Jäälind, Kuninglik Kalur Populaarteaduslik Ajakiri

2014 2014 1/ AR JAANUAR 1/ JAANU

. 3,50 €

EESTI LOODUS Jäälind, kuninglik kalur Populaarteaduslik ajakiri. aastast Ilmunud 1933. Jäälind • Vilsandi rahvuspark 20 • Intervjuu Reitaluga Triin • Putukad III: prussaka suguvõsa • Nabala • Saesaare

ISSN 2228-3692 ( võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ( trükis ) 0131-5862 ISSN Vilsandi rahvuspark 20

Prussakate mitmekesisus autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Nabala ja Saesaare Registreeru messile!

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SISUKORD |

Jäälind Foto: Sven Začek

65. aastakäik Nr 1, jaanuar 2014 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg sealt avanevad kaunid vaated ümbruskonnale 3 Sõnumid 38 Lääne-Saaremaa rannikualade 7 Veebivalvur paerikkus 8 Märkamatu ja silmatorkav Rein Einasto kirjeldab Vilsandi kalakuningas rahvuspargi piirkonna geoloogilisi Tuul Sepp arutleb jäälinnu, ja paleontoloogilisi huviväärsusi tänavuse aasta linnu sulestiku 40 Vilsandi rahvuspargi kirevuse, kalapüügivõimete ja mälumaastikud folkloristi pilguga pesa räpasuse põhjuste üle Mari-Ann Remmel on kokku 15 EL küsib: vastavad Alar Astover ja kogunud ja üldkasutatavaks teinud Kunter Tätte Lääne-Saaremaa vanema ja uuema 8 16 Eesti looduskaitse hälli nüüdne rahva kohapärimuse päev 44 Intervjuu: Niitude liigirikkuse võti Kaja Lotman avab Eesti peitub maakasutuse ajaloos Looduses artiklisarja Vilsandi Taimeökoloog Triin Reitalu rahvuspargist selle 20. aasta küsitlenud Toomas Kukk päeva puhul: kõigepealt üle vaade loodusväärtustest ja 48 Kuidas putukat ära tunda III. kaitsekorralduskavast Prussaka suguvõsa 21 Kes avastas Vilsandi? Mati Martin jätkab putukate mitmekesisuse tutvustamist, Tõnu Talvi meenutab Vaikade ja 26 sedapuhku on vaatluse all Vilsandi avastamise lugu: enne uustiibsed, vaegmoondega ornitolooge jõudsid siia geoloogid paljunevad liigirühmad ja botaanikud 55 Teadusajakirjaniku lehekülg: 26 Vilsandi kalastik Anonüümsete tegude vältimatus Aare Verliin tutvustab saarlastele Tiit Kändler arutleb nii nimetute ja randlastele tähtsat valdkonda – veebikommentaaride kui ka kodumere kalavarusid nimetute loodusnähtuste 32 Poster: Ireen Trummer; paratamatuse üle taimefotode peaauhind 34 57 Miks Nabalast saab kaitseala? 34 Milleks jäädvustada Eesti Kalev Sepp ja Urmas Tartes loodust? tutvustavad Harju- ja Raplamaa Ivo Kruusamägi teeb kokkuvõtte piirile loodava uue kaitseala Vikipeedia neljandast loodusväärtusi lähemalt fotovõistlusest HELP4 ehk „Head 59 Kroonika Eesti looduse pildid” 62 Mikroskoop 37 Vaade Saesaare paisjärvele 63 Ristsõna Ain Eriku arvates peaks Saesaare paisjärv säilima järvena, kuna 64 Ajalugu, sünnipäevad 48 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I1I 1 | TOIMETAJA VEERG | FOTO: IRENEFOTO: KÄOSAAR 65. aastakäik Nr 1, jaanuar 2014

Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 E-post [email protected] faks 742 1143

Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected]

Toimetaja Helen Külvik (lapsehoolduspuhkusel)

Toimetaja Juhan Javoiš Lääne-Saaremaa rahvuspark 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo esti viiest rahvuspargist oleme kem ja tihedamalt kui kuskil mujal 742 1143, [email protected] Eesti Looduses viimasel ajal tut- Eestis. Siia on loodud hulk kaitse- ja vustanud kolme. 2011. a mai- hoiualasid, milles orienteerumine Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado E 742 1143, [email protected] number käsitleb tervikuna Lahemaa valmistab raskusi isegi loodushuvi- rahvusparki tema 40. aastapäeva lisele. Tagamõisa poolsaarel on näi- Keeletoimetaja Monika Salo puhul, mulluses novembrinumbris on teks Tagamõisa hoiuala, Kesknõmme 742 1186, [email protected] vaatluse all Soomaa ja detsembrinumb- ja Teesu looduskaitseala, Tagamõisa Küljendamine Produktsioonigrupp OÜ ris Karula rahvuspark 20. aastapäeva puisniit, lähedal Odalätsi maasti- [email protected] puhul. Nüüd on Vilsandi kord ning kukaitseala; lõunasse jääb Karala- juuni-juulinumbris jõuame Matsaluni. Pilguse hoiuala, mille keskel paikneb Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri Vilsandi rahvuspark on teistest lahustükina Vilsandi rahvusparki Endla 3, 10122 Tallinn meie sama tüüpi kaitstavatest aladest kuuluv Naistekivimaa. Vastutav väljaandja Indrek Rohtmets ajas kõige enam muutunud. 1910. Ainuõige oleks Vilsandi rahvus- [email protected] aastal loodi loodusreservaat vaid parki veelgi laiendada, hõlmates Vaika saartel. 1937 võeti kaitse alla eelnimetatud kaitsealad ja nende Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, [email protected] peale Vaikade ka Vilsandi loodepoolne vahele jäävad alad. Kihelkonna vald osa. 1958 taastati kaitse Vaika riikliku on hädas väheneva elanikkonnaga Tellimine ja info: tel 610 4105 looduskaitsealana, millele 1971. aas- ja seega kahaneva sissetulekuga. e-post [email protected] tal liideti Vilsandi saar ning ala nime- Peaaegu kogu valda hõlmav rahvus- tati Vilsandi looduskaitsealaks. 1993. park võiks olla abivahend, mis suu- aastal nimetati ala rahvuspargiks ja rendab üldist huvi kogu piirkonna lisandusid alad Lääne-Saaremaalt, sh vastu ja ühtlasi aitab hoida loodus- Harilaiu kaitseala. Praegustes piirides väärtusi, eeskätt poollooduslikke on rahvuspark olnud 1996. aastast. kooslusi. Rahvuspark on üks koha- Vilsandi rahvuspark on oma 7600 liku elu edendajaid, kui vaadata näi- hektari suuruse maismaapindalaga teks Karula edulugusid. Eesti väikseim rahvuspark (järgneb Iseküsimus on, mis piirides ja Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute Karula, 12 400 ha). Suure osa mais- nimega peaks suurem rahvuspark keskuse toetusel maast hõlmavad asustamata või olema. Lääne-Saaremaa rahvus- väheasustatud saared ja rannikualad. pargi kõrval võiks nimeks sobida © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2014 Summaries of some E Ö AAD KO Hoolimata arvukatest piirimuutustest Kihelkonna rahvuspark, sest kogu ala M M A Ä articles can be found J R H G I on Vilsandi kõige vähem õigustanud jääb Kihelkonna kihelkonna piiresse. Õ S at our web site P rahvuspargi nimetust, mis „Eesti ent- Vilsandi nimi on praegugi eksitav, www.eestiloodus.ee süklopeedia” järgi on „suhteliselt suur kuivõrd see on osa suuremast alast. 541 787 Trükitud trükikojas riiklikult kaitstav loodusala, kus on Aga täpsemad piirid, nimi ja muud Trükitoode erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puh- üksikasjad on edaspidiste põhjaliku- Kroonpress keväärtusega loodusobjekte, paljudes mate arutelude ja kirjutiste teema. ■ riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit”. Ometigi on loodusväärtusi ja kul- tuuripärandit Lääne-Saaremaal roh- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2 I2I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 üldsuse tähelepanuvajaduseleneidkooslusiparemini pealsete jateistepärandkooslusteeestningpööranud auhin sembri alguses välja 2013. aasta noore looduskaitsja eelarve järgmiseperioodiläbirääkimised:2014–2020 dust: jahi-,metsa-jalooduskaitseseadust.Esimenetõi koolist. Noore looduskaitsja auhinnapälvisAveliina Helm ohutuks tegemisel. olukorra parandamisel, reostunud alade puhastamisel ja sealade eesthoolitsemisel,elupaikadetaastamisel,jõgede 100 miljoniteurot.Eelkõigeonfookusliigikaitsel,kait investeeritakse EL fondidest Eesti looduskaitsesse kokku kaitse-eeskirju ningseejätkubtänavugi. sed jaläbimõeldud,uuendatieelmiselaastal16kaitseala maks. Et kõigi kaitsealade eeskirjad oleksid tänapäeva kaitsealade loomisesenisestavatumaksjapõhjendatu RMK matkateedelmulluligi1,7miljonitkorda. katee uue,627kilomeetripikkuseharuga.Kokkukäidi katee: RMKrõõmustasloodusesõpruEestitläbivamat aastal saidloodusturistidjuurdeveelühetähistatudmat jälgida jategevusteõiguspärasustkontrollida.Möödunud metsaregistrile, kustigahuvilinesaabmetsastoimuvat Metsaseadusega pandimuuhulgasalusuuelemoodsale ja maaomanike omavaheliste kokkulepete tähtsust. Eesti jahiõiguse20.sajandisseningrõhutabjahimeeste rahasüsti. ja metsaseadusningmitutähtsatvaldkondasaidsuure esile, et algatati Nabala kaitseala loomine, jõustusid jahi- konnaministeerium 2013.aastastrõõmustavanaesmalt Mullu 20. detsembril üllitatud pressiteates tõstab kesk Keskkonnaministeerium võttis2013. Aveliina Helm sai üheksandana ELFi nooreAveliina looduskaitsjatiitli Helmsaiüheksandana ELFi Aveliina Helmonjärjepidevaltkandnudhooltloo Eestimaa loodusefond(ELF)kuulutasmulludet Looduskaitsele tõidhäiduudiseidkaEuroopaLiidu Märtsis vastu võetud looduskaitseseadus muudab uute 2013. aastaluuendatikolmeolulistkeskkonnasea na saaja, kelleks osutus Aveliina Helm Tartu üli autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ------FOTO: ERAKOGU kaitsta. Tema sulestonpealeteemakohasteteadus Keilas ningPaidesvahetataksekokku11 projekt. Kuressaares, Valgas, Võrus, Jõhvis, Haapsalus, finantseeritud seitsme linna tänavavalgustuse uuendamise kaljukotka saagikslangenudrebane valmisid kala Möödunud aastalõpulalgatatiNabalakaitsealaloomine,ühtlasi inimest. eestveetaval „Teeme ära” talgupäevallõikaasa40 rändel aitaskahepaikseid ületee186talgulist.ELFi talgutel osaleskokku931talgulist ning konnadekevad- vabatahtlike tänuüritusel. ELFi mullustel looduskaitse Renno Nellis. Murel Merivee, Ulvar Käärt, Indrek Tammekänd ja Lõhmus, PeepMardiste,MarekSammul,Tarvo Valker, aastast. Varasematel aastatelon selle pälvinudAsko tavakohaselt eelmisetiitlisaanu,seekordRennoNellis. Aleksei jaKajaLotman,Tiit RandlajaLauriLutsarning daati. OtsusetegiELFikokkukutsutudžürii,kuhukuulusid stipendium. Mulluesitatiauhinnalekokkukaheksakandi duskavasid ja-juhendeid. eksperdi deid jaloenguid.Ta onloopealsetetaastamistplaneeriva arengut 1,2miljonieuroga. tuleb rohkempanustadaningtoetatikeskkonnahariduse uute jasäästlikevastu. on Helmpidanudloopealseteteemalavalikkeettekan artiklite ilmunudpopulaarteaduslikkekirjutisi,samuti 2013. aastal sai alguse Austria kvooditehingu kaudu 2013. aastalsaialguseAustriakvooditehingukaudu Auhind antiüle7.detsembril Tartus toimunudELFi ELF onkõnealustauhindaväljaandnudalates2005. Noore looduskaitsjatunnustusegakaasneb700-eurone Veel otsustati2013.aastal,etkeskkonnaharidusse aasta õnnestumisedkokku komisjoni liigeningkoostanudloopealsetehool- - , kalju - jamerikotkakaitsetegevuskavad. F JAANUAR 2014 2014 JAANUAR Keskkonnaministeerium ELF/Loodusajakiri EESTI LOODUSEESTI

| SÕNUMID | | SÕNUMID 250 valgustit otol on otol on

098 I3I - - - -

FOTO: BOHUŠ ČÍČEL / WIKIMEDIA 3 | SÕNUMID |

Nabalasse luuakse looduskaitseala Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas 12. detsembril käskkirja, millega algatati Nabala looduskaitseala loomine. „Nabala piirkonna looduslikult väärtuslikud alad, alli-

kad ja tundlik veerežiim, kaitsealuste ja ohustatud lin- URMASTARTES FOTO: dude ja taimede elupaigad – need on põhjused, miks see piirkond kaitset vajab,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. „Ühegi looduskaitseala loomise otsust ei tehta kergekäeliselt. Ettepanek Nabala kaitseala tegemiseks esitati juba 2010. aastal. Pärast seda oleme läbi viinud mitu põhjalikku uuringut ja tellinud ka eraldi ekspertiisi, mille järeldused on Nabala-Tuhala kaitseala loomise ettepanekut toetanud.” Rajatav looduskaitseala asub Harju maakonnas Kiili, Saku ja Kose vallas ning Rapla maakonnas Kohila vallas; Hetk Nabala looduskaitseala loomise teavitusürituselt: kõneleb ala pindala on 4650 hektarit. professor Kalev Sepp, laua taga istuvad minister Keit Pentus- 2013. aasta lõpul valminud ekspertiisis kinnitab profes- Rosimannus ja keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel sor Kalev Sepa juhitud töörühm, et eeldused võtta Nabala piirkond kaitse alla on olemas. Nabala piirkonna väärtused püsielupaigad ei taga alal leiduvate loodusväärtuste ter- on eelkõige sealne tundlik veerežiim, kaitsealuste ja harul- viklikku kaitset. daste taime- ja loomaliikide elupaigad, allikad ja allikalised Kõiki selle piirkonna maavarasid peetakse kaitseala alad. Kaitsealuseid liike on Nabala alal 53. loomise järel passiivseks ning nende kohta kaevanda- Piirkonnal tervikuna on suur tähtsus elurikkuse mislubasid ei väljastata. hoius, kuid senised harali asuvad kaitse- ja hoiualad ning Keskkonnaministeerium

Aasta loodusesõbraks valiti hundiuurija Peep Männil 2013. aastal otsustas Eesti loodus- Rosimannus Nabala looduskaitseala kaitse selts (ELKS) esimest korda loomise algatamise eest. välja anda aasta loodusesõbra tiitli. Looduse Omnibussi sõbra tiitel anti Hundiaasta loodusesõbraks valiti abi ja toetuse eest Eesti Energiale. hundiuurija ja -kaitsja Peep Männil, Keskkonnaministrilt said noore loodus- FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: keda austati loodusesõprade aasta- kaitsja teenetemärgi 26 loodusesõpra, vahetuspeol Estonia kontserdisaalis kellel vanust alla 26 aasta (vt lk 59). 15. detsembril. Samas esitleti aasta loodusesõbra ELKS jagas ka tänukirju. Selle Peep Männili raamatut „Susi, kriim- pälvisid Vaike Hang, Reeli Kõiv, silm, metsatöll ...” ning koos ansamb- Enu Mäela, Alar Sikk, Andres liga Ajutine Valitsus loodud videot Tarand, Anne Türn ja Elvi Viira ning „Laul huntidest”. Peep Männil, esimene aasta loodusesõber keskkonnaminister Keit Pentus- ELKS/Loodusajakiri

Biosfäärikaitsealadega on suuri probleeme ka Paraguays Loodusrahvaste õiguste eest nii oma riigi kui ka rahvusvahelisi sageli haigestunud hingamisteede võitlev organisatsioon Survival seadusi, andes Brasiilia karjakasva- haigustesse ja tuberkuloosi, mis viib International lööb häirekella: tusfirmale Yaguarete Porá võimaluse nad elavate seast. Paraguay valitsus on salamisi and- võtta raskeid masinaid kasutades Survivali direktori Stephen Corry nud loa raadata UNESCO biosfää- maha mets aladelt, kus elab Ayoreo sõnul jõuaks neil maadel ebaseadus- rikaitseala metsi, mis on lääne indiaanlaste kõige omaette hoid- likult toodetud loomaliha lõpuks ka tsivilisatsioonist eraldi elavate vam Totobiegosode haru (’inime- Euroopa Liidu kaubahallidesse, ses- Ayoreo indiaanlaste viimane varju- sed, kes elavad suurte sigade maal’), tap on põhjust koputada eurooplas- paik. ja rajada sinna karjamaad. Varem tegi südametunnistusele. Survivali kinnitusel on Paraguay metsast müra ja toiduvajaku tõttu keskkonnaministeerium rikkunud lahkuma sunnitud indiaanlased on Survival International / Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 4 I4I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | SÕNUMID |

Euroopa Liidu kalanduspoliitika muutub kestlikumaks Euroopa Parlament kiitis 10. det- kalad on liiga väikesed või ebasobi- sembril heaks ühise kalanduspoliitika vat liiki. Suurem osa tagasi heidetud muudatused, mille eesmärk on pea- kaladest sureb. Uute reeglite järgi tada ülepüük ja kehtestada karmid peavad kalalaevad vähemalt 95 prot- nõuded saagi merre tagasiheitmise senti püütud saagist maale tooma. kohta. Uued ettekirjutused hakka- Nõue rakendub graafiku alusel järk- vad kehtima ka teavitamisnõuete järgult alates aastast 2015. kohta. Reformid peaksid muutma EL Reformiga uuendatakse paljusid kalanduspoliitika senisest jätkusuut- ühise kalanduspoliitika printsiipe. likumaks. Näiteks tuleb säästva püügi põhi- JOACHIM MÜLLERCHENWIKIMEDIAFOTO: / Kalanduse teravaim probleem on mõtet rakendada ka neil EL kalalae- ülepüük; nüüdsest peab Euroopa vadel, mis tegutsevad väljaspool EL Nõukogu iga-aastasi püügikogu- territoriaalvett. Kolmandate riikide seid määrates jälgima kestlikkuse vetes tohib püüda kasutamata jäänud põhimõtet: kalurid ei tohiks püüda varude ülejääke. EL riikide kohta, rohkem, kui liik suudab aasta jook- kellel on liiga suure püügivõimsusega Krabipüügilaev Põhjamerel sul taastoota. Siht on saavutada kalalaevastikud, võidakse rakendada jätkusuutlikust tasemest suurem sanktsioone, näiteks vähendatakse tulevikus teavitada kalapüügi piir- kalavarude hulk. EL kalandustoetusi. konnast või püügivahenditest. Ligi veerand kogu EL-s püütavast Uute teavitus- ja turustamisreeg- EP saagist heidetakse merre tagasi. Seda lite kohaselt tuleb tarbijaid paremini tehakse tavaliselt seetõttu, et püütud informeerida, muu hulgas tuleb neid

Suurbritannia suurimal järvel jääb talvitavaid linde vähemaks Ajakiri Freshwater Biology on aval- Quercus uurijad leidsid, et ligi matult kahanenud selgrootute arv. danud Belfasti ülikooli teadlaste 400 ruutkilomeetri suuruse järve Ent just selgrootud on talvitavate uuringu, mille järgi on talvitavate ökosüsteem on järsult muutunud. veelindude toit, seega suudab järv sukelpartide arv Briti saarte suurimal Näiteks elab järve põhjas nüüd nüüd ülal pidada vähem tiivulisi järvel Lough Neagh’l üle kolmvee- kaks kolmandikku vähem selg- talikülalisi. randi võrra väiksem kui kümmekond rootuid kui varasemal ajal. Lough Siiski pole tekkinud toidunap- aastat tagasi: sajandi alguses oli neid Neagh oli varem liigtoiteline: põl- pus lindude arvu kahanemise ainus tähtsaks linnualaks nimetatud järvel lumajandussaaste tõttu hakkasid põhjus. Iirlaste teise uurimuse põh- 100 000, nüüd vaid 21 000. veetaimed vohama. Pärast raken- jal on veelindude mitme võtmeliigi Belfasti ülikooli elurikkuse datud kaitsemeetmeid on järve vesi talviste asurkondade suurus vähe- ja looduskaitseteaduse keskuse puhtam, aga sellega koos on soovi- nenud kõikjal Edela-Euroopas ning samal ajal on see tunduvalt suurenenud Kirde-Euroopa veeko- gudel. Põhjuseks peetakse talvise temperatuuri keskmiselt 3,8-kraa- dist tõusu Põhja-Euroopas viimase 30 aasta jooksul. Varem talvel jää- kaane all olnud järved on nüüd jäävabad ning talvitavatele veelin- dudele igati sobivad toitumiskohad. FOTO: WWW.IRELANDLUXURYTOURS.COM FOTO: Kui pesitsusaladele lähemates paikades on toitu piisavalt, siis pole ju mõtet rännata talveks kaugesse Suurbritanniasse, kus pealegi on maitsvate selgrootute hulk vee- kogudes kahanenud.

Belfasti ülikool / Loodusajakiri

Lough Neagh' järv autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I5I 5 | SÕNUMID |

Inglased evitavad juhita linnatransporti

Moodsa planeeringuga Milton kaks reisijat ja nende pagas. Teedel ELTIS FOTO: Keynesis, kus kesklinna kauban- nähakse neile ette esialgu omaette dustänavad on autodeta, kavat- sõidurada, hiljem on plaanis nad setakse lähiaastail teha veel üks täielikumalt integreerida muu liik- uuendus. See peab vähendama saas- lusega. Esimesi sõidukeid hakatakse tet ja lahendama parkimisprobleeme, katsetama 2015. aastal. aga pakub samas mugava võimaluse Ühe sõidu kavandatav hind on ringi liikuda. Nimelt tahetakse seal kaks naela. Uuendus läheb maksma evitada tillukesed juhita ühissõidu- 65 miljonit naela (ehk 77 miljonit kid, mida inglise keeles nimetatakse eurot), ent esimesel aastal loodetakse Milton Keynesi juhita „kookon” pod, otsetõlkes ’kaun’ või ’kookon’. teenida miljon naela. Saaste- ja par- Milton Keynes on üks 1960. aas- Sada futuristlikku elektrimoo- kimisprobleemide kõrval loodavad tal arendama hakatud nn uutest lin- toriga sõidukit hakkab 2017. aas- linnavõimud saada praegugi suu- nadest Ühendkuningriigis, ta asub tast 20-kilomeetrise tunnikiirusega repärase kaugtranspordi kõrvale Londonist 72 kilomeetri kaugusel kurseerima Milton Keynesi jaama mugava kohaliku lühimaasõidu Buckinghamshire’i krahvkonnas. ja kesklinna vahel, igasse mahub vahendi. ELTIS/Loodusajakiri

Komodo varaan leiti Indoneesia kaitsmata tähtsalt linnualalt Indoneesia looduskaitseorganisatsioo- Mbelilingi metsas Florese lääneservas, selt ohustatud, florese ripp-papagoi nide uurimisrühm on kindlaks teinud otse komodo varaani kindlate elupaika- (Loriculus flosculus), värvuline Monarcha maailma suurima sisaliku, kuni 3,5 dena tuntud väikeste Komodo ja Rinca sacerdotum ja florese vares Corvus( flo meetri pikkuseks kasvava komodo saarte vastas, sedastati vaatluskaamerate rensis) ohustatud liikide hulka. varaani olemasolu Indoneesia Florese abil vähemalt tosin looma. Mainitud Kui ala looduskaitse alla ei võeta, saare lääneosas; saare põhja- ja lõuna- saared ja ka osa Florese rannikut kuulu- raiutakse see lagedaks, et saada uut põl- rannikul oli see loom avastatud juba vad UNESCO maailmapärandisse arva- lumajandusmaad, mis peab asendama 2004. aastal. See leid kinnitab hädava- tud Komodo rahvusparki, Mbelilingi juba väljakurnatud maad. BirdLife on jadust võtta Mbelilingi tähtis linnuala mets jääb aga selle piiridest välja. püüdnud õpetada 27 linnuala ümber ka formaalselt looduskaitse alla, nagu BirdLife on Mbelilingi metsa vali- asuva küla elanikke rakendama kestli- BirdLife International on taotlenud. nud tähtsaks linnu- ja elurikkuse alaks kumaid põllupidamisviise ja kasutama Komodo varaan (Varanus komodoen seal elavate haruldaste, piiratud areaa- orgaanilise maaviljeluse viise. See looks sis) on kantud IUCN punases nime- liga linnuliikide tõttu. Väävelkakaduu võimaluse vähendada survet metsale. kirjas ohualdiste liikide kategooriasse. (Cacatua sulphurea) kuulub äärmi- BirdLife International

Kevadel antakse välja esimesed Natura 2000 auhinnad Euroopa Komisjon teatas 19. det- taimede ohtusattumist ning kadu- koostöövõrgustike loomine ja piiri- sembril, et hakkab välja andma mist suureks probleemiks. Enamik ülene koostöö. Natura 2000 auhinda, millega tun- kodanikke (olenevalt liikmesriigist Taotlusi võivad esitada kõik otse- nustatakse parimaid looduskaitse 83–99%) arvab, et looduskaitsel on selt Natura 2000-ga seotud üksu- tavasid Euroopas. suur roll hoidmaks ära väärtuslike sed (riigi- ja kohalikud asutused, Natura 2000 on väga mitmeke- maa- ja merealade hävimist. Aga ettevõtjad, vabaühendused, maa- siste kaitsealade võrgustik, mis katab vaid 27% vastanutest oli kuulnud omanikud, haridusasutused ja üksik- umbes viiendiku EL-st ning hõlmab Natura 2000-st. isikud). Taotluste esitamise tähtaeg rikkalikku taimestikku ja loomas- Uue iga-aastase auhinna eesmärk on 18. veebruar 2014. Rohkem tea- tikku. Võrgustik annab ka sotsiaal- on suurendada üldsuse teadlikkust, vet saab Natura 2000 auhinna vee- seid ja majanduslikke eeliseid. rõhutada Natura 2000 asukohtade bilehelt ec.europa.eu/environment/ Eurooplased toetavad suuresti mitmekesisust ja tunnustada edu nature/natura2000/awards/. looduskaitset, ent Natura 2000 võr- mitmesugustes tegevusvaldkon- Esimese Natura 2000 auhinna gustikku teavad vähesed. Hiljutisest dades. Igal aastal antakse välja viis võitjad kuulutatakse välja 2014. eurobaromeetri uuringust selgus, auhinda eri valdkondades: kommu- aasta mais ja nende saavutusi et üheksa kümnest eurooplasest nikatsioon, looduskaitsemeetmed, tunnustatakse kõrgetasemelisel peab looduslike elupaikade alla- sotsiaalsed ja majanduslikud eeli- tseremoonial Brüsselis. käiku ning teatavate loomade ja sed, huvide/arusaamade ühitamine, Euroopa Komisjon / Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 6 I6I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | VEEBIVALVUR| SÕNUMID |

Teaduspiltnikud võistlesid viiendat korda Vikipeediast, võrgupaigast FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: et.wikipedia.org/wiki/Viki- peedia:Teadusfoto_2013/ Parimad näeb, millised fotod Eesti viiendal teadus- fotovõistlusel osalenud pil- Lumeta jõululaupäev Tartus Raekoja platsil tidest on hindajatele enim meeldinud. Fotovõistlus peeti Jõululaupäevade ilmarekordid mullu oktoobris ja Ilmateenistuse veebilehelt (emhi.ee/index.php?ide= novembris, 14. detsembril Üks foto aasta teadusfotograafi 2&shownews=408) leiab huviline ülevaate „Jõululaupäevade anti teada võitjad ja tea- Heiti Pavese seeriast: modell on ilmarekordid”. Siit võib lugeda, et „Haanja kõrgustikul, duskeskuses Ahhaa avati müürlooga lehekarv Väike-Maarja ja Jõhvi ümbruses oli ajavahemikus 1961– näitus parimatest töödest. 1992 jõuluõhtuks püsiv lumikate maas 83% juhtudest. Nagu ikka, on võistlusele Tallinnas oli stabiilne lumikate jõuludeks moodustunud laekunud fotojäädvustu- pooltel juhtudel”. Üsna lumevaene on olnud Vilsandi saar, sed kõigile vabalt ja tasuta kus lumi on 24. detsembril maas olnud vaid 13% aastatest. kättesaadavad eestikeel- Kõige paksem lumikate on olnud 2010. aastal Sämil: 63 cm. ses Vikipeedias ja rah- Vaatlusjaamade 24. detsembri õhutemperatuuri äär- vusvahelises failivaramus mused on –33,5 ja 8,5 kraadi, mõõdetud vastavalt 2001. Wikimedia Commons. aastal Võrus ja 2006. aastal Sõrves. Aasta teadusfotograa- fiks tunnistati Heiti Paves, Martiina Viili foto „Vedel kelle võiduseerial on hari- lämmastik Ahhaa teadusteatris Ilmunud on uus Tartu ja liku müürlooga (Arabidopsis Emajõe festivalil 2013. aastal” thaliana) trihhoomid ehk Lõuna-Eesti e-infokiri võitis teaduskeskuse Ahhaa lehekarvad. Žürii tun- eripreemia Võrgupaigas www.southestonia.ee/uudiskiri/LET-Tartu- nustuse pälvisid Sven- infokiri-1113-0314-EST.html on vaadata veebis levitatav Erik Mändmaa, Marianna turismiinfokiri, kus tutvustatakse Tartus ja Lõuna-Eestis Tampere ja Mati Kose. detsembrist kuni märtsini korraldatavaid üritusi, puhka- Mati Kose oli üks edu- mis- ja sportimisvõimalusi ning kohalikke huviväärsusi. kamaid osalejaid, sest Turismiinfokiri on välja antud kuues keeles (eesti, ing- veel kolm tema fotot said lise, vene, soome, saksa ja läti). Regulaarselt kaks korda eripreemia: osaühingult aastas ilmuvat e-infokirja annavad välja sihtasutused 360 Kraadi ning ajakirja- Lõuna-Eesti Turism ja Tartumaa Turism ning Tartu lin- delt Akadeemia ja Imeline navalitsuse maine- ja turismiteenistus. Teadus. Kaks eriauhinda võitis Martiina Viil: Regiolt ja teaduskeskuselt Ahhaa. Žürii tunnustuse pälvinud Mati Kose fotol on üles võetud Metsad on muutunud Eesti Looduse eriau- ettevalmistused uudse juhitava hinna sai Pirko Jalakas püügisügavusega seirenooda („Siniselt fluorestseeruv vettelaskmiseks Liivi lahel valk, mis on ekspresseeri- tud hariliku müürlooga lehe õhulõhedes”), Horisondi eriauhinna Janek Lass („Üks võimalus, kuidas pil- distada nähtamatust. Pildil on suitsu täis puhutud ja seejärel lõhatud õhupall”) ja Maido Merisalu („Katse, kus mindi grafeeni kallale suure skalpelliga, et uurida tema nakkuvust aluspinnaga ja vastupidavust kriimustustele”). Teise Regio eripreemia saaja on Heidi Soosalu; üliõpi- Võrgupaigast www.nasa.gov/landsat pärit kaart on koostatud NASA ja lasesinduste eriauhinnad parimatele õppuritele läksid USA geoloogiaameti Landsat 7 satelliidilt saadud andmete põhjal ning Viktoria Burtinile (EMÜ), Maxim Bilovitskiyle (TTÜ) ja see näitab, mis on sel aastatuhandel juhtunud maakera metsadega Jekaterina Kozlovale (TÜ). autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I7I 7 | AASTA LIND | EK Č FOTO: SVEN ZA FOTO:

Märkamatu ja silmatorkav kalakuningas

Tuul Sepp

Eesti ornitoloogiaühing on valinud tänavuse aasta linnuks jäälinnu. See loodusfotograafide ja linnusõprade suur lemmik on aasta lindude nimekirjas kahekümnes. Jäälindu kohtab harva, ometi on ta üks Eesti värvikirevamaid sulelisi. Väga hea ülevaate jäälinnu levikust ja elust Eestis on andnud Olav Renno 2005. aasta Eesti Looduse septembrinumbris [5].

innumäärajas on jäälinnu väli- eresinised (vahelduvalt taevassini- Selle kuningliku linnu pilte vaadates must kirjeldatud ülivõrrete ja sest koobaltsiniseni!), alapool ja põsk on raske ette kujutada, et ta pole Lhüüumärkidega: „Hiilgav-ereda oranž-pruunikaspunane, kurgualune tegelikult varblasest palju suurem. kauni värvusega: kiird ja tiivad rohe- ja laik külgkaelal kriitvalged” [8]. Oranži värvust annavad sulgedele kassinised (enamasti rohekad, ole- Vähesed Eesti linnud suudavad jää- pigmendid, mis neelavad lühilaine- nevalt valgusenurgast), selg ja saba linnuga värvikirevuses konkureerida. list valgust ning peegeldavad tagasi autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 8 I8I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | AASTA LIND | EK

pika lainepikkusega kollakaspunast Č valgust. Sinine ja roheline värvus on aga nn struktuursed värvused: need tulenevad sulgede erilisest siseehi- FOTO: SVEN ZA FOTO: tusest, suleroodudes paiknevatest käsnjatest rakkudest, millelt eri lainepikkusega valgus peegeldub eri suunas [2]. Huvitaval kombel on ühtviisi kirkad nii emas- kui ka isaslind. Värvierinevus avaldub vaid noka ala- osas, mis emastel on punakas, isastel aga must nagu ülejäänud nokk. Muude linnuliikide puhul oleme erksat värvust harjunud nägema vaid isaslindudel: värvikirevus on signaal emastele isaslinnu kvaliteedi kohta ning mängib seega tähtsat rolli sugulises valikus. Mõelge kasvõi sini- kaelpartide või leevikeste peale, kelle isaslind on silmatorkavalt värviline, emaslind eelistab aga tunduvalt taga- sihoidlikumat varjevärvust. Enne allaneelamist tuleb saagist eluvaim välja põrutada Tegelikult võib ergas värvus jäälinnu elukeskkonnas siiski täita varjevärvuse kahvatum. Tõenäoliselt tähistavad Pealegi ei sea ergas värvus jäälindu rolli: sinine-roheline sulestikuosa sulab hiilgavad värvid vähemalt mingil ohtu kellegi söögilauale sattuda. Seda kokku veest peegelduva taevasina ja määral ka linnu staatust. Arvesse pisikest erksavärvilist lindu ei söö kaldapuistu ning veetaimede rohe- võttes jäälindude karmi konkurentsi peaaegu keegi, kui välja arvata kas- lusega, punakaspruun kõhuosa aga parimate kalapüügikohtade pärast sid (aga nood leiavad enamasti hõlp- liiva- või savipaljandite taustaga [5]. (vt allpool), võib arvata, et silma- samat suupistet). Miks? Tõepoolest, liikumatult okstes saaki paistvad kvaliteedisignaalid tulevad Arvatavasti jäälind lihtsalt maitseb varitsevat jäälindu pole vähemalt ini- liigisiseses suhtluses kasuks. Kui juba halvasti [6]. Toiduahela tipus olevate mesel kerge märgata. erksa värvi järgi saab selgeks, kumb liikide puhul on see küllalt tavaline, Siiski, kui eesmärk oleks vaid peitu lind on tugevam, aitab see võitlusest hästi maitsevad pigem pehme lihaga pugeda, oleks sulestik ilmselt märksa ja asjatutest vigastustest hoiduda. taimtoidulised loomad. Seega võib oletada, et jäälinnu silmatorkav väli- mus on hoopis hoiatus kiskjatele: ära mõtlegi mind tülitada, ma olen vas- tiku maitsega, ja pealegi lendan väga kiiresti [6]! Samamoodi hoiatavad

FOTO: VIVIAN AINSALU FOTO: oma viha maitse eest näiteks kirju kleidiga lepatriinud. Linnurahva hulgas kehtib üldiselt reegel, et kui ema ja isa on välimuselt samasugused, hoolitsevad nad poegade eest koos. See peab paika ka jäälindude puhul. Kosjaskäigu alga- tab siiski isaslind. Pulmakommete hulka kuulub ka emaslinnu rituaalne toitmine: kuna pesitsushooaja jooksul tuleb poegadele püüda sadu, isegi tuhandeid kalu, on väga tähtis tule- vasele kaasale varakult oma kala meheoskusi tõestada.

Juveelikarva iluduse räpakas pesa. Jäälinnud pesitsevad väikeste kala- Vabadusrist. Võidukas allveekütt väljub veest rohkete aeglase vooluga jõgede ääres, autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I9I 9 | AASTA LIND |

mulje, mis aga peagi muutub. Kala silmates sööstab lind järsult alla nagu torpeedo, avades tiivad alles vees. Kõige edukam on jaht siis, kui saakloom ei ole üle paarikümne FOTOD: VIVIAN AINSALU FOTOD: sentimeetri sügavusel ning vesi paistab hästi läbi [10]. Sügavamast veest püüab jäälind saaki harva. Kui saak on käes, väljub lind veest, nokk ees, suundub tagasi oksale ning peksab õnnetut kala ühte ja teist külge pidi vastu oksa. Kui kala on surnud või oimetu, neelab jäälind ta, pea ees, tervenisti alla [3], sättides ta enne väga iseloomuliku liigutusega ilusasti piki nokka. Jäälinnu saagiks langevad harili- kult 3–10-sentimeetrised kalad; kalaliikide suhtes pole ta kuigi valiv [11]: kõlbavad nii lepamaim, ogalik, viidikas, trulling kui ka rünt [5]. Kuna nii jäälindudele kui ka noortele lõhe- Ähvarduspoos. Oma valduste suhtes on jäälinnud äärmiselt kitsid ja põhimõttekindlad dele sobivad selgeveelised jõekesed, on jäälinde mõnikord peetud lõhe mille kaldad on puudega palistatud pilve. Samamoodi kui koolibrid suu- asurkondadele ohuks. Ilmselt on ja pesauru rajamiseks piisavalt järsud davad nad lennata paigal: nii saavad süüdistused siiski alusetud: jäälind [8]. Hästi sobivad näiteks Kagu-Eesti nad vee kohal kala asukoha täpselt võtab eelkõige kõige levinumaid liivakivipaljanditega jõed. kindlaks määrata. kalaliike, raiskamata aega (inimese Jäälinnu pesa on kaldasse uuris- Enamasti istub jäälind saagi jäl- jaoks) maitsvamate liikide väljasor- tatud urg, mille kergelt tõusev gimiseks aga liikumatult oksal, mis timisele [11]. 60–90 cm pikkune sissepääsukäik asub veest paari meetri kõrgusel; Kalapüügirituaal võib päevas kor- lõpeb avarama kambrikesega. Pesa linnu pea on tähelepanelikult alla- duda kümneid kordi, isegi ligi sada on vooderdamata, kuid pesapõhi kat- poole kummardunud. Niiviisi võib korda, kui pesas ootavad näljased tub aja jooksul paksu kalajäänuste, ta jätta ekslikult passiivse ja stoilise pojad. Keskmiselt toovad jäälinnud räppetompude ja väljaheidete kihiga, millest õhkub linnu kauni juveeli- sarnase välimusega vastuolus olevat ebameeldivat haisu. Räppetompe, mis sisaldavad kalaluid ja muid see- dumatuid objekte, peab jäälind välja sülitama paar korda päevas. Sama pesa võib olla kasutusel mitu aastat. Ühes pesakonnas on viis kuni kaheksa poega, tublimad vanalinnud jõuavad heal aastal üles kasvatada kuni kolm pesakonda. Haudumises ja poegade toitmises osalevad kohu- setundlikult mõlemad vanemad.

Kalurite kuningas. Jäälinnu inglis- keelne nimetus pole põhjuseta king fisher (’kalurite kuningas’). Need linnud on väga osavad kalapüüdjad, püük ise aga huvilisele põnev vaa- temäng. Jäälindude lennuosavus on legendaarne, nad suudavad tiibu lii- gutada nii kiiresti, et kõrvaltvaataja näeb tiibade asemel vaid sinist udu- „Pärlid”. Märguanne fotograafile? autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 10 I10I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | AASTA LIND | EK Č FOTO: SVEN ZA FOTO:

„Lilleõis” kallimale. Peigmees peab oma osavust kalurina pruudile põhjalikult tõestama päevas pessa 64 kala. Kuna poegi 1600 kalakest [11]. Samal ajal tuleb pistab iga päev nahka umbes 60% toidetakse keskmiselt 25 päeva, pea- varuda energiat ka iseendale. Kiire omaenda kehakaalu jagu toitu. vad vanalinnud selle aja sees ainu- ainevahetus ning suurepärane len- üksi poegade jaoks kinni püüdma nuosavus ei ole odav lõbu: jäälind Erakud. Jäälinnu päevad on seega tihedalt tööd täis ning aega teiste lin- Jäälinnu aasta sündmuste ning jäälinnu enda kohta saab lugeda veebilehelt www.eoy.ee/ dudega sõbralikult juttu puhuda ei ole jaalind, mis ühtesoodu täieneb. Just seal saab kõige lihtsamalt ka oma jäälinnuvaatlustest sekunditki. Need linnud on väga erak- teada anda ja kaardile märkida. Neid teateid ootame kohe aasta algusest! likud ja rangelt territoriaalsed. Enda Nii täpsustame aasta jooksul jäälindude talvist ja suvist levikut ning arvukust, elupai ja poegade kõhu tarbeks on hädava- gakasutust, pesakohaeelistusi jm, mille kohta praegu andmeid napib. Oma vaatlusandmed jalik kontrollida saagirikast jõelõiku võib kirja panna ka eElurikkuse andmebaasi, saata meile e-postiga või tavapostiga Eesti ning ajada sealt otsustavalt ära kõik ornitoloogiaühingu kontorisse aadressil Veski 4, 51005 Tartu. Oodatud on ka lood huvitava maiad sissetungijad. Külalislahkusele test kohtumistest, tähelepanekutest jm. pole jäälinnu elus ruumi. Võitlus Järgmisel aastal katsetakse vabatahtlikel vaatlejatel põhinevat jõelinnustiku seiremetoo võib tähendada pelgalt jõudemonst- dikat, mille peamine katseliik on jäälind. Selleks luuakse spetsiaalne veebirakendus, mille ratsiooni oksal kui ka otsest kaklust, abil saab üles märkida jõelindude vaatlusandmeid ka pikema jõelõigu kohta. Nii saame andmeid liikide asustustiheduse kohta. Seejuures ootame abi eelkõige kanuusõitjatelt ja kus üks lind haarab teisel nokast ning teistelt veeseiklejatelt ning kalastajatelt, kes oma harrastuse tõttu läbivad jõgedel pikki va püüab ta pead vette suruda. hemaid. Metoodika kontrollimiseks tehakse valitud jõgedel jõelinnustiku inventuur. Kuigi kallim valitakse välja juba Peale tavapärase aasta linnu tutvustamise meedias, loodusõhtutel jm on jäälinnuaastal sügisel, ei lubata oma valdusalale oodata suurt joonistusvõistlust; fotograafidel soovitame aga valmis olla eriauhindadeks isegi teda. Et hoida häid suhteid, aasta linnu piltide eest suurematel fotovõistlustel. Juba praegu on valminud esimesed jää peab paariliste vahel olema vähemalt linnuaasta meened, märtsikuus ilmub kindlasti aasta linnu postmark ja varuks on ka üllatu kilomeeter tühja maad (veel parem si. Kõige selle kohta saab teavet aasta linnu veebilehelt. – saagirikast jõge). Alles kevadel Loodame, et eelolev talv on jäälindudele armuline ja jäälinnuaastal õnnestub paljudel sulanduvad paariliste territooriumid selle kauni linnuga kohtuda. mingil määral kokku [3]. RIHO KINKS, Ka pojad saavad varakult valusate JÄÄLINNUAASTA KORRALDAJA kogemuste kaudu teada, mida tähen- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I11I 11 | AASTA LIND | EK Č FOTOD: SVEN ZA FOTOD:

Täiuslik kalur. Jäälind kuulub siniraaliste seltsi. Üliharva on Eestis lootust kohata veel kolme selle seltsi linnuliiki: mesilasenäppi, siniraaga ja vaenukägu, igaüks ise sugukonnast. Jäälinnu nimetus tuleneb ilmselt saksa keelest (Eisvogel). Vanarahvas on teda kutsunud ka jäärähniks ja sinilinnuks

dab jäälinnu jaoks tema isiklik jahi- jäätumine jätab jäälinnud aga lausa midel talvedel, kui jäätusid isegi koht. Peagi pärast pesast väljumist hätta. Ehkki jäälindude sigivus on Kesk-Euroopas asuvad talvitusjõed, ajavad vanalinnud järelkasvu julmalt päris suur, võib ühest rängast talvest hukkus enamik Eesti jäälinnuasur- oma valdustest minema: nüüd pole taastumine võtta aastaid. Näiteks konnast ja toibumiseks kulus küm- nad vanemate jaoks enam armsad 1939.–1942. aasta erakordselt kar- mekond aastat [5]. lapsukesed, vaid aplad konkurendid. Alles lendama õppinud linnupoeg peab nüüd kiiresti selgeks saama ka sukeldumise ja kalapüügi ning leidma jõekääru, kus pole ennast veel sisse seadnud mõni tugevam ja kogenum liigikaaslane. See pole kerge ülesanne. Vaid pooled pojad elavad üle esimesed nädalad omapäi [3].

Jää on jäälinnu hukk. Enamik jää- linde surebki toidupuuduse või külma kätte. Valdav osa ei näe rohkem kui üht sigimishooaega. Pürenee poolsaarel tehti kindlaks, et rändel olevate jäälindude seas on täiskasva- nuid vaid 5,8%, ülejäänud on sama aasta pojad [1]. Külmad talved võivad jäälin- dude populatsioone rängalt mõju- Kui kuningas Keyx meresõidul uppus, kukutas tema truu abikaasa, tuultejumal Aiolose tütar tada. Kalad eelistavad jaheda ilma Alkyone end suurest kurbusest merre ja muutus jäälinnuks. Peajumal Zeusil hakkas Alkyonest puhul sügavamaid veekihte, jõgede kahju ning ta muutis ka Keyxi jäälinnuks, et nad saaksid taas koos olla autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 12 I12I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | AASTA LIND |

Paradoksaalsel kombel on jää seega oma nimilinnu jaoks hukatus. Seetõttu taandub enamjagu jäälinde meilt talveks lõuna poole, kuigi leidub neidki, kes püüavad siin talve üle elada. Ilmselt just seesuguste vap- rate järgi ongi linnuke oma nimetuse saanud.

Eriline nägemine. Et saaki sööst- lennul täpselt tabada, peab jäälind arvestama valguse murdumisega õhu ja vee piirpinnal. Selleks on neil arenenud eriline nägemismehhanism. Nagu paljudel teistel röövlindudel on neilgi silmas kaks tsentraallohku [7]. Tsentraallohuks nimetatakse võrkkesta piirkonda, kus on kõige rohkem valgusretseptoreid. Erinevalt teistest röövlindudest paiknevad jäälinnu tsentraallohud silmas üksteisest kaugel. Saaki otsi- des kasutatakse eelkõige peamist, suurt tsentraallohku. Saagi haara- miseks alla sööstes lülitutakse aga pigem ümber lisatsentraallohkudele. Huvitav on siinjuures see, et peatsentraallohkudega näeb jäälind ilmselt monokulaarselt, lisatsentraallohkudega aga binokulaarselt ehk ruumiliselt. Nimelt on peamised tsentraallohud suunatud mööda linnu pikka nokka nagu lasersihi- kuga relval, ent need paiknevad nokale niivõrd lähedal, et nokk takistab ruumilist nägemist. Nokast kaugemal asuvad lisatsentraallohud on tunduvalt väiksemad ning nendega on ühendatud vähem närvirakke, seega on nägemise teravus sööstu ajal märksa kehvem. See-eest ei jää nokk lisatsentraallohkudega vaa- Pessa poegadele viib jäälind saagi otse veest, vahepeal oksale istumata

tamisel ette ja seetõttu on vaatepilt ruumiline. Ilmselt on nägemisteravus tähtsam kõrgel vee kohal saaki varit- sedes; kui sihik on aga juba paika pandud, muutub olulisemaks võime hinnata ruumiliselt saaklooma liikumist, seda enam, et vesi murrab valgust ja eksitab vaatepilti [7]. Vee kohal lennates saaki varitsev jäälind peab toime tulema raske üles-

Talv veeretab jäälinnu ellu raskeid proovikive, ka üsna otseses mõttes autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I13I 13 | AASTA LIND | FOTOD: VIVIAN AINSALU FOTOD:

Jäälinnu eksootilised sugulased: jõgi-safiirlind (Pelargopsis capensis; vasakul) ja ruske-safiirlind (Halcyon smyrnensis)

andega: kui samal ajal liiguvad nii nii orgaanilisi (PCB, PBDE) [4] kui 7. Schwab, Ivan R.; Hart, Nathan S. 2004. Halcyon days. – British Journal of Ophthalmology 88: saak kui ka jahimees, nõuab täpne ka anorgaanilisi (elavhõbe) [9] saas- 613. sööstlend väga keerulisi arvutusi. teaineid. Uuringute vähesuse tõttu 8. Svensson, Lars 2012. Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja. Varrak, Tallinn. Abiks tuleb jäälinnu võime lennata pole küll teada, kuidas täpselt need 9. Zamani-Ahmadmahmoodi, Rasool et al. 2009. paigal, pealegi on jäälind leiutanud mürgid jäälinde endid mõjutavad. Mercury levels in selected tissues of three kingfisher species;Ceryle rudis, Alcedo atthis, and viisi, kuidas hoida paigallennu ajal Halcyon smyrnensi, from Shadegan Marshes of paigal pead, vehkides vaid tiibade, Kokkuvõtteks. Jäälind on üks oma- Iran. – Ecotoxicology 18: 319–324. 10. Vilches, Antonio et al. 2013a. An experimental saba ja kehaga. pärasemaid linde Eestis. Oma kallis- evaluation of the influence of water depth and- Saagi sügavus määrab allasööst- kivikirju sulestiku ja koolibrisarnase bottom color on the Common kingfisher’s fora- ging performance. – Behavioural Processes 98: mise nurga. Mida sügavamal on saak, lennuga lisab ta meie põhjamaisesse 25–30. seda järsem sukeldumisnurk tuleb loodusesse eksootikat. Et ka tulevas- 11. Vilches, Antonio et al. 2013b. Impact of Common Kingfisher on a salmon population võtta. Arvatavasti on selle eesmärk tel loodusesõpradel oleks võimalik during the nestling period in southern England. vähendada valguse murdumisest tek- käia liivakaljude vahel voolavatel – Knowledge and Management of Aquatic Ecosystems 410. doi: 10.1051/kmae/2013058. kivat ebatäpsust [7]. selgeveelistel jõgedel fotoaparaa- Tuul Sepp (1984) on Tartu ülikooli loomaökoloo- diga varitsemas seda erilist elamust, gia õppetooli teadur, uurib lindude füsioloogiat, Puhta keskkonna indikaator. Kuna peame oma keskkonna hoidma ökoloogiat, immunoloogiat ja käitumist. jäälinnud saavad jahti pidada vaid puhta ja häirimatuna. puhaste selgeveeliste jõgede ääres, Sama kehtib paljude teiste liikide on nad reostuse suhtes üsna tund- kohta. Seega sümboliseerib jäälinnu likud ning neid võib pidada kesk- valimine aasta linnuks hästi aru- konna puhtuse indikaatoriteks [4]. saama, et Eesti looduse kaitsmisest Sogases vees ei saa jäälinnud kala saadav kasu kaalub tulevaste põlv- püüda. Seega, kui jõekaldail elavad kondade jaoks üles rahalise tulu, mida

jäälinnud, võib keskkonna seisun- saaksime looduse kurnamisest. ■ diga päris rahul olla. 1. Arizaga, Juan et al. 2010. Common Kingfishers PKHUNWIKIMEDIA / FOTO: COMMONS Keskkonnas leiduvad tööstus- ja Alcedo atthis along the coast of northern põllumajandusmürgid võivad jäälin- Iberia during the autumn migration periood. – Ardea 98: 161–167. dudele olla suur oht. Jäälinnud on 2. Doekele, Stavenga et al. 2011. Kingfisher tippkiskjad ehk toiduahela viimased feathers – colouration by pigments, spongy nanostructures and thin films. – The Journal of lülid, sestap kuhjuvad nende kehasse Experimental Biology 214: 3960–3967. kõikides alamates toiduahela lüli- 3. Fry, Hilary et al. 1999. Kingfishers, Bee-eaters and Rollers. London: Christopher Helm. des sisaldunud mürgid. Jäälindude 4. Mo, Ling et al. 2013. Using the kingfisher paikse eluviisi (vaid põhjamaadest (Alcedo atthis) as a bioindicator of PCBs and PBDEs in the dinghushan biosphere reser- taanduvad jäälinnud talviti külma ve, China. – Environmental Toxicology and Kagu-Aasias elutsevat ritsika-jäälindu (Ceyx eest lõuna poole), kitsa toiduvaliku Chemistry 32: 1655–1662. 5. Renno, Olav 2005. Jäälind, smaragd meie jõe- erithaca) peavad Borneo saare Dusuni hõimu ja laia leviku tõttu ongi neid kasuta- maastikel. – Eesti Loodus 56 (9): 454–459. sõdalased halvaks endeks. Tõepoolest, tud keskkonna puhtuse hindamiseks 6. Ruiz-Rodriguez, Magdalena et al. 2013. Does avian conspicuous colouration increase or re- vaevalt et selline pärl untsu läinud sõjakäigu [4]. Nende kudedest on mõõdetud duce predation risk? – Oecologia 173: 83–93. eel märkamata jääb autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 14 I14I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | EL KÜSIB |

Miks 2014 on leostunud mulla aasta? Alar Astover, Eesti maaülikooli mullateaduse professor FOTO: ERAKOGU FOTO: ullu 5. detsembril, rahvus- diga Ko. Eristatakse veel koreserikast vahelisel mullapäeval, mis leostunud mulda (Kor) ja gleistunud Mühtlasi oli Eesti IV mulla- ehk ajutiselt liigniisket leostunud päev, kuulutati esimest korda välja mulda (Kog). Eesti aasta muld. See on tekkinud karbonaatsel ehk võimega ega karda põuda, v.a korese- Aasta mulla valimist ja tutvustamist lubjakivisel lähtekivimil, valdavalt rikas ja paekivil kujunenud leostu- korraldab Eesti mullateaduse selts. kollakashallil ja harvem punakas- nud muld. Ta sobib väga hästi ena- Selle algatuse eesmärk on kasvatada pruunil moreenil. Oma nime on ta miku kultuurtaimede kasvatamiseks teadlikkust muldade mitmekesisusest, saanud sellest, et pindmine 30–60 cm ja talub intensiivset harimist. mis väljendub mulla väljanägemise, kiht on leostumise tõttu vaesunud Ca- Samas on koreserikkaid leostunud omaduste ja kasutussobivuse ajalis- ja Mg-karbonaatidest. Mullaprofiilis muldi raske harida ja nende tarvitus ruumilistes erinevustes. leidub huumuskihi ja lähteki- seetõttu piiratud. Mets on leostunud Muldi eristatakse eri klassifikatsioo- vimi vahel pruunikas sisseuhte- mullal suure produktiivsusega, ise- nide järgi; ainuüksi Eesti kohalikus jao- horisont, seepärast on teda kutsutud loomulik on sinilille kasvukohatüüp tuses on üle saja mullaliigi. Euroopas ja ka pruunmullaks. Karbonaatne läh- ja puistus domineerib kuusk. USA-s on eristatud kümneid tuhandeid tekivim tagab neutraalse mullareakt- Gleistunud leostunud mullale on mullaliike. Me ei ole maailmas ainuke- siooni ja aktiivse aineringe. omane naadi kasvukohatüüp, val- sed aasta mulla valijad ja tutvustajad, Leostunud muld on huumus- ja davad on kuuse-lehtpuu segamet- näiteks Saksamaal on seda tehtud juba toitainerikas; suure neelamis- sad ja kaasikud. Leostunud muld on alates 2005. aastast. mahutavuse tõttu on tal suur väärtus levinud peamiselt Kesk-Eestis, kõige Leostunud muld on üks Eesti vilja- keskkonnakaitses. Tänu soodsatele rohkem Lääne-Virumaal, Järvamaal kaim universaalse kasutussobivusega tingimustele on mullaelustik mitme- ja Jõgevamaal. Ta hõlmab 7,6% Eesti muld. Kaartidel ja andmebaasides kesine ja väga aktiivne. Leostunud muldkattest; põllumajandusmaal on tähistatakse leostunud mulda koo- muld on märkimisväärse veehoiu- tema osakaal 14%. ■

pealetungivat kadastikku vähenda- Kes on vilsandlane? tud. Positiivselt on vastu võetud lam- Kunter Tätte, Tartu ülikooli ökoloogiaüliõpilane maste ja mägiveiste toomine saarele. Vilsandlaste külalised võivad kindlad õige lihtsamini tunneb vil- olla jää, mis inimest ei kanna, kuid olla, et nad viiakse majaka alla kalju- sandlase ära huvist ilma vastu, millest ka paadid enam läbi ei pressi. sid ja merre loojuvat päikest vaatama Kkuna sellest sõltub saarele pää- Elukutsetelt on vilsandlased väga ning tehakse vaata et kohustuslik semine ja sealt lahkumine. Enamik kirju kamp: leidub teadlasi, ärimehi, ringkäik ümber Vesiloo saare. Vilsandiga seotud inimesi seal aasta loomeinimesi, arste ja mitmeid Vilsandlased, kes alaliselt Vilsandil ringi ei ela ja seega on neil saare teisi. Paljud on tööd leidnud ilma- ei ela, on alati valmis ette võtma pika külastamiseks vaja teada kohalikke jaamas. Taustast hoolimata saavad ja keerulise retke, et kasvõi mõneks ilmaolusid. nad üksteisega tavaliselt hästi läbi. päevakski nautida saare idüllilist elu. Vilsandi mehed ja naised on täna- Koos käiakse kalal ja saunas ning nii Suviti täituvad mõned talud kuna- päevalgi kõvad meremehed, kuid aeg- mõnigi pidupäevgi peetakse ühiselt. giste sõjapagulastega, kellel Vilsandi ajalt tuleb ikkagi tormi tõttu paadid Jaanilaupäeval seatakse ühiselt peo- veel endiselt südames on. Suur rõõm tugevamini kai külge siduda ja sõidud plats valmis ja iga talu toob omalt on ka kõigist suhteliselt uutest vil- edasi lükata. Tuulest oleneb muidugi poolt midagi head-paremat lauale, et sandlastest, kes on lühikese aja jook- ka see, millal ja kuhu kalavõrgud pidu saaks hommikuni kesta. Samuti sul saare arengusse palju panustanud panna. Liiklemine on kõige keeruli- kohtutakse päevadel, mil liinipaat ja häid mõtteid kaasa toonud. sem sügiseti-kevaditi, kui merel võib poekaupa saarele toob. Arvatavasti On igatahes selge, et kõik, kes on hulk tähtsaid külajutte just Vikati Vilsandi vahet sõidavad ja seal majapi- sadamas paati oodates maha peetud. damisi peavad, armastavad oma saart Vilsandlaste jaoks on loodusväär- või on lihtsalt „hullud”. Vilsandlaste

FOTO: KAI TÄTTE KAI FOTO: tused alati väga olulisel kohal, sest ühtsetest tunnusjoontest tooksin esile seotus nii kauni looduskaitsealaga optimismi, ettevõtlikkuse ja oskuse on auasi, mis nõuab lugupidamist elu nautida. Minu jaoks on vilsandla- looduse suhtes. Talgute käigus on sed kõik need, kes tunnevad end seal

merest tulnud prügi koristatud ja kodusemalt kui mujal. ■ autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I15I 15 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | Eesti looduskaitse hälli nüüdne päev

Kaja Lotman

Esimene kaitseala loodi Eestis Vaika saartel, mis asuvad praeguses Vilsandi rahvuspargis. Rahvuspargi staatuses on Vilsandi olnud 20 aastat. Üsna uus Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava annab hea ülevaate saare tänapäevastest väärtustest, ohtudest ja hoiust. Mida rohkem Vilsandi loodust uuritakse, seda enam leitakse väärtusi, mis vajavad hoidu, ja seetõttu tuleb ka kaitserežiimi uuendada.

ahvusparki kuulub kolm rahvusvahelise tähtsusega Rlinnuala (IBA-ala) ja kolm Natura 2000 linnuala: Vilsandi, Tagamõisa ja Karala–Pilguse. Mitme FOTOD: TOOMAS KUKKTOOMAS FOTOD: linnuliigi jaoks on Vilsandi rahvuspark olulisemaid pesitsus-, läbirände-, peatus- või talvitusalasid kogu biogeo- graafilise populatsiooni ulatuses. Esimese kaitsekategooria lin- nuliikidest on Vilsandi tähtis ala merikotkale, tutkale, niidurüdile ja kassikakule. Lääne-Saaremaa madal rannikumeri on olulisim kirjuhaha talvitumise ja kevadel peatumise ala kogu Läänemeres. Vaika saarte haudelinnustiku seire aegrida on Eesti pikimaid. Esimesed andmed linnuliikide arvukuse kohta on pärit aastast 1907. Üldilmelt on Vilsandi metsane ning ka kunagised põllu- ja heinamaad kipuvad võsastuma. Vaika riikliku looduskaitseala Vaade Vilsandi tuletornist kagu poole aegadel alustati 1959. a loendusi dust tehti 61 laiul. Vilsandi rahvus- naaskelnokk, soorüdi, mustsaba-vigle, ka Vilsandi saare ümbruse laidu- pargi saarestik oma terviklikkuses on kivirullija, väike- ja tõmmukajakas, del ja saartel. Tollest ajast on umbes suur väärtus, sest linnuliigid ei sõltu räusk- ja tutt-tiir, sooräts ja randkiur) 25 laidu jäänud peamiseks haude- nii palju looduslikest muutustest on teise kaitsekategooria loomaliigid, linnustiku seire alaks. Lisandunud mõnel laiul või erakordsetest sünd- üksteist liiki aga kolmandast kate- on mitmekesise haudelinnustikuga mustest, nagu kiskja jäämine saarele gooriast. Laidude haudelindudest on Naistekivimaa, mis hõlmati rahvus- pesitsusajaks. rahvusvaheline tähtsus eelkõige lin- pargi koosseisu 1994. aastal. Vilsandi Laidudel pesitseb kolmteist linnu- nudirektiivi esimese lisa liikidel, kelle rahvuspargi merealal asub kokku direktiivi esimese lisa liiki: valgepõsk- jaoks kuulub see piirkond viie oluli- umbes 150 saart, laidu, rahu ja kari. lagle, naaskelnokk, soorüdi, tutkas, sima ala hulka Eestis. See on saarterikkaim piirkond Eestis. väikekajakas, räusk-, tutt-, jõgi-, rand- Kõige täielikumad andmed rah- ja väiketiir, sooräts, vööt-põõsalind Rahvuspargi embleemlind on hahk. vuspargi laidude haudelinnustiku ning punaselg-õgija. Kaksteist laidu- Hahkade arvukus suurenes 1990. kohta saadi 2006. aastal, kui loen- del pesitsevat liiki (soopart, merivart, aastateni, toona oli see liik paljudel autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 16 I16I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | saartel kõige arvukam haudelind. Viimasel kümnendil on hahkade arvukus tunduvalt kahanenud, umbes kümme korda: 2000. aastal loendati kaitsealal 2327 haudepaari, 2009. aastal vaid 223. Tõenäoliselt on arvukus vähene- nud mitme asjaolu tõttu: merikot- kaste ja kiskjate arvukuse suur kasv, linnukoolera puhangud läbirände- ja talvitusaladel ning rändeaegne linnu- jaht liigi rändeteel. Rein Nellise hinnangul võib üks põhjusi olla haha talvitusaladel põhjatraalide kasuta- mine, mis on suuresti halvendanud linnu toitumisolusid. Oma osa võib olla ka kliimamuutustel. Vilsandi rahvuspark on paljude veelindude jaoks tähtis rändepeatus- ja talvitusala; rändel peatub siin regu- Vesiloo saar on praeguseks kattunud tiheda võsaga, milles annavad tooni mage sõstar, laarselt üle 20 000 veelinnu. Siinsel türnpuu ja kadakas. Kunagi karjatati siin lambaid ja suur osa saarest oli niiduilmeline linnualal moodustab 24 veelinnu- 2009. aasta lennuloenduste ajal tehti kond. Vilsandi saarel on hulk endisi liiki mittepesitsusaegseid kogumeid. kindlaks 57–122 isendit. elupaiku, kus viimastel aastatel pole Kolmel liigil hõlmab arvukus vähe- Laevarahu lesila kohta on kümne seda liiki leitud. malt 1% rändetee populatsioonist: aasta pikkune vaatlusandmestik, mille Kõrele soodsate kudemisolude loo- valgepõsk-laglel (üle 1%), kirjuhahal järgi oli seal hallhüljeste arvukus miseks on 2010. aastal Harilaiu kaelal (16%) ja sõtkal (1%). Rahvusliku 1999. aastal 350–400 isendit ja 2009. rajatud sihtidele kaks kudemisvee- tähtsusega kogumitesse koonduvad aastal 417 isendit. Suurim arvukus oli kogu; varasemal ajal on loodud kaks kühmnokk-luik, hallhani ja hahk. 2006. aastal, nimelt üle 700 isendi. kõretiiki Laialepa lahe lõunaossa. Seega on Laevarahu hülgepopulat- Kõre-ekspert Riinu Rannap on koos- Imetajad, kahepaiksed ja kalad. sioon suhteliselt stabiilne, mida ei saa tanud detailse kõre elupaikade taasta- Peamised hallhüljeste poegimise alad aga kindlalt öelda Innarahu kohta. mise plaani, mille järgi tuleb Harilaiul ning lesilad on Laevarahu ja Innarahu, Hülgekaamera on suurendanud üld- peatada metsastumine. mis on olnud pidevalt hüljeste riikliku suse huvi hüljeste vastu. Merisiig on Eestis suhteliselt seire alad. Peale selle on hallhülgeid Harilaiul on säilinud väiksearvu- arvukas, aga tema arvukus põhineb vaadeldud Harilaiu läänerannal, kus line ja äärmiselt ohustatud kõre asur- enamjaolt kunstlikul taastootmisel. Looduslikult koeb merisiig peamiselt Soome jõgedes. Vilsandil elab ka haruldasem merisiia vorm, kelle üksikud koelmud on jäänud Eesti rannavetesse. Vilsandi rahvuspargi vetes leidub tänini mõlemat siiavormi, jões kudev siig on aga märksa arvukam kui meres kudev siig. Merisiia meres kudeva vormi olulisim koelmuala on Kuusnõmme laht, mis on kõnealuse siiavormi üks paremini säilinud koel- muid kogu Eestis.

Selgrootud. Rahvuspargis leiduvad elupaigad on rikkad selgrootute liikide poolest. Kahjuks ei ole neid veel piisavalt uuritud. Tähelepanuväärsematest võib nime- tada kuningkiili (Anax imperator) ja Kultuurimälestisel Vilsandi päästejaama paadikuuril täitub tänavu 140. aasta. Hoone taastas käristaja (Psophus stridulus) elujõulist 2012. aastal OÜ Simba Invest populatsiooni. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I17I 17 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 |

Anu Sanga hinnangul on Atlas leitud Eestis väga haruldane lehi- ja saared, mille pindala ei ületa küm- Eesti suurim nõmme-tähnikvõrklib- sekõbjuk (Trichaptum laricinum), met hektarit. Kaitsealuseid linnuliike lika (Melitaea cinxia) populatsioon. mille Eesti üheksast leiust kuus on on leitud pesitsemas paljudel Vilsandi Andrus Aumehe tähelepanekute teada Vilsandilt. Harilaiul on regist- rahvuspargi alale jäävatel laidudel. järgi on Vilsandi saarel olnud viima- reeritud ainus kahkja sistotreemi sed 15 aastat väikelumiku (Limenitis (Sistotrema albopallescens) leiukoht Rannikuelupaigad ja niidud. Suur camilla) püsiv asurkond. Peale selle Eestis. Vilsandi saarel on haruldase osa Vilsandi rahvuspargi rannanii- elutseb seal kase-siilaktiiva popu- (kolm leiukohta Eestis) oksakorgiku tudest on merevee vahetu mõju all. latsioon (Thecla betulae). Aumees (Antrodia ramentacea) kasvukoht, Rannaniidud ääristavad poolsaarte on Vilsandi saarel vaadelnud kahte põlismetsade indikaatorliigi männi- rannikuid ning laidude ja saarte kolmandasse kaitsekategooriasse korgiku (Diplomitoporus flavescens) ja servi. 574 ha rannaniite on inven- kuuluvat päevaliblikaliiki: teelehe harulduse Renny tümaku (Oligoporus teeritud, sellest 55 ha koos soola- mosaiikliblikat (Euphydryas auri rennyi) kasvukoht. kuliste muda- ja liivarandadega. nia) ja vareskaera-aasasilmikut Rannaniitude hoid eeldab sobiva (Coenonympha hero). Elupaigatüübid. Väga mitmepalge- koormusega karjatamist ning roos- Üks põnev märgalade liik on lisel Vilsandil leidub palju eriilmelisi tiku ja võsa eemaldamist. apteegikaan (kirjukaan), kelle väärtuslikke elupaiku. Vaatleme vaid Loopealsed ehk alvarid on elu- elupaigad asuvad Kuusnõmme neid, mille hoius etendab Vilsandi paigatüüp, mille säilimises on Eestil poolsaare piirkonnas kahes ranniku- rahvuspark tähtsat osa. ja Rootsil määrav roll. Vilsandi rah- järves. Mõlemad on väga esindusli- Vilsandi piirkonna karid on ühed vuspargis on inventeeritud 759 ha kud ja suure looduskaitseväärtusega esinduslikemad Eestis: arvukate loopealseid. Alad, mille taastamine primaarsed elupaigad, mis paikne- madalate ning settes domineeriva ja hooldus on esmatähtis, hõlma- vad endiste poollooduslike koosluste paekivi tõttu moodustavad karid selles vad 514 ha, millest taastamist vajab (karjamaade) levikualal. Vilsandi piirkonnas üsna ühtlase ning laia levi- 178 ha. Teise prioriteediklassi on mää- rahvuspargi alale jääb ka üks aptee- kuga elupaigavõrgustiku. Piirkonna ratud 313 ha loopealseid, põhiliselt gikaani seirealasid. veerežiim võimaldab vetikatel levida taastamist vajavad alad. Kolmandasse kuni 20 meetri sügavuseni, mis on prioriteediklassi on arvatud 31 ha loo- Taimestik. Vilsandi rahvuspargi levi- Eestis harv nähtus. Vilsandi rahvus- dusid, mis vajaksid eelkõige hooldust. numad taimekoosluste rühmad on pargi territooriumile jäävad karid loopealsed ja loometsad. Siinsel alal võtavad enda alla umbes 31 km2. Soode elupaikadest on teada mine on palju areaali piiril kasvavaid taime- Kuna Vilsandi rannikumeri on üks raalirikkad allikad ja allikasood, liike. Ligi kolmkümmend aastat tagasi Eesti saarerohkemaid, on alale omane lääne mõõkrohu ja raudtarna koos- koostatud ülevaates on toodud järg- ka väikesaarte ja laidude elupaiga- luste liikidega lubjarohked madal- mised andmed: 40 liiki kasvab areaali tüüp. Sellesse tüüpi on arvatud laiud sood, aluselised ja nõrgalt happelised põhjapiiril, 39 kirdepiiril, 17 idapiiril, 6 kagupiiril, 3 loodepiiril, 2 läänepiiril ja 1 lõunapiiril. Osalt sellest iseärasu- sest on tingitud suur haruldaste taimeliikide hulk kaitsealal. DEISI JUNSFOTO: Vilsandi rahvuspargist on leitud 520 liiki soontaimi. Neist üks on esimese kaitsekategooria liik, 46 on teise kategooria liigid ja 36 taimeliiki kuulub kolmandasse kategooriasse. Erilisematest liikidest tuleb nime- tada silmjärvikat, arukäppa ja alles 2000. aastal Tarmo Pikneri kirjeldatud saaremaa sõrmkäppa.

Tähelepanuväärsed seened. Üks väga haruldasi seeneliike rahvuspargis on bloxami punalehik. Eesti seente levikuatlase kolmandas, torik- seente levikut käsitlevas vihikus Vilsandi rahvuspargi esimese koostöökogu koosolekul osalejad mullu 5. septembril. Pildil (2004) on märgitud, et Papissaare ülevalt alla: Tarmo Pikner, August Järvelaine, Leo Filippov, Gunnar Raun, Rita Peirumaa, lähedal on Eesti ainus sambla-eba- Jaak Haamer, Meelis Suurkask, Kadri Kullapere, Karl Teär, Ants Animägi, Nete Tiitsaar, Kadri pooriku (Lindtneria leucobryophila) Paomees, Tiina Ojala, Maris Sepp, Allar Liiv, Tõnu Talvi, Mikk Mutso, Maarika Toomel, Margit kasvukoht ja Vilsandi 32 saarelt on Tätte, Kaja Lotman, Katrin Trumann, Marii Aksiim ja Krista Kallavus autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 18 I18I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | liigirikkad madalsood. Aastal 2010 inventeeris Mari Reitalu Eestimaa looduse fondi projekti raames Vilsandi rahvuspargi märgalasid. Esmatähtsaks on ta pidanud floristi- liselt väärtuslikke allikasoid. Varasema inventeerimise käigus on väga kõrgelt hinnatud ka Laisti allikasood. Taimestiku poolest on väärtusli- kud niisked luitenõod, mis paiknevad Ninametsas, Sarapiku järvest põhjas. Sealsed sood on tähtsad loim-vesipau- nika kasvukohad. Rahvuspargis leidub allikasoid Laistinina ja Kurevere piirkonnas ning Vesikuoja suudmest lõunas. Allikasoode elupaikadest on inventuur tehtud 32 hektaril. Esile toodud alade looduskaitseline seisund on üldjuhul hea.

Metsad. Kuigi rahvuspargi loodus on olnud aktiivse inimmõju all, võib siin leida ka väärtuslikke metsaelu paigatüüpe. Vana loodusmetsa ehk läänetaiga Tuuliku jäänused Vilsandi lääneosas. Pärandkultuuri kaitsesse tuleks rahvuspargis rohkem elupaigatüüp on kaitsealal levinud panustada 230 hektaril, sellest 141 hektari seisund on hinnatud väga heaks või tap on esmatähis enamjagu puisniite dati Jaagarahu lademe Vilsandi kihi heaks ning 89 hektaril keskmiseks. ja -karjamaid (86 ha) taastada. puhtaid rifflubjakive. Jaagarahu pal- Enamjaolt on tegu kastikuloo män- jandi pikkus on umbes 300 m, kõr- nikutega. Elupaiga jaotumine on Geoloogilised objektid ja maas- gus kuni 2,5 meetrit: see on valitud ebaühtlane, selgeid metsalaamu ei tikud. Geoloogid peavad Vilsandit Jaagarahu lademe stratotüübiks, ole moodustunud. Pisut rohkem Siluri ajastul kujunenud kivimite kivististest leidub kärgkoralle, karp- on kõnealuseid metsi koondunud ja fossiilide rikkalikuks leiupaigaks. vähilisi, stromatoliite ja trilobiite. Kuusnõmme poolsaare lõunaossa. Siinseid paljandeid on põhjalikult Vesiku oja paljandis avaneb Veidi suurem heas seisundis loodus- uurinud Tartu ülikooli geoloogid Rootsiküla lademe Vesiku kihtide mets jääb Austlast põhja, külgnedes Oive Tinni juhatusel. keskmine osa, milles vahelduvad rahvuspargi välispiiriga. Nüüdisaegseid aktiivseid ranna- afaniitse lubjakivi ja Eurypterus- Ülejäänud elupaigatüübi laiguke- protsesse on eelkõige Harilaiul kirjel- dolomiidi kihid konglomeraadikihi- sed paiknevad pillutatult üle rahvus- danud Kaarel Orviku, Reimo Rivis ja kestega. Eriti rikkalikult leidub selles pargi. Rahvuspargi metsadest laiuvad Hannes Tõnisson Tallinna ülikoolist. kihis gastropoodide kodasid ning 39 hektaril Fennoskandia loodusli- Vilsandi saarel on korraldatud TÜ kalade soomuseid ja fragmente. kud vanad laialehised metsad, mida geoloogide komplekspraktikaid. Vilsandi saare lääneosas maa- on registreeritud väikeste kildudena Rahvuspargis asuvad Jaagarahu ja pinnale ulatuvad lubjakivipanga- terves rahvuspargis. Enamasti on Rootsiküla lademe fossiilirohked ava- sed on auklikud ja lohulised karrid. need puisniidud, mille lisaväärtus on musalad Elda, Soeginina ja Vilsandi Lõhekarridele on iseloomulikud võimalus jälgida laialehiste puudega pangal. Koos Vilsandil ja Vaikadel eraldatud pangased, mille läbimõõt puisniidu kinnikasvamist kui sukt- paiknevate mereveeliste karstivor- on 0,2–1 meetrit ja kõrgus vagude sessiooniprotsessi. mide-karridega peetakse neid Siluri põhjast 0,5 meetrit. Peale nimetatud Vilsandi puisniidud ja -karjamaad geoloogilist ajastut tutvustava saarte paljandite leidub aluspõhjapaljandeid ongi kahjuks hääbunud just see- geopargi tähtsaks osaks. veel mitmel väikesaarel. tõttu, et neid ei kasutata: nõnda on Paljanditest on silmapaistvamad Merest maakerke tõttu vaba- kooslused vääramatult vahetunud. Soeginina pank, mille astangu pikkus nenud maismaa on inimene võt- Vilsandi rahvuspargi poollooduslike on ligikaudu 1,1 km, kõrgus ulatub nud aegade vältel kohe kasutusele koosluste hooldamiskava järgi on kuni nelja meetrini; Elda pank, mille karjamaadena ning hiljem niitude kokku kaardistatud 138 ha puisniite astangu pikkus on umbes 0,5 km, ja viljakamatel aladel põldudena. ja -karjamaid. Tegemist on võrdle- kõrgus ulatub 2,5 meetrini; Jaagarahu Põllumajandustegevus Saaremaal, misi kinnikasvanud kooslustega, ses- vanad paemurruaugud, kus kaevan- sealhulgas Vilsandi rahvuspargi alal, autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I19I 19 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | FOTO: KUNTERTÄTTE FOTO:

Vilsandi saare poollooduslikke kooslusi on viimastel aastatel hooldanud paarkümmend mägiveist ja ligi 3000 lammast

on viimase sajandi jooksul tunduvalt on rahvuspargis säilinud kaks kivist kohapeal elas suurim hulk inimesi. vähenenud: sõjaeelse Eesti vabariigi käiguteed: Sauelahes ja Hülgesterahu Rahvuspargis pole seni kaardistatud lõpu põllumajandusmaast oli aastaks abajas. Põlise asustusmustriga on maastikuväärtusi. Üldjoontes võib 2001 tarvitusel vaid viiendik. seotud vanad teed, mida praegu ei öelda, et ulatuslikumad pärandmaas- Pärast kollektiviseerimist jäi kasu- ole eraldi kaardistatud. Vanu ajaloo- tikud seostuvad eelkõige Atla külaga, tusest välja hulk väheviljakaid pool- lisi teid oleks võimalik avada kerg- Elda ja Eeriksaare poolsaare ning looduslikke rohumaid ja puisniite, liikluseks. Kõruse kandi loopealsetega, Loona mis ei sobinud suurtootmiseks; varem Kunagi olid külakeskusteks mõi- mõisasüdame ja Vilsandi saarega. karjatati seal vähesel arvul loomi. sad. Saaremaa mõisad on väikse- Põllumajandusmaa ongi Saaremaal mad kui mandril ja meenutavad Loodusväärtuste hoid. Et Vilsandi enim kahanenud poollooduslike koos- pigem mandrialade taluhooneid. kaitset vääriv pärand säiliks, on kait- luste arvelt. Kuna Saaremaal on mul- Rahvuspargi alale jääb Loona sekorralduskavas kirjeldatud üle saja lad väheviljakad ja raskesti haritavad, mõis (Kadvel), teadaolevalt Lääne- tegevuse, mis tuleks tulevaste aastate on maad kasutatud pigem karjatami- Saaremaa vanim mõis: tõenäoliselt jooksul ellu viia. Kaitseala valitsejat seks kui viljakasvatuseks. Üks Vilsandi ehitatud aastail 1488–1490. abistab selles rahvuspargi koostöö- rahvuspargi pärandkultuurmaastiku Kuusnõmme mõis (Kusnöm) rajati kogu. Sinna on kutsutud kõik, kes osiseid on põline asustusmuster. 15. sajandil. Mõisas on olnud Tartu soovivad kaasa lüüa Vilsandi rahvus- ülikooli bioloogiajaam. Mõisa pui- pargi hoius. Vilsandi rahvuspargis ei ole kuigi dust peahoone hävis tulekahjus Koostöökogu tegevus on jagatud palju suuri vanu külasid, enne- 1984. aastal. Atla mõisa (Attel) ühe- nelja teemarühma: kultuuripärand kõike on alale omane hajaasustus. korruseline kivist peahoone on täieli- ja tutvustamine, liigikaitse, loo- Suuremate tuumikkülade keskustest kult hävinenud. Mõisalik ilme on ka duskasutus ja niitude hooldamine. jäävad Vilsandi rahvuspargi alale ainult Vilsandi saarel asuval Tolli talul, mis Riigimaadel on eestvedaja RMK loo- Atla ning Vilsandi saare Suurküla. oli kunagi üks piirkonna jõukamaid. duskaitseosakond ja loodusturismi Ka nendes külades elab praegu vähe Rahvuspargi kohalike elanike aitab korraldada loodushoiuosakond. inimesi. Näiteks ühes rahvuspargi kinnitusel asub Elda poolsaarel vana Hästi on laabunud koostöö MTÜ-ga suurimas külas, Atlas, elas 2010. aasta Põhjasõja-aegne küla. Siiani võib Pärimusmatkad ja Islander. 1. jaanuari seisuga 12 inimest. alalt leida metsa kasvanud vanu kivi- Viimaste aastate tuntuimad üri- Siinsete külade ümber ja sees aiatänakuid ja talukohti. Küla olevat tused on olnud orhideefestival paiknevad tihedad kiviaedade read. tühjaks jäänud pärast katkupuhan- ja vilsandlaste kokkutulekud. Kiviaiad rajati selleks, et takistada gut ning ellujäänud inimesed loonud Rahvuspargi tuumaks on kujunenud loomade liikumist, hoida neid talu- tänini asustatud Atla küla. Vilsandi saar ja laiurohke meri oma hoovidest eemal, puhastada pinnast Pärandmaastiku ulatus on rah- põneva ajaloo ja mitmekesise loodu-

kividest, ladestada kive või märgis- vuspargis olnud aegade vältel väga sega. ■ tada piire talude vahel. Neemede muutuv. Oma maksimumi saavutas Kaja Lotman (1960) on zooloog, keskkonnaameti vahele rajati kivist käiguteid. Tänini see kindlasti 20. sajandi alguses, kui Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 20 I20I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | Kes avastas Vilsandi? FOTO: TOOMAS KUKKTOOMAS FOTO:

Tõnu Talvi

Igaüks avastab Vilsandi enda jaoks, kui ta esimest korda sinna satub. Põnev on uurida, kuidas on kujunenud mingi paiga tähtsus kultuuriloos, mil moel on ta omandanud väärtushinnangutest tulenevad erijooned ja tähendused. Kohanimi Vilsandi on saanud palju laiema tähenduse kui lihtne toponüüm. See on üks Eesti loodusuurimise ja -hoiu locus classicus.

Keskmine Vaika. Taustal paistab läbi udu märksa suurem Vilsandi saar oma tuletorni ja hoonetega

simesed maismaaosad kerki- Vilsandile on nime andnud sealsed semaid laide-saari, viitab ühelt poolt sid Vilsandil merest ligikaudu eripärased loodusolud: saksa keeles maateaduse ja kartograafia arengule, E3000 aastat tagasi [11]. Ilmselt Felsland, s.o kaljune, kivine maa [8]. teisalt aga sellele, et nende olemasolu samal ajal võtsid noore Vilsandi Kas see väljendas nimeandja arva- ja tähtsus oli teadvustatud. Vilsandit rahud elupaigana omaks toona must saarte pinnasest või ümbrit- oli ka eemalt märgatud. Läänemerd asustanud hülged: hall- sevast kariderohkest merest, ei ole hüljes, viiger, randal ja grööni hüljes. teada. Nimi on igatahes tabav. Saarte suurenedes kasvas ka ini- Umbes samamoodi, nagu praegusel Vanimatele nüüdse Eesti ala mese huvi nende vastu. Kui saarte Laevarahul asub hallhülgelesila. kujutavatele maakaartidele (Olaus pind oli laienenud ja taimestik arene- Hülged olid hilisneoliitikumis ja Magnus, 1539; Johannes Portantius, nud, oli seal mõnusam püügiretke- ka pronksiajal rannikuäärsete küt- 1573) ei ole Vilsandit peale kan- del peatuda ning varju leida. Esialgu tide peamine saagiobjekt. Näiteks tud. Saared olid tol ajal ilmselt veel sobisid saared-laiud karjatamiseks, Lääne-Saaremaa Undva, Loona ja asustamata ja kaardi koostaja jaoks ent kui oli kujunenud niidutaimkate, Naakamäe neoliitikumiaegsete asu- ei olnud Vilsandi tähendus ja täht- sai siit üsna pea kariloomadele talve- lakohtade luumaterjalis valdavad sus märkimist vääriv. Võrdluseks: heina niita. hülgeluud [6, 7]. samadel kaartidel on Ruhnu, Kihnu Püsiasustus tekkis Vilsandil arva- Alles merest kerkinud Vilsandi ja Abruka, rääkimata põhjaranniku tavasti alles 17. sajandil. Kuigi laialt karesid kui soodsaid jahialasid saartest (Naissaar, Aegna, Osmussaar levinud pärimusloo järgi oli saare teadsid tõenäoliselt hästi nüüdse jt). Kaugel asuva valitseja, õpetlase esimene elanik 1703. aastal laeva- Kurevere, Loona või Lümanda ala- ning rändaja jaoks ei olnud Vilsandit hukust pääsenud hollandlasest kap- del elanud kütid. Kuidas nad merest 16. sajandil veel olemas. ten Johann Doll, elasid tõenäoliselt kerkivat saart kasutasid, kas nad 17. sajandil ilmusid Suur- ja enne teda Suur-Vilsandil lühemat peatusid seal pikemalt või koguni Väike-Vilsandi oma nime all Eesti- või pikemat aega mõisate maade elasid, võib vaid oletada. Omal vii- ja Liivimaad kujutavatele kaartidele vahid [8]. sil väärtustati uut tekkinud maalappi (nt Gerardus Valck, 1680; Christoph Vilsandi saart ja selle looduskasu- aga kindlasti. Inimene oli Vilsandi Weigel, 1698). Asjaolu, et peale tust kirjeldav esimene kirjalik allikas avastanud. Vilsandi on märgitud ka teisi väik- on Rootsi aja lõpus mõisate redukt- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I21I 21 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 |

„Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland” (1774–1782) on Vilsandi saart puudutatud vaid riivamisi. Raamatu esimeses köites

FOTO: TOOMAS KUKKTOOMAS FOTO: nimetatakse Saaremaad ümbritsevate väiksemate saarte seas ka Vilsandit, sellel lähemalt peatumata [1]. Huvitaval kombel on niisama suurt Abrukat ja Ruhnut kirjeldatud märksa põhjalikumalt. Kõnealuse teose kolmandas köites on Vilsandi pälvinud veidi enam tähelepanu. Nimelt mainitakse, et katk ei ole seda asustatud saart kunagi laasta- nud. Saare loodusolude kohta ei leia Hupeli kirjatöödest täpsemat teavet. Ka Saaremaal tegutsenud väga vil- jakas ja mitmekülgne entsüklopedis- tist literaat Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1756–1842) ei käsitlenud oma loodusloolistes töödes Vilsandit. Luce alustas Saksamaalt saabudes Poorse struktuuriga bioherm Vaika laidudel on kujunenud üle 400 miljoni aasta tagasi oma karjääri Saaremaal Kihelkonna lähedal Rootsiküla mõisas koduõpe- siooni käigus 1690. aastal koosta- tunduvalt kaasa Rootsi aja positiivne tajana, olles seal ametis 1781. a sügi- tud saare maakorralduskaart (#). pärand, suurenev haritlaste sisseränd sest 1783. a kevadeni [3]. Kaart on oma aja kohta väga üksik- Saksamaalt ning üha arenev kultuuri- Luce kirev elukäik oli väga tihe- asjalik, sisaldab nii mõndagi tänini line ja logistiline side Lääne-Euroopaga. dalt seotud Lääne-Saaremaaga: püsinud kohanime; detailselt on esi- Ilmusid esimesed Eesti, sh ta oli Lahetaguse mõisa omanik, tatud maakasutuse jaotus viie mõisa Saaremaa loodust kirjeldavad Kihelkonna kirikukihelkonna eest- vahel (Lümanda, Karala, Rootsiküla, tööd. Ajapikku pälvisid haritlaste seisja, rentis Pilguse mõisat jms. Loona mõis ja Kihelkonna kiriku- tähelepanu ka väiksemad ja kes- Ometi jäi Vilsandi ja selle loodus mõis). Suur- ja Väike-Vilsandi kõr- kustest kaugemal asunud paigad. temale ilmselt tundmatuks. Luce val on nimetatud ja kaardile kantud Liivimaa loodust ning majandust tähtsaimas Saaremaa loodust käsit- ka kolm Vaika saart (Weiko Holma). kirjeldavas valgustusajastu suurteo- levas töös on esimest korda esitatud Ka üldisemal, 1704. aasta Lääne- ses, August Wilhelm Hupeli teoses saare floora nimestik ning rõhutatud Eesti ja Hiiumaa–Saaremaa kaar- dil on Vilsandi koos mitme teise nimeliselt märgitud naaberlaiuga (Loonalaid, Eeriksaar, Papissaar) kenasti olemas (#). Koos nimega kanti kaardile vaid paigad, millel oli kultuuriline ja majanduslik tähtsus. FOSSIILID.INFO/1497FOTO: Inimene oli avastanud ja tähtsusta- nud Vilsandi loodusvarad.

Kultuuri arengu tõttu pöörati 17.–18. sajandil üha enam tähele panu piirkondade loodusele. Euroopat 18. sajandil vallanud valgustusajastul väärtustati kõige laiemas mõttes maateadusi ja teadmiste raken- damist. Seda soodustasid lihtsustunud reisimisvõimalused, kasvanud majan- dushuvid ja teadmiste levik [2]. Ennekõike valgustusajastul sai loo- Vilsandile, eriti aga Tagamõisa Jaagarahu piirkonnale, on üleilmset tuntust toonud siinsed dusteaduste areng alguse ka Liivi- ja arvukad ja hästi säilinud meriskorpionite (Eurypterus sp.) kivistised, mida ühe esimesena Eestimaal. Kohapeal aitasid sellele kirjeldas geoloog ja botaanik Friedrich Schmidt 19. sajandil autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 22 I22I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | KAART: EESTIKAART: AJALOOARHIIV

Vilsandi saare maakorralduslik kaart 1690. aastast Saaremaa taimestiku erilist rikkust ja Osmussaarel kasvava taani meri Saaremaa loodusest sattus esmalt [5]. Taimeliikide leiukohtade hulgas salatiga (Cochlearia danica). loodusuurijate tähelepanu alla floora. ei ole Luce Vilsandit maininud. 1820.–1840. aastatel käis Saaremaal Tänapäeva rahvuspargi loodus- Loodusuurijate tähelepanu ei pida- mitu taimehuvilist, kellest mõni juh- kaitseväärtuste seisukohalt on huvi- nud Vilsandi enam kaua ootama. 19. tus ka Vilsandile. 1851.–1854. aastal tav mainida, et Luce on nimetanud sajandi esimesel poolel, Tartu ülikooli tegi Saaremaal põhjalikke välitöid tol Lahetaguse lähedalt Separahult taasavamise ning Riias ja Tartus loo- ajal Tartu ülikoolis õppinud Friedrich leitud merisalatit. Autor peab liiki dushuviliste ühenduste loomise järel, Carl Schmidt. Esimesel kolmel suvel atlantilise levilaga ürt-merisalatiks süvenes teadlastel huvi avastada, kir- käis ta ka Vilsandil. Teiste uurijate (Cochlearia officinalis). Suure tõe- jeldada ja arvele võtta kodumaa loo- varasematele töödele ja enda kogu- näosusega oli siiski tegemist Eestis dusväärtusi. Asjaarmastajate ajajärk tud andmetele tuginedes ilmus tal tänapäeval vaid Vilsandi saarestikus asendus eriteadlaste ajajärguga. juba aasta pärast väga põhjalik, magistrikraadi vääriline monograafia meie Siluri-alade taimestikust [13]. Tuleb rõhutada, et Schmidt oli esimene, kes märkas Vilsandi loo- FOTO: ERAKOGU FOTO: duse erilisust. Ta on iseloomustanud ja eraldi esile tõstnud Vilsandi saa- restiku, eeskätt selle rannikuvööndi FOTO: WIKIMEEDIA FOTO: COMMONS floora eripära (nt merikapsas, liiv- merisinep, randkress, maltsalised), ning nimetanud temale vaid Vilsandilt teada taimeliike (nt lamav ristik). Palju tähelepanu pööras Schmidt Vaika saarte „küll liigivaesele, kuid see-eest eriliselt huvitavale ranniku- taimestikule”. Ta tõi retkekaaslaste kogutud andmetele tuginedes nimeliselt ära kõik 28 sealt leitud soontai- meliiki. Vaikade taimeliikide loendis on ka taani merisalat. Schmidti teatel ei jõudnud tema ega ta kaaslased Akadeemik Friedrich Schmidt Ferdinand Erdmann Stoll siiski Lahetaguse Separahule Luce autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I23I 23 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | KAART: EESTIKAART: AJALOOARHIIV

Lääne-Eesti kaart 1704. aastast (Geographisk Charta öfwer Provincien Öseli, Philip Johann Jaques, 1704)

kirja pandud merikapsaleidu kont- kirjeldanud Eesti aluspõhja ajalist uuringutel ei sattunud Schmidt tõe- rollima. kihistumist ja esitanud ala geoloogi- näoliselt ise Vaikadele, nende tai- Schmidti panus ei piirdunud vaid lise kaardi. mestikku kirjeldas ta Sassi ja Göbeli haruldaste taimede ja taimekooslus- Praeguse Vilsandi rahvuspargi vaatlusandmete põhjal [13]. Arthur tega. Samal ajal kui ta koostas floristi- alalt paelusid tema tähelepanu von Sass avaldas Saaremaa floora list magistritööd, hakkas ta piirkonnas Jaagarahu, Papissaare, Rootsiküla– ülevaate 1860. aastal [12]. tegema geoloogilisi uuringuid. Selle Viita, Atla, Elda ja Soeginina juures tulemusel ilmus ülevaade Eesti- ja ning Vilsandil ja Vaikadel paljandu- 19. sajandi teisel poolel vaibus Liivimaa Siluri aluspõhja stratigraafia vad Siluri-aegsed lademed ja kivis- loodusteadlaste huvi kohaliku loo- kohta [14]. Oma geoloogilises tähtteo- tised. Suur- ja Väike-Vilsandilt ning duse vastu. Seetõttu püsis kuni ses on Schmidt litoloogiliste ja paleon- eraldi käsitletud kolmelt Vaika saa- sajandivahetuseni Vilsandi ning toloogiliste tunnuste abil esimest korda rekeselt on Schmidt toonitanud ise- laiemalt Lääne-Saaremaa tuntus loomulike kavernoossete ja poorsete ennekõike botaanikute seas. Ka näi- kihtide rohkust. Kuigi oma panus teks Rootsiküla mõisas elanud ja on siin ka teistel Schmidti-eelsetel ja 1868–1871 Baltimaade liblikafauna -aegsetel geoloogidel, võib Friedrich kohta silmapaistva monograafia

FOTO: DATA.LNB.LV FOTO: Schmidti pidada nende geoloogia avaldanud Johann Heinrich Wilhelm alusteadmiste hulka kuuluvate tüüp- von Nolcken ei ole oma töös Vilsandit leiukohtade esiletoojaks. maininud. Ilmselt ei köitnud kivine Ühtaegu Friedrich Schmidti mat- ja tuuline saarestik liblikakogujat. kadega uuris Saaremaa floorat 19. sajandi teisel poolel Eesti ala- Ferdinand Arthur von Sass. Alustanud dele jõudnud ja siin üha laiemalt kodukandi ümbrusest (A. von Sass oli levinud ornitoloogiaharrastus ei hõl- Püha kihelkonna Tõlluste mõisaoma- manud veel niipea Vilsandit. Matsalu niku poeg), laiendas ta Schmidtist linnuriigi oli juba 1871. aastal „avas- mõjutatuna oma uurimisala kogu tanud” Valerian Carl Michael Russow Saaremaale. Sass oli 1854. aasta suvel [9, 10], kuid Saaremaa lääneran- üks Schmidti ekspeditsioonikaas- niku, sealhulgas Vilsandi linnustik, lasi ning käis koos magister Adolph jäi loodusuurijate vaateväljast 19. Göbeliga ka Vilsandi ja Vaika saartel. sajandil veel välja. Sama võib öelda Sass ja Göbel olid esimesed loo- teiste zooloogiavaldkondade kohta. dusteadlased, kes käisid Vaika saar- Vilsandi oli 20. sajandi alguseni orni- Karl Reinhold Kupffer tel uurimise eesmärgil. Saarte floora toloogidele tundmatu väärtus. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 24 I24I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 |

Samal ajal oli kuuldus Saaremaa gestuse. Just Kupffer tutvustas Riia lääneranniku saarte floora eripä- loodusuurijate ühingu muuseumi rast levinud üle mere. Kui Uppsala konservaatorile Ferdinand Erdmann ülikoolis õppinud botaanikud Stollile (1874–1966) Saaremaa ja Carl Johan Fredrik Skottsberg Vilsandi loodust, innustas Stolli siin- (1880–1963), Jacob Tycho Conrad seid linde uurima ja sisendas talle Vestergren (1875–1930) ning Vaikade linnustiku kaitse vajalikkust. nende entomoloogist kaaslane 1906. aastal sõitis Stoll esimest A. Roman planeerisid 1899. aasta korda Saaremaale. Järgmisel aastal suveks ligi kahekuulist Saaremaa- käis ta juba kahel korral Vilsandil, ekspeditsiooni, kavatseti Kuressaare tutvus Artur Toomiga ja vaatles kõrval pikemat aega peatuda just õhinal linde. 1910. aastal asutati Kihelkonnal. Kihelkonnalt lähtudes Rootsiküla bioloogiajaam ning Vaika uuriti põhjalikult Vilsandi taimes- saartelt algas laiemalt tunnustatud tikku ja seenestikku [15, 16]. looduskaitse. Peale Vilsandi ja Vaika saarte sisal- Vilsandi looduse eripära avastasid davad nende tööd praeguse rahvus- ning tegid laiemalt teatavaks botaa- pargi alalt väärtuslikke andmeid ka nikud ja geoloogid. Saarte loodus- Rootsiküla, Loona, Kuusnõmme, kaitsetähtsuse tõid esimesena esile Kiirassaare, Harilaiu, Oju jm lokaalf- ornitoloogid. Ammu avastatud locus loora kohta. Skottsberg, Vestergren classicus taasavastatakse iga kord

ja Roman ning nende kolleegid aval- uuesti. ■ dasid Saaremaa välitöödel kogutud materjalide põhjal veel mitu üksikute 1. Hupel, August Wilhelm 1774–1782. taimerühmade käsitlust. Topographische Nachrichten von Lief- und Lisame siia viimase teadlasena 20. Ehstland. Bd. 1–3. J. F. Hartknoch, Riga. 2. Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja August Iga Vilsandil käija avastab saare enda jaoks sajandi algul oma Saaremaa käike Wilhelm Hupel 1737–1819. Riigiarhiiv, Tallinn. ise. Vaade Vesiloo laiult Vilsandile alustanud Karl Reinhold Kupfferi. 3. Jürjo, Indrek 2011. Johann Wilhelm Ludwig von Luce. Saaremaa valgustaja. – Indrek Jürjo. Nõnda lõpeb Vilsandi avastamise üks Ideed ja ühiskond. Balti provintside mõtte- ja 6. Lõugas, Lembi 1997. Post-glacial development ajajärk ja algab teine. Kupfferi käi- kultuuriloost 18.–19. sajandil. Eesti Ajalooarhiiv, of vertebrate fauna in Estonian water bodies. Tartu. Tartu University Press, Tartu. kudest sai alguse tema kiindumus 4. Kupffer, Karl Reinhold 1901. Botanische 7. Пaaвeр, Kaлью 1965. Формирование териофауны Lääne-Eesti saarestikku [4]. Excursion nach Ösel. – Korrespondenzblatt des и изменчивость млекопитающих Прибалтики в Naturforscher-Vereins zu Riga 44: 48–50, 52–55, голоцене. Академия наук Эстонской ССР, Taллин. Kupffer alustas juba noores eas 60–61. 8. Peil, Tiina 1999. Islescapes: Estonian small is- innuka botaniseerijana, koostas 5. Luce, Johann Wilhelm Ludwig von 1823. lands and islanders through Prodromus florae osiliensis. opographischeT three centuries. Almqvist & Wiksell hulgaliselt lokaalfloorade ülevaa- Nachrichten von den auf den Inseln wachsen- International, Stockholm. teid ning arendas esimesena välja den Pflanzen, nebst Bemerkung ihres Nutzes 9. Russow, Valerian 1871a. Ergebnisse einer ornit- in der Medicin, Oeconomie und Technik. hologischen Reise durch die Ostseeprovinzen Baltikumi taimegeograafilise lii- W. F. Häcker, Riga. während der Sommermonate 1870. – Sitzungsberichte der Naturforscher-Gesellschaft zu Dorpat, Bd. 3, 2: 150–154. 10. Russow, Valerian 1871b. Verzeichnis der in der Matzal-Bucht als brütend oder als durchziehend beobachteten Vögel. – Sitzungsberichte der Naturforscher-Gesellschaft zu Dorpat 3 (2): 155–158. 11. Saarse, Leili; Raukas, Anto; Ratas, Urve 2002. FOTOD: TOOMAS KUKKTOOMAS FOTOD: Areng pärast jääaega. – Saaremaa. Loodus, aeg, inimene 1. Eesti entsüklopeediakirjastus, Tallinn. 12. Sass, Arthur von 1860. Die Phanerogamen-Flora Oesels und der benachbarten Eilande. – Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurland, Ser. 2, 2: 575–646. 13. Schmidt, Friedrich 1855. Flora des silurischen Bodens von Ehstland, Nord-Livland und Oesel. – Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurland, Ser. 2, 1: 149–260. 14. Schmidt, Friedrich 1858. Untersuchungen über die Silurische Formation von Ehstland, Nord- Livland und Oesel. – Archiv für die Naturkunde Liv-, Ehst- und Kurland, Ser. 1, 2: 1–248. 15. Skottsberg, Carl; Vestergren, Tycho 1901. Zur Kenntnis der vegetation der Insel Oesel. – Bihang till Kongliga Svenska Vetenskaps- Akademiens Handlingar 27 (7): 1–97. 16. Vestergren, Tycho 1903. Zur Pilzflora der Insel Oesel. – Hedwigia 42 (3): 76–117. Väike valgeõieline ristõieline taani merisalat on Eestist teada vaid Vaikadelt ja Vilsandilt ning Tõnu Talvi (1962) on zooloog ja keskkonnaametis Osmussaarelt töötav looduskaitsja. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I25I 25 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | Vilsandi kalastik Aare Verliin

Vilsandi saart ja ümbruskonna laide ümbritsev meri pakub kaladele ohtralt mitmekesiseid elupaiku alates kaugetest kivistest ulgumeremadalikest ja lõpetades madalate mageveelisemate pehmepõhjaliste lahesoppidega.

iin kandis on läbi aegade palju kala püütud. Eriti tun- Stud on piirkond vääriskalade – angerja ja siia poolest.

Angerjas on kasutanud saarest lõu- FOTO: RANDEL KREITSBERGFOTO: nakaares asuvat madalat mereala tal- vituskohana ja seetõttu oli siin varem väga levinud jääalune ahingupüük. Ajakirja Laevandus ja Kalaasjandus teate kohaselt oli lahejää näiteks 1930/1931. aasta talvel niivõrd auke täis raiutud, et see hakkas ohus- tama inimeste ja hobuste liikumist. Mõrdade ja rüsadega angerjapüük hakkas siinses piirkonnas edenema 1930. aastatel.

Kohalikku merisiiga, kes rändas Vilsandi ümbruse lahtedesse koel- Merisiig oli vanasti üks Vilsandi tõmbenumbreid, veel 1950. aastatel püüti teda Vilsandi mutele, püüti mõrdade ja võrkudega, ümbruse lahtedest kuni 60 tonni aastas. Praegu on kohalikud siiakarjad kadumisohus, talvel kasutati ka jääalust noota. saakidesse satub peamiselt Soome vetest pärinevaid toitumisrändel kalu Põhiliselt jõudis püütud siiakala soolatud kujul Kuressaare turule. mitme kalurikolhoosi ühised pingu- Nii on 1939. aastal ilmunud Eesti Soodsad püügiolud tuulte eest suh- tused ja järjest tõhusamad püünised Kalanduse neljandas numbris rubrii- teliselt kaitstud lahtedes suuren- – kapronvõrgud ja paatidega veeta- gis „Päevasündmustest märtsis” kir- dasid püügikoormust juba eelmise vad suured noodad – suutsid lõpuks jutatud: „Tursad takistavad kalapüüki sajandi alguskümnenditel seda- populatsiooni niivõrd hõrendada, Kihelkonna lahes, kus kohalikud võrd, et 1927. aasta Laevandus ja et kuuekümnendatel aastatel asuti kalurid alustasid kalapüüki nn. ääre- Kalaasjandus oli sunnitud mõrdade rakendama kaitsemeetmeid. võrkudega. Turski liigub Kihelkonna ohtruse kohta nentima: „ .. ainult Samal ajal eutrofeerus Läänemeri lahes veel praegugi niivõrd rohkesti, tormiga, kui mõrdu sees pole, pää- järk-järgult, halvendades kude- et kalurid ei julge püüniseid kauge- seb kala kudema. Sellega on seleta- mistingimusi lahtedes. Kohaliku male lahte viia, sest kardetakse, et tav ka iga-aastane siia vähenemine. siiakarja arvukus langes madalseisu tursaparved need lõhuvad”. Silmaspidades, et siig on üks meie seitsmekümnendate aastate keskel Sama aasta sügiseks ei paistnud väärtuslikumatest kaladest, tuleks ega ole tänini taastunud. Viimasel olukord olevat paranenud, sest Kuusnõmme lahes ja Filsandi kur- ajal on enamik piirkonnas püütavast oktoobrikuise ajakirja teatel tur- gus kaitsepiirkond välja kuulutada”. siiast pärit hoopis Soome rannikult. saparved „ .. rüüstavad nii hulgali- Siiski püsis kohalik siiakari arvu- selt merre asetatud räimevõrke, et kas kuni eelmise sajandi teise poo- Teised põhilised püügikalad on kalurid kardavad võrke merre viia”. leni, näiteks 1950. aastatel ulatusid olnud lahtedes haug, ahven ja säi- Suur ja tugev tursk purustas kergesti saagid küllaltki piiratud alalt, Atla, nas, avamere pool räim, kilu ja tursk. puuvillaseid räimevõrke, samal ajal Kihelkonna ja Kuusnõmme lahest, Tursavarude erakordne suurenemine oli aga tema turuhind suure arvu- 50–60 tonnini aastas, mis oli üle Teise maailmasõja eelsel ajal kajas- kuse tõttu mõne aastaga tugevalt veerandi kogu Eesti siiasaagist. Alles tus mitme teatena ajakirjanduses. langenud: varem räimest kallim kala autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 26 I26I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | maksis nüüd sellest kaks-kolm korda vähem. Tänapäeval on Vilsandi ümb- ruses põhiline püügikala lest, kes hõlmab üle 90% saagist. Vähemal määral püütakse ahvenat, siiga, FOTO: RANDEL KREITSBERGFOTO: hõbekokre ja räime, külmemal ajal ka veidi meriforelli. Hõbekogre saagid on ilmekas näide kiirete muutuste kohta ökosüsteemis: varem Läänemeres puudunud liik asustas eelmise sajandi lõpul umbes küm- mekonna aasta jooksul peaaegu kogu Eesti rannikumere ja muutus tavali- seks püügikalaks.

Vilsandi saare ümbrus on üks seits- mest alast, kus Tartu ülikooli Eesti mereinstituut teeb igal suvel sooja- veelise perioodi seirepüüke. Selleks paigutatakse võimalikult ühtlaselt üle kogu piirkonna eri silmasuurusega nakkevõrkude jadad; merre lastakse need õhtul enne päikese- loojangut ja välja võetakse pärast päikesetõusu. Üks jada koosneb seits- mest 30 m pikkusest ja 1,8 m kõr- gusest spetsiaalsest kapronvõrgust, mille silmasuurus sõlmest sõlmeni on vastavalt 14, 17, 22, 25, 30, 33 ja 38 mm. Suuremate kalade püügiks kasutatakse 42, 45, 50, 55 ja 60 mm silmasuurusega tamiilvõrke. Selline metoodika võimaldab hinnata peaaegu kõigi rannikumeres majanduslikult tähtsate kalaliikide arvukust. Jagades püügiööl tabatud Teise maailmasõja eel sigines Vilsandi vetesse erakordne hulk turska. Paraku kalurid ei kalaisendite arvu kasutatud võrgu- rõõmustanud võrke lõhkuva ja hinnalt odava kala ohtruse üle. Praegu leidub turska Vilsandi avamere seiresaakides vaid paar protsenti. Fotol on artikli autor seirepüügil saadud tursaga jadade arvuga, saadakse üldine saagikus ja iga kalaliigi saagikus (ingl maduja kehaga kalaliigi (angerjas, sed rüsad: vitsrõngastele pingutatud catch per unit effort, CPUE; ¥ 2). emakala) seireks, seetõttu on lisa- võrkkattega ja kahe pujusega paari Nakkevõrgud ei sobi vaid mõne pika püügivahenditena tarvitusel väike- meetri pikkused ääremõrrad. Peale saagikuse ja liigilise koos- Kammeljas Muu (1%) Muu Räim (1%) seisu kogutakse seire käigus andmeid (1%) kalade vanuse, kasvukiiruse, toitu- mise, haiguste ja parasiitide kohta, samuti võetakse proove mikrokee- Räim Lest Särg miliste ja geneetiliste analüüside (3 2%) (29%) (46%) tarbeks.

Lest (56%) Meri Vilsandi ümber jaguneb laias Merisiig (1 %) Ahven Särg (4 %) (17%) laastus kaheks piirkonnaks: saa- Tursk (2%) rest lõunakaares asuvad madalad Ahven (4 %) pehmema taimestikurikkama põh- Nolgus (1%) Viidikas (6%) jaga Kuusnõmme, Kiirassaare ja Avameri Sisemeri Kihelkonna laht (nn sisemeri), mis ¥ 1. Kalaliikide osakaal seirepüükides Vilsandi ümbruse avameres ja lahtedes aastatel on suuremast ja sügavamast merest 1997–2012 (võrgujada silmasuurus 17–38 mm) suhteliselt isoleeritud; Vilsandist autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I27I 27 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 |

70 selt kudemistingimuste halvenemise Sisemeri tõttu avameres. 60 Sügavamate merealade läheduses us särg mõjutavad kalasaaki suurel määral 50 ahven aagik hüdroloogilised olud. Näiteks võib

s lest püsivate tuulte põhjustatud süva- 40 veekerge mõnel aastal hoida Vilsandi põhja- ja lääneranniku veetempera- 30 tuuri palju madalama kui poolsule-

20 tud lahtedes. Siis kogunevad sinna külma vett eelistavad kalad, näiteks 10 räim, ning nende saagikus suureneb. Mitu kunagi Vilsandi vetes arvu- 0 kat liiki, nagu haug ja säinas, olid siit 2012 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 põhiliselt kudemistingimuste halvenemise – koelmute mudastumise ja 120 veevaeste kevadete tõttu – peaaegu Avameri 100 kadunud juba enne seirepüükide us räim algust 1990. aastate keskpaigas ning lest

aagik 80 nende kalade arvukus ei ole siiani s taastunud. Nagu kogu Euroopas on 60 eelkõige viimase kümnendi jooksul drastiliselt vähenenud angerja 40 arvukus. Tulnukliikidest on viimastel aas- 20 takümnetel piirkonda jõudnud Eesti

0 rannikuvetes kiirelt levikut laienda- 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 nud hõbekoger ja ümarmudil. ¥ 2. Mõne arvukama kalaliigi saagikus (CPUE ehk ühel püügiööl tabatud isendite arv jagatuna kasutatud võrgujadade arvuga) Vilsandi ümbruse seirepüükides aastate kaupa 2009. aastal uuriti esimest korda põhjalikult Vilsandist läänes ja põh- lääne- ja põhjakaares paiknevad aga mase kümmekonna aasta jooksul jas paiknevaid avameremadalikke: sügavamad kõvema kivise või liiva- on selle kala saagikus olnud püsivalt Suurkuiva, Mustpanka ja Soolakuiva põhjaga avamerealad. väike. Lesta arvukus Vilsandi ümber (¥ 3). Nende kalastiku kohta ei Kaks piirkonda erinevad ka kalas- suurenes tunduvalt sajandi esimesel olnud varem peaaegu mingit teavet. tiku poolest (¥ 1): avameres domi- kümnendil, viimastel aastatel on see Uuringuid tehti projekti ESTMAR neerivad merekalad räim ja lest, aga kerges langustrendis, tõenäoli- raames, et selgitada Eesti avamere- lahtedes on valdav liik olnud mage- veekala särg, peale nende on olulised ahven ning viidikas. Siinsele avame- Harilaid rele väga iseloomulik liik lest on väga

tähtis ka lahtede kalafaunas, olles Ta ga Soolakuiv m arvukuselt teisel kohal. õ is 101 m a 0 m m p Kalapopulatsioonide arvukus ei püsi m s üldjuhul samasugusena, vaid muu- Mustpank tub aastate ja aastakümnete jooksul. Suurkuiv Seitseteist aastat kestnud seirepüü- 101 m Kihelkonna m0 m Vilsandi kide andmestik võimaldab juba jäl- m laht gida pikemaajalisi muutusi Vilsandi K ii ra s ümbruse kalastikus (¥ 2). la s h a t a K r u e Lahtede ahvenavaru püsis sajan- u s Ku Loonalaid n u divahetuseni madalseisus, suurenes õ sn m õ Ee m m r m siis veidi, vahepeal olid põlvkonnad ik e s e l Nootamaa a a p a h s r kehvemad, ent viimastel aastatel on A e t tl a p la s arvukus jõudsalt kasvanud. Seevastu h 0 4000 m t särg oli sisemeres väga arvukas just möödunud sajandi lõpus, ent vii- ¥ 3. Vilsandi-lähedased avameremadalikud, kus 2009. aastal tehti seirepüüke autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 28 I28I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | FOTO: MARKUSVETEMAA FOTO:

Lest on Vilsandi ümbruses üks arvukamaid kalaliike, nii lahtedes kui ka avamerel

madalikke kui elurikkuse poolest Nimetatud kolmest madalikust veeseisu korral katab panka alla väärtuslikke mereelupaiku. Vilsandi suurim on Suurkuiv, mis paikneb kahemeetrine veekiht. Astmete rõht- madalate piirkond kujutab endast Vilsandi saarest umbes kuus kilo- pindadel kasvab ühtlane rohevetika- tüübilt ja ulatuselt Eesti rannikume- meetrit läänes. See lubjakivipank vaip, püstistele seintele on tihedalt res ainulaadset, rikkaliku elustikuga kerkib umbes meetripaksuste järs- kinnitunud rannakarpide kolooniad. karide kooslust, mille pindala on kude astmetena kümnemeetrisest Vilsandist viis kilomeetrit põhja- umbes 70 km². sügavusest peaaegu pinnani, madala loodes asub Soolakuiv, mille kõrgeim tipp jääb umbes nelja meetri sügavu- sele. Kõige avamerelisem Mustpank paikneb Vilsandist üle viieteistkümne kilomeetri läänes; vähim sügavus FOTO: LAURI SAKS FOTO: ulatub seal seitsme meetrini. Kivise põhja tõttu on läbipaistvus madalikel tavaliselt küllaltki hea. Vee soolsus küündib üle seitsme promilli. Rannast kaugel ulgumere lähedu- ses olevatel merekaridel tekib tuge- vama tuulega võimas murdlainetus, seepärast on mistahes kalapüük või- matu. Teravate kivipankadega ülepil- lutatud merepõhi ning peaaegu alati kohal viibivad hülged ei anna võr- kudele asu ka vähestel tuulevaiksetel päevadel. Siiski õnnestus kõigil kolmel madalikul teha kevad- ja suvi- püüki mais ning juulis, Suurkuival veel sügispüüki oktoobris. Tulnukliigid hõbekoger ja ümarmudil (pildil) on Eesti rannikumerre ilmunud viimastel Püügiandmetest (¥ 4) selgus, et aastakümnetel. Nüüdseks on nad end sisse seadnud ka Vilsandi ümbruses kevadel on madalikud äärmiselt täh- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I29I 29 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 |

KEVAD SUVI SÜGIS Lest (3%) Räim (1%) Tursk (2%) Emakala (1%)

Nolgus Räim (18%) Lest Lest (34% ) Räim (3 3%) (4 1%) (48%) Tursk Suurkuiv Nolgus (2 9%) (63%) Nolgus (12%) Tursk (6 %) Emakala (4%) Kilu (1 %) Merivarblane (1%) Meripühvel (2 %) ¥ 4. Kalaliikide osakaal aastaajati Vilsandi saare lähedaste avameremadalike seirepüükides 2009. aastal (võrgujada Räim Tursk (6%) Räim (1 1%) (13%) silmasuurus 14–38 mm) Emakala (3%) Lest Meripühvel (2%) (3 7%) Tursk (32%) Nolgus Lest Soolakuiv (23%) (55%) Nolgus (11% )

Meripühvel (2 %) Emakala (4%)

Tursk (3 %) Emakala (1%) Meripühvel (1%) Kammeljas (1%) Lest (9%) Lest Räim (40%) (31%) Nolgus Nolgus (27% )

Mustpank (54%) Meripühvel vrakitükil. See liik meenutab Tursk välimuselt oma lähisugulast nolgust, ent on (22%) temast tublisti väiksem, seevastu pikemate Meripühvel Merivarblane (1 %) (1%) sarvedega Emakala (9%)

FOTOD: MARKUSVETEMAA FOTOD:

Avameres paiknev Suurkuiv langeb sügavikku järskude astmetena. Astmete rõhtpindu katab rohevetikavaip, püstpindu aga tihedad Nolgus on kudemisajal üks meie kirevamaid kalu rannakarbikolooniad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 30 I30I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | FOTO: MARKUSVETEMAA FOTO:

Püük maimunoodaga Vilsandi põhjarannikul Vesiloo saare lähedal, et uurida litoraali- ehk põhjakalastikku. Sellisel meetodil võib tabada liike, kes on nakkevõrkudesse jäämiseks liialt väikesed, näiteks ogalikud, tobiad ja mudilad tis kudemispaik mitmele mereliigile, näiteks lestale ja meripuugilistele. Tavaliselt üsna vähearvukat nolgust leidus siin kevadel kõikjal suurel hulgal. Samuti kasutasid madalikke

kudemisalana veel kaks meripuugi- ROLAND SVIRGSDENFOTO: liste seltsi liiki: meripühvel ja merivarblane. Suvel vee soojenedes kalastiku koosseis teisenes: lesta ja nolguse osakaal vähenes, merivarblane lahkus täielikult, madalikele ilmus aga palju räime ja temast toituvat turska. Sügisesi kalastikumuutusi õnnestus jälgida vaid Suurkuival: vee külme- nedes lahkus madalikelt lest, juurde tuli aga hulgaliselt turska. Räime ja Merivarblane jääb meelde omapärase kehakujuga, mis meenutab lodevat rasvapalli nolguse arvukus jäi suvega võrreldes ligikaudu samaks. Suvel Soolakuivalt püütud nol- Kokku võttes on Vilsandi ümbruse Vähem arvukatest kalaliikidest guste maost õnnestus leida Eestis meri ja kalastik üks Eesti mitmekesi- leidus madalike püükides veel kilu, haruldane kalaliik: võikala. See semaid: seirepüükidel on senise sei- meritinti, emakala, musta mudilat varjatud eluviisi ja lintjas-maduja suga saadud 39 liiki, seega umbes pool ja kammeljat. Võib oletada, et kilu, kehaga kalake ei jää naljalt tavalis- kogu Eesti kalafaunast. Piirkonna emakala ja musta mudila roll mada- tesse püügivahenditesse ning õigu- osakaal Saaremaa kalapüügis on aga like ökosüsteemis on tegelikult suu- poolest ainus võimalus teda leida on tänapäeval väga väike, jäänud on vaid rem, kui püügid kajastavad, sest need röövkalade maosisu uurides. Samal paar kutselist kalurit. ■ väikesed või maduja kehakujuga lii- meetodil täienes madalike liiginimes- Aare Verliin (1973) on TÜ Eesti mereinstituudi gid ei pruugi eriti hästi seirevõrku- tik ka ogaliku, väikese mudila, pullu- teadur, uurib rannikumere kalu, põhiliselt merisiia desse jääda. kala ja võldasega. populatsioone. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I31I 31 | POSTER: FOTOVÕISTLUS |

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 32 I32I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri meetri paksune.24. ning lumekihtmõnekümnesenti lah ülased. Niivärsked,etlehedkiveel raiesmikuservast pildilolevadvõsa paiseleheõis. Saabusidkaelustuvid, keselisel kraavikaldalüllatasüksik tus lagedallumiülepõlve,agapäi kleepuvad piisad.Veel 6. pungade tipuskumavadrohelised des pakitsevastelustandsidmärku rännulisi –kahthallhaigrut;kaske nud tihanudkeegi. velt lumetalaigud,enttärgatapol lõunapäikese kättejäävaltkraaviper M Kevadeotsingud sekundit. 90 andmebaasi. märkmikusse ningloodusvaatluste taimi. Tähelepanekudpanen kirja Pildistanud olenviisaastat,enimjust jõed jajärved,rabadrabasaared. Kesk-Kõrvemaa metsad,väikesed semad ja seega ka huvitavamad on bab, uudishimutõukab.Kõigekodu aina metsakippunud.Maagiatõm likust loodusehuvistteadlikuks,olen varem kuimujal. et kõiktärkab,õitseb,küpsebseal jendab sedakohtalõunapäike,nii sed osjajupid.Selgetelpäevadelsoo- kaaslasteks paarisentimeetripikku vitsad ningmust-kärbsenäpid. väike-lehelinnud, käblikud,metskur jud teisedki: metsvindid, punarinnad, jõudsid tagasijahakkasidlaulma pal red, põldlõokesed.Järgmistelpäevadel linavästrikud, valge-toonekure,sooku lilled, põllultjasellekohaltkiivitajad, hiireviud, soojadööd. | TAIMEFOTODE PEAAUHIND | | TAIMEFOTODE PEAAUHIND

Viis päeva hiljem kohtasin esimesi Canon EOS5DMark Novembrihallil 26.aprillilleidsin Aprilli keskel leidsin esimesed sini Pärast seda,kuisainomaalatead- mm F/2,8; ISO ti rullimata, vihmast märjad, JAANUAR 2014 2014 JAANUAR olid öödveelvägakülmad Astronoomilise alguseaegu ullune kevadtuli visalt.

■

40 EESTI LOODUSEESTI

0, F/6,3, 1/100 märtsil leidsin Ireen Trummer

aprillil ula- II, Tamron I33I ------FOTO: INGMAR TRUMMER 33 | FOTOVÕISTLUS | Milleks jäädvustada Eesti loodust? Ivo Kruusamägi

Mullu novembris korraldati neljandat korda fotokogumisaktsioon „Head Eesti looduse pildid” ehk HELP4, mille raames lisandus 540 uut fotot 21 osalejalt. Miks koondada Vikipeediasse häid pilte Eesti loodusest?

illegi jäädvustamine, olgu siis kirjalikult või fotona, Mkannab endas alati loo- muomast tungi kujutatavat objekti väärtustada. Salvestanud hetke tuleviku tarbeks, oleme pidanud seda tähtsaks. Seega on tahe rikastada veebientsüklopeediat parimate foto- mälestustega seotud sooviga lugejaid harida ja samas esile tõsta ning väär- tustada meie kaunist loodust. Loodus muutub ühtesoodu ja pai- galseis saab olla vaid näiline. Nõnda võib praegune reaalsus hõlpsalt muutuda; kunagi olnust jääb alles vaid hägus mälestus, mis aja möödu- des uduna haihtub. Andrus Kivirähk on kirjutanud, et kui pole pilte, siis ka ei mäletata midagi. Mõnda paika Haanja maastik. Foto: Vaido Otsar või seika aga tasub meeles pidada. Juba täna tuleb kanda hoolt selle hoopis keerukam. Kui me ei pööra Maalikunstniku töö seisneb mil- eest, et meil õnnestuks kõike olu- sellele tähelepanu, võime seista sil- legi uue loomises, aga fotograafi list märgata ning alal hoida. Kerge mitsi tõsiasjaga, et me küll märkame, amet eeldab hetke oskuslikku taba- on tähele panna millegi puudumist, kuid hoopis seetõttu, et oleme sellest mist. Kui see hästi õnnestub, siis kuid senist vääriliselt hinnata on ilma jäänud. sel momendil saavad maalikunst ja fotograafia justkui kokku ning ava- vad vaataja silmad millelegi täiesti uuele. Ent nagu kirjatarvete lai levik ei ole teinud igaühte kirjani- kuks, ei piisa ka väärt piltide tegemiseks ainult heast fotovarustusest. Pildistamine on kunst ja selle nimel tuleb vaeva näha, sest head asjad ei sünni ilma pingutuseta. Seega, head pildid ei teki iseene- sest, vaid nende taga on autorid, kes on kulutanud oma aega, raken- danud oskusi ja kogemusi ning püüdnud kogetud tundehetki vaa- tajatele edasi anda. Tunnustamaks Aalupi järv Põlvamaal Kooraste lähedal. Foto: Vaido Otsar neid selle panuse eest, kingime autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 34 I34I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | FOTOVÕISTLUS |

Suur-Taevaskoda. Foto: Vaido Otsar

Hommik Viru rabas. Foto: Urmas Haljaste Põhja-Eesti kivine rannajoon Pärispeal. Foto: Urmas Haljaste

Hommik Kakerdaja rabas. Foto: Urmas Haljaste

Tahkuna looduskaitseala Hiiumaal. Foto: Margus Opp

Eesti Looduse aastatellimuse Urmas Haljastele ja Vaido Otsarile. Suure tänu on ära teeninud kõik osalejad, nende seas Hiiumaa mudeliklubi oma kõrgelennuliste vaa- dete, Aleksander Kaasik värvikate maastikupiltide ja Kalev Vask loojangukumas jäädvustatud ülesvõtete eest.

Nõmmeveski juga Harjumaal. Foto: Tiit Hallas autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I35I 35 | FOTOVÕISTLUS |

Pihla turbaraba Hiiumaal. Foto: Hiiumaa mudeliklubi Vana-Vigala lehiseallee. Foto: Aleksander Kaasik

Hellamaa laht Hiiumaal. Foto: Hiiumaa mudeliklubi Palujüri järv Võrumaal Haanja looduspargis. Foto: Aleksander Kaasik

Rebane Matsalu looduskaitsealal. Foto: Aleksander Kaasik

Letipea neem Eesti põhjarannikul. Foto: Kalev Vask

Huvilised saavad kõikide HELP4 raames kogunenud piltidega tutvuda veebilehel et.wikipedia.org/wiki/

Vikipeedia:HELP4/Pildid. ■ Talvehommik Laidu saarel Küdema lahes. Ivo Kruusamägi (1988) on mittetulundusühingu Foto: Margus Opp Wikimedia Eesti asutaja ja eestikeelse Vikipeedia administraator. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 36 I36I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | ARVAMUS |

Vaade Saesaare AIN ERIKFOTOD: paisjärvele

Ain Erik

On tore, et meie rahvale tähtis probleem Saesaare paisjärve saatusest on jõudnud Eesti Looduse veergudele. Kuna olen pikka aega olnud seotud Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealaga, tunnen See Saesaare paisjärve äärne liivakivisein, Kivipalu mägi, on tihtipeale jäänud teiste kohustust paisjärve teemal sõna võtta. paljandite kõrval tähelepanuta

hja jõe ürgoru maastikukaitse- tagapõhja, kuid minu suhtumine kuni tänini jälginud selle n-ö met- ala rohkete liivakivipaljandite paisjärve väärtuste hindamisse on sajärve ning veepinnast kõrgemale Ahulgas on üks liivasein päl- mõnevõrra erinev. Kalle Kroon soo- ulatuvate liivakivipaljandite seisun- vinud kahetsusväärselt vähe tähe- viks Albert Ivaski sõnadega: „[---] dit. Seega kokku üle kolmekümne lepanu. See on umbes 150 meetri üks tonn dünamiiti, Saesaare jaoks aasta. Tuleb nentida, et paisjärve- pikkune ja üle 15 meetri kõrgune muidugi [---]”. Teisisõnu: pais tuleks maastik 18 liivakivipaljandiga on Kivipalu mägi, mis jääb Saesaare õhku lasta ning paisjärv maastiku- püsinud üllatavalt stabiilne ja suu- paisust 1,6 kilomeetrit ülesvoolu kaitsealal kaitse-eeskirja vastaselt remate kahjustusteta. Samal ajal on jõe järsu käänaku idakaldale. kaotada. Paraku on siin tähelepanuta allpool paisjärve toimunud suurem Kaldanõlval paljandub siin erilisena jäetud järve looduslik ilu ja selle väär- varing Suur-Taevaskoja kaljusei- mitut värvi liivakivi: pruunikaspuna- tuslik osa loodushariduses ning turis- nas ja Väike-Taevaskojas hävinenud sest kuni valgeni vahepealsete üle- mimajanduses. Ehkki Kalle Kroon Emalätte koobas. minekuvärvidega. Kivimikihid on tituleeriks mind irooniliselt „ülikom- Selle kolmekümne aasta jook- siin samuti eri tugevusega: liivaks petentseks loodusesõbraks”, soovitan sul olen juhendanud väga paljusid mureneva pehme seina kõrval leiab probleemi arutada rahumeelel ja kaa- huvilisi nii Eesti eri paigust kui ka tugevaid kihte, mis moodustavad lutledes ning ühtlasi arvestada teisiti- välismaalt, viinud neid paisjärvele ja esileküündivaid kaljunurki. Need mõtlejate ja omavalitsuste soove. matkanud kaldaradadel. Kui oleme omakorda kujundavad kaldanõlva tutvunud ürgoru kauni metsajärve lainelise reljeefi. Kuuskümmend aastat tagasi, kui loodusega, olen nende silmis alati Kogu seda huvipärast paljan- rajati Saesaare pais, tehti Ahja jõe loo- näinud huvisära. Seetõttu on loo- dit saab tervikuna vaadelda ainult duse vastu arutu tegu. Seda kahjuks detavasti lihtsam mõista minu kal- jõelt; kalda pealt on ligipääs seinani tõesti meie ülikompetentsete tuntud duvust näha kõigepealt Saesaare väga vaevaline. Kivipalu mäe juu- loodusteadlaste ja -hoidjate teadmisel paisjärve looduse erakordset ilu, alles res saadud elamus näitab aga seda, ja silme all. Praegu peaksime olema järgmisena peaksin veekogu oluli- et Ahja jõe ürgoru loodusmaastikus alalhoidlikumad ning paratamatult seks väärtuseks kalapüügivõimalusi. võib ikka veel leida uusi huvikohti. võtma arvesse üle poole sajandi kest- Samas leidub vääriskalade elu- ja Matkarajalt Kivipalu mäe tipus ei ole nud olusid, pealegi on tegu pikka aega püügikohti Ahja jões ja harujõgedes paljand samuti hästi näha, kuid see- looduskaitse all olnud ürgoruga. Rein nii allpool kui ka ülalpool paisjärve eest avaneb sealt ilus vaade Saesaare Kalle toetub oma artiklis (EL 2013, ning teisteski Eesti jõgedes. paisjärvele. nr 11, lk 48–49) väga praktilistele Igal juhul on Saesaare paisjärv, Lugesin huviga Eesti Looduse mul- asjaoludele, mis on kindlasti parem siinsed liivakivipaljandid ja kal- luses novembrinumbris avaldatud alus otsustada Saesaare tuleviku üle. daalade loodus Eestis ainulaadne, ajaloolase Kalle Krooni ja keskkon- Riigimetsa majandamise keskuse mis väärib kaitset ja hoidu praegusel naameti juhtspetsialisti Rein Kalle metsaülemana ja RMK Kiidjärve loo- kujul. Seda tuleb hoida ka tulevaste kirjutisi Saesaare paisjärve kohta (vt duskeskuse juhatajana olen 27 aas- põlvkondade jaoks. ■

Eesti Loodus 2013, nr 11, lk 44–49). tat hooldanud paisjärve kaldametsi Ain Erik (1932) on loodushoidja ja -giid, töötanud Üldiselt mõistan nende eriarvamuste ja sealseid matkaradu. Samuti olen pikka aega RMK Kiidjärve looduskeskuses autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I37I 37 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | Lääne-Saaremaa rannikualade paerikkus

Rein Einasto

Vilsandi rahvuspark ei ole ainult üleilmse tähtsusega linnukaitseala ega haruldaste taimede, kõige elava elupaigastu, vaid eripärane rannikumaastik Harilaiust Soegininani, mille oluline osa on Siluri paekivi.

ilsandi rannikul veepiiril paljandub paealuspõhi nii Vkivipõrandana kui ka pan- gaastanguna, kuid paeklibu leidub rohkelt ka siinses pinnakattes. Rahvuspargi väärtus ei seisne aga üksnes kordumatus loodusmaastikus, vaid samavõrd ainulaadne on siinne pärandkultuurimaastik – rannakü- lad, kus kiviehitistel, eriti karjamaid ääristavatel kiviaedadel, on tähtis maastikku ilmestav roll. Kogu Saaremaa keskkõrgustikust läände jääv ja mere poole pisut kaldu olev paeplatoo on kaetud taganeva mere murdlainetuses osaliselt läbi- pestud õhukese põhimoreeniga või valdavalt paeklibust ja -veeristikust koosnevate rannavallidega. Ühe geoloogilise eripärana paistavad juba kaardipildis silma reljee- fivormid, mida aastatuhandeid on kujundanud vesi: viimasel jääajal (ja talvetormide rüsijää toimel) on ta Tingissääre laht Soeginina ja Elda panga vahel, kus viimaste aastate tormide tagajärjel on seda teinud tahkel kujul, soojematel klibuvallide alt avanenud väga vaheldusrikkad Rootsiküla lademe Vesiku kihid. Siin leidub aegadel aga mere murdlainetusena. iga sentimeetri järel midagi huvitavat. Näiteks karpvähiliste (ostrakoodide) 2 mm laiuste Loodest kagusse roomanud mand- karbipoolmikega kaetud kihipinnad või sibulpae (lubivetikate koorikutena veeristele kasvanud rijää voolis paelasundi pealispinna kerad) onkoliitidega vahekihid seljakuteks, mida teame praegu Papisaare, Kuusnõmme, Eeriksaare kust kogu lahtine kivine veerismater- selles, et seljandiku moodustavad ja Elda poolsaarena, ning nende jal on ida poole kuhjatud laidudeks, Eesti suurimad, Jaagarahu lademe vahele jäävateks nõgudeks, kus peenem saviaines on aga settinud Vilsandi kihtidesse kuuluvad rifi nüüd laiub Kihelkonna, Kiirassaare, hõljumina kas avamerele või vaikse- kehad, mis siin on dolomiidistunud Kuusnõmme ja Atla laht. veelistesse lahesoppidesse kandudes ja seetõttu olnud jää kulutusele vas- mudana. tupidavamad. Jaagarahu murrus ei Vilsandi rifivöönd. Saarte ja laidude Miks sellest „lahemaast” põhja ole rifflubjakivi dolomiidistunud, ses- vahel on mere põhi läänest tormi- pool paikneb Vilsandi saare paene tap on fossiilid suurepäraselt säilinud. lainetusele avatud osades ruutkilo- jäänukseljandik mandrijää liikumise Need rifid ei koosne niivõrd koralli- meetreid tasane paljas paepõrand, suunale risti? Põhjus võib peituda dest, vaid kihtpoorsetest. Iseäranis autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 38 I38I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | suur osakaal on liigi Actinodictyon tenue võrdlemisi kogukatel „poolke- radel”. Vilsandi rifivööndi geoloogili- seks vanuseks võib hinnata ligikaudu

426 miljonit aastat. REINFOTOD: EINASTO

Maailmakuulsad kivistised. Kihel konnast lõuna pool avanevad sellised kihid, kus leidub rikkalikult ürgvähi- liste (Eurypterus, Pterygotus jt) ja vani- mate kalade (Thelodus, Phlebolepis, Tremataspis jt) hästi säilinud fossiile. Need Lääne-Saaremaale maailma- kuulsust toonud kihid kannavad oma tüüpleiukohtade järgi nimesid Viita, Vesiku ja Himmiste. Möödunud sajandi kolmekümnendail tekkisid Viita ja Himmiste karjamaale ainult kivististe väljakaevamise tõttu ainu- laadsed paemurrud, kust vääruslikud paleontoloogilised kivikollektsioo- nid viidi USA-sse ja mitmesse muuseumi mujal maailmas. Sellest rikkast materjalist leiti ja kirjeldati palju uusi perekondi; mitu neist kannavad leiu- Jaani lademe Ninase kihistu krinoiidilubjakivi Tagamõisa poolsaare põhjatipus koha nimesid, nagu Saaremaaspis, Oeselaspis, Witaaspis. Nende kihtide kihid katkestuspindade, konglome- vanuseks on hinnatud 425–423 mil- raadi, ostrakoodilubjakivi ja sibulpae jonit aastat. vahekihtidega. Selgase paemurrus paljanduv Settimisolusid kajastavate detai- Rootsiküla lademe alumine piir lide rohkus neis kihtides lausa häm- ja selle Soeginina pangal avanev mastab. Õpetlik on viimaste aastate ülemine piir tähistavad märki- vaatlustulemusi kõrvutada Johannes misväärseid stratigraafilisi lünki ava- Piiperi looduskirjeldustega, Artur muspiirkonnas. Selle on põhjustanud Luha käsikirjaliste märkmetega ookeanipinna eustaatilised alanemi- 1920. aastaist [1, 2] ja oma välitöö sed üle saja meetri Gondwana mand- ülestähendustega alates aastast 1956. rijäätumise maksimumide ajal, kui Tahtmatult meenub Fred Jüssi elu- šelfimerede madalamad osad jäid tarkus: kui tahad näha uut, käi vanu kuivaks. Need üleilmsed keskkon- radu. Lääne-Saaremaa erakordses namuutused tingisid ühe geoloogilise paeläbilõikes on, mida imetleda, ajaloo suurima mereelustiku väljasu- uurida ja teistele tutvustada. remise ja asendumise uute liikidega. Rahvuspargi keskuses Loonal on Tartu ülikooli geoloogide abiga Karpvähiliste (Leperditia phaseola) kujundatud huvitav kivististe püsi- Uut ja huvitavat tuleb aina juurde. kaanekumerusega üles orienteeritud kuhjum Viimastel aastakümnetel sagenenud ekspositsioon kivikambris. Lähi 0,5 cm paksuses vahekihis katkestuspinnast tormide tõttu on mitmes rannalõi- aastail peaksid sellele lisanduma vahetult kõrgemal Tingissääre lahes gus rusukalde alla mattunud paeki- kaitsealal avanevaid paekihte ter- hid taas päevavalgele uhutud, avades viklikult läbivad puursüdamikud, Kakskümmend aastat on rahvus vaatlusteks uusi paljandeid. Üks mis on stratigraafiliselt liigestatud ja pargile noorukiiga. Teguderohke elu huvitavamaid on rahvuspargi ala ede- nende tekkeaeg dateeritud. on alles ees. ■ larannik Rooparahult Elda pangani Sedasi, nagu paelasund on kunagi ja edasi selle paekõviku jätk meres settinud kihthaaval ja kaasa teinud 1. Luha, Artur 1929. Über Ergebnisse strati- graphischer Untersuchungen im Gebiete der Salava, Nootamaa ja Loonalaiuna. kõik muutused selles keskkonnas, Saaremaa – (Ösel-)Schichten in Eesti (Unterösel Tingissääre lahes Soegininast põhja kihistuvad aja jooksul ka kultuuri- und Eurypterusschichten). Doktoritöö (käsikiri TÜ raamatukogus). pool on klibuvallide alt avanenud sündmused üheks rahvuskultuu- 2. Piiper, Johannes 1960. Pilte ja hääli Eesti loodu- Rootsiküla lademe väga madalavee- ripärandiks. Neist saab järgnevate sest. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn. lise tekkega vaheldusrikkad Vesiku inimlike pingutuste vundament. Rein Einasto (1934) geoloog, Paevana. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I39I 39 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | Vilsandi rahvuspargi mälumaastikud folkloristi pilguga Mari-Ann Remmel

Möödunud suvel oli meil võimalus käia välitöödel Vilsandi rahvuspargis. Kümmekonna päeva jooksul selgitas neljaliikmeline töörühm kohalike elanike kaasabil välja rahvajuttudega seotud paiku, jäädvustades kuuldu-nähtu mitmesugustele andmekandjatele (heli-, foto- ja videosalvestised, GPS-i koordinaadid jm). Kõnealune Eesti rahvaluule arhiivi kohapärimuse töörühma ekspeditsioon sai teoks tänu kirjandusmuuseumi ja keskkonnaameti koostööle ning KIKi toetusele.

rojekti eesmärk oli koostada rahvuspargi mälumaastike

veebikaart, nagu varasematel ANN REMMEL P - aastatel oli tehtud Soomaa, Lahemaa ja Karula rahvuspargi kohta. Vilsandi

ja Matsalu mälumaastike rakendu- MARI FOTOD: sega saab tutvuda maa-ameti kaar- diportaalis. Nüüd, kus kogutust on olemas esmane ülevaade, saab teha mõnin- gaid üldistavaid tähelepanekuid. Statistikast mõjusamad on mõis- tagi isiklikud muljed ja kogemused, kuid ehk saab aktsioonist täpsema ettekujutuse, kui mainida, et kokku loendasime üle 450 pärimuspaiga; kaardile on neist praegu kantud 132.

Huvi keskmes on ajaloolise Kihelkonna kihelkonna, praeguse Loojang Elda poolsaare tipus, silmapiiril Vilsandi Kihelkonna ja Lümanda valla lääne- kulgeda instinktiivselt sinna, kus viimati Tartust folkloori kogumas osa. Juba varasematel aegadel on sel- on säilinud veel järjepidevat põlis- käidi, olid külad täies elujõus ja rah- les kandis kogutud nii kohanimesid asustust. Just kohalik inimene oma vast täis, ent nüüdseks on põlisest kui ka mitmesugust pärimust, mida maailmataju ja maastikutunnetusega sugulasvõrgustikust alles jäänud „vii- võib leida Eesti rahvaluule arhiivist on see, kelle eluvõimalusi tuleks mased mohikaanlased”. Nende naab- ja eesti keele instituudi kohanime- hoida ja kaitsta keskkonnas, mille riteks on suvitajad, nii põlisasukate kartoteegist. osa ta on olnud sajandeid või isegi järeltulijad kui ka võõrad, sh soom- Kultuurilises mõttes tuleks mui- aastatuhandeid. lased; arvukaid tühje talukohti tähis- dugi vaadata kihelkonda tervikuna. Iseasi, kuivõrd see 21. sajandi tavad sirelitesse kasvanud varemed. Praegusest kaitsealapiirist tahaks ühiskonnamuutuste keerises võima- On ka üksikuid teadlikke sisse- pärimuseuurija sageli üle astuda ning lik on. 1958. aastal, kui Kihelkonnal rändajaid, kes loodust ja traditsioone autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 40 I40I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | väärtustades üritavad siin juuri ajada. Neile pakuvad tuge mõned hakkajad noored, kes on esivanemate maale tagasi tulnud. Värske veri on põlis- väärtuste hoidmisel väga oluline. Kui külast kaob elu, ei ole ka päri- musel enam pidet. Tahaks loota, et mälumaastikud ei siirdu täielikult internetti, vaid jäävad alles ka päri- selt – kõigi oma värvide, lõhnade, häälte ja ainuomaste seosevarjundi- tega mäletajate meeltes.

Milline on Vilsandi mälumaastik? Kindlasti ei ole see püsinud aegade vältel ühesugusena. Välitöömaterjalid võimaldavad võrrelda praegust seisu arhiiviaineses kajastuvaga. Kõige üldisemalt öeldes sisaldab siinne vanem kohapärimuse motii- Kohalik jutuvestja Mihkel Truks mullu Kurevere Tondikivide juures koos Jüri Metssalu ja Pille vistik mitmeid ääremaiselt arhailisi Vahtmäega jooni ning väljendab ala paiknemist Skandinaavia naabruses. Ala on peri- feersem, omapärasem ning territoo- riumi poolest terviklikum kui näiteks Matsalu rahvuspark. Omaette „riik riigis” on Vilsandi saar oma lugude ja asukatega. Juttude tegevusväljana heiastub kivine ja kadakane rannamaastik, kaugeltki mitte nii metsane kui praegune Saaremaa. Pärimuse vahendu- sel näeme Saaremaad nõnda, nagu see paistis kunagi siin elanud inimes- tele: kiviaedu ja põlde, karjamaid, niite, tuulikuid ja kalmeväljasid, mõisahooneid, kiriku poole viivatel käänulistel teedel liikuvaid pulma- ronge ning kodukäijatõrjet tegevaid matuselisi, rahaaugutulesid, kivirau- nasid, mütoloogiliste tegelaste jälgi Aarma allikas Vilsandi saarel, veepinnal peegeldub pärimusekoguja Valdo Valperi siluett ja maad, millest on üle trampinud siin eripärane (nt kuulsime mõndagi Austla k, Juhani t – Osvald Raun Nõukogude sõjaväelased. huvitavat miitsudest, vidajatest, völu < Juula Kana, 53 a (1939) Mälumaastik on kihiline, siin lei- dest, muljujatest, tüiussist jne). Rannaäärsetes kohanimedes leidub märke muinasajast lähiminevi- duvad väga vanad, inimese kehaosa- kuni. Kõrvuti võivad paikneda hiiu Objekte liigiti vaadates torkab silma dele osutavad sõnad, nagu silm, säär, visatud rändrahn ning Nõukogude mere ja rannaga seotud kohanimede nina, kurk, silmakael jm). Mõisaajast Liidu piiritähis. Pärimus kõnetab rohkus. Paljud laiud, rahud, poolsaa- on meeles Abaja lahe äärsed sakste meid kohalikus keeles ning mandrilt red, kuivad, lõukad jm kannavad ise- supluskohad, mudaravila ehk pati pärit uurija ei pruugi ilma eeltead- loomulikke nimesid, mida saadavad maja ning kohad, kust võeti pati misteta kõigest isegi aru saada. teinekord üsna elulised seletused. lammi ehk ravimuda. Murdekeeles on omad maasti- Ükskord olevat tulnud üks purjelaev, Praegugi mäletatakse laidude asu- kuterminid, nt sööre, saat, lõugas, nimega Matilde, Helda lähedale merre kaid (nt kuulus tuuker ja laevaehi- niit, tänak, koobat, vesik, kaju, võrke kinni. Laev olnud puust, mispärast ta ka taja Peeter All ja tema järeltulijad alune jne. Kohanimedes kajastuvad kergesti purunes tugevate tuulte ja tor Loonalaiul). Juttu on kalapüügist ja mõned piirkonnaomased eesnimed mide käes. Sellest ajast saadik hakatud hüljestest, aga ka vanadest sadama- (nt mehenimi Ool – Oolumetsa). seda kuiva hüüdma „Matilde” kuivaks. kohtadest, omaaegsetest kaptenitest Ka usundisse puutuv sõnavara on ERA II 230, 352 (25) < Kihelkonna khk, ning laevadest ja nende ehitamisest. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I41I 41 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 |

nende suud lahti ja kurgu alt paisutand. allikakoht Rootsikülas, kus kunagi RKM II 2, 567/72 (1) < Kihelkonna põuaajal olevat sokk vee välja kaa- khk, Atla k – Helju Jõgel < Mihkel pinud. Mõningad (silma)raviallikad Remmel, 70 a (1947) või kaevud on tänini säilinud (nt Kuldakaju Kureveres, Lampstinina FOTOD: PILLE VAHTMÄE PILLE FOTOD: Palju leidub erikujulisi, mitmesu- ehk Silmaallikas Rootsikülas, guste juttudega seotud kive, millest Kurevere Reinu talu allikad, kuhu mõnedki on 20. sajandil hävinud. ka hõberaha visatud, jt). Vilsandil Kivikandja või viskaja oli siin kan- on alles Aarma allikas: neljapäeva dis Suur Tõll, Vanapagan (-kurat) või öösiti, täiskuu ajal, käivat näkineiu Tont. seal pidutsemas Vilsandi juures huk- Üks kuulsamaid nn Tõllukive asub kunud laevameestega. Agama talu maal; väidetavalt sihti- Rahvuspargi alal on hulganisti nud hiid sellega Kihelkonna kirikut. karstinähtusi, mida pärimuses pee- Kividele on jälgi jätnud peale Tõllu geldavad lood mitmesugustest ka Kalev (eriti Tagamõisa kandis). „aukudest”, maa-alustest teedest. Jälgedega või lohkudega kive on pee- Näiteks omaaegse hea jutuvestja tud ka ravikivideks. Küngu Priidu järeltulija Jaan Poobus Ühed tuntumad lohukivid, mida teadis lugu sellest, et Rootsikülas Kakskivi Atla külasadama ja Läkuliiva vahel kutsutakse Tondikivideks, asuvad Tamme talu lähedal Kuristiku auku rannavees on kohalikele orientiiriks Kurevere külas. Nende kohta rää- kadunud hani läbinud maa-aluse Teema, millest võiks pikalt kir- giti veel mullu suvel omapärast lugu veesoone ja tulnud välja hoopis mere jutada, on vana rannaõigus, mille sellest, kuidas paganad lohkudes teri ääres. Varasema versiooni järgi sat- kohaselt käidud karilejooksnud jahvatanud. Üks neist kividest pidi tunud maa alla paar härgi, tüdruk ja laevadel maste maha võtmas ning kõlisema. kaks hane. Rootsikülas teatakse ka saaki kogumas. Piirkonna elanikke Mitu kivi on nime saanud eri- kohta, kus asunud karstijärv, seda kutsuti seetõttu vandiraiujateks. lise kuju või värvi järgi (Ookivi, hüütakse Järve väljaks. Kureveres Niisugune maine käis kaasas enne- Diivanikivi, Laevakivi, Härjakivi asub tee ääres Kapaauk, mille nimi kõike Tagamõisa poolsaare elanikega, jms). Mõnedki nimedega kivid asu- tuleneb väidetavalt augu kujust. keda peeti ka muidu veidi iseärali- vad meres, olles seal omamoodi mär- keks: küllap kihelkonnakeskusest kideks. Piirkonnas ei puudu ka oma Huvitavaid nüansse tuli esile puude eraldatuse tõttu. Kaugemates maa- Orjakivi ehk Peksukivi. See asub kohta. Varasemas traditsioonis on nurkades säilisid kauem muudki renoveeritud Loona mõisa õuel. üksikasjalikke kirjeldusi ristipuudest vanaaegsed kombed ja uskumused, Kiirassaares, vana kirikutee ääres, samuti omapärane keelemurrak. Nii loodust kui ka pärimusmaas- kus Atla rahvas surnuga mööda min- Tagamõisa meestest võib veel prae- tikku ilmestavad allikad. Praeguseks nes männikoorde riste lõikas. Igal gugi kuulda mahlakaid pajatusi. on kadunud kiriku lähedal asunud perel olnud oma puu. Vandiraiujad olevat olnud ka Atla püha allikas ehk Kiriku lemmik, kust See Kagu-Eestis praeguseni säili- ja Vilsandi mehed. Tänapäeval sel võeti vanasti ristimisvett. Kuiv on ka nud arhailine komme on Saaremaal teemal väga põhjalikult ei räägita, kuid 1928. aastal Jaan Jenseni kirja pandud ajalooline traditsioon (EKLA, F 199, M 36) annab muistsest tavast hea ülevaate. Madalikule sattunud välismaised purjelaevad olid kohalikele ilmselt oluline tuluallikas, sealt saadi nii leivakõrvast kui ka muud eluks vajalikku (sh suhkrut, kohvi, apelsine, piiritust jne). Üks ohtli- kumaid kohti oli olnud Laevarahu Harilaiu lähedal. [---] Vanakurat võttand kahe põuga liiva ning viskand 2 km kaugusele liiva ede ning sest saand Arilaidu. Kurat pis tand mere ja uppund ära. Paergus kui säält risust üks purjek üle leheb, saab sääl hukka. Tursad on imend ta liha Kihelkonna pastor tuli vanasti pastoraadist kirikusse üle kahe koobati. Taga on näha ning nüüd, kui tursad ära surevad, on kinnilaotud koobatikoht autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 42 I42I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | VILSANDI RAHVUSPARK 20 | nüüdseks ununenud ja vanad riste Jutuklassikasse kuuluvad lood täis männid ammu teed laiendades maa-alustest käikudest, mis ühen- maha võetud. Ent kirjeldatud kohas davat mõisahooneid, kirikut ning hoolikalt puutüvesid silmitsedes Pidula maalinna. Märgilise tähen-

märkasime üllatusena paari kinni- duse on omandanud tuletornid, JÜRI METSSALU FOTO: kasvanud ristitaolist märki. traagiline mälestus ehitajate huk- Kihelkonna rahvas tundis teisigi kumisest seostub Vilsandi kokku- viise, kuidas kodukäijaid tõrjuda. varisenud vanapaagiga. Lähemat 1939. aastal on ERA-le kirjutanud minevikku meenutavad militaar August Tõkman, toonane Tallinna objektid, aga ka mälestuskivid küü- pedagoogiumi õpilane, kellest hiljem ditatutele, merel hukkunutele jm. sai Kihelkonna koolijuhataja: Loona metsas (Kihelkonna-Lümanda Pärimust on palju ning selle sisu maantee ääres) tehti puudele riste ja õue täielikult edastada on siin võimatu. märke, et surnu ei saaks sellest kohast Arhiivitekstid kajastavad omaaegset mööda, kui ta tahab hakata kodu käima eluolu ja külaühiskonna sotsiaalseid omakseid hirmutamas. (Praegugi on suhteid. Praegusel inimesel on teised puudel näha märke.) Ranna talu juu mured ning meeles uued juhtumid res on vare, millesse matuselised viskasid uute värvikate persoonidega. Edasi Mari-Ann Remmel Tõllu istejäljega kivil Kihelkonna alevi taga metsas kive, kui surnuga möödusid, et takis räägitakse pigem isiklikke mälestusi tada kodukäimist. Läägi poolt minnes või vanematelt kuuldud eredaid epi- tühjenemise aeg selliseks optimis- murti Kellara metsas noorel kuusel latv soode. Sedaviisi võivad käibel püsida miks põhjust ei anna. Pigem sunnib samaks otstarbeks nagu eespool nimeta ka kaugemast minevikust pärit lood. see rajama lisakanaleid, mida mööda tud. ERA II 223, 297/8 (3) Eestis valitseva üldpildiga võrrel- saaks pärimus liikuda: internetis, trü- Uuemas pärimuskihis paistavad des võib Kihelkonnal sattuda üpris kistes, meedias. silma mõned oma looga õuepuud, haruldaste, väljasuremisohus jutu- Vana jutustamistraditsioon on siiski näiteks Juhani taluasemel Eeriksaares tüüpide peale. Aktuaalsemad teemad veel alles, kuid kahjutunne kaotatu asuv ristitamm, mille perenaine olevat on praegu siiski 20. sajandi draamad, üle läbib nukra noodina mitut interv- istutanud endale hauaristiks, või esiva- mis on seotud sõdade ja küüditami- juud. Muistendeid ja naljandeid võib nemate pulmapäeval kasvama pandud sega, üle mere Rootsi põgenemine, siiski kohati kuulda veel üsna ehedal vaher Ranna talu õuel Kiirassaares. sundväljakolimised – need läbielami- kujul ning elu annab ainet luua uusi Pühapuude poolest on rahvuspark sed varjutavad mõisaaegset pärimust. lugusid. Jutuvestmine ise on improvi- vaene, hiiekohtadest jääb siia vaid Mõisnike nimesid enam ei mäletata. seeritud rituaal, kuulaja lummamise servamisi Hiieniidi ala, mis jaguneb Veel on vanematel inimestel mee- anne antakse edasi vereliinis. Tammese, Kurevere ja Läägi küla les eestiaegne taluelu, kuid sage- Kihelkonna rahvas tunneb sõna vahel. See on hästi teada koht jahi- damini pajatatakse kolhoosiajast, jõudu. Sellele kandile omast esine- meestele, kes olevat seal korduvalt piirivalvuritest, maaparandusest, väl- jasarmi esindas Hardi Tiidus. Kuni eksinud. Hiieniit pakkus põgenikele jendatakse muret külade hääbumise kohapeal elab terase loomu ja hea varju veel viimase sõja ajal. Hiieniidi pärast. Juba on tekkimas lood uue mäluga saarlasi, on ka kohalikul servas, metsa kasvanud Iieväljal, iseseisvusaja algusest, kui pagulased pärimusel elulootust. käidi vanasti kiikumas ja tantsimas. kodumaal käima hakkasid. Mälumaastikku ei ole mõeldav ka internetis luua aasta või paariga. Peale looduse räägib kohapärimus Kokku võttes: kohtadele loovad Praegune tulemus on lihtsalt üks valim ehitistest. Nagu mujalgi, leidub siin tähendusi inimesed. Neid, kes pai- pidevalt muutuvast, voolavast infohul- just vanemas pärimuskihis palju gale on jäänud, seob tugev kodu- gast, osalt katse meenutada või elus- muistendeid kirikust, kellakojast ja kohatunne. Pärimuse hoius ja tada hääbunut, aga ka väärtustada kalmistust, aga ka alevimajadest, väärtustamisel on mõne inimese roll seda, mis meie eluajal on säilinud. tuulikutest ning mõisahäärberitest olnud väga kaalukas. Kodukandi See on nagu kividest rannale lao- (Loona, Kuusnõmme, Rootsiküla). lugude talletajaid on olnud varem, tud torn: paistab välja, sest on kellegi Kirikute kohta on kirja pandud näiteks Jakob Laul, Julius Mark, (uurija) kokku kuhjatud, samal ajal mitu Eestis laialt levinud süžeed, Manivald Jõgi jt, ning on ka praegu. kui piirkonna liigirikas maastik kõigi mille kõrval tasub lokaalse tun- See töö ei ole jäetud ainult meie oma objektidega on hõlmamatult nusjoonena esile tõsta skandinaa- suguste juhukülaliste hooleks. Aitäh võimas, justkui enesestmõistetav ja viapärast muistendit kahest hiiust, kõigile, kes meile abiks olid! ajatu. Selle muutumise rütme tajub kes teineteisele haamrit laenates Kui 1958. aastal hõiskas Rudolf täiel määral vaid põlvkonniti, koha- võidu kirikuid ehitavad. Nii olevat Põldmäe oma kogumispäevikus, et peal elades ja liikudes. ■ Kihelkonna ja Kaarma kirikut kor- Saaremaal pole folkloori hääbumist Mari-Ann Remmel (1966) on folklorist, kohapä- raga ehitanud Suur Tõll oma pojaga. niipea karta, siis praegune äärealade rimuse uurija. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I43I 43 | INTERVJUU |

Triin Reitalu on sündinud 9. märtsil 1977 Saaremaal. Lümanda põhikooli ja Saaremaa ühisgümnaasiumi järel astus 1995 Tartu ülikooli, mille lõpetas 2002. aastal botaanika ja ökoloogiamagistrina.

2003–2008 oli Lundi ülikooli doktorant, MARIEVANDEWALLE FOTO: 2008. a kaitses doktoritöö „Plant species diversity in seminatural grasslands: effects of scale landscape structure and habitat history” („Ajaloo, uurimisskaala ja maastikustruktuuri mõjud poollooduslike koosluste taimede liigilisele mitmekesisu sele”). Kuni 2013. aastani oli järeldokto rant TTÜ geoloogia instituudi pärastjääaja geoloogia osakonnas. 2012. aastal sai doktoritöö eest Lundi kuningliku füsio graafi aseltsi Bengt Jönssoni auhinna. 2013 pälvis Eesti rahvuskultuuri fondi noore teadlase stipendiumi.

Niitude liigirikkuse võti peitub maakasutuse ajaloos Taimeökoloog Triin Reitalu küsitlenud Toomas Kukk autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 44 I44I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | INTERVJUU |

Kaitsesid Lundis viis aastat tagasi doktoritöö niitude liigirikkusest. Pealtnäha on see väga hästi uuritud valdkond. Mis olid su teadustöö põhilised uued tulemused?

Ühest küljest on Euroopa rohumaad JOHANSSON LOTTEN FOTO: tõesti väga hästi uuritud kooslused, teisest küljest on nad seetõttu head mudelkooslused, mille põhjal vastata üldisematele ökoloogilistele küsimustele. Minu töö põhisiht oli selgitada maastiku struktuuri ja ajaloo mõju liigilise mitmekesisuse eri aspektidele. Oma tulemustest tahaksin rõhu- tada ajaloo mõju kooslustele. Võrdlesime rohumaid, mis olid kujunenud vanadele põldudele (sada kuni kolmkümmend aastat tagasi), rohu- maadega, mida oli teadaolevalt kogu aeg karjatatud. Kõige suurem liigirik- kus oli vanadel rohumaadel: üllatus- likult oli nii rohumaade spetsialistide Triin Reitalu määrab taimi Ölandil, 50 x 50 cm prooviruudul, mis omakorda on jagatud kui ka generalistide arvukus vanadel 10 x 10 cm ruutudeks rohumaadel suurem. Nii võime arut- Eesti botaanikutega ja seal on kasu- ruses on karjatamine kohati ilmselt leda, et pikka aega ühes kohas olnud tatud siinset andmestikku. Kogu mu liiga intensiivne ja osa liike seal see- ja ühtmoodi majandatud kooslus on doktoritöö on tehtud hästi väikese tõttu ei kasva. aja jooksul liike „kogunud”. maastiku põhjal, umbes 5 x 5 km ala Liigirikkuse seisukohast on täh- kohta. See valik on tehtud seetõttu, Kuidas sa liigirikkust hindasid? tis ka rohumaade ajalooline suurus. et ala kohta on olemas nii ajalooli- Tegin 50 x 50 cm suuruseid analüü- Seda on näidatud ka Eesti alvarite sed kaardid kui ka aerofotod möödu- siruute, mille sees kirjeldasin veel puhul. Minu tulemuste puhul selgus nud sajandi keskelt. Vanim ajalooline 10 x 10 cm suuruseid tükke. Nii sain üllatusena, et oluline on väga vana kaart pärineb 18. sajandi lõpust ja liikide sagedusandmed. Kahjuks maastiku struktuur: rohumaad, mis 19. sajandi algusest. samadest kohtadest varasemaid lii- olid suured 19. sajandi alguse kaarti- Minu vaatlusala oli Ölandi keskel girikkuse kirjeldusi pole tehtud. del, on tänini liigirikkamad kui nende ning niidud olid tüübilt kõige sar- rohkem killustunud naaberalad. nasemad meie lubjarikaste kuivade Kas kuulusid Lundis suuremasse aruniitudega. Kuigi ala oli Ölandil, uurimisrühma? Seega, mida suurem ja kauem üht- polnud tegemist alvariga. Kui ma oma doktoritööd tegin, siis moodi majandatud rohumaa, seda olin osa suuremast uurimisrühmast. liigirikkam? Kas peale kaartide kasutasid ka Mul vedas kõvasti, sest rühm oli väga Põhimõtteliselt küll, hästi oluline on muid andmeid, näiteks küsitlesid hästi kokku pandud. Sama ala uuris just ajalooline suurus: ala peab olema maahooldajaid ja -omanikke? viis doktoranti, üks ei ole senini dokto- olnud võimalikult suur ka sajandeid Süstemaatiliselt mitte, aga vestle- rantuuri lõpetanud. Igaüks uuris oma tagasi. Tänapäeval meil väga suuri sime vanemate talumeestega ja tun- aspekti ja meil oli ka üksteise toetus. rohumaid polegi. Seetõttu täidavad netuslikke tulemusi saime sealt küll. Juhendajatel oli teisigi huvisid, sama rolli lähestikku asetsevad väikse- Kasutasime kaugust lähimast külast aga kokku moodustus väga tore uuri- mad rohumaad, mis on omavahel näi- indikaatorina, kui sageli on rohu- misrühm. Praeguseks on see rühm teks karjateedega ühendatud. Kaugus maid karjatatud. Vestlused kohalike kadunud, värsked doktorid on laiali selliste karjamaade vahel on kindlasti talumeestega andsid meile kindlust, läinud ja üks juhendajatest pensio- väga oluline, need niidud peaksid et selline hüpotees on põhjendatud. nile jäänud. Seal on teadus väga asuma võimalikult lähestikku. Nõnda ilmnes ka selge liigirik- projektipõhine, projekt lõppeb ja siis kuse seos kaugusega külast: kõige oleneb inimesest, kas ta suudab sama Kas kasutasid Rootsi andmeid või ka liigirikkamad olid külast umbes kilo- teema jaoks mitu korda raha küsida. Eesti omi? meetri kaugusel asuvad rohumaad. Igatahes vahelduvad seal uurijad Doktoritöö põhineb peamiselt Kaugematele karjamaadele viidi märksa kiiremini kui siin. See on väga Rootsis kogutud materjalil. Üks loomi harva, vaid noorloomi ja ena- kurb. Praegu on Lundis hoopis teised artikkel on ilmunud ka koostöös masti suve lõpu poole. Talu lähiümb- inimesed kui viis aastat tagasi „minu autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I45I 45 | INTERVJUU |

vaksid kinni või mitte, siis miks mitte vahetevahel karjatada. Ka Viidumäe allikasoode kohta on ajaloost teada, et neid on karjatatud. Jumal teab, milli- FOTO: MERIT OTSUS FOTO: sed need karjatamise ajal välja nägid! Ühelt poolt hoiab karjatamine ära metsastumist ja aeglustab vast mingil määral turvastumist. Teisest küljest, konkreetsed taimed saavad kanna- tada. Allikasoo ei tohiks olla püsikar- jamaa, aga kui loomad seal aeg-ajalt peal käivad, pole see mingi katast- roof. Liigid ei kao nii kiiresti.

Loomad loovad ka uusi elupaiku. Just. Ja levitavad seemneid ja muid leviseid ühest kohast teise nii oma sõrgade kui ka karvadega.

Lyoni lähedal Prantsusmaal, koos ohtrate sõrmkübaratega. Seda mürgist lille kasvatatakse Samas pole lehmakoogid keset alli- meil ilutaimena kasoid kuigi kenad vaadata. ajal”. Tollal oli botaanika osakonnas baid ning mõne aasta vahele jätta. Nii on see ka kuivemate niitudega, tööl viiskümmend inimest, praegu Karjatamiskoormus ei tohiks olla mida karjatatakse: seal pole sellist tunneksin neist võib-olla kolme. väga tugev. Pigem karjatada rohkem õieilu, nagu tahaksime hirmsasti hei- Inimeste ringlus on väga kiire. loomi lühema aja vältel. namaadel näha enne heinategu. Eks Samuti võiks loomi karjatada suve siin Saaremaal ütlevad kohalikudki, Kas Lundi Bengt Jönssoni suur teisel poolel või siis varakevadel, et karjatamine ei meeldi, kuna lilled auhind, mille 2012. aastal pälvisid, enne orhideede kasvamahakkamist, kaovad ära. Pikemas perspektiivis kas- on mõeldud vaid botaanikutele? ning pärast sügisel uuesti. Aga eks vaksid niidud nagunii kinni ja lilled Esiteks pole auhind ülearu prestiižne, selle korraldamine nõuab lisaraha. kaoksid. Muistne eestlane karjatas Nobeli auhind see ikka pole. Jönssoni nagunii kõikjal, kus vähegi sai, ning auhinda antakse iga viie aasta tagant Mida arvata soiste niitude ja soode taimed pole sugugi ära kadunud. botaanika valdkonnas kaitstud dok- karjatamisest? toritööde tunnustamiseks. Ega soid nüüd küll niitma ei hakata. Ülikooli lõputöö kirjutasid mere- Karjatamise alternatiivina võib kinni- vetikatest. Kuidas sa jõudsid Kas peaksime niitma või karjatama? kasvamise vältimiseks aeg-ajalt võsa merevetikate juurest maismaa nii- Ma tegelesin ainult karjatatavate ala- raiuda. Kui on valida, kas sood kas- dukoosluste liigirikkuseni? dega ja võrdlust niidetavate aladega pole kunagi teinud. Niidetavad ja kar- jatatavad kooslused on väga erinevad: karjatamisega lisandub loomade

valiku aspekt, niitmine mõjutab kõiki AVELIINA HELMFOTO: taimi ühtmoodi. Karjatamisel oleneb väga palju ka loomaliigist: kariloomad söövad eri liike.

Meil Eestis ja Saaremaal on mitu orhideesõpra, kes hädaldavad karjatamise pärast: loomad söövad käpalised ära. Kas see teeb muret ka Rootsis? Suurel alvaril on see küll olnud kõne all. Põhiline soovitus on karjatada loomi orhideerikastel aladel vahelduvalt, mitte ainult lambaid, kuna lammas on väga valiv ja talle meeldivad haruldused. Võiks vahel- dumisi karjatada veiseid ja lam- Tutvumas Gotlandi alvaritega: imetletav põõsas on meil kaitsealune laukapuu autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 46 I46I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | INTERVJUU |

Üsna pragmaatilistel põhjustel. Tahtsin perekondlikel põhjustel just Lundi tööd saada ja sealses ülikoolis ei saanud tol ajal merebioloogia teemasid uurida. Nii sattusingi vastama töökuu- TRIIN REITALU FOTO: lutusele, kus otsiti doktoranti tegelema niidukoosluste liigirikkusega. Suur pluss töölesaamisel oli Eestist kaasa saadud hea liikide tundmine.

Kas merevetikate uurimine on nüüd sinu jaoks lõppenud? Praegu ma nendega tõesti ei tegele, aga ei taha igaks juhuks öelda, et ma ei uuri vetikaid enam iial. Olen oma õpingute ja tööelu jooksul uurimis- teemasid korduvalt vahetanud ning see on olnud endale väga huvitav ja arendav.

Tööd merevetikatega olid vist mõneti siiski sarnased maismaataimede uuringutega, mida praegu teed? Jumalakäpad Ölandil Suure alvari servas karjamaal. Veiste karjatamise mõjule viitab fotol üksik lehmakook Magistritöös üritasin Väinamere merevetikate proovide põhjal koos- teese liike mõjutavate faktorite kohta õietolmu saab näiteks ka turvastu- lusi klassifitseerida ning seostada ja liikide omavaheliste seoste kohta. nud metsahäilude setetest. Samuti neid keskkonnatingimustega. Esialgu meie oma Viidumäe allikasoodest. oli projekti suurem eesmärk kaardis- Kuidas sa üldse õietolmu andmesti- Aastate kaupa saab kihte vaid tada põhjataimestik, aga tol ajal pol- kuni jõudsid? kihistunud järvede setetest, aga nud põhja geoloogilised kaardid kuigi See tulenes loogiliselt doktoritööst: umbes viiekümne kuni saja aasta head. Praegu saab täpsemaid and- tahtsin käsitleda taimkatte aja- kaupa saab näiteks koostada õietol- meid sonaritega. Põhja iseloom on lugu veel pikema aja kohta. Kui mudiagramme ka raba või allikasoo vetikakoosluste kujunemisel üliolu- ma Tallinnasse geoloogia instituuti turba settekihtidest. Enamasti ei ole line: kas põhi on kivine või pehme. järeldoktorantuuri läksin, olin algu- niitude lähedal võimalik õietolmu- Otseselt maismaataimede kooslusi ses palju optimistlikum ja arvasin, proove võtta: turbaga alasid pole. pole ma klassifitseerinud. et õietolm võimaldab detailsemaid Tahaksin kangesti leida Eestis selli- rekonstruktsioone. Praeguseks olen seid kohti nagu Ölandil Suurel alva- Praegu tegeled õietolmuteadusega, asja enam-vähem selgeks saanud. ril, kus on paekivipragudest leitud mille põhjal uurid taimkatte aja- Siiani olen kasutanud ja analüü- toorhuumuslikke turvastunud set- lugu. Niidukooslustest paraku erilisi sinud vaid teiste kogutud andmeid: teid koos õietolmuga. tolmuterajälgi ei jää. Või on selles olen meie töörühmas eeskätt and- valdkonnas uusi läbimurdeid? mete analüüsija. Mind ennast huvitab Kuidas sa oled saanud hakkama Ei, detailseid niidukoosluste kirjel- eelkõige, kuidas saaks õietolmuand- Viidumäel töötamisega? Kodus töö- dusi ei saa õietolmu põhjal tõesti mete ja makrojäänuste alusel uurida tamine ei sobi kõigile. teha, ilmselt mitte kunagi. Sel moel taimede mitmekesisuse muutumist. Eks see nõuab enesedistsipliini. Olen niitude kirjeldamist takistab veel Õietolmuteadus on Eestis olnud väga mõelnud, et võiksin leida endale seegi, et niitude vahetus läheduses kõrgel tasemel ning meil on senini kaugtöökontori, et saaksin kodust pole enamasti soid ega järvi, kuhu palju selliseid soid ja järvi, mille sete- välja, et kodused mured ei takistaks: tolm settida saaks. test on võimalik õietolmu uurida. saaks ukse kinni panna ja kuhugi Samas annab õietolm meile palju tööle minna. Külmkapp ja pesemata infot selle kohta, kui avatud olid Kas sul on Eestis välja kujunenud pesu natuke segavad küll (naerab). maastikud kogu holotseenis, ja kui- oma uurimisalad? Aga lapsed seavad tööle ajali- das inimene on mõjutanud maastiku Otseselt ei ole: õietolmuandmete sed piirid: hommikul lähevad nad avatust. Uuemad õietolmuanalüüsi sidumine tänapäevase andmestikuga kooli ja lasteaeda ning siis tuleb mul meetodid võimaldavad hinnata levi- eeldab, et õietolmuanalüüside koh- tööaeg. Kui nad tagasi jõuavad, on numate taksonite osatähtust tolmu- tade lähedal on analüüsitud nüüdis- mul jälle koduaeg. Kui kodus kisa proovi ümbritsevas maastikus ja see aegset taimkatet. Ei tahaks piirduda väga suureks läheb, siis käin metsas omakorda võimaldab testida hüpo- vaid rabade ja järvede andmestikuga, hulkumas. ■ autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I47I 47 | PUTUKAD | Kuidas putukat ära tunda III Prussaka suguvõsa

Mati Martin

Oleme tutvunud ürgsemate putukarühmadega, mida pole keeruline piiritleda: neil kas pole tiibu kunagi olnudki [1] või käivad need vanapärase mehhanismiga [1, 2]. Edaspidi räägime putukatest, kes kuuluvad nn uustiibsete hulka, s.t kasutavad kõige moodsamat tiibade liikumise moodust. Nad arenevad kahte moodi: vaeg- ja täismoondega.

ustiibsete putukate omavahe- tes ovaalse kehaga putukad. Suised listes sugulussidemetes ei ole on suunatud alla (hüpognaatne pea), Uuurijad ühel nõul, seetõttu on ülaltpoolt katab pead suur kilbitao- neid ka seltsidesse jaotatud eri moodi. line eesrindmiku selgmine looge ehk FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: Siin kirjeldatu on üks paljudest või- tergiit. malustest, kindlat selgust veel ei ole. Tundlad on pikad ja peened. Kõik Alustame vaegmoondega putuka- jäsemed on saledad, jooksujala tüüpi. test, kelle sugupuu arvatakse jagune- Kes on prussakaga kohtunud, see vat kahte suurde harru: Polyneoptera ja teab, kui kiiresti võib ta joosta. Paraneoptera [1]. Polyneoptera liikidele Tiivad on prussakatel nahkjad ja ¥ 1. Prussakas (Blatella germanica) on on omased haukamissuised, nad näri- tiheda soonestusega, eestiivad kitsad, inimelamutes sage ja tülikas kaaslane vad oma toitu, seevastu Paraneoptera tagatiivad aga väga laiad, puhkeole- liikidele on tunnuslikud pistmissui- kus lehvikukujuliselt kokku voldi- sed, nad imevad oma toiduobjektide tud. Kuigi tiivad on suured ja hästi mahla või kehavedelikku. arenenud, ei kasuta prussakad neid Siinses kirjutises võtame vaatluse eriti usinalt, pigem viimases hädas. alla neli tähtsat Polyneoptera haru Paljudel liikidel ilmneb selge sugu- seltsi, nimelt nahikulised (Dictyoptera), line dimorfism: emaste tiivad on

kojuselised (Phasmoptera ka Phas lühemad või hoopis taandarenenud. FURRYSCALY/FOTER.COM FOTO: matodea), termiidilised (Isoptera) ning veel eestikeelse nimetuseta verinoore Prussakad on sooja- ja niiskuslem- seltsi Mantophasmatodea. besed putukad, kes ei ela küll pesa- Alustagem nahikuliste seltsist, konnana koos, kuid hoiduvad ometi ¥ 2. Märksa harvemini kui prussakat kohtab kuhu kuulub väga mitmekesise väli- üksteise lähedusse. Enamik liike Eestis inimkaaslejana musta tarakani (Blatta muse ja eluviisiga putukaid. Varem elutseb metsakõdus, mõni liik saab orientalis), öise eluviisiga 25–30 mm pikkust käsitletigi neid omaette seltsidena hakkama isegi kõrbetes. Prussakad putukat, kes on andnud palju teadusele prussakalised (Blattodea) ja röövritsi- on valguskartlikud ning tegutsevad sagedase katseliigina uurimislaborites kalised (Mantoptera), uuemal ajal on varjatult või ööpimeduse varjus. need kaks rühma nimetatud alam- Valdav osa prussakaliike on segatoi- ¥ 2), on end sisse seadnud inimese seltsideks Blattaria ja Mantodea. dulised, seedida aitavad sooles elavad külje alla, nad on nn sünantroobid, ainuraksed (protistid). asustades prügikaste, prügišahte PRUSSAKALISED Osa liike, meil näiteks prussakas ja kööke ning isegi prügimägesid. Prussakalised on väikesed kuni suu- (Blatella germanica) (¥ 1), lähimaa- Õnneks pole neist suurt ohtu hai- red (4–95 mm), lameda ja pealtvaa- des ka must tarakan (Blatta orientalis; guste levitajana. Kui puhtust ei autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 48 I48I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | PUTUKAD |

kas ooteegi kuhugi varjulisse kohta maha ning sealt kooruvad pisikesed prussakad. Esmalt on need valk- jashallid, hiljem muutuvad tume- damaks. Mõni liik sünnitab juba koorunud vastseid. Olenevalt liigist kestab prussaka areng kaks kuud kuni viis aastat. Selle aja jooksul kestub loomake viis FOTO: HAPPY1892 / WIKIMEDIA HAPPY1892 / COMMONS FOTO: kuni üheksa korda. Täiskasvanuna JAN DREWESWIKIMEDIA / FOTO: COMMONS prussakad enam ei kestu, nagu putu- katele tavaline. Valmik elab kaua, ¥ 4. Kolme kuni viie sentimeetri pikkune mõnel liigil isegi kuni seitse aastat. ameerika prussakas on üks tuntumaid inimkaaslejaid maailmas. Hoolimata oma Prussakalisi elutseb maailmas nimetusest pärineb see liik tegelikult umbes 4500 liiki, enamik troopikas. Aafrikast ja sattus Ameerikasse alles 1625. Inimkaaslejaid liike on ligikaudu 30. aastal Näiteks harilik prussakas on kanda ¥ 3. Prussakaliste munad arenevad väikese kinnitanud peaaegu kõikjal, kus ini- nahkkohvri sarnases ooteegis, ema kannab mene. Tuntud inimkaasleja on ka ooteeki kuni munade arengu lõpuni kaasas harilikust prussakast tunduvalt suu- ning paigutab selle siis kuhugi varjulisse rem ameerika prussakas (Periplaneta TAMM AIVO FOTO: kohta, et noored saaksid kooruda. Pildil americana; ¥ 4). paigutab ooteeki tarakan Blatta lateralis Liiki Blaberus discoidalis (¥ 5) peeta, võivad nad inimest siiski naka- ja madagaskari prussakat (Grom tada parasiitusside munade ja tõve- phadorhina portentosa; pikkus 7,6 cm; bakteritega. Samuti häirivad meid ¥ 6), peetakse sageli lemmikloo- kindlasti prussakate väljaheited, ast- mana. Katseloomana on tuntud must maatikuid ka prussakatelt pärinev tarakan, keda on lihtne vangistuses aine tropomüosiin. pidada. Erinevalt oma sünantroopsetest ¥ 5. Lemmikloomana peetav taimtoiduline Munetakse 15–40 muna kaupa eri- suguvendadest on mõned prussaka- prussakaline Blaberus discoidalis: vastne ja listesse pakenditesse: ooteekidesse liigid väga kitsad toiduspetsialistid, valmik (¥ 3). Ooteek areneb emasputuka näiteks reliktprussakas (Cryptocercus kehas mitu päeva, ulatudes lõpuks relictus) elab Kaug-Idas, ajaani kuuse läbi kogu tagakeha ja otsapidi isegi mädanevas puidus. Kõige raskem suguavast välja. prussakaline on kuni 35 g raskune

Ema kannab ooteeki seni kaa- ja 8 cm pikkune Austraalias elav tii- TAMM AIVO FOTO: sas, kuni noored on oma arengu vutu Macropanesthia rhinoceros. munas läbinud. Seejärel jätab putu- Eesti vabas looduses elutseb kahte Vaegmoondega putukad jagunevad kah liiki prussakaid: harilik metsprus- te suurde harru: Paraneoptera (imevad sakas (Ectobius lapponicus; ¥ 7) ja vaegmoondega putukad) ja Polyneoptera euroopa metsprussakas (E. sylvest (närivad vaegmoondega putukad). ris), kes on hästi tuntud mujalgi Polyneoptera haru jaguneb omakorda põhjapoolsetel aladel. Nagu nimigi kümneks seltsiks (poolpaksus kirjas on märgitud siin artiklis käsitletud seltsid): ütleb, elavad nad metsakõdus, kuid ¥ 6. Madagaskari tiivutut prussakat liiguvad ringi ka rohttaimedel ja Gromphadorhina portentosa peetakse Dictyoptera – nahikulised põõsastel. Tavaliselt kohtabki neid lemmikloomana. Ärritamisele vastab isane Phasmoptera – kojuselised metsalagendike ja raiesmike serva- putukas sisinaga, surudes õhku hingeavadest Isoptera – termiidilised des rohul või põõsastel tegutsemas, välja Mantophasmatodea kohati isegi väga arvukalt. Orthoptera – sihktiivalised Kui üldiselt prussakad meelsasti RÖÖVRITSIKALISED Dermaptera – nahktiivalised ei lenda, siis Eesti kaks liiki metsa Röövritsikaliste alamseltsi kuulu- Grylloblattodea – kilkprussakalised prussakaid tõusevad lendu võrd- vad hoopis teistsuguse välimusega Plecoptera – kevikulised lemisi kergekäeliselt, võib-olla ka olevused: keskmised kuni suured Embioptera – hõresoonelised sellepärast, et nad on ühed väiksei- (10–160 mm) saleda kehaga putu- Zoraptera – tsorapterilised mad prussakaliste seas. kad. Rindmiku esimene lüli on kit- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I49I 49 | PUTUKAD |

sas ja väga pikk (¥ 8). Eesjalad on Iris oratoria (¥ 11) ja I. polystrictica muutunud haardjalgadeks, millega elavad kuivades steppides, Empusa peetakse varitsusjahti. Eesjalgade ise- pennicornis Krimmis ja Kesk-Aasias.

FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: loomuliku asetuse ja liikumatu oleku Need kolm liiki kasutavad omapä- järgi kutsutakse seda rühma ka pal- rast varjemoodust, muutes oma vär- vetajaritsikalisteks. Kesk- ja tagajalad vust taimestiku värvuse muutuste on samuti väga pikad, tihti lehtjate järgi. Kevadel on rohi roheline, kuid laienditega. mida suve poole, seda pruunikamaks Kui tiivad on arenenud, siis on kuivanud rohulibled muutuvad. neid kaks paari: eestiivad on saledad Samamoodi muutub ka putuka vär- ja nahkjad, tagatiivad laiad ja kilejad. vus. Seesugust nähtust kohtab putu- Nii mõnelgi liigil on tiivad aga rudi- kamaailmas harva. mentsed (lennuvõimetud) või puu- duvad sootuks. KOJUSELISED Paljud liigid sarnanevad värvuse Kojuselised on igiammu tuntud poolest taimedega, millel nad saaki putukarühm. Maailmas elab neid varitsevad (¥ 9). Mõni meenutab troopilistel aladel vähemalt 2500 ¥ 7. Harilik metsprussakas sarnaneb isegi lilleõit, meelitades ligi putukaid, liiki. Eesti jahedas kliimas kojuselisi hariliku prussakaga, ent inimeste ligi ei tiku kellest toitub (¥ 10). Röövritsikad ei ei leidu, kõige põhjapoolsemad lii- löö risti ette ka liigikaaslasi nahka pis- gid elavad Kesk-Aasia, Kaukaasia ja tes, mõnikord satuvad nende ohvriks Primorje laiustel. koguni selgroogsed. Ohu korral võta- Kojuselised on saleda kehaga vad palvetajaritsikad ähvarduspoosi, keskmised kuni suured (12–350 mm)

FOTO: ANNELIFOTO: PALO sirutades haardjalad ette, tõustes pik- putukad, kes välimuselt meenutavad kadele jalgadele ning mõnikord ka kuivanud taimeoksi või puulehti kirevaid tiibu laotades (¥ 11). (¥ 14). Ka eluviis vastab välimu- Emased röövritsikad on isastest sele: enamjagu aega varjuvad nad suuremad (¥ 12). Nagu prussakad, liikumatult taimestikus, nn kata- munevad nemadki ooteeki: 100–300 lepsiaseisundis, justkui tundetuna muna sisaldav munapaun riputa- välismaailma ärrituste suhtes. Nad takse taime külge küpsema (¥ 13). liiguvad aeglaselt, kõigutades end Koorunud vastsed jõuavad täismõõtu nagu tuules liikuvad oksaraod või seitsme-kaheksa kestumise järel. puulehed.

Troopikas ja subtroopikas elab Kui röövloom haarab jalast, võtavad röövritsikaid kuni 2000 liiki. Eesti kojuselised enesekaitseks tarvitusele kliima on nende jaoks liiga jahe. Üks autotoomia: heidavad ise oma jala põhjapoolsema levikuga liike on pal- keha küljest ära. Jalg heidetakse otse ¥ 8. Tüüpilise röövritsika keha, iseäranis vetajaritsikas (Mantis religiosa), teda keha ligidalt, reie ja pöörla vahelt; eesrindmik, on pikk ja sale. Pildil on Euroopa võib kohata kogu Lõuna-Euroopas peagi järgneb regeneratsioon, s.t tavalisim liik palvetaja (Mantis religiosa) (¥ 8). murtud jäseme asemele kasvab uus. FOTO: FTURMOG/FOTER.COM FOTO: FOTO: VIPIN BALIGA / FOTER.COM FOTO: FOTO: MYDRIATIC / WIKIMEDIA / MYDRIATIC COMMONS FOTO:

¥ 9. Röövritsikalised on oma taimestikku varjuva elustiili tõttu saavutanud erakordse vormikirevuse. Empusa pennata (vasakul), Pseudocreobotra wahlbergii vastne (keskel) ning Phyllocrania paradoxa autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 50 I50I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | PUTUKAD |

Mõnikord võivad kojuselised rün- dajale aktiivselt vastu astuda, pritsi- des talle eesjalalülide vahelt mürgist kehavedelikku. Kõik kojuselised on taimtoidulised, pea on neil prognaatne, see tähendab, et suised on suunatud otse ette. Emasputukad munade tarbeks

kookonit ei moodusta, vaid poetavad WIKIMEDIA / VIATOUR COMMONS LUC FOTOD: munad taimelt lahkumata maapinna poole teele. Munad meenutavad puude seemneid ja säilitavad elu- võime mitme aasta jooksul (¥ 15).

Kojuselisi on lihtne kasvatada ter- raariumis. Üks levinumaid liike terraariumides on oksaraagu mee- ¥ 10. Röövritsikas Hymenopus coronatus sarnaneb välimuselt lilleõiega ning võtab matti õitel nutav Carausius morosus, välimuse käivate putukate seast poolest ühed omapäraseimad on aga Peruphasma schultei (¥ 16) ja tüse- dad Uus-Guinea hiid-raagritsikad (Eurycanta calcarata; ¥ 17). Kojuseliste hulka kuulub ilmselt üks maailma pikimaid putukaid, Borneo saarel elutsev Phobaeticus chani. Tema pikkuseks koos välja- sirutatud jäsemetega on mõõde- WIKIMEDIA CAPRO / COMMONSFOTO: tud 56,7 cm, kehapikkuseks saadi 35,7 cm. Kui tahate teada, milline ta välja näeb, kujutlege lihtsalt veidi harulist raagus pajuoksa.

TERMIIDILISED Termiidilised ehk nn valged sipelgad elutsevad samuti Eestist kaugel lõuna pool, peamiselt troopikas. Neid on üle 3000 liigi, põhjapoolseimad liigid on levinud Kesk-Aasias, Kaukaasias, Moldaavias ning Ukraina lõunaosas. Termiidid on väikesed (2–22 mm, tavaliselt 1 cm pikkused) valkjad ¥ 11. Röövritsika Iris oratoria ähvarduspoos inimsilma ei veena, aga meile pole see mõeldudki (mõned isegi läbipaistvad) pehmete katetega ühiselulised putukad. Tiivad töölistest, kes tema eest hoolitsevad, arenevad üksnes suguisenditel, on toitu toovad ning munad ja väljahei- kilejad ja ainult pikisoontega (¥ 19). ted ära viivad. Olenevalt liigist võib Pikk tagakeha koosneb kümnest kuninganna päevas muneda 20 000 lülist. – 30 000 muna ja elada aastaid (väi- detavalt isegi kuni 45 aastat). Termiidipere jaguneb kastideks. Suguisendeid nimetatakse kunin- Töölised ja sõdurid (¥ 18) on soo

gannaks ja kuningaks, pärast sugu- poolest nii emased kui ka isased, eri- / MANTIS GROUP KATE1177 STUDY FOTO: elu algust langevad neil tiivad ära. nevalt näiteks sipelgatest, mesilastest See-eest hakkavad emasel termiidil ja herilastest, kel töölised on üksnes ¥ 12. Röövritsika isane peab mõnikord kasvama munasarjad ning putukas emased. Nad on suguvõimetud ja peale sugurakkude ohverdama paarilisele ka paisub tohutu suureks, mõnel liigil tiibadeta. Liitsilmad leiduvad ainult iseenda. Pildil Pseudomantis albofimbriata kuni 11 cm pikkuseks. Ta muutub lii- välistöölistel ja sõduritel. Tööliste armastajapaar, peiu pea on pruut juba nahka kumisvõimetuks ja sõltub täielikult ülesanne on varuda toitu ja hoida pannud autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I51I 51 | PUTUKAD |

peamiselt tselluloosist. Nagu enami- tselluloosiga üldse hakkama. Nüüd kul taimtoidulistel loomadel, aitavad on aga leitud, et paljud termiidiliigid neilgi tselluloosi seedida soolestikus sünteesivad ka ise tselluloosi lagun- elutsevad sümbiontsed pisiolesed, kes davat ensüümi. töötavad tselluloosi ümber lihtsamini Tähtsal kohal termiitide toidu- omastatavateks aineteks. Termiitidel laual on seened, eelkõige seene- etendavad seda tähtsat rolli viburloo- niidistik ehk -hüüfid. Maa-alustes mad sugukonnast Hypermastigiidae, galeriides peetakse lausa seene keda areneb eriti arvukalt soole tagu- kasvandusi, kuhu tassitakse väe- mises ruumikamas osas. tiseks suures koguses taimset

FOTO: HANS HILLEWAERTWIKIMEDIA / FOTO: COMMONS Üsna hilise ajani arvati, et nagu materjali (¥ 21). enamik taimtoidulisi loomi, ei saa Termiidid on troopikas ühed põhi- ka termiidid ilma sümbiontideta lised taimse massi lagundajad ja oht- FOTO: DRÄGÜS / WIKIMEDIA DRÄGÜS / FOTO: COMMONS

¥ 13. Munakookoni ehk ooteegi kinnitavad röövritsikad taime külge. Pildil ootab koorumist palvetaja (Mantis religiosa) järelkasv pesa eluvõimelisena. Sõduritel on lõuad kasvanud ebaharilikult suureks. Nemad toitu ise hankida ei suuda, nende ülesanne on kaitsta pesa. Vastseid toidetakse toitesüljega. Noored ehk juveniilsed isendid osalevad kõigis töödes. Olenevalt sellest, mis toitu talle pärast esimest kestu- mist antakse, areneb juveniilist kas suguisend, tööline või sõdur.

Selleks puhuks, kui kuninganna või kuningas peaks hukkuma, leidub pesas ka nn teise reproduktiivse kasti liikmeid, töölisetaolisi sugu isendeid, kes vajaduse korral sigimise üle võtavad (nn aseema ja aseisa). Seesuguseid varupingimehi ei leidu pesas palju, kuid piisavalt, et tagada pesakonna järjepidevus.

Termiidid teevad pesa maa sisse või surnud puitu (¥ 20). Peamised liikumisteed väljaspool pesa on pealt kaetud, sest termiidid väldivad valgust. Termiidid toituvad puidust jm ¥ 14. „Kojuselisi ilmas on õige mitut sorti ...”. Osa sarnaneb kuivanud oksaraoga, teised jälle taimsest materjalist, mis koosneb jäljendavad väga loomutruult puulehte autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 52 I52I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | PUTUKAD | FOTO: DRÄGÜS / WIKIMEDIA DRÄGÜS / FOTO: COMMONS

¥ 15. Ka kojuseliste mune voolides pole vanajumal fantaasiat kokku hoidnud, hoides silme ees ilmselt muinaskeraamikat likud puitehitiste kahjustajad või hävitajad (¥ 22). Pole oma vastseid. Osa mardikalisi aga hangib pesas toidust imestada, et nõnda võimsa peremehe pesadesse on end omal käel. sisse seadnud hulk pesaparasiite. Osal neist, nagu mõnel kärbse- ja mardikaliigil, on tagakeha puhetunud: seal MANTOPHASMATODEA paiknevatest näärmetest eritavad nad ohtralt termiite Mantophasmatodea putukaseltsil ei olegi eestikeelset nime- lepitavat vedelikku, nii et termiidid toidavad neid nagu tust. Nii nagu vastsündinulgi. Ega see võrdlus väga eba- FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: FOTO: DANGRIGAWIKIMEDIA / FOTO: COMMONS

¥ 17. Tartu ülikooli loodusmuuseumis elavad Uus-Guinea hiid- ¥ 16. Värvikirev kojuseline Peruphasma schultei on menukas raagritsikad (Eurycanta calcarata) on teistest kojuseliseliikidest lemmikloom. Looduses elab ta Peruus Kordiljeeride mäestikus tunduvalt tüsedamad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I53I 53 | PUTUKAD | FOTO: WIKIMEDIA COMMONS FOTO: FOTO: TROY BARTLETT / NATURECLOSEUPS.COM BARTLETT TROY FOTO:

¥ 18. Termiitide ühiskond jaguneb kastideks. Sõdurite (vasakul) pea ja lõuad on märksa suuremad kui töölistel (paremal) FOTO: PRAVEENP / WIKIMEDIA PRAVEENP / COMMONSFOTO: FOTO: BREWBOOKSWIKIMEDIA / FOTO: COMMONS

¥ 19. Termiitide suguisendid heidavad pärast pulmalendu tiivad maha – kui nad pole enne röövloomade saagiks langenud, nagu pildil

kohane polegi. Selts kirjeldati alles 2002. aastal ja oli lausa sensatsioon. Seni olid teadlased arvanud, et putu- kaseltsid on paika pandud juba üle- möödunud sajandil. Tõepoolest, ka kõnealuse seltsi esimesed isendid püüti juba aastal 1890, kuid neid peeti teiste putukate vastseteks. Üks Mantophasmatodea isend on leitud isegi Balti merevaigust.

Selts on väike, praegu on sellesse kirja pandud umbes 13 liiki, kes elavad peamiselt Lõuna-Aafrikas Namiibias ja Tansaanias. Putukad ise on samuti väikesed (2–3 cm) ja tii- vutud, meenutades sihktiivaliste või kojuseliste (raagritsikate) vastseid (¥ 23). Nad on röövtoidulised, ent eesjalad ei ole tüüpilised haardjalad.

¥ 20. Koostöös on jõud. Viie meetri kõrgune ja üle 50 aasta vana termiitide Nasutitermes triodiae katedraal Litchfieldi rahvuspargis Austraalias autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 54 I54I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | PUTUKAD / TEADUSAJAKIRJANIKU LEHEKÜLG | FOTO: ALTON / WIKIMEDIA / COMMONS ALTON FOTO: FOTO: YEWENYIWIKIMEDIA / FOTO: COMMONS

¥ 22. Termiidikahjustus. Troopikas võib kergesti juhtuda, et peale teie toidukraami ¥ 21. Termiidipesade ümbruses on rohi kenasti „niidetud”: kõrred on ilmselt tassitud maa- pistetakse nahka ka maja alustesse seenekasvandustesse väetiseks. Litchfieldi rahvuspark Austraalias

Mantophasmatodea liigid tunneb hästi tavad kehalöökidega vastu maa- ära selle järgi, et nad hoiavad puh- pinda. Kopulatsioon kestab kuni keasendis käpa viimase lüli laiene- kolm päeva, mille järel pistab emane nud osa üleval, aluspinnast eemal. sageli isase nahka. Munad pakitakse Osa liike on öise, osa päevase elu- tugeva, liivaterakestest kokku klee- viisiga. Valmikute eluiga on mõni bitud kookoni sisse, ühte kookonisse nädal. Värvus varieerub liigi piires kuni tosin muna. ■ suuresti. 1. Martin, Mati 2013. Kuidas putukat ära tunda WIKIMEDIA E. BRAGG / COMMONS P. FOTO: Isased on väiksemad ja saledama I. – Eesti Loodus 64 (8): 424–431. ¥ 23. Mantophasma zephyra, püütud kehaga kui emased. Enne paaru- 2. Martin, Mati 2013. Kuidas putukat ära tunda II. – Eesti Loodus 64 (10): 552–559. Namiibias 2002. aastal, esimesel mist ehk kopulatsiooni suhtlevad Mati Martin (1951) on zooloog, töötab Tartu üli- ekspeditsioonil, mille eesmärk oli leida kaasad helide kaudu, mida teki- kooli ökoloogia- ja maateaduste instituudis. Mantophasmatodea seltsi elusaid isendeid

Anonüümsete tegude vältimatus Tiit Kändler Paljud meist või vähemasti suur osa elektroonilise ajakirjanduse identifitseeritud kommentaatoritest ja kommentaaride haldajatest on mures anonüümsete kommentaaride osakaalu kasvu pärast. Anonüümselt võib kirjutada mistahes jõledusi.

nustame jõledused ja püüame Inimkultuuri alus on anonüümsus, teada, kes oli nende autor. Kas see takis- vaadata tagasi, e-maailma eel- mitte autorsus. Edasiviivad leiutised tab meid ahju kütta või puid lõhkuda? Usesse aega. Elu tekkis anonüüm- olid anonüümsed. Kes tegi esimesena Julgen veidi liialdada – elusloo- selt. Eri liigid tunnevad ära teisi liike, tule? Kes leiutas kiilu ja seejärel kivi- dus põhineb anonüümsusel. Kui aga see, kuivõrd nad identifitseerivad kirve? Kes maalis koopaseinale piisoni? kõik olendid oleksid märgistatud, oma liigi isendeid, on liigiti iseasi. Kes leiutas käärimise? Me võime küll nõnda et kõigi tegusid saaks täpselt Edukas tegutsemine, rünnak, üha täpsustada aega ja paika, kus täht- indiviidiga seostada, võib-olla siis ei reviiri hõivamine on anonüümne. sad leiutised tehti, ent me ei saa eales oleks saanud elu üleüldse edeneda autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I55I 55 | TEADUSAJAKIRJANIKU LEHEKÜLG |

ronüümi all, aga viskas ikka kogu kirjutatu toas ühte kasti. Meil on isi- kukood ja pangakonto ning igasugu- seid PIN- ja PUK-koode ja salasõnu ja

FOTOD: TIIT KÄNDLER FOTOD: kasutajasõnu ei jõua kirjas kirjutada ega jutus jutustada. See tähendab lihtsat asja: e-maailm surub meile peale üha uusi identiteete, mis näiliselt tagab meie anonüümsuse. Mida me siis imestame, et inimene peab e-keskkonnas anonüümsust loo- duslikuks nähtuseks. Looduse hoomamatu mitmekesisus on anonüümsusel põhinev tõsi- asi. Nüüd on evolutsioon sünnitanud e-maailma olendid, kes käituvad uute reeglite järgi. Aisoposel on mõistujutt astro- noomist, kes igal öösel läks õue ja vaatles tähti. Ühel ööl, kui ta oli jalu- tanud linnast välja, paelus taevas teda nõnda, et ta kukkus sügavasse auku. Kui ta seal hädaldas, tuli mööduja ja oleks mehikese august välja aidanud, kuid saanud teada, et too on astro- Sufi pöörlevate dervišite müsteerium etendab elu anonüümsust noom, tõdes: „Kui sa tõepoolest vaa- tasid taevasse nii pingsalt, et ei näinud või oleks evolutsioon juhtinud selle list ja funktsionaalset ühikut, mille isegi seda, kuhu su jalad sind maapin- suunda, kus inimühiskond poleks kümneaastase eksperimendi vältel nal kannavad, siis oled mu meelest osutunud võimalikuks. oli avastanud Gregor Mendel? oma saatuse ära teeninud.” Nõnda Niisiis: anonüümsed võrgukom- „Geen” on vägev sõna, ent tun- et vahel on ellujäämiseks kasulik olla

mentaarid on toonud eredamalt nistagem, et see on anonüümne, anonüümne ka teadlasel. ■ nähtavale selle, mis on olnud ini- eriti seotuna teiste vägevate ano- mese kultuurile omane läbi aegade. nüümsete sõnadega, nagu „geeni- Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik. Koopaseinale joonistamine, plan- tehnoloogia”, „geenikiip” ja muud gule kirjutamine, kemmerguseinal säherdused. Kui me ütleme „geen”, vaimutsemine. Anonüümsus on kas teame siis paremini, mida me altruistlik koostöövalmidus, nimeli- ütleme, kui teaksime, kes selle sõna sus seostub oma ego esiletõstmise ja on leiutanud? Sama lugu on loodus- turumajandusega. seadustega. Inimlik on neid seostada inimeste nimedega, mitte näiteks Mis on loosungid, kui mitte ano- arvudega. Öeldes „Ohmi seadus” või nüümsed üleskutsed? Mis on löök- „Heisenbergi määramatuse printsiip”, sõnad, nagu „globaliseerumine”, me tegelikult tuvastame anonüümse „innovatsioon”, „turumajandus”, seaduse autorsuse vaid näiliselt. „loomemajandus”, kui mitte ano- nüümsed käitumise juhised? Teadus Meie ajastu on asendusainete ajastu. sündis anonüümsena, nimed kleebiti Keele asemel on meil žargoon, printsii- külge mnemoonilistel põhjustel. Üks pide asemel loosungid, tõeliste ideede sirgjoon ei erine teisest sirgjoonest, asemel Suurepärased Ideed. Neid tõsi- üks elektron teisest elektronist, üks asju täheldas Inglismaal sündinud konn teisest konnast, kui lähtuda ameerika kriitik, näitekirjanik, laulja, Luigi Galvani seisukohast. toimetaja ja tõlkija Eric Bentley üle Kas muutume sellest õnneliku- kuuekümne aasta eest, 1952. maks, kui teame, et sõna „geen” mõt- Igaühel meist on juba praegu hir- les 1909. aastal välja taani botaanik muäratavalt palju pseudonüüme. Wilhelm Johannsen, et kirjeldada Portugali kirjanik Fernando Pessoa pärilikkuse fundamentaalset füüsi- kirjutas saja aasta eest viie hete- Elu on olemuselt anonüümne autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 56 I56I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | KAITSEALA | FOTO: URMASTARTES FOTO:

Nabala piirkonna sümbol on Tuhala nõiakaev. Tegu on ajutise tõusuallikaga (karstiallikaga), mis hakkab üle ajama suurvee ajal, kui vesi enam maa-alusesse jõkke ära ei mahu Miks Nabalast saab kaitseala? Kalev Sepp, Urmas Tartes

Mullu detsembrikuus algatas keskkonnaminister Nabala looduskaitseala loomise. Seejuures tugineti viimase kolme aasta jooksul piirkonnas tehtud loodusväärtuste inventuuridele ja ekspertiisi tulemustele, mille järgi on Nabalal tähtis roll elurikkuse hoius.

abala üle on arutletud umb- Arvamusavaldused plaanitava huvi selle vastu, et jätkuks siinsete kaudu kaheksa aastat: ala- kaitseala kohta sagenesid möödu- maardlate kaevandamisloa taotluste Ntes ajast, kui kuuldi plaanist nud aastal. Ilmselgelt ärgitas rah- menetlus. Paraku olid nende arva- hakata piirkonnas kaevandama lub- vast sõna võtma Rail Baltic ja selle muslugude autorid enamasti väga jakivi. Aegamööda kasvas vastusei- trassivalikud, kuid samavõrd õhutas kriitilised kaitseala asutamise suh- sust välja soov luua Nabala kaitseala. leeki kaevandajate üha suurenev tes. Keskenduti eelkõige Ants Talioja autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I57I 57 58 | KAITSEALA | | KAITSEALA aluste jaohustatudlinnu kakk ( kull (Accipiter gentilis), karvasjalg- kaitsekategooria linnuliiki: kana ja väike- liiki: must- kaks esimese kaitsekategooria linnu meliikide poolest.Nüüdseksonteada Eesti piirid. rivaid elupaiku,milletähtsusületab vanu loodusmetsijateisikaitsetvää ja allikasoid.Samutionveelalles paiku, näiteks liigirikkaidmadalsoid iseäralikust veerežiimisttingitudelu- seal pealeerilistekarstinähtusteka järgi, kuid uuringute põhjal leidub ala ennekõikeTuhala nõiakaevu Seniajani oliüldsustundnudseda kaardile piirkonnaloodusväärtused. gute käigusonselgitatudjakantud Nabalat palju uuritud. on jooksul aasta kolme Viimase tate uuringuidjainventuure. ega püütudanalüüsidaviimasteaas- vusvahelisi looduskaitsesuundumusi väärtusi tervikuna, arvestatud rah käsitletud piirkonnaloodukaitse dasi taimi.Senieioleüheskiartiklis jõgede võrgustikku, karsti ja harul piirkonna ainulaadsetmaa-aluste tikukaitseala, millesihtonkaitsta 2010. aastaettepanekuleluuamaas- põhjaveestsurvelisest toituvmadalsoo Möllu allikadkoosnevad olevast kahestkõrvuti allikast.Neidümbritsebomanäolineallikasoo– JAANUAR 2014 JAANUAR LOODUS EESTI I58I rina). Samutionkohatudviit teise Ent Nabalaonrikaskakaitse Aegolius funereus konnakotkas ( toonekurg (Ciconianigra) Nende uurin- ), laanerähn Aquila poma - ningtai autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ------

aja vältel kahtlemata lühikeaeg.Siiskionselle dusväärtuste põhjalikuuuringujaoks olu. Kaitseala loomist toetab kolm asja- uurimisse rahulikultsüveneda. veelgi, kui loodusteadlased saavad ala ohustatud liikidenimekirilähiaastatel Üsna tõenäoliselttäienebkaitsealusteja paik looduskaitse mõttes ääretult tähtis. äratav hulkloodusväärtusi,seegaon ruse rohevõrgustikuosana. Nabalal olulinerollTallinna lähiümb aluste liikidejanendeelupaikadeon kannike (Viola elatior juur (Corallorhizatrifida) ja kõrge ( nata täpiline sõrmkäpp(Dactylorhizaincar jas selaginell(Selaginellaselaginoides), mat (Gymnadeniaodoratissima),kold- ( hi ( gooria taimeliiki:kauniskuldking on leitudkümmeteisekaitsekate nepp (Gallinago media). Piirkonnast rähn (Dendrocoposleucotos)jarohu ( kõrge kaitsekategooriaga taime-ja alla. Siinonohtraltohustatud ning looduskaitseseaduse alusel kaitse olemas kõikeeldused,et võttata Picoides tridactylus),valgeselg-kirju Dactylorhiza russowii), kõdu-korall Ophrys insectifera Cypripedium calceolus),püst-linale k ( Kolm aastatonühepiirkonnaloo

), Russowi sõrmkäpp ssp. cruenta),Russowisõrmkäpp Thesium ebracteatum), Esiteks onNabalapiirkonnal tehtud kindlaks aukartust tehtud kindlaks aukartust ), lõhnavkäoraa ). Pealekaitse kärbesõis ------ FOTO: MATS KANGUR kaitse-eeskirja eelnõu edasine looduskaitsek maalaste seasväga tuntud ja armas tuslehtrit. tised karstijärvikudningmitulanga- Eesti enimuuritudkarstialasid,aju Siia jääbKata(Tuhala) karstiala,üks vid, muinaspõlludja-pelgupaigad. asulakohta, kivikalmed,kultuski Virulase karstikoobas,mitumuistset riline väärtus.SiinasubEestipikim lik kuikarikkalikajaloolis-kultuu Ühtlasi on paikkonnal nii teadus senisest rohkemkaitseallavõtta. tanud vajaduseleselliseidkooslusi nud EuroopaKomisjon,kesonosu- viimastel aastatelkorduvaltrõhuta Nimetatud elupaikade tähtsust on madalsood, vanad loodusmetsad jmt. kud, allikad ja allikasood, liigirikkad tud elupaika:karstijärvedja-järvi ja Euroopasühaenamväärtusta paiku. Piirkondajääbmituohustatud akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees. Urmas Tartes (1963)onbioloog, Eestiteaduste professor. Kalev Sepp(1961)ongeograaf,Eestimaaülikooli damine jaloodushoid. tandlikud huvid: lubjakivi kaevan Nabalas onpõrkunudju üsna vas kõige keerukamaidkonfliktolukordi. on võimaliklahendadapealtnäha hinnanguid arvestavaasjaajamisega korrektse, väärtuspõhisejaeksperdi misega seotuonheanäide,kuidas saab tõdeda,etNabalakaitsealaloo- menetlus igatipõhjendatud.Ühtlasi nende toetust. saks kohalikeelanikekaasamistning ses jakaitsealadeplaneerimiseltäht- strateegia jne)peetakselooduskait ventsioon, EuroopaLiiduelurikkuse nid, bioloogilisemitmekesisusekon- listes dokumentides(ntV vusvahelise looduskaitsestrateegi kogukond. Kõigeolulisematesrah likud omavalitsusedkuikasiinne kaitseala loomist toetavad nii koha 64 imeks ning sellekaitseks et nõiakaevvaliti2012.aastalEesti juks. Seda toetab näiteks asjaolu, looduskaitse pühadusevõrdku tatud ning seda võib pidada isegi loomaliikide kasvukohti ning elu

Teiseks on Tuhala nõiakaev eesti Seega onkõnealusepaikkonna Kolmandaks ontähtisrõhutada,et 000 toetusallkirja.

ongressi resolutsioo

■

maailma koguti ------| KROONIKA |

Teaduste akadeemia valis neli uut akadeemikut Soe ja

Mullu 4. detsembril valis Eesti teaduste akadee- KUKKTOOMAS FOTO: (peaaegu) mia (ETA) üldkogu oma istungil neli uut akadeemikut. Täppisteaduste alal sai selleks Tartu ülikooli füüsikainstituudi professor Jaan Aarik, lumeta tehnikateaduste vallas Tallinna tehnikaülikooli materjaliteaduse instituudi professor Andres detsember Öpik, loodusteaduste valdkonnas Eesti maaüli- kooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Kogu sügise valitsenud tavalisest soojem ilm jäi kestma ka jõulukuul. Kuu esimesel poolel, eriti professor Ülo Niinemets ning õigusteaduse alal Ülo Niinemets valiti akadee mikuks loodusteaduste 8.–10. detsembril, oli külmakraade ning korraks Tartu ülikooli avaliku õiguse instituudi professor valdkonnas sai valge katte suurem osa Eestist, kagus küün Lauri Mälksoo. dis lume paksus isegi paarikümne sentimeetrini. ETA akadeemiku statuudi järgi valitakse akadeemikuks Eesti kodanikest Siis hellitati veel valgete jõulude lootusi. Paraku teadlasi, kel on silmapaistvaid saavutusi uurimis- ja arendustöös ja kes on läks jälle soojemaks ja ilmateenistusel oli viima tublisti arendanud oma valdkonna teadust. ne põhjus lumekaarti ilmutada 16. kuupäeval. ETA Jõuluajal oli tavatemperatuur ööpäev läbi mõni pügal üle nulli ja püsis selline kuni aasta viimase päevani. Tuul puhus kuu vältel valdavalt edelast ja oli sageli küllaltki tugev. 12.–13. detsembril Noored looduskaitsjad pälvisid said rannikualad eriti põhjas tunda läänekaare tormi sakutusi. tunnustuse Ilmateenistuse arvutustest nähtub, et det Keskkonnaminister Keit sember oli paljuaastasest keskmisest lausa ligi Pentus-Rosimannus andis viis kraadi soojem: 2,5° vs. –2,2°. Kõige soojem oli 17. detsembril Heltermaal (8,1°), kõige kül Estonia kontserdisaalis mem 10. detsembril Jõhvis: –16,8°. Keskmine 15. detsembril peetud loo- sajuhulk oli 58 mm (norm 54 mm), kõige rohkem dusesõprade aastavahetus- TIIT SILLAOTS FOTO: sadas ööpäevaga 4. detsembril Türil ja Valgas: peol üle noore looduskaitsja 12 mm. Päikesepaistetunde oli Eesti keskmisena märgid 26 tublile kuni 19 (paljuaastane keskmine on 20 tundi). 26-aastasele noorele. Märgisaajate hulgas on nii 01.12 Tallinna botaanikaaed tähistas oma 52. aastapäeva. loodusainete olümpiaadidel 02.12 Jaan Einasto esitles Tartus raamatut edukalt osalenud õpilasi, „Dark Matter And Cosmic Web Story” loodusretkede, talgupäe- Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus koos noore („Tumeda aine ja kosmilise võrgu vade, võistluste ja muude looduskaitsja märgi saanutega 15. detsembril Estonias lugu”). loodusteemaliste ürituste 02.12 Algas harrastuskalapüügi kalastuskaar eestvedajaid ja korraldajaid, samuti uurimistööde koostajaid. Kõiki märgi tide taotlemine 2014. aastaks. saajaid ühendab suur loodushuvi. 2. detsember Tartus: Tänavused noore looduskaitsja märgi laureaadid on Minna Joor (Kiltsi väikesed külmakraadid põhikool), Jürgen Ruut (Hugo Treffneri gümnaasium), Sven Hannar (Haljala gümnaasium), Meryl Komp (Kadrina keskkool), Kaira Vreimann (Kilingi- Nõmme gümnaasium), Epp Sillukse ja Maris Esko Lihula gümnaasiumist, Piia Katharina Vaan (Läänemaa ühisgümnaasium), Liisa-Mai Nurk ja Hendrik JÜRIADOTOOMAS FOTO: Sobi Rakvere gümnaasiumist, Rahel Rae (Taebla gümnaasium), Kaidi Kätlyn Reiman (Tallinna Järveotsa gümnaasium), Annleena Vaher (Tallinna prant- suse lütseum), Kaarel Eensoo (Türi ühisgümnaasium), Eleriin Vungi (Viljandi gümnaasium), Merilin Grosberg (Eesti maaülikool), Karl Ander Adami, Mariell Jüssi ja Piia Haab Tallinna ülikoolist, Edgar Prass, Karl Tammiste, Kristina Tüür ja Uku Rooni Tartu ülikoolist, Liina Laanemets mittetulundus- 02.–03.12 Tallinna ülikoolis korraldati koolitus ühingust Lilli Looduskeskus, Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja Jelena „Säästev areng ja süsinikukoormuse Utitsõna ning Nõmme loodusmaja retkejuht Roosi Mehikas. vähendamine”. Noore looduskaitsja märk on valmistatud valgevasest ning kujutab 02., 09. ja 16.12 Loodusõhtud rahvusraama emailitud tammelehte. Märgi autor on kunstnik Julia Maria Künnap. tukogus: „Laoses liblikaid jahtimas” (Allan Selin); „Ameerika metsik loodus” Keskkonnaministeerium jagas noore looduskaitsja märke välja kolmandat (Argo Argel) ning „Amazonas. Elu ainus aastat. foto” (Kaupo Kikkas). Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I59I 59 | KROONIKA |

03.12 Keskkonnatasude raamkava 2016+ Veljo Ranniku meenutuseks peeti taas peamiste arengusuundade arutelu koostööpartneritega keskkonnaminis metsajõule teeriumis. 04.12 Ornitoloogiaühingu suur linnuõhtu Oli aasta 1964. Veljo Ranniku oli

Tallinnas. siis Tartu kandis looduskaitseamet- MAIE ITSE FOTO: 04.12 Keskkonnaameti loodusõhtu „Soomaa nik ja tema üks tööülesanne oli rahvuspark 20” Viljandis (Anneli korraldada metsloomadele talvist Roosalu ja Arne Ader). lisatoitu. Sestap kutsus ta kõiki 05.12 IV mullapäev Eesti maaülikoolis. loodusesõpru detsembri keskel 05.12 Projekti ECOSEAL lõpuseminaril metsaasukatele suupärast viima: Tallinnas räägiti Läänemere hallhülgest. 05.12 ELF ja Eesti ornitoloogiaühing teatasid, saiakoorikuid, kapsalehti, porgan- et on vaidlustanud Paldiski LNG termi deid, pekitükke jmt. Rongiga sõi- nali puudutava kohtuotsuse. deti Vapramäele ja põlise tamme 05.12 Ideedekohvik „Roheinnovatsioon?!” naabruses tehti väike lõke ning Tartus. asetati toidupoolis okstele, et see 05.12 Valgamaal lõpetati pidulikult Tõrva lin oleks metsloomadele kättesaadav. Metsajõuluhetk Jumindal na veemajandusprojekt. Kuna tol ajal võis jõulude tähista- 06.12 Eesti vabaõhumuuseumis peeti mõtte mine kodus tuua kaela probleeme, siis ütles keegi osalejatest välja sõnapaari talgud „Kuidas kaitsta kultuuripärandit „jõulud metsas”. Sellest sai alguse traditsioon. rahvusparkides”. Vahepeal tööülesannete tõttu Tallinna siirdunud Veljo Ranniku jagas ideed 06.–07.12 Keskkonnamess „Elukvaliteet 2013” Tallinna looduskaitseseltsiga, kes hoidis seda kaunist kommet pikka aega elus. Tartus. 07.12 Heategevuslik jõululaat Tartu loodus Alates 1996. aastast on metsajõule korraldanud Harju matkaklubi. majas. Seekord peeti metsajõule 8. detsembril Juminda poolsaarel. Osalejaid oli 08.12 Ähijärvel tähistati 20 aasta möödumist ligi 80. Meenutati Veljo Rannikut ja poolsada aastat kestnud traditsiooni, Karula rahvuspargi loomisest. nauditi lõkkel tehtud taimeteed, süüdati sooviküünlad ja lauldi talve- ning 08.12 Tartu ülikooli loodusmuuseumi huvi jõululaule. Ühtlasi viidi metsloomadele toitu. päev „Saame tuttavaks – suurimetajad Maie Itse Eesti looduses”. 08.12 Keskkonnaameti räätsamatk Soomaal Valgerabas. 08., 15. ja 21.12 Looduse Omnibussi sõidud: Linnumäng teeb linnud selgemaks Tallinnast Juminda poolsaarele 20. detsembril esitles („Metsajõulud 2013”); Tartust ja Pärnust loodussõprade aastavahetus Eesti ornitoloogiaühing peole Tallinna ning Tallinnast retkele (EOÜ) Tartu loodusma- „Veerohked joad I”. jas uut „Linnumängu”. 09.12 Veealase teadustöö konverents Tallinna Lindudest ja nende

ülikoolis. JÜRIADOTOOMAS FOTO: tundmaõppimisest rää- 09.12 Eesti metsaselts kutsus inimesi üles kisid EOÜ direktor hoiduma plastkuuskede ostmisest ja Andres Kalamees ja tooma koju päris kuusk. Maavalla koda loodusmaja linnuringi ühines üleskutsega 13.12. juhendaja Aire Rohula, 09.12 Pärnumaal Häädemeeste kandis kütiti „Linnumängu” ja selle šaakal, juba kolmas 2013. aastal Eestis võimalusi tutvustas lastud isend. 09.12 Teadusmeedia programmi „TeaMe” mängu looja, teine loo- lõpuseminar Tallinnas. dusmaja linnuringi Keskkonnainspektsiooni kala juhendaja Elo Hermann. 09.–22.12 Mõned lapsed said esitlusel linnumängu mängida koos selle kaitse osakond täitis esimest korda Loodud kaardimäng looja Elo Hermanniga Läänemere kalakaitse koordinatsiooni pakub võimalust män- keskuse rolli. gulise tegevuse käigus tundma õppida 20 Eesti linnuliiki. Mängida saab vähe- malt kümmet mängu alates lihtsamast memoriinist kuni teatevõistluseni. See on hea õppevahend lasteaedadele ja kooli esimesele vanuseastmele, kuid sobib mõnusaks seltskondlikuks olenguks ka vanematele. Elo Hermanni loodud mängu on kujundanud kunstnik Marge Nelk. Osta saab mängu nii raamatukauplustest, Tartu loodusmajast kui ka FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: EOÜ-st. 10. detsember: talvelootus EOÜ/Loodusajakiri on veel täitsa olemas autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 60 I60I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 FOTO: TOOMAS JÜRIADO pakendijäätmete taaskasutamise tõendil. See tõend peab andma ülevaate, Üle ääre ajavpakendikonteinerteebmeelemõruks pakendite tagastamine inimeste jaoks mugavamaks. Läbipaistvamaks, pare- Muudatuse järel lisandub mitusada pakendikonteinerit, seega muutub kasutus suureneksjaprügimägedelejõuaksjäätmeidvõimalikultvähe. galdatakse rohkempakendikonteinereid. järgi suureneb kontroll pakenditega tegelevate organisatsioonide üle ja pai- Valitsus kiitis12.detsembriistungilheakspakendiseadusemuudatuse,mille Pakendeid saablihtsaminiära anda keskel olevalliivaribal,s.tloomonrajatisekindlastiületanud. sed teeülekäigule.Piltontehtudökodukti juba enne haljastuse teket leiavad ka sõrali loomad sealkaliikumahakkavad”.Näib,et lega enamusevastutustendapealevõttis,et ametit taganttorkisjaigatinõustasningsel see, kes„ökodukti planeerijaid jamaantee uudis, sest mehe enda sõnul oli just tema metsseakuldile. töötaja Lauri Kleini arvates kuuluvad jäljed Kose vahelKuusikul.Keskkonnaagentuuri tisel Tallinna–Tartu maanteelAruvallaja ökoduktil, paar kuud tagasi valminud raja- 19. Maanteeameti töötajaVillu Lükk pildistas Siga läksülesilla 60% pakendijäätmeid. jäätmetest kogutijataaskasutati 68%.Kohustuslikontaaskasutadavähemalt amet ettevõtteidtulevikus karistada. andmete esitamiseeestsaavad keskkonnainspektsioonningmaksu-jatolli- kuidas kogutud pakendijäätmeid on käideldud. Valeandmete või puudulike 750 tükki. üle 5000 kogumistünni, seaduse jõustumise järel peaks neid lisanduma 500– Et välistadapettusevõimalusi,täpsustatiandmeid,mida tulebkajastada Keskkonnaminister KeitPentus-Rosimannusesõnuloneesmärk,ettaas- Kleinile oliseekahtlematavägarõõmus 2012. aastaljõudisEestisturule 123

detsembril loomajälgiEest autoriõigus MTÜ Loodusajakiri i esimesel

138 tonnipakendeid,neist tekkinud - - - Ajalooline jäljeridaKuusiku ökoduktil Ajalooline tünn. Praegu on Eestis tünn. PraeguonEestis panna omakogumis organisatsioonil välja edaspidi tulebigal kogumismahuti, siis dada ühepakendite mitme peale paigal tusorganisatsioonid seni võisidtaaskasu dikonteinerite arv. Kui tõttu suureneb paken sioonide tegevus. taaskasutusorganisat- muutuma kapakendi ja kontrollitukspeab mini reguleerituks Keskkonnaministeerium Seadusmuudatuse Loodusajakiri - - - -

FOTO: VILLU LÜKK 18.12 14.12 12.12 12.12 12.12 12.12 12.12 11.12 10.1 10.12 21.12 17.12 näitus 14.12–12.01 Maitsetaimedejavürtside 13.12 28.12 28.12 23.1 20.12 19.12 19.12 18.1 kesti äratundmisrõõmu seekord „Kunstiajalugu”, mispakkusroh lise näituse„PiparkoogiMaania” teemaoli 19. detsembril Tallinnas avatud traditsiooni 2 2 2

JAANUAR 2014 2014 JAANUAR

r Tartu loodusmajaväikelasteloodus tus „Imelisedlinnud”. Räpinas avati Remo Savisaar tuse seminar T Balti keskkonnafoorumikemikaaliohu dusmajas. Roy S Torma rahvamajas. Kohaliku v deemias” esines T Eesti loodusmuuseumi„Öökulliaka raamatukogus (Aare Baumer). „K Keskkonnaameti loodusõhtu müütidest jategelikkusest. Roasto toidumikrobioloogiaga seotud kolmapäev Eesti maaülikoolipopulaarteaduslike tingitud keskkonnakahju. mis aitabvähendadamereõnnetustest tituudi juhatuselloonudtöövahendi, Rootsi teadlasedon TÜ Eestimereins Tartu ülikoolteatas,etEesti,Soomeja Lahemaa turismikoostööseminarPalmses. Mart Noormaaastainimeseks. Mart tudengisatelliidi projekti eestvedaja pargis ohustatudliikidetaastamis kaitse Peipsiveere jaHaavassoo kaitseala Tartu ülikoolibotaanikaaias. Uhtile. hommikute sarjajõulueelneväljasõit Ajaleht Postimees nimetasEesti Ajaleht mõisasse mõisakeraamika töökotta. konnabussi ekskursioonRaplamaale Atla Tartu keskkonnahariduskeskusekesk Kell 19.11algastalv. Keskkonnaamet avas Matsalur (1930–1981) jatemafotokogu”. duökoloogia koolkonnarajaja Kaljo Pork kuulati T Eesti looduseuurijateseltsiüldkoosolekul Valitsus kiitisheaksKalana, Maalasti, üritusel räägitiretkest Botswanasse. Eesti ornitoloogiaühinguaastalõpu õhtu Vääna külakojas. Vääna jahiseltsijaKotkaklubi kotka filmid 11. Matsaluloodusfilmidefestivali ehabilitatsioonikeskuse. uuldamatu kuulmine” Pärnukesk trideri tee - Tartu loodusmajas. eeskirjad. oomas Kuke ettekannet„Eestinii eeprojekti pidulik lõpetamine aõhtute sarjas rääkis Mati aõhtute sarjasrääkisMati artus. - jafilmiõhtu T EESTI LOODUSEESTI oomas Tuul. | KROONIKA | | KROONIKA e fotonäi artu loo artu ahvus

ja ja I61I

FOTO: TOOMAS JÜRIADO 61 | MIKROSKOOP | Lemmik inimesed

äbi aegade on loodusehu- ANDER KARL ADAMIFOTO: vilistele meeldinud loomi Lpuuris pidada. Lihtsalt uudishimu pärast, selleks et neid põhjalikult tundma õppida. Tänapäevalgi võib poest osta puu- rilinnu või -närilise, -roomaja või isegi -putuka. Seesuguseid seltsi- lisi nimetame lemmikloomadeks. Hoopis vastupidine võimalus on pidada lemmikuid nii-öelda teisel pool puuriseina, vabas looduses. Parim näide on muidugi talvine linnumaja: sealne vilgas ja vär- vikirev askeldamine ning kirglik seltsielu pakub iga päev kuhjaga võimalusi kaasa elada ja loomade maailmapilti tundma õppida. Õigupoolest polegi linnumaja NÕEL HEINAKUHJAS külalised mingid lemmikloomad, vaid täieõiguslikud vabad ilma- 1. Kuidas leida võikala? kodanikud – pigem oleme hoopis 2. Kui vanaks elab prussakas? meie nende lemmikinimesed, kelle puuriakna taga on tore juba vara- 3. Millal jõudis ameerika prussakas esimest korda Ameerikasse? sügisest saadik uudistamas käia. Loomade kiindumust ei 4. Kunas läks esimene metssiga üle Eesti esimese ökodukti? tohi siiski kurjasti kasutada. 5. Miks kukkus astronoom Aisopose valmis sügavasse auku? Linnumajja võib hakata toitu panema alles siis, kui termo- 6. Kes ohustab isast röövritsikat paarumisel? meetrinäit on juba mitu nädalat 7. Mis asi on Soolakuiv? püsinud ka päeval nullist allpool. 8. Kui palju oli tänavune detsember soojem kui tavaliselt? Siis ei aja me sulelisi hukatusse: 9. Keda kutsuti vandiraiujateks? kättesaadava toidu hulk on neile 10. Mis on ühist siniraal, mesilasenäpil ja vaenukäol? väga tähtis mõõdupuu, mille järgi 11. Kes on juuresoleval fotol? otsustada, kunas on õige aeg võtta ette rännak lõuna poole. Ning kui linnurahvas on end kord juba meie kostile seadnud, tuleb seltskonda toita kuni kevadeni. Hulga põhjalikke näpunäiteid, kuidas talvel lindudega sõbraks saada, leiab Eesti ornitoloogia- Vastuseid otsige siinsest ajakirjanumbrist ning saatke hiljemalt 1. veebruariks ühingu veebilehelt, juhisest koos oma nime, vanuse ja kontaktandmetega aadressil mikroskoop@loodusajakiri. „Talvised aialinnud ja nende toit- ee. Kirja teemaks märkige „Nõel heinakuhjas”. Iga õige vastus osaleb auhindade mine”. Samast saab nutitelefoni loosimisel aasta lõpus! laadida ka talviste aialindude Samale aadressile on oodatud auhinnapakkumised ning kaastööd. määraja. ■ Kirjutage, joonistage ja pildistage meile! autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 62 I62I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | RISTSÕNA |

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 1. veebruariks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Õigesti lahendanute vahel loosime välja Ain Raali raamatu „101 Eesti ravimtaime” (2013) kirjastuselt Varrak. Eelmise ristsõna auhinna sai Mikk Kruusmägi Kuressaarest. Õige vastus oli „sarv naha all sügeleda, ... puugi hoolduseks”. Kokku tuli 29 õiget vastust. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I63I 63 | AJALUGU / SÜNNIPÄEVAD |

75 aastat tagasi

1938. a. 17. detsembril külastas Geoloogia LUUK OTT FOTO: instituuti ühe sellise üksikleiu kaasa toonud taluperemees hr. August Uibo Vaeva talust, Rõngust. Et prof. A. Öpik’ut sel silmapilgul instituudis ei olnud, siis tuli minul tema tea de ja kaasatoodud materjal vastu võtta ning talle seletust anda selle kohta. Sattusin sel le leiuga kontakti seega täiesti juhuslikult. Hr. Uibo poolt kaasatoodud materjal tema poolt kirjeldatud esinemistingimuste järgi otsustades näis olevat interglatsiaalne tur vas, mida meil Eestist seni kusagilt ei olnud leitud ja et hr. Uibo oli parajasti oma kaevu puhastamisel, millest see turvas kätte saa Õige talv on külm ja lumine – selle vastu ei vaidleks ilmselt ka kõige soojalembesem eestlane. dud, siis oli sellega võimalus kaevu profiili Peale muu toreda avab värske lumevaip veidi teistsuguse vaatenurga meie katsetele oma ga tutvuda. Leppisin teatajaga kokku, et ma järgmisel päeval kohale sõidan olukorraga elukeskkonda ümber kujundada, korrastada ja kaunistada: puhtal heledal taustal saab kohe lähemalt tutvuma. Oli ju leid seevõrra hu selgeks, mis on õnnestunud, mis mitte. See ronitaimede toeks kujundatud autoloks jäi pildile vitav, et tuli juhust kasutada kaevu pääse paar aastat tagasi Meerapalu kandis miseks. [Karl Orviku: Rõngu interglatsiaal – esimene interglatsiaalse vanusega orga nogeensete setete leid Eestist, 1939] Näärikuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 260 (sünd 1754) 23.01 Evi Hint, onkoloog, meditsiinidoktor 50 aastat tagasi 23.01 Ludwig August Mellin, baltisaksa 29.01 Arnold Piho, põllumajandusteadlane, kartograaf ja poliitikategelane, agronoom (surn 1978) Teine, lühipealisem ja madalanäolisem tüüp Liivimaa atlase autor (surn 1835) 85 (sünd 1929) XI–XV sajandist meenutab üldjoontest neo 205 (sünd 1809) 01.01 Ustus Agur, arvutiteadlane (surn 1997) liitilise kammkeraamika kultuuri kandjate 24.01 Paul Theodor von Krusenstern, mere 01.01 Heinart Sillastu, pulmonoloog, väeohvitser ja maadeuurija (surn 1881) meditsiinidoktor lühipealist tüüpi. Siiski on siin erinevusi. 195 (sünd 1819) 02.01 Heinrich Toots, geoloog ja paleontoloog Nimelt XI–XV sajandil ei olnud koljud enam 14.01 Constantin Caspar Andreas Grewingk, 18.01 Linda Kongo, geograaf ja teadusloolane, nii lühipealised ega nii laianäolised kui neo baltisaksa geoloog ja arheoloog, Eesti LUSi kauaaegne teadussekretär liitikumis, samuti on endisest mongoliidsest TÜ professor (surn 1887) 18.01 Aare Mäemets, hüdrobioloog, limnoloog segust säilinud vaid nõrku jälgi. Neid muuda 155 (sünd 1859) (surn 2002) tusi võib seletada segunemisega pikapealis 27.01 Vjatšeslav Afanasjev, vene bakterioloog, 22.01 Evald Tammepõld, arstiteadlane (surn 1993) te europiidsete tüüpidega. Hilisneoliitikumis Tartu ülikooli professor (surn 1942) 23.01 Kalju Konsin, põllumajandusteadlane ja toimus kammkeraamika kultuuri hõimude 130 (sünd 1884) etnoloog segunemine sõjakirveste kultuuri hõimude 05.01 Artur Toom, Vilsandi tuletorni ülem, 31.01 Aare Kuusik, rakendusentomoloog linnuvaatleja ja loodushoidja (surn 1943) 80 (sünd 1934) ga, kellele oli iseloomulik pikapealine mas 07.01 Mihkel Pill, põllumajandusteadlane, 28.01 Marianna Saar, botaanik siivne europiidne tüüp. [Karin Mark: Eesti sordiaretaja (surn 1951) 75 (sünd 1939) rahva päritolu antropoloogia andmetel, 1964] 20.01 Karl August Loskit, keemik (surn 1936) 22.01 Uku Alakivi, looduskaitsja 120 (sünd 1894) 23.01 Valdo Ruttas, füüsik ja 25 aastat tagasi 19.01 Tõnis Leisner, arst ja mükoloog (surn 1975) pedagoogikateadlane 115 (sünd 1899) 70 (sünd 1944) Ebameeldiv üllatus oli ka talvise lageraie pui 21.01 Karl Mölder, botaanik-algoloog ja 14.01 Ruuben Post, looduskaitsja, Hiiumaa du koristamata jätmine Kütioru läänenõlva geoloog (surn 1975) biosfäärikaitseala direktor (surn 2002) trassil, samuti omavoliliselt kaevatud tiigid 105 (sünd 1909) 65 (sünd 1949) 12.01 Linda Rannak, ihtüoloog (surn 1990) 09.01 Tõnis Kaasik, keskkonnakaitsja, endine ja kraavid vabariikliku maastikukaitseala ter 23.01 Anatoli Mitt, füüsik (surn 1980) keskkonnaminister ritooriumi Vällamäe põhjanõlva all – „Välla” 27.01 Heinrich Aasamaa, botaanik-taimekoguja 60 (sünd 1954) klubi esimehe E. Talve maakodu juures. ning amatöörkunstnik (surn 2008) 11.01 Jaak Aaviksoo, füüsik, Eesti TA liige ja Viimane tõdemus kinnitab tegutsemishimu 95 (sünd 1919) poliitik liste ohjeldamatust Võrumaal, mida nähta 01.01 Aleksei Parnabas, kodu-uurija, Sillaotsa 11.01 Ülo Mander, maastikuökoloog vasti soodustavad kohaliku looduskaitsetee talumuuseumi rajaja (surn 1986) 12.01 Katrin Labotkin, gastroenteroloog nistuse nõrkus ja vähene autoriteet. Arvan, 17.01 Ilmar Talve, etnoloog ja kirjanik (surn 2007) 13.01 Olavi Tammemäe, geoloog ja et Kütiorg peaks moodustama kavandatava 25.01 Johannes Tammeorg, farmatseut keskkonnakaitsja Haanja looduspargi ühe reservaadi. Kütioru (surn 1986) 22.01 Tiit Talpsep, molekulaarbioloog (surn 2008) 90 (sünd 1924) 50 (sünd 1964) säilitamine tulevastele põlvkondadele on nii 10.01 Helmut Joonuks, kodu- ja 19.01 Raivo Aunap, kartograaf looduskaitse kui ka kultuuri küsimus. [Arvi kirjandusloolane ning pedagoog, rohkete 29.01 Arno Kanal, mullateadlane Järvekülg: Tüli Kütioru pärast – looduskaitse matkakirjelduste autor (surn 2001) 45 (sünd 1969) või kultuuri küsimus, 1988] 21.01 August Kree, põllumajandusteadlane 24.01 Kaarel Kaisel, ornitoloog ja fotograaf autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 64 I64I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 E-pood avatud 24/7! Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets nüüd saadaval e-poes ka e-ajakirjana. Tule tutvuma! www.loodusajakiri.ee

Jaanuaris jõuab koos ajakirjaga Horisont lugejateni Eesti arheoloogia aastakirja Tutulus teine number, kus antakse ülevaade Eesti arheoloogiamaastikul 2013. aastal toimunust. • Esivanemate elu köögipool. • Loomaluud – kuidas neid uurida ja millest need kõnelevad. • Kuidas sood mineviku saladusi välja annavad. • Pidalitõve jälgi ajamas. • Viimased aardeleiud ja palju muud huvitavat. Osta või telli! www.loodusajakiri.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 24.-26. APRILL

XXll RAHVUSVAHELINE PÕLLUMAJANDUSNÄITUS XX RAHVUSVAHEUNE PUIDUTÖÖTLEMIS• JA METSANDUSNÄITUS XX TOIDUMESS XVI AIANDUSNÄITUS .. TARTU NAITUSED MESSIKESKUSES INFO [email protected], 504 2575, 742 1662

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri