LÜMANDA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2011-2013

LÜMANDA 2011

Sisukord

1 Sissejuhatus ...... 4 2 Üldandmed ...... 5 3 Terviseprofiili valdkonnad ...... 10 3.1 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...... 10 3.1.1 Hetkeolukord ...... 10 3.1.1.1 Tööturu situatsioon ...... 10 3.1.1.2 Toimetulek ...... 12 3.1.1.3 Kaasatus kogukonna tegevustesse ...... 13 3.1.2 Probleemid, eesmärgid, meetmed ...... 14 3.2 Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng ...... 16 3.2.1 Hetkeolukord ...... 16 3.2.1 Probleemid, eesmärgid, meetmed ...... 18 3.3 Tervislik elu- õpi- ja töökeskkond ...... 20 3.3.1 Hetkeolukord ...... 20 3.3.1.1 Huvitegevus ja sport ...... 20 3.3.1.2 Transport ja teedevõrk ...... 21 3.3.1.3 Keskkonna mõjurid ...... 22 3.3.1.4 Kuriteod ja õnnetused ...... 22 3.3.2 Probleemid, eesmärgid, meetmed ...... 23 3.4 Tervislik eluviis ...... 26 3.4.1 Hetkeolukord ...... 26 3.4.2 Probleemid, eesmärgid, meetmed ...... 26 3.5 Terviseteenused ...... 28 3.5.1 Hetkeolukord ...... 28 3.5.2 Probleemid, eesmärgid, meetmed ...... 28 4 Tegevuskava ...... 30 5 Kokkuvõte ...... 35 6 Mõisted ...... 36 7 Kasutatud kirjandus ja muud allikad ...... 39

3

1 Sissejuhatus

Riigil ja omavalitsusel on oma otsustega võimalik kaasa aidata sellise elukeskkonna loomisele, mis lubab inimestel teha tervisehoidlikke valikuid. Käesoleva terviseprofiili eesmärk on sõnastada Lümanda valla strateegilised arengusuunad ja arengueesmärkideni jõudmise viisid, et tagada siinsetele elanikele tervislik ja jätkusuutlik elukeskkond ning tõsta nende elukvaliteeti. Tervisprofiili vastuvõtmisega kohustub Lümanda vald rakendama arendustegevuses ja otsuste langetamisel säästva arengu ja tervislikkuse põhimõtteid.

Eesti Rahvastiku tervise arengukavas, mis koostati 2008. aastal, püstitatakse strateegilisi eesmärke rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätkuvaks parandamiseks. Vabariigi Valitsuse prioriteetide seas on olulisel kohal rahvastiku iibe positiivseks muutmine, eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemine. Antud eesmärkide saavutamiseks on Rahvastiku tervise arengukavas toodud ära soovituslikud eesmärgid ja tegevused kohalikele omavalitsustele. Need suunad on aluseks ka kõigile käesolevas terviseprofiilis välja toodud eesmärkidele ja tegevustele.

Valla terviseprofiili prioriteetide aluseks on meie ühised väärtused, nagu inimestevaheline solidaarsus, võrdsed võimalused ja õiglus, juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ja kodanikuühiskonna võimestumine.

Valla tervisetegurite hetkeseisundit on hinnatud Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamise juhendmaterjalis vajalikuks peetud indikaatorite abil. Terviseprofiili eesmärgiks on anda esialgne ülevaade vallarahva hetkeolukorrast ja tervisemõjuritest, mis annavad võimaluse tervisedenduse edasiseks arendamiseks.

Terviseprofiilis on välja toodud viis temaatilist valdkonda, mis kajastavad sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkuse kindlustamist. Nende temaatiliste valdkondade kaupa on esitatud ka valla terviseprofiili üldeesmärgi täitmiseks seatud prioriteedid, alaeesmärgid ning võimalikud lahendusteed. Terviseprofiili tegevuskava koostamisel on aluseks võetud Lümanda valla arengukava strateegia aastani 2020.

Lümanda valla terviseprofiili andmestiku pani kokku vallavalitsus ning selle põhjal toimus laiapõhjaline ajurünnak probleemide kaardistamiseks ning võimalike lahenduste väljapakkumiseks. Profiili on võimalik edaspidi täiendada eelkõige uuringute läbiviimise ja nende põhjal järelduste tegemise kaudu.

4 2 Üldandmed

Lümanda vald asub Saare maakonnas, olles Eesti kõige läänepoolsem vald. Piirneb põhjast Kihelkonna, idast Kärla, lõunast Salme vallaga, läänest Läänemerega. Lümanda valla 2 üldpindala on 199 km². Valla territooriumile jääb /3 Viidumäe Looduskaitsealast ja umbes ½ Vilsandi rahvuspargist.

Administratiivselt kuulub Lümanda valla koosseisu 25 küla. Tinglikult võib valla territooriumi jagada kolmeks suuremaks piirkonnaks: Lümanda piirkond (Lümanda, Mõisaküla, Kulli, Kuusnõmme, Leedri, Vahva, Jõgela, Himmiste, Metsapere, Varpe, Kärdu, Kipi, Koovi, Põllluküla, Viidu); Koimla piirkond (Koimla, Koki, Taritu, Riksu, Kotlandi, Vana-Lahetaguse) ja Karala piirkond (Karala, Atla, Austla, Eeriksaare). Pindalalt suuremad külad: Viidu 25 km², Karala 15 km², Varpe 12 km².

Maakonna keskusesse, Kuressaarde, on 32 km. Suuremad kaugused valla keskuseni küündivad 15 kilomeetrini.

2010. aasta 1. mai seisuga oli Lümanda vallas tööealisi (16-64 aastased) inimesi 575 (67%), pensioniealisi inimesi on 179 (21%), koolieelikuid 43 (5%) ja kooliealisi lapsi 57 (7%). Üksi elavaid vanureid on 14, neist hooldusabi vajavaid 6, puuetega lapsi 4, hooldusperes 2 last. Registreeritud töötuid oli 39 (4,5%).

Rahvastiku tihedus Lümanda vallas on ~4 in/km 2. Suurima elanike arvuga asulad on Lümanda, Koimla ja Karala külad. Nagu näha järgnevalt jooniselt, siis vallarahvastik väheneb pidevat.

Joonis 1. Lümanda valla rahvaarv (Allikas: vallavalitsus)

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kokku 984 951 934 943 934 926 915 876 873 878 864 Mehed 484 476 468 480 474 468 462 445 446 442 440 Naised 500 475 466 463 460 458 453 431 427 436 424

5

Joonis 2. Elussündide arv (Allikas: vallavalitsus)

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Kokku 7 5 6 5 7 4 7 7 8 10 Tüdrukud 5 2 2 3 3 3 4 3 5 4 Poisid 2 3 4 2 4 1 3 4 3 6

Joonis 3. Sündimuse üldkordaja võrdlus kogu Eestiga (Statistikaamet)

Jooniselt 3 näeme, et sarnaselt Eestile tervikuna on sünnikõver Lümanda vallas hakanud kasvama. Lümanda valla rahvastikupüramiidis (Joonis 8) hakkab silma vanusegrupi 20-24 suur osakaal, seda eriti võrreldes vanusegruppidega 25-29 ja 30-34. Eeldused rahvastikku taastootva vanusegrupi juurdekasvuks on head, kuid nagu näitab vanusegrupi 25-29 väike osatähtsus, ei jää paljud noored, iseäranis noored naised, valda elama.

Joonis 4. Surmade arv (Allikas: vallavalitsus)

2000 2002 2004 2006 2008 Naised 14 8 9 6 5 Mehed 7 4 4 12 7 Kokku 21 12 13 18 12

6

Joonis 5. Suremuskordaja võrdluses Eestiga (Statistikaamet)

Loomulik iive näitab, kui palju ületab surmade arv vallas sündide arvu. Lümanda vallas on viimased 10 aastat iive olnud negatiivne. 2009. aastal registreeriti vallas 10 sündi ja 14 surma (loomulik iive -4).

Joonis 6. Loomulik iive (vallavalitsus)

Eesti puhul tervikuna on märgata iibe kordaja vähenemise tendentsi, mis näitab, et rahvaarvu vähenemise kiirus on pidurdunud. Lümanda vallas iibe kordaja muutustes selget suunda pole, kuid kordaja ise on märgatavalt suurem kui Eestis tervikuna.

Joonis 7. Iibe kordaja võrdluses Eestiga (Statistikaamet)

Kahel järgmisel joonisel saab võrrelda omavahel Lümanda valla ja kogu Eesti rahvastiku soolist ja vanuselist jaotust. Väga väikesed põlvkonnad on vanuserühmades 0-4, 5-9, 25- 29 ja 30-34 aastat ja muidugi 85-aastased ja vanemad inimesed. Eesti puhul on samuti vähem 5-9 ja 10-14-aastaseid lapsi, kuid 0-4 aastaste vanuserühmas on näha juba kasvutrendi. Tööealise elanikkonna hulgas on märgatav trend meeste suur arvuline ülekaal naiste suhtes.

7

Joonis 8. Lümanda valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (Statistikaamet)

Joonis 9. Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (Statistikaamet)

Tabel 1. Lümanda valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus 01.05.2010 (Allikas: vallavalitsus)

Vanuserühm 0-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 Mehed 13 10 20 26 37 34 29 26 44 42 35 Naised 15 11 22 28 42 14 16 28 24 33 27 Kokku 28 21 42 54 79 48 45 54 68 75 62

Vanuserühm 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85 Kokku Mehed 20 31 18 19 19 7 2 435 Naised 24 24 24 22 22 25 17 419 Kokku 44 55 42 41 41 32 19 854

Lümanda vallaeelarve maht on kasvanud 7,3 miljonilt 2004. aastal 10,4 miljonini 2010. aastal. Aastate jooksul on muudetud nii tulumaksu laekumise aluseid kui ka hariduskulude rahastamise mudelit. See on oluliselt mõjutanud eelarve tulude laekumist. Vallaeelarve tuludest ligikaudu poole moodustavad omatulud, ülejäänud osa eelarvetuludest laekub erinevate toetustena riigieelarvest, peamiselt tasandusfondist.

8 Eelarve kulude struktuur on aastate lõikes püsinud sarnasena. Majandusliku sisu järgi moodustavad Lümanda valla eelarve kuludest põhiosa personalikulud (54%) ja majandamiskulud (33%). Valdkondlikult on sarnaselt teiste omavalitsustega suurimad hariduskulud (53%). Kuna valla omatulud on väikesed, on olnud võimalik investeerida peamiselt sihtotstarbeliste toetuste ning riiklikest sihtasutustest saadud projektitoetuste arvel, kattes ise nõutava omaosaluse. 2010. aastal moodustavad erinevate projektide omaosalused vallaeelarvest 1%.

Kõigi varasemate investeeringute tegemiseks ei ole Lümanda vallal jätkunud omatuludest ja toetustest ning vallal on tulnud võtta laenu. Võlakoormus on tekkinud seoses kooli, lasteaia, keskusehoone ja Taritu rahvamaja remonditööde, Lümanda küla tänavavalgustuse rekonstrueerimise, üldplaneeringu koostamise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisprojektiga. Lümanda valla võlakoormus on 2010. aastal hetkel kehtiva arvutamismetoodika 1 alusel 46% puhastuludest ja vaba võlakoormus 1,39 miljonit krooni.

Reservfondi suurus moodustab 1,9% eelarvekulude kogumahust, mille arvelt kaetakse ettenägematud kulud, aga maksulaekumiste paranemise korral ka tegevustoetused.

Joonis 10. Valla eelarve

Joonis 11. Eelarve jagatuna aastakeskmise elanike arvuga

Kuigi tundub, et tulu ühe elaniku kohta aastas on suur, jääb see Saare maakonna (14 657 krooni) ja Eesti keskmisest (15 080 krooni) siiski väiksemaks.

1 Võlakoormuse arvestamise aluseks võetakse eelarve puhastulud. Kõikide võlakohustuste kogusumma ei tohi ületada 60% eearveaastaks kavandatud eelarve puhastuludest (Valla- ja linnaeelarve seadus § 8)

9 3 Terviseprofiili valdkonnad

3.1 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused

3.1.1 Hetkeolukord

Antud alapeatükis kirjeldatakse valla elanike situatsiooni tööturul, nende majanduslikku toimetulekut ja kaasatust kogukonna ellu. Sotsiaalse sidususe all mõistetakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust. Sotsiaalne sidusus tähendab ka seda, et selle liikmed hoiavad kokku, osalevad mitmesuguste ühenduste ja rühmade tegevuses, tunnevad oma naabreid ja suhtlevad nendega.

Kõige parem eri valdkondade ja huvide kokkusulatamise tasand on kogukond, mis paljudel juhtudel tähendab omavalitsust või siis küla. Kogukond suudab kindlustada oma liikmete heaolu vältides lõhestumist ja tõrjutust. Oluline saavutus, mida tuleks tugevdada, on paikkondlike tervisevõrgustike teke eri osapoolte vahel, eesmärgiga koordineerida oma tegevusi tervisehoidlikul viisil. Kohalikul võimul on võimalused mõjutada sotsiaalse sidususe arengut seadusandluse, rahastamisotsuste ja ühiskonna prioriteetide kujundamise kaudu.

3.1.1.1 Tööturu situatsioon Keskmine maksumaksjate arv Lümanda vallas oli 2009 a. 341 inimest ja keskmine sissetulek 10 544 krooni (Maksu- ja Tolliamet). Valla elanike keskmine sissetulek aastatel 2006-2008 on suurenenud, jäädes siiski alla nii Eesti kui Saare maakonna keskmisest. Võrreldes eelnevate aastatega on maksumaksjate osakaal muutunud vähe kõikudes 39% ümber. 2008. aastaga võrreldes vähenes maksumaksjate arv 12 inimese võrra. Tabel 2. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu Lümanda vallas võrreldes Saare maakonna ja Eestiga (Statistikaamet) 2006 2007 2008 Lümanda vald 8420 10037 11076 Saaremaa 7916 10713 11749 Eesti 9407 11336 12912

Miinimumpalga saajaid oli valla maksumaksjatest Maksu- ja Tolliameti andmetel järgmiselt: • 2006 a. 67 inimest • 2007 a. 68 inimest • 2008 a. 67 inimest • 2009 a. 74 inimest Miinimumpalga saajate osakaal 2006-2009 aastate lõikes oli kõikidest maksumaksjatest 19-22%, mis on olnud suhteliselt stabiilne.

Tööealise elanikkonna suurus on 2006. aastast alates pidevalt vähenenud, ulatudes 2010. aasta maiks 575 inimeseni. Põhjus on tööturule sisenejate arvu vähenemises võrrelduna tööturult lahkujate arvusse (DTI=0,84). Viimaste aastate rahvastikuandmete põhjal on näha, et järgnevatel aastatel eakate inimeste arv kasvab ja laste arv väheneb veelgi. Sellega seoses võib väheneda ka maksumaksjate arv, mis toob kaasa surve suurenemise maksumaksjatele sotsiaalsfääri ülal hoidmiseks.

10

Lümanda vallas registreeritud majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli 2009. aastal 21, kõik neist alla kümne töötajaga. Suurimad tööandjad Lümanda valla tööealisele elanikkonnale on 2009. aasta Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal Lümanda Vallavalitsus, Hoolekandeteenused AS, Saare Fishexport OÜ, Kihelkonna Vallavalitsus, Saare Foods OÜ ja Saaremaa Ökoküla AS. Neist ainsa ettevõttena paikneb Lümanda valla territooriumil Saare Foods OÜ. Enamik valla töövõtjatest töötab väljaspool Lümanda valda ja päevase pendelrände osakaal on suhteliselt suur.

Lümanda vallas oli registreeritud töötuid 2007. aasta novembris 4, mis oli viimase 15 aasta madalaim tase. 2009. aasta lõpus oli töötuid 37, 2010. aastal on töötute arv kasvanud veelgi ulatudes aprilli lõpuks 41 töötuni (Töötukassa). Suvekuudel on töötus mõnevõrra vähenenud, kuid septembrist alates on märgata taas töötute arvu tõusu. Alljärgnev joonis annab ülevaate töötute arvu muutusest viimase 5 aasta jooksul.

Joonis 12. Aastakeskmine registreeritud töötute arv Lümanda vallas (www.tootukassa.ee)

Seoses majanduse langusega on töötuse määr 2 hakanud kiiresti kasvama ja 2009. aastal oli valla keskmine töötute arv tõusnud juba 31,5 inimeseni. Kuigi jaanuarikuu lõpu seisuga oli registreeritud töötuid 18 inimest, siis aasta lõpul oli neid juba 37, mis tähendab, et töötus oli suurenenud ühe aastaga 205 %.

Joonis 13 Töötuse määr Lümanda vallas võrreldes Eesti keskmisega (www.stat.ee)

Keskmine töötuse määr vallas oli aastatel 2006-2008 väiksem kui 2 protsenti, 2009. aastaks oli see tõusnud 5,1 protsendini. Võrreldes Eesti keskmisega, oli Lümanda vallas töötuse määr 2009. aastal siiski ligi kaks korda väiksem.

2 ehk tööpuuduse määr on töötute suhe tööjõusse (ETU andmetel elanikkond vanuses 16-74)

11 3.1.1.2 Toimetulek Lümanda Vallavalitsusel puuduvad täpsed andmed ravikindlustust omavate inimeste kohta. Vallas puudub regulatsioon ravikindlustusega hõlmamata isikutele tervishoiuteenuste tagamiseks. Enamasti lahendatakse probleem juhtumipõhiselt ja vahendid leitakse valla eelarvest vähemalt üldarstiabiga kindlustamiseks.

Riiklikku statistikat töövõimeliste puudega inimeste kohta kohalike omavalitsuste lõikes ei peeta. Andmed on saadud x-tee portaali kaudu Sotsiaalkindlustusametist. Tabel 3 on ära toodud Lümanda valla andmete võrdlus Saare maakonna ja Eesti vastavate andmetega. Nagu selgub, on Lümanda valla töövõimetuspensionäride suhtarv kogu rahvastikust (4,9 %) väiksem nii maakonna (5,8%) kui Eesti (5,2%) keskmisest näitajast. Tabel 3. Töövõimetuspensioni saajad 2009. aastal (Lümanda VV) Arv % rahvastikust % tööealistest Lümanda vald 43 4,9 7,0 Saare maakond 2077 5,8 7,7 Eesti 70024 5,2 6,7

Lümanda vallas on 96 puudega inimest, mis moodustab 11,1% kogu valla elanikkonnast. Puudega inimestest on vanaduspensionäre 49, tööealisi 43 ja lapsi 4. Üks puudega laps õpib Kallemäe kooli toimetuleku klassis, 2 puudega last õpivad Lümanda Põhikoolis (üks raske puudega laps saab tugiisiku teenust tavakoolis õppimise abistamiseks). Lisaks õppemaksule kompenseerib vald eelarvest ka transpordikulud kooli ja koju sõiduks. Üks eelkooliealine erivajadusega laps on Lümanda Lasteaias, talle võimaldatakse isikliku abistaja teenust.

Vallast väljastatakse parkimiskaarte liikumispuudega inimestele (kehtivaid 3) ja abivahendi kaarte, mille alusel saavad puudega inimesed ja eakad osta soodustingimustel abivahendeid. Vallavalitsus maksab vähekindlustatud puudega inimestele või peredele toetusi ja võimaldab transporditeenust vastavalt eelarve võimalustele. Transporditeenust osutab valla sotsiaalhoolekande töötaja vallale kuuluva sõiduautoga, kliendile on transporditeenus tasuta. Puuetega inimestele võimaldab vald koduhooldusteenust või hooldamist hoolekandeasutuses. Hooldajad on määratud 24-le puudega inimesele ja 2-le puudega lapsele, neile makstakse hooldajatoetust. Hooldajatoetuste summad ulatuvad 12,78-25,56 euroni. 2 last on paigutatud hooldusperesse, et tagada nende eakohane areng.

Riikliku toimetulekutoetust saab vallas keskelt läbi 4 leibkonda aastas. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir on 64 eurot. Väljaspool Lümanda küla elab enamus inimesi oma majas, kus nad ei pea maksma üüri ja kommunaalkulud on seetõttu väiksemad ega tekita toimetulekuraskusi.

Lümanda Vallavalitsus toetab oma valla elanikke järgmiste toetustega: aabitsa-, huvihariduse-, majutus-, õppe-, transpordi-, erivajaduse-, jõulupaki-, ravimite-, sünni-, matuse-, puudega lapse, puudega inimese hooldustoetus, hooldaja- ja ühekordne toetus. 2010.a on lõpetatud koolilõpetaja- ja juubelitoetuse maksmine.

Tervishoiuteenuste eest tasumiseks vallaeelarves vahendeid ei piisa, samuti ei ole vahendeid hambaravi võimaldamiseks elanikkonnale, kuigi toetust selleks küsitakse (Lümanda VV).

12 2004. aastal rahuldati vallas 67 ühekordse toetuse avaldust ja eraldati vallaeelarvest 30 937 krooni (summa suurus toetuste saaja kohta on toodud Joonis 14). 2005. aastal 68 avaldust summas 40 911 krooni, 2006. aastal 7 avaldust summas 7 911 krooni, 2007. aastal 31 avaldust summas 55 072 krooni, 2008. aastal 12 avaldust summas 10 552 krooni, 2009. aastal 38 avaldust summas 30 060 krooni (Lümanda VV).

Joonis 14. Valla sotsiaaltoetuste maksmine toetuse saaja kohta (Lümanda VV).

Sotsiaalteenuste osutamine võimaldab eakatel, erivajadustega inimestel ja lastega peredel paremini toime tulla, parandades nende elukvaliteeti ning vähendades kulutusi hooldusele. Isiku või perekonna toimetuleku soodustamisel antakse kohaliku omavalitsuse poolt lisaks teenuste osutamisele ka rahalisi toetusi ja muud abi vastavalt eelarve võimalustele. Teenuste osutamiseks on Lümanda vallas võetud vastu Sotsiaalteenuste osutamise üldine kord, mis sätestab nendele õigustatud isikud ja taotlemise korra. Vallas võimaldatakse elanikele järgmiseid teenuseid: sotsiaalnõustamist, psühholoogilist nõustamist, koduteenuseid, peres hooldamise, kodu kohaldamise, eluaseme-, transpordi-, tugiisiku- ja isikliku abistajateenust. Need kõik on elanikkonnale tasuta.

Sotsiaalteenuste tarbijaid ei ole vallas palju. Tugiisiku teenust saab 1 puudega laps, isikliku abistajateenust kasutab 1 erivajadusega klient. Koduteenuseid kasutab regulaarselt 7 eakat ja puudega isikut. Transporditeenust ca 8 inimest, perenõuandla teenusel oli 2009. aastal 3 last. Hooldekoduteenusel on keskmiselt 4-5 inimest aastas, valla eelarvest kompenseeritakse osaliselt 1 eaka kohatasu. Kuna valla rahvastik pidevalt vananeb, võib tulevikuks prognoosida antud kulude kasvu. Peale väga eakate inimeste on potentsiaalseteks valla poolt toetatava hooldekoduteenuse tarbijateks ka alkoholi- probleemidega üksikud inimesed, kes reeglina peavad hooldekodusse minema, kui nad ise enam enda eluga hakkama ei saa (Lümanda VV).

Vallal on sotsiaalkorter ja munitsipaalelamu, kus on kolm korterit toimetulekuraskustega inimestele (Lümanda VV). Munitsipaalelamu korteritest kaks on üürile antud, seda kasutavad raske puudega isikud. Korteri ülalpidamiskulud katab üldjuhul üürnik. Kui üürnik ei suuda maksta, siis vald toetab teda ühekordsete sotsiaaltoetuste kaudu.

3.1.1.3 Kaasatus kogukonna tegevustesse Lümanda vallas on kodanikele mitmesuguseid viise valla elu edendamisel kaasa löömiseks. Igal valla kodanikul on kord aastas võimalik esitada omapoolne kandidaat tunnustamiseks Eesti Vabariigi aastapäeval seitsmes kategoorias, nominendid kinnitab vallavalitsus volikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni ettepanekul vastavalt vallavolikogu 25.01.2010.a määrusele nr 8 „Tunnustamise kord Lümanda vallas“. Kategooriateks on haridus, kultuur, noorsootöö, sport, ettevõtluse edendaja, küla- ja seltsielu edendaja ning elutööpreemia.

13 Külavanema statuudi alusel on volikogu poolt ametisse kinnitatud külavanemad. Vallavanem kutsub külavanemaid regulaarselt nõupidamisele. Üheskoos arutatakse päevakajalisi küsimusi ja tihti esineb külaelu puudutavatel teemadel mõni külaline.

Kohalike elanike kaasamine otsustusprotsessi toimub ka läbi volikogu poolt moodustatud alatiste komisjonide. Lümanda vallavolikogu juurde on moodustatud viis alatiselt tegutsevat komisjoni, kuhu kuuluvad lisaks volikogu liikmetele ka vastavate valdkondade asjatundjad valla erinevatest piirkondadest.

Lisaks volikogu laiapõhjalistele komisjonidele on valla territooriumil aktiivselt tegutsevad külaseltsid. Kohalikku elu puudutavates küsimustes püütakse arvestada külaseltside arvamusega või kaasatakse neid juba varem erinevate küsimuste ettevalmistamisel. On korraldatud kokkusaamisi valla erinevate piirkondade elanikega.

Valla elanikel on võimalus tutvuda vallavolikogu istungile esitatud otsuste ja määruste eelnõudega valla kodulehel.

3.1.2 Probleemid, eesmärgid, meetmed

Sotsiaalse sidususe suurendamise vahendid on kahetised – ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ning sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Sotsiaalset turvalisust iseloomustavad tööhõive, vaesuse ja kihistumise näitajad.

Ebavõrdsuse vähendamisel on üheks oluliseks komponendiks tasakaalu leidmine töötajate sotsiaalse kaitstuse ning tööturu paindlikkuse vahel. Sellist uut lähenemist on hakatud nimetama turvaliseks paindlikkuseks. Turvalise paindlikkuse põhielementideks peetakse paindlikku tööturgu, aktiivset tööpoliitikat, sotsiaalset kaitset ning elukestvat õpet (Eesti inimarengu… 2009: 138).

Valdkonna probleemid:

• KOV poolt pakutavad sotsiaalteenused on vähe arendatud, puudub teenuste osutamise regulatsioon ja teenuste osutajad. • Majanduskriis on suurendanud töötute arvu vallas. Info vabadest töökohtadest ja nende pakkumisest Töötukassa kaudu ei rahulda kumbagi tööturu osapoolt (töö vajajaid ja töö pakkujaid). Koostöö Tööhõiveametiga on puudulik. • Maksumaksjate osakaal on alla poole elanikkonnast ja tööealise elanikkonna hulk väheneb, mis omakorda kasvatab survet valla eelarvele ja sotsiaalsfääri ülevalpidamise võimekusele. • Noored vallaelanikud asuvad elama linnadesse, nende seotus kodukandiga jääb nõrgaks, elanikkond vananeb ning seoses sellega abivajaduse kasv suureneb. • Vallas on tööd teha soovivaid eakaid ja tööealisi puudega inimesi, kuid sobivat tööd praktiliselt võimatu leida. Tulemuseks on eakate ja puudega inimeste sotsiaalse sidususe vähenemine ja risk tõrjutuse tekkimiseks. • Omastehooldajate motiveeritus vajab pidevat alalhoidmist ja oskused koolitamist. • Emaks olemist ei väärtustata piisavalt. • Puudub lastekaitsetöötaja, kes oleks kontaktisikuks ja edendaks koostööd probleemsete laste vanematega.

14 • Puudub valmisolek ratastoolis lapse vastuvõtmiseks kooli, mistõttu erivajadustega õpilaste juurdepääs haridusele kodu lähedal on probleemne . • Lümanda vallas puudub kogukonnas toetatud elamise teenus ja alternatiiv üld- hooldekodule, mis teeb perspektiivituks puudega laste väljavaated täiskasvanuikka jõudmisel. • Alkoholiprobleemidega inimesed on riskiks nii rahva tervisele kui kogukonna turvalisusele. • Vallapoolseid toetusi ei kasutata alati sihtotstarbeliselt, nende määramine peaks olema kulupõhine.

Valdkonna eesmärk:

Lümanda vallas elavad terved pered ja ühtsed kogukonnad, st elanikerühmade sidususe suurendamist ja tõrjutuse vähendamist.

Võimalikud meetmed:

• Välja töötada üksikaktid sotsiaalteenuste arendamiseks, toetada hooldusvahendite soetust, palgata lisatööjõudu teenuste osutamiseks. • Luua võimalusi sotsiaalteenuste osutamiseks kogukonnapõhiselt. • Tagada töö ja tervisega seonduva teabe kättesaadavus vallaelanikkonnale eriti sotsiaalselt tundlikele gruppidele nende õiguste, hüvitiste ja teenuste kohta, kasutades projekte, koolitusi, infopäevi, nõustamisi. • Stipendiumi loomine noortele, kes tulevad peale kõrghariduse omandamist valda elama või kirjutavad lõputöö Lümanda vallaga seotud või vallale olulisel teemal. • Korraldada vallaelanike sotsiaalse sidususe suurendamiseks ülevallalisi tervise- edendamise alaseid üritusi läbi projektide, teabepäevade. • Arendada valla sotsiaalset infrastruktuuri, toetada koostöö- ja toetusvõrgustike ja huvialaühenduste tegevust ning luua inimeste omaalgatust ja sotsiaalset aktiivsust soosiv keskkond läbi vallaeelarve, koolituste, projektide ja infopäevade. • Soodustada kogukondliku ning mitmeid põlvkondi ühendavat suhtlemist sõprusvaldadega rahvusvahelise ja eestisisene koostöö edendamise kaudu. • Tõsta omastehooldajate teadlikkust läbi koolituste, teabepäevade ja nõustamise. • Pakkuda tegevust nii beebidele kui noortele emadele nt lasteaia võimaluste toel. • Palgata lastekaitsetöötaja, kes sihipäraselt kaasaks tervisedendusse riskirühmadesse kuuluvaid lapsi ja nende peresid. • Luua võimalused erivajadustega isikute teenindamiseks avalikes hoonetes. • Korraldada regulaarseid kooskäimisi elanikerühmadele, kes on kaotanud või kellel on oht kaotada töö ja side kogukonnaga (töötud, puudega inimesed, alkoholi probleemidega inimesed jt) läbi koolituste, infopäevade, ja nõustamiste.

15 3.2 Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng

Tervisel on eelduste kohaselt mõju ka rahvastiku haridustasemele. Inimkapitali teooria järgi on haritumad inimesed produktiivsemad (ning teenivad rohkem). Kui parema tervise ja toitumusega lapsed saavad parema hariduse ning puuduvad koolist põhjuseta vähem ning ei lange koolist varakult välja, mõjutab noorukite paranenud tervis nende tootlikkust tulevikus. Veelgi enam, kui hea tervis on seotud ka pikema elueaga, on tervetel isikutel suurem stiimul investeerida haridusse ja koolitustesse, kuna oskuste amortiseerumine on väiksem (Eesti inimarengu… 2009: 50).

3.2.1 Hetkeolukord

Haridusasutusi on vallas kaks: Lümanda Põhikool ja Lümanda Lasteaed. Mõlemad on munitsipaalasutused ja asuvad Lümanda külas. Põhikooli ning lasteaia olemasolu ja säilimine on alaealiste turvalisuse ja tervislikkuse huvides esmaoluline, kuna need tagavad lapsevanema järelvalve, tervisliku toitumise, päevarežiimi, mõtestatud-kontrollitud vabaaja tegevused, sotsiaalse järelvalve jne. Pärast põhikooli tuleb haridusteed jätkata väljaspool valda. Peamiselt õpitakse Kuressaare gümnaasiumites või ametikoolis.

2009. aastal õppis Lümanda Põhikoolis 65 õpilast. Teiste omavalitsuste koolides, sh gümnaasiumites ja kutsekoolides, õppis Lümanda valla 29 last. Laste arv valla koolis on viimaste aastate jooksul vähenenud tänu sündivuse langusele, kuid prognoosid näitavad, et see on nüüdseks stabiliseerumas 55-60 lapse juures.

Väljastpoolt valda lasteaias lapsi hetkel ei käi, valla sissekirjutusega lapsi teistes lasteaedades on 3. Lümanda lasteaeda võetakse lapsi alates 1,5-st eluaastast. 2010. aasta sügiseks oli neid nimekirjas 32 ja 4 avaldust ootel, kusjuures märgatav kasv toimus just viimase poole aasta jooksul. Periooditi levivad viirushaigused nõrgestavad laste tervist ja vähendavad nende käimist lasteaias, kuid muudel põhjustel puudumisi on minimaalselt ning tervete laste kohalkäimisprotsent on väga kõrge: 2009.a nooremas rühmas keskmiselt 1,38 puudujat iga päev, suuremate rühmas oli sama näitaja 3,2.

Joonis 15. Laste arv valla lasteaias ja koolis

Lümanda Põhikooli hoonete olukord on väga hea, lasteaias on 2006.a teostatud osaline remont, mistõttu on mitmed probleemid lahendatud poolikult ning maja vajab lähiaastatel kindlasti lõplikult renoveerimist.

Lümanda koolis täidetakse koolikohustust 100%.

16

Vallas tegeleb alaealiste probleemidega sotsiaalhoolekande töötaja, vajadusel kutsutakse laps 3 koos vanemaga vallavolikogu sotsiaalkomisjoni. Suuremate õiguskorra rikkumiste puhul on alaealised suunatud maakondlikku alaealiste komisjoni. Alaealiste komisjonis on käinud lapsed eelkõige suitsetamise, avaliku korra rikkumise ja alkoholi tarbimise tõttu. Mõnel korral on olnud tegemist ka vargusega, koolikohustuse mittetäitmisega. Tavaliselt on karistuseks olnud hoiatus, sest lapsed on sattunud sinna esimest korda. Mõnele lapsele on karistusena määratud ühiskondlikult kasulik töö. Tabel 4. Alaealiste komisjoni kutsutud laste juhtumite arv (Lümanda VV) 2005 2006 2007 2008 2009 Laste arv kokku 8 16 18 17 5 (?) * Kajastatud on muuhulgas sama lapse korduv kutsumine alaealiste komisjoni

Suviti on puudus laste- ja noortelaagritest. Ainsana on regulaarselt läbi viidud kristlikke lastelaagreid Taritu rahvamajas Kihelkonna koguduse eesvedamisel. Senini on vald organiseerinud suvel vähekindlustatud perede lastele 8 päevaseid laagrituusikuid Urumarja laagris (Lümanda VV).

Lümanda vallas puudub noortekeskus ja noorte vaba aja veetmine on organiseeritud Lümanda Põhikooli, Lümanda Kultuurimaja, Taritu Rahvamaja ja kohalike külaseltside kaasabil. 2010. aastal remonditi endised baariruumid Keskusehoones, kus koolilastel on võimalik isekeskis aega veeta. Koolis toimub tunniväline huvi- ja sporditöö. Põhikoolis töötab pikapäevakool ja 12 huviringi. Pikapäevakool alustab kell 7.30 ja kestab kuni 17.00-ni, kell 14.30 on ette nähtud teine koolieine. 2008/2009 õppeaastal osales pikapäevakoolis keskmiselt 34 last päevas. 94% õpilasi osalevad kooli juures töötavates huviringides, mis on neile tasuta. III õppeveerandil kord nädalas käivad 3. – 4. klassi lapsed ujumise algõpetuse kursusel Kuressaare Gümnaasiumi ujulas.

Keskmiselt 6-10 last aastas käib huvikoolides, mis tegutsevad peamiselt Kuressaares. Vald toetab tasulisi huvikoole osalustasu maksmisega ja vastavalt eelarve võimalustele makstakse huvikooli sõidutoetust.

Õpilastransport on üldjuhul korraldatud maakonna ühistranspordiliinidega, mis katab suurema osa valla territooriumist. Alates 2011. aasta jaanuarist saavad Viidu küla lapsed kooli ja lasteaeda valla poolt korraldatud bussiga. Taritu piirkonna lapsed saavad ühistranspordiga koju kell 14.55 ja 17.00, Pilguse ja Karala piirkonna laste buss väljub Lümandast kell 16.10 (Lümanda VV).

Väljaspool valda õppivate laste koolisõitu kompenseerib vald diferentseeritult. Üldjuhul makstakse õpilastele tasuta liinibussi sõidukaardi toetust arvestusega kahe sõidukorra eest nädalas. Igapäevast transporditoetust makstakse vaid neile gümnaasiumiõpilastele, kes käivad kooli kodust (Lümanda VV).

Kuna suurem osa lapsi käib koolis ja lasteaias liinibussiga, siis on peamiseks ohuks liikluseeskirjade järgimine bussi oodates ja bussist väljudes. Õpilaste koolitee bussipeatusest koolimajani kulgeb mööda sillutamata jalgrada ja on valgustamata. Sügis- talvisel perioodil on pime käigurada ohuks turvaliselt koolijõudmisele. Siiani küll ei ole ühtegi õnnetust seetõttu lastega juhtunud. Kuna lapsed käivad sügiseti ja kevadeti koolis ka jalgrattaga, siis koostöös kohalike konstaablitega organiseeritakse lastele sellealast koolitust. Igal kevadel on lastel võimalik taotleda jalgratta juhtimiseks lube. Koolis toimub

3 lapsena käsitletakse isikuid vanuses 0-18 eluaastat

17 süstemaatiline liikluskasvatus (helkurite kontroll, liikluspolitsei koolitused ja kaasamine üritustele).

Mänguväljakud valla keskuses Lümandas ja teistes külades on küll olemas, kuid väheste elementidega ja amortiseerunud. Lasteaia mänguväljak on avar ja looduslikult mitmekesine, aga spordirajatised ja liikumisväljak puuduvad ning samuti on probleemiks õueala vananenud inventar.

Lümanda Põhikoolis on võimalik saada logopeedi- ja nõustamisteenust, mille eest tasub vald, lastele ja lapsevanematele on teenus tasuta. Lümanda Põhikoolis võimaldatakse lastele õpiabi parandusõppe, tugiõppe, konsultatsioonitundide, individuaalsete õppekavade ja suunava õppe näol. Vastavalt hariduslikele erivajadustele õpetatakse koolis lisaks RÕK-ile toimetuleku ja lihtsustatud õppekava alusel. Põhikooli lõpuklasside õpilased saavad kutsenõustamist. Tervisekontrolli ja vaktsineerimist teostab Kihelkonna perearst, hambaravi osutatakse vajadusel.

Koolitoidu tasuvad Lümanda Põhikooli lastele riik ja vald, pikapäeva koolieine eest tasub lapsevanem. Lümanda Põhikoolis valmistatakse toitu kooli sööklas. Koolilõuna maksab 0,77 eurot. Koolilõunat finantseerib lisaks riigile ka PRIA koolipiima ning juur- ja puuviljade näol. Rahulolu uuringu põhjal õpilastele koolitoit maitseb.

Lümanda Lasteaias valmistatakse toitu lasteaia köögis. Lasteaias maksab toidupäev keskmiselt 1,28 eurot. Lümanda vald tasub lasteaialapse toidupäeva eest 35% ulatuses ja alates teisest lapsest kogu toidupäeva maksumuse.

Lapsevanemad maksavad lasteaia õppemaksu 10 eurot kuus (Lümanda VV).

3.2.1 Probleemid, eesmärgid, meetmed

Valdkonna probleemid:

• Valla eelarves on vähe võimalusi lasteaiahoone remondi lõpetamiseks ja sellest tuleneva ruumipuuduse leevendamiseks ning tervisele ohutute tingimuste loomiseks. • Lasteaia konarlikud ja lahtise killustikuseguga kaetud jooksurajad suurendavad riski sattuda õnnetustesse ja saada traumasid. Liikumisharjumuse kujundamise võimalused on ühekülgsed: lasteaias puudub palliplats ja on vähe ronimisvõimalusi, koolil pole mänguväljakut ja mängude tuba on välja arendamata. • Vallaeelarves on vähe võimalusi koolile ja lasteaiale spordiinventari soetamiseks. Lasteaias puuduvad ronimisredelid, tasakaalu arendavad süsteemid, trampliinid, võimlemismatid jne. • Logopeedilise abi vähesus lasteaias vähendab laste edasijõudmist õppetöös ja nõuab parandusõppe rakendamist koolis. • Varane koolipäeva algus nõuab lastelt varast tõusmist, mistõttu lapsed on koolis unised ega suuda keskenduda. • Ebapiisav ventilatsioon klassiruumides põhjustab ülemäärase süsihappegaasi ja niiskuse kogunemist ruumidesse, ohustades hoone ehituskonstruktsioone ja koolipere tervist ning vähendades laste ja õpetajate töövõimet. • Laste koolitee Lümanda bussipeatusest koolini on pime ja korrastamata, kandes endas ohtu laste turvalisusele.

18 • Kergliiklusteede puudumine ja vähene turvavarustuse kasutamine suurendab kooliteel jalgrattaga liiklevate laste riski sattuda liiklusõnnetustesse. • Noortele vanuses 13-26 ei ole piisavalt ja mitmekesiseid vaba aja sisustamise võimalusi, kogunemiskohad on isetekkelised (nt bussipeatus) ja ohuks tervisele (nt külmetamine, ebatervislikud eluviisid). • Pole loodud võimalusi lastes tööharjumuse kujundamiseks (nt suvel töötamiseks). Lastelaagrite korraldamiseks puuduvad laagrikasvatajad ja laagri läbiviimiseks vajalikud vahendid. • Lastevanemate teadmised tervisedenduse teemal (nt tervislik toitumine) on määratlemata, puudub teave lastevanemate koolitusvajaduse kohta.

Valdkonna eesmärk:

Lümanda vald on õpilase eripära ja arengut toetava õpikeskkonnaga omavalitsus. Lümanda valla noortel on head huvihariduse omandamise ja tervislikud vaba aja veetmise võimalused.

Võimalikud meetmed:

• Lõpetada lasteaia remont ja arendada välja põhikooli ventilatsioonisüsteem otsides vallaeelarvele lisaks rahastamisvõimalusi projektide jt toetuste kaudu. • Toetada laste liikumisharjumuse kujundamist, soetades spordiinventari ja ehitades spordirajatisi ning mänguväljakuid nii kooli kui lasteaia õuele, aga ka külakeskustesse läbi vallaeelarve ja projektide. • Võimaldada logopeedilist abi lasteaia lastele logopeedi ulatuslikuma tööle rakendumisega lasteaias läbi vallaeelarve. • Koostöös maavalitsusega otsida võimalusi bussiliikluse ümberkorraldamiseks, et laste koolipäev saaks alata hiljem. • Tagada lastele ohutum koolitee, selleks teostada ja viia ellu Lümanda keskuse planeering läbi vallaeelarve ja projektide. • Propageerida ohutut ja tervislikku liikumist ja turvaelementide kasutamist läbi projektide, infopäevade, loengute ja nõustamiste. • Käivitada keskusehoone vabaajakeskus noorte vaba aja sisustamiseks tervist edendaval viisil, korraldades selleks projekte, infopäevi ja koolitusi koostöös valla allasutuste ja MTÜ-ga Meremaa läbi vallaeelarve ja projektide. • Leida võimalusi ja vahendeid laste suvise koolivaheaja sisustamiseks ning tööharjumuse kujundamiseks läbi vallaeelarve ja projektide. • Saada teada laste subjektiivne hinnang oma tervisele ja nende teadlikkusele tervist edendava elustiili kohta läbi uuringute, infopäevade ja internetipõhiste sotsiaalsete võrgustike (nt Facebook). • Suurendada lastevanemate ja haridusasutuste koostöövõimalusi tervislikuma (kooli)toidu valmistamiseks läbi projektide, infopäevade, loengute ja nõustamiste. • Suurendada lastevanemate teadlikkust ja oskusi laste tervise edendamisel ja arengu toetamisel läbiprojektide, infopäevade, loengute, vestluste ja nõustamiste. Koostada vastav koolituskava.

19 3.3 Tervislik elu- õpi- ja töökeskkond

Inimest ümbritsev keskkond mõjutab terviseseisundit sageli enam, kui seda tajutakse. Elu-, töö- ja õpikeskkonda võivad sattuda erinevad ohutegurid (keemilised, füüsikalised, bioloogilised) peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest. Keskkonnast tulenevate ohutegurite negatiivne mõju võib ilmneda tihti alles aastate pärast (näiteks areneb välja allergia, närvikahjustus või kasvaja). Käesolevas peatükis kirjeldatakse valla elanike võimalusi tegeleda huvitegevuse ja spordiga, antakse ülevaade tervist mõjutavatest keskkonnatingimustest ja elanike riskikäitumisest.

3.3.1 Hetkeolukord 3.3.1.1 Huvitegevus ja sport Alates 1990-aastate keskpaigast, kui moodustati esimesed külaseltsid, on kogukondade aktiivsus märgatavalt tõusnud. 2010. aasta alguseks on Lümanda vallas registreeritud viis tegutsevat külaseltsi (Karala, Leedri, Atla, Kotlandi, Taritu), lisaks mitmed ühiste huvide baasil loodud mittetulundusühingud (nt kalameeste selts, muuseum, spordiselts, tuletõrjeselts). Külaseltse ollakse loomas Varpe, Kipi ja Mõisaküla külades.

Külaseltsid on pidevalt kirjutanud projekte ja saanud rahastust peamiselt ühisürituste korraldamiseks. Oma piirkonna elanikele korraldatakse mitmesuguseid huvitavaid ja harivaid üritusi, millest võtavad inimesed üsna aktiivselt osa. Viimastel aastatel on hoogustunud seltsimajade korrastamine ja projektipõhiselt on saanud rahastuse Leedri küüni ning Karala külamaja ehitus. Lümanda vald jagab mittetulunduslikele ühingutele toetusi arengufondist. Toetust on võimalik saada nii investeeringute kui ühistegevuste rahastamiseks.

Lümandas valla eakad käivad koos Seeniorite seltsingus, kuhu iga kuu kutsutakse esinema erinevate eluvaldkondade asjatundjaid. Tegutseb eakate võimlemisring. Seeniorite seltsingu tööst võtab osa 30-40 inimest. Märkimata ei saa jätta maikuu alguses toimuvat Lümanda valla pensionäride pidu, millest võtab osa üle 60 eaka üle valla.

Vallas on kaks raamatukogu, neist Taritu raamatukogu on kujunenud omamoodi külakeskuseks. Raamatukogu teenindab piirkonda, kuhu kuuluvad Koimla, Taritu, Riksu, Kotlandi ja Koki külad. 2009. aastal oli Taritus raamatukogu kasutajaid 161 ja külastusi 1811. Lümanda raamatukogu kasutas 176 lugejat, külastusi oli 2880. Viimase viie aasta jooksul on nii lugejate kui külastuste arv vähenenud, seevastu laenutuste hulk on taas kasvamas. Raamatukogudes on võimalik kasutada internetti, sisustatud väike lastenurk ja aeg-ajalt korraldatakse näituseid.

Spordiharrastajate kasutada on välisväljakud ja palliplatsid Lümandas ning Taritus. 2007. aastal rajati põhikooli õuele Kultuuriministeeriumi ja Jalgpalliliidu toel minijalgpalli- väljak. Võistluste läbiviimiseks sobib Taritu rannavõrkpalliväljak, Lümanda staadionil taastati 2009. aastal kaks 60 meetri pikkust jooksurada ja kaugushüppekast. Siseruumidest on sportimiseks võimalik kasutada Lümanda kultuurimaja universaalsaali ja Taritu seltsimaja saali. Võistlusnormidele vastavat spordihoonet vallal ei ole.

Lümanda keskusehoone universaalsaali kasutavad Lümanda Põhikool ja Lümanda Kultuurimaja. Saalis toimuvad nii kooli kehalise kasvatuse tunnid kui ka koolivälised

20 treeningud. Aktiivselt tegeletakse jalgpalli, lauatennise, korvpalli ja võrkpalliga. Eraldi ruumidesse on sisustatud jõusaal, mille seadmed on ise ehitatud paarkümmend aastat tagasi ega vasta enam kaasaja nõuetele. Peale sporditegemise võimaluse on hoones võimalik kasutada saunateenust.

Lümanda vallas puudub korrastatud tervisepark kergliiklusteedega, milline pakuks inimestele puhkekeskkonda ja sportlikku tegevust igal aastaajal. Olemasolevad ajaloolised rannad Atla, Karala ja Kotlandi külas on aktiivselt kohalike elanike kasutuses, kuid puuduvad avalikud korrastatud supluskohad.

Traditsioonilistest kultuuri ja spordisündmustest võib ära märkida Taritu laulupeo, Merelaulude õhtu, Lümanda-Karala-Taritu sõpruskohtumise pallimängudes, Taritu perespordipäeva, jooksuüritused (Juku jooks ja Mõõkkala jooks), Jüripäeva tähistamine, Karala Odagaala (viskealade võistlus) ja petangi turniir. 4-5 korda aastas korraldatakse kõigile põhikooli õpilastele tervisepäevi looduses. Toimuvad õppematkad ja -ekskursioonid, erinevad projektipäevad. Koolis toimub erinevas vanuses õpilastele keskmiselt 50 erinevat ettevõtmist igal aastal. III õppeveerandil läbivad 3. – 4. klassi lapsed ujumise algkursusel Kuressaare Gümnaasiumi ujulas. Üle kogu valla peetakse vastlapäeva paiku erinevaid spordivõistlusi. (Lümanda VV)

3.3.1.2 Transport ja teedevõrk Ühistranspordi kasutamise ebamugavus tuleneb valla ebasoodsast asendist maakonna kontekstis, kuna Lümanda vald asub Saaremaa peamagistraalist, Kuressaare – Kuivastu maanteest, 33 km läänes. Peamine bussiühendus Kuressaare linnaga kulgeb läbi Kihelkonna, Kärla või Salme aleviku, vaid paar bussiliini viib reisijad Lümandast otse Kuressaarde ja tagasi. Kasutatakse suvist ja talvist sõidugraafikut, et paremini arvestada reisijate vajadustega. Vajadus ühistransporditeenuse järgi on muutunud ebaühtlasemaks, kui ta oli aastaid tagasi. Maakonna liinivõrgu arendamisel arvestatakse ennekõike koolilaste ja tööl käivate inimeste liikumisvajadusega. Paljud kasutavad ühistranspordi asemel isiklikke sõiduvahendeid, mis võimaldab mugavalt ja paindlikult oma ajakasutust planeerida.

Lümanda valda läbivad riigimaanteed on suhteliselt heas korras, kuid paljud neist kruusakattega. Mustkattega lõikude kogupikkus on 28,6 km. 89% valla territooriumil asuvatest teedest on siiski kruusakattega või pinnaseteed, kahjuks asuvad põhilised asustusalad just esimeste ääres: Kulli, Leedri, Jõgela, Himmiste, Metsapere, Karala, Kotlandi, Koki, Koimla, Taritu, Riksu küla. Talvisel hooajal teostab vald talihoolet kõigi püsielanike ja tellimisel ülejäänud sissekirjutust omavate inimeste kodudeni. Riigimaanteedest kasutatakse Kuressaarde sõiduks peamiselt Viidu teed, mille talihoolde seisunditase on „1“. Kuigi probleemist on räägitud aastaid, pole Maanteeamet kahjuks siiski näinud võimalust oma valmisoleku tõstmiseks. Seetõttu on Lümanda valla elanike talvine töölkäimine Kuressaare suunal üksjagu raskendatud.

Spetsiaalseid kergliiklusteid vallas ei ole. Ümber Balti mere kulgev rahvusvaheline jalgrattamatkajate trass EuroVelo läbib Lümanda valda marsruudil Loona – Lümanda – Viidu – Hirmuste.

Tänavavalgustus on rajatud vaid Lümanda külla. Keskasula 22 laternat rekonstrueeriti 2006. aastal . Välisvalgustuse kasutamine on reguleeritud valgustundliku seadmega, mis käivitab ja kustutab valgustuse. Külades üldvalgustust ei ole, võib olla lampe bussiootekodade juures.

21 Lümanda vald on rikas loodusväärtuste poolest: ligi 33% valla territooriumist hõlmavad kaitstavad alad, kuid matkaradu on vähe. Peamisteks looduslikeks rikkusteks on Viidumäe Looduskaitseala oma haruldaste taimeliikidega ja Vilsandi Rahvuspark meresaarte ökosüsteemina. Natura 2000 võrgustikuga lisanduvad neile veel 7 uut ala. Looduskaitsealust territooriumi on Lümanda vallas kokku ligemale 6900 ha. (Keskkonnaregister)

3.3.1.3 Keskkonna mõjurid Ainukeseks joogiveeallikaks Lümanda valla territooriumil on Siluri veekompleks, mis Lümanda-Kihelkonna piirkonnas on võrdlemisi veerikas. Nii põhjavee aastaringne kui ka pikaajaline tasemerežiim on mõjutatud peamiselt klimaatilistest tingimustest, eelkõige sademete ja õhutemperatuuri muutustest. Koostiselt on Lümanda valla põhjavesi valdavalt magneesium-kaltsiumiline. Joogivee kvaliteet on valla territooriumil paikkonniti erinev. Valdav on normist kõrgem raua sisaldus, mis ei ole tervisele otseselt kahjulik, kuid mõjutab vee värvust ja veeseadmete seisukorda. Mitmed veekvaliteedi kõikumised tulenevad madalatesse salvkaevudesse nõrguvast pinnaveest. Suuremas osas vallast on elanikel individuaalne veevarustus salv- või puurkaevust. Ühisveevärk on rajatud Lümanda ja Koimla külas. Veekvaliteedi parandamiseks on rajatud uusi sügavamaid puurkaeve, paigaldatud veepuhastusseadmeid ja rekonstrueeritud Lümanda küla ühisveevärk.

Lümanda vallas on reovee kogumisala moodustatud Lümanda külas ja siia on rajatud valla ainus ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsioon võimaldab vähendada keskkonnareostust elamupiirkondades ning ohtu põhjaveele, mis tuleneb reovee kogumiskaevudest kruntidel. Lümanda küla ühiskanalisatsioonist suublasse juhitav heitvesi on läbinud eelnevalt bioloogilise töötluse. Kasutatakse Bio-25 biopuhasteid ja on rajatud purgla. Heitvee- puhastusseadmed rekonstrueeriti 2009. aastal ja suublasse juhitava heitvee keskmised näitajad (BHT 7 ;KHT; Heljum; P üld ; N üld ) vastavad nõuetele. Ühisveevärgiga ühendamata elanikkond juhib reovee kogumiskaevudesse või omapuhastitesse. (Lümanda VV)

Õhu saastavateks paikseteks allikateks on sõidukite heitgaasid, elamute, ettevõtete küttesüsteemid. Avalikes asutustes järgitakse tubakaseaduse nõudeid. Lümanda vallas prügila puudub, jäätmekäitluseeskiri on vastu võetud, jäätmekava on koostamisel. Olmejäätmete kogumiseks on korraldatud olmejäätmevedu, pakendijäätmete kogumine koostöös taaskasutus-organisatsioonidega ja ohtlike jäätmete kogumine toimub koostöös AS-ga Saaremaa Prügila kord aastas. (Lümanda VV)

3.3.1.4 Kuriteod ja õnnetused Lümanda valla territooriumi teenindab Kuressaare politseijaoskonna Kärla konstaablipunkt, kus töötab kaks piirkonna konstaablit, kelle teenindada on kogu Lääne- Saaremaa Mustjalast Torgu vallani. Olemasolevast personaliprognoosist lähtuvalt ei osutu võimalikuks piirkonna konstaablite arvu lähitulevikus suurendada.

Kuressaare politseijaoskonna andmetel leidis 2009. aastal Lümanda vallas aset 4 kuritegu (3,4 kuritegu 1000 elaniku kohta), kuid 2010. aasta esimeses pooles on neid olnud juba 10 (8,64/1000 el), neist 9 varavastast. Liiklusõnnetusi oli 2, kannatada sai 5 inimest. Tabati 5 joobes juhti.

Kuritegevus Lümanda vallas jääb oluliselt alla Eesti, aga ka Saaremaa keskmisest tasemest. Viimase viie aasta jooksul Lümanda vallas registreeritud rikkumiste arv pole suur (kuni 15), kuid tõusutrendi näitavad varavastased kuriteod. Kasvanud on liiklus-

22 õnnetustes kannatanute arv. Lümanda valla probleemideks on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad avaliku korra ja liiklusseaduse rikkumised ning vargused suvilatest.

Joonis 16. Kuritegude arv 1000 elaniku kohta

Päästeteenistus on korraldatud Saaremaa Päästeosakonna ja Kihelkonna päästekomando ning Karala VTÜ baasil. Aastatel 2006-2010 on Päästeteenistus saanud Lümanda vallast 21 väljakutset tulekahjudele, millest 5 on olnud looduspõlengud (kulu, kadastik, roostik, mets). Suhteliselt palju on ka teateid (13) peamiselt II maailmasõjast pärinevate lõhkekehade leidmisest.

Arvestades asjaolusid, et suurem osa elamutest on puidust ja ahjuküttega, on tulekahju puhkemise risk suur. Elumajade põlengus on viimase viie aasta jooksul hukkunud 2 inimest. Inimesed saavad valla kaudu või otse endale korstnapühkija koju kutsuda, siiski puhastavad paljud oma korstnaid ka ise.

Aastatel 2006-2010 Päästeamet koostöös vallaga korraldanud mitmeid ennetusalased üritusi. Nii lasteaias kui koolis on toimunud tuleohutusalased kompleksõppused (teooria kui ka praktiline osa). Kõikidele esimestesse klassi minevatele lastele jagati 2008. aastani suitsuandureid. On tehtud üle 70 kodukülastuse, kus inimest on tema kodus tuleohutusalaselt nõustatud ja paigaldatud suitsuandur. Päästeameti spetsialistid on esinenud külavanematele. Pidev ennetustöö koos Päästeametiga jätkub.

Valla territooriumil tegutseb 1 kauplus, kus müüakse alkohoolseid jooke. Tõusnud on toitlustusettevõtete arv. Kui aastal 2004 oli Lümanda vallas üks toitlustusasutus, siis aastal 2010 on neid juba neli ja kõik omavad alkoholi müügi luba. Nendest kolm on majutusteenust pakkuvad ettevõtted. Ükski toitlustusasutus ega kauplus ei ole avatud ööpäevaringselt, kuid kahes majutusega tegelevas toitlustusasutuses on võimalik ööpäevaringselt alkoholi osta.

Lümanda vald ei ole kehtestanud täiendavaid alkohoolsete jookide jaemüügi piiranguid. Valda ei ole teadaolevalt informeeritud ühestki alkoholi jaemüügi eeskirja rikkumisest. Küll aga tuvastas 2009. aastal Maksu- ja Tolliamet juhtumi, kus toitlustusasutuses müüdi alkohoolseid jooke ilma müügiloata. Käesoleval ajal ei müüda üle kogu riigi alkoholi kella 22.00-st kuni 10.00-ni.

3.3.2 Probleemid, eesmärgid, meetmed

Lümanda valla üheks peamiseks arengueeliseks on olnud puhas ja looduslik elukeskkond. Ühest küljest looduse hoidmine ja kaitsmine ning teisalt säästev ja jätkusuutlik majandamine on toonud valda sellised töökohad, mis kasutavad kohalikku toorainet, on keskkonnasäästlikud ja aitavad kaasa tervislike eluviiside kujunemisele. Arvestades, et

23 valla suurim tööandja on Lümanda Vallavalitsus, saab kohalik omavalitsus näidata oma eeskuju tervist edendava tööandajana.

Valdkonna probleemid:

• Lümanda vallas puuduvad lähiliikumispaigad, sh valgustatud tervisepark ja terviserajad, mis pakuks inimestele puhkekeskkonda ja sportlikku tegevust igal aastaajal. • Puudub spordihall, kus on nõuetekohased tingimused sportimiseks. Olemasolev universaalsaal täidab samal ajal ka kultuurimaja ülesandeid. • Jõusaali seadmed on amortiseerunud ja valitseb ruumikitsikus. • Suvel tolmavad, talvel libedad ja märjal ajal porised kruusateed suurendavad ohtu sattuda liiklusõnnetustesse. Libedustõrjet ei tehta, vähemsõidetavatel teedel tehakse teehoolet harva ja teede seisund halveneb pidevalt. • Vallateede aastaid kestnud alarahastus. • Talihoole Viidu teel ei vasta vallaelanike ootustele. Arvestades suurt pendelrände osakaalu ja tihedat liiklust tipptundidel, suurenevad traumaohud . • Puuduvad matkarajad, mis võimaldaks loodusväärtuste nautimist teavituse ja suunatud liikumise toel. • Puuduvad kergliiklusteed jalgrattaga ohutuks liiklemiseks. • Lümanda küla läbiva maantee ääres asub kool, samuti elamupiirkond. Teed kasutavad raskeveokid. • Suviseks probleemiks on valveta ja isetekkelised supluskohad, vähene teadlikkus ohutust suplemisest ning puudulik ujumisoskus. • Külades puudub välisvalgustus. • Rauarikas põhjavesi tingib lisakemikaalide kasutamise koduses majapidamises. • Ühisveevärgiga katmata aladel on vähe omapuhasteid jt reoveekogumissüsteeme. Nõuetele mittevastav sõnnikukäitlus, lekkivad või olematud reoveekogumiskaevud ühiskanalisatsiooniga ühendamata elamukruntidel on ohuks põhjaveele. • Prügipõletamise kahju tervisele ei teadvustata. • Tuleohu riski suurendavad hooldamata rohumaad, kinnikasvanud loopealsed ja võsastunud männimetsad. Enamik eluasemetest on puuküttega. • Päästeteenistus ja kiirabi ei leia abivajajaid üles: talud on raskesti leitavad ja sõltuvalt aastaajast võivad nendeni viivad teed olla läbimatud. • Varasemalt ei ole KOV-tasandil tervise temaatikaga süsteemselt tegeletud. • Puuduvad Eesti tervist edendavate töökohtade võrgustikuga (TET) liitunud ettevõtted. • Puuduvad andmed avalikke teenuseid pakkuvate asutuste ning eraettevõtete vastavusest tervisliku töö-ja õpikeskkonna nõuetele.

Valdkonna eesmärk:

Lümanda vald on omanäolise elukeskkonnaga, korrastatud ja kaasaegse infrastruktuuriga väikevald, kus järgitakse säästva arengu ja tervisedenduse põhimõtteid.

Võimalikud meetmed:

• Viia ellu spordikompleksi arendus vastavalt teostatud DP-le (sh erinevad palliväljakud, spordihall, terviserada jms). • Korrastada jõusaal ja uuendada treeningseadmete valikut.

24 • Koostöös Maanteeametiga jätkata riigimaanteede mustkatte alla viimist. Leida võimalusi vallateede olukorra parandamiseks. • Tõsta Viidu tee (Käesla-Karala-Loona mnt Sui teeristini) talihoolde seisunditaset „1“-lt „2“-le. • Rajada matkaradu ja kergliiklusteid kogu valla ulatuses, kaasates selleks erasektorit ja otsides lisarahastust erinevatest programmidest. • Võtta kasutusele vanu sõiduteid kergliiklusteedena. • Oluline elanikkonna elukvaliteedi ja tervise seisukohalt oleks piirata veokite liikumiskiirust läbi Lümanda küla. • Korraldada tõhusamat veeohutusalast teavitustööd erinevates elanikkonna gruppides (paadiomanikud, suplejad, harrastuskalurid jt) läbi vallaeelarve, projektide, teabepäevade ja nõustamiste. • Rajada välisvalgustus külakeskustesse, kasutades planeerimisel optimeerimist, mis lähtuks põhjendatud vajadustest ja parimast lahendusest energia kasutamisel. • Leida võimalusi elanikkonna joogivee veepuhastuseks ja rauaärastuseks läbi vallaeelarve, projektide, teabepäevade ja nõustamiste. • Toetada eramajapidamiste omapuhastite rajamist kaitsmata põhjaveega aladel läbi projektide. • Teavitada prügipõletusohtudest tervisele ja nõuetekohase prügikäitluse vajalikkusest läbi projektide, teabepäevade ja nõustamise. • Teostada perioodilist küttekollete ja elektrisüsteemide ülevaatust. Kaardistada probleemkohtade olemasolu ja tõhustada teavitustööd läbi projektide, teabepäevade ja nõustamise. • Viidastada talude asukohad ja tagada teede läbitavus abivajajani. • Kaasata tervis- ja turvalisusalase info levitamisse raamatukogusid senisest enam. • Korraldada ühisüritusi kõigile vallavalituse palgalistele töötajatele (pidulik vastu- võtt valla sünnipäeval; õppereisid teistesse omavalitsustesse, sh ka välisriikidesse; staažijuubelite tähistamine, ühistegevuse ja meeskonnatöö soodustamine jms). • Võimaldada tervist edendavate tegevuste parem kättesaadavus tööandja kaudu (paindlik tööaeg, regulaarne tervisekontroll, töötervishoiuarsti ja prilliostu soodustus tööandja kulul jms). • Moodustada tervisenõukogu ja täiendada hoolekandetöötaja ametijuhendit tervisedendusele suunatud tööülesannetega. • Selgitada välja avalikke teenuseid pakkuvate asutuste ning eraettevõtete vastavus tervisliku töö ja õpikeskkonna nõuetele läbi uuringute.

25 3.4 Tervislik eluviis

Arenenud tööstusriikidele on iseloomulik elulaadi ja käitumisega seotud surmapõhjuste esiletõus. Neist suurima levikuga on ülekaalulisus, suitsetamine ja alkoholism, aga ka riskiv seksuaalkäitumine ning ebaturvaline käitumine liikluses (kiiruse ületamine, turva- vööde ja helkurite kasutamata jätmine jne).

3.4.1 Hetkeolukord

Lümanda vallas on kehalisele aktiivsusele ja tervisespordile suunatud üritusi palju ja olukorda võib üldiselt hinnata heaks. Kohalik omavalitsus levitab tervisealast informatsiooni eelkõige vallalehe kaudu, kuid ka perearsti ja külaseltside abil. Koostöös kooliga kutsutakse külla erinevaid erialaarste ja viiakse läbi erinevaid loenguid üks korda aastas (enamasti pereürituse raames).

Lümanda vallas on läbi viidud mitmeid tervislikke eluviise propageerivaid üritusi: • 2008. ja 2009. aastal osavõtt maakonna tervisepropaganda üritustest "Tund tervisele" ja "Päev tervisele" tugipunktidega Lümanda, Karala ja Koimla külas (osalejaid umbes 50); • traditsioonilised spordiüritused, mida nimetati eelpool nagu Taritu-Lümanda- Karala sõpruskohtumine, Taritu perespordipäev, Jüripäev jt (osalejaid tavaliselt 50- 150); • Viidumäe mängud (osalejaid tavaliselt 40-50); • väiksed võistlused lauatennises, sulgpallis, võrkpallis, korvpallis, minijalgpallis jm (osalejaid 10-20); • seeniorite võimlemine (osalejaid 12). Inimeste omal algatusel põhinevad liikumisharrastused: • kepikõnd ja tervislik liikumine peale tööpäeva või hommikuti (osalejaid 10-20, peamiselt keskealised naised); • jõusaalis iseseisvalt treenimine (osalejaid 5-10); • meeste korvpallitrenn 1 kord nädalas; • naiste vesiaeroobika (sõit bussiga linna trenni ja tagasi); • palli mängimine jalgpalli miniväljakul, võrkpalliplatsil vana vallamaja juures, Taritu spordiplatsil, Karala külaväljal.

Jalgratas on vallas väga levinud liikumisvahend. Suvel on jalgrattaga liikujaid valla teedel palju. Liiklemiseks kasutatakse väiksemaid valla kruusateid ning mustkattega riigimaan- teid, vähe kantakse kiivreid ja liigeste kaitsmeid .

Lähimad ujulad ja veekeskused asuvad Kuressaares. Kuna Kuressaare asub valla keskusest 32 km kaugusel, siis on sinna saamine seotud transpordiküsimusega. Valla spordijuhi eestvedamisel organiseeritakse sügis-talvisel perioodil ujulate ühiskasutust. Huvilisi on tavaliselt 15-20.

3.4.2 Probleemid, eesmärgid, meetmed

Käesolevas peatükis antakse ülevaade sellest, kuidas oleks võimalik tervislikke valikuid suurendada ning inimeste riskikäitumist vähendada. Arvestades inimeste suurt kalduvust jäljendada enda ümber toimuvat, on eestvedamine ja eeskujude loomine olulise tähtsusega.

26 Tervisekäitumine on mõjutatav asjakohase teabe levitamisega, hoiakute, uskumuste ja väärtushinnangute muutmisega.

Valdkonna peamised probleemid:

• Puudub teave elanikkonna subjektiivsete tervisehinnangute ja tervisespordiga tegelemise kohta. • Puuduvad uuringud rahvastiku ja erinevate riskirühmade liikumis- ja toitumisharjumusi määravate mõjurite ja hoiakute kindlaks tegemiseks, laste ülekaalulisuse trendide jälgimiseks ning efektiivsete sekkumiste planeerimiseks. • Töökohad arvuti taga põhjustavad vähest liikumist. Puuduvad uuringud arvuti negatiivsest mõjust laste tervisele. • Inimeste hoiakud ja hirmud pärsivad nende osalemist pakutavatel üritustel ja treeningutel. Esineb uskumust, et nagunii ei anna see midagi, see ei ole minu jaoks, mind ei huvita. • Puudub meeste ja naiste koostegevus, ringitöös ja üritustel osalevad peamiselt naised. Mehed ei tunne huvi tervisetemaatika vastu. • Tasuta teenus (huvitegevus ja sport) ei kujunda selle tarbijas kohusetunnet, kokkulepetest ei peeta kinni, mistõttu regulaarset tegevust on raske korraldada. Vähe on inspireerivaid ja kohusetundlikke eestvedajaid. • Alkoholi kättesaadavus soodustab piirkondlike erinevuste tekkimist. Lümanda kaupluse ümber kogunevad inimesed, kes ei soovi oma aega muul moel veeta. • Võimalused tervisliku ja kohaliku toidu tarbimisel on piiratud. Kodus toodetud toitu ei saa turustada kaubandusvõrgus, poes müüakse kaugelt imporditud toitu. • Elanike valikud liikluses käitumisel on riskirohked (jalakäijaid ja jalgratturid ei kasutata alati turvavarustust, sõidukiga liiklemisel ületatakse kiirust jms). • Teavitustöös on liiga vähe tähelepanu pööratud igapäevase kehalise aktiivsuse suurendamisele ja eneseabi võimalustele tervisedenduse vallas.

Valdkonna eesmärk:

Lümanda valla elanikud on teadlikud ja osalevad aktiivselt tervislikke eluviise kujundavas elustiilis.

Võimalikud meetmed:

• Koguda teavet valla elanike toitumis- ja liikumisharjumuste ning tervisespordiga tegelemise kohta läbi uuringute ja projektide. • Tagada kehalist aktiivsust soodustav ja toetav keskkond (sh tervist edendavad võrgustikud, koolisport, eestvedajate koolitamine ja motiveerimine) ning infrastruktuur läbi vallaeelarve ja projektide. • Teha tööd positiivsete hoiakute kujundamisega alates lapseast ja kaasates peresid. Anda inimestele võimalus veeta vaba aega kehaliselt aktiivselt, ühisüritustel ja perepäevadel osalemiseks läbi vallaeelarve ja projektide. • Käivitada Lümanda kogukonnaköök, kui teenus kohaliku toidu valmistamiseks ja turustamiseks nõuetekohasel viisil. Viia läbi praktilisi koolitusi tervisliku toidu valmistamiseks. • Tõsta inimeste teadlikkust tervislikust toitumisest, tervist toetavast liikumisest ning liikumisharrastuse võimalustest läbi koolituste, nõustamiste, infopäevade. • Soodustada sõltuvusprobleemidega inimeste eneseabi- ja tugigruppidega liitumist läbi nõustamise.

27 • Edendada sõltuvusvaba elustiili ja suurendada erinevate huvidega inimeste vabaajaveetmise võimalusi läbi valla eelarve ja projektide. • Töötada välja omavalitsuse liiklusohutusprogramm. Tuletada elanikkonnale pidevalt meelde turvaelementide kasutamist läbi teabepäevade, infomaterjalide ja turunduskanalite. • Levitada tervisealast informatsiooni vallalehe, veebikeskkonna, tervisepäevade korraldamise, loengute ja nõustamiste läbi.

3.5 Terviseteenused

3.5.1 Hetkeolukord

Lähim haigla Lümanda valla elanikele asub Kuressaares. Hooldushaigla teenust saavad vallaelanikud Kuressaare Haigla hooldusravi osakonnas ja Kärla vallas, kus teenust pakub AS Hoolekandeteenused. Eriarstiabi teenuseid saavad meie valla elanikud kas Kuressaares, Pärnus, Tallinnas või Tartus. Kaugemal käimisega tekivad transpordi- probleemid, sest see on kallis. Vajadusel ja võimalusel aitab siinkohal transpordiga vald. Hambaarst on lõpetanud vastuvõtu Lümandas.

Esmatasandi arstabi pakuvad valla territooriumil 2 perearsti. Perearstide vastuvõturuumid asuvad Lümanda Keskusehoones ja Taritu rahvamajas, kus nad teenindavad valla elanikke kuni kahel päeval nädalas. Igapäevast vastuvõttu vallas ei toimu ja abi saamiseks tuleb pöörduda samade perearstide juurde naabervaldade keskustes, Kihlekonnal ja Salmel. Terviseteenuste kättesaamist segab kohati puudulik transport.

Lümanda kooli lapsi teenindab Kihelkonna perearst Ain Aus. Töötervishoiukabinet asub Kuressaare Haiglas. Ämmaemandateenust pakutakse Kuressaares. Koduõendusteenust saab vajadusel Kuressaare haiglalt tellida perearsti saatekirja alusel. Apteegiteenust valla territooriumil ei pakuta, lähim apteek asub Kihelkonnal ja on avatud 5 päeva nädalas.

Nõustamisteenustest on valla territooriumil võimalik saada sotsiaalnõustamist ja juriidilist abi, mida osutab vallavalitsus ja on elanikele tasuta. Perenõustamisteenust, erivajadustega laste nõustamist ja noorte nõustamisteenust pakutakse Saaremaa Õppenõustamiskeskuses ja Saaremaa Perenõuandlas, seksuaalnõustamist Erakliinik Hanvari noortekabinetis. Suitsetamisest loobumise nõustamine toimub perearsti juures ja eelpool nimetatud nõustamiskeskustes nagu ka narkomaania nõustamine. Võimalusel toetab vald transporditeenusega ja vajadusel tasub nõustamisteenuse eest. Toitumise nõustamist pakuvad perearstid, vajadusel suunatakse patsient eriarsti juurde Tallinna või Tartusse.

3.5.2 Probleemid, eesmärgid, meetmed

Terviseteenused, mida osutatakse avaliku raha eest inimese elukvaliteedi parandamiseks, peaksid olema universaalsed ja takistusteta kättesaadavad kõigile sihtrühma liikmetele, mitte ainult neile, kelleni on lihtsam jõuda. Professionaalne lähenemine tähendab siinkohal lahenduste suunamist mitte keskmistele, vaid spetsiifilistele sihtrühmadele.

Arvestades, et kõik tervishoiuteenuse osutajad tegutsevad eraõiguse alusel, on tervishoiu- süsteemi arendamise eesmärk tagada tervishoiuasutuste ja institutsioonide tegutsemine vastavuses avalike huvidega. Tervishoiusüsteem peab olema patsiendikeskne, et tagada ravi järjepidevus. Oluline aspekt on patsiendi informeeritus, mis ühelt poolt tähendab

28 oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust oma terviseprobleemidest ning ravivõimalustest.

Valdkonna peamised probleemid:

• Puudub teave elanikkonna rahulolust ja tervisehoiuteenuse kättesadavusest. • Vallas puudub kohalik perearst, elanikud on jagatud kahte nimistusse. Hambaarsti vastuvõttu ei toimu alates 2011.a. • Perearstidel ja õdedel puudub aeg ennetustööks ja teavituseks, nende motiveeritus teavitustöö tegemiseks on madal. • Vallas puudub apteek, mistõttu ravimite kättesaadavus on halb ega rahulda elanikke. • Puugihaigusesse nakatunud elanikke lisandub iga aastaga, haigust ei avastata varakult ning ravi hilineb. • Tervishoiuteenused asuvad kaugel, suured vahemaad on riskiteguriks teenuse tarbimisel. • Elanikkonnal on vähesed esmaabialased teadmised. • Suurenev omaosalus tervishoiuteenuste ja ravimite eest tasumisel, mis ei võimalda krooniliste haiguste ja madalama sissetulekuga inimestele ravi kättesaadavust. • Vähekindlustatud elanikkonnal puudub ligipääs hambaraviteenusele. • Hirmu tuleviku ees tekitab perearstisüsteemi probleemide süvenemine kogu Eestis, eriti aga äärealadel.

Valdkonna eesmärk:

Lümanda valla elanikud saavad esmatasandi arstiabiteenust kodule lähedal ja on tagatud juurdepääs eriarsti ning rehabilitatsiooniteenustele.

Võimalikud meetmed:

• Korraldada elanikkonna rahulolu-uuringuid tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta läbi projektide, uuringute ja infopäevade. • Kinnistada arstid ja õed teeninduspiirkonnaga (nt elamispinnaga varustamine, hariduse või täiendhariduse omandamise võimalused Saaremaal jms). • Luua õdedele võimalused iseseisvamalt praktiseerimiseks. • Pakkuda teenuseid bussis (nt apteegiteenust). • Kaasata puugihaigustesse puutuvasse ennetustöösse teadlasi ja erialaspetsialiste, et saada rohkem teada haiguse levikust ja mõjust. Võimaldada lastele tasuta vaktsineerimist puukentsefaliidi vastu. • Suurendada esmaabialasid teadmisi valla elanike ja omastehooldajate seas, läbi teabepäevade, loengute, koolituste. • Toetada jätkuvalt mittetulundusühinguid ja külaseltse tervisedenduse ja sportlike ürituste korraldamisel läbi vallaeelarve ja projektide. • Toetada vähekindlustatud inimesi ravimite ja meditsiiniliste abivahendite eest tasumisel läbi sotsiaaltoetuste.

29 4 Tegevuskava

Terviseprofiili eesmärk: Lümanda vald on kohalikku kogukonda, haridust ja koostööd väärtustav, kvaliteetse ja tasakaalustatud elukeskkonnaga väikevald, kus elanike elustiili valikuid juhib teadlik tervisekäitumine ja aktiivne ellusuhtumine.

Valdkondlikud eesmärgid: 1. Lümanda vallas elavad terved pered ja ühtsed kogukonnad, mis tähendab elanikerühmade sidususe suurendamist ja tõrjutuse vähendamist.

Hinnanguline Tegevus Aeg Läbiviija Rahastamise allikad maksumus Lisatööjõu palkamine 2012-1013 Vallavalitsus 23 200 € KOV, projektid sotsiaalteenuste osutamiseks Lastekaitsetöötaja palkamine 2013 Vallavalitsus koostöös 6 730 € KOV teiste OV-dega Kogukonnas elamise teenuse 2011-2013 Vallavalitsus, 65 000 € KOV, projektid arendamine Põllupangal omastehooldajad Koolihoone kohandamine ratastoolis 2011-2012 Lümanda Põhikool 40 000 € KOV, EAS õpilaste vajadustele Avalike hoonete kohandamine 2012-2013 Vallavalitsus 35 000 € KOV, projektid erivajadustega inimestele Hooldusvahendite soetamise 2011-2013 Vallavalitsus 6 000 € KOV, riik toetamine Koolitused ja nõustamised 2011-2013 Vallavalitsus, 4 000 € KOV, riik, projektid omastehooldajatele koolitusettevõtted Töötute õpituba 2011-2013 Vallavalitsus, 10 000 € KOV, riik, projektid koolitusettevõtted Ülevallaliste tervisedenduslike 2011-2013 Vallavalitsus, kolmas 8 000 € KOV, MTÜ, projektid ürituste korraldamine vallaelanikele sektor Riskirühma nõustamine (töötud, 2011-2013 Vallavalitsus, 21 000 € KOV, riik, projektid puudega inimesed jt) tööturuamet

30 2. Lümanda vald on õpilase eripära ja arengut toetava õpikeskkonnaga omavalitsus. Lümanda valla noortel on head huvihariduse omandamise ja tervislikud vaba aja veetmise võimalused.

Hinnanguline Tegevus Aeg Läbiviija Rahastamise allikad maksumus Lasteaia remondi lõpetamine 2012-2013 Vallavalitsus, 192 000 € KOV, projektid Lümanda Lasteaed Põhikooli ventilatsioonisüsteemi 2013 Lümanda Põhikool 85 000 € KOV, projektid väljaarendamine Spordiinventari soetamine 2011-2013 Vallavalitsus, 10 500 € KOV, projektid Spordiselts Sport Spordirajatiste ehitamine 2013 Vallavalitsus, kolmas 130 000 € KOV, projektid sektor Mänguväljakute rajamine küladesse, 2011-2013 Vallavalitsus, 45 000 € KOV, projektid, EAS, kooli ja lasteaia hoovidele põhikool, lasteaed, PRIA kolmas sektor Logopeedilise abi võimaldamine 2011-2013 Vallavalitsus 15 000 € KOV, riik lasteaia lastele Valgustatud kõnnitee rajamine 2012-2013 Vallavalitsus 20 000 € KOV, projektid bussipeatusest koolimajani Keskusehoone vabaajakeskuse 2011-2013 Vallavalitsus, noorte- 15 300 € KOV, projektid käivitamine ja noorteürituste kogu, kultuurimaja, korraldamine MTÜ Meremaa Lastelaagrite korraldamine 2011-3013 Vallavalitsus, kolmas 24 000 € KOV, projektid sektor

31 3. Lümanda vald on omanäolise elukeskkonnaga, korrastatud ja kaasaegse infrastruktuuriga väikevald, kus järgitakse säästva arengu ja tervisedenduse põhimõtteid.

Hinnanguline Tegevus Aeg Läbiviija Rahastamise allikad maksumus Spordikompleksi arendamine 2012-2013 Vallavalitsus, kolmas 160 000 € KOV, projektid vastavalt teostatud DP-le sektor (jalgpalliväljakud, palliplatsid) Jõusaali korrastamine ja 2011-2013 Vallavalitsus, kolmas 32 000 € KOV, projektid treeningseadmete uuendamine sektor, noortekogu Kergliiklusteede ja matkaradade 2011-2013 Vallavalitsus, kolmas 95 000 € KOV, projektid, rajamine sektor, eraettevõtjad eraisikud Terviseradade rajamine 2013 Vallavalitsus, kolmas 160 000 € KOV, projektid sektor Vanadel sõiduteedel jalgrattaga 2011-2012 Vallavalitsus, kolmas 1 300 € KOV, projektid liiklemiseks tingimuste loomine sektor Teede mustkatte alla viimine 2012-2013 Vallavalitsus, riik 255 000 € KOV, riik, projektid Külakeskustesse välisvalgustuse 2013 Vallavalitsus, kolmas 20 000 € KOV, projektid rajamine sektor, külad Talude asukoha viidastamine 2011-2013 Kolmas sektor, 14 000 € Projektid, eraisikud elanikud

4. Lümanda valla elanikud on teadlikud ja osalevad aktiivselt tervislikke eluviise kujundavas elustiilis.

Hinnanguline Tegevus Aeg Läbiviija Rahastamise allikad maksumus Praktiliste koolituste läbiviimine 2011-2012 Kolmas sektor, MTÜ 7 200 € KOV, projektid, tervisliku toidu valmistamiseks Meremaa eraisikud Lümanda kogukonnaköögi 2011 MTÜ Meremaa, VTA, 2 000 € Projektid, eraisikud käivitamine elanikud

32 5. Lümanda valla elanikud saavad esmatasandi arstiabiteenust kodule lähedal ja on tagatud juurdepääs eriarsti ning rehabilitatsiooniteenustele.

Hinnanguline Tegevus Aeg Läbiviija Rahastamise allikad maksumus Arstide ja õdede täiendhariduse 2013 Koolitusettevõtted 2 000 € KOV, projektid omandamise toetamine Teenuste pakkumine bussis 2011-2013 Teenuse osutaja 2 400 € KOV, projektid, erasektor Laste tasuta vaktsineerimine 2012-2013 Perearstid 3 000 € KOV puukentsefaliidi vastu Ravimite ja meditsiiniliste 2011-2013 Vallavalitsus 6 000 € KOV abivahendite ostu toetamine

6. Tervist edendava käitumise valikuid juhitakse tõendatud informatsiooni kogumise kaudu.

Hinnanguline Tegevus Aeg Läbiviija Rahastamise allikad maksumus Uuringud laste subjektiivsetest 2011-2013 Vallavalitsus, uuringu 5 000 € KOV, projektid hinnangutest oma tervisele ja teostaja teadlikkusele tervist edendava elustiili kohta Uuringud valla elanike toitumis- ja 2011-2013 Vallavalitsus, uuringu 6 400 € KOV, projektid liikumisharjumuste ning teostaja tervisespordiga tegelemise kohta Elanikkonna rahulolu-uuringud 2011-2013 Vallavalitsus, uuringu 6 400 € KOV, projektid tervishoiuteenuste kvaliteedi ja teostaja kättesaadavuse kohta Uuringud puugihaiguste leviku ja 2011-2013 Uuringu teostaja 9 500 € Projektid mõju kohta

33 7. Lümanda valla elanike teadlikkus terviseriskidest ja tervislikest valikutest on kasvanud. On arenenud koostöö erinevate sotsiaalsete rühmade vahel ja hakatud pakkuma tervist edendavaid kogukonnateenuseid.

Hinnanguline Tegevus Aeg Läbiviija Rahastamise allikad maksumus Koolitused vallaelanikele ja 2011-2013 Vallavalitsus, 10 800 € KOV, projektid, külaseltsidele sotsiaalsete oskuste koolitusettevõtted, eraisikud, MTÜ-d ning kogukonnapõhiste kolmas sektor sotsiaalteenuste arendamiseks, koostöö- ja toetusvõrgustike loomiseks. Teavitustöö ja infopäevade 2011-2013 Vallavalitsus, 4 000 € KOV, riik, projektid korraldamine vallaelanikkonnale koolitusettevõtted, erinevatel tervisedenduse teemadel riigiasutused (nt tööga seotud õigused, ohutult ja tervislikult liikumine, laste tervise edendamine ja arengu toetamine, veeohutusalane teavitustöö, prügipõletusohud tervisele, tervislik toitumine, esmaabialane nõustamine jms). Lastevanemate ja haridusasutuste 2011-2013 Vallavalitsus, 3 000 € KOV, projektid vahelise koostöö arendamine lastele vallaelanikud, tervisliku (sh kohaliku) toidu lapsevanemad pakkumisel Tervisealaste trükiste väljaandmine 2011-2013 Vallavalitsus 2 700 € KOV, projektid ja veebikeskkonna arendamine

34 5 Kokkuvõte

Lümanda valla terviseprofiili koostamise eesmärgiks on kaardistada vallarahva tervist ja heaolu mõjutavate sotsiaalsete, keskkondlike ning majanduslike tegurite hetkeseis. Neid analüüsides tuuakse välja peamised tervist mõjutavad probleemid ja –vajadused ning meetmete osas pakutakse välja võimalikud tegevused probleemide lahendamiseks ja vajaduste rahuldamiseks.

Lümanda Vallavolikogu 13. septembri 2010 otsusega nr 43 algatati Lümanda valla terviseprofiili koostamine. Otsusega delegeeriti terviseprofiili koostamine vallavalitsusele.

Vallavalitsus kogus andmeid ja kaardistas hetkeolukorra koos analüüsiga, kaasates selleks erinevaid ametkondi (Päästeteenistus, Maanteeamet jne). Moodustati töörühm vald- kondlike põhiprobleemide ja neile võimalike lahendusteede leidmiseks. Töörühma kutsuti inimesi väga erinevatelt elualadelt ning huvirühmadest, et oleks tagatud võimalikult laiapõhjaline esindatus. 27. oktoobril kogunes töörühm ümarlauale, kus arutleti esilekerkinud probleemipüstituste üle ja koostati profiili tegevuskava. Valminud terviseprofiili projekt on avalikustatud ettepanekute ja paranduste tegemiseks elektrooniliselt Lümanda Valla kodulehel, paberkandjal Taritu ja Lümanda raamatukogus.

Valdkondade kokkuvõttes võib välja tuua kolm peamist teemat, mis kõige enam mõjutavad valla kogukonna heaolu ja tulevikku: 1. peale põhikooli lõppu jätkavad noored haridusteed kaugemal, sidet kodukoha ja siinsete sõpradega on raske hoida; 2. töökohtade loomine valda; 3. 25-50-aastaste meeste suur ülekaal rahvastikus võrreldes naistega. Toodud teemapüstitused on väga komplekssed, kuid näitavad kätte kitsaskohad, mida lahendades leeveneksid ka muud probleemid. Nendest detailsema ülevaate annab valminud terviseprofiil.

35 6 Mõisted

ELUKESKKOND – looduslik ja tehiskeskkond, mis ümbritseb meid väljaspool töö- ja õpikeskkonda.

ELUKVALITEET – üksikisikute arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemis, milles nad elavad, koos selle positsiooniga seotud eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega.

ESMATASANDI TERVISHOID – oluline tervishoiu valdkond, mis tehakse kättesaadavaks riigile ja ühiskonnale jõukohase tasu eest ja meetoditega, mis on praktiliselt ja teaduslikult põhjendatud ning sotsiaalselt aktsepteeritud.

KEHALINE AKTIIVSUS – keha mis tahes liikumine, mis on põhjustatud lihastööst ning mis põhjustab suuremat energiakulu kui organismi põhiainevahetuse (rahulolekutaseme) energiakulu. Mitmesugune tegevus alates organiseeritud sporditegemisest kuni tööl või koolis käimiseni või vabaõhutegevuseni.

KESKKONNATERVIS – termin hõlmab neid inimese tervise aspekte, k.a elukvaliteet, mida mõjutavad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid; puudutab ka praeguse ja tulevaste põlvkondade tervisele potentsiaalselt ebasoodsalt mõjuda võivate keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ja praktikat.

LÄHILIIKUMISPAIGAD – liikumis- ja spordipaigad, mis asuvad elamurajoonide lähiümbruses (kuni 15 minuti kaugusel elukohast) inimese igapäevases tegevuskeskkonnas ning mida kasutavad peamiselt selle piirkonna elanikud igapäevaseks liikumiseks ja sportimiseks. Lähiliikumispaigad koosnevad nii lastele ja noortele mõeldud sportimis- ja mängupaikadest kui ka harrastusspordiks mõeldud spordisaalidest ja -väljakutest ning liikumis- ja sportimisaladest.

PAIKKOND – inimeste võrgustik, keda ühendab kas elukoht, töökoht, etnilisus või mingi muu kokkukuuluvustegur.

PAIKKONDLIK ARENG – inimeste aktiviseerimine, julgustamine ja stimuleerimine oma tervisevajaduste väljendamiseks ja nende toetamiseks kollektiivsetes tegevustes pädevuse tõstmise ja oskusteabe jagamise kaudu eesmärgiga arendada paikkonna tegevuspotentsiaali tervise edendamiseks.

RAHVASTIKU TERVIS – terminiga väljendatakse püüdlust parendada kogu rahvastiku või selle rühmade tervist ja vähendada ebavõrdsust nende tervises.

RAHVATERVIS – tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja tegevus; kogu rahvastiku tervise edendamise, eluea pikendamise ja elukvaliteedi parandamise sotsiaalne ja poliitiline kontseptsioon, mis toimib tervisedenduse, haiguste ennetamise ja teiste tervise sekkumisvormide kaudu.

RISKITEGUR – sotsiaalne, käitumuslik, majanduslik, keskkondlik või bioloogiline tegur, mis põhjustab või soodustab terviseseisundi halvenemist, terviseseisundile soodsalt mõjuvate tegurite toime vähenemist või haigustele vastuvõtlikkuse suurenemist.

36

RISKIKÄITUMINE – eriline käitumisvorm, millega võib kaasneda suurem vastuvõtlikkus ühele või enamale haigusele või üldisele terviseseisundi halvenemisele.

SOTSIAALNE SIDUSUS – Sotsiaalse sidususe all mõistetakse inimeste ja sotsiaalsete gruppide vaheliste sidemete tihedust ja tugevust, kõikvõimalike sotsiaalsete erisuste, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vältimist, üldist turvalisust, solidaarsust ja usaldust.

SOTSIAALNE KAASATUS – sotsiaalne kaasatus on olemuslikult sotsiaalse tõrjutuse vastand ning on defineeritav kui kõikide inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, pääseda ligi temale olulistele ressurssidele ning teenustele, töötada ja olla majanduslikult aktiivne. Ülalnimetatud ressursside ja teenuste all mõistetakse näiteks võimalust tööd teha ja ligipääsu sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba ajaveetmise võimalustele ning infotehnoloogiale.

SOTSIAALSED VÕRGUSTIKUD – sotsiaalsed suhted ja sidemed üksikisikute vahel, mis võivad pakkuda juurdepääsu tervise sotsiaalsele toetusele või mobiliseerida seda.

TERVENA ELATUD ELUIGA e EELDATAVALT TERVENA ELATUD ELUIGA – rahvastiku tervise kvaliteedi näitaja, mille arvutamisel on lisaks rahvastiku suremusele arvesse võetud ka rahvastikus esinevate haiguste elukvaliteeti langetav mõju. Näitaja väärtus on võrdne eluaastatega, mida rahvastiku keskmine liige eeldatavalt elab maksimaalse võimaliku tervisega. Näide: 2006. aastal oli meeste eeldatav eluiga Eestis sünnimomendil 67 aastat. Osa sellest ajast veedetakse haigena ning kui konkreetne haigus langetab elukvaliteeti inimese parima kujuteldava (ideaalse), tervisepiiranguteta tasemega võrreldes 50% võrra, siis langeb haiguse pooleaastatase kestuse korral inimese eeldatavalt tervena elatud eluiga veerandaasta võrra (0,5 parimast tervisest x 0,5 aastat = 0,25 parima võimaliku tervise aastat). Seega, kui 2006. aastal oleks meeste eeldatavalt tervena elatud eluiga näiteks 50 aastat, siis jääks neil elu jooksul keskmiselt kasutamata 17 aastat, sest selle aja veedavad nad haigetena.

TERVIS – 1948. a defineeris WHO tervist kui täielikku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisundit ning mitte ainult kui haiguste ja puuete puudumist; tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend; positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

TERVISEDENDUS – WHO defineerib tervisedendust kui protsessi, mis võimaldab inimestel muuta tervist määravaid tegureid juhitavaks ning selle kaudu tugevdada tervist (termini sisu määratleti esimesel rahvusvahelisel tervisedenduse konverentsil 1986. aasta dokumendis, mis on tuntud Ottawa harta nime all); tervisedenduse tõlgendamisel tuleb eristada tervisedendust kui oodatavat tulemust (lähi- ja kaugeesmärgid) ja kui strateegiat (protsessid ja tegevused).

TERVISE MÕJURID – rida isiklikke, sotsiaalseid, majandus- ja keskkonnategureid, mis määravad üksikisikute või rahvastiku terviseseisundi.

TERVISEKAITSE – haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad; tervisekaitse käsitleb vahendeid ja abinõusid rahvastiku tervise halvenemise vältimiseks ning selle eesmärgiks on tagada tervisele ohutu füüsiline, keemiline ja bioloogiline keskkond.

37 TERVISEKASVATUS – sisaldab teadlikult loodud õppimisvõimalusi, kaasates mõningaid kommunikatsioonivorme terviseharituse parandamiseks, mis sisaldavad teadmiste täiendamist ning üksikisiku ja ühiskonna tervisele kaasa aitavate eluks vajalike oskuste arendamist.

TERVISEKÄITUMINE – igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks; olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.

TERVISLIK TOITUMISVIIS – toitumisviis, millel on teatavad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, nagu energiasisalduse vastavus individuaalsetele vajadustele ja alati vastavus toitumispõhimõtetele.

VÕRGUSTIK – üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev grupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel tegelemaks üldiste probleemide või muredega, mida seiratakse aktiivselt ja süstemaatiliselt (Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020).

KOV – kohalik omavalitsus MK – maakond MTÜ – mittetulundusühing VV – vallavalitsus

38 7 Kasutatud kirjandus ja muud allikad

Eesti inimarengu aruanne 2008 http://kogu.ee/eesti-inimarengu-aruanne-2008/ (27.12.2010)

Eesti Rahvastiku Tervise Arengukava infovoldik http://www.sm.ee/tegevus/tervis.html (06.05.2010)

Indikaatorite nimekiri http://www.terviseinfo.ee/web/?id=2736 (06.05.2010)

Kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamine http://www.terviseinfo.ee/web/?id=2736 (06.05.2010)

Majandustegevuse register http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=otsi (29.09.2010)

Maksu- ja Tolliameti andmebaasid

Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020 http://www.sm.ee/tegevus/tervis.html (06.05.2010)

Ravikindlustusega hõlmamata isikutele arstiabi kättesaadavusest kohalikes omavalitsustes. Õiguskantsleri büroo uuring 2009 http://www.oiguskantsler.ee/?menuID=297 (20.09.2010)

Statistikaamet http://www.stat.ee (03.11.2010)

Töötukassa http:// www.tootukassa.ee (01.11.2010)

39