Ъ ^Vfrtf*-*'!'. • IQ 6 5 SISUKORD К. Leht. Aadu Mindi kirjanikutee algus . 449 S. Issakov. Eesti-Vene kirjanduslike suhete uurimiso põhiprobleeme 46П 0. Runk. Terminoloogia arendamise printsiipi­ dest (matemaatiku vaatevinklist) 167 U. Mereste. Ühest pealtnäha heast, tegelikult halvast tõlketavast 177 V. Alttoa. Unt vanima eestikeelse luule kohta 182 E. Siirak. Kaks kildu vanimast eestikeelsest kirjasõnast 185 PUHIIKATSIOONl-: JA MATERJALE O. Ibius. Tartu eeslinlaste sõjaartiklid aas­ tast 1700 188 KEELELISI KII DE V. Kruuspere. Ollemisi-mõllemisi keelekõverus- test 492 Küsimusi — vastuseid 492 Keeli ja Meeli 493 E. Rajandi, H. Tarand. Puhteesli võõrnimi Lii 491 VÄITEID JA VASTUVÄITEID Veel kord Hella Vuolijokist ja ta vanemaist 496 RAAMATUTE KESKEL R'. Krusten. Mis juhtus muutlike ilmade ajal 197 P. Alvre. Kuldseid vilju ühe teadlase töö­ põllult 499 A. Annist, H. Moora. Teos eesti rahvausundi uurimise alalt 501 RINGVAADE A. Kurtna. «Väike lllimar» bulgaaria keeles 509 H. Kaal. Murdekogujate kokkutulek Tallinnas 509 Väitekirjade kaitsmine 510 I eadushk fantastiline kirjandustoodang Лшее rikas õli Esperanto .... 511 Õienduseks 512 Kaanel: «Ennem Kesselai.l see liigub. (Juhan Sinuni.) (11. Joonuksi foto.) KEEL «* KIRJANDUS E. E S T f NSV EESTI NSV TEADU S ТЕ ia KIRJANIKE ÄKAD EEMIA LIIDU AJA I R J Nr. 8 AUGUST 1965 VIII AASTAKÄIK Aadu Hindi kirjanikutee algus KALJU LEHT astal 1934 ilmus A. Hindi esikromaan «Pidalitõbi», mis tun­ nistati «Looduse» kirjastuse romaanivõistlusel teise auhinna vääriliseks. Uustulnuk äratas tähelepanu erakordse aine ja kirjandusliku laadiga. Küllap seda omanäolisust pidas sil­ maAs ka Fr. Tuglas lakoonilises hinnangus: «. nii hästi ei debüteerita sagedasti.» 1 Ei tohiks olla huvituseta jälgida neid ajendavaid jõude, mis viisid noore Saaremaa kooliõpetaja loomismõtte juurde. Pealegi pole A. Hindi kirjandusliku tee algus hoopiski nii lakooniliselt dateeritav, sellele eel­ nes mitu tähendusrikast astet. A. Hint põlvneb nii isa kui ema poolt põlisest rannaperekonnast. Koik sugulased olid olnud kas kalurid, meremehed või ehitajad; vaimu­ tööga, liiati kunstiloominguga polnud siiani keegi leiba teeninud. Mõnedes joontes on kirjaniku perekonnalugu tuttav autobiograafiliselt tiheda «Tuulise ranna» kaudu. Kirjaniku vanemad — isa Aleksander ja ema Marie voi Kopli San­ der ja Mann (Mare), nagu neid oma kandis hüüti — olid läbilõike- rannainimestest vaimuerksamad ja pidasid oma elu suureks mõtteks lastele (kolmele pojale ja tütrele) haridust anda. Laste koolitamise asjus olnud eestvedajaks ema; isa tahtnud vanemast pojast Aadust kohapärijat kasvatada.2 A. Hindi kodukülast pärit ajakirjanik H. Hein- 1 Fr Tuglas, Eesti romaan 1934. «Eesti Kirjandus» 1935, nr._3, lk. 119. 2 Andmed A. Hindi kodu ja vanemate kohta on saadud Kuusnomme küla vane­ matelt elanikelt — A. ja E. Heinväljalt ja Priit Rannalt 1963. a. 29 Keel ja Kirjandus nr. 8. 1965. 449 väli kirjutas, et see hariduspüüe äratanud naabrites koguni võõrastust ja halvakspanu.3 Kui mere- ja põllutöö vähegi hõlpu andis, peeti Kopli talus lugu raamatust ja ajalehest. Pere omaenda kirjavara oli üsna kasin: mere- asjanduslike käsiraamatute kõrval (isa oli eriharidusega meremees, kes vaheaegadega sõitis tüürimehena, hiljem kaptenina merd) leidus seal Juhan Liivi «Kirjatööde kogu», E. Vilde, J. Mändmetsa ja A. Kitz- bergi töid.4 Juhan Liivi luuletusi luges ema suure hardusega, sellest ajast on pärit ka A. Hindi austus Liivi vastu. Suureks sõbraks oli kohalik ajaleht «Meie Maa», millest isa jälgis sõnumeid ja poliitilist päevakaja. Muhulasest ema paelusid toimetaja Jaan Vormsi joonealused romaanid ja vested Muhu ainetel.5 Aleksander Hindi huvi ja aktiivsus ulatus realugejast kaugemalegi: «Minu isa Aleksander Hint oli kõva ajalehelugeja ja saatis ka merd sõites või kodus rannakülas viibides tihti sõnumeid kohalikule «Meie Maale». Selle kaudu tõstis ta siis üles Saaremaa meremeestele ja kaluritele valu­ said küsimusi. Mäletan, et üht isa kirjutust6 «Meie Maas» külarahvas väga palju arutas, mõned kiitsid, mõned laitsid — aga viimaks sai kir­ jutise mote ometi .teoks, asutati kohalik kaluriteühistu «Noot».»7 Alek­ sander Hint tegi kaasa Rožestvenski eskaadri tohutu pika reisi Balti merest Vaiksesse ookeani ja elas üle Tsušima merelahingu. Kogu elu kavatses ta neid muljeid kirja panna, kuid ikka ei leidnud selleks mahti. Kirjameheapetiitidest annab tunnistust ka päevikupidamine, ehkki mitte järjekestev. Isa kirjapanekuist on kimbuke kirjaniku valduses tänini säilinud. Lugupidamisest kirjasõna vastu said osa ka lapsed, eriti Aadu, kelle esimesed «Meie Maa» toimetusele saadetud kirjaseadmise katsed tekkisid ilmselt isa eeskujul. Mõnesuguse vaimse äratuse kõrval sai nooruk kodunt kaasa ka sügavaid religioosseid mõjutusi, millest vaba­ nemise jälgi näeme varasemas loomingus. Kirjanduslikke ärkamisi otsitakse harilikult koolipõlvest. A. Hindi koolitee algas 1917. a. «Sel talvel tõi ka Kopli Mann Kuusnõmmest oma 7-aastase mustajuukselise poja Aadi — Adolf Hindu — Lümanda vallamaja saali õppima ega pannud raskeks teda talvel sügava lumega hommikuti 6—7 km tagant hobusega kooli sõidutada,» kirjutab A. Hindi endine õpetaja. Poiss olnud pisikest kasvu, vaikne ja väga püüdlik. Matemaatikaga juhtunud puhuti raskusi, lugemine ja kirjandite kirju­ tamine edenenud ladusalt. Kui Aadi klassis midagi jutustas, kuulatud pingsa tähelepanuga. Mõnikord _sattunud poiss sedavõrd hoogu, et arendanud loetut oma fantaasia põhjal edasi. Teistest lastest suuremaid võimeid osutanud Hint ka näitemängus. Laval osanud ta teisi osalisi äpardustes aidata ja asja edasi viia. Ühes lastenäidendis tulnud Aadil 3 H. Heinväli, Rannateedel ja meretuultes. «Meie Maa» 13. I 1940, nr. &. — Heinrich Heinväli oli lootustandev noor kirjamees. .1940. a. töötas ta «Meie Maa» toimetuses ja oli aktiivne kommunistlik noor, okupatsiooniajal ta vangistati ja mõr­ vati. Lähemalt: Heinrich Heinväli — sirgjooneline võitleja, andekas ajakirjanik. «Kommunismi Ehitaja» 17. XI 1956, nr. 136; A. Hint, Kallis mälestus Seal­ samas. 4 A. H i n t, Kallis mälestus. 5 A. Hindi teade 10. IX 1964. 6 Ilmselt on mõeldud pikemat artiklit «Meie Maas» (12., 19. ja 22 apr 1922), milles on juttu ka kalapüügi ebaõiglasest ja ebaotstarbekohasest korraldamisest. Kala­ meeste ühing «Noot» asutati samal aastal, selle esimeheks valiti Aleksander Hint. 7 A. Hint, [Mõtteid ajakirjanduse päeva puhul]. «Noorte Hääl» 5 V 1956 nr. 105. 450 nutma hakata. Poiss teinud seda nii suure sisseelamisega, et ei suut­ nud ka lava taga nuuksumast lakata.8 Fabuleerimislust ja emotsionaalsus näivad pärinevat emalt, kelle tundelist loomust, mõnusat jutupuhumist ja sõnaosavust meenutatakse veel praegugi. Tähelepandav oli ka ema rahvaluuletundmine. Ta tea­ dis peast rohkesti rahvalaule ning võis kohases meeleolus omaendagi mõtte värsivormi sobitada.9 Pärast Lümanda algkooli lõpetamist (1923) jätkas A. Hint õppimist Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Need polnud hoopiski murelahedad aas­ tad. Lapsed pidid ka ise maast-madalast tööd rügama. «Algul sügisel kooli tulles olid suvisest rühmamisest ja vähesest magamisest küll alles nii uimane ja väsinud, et silmad mones igavamas tunnis vägisi kinni kippusid, kuid paari nädala jooksul hakkas tööväsimus järele andma ja nüüd püüdsid koolist tõepoolest kõike võtta, mida see pak­ kuda suutis.» 10 Tõsine õppimisrežiim ei luba ennastunustavat andumist huvialadele. Ometi hakkavad hargnema ka huvisuunad. Loomupärane musikaalsus kisub harrastama klaveri- ja orelimängu; muusika köidabki koolipõl­ ves kõige enam. Kirjanduslike huvide domineerimist, vähemalt loomin­ gulisi katsetusi, A. Hint ise ei rõhuta. 1935. aastal ajalehele «Vaba Maa» antud intervjuus on märgitud: «... ta ei hiilganud eestikeele kir­ jatöödes, sest need, olgugi keeleliste vigadeta, õpetaja arvates ei vas­ tanud küllalt mitte koolikirjatöö nõudeile. Seda enam neis kirjatöödes just võiski vast ennustada hilisema «Pidalitove» autorit, kuna nad aval­ dasid omapärast joont.»11 Kirjanik ise mäletab ühtainsat õnnestunud koolikirjandit, nimelt «Libahundi» ainetel. К Taev, kes oli gümnaasiumi lõppklassis A. Hindi kirjandusõpetajaks, ei mäleta Hinti ka aktiivsete kirjanduseharrastajate hulgas, ehkki koolis tegutses kirjandusring ning anti välja almanahhi «Kume Rivi». Samal ajal meenutavad A. Hindi klassikaaslased tema köitvaid ja isikupäraseid sõnavõtte, mis tundides alati elevust tekitasid.12 Kirjaniku enda tunnistust mööda mõjutas teda gümnaasiumipolves kirjanduslikult kõige enam saksa keele õpetaja, riigisakslane dr. Adolf Graf, «kes oma eruditsiooni ja humaanse käitumisega oli elavaks näi­ teks, et baltisaksa paruneid ja saksa rahvast ei saa hoopiski ühte panna ning kes õpetas mind Goethet hindama. (Goethe «Werde, der du bist!» saigi mu esimese raamatu motoks)» 13. Tõenäoliselt luges A. Hint güm- naasiumiaastail klassikalist programmikirjandust ka saksa keeles, mis oli koolis esimeseks võõrkeeleks. Seda soodustas kooli üsna rikkalik raamatukogu, kus saksakeelsete teoste arv ulatus üle tuhande.14 Selle kõrval kasvab viimastes klassides ka omaalgatuslik lugemishuvi. Ootus­ päraselt saab lemmikteoseks J. Londoni «Martin Eden»: enesearendus ja -kasvatus, olude kiuste elust läbimurdmine oli ka noore Hindi põhi­ mõtteks. Koolipingist saab alguse ka huvi Nietzsche vastu15, ehkki sügavamat osasaamist tema filosoofiast võib vaevalt eeldada. 8 M Tõsine-Seppel (A. Hindi õpetaja Lümanda algkoolis), Mälestusi Lümanda koolist. Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi kogus. 9 E Alli, M. Kajupanga, V. Teäri jt. teated 1963. a. i° A Hindi autobiograafilised märkmed 1962. a., lk. 7. Kirjaniku