DOCSLIB.ORG

Aasta Algas Ja Ka Jätkub Tervislikult

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Aasta Algas Ja Ka Jätkub Tervislikult Saaremaa Teataja Nr 2 II aastakäik Neljapäev, 7. veebruar 2019 SAAREMAA VALLAVALITSUSE INFOLEHT Ootame ettepanekuid Rajame mälestusmärgi Lümanda lasteaed riigigümnaasiumi admiral Bellingshausenile pidas juubelipidu detailplaneeringuks Loe lk 3 Loe lk 5 Loe lk 6 Kontrollige, kas teil muutub maamaks! Tänavused maamaksuteated toovad mõnedele Aasta algas ja ka saajatele üllatuse, sest summa võib mullusest erinev olla. Näiteks võivad mõned maaomanikud avastada, et on ootamatult metsaomanikuks saanud, või on looduslikust rohumaast saanud haritav maa. Erinevus on tekkinud sellest, et katastriüksus- jätkub tervislikult te andmeid on kaasajastatud värskete ortofo- tode alusel. Varasemate aastate maamaksud on aga arvestatud maamõõtjate poolt katastrisse esitatud andmete põhjal. Reaalselt tähendab värskemate andmetega maamaksu arvutamine seda, et senise odavama maksustamishinnaga muu maa (kiviaiad, võsa jne) võib olla muudetud näiteks metsamaaks, millele kehtib kallim maksustamise hind. Maamaksu summa saadakse maa maksus- tamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksumäärad kehtestab kohaliku omava- litsuse volikogu. Saaremaa vallavolikogu ei ole maamaksumäärasid käesoleval aastal muutnud. Tänavune maamaksu muutumine on tingitud riigi maa-ameti poolsest katastriüksuste and- mete uuendamisest ja sellest tulenevalt uuest maksustamishinnast. Soovitan maaomanikel üle vaadata neile kuu- luvate katastriüksuste andmed maa-ameti geo- portaalis www.maaamet.ee/kolvikute-pindala ja uute andmetega mittenõustumise korral pöörduda maa-ameti poole aadressil kataster@ maaamet.ee või helistada maa-ameti infotele- fonil 675 0810. Kui maaomanikel puudub oskus või võimalus maa-ameti geoportaalis andmetega tutvuda, võite pöörduda valla maakorraldusspetsialistide Rahvusvaheline lumepäev Kuressaare tervisepargi kelgumäel pakkus tänu lumerohkusele ohtralt rõõmu ja lusti paljudele. või piirkondlike teenuskeskuste infotöötajate Foto: ALLAN MEHIK poole, kes abistavad andmetega tutvumisel ja vajadusel maa-ameti poole pöördumisel. spordikeskuses. Veebruari keskel hakkavad maksuteated Saare maakonnas on Karujärvel tuleb suusamaraton liikumisharrastus üha Selle aasta esimene üritus oli 9. jõudma maaomanikeni, mille alusel määratud jaanuaril – „Tund terviserajal“, ja Sel laupäeval, 9. veebruaril toimub Karujärvel Saaremaa suusamaraton. maamaks tuleb tasuta tähtaegselt. enam populaarsust ko- juba järgmine toimus 20. jaanuaril Selle korraldaja, Karujärve tervisespordikeskuse juhi Aivar Kallase sõnul on Kui olete pöördunud maa-ameti poole ning gunud. Ligemale 140 – rahvusvaheline lumepäev Ku- võistlussõidu distants 33 kilomeetrit, aga valida võib ka 11 km pikkuse võimalikud vead on tuvastatud ja parandatud, üritusele aastas jagub ressaare tervisepargi kelgumäel. matkasõidu. Start on kell 12 suusamaja eest. 10-aastastele ja noore- tehakse maamaksu suurusesse korrektuur Lumepäev osutus tõeliseks lume- matele on 2 km pikkune suusasõit, stardi algus kell 12.15. jooksvalt maksu- ja tolliametis. Sellisel juhul osalejaid erinevates va- rohkeks päevaks, oli lumesadu ja Kuna suusamaratone on Karujärvel korraldatud juba 1990ndate aas- väljastatakse maaomanikule uus maksuteade, nustes. päikest vaheldumisi. Laste kilkeid tate algusest ja osaliselt on suusarajad üle paarikümne aasta vanad ning mis tühistab eelmise maksuteate (nõude). Liigselt tasutud maamaksu on võimalik inimesel oli tervisepark täis. Iga osaleja sai mets peale kasvanud, on selleks maratoniks Kallase sõnul Riigimetsa Ma- jandamise Keskus radade juurest maha võtnud üle saja tihumeetri metsa. tagasi saada avalduse alusel või jääb summa ise valida omale sobiva liikumis- ettemaksuks järgmiseks aastaks. viisi: kas suusatada, kelgutada või „Nii et tänavu on tipp-topp radade kate lume näol olemas,“ rääkis Kallas. Kes suusatada ei taha, võib aga Karujärvel kelgutada. „Liu pikkus võib Pille Pukk, teatevõistlusest osa võtta. tulla ligi sada meetrit,“ kiitis Kallas. maakorraldusspetsialist Külma hoidis eemale kuum tee. Lisainfo: Facebook „Karu Tervis“; terviserajad.ee ja tel 564 90503. Osalejaid oli 121, seda kleepsude järgi arvestatult, sest kõikidel Aasta küla on Kaie Järvelaid „Liikudes tervemaks“ etappidel kuala. Koos lastega saavad sport- ning infot mainitud ürituste kohta Kõljala külade piirkond Saaremaa Spordiliidu peasekretär osalejad saavad endale koguda likke võimeid proovile panna ka leiab spordikooli kodulehelt ja lapsevanemad. Lapsevanematele facebookist. Juba kaheksandat korda kuulutas Saaremaa kleepse ja kuue kleepsu täitumi- Kodukant välja aasta küla. Aasta küla 2019 on Ürituste läbiviimisel on abiks sel vahetada kleepsualus aktiivse on nendel etappidel kavas üks Kevadel heategevuslik võistlusala. Kõljala külade piirkond, kuhu kuuluvad viis küla maakonna tublid spordiklubid, osaleja T-särgi vastu. Aasta lõpus teatejooks – Kõljala, Kaali-Liiva, Eiste, Masa ja Reeküla. kes korraldavad näiteks orien- toimub aktiivsete osalejate vahel Neljandal etapil, 15. septembril Aasta küla tiitlile kandideerisid: Muhust Pae- teerumisi, jooksusarju, ketasgolfi loosimine, kus peaauhinnaks on (uue kooliaasta alguses) on lastel ja Saaremaa Spordiliit korraldab nase külade piirkond, Saaremaalt Mäebe küla esmaspäevakuid, matku jalgsi ja jalgratas. lastevanematel võimalus võistelda 9. mail Kuressaares ja Muhus hea- ning Kõljala ja Pidula külade piirkonnad. ratastega, kergejõustikuüritusi, 4. mail on tulemas Kuressaare kolmel kergejõustikualal kell 11 tegevusliku teatejooksu, kuhu on Kõljala külade piirkond võlus komisjoni ära helkurkõndi jne. linnajooks, mis on arvult juba 38. Kuressaare staadionil. Kõikidel oodatud 4.–9. klasside õpilased. nii tugevate traditsioonide (õunalaat) kui ka Saare maakonna üks suuremaid Tegu on maakonna osavõturoh- etappidel laste võistluseks välja Tegemist on üleriigilise üritusega – uute innovatsiooniliste ettevõtmistega (sõja- liikumisharrastuse sarju on „Lii- keima tervisespordi üritusega, valitud spordialad on neile või- samal ajal jooksevad koolinoored lis-sportlik matk „Hõbevalge radadel“). Külasid kudes tervemaks“, mida korral- kus eelmisel aastal lõi kaasa 1279 metekohased. üle terve Eesti erinevates kohta- ühendav kultuuriselts Kevade korraldab tal- datakse alates 2008. aastast. Üri- osalejat. Varasemalt olid võist- Lastevanematele on erinevatel des. Teatejooks on heategevuslik gupäevi, kontserte, seminare, spordivõistlusi, tuste arv aastas on kasvanud algsest lusdistantsid 5,1 ja 14,2 km, kuid etappidel kavas 60 m jooks, kau- üritus, mis toetab liikumisvõime jaanitulesid jm. 12-st juba 35-ni. Sari on populaarne 2016. aastast alates on põhidistant- gushüpe, saapavise ja kuulitõuge. kaotanud laste ravi. Suurim tegu on aga Kõljala seltsimaja reno- erineva vanuse ja tasemega harras- side pikkusteks 5 ja 10 km. Lisaks Igal etapil saavad kõik noored Jooksu idee on anda noortele veerimine ja külaplatsi korrastamine koos lau- tajate hulgas ning toimib koostöös sportlased šokolaadi ning dip- võimalus tunda rõõmu liikumisest lulava, grillmaja ja laste mänguväljakuga. „EV100 toimuvad jooksud lastele. igas külas“ raames rajati iluõunapuu hekk, kus iga erinevate spordiklubidega. Sari „Pühapäev spordiga“ on lomi oma tulemustega. Lisaks ja tervislikest eluviisidest, kus autasustatakse võistlusalade iga oluline pole võit, vaid osavõtt ja kandi küla sai omanimelise õunapuu. Lumepäeval suunatud 11-aastastele ja noo- Valiti ka rahva lemmikküla, kelleks sai 26,7% rematele lastele. Sel hooajal on vanusegrupi kolme parimat poissi teadvustamine, et kõik, kellele on vähemalt 121 osalejat ja kolme parimat tüdrukut „Püha- liikumisvõime antud, peaksid seda häältesaagiga Muhust Paenase külade piirkond neli sportlikku pühapäeva. Kaks – Paenase, Päelda, Rinsi külad. Tervisespordisarja ürituste etappi on juba olnud – mullu 25. päev spordiga“ medaliga. Ka kolm kasutama. Eelmisel aastal osales 11 Kõljala külade piirkonnal on au esindada meie valikus on näiteks jooksmine, novembril ja tänavu 27. jaanuaril. esimest ema ja isa igal alal saavad kooli, kokku 537 last. Sellel aastal maakonda ka üleriigilise liikumise Kodukant suusatamine, kelgutamine, foto- Järgmisena saavad mudilased teis- diplomi ja meene. on plaanis jooks viia ka Muhu- aasta küla valimisel. Aasta küla kuulutatakse jaht, matkamine, orienteerumine, te omavanustega mõõtu võtta 31. Kuressaare linnajooksu ning maale, et Orissaare, Tornimäe ja välja maapäeval juuli lõpus Räpinas. kergejõustik, ketasgolf, ujumine, märtsil Kuressaare spordikeskuses sarjade „Liikudes tervemaks“ ja Muhu koolid saaksid osa võtta. Reet Viira, „Pühapäev spordiga“ peakor- Kuressaares toimub teatejooks rattasõit ning lisaks erinevate kell 11 algavatel võistlustel, kus Saaremaa Kodukant juhatuse liige alade proovimine Kuressaare neil on kavas kaks kergejõusti- raldaja on Saaremaa Spordikool lossipargis ja seda juba 14. korda. 2 Saaremaa Teataja 7. veebruar 2019 Saaremaa vallavalitsuse detailplaneeringud Talila küla Lautri, Kalju, Tiidumäe ja Tõnu 3 abihoone ehitamiseks. Maksimaalseks lubatud vähendamine. Ehituskeeluvööndi vähendamise planeeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine katastriüksuste ning Muraja küla Matu ka- ehitisealuseks pinnaks on 250 m2, elamu maksi- ettepanek tehakse planeeritava hoonestusala Saaremaa vallavalitsus teatab planeerimis- tastriüksuse detailplaneeringu koostamise maalselt 2-korruseline ja kuni 8 m kõrgune ning ulatuses. seaduse § 140 lõike 5 alusel, et vallavolikogu lõpetamine abihooned 1-korruselised ja kuni 6 m kõrged. Katastriüksus asub Leisi valla üldplaneeringu 25.01.2019 otsusega nr 1-3/5 tunnistati osa- Saaremaa vallavalitsus teavitab planeerimis- Juurdepääs
Load more

Recommended publications
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Vilsandi Rahvuspargi Kaitse-Eeskiri“ Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus „Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta määrusega ala kaitse alla ning kehtestada ala kaitsekord. Väiksemad osad praegusest Vilsandi rahvuspargist olid kaitse alla võetud juba 1910. a. (Vaika saared) ja 1939. a. (Harilaid). Rahvuspargi territooriumi põhiosa on olnud Vilsandi Riikliku Looduskaitsealana kaitse all alates 21. septembrist 1971. a., mil ENSV Ministrite Nõukogu kinnitas oma määruse nr. 457 „Vaika Riikliku Looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta“. Vabariigi Valitsuse 1993. a. 8. detsembri määrusega nr 387 “Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine” reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vastavalt “Looduskaitseseaduse” § 91 lõikele 1 kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2016. aasta 1. maini. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti, muudetakse selle tsoneeringut ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Vilsandi rahvuspark paikneb Saare maakonna lääneosas Kihelkonna kihekonnas, praeguse haldusjaotuse järgi jaguneb ta Kihelkonna ja Lümanda valla maa-ala vahel. Kaitseala kogupindala on ca 29 530ha, millest
    [Show full text]
  • Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava
    ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ...................................................................................................................
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 23 Üru, JAH1000253 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Üru Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80179332 1.3. Aadress Koovi talu, Kotlandi küla, Lümanda vald, Saaremaa 1.4. Esindaja nimi Aivar Jõgi 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5038355 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Aivar Jõgi Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Odalätsi MKA Vabariigi Valitsuse 08.05.2007 määruse nr 133 § 4 lg 1 ja lg 5 ja Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 nimetus/ lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) piirangu kirjeldus püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Kaitsealal on on lubatud sõidukiga sõitmine teedel.
    [Show full text]
  • Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Mustandis (2003) Soovitab Toomas Saat Merisiiga Suures Mahus Taasasustada, Et Taastada Selle Vähenenud Arvukust
    Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava 2012 -2016 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ............................................................................. 6 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .............................................................................................. 6 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ........................... 6 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus.................... 6 1.4 Maakasutus ja maaomand ................................................................................................ 8 1.5 Huvigrupid ..................................................................................................................... 11 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ......................................................................................... 14 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................. 15 2.1. Elustik ............................................................................................................................ 15 2.1.1. Linnustik ......................................................................................................................... 15 2.1.2 Imetajad ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • • Iq 6 5 Sisukord
    Ъ ^Vfrtf*-*'!'. • IQ 6 5 SISUKORD К. Leht. Aadu Mindi kirjanikutee algus . 449 S. Issakov. Eesti-Vene kirjanduslike suhete uurimiso põhiprobleeme 46П 0. Runk. Terminoloogia arendamise printsiipi­ dest (matemaatiku vaatevinklist) 167 U. Mereste. Ühest pealtnäha heast, tegelikult halvast tõlketavast 177 V. Alttoa. Unt vanima eestikeelse luule kohta 182 E. Siirak. Kaks kildu vanimast eestikeelsest kirjasõnast 185 PUHIIKATSIOONl-: JA MATERJALE O. Ibius. Tartu eeslinlaste sõjaartiklid aas­ tast 1700 188 KEELELISI KII DE V. Kruuspere. Ollemisi-mõllemisi keelekõverus- test 492 Küsimusi — vastuseid 492 Keeli ja Meeli 493 E. Rajandi, H. Tarand. Puhteesli võõrnimi Lii 491 VÄITEID JA VASTUVÄITEID Veel kord Hella Vuolijokist ja ta vanemaist 496 RAAMATUTE KESKEL R'. Krusten. Mis juhtus muutlike ilmade ajal 197 P. Alvre. Kuldseid vilju ühe teadlase töö­ põllult 499 A. Annist, H. Moora. Teos eesti rahvausundi uurimise alalt 501 RINGVAADE A. Kurtna. «Väike lllimar» bulgaaria keeles 509 H. Kaal. Murdekogujate kokkutulek Tallinnas 509 Väitekirjade kaitsmine 510 I eadushk fantastiline kirjandustoodang Лшее rikas õli Esperanto .... 511 Õienduseks 512 Kaanel: «Ennem Kesselai.l see liigub. (Juhan Sinuni.) (11. Joonuksi foto.) KEEL «* KIRJANDUS E. E S T f NSV EESTI NSV TEADU S ТЕ ia KIRJANIKE ÄKAD EEMIA LIIDU AJA I R J Nr. 8 AUGUST 1965 VIII AASTAKÄIK Aadu Hindi kirjanikutee algus KALJU LEHT astal 1934 ilmus A. Hindi esikromaan «Pidalitõbi», mis tun­ nistati «Looduse» kirjastuse romaanivõistlusel teise auhinna vääriliseks. Uustulnuk äratas tähelepanu erakordse aine ja kirjandusliku laadiga. Küllap seda omanäolisust pidas sil­ maAs ka Fr. Tuglas lakoonilises hinnangus: «. nii hästi ei debüteerita sagedasti.» 1 Ei tohiks olla huvituseta jälgida neid ajendavaid jõude, mis viisid noore Saaremaa kooliõpetaja loomismõtte juurde.
    [Show full text]
  • Welche Teile Ihr Besser Im Tresor Aufbewahrt
    Welche Teile Ihr besser im Tresor aufbewahrt... Post by “Insulaner” of Nov 26th 2020, 6:47 pm Hallo zusammen, nachdem ich mal wieder versucht habe die Ölwannenschraube verkehrt herum aufzumachen (irgendwie raffe ich die Drehrichtung nicht wenn die Schraube hinter der Wanne angeordnet ist und ich von vorne schraube ) und diesmal den Kopf endgültig in einen Zustand versetzt habe der eine Teilnahme beim Pfingsttreffen in Ornbau mit verschärften Eingangskontrollen definitiv ausschließen würde habe ich mich für den Neukauf entschieden. Dabei bin ich auf interessante "Black Friday" (was auch immer das sein soll) Angebote mit kräftigem Rabatt gestoßen: auch Dichtringe sind mit dem gleichen Preisnachlass zu haben: https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 1 Als erste Aktion habe ich sofort meine Kiste mit Kupferdichtringen aus der Garage in das Bankschließfach verlagert. Für die Ölablassschraube werde ich wohl eine Hypothek aufs Haus aufnehmen; mal sehen was der Bankmanager morgen sagt. Viele Grüße, Hagen . Post by “HaWa” of Nov 26th 2020, 6:58 pm Hallo Hagen, welche Ölwanne hat eine 16er Ablassschraube. Ich kenne da nur 12, 14 und die Grossen. Km Hydraulikbedarf solltest du bezahlbar fündig werden. Gruß HaWA https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 2 Post by “SimonW” of Nov 26th 2020, 9:24 pm Hallo Hagen, ich vermute mal, es handelt sich um einen 100er Pack - siehe Gewicht 380 g ... Gruß Simon Post by “Wuff_6.3” of Nov 27th 2020, 12:14 am Ach Hagen, du hast nur 30% Rabatt. Andere Websites bieten lukrative 39%: Post by “Insulaner” of Nov 27th 2020, 8:10 am https://forum.mercedesclub.de/index.php?thread/22127-welche-teile-ihr-besser-im-tresor-aufbewahrt/ 3 Hallo zusammen, HaWa: die Ölwanne in Frage hat M12; bei Eingabe des Autotyps auf dieser Webseite kamen dann diese Vorschläge.
    [Show full text]
  • Internationalcouncil for the Exploration of the Sea
    .., .;.'.:., .. !..... ', C 1.11991/N 9 INTERNATIONALCOUNCIL FOR THE .1\' • : EXPLORATION OF THE SEA Marine Mammals Cttee A survey of Baltic grey seal pups in the West-Estonian Archipelago after the extremely mild winter in 1990 by Valdis Pilats Latvian Academy of Sciences Institute of Biology Miera 3, 229021 Salaspils, Latvia Abstract The Baltic grey seal is traditionally considered a typical ice-breeding pinniped. Yet it can also breed on land if ice is lacking due to extremely mild winters. This was confirmed during several surveys from air and land in the spring of 1990 by finding three whelping colonies on the islets and reefs of the West-Estonian Archipelago. Whelping ofgrey seals on land allows, for the first time, the conduct of a rather complete census of pups, at least of those which were born in the East Baltic. The total number of pups counted, more or less simultanously, in three breeding colonies was ca. 400 individuals. Approximately 31 % of them were found dead. The rains and strong waves due to stormy weather are suspected as the main factors of pup mortality. The health status of pups born on islets was worse than previously recorded for pups born on ice. Whelping on the islets ofthe West-Estonian Archipelago started in late February and ended at the beginning of April, with a peak in the second week of March. The total number of pups born in 1990 in the East Baltic is estimated to be at least 400-450. Such unexpectedly great pup production indicates a previous underestimation of the Baltic grey seal stock, not only in the East Baltic but also in the whole Baltic Sea.
    [Show full text]
  • Iota Directory of Islands Regional List British Isles
    IOTA DIRECTORY OF ISLANDS sheet 1 IOTA DIRECTORY – QSL COLLECTION Last Update: 22 February 2009 DISCLAIMER: The IOTA list is copyrighted to the Radio Society of Great Britain. To allow us to maintain an up-to-date QSL reference file and to fill gaps in that file the Society's IOTA Committee, a Sponsor Member of QSL COLLECTION, has kindly allowed us to show the list of qualifying islands for each IOTA group on our web-site. To discourage unauthorized use an essential part of the listing, namely the geographical coordinates, has been omitted and some minor but significant alterations have also been made to the list. No part of this list may be reproduced, stored in a retrieval system or transmitted in any form or by any means, electronic, mechanical, photocopying, recording or otherwise. A shortened version of the IOTA list is available on the IOTA web-site at http://www.rsgbiota.org - there are no restrictions on its use. Islands documented with QSLs in our IOTA Collection are highlighted in bold letters. Cards from all other Islands are wanted. Sometimes call letters indicate which operators/operations are filed. All other QSLs of these operations are needed. EUROPE UNITED KINGDOM OF GREAT BRITAIN AND NORTHERN IRELAND, CHANNEL ISLANDS AND ISLE OF MAN # ENGLAND / SCOTLAND / WALES B EU-005 G, GM, a. GREAT BRITAIN (includeing England, Brownsea, Canvey, Carna, Foulness, Hayling, Mersea, Mullion, Sheppey, Walney; in GW, M, Scotland, Burnt Isls, Davaar, Ewe, Luing, Martin, Neave, Ristol, Seil; and in Wales, Anglesey; in each case include other islands not MM, MW qualifying for groups listed below): Cramond, Easdale, Litte Ross, ENGLAND B EU-120 G, M a.
    [Show full text]
  • Rarities in Estonia Till 1989: Report of the Estonian Rarities Committee (2)
    Hirundo nr. 9 Jwli lWl LINNUHARULDUSED EESTlS KUNI AASTANI 1989 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne (2) Rarities in Estonia till 1989: report of the Estonian Rarities Committee (2) Vilju Lilleleht & Eerik Leibak Punakurk-kaur Gavia stellata pesitsusteated (1) 28.07.1911 Kurna VBikejSrv, Juri khk., Harjumaa 1 paar. (2) 28.05.1941 Kivijarve raba, Kuusalu khk., Harjumaa (August Mank). (3) 19.-21.05.1947 Pakasjarve raba, Ambla khk., Jarvarnaa pesa (Hillar PBrjasaar). 1972.a. Matsalu RLKA-I rbngastatud "pull." (vt KastepBld, 1973) oli tegelikult rindeajal tabatud la isend. (1-3): Koch, 1911; Mank, 1962. Vaikehuup /hiiupel/ lxoOyc/tus nlinutus (6,6,0) (16 + pull.) (I) 00.05 v6i 00.06.1896 Suurlaht jalvbi Linnulaht, Kaaima khk., Saaremaa. (2) 02.08.1936 Ubja, Rakvere khk., Virumaa juv. (v.Baer). (3) 04.08.1936 Kunda laht, Viru- Nigula khk., Virumaa juv. (A.Eenmaa). (4) 29.08. - 30.09.1951 Alatskivi, Kodavere khk., Tartumaa 1-2 ad. + pesakond (Richard Koger). (5) keskpaik 08.1952 VBhandu j6e suue, VBru-/Petserirnaa 2 is. (Ado Haare). (6) lbpp 08.1953 Kloostri meri, Kirbla khk., Liianernaa (Ferdinand Nurk). (7) 05.07. - 04.09.1955 Elistvere jv., Maarja-Magdalee- na khk., Tartumaa = Jageva raj. gad. (Ruth Ling, Rudolf Liblik). (8) 16pp 07.1957 Elistvere jv. pesa (Rudolf Liblik). (9) 13.08.1959 Soitsjlrv, ~ksikhk., Tartumaa = JBgeva raj. (Ruth Ling). (10) 11.08.1963 Sutlepa meri, Noarootsi khk., Laanemaa 1 paar (M.Bulak). (11) 23.-24.08.1963 Vana-Akali j6e suue, V6nnu khk., Tartumaa (Ulo Peedosaar). (12) 27.06.1972 Kasari j8e alamjooks, Lihula + Kirbla khk., Uanemaa c? (Taivo KastepBld).
    [Show full text]
  • 3.16. Atla Küla
    Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring 1560MT1 3.16. Atla küla 3.16.1. Asustuse kujunemise ajalugu Atla küla on ainuke Vilsandi rahvuspargi heina‐ ja põllumaad nende ümber ja Elda põlisküla, mille tänane asustus jääb tervenisti poolsaarel. Samuti kuulub tänase Atla küla rahvuspargi piiridesse – väljaspool rahvusparki koosseisu Atla mõisale enne 1919. a asus tänasel Luki‐Keldri maaüksusel maareformi kuulunud maad, mis asusid tänase tsaariaegne Ujendi metsavahikoht (Uendi küla idaosas ja Elda poolsaare tipus. 1861. a kaardil292 lisamärkusega Alte haustelle) Kuni 19. saj ümberkruntimiseni Elda poolsaarel ja hiljem samas kohas vabariigiaegne Uueniidi talusid ei olnud peale kahe – 19. saj esimese talu. Tegemist on sumbküla laadse külaga, mis poole kaardil293 on märgitud Hoppi talu (Oppi on ka rahvuspargi suurim. Säilinud on 33 Jaak) tänasel katastrisse kandmata maatükil elamuga kohta, mis aga ei moodusta isegi poolt Oostejärvest mööduva tee ja Nurkapüksi tee II maailmasõja eelsest elukohtade arvust. ristumiskohal (aga ei leidu teistel sama perioodi kaartidel294) ja Elda poolsaare tipus mõisa maadele 19. saj rajati Elda heinamaade vahi (Hofs Heuschlags Wächter295) koht (puudub veel 19. saj alguse kaardil296, kuid lisatud teisele sama perioodi kaardile297 pärast kaardi algset koostamist). Mõlemad kohad on ka 1861. a Atla maade kaartidel298 (poolsaare nimi on Helda maa). Ülejäänud poolsaarel olid vaid Atla ja Austla küla ning Atla mõisa ja talude põllud, heinamaad ja mets, aga ka teiste mõisate kasutuses olnud üksikud maatükid. Joonis 132. Atla mõisa maad 1871. a kaardil, millest kaks – üleval mõisa süda ja keskel Elda poolsaare tipp – asuvad tänase Atla küla koosseisus. LVVA, f 6828, n 4, s 365, l 1k. Tänane Atla küla koosneb ajaloolisest külaosast, mille talud asetsesid Atla sadamast Joonis 133.
    [Show full text]
  • Saaremaa Linnud
    Hirundo Supplementum 1996. 28 lk. SAAREMAA LINNUD Raivo Mänd Zooloogia ja Botaanika Instituut, Tartu Ülikool koostöös: H. Adrat, J. Elts, M. Kers, J. Keskpaik, A. Kullapere, A. Kuresoo, E. Leibak, A. Leito, V. Lilleleht, H. Lipp, L. Luigujõe, M. Martinson, R. Nellis, M. Ots, T. Randla, A. Selberg, E. Soom, E. Tammur, E. Viht, V. Volke Sisukord SISSEJUHATUS Saaremaa linnustiku omapära Saaremaa lindude uurimine Saaremaa lindude elupaigad LINNUSTIK Andmete päritolu Pesitsejad ehk haudelinnud Pütilised Pelikanilised Toonekurelised Hanelised Haukalised Pi strikulised Kanalised Kurelised Kurvitsalised Tuvilised Käolised Kakulised Öösorrilised Piiritajalised Siniraalised Rähnilised V ärvulised Regulaarselt kohatavad mittepesitsejad Eksikülalised SAAREMAAL REGISTREERITUD LINNULIIKIDE ARV SOOVITATAV KIRJANDUS BIRDS OF SAAREMAA. Summary SISSEJUHATUS Saaremaa linnustiku omapära Vaatamata oma suhteliselt väikesele pindalale on Saaremaa linnustik väga liigirikas. Nii näiteks pesitseb või on siin pesitsenud ligikaudu 90% kõigist Eestis kindlaks tehtud haudelinnuliikidest. Mõistagi mängib siin peamist rolli saare maastike ja elupaikade suur mitmekesisus ja mosaiiksus, eriti merelindudele sobivate elupaikade rohke esinemine, aga ka hõreda asustusega loodusmaastike suhteliselt suur osatähtsus. Peale pesitsemiseks sobivate võimaluste on Saaremaal väga suur roll ka mitmete läbirändavate linnuliikide peatus- ja toitumiskohana. Üldse on kõigist Eesti linnustiku nimekirja kantud liikidest umbes 90% registreeritud ka Saaremaal. Nii nagu Saaremaa loodusele üldiselt
    [Show full text]
  • Vilsandi Rahvuspargi Kaitse-Eeskirja Ning Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1996, 37, 745 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 22.05.1996 nr 144 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1.Kinnitada: 1) Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud). 2) Vilsandi rahvuspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2.Kehtestada, et Vilsandi rahvuspargi valitsejaks on Vilsandi Rahvuspargi direktor. 3.Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekud maamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 1. 4.Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 8. juuni 1987. a määruse nr 319 (ENSV Teataja 1987, 24, 349) «Vilsandi Riikliku Looduskaitseala kaitsetsooni ja Kurtna Riikliku Maastikukaitseala moodustamise kohta» punkt 2 Vilsandi Riikliku Looduskaitseala põhimääruse kinnitamise osas ja punkt 3 Vilsandi Riikliku Looduskaitseala kaitsetsoonile maa eraldamisel kehtestatud maakasutuse põhitingimuste osas. Peaminister Tiit VÄHI Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22. mai 1996. a määrusega nr 144 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1.Vilsandi rahvuspark (edaspidi rahvuspark) moodustati Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a määrusega nr 387 (RT I 1994, 3, 20; 1995, 30, 381) Vilsandi Riikliku Looduskaitseala ning Harilaiu botaanilis-zooloogilise kaitseala baasil ning määrati rahvuspargiks
    [Show full text]