Merellinen Saarenmaa

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Merellinen Saarenmaa Merellinen Saarenmaa Heidän vahvuutensa on heidän laivoissaan Tärkeät puhelinnumerot Meripelastuksen numero 1524 Hätäkeskus 112 Poliisi 110 Etäisyydet Kuressaaren sairaala, +372 452 0040 Kuressaaresta ensiapuasema Kuivastu 76 km Autoapu +372 697 9188 Leisi 42 km Saaren Tiedotuskeskus +372 453 6363 Kihelkonna 33 km RENM Kuressaaren Matkailutoimisto +372 453 3120 A A A A Tuule Laevad, info +372 14204 Sääre 50 km S +372 452 4444 Orissaare 53 km Kuressaaren linja-autoasema +372 453 1661 Triigi 45 km Kuressaaren lentoasema +372 372 453 0313 Panga 40 km Kuressaare Takso (taksi) +372 453 0000 Valjala 26 km Arensburg Takso (taksi) +372 454 5333 Saare Takso (taksi) +372 453 3333 Kaali 19 km Saaren maakunta: pinta-ala 2 922 km² eli 6,5 % Viron kokonaispinta-alasta, Yhteensä 710 saarta Suurimmat saaret: Saarenmaa, Muhu, Ruhnu, Abruka ja Vilsandi Rantaviivan kokonaispituus: 1 414 km, pisin joki Lõve jõgi (31 km), suurin järvi – Mullutu-Suurlaht (1440 ha) Korkein kohta: Raunamägi – 54,2 m Hallinnollinen jako: 15 kuntaa, 1 kaupunki Asukasmäärä: noin 31 000 Kuressaaren kaupunki: pinta-ala – 1 495 ha, tästä metsiä ja puistoja – 197 ha; viheralueita – 74 ha; katujen kokonaispituus – 75,8 km; Kuressaaren rantaviivan pituus – 20,5 km Asukasmäärä: noin 13 000 Kartalta katsoen Saarenmaa vaikuttaa pieneltä. Siitä huolimatta tälle parin tuhannen neliökilometrin alueelle mahtuu kaikki, mitä ihminen oikeasti tarvitsee. Saarelta löytyy muinaisia hautapaikkoja ja maalinnoja, keskiaikaisia kirkkoja ja kartanoita. On kaupunkia ja maaseutua, kyliä, metsiä ja peltoja, satamia ja majakoita. Ennen muuta täältä löytyy sisukkaita ja vieraanvaraisia saarenmaalaisia ihmisiä. Saari ei lopu siihen, missä vesi tulee vastaan. Meri kuuluu aina ja erottamattomasti saareen ja sen asukkaisiin. Meri on yhdistänyt, mutta myös erottanut ihmisiä, se on vienyt ja tuonut. Meri on valmis tie jokaisen mennä ja tulla. Saarenmaan niittyjen kasteinen syli oli se symboli, joka tunnetussa valssisävelmässä yhdisti Viroa ja Suomea silloinkin, kun muut yhteydet olivat poikki. Nyt kanssakäyminen on tiiviimpää kuin koskaan aikaisemmin. Nauttikaamme siitä puolin ja toisin! Toivotamme vieraamme lämpimästi tervetulleiksi! Haluamme esitellä teille kaikkea sitä, mitä Saarenmaa parhaimmillaan tarjoaa. Toivomme, että löydätte täältä sen ikioman saaren, jota olette ehkä pitkäänkin etsineet. Tervetuloa! Kaido Kaasik / Saaren maaherra Historiaa Maailman vanhin Maasilinnan laiva Länsisaaren- Säännöllisen laivaliikenteen alku viikinkilaivalöytö Viron merimuseon tutkimusretken maalaisia tutkimus- Riian ja Pietarin välistä yhteyttä hoitaneet Saarenmaalta Salmen kylästä yhteydessä löydettiin vuonna 1985 matkailijoita reittilaivat pysähtyivät ensimmäistä kertaa löydettiin syksyllä 2008 noin pohjasedimenteistä keskiaikainen Kuressaaren redille vuoden 1857 keväällä. Muta- 1820 Pilgusen kartano oli yli 1857 700-luvun alkupuoliskolta schute-tyyppinen hylky. Lähes 16 kahdensadan vuoden hoitoloiden asiakaskunnan kasvu ja työvoiman 7. vuosisata peräisin oleva vene. Kyseessä on 16. vuosisata metriä pitkä ja 5,5 metriä leveä alus ajan Antarktiksen löytäjän liikkuvuuden lisääntyminen asettivat kuitenkin Itämeren alueen vanhin purjelai- oli tuohon aikaan Virossa laajalti Fabian Gottlieb von pian uudenlaisia vaatimuksia myös liikenne- valöytö. Tutkimusten yhteydessä käytetty rannikkopurjehdukseen Bellingshausenin yhteyksille. Paikallinen laivayhtiö perustettiin löytyi myös isompi, 17,5 metriä tarkoitettu alus, jonka vetoisuus (1776–1852) suvun 1875, ja Saksasta tilattiin uusi suuri kauppa- ja pitkä vene. Venehaudassa olivat oli 50 tonnia. Yksimastoisina nämä hallussa. Kartano on ollut matkustaja-alus Konstantin. Viron itsenäisty- kolmenkymmenen kuuden ilmei- laivat purjehtivat raakapurjeen myös maailman ympäri misen aikoihin Kuressaaresta oli jo säännöllinen sesti skandinaavisen sotamiehen avulla Saarenmaalta myös Riikaan kahdesti purjehtineen laivayhteys Tallinnaan, Pärnuun, Riikaan ja ja heidän aseidensa jäännökset. ja Pärnuun. Myöhemmin Muhun meriväen luutnantin Tukholmaan. Vuonna 1903 ryhtyivät Saarenmaan Harvinaisen venehaudan sijainti- salmien liikennettä hoitaneet uisud Karl Pontus Nolckenin ja Manner-Viron yhteyksiä hoitamaan höyrylaivat, paikalle on asetettu muisto- eli uiskot olivat rakenteeltaan aika (1800–1846) koti. jolloin purjeiden voimalla kulkeneet uiskot jäivät merkki. lähellä Maasilinnan laivan mittoja ja syrjään. Vuonna 1956 alkoi ympärivuotinen ja rakennustapaa. säännöllinen matkustaja-autolauttaliikenne aluk- silla, joilla on myös vahvistettu jäänmurtoluokka. 7. vuosisata 1215 16. vuosisata 16. vuosisata 1820 1832 1857 Uusi satama (portus novus) Kuressaaren kauppa- Ensimmäinen Kesäkuussa 1215 kaksi piispaa ja alukset Ruotsin vallan huvipurjehdus useita ristiretkeläisiä purjehti syvällä aikana Baltian maiden Ensimmäinen tiedossa oleva huvi- uivilla koggi-tyyppisillä aluksilla Riiasta purjehdus Riiasta Kuressaareen 1215 suurimpia 1832 Gotlantiin. Ennen määränpäätä he Kuressaarelaisilla kauppiailla saattoi (Arensburgiin) ja Pärnuun tehtiin joutuivat saarenmaalaisten uuteen 16. vuosisata olla jo 1500-luvun lopulla kaukopur- ratashöyrylaivalla 12.–16. elokuuta satamaan tuulensuojaan. Saarelaiset jehdukseen soveltuvia laivoja. Tanskan 1832. Riikalainen laivanvarustaja saartoivat vihollisen laivaston, mutta salmien kautta ne löysivät tiensä myös Schröder järjesti silloin nähtävyyksistä kaksi viikkoa kestäneen saarron Länsi-Eurooppaan. Kirjallisista lähteistä kiinnostuneelle vauraalle väelle jälkeen sen onnistui päästä takaisin tiedetään, että vuosina 1665–1674 risteilyn Riian ja Jurmalan välillä avomerelle. Muinaista uutta satamaa kolme viljalastissa ollutta kuressaare- liikennöineellä Graf Cancrini – laivalla. on paljon etsitty. Todennäköisesti se laista laivaa seilasi Espanjaan asti. Aluksessa oli 20 matkustajaa ja sijaitsi Lõmalan rannassa Toomalõukan Aluksilla oli hienot nimet: Kreivi Magnus kahdeksan miehistön jäsentä, kokki lahdenpoukamassa, vanhalta nimeltä Gabriel de la Gardie, Margareta ja Kohl. ja palvelija, höyrykoneen teho oli 36 Lecko. Keskiaikaisissa kartoissa paikka Kaksi ensin mainittua olivat aikansa hevosvoimaa ja nopeus seitsemän tunnetaan myös nimellä Abberburg. isoimmat laivat koko Baltiassa. solmua. Purjehdus urheiluna ja vapaa- Suuri maihinnousuoperaatio Saarenmaan laivayhtiö ajan harrastuksena Suojellakseen Latviassa ollutta pohjoisrintamaansa Vuonna 1992 perustettu yhtiö Saksalaisten kauppiaiden ja teollisuuspohat- Saksa päätti syksyllä 1917 valloittaa Saarenmaan. alkoi hoitaa Viron länsirannikon tojen aloitteesta perustettiin vuonna 1891 Saarenmaan Tagalahteen, jossa oli suuri määrä saarten välistä lauttaliikennettä. 1891 1917 1992 Kuressaaressa Arensburgin purjehdusseura. Venäjän sotaväkeä, rannikkotykistöä ja sotalaivoja, Valtion omistamien lauttojen Seuraavana vuonna järjestettiin ensimmäiset keskitettiin 181 erilaista laivaa, lisäksi yhtiö hankki käytettyjä purjehduskilpailut, joissa oli mukana virolai- 127 moottorivenettä, 24 600 sotilasta ja upseeria, ferry-tyyppisiä aluksia, minkä siakin veneenomistajia. Ennen ensimmäistä 5 000 hevosta, 1 400 vankkuria, ansiosta liikenneyhteydet Manner- maailmansotaa oli seuralla 15 kilpapurjeve- 150 konetuliasetta, 54 tykkiä, 100 lentokonetta ja Viron ja saarten välillä paranivat nettä, ehdittiin myös aloittaa kaukopurjeh- varusteita 30 päiväksi. Huomattava merkitys oli huomattavasti. Vuonna 2008 tilattiin dukseen soveltuvien veneiden rakentaminen. myös kymmenellä taistelulaivalla sekä kahdeksalla laivanrakennustelakoilta myös uusia Vuoden 1926 lopulla perustettiin vielä risteilijällä. Saarenmaa vallattiin viidessä päivässä. nykyaikaisia lauttoja. Tänä päivänä toinenkin pursiseura, nyt jo virolaisille alan Operaatio Albion oli Saksan menestyksekkäin saaristoliikenne hoituu sujuvasti, harrastajille. Tästä Saarenmaan meriurheilu- maihinnousuoperaatio ensimmäisessä ja sen palvelutaso on vähintäänkin seurasta ovat saaneet tuulta purjeisiinsa maailmansodassa. tyydyttävä. monen sukupolven purjehtijat. 1891 1891 1892 1917 1986 1992 1994 Merenkulkualan koulutuksen Roomassaaren satama Saare Kalur Saarenmaan alkuvuodet Torin lahdenpoukamassa sijaitseva Kalanjalostamoja, satamia ja rannikkokyliä merikulttuurin seura Laivanrakennuksen yleistymisen ja kaupungin vanha satama oli luon- yhdistänyt Saare Kalur oli aikoinaan Viron suurin perustettiin Kuressaaressa rannikkokylien kasvun myötä saarten taisesti matalavetinen. Kun maa kalateollisuuden yritys. Siinä oli yli 3 000 jäsentä, 1994 kansalaisjärjestönä, 1891 1892 1986 1994 talonpojat kiinnostuivat yhä enemmän kohosi ja laivojen syväys suureni, ja se työllisti 2 300 ihmistä. Yrityksellä oli 350 jonka tehtävä on saaren merimiehen ammatista. Kotipaikkakunnan satama alkoi olla esteenä laivalii- rannikkokalastusalusta, 25 pienoistroolaria merenkulkuhistorian tutkiminen, lähellä olevan merikoulun perustamisesta kenteelle. Uusi satama perustettiin ja kahdeksan kaukopyynnin alusta. Kalastajia tallentaminen ja vaaliminen. olivat jo 1860-luvulla kiinnostuneet vuosina 1892–1894 Roomassaaren oli yhteensä noin 600 ja vuotuinen kalasaalis myös kartanonomistajat ja kauppiaat. niemelle neljän kilometrin päähän lähes 30 000 tonnia. Neuvostovallan luhistuttua Merenkulkuluokat avattiin Kuressaaressa kaupungista. yrityksestä muodostettiin osakeyhtiö, jonka kuitenkin vasta syksyllä 1891, ja silloinkin toiminta keskittyy nykyisin pääasiassa muuhun pääsykokeet jouduttiin suorittamaan kuin ammattikalastukseen. Rannikkopyyntiä Riian meri koulussa. Merikoulu toimi harrastavat etupäässä vain vapaa-ajan kalastajat.
Recommended publications
  • Põllumajandusmaastikud Luubi
    Lümanda Valla TEATAJA NR 33 Juuni 2007 26 . aprill 2007.a Juunikuu volikogu istungil kinnitati eelmise VOLIKOGUS aasta aruanne. Küllap jääb 2006. aasta Lümanda valla ajalukku muudatuste aastana, 1. Lümanda valla eelarve sest lisaks valimiste järel tööle asunud koostamise, vastuvõtmise, vallavanemale on majas vahetunud veel viis täitmise ja aruandluse esitamise kord töötaja t. Nagu ikka, vajab uus meeskond 2. Lümanda valla eelarvest sisseelamist, aga töö tahab tegemist ja sotsiaaltoetuste maksmise kord igapäevaelu elamist. Mul on heameel selle 3. Pikapäevakooli projekti üle, et neist muudatustest probleeme ei ole rahastamisega seotud eelarve tekkinud ja uued inimesed on oma muudatus amteiülesannetega ilusasti toime tulnud. 4. Lümanda valla heakorra eeskirja Eelmine aasta tõi valda aktiivseima ehitustegevuse. Korraga olid töös lasteaed, muutmine koolimaja ja Taritu Rahvamaja. Väiksemaid tegemisi jätkus ka keskusehoonesse, 5. Muuseumi põhikirja I lugemine 6. Teehoiutööde järjekorra kus värskendati saali ja vahetati välja katlamaja tehnika. Sügisepoole sai kinnitamine uuendatud Lümanda keskuse tänavavalgustust. 7. Muudatus SOL-i volikogusse 8. DP algatamine Kotlandi küla Käesoleval aastal jätkame koolimaja remondiga. Kooli õuele tuleb Hannusemetsa II kinnistul (OÜ kunstmurukattega spordiväljak. Vallavolikogu algatusel töötati välja teede Astrotel avaldus) hindamise kord ja kevade hakul teostati teede olukorra analüüs, mis 9. Maakorraldus lõpptulemusena võim aldab viia vallateede remondi uuele kvaliteeditasandile. Muha -Ranna maaüksuse Analüüsi
    [Show full text]
  • Lümanda Valla Arengukava: Strateegia Aastani 2020
    LÜMANDA VALLA ARENGUKAVA STRATEEGIA AASTANI 2020 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ...................................................................................... 3 1.1 Arengukava õiguslik alus .................................................................... 3 1.2 Arengukava koostajad ja ülesehitus ..................................................... 3 1.3 Arengukavas kasutatavad põhimõisted ................................................ 4 2. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS.................................................................... 7 2.1 Asend ja territoorium ......................................................................... 7 2.2 Rahvastik ja asustus .......................................................................... 8 2.3 Kohalik omavalitsus .......................................................................... 14 2.4 Valdkondade ülevaade ...................................................................... 18 2.4.1 Sotsiaalne keskkond ................................................................... 18 Haridus .......................................................................................... 18 Rahvakultuur ja sport ....................................................................... 22 Seltsitegevus .................................................................................. 25 Sotsiaalne kaitse ja tervishoid ........................................................... 26 Turvalisus ....................................................................................... 28 2.4.2 Tööjõud
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • LÜMANDA Terviseprofiil
    LÜMANDA VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2011-2013 LÜMANDA 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus .............................................................................................................................. 4 2 Üldandmed ............................................................................................................................... 5 3 Terviseprofiili valdkonnad ..................................................................................................... 10 3.1 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ....................................................................... 10 3.1.1 Hetkeolukord ............................................................................................................ 10 3.1.1.1 Tööturu situatsioon ........................................................................................... 10 3.1.1.2 Toimetulek ........................................................................................................ 12 3.1.1.3 Kaasatus kogukonna tegevustesse .................................................................... 13 3.1.2 Probleemid, eesmärgid, meetmed ............................................................................ 14 3.2 Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng .................................................................. 16 3.2.1 Hetkeolukord ............................................................................................................ 16 3.2.1 Probleemid, eesmärgid, meetmed ...........................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Koolide Ja Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkonna Kinnitamine
    Väljaandja: Lääne-Saare Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.11.2015 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.02.2016 Avaldamismärge: RT IV, 25.11.2015, 13 Lääne-Saare valla koolide ja koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonna kinnitamine Vastu võetud 17.11.2015 nr 57 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lg 1 ja 3 ning koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 alusel. § 1. Valla põhikoolide teeninduspiirkondade kinnitamine (1) Kinnitada Aste Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. (2) Kinnitada Kärla Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad ja alevikud: Anepesa, Arandi, Hirmuste, Jõempa, Kandla, Karida, Kogula, Kuuse, Kõrkküla, Käesla, Kärla-Kirikuküla, Kärla-Kulli, Mõnnuste, Mätasselja, Nõmpa, Paevere, Paiküla, Sauvere, Sõmera, Ulje, Vendise, Vennati külad ning Kärla alevik. (3) Kinnitada Lümanda Põhikooli teeninduspiirkonnaks Lääne-Saare valla territooriumil asuvad järgmised külad:
    [Show full text]
  • Ruumi Tajumine Ja Kasutamine Ning Kohalikku Identiteeti Kajastavad Väärtused
    Ruumi tajumine ja kasutamine ning kohalikku identiteeti kajastavad väärtused Eeluuring Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule Linnalabor 2009-2010 Tellija: Kuressaare Linnavalitsus Autorid: Teele Pehk, Kadri Vaher, Tauri Tuvikene Joonised ja kaardid: Kadri Vaher Fotod: Teele Pehk, Liis Laine Autoriõigus © MTÜ LINNALABOR 2009-2010 LINNALABOR Kuressaare-Kaarma uuring 2 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. ALADE LÜHITUTVUSTUS 5 2. UURINGU LÄHTEKOHAD 7 3. METOODIKA 8 3.1 Intervjuude läbiviimine 8 3.2 Küsitluse läbiviimine 9 3.3 Küsitlusele vastanute taust 10 4. ELUKESKKONNA TAJUMINE, KASUTAMINE JA VÄÄRTUSED 11 4.1 Kuressaare linnaruumi tajumine ja identiteet 11 4.2 Kuressaare linnaruumi kasutamine 13 4.3 Kuressaare elukeskkonna kvaliteet ja sealsed väärtused 18 4.4 Linnalähedaste külade elukeskkond 26 4.5 Tagamaa külade elukeskkond 34 4.6 Elukeskkonna koondkaardid 41 5. JÄRELDUSED JA SOOVITUSED 44 5.1 Kuressaare linnaruum 44 5.2 Külade elukeskkond 45 6. KOKKUVÕTE 48 KASUTATUD MATERJALID 49 Lisa 1 Intervjueeritud huvirühmade nimekiri 50 Lisa 2 Kuressaare veebiküsimustik 51 Lisa 3 Küsimustiku reklaamid 56 Lisa 4 Liiklusprobleemsed kohad Kuressaare linnas 57 LINNALABOR Kuressaare-Kaarma uuring 3 Sissejuhatus Kuressaare linna ja lähialade areng Kaarma vallas on viimastel aastatel väga intensiivne olnud. Tugeva arendussurve tõttu nii linna sees kui ka linnalähedastes kantides on kohalik identiteet ja elanike väärtused planeerimises tahaplaanile jäänud. Sellest olukorrast lähtudes püüab käesolev uuring lahti mõtestada elukeskkonna väärtused ning kohaliku identiteedi. Uuringu eesmärgiks on kohalike elanike arvamuste kaardistamine Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu tarbeks. Sellest tulenevalt on uuringu keskseteks teemadeks ühisplaneeringust lähtuvad aspektid ehk need valdkonnad, millele on võimalik leida ruumiline väljund. Uuringu teostasime ajavahemikul oktoober 2009 kuni veebruar 2010.
    [Show full text]
  • Mo Saaremaa 2020
    MO R E I S AJAKIRI SAAREMAA & MUHU SAAREMAA MO 2020 MO SAAREMAAREISIHULLUDELE MAADEAVASTAJATELE SUUR SPAADE TEEJUHT SUUR SPAADE VIIKINGI- 2020 AJASTU / SAAREMAA KAPTENID ANTARKTIKAS KAPTENID ANTARKTIKAS SAAREMAA HÄLL / MERETAGUNE NUNNAKLOOSTER NUNNAKLOOSTER MERETAGUNE SUUR SAARE / ABRUKAL SEIKLEMAS NAISE TANUD SPAADE TEEJUHT / JULGE LINNUVAATLUSE PARIMAD PAIGAD PAIGAD PARIMAD LINNUVAATLUSE MEREREIS LINNU- ANTARKTIKASSE VAATLUSE PARIMAD / KURESSAARE – VIIKINGIAJASTU HÄLL PAIGAD EUROOPA SPORDILINN 2020 KOGU PEREGA SAARTE SAAREMAA MO PUHKAMA! KULINAARSED VEIDRUSED KULTUURIkohta 15NAUTIMISEKS KENA LUGU ! Tere tulemast meitele! Aga miks pakkida kohver ja keerata paadinina Saaremaa poole? Päike armastab Saaremaad! Lääne-Eesti suurim saarestik kümbleb päikesepaistes üle 250 päeva aastas, mida on rohkem kui üheski teises Eesti paigas. Foto: Priidu Saart Priidu Foto: Eri mõõtmiste tulemusena asub üks Euroopa keskpunkte just Saaremaal Mõnnuste külas. Samast lähedalt on pärit ka kõikide saarlaste au ja uhkus, maailma kiireim mees Ott „Ei sellist küll maailmas Tänak, kes kannab autoralli MM-sarja valitsevat maailma- meistri tiitlit. Saaremaaga on seotud mitmed tuntud ja kusagil leidu kui Saaremaa tunnustatud inimesed: siit on pärit Antarktika avastaja admiral Bellingshausen, siin on elanud ja töötanud Venemaa heinamaal juunikuu ööl“ keisrikoja fotograaf Carl Oswald Bulla ning sündinud maailmakuulus arhitekt Louis Kahn. ütleb tuntud laulusalm. Kui kümmekond aastat tagasi avastati Salmel viikingiaegsed laevmatused, siis eelmisel aastal tuli Saaremaal päeva- valgele kõigi aegade väärtuslikem ehteleid. 1700 aastat vanast ohverduspaigast leiti kogu Baltikumis unikaalne kullast maopeaotsaline võru. Millisel moel ehteleid seniseid käsitlusi meie ajaarvamise esimestest sajanditest Saaremaal ja Eestis muudab, seda näitab tulevik. Saaremaa koos naabersaartega kuulub UNESCO bio- sfäärialasse „Inimene ja biosfäär“, mis tähendab, et saarlased elavad käsikäes loodusega ning peavad jätkusuutlikku elu- viisi oluliseks osaks igapäevaelus.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Lümanda Raamatukogu Põhimäärus
    Väljaandja: Lümanda Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2018 Avaldamismärge: RT IV, 16.10.2013, 8 Lümanda Raamatukogu põhimäärus Vastu võetud 14.12.2009 nr 4 Määrus kehtestatakse Rahvaraamatukogu seaduse § 6 lg 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Raamatukogu ametlik nimetus on Lümanda Raamatukogu. (2) Lümanda Raamatukogu (edaspidi raamatukogu) on Lümanda vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus, mis on registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse registris, reg.nr 75026394. (3) Raamatukogu asub Keskusehoones Lümanda külas Lümanda vallas Saare maakonnas. Raamatukogu postiaadress on Lümanda küla, Lümanda vald, Saare maakond, 93301. (4) Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, sisaldades teeninduspiirkonna – Lümanda valla Kipi, Koovi, Varpe, Leedri, Vahva, Jõgela, Himmiste, Metsapere, Karala, Austla, Atla, Eeriksaare, Kuusnõmme, Kulli, Mõisaküla, Lümanda, Põlluküla, Kärdu, Viidu külade elanike enamuse põhivajadustele vastavaid tarvikuid. (5) Raamatukogul on oma nimega tempel teavikute märgistamiseks. (6) Raamatukogu juhindub oma tegevuses UNESCO rahvaraamatukogude manifestist, Rahvaraamatukogu seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest, Lümanda vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest ning oma põhimäärusest. § 2. Raamatukogu eesmärk Raamatukogu eesmärk on tagada teeninduspiirkonna kasutajaile vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist
    [Show full text]
  • Tapa Linn Tähistas Tänavu Oma 92. Sünnipäeva
    Nr 7/465 August 2018 Tasuta Tapa linn tähistas tänavu oma 92. sünnipäeva Reedel, 10.augustil said kõik huvi- lised külastada Tapa Linnaraama- tukogus Itaalia kunstniku Glenda Sburelini lasteraamatuillustratsioo- nide näitust. Õppinud fotograa- fiat ja graafikat, miksib Sburelin oma illustratsioone sageli erinevate graafikatehnikate ja fotokunstiga. Näitusel oli väljas läbilõige Glenda Sburelini illustratsioonikunstist (40 tööd). Tapa Muuseum aga korraldas ekskursiooni vanal Õigeusu kiriku kalmistul. 10.augustil olid avatud ka Tapa vaksali uksed. Üritus “Nostalgialaks” oli nostalgiline kultuurirännak üheks päevaks ja üllatas seekord vana hea Eesti filmiklassikaga. Päeva alguses meelitas jaamahoone mõnusa vahv- liküpsetamise lõhnaga. Hommiku- Pildil on kõik Vorstifestivalil osalenud võistkonnad poolikul näidati lastefilme ja nii oligi Foto Aleksander Kuruson päikesepaisteline hommik toonud jaamahoonesse palju lapsi, kes „Nak- BBQ Semud, võistkond pääseb ta- meelelahutajate programmi lõppe- sitrallide“ ootuses vanas jaamas ringi suta võistlema Pärnus 08.06.2019 des astus lavale Uku Suviste Duo, sibasid. Hiljem näidati filmiklassikast toimuvale suurele rahvusvahelisele kes esitas koos Oliver Mazurtshaki nii „Nipernaadit“ kui ka „Siin me Grillfestile. Auhinnalise 2.koha abiga tuntumaid ja ka vähem teada- oleme!“. Mainimata ei saa jätta ka saavutas võistkond SDE ja 3.koha olevaid laule. menukat lastele korraldatud aarete- võistkond Vorstikunn&Tapa Valla- Tapa linna päevad lõppesid pü- jahti, mis juhtis ka vähem uudishi- valitsus. Võistluspäeva kõnejuhiks oli hapäeval, 12.augustil rannavolle mulikud lapsed paljudesse unustatud Auris Rätsep ja võistluse tehniliseks turniiriga “Tapa linna karikas 2018”. jaama nurkadesse. „Nostalgialaks“ oli juhiks Koit Kuusk. Aitäh neile! Lisaks Kokku osales 11 paari (8 M ja 3 N). harukordne ja suurepäraselt korral- grillimisele autasustati linnapäevade Tulemused datud üritus, mis paneb osavõtjaid raames ka „Kaunis Kodu 2018“ Mehed: 1.
    [Show full text]
  • Suur Katel Soela Väin Väikeväin
    (P a ra s m e t s a l a h t ) Pallas- Nõmm- maa küla Mõisa- küla S o e l a v ä i n Kallaste M U H U RTaanmnas-e Saaremaa vald küla Rebaski Kaart on valmistatud MaaT-uapmee-tis. Kaardil kujutatud informat- ORISSAARE siooni eest vaPsõtuittsaeb Maan-uarmmeet. AndmReaalulikgai d: Eesti Topograa- Kõinastu filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- jooned jaK ünilmaseedm (saeisuga 01.02.2017.a) - MVaarhetgraisstteer. Lõetsa Kõinastu Kapi Pammana Lepiku Paenase U Hindu Päelda Pärase Leht- Leva- metsa p Ranna- Rinsi Lõplõepmme eri s küla Murika Soela u Paaste Jaani Igaküla Viira l Triigi Raugu Soonda a Piiri Hellamaa h Rand- Koguva L Liiva So laht Jõiste Kavandi R küla Haapsu o t a Vana- n n Taaliku Pulli d dk Nautse mõisa Kantsi a Meiuste Triigi ü Poka la Rootsi- j Mõega Metsküla j Ori- vere Leeskopa Ridasi Võhma nõmme Liiküla j Laugu Mujaste Järve- Linnuse Liiva Asuka küla Liiga- Mäla Paha- e Leisi laskma Lahe- Nurme MUHU b ORISSAARE pilli Oitme küla Suure- Oina a Orissaare Raegma L V Suur- mõisa n Ööriku Paras- Moosi Hiie- õ Pahila Maasi u metsa l Väike-Rahula L Liiva välja Roobaka u Mäeküla Panga P p Aljava Veske e Simisti Õeste Pädaste Taga- Peederga L o Põripõllu S A A R E M A A ranna e Väike-Pahila i Aru s Suur-Rahula Liiva i Aruste Tumala Võhma j Nihatu Kuninguste LEISI Nurme Viira Lahe- Ninase Kalma Saikla Ariste Reina küla Angla Tareste Mehama Pöitse Nenu V Linnaka Arju Kahutsi Sundi- äi Uudepanga Tõre metsa Metsara ke Küdema Mätja Levala Põdragu jv Kugalepa Pamma Karja Kopli Salu Mui v laht Purtsa Tagavere Kareda Iruste
    [Show full text]