DOCSLIB.ORG

Jäälind, Kuninglik Kalur Populaarteaduslik Ajakiri

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jäälind, Kuninglik Kalur Populaarteaduslik Ajakiri Jäälind • Vilsandi rahvuspark 20 • Intervjuu Triin Reitaluga • Putukad III: prussaka suguvõsa • Nabala • Saesaare EESTI LOODUS JAANUAR 1/2014 Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,50 € JAANUAR 1/2014 ) võrguväljaanne ( 2228-3692 ISSN ) trükis ( 0131-5862 ISSN Jäälind, kuninglikkalur Prussakate mitmekesisus Prussakate Vilsandi rahvuspark20 Vilsandi Nabala ja Saesaare autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Registreeru messile! autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SISUKORD | Jäälind Foto: Sven Začek 65. aastakäik Nr 1, jaanuar 2014 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg sealt avanevad kaunid vaated ümbruskonnale 3 Sõnumid 38 Lääne-Saaremaa rannikualade 7 Veebivalvur paerikkus 8 Märkamatu ja silmatorkav Rein Einasto kirjeldab Vilsandi kalakuningas rahvuspargi piirkonna geoloogilisi Tuul Sepp arutleb jäälinnu, ja paleontoloogilisi huviväärsusi tänavuse aasta linnu sulestiku 40 Vilsandi rahvuspargi kirevuse, kalapüügivõimete ja mälumaastikud folkloristi pilguga pesa räpasuse põhjuste üle Mari-Ann Remmel on kokku 15 EL küsib: vastavad Alar Astover ja kogunud ja üldkasutatavaks teinud Kunter Tätte Lääne­Saaremaa vanema ja uuema 8 16 Eesti looduskaitse hälli nüüdne rahva kohapärimuse päev 44 Intervjuu: Niitude liigirikkuse võti Kaja Lotman avab Eesti peitub maakasutuse ajaloos Looduses artiklisarja Vilsandi Taimeökoloog Triin Reitalu rahvuspargist selle 20. aasta­ küsitlenud Toomas Kukk päeva puhul: kõigepealt üle­ vaade loodusväärtustest ja 48 Kuidas putukat ära tunda III. kaitsekorralduskavast Prussaka suguvõsa 21 Kes avastas Vilsandi? Mati Martin jätkab putukate mitmekesisuse tutvustamist, Tõnu Talvi meenutab Vaikade ja 26 sedapuhku on vaatluse all Vilsandi avastamise lugu: enne uustiibsed, vaegmoondega ornitolooge jõudsid siia geoloogid paljunevad liigirühmad ja botaanikud 55 Teadusajakirjaniku lehekülg: 26 Vilsandi kalastik Anonüümsete tegude vältimatus Aare Verliin tutvustab saarlastele Tiit Kändler arutleb nii nimetute ja randlastele tähtsat valdkonda – veebikommentaaride kui ka kodumere kalavarusid nimetute loodusnähtuste 32 Poster: Ireen Trummer; paratamatuse üle taimefotode peaauhind 34 57 Miks Nabalast saab kaitseala? 34 Milleks jäädvustada Eesti Kalev Sepp ja Urmas Tartes loodust? tutvustavad Harju­ ja Raplamaa Ivo Kruusamägi teeb kokkuvõtte piirile loodava uue kaitseala Vikipeedia neljandast loodusväärtusi lähemalt fotovõistlusest HELP4 ehk „Head 59 Kroonika Eesti looduse pildid” 62 Mikroskoop 37 Vaade Saesaare paisjärvele 63 Ristsõna Ain Eriku arvates peaks Saesaare paisjärv säilima järvena, kuna 64 Ajalugu, sünnipäevad 48 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2014 EESTI LOODUS I1I 1 | TOIMETAJA VEERG | FOTO: IRENEFOTO: KÄOSAAR 65. aastakäik Nr 1, jaanuar 2014 Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 E­post [email protected] faks 742 1143 Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected] Toimetaja Helen Külvik (lapsehoolduspuhkusel) Toimetaja Juhan Javoiš Lääne-Saaremaa rahvuspark 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo esti viiest rahvuspargist oleme kem ja tihedamalt kui kuskil mujal 742 1143, [email protected] Eesti Looduses viimasel ajal tut- Eestis. Siia on loodud hulk kaitse- ja vustanud kolme. 2011. a mai- hoiualasid, milles orienteerumine Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado E 742 1143, [email protected] number käsitleb tervikuna Lahemaa valmistab raskusi isegi loodushuvi- rahvusparki tema 40. aastapäeva lisele. Tagamõisa poolsaarel on näi- Keeletoimetaja Monika Salo puhul, mulluses novembrinumbris on teks Tagamõisa hoiuala, Kesknõmme 742 1186, [email protected] vaatluse all Soomaa ja detsembrinumb- ja Teesu looduskaitseala, Tagamõisa Küljendamine Produktsioonigrupp OÜ ris Karula rahvuspark 20. aastapäeva puisniit, lähedal Odalätsi maasti- [email protected] puhul. Nüüd on Vilsandi kord ning kukaitseala; lõunasse jääb Karala- juuni-juulinumbris jõuame Matsaluni. Pilguse hoiuala, mille keskel paikneb Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri Vilsandi rahvuspark on teistest lahustükina Vilsandi rahvusparki Endla 3, 10122 Tallinn meie sama tüüpi kaitstavatest aladest kuuluv Naistekivimaa. Vastutav väljaandja Indrek Rohtmets ajas kõige enam muutunud. 1910. Ainuõige oleks Vilsandi rahvus- [email protected] aastal loodi loodusreservaat vaid parki veelgi laiendada, hõlmates Vaika saartel. 1937 võeti kaitse alla eelnimetatud kaitsealad ja nende Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, [email protected] peale Vaikade ka Vilsandi loodepoolne vahele jäävad alad. Kihelkonna vald osa. 1958 taastati kaitse Vaika riikliku on hädas väheneva elanikkonnaga Tellimine ja info: tel 610 4105 looduskaitsealana, millele 1971. aas- ja seega kahaneva sissetulekuga. e­post [email protected] tal liideti Vilsandi saar ning ala nime- Peaaegu kogu valda hõlmav rahvus- tati Vilsandi looduskaitsealaks. 1993. park võiks olla abivahend, mis suu- aastal nimetati ala rahvuspargiks ja rendab üldist huvi kogu piirkonna lisandusid alad Lääne-Saaremaalt, sh vastu ja ühtlasi aitab hoida loodus- Harilaiu kaitseala. Praegustes piirides väärtusi, eeskätt poollooduslikke on rahvuspark olnud 1996. aastast. kooslusi. Rahvuspark on üks koha- Vilsandi rahvuspark on oma 7600 liku elu edendajaid, kui vaadata näi- hektari suuruse maismaapindalaga teks Karula edulugusid. Eesti väikseim rahvuspark (järgneb Iseküsimus on, mis piirides ja Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute Karula, 12 400 ha). Suure osa mais- nimega peaks suurem rahvuspark keskuse toetusel maast hõlmavad asustamata või olema. Lääne-Saaremaa rahvus- väheasustatud saared ja rannikualad. pargi kõrval võiks nimeks sobida © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2014 Summaries of some E Ö AAD KO Hoolimata arvukatest piirimuutustest Kihelkonna rahvuspark, sest kogu ala M M A Ä articles can be found J R H G I on Vilsandi kõige vähem õigustanud jääb Kihelkonna kihelkonna piiresse. Õ S at our web site P rahvuspargi nimetust, mis „Eesti ent- Vilsandi nimi on praegugi eksitav, www.eestiloodus.ee süklopeedia” järgi on „suhteliselt suur kuivõrd see on osa suuremast alast. 541 787 Trükitud trükikojas riiklikult kaitstav loodusala, kus on Aga täpsemad piirid, nimi ja muud Trükitoode erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puh- üksikasjad on edaspidiste põhjaliku- Kroonpress keväärtusega loodusobjekte, paljudes mate arutelude ja kirjutiste teema. ■ riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit”. Ometigi on loodusväärtusi ja kul- tuuripärandit Lääne-Saaremaal roh- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2 I2I EESTI LOODUS JAANUAR 2014 | SÕNUMID | Keskkonnaministeerium võttis 2013. aasta õnnestumised kokku Mullu 20. detsembril üllitatud pressiteates tõstab kesk- konnaministeerium 2013. aastast rõõmustavana esmalt esile, et algatati Nabala kaitseala loomine, jõustusid jahi- EL / WIKIMEDIA / EL Č ja metsaseadus ning mitu tähtsat valdkonda said suure Í rahasüsti. Š Č 2013. aastal uuendati kolme olulist keskkonnasea- dust: jahi-, metsa- ja looduskaitseseadust. Esimene tõi Eesti jahiõiguse 20. sajandisse ning rõhutab jahimeeste BOHU FOTO: ja maaomanike omavaheliste kokkulepete tähtsust. Metsaseadusega pandi muu hulgas alus uuele moodsale metsaregistrile, kust iga huviline saab metsas toimuvat jälgida ja tegevuste õiguspärasust kontrollida. Möödunud aastal said loodusturistid juurde veel ühe tähistatud mat- katee: RMK rõõmustas loodusesõpru Eestit läbiva mat- katee uue, 627 kilomeetri pikkuse haruga. Kokku käidi Möödunud aasta lõpul algatati Nabala kaitseala loomine, ühtlasi RMK matkateedel mullu ligi 1,7 miljonit korda. valmisid kala­, kalju­ ja merikotka kaitse tegevuskavad. Fotol on Märtsis vastu võetud looduskaitseseadus muudab uute kaljukotka saagiks langenud rebane kaitsealade loomise senisest avatumaks ja põhjendatu- maks. Et kõigi kaitsealade eeskirjad oleksid tänapäeva- 2013. aastal sai alguse Austria kvooditehingu kaudu sed ja läbimõeldud, uuendati eelmisel aastal 16 kaitseala finantseeritud seitsme linna tänavavalgustuse uuendamise kaitse-eeskirju ning see jätkub tänavugi. projekt. Kuressaares, Valgas, Võrus, Jõhvis, Haapsalus, Looduskaitsele tõid häid uudiseid ka Euroopa Liidu Keilas ning Paides vahetatakse kokku 11 250 valgustit eelarve järgmise perioodi läbirääkimised: 2014–2020 uute ja säästlike vastu. investeeritakse EL fondidest Eesti looduskaitsesse kokku Veel otsustati 2013. aastal, et keskkonnaharidusse 100 miljonit eurot. Eelkõige on fookus liigikaitsel, kait- tuleb rohkem panustada ning toetati keskkonnahariduse sealade eest hoolitsemisel, elupaikade taastamisel, jõgede arengut 1,2 miljoni euroga. olukorra parandamisel, reostunud alade puhastamisel ja ohutuks tegemisel. Keskkonnaministeerium Noore looduskaitsja auhinna pälvis Aveliina Helm Eestimaa looduse fond (ELF) kuulutas mullu det- kaitsta. Tema sulest on peale teemakohaste teadus- sembri alguses välja 2013. aasta noore looduskaitsja artiklite ilmunud populaarteaduslikke kirjutisi, samuti auhinna saaja, kelleks osutus Aveliina Helm Tartu üli- on Helm pidanud loopealsete teemal avalikke ettekan- koolist. deid ja loenguid. Ta on loopealsete taastamist planeeriva Aveliina Helm on järjepidevalt kandnud hoolt loo- eksperdikomisjoni liige ning koostanud loopealsete hool- pealsete ja teiste pärandkoosluste eest ning pööranud duskavasid ja -juhendeid. üldsuse tähelepanu vajadusele neid kooslusi paremini Noore looduskaitsja tunnustusega kaasneb 700-eurone stipendium. Mullu esitati auhinnale kokku kaheksa kandi- daati. Otsuse tegi ELFi kokku kutsutud žürii, kuhu kuulusid Aleksei ja Kaja Lotman, Tiit Randla ja Lauri Lutsar ning tavakohaselt eelmise tiitli saanu, seekord Renno Nellis. FOTO: ERAKOGU FOTO: ELF on kõnealust auhinda välja andnud
Load more

Recommended publications
  • Rein Einasto
    Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN
    [Show full text]
  • Põllumajandusmaastikud Luubi
    Lümanda Valla TEATAJA NR 33 Juuni 2007 26 . aprill 2007.a Juunikuu volikogu istungil kinnitati eelmise VOLIKOGUS aasta aruanne. Küllap jääb 2006. aasta Lümanda valla ajalukku muudatuste aastana, 1. Lümanda valla eelarve sest lisaks valimiste järel tööle asunud koostamise, vastuvõtmise, vallavanemale on majas vahetunud veel viis täitmise ja aruandluse esitamise kord töötaja t. Nagu ikka, vajab uus meeskond 2. Lümanda valla eelarvest sisseelamist, aga töö tahab tegemist ja sotsiaaltoetuste maksmise kord igapäevaelu elamist. Mul on heameel selle 3. Pikapäevakooli projekti üle, et neist muudatustest probleeme ei ole rahastamisega seotud eelarve tekkinud ja uued inimesed on oma muudatus amteiülesannetega ilusasti toime tulnud. 4. Lümanda valla heakorra eeskirja Eelmine aasta tõi valda aktiivseima ehitustegevuse. Korraga olid töös lasteaed, muutmine koolimaja ja Taritu Rahvamaja. Väiksemaid tegemisi jätkus ka keskusehoonesse, 5. Muuseumi põhikirja I lugemine 6. Teehoiutööde järjekorra kus värskendati saali ja vahetati välja katlamaja tehnika. Sügisepoole sai kinnitamine uuendatud Lümanda keskuse tänavavalgustust. 7. Muudatus SOL-i volikogusse 8. DP algatamine Kotlandi küla Käesoleval aastal jätkame koolimaja remondiga. Kooli õuele tuleb Hannusemetsa II kinnistul (OÜ kunstmurukattega spordiväljak. Vallavolikogu algatusel töötati välja teede Astrotel avaldus) hindamise kord ja kevade hakul teostati teede olukorra analüüs, mis 9. Maakorraldus lõpptulemusena võim aldab viia vallateede remondi uuele kvaliteeditasandile. Muha -Ranna maaüksuse Analüüsi
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Vilsandi Rahvuspargi Kaitse-Eeskiri“ Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus „Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta määrusega ala kaitse alla ning kehtestada ala kaitsekord. Väiksemad osad praegusest Vilsandi rahvuspargist olid kaitse alla võetud juba 1910. a. (Vaika saared) ja 1939. a. (Harilaid). Rahvuspargi territooriumi põhiosa on olnud Vilsandi Riikliku Looduskaitsealana kaitse all alates 21. septembrist 1971. a., mil ENSV Ministrite Nõukogu kinnitas oma määruse nr. 457 „Vaika Riikliku Looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta“. Vabariigi Valitsuse 1993. a. 8. detsembri määrusega nr 387 “Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine” reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vastavalt “Looduskaitseseaduse” § 91 lõikele 1 kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2016. aasta 1. maini. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti, muudetakse selle tsoneeringut ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Vilsandi rahvuspark paikneb Saare maakonna lääneosas Kihelkonna kihekonnas, praeguse haldusjaotuse järgi jaguneb ta Kihelkonna ja Lümanda valla maa-ala vahel. Kaitseala kogupindala on ca 29 530ha, millest
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Reformi Mõiste Selgitamiseks on Sulev Mäeltsemees Koostanud Maatriksi (Vt Tabel 1)
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Triin Saarma SAAREMAA OMAVALITSUSTE ÜHINEMISE MAJANDUSLIKKE TAGAJÄRGI Magistritöö sotsiaalteaduse magistrikraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendaja: prof. Olev Raju Tartu 2015 Soovitan suunata kaitsmisele ................................................ (prof. Olev Raju) Kaitsmisele lubatud “ “................... 2015. a Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Kadri Ukrainski ....................................................................... (õppetooli juhataja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. .................................................. (Triin Saarma) SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 5 1. Riigi haldusterritoriaalne korraldus ja selle muutmine ............................................. 8 1.1. Töös kasutatavatest põhimõistetest .................................................................... 8 1.2. Kohaliku haldustasandi haldusterritoriaalse korralduse teoreetilised alused ... 16 2. Haldusterritoriaalse reformi tulemustest Eestis ....................................................... 30 2.1. Eesti haldusterritoriaalse jaotuse kujunemine ja kohalike omavalitsuste ühinemine Eestis ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lümanda Valla Arengukava: Strateegia Aastani 2020
    LÜMANDA VALLA ARENGUKAVA STRATEEGIA AASTANI 2020 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................... 3 1.1 Arengukava õiguslik alus .................................................................... 3 1.2 Arengukava koostajad ja ülesehitus ..................................................... 3 1.3 Arengukavas kasutatavad põhimõisted ................................................ 4 2. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS.................................................................... 7 2.1 Asend ja territoorium ......................................................................... 7 2.2 Rahvastik ja asustus .......................................................................... 8 2.3 Kohalik omavalitsus .......................................................................... 14 2.4 Valdkondade ülevaade ...................................................................... 18 2.4.1 Sotsiaalne keskkond ................................................................... 18 Haridus .......................................................................................... 18 Rahvakultuur ja sport ....................................................................... 22 Seltsitegevus .................................................................................. 25 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid ........................................................... 26 Turvalisus ....................................................................................... 28 2.4.2 Tööjõud
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Arengukava 2015–2023 (2030)
    Lisa 1 Lääne-Saare vallavolikogu 21.08.2017 määruse nr 10 juurde LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUKAVA 2015–2023 (2030) Lääne-Saare valla arengukava aastateks 2015-2023(2030) Sisukord 1. LÄÄNE-SAARE VALLA PRAEGUNE OLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED ......................... 4 1.1 ASUKOHT JA TERRITOORIUM ................................................................................................. 4 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ........................................................................................................... 6 1.3 TÖÖHÕIVE ................................................................................................................................... 9 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ........................................................... 11 2.1. VALLA JUHTIMINE .............................................................................................................. 11 2.2. KOHALIK EELARVE ............................................................................................................. 11 2.3 KOONDHINNANG PRAEGUSELE OLUKORRALE ......................................................... 12 2.4 VALITSEMISEKS VAJALIKUD HOONED JA RAJATISED ...................................................... 13 3. LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUNÄGEMUS ....................................................................................... 14 3.1. VISIOON AASTAKS 2023 ........................................................................................................ 14 3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................................................
    [Show full text]
  • Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava
    ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ...................................................................................................................
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • FCE 31 Ebook
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 31: 17 (1997) Additions and amendments to the list of Estonian bryophytes Leiti Kannukene1, Nele Ingerpuu2, Kai Vellak3 and Mare Leis3 1 Institute of Ecology, 2 Kevade St., EE0001 Tallinn, Estonia 2 Institute of Zoology and Botany, 181 Riia St., EE2400 Tartu, Estonia 3 Institute of Botany and Ecology, University of Tartu, 40 Lai St., EE2400 Tartu, Estonia Abstract: Investigations during last two years (19941996) have added 13 new species and 4 varieties to the list of Estonian bryophytes. Also, several new localities for 54 very rare and rare species and two varieties have been found. Eight species are no longer considered to be rare in Estonia and two must be excluded from the list of Estonian bryophytes due to misidentifications. Kokkuvõte: L. Kannukene, N. Ingerpuu, K. Vellak ja M. Leis. Täiendusi ja parandusi Eesti sammalde nimestikule. Viimase kahe aasta (19941996) uurimistööde tulemusel on Eesti sammalde nimestikule (510 liiki) lisandunud 13 uut liiki (Harpanthus flotovianus, Jungermannia subulata, Aloina rigida, Bartramia ithyphylla, Bryum arcticum, B. calophyllum, B. klingraeffi, Dichelyma capillaceum, Pohlia sphagnicola, Physcomitrium eurystomum, Racomitrium elongatum, Rhytidium rugosum, Tetraplodon mnio ides) ja neli uut varieteeti (Lophozia ventricosa var. silvicola, Aulacomnium palustre var. imbricatum, Dicranella schreberiana var. robusta, Schistidium rivulare var. rivualre). Üks uutest liikidest (Dichelyma capillaceum) kuulub Euroopa punase raamatu ohustatud liikide kategooriasse. On leitud uusi leiukohti 54 liigile ja kahele varieteedile haruldaste ja väga haruldaste taksonite seast. Harulduste hulgast on mitmete uute leiukohtade tõttu välja arvatud kaheksa liiki ning nimestikust valemäärangute tõttu kaks liiki (Orthotrichum tenellum ja Ditrichum heteromallum). INTRODUCTION The list of Estonian bryophytes (Ingerpuu et Co., Nigula Nature Reserve, in the north- al., 1994) contains 510 species, two hornworts ern part of forest sq.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Woodworking in Estonia
    WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]