• Iq 6 5 Sisukord

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

• Iq 6 5 Sisukord Ъ ^Vfrtf*-*'!'. • IQ 6 5 SISUKORD К. Leht. Aadu Mindi kirjanikutee algus . 449 S. Issakov. Eesti-Vene kirjanduslike suhete uurimiso põhiprobleeme 46П 0. Runk. Terminoloogia arendamise printsiipi­ dest (matemaatiku vaatevinklist) 167 U. Mereste. Ühest pealtnäha heast, tegelikult halvast tõlketavast 177 V. Alttoa. Unt vanima eestikeelse luule kohta 182 E. Siirak. Kaks kildu vanimast eestikeelsest kirjasõnast 185 PUHIIKATSIOONl-: JA MATERJALE O. Ibius. Tartu eeslinlaste sõjaartiklid aas­ tast 1700 188 KEELELISI KII DE V. Kruuspere. Ollemisi-mõllemisi keelekõverus- test 492 Küsimusi — vastuseid 492 Keeli ja Meeli 493 E. Rajandi, H. Tarand. Puhteesli võõrnimi Lii 491 VÄITEID JA VASTUVÄITEID Veel kord Hella Vuolijokist ja ta vanemaist 496 RAAMATUTE KESKEL R'. Krusten. Mis juhtus muutlike ilmade ajal 197 P. Alvre. Kuldseid vilju ühe teadlase töö­ põllult 499 A. Annist, H. Moora. Teos eesti rahvausundi uurimise alalt 501 RINGVAADE A. Kurtna. «Väike lllimar» bulgaaria keeles 509 H. Kaal. Murdekogujate kokkutulek Tallinnas 509 Väitekirjade kaitsmine 510 I eadushk fantastiline kirjandustoodang Лшее rikas õli Esperanto .... 511 Õienduseks 512 Kaanel: «Ennem Kesselai.l see liigub. (Juhan Sinuni.) (11. Joonuksi foto.) KEEL «* KIRJANDUS E. E S T f NSV EESTI NSV TEADU S ТЕ ia KIRJANIKE ÄKAD EEMIA LIIDU AJA I R J Nr. 8 AUGUST 1965 VIII AASTAKÄIK Aadu Hindi kirjanikutee algus KALJU LEHT astal 1934 ilmus A. Hindi esikromaan «Pidalitõbi», mis tun­ nistati «Looduse» kirjastuse romaanivõistlusel teise auhinna vääriliseks. Uustulnuk äratas tähelepanu erakordse aine ja kirjandusliku laadiga. Küllap seda omanäolisust pidas sil­ maAs ka Fr. Tuglas lakoonilises hinnangus: «. nii hästi ei debüteerita sagedasti.» 1 Ei tohiks olla huvituseta jälgida neid ajendavaid jõude, mis viisid noore Saaremaa kooliõpetaja loomismõtte juurde. Pealegi pole A. Hindi kirjandusliku tee algus hoopiski nii lakooniliselt dateeritav, sellele eel­ nes mitu tähendusrikast astet. A. Hint põlvneb nii isa kui ema poolt põlisest rannaperekonnast. Koik sugulased olid olnud kas kalurid, meremehed või ehitajad; vaimu­ tööga, liiati kunstiloominguga polnud siiani keegi leiba teeninud. Mõnedes joontes on kirjaniku perekonnalugu tuttav autobiograafiliselt tiheda «Tuulise ranna» kaudu. Kirjaniku vanemad — isa Aleksander ja ema Marie voi Kopli San­ der ja Mann (Mare), nagu neid oma kandis hüüti — olid läbilõike- rannainimestest vaimuerksamad ja pidasid oma elu suureks mõtteks lastele (kolmele pojale ja tütrele) haridust anda. Laste koolitamise asjus olnud eestvedajaks ema; isa tahtnud vanemast pojast Aadust kohapärijat kasvatada.2 A. Hindi kodukülast pärit ajakirjanik H. Hein- 1 Fr Tuglas, Eesti romaan 1934. «Eesti Kirjandus» 1935, nr._3, lk. 119. 2 Andmed A. Hindi kodu ja vanemate kohta on saadud Kuusnomme küla vane­ matelt elanikelt — A. ja E. Heinväljalt ja Priit Rannalt 1963. a. 29 Keel ja Kirjandus nr. 8. 1965. 449 väli kirjutas, et see hariduspüüe äratanud naabrites koguni võõrastust ja halvakspanu.3 Kui mere- ja põllutöö vähegi hõlpu andis, peeti Kopli talus lugu raamatust ja ajalehest. Pere omaenda kirjavara oli üsna kasin: mere- asjanduslike käsiraamatute kõrval (isa oli eriharidusega meremees, kes vaheaegadega sõitis tüürimehena, hiljem kaptenina merd) leidus seal Juhan Liivi «Kirjatööde kogu», E. Vilde, J. Mändmetsa ja A. Kitz- bergi töid.4 Juhan Liivi luuletusi luges ema suure hardusega, sellest ajast on pärit ka A. Hindi austus Liivi vastu. Suureks sõbraks oli kohalik ajaleht «Meie Maa», millest isa jälgis sõnumeid ja poliitilist päevakaja. Muhulasest ema paelusid toimetaja Jaan Vormsi joonealused romaanid ja vested Muhu ainetel.5 Aleksander Hindi huvi ja aktiivsus ulatus realugejast kaugemalegi: «Minu isa Aleksander Hint oli kõva ajalehelugeja ja saatis ka merd sõites või kodus rannakülas viibides tihti sõnumeid kohalikule «Meie Maale». Selle kaudu tõstis ta siis üles Saaremaa meremeestele ja kaluritele valu­ said küsimusi. Mäletan, et üht isa kirjutust6 «Meie Maas» külarahvas väga palju arutas, mõned kiitsid, mõned laitsid — aga viimaks sai kir­ jutise mote ometi .teoks, asutati kohalik kaluriteühistu «Noot».»7 Alek­ sander Hint tegi kaasa Rožestvenski eskaadri tohutu pika reisi Balti merest Vaiksesse ookeani ja elas üle Tsušima merelahingu. Kogu elu kavatses ta neid muljeid kirja panna, kuid ikka ei leidnud selleks mahti. Kirjameheapetiitidest annab tunnistust ka päevikupidamine, ehkki mitte järjekestev. Isa kirjapanekuist on kimbuke kirjaniku valduses tänini säilinud. Lugupidamisest kirjasõna vastu said osa ka lapsed, eriti Aadu, kelle esimesed «Meie Maa» toimetusele saadetud kirjaseadmise katsed tekkisid ilmselt isa eeskujul. Mõnesuguse vaimse äratuse kõrval sai nooruk kodunt kaasa ka sügavaid religioosseid mõjutusi, millest vaba­ nemise jälgi näeme varasemas loomingus. Kirjanduslikke ärkamisi otsitakse harilikult koolipõlvest. A. Hindi koolitee algas 1917. a. «Sel talvel tõi ka Kopli Mann Kuusnõmmest oma 7-aastase mustajuukselise poja Aadi — Adolf Hindu — Lümanda vallamaja saali õppima ega pannud raskeks teda talvel sügava lumega hommikuti 6—7 km tagant hobusega kooli sõidutada,» kirjutab A. Hindi endine õpetaja. Poiss olnud pisikest kasvu, vaikne ja väga püüdlik. Matemaatikaga juhtunud puhuti raskusi, lugemine ja kirjandite kirju­ tamine edenenud ladusalt. Kui Aadi klassis midagi jutustas, kuulatud pingsa tähelepanuga. Mõnikord _sattunud poiss sedavõrd hoogu, et arendanud loetut oma fantaasia põhjal edasi. Teistest lastest suuremaid võimeid osutanud Hint ka näitemängus. Laval osanud ta teisi osalisi äpardustes aidata ja asja edasi viia. Ühes lastenäidendis tulnud Aadil 3 H. Heinväli, Rannateedel ja meretuultes. «Meie Maa» 13. I 1940, nr. &. — Heinrich Heinväli oli lootustandev noor kirjamees. .1940. a. töötas ta «Meie Maa» toimetuses ja oli aktiivne kommunistlik noor, okupatsiooniajal ta vangistati ja mõr­ vati. Lähemalt: Heinrich Heinväli — sirgjooneline võitleja, andekas ajakirjanik. «Kommunismi Ehitaja» 17. XI 1956, nr. 136; A. Hint, Kallis mälestus Seal­ samas. 4 A. H i n t, Kallis mälestus. 5 A. Hindi teade 10. IX 1964. 6 Ilmselt on mõeldud pikemat artiklit «Meie Maas» (12., 19. ja 22 apr 1922), milles on juttu ka kalapüügi ebaõiglasest ja ebaotstarbekohasest korraldamisest. Kala­ meeste ühing «Noot» asutati samal aastal, selle esimeheks valiti Aleksander Hint. 7 A. Hint, [Mõtteid ajakirjanduse päeva puhul]. «Noorte Hääl» 5 V 1956 nr. 105. 450 nutma hakata. Poiss teinud seda nii suure sisseelamisega, et ei suut­ nud ka lava taga nuuksumast lakata.8 Fabuleerimislust ja emotsionaalsus näivad pärinevat emalt, kelle tundelist loomust, mõnusat jutupuhumist ja sõnaosavust meenutatakse veel praegugi. Tähelepandav oli ka ema rahvaluuletundmine. Ta tea­ dis peast rohkesti rahvalaule ning võis kohases meeleolus omaendagi mõtte värsivormi sobitada.9 Pärast Lümanda algkooli lõpetamist (1923) jätkas A. Hint õppimist Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Need polnud hoopiski murelahedad aas­ tad. Lapsed pidid ka ise maast-madalast tööd rügama. «Algul sügisel kooli tulles olid suvisest rühmamisest ja vähesest magamisest küll alles nii uimane ja väsinud, et silmad mones igavamas tunnis vägisi kinni kippusid, kuid paari nädala jooksul hakkas tööväsimus järele andma ja nüüd püüdsid koolist tõepoolest kõike võtta, mida see pak­ kuda suutis.» 10 Tõsine õppimisrežiim ei luba ennastunustavat andumist huvialadele. Ometi hakkavad hargnema ka huvisuunad. Loomupärane musikaalsus kisub harrastama klaveri- ja orelimängu; muusika köidabki koolipõl­ ves kõige enam. Kirjanduslike huvide domineerimist, vähemalt loomin­ gulisi katsetusi, A. Hint ise ei rõhuta. 1935. aastal ajalehele «Vaba Maa» antud intervjuus on märgitud: «... ta ei hiilganud eestikeele kir­ jatöödes, sest need, olgugi keeleliste vigadeta, õpetaja arvates ei vas­ tanud küllalt mitte koolikirjatöö nõudeile. Seda enam neis kirjatöödes just võiski vast ennustada hilisema «Pidalitove» autorit, kuna nad aval­ dasid omapärast joont.»11 Kirjanik ise mäletab ühtainsat õnnestunud koolikirjandit, nimelt «Libahundi» ainetel. К Taev, kes oli gümnaasiumi lõppklassis A. Hindi kirjandusõpetajaks, ei mäleta Hinti ka aktiivsete kirjanduseharrastajate hulgas, ehkki koolis tegutses kirjandusring ning anti välja almanahhi «Kume Rivi». Samal ajal meenutavad A. Hindi klassikaaslased tema köitvaid ja isikupäraseid sõnavõtte, mis tundides alati elevust tekitasid.12 Kirjaniku enda tunnistust mööda mõjutas teda gümnaasiumipolves kirjanduslikult kõige enam saksa keele õpetaja, riigisakslane dr. Adolf Graf, «kes oma eruditsiooni ja humaanse käitumisega oli elavaks näi­ teks, et baltisaksa paruneid ja saksa rahvast ei saa hoopiski ühte panna ning kes õpetas mind Goethet hindama. (Goethe «Werde, der du bist!» saigi mu esimese raamatu motoks)» 13. Tõenäoliselt luges A. Hint güm- naasiumiaastail klassikalist programmikirjandust ka saksa keeles, mis oli koolis esimeseks võõrkeeleks. Seda soodustas kooli üsna rikkalik raamatukogu, kus saksakeelsete teoste arv ulatus üle tuhande.14 Selle kõrval kasvab viimastes klassides ka omaalgatuslik lugemishuvi. Ootus­ päraselt saab lemmikteoseks J. Londoni «Martin Eden»: enesearendus ja -kasvatus, olude kiuste elust läbimurdmine oli ka noore Hindi põhi­ mõtteks. Koolipingist saab alguse ka huvi Nietzsche vastu15, ehkki sügavamat osasaamist tema filosoofiast võib vaevalt eeldada. 8 M Tõsine-Seppel (A. Hindi õpetaja Lümanda algkoolis), Mälestusi Lümanda koolist. Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi kogus. 9 E Alli, M. Kajupanga, V. Teäri jt. teated 1963. a. i° A Hindi autobiograafilised märkmed 1962. a., lk. 7. Kirjaniku
Recommended publications
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Vilsandi Rahvuspargi Kaitse-Eeskiri“ Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus „Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta määrusega ala kaitse alla ning kehtestada ala kaitsekord. Väiksemad osad praegusest Vilsandi rahvuspargist olid kaitse alla võetud juba 1910. a. (Vaika saared) ja 1939. a. (Harilaid). Rahvuspargi territooriumi põhiosa on olnud Vilsandi Riikliku Looduskaitsealana kaitse all alates 21. septembrist 1971. a., mil ENSV Ministrite Nõukogu kinnitas oma määruse nr. 457 „Vaika Riikliku Looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta“. Vabariigi Valitsuse 1993. a. 8. detsembri määrusega nr 387 “Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine” reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vastavalt “Looduskaitseseaduse” § 91 lõikele 1 kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2016. aasta 1. maini. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti, muudetakse selle tsoneeringut ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Vilsandi rahvuspark paikneb Saare maakonna lääneosas Kihelkonna kihekonnas, praeguse haldusjaotuse järgi jaguneb ta Kihelkonna ja Lümanda valla maa-ala vahel. Kaitseala kogupindala on ca 29 530ha, millest
    [Show full text]
  • Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava
    ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ...................................................................................................................
    [Show full text]
  • FCE 31 Ebook
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 31: 17 (1997) Additions and amendments to the list of Estonian bryophytes Leiti Kannukene1, Nele Ingerpuu2, Kai Vellak3 and Mare Leis3 1 Institute of Ecology, 2 Kevade St., EE0001 Tallinn, Estonia 2 Institute of Zoology and Botany, 181 Riia St., EE2400 Tartu, Estonia 3 Institute of Botany and Ecology, University of Tartu, 40 Lai St., EE2400 Tartu, Estonia Abstract: Investigations during last two years (19941996) have added 13 new species and 4 varieties to the list of Estonian bryophytes. Also, several new localities for 54 very rare and rare species and two varieties have been found. Eight species are no longer considered to be rare in Estonia and two must be excluded from the list of Estonian bryophytes due to misidentifications. Kokkuvõte: L. Kannukene, N. Ingerpuu, K. Vellak ja M. Leis. Täiendusi ja parandusi Eesti sammalde nimestikule. Viimase kahe aasta (19941996) uurimistööde tulemusel on Eesti sammalde nimestikule (510 liiki) lisandunud 13 uut liiki (Harpanthus flotovianus, Jungermannia subulata, Aloina rigida, Bartramia ithyphylla, Bryum arcticum, B. calophyllum, B. klingraeffi, Dichelyma capillaceum, Pohlia sphagnicola, Physcomitrium eurystomum, Racomitrium elongatum, Rhytidium rugosum, Tetraplodon mnio ides) ja neli uut varieteeti (Lophozia ventricosa var. silvicola, Aulacomnium palustre var. imbricatum, Dicranella schreberiana var. robusta, Schistidium rivulare var. rivualre). Üks uutest liikidest (Dichelyma capillaceum) kuulub Euroopa punase raamatu ohustatud liikide kategooriasse. On leitud uusi leiukohti 54 liigile ja kahele varieteedile haruldaste ja väga haruldaste taksonite seast. Harulduste hulgast on mitmete uute leiukohtade tõttu välja arvatud kaheksa liiki ning nimestikust valemäärangute tõttu kaks liiki (Orthotrichum tenellum ja Ditrichum heteromallum). INTRODUCTION The list of Estonian bryophytes (Ingerpuu et Co., Nigula Nature Reserve, in the north- al., 1994) contains 510 species, two hornworts ern part of forest sq.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 23 Üru, JAH1000253 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Üru Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80179332 1.3. Aadress Koovi talu, Kotlandi küla, Lümanda vald, Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Aivar Jõgi 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5038355 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Aivar Jõgi Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Odalätsi MKA Vabariigi Valitsuse 08.05.2007 määruse nr 133 § 4 lg 1 ja lg 5 ja Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 nimetus/ lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) piirangu kirjeldus püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Kaitsealal on on lubatud sõidukiga sõitmine teedel.
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Vilsandi Küla
    Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 3. Külade kirjeldused 3.1. Vilsandi küla 3.1.1. Asustuse kujunemise ajalugu Vilsandi küla asub tänapäeval Kihelkonna vallas Tolli taluõuel. 1703. a asus heinamaade ning on ajalooliselt kuulunud nii Kihelkonna kui valvuriks hukkunud laevaga saarele sattunud ka Lümanda valda. Esimene hoonestus pärineb laevnik Johann Doll koos abikaasaga. 1752. a vähemalt 17. sajandist, kui rootsiaegsel kaardil vabastati lesknaine Berta Doll pärisorjusest ja on kujutatud heinamaade valvuri maja tänase edaspidi on tegemist olnud vabade talunikega. Joonis 10. Vilsandi kaart umbes 1690. aastast ja väljavõte sellest. Heinamaade valvuri maja, ainus maja saarel, on näidatud numbriga üks. Kalurihütte ei ole tõenäoliselt näidatud. EAA, f 308, n 2, s 30, l 1k. Artes Terrae / AB Artes Terrae 41 1560MT1 Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring Samast 1690. a kaardist on ka 1772. aastal Mihe Adam, Roeste Micko Laur ja Kangor ümberjoonestatud koopia, millel on tänapäeva Willum, kirjaga harjunule tunduvalt loetavamad I – Paju mõisa oma, tekstid. Sellel kaardil on märgitud, et 1695. K – Paju mõisa kupja oma (hilisematel aasta Christian Hansteni joonestatud kaardi kaartidel märgitud kui Kubia Maa), koopia on valmistanud Olof Bergenson. Kaardi L – Paju mõisa talumeeste Kortse Tofferi ja rootsikeelsest tekstist võib lugeda, et nii Suur Oijo Hansu oma, kui ka Väike Vilsandi on jaotatud erinevate M – Paju mõisa talumeeste Heijo Tõnni, mõisate ja mõisatalupoegade vahel järgmiselt Herma Lattse Mattsi, Sarabick Tofferi ja Tido (vt allpool olevat joonist): Mattsi oma, 1 – Vilsandi heinamaade valvuri Hansu oma, N – kasutab Paju mõisa talupoeg Millesse A – kasutab Lümanda mõis, Simo ja maksab selle eest mõisale.
    [Show full text]
  • Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Mustandis (2003) Soovitab Toomas Saat Merisiiga Suures Mahus Taasasustada, Et Taastada Selle Vähenenud Arvukust
    Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava 2012 -2016 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ............................................................................. 6 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .............................................................................................. 6 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ........................... 6 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus.................... 6 1.4 Maakasutus ja maaomand ................................................................................................ 8 1.5 Huvigrupid ..................................................................................................................... 11 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ......................................................................................... 14 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................. 15 2.1. Elustik ............................................................................................................................ 15 2.1.1. Linnustik ......................................................................................................................... 15 2.1.2 Imetajad ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Welche Teile Ihr Besser Im Tresor Aufbewahrt
    Welche Teile Ihr besser im Tresor aufbewahrt... Post by “Insulaner” of Nov 26th 2020, 6:47 pm Hallo zusammen, nachdem ich mal wieder versucht habe die Ölwannenschraube verkehrt herum aufzumachen (irgendwie raffe ich die Drehrichtung nicht wenn die Schraube hinter der Wanne angeordnet ist und ich von vorne schraube ) und diesmal den Kopf endgültig in einen Zustand versetzt habe der eine Teilnahme beim Pfingsttreffen in Ornbau mit verschärften Eingangskontrollen definitiv ausschließen würde habe ich mich für den Neukauf entschieden. Dabei bin ich auf interessante "Black Friday" (was auch immer das sein soll) Angebote mit kräftigem Rabatt gestoßen: auch Dichtringe sind mit dem gleichen Preisnachlass zu haben: https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 1 Als erste Aktion habe ich sofort meine Kiste mit Kupferdichtringen aus der Garage in das Bankschließfach verlagert. Für die Ölablassschraube werde ich wohl eine Hypothek aufs Haus aufnehmen; mal sehen was der Bankmanager morgen sagt. Viele Grüße, Hagen . Post by “HaWa” of Nov 26th 2020, 6:58 pm Hallo Hagen, welche Ölwanne hat eine 16er Ablassschraube. Ich kenne da nur 12, 14 und die Grossen. Km Hydraulikbedarf solltest du bezahlbar fündig werden. Gruß HaWA https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 2 Post by “SimonW” of Nov 26th 2020, 9:24 pm Hallo Hagen, ich vermute mal, es handelt sich um einen 100er Pack - siehe Gewicht 380 g ... Gruß Simon Post by “Wuff_6.3” of Nov 27th 2020, 12:14 am Ach Hagen, du hast nur 30% Rabatt. Andere Websites bieten lukrative 39%: Post by “Insulaner” of Nov 27th 2020, 8:10 am https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 3 Hallo zusammen, HaWa: die Ölwanne in Frage hat M12; bei Eingabe des Autotyps auf dieser Webseite kamen dann diese Vorschläge.
    [Show full text]
  • Vilsandi National Park
    Vilsandi National Park 1 Vilsandi National Park Saare County Manager of protected area Republic of Estonia Environmental Board Tallinna 22, 93819 Kuressaare ESTONIA Ph +372 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee Visitor Centre of Vilsandi National Park Loona Manor Loona küla, Saaremaa vald, 93431 Saaremaa ESTONIA Ph +372 454 6880 https://www.kaitsealad.ee/eng/vilsandi-national-park Responsible for visiting arrangements RMK (State Forest Management Centre) Visitor Management Department Ph +372 676 7532 [email protected] www.rmk.ee www.loodusegakoos.ee Compiler: Maris Sepp Thank You to the folllowing persons who contributed: Krista Kallavus, Julia Kropatševa, Imbi Kõiv, Urmas Lambut, Allar Liiv, Maarja Nõmm, Tiina Ojala, Margit Turb, Margit Tätte, Tõnu Talvi. Cover page photo: Vilsandi and Vaika Islands, Jarek Jõepera Back page photo: Eider on nest, Arne Ader Layout design: Areal Disain OÜ Layout: Regio OÜ Maps: Regio OÜ Translation: Luisa Translation Agency Printing: Ecoprint Paper: Nautilus Classic Nautilus Classic is uncoated printing paper made from 100% recycled fibres. Second, updated edition. Publishing of the first edition was supported by the Environmental Investment Centre in 2016. © Keskkonnaamet, 2019 ISBN 978-9949-582-54-9 (booklet) ISBN 978-9949-582-55-6 (map) CONTENT Welcome to Vilsandi National Park! ...........................4 Natural values ............................................................5 Biota ....................................................................5 Habitats ...............................................................6
    [Show full text]
  • Aasta Algas Ja Ka Jätkub Tervislikult
    Saaremaa Teataja Nr 2 II aastakäik Neljapäev, 7. veebruar 2019 SAAREMAA VALLAVALITSUSE INFOLEHT Ootame ettepanekuid Rajame mälestusmärgi Lümanda lasteaed riigigümnaasiumi admiral Bellingshausenile pidas juubelipidu detailplaneeringuks Loe lk 3 Loe lk 5 Loe lk 6 Kontrollige, kas teil muutub maamaks! Tänavused maamaksuteated toovad mõnedele Aasta algas ja ka saajatele üllatuse, sest summa võib mullusest erinev olla. Näiteks võivad mõned maaomanikud avastada, et on ootamatult metsaomanikuks saanud, või on looduslikust rohumaast saanud haritav maa. Erinevus on tekkinud sellest, et katastriüksus- jätkub tervislikult te andmeid on kaasajastatud värskete ortofo- tode alusel. Varasemate aastate maamaksud on aga arvestatud maamõõtjate poolt katastrisse esitatud andmete põhjal. Reaalselt tähendab värskemate andmetega maamaksu arvutamine seda, et senise odavama maksustamishinnaga muu maa (kiviaiad, võsa jne) võib olla muudetud näiteks metsamaaks, millele kehtib kallim maksustamise hind. Maamaksu summa saadakse maa maksus- tamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksumäärad kehtestab kohaliku omava- litsuse volikogu. Saaremaa vallavolikogu ei ole maamaksumäärasid käesoleval aastal muutnud. Tänavune maamaksu muutumine on tingitud riigi maa-ameti poolsest katastriüksuste and- mete uuendamisest ja sellest tulenevalt uuest maksustamishinnast. Soovitan maaomanikel üle vaadata neile kuu- luvate katastriüksuste andmed maa-ameti geo- portaalis www.maaamet.ee/kolvikute-pindala ja uute andmetega mittenõustumise korral pöörduda maa-ameti poole aadressil
    [Show full text]
  • Vilsandi Rahvuspark Sai Alguse 1910
    Kas teadsid? ••Vilsandi rahvuspark sai alguse 1910. aastal, kui loodi Vaika linnukaitseala. ••Rahvuspargi pindalast 2/3 moodustab veeala. ••Rahvuspargis asub Eesti maismaa kõige läänepoolsem punkt. ••Rahvuspargi aladel talvitub kogu maailmas ohustatud linnuliik − kirjuhahk. ••Rahvuspargis asuvad Eesti suurimad hallhülge lesilad. Vilsandi rahvuspark ••Rahvuspargis kasvab 32 liiki orhideesid ehk käpalisi. Vilsandi rahvuspark Saare maakond Kaitseala valitseja Keskkonnaamet Tallinna 22, 93822 Kuressaare tel +372 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee Vilsandi rahvuspargi teabepunkt Loona mõis Loona küla, Kihelkonna vald, 93431 Saaremaa tel +372 454 6880 www.loodusegakoos.ee Kaitseala külastuse korraldaja RMK Loodushoiuosakond tel +372 676 7521 [email protected] www.rmk.ee Trükise koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Krista Kallavus, Julia Kropatševa, Imbi Kõiv, Urmas Lambut, Allar Liiv, Maarja Nõmm, Tiina Ojala, Margit Turb, Margit Tätte, Tõnu Talvi. Esikaane foto: Vilsandi ja Vaika saared, Jarek Jõepera Tagakaane foto: Hahk pesal, Arne Ader Kujunduse makett: Areal Disain OÜ Küljendus: Regio OÜ Kaardid: Regio OÜ Trükk: Ecoprint (trükis) ja K-Print (kaart) Paber: RecyStar Polar (trükis) ja Cyclus Offset (kaart) RecyStar Polar ja Cyclus Offset on 100% taaskasutatud kiust valmistatud katmata trükipaberid. Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus © Keskkonnaamet, 2016 ISBN 978-9949-582-22-8 (trükis) ISBN 978-9949-582-23-5 (kaart) SISUKORD Tere tulemast Vilsandi rahvusparki! ...........................4
    [Show full text]
  • Internationalcouncil for the Exploration of the Sea
    .., .;.'.:., .. !..... ', C 1.11991/N 9 INTERNATIONALCOUNCIL FOR THE .1\' • : EXPLORATION OF THE SEA Marine Mammals Cttee A survey of Baltic grey seal pups in the West-Estonian Archipelago after the extremely mild winter in 1990 by Valdis Pilats Latvian Academy of Sciences Institute of Biology Miera 3, 229021 Salaspils, Latvia Abstract The Baltic grey seal is traditionally considered a typical ice-breeding pinniped. Yet it can also breed on land if ice is lacking due to extremely mild winters. This was confirmed during several surveys from air and land in the spring of 1990 by finding three whelping colonies on the islets and reefs of the West-Estonian Archipelago. Whelping ofgrey seals on land allows, for the first time, the conduct of a rather complete census of pups, at least of those which were born in the East Baltic. The total number of pups counted, more or less simultanously, in three breeding colonies was ca. 400 individuals. Approximately 31 % of them were found dead. The rains and strong waves due to stormy weather are suspected as the main factors of pup mortality. The health status of pups born on islets was worse than previously recorded for pups born on ice. Whelping on the islets ofthe West-Estonian Archipelago started in late February and ended at the beginning of April, with a peak in the second week of March. The total number of pups born in 1990 in the East Baltic is estimated to be at least 400-450. Such unexpectedly great pup production indicates a previous underestimation of the Baltic grey seal stock, not only in the East Baltic but also in the whole Baltic Sea.
    [Show full text]