Arheoloogia Ja Kogukond Rõuge, Padise Ja Salme Juhtumite Näitel Mille Juhendaja on Marge Konsa
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Nele Kangert Arheoloogia ja kogukond Rõuge, Padise ja Salme juhtumite näitel Magistritöö JUHENDAJA: Marge Konsa TARTU 2013 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1. Uurimistöö teoreetiline ja metoodiline raamistik ............................................................................ 9 1.1. Mis on kogukonna arheoloogia? ............................................................................................. 9 1.2. Mis on kogukond? ................................................................................................................. 11 1.3. Kogukonna arheoloogia praktika .......................................................................................... 12 1.4. Metoodiline raamistik ............................................................................................................ 15 2. Juhtum 1: Padise kloostri kaevamised ........................................................................................... 18 2.1. Padise vald, kogukond ja arheoloogia pärand ....................................................................... 18 2.1. 1. Padise valla üldiseloomustus .............................................................................................. 18 2.1.2 Kogukond ja seltsielu .................................................................................................... 19 2.1.3. Arheoloogiapärand .............................................................................................................. 22 2.2. Intervjuude analüüs ............................................................................................................... 24 2.2.1. Kloostri tähendus ja funktsioonid .................................................................................. 25 2.2.2. Padise kloosti arheoloogilsite kaevamised ja kogukond ............................................... 27 2.2.3. Projekt PAVAMAB ja kogukond .................................................................................. 30 2.2.4. Kokkuvõte ..................................................................................................................... 34 3. Juhtum 2: Salme laevamatusete kaevamised ................................................................................. 35 3.1. Salme vald, kogukond ja arheoloogiapärand ......................................................................... 35 3.1.1. Salme valla üldiseloomustus ......................................................................................... 35 3.1.2. Kogukond ja seltsielu .................................................................................................... 37 3.1.3. Arheoloogiapärand ........................................................................................................ 39 3.2. Intervjuude analüüs ............................................................................................................... 41 3.2.1. Salme laevade tähendus ja funktsioonid ........................................................................ 41 3.2.2. Salme kaevamiste sotsiaalsed aspektid: arheoloogid ja kogukond ................................ 43 3.2.3. Info levik ....................................................................................................................... 45 3.2.4. Laevamatuste arheloogiliste kaevamisete mõju kogukonnas ........................................ 48 3.2.4.1 Muinsuskaitse- ja arheoloogiateadlikkus ....................................................................... 48 3.2.4.2. Alternatiivsed minevikutõlgendused. ........................................................................... 50 3.2.4.3. Meie-tunne ja paigaidentiteet ....................................................................................... 53 3.2.5. Kokkuvõte ..................................................................................................................... 54 4. Juhtum 3: Rõuge eksperimentaalarheoloogia projekt ................................................................... 56 4.1. Rõuge vald, kogukond ja arheoloogia ................................................................................... 56 4.1.1. Rõuge valla üldiseloomustus ......................................................................................... 56 2 4.1.2. Kogukond ja seltsielu .................................................................................................... 57 4.1.3. Arheoloogiapärand ........................................................................................................ 60 4.2. Intervjuude analüüs ............................................................................................................... 62 4.2.1. Rõuge linnuse ja muinasmaja tähendus ning funktsioonid............................................ 62 4.2.2. Arheoloogia ja kogukonna suhted ................................................................................. 65 4.2.3. Info levik ....................................................................................................................... 68 4.2.4. Muinasmaja projekti mõjud ........................................................................................... 69 4.2.5. Kokkuvõte ..................................................................................................................... 72 5. Kogukond ja arheoloogia – arutlus Salme, Rõuge ja Padise juhtumite näitel ............................... 73 5.1. Stereotüübid arheoloogiast .................................................................................................... 73 5.2. Muistise füüsiline olemus ...................................................................................................... 75 5.3. Ajafaktor ................................................................................................................................ 76 5.4. Arheloogiateadlikkus ............................................................................................................. 77 5.5. Arheoloogi positsioon ........................................................................................................... 79 5.6. Kogukonna positsioon ........................................................................................................... 80 5.7. Info levik ............................................................................................................................... 80 5.8. Asukoht ................................................................................................................................. 82 5.9. Identiteet ja kogukonnatunne ................................................................................................ 82 5.10. Kuivõrd rakendati kogukonna arheoloogia põhimõtteid Salmel, Padisel ja Rõuges? ....... 83 Kokkuvõte ............................................................................................................................................. 86 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................... 91 Summary ............................................................................................................................................... 98 Lisa ..................................................................................................................................................... 103 3 Sissejuhatus Traditsioonilise käsitluse kohaselt on arheoloogia teadus, mis uurib inimühiskonna minevikku läbi materiaalse kultuuri. Sellest arusaamast lähtub ka 2008. aastal vastu võetud Eesti arheoloogide eetikakoodeks. Uurimaks, kuidas inimesed minevikus elasid, arheoloogid avastavad, analüüsivad ja tõlgendavad inimkultuurist järele jäänud materiaalseid jäänuseid – esemeid, muistiseid ja nende kontekste. Arheoloogid teevad koostööd väga paljude teiste teadusharudega – kasutatakse loodusteaduslikke uurimis- ja analüüsimeetodeid ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste teooriaid. Arheoloogiaspetsiifiliseks töömeetodiks on oma uurimisallikate väljakaevamin. (Eetikakoodeks) Käesolev magistritöö kuulub samuti arheoloogia valdkonda ning räägib arheoloogiast, kuid tavapärasest erineva nurga alt ning sotsiaalteaduslikele meetoditele toetudes. Käsitlen arheoloogia sotsiaalseid aspekte ning küsin, kuidas arheoloogilised uurimistööd mõjutavad kogukonda. Töö aluseks on tõsiasi, et arheoloogia distsipliini huvid ja meetodid on avardanud ning eelpool välja toodud arheoloogia-käsitlus on jäänud ahtaks. Üha rohkem on akadeemilises kirjanduses kõlapinda leidmas arusaam, et arheoloogia ei ole pelgalt teadlaskonna huvidest ja eesmärkidest lähtuv suletud ettevõtmine vaid ühiskonda kaasav ning arheoloogia sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi tagajärgi arvestav protsess. Lisaks ainelisele kultuurile ja minevikuinimesele on oluline märgata olevikuinimest ja vaimset kultuuripärandit uuritava objekti ümber. 20. sajandi kodanikuühiskonna ideoloogiast ja liikumistest, arengutest arheoloogiateoorias, muinsuskaitses ja museoloogias mõjutatud mõtteviisi muutused on kaasa toonud arengud arheoloogia ja ühiskonna suhetes. Uurima on hakatud arheoloogia sotsio-kultuurilisi aspekte ning rääkima hakatud vajadusest avatuma ja inimesekesksema teaduspraktika järele. Arheoloogide sõnavarasse on lisandunud mõisted „kogukond― ja „kogukonna kaasamine― ning eraldi aladistsipliiniks