring või ▪ neljakandilisest lipust ja selle all või kohal paiknevast kerast või kerasar- muu asjakohane märk (õhust tuvastamiseks); nasest esemest koosnev signaal; ▪ värvilaik vees. ▪ leegid laeval (nagu põlev tõrva- või õlitünn vms); ▪ punast värvi langevarjurakett või säratuli; Kõik hädasignaalid on kirjas rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise ▪ oranž suitsusignaal; eeskirja konventsiooni (colreg) lisas 4, millega saab tutvuda aadressil www. ▪ külgedele väljasirutatud käte aeglane ja korduv tõstmine ja langetamine. riigiteataja.ee

Ohutussignaal Securite kuidas saada raadiooperaatoriks? Loo autori mayday-kogemused NÄIDE Et kasutada raadiojaama sideks sadamate Olin 2001. aasta veebruaris RO-RO laeval tüü- Eelteade 16. kanalil: ja teiste laevadega, tuleb läbida koolitus ja rimees, kui öösel kella kahe paiku pääses meie Securite, securite, securite omandada raadiooperaatori tunnistus. Väi- laeva masinaruumis tulekahju valla. Mingil põh- All ships, all ships, all ships kelaevnikel, kes Euroopa rannikust kaugele jusel oli vanemtüürimees kadunud, vist otsis This is Tallinn radio, Tallinn radio, Tallinn radio ei sõida, piisab piiratud raadiooperaatori tun- paati ja päästeülikonda, kapten ja teine tüü- Navigational warning follows on channel 69 nistusest (roc, mereala a1 jaoks). Ilma vastava rimees koordineerisid ühe meeskonnaliikme Seejärel minnakse üle 69. kanalile ja edasta- tunnistuseta tohib raadiojaama kasutada vaid otsingut ja kustutustöid ning seega mina pidin takse hoiatusteade: hoiatuste kuulamiseks, raadiovahi pidami- hädasignaali edastama ja peale seda suhtlema Securite, Securite, Securite seks (kuulamine) ning hädasignaali ja -teate ligi tund aega kaldajaamade ja laevadega. Olin All ships, all ships, all ships edastamiseks. sillas üksi, kapteniga olin vaid käsiraadiojaama This is Tallinn radio, Tallinn radio, Tallinn See, kes pole koolitust läbinud, ei pruugi kaudu sides. See oli mul alles neljas kuu tüüri- radio muuhulgas ka teada, kuidas edastada ja vastu mehena. Aga siis ei olnud aega sellele mõelda. Securite võtta teateid ja hoiatusi. Koolitusel õpeta- Kaldalt saadeti imekähku päästekaater koos Tallinn radio takse ka, kuidas meresides edastada digitaa- meeskonna ja varustusega, kuigi suure tormi Navigational warning: drifting timber lset hädasignaali ja –teadet ja sellele vastata tõttu ei õnnestunud neil pardale astuda. Lõpuks sighted in position 58 degrees 25 minutes (Digital Selective Call – dsc). saime tulekahju siiski oma jõududega kustutatud N, 22 degrees 45 minutes E at 1500 hours Eestis koolitavad raadiooperaatoreid Eesti ja liikusime abigeneraatorite jõul sadamasse. Repeat: trifting timber in position 58 Mereakadeemia www.emara.ee ja Reval Mere- 2003. aastal, teisel laeval töötades, kui degrees 25 minutes N, 22 degrees 45 minu- kool www.reval.ee, kursused toimuvad ainult Ida-Hiina meres suund oli Singapuri poole, tes E at 1500 hours Tallinnas. kuulsin vahis olles hädateadet ühelt Tai tan- Ships in vicinity please keep a sharp Veesõiduki raadioaparatuuril peab olema keri meeskonnalt ja suundusime viivitamatult lookout sagedusluba, mis annab õiguse kasutada õnnetuskoha poole. 30 tundi otsisime uppu- Out meresidesagedusi Sideameti poolt määratud nud tankeri meeskonda. Kuna meil oli otseside tingimustel. Sagedusloaks on merel veesõi- Singapuri pääste koordineerimise keskusega, 16, edasine info viidatud töökanalil. Järgnev duki raadioluba. määrati meie meeskond kohapealseks otsin- teade on tavaliselt kõigile (all ships), antakse Hädasõnumite ja -teadete jaoks on olemas gute organiseerijaks. Ka siis oli suur osa sidest tihti, kui on tormihoiatused, veesõiduk on rahvusvaheliselt kinnitatud imo standardväl- minu õlul, sest kapten tegeles manöövritega. juhitamatu või on oluline navigatsiooniteade, jendid (imo Standard Marine Communications Meil meeskonda leida ei õnnestunud, korja- mis on ohuks ümbritsevatele veesõidukitele. Phrases). Eesti Mereakadeemias on müügil sime vaid palju päästevarustust pardale, tühi Hoiatusteatele ei vastata, hinnatakse, kui olu- standardväljendite teatmik, kus lisaks ing- päästeparv kaasa arvatud. Saime teate, et line on see oma meeskonna ja laeva jaoks ning liskeelsetele väljenditele on ka eestikeelsed meeskond oli õnnelikult ühele saarele jõud- tegutsetakse vastavalt. tõlked juures. nud ja võisime oma reisi jätkata.

60 | Navigaator Tule vaata Meremessil!

Zodiac Medline SunDream Hind 166 300.-

MATERJALI GARANTII Ainulaadne Zodiac vahetatav pontoon Turvaline ja merekindel AASTAT Zodiac on maailma suurim kummipaatide valmistaja. Zodiac tähendab kaasaegset kummi-paati, Zodiac Pro 12 Pack mis vastab kõikidele ohutusnõuetele Hind 201 000.- ja ületab oma merekindluses tihtipeale plastikpaate. Tänu uutele PRO-seeria pontoonidele on kaatril kõrgem parras ja seeläbi suurem merekindlus. Libisemiskindel tekk ja spetsiaalsed kaablikanalid teevad kaatris liikumise mugavaks ja turvaliseks

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] www.paadid.ee KUIDAS KAITSTA LAEVA PIRAATIDE EEST Merepiraadid ei ole kaugeltki ainult romantilised minevikukange- lased. Ainuüksi eelmisel aastal ründasid piraadid maailma meredel 263 alust, põhiliselt küll kaubalaevu, ent ohustatud on ka suured erajahid. Mitmed jahiomanikud on kaalunud võimalust kutsuda endale relvastatud saatjaiks endisi eriteenistujaid, kui teekond viib neid üle Punase mere või ümber Somaali poolsaare, kus piraatlus on jõudnud rekordtasemeni. Selgub, et üks Suurb- ritannia ettevõte pakub just seesugust teenust.

TEKST STEVE O’CONNOR FOTOD DAVE BRIDGE uutmoodi turvafirma Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 2007. aasta raport piraa- Maailma ühe kõige suurema ja suurejoonelisema varustusega dirünnakute kohta ühel kõige kurikuulsamal rannikul on jahi, 54-meetrise superluubi Tiara kapteni Pascal Pellet Fineti üsnagi kõhe lugemine. 75st 2007. aastal Ida-Aafrika rannikul jaoks muutusid asjalood palju lihtsamaks, kui ta otsustas kasu- ning Lähis-Ida riikide lõunapoolsetes vetes toimunud laevade tada teenuseid, mida pakub uutmoodi turvafi rma, mille erialaks rünnakujuhtumist enam kui kolmandik hõlmas pardaletule- on just pardakaitse ja mis kannab hoolt ka tulirelvade pardalole- kut, 13 alust kaaperdati ja kümmekonda alust tulistati. Kõik kut puudutava bürokraatia eest piiridevahelisel seilamisel. need on vaid raportisse jõudnud juhtumid. Ettevõtte nimega mast (Maritime Asset Security and Trai- Rünnakutes võeti 207 pantvangi, üheksa inimest sai vigas- ning – Merevarade Turvalisus ja Väljaõpe) asutasid 2005. aas- tada ja kaks surma, rööviti 20 inimest. Enamiku rünnakute soo- tal endine Briti sas-i (erijõudude) töötaja Philip Batty ja endine ritajateks olid paate kasutavad jõugud, mõned neist relvastatud Kuningliku Mereväe ohvitser Phillip Cable. Mõlemad mehed granaadiheitjate ja kuulipildujatega. Üks seesugustest, siiski on teenistusaastate jooksul kokku puutunud tsiviilisikute jul- õnneliku lõpuga juhtumitest jõudis ka maailma ajakirjanduse geolekuga. Batty turvadirektorina ettevõttes Blue Ocean Yacht esilehtedele. Raportist võib lugeda: “Kuus täisrelvastuses piraati Managers, mis haldas Roman Abramovitši jahilaevastikku, ja kahes paadis jälitasid Somaalia ranniku lähedal kruiisilaeva. Cable ettevõttes, mis tagas sadamate turvalisust Omaanis, Jee- Nad tulistasid raketiheitjatest ja kuulipildujatest, vigastades menis ja Saudi-Araabias. laeva külge. Kapten alustas vältimismanöövreid ja seilas ran- Lisaks on Cable’il magistrikraad mereõiguses. Ta on ka nikust eemale. Piraadid lõpetasid rünnaku ja põgenesid.” Mere- ja Rannavalveagentuuri (mca) kvalifi tseeritud “audiitor” Viidates olukorra tõsidusele on Rahvusvahelise Kaubandus- ism-i (rahvusvaheline meresõiduohutuse korralduse koodeks) koja kaubanduskuritegude uurimisosakonna eksperdid nendes ja isps-i (rahvusvaheline laeva ja sadamarajatiste turvalisuse vetes sõitjaid hoiatanud ning soovitavad piraatide emalaevade koodeks) alal, ning neist koodeksitest kinnipidamine on kohus- vältimiseks jääda jääda rannajoonest 200 miili kaugusele. tuslik kõigile kaubaalustele ja suurtele erajahtidele. Samas soovib üha rohkem suuri jahte külastada küllaltki Pascal Pellet Finet otsustas kasutada professionaalse turva- hõreda liiklusega meresid India ookeanis, arhipelaage nagu näi- fi rma teenuseid jahi 22 päeva kestval kaubareisil Seišellidele üsna teks Seišellid või Maldiivid, ning ka eksklusiivseid kuurorte Ida- mitmel põhjusel. “Et veenda jahi omanikku, et teeme jahi nimel Aafrika rannikul. Et Vahemerest sinna jõuda, tuleb pääseda mööda kõik võimaliku, et kümneliikmeline meeskond on omandanud Somaali poolsaarest ja seilata 1500 miili piki Somaalia rannikut, hea väljaõppe riskiteadlikkuse alal ning on asjatundjate käe all kus leidiski aset suur osa 2007. aastal toimunud rünnakutest. koolitatud ohuolukordades õigesti käituma,” ütles Pascal. Suure jahi rahalise väärtuse kõrval on küllaltki reaalne oht Kõigepealt tuli viia jaht Maltale, kus mast oli kohaliku lae- ka kaaperdamiseks ja pantvangi langemiseks ning võrdlemisi vafi rma kaudu korraldanud relvade pealelaadimise. Relvade madala tippkiiruse ja madalate parrastega jahid on rünnakute kandmine jahi pardal on ääretult keerukas ning sõltub nii selle ees üsnagi kaitsetud. riigi seadustest, kus jaht on registreeritud, kui ka sihtriigis

62 | Navigaator PIRAADID

Võitlus piraatlusega • Üks kõige huvitavamaid veebilehekülgi piraatluse kohta on Rahvusvahelise Kaubanduskoja kaubanduskuritegude osakonna veebilehekülg www.icc-ccs.org, kust on muu hulgas võima- lik leida üksikasjalikku informatsiooni piraatidevastases võitluses kasutatavate vahendite kohta. Üks sellistest on näiteks Inventus UAV (mehitamata õhusõiduk), mis saadab reaalajas informatsiooni tugijaamale. Sõidukit võib õhku saata näiteks patrullaluselt ja selle kaame- rasilm katab suure osa ookeanist. www.inventus-uav.com • Secure-Ship on elektritraat, mis tõmmatakse jahi parda ümber. Pakendilt võib lugeda: “Traadi 9000-voldine laeng tõrjub pardaletikkujad eemale.“ Traadi puudutamine süütab ka märgutu- led ja lülitab sisse valju sireeni. Tootjaﬁ rmaks on lennujaamade ja muude ehitiste turvamisega tegelev ﬁ rma. Seadeldis näib keeruline ja sobib tegelikult pigem laevadele, aga ka jahid võivad traadiga ümbritsetuna üsnagi huvitavad välja näha. www.secure-marine.com • ShipLoc on Argose-põhine jälitussüsteem, millel on ka alarmsüsteem, mis teavitab automaatselt haldajaid või omanikke. See koosneb Argose saatjast, GPS-vastuvõtjast, pata- reikarbist ja lameantennist. Jahte on loomulikult võimalik ka muul viisil jälitada, aga piraadivastase võitluse ekspertide tähelepanu pälvis eelkõige automaatne teavitussüs- teem. www.shiplock.com • Lisaks soovitustele pidada piraatidevastast valvet kutsutakse kõiki laevu ja jahte teatama vahejuhtumitest IMB-i (International Maritime Bureau) piraatlusevastasele keskusele Kuala Lumpuris, Malaisias. [email protected] • Veel kasulikke veebilehekülgi: www.imo.org, www.icc-ccs.org

kehtivatest seadustest. Näiteks seavad Suurbritannias registreeritud jahtidele relvade osas piirangu vägagi ranged tulirelvi käsitlevad seadused, samas kui usa lipu all seilavad alused või- vad selles küsimuses veidi vabamalt toimetada.

kõige paremad on haavlipüssid Mis puutub relvade omamisse, siis mast-i sõnul on haavlipüssid “kõige otstarbekamad, sest need on enamikus riikides lubatud, kui olete need tollis deklareerinud ja hoiate neid selleks ettenähtud relvakapis.“ Keerulisemad relvad tuleb tõenäoliselt loovutada, kui jaht siseneb teise riiki, ja need jäetakse hoiule jahi lahkumiseni. mast kandis hoolt kogu paberimajanduse eest, mis puu- dutas relvade ja muu varustuse, näiteks meeskonnaliikmete kaitseturviste pardal hoidmist. ja andis omanduse üle lõplikule rääkige linnas viibides oma jahist igaühele. 54-meetrine superjaht kasutajale, kaptenile. Kui jaht pärast reisi Maltale naaseb, on Enne kui Tiara jõudis reisi ohtlikema etapini, tehti peatus Tiara kasutab kogu protsess vastupidine ja relvad müüakse tagasi. Sharm el Sheikis, Siinai poolsaare lõunaosas, kus kohtuti Phil- teenuseid, mida Tiara merereisi ajaks paigutas mast pardale kolm turvatöö- lib Cable’iga mast-i tiimist. pakub uudne, tajat. Jahi omanik selle reisi ajal pardal ei olnud. Phillip Cable Mees pidas 80-minutilise üksikasjaliku loengu, milleks pardakaitsega ütles, et neil on rohkesti vabakutselisi turvajaid ning nende arv meeskond peab valmis olema, ja sellest, kuidas end teatud tegelev turva- suurenes veelgi pärast Iraagi sõda. Endised sas-i ja sbs-i eritee- olukordades üleval pidada. Muuhulgas mainis Cable, et jahid ﬁ rma. nistujad on väga nõutud, kuna nad on kohalike vetega tuttavad, võiksid kasutusele võtta nn “tsitadellplaani”, mis eeldab varju- ja ka kruiisilaevade turvatöötajad võetakse meelsasti vastu. mispaikade leidmist nõrgematele meeskonnaliikmetele juhuks, Tiara puhul nõudis olukord vähemasti kolme turvajat, kes kui piraadid peaksid pardale tungima. pidasid kaheksatunniseid vahikordi, järgmine valmis jätkama Äärmiselt pinev küsimus, kas tulirelvi tohiks kasutada või ja kolmas puhkamas. Phillip Cable’i sõnul tagas selline süsteem mitte, on otseselt seotud relvi pardal hoidvate kaptenite mõttelaa- korraliku valve ja valmisoleku. diga. Pascal tegi meile selgeks, et lõppude lõpuks “on laeval vaid Pascal Pellet Finet rõhutas, kui tähtis on, et meeskonda ei üks kapten” ning et tema otsustas relvade kasutamist lubada, kuigi informeerita mitte üksnes ohtudest, vaid ka sellest, mida ohu “eelnevalt seavad kapten ja mast-i töötajad paika tegevuskava”: korral ette võtta ja kuidas sadamas käituda. Näiteks Djibouti, Sel ajal, kui meie Pascaliga rääkisime, olid nad juba Sei- vahepeatus Punasel merel ja Somaalia naaber, on tuntud kui šellide poole suundunud, ja kuigi ühtki vahejuhtumit polnud paik, kus piraadirühmitused koguvad andmeid sobilike siht- veel ette tulnud, leidis ta, et mast-i töötajate pardal viibimine märkide kohta. Seega tasuks kuulda võtta nõuannet: ärge tegi olukorra tema jaoks palju lihtsamaks. Ta kinnitas, et ka

Navigaator | 63 PIRAADID

JEEMEN Piraatlus ja relvastatud röövid rahvusvahelise mereorganisatsiooni ICC International Maritime Bureau (imb) andmetel 1. jaanua- SOMAALIA rist kuni 31. detsembrini 2007 Rünnakute arv kogu maailmas 263, ETIOOPIA kasv võrreldes eelmise aastaga kümme protsent. Sealhulgas18 kaaperdamist ja 169 pardaleminekut, milles 62 puhul kasutati relvi. Kõige sagedasemad olid KEENIA rünnakud Indoneesias (43), Nigeerias (42) ja Somaalias (31).

Piraatluse ja relvastatud röövide juhtumid Enamasti lähenevad piraadid kiirete 1. jaanuarist 31. detsembrini 2007 paatidega ja on hästi relvastatud. Reaalsed rünnakud (16 juhtumit) Rünnakuüritused (19 juhtumit)

Ülal: Tiara kap- meeskond tundis end palju turvalisemalt. “Tänu nendele här- piraatide emalaevad ten Pascal Pellet rastele tundis meeskond end palju paremini.” Viimasel ajal tekitab üha rohkem muret asjaolu, et piraadid on Finet kannab Phillip Cable pidas kindasti vajalikuks rõhutada, et kuigi talle kasutusele võtnud emalaevad, mis võivad seilata kaldast kuni mast-i kehatur- oli väga tähtis, et jahti kaitseksid professionaalid ning et Rah- 300 miili kaugusel. Kui sihtmärk on leitud, lastakse vette rün- vist. vusvahelise Mereorganisatsiooni raport oli kõhedusttekitav, on nakuks mõeldud paadid. Varem võisid jahid end kindlalt tunda tõenäosus, et piraadid ka tegelikult pardale tungivad, üliväike. ka 100 miili kaugusel Somaalia kaldast, aga see uus taktika Üleval paremal: “Liikuva jahi pardale pääsemine, kui sind samal ajal tulistatakse, tähendab, et ohuala on laienenud ja soovituslikuks kauguseks Tiara meeskond on vägagi keeruline,” kirjutas ta, väites, et “kui piraatide elu ras- peetakse nüüd vähemasti 200 miili. harjutab, kuidas keks teha, jätavad nad oma ürituse tihtipeale sinnapaika.” Tom Barns Tiara haldusettevõttest oyc ütles, et üha kasvavate tegutseda võima- liku piraadirünna- Sama selgub teatud määral ka Mereorganisatsiooni raportist, ohtude valguses leiavad ka omanikud professionaalse kaitse häda- ku korral. milles toodud juhtudel on piraadid põgenenud, kui nende paatide vajaliku olevat, kuigi tunnistas: “On ülimalt kahetsusväärne, et pihta on suunatud näiteks tuletõrjeveejoad ning märguanderake- peame üldse sellistest asjadest rääkima. Luksuslikel erajahtidel tid. Sageli piisab ainuüksi drosselite avamisest, et neid maha rapu- ja püssidel ei tohiks olla mingit seost. Üks kahest – kas piraadira- tada, ning ka pidev suunamuutmine teeb pardaletuleku ülimalt portid on põhjalikumaks muutunud või on piraatlus ise kasvanud. keeruliseks, kuigi mõned piraatide paadid võivad liikuda üle 20-sõl- Professionaalsete turvajate palkamine on esmajoones ennetus- melise kiirusega – milleks on suutelised väga vähesed erajahid. tegevus, mitte probleemiga tegelemine.“ Aga Barns usub, et sel Cable märkis, et enamasti pole jahtidel kasutatavad veejoad viisil leitud kindlustunne ja asjatundjate nõuanded on kuldaväärt. siiski rünnaku tagasilöömiseks piisavalt võimsad ning rõhutas, Tema ettevõte on osa märksa suuremast ﬁ rmast nimega Dohle, et jahtide kõige nõrgemad kohad on madalad pardad ja aeglane mille asupaigaks on Mani saar ja mis haldab sadu kaubandus- tippkiirus. aluseid kogu maailmas. “Neil on kogu aeg üks töörühm valvel, valmis tegelema hädaolukordadega, kutsuma puksiire ja nii edasi eskordialused – meie ülesandeks selles äris on jahid,“ selgitas ta. 18 kuu jooksul Cable mainis ka eskortteenust, mida tema ettevõte pakub ohtlikes on ﬁ rma sõlminud lepingud 12 suure era-superjahiga, hoolitsedes vetes seilavatele jahtidele. Oma aruandes viitab ta paljurahvuse- nende vastavuse eest ism ja isps nõuetele. lisele rakkerühmale ctf 150, mis tegeleb Pärsia lahe Hormuzi ja Suurte superjahtide haldamine on mitmekülgne professio- Somaali poolsaare vahelt Punasele merele suunatud rüüsteret- naalne äri ning Phillip Cable usub mast-i võimesse tulla toime kedega. Aga sellegipoolest ei taga patrullimine sedavõrd laial ja kõigega, alates riskianalüüsist ja relvade muretsemisest kuni piraatiderohkel alal seilajatele meelerahu ega jahtidele kaitset. väljaõppinud meeste saatmiseni pardale, ning loodab seda tege- Cable selgitas, et ideaalsel juhul antaks eskortteenuseks vusala veelgi arendada. mast-i käsutusse eraldi patrullalus – kas või üksikute jahtide Lisaks turvalisuse tagamisele on tema eesmärgiks veenda puhul –, kuigi rahalises plaanis oleks mõistlikum moodustada ka projektijuhte ja jahtide omanikke, et mast-i tuleks kaasata konvoi. “Meil on nendel aladel ligipääs alustele, mis on sel- uute jahtide disainimisse ja ehitamisse. Pöörates juba varakult listeks ettevõtmisteks sobilikud,” ütles Cable, aga tunnistas piisavalt tähelepanu jahi kõige haavatavamale osale – ahtrile –, samas, et hind kujuneks õige krõbedaks. kaamerajälgimissüsteemile ja tekile paigaldatavatele surve- Tiara-taoline operatsioon läheb sel alal maksma umbkaudu tundlikele anduritele, on võimalik vältida hilisemaid kulutusi 1 200 000 krooni, mis katab kulutused ühe otsa reisiks Seišelli- seesuguste tarvikute paigaldamisel. dele ja millele tuleks juurde arvata ka lisakulutused. Relvasta- Aga ohtlikumatel vetel, eriti just Somaali poolsaare kandis tud eskordialuse hind kujuneks märkimisväärselt kõrgemaks, seilavatele jahtidele, tahaks ta öelda vaid seda, et nad võiksid aga Cable ei kahelnud, et mõned jahiomanikud oleksid rõõmuga rünnakute vältimiseks tõsiselt kaaluda professionaalse abi nõus maksma parima kaitse eest. kasutuselevõttu.

64 | Navigaator Tule vaata Meremessil!

THE WORLD OF NIMBUS

NIMBUS 320 COUPÉ

TÕEKS SAANUD UNISTUS Nimbuse omanikud on uhked et neil on korralik paat. Paat, mille on ehitanud oma ala professionaalid ja mis on konstrueeritud igas olukorras mere-eluga toimetulemiseks. Paat, mille ehitamisel on omavahel põimitud moodne tehnoloogia ning kogenud paadimeistrite oskused ja traditsioonid. Väärtused, mis juhivad kõiki meie tehniloogilisi protsesse – Disain, Turvalisus, Kvaliteet ja Mugavus - on need, mis teevad Nimbusest Nimbuse. See on tunne mida ainult Nimbuse Omanikud oskavad kirjeldada.

DNV SERTIFIKAADIGA

BALTI MEREKAATRID PÄRNU MNT 232, TALLINN • TELEFON 6 710 075 • E-MAIL [email protected] • WWW.PAADID.EE PAADIGA BISKAIA LAHEL

Biskaia laht on kurikuulus oma pidevate tormi- Teekond algas Plymouthist, Inglismaal, kus asub Princessi de ja majakõrguste ookeanilainete poolest. Bis- merekaatrite tehas. Olen Navigaatoris varemgi Inglismaal navigeerimise eripära- kaia lahe ületamist võrreldakse raskusastmelt sid kirjeldanud: tõus, mõõn ja hoovused on need nähtused, mille Põhjamere ületamisega ja tänaseks päevaks ei järgi tuleb oma elurütmi sättida. Tõus on see, mida oodatakse, et piisa enam ühe käe sõrmedest, et Eestist pärit sadamatesse sisse ja sealt välja saada ja mõõn on see, mida kar- tublisid biskaiaületajaid kokku lugeda. detakse. Hoovused võivad olla kas abimehed või kütuseraiskajad, sõltuvalt sellest, kas nad voolavad päri- või vastusuunas. Esimene torm tabas meid juba Plymouthi Mayﬂ oweri mari- TEKST JA FOTOD VIKTOR SIILATS nas (jahisadamas) ja sealse restorani poolt pakutud kammkar- Kui ütlesin aastaid tagasi oma heale sõbrale, endisele kaugsõi- bid on minu lemmikuks tänini. Kolm päeva ja kolmes erinevas dutüürimehele Juhole, et kavatsen Biskaia lahte ületada, läks kastmes! Ei tea, kas nädalast tormi olekski vastu pidanud? Juho nägu muhedat ja laia naeru täis. Plymouthisse jääb ka tosina meresõiduaasta esimene regist- “Biskaia lahele ja oktoobris?!? Ei noh, kõik on ju tegelikult reeritud kiiruseületus merel. Plymouthi lahel, alates joonest võimalik ...”. mis tekib kahe majaka vahele ja suunaga sadama poole, on kii- Ja ise naeris muudkui edasi. ruse piiranguks 15 sõlme ja seda peab igaüks ise teadma! Meid sadamasse eskortinud politseikaater nägi oma siniste esimene torm enne starti. vilkurite sähvides väga efektne välja. Selgitustest, et merekaar- Sellisest hinnangust pisut kohkununa asusin oma plaane kor- tidele ega meremärkidena pole kiirusepiiranguid märgitud, ei rigeerima. Otseteekond Brestist Prantsusmaal La Corunani piisanud ja jutt kippus vägisi kiskuma suunas, et peatselt tuleb Hispaanias on umbes 430 meremiili pikk. Purjekaga saaks selle kohtuniku ette astuda. Olukorra päästsid kohalikud tuttavad, maa kolme ööpäevaga vabalt ületatud, kusjuures purjejahid kes politseiohvitserile midagi inglise külalislahkusest rääkisid väidetakse koguni uppumatud olevat. Tuleb vaid tormis luugid ja muidugi tuhanded vabandused kaptenilt. Ohvitser piirdus kõvasti kinni tõmmata. vaid hoiatusega. Tavalise 45-jalase ( 14 meetrit pikk) mootorpaadiga sügistor- midele vastu sõita on aga tõeliselt riskantne. Kütusevaru jät- sadam oli lukku pandud. kub maksimaalselt 350-ks meremiiliks ja mootori seiskumsel Kogu selle jama tõttu hilinesime oma järgmisesse peatuskohta, ajab esimene suurem laine paadi lihtsalt ümber. Garanteeritult Guernsey saare (Kanalisaared) sadamasse. Kes hiljaks jääb, see ilusa ilmaga saaks sõita aeglaselt ja ühe mootori kaupa, teise ilma jääb! Sadam oli lukku pandud. mootori võll lahti ühendatud ja eraldi määritud. Tormi saabu- Ja seda selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Mõõnaga des pole aga ühe mootoriga suurt peale hakata ja teekond võib kaob St Peters Port’i jahisadama ümbert vesi ära ja vee alt ilmub ei tea kui pikaks venida. nähtavale barjäär, mis ei lase sadamast vett välja voolata. Üle Lugu ühest mootorkaatrist, kes oli lahe peaaegu juba üle- barjääri teadagi sõita ei saa, mistõttu tuleb spetsiaalse ujuv- tanud, kui laine ta esiakna puruks lõi ning ta ringi pöörama ja kai ehk ootepontooni äärde väljaspool sadamat ootele jääda. kogu teed tagasiteekonnana allalainet tegema sundis, lugesin See niinimetatud ootekai pole kaldaga ühenduses ja teeb kõik alles mitu aastat hiljem. tõusud ja mõõnad kenasti kaasa. Kellelgi ei tule mõttessegi Mistõttu küpseski plaan, et ettevaatlikult, aga siiski minna. ööpäevaringset sadamasse pääsu nõuda. Need, kellel on kum- Ettevaatlikus pidi tähendama seda, et mitte otse üle vaid piki kallast, mipaadid kaasas, pääsevad omal jõul kaldale. Need, kel kum- et tormi vaibumist sadamates oodata saaks ning et kütust jätkuks. mipaati pole, peavad kutsuma veetakso.

66 | Navigaator BISKAIA LAHT

Guernsey ei kuulu Euroopa Liidu majandusvööndisse, mis krabidega sel juhul peale hakata? Angerjatele Viru Valge joot- tähendab seda, et ehkki tegu on Euroopa Liidu liikmesriigile, mist õppisin ju alles hiljem. Inglismaale, kuuluva saarega, ei kehti seal Euroopa Liidu Ühesõnaga, te ei taha teada, kuidas me selle probleemi maksu- ja rahanduspoliitika. Inglismaalt tulles peab teostama lahendasime, aga seda pean küll ütlema, et mikrolaineahjus tollivormistuse, mis käib nii, et paadi andmetega täidetud valmistatud krabi on peaaegu sama hea kui keedetud. Eriti veel ankeet tuleb visata sadamas asuvasse postkasti. Ja kõik. Kuna siis, kui kena prantsuse kombe kohaselt kogu teekonna vältel saar on käibemaksuvaba, siis on ta suurepärane koht laevava- mitmesuguseid mereande toorelt on söödud. rude täiendamises ja kütuse tankimiseks. Viimane protseduur Kuigi kolm päeva krabidest toituda on ikka liig, mis liig... võtab pika järjekorra tõttu niivõrd palju aega, et taas jääme väl- Biskaia lahe keskel on üks suur fjordilaadne jõesuue, jumisega hiljaks. Järjekord ise nägi välja nii, et tuli oma järge Gironde, mis viib Bordeaux linnani. Alguses oli kavas viletsa oodates lihtsalt merel tiirutada. ilma tõttu sinnani sõita. Aga siis ilm muudkui selgines ja sel- Torm oli küll vaibunud, aga Inglise kanalist väljudes tabab gines ja päevavalgust jätkus ka ning lõpuks olime iseendalegi meresõitjat avaookeani laine ehk swell, mis lainetab alatasa, imestuseks läbinud 180 meremiili ja ees seisis sisenemine ka siis kui tormi pole ja enamvähem ka ühes suunas, sõltu- d’Arachoni sadamasse. mata sellest kust tuul puhub. Swell on pika lainepikkusega ning suhteliselt kõrge ja laugjas laine, mis sõitmist suurt ei takista. Laine tegelikust võimsusest saab aru vaid siis, kui läheduses asuvad laevad vahepeal laineharjade varju jäävad või kui laine d’Ouessanti saare ja mandri vahelises Fromveuti väinas mur- dudes ja seejärel taas õhku paiskudes mitmekümne meetri pikkuse majaka paksult veega üle ujutab. Neemed ja saarte- poolsaarte tipud, aga ka kitsused, on alati kõrge ja tugeva rist- lainetuse kohad. Kui rannik sellises kohas on veel lisaks kivine ja kaljune, siis tõusevad lained tohutute veesammastena üles, hoovused tekitavad veekeeriseid jne. Jääb ainult palvetada, et mootorid sellistel hetkedel üles ei ütleks. Purjetajad tõenäoliselt palvetavad selle nimel, et puri ei rebeneks. Õnneks jätkub veel päevavalgust, et kogu seda lainte ilu ja võimsust näha ja nautida, paraku Bresti sadamasse tuleb siseneda juba pilkases pimeduses ja öövaatlusseadmeid kasutades. Tuledeta jahisadam on siiski vahva selle poolest, et sada- makõrts näib olevat ümbruskaudsete noorte lemmiksöögikoht ja seda vist vähemalt kümnes eri kastmes pakutavate ranna- karpide (moules) tõttu. te sööte mu niikuinii ära! Järgmisel hommikul jätkub sõit pärast seda, kui eemalt külast on pangaautomaadist õnnestunud saada piisav hulk sularaha, mis kohalikus kütusetanklas ainsa maksevahendina toimib. Esimene torm teel tabab meid Noirmoutieri saarel. Õnneks saa- bume sinna aegsasti ja sildume turvaliselt, kui välja arvata ligane puitkai, millel libisedes meeskonnaliige Krista oma jala hullusti vigastab. Spetsiaalsed jalanõud, mis paadi libedal plastikul võimal- davad kasvõi püstloodis kõndida, on puidul täiesti abitud. Noirmoutier on ilus väikesaar, mis kitsa silla kaudu maaga ühendatud. Hommikuti saabuvad püügiretkelt kalamehed ja ütle mulle oma kavatsus, palun! Kes keda! kohalike ootajate seas on loomulikult ka Eestist pärit mees- Girondest lõunasse laiub üks hiigelsuur, mitmesaja miili pik- kond. Seekord saame saagiks krabid. Paarkümmend krooni kune liivadüün. Selle düüni keskel on üksainus sadam ja see tükk, pluss üks tilluke veel kauba peale. Selle väikese otsus- ongi d’Arachon. Kusjuures, kuna sadam asub keset liiva, siis tame humaansusaktina vabaks lasta, aga ta vaatab sellegipoo- selle sadama sissesõit ummistub tormidega aeg-ajalt. lest meile otse silma, tigedal näol selge etteheide: niikuinii te Liival on aga ka haruldane komme ja seda eriti ookeanides, teki- sööte mu ära. Ja keeldub lahkumast, kuni lõpuks ta lihtsalt üle tada merre suuri liivavalle, mis randa ja antud juhul siis ka sadamat parda aitame. Ülejäänud nelja krabiga on meil omad plaanid, kaitsevad. Sellest liivavallist on siis vaja kuidagi läbi saada, leida üles aga oh häda: pardal pole ühtegi piisavalt suur nõud, mille sisse kahe liivavalli vaheline kanal ja seda mööda sadamasse siseneda. krabi keema panna. On kellelgi mõnda head ideed, mida elus Lihtne ju! Paraku vahetab sissesõidutee aeg-ajalt oma kohta

Navigaator | 67 REIS

ja kulgeb alla 3-meetriste liivamadalike vahel. Viie kuni kolme reguleerides. Niipea, kui laineharjast üle saab, nii gaasi vähe- meetri sügavuses vees hakkavad tohutud ookeanilained, mis seni maks, et mitte suure kolksuga lainetesse kukkuda või mis tundusid laugjad ja sõbralikud, murduma. See on kirjeldamatu veelgi hullem, pealetulevasse lainesse liiga suure hooga kae- vaatepilt kuidas nende mäekõrguste murdlanete taustal joonis- vuda. Niipea aga kui uus laine käes, tuleb taas gaasi anda, et tub ühtäkki välja sügav ja sinkavonkaline sissesõidutee, mille sellest üle ronida ning et oma küljelt küljele kõikumist stabili- tunneb ära vaid selle järgi, et seal millegipärast laine ei murdu. seerida. Ümberpööramiseks on aga vaja suurt hoogu, et mini- Vist ikkagi sügavuse tõttu või siis selletõttu, et laine on oma hoo miseerida küljega (poordiga) laine suunas olekut, kuna nii võib juba enne maha saanud. Igatahes on tunne selline, otsekui oleks lihtviisil kummuli minna. Seega tuleb leida sobiv hetk, kus üks keegi ookeani kahte lehte löönud: mõlemal pool paati murduvad laine möödas ja enne kui teine laine peale jõuab, kiirendada, hiiglasuured lained ja keskel on täiesti rahulik. keerata 90 kraadi ja siis “gaas põhjas“ kiirendada siis laine- D’Arachoni sadamasse viib kaks kanalit: põhja – ja lõuna- nõos uuesti nii palju, et paat stabiilsena püsib ja siis keerata kanal. Põhja poolt tulles tuleb valida loomulikult põhjapoolne uuesti 90 kraadi ja tõsta vöör üles. Samal ajal tuleb kajaloodi ja kanal, mille navigatsioonitingimused sõltuvad aga tõusust ja oma positsiooni jälgida ning vaadata, kuhu suunas tagasiteel mõõnast, st igal ajal seda kasutada ei saagi. liikuma hakata. Lisaks tuleb veel ignoreerida raadiojaama 16 Järgmisel päeval oleks loomulikum lahkuda lõunakanali kanalilt tulevat kutsungit: kaudu, mis lootsikirjanduse järgi peaks justkui lausa ööpäev “Eesti lippu kandev laev, Eesti lippu kandev laev, siin läbi kasutuskõlbulik olema. Ilm oli parasjagu vilets ja lainetus d’Arachoni laevaliikluskontroll. Palun vastake kohe 12 kanalil!” suur, aga lõunakanal näis veidi turvalisem ja otsesem olevat, Kõike nad ka näevad! Liikluskontrollile vastan aga alles siis, mistõttu otsustame asjaga tutvuda ja kui väga hulluks peaks kui pööre on lõplikult teostatud ja ohutu allalainekurss käes. minema, siis kohe tagasi pöörata. Raadiost kostab juba mitmendat korda prantslaslik inglise Olen ka hiljem ja korduvalt sarnaseid otsuseid teinud, et keel: “Eesti lippu kandev laev, ütle mulle oma kavatsus, palun! lähme vaatame , mis toimub ja vajadusel pöörame tagasi ning Tell me Your intention, please!” Selgitan, et soovisin lõunakanali pean kurvastuseks tunnistama, et selline loogika ei toimi kaudu väljuda, aga osutus liiga keeruliseks. kunagi kuigi hästi. Esiteks, see tagasipööramise otsus ei kipu “Lõunaknal on suletud, see on liivast puhastamata ja sealt- uhkel kaptenil kunagi kergelt tulema ja kui ta siis ükskord tuleb, kaudu ei saa välja. Pöörake otsekohe ringi!“. siis tavaliselt liiga hilja. Õnneks mitte lootusetult liiga hilja. Raporteerin, et võtsin ka iseseisvalt sama otsuse vastu, olen ringi- Nii ka nüüd. Liigume vaikselt lõunakanali suunas ja häda pööramismanöövri lõpetanud ja asun väljaspool ohtu. Mis nüüd? pole justkui veel midagi. Aga mida edasi, seda suuremaks muu- “Väga hea, tunni aja pärast on põhjakanalis niipalju vett, et tub laine, seda raskem on kanalit leida ja seda raskem on temas saad oma süvisega välja, kui ikka nii kindel soov minna. Me püsida. Aga sellega harjub justkui pikapeale ära ja nii ei saagi küll ei soovitaks, aga me aitame ja juhatame. aru, et laine on kümne sentimeetri kaupa ikka kõrgemaks ja Over and out.” kõrgemaks sirgunud, kuni korraga ollakse selle suure pesuma- Tund aega kõlkumist ja siis võtab liikluskontroll uuesti sina keskpunktis. ühendust ning annab suuna kätte. Mis aga kõige hullem, niipalju kui kogu selle möllu keskel “Kui jõuate suure poini, siis peaks oht möödas olema, aga jääb aega kajaloe ekraani kiigata, siis näib, et vett kiilu all jääb anna meile kindlasti teada, kuidas on!” aina vähemaks. Kuni korraks näitab tabloo nulli. Kordame uuesti läbi lainete mineku, aga seekord oleme Nonii, nüüd tõepoolest aitab! Aga ega ringi pöörata pole kindlapeal väljas. enam sugugi enam lihtne. Esiteks liigub paat väga tugevas Esiteks, meie tegevust jälgitakse ja suunda korrigeeri- vastulaines ja käed on kinni käigukangidel, mootoripöördeid takse kui vaja, teiseks näib sügavust tõesti piisavalt olevat ja

68 | Navigaator BISKAIA LAHT

kolmandaks tundub see liikluskontroll üsna usaldusväärne lausumata astub kohalik douane sisse ja asub kontrolli teostama. olevat. Suure poi juures on sügavust ülearugi ja lainetus jääb Vaatame väsinult seda tegevust pealt, kuni üks tollitöötajatest tunduvalt väiksemaks. Tänan ja raporteerin, et kõik on “under hakkab seinapaneele lahti kruvima. Protestidest ei tee väljagi. control”. Kuna esimese paneeli alt ei leidu midagi huvitavat, siis asub Edasi järgneb pikk ja üsna igav sõit Biskaia lahe kagupool- järgmise kallale. Kujutan juba elavalt ette, kuidas hommikul sesse nurka, kus Prantsusmaa ja Hispaania omavahel kokku on mul käes legokomplekt “Ehita ise endale paat!” saavad. Pakpoordis on kaldal näha vaid igav liiv ja tühi väli. Ja Siis aga tuleb hea mõte: “Mis te neist paneelidest tühja nii paarsada miili. Ainsaks vaheldusseks teel on see, et satume kruvite! Tahate ma näitan teile kohta, kuhu mitu immigranti mingi suletud militaartsooni lähedusse ja kohalikud sõjardid saab peita?”. teevad tungival ja vastuvaidlemist mittesallival toonil ettepa- Kuuldes sõna immigrant lähevad tolliametnike kõrvad neku kurssi muuta. kikki. Tõstan kõigepealt üles kambüüsi põrandaluugi, seejä- rel tõstan sealt välja kastitaolise panipaiga ja selle alt avaneb lend capebretagne promenaadi kohal. suur konditsioneeri- ja pumbaruum, kuhu mitu inimest sisse Capebretagne sadam hakkab paistma päikeseloojangu valgu- võiks mahtuda. ses. Laine on taas tugevnenud ja rullub kiirelt kalda suunas. Nagu oligi aimata, nähes et on olemas ka nii suured pei- Capebretagne linnast on ookeani suunas sirutunud kaks pikka dupaigad, kaotab pisikestes pragudes tuhnimine oma mõtte. kivimuuli ja laine veereb otse muulide vahelt sisse. Pranslased seisid nõutult ja mõtlesid, mida teha. Siinkohal on siis taas kord põhjust mittekadestada purje- Siis tegin teise, esialgselt väga riskantsena tundunud lii- tajaid, kelle sõiduulatus pardal olevast kütusest ei sõltu ja keda gutuse ja küsisin ühe leebema tollimehe käest, et mis ta arvab, tuul kuhu iganes viib. Capebretagne sissesõidul on vaja mooto- kas mul kõlbab ta ülemusele pisut jooki pakkuda. rite jõudu ja kiirust, mis lainega koos sadamasse viiks. Mooto- Loomulikult kõlbab ja varsti istus kogu see kümnemeheline rite arvelt pole õnneks ka kokku hoitud ja nende hobujõududest seltskond rõõmsalt konjakiklaaside taga ja uuris elu võimalik- näib ilusti jätkuvat, et tagantlaine eest ära minna, samal ajal kust Eestis. Väga muhe ja sõbralik rahvas. kui see ühte naabruses liikuvat purjekat viskab kord ühele ja Paneelikruvija küll küsis veel korra passide järele, imestas kord teisele küljele. et need olid tuliuued ja ainsa viisana sees USA viisa, aga üle- On õhtune aeg ja rahvas kogunenud muulidele suviselt jäänud teatasid et neil on tööpäev läbi ja aega istuda küll, kuid promeneerima. Kakskümmend viis sõlme kiirust, lendame tööd teha enam mitte. kuuemeetrise laine harjal, seega kokkuvõttes kümne meetri Kui kogu lõbus seltskond end teele asutas, küsisin, et aga kõrgusel üle merepinna, Capebretagne’i muulide vahelt sisse kas ma saaksin, palun, nüüd ühe ﬁ sche? ja jätkame kesklinna suunal, lehvitades samal ajal all jaluta- Fische, mis asi see on? vatele inimestele. Alles mitusada meetrit seespool õnnestub Noh, see on selline paber, mis tõestab, et te olete oma kont- hoog maha võtta ja lõpuks vette tagasi laskuda. rolli teostanud ja leidnud et kõik on korras. Selline paber kait- Sadamas on küll ujuvsillad, aga siiski ka tuul ja hoovused, seks mind tulevikus teietaoliste kontrollide eest. mistõttu sildumine ja kinnitamine võtab parasjagu aega ja Ah, et kust ma tean, et selline paber üldse olemas on? vandumist. Niipea, kui mõlemad,st sildumine ja vandumine, Raamatust lugesin. on lõppenud ja saabumas on traditsiooniline hetk “Welcome to Laisa bürokraadi moel, kes kohe ei viitiks mingit lisatööd teha, Capebretagne” dringiks, milleks seekord on administratsiooni istub üks ametnikest siis maha, pobiseb veel omaette, et ega me poolt koos sadamanimelise lipsuga kingitud sadamanimeline ei anna enam ammu ja kellelegi selliseid pabereid välja, pilgutab vein; saabub kummipaaditäis tolliametnikke. Pikemalt sõna siis tunnustavalt mulle silma ja kirjutab midagi nii umbes 5 korda

Guernesey St. Peters Port ookeani ääres

Navigaator | 69 REIS

5 cm suurusele helesinisele paberitükile. See ongi fi sche. “Sea is rough, very rough!” Vastab Finisterre Traffi c Control. Meri “See raamat on vist jah väga vana, kust ma seda lugesin,” on seega karm. üritan prantslaslikult viisakas olla ja napsan fi sche enda kätte. Mis seal siis ikka, otsustan ikkagi minna. Algul pole väga Ja tõepoolest, hiljem mõjus see paber nii Hispaanias kui ka Por- vigagi, aga mida edasi, seda hullemaks. Ikka seesama efekt, et tugalis ülihästi. neeme ümber kogunevad eri suundadest tulevad lained ja hoovused ning võimendavad teineteist. Varsti olengi, ei tea juba siidripealinn ja laevade kalmistu. mitmendat korda selle reisi jooksul, taas pesumasina trumlis, Reis jätkub mõne päeva pärast Hispania siidripealinna Xixon’i kusjuures vesi vajub peale igalt poolt, kojamees ei jõua klaasi Kogu linn on täis spetsiaalseid joogiastusi, cideria’sid, kus puhtaks pühkida ja aru ei saa kohe üldse, kustpoolt laine tuleb. põrandal paks saepurukiht ja kus maitstakse kohalikku õuna- Ta tuleb kõikjalt ja lained kerkivad üles otsekui sambad. siidrit. Siider on gaseerimata, mistõttu baarman gaseerib teda Sellistel puhudel tuleb ette kujutada, et oled paadiga üks kõrgelt klaasi valades. See käib nii, et ühte kätte tuleb võtta tervik ja teha kaasa kõik liigutused, mida paat teeb. Omamoodi suur liitrine pudel ja teise kätte klaas.Siis tuleb vaadata võima- rütm lisab enesekindlust ja paanika oleks sellises olukorras likult eemale, tavaliselt ülespoole ja kõrvale ning sirutada käed täiesti vale asi. Kursi hoidmisega on sedavõrd palju raskusi, et võimalikult laiali. Mida profi m baarman, seda rohkem jooki kui näen radariekraanil enda poole rühkimas kahte kalatraalerit lõpuks klaasi jõuab. Sama tehnoloogiat proovides ei õnnestu ja üritan nende vahelt välja saada, kartuses, et äkki traalivad mul suurt midagi klaasi sisse saada. Aga õnneks, nagu öeldud, paaris, siis see lihtsalt ei õnnestu. Keegi sõimab midagi raa- on saepuru maas. Lisaks siidrile saab cideriadest ka muid siidri- dios, aga kes sõimab ja keda sõimab, seda lainteraginas lihtsalt põhiseid tooteid. Näiteks maitseb väga hästi vana ja kuiv sini- ei kuule. Kõige ebasobivamal hetkel heliseb mobiiltelefon, mis hallitusjuust, mida siidriga omapäraseks pastaks tembitakse. otsejoones ka nurka lendab. Ei julge minna ei kaldale lähemale, La Coruna kaudu, lähedalasuva Camarinase kalurikülakese kus laine murrab, ega ka kaldast kaugemale, kus algab “laevade sadamasse jõudes tõuseb tuul ja puhub mul mütsi peast. Meremehe kiirtee” ehk liikluseraldustsoon, kuna seal satuksin vastassuu- müts on otsekui meeskonnaliige, mistõttu kõlab häire ja algab ope- navööndisse. Nii tulebki hambad ristis edasi suruda, kuni mingi ratsioon “mees üle parda”. Seekord õnnestubki meeskonnaliige hetk avastan rõõmsa üllatusega, et olen Biskaia märjast haardest kenasti päästa, ehkki tugevnev tuul ülesande raskeks tegi. välja murdnud ja laevade kalmistu väravad selja taha jätnud. Kolm päeva Camarinases tormivangis olemist tähendab Ilm läheb ilusaks ja päikesepaisteliseks, ookean vaikseks ja seda, et ühtegi külastamata kõrtsi külasse ei jää. Kõige pare- tasaseks ning tundub lausa uskumatuna, et ainsad ohud, mis mini maitsevad siiski sadamaperenaise poolt valmistatud gril- Portugali ranniku peegelsiledal veel varitsemas, on lobsteri- litud hiidkrevetid. Kuni selle ajani, mil avastan, et ta ammutub püünised, millede vahel “slaalomit” teha tuleb. neid krevette sealsamas söögisaalis asuvast sügavkülmikust. Porto sadamast algab aga juba uus lugu. Torm näitab vaibumismärke ja kuna vahepeal pardalt lah- Miks ma seda kõike kirjeldan? Aga eks ikka esiteks selleks, kunud meeskonnaliige Krista ootab juba Portugali sadamas et kinnistuks arusaam: meri ja ookean võivad olla ükskõik kui Portos, siis otsustan ihuüksi liikvele minna. avarad, aga see ei tähenda siiski seda, et igal ajal ja igasse kohta Teele jääb ette üks kurikuulus neem, Finisterre, mida kut- õigus ja võimalus pääseda oleks. Ja teiseks, et veelkord kinni- sutakse laevade kalmistuks. tada: kui juba mina saan sellega hakkma, siis saad ka Sina, Mõned aastad tagasi läks seal pooleks üks Eestist lõunasse hea lugeja. teel olev ühepõhjaline Kreeka naftatanker. Enne väljasõitu Seega ruttu merele! võtan raadio teel ühendust Finisterre liikluskontrolliga, et Ise lähen Biskaia lahele uuesti juba eelseisval sügisel ja see- kuidas ilm sealkandis ka on. kord põrutan otse üle.

70 | Navigaator Tule vaata Meremessil!

Balti Merekaatrid Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 e-mail [email protected] www.paadid.ee SADAMAKÜLA

72 | Navigaator KÄSMU

KÄSMU – SADAMALINNAST SUVITUSKÜLAKS Valgete kaptenimajade, kõrgete lipuvarraste ja kauni männimetsa vahelt leiab väärika ajaloolise pagasi ja pika meretraditsiooni.

TEKST TIIT LILLIPUU, AARNE VAIK FOTOD TIIT LILLIPUU

Navigaator | 73 SADAMAKÜLA

VÄIKELINNA ILMEGA TÄNAVKÜLA

Käsmu on väikelinna ilmega tänavküla. Iga pisemgi kruntide- Üheks oluliseks maamärgiks on Vana-Jüri neemele kokku- vaheline teejupp on aupaklikult uulitsaks ülendatud ja hooli- kantud soliidne hunnik õnnetoovaid kive. kalt sildistatud. Neeme tee on Käsmu liikluse tuiksoon, mida Legendi järgi pani Käsmu õnnekivide hunnikule aluse mööda end suviti muuseumi või parkla poole kolakad turismi- laevahukust pääsenud Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Kuul- bussid litsuvad. Seal tuututavad nädalavahetustel ülemeelikud davasti lisasid sinna oma panuse Käsmu meremehed, kes jär- pulmarongid, et noorpaari neemetipus oleva õnnekivihun- jekordsest sõidust saabubuna sinna oma kivi – kenasti peale nikuni eskortida ja pedaalivad punaste pakiraamikottidega maalitud iseenda ja laeva nimede ning aastaarvuga – poetasid. saksa velopensionärid. Schöne! Paraku lisavad nädalalõppude 1940dal sissesadanud sovjett pidas aga vajalikuks kivihunniku tänavapilti oma panuse ka igat masti suvepäevalised ja muidu kui kodanliku igandi laiali tõmmata. Alles üle 30 aasta hiljem mürtsumehed, kes paljunäinud ex-pioneerilaagrisse või selle hakkas õnnekuhi pisitasa jälle kasvama. Ja on nüüd jõudnud vähematesse vendadesse nostalgilisi aga kärarikkaid suvespar- sellisesse seisu, et parem on oma kivi juba aegsalt enne hunni- takiaade pidama või lõikuspidusid panema tulnud. kuni jõudmist tasku pista, sest lähiraadiuses jääb sobiva lamoo- Kogu selle lakkamatu inimvoolu taustal tundub veider, et naka leidmisega hätta. Õnnega ei naljatata. Käsmu ainus pood on nüüdseks suvemajaks ”arendatud” ja Paari aasta eest oleks üks Käsmu sümboleid aga oma õnnetu bussitäitele kabedatele välisvanuritele jäetakse alles nende lõpu leidnud kui toimeka looduskaitsetädi juhtimisel grupp raha, selle asemel, et see mõnes viisakamat sorti kohalikus noorukeid õnnekivihunniku kui ”mitte-loodusliku moodustise” lokaalis merevaate ja pippuripihvi eest sisse kasseerida. Tun- kallale tormas, et ”panna kivid sinna, kuhu nad kuuluvad”. dub, et siin annavad naaberküla Võsu asised ettevõtjad kap- Õnneks sai külarahvas õigel ajal jaole ja ogaruseks muutunud teniküla omadele silmad ette. agarusele piiri panna.

PAADIGA KÄSMULE

Muul ja slipp (59°36.08’ N 25°55.49’ E) JA KÄSMULT Merd mööda tulijad pääsevad Käsmus maale muuli lõunapoolses servas. Muidugi ainult siis kui veesõiduki süvis lubab, sest üle-meetri-meestele võib asi ebameeldi- vustega lõppeda. Ja üle 7 meetri ei tohiks paadil ka pikkust olla. Läheneda on soovitav ainult valgel ajal, sest loodus on lahte puistanud üksjagu ohtlikke kivisid. Eraldi kaikohti ei ole ja aluse kinnitamine vajab head ettekujutusvõimet ja leidlikkust. See-eest jookseb muuli ääres korralik betoonplaatidest slipp, nii et vähemat sorti alusega pääseb sisse-välja suurema sekelduseta. Käsmu Meremuuseumi juures leiab külaelanike omaks tarbeks rajatud paadi- lautri koos sinna juurde kuuluva suhteliselt kõbusa väljanägemisega slipiga.

74 | Navigaator Meremuuseumi paadilauter KÄSMU

Käsmu meremuuseumi vaade KAKS TORNI, KORDON JA TSEMENTHIRV

Käsmu Meremuuseum asub 1993. aastast tsaariaegses piirival- Pealtnäha tagasihoidlik “kõrgemat sorti kuuri”-taoline pui- vekordoni hoones ja tutvustab legendaarse kapteniküla ajalugu. tehitis on käsmulastele siiski nii südame külge kasvanud, et Eksponaadid kajastavad kõiki merega seotud valdkondi - mere- küla kalmistult võib leida isegi hauakivi, millesse tuletorni sõitu, kalapüüki, salakaubavedu, piirivalvet -, aga ka merd kui kujutis sisse raiutud. looduse osa ning foto- ja kujutava kunsti objekti. Kaks objekti on territooriumile jäänud nõukogude ajast. Üks Käsmu muuseum on eramuuseum, mis koosneb Aarne neist on väga kentsakas tsemendist hirv, nõukogude monumen- Vaigu kogudest. Muuseumit külastab tavaliselt aastas üle 200 taalkunsti “särav esindaja”. Kunagi oli maanteede ääres analoogseid ekskursiooni, ehk umbes 10000 külastajat. kujusid terve hulk, nüüd on see üks vähestest, mis alles on jäänud. Käsmu meremuuseum on omamoodi külalelu kultuurikeskus, Käsmu tsementhirve on restaureerinud muuseas üks Briti kus suviti astuvad kontsertidega üles hoolikalt valitud muusikud. professor, kelle nõrkuseks nõukogude monumentaalkunst. Peetakse mere- ja viikingipäevi. Küll peavad seal suvelaagreid- Teine objekt, mis alati lastele meeldib ja ronimiseks sobib, seminare meremaalijad, usukuulutajad ja ajuuurijad. Kõigile on 15 meetri kõrgune piirivalvetorn - kõrgus on inimesi ikka leiab lahke muuseumiperemees koha Käsmu päikese all. meelitanud. Sealt ei lahkunud valvel olev sõdur 50 aasta jooksul Kahjuks ei olnud ”Navigaatori” tükkimineku ajaks selgunud, ööl ega päeval – lakkamatult jälgiti, et eestlased Nõukogude mis saab edasi meremuuseumi rendilepingust Eesti riiki esin- Liidust vehkat ei teeks. dava Siseministeeriumiga, mille tähtaeg 1. märtsil 2008. kukkus. 2007. aasta suvel sai võshka kerge tervenduskuuri nii et nüüd Oleks ütlemata kahju kui üks tänase Käsmu sümboleid peaks riigi pole karta, et julge ronija jalg poolel teel tippu läbi pehastunud hammasrataste vahele jääma ning oma eksistentsi lõpetama. lauajupi vajub. Vaade, mis torni viimaselt platvormilt avaneb on Muuseumi territooriumil leidub ka õues rida vaatamisväär- seda väärt, et kitsast treppredelit mööda end üles vinnata. susi, kuna maja paikneb otse rannas väikese neemenina peal ja Kogu meremuuseum on sündinud tänu nõukogude võimule, siin on merehorisonti rohkem kui 180 kraadi. Siinsamas neeme tänu faktile, et nõukogude piirivalve Eestist lahkus ja hoone otsas asub Käsmu majakas ehk tulepaak, mis ehitati 1891. aastal vabaks jäi. Samas on see maja merendusega seotud ehitamisest ja võeti kahe aasta pärast riigi majakate registrisse. See on Käsmu saadik, algul tsaari piirivalve kordonina ja hiljem merekoolina. meeste ehitatud, jutu järgi trahvirahade eest, kusjuures raha ole- Õuel on piirivalvurite õpetamise plats, kus saab näha vat üpris ruttu kokku saadud - nimelt kui kapten jäi purjus peaga betooni sisse jäädvustatud piiririkkujate jälgi. Terasemal vaa- vahele, maksis ta 3 rubla trahvi. Majakas oli lahte sissesõitmiseks tamisel näeb isegi loomade jälgi – juhuks, kui mõni loom tuleb ning see ehitatigi Käsmu merekooli initsiatiivil, et sügisel, kui ilma loata üle piiri, et vene sõdur teeks ikka põdra ja karu jälge- laevad koju tulid, oleks neil lihtsam oma kodusadamat leida. del vahet. Lisaks on õues veel juurviljakelder, mis oli kasutusel ka tsiviilkaitse staabina ning maa sees on metallist tsistern, mis oli mõeldud ohvitseride varjendiks. Luugid käivad sellel kõik hermeetiliselt kinni, aga ühtegi õhutoru küll ei ole, nii et seal oleks nad lämbunud mõne tunni jooksul.

Käsmu hirv ja pograde võŠhka Käsmu majakas SADAMAKÜLA

1453. aastal esmamainitud Kesamo oli algselt, nagu ka nimest merega seotud tulusid seaduslikeks. Hilisemat piiritusevedu võib aimata, suvel kalastamise koht. Püsiasustus tekkis siia 16. peeti Käsmu uhketele meestele mittesobivaks, kes selleks ajaks sajandil, mil külas elas üheksa peret. Kuna põld oli nii kehvakene küll ka juba “sendimiljonärid” olid. ja kalagi vähe, siis arenes juba tol ajal vahetuskaubandus – ‘sõbra- Aktiivne merendustegevus jääbki 19. sajandisse ja 20. sajandi kaubandus’ – Soomega, kelle kaljusel rannikul ja saartel oli samuti esimesse poolde. Siis ehitati laevu, sõideti merd, ehitati Käsmu viljakasvatusega raskusi. Seepärast siis rannamehed vahendasid merekool (1884), majakas (1891), rahvamaja (1918). Enne esimest Eesti vilja Soome ja teenisid sellega omale elatist. Peale selle, et ilmasõda registreeriti Käsmus 54 alust; kahemastilised sõitsid kaupa vahetati, tekkisd ka perekondlikud ja kultuurilised mõju- kuni Inglismaani, kolmemastilised üle Atlandi. Esimene Käsmu tused ning nii sai meri läänemererahvaid siduvaks lüliks. Rootsi purjekas sõitis Ameerikasse näiteks 1891. aastal. Tsaariajal oli ajal oli Käsmu tuntud kui Casperwiek, mille nime saamise lugu Venemaal kaks suurt kaubalaevastikku – Häädemeeste ja Käsmu pärineb Kasperi-nimelisest kaptenist, kes laevaga merehädas oli oma. Vabariigi lõpuaastatel oli Käsmu meestel juba 15 aurikut. ja randa pääsenuna siia kabeli ehitanud ja lahele ning külale oma Need laevad sõitsid maailmameredel ja igal aastal ei pruukinud nime andis. Ajaloolaste arvates on aga nimi tulnud hoopis sellest, nad kõik Eestisse jõudagi. Eesti Vabariigis oli kaks sadamalinna, et rannakabel ehitati Hommikumaa targa, püha Kaspari auks. mille nimi kirjutati laevaahtrile – Tallinn ja Käsmu. 1697 ehitati esimene laev Käsmu lahes - Palmse parunile. Käsmu merenduse ajaloo vähem kui 100 aasta jooksul oli siin Esimesed Käsmu suuremad laevad osteti salasoola vedami- kokku 64 kaptenit. Korraga on kõige rohkem neid olnud 25. sest saadud rahaga. Rannarahva vana tava järgi hinnati kõiki Kuulsust on Käsmu kogunud kaptenite külana, kuid tegelikult oli see pigem naisteküla, sest igal aastal oli merel ära umbes 150 meest. Laevadelgi olid lugupidamisest ikka oma KÄSMU AJALUGU naiste ja tütarde nimed (Elna, Liisa, Maia, Linda, Salme). Külas oli ideaaliks kapteni elukutse. Selle elukutsega kaasnes oma

Dellingshauseni kabel

Tüüpiline valge kaptenimaja, nüüd koduks Eesti kirjanikele püstitati. Sellest ajast alates on siin käinud terve plejaad kunst- nikke, kirjanikke, ülikoolide õppejõude. Alguses baltisakslased, väärikus, mis määras ka elustiili ja seadis kõigile omad nõud- siis Peterburi ja Moskva intelligents. Käsmust on kirjutatud mised. Kõik poisid külas unistasid oma laevast ja kapteni elu- kümneid raamatuid Londonis, New-Yorgis, Moskvas ja mõned ka kutsest ja kõik tüdrukud kapteni naiseks saamisest. Eestis. Siin on suvitanud ka Edmund Russow, Anastassia Tsve- Käsmu omapäraks olid valged kaptenimajad ja kõrged lipu- tajeva, Peter Ustinov, Romulus Tiitus, Lev Rubinstein, Nikolai mastid. Valge värv oli kaptenite privileeg. Majades oli uhke Rakov, Ülo Vinter, Arvo Pärt ja Gustav Ernesaks. Suur hulk eest- välismaalt toodud mööbel, ahjud ning muu sisustus. Koju tul- lasi on oma lapsepõlve veetnud Käsmu puhkekodudes ja pioneeri- les toodi kaasa kingitusi, toiduvarud ja aastapalk. Kuna palk laagris. Suvituskülaks on ta jäänud siiani. Praegu on Käsmu 500 maksti inglise rahas, siis olid kohalikus kaupluses käibel ka elanikust 1939. aastal järgi jäänud sadakond. Suveti suureneb naelad – kohalikus keeles “pudelisildid”. Teenitud raha pandi küla elanikkond loomulikult kümnekordseks. protsenti teenima laevaosakutesse, võlgu ei võetud, raha panka Viimasest sajandivahetusest peale saab suviti iga päev Del- ei viidud ega kindlustusega ei tegeletud. Nende kolme põhi- lingshauseni kabelis Eve Kase fotonäitust Käsmu elanikest vaa- mõtte järgi elamine tegi küla rikkaks. data. Esimestel Käsmu suvedel kujunes sellest kohalik “Who Käsmu kui suvituskoha avastas kindral Dellingshausen 1840, is Who?” – päeval külavahel nähtud põliselanikud sai õhtuks kelle mälestuseks kuus aastat hiljem külasse maakividest kabel kenasti nime ja talu järgi paika pandud.

76 | Navigaator UUS D-SEERIA PURJETAJATELE

Volvo Penta uued 12 kuni 180 hj D seeria mootorid on välja D seeria purjetajatele: Puhas. Vaikne. Võimas. töötatud just purjepaatidele. Kõigile valikusse kuuluvatele mootoritele on saadaval spetsiaalsed sõukruvid ning lisa- • Kõrge pöördemoment juba madalatel pööretel seadmed. muudab manööverdamise lihtsaks. • Võimas 115 A laadimisvool. • Energiasäästlik ning vaikne mootor tagab mugavuse. • Mootoriinfo kuvamise võimalus kaardiplotterile • Nutikad ning kasutajasõbralikud seadmed • Lihtne disain garanteerib usaldusväärsuse ja vastupidavuse

D1-13/20/30 D2-40/55/75 D3-110 D4-180

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn • telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] • www.paadid.ee UUS

Eelmise aasta lõpus kolis veeteede ameti laevaliikluse korraldamise LAEVALIIKLUST osakond Tallinnas Hundipea sadama kontoriruumidest Valgele tänavale uude majja. Ka JÄLGITAKSE laevaliiklusteeninduse operaatorid töötavad juba mõnda aega uues kohas, kuigi ametlikult avatakse UUEST MAJAST keskus alles aprillis.

78 | Navigaator vts

TEKST MAIROLD VAIK FOTOD LENNART SAIDLA Laevaliikluse korraldamine Laevaliiklusteeninduse (ingl.k Vessel Traffic Service ehk - Koosneb Tallinna lähiümbruse laevaliiklusteeninduse lühendina vts) uus maja asub Kadrioru ja Lasnamäe (Tallinn vts) ja Soome lahe kohustuslikust laevaettekan- vahel kõrgel pangal, kust avaneb vaade tervele Tallinna nete süsteemist (gofrep). lahele - Paljassaarest Miidurannani. Sellise vaatega - gofrep tähendab, et sellesse veealasse sisenemisel pea- asukohta kadestavad paljud naaberriikide laevaliiklus- vad laevad kogumahutavusega üle 300 brt edastama teeninduse töötajad, kogu Tallinna laht on kui peo peal. keskusele infot aluse identifitseerimise, liikumise, lasti, Uus hoone on varustatud kaasaegseima tehnikaga ja ope- sihtsadamasse saabumise ja muude oluliste andmete raatoritele töötingimuste loomisel oldi väga nõudlikud. kohta. Operaatorite ruumis, kolmanda korruse avaras saalis - Laevaliiklusteenindus kogub teavet laevade, nende liiku- asuvad lisaks raadiosideseadmetele vaid ekraanid, kla- mistee ja ohtliku lasti kohta, jälgib laevaliiklust ja selle vas- viatuur ja arvutihiir. Iga operaatori ees on mitu arvutiek- tavust eeskirjadele ja reeglitele. raani, lisaks suured ekraanid seintel. Kogu müra tekitav - Keskus edastab infot, et vältida veesõidukite kokkupõr- arvutitehnika ja serverid paiknevad nüüd eraldi ruumis, get omavahel või meres olevate takistustega; aitab ohu- kaablid jooksevad kokku alumisele korrusele. Arvutiteh- tult manööverdada, teatab otsingu- ja päästeteenindust nika töötleb ja salvestab keskusesse kogunevat infot, seal- vajavatest veesõidukitest ning aitab ennetada õnnetusi hulgas raadiosidekõnelusi. ja keskkonnareostust. Operaatorid jälgivad laevade liikumist Tallinna lähiümbruses ja tervel Soome lahe automaatse identiﬁ t- seerimise süsteemi (ais), raadioside ja radariinfo abil arvu- laevadelt ja võimsat kaamerat kasutades. tiekraanidelt. Tüürimehed edastavad infot operaatoritele Kui väikelaevajuht Tallinna lahel liikudes ei ole kindel kontrollitavate alade piiril ja teatavad ka merel esinevatest oma asukohas (gps ei tööta, halva nähtavuse korral kal- ohtudest. Et operaatorid saaksid kriitilistes olukordades daorientiirid ei paista vms) või on väikelaeval probleeme käitumist treeningutega meelde tuletada ja lihvida, on purjede või mootoriga, on mõistlik Tallinn vts operaa- majas simulaator. toriga ühendust võtta ja endast teada anda. Nii saavad Laevaliiklusteeninduse töötajaid on 20, nad kõik on väikelaevajuht ja operaator sides olles ohtlikke olukordi merd sõitnud ja teavad, millised tingimused valitsevad paremini ennetada. merel, kuidas toimivad üldjuhul laevade käsuliinid ja milli- Kuigi Tallinna lahele mahuvad kõik, ka purjetamis- sed on ohuolukordades käitumise reeglid. Teatakse ka, kui- võistlused, tuleb lahel peetavast üritusest teatada ka laeva- das erineb laevade tehnika laevaliiklusteeninduse keskuse liiklusteenindusele. Organiseeritud ürituste läbiviimiseks omast. Vajalikud on ka muud merega seotud teadmised, on vastavalt meresõiduohutuse seadusele vaja kirjalikku näiteks oskus kasutada laeva päästevahendeid. Enne töö- luba veeteede ametilt, taotlusel näidatakse ürituse aeg ja kohale asumist tuleb läbida operaatori baaskoolitus. võistlustrass. Sellega hoitakse ära laevaliiklusteeninduse Laevaliiklusteeninduse operaatorid jälgivad eelkõige töötajate ja võistluse ajal samal alal liiklejate teadmatus üle 24 meetri pikkuseid laevu ning gofrep-alas laevu kogu- lahel toimuva kohta. mahutavusega üle 300 brt. Et nende liiklemine oleks ohutu, Et probleemide ilmnedes laevaliiklust segada võivast jälgitakse merel ka kõiki teisi objekte. asjaolust aegsasti teada anda, võib raadiooperaatori tun- Valge tänava maja operaatorid jälgivad muuhulgas nistust omav isik sellest raadio teel teatada, operaatori- ka liikluseraldusskeemi reeglite järgimist. Tallinna lahe tega suhtlemiseks on kanal 13 (kutsung: Tallinn vts). Hea liikluseraldusskeemis on vastassuunalised sõidurajad gsm-i levi korral võib ühendust võtta ka telefoni teel. eraldatud teljepoidega ja radu võib vaid risti ületada, jaga- Laevaliikluse korraldamise osakonda tuleb teatada eel- tud on eelistatud alad nii suurtele kui väikestele laevadele. kõige sellest, mis seotud laevaliikluse teenindusega. Kui Liikluseraldusskeem on Eestis vaid Tallinna lahel, see on olete juba hädaolukorras, vajate abi, tuleb ühendust võtta piirkonna merekaartidele kantud ja sellega seotud navigat- piirivalve merepäästekeskusega kanalil 16 (otse 69) või tele- siooniteabes. fonil 692 2500 või hädaabi numbril 112. Kui väikelaeval pole radarit, aisi ega raadiojaama, tuleb laevaliiklusteenindus ka väikelaevnike jaoks? silmad ja kõrvad lahti hoida ning raskuste tekkides endast Olgugi, et väikelaevadelt ei nõuta enese identiﬁ tseerimiseks kasvõi telefonitsi liiklust jälgivatele operaatoritele teada ais-aparatuuri ega ole neil Tallinn vts-i ja gofrep-alade pii- anda. Loomulikult on pardal vaja värsket navigatsiooniin- ridel ettekandekohustusi, on need ometi jälgitavad. Lisaks fot ja -kaarte ning tuleb kursis olla Tallinna lahel kehtivate radari- ja ais-infole saadakse teavet ka ümberkaudsetelt reeglitega.

Navigaator | 79 Mis on automaatse identifi tseerimise süsteem (ais)? Mis vahe on automaatse identifi tseerimise süsteemil ja ais-info kuvatakse AIS on ultralühilaine-põhine raadiolevisüsteem. Mõnes mõttes radaril? operaatorite ekraanidele võrreldav mobiilsidevõrguga, aga ais-aparaat saadab teate perioo- ais-i ja radari peamine erinevus seisneb asjaolus, et esimese vektorkujul ja tekstina, info diliselt ja automaatselt kõigile raadiosagedusalas viibijatele. vastuvõtja suhtleb jälgitava laeva saatjaga, mis edastab auto- talletatakse andmebaasi. Tallinnas jälgitakse eelkõige Edastatakse laeva koordinaadid, kurss, kiirus, laeva nimi, maatselt asjakohast infot ja teeninduskeskuse vastuvõtja Soome lahe lõunaosa kutsung jm, millest on abi laeva identifi tseerimisel, ka saavad püüab selle kinni. Hiiumaa läänerannikust jälgijad infot laeva olukorrast (käigus, triivis, piiratud juhtimis- Radar aga saadab välja ”kiire”, see peegeldub objektilt ja kuni Eesti idapiirini. Eraldi võimega, ankrus või sadamas). ais-teate vastuvõtuaparaat radar püüab peegelduse kinni (info jälgitava kohta arvutatakse ekraanil on Tallinna vts-i ala arvutab info põhjal saatja kauguse ja suuna ning ka laevade jälgija juures). koos radariinfoga. omavahelise lähima lahknemisdistantsi. Laevaliiklusteenin- Radar avastab kõik objektid merel, ais-süsteem vaid need, duse jaoks on olulised ka laeva sihtsadam, ohtliku kauba liik millel on ais-transponderid. Radari abil ei identifi tseerita laeva ja hulk ning pardalviibijate arv. automaatselt, vaid selleks tuleb laev tema koordinaate kasu- ais-süsteemi eesmärgiks on eelkõige ohutu laevaliikluse tades raadio teel välja kutsuda. tagamine, olla nähtav ja saada teavet teistelt saatjatelt lae- Veeteede ameti radariantennid katavad Kopli, Tallinna ja vakokkupõrgete ja muude õnnetuste vältimise eesmärgil. Tänu Muuga lahe. Plaanis on hakata andmeid piirivalveameti jälgi- ais-süsteemile on laevaliiklusteenindustel varasemast lihtsam missüsteemidega vahetama, et saada lisaks ais-süsteemile liiklust jälgida ja korraldada, Tallinna lähiümbruses on info seo- täielik radarikate kogu Soome lahel. tud ka radaripildiga. Kombineeritult annavad mõlemad süsteemid piisavalt täpse ais on kohustuslik suurtele laevadele, kuid viimastel aastatel tulemuse laevade jälgimiseks ja liikluse korraldamiseks. toodetakse ais-aparaate ka väikelaevade ja jahtide jaoks (klass B), mis aga ei ole Euroopa väikelaevadel veel kuigi levinud.

80 | Navigaator VTS

DIAGONAALIS ÜLETAMINE Näide operaatori tööst (kaart: Veeteede Amet) Pilt on saadud veeteede ameti laevaliiklusteeninduse keskuse andmebaasist. Laevad on kaardil siniste radari- märkidena, kõige suurem neist Galaxy, kurss sadamast väljuval suunal. Laevade sõidusuund ja kiirus on siin edastatud vektorina (mida pikem vektor, seda suurem kiirus). Väikelaev, tähistatud numbriga 5174, ületab laevade liikluseraldusskeemi diagonaalselt ja segab suuremat laeva, rikkudes reegleid. Vektorite tipud on teineteisele üsna lähestikku ja see tähendab, et lähimas punktis on nendevaheline distants vaid mõned meetrid. Väikelaeva juht ei pruugi sel hetkel veel aimata, et segab suurt laeva, aga Galaxy jaoks on olukord kriitiline. Reeglite järgi ei tohi ta rohkem vasakule kalduda ja kursimuutus paremale on samuti ohtlik, kuna väikelaeva manöövreid on raske ette näha. Väikelaeva liiklemine seadis ohtu nii enda kui teised, õnneks lahenes olukord kokkupõrketa.

Navigaator | 81 ASKELADDEN Z7 SÜGISTORMISEL

82 | Navigaator Navigaator kutsus norrakate ligi seitsmemeetrist mootorpaati Askeladden Z7 testima kaks eelmisel aastal Tõnu Kaljuste rib-tüüpi paadi Da Capo kojutoomisel Põhjamerel ja Läänemerel torme trotsinud meest - Martti Kuldma, kes tegi läbi kogu raske teekonna Inglismaalt Eestisse, ning Kaido Einama, kes sõitis kaasa teekonna viimasel etapil. Mida arvavad mehed Askeladdenist? TALLINNA LAHEL

Navigaator | 83 PAADITEST

TEKST KAIDO EINAMA FOTOD ANDRUS KALKUN Askeladden Z7, mis võtab peale kuus inimest. Muude muga- Hommikul teatab raadio, et kiirlaevad Tallinast enam ei vuste seas leiab sellelt nö. lamamisteki, mis volditakse ist- välju ja juba ette on teada, et osa Saaremaa praame jääb mest lahti, laua, mis samal moel lahti käib, ja WC, mis ka sadamasse. Selle teadmisega koguneme Pirita jahi- volditakse ka lahti, aga kajuti seinast. Lisaks volditakse sadamasse, kus puuladvad püsivad suhteliselt liikumatult, juhiistme seljatoe tagant kapist lahti kraanikauss ja pliit vihma aga kallab tõsiselt – nii, et normaalsed inimesed ei ning ahtrist vihma- ja tormikate, lahti ei voldita vaid külm- lähe isegi vihmavarjuga tänavatele, autod pritsivad niikui- kappi, mis pole ka põhi-, vaid lisavarustuses. nii küljelt ja alt märjaks. Askeladden on tuntud Norra paadivalmistaja, nende Tuul pole Tallinna lahel veel õnneks väga tugev, kuigi paate iseloomustab pehme kulgemine üle lainete ja stabiil- avamerel juba torm möllab. Õhtul murdub Tallinnas puid sus. Seda saame ka kohe tunda, kui Pirita muulide vahelt autodele ja kaldaserv kaob vee alla, tuulekiirus tõuseb üle merele suundume. Laine muulide vahelt väljudes juba pek- 20 meetri sekundis ja elektrikatkestustest ei vaevu uudis- sab, kuigi tormi veel lausa pole. tekanalid enam vastu ööd isegi mitte teatama. Sellises olukorras oleks paaditest muidugi kõige etem, aga meie ootusi siirdume tormisele merele ei peta ka hommikune ilm – lainet on, vihma samuti ning Peagi asub rooli ka jäigapõhjalise kummipaadiga Da Capo nähtavus kehv. Seega pole ees mingi pühapäevapiknik ja aasta tagasi pika merereisi teinud Martti Kuldma, kes päe- lainetel hüpata ikka saab. Just selliste, tavalisest enam vadepikkusi avamerevintsutusi üle elanud, arusaadav, et katsumusi pakkuvate ilmadega ju minnaksegi uut paati esimesed muljed tema suust käivad mugavuste kohta: “Hea ja selle võimeid proovima. valik just aktiivsele, kuid samas mugavustest lugupidavale merekarule. Kuid eks see ruumikasutus rahuldab hästi ka koerailmaga paati testima naispere nõudmisi: ruumikas kajut, kööginurk, wc, päike- Paksus vihmas oleme läinudsuvise paadireisikaaslasega, setekk. Samas pole seda tehtud sõiduomaduste arvelt.” Elisa arendusjuhina töötava Martti Kuldmaga vee- ja tor- Martti Kuldma arvates aitab see mudel oma väiksuse mikindlates riietes karmiks katsumuseks valmistudes pea ja võimsusega rõõmu tunda kiirest ja agressiivsest sõidust. ainsad hingelised. Inimesed, kelle autod kai äärt ummis- Sobib hästi nii matkapaadiks kui ka suvehobide nautimi- tavad, on pigem lähedalasuvates kontorites ja konutavad seks: veesuusa tõmbamiseks või sukeldumiseks. soojas toas arvutite taga, sest mingit askeldamist mere “Tehaseklassiks on märgitud C – kannatab 12 meetrit ääres märgata pole. Siiski selgub, et väga karmiks mere- sekundis puhuvat tuult ja kahemeetrist lainet,” selgitab sõit ei tõota tulla – leiame Askeladden Z7 külalissadamast Olle Uussaar paadi võimeid, kuid lisab, et see pole veel mingi kiiresti üles ja sellel on korralik kate peal. Sõida nagu salon- näitaja. Tegemist on eurostandarditega, mis tähendab, et gis, tuulte ja vihma eest varjus. sellise tuule ja lainega saab kindlasti ka iga algaja laevajuht “Ma tegelikult kujutasin ette, et mingi lahtine koorik Askeladden Z7-ga hakkama ning hädaolukorda ei teki. on,” ütleb ennekõike purjetamiskogemustega, kuid ka len- “Askeladden Z7 pole töö- ega päästepaat. Kui ikka laine nukipiloodiks õppinud Martti Kuldma, kui ahtrist katte loobib liiga kõvasti, pole ju vaja välja minna. Võib valida alt sisse ronime. Aknad on udused ja nagu hiljem selgub, ilusama ilma,” soovitab Uussaar, samal ajal üsna pimesi lähevad veelgi udusemaks. Katuse all on kõik vajalik õdu- paati avamerele juhtides. Pimesi sellepärast, et klaasid on salt ja osavalt ära paigutatud. Tuult pole ja külm ka mitte. täiesti uduseks tõmbunud. “Lisavarustusena tuleb kind- Ning mis põhiline – ei saja krae vahele. lasti puhurid esiklaasile juurde osta,” soovitab Uussaar Peagi on ka teised sõiduseltsilised platsis ja paadi dii- neile, kes halva ilmaga siiski ringi sõidavad. selmootor pannakse vaikselt tuksuma. “Pole olemas kõige Anname tuure juurde ja paadi vöör hakkab juba lainetes kõrgemat lainet või kõige tugevamat tuult, millega kanna- hüppama. Tegelikult pole ju enam ka hooaja-ilm – termo- tab merele minna, on vaid kapteni piirid, mis lubavad välja meeter näitab ainult neli kraadi üle nulli. Oleme Tallinna minna,” vastab Balti Merekaatrite müügijuht Olle Uussaar lahel peale suurte ja kiirete laevade peaaegu ainukesed sadamast välja sõites meie küsimusele, kui palju tuult see sõitjad. Osa laevaomanikke tõstsid oma alused juba ammu veesõiduk ka välja kannatab. kaile talvekorterisse. Tegemist on Norra 6,9-meetrise, vöörikajutiga paadiga Z7 peab suutma täiskiirusel teha täisnurkse pöörde

84 | Navigaator ASKELADDEN

Navigaator | 85 PAADITEST

Z7 PEAB SUUTMA TÄISKIIRUSEL TEHA ilma oodata,” arvab ta. TÄISNURKSE PÖÖRDE KUUE PAADIPIKKUSE Paadi kate peaks manuaali järgi avanema kahe liigutu- sega – mingit trukkide avamist pole, tuleb vaid pöörata kahte JOOKSUL. MÕNE AJA PÄRAST PROOVIMEGI esiklaasi kohal asuvat käepidet ja siis kate ahtris asuvasse – PIDAMINE ON NII HEA, ET HAARAME pessa tõmmata. Katte pealepanek on sama lihtne. Siit võib otsida sarnasust kabriolettautodega, mille katuse avamine- ISTMETE SELJATUGEDEST, ET MITTE MINEMA sulgemine käib sama lihtsalt. Luksuslikumatel automude- LENNATA, KUI TÄISPÖÖRE SÜNNIB. litel on muidugi ka elektrilised kattetõstukid ja ilmselt pole kaugel aeg, kui paatideski sellist mugavust pakutakse. kuue paadipikkuse jooksul. Mõne aja pärast proovimegi – Üks probleem siiski lainetes hüpates selle kattega oli – pidamine on nii hea, et haarame istmete seljatugedest, et vasakpoolne käepide põrus lahti ja kate avanes servast veidi. mitte minema lennata, kui täispööre sünnib. Kuid täiesti lahti ta muidugi ei tulnud, selleks on kuhugi Kui lausvihmas kaugemale merele jõuame, hakkavad peidetud turvakinnitused. lahtised asjad kajutis ja tekil juba lendama. Kuna paadi Mugavusi leiab Z7 salongist küll. Kajutis tualett, sur- ninas on väike kajut, tuleb leppida ka kolinaga, mida kajut vega vesi kraanist, laud, voodid – hinnanguliselt mahuks nagu kõlakoda võimendab. Mootorit on seevastu üsna vähe paadis lahedalt ööbima kuni viis inimest. Ehk siis kesk- kosta. Vööriluuk kargab esimeste suuremate lainetel hüpete mise või veidi suurema perekonna jaoks ruumi jätkub. ajal lahti, kuid vett sealt märkimisväärselt sisse ei pääse. Mugavusvidinaid leiab ka sadamasse saabudes – näiteks Paneme luugi kinni ja selleks polegi vaja külgparrastel tur- on sildumisotsad väikeste tagasikerivate vintsidega, mis nida – esiarmatuurilt lähevad astmed katusekattes oleva tähendab, et need ei jää kunagi jalgu vedelema. ava juurde ning sealt saab vööri ronida. Ahtris leidub ka Turvaline ja mugav on ka elektrisüsteemi omadus lüli- ujumistekk, kuid vesi on oktoobris külm ja selle praktilisus tada end ise välja, kui arvuti avastab, et aku on nii tühi, et jääb meil seekord järele proovimata. võib mootori käivitamisega jänni jääda. Mida me sellel sõidul veel proovida saime? Näiteks diiselmootori eelised juhiistme kohal avanevat nö. tüürimeheluuki. Kui reisi- Tallinna lahel katsetatud mudel on diiselmootoriga, kuid jad halva ilma eest katusekatte alla poevad, võib paadijuht saada on ka bensiinimootoriga mudeleid. Miks aga eelis- pea kattest välja pista ja täpsemat manööverdamist nõud- tada diislit? Eks see ole osaliselt ka maitseasi, arvavad vates kohtades (näiteks sildumisel) salongist välja ulatuda asjatundjad. Kui aga kuulata ära Martti Kuldma jutt selja püsti juhtida. lest, kuidas nad eelmisel kevadel Da Capo kummipaadiga Parker 900 Baltic Inglismaalt Eestisse Lohusalu sadamasse Askeladden Z7 tulid, selgub, et diisel on eurooplaste eelistus ja bensiini Pikkus 6,9 m tuleb sadamates tikutulega otsida – ehkki seegi vist pole Laius 2,65 m hea mõte. Kord tuli neil lausa kanistritega sadamast lähi- Inimeste arv pardal kuni 6 masse bensiinijaama joosta, et edasi saada. Ja kui merel Kütusepaak 190 liitrit hätta jääd, siis suurematelt laevadelt saab abi ikka diisel- Veepaak 54 liitrit kütusena, bensiini leiab neilt harva. Ning muidugi ka tule- Heitmepaak 54 liitrit ohutus – diisel on vähemohtlik. Kandevõime 1096 kg Kui autojuhid peavad diisleid tavaliselt lärmakamaks, Mootor cmd 2,8 es 200 Bravo II, diisel, 191 hp siis merel on vastupidi – diisel on vaiksem, sest maksimum- Kiirus 33 sõlme kiirusel on pöörded madalamad. Kaal 1866 kg Mootoril on Martti Kuldma sõnul piisavalt võimsust, Standardvarustuses salongikate, wc, köök, päike- et hakkama saada ka rasketes oludes. “Lainete lõikamine setekk, survega vesi, q-rope (sissekerivad otsad), kok- on pehme, ei raputa ka väga hullult,” on ta rahul, saades kukäiv laud. paadi ligi 20-sõlmese kiiruse juures poolemeetrises laines Hind 1,1-1,2 milj kr glisseerima. “Aeglasemalt sõitmiseks tuleb vist paremat

86 | Navigaator ASKELADDEN

Navigaator | 87 $)34!- !2 % ! + Ï Ï Ï

Slipikohast teatamiseks palume saata e-kirja aadressile [email protected]

$ Ï % ! Kirja tuleks panna: % ( 3 • slipi asukoht • slipi gps–koordinaadid • slipi kirjeldus • teretulnud on ka fotod. 4 +/ )Ï3,)0) Agaramad slipikohtadest teatajad saavad premeeritud Navigaatori tasuta aastatellimusega!

Jätkame Eesti slipikohtade kaardista- mist ning kutsume jätkuvalt kõiki asjast ➎Käsmu huvitatuid üles teatama meile veeskamis- kohtadest nii mandri-Eestis, Saaremaal, Hiiumaal kui ka väikesaartel. Ajakiri ➊Leppneeme Navigaator täiendab saadud info põhjal ➋Neeme internetipõhist andmepanka, mis asub ➌Kaberneeme aadressil www.ajakirinavigaator.ee ➍Salmistu ja mida võivad slipiinfo hankimiseks kasutada kõik soovijad. Ajakirja Navigaator väljaandja OÜ Heelium jätab endale õiguse avaldada slippide kohta saadetud infot internetis ja enda poolt välja- antavates trükiväljaannetes.

➊ Leppneeme ➋ Neeme ➌ Kaberneeme Betoonslipp, sadama ehitus lõppjärgus, Looduslik veeskamiskoht, lauge liiva- ja Looduslik veeskamiskoht, veeskamine valmib 2008.aasta paadihooaja alguseks kruusapind maavaldaja loal N 59°33,05’ E 024°52,03’ N 59°31,53’ E 025°09,37’ N 59°31,12’ E 025°16,37’ E PÕHJA- RANNIKUL SLIPIKOHAD

➍ Salmistu ➎ Käsmu Betoonpaneelidest järsk slipp Betoonpaneelidest slipp N 59°29,48’ E 025°22,03’ N 59°36,08’ E 25°55,49’ Fotod: Mairold Vaik, Tõnu Kits, Tiit Lillipuu

88 | Navigaator MAAILMA OSTETUIM PAADIMOOTOR

F6 M Jaehind 21 500.- SOODUSHINDSOODUSHIND 1717 500.-500.-

Kampaania kehtib kuni 15.05.2008

Balti Merekaatrid AS Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Wild Riders www.paadid.ee Pärnu mnt 232, Tallinn Regati pst. 1, Tallinn Westmeri 3, Haapsalu Lootsi 6, Pärnu Tallinna mnt. 89a, Pärnu Turu 1, Tartu Turu 47, Tartu Tel. 671 00 75 Tel. 639 67 87 Tel. 565 28 87 Tel. 504 95 46 Tel. 447 27 77 Tel. 501 66 86 Tel. 730 30 45 Soodushinnad kehtivad kuni kaupa jätkub TEE (5.osa, algus Navigaatoris 1/2007) PURJETAMISE JUURDE

TEKST ALAR VOLMER FOTOD ERAKOGU, VOR mõlgutamiseks, ning meie suureks rõõ- hulljulged imetlusväärsed ookeani- Tavaliselt on jaanuar meil tõsine talvekuu ja muks merest on kirjutatud palju. Varase- ületajad mõtted suvest ei pääse nii kergesti mõjule, mates purjetamiskooli artiklites olen küllalt Minu iidoliteks said sellised mehed nagu kuna leidub mõnusat lume ja suuskadega selgelt suunanud teid praktilise õppe poole, John Caldwell, Francis Chichester, ja pal- seotud ajaviidet. Tänavune aasta on aga soovitades keerukamaid purjetamisõpikuid jud teised aastate jooksul lisandunud, aga erinev – korraks sai Pirita jõgi küll jääkirme alles siis avada, kui põhitõed juba selged. Ei esmakogemused on alati kõige südame- peale ja võis näha esimesi uljaid sikutimehi kavatse ka nüüd kättenäidatud teest kõrvale lähedasemad. Tasub need nimed meelde ennast ohtu seades jää peal kükitamas ja kalduda – ma ei soovita liialt süveneda kee- jätta. Neid ühendab meeletu enesekindlus kalakesi välja meelitamas, kuid kauaks talve rukaisse, rohkem teoorial baseeruvaisse ja otsustusvõime. siiski ei jätkunud – jaanuarikuu lõpu tõsised materjalidesse. Mitte et ma neid teadmisi Eriti põnev on Austraaliast pärit John plusskraadid viisid nii jää kui ka lume. vajalikuks ei pea või ise paksemate ja ras- Caldwelli lugu: mees ei olnud elu seeski pur- Kõige fanaatilisemad tuule jõul vee kemate raamatutega hakkama ei saa, vaid jetanud, aga saatus paiskas ta Teise maail- peal liikujad on teadagi ekstreemsportlas- sootuks maisematel põhjustel. masõja lõpus Ameerika Ühendriikidesse. test purjelaudurid – seadmata kahtluse alla Meri ja purjetamine on ennekõike Tema ainsaks sooviks oli kiiresti tagasi koju nende vaimset tervist, suudavad nad siiski rõõm, väljakutse ja eneseteostus, ja pal- naise juurde pääseda, paraku nappis raha. mind pea igal talvel üllatada eriti varajase jud seiklejad on seda kogetud rõõmu jak- Juhutöödel teenitu eest ostis mees Panamal mereleilmumisega. Sel aastal ilmusid nad sanud ka kirja panna ja raamatute vormis alla kümnemeetrise jahi ja purjetamisõpiku, kevadekuulutajatena merele jaanuaris! meile alles jätta. Need merehulkurite tões- ning teekond üle Vaikse Ookeani algas. Tun- Võimalik, et nad üldse ei olegi endale tead- tisündinud lood on mitte lihtsalt põnevad, dub ebareaalne ja müstiline, aga kuna raamat vustanud laiuskraade, kus nad elavad, või kaasakiskuvad ja üldharvad, vaid täis ka on ilmunud, siis on mees ka tegelikult Aust- keelduvad lihtsalt trotsist järgima teiste neid väga olulisi üksikasju ja juhtumeid, raaliasse jõudnud. Nälg sundis teda suppi surelike arusaamist suvest ja talvest. Igal mis meid merel olles sageli tabavad. Kui keetma oma vanast püksirihmast! Raamat juhul on tore, et nad on olemas ja et nad teooriaraamatud pakuvad lakoonilisi ja on eesti keeles pealkirjaga “Hulljulge reis” andsid märku, et võib juba tõsiselt suve- ja skemaatilisi lahendusi, siis personaalsed ilmunud 1960-ndatel aastatel, ingliskeelsena purjetamismõtetele pühenduda. reisikirjad räägivad samadest asjadest läbi on see ka interneti kaudu kättesaadav. palju emotsionaalsema prisma. Francis Chichester oli enne purjeta- purjetamistarkuste varasalv Alustasin purjetamist kümneaastaselt mise juurde asumist juba nii mõndagi Minu rubriik peaks teid moel harima, õpetama ja küllalt ruttu püüdsin endasse imeda ka kaelamurdvat korda saatnud – lennanud või suunama parema purjetamise suunas. Et kõikvõimalikku merega seotud temaatikat. üksinda Inglismaalt Austraaliasse, hiljem mulle sugugi ei meeldi purjetamisõpikuid Lisaks tavapärasele purjetaja käsiraamatule Jaapanisse, kus õnnetult elektriliinidesse ümber kirjutama hakata, võtan soovitada leidsin meeletult innustust pooleldi hullu- takerdumine tema ja ta lennuki tõsisemalt lahendust, mis hoiab vaimu erksa ja vastuvõt- meelsetest mereseiklejate lugudest, mis mu rivist välja viis. Lendamisega oli ta oman- liku, kuid ei ole tüütav ja üheülbaline. silmapiiri avardasid. Julgen neid soovitada danud suurepärased navigaatorioskused, Raamatud – see on lahendus talvel mere- ja kindlasti leiate tänapäeval veel rohkem mille tõttu pakuti talle huvitavaid purje- asjade sees olemiseks ja purjetamismõtete selleteemalist kirjandust kui mina toona. tamisvõimalusi avamereregattidel. Ta ei

90 | Navigaator ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL

rahuldunud piskuga - paar korda osales ja tegevus ei lähe vastuollu seadustega või ei ei julgenud kõva häälega “jah” öelda, kuid ka võitis ta omal ajal täiesti ekstreemse üle põhjusta teistele mingeid ebameeldivusi. väheke rahunenult andsin siiski soovituse Atlandi soolopurjetamise regati. Nüüd on meil tänu Lennuki meeskon- minna. Arvestades nende kogenematust, Need kaks meest meenuvad mulle alati, nale taas kogenud meremehi rohkem ja käskisin kindlasti kaasa võtta mõne pur- kui palutakse nõu erinevate navigatsiooni- esimene Eesti lipu all sooritatud ümbermaa- jetamise käsiraamatu, milles oleks sees süsteemide või ohutust tagavate lahenduste ilmareis tõsiasi. Ilmselt tuleb selliseid asju kõik olulised teemad. Kusagilt raamatuko- küsimustes. Ei taha sellega sugugi öelda, et lähitulevikus veel ja veel. Tean purjejahti gust õnnestus neil hankida “Purjetamine gps on paha ja et õiged meremehed kasu- Martha, kes kusagil Kariibi mere kandis võhikutele” ja sellega relvastatuna nad siit tavad ainult sekstanti, ehkki samalaadset seiklemas ja nii mitmeidki huvilisi sama- minema lendasidki. Nende nädalast reisi võrdlust autoteemadel rääkides kohtame laadseid mõtteid mõlgutamas. Ambitsiooni- meenutab mulle nüüd väike rummipudel sageli – paljud leiavad, et automaatkäigu- kas üksinda ümber palli minemise plaan on kirjaga “Pusser’s Marina Cay, British Vir- kast on mingi rohkem naistele ja algajatele Uku Randmaal. Väikesel, 6,5-meetrisel või- gin Islands” riiulil. Hakkama said, ja suure mõeldud lisamugavus, mis meestele õieti dusõidujahil valmistub võidu maailma pare- annuse enesekindlust kindlasti ka lisaks! nagu ei passikski – liiga lihtne ja ei lase üle- mikuga üle Atlandi sõitma Jaanus Tamme. Mida rohkem siin veel rääkida! Regist- voolaval machol korralikult silma paista. reeruge kohe praegu väikelaevajuhi kursus- koolipingist merele tele, et teie meresõidud võiksid alata juba eesti ookeanipurjetajad Palju siis peaks olema kogemust ja oskusi, sel aastal. Infot koolituse kohta leiate vee- Ja ega Eesti meresõiduajalugu ole mingil et võiks mereavarusi mõõtma minna? Üks bilehelt www.kipper.ee moel erandiks, 1930-ndatel tegi noor Käsmu minu jaoks üllatavamaid lugusid on järg- Kohtumisteni vee peal! mees Ahto Valter koos vennaga üheksameet- mine. Paar aastat tagasi käisid purjetamise rise jahiga paar purjeretke Tallinnast New baaskursustel kaks noort inimest, mees ja Alar Volmeri lugemissoovitus: Yorki, hiljem ka ümbermaailmareisi. Eel- naine. Kursus kestis 4x 2,5 tundi, mingeid John Caldwell, “Hulljulge reis” misel aastal tulid kaks meest Inglismaalt suuri oskusi ega vilumust nad sellest ei saa- Francis Chichester, “Üksinda umber maailma”, tibatillukese mootorpaadiga Eestisse. nud, küll aga omandasid kõige tähtsamad “Mere ja taeva üksinduses” Ajast enne jahi Lennuk ümbermaailma- algteadmised. Kursuste järel läbisid nad veel Thor Heyerdal ,“Kon-tiki ekspeditsioon” reisi mäletan koosolekut, kus oli arutusel, väikelaevajuhi teoreetilise õppe ning soori- Ernest Hemingway, “Vanamees ja meri” kas me võime lubada väheste kogemustega tasid edukalt ka eksamid, mis andis neile Jules Verne, “20000 ljööd vee all” Eesti purjetajatel ette võtta sellist kaela- õiguse kuni 24-meetrise purje- või mootor- Juhan Smuul, “Jaapani meri – detsember” murdvat seiklust. Olin sinna koosolekule laeva juhtimiseks kõikjal maailmas. Voldemar Veedam, “Purjetamine vabadusse” kutsutud kui pikematel purjetamisretke- Sain neilt telefonikõne kesktalvel, August Mälk, “Hea sadam” del osalenu ja pidin oma arvamuse ütlema. kusagil jaanuaris, ja nende küsimus oli Peter Isler ja JJ Isler, “Purjetamine võhikutele” Mulle tundus küsimuse asetus kummali- üllatavalt lihtne. Nad küsisid, kas nad Stuart H Walker, “Advanced Racing Tactics” sena – vaba maa kodanikel on ju siin maa- võiksid sellise kogemusega kahekesi ilma Valik parimat merendusteemalist kirjandust mujalt ilmas vaba voli tegutseda vastavalt oma suurema riskita Kariibi merel jahti rentida. maailmast: www.sailingscuttlebutt.com/ssc/books soovidele ja unistustele senikaua, kui selline Pean ausalt tunnistama, et esimese hooga

Navigaator | 91 MINU PAAT

Kassari. Sääre tirp.

Kaevatsi laid Sassi nina ja Tauksi vaheline väin

92 | Navigaator TARMO MÄNNARD JA OLGA LAURISTIN

Näitleja Tarmo Männardi merereise iseloomustab äärmine lihtsus ja kooskõla loodusega. Esimesed, pisut pöörasevõitu reisid mandrilt saartele tegi ta 15 aastat tagasi kõigest paarimeetrise mootorita kummipaadiga. Viimased kuus aastat on tema sõiduvahendiks olnud pontoonidega kergpurjekas Olga Lauristin. Et merd sõita ja saari avastada, ei pea olema päratu rikas, usub Tarmo. Merd sõita saab väga tagasihoidlike vahenditega – vaja on ainult suurt tahtmist.

KÜSITLES HELEN RAIEND FOTOD TANEL SOOSAAR ainult aerutada. Ilm oli tuuline ja kaldaäärne murdlaine loopis vett ■ Kuidas Sa mere juurde jõudsid? paati – aga üle me saime. Kusjuures mandrile saime juba tasuta, Alguses olid vaid lapsepõlves loetud raamatud: Alan Bombardi Sest raamireisijatele müüakse Rohukülast edasi-tagasi pileteid. “Vabatahtlik merehädaline” - sealt tuli teadmine, et kummipaadiga Vormsil keegi pileteid ei kontrolli! on võimalik soolasel veel seilata -, Thor Heyerdali “Papüürualusel ■ Mitu paati Sul on? üle Atlandi” ja “Ra”, Caldwelli “Hulljulge merereis“, kus ta läks Amee- Isiklikult minul on kolm: purjekas Prostor, millega olen sõitnud rikast pähklikoorega üle Vaikse ookeani Austraaliasse oma pruudi kuus viimast suve, ning kummipaadid Omega ja Uﬁ mka 2. Heade juurde, ning ka Francois Chichesteri “Mere ja taeva üksilduses” ja sõpradega kahasse on veel purjekas, mida Matvere endale oma “Üksinda üle Atlandi”. koduhoovis ehitas. See on ainuke päris purjeka moodi alus, millel Hiljem lisanus praktiline uudishimu. See on olnud mu elu eda- on ikka kokpit ja kajut. Paraku ootab viimane sõitmise asemel varju siviivaim jõud. Sõitsin lapsena praamiga Vormsile ning nägin pare- all mõnda kuldsete kätega purjekaehitajat. mal üle mere Hobulaidu. Nägin saarel maju ja kadedus, et nemad ■ Räägi oma praegusest paadist! saavad ja mina ei saa, otse kõrvetas mind. Tahtsin kah! Prostor on nõukogude variant inglise purjekast Catapult. Usinad ■ Millal tegid oma esimese meresõidu? vene konstruktorid tegid ta lahtivõetavaks – et suurus vastaks kok- 1993. aastal ostsin oma esimese aerujõul liikuva kummipaadi kupakitult raudteeveoeeskirjadele. Erinevalt kummipaadist see “Omega“ ja sõitsin koos õega merd avastama. Alguses oli plaan, et laevuke seljakotti muidugi ei mahu, kuid teda on võimalik vedada läheme Rohukülast valgete inimeste kombel praamiga Vormsile tavalises katuseraamiga sõiduautos. ja sealt aerutame Hobulaiule. Aga me jõudsime Haapsallu nii hilja, Aastal 2001 olime valmis Venemaale ostureisile minema, kuid et viimane praam oli juba läinud. Sõitsime prooviks üle hiirvaikse õnneliku juhuse tahtel õnnestus meil osta neli sedasorti purjekat Haapsalu lahe Noarootsi. Kõik laabus kenasti ja järgmisel päeval siitsamast Eestist. Nagu kõikide vene imedega, oli ka nendega enne mõtlesime, et hoiame üleüldse praamiraha kokku ja proovime kõvasti rassimist, enne kui võis merd kündma minna.

Navigaator | 93 MINU PAAT

Kiipsare nukk. Vaade viltusest tuletornist

Pihlalaid Jyski binokkel ja varukompass Hõralaid

94 | Navigaator TARMO MÄNNARD

■ Kuidas paat nime sai? ■ Milliseid vanade merekarude uskumusi ja kombeid järgid? Kõik need neli paati on naisrevolutsionääride nimedega: Rosa Meri on ju koht, kus annad ennast kõrgete ja etteaimamatute jõu- Luxemburg, Vilhelmine Klementi, Clara Zetkin ja Olga Lauristin. dude meelevalda. Ega mul palju rituaale pole. Tavaliselt kallan reisi Purjekas peab traditsiooniliselt naise nimega olema, see toob õnne, alustades Vanale ühe sortsu head isekibestatud pipraviina. Kuna ja kummipaadi pealt purjeka peale kolida – see on tõeline revolut- tahad ettearvamatutelt jõududelt palju saada, siis püüad ju ka sioon kauguste võtmise mõttes. Arvestasin kord, et viieteistkümne parimat anda. aasta jooksul olen merel aerutanud kokku 250 kilomeetrit. Nüüd ■ Pikim merereis? on võimalik see 250 kilomeetrit nädalaga ära sõita. 2007. aastal purjekaga 298 kilomeetrit Topu lahest üle Hiiumaa ja ■ See on müstiline, et sõitsite mootorita kummipaatidega Saaremaa laidude, läbi Soela väina Vilsandi kaudu Naistekivimaa kõik need aastad merd? saare juurde. Pikemad kummipaadireisid on olnud mul 24,5 kilo- See polnud snobism, vaid reaalsus. Neile ei olegi võimalik mooto- meetrit Haapsalust Noarootsi, sealt Vormsile ja edasi Hiiumaale. rit panna. Küsimus oli, et kas sõita sellega, mis on, või üldse mitte Ja 23,5 kilomeetrit Hiiumaalt üle laidude Muhule. sõita. Me valisime esimese. ■ Eksootilisim paik, kuhu oled sattunud? ■ Kummipaat on see, mis võib ennast keerata ja pöörata... Rääkides Eesti saartest on valik ikka väga suur. Olen käinud roh- Kummipaat allub päris hästi aerutamisele. Ja taganttuulega on kem kui poolesajal Eesti saarel. Aga eksootilisim? Kindlasti Kuiva- võimalik kummipaadiga sõita ka niimoodi, et tagumine tõmbab rahu, mis jääb Hiiumaa praamiliinist vasakut kätt, kui Rohuküla purjeks vihmavarju. sadamast välja sõita. Pikk, kitsas, olenevalt veeseisust kolm-neli Võib-olla ma lähen suurte kummipaadi-gurudega vastuollu, kilomeetrit pikk, paar-kolm meetrit lai ja paarkümmend senti- aga minu 15-aastane kogemus on näidanud, et kummipaati juhi- meetrit üle merepinna kerkiv saar. Tundub muinasjutulisena ja takse eest. Kui kanuud ja tegelikult kõiki veesõidukeid juhitakse uskumatuna, et mere sees on seesugune makaronilaadne kuiv tagant – rool on ju taga –, siis kummipaati juhib eesolija – tema maa. Suuremate alustega sinna ei saa. hoiab selle nina soovitud suunda. Tagumine on lihtsalt see, kes Vilsandi kindlasti. Seal on paekivi täiesti teistsugune kui see, tuima tööd teeb. mis siin, põhjarannikul. Urbne. Saad kohe aru, et ürgsed korallid Kummipaat talub üllatavalt hästi kõrget lainet. Kuni meetrise on ära kivistunud. laineni pole mingit küsimust. Ta libiseb nagu madrats üle lainete. Rammu, kus on pisikene surnuaed. Surnuaias on peaaegu kõi- ■ Milline on tavaline päev merel? kidel ristidel nimeks kas Klaamas või Klamas. Muuseas, kui Prangli Mmm...kõik algab ju ärkamisest! Tanel [Soosaar], kellega ma koos välja arvata, siis ma olen isiklikult tuttav kõikide põhjaranniku purjetamas käin, on tavaliselt ennast selleks ajaks juba üles ajanud saarte püsielanikega. ja lõkke süüdanud. Siis toome merest vett ja keedame makarone ■ Saartel elab väga vähe rahvast? või muud maitsvat rooga. Soola lisada pole vaja. Nõuka-aeg selle käki keeras. Ma saan aru, et siis tohtis elanikke olla Merel olles algab meil iga söömine ühte- ja samamoodi. Ütleme vaid nende saarte peal, kus oli piirivalvekordon. Need pandi aga “ega’s inime ei saa sea kombel sööma hakata” ja võtame alustuseks suuremate saarte peale ja pisemad peksti lihtsalt inimestest tüh- lõuatäie pipraviina. Siis sööme. jaks. Ma ei tea, mis oli see põhjus, et Prangli jäi alles, aga Rammu Pakime telgi, kustutame lõkke, tassime asjad purjekale, tõm- mitte, sest väidetavalt elas Rammul sadakond inimest. Sama palju bame purjed üles ja sõidame minema. elab praegu Pranglil. Purjetame ühele saarele, sealt teisele, sealt edasi kolmandale. ■ Kas oled võtnud eesmärgiks kõik Eesti saared läbi sõita? Õhtul tassime ta randa ja laseme purjed maha. Ankurdame korrali- Ei. Mind kannustab uudishimu, mitte rekordivajadus. Läheb, nagu kult kinni. Paneme telgi üles, valmistame õhtusöögi. Võtame taas läheb, mulle lihtsalt meeldib purjetada. lõuatäie kibedat. Ja magama. ■ Tugevaim torm? Merel on kõik väga lihtne: kui on sobiv ilm, siis sõidame edasi ja Võib-olla on need minu annid olnud merejumalatele eriti meelt- avastame uusi maid, kui on liiga tormine, siis istume kuskil kuival mööda, aga midagi erakordselt jubedat ei olegi olnud. Olen olnud maal ja ootame. küll hirmu piiri peal, et veel ei ole hirmus, aga kui nüüd veel natuke ■ Kas merel kala ka püüate? hullemaks läheb, siis kohe hakkab hirmus. Kuna tegemist on kummialustega, siis igasugustest konksudest Koos elukaaslase Anuga sõitsime kummipaadiga Ahelaiult 6 kilo- hoiame kaugele eemale. Aga võrgulube, millega võib püüda igal meetrit Muhuni. See käis hirmsa taganttuule- ja lainetusega ning oli pool, ei anta. Sestap ma võrku ei kasuta. Mul polegi Balti jaama kokkuvõttes üsna jube. Samasse tormi jäid järgmisel päeval Erki Laur turult ostetud kahekümne meetri pikkust võrgujuppi, millega ma ja Tiina Tauraite. Nad vandusid, et lained olid Erki-kõrgused, aga see ei püüa suvel ühe nädala jooksul merest kümmet-kahtekümmet näitleja on teadupärast 197 sentimeetrit pikk. Kui sealt ka natuke kala. Ja seepärast me ei söögi lõkkel grillitud kala ja ei tee vaestel maha võtta, jääb ikka päris soliidne kõrgus. See juhtus 1996. aastal. aegadel mereveest, merekapsast ja kalast suppi. Tiina Tauraite sai sealt “krabaja” ning vandus, et ta enam kunagi kum- Mul on üks uskumatu, aga reaalne kalamehelugu: Noarootsi mipaati ei istu. Seda lubadust on ta juba 12 aastat ka pidanud. poolsaarel olime parajasti makaronid keema pannud, kui üks kaja- Purjekaga olen ühe korra... Hakkasime sõitma Lõuna-Malusilt kas puistas taevast kadakate vahele va vingerja! Kusjuures mitte Juminda neeme suunas, kui meri läks tormiseks ning hirmsaks. mingisuguse kilu, vaid paadipingi pikkuse tuulehaugi! Prostoril on harkpoompuri. Sestap ei saa rehvida ja tuleb sõita Viis minutit hiljem oli purikas juba katlas... täie purjega. Otse taganttuulega läks see kõik päris õudseks, sest

Navigaator | 95 MINU PAAT

Kiipsaare viltune tuletorn Hilisõhtu Salaval Hanikatsi Hommik Salava laiul

tuult ei saa purjest läbi ka lasta, puri on ju risti. Keerasime otsa ringi peab sõitma ikkagi merekaartide järgi mööda laevateid ja seesu- ja põrutasime Pedassaarele, sest ümbermineku korral oleks järg- gust bajaani ei hoia ju enam Astangu garaažiboksis. Jah, viie tun- mine kuiv tallaalune olnud Soome. Sarnaselt mägedega ei lähe ka niga sõidab ta küll Vääna-Jõesuust Osmussaarele, aga samas pole Juminda ja Mohni ju kuhugi. Jõudsime sinna lihtsalt päev hiljem. see enam nihuke mõnus töterdamine – see on kihutamine. Et kas ■ Kas oled kogenud järske ilmamuutusi merel? kõnnid ja lased vilet ja peatud, et imetleda linnupesa ja lillekest, või Jah, on ette tulnud küll. Ükskord oli mul kummipaadiga selline juhus, tormad maratoonari kombel hullunult ﬁ nišilindi suunas. et sõitsin Hiiumaa laidudelt ja tahtsin sõita Kumari peale ehk siis ■ Unistuste reis? otse itta. Tuul puhus ka nii enam-vähem läänest. Olin suuema osa Võssotski ütles kunagi ühes laulus, et mägedest paremad saavad olla merereisist juba läbinud ja Kumarini olid jäänud mõned kilomeetrid, vaid mäed, kus sa kunagi veel pole olnud. Uued kohad on toredad.Aga kui äkki saabus merele täielik vaikus. Ikka kohe täielik vaikus! See unistuste reis tegelikult on ikka: üksik saar, lõke põleb, telk on üles pan- kestis umbes viisteist minutit ning siis äkki lõi veepind virvendama dud, söök on valmis tehtud, hea sõber istub sinuga koos lõkke ääres. ja teisest suunast hakkas tugev tuul puhuma. See oli nii tugev, et Võtad lonksu viina, teed ühe suitsu, ajad juttu... Kõlab minu meelest Kumarini enam ei jõudnudki. Keerasime siis otsa 110 kraadi teise piisavalt unistusena ja sellist unistust on mul olnud kümneid kordi! suunda ja sõitsime Muhule. Vahet ju pole, kuhu jõuda! ■ Kas Sa välismaale ei ole mõelnud sõita? Kui keegi tunneb, et tahab kummipaadiga mere peale minna, Mul on kasvuruumi siin Eestiski piisavalt. Siin on küll ja enam neid siis ma soovitan alustuseks Väinamere akvatooriumi. Seal on igal saari, kus ma käinud ei ole ja ma ei tunne, et mingi Soome saar oleks pool midagi ees: kas jääb ette Vormsi või jääb Saaremaa või jääb 10 korda lahedam kui Eesti saar. Lõppude lõpuks olen ma merel sõit- Hiiumaa või jäävad mingid laiud. Aga ega ma kummipaadiga mujal nud 15 aastat ja kuna ma pole kordagi välismaal käinud, siis see on ei olegi eriti sõitnud. ilmselt märk millestki. Ma ei tunne selleks veel lihtsalt vajadust. ■ Keerulisemad sõidutingimused? ■ Kas siseveekogud ka Sulle huvi pakuvad? Ükskord sõitsime tormiga Hobulaiult Haapsalu poole, sest minul Väga vähe. Ma olen sõitnud kevaditi Pirita jõe peal kummipaadiga hakkasid teatris musketäride etendused. Torm oli siis lõunast, aga ja ühe korra Kunda jõe peal ja ühe korra aerupaadiga Pühajärvel. meil oli vaja sõita itta. Olime Erki Lauriga kahekesi kummipaadiga. Lapsena käinud paar korda Ähijärvel kala püüdmas. See halesoo- See nägi niimoodi välja, et sügad-sügad-sügad-sügad aeruga neli- lane Läänemeri on ikka see, kus on tõeline avarus. viis tõmmet Haapsalu suunas, kuni näed, et tuleb suur laine. Keerad Lõbusat merelist lugemist Tarmo Männardi sulest leiate aadressilt paadi risti, et saaks ninaga selle vastu võtta, ja siis keerad ruttu jälle www.ekstreem.ee/kaidojatarmo pikilainesse ja sügad taas kolm-neli-viis tõmmet Haapsalu suunas, kuni tuleb järgmine suur laine. See sügamine kestis ikka pikki tunde. Olga Lauristin Seda maad on 8 kilomeetrit. Me hakkasime enne lõunat minema Kodusadam Astangu garaaž ja me jõudsime viimasele Tallinna bussile. Tüüp, mudel Prostor ■ Kas Sul on kompass kogu aeg kaasas? Ehitusaasta 1989 Jah, ikka. Ma sõidan Regio maanteede atlase järgi, kus on ka ran- Kere materjal kumm, duralumiinium nikumeri ning saared peal. Seal küll sügavusi märgitud ei ole, aga Pikkus ja laius 5,5 ja 2,5 meetrit süvis pole Olga Lauristini jaoks probleem. Süvis 30 cm + väljatõmmatavad sverdid ■ Lemmiksadam? Masti kõrgus 6,6 meetrit Ega mul ei olegi ühtegi lemmiksadamat, sest mul ei ole sadamat Mootor puudub tarvis. Prostor on niisugune paat, mille vead autoga kohale ja lased Navigatsiooniseadmed kompass, gps, Regio maanteede atlas suvalisest kohast vette. Seda ma ka teen. Lisaseadmed kaks aeru ■ Unistuste paat? Veevaru 20 liitrit magedat joogi- ja meretäis soolast Siin on maksimumprogramm ja miinimumprogramm. Maksimum- toidutegemisevett programm võiks ju olla kajutiga katamaraan, millega saab üle Kandevõime 350 kilo Atlandi ookeani sõita. Miinimumprogramm on mul praegu täitsa olemas. Ma ei olegi tahtnud midagi muud suuremat, sest kui sa Tarmo Männard teed ühe sammu, siis sa pead tegema kohe veel viis sammu. Vanus 40 No ma nägin seda, kui sõber Erki soetas Hobicat Tigeri, mille kii- Meresõidukogemus 15 aastat rus on üle 20 sõlme ja mille sügavus svertidega on 1,2 meetrit. Siis Aastas seilab 250 kilomeetrit

96 | Navigaator Tule vaata Meremessil!

Trophy 2152 on mugav matka- ja TrophyT 2152 kalapüügi kaater. Intelligentne disain pakub hulgaliselt valikuvõimalusi ning rikkalik lisavarustus laseb muuta aluse täpselt enda vajadustele vastavaks. Tänu ökonoomsele diiselmootorile on selle alusega võimalik ilma tankimata läbida üle 700km.

Balti MMerekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn • telefon 6 710 075 e-mail [email protected] • www.paadid.ee PAADIBÖRS

Soovid müüa paati, meretarvikuid või -tehnikat? Kuuluta siin!

Selline reklaamkast ainult 1200.- + km 1 /4 lk = 3000.- +km 1 /8 lk = 1500.- +km 1 /10 lk = 1200.- +km Mauritiuse-saar on maailmakuulus laevamudelite tootja, olles teistest üle just mudelite 1 /12 lk = 1000.- +km ülima täpsuse poolest. Nüüdsest on võimalik saada ka Eestis Mauritiuse meistrite ajalooliste laevamudelite omanikuks. Valikus palju erinevaid mudeleid ja suuruseid. Lähemalt Hinnad kehtivad ainult paadibörsi rubriigis. tutvumiseks olemas kataloog ja näidised tuntuimatest laevadest - WASA, SOLEIL ROYAL, Järgmisesse Navigaatorisse ootame paadibörsi kuulutusi kuni 15. veebruarini 2008 VICTORY, ENDEAVOUR, SOVEREIGN OF SEAS. Hinnad alates 10 000.- EEK Tel. 6 710 158 E-mail [email protected] Info: [email protected]

Princess 61 Pikkus: 18,77 m • Laius: 4,88 m • Süvis: 1,35 m Askeladden Commuter 805 soodushind hind Mootor MerCruiser 4,2 ES 320 Diesel Bravo III 306HP/228kW Mootorid: 2 x Volvo Penta D12 (2x 715 hj) Pikkus 7,99 m • Laius 2,70 m • Kaal 3250 kg • Kütusepaak 315 L Ehitusaasta: 2003 Magevee paak 105 L • Boiler 30 L • Septitank 50 L 2 250 000.- Lisaks rikkalikule varustus, 8 magamiskohta, 15 650 000 Meresõiduklass B • Lubatud inimeste arv 9 maksimum kiirus 28-31 sõlme Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tavahind 2 374 570.- Kontakt: [email protected]

SeaRay 240 Sundancer soodushind Quicksilver 700 Weekend Väljalaske aasta: 2004 • Mootor: MerCruiser 5,0 MPI / Bravo3 Mootor: Mercruiser QSD 2,0 150i diisel • Pikkus: 6,96 m soodushind (260 hj) • Pikkus: 7,92 m • Laius: 2,59 m • Süvis: 1,02 m Laius: 2,78 m • Lubatud inimeste arv pardal: 7 Väga heas korras olev kaater, millel rohkelt lisavarustust. 990 000.- Väga suur ja ruumikas diiselmootoriga matkakaater. Väga mitmekülgne Esimest korda vette lastud alles 2005. Liisingu ülevõtmise võimalus! ja praktiline ruumilahendus. Rikkalik varustus. 999 900.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

Silver Eagle Star Family 650 Zodiac Pro 15 man RIB soodushind Mootor: Mercury F115 EFI • Pikkus: 6,50 m soodushind Mariner F135 Verado • Väljalaske aasta: 2006 Laius: 2,40 m • Süvis: 0,32 m • Lubatud inimeste arv pardal: 6 Varustusse kuuluvad: kajalood Navman 4433, GPS Plotter Navman 5505 Mootor 115 hj, 4-taktiline. Alumiinium korpusega. Suurepärane pere ja koos elektroonilise merekaardiga • Mootor: 135 Hj, 4-takti • Pikkus: 495 000.- matkakaater ka madalamas vees julgemaks kolamiseks 646 400.- 6,30m • Laius: 2,20 m • Süvis: 0,40 m• Kandejõud: 15 inimest Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tavahind 510 500.-

Silver Hawk 540 DC Silver Beaver 450 UUS! Väljalaske aasta: 2006 • Mootor: Honda BF 90 • Pikkus: 5,40 m soodushind Mootor: Mercury F40 ELPT EFI • Pikkus: 4,50 m soodushind Laius: 2,17 m • Süvis: 0,28 m • Lubatud inimeste arv pardal: 7 Laius: 1,81 m • Süvis: 0,24 m • Lubatud inimeste arv pardal: 5 Kasutatud kaatrikomplekt mootori, haagise, sõidukatte, kajaloodi, GPS ja Mootor 40 m3, 4-taktiline .Väga praktiline ja kerge kaater väiksemale muu varustusega, sõitnud ühe hooaja, väga heas korras 299 990.- seltskonnale nii kalalkäigus kui ka väikesaarte avastamiseks. 205 000.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

98 | Navigaator UUS HPX Ookeanil sündinud

“Musto HPX varustus oli meie jaoks iseenesestmõistetav valik 2005/06 Volvo Ocean Race’il. Varustuse uuendused kindlustasid meeskonna maksimaalse mugavuse kõige ekstreemsemates tingimustes. Minu jaoks on HPX tormirõivastus olnud alati parim võimalik valik. Ja nüüd on see veel parem.”

Mike Sanderson ABN AMRO ONE kapten Volvo Ocean Race 2005/06 võitja

Balti MerekaatridMereka • Pärnu mnt 232, Tallinn • telefon 6 710 075 www.musto.com e-mail [email protected]@ • www.paadid.ee I N O OO RR KK

99 66

••

II RR II KK AA JJ AA EEE RRR EEE MMM

II TT LLL AAA BBB BALTI MEREAJAKIRI KROONI • 69 BALTI LÄÄNEMERE VALVUR

88 PEETER VOLKOV 00

. * (, '( * ) * .*- ..( 22 0