MO SAAREMAA R E I S AJAKIRI & MUHU

SAAREMAA MO 2020 2020 MO SAAREMAAREISIHULLUDELE MAADEAVASTAJATELE SUUR SPAADE TEEJUHT

VIIKINGI- 2020 AJASTU

/ SAAREMAA KAPTENID ANTARKTIKAS HÄLL

/ MERETAGUNE NUNNAKLOOSTER SUUR SAARE

/ ABRUKAL SEIKLEMAS NAISE TANUD SPAADE TEEJUHT

/ JULGE LINNUVAATLUSE PARIMAD PAIGAD MEREREIS LINNU- ANTARKTIKASSE VAATLUSE PARIMAD

/ KURESSAARE –

VIIKINGIAJASTU HÄLL PAIGAD EUROOPA SPORDILINN

2020 KOGU PEREGA SAARTE SAAREMAA MO PUHKAMA! KULINAARSED VEIDRUSED KULTUURIkohta 15NAUTIMISEKS KENA LUGU ! Tere tulemast meitele!

Aga miks pakkida kohver ja keerata paadinina Saaremaa poole? Päike armastab Saaremaad! Lääne-Eesti suurim saarestik kümbleb päikesepaistes üle 250 päeva aastas, mida on rohkem kui üheski teises Eesti paigas. Foto: Priidu Saart Priidu Foto: Eri mõõtmiste tulemusena asub üks Euroopa keskpunkte just Saaremaal Mõnnuste külas. Samast lähedalt on pärit ka kõikide saarlaste au ja uhkus, maailma kiireim mees Ott „Ei sellist küll maailmas Tänak, kes kannab autoralli MM-sarja valitsevat maailma- meistri tiitlit. Saaremaaga on seotud mitmed tuntud ja kusagil leidu kui Saaremaa tunnustatud inimesed: siit on pärit Antarktika avastaja admiral Bellingshausen, siin on elanud ja töötanud Venemaa heinamaal juunikuu ööl“ keisrikoja fotograaf Carl Oswald Bulla ning sündinud maailmakuulus arhitekt Louis Kahn. ütleb tuntud laulusalm. Kui kümmekond aastat tagasi avastati Salmel viikingiaegsed laevmatused, siis eelmisel aastal tuli Saaremaal päeva- valgele kõigi aegade väärtuslikem ehteleid. 1700 aastat vanast ohverduspaigast leiti kogu Baltikumis unikaalne kullast maopeaotsaline võru. Millisel moel ehteleid seniseid käsitlusi meie ajaarvamise esimestest sajanditest Saaremaal ja Eestis muudab, seda näitab tulevik. Saaremaa koos naabersaartega kuulub UNESCO bio- sfäärialasse „Inimene ja biosfäär“, mis tähendab, et saarlased elavad käsikäes loodusega ning peavad jätkusuutlikku elu- viisi oluliseks osaks igapäevaelus. Roheline mõtteviis kinnitab kanda kõikjal: festivalid loobuvad plastnõudest, väärtus- tatakse kohalikku toitu, armastatakse sporti ja liikumist. Olgu külastuse põhjuseks töö või puhkus – ühtmoodi naudi- tavad on mõlemad ning tegevust jagub aasta ringi. Siit vaid mõned ideed: võta ette jalgrattamatk, mängi golfi, külasta tuletorne või keskaegseid kirikuid, vaata alla mõnelt pan- galt, kiika tuulikusse, mütta kadakate vahel, mine fotojahile, proovi kohalikku õlut ja kuivatatud kala, vihtle saunas väsimus välja, ela kaasa kultuuri- ja spordisündmustele, mine seenele, seila naabersaartele, kola antiigipoodides ja käsitööturgudel, võta viimast päikeseloojangust ning meki head toitu arvu- kates kohvikutes ja restoranides. Iga ilmaga ootavad sind muuseumid, galeriid, kontserdisaalid ja loomulikult spaad. Kena lugu, kas pole?

Vaata meite tegemisi ka sotsiaalmeedias ning jaga emotsioone #visitsaaremaa

Margit Kõrvits www.visitsaaremaa.ee

www.visitsaaremaa.ee 3 SISUKORD AJALUGU 2020 12 Kuulsad saarlased: Mai Leisz, 62 Carl Oswald Bulla, Ivo Linna, Eerik Haamer 16 Eia Uus: Saarlaseks sündinud? 18 Meri, tuli, raud ja veri ehk pilguheit viikingiajastusse

KURESSAARE 26 Suur spaade teejuht 32 Hartwin Dhoore: Miks ma armastan Saaremaad? 34 Lossi tänav – kodade kodu MERI 40 Bellingshauseni kaks reisi Antarktikasse 44 Abruka saar, imeline meretagune asi 48 Saartele jahiga ehk ülevaade sadamatest 52 Jaan Tätte on näinud mere tuhandet nägu 26 104 MAA 56 Loodus poeb hinge 60 Roheline Saaremaa – looduse ja keskkonna heaks 62 Saarte salajane pool ehk looduslikud pühapaigad 66 Linnuhuvilise paradiis 70 Kodulugu: Tüüne tagala Hülgerannas 80 KULTUUR 78 Margit Kilumets: Mo Saaremaa 80 Nunnaklooster Reomäel 84 Kus nautida kultuuri? 89 Kuressaare kuurorditool 250päikeselist 90 Kümme kulinaarset küsimust 94 päeva 92 Kogu perega puhkama! 94 Saare naise tanu SPORT 100 Golfipuhkus Kuressaares 104 Saare teede kutse 106 Spordinoppeid

Viirelaiu Loode Laidunina Vilsandi 11 m Kaavi Sääretuka Kiipsaare Abruka 15 m Kübassaare Anseküla 26 m 37 m Ruhnu Sõrve MO SAAREMAA 15 m 15 m 27 m 36 m 90 4 15 m 22 m 40 m 52 m TOIMETUS LEIA MEID SIIT:

KAANEFOTO: Valmar Voolaid MTÜ Visit Saaremaa naiskond Saare- ja Muhumaa rahvariideis Rein Saksakulmu pildikogust seltskond Mihkli talumuuseumi uksel muhulasi, keskel naised argitanudega (aastatel umbes 1920-1930)

www.visitsaaremaa.ee visit_saaremaa Visit Saaremaa

MO SAAREMAA Peatoimetaja / Agnes Kajander Kaasautorid / Olavi Antons, Mehis Tulk, Hartwin Dhoore, Eia Uus, Riine Rander, Jouni Valkeeniemi, Toomas ja Triin Luhats, Maria Ruubas, Margit Kilumets, Liisa Kaasik, Terje Metsavas, Martin Vesberg, Piret Puppart, Tiit Pruuli, Tiina Kolk, Mari Rauna, Kadri Aller, Jaga meiega oma elamusi visitsaaremaa Hanna Mari Villsaar, Villu Vatsfeld, Priit Kivi, Tõnis Kipper, # Nils Kajander, Kati Aus, Eveli Jürisson Fotod / Valmar Voolaid, CJ Kask, Martin Lazarev, Tanel Kindsigo, Martin Vesberg, Margit Kõrvits, Nils Kajander, Priit Noogen, i SAAREMAA TURISMIINFOKESKUS Priidu Saart, Maanus Masing, Jouni Valkeeniemi, Merja Roostalu, Anna Webber, Marko Palm, Maris Sepp, Toomas Tuul, Ahti Paju, Brette Lepik, Liis Sepp, Silver Saarkoppel, Pilleli Läets, Raul Ollo, Mari-Liis Nellis, Kristina Mägi AD ja illustratsioonid / Eike Malva, Eike Malva Illustration & Wallart TASUTA GIIDITUURID Kujundus / Eike Malva Suvekuudel teevad Tõlge / Kadri Agarmaa, Phillip Marsdale Saaremaa giidid iga- nädalasi tasuta linna- Keeletoimetamine / Tene Hook Saaremaa Turismiinfokeskuses saad infot ekskursioone. Reklaam / Kaja Saar, Master Media Group majutuskohtade, sündmuste, vaatamis- Giidituurid toimuvad väärsuste, giidide, auto- ja jalgrattarendi Väljaandja / MTÜ Visit Saaremaa laupäeviti algusega kohta. Aitame praamipileteid osta ja raekojast. Küsi lisainfot Toetaja / Saaremaa vald müüme suveniire. turismiinfokeskusest. Trükk / Printall Astu läbi – anname nõu!

Levitaja / MTÜ Visit Saaremaa Tallinna 2, Kuressaare 93819, Saaremaa Tel I 453 3120, 453 3766 [email protected] või www.visitsaaremaa.ee Agnes Kajander Margit Kõrvits Kaja Saar Eike Malva Turismiinfokeskus on avatud: 01.06.-31.08 E-R 9-18 Kontakt / [email protected] L, P 10-16

15.05.-31.05 E-R 9-17 Tallinna 2, Kuressaare 01.09.-15.09 L, P 10-16 Saaremaa vald 16.09.-14.05 E-R 9-17 93819 Saaremaa WAN E S CO IC L D A B Ajakirja tekste ja fotosid R E O L ei tohi reprodutseerida ilma N MTÜ Visit Saaremaa loata. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ja õigekeelsuse eest. Trükitoode 4041 0820 www.visitsaaremaa.ee 7 SAAREMAA VESKI Kohalike maitsete restoran Väga väga meeldis see restoran! Imehead pizzad, hea valik ka Vaatamisväärsus aastast 1899 taimetoitlastele. Armas ümbruskond ja hea teenindus. Ei

Pakume saaremaist sööki ja jooki. imesta miks see on top 100 restorani hulgas Eestis. Pruulime õlut ja õunaveini, - David S Pärna 19, Kuressaare valmistame marjanapse! www.saaremaaveski.ee saaremaaveski Menüüs on ulukiliha, suitsukala.. Tel: +372 453 3776 Suur aed, terrass, rõdu. Lastele mängumaja. Ettetellimisel rahvuslikd programmid. Autentne itaalia toit, ilus atmosfäär. Alati leidub menüüs Veski on valitud White Guide midagi uut traditsioonilise itaalia toidu kõrval. Proovi kohalikku TOP100 restorani hulka! käsitööõlu! - Georgi V

Lossi 15 Kuressaare www.arensburg.ee arensburghotel Tel: +372 45 24 700 Lossi 11, Kuressaare www.castello.ee Puhkus Kuressaare südames!

Kuressaare vanalinna peatänaval, enam kui 300 aasta vanuseses hoones ja modernse arhitektuuriga rikastatud

46 erinäolist hotellituba Hubane ja privaatne spa basseini- ja saunaalaga Mitmekülgsed hoolitsused näole ja kehale Restoranid, veinikelder, sigarituba Linna kauneim väliterrass #1 B&B Kuressaares 35 Sündmus- ja seminarikeskus majutusasutuse seast

ja see on kõik, mis meil on öelda

Sündmus- ja seminarikeskus Kuressaare vanalinna peatänaval, Ajaloolise hõnguga hoone on elegantne koht pulmadeks, sünnipäevadeks, õhtusöökideks, seminarideks ja muudeks tähtpäevadeks. kasuta koodi MOLINNAHOTELL, et saada 10% soodustust

Majas on 4 erisugust saali, mahutades kokku 120 külalist broneeri läbi e-maili [email protected] Sisehoovis Arensburgi külalistemaja, pakub majutust 24-le külalisele või helista (+372) 4531888 Catering teenust pakub Arensburgi restoranid.

Lossi 6 Kuressaare, tel: +372 45 24 705 www.meedlakoda.ee (+372) 4531888 Lasteaia 7, Kuressaare www.linnahotell.ee ajalugu Foto: Toomas Tuul Toomas Foto:

Saaremaa kõrgemad osad hakkasid Balti jääpaisjärve alt nähtavale ilmuma umbes 9600 aastat eKr, Muhu saare teke loetakse umbes 8000 aasta taha, kiviaja lõpujärgul saabusid ka esimesed asukad – hülgekütid. Jälgi saarte pikast, põnevast ja sündmusterohkest ajaloost leiab huviline tänapäevalgi: viikingiaja leidudest suursuguste mõisate, kirikute, looduslike püha- paikade ja siiani au sees hoitavate eripäraste traditsioonideni.

10 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 11 Fenomenaalne töötahe, distsiplinaarne harjutamine ning Mai Leisz jäägitu armastus muusika vastu viisid aga Leiszi muusikat Muinasjutulise karjääriga bassist edasi õppima üle mere Rootsi, kus ta kutsus 2010. aastal koolikaaslastest kokku omanimelise jazz-fusion-bändi Maailma džässmuusikute tippu kuuluv basskitarrist ja MaiGroup. Kuulsaid saarlasi helilooja Mai Leisz (neiupõlvenimega Jõgi) on sündinud Ansambel on andnud välja kolm stuudioalbumit „Luv“ tekst: hanna mari villsaar, tõnis kipper / fotod: margit kõrvits, anna webber, saaremaa muuseumi kogu 5. mail 1988. aastal Kuressaares. Saare põhjaosas Leisis (2013), „You“ (2015) ja „Metamorphosis“ (2019), millest üles kasvanud Leisz elab praeguseks USA läänerannikul viimasel teevad lisaks David Crosbyle kaasa veel sellised Los Angeleses, teeb muusikat omanimelises bändis MaiGroup maailmakuulsad nimed nagu Bill Frisell, Greg Leisz ja ning tuuritab legendaarse David Crosbyga mööda maailma. Charles Lloyd. Saaremaa võib küll olla väike mõõtmetelt, kuid mitte sisult. Kuressaare muusikakoolis pilliõpinguid hoopis klassika- Paar korda aastas jõuab Mai Leisz tuuritamise ja kompo- Selle pinda peavad või on pidanud oma koduks paljud lise viiuli alal alustanud Leisz jõudis basskitarri ning džäss- neerimise kõrvalt ka kodusaarele nautima Eestimaa väljapaistvad inimesed, nende hulgas maadeavastaja F. G. B von muusikani aastaid hiljem Tiit Pauluse käe all õppides. loodust ning aega pere ja sõpradega. Bellingshausen (1778–1852), Eesti suurim sõnameister ja keeleuuendaja Johannes Aavik (1880–1973) ning hiljuti autoralli maailmameistri tiitli võitnud Ott Tänak (s 1987). Näiteid on palju!

Seekord tutvustame lähemalt nelja saarlasest loomeinimest, kelle töö on leidnud tuntust ja tunnustust nii siin- › kui sealpool merd.

Carl Oswald Bulla Väljapaistev õukonnafotograaf

Õukonnafotograaf Bulla on üks nimekamaid inimesi, keda Tema tuntus oli sedavõrd suur, et ka need, kes muidu päeva- saatus on Saaremaaga sidunud. Teda võivad omaks pidada nii piltnikke vältisid, olid nõus tema pildile jääma. saksa, vene kui ka eesti keelt kõnelevad inimesed. 1855. aastal Näiteks Lev Tolstoi. Preisimaal sündinud, hiljem Venemaal elanud ja 1929. aastal 1904. aastal sai Bulla loa pildistada keisri õukonda ja nende- Saaremaal surnud mees pages siia revolutsiooni eest ja armas- ga seotud sündmusi. Tema elu ja töö Peterburis katkestas tuse pärast. revolutsioon, Carl Bulla Nevski tänava fotoateljee on aga Elu jooksul jäädvustas ta sadadel tuhandetel fotodel nii Vene keisriperekonda kui ka Euroopa kroonitud päid ja lõpuks säilinud siiani. ka hilisemaid oktoobrirevolutsiooni jüngreid. Elu viimastel Carl Bulla ja Eesti ühendajaks sai fotograafi kolmas abikaasa, aastatel jäid tema fotoaparaadi silma ette hoopiski tavalised Sõrvest Iide külast Nõmme talust pärit Christine Juliane saare inimesed ja Sõrve sääre elu-olu. Keselberg. Christine sattus Carl Bulla ateljeesse valmistööde Oma esimese fotoateljee Peterburis avas Bulla juba laialivedajaks. Nad abiellusid 1904. aasta paiku ning lasid ehitada kahekümneaastaselt 1875. aastal. Kümmekond aastat hiljem Iide külla uhke kahekorruselise torniga maja. Algul suvemajana sai ta Peterburi linnapealt loa pildistada ka väljaspool ateljeed. mõeldud elamine sai Bullade päriskoduks aastal 1918. Ta pildistas elu tänaval, inimesi, sõidukeid – kõike, mis tundus Carl Oswald Bulla elas Saaremaal 11 aastat. 2018 ehk siis sada huvitav ja jäädvustamist väärt. Ega asjata peeta teda foto- aastat pärast Carl Oswald Bulla kolimist Saaremaale avati Sõrves reportaaži kui uue žanri teenäitajaks. Iide külas tema elule ja tegevusele pühendatud muuseum.

12 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 13 Eerik (Erich) Haamer Maalid elust enesest

Vaieldamatult tuntuim Saaremaalt pärit kunstnik, Eerik Haamer, Tema loomingus on kergesti eristatavad kodumaal ja võõrsil sündis Kuressaares 17. veebruaril 1908 Aleksander Haameri ja loodu – kodumaale jäid maha värvide kirkus ja elurõõm, Karoliine-Juliane Jasneri noorima pojana. Tema vennad olid võõrsil võttis kunstnikku vastu tumedates toonides palett. hilisem vaimulik ja skaudijuht Harri ning arhitekt-ehitusinsener Ivo Linna Eugen Haamer. Kogu inimese elu sulab kokku tema viimases, 1992. aastal Laulja rahva südameis Müstikud väidetavasti omatehtud kitarriga muusikuteed 1944. aasta sügisel põgenes kunstnik Vilsandilt paadiga Rootsi. valminud autoportrees. alustanud Linna on meie südamesse laulnud nii Alo Mattiiseni 1945–1975 elas ta Göteborgis, kus töötas etnograafia- „Eerik Haamer väärtustas inimesi, ta suhtus kõigisse pieteedi- Kui kellegi puhul sobib kasutada väljendit „rahva armastus“, on isamaalised laulud kui ka hulgi rokk- ja poplugusid kuni 1996. muuseumi arhiivis ja pärast seda Nils Einar Erikssoni tundega ja oli loomult väga avatud, suure sisemise vabadusega,“ just Ivo Linna see, kes tolle tiitli auga välja teeninud. Ajalehe aasta Eurovisiooni lauluvõistluse „Kaelakee hääleni“ välja. arhitektibüroos joonestajana. on meenutanud oma lelle Mustvee koguduse õpetaja Eenok Saarte Hääl korraldatud 100 silmapaistva saarlase konkursil Maarja-Liis Ilusaga kahasse esitatud lugu jõudis 5. kohani. Kodumaale jõudis Haamer kahel korral. 1970.–1971. aasta Haamer. paigutas iga kolmas hääletanu esikohale just tema. 2017 pälvis ta Hendrik Krummi nimelise preemia silmapaistva vahetusel osales ta oma loomingu näituse avamisel Kadrioru Eerik Haamer suri 1994. aastal Kungälvis 86aastasena. 2005. Saaremaal 12. juunil 1949 sündinud ja nüüdseks juba hulk loomingulise karjääri ning Saare- ja Muhumaa järjekindla kunstimuuseumis, 1986. aasta mais tuli ta järgmise näituse aasta jaanuaris avati Kuressaares Haameri sünnikodu kohale aastaid Muhumaal elanud laulja on end tuntuks laulnud ansamb- esindamise eest. Suvel 2019 tõi tema juubelituur Kuressaare avamisele – sel käigul õnnestus kunstnikul ära käia ka kodusaarel. rajatud Haamerite näitusemaja, praegu asub seal kodugalerii, lite Apelsin ja Rock Hotel solistina, olles esinenud lugematu arv piiskopilinnuse hoovi rahvast pilgeni täis. Haameri loominguline pärand on arvukas, on teada üle 500 mida on eelneval kokkuleppel võimalik külastada. kordi suurtel ja päris pisikestel lavadel. Tema lavaelu ja -menu on „Meie Ivo,“ ütlevad saarlased-muhulased ja sellist tunnustust on õlimaali ja pea sama palju joonistusi. Enim meeldis talle 2018. aastast alates antakse Kuressaare linna (nüüd Saaremaa kestnud juba üle 52 aasta. raskem ära teenida kui presidendi auraha. Tegelikult on seegi jäädvustada inimest ja loodust, rannarahva argipäeva oma valla) ja Kultuurkapitali kohaliku ekspertgrupi toel välja Eerik 1966. aastal toonase Kingissepa linna 1. keskkooli ansamblis Ivol olemas – Valgetähe IV klassi teenetemärk aastast 2000. silmanähtavate või siis pilkude eest peidus rõõmuhetkedega. Haameri nimelist kunstiauhinda. /

14 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 15 KOLUMN Saarlaseks sündinud? tekst: eia uus / fotod: erakogu / illustratsioon: eike malva

Pea kõik, kes mind tunnevad, teavad, et olen saarlane. Enamik ei tule selle ›› pealegi, et ma pole pärit Saaremaalt.

Kasvasin Noarootsi poolsaarel, mandril. Mu vanemad olid abi- ellunud ja pulmad pidanud Saaremaal maakodus, mina võtsin praamiteekonna esimest korda ette kolmekuusena ning mind ristiti Jämaja kirikus. Just Riksu kandis maakodus oli emal rohkem aega päevikut kirjutada ning seal käis rohkem fotoaparaatidega külalisi, nii on suur osa mu jäädvustatud lapsepõlvest just saaremaine. Maja juures mere ääres oli liivaluidetele tekkinud saar, mida kutsuti Eia kuningriigiks, sest titena meeldis mulle just seal nii väga tatsata ja tegutseda. Ema on kirja pannud, kuidas Kingissepas jooksin peaga vastu jäätisekohviku seina ja kisasin nii, et linn kaikus, ning kuidas Jämaja kirikus orelile kaasa laulda jorisesin. Vanaisa Georg, keda ma kunagi kohanud polnud, oli küll saarlane, aga kas see siis selgitas asjaolu, miks mulle keskkooli lõpuski õ-d selgeks ei saanud? < Eia muinasjutu- Nüüd, kus iga nädalavahetus Tallinnast Saaremaale sõidan, maa Pangal küsivad paljud: KUIDAS sa viitsid – neli tundi sinna ja samapalju tagasi? Aga iga praamisõit meenutab mulle seda lapsepõlve- elevust. Lõputuna näivaid praamijärjekordi, toidumoon pikaks ootamiseks kaasa pakitud ning järjekorras autode edasi lükka- > Vähe väiksemana mine ilma mootorit käivitamata. Teismelisena sadamas oodates Muhu talus Riksul kohatud poisid ja kirjasõbrad, praamil söödud jäätis... Saaremaa on mind alati oma tütrena tervitanud. Kui oma suve- kohast Lümanda kandis ilma jäime, võttis mu endale üks koduke Pangal. Kui sealt välja kasvasin, tekkis parim sõber Vättal. Ja tänaseks päris oma kodu. < Eia Uus, Hiljuti ütles üks sisserännanu mulle: „Tead ju küll, kuidas need saar- reisiv kirjanik lased on – hoiavad kokku, võõrastega on lahked, aga südamesse ja ajakirjanik ei lase.“ Ma ei teadnud, millest ta räägib, sest mind on Saaremaa alati hoidnud rohkem kui ükski teine koht maamuna peal – ja on see paik, kuhu pidin tagasi tulema iga kord, kui maailmas rännates uusi juuri alla püüdsin ajada. Alati on keegi, kes pakub süüa ja head nõu. Ta on koht, millest lõputult kirjutada, inspireeruda ja laias maailmas rännates uskumatuid lugusid jutustada. /

16 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 17 Sõjakas viikingiajastu Meie tsivilisatsiooni aastatuhandetega mõõdetud annaalides moodustab viikingiajastu napilt kahe ja poole sajandi pikkuse, samas ülimalt sõjaka perioodi. Toonaste skandinaavlaste Meri, tuli, vallutusretkede agressiivne iseloom, jõu ning edukusega seotud kuvand on osutunud sedavõrd elujõuliseks, et köidab üha rohkemaid inimesi ka nüüd, 21. sajandi alguses, teaduse, üleilmastumise ja tehnoloogia ajastul. Siinkohal tasub mainida ajalookirjutuse muutumist viimasel raud ja veri paaril-kolmel aastakümnel. Teaduse üldine areng, tehnoloogi- tekst: mehis tulk / fotod: salme viikingiturg, asva viikingite küla, margit kõrvits line edenemine ning sellega kaasnevad uued analüüsivõima- Vägev oli see sündmus igal juhul, kuid veel vägevamad olid lused lubavad aegade hämarusse heita sootuks teistsugust sellele järgnenud matused. Langenute väärikaks teispoolsusse valgust, kui seda tegid varasemad, põhiliselt ürikulisele ja saatmiseks on igatahes olnud piisavalt aega. Kümned tapetud Praeguse Euroopa lõunapoolsete rahvaste jaoks oli ristiusu- kirjapandud informatsioonile tuginevad käsitlused. – vägivaldne surm vaatab vastu nende säilmetest – ei ole Tõhusamad otsinguvahendid ja hobiotsijate hulga kiire kasv viimsesse rahupaika sängitatud juhuslikult. Matuses paistab oma eelne Põhjala üks sünge ja kahtlane paik, täis kõikvõimalikke on toonud päevavalgele arvukalt uusi muististe leiukohti ning loogika, rääkimata rikkalikest hauapanustest, mis kõnelevad üleloomulikke elukaid ning vastikuid ilmastikunähtusi. esemelist materjali. Leidude täppisuuringud, näiteks luude DNA surnute kõrgest sotsiaalsest staatusest. › See oli maailma äär, koll, mis kõneles tule, raua ja vere keeles. analüüsimine ning võrdlemine olemasolevate geneetiliste andme- Salme leiumaterjali on uuritud ja tõlgendatud ning selle tega, kõnelevad juba praegu vaat et valjeminigi kui mõni muistne põhjal kunagist sündmust kildhaaval kokku pandud juba üle Ja selle maagilise rajamaa üks osa oli ka Saaremaa. ürik või ruunikivi. Ka eri teadusvaldkondade tõhusam koostöö on kümne aasta. Aga saarlaste tänapäevases vaates polegi kõige viinud selleni, et pilt muistsest ajast ja inimestest läheb iga päeva- tähtsam, mis Salmel täpselt juhtus. Oluline on see, kas me ga täpsemaks, selgemaks, aga tihtipeale ka muutub. tahame ja mõistame laiemalt kogu viikingiteemat väärtustada. 730.–750. a 730.–750. 793. a 793.

„Viiking!“ Kes iganes seda ka ei ütleks – kuuldu tekitab Laevmatused Salmel Saagad ja muinasleiud Viikingiaja alguseks loetakse praegu Lindisfarne’i kloostri rüüsta- Peamised viikingiajast jutustavad kirjalikud allikad on Islandi, emotsioone ilmselt igaühes mist Inglismaal aastal 793. Saaremaalt Salme alevikust 2008. ja Taani ja Norra saagad. Saaremaa, skandinaaviapäraselt Eysysla, meist. Meie teadmised selle 2010. aastal päevavalgele tulnud kaks unikaalset laevmatust figureerib neis korduvalt nii tegevuspaigana kui ka osana maa- sõna tähendusest võivad küll võivad seda määratlust tulevikus aga muuta, sest nendesse ilmast, kus muistsed meresõdalased kunagi oma kangelaslikke erineda, kuid päris külmaks sängitatud kümnete meresõdalaste viimne puhkepaik on heitlusi pidasid. Ja kui saagade kohta võib öelda, et üleloomu- ei jäta see kedagi. Kasvõi dateeritud poole sajandi jagu varasemaks, 730.–750. aastasse. like tegelastega vürtsitatud pärimuslugudes peituvat muistset seetõttu, et sõna, mis tähistab Veel enam, suurema Salme laeva näol on tegu seni vanima tegelikkust hägustavad väljamõeldised, siis viikingiaja muinas- muiste meritsi retkelnud sõda- teadaoleva purjelaevaga Läänemere piirkonnas. Just purje leiud ei ole muinasjutt. See on reaalsus. See on kunagi seiskunud last, elab tänapäeval väga kasutuselevõtt oli üks olulisi eeldusi pikemateks ülemere- aeg, mida saab praegu käega katsuda ja silmaga näha. Need on paljudes kohtades meie üm- rüüsteretkedeks. Äkki tuleks viikingiajastu häll tõsta Inglismaalt lood meie kangelaslikust ja väärikast minevikust. Ainult võta ja ber. Laevafirma, aknatootja, hoopiski Saaremaale? korja üles. burgeriküpsetaja, jalgratta- Tõsi, me ei tea, ja ilmselt ei saagi kunagi päris täpselt teada, Kui rootslaste ehitatud viikingilaev Stefnir 2015. aasta suvel klubi, vutiklubi – need on vaid mis Salmel 1300 aasta eest juhtus. Kas oli tegu mõne Mälari Salmet külastas, juhtis selle kipper Hans Eklund tähele- esimesed, mis pähe karga- noore viikingikuninga või -kuningapoja rüüsteretkega, millele panu mõtlemapanevale asjaolule. Ta märkis, et Saaremaa vapil vad. Rääkimata aastakümneid saarlased vapralt vastu astusid? Või läks muistsel diplomaatilisel uhkeldab küll viikingilaev, kuid see, mida Saaremaalt ei leia, on koomiksisõpru hullutanud missioonil miskit viltu ning lahvatas taplus, milles kaotas elu – viikingimuuseum. Nüüd, viis aastat hiljem ehivad uhke puri Hagar Hirmsast või Marveli kümneid võõramaa sõdalasi eesotsas noore pealiku ja tema ihu- ja laevatääv ka vahepeal loodud suurt Saaremaa valda ning Thor Odinsonist. kaitsjaga? viikingiteema atraktiivsust on hakatud paremini tajuma.

18 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 19 sõnnid või sõdalased? Viikingielu uues kuues Just Salme laevaleidudest inspireerituna lükkasid viikingientusias- Asva muinaslinnuse lähistele viimastel aastatel kerkinud viikingite tid Salme rannapargis 2016. aastal käima Eesti esimese ja ainsa teemapark edeneb samuti kiires tempos ja ideid selle vedajatel Tänapäeva popkultuuris nii tuntud sarvilistel viikingituru. Iga-aastased viikingiturud toovad augustikuus Saare- jätkub. Visuaalset ja füüsilist meelahutust pakkuvate atraktsioonide sõjakiivritel pole viikingiajaga tegelikult miskit maale kümneid taaskehastajaid, kelle püsti pandud viikingikülas kõrval on Asva viikingiküla edendamas ka muistsele viikingitradit- pistmist. saab mitu päeva nuusutada päris ajastutruud ja arhailist viikingi- sioonile tuginevat köögiosa. elu. Käsitöölaadal näeb viikingite traditsioonilisi käsitöövõtteid, Saaremaa muuseumil on käsil ülipõnev näituseprojekt, mis toob Väärkujutelm sarvilistest viikingikiivritest sai laiema loomulikult ei puudu ka võitluskunstide demonstratsioon ja muud 2021. aastal täies hiilguses avalikkuse ette kogu Salme laevaleidude kandepinna Richard Wagneri 1870. aastate keskel eten- lustlikud etteasted. intrigeeriva loo. Näitus avatakse rahvusvahelise konverentsiga, dunud ooperitsüklist „Nibelungide sõrmus“. Tõenäoli- selt laenas ooperi kostüümikunstnik Carl Emil Doepler sarvilised kiivrid rootslase August Malmströmi teos- test, kuhu need ekslikult jõudsid kas tollal veel valesti dateeritud muinasleidude või antiiktekstide valest tõlgendamisest. Kreeka ja Rooma kroonikad kirjeldavad

2021. a nimelt sõjakiivreid, mis on kaunistatud ornamentidega, 2016. a 2016. kus on kujutatud tiibu, üksikuid sarvi või harulisi mets- loomasarvi. Sarviliste kiivrite leiud on kõik dateeritud viikingieelsesse aega ning neid seostatakse preestrite ja tseremoniaalsete eesmärkidega. Ainsal teadaoleval viikingiaegsel kiivril sarvi ei ole.

kus leiukoha uurijad ja valdkonna parimad spetsialistid laevmatuste uurimise eri tahud põhjalikult lahti seletavad. Leiumaterjali arvestades annab ainuüksi Salme matuste näitus välja väikese muuseumi mõõdu ehk siis Saaremaa viikingiajastu avamisel saab tehtud oluline samm edasi. Hoogu ja julgust on saanud ka mitmed juba suurema kärata ehitatavad ja kavandatavad viikingilaevad, mis loodetavasti tänavu ning tuleval aastal vette lastakse. Kui siia juurde lisada veel üha uued viikingiajaga seotud muinasleiud, mida järjepanu on hakanud ka Saaremaalt päevavalgele tulema, pole öelda muud, kui et muistset tuult, sõbrad, on Saaremaal küllaga. Astuge aga pardale, pingutame purje ja siis saate tunda, kuidas paat laineid lõikab! Kui saagade kohta võib öelda, et need on väljamõeldiste ja üleloomulike tegelastega vürtsitatud pärimuslood, siis viikingi- aja muinasleiud ei ole muinasjutt. See on reaalsus. Asva viikingiküla pakub avastamis- rõõmu nii väikestele kui suurtele.

www.visitsaaremaa.ee 21 Lahelised või kaubalised Nimetus „viiking“ pärineb tõenäoliselt vanapõhjakeelsest sõnast Miks sõdalaskultuur, hilisem viikinglus, üldse tekkis, pole lõpuni vík, mis tähistab lahte. Sel juhul oleks viiking siis „laheline“ ehk selge. Eri käsitlustes juhitakse tähelepanu 6. sajandi kliima- viikingid ekraanidel meresõitja. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vana- kataklüsmidele, millega kaasnenud ikaldused mõjusid paljudes ingliskeelsest sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. piirkondades, ka Põhjamaades ja Eesti aladel, rahvastikule hävi- Kartmatud viikingid andsid filmitegijaile Tegelikult oligi ju nii, et kui sõjakas ja agressiivne viikingiaeg tavalt. Eluspüsimiseks ei jäänud siis palju muid võimalusi, kui inspiratsiooni juba kinematograafia koidikul. kõrvale jätta, siis tegelesid Põhjamaade elanikud pigem maa- jõuga võtta toit neilt, kel seda juhtus olema. Nii kasvas ühiskon- 1908. aasta lühikeses tummfilmis„Viikingitütar“ harimise, käsitöö ja kaubandusega. Meresõitjad-sõdalased nas sõdalaste tähtsus ja erilise staatuse saavutamiseks tuli käia (The Viking’s Daughter) rullub lahti vangistatud moodustasid neist suhteliselt väikese osa. rüüsteretkel saaki ning lahingukuulsust hankimas. / saksi ja viikingineiu välkkiire armastuslugu, 1928. aas- tal üles võetud „Viiking“ (The Viking) oli täispikk tummfilm, millele oli juba külge monteeritud tausta- heli.

Viikingi teemal on tehtud mitusada linateost, sealhulgas poolsada dokfilmi, millest enamik viimase Äkki tuleks viikingiajastu kolmekümne aasta jooksul. Praeguste kuldsete keskealiste mälestustes peaks ilmselt ereda häll tõsta Inglismaalt laiguna särama eepiline kinofilm„Viikingid“ (The Vikings) Kirk Douglase ja Tony Curtisega, hoopiski Saaremaale? mis varateismeliste vere omal ajal kõvasti vemmel- dama pani. Samanimeline teleseriaal on viimasel viiel aastal omandanud suisa kultusliku staatuse.

Erinevalt ameeriklastest ja ka venelastest ei suhtu skandinaavlased oma minevikku aga üldsegi mitte nii surmtõsiselt. Näiteks norrakate hea ja halva maitse piiril balansseeriv huumorisari „Meresõdalased“ (Norsemen) pilab kõiki ja kõike ning mõistu- kõneline ulmeseriaal „Minevikupõgenikud“ (Beforeigners) põimib kokku viikingiajastu lõpuperioodi, tänapäeva ja 19. sajandi.

22 MO SAAREMAA Foto: Tanel Kindsigo Tanel Foto:

kuressaare

Vana ja uhke kuurortlinn Kuressaare mõjub ligitõmbavalt nii puhkajale kui aktiivsele kultuurinautijale, pärleid leidub siin igaühele! Kusjuures tõenäo- liselt pole maailmas teist nii spaatihedat linna – iga kümne elaniku kohta leidub siin üks spaakoht. Pärast spaanaudinguid on hea jalutada Kuressaare miljööküllases vanalinnas, nautida arhitektuuri ning kohvikuid ja galeriisid.

24 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 25 Saared on loodud

mönulemisekstekst: mo saaremaa / fotod: maanus masing (saarte hääl) ja spaad

Nii Saare- kui Muhumaa on kui loodud lõõgastumiseks – vesimõnulaid siin jagub! Kuna igal spaahotellil on HUVITAV FAKT Kuressaare on tuntud oma unikaalne hing ja iseloom, aitab sul endale mudaravila, kust sajandite vältel terviseprobleemi- › sobivaima välja noppida meie väike teejuht. dele abi otsitud. Eriline ravimuda on tugevalt põletikuvastane ja valu- vaigistav, mõjub soodsalt siseelundite tööle ja tugevdab immuunsust.

26 MO SAAREMAA Kõige enam spaasid leiab mõistagi kaunist saarelinnast Kuressaare kesklinnas, Tallinna tänava ääres Kuressaarest. Päris linna südames ja ometi vaiksel kõrvaltänaval ootab mõnulejaid GRAND ROSE SPA – asub hotell JOHAN SPA – pärl keset vanalinna. õrnromantiline ja hellitav.

< Privaatsaunaga Johanit iseloomustab eelkõige eriline arhitektuur ja sise- Nagu nimigi ütleb, näeb siin majas roose kõikjal, alustades katuseterrassilt kujundus, kus on inspiratsiooni saadud suures osas Saare- tubadest, koridoridest, restoranist ja lõpetades rikkaliku sauna- avaneb kaunis maa loodusest. Palju naturaalseid lahendusi on kasutatud ka keskusega. Armastuse, nooruse, tervise, värskuse, sõpruse ja vaade Kuressaare interjööris, et luua võimalikult hubane keskkond. edukuse sümbol roos sobib ühe spaa keskseks tegelaseks ju vanalinnale. Hotell sobib puhkuseks kõigile – lastega peredele on see piisa- suurepäraselt! valt turvaline ja kompaktne, paaridele aga stiilne ja romantiline. Siinne spaa- ja saunakeskus on moodsa lähenemisega spaa, Hoolitsusi on Johani ilukeskuse valikus üle 50, mille seast peaks kus basseinid, saunad, hoolitsuste toad ja spaabaar asuvad sobiliku leidma küll igaüks, olgu selleks kasvõi Saaremaa heina- üksteise vahetus läheduses. Idamaise interjööriga saunakeskuses teraapia. Saunakeskuse saunad ja veesilmad on nime saanud saab nautida ühtekokku seitset stiilset disainsauna, sealhulgas Saaremaa eri kohtade järgi – ole tähelepanelik, ehk leiad siitki Saaremaist kadakasauna ja kasesauna. Ei puudu ka populaarsed > Grand Rose vihjeid Saaremaa avastamiseks! aroomisaun ja soolasaun. Saunakeskuses on avatud baar, kus õrnromantilise Vaba aja veetmiseks on hotellis ka avar lokaal, kus sõpradega võimalik nautida värskendavaid kokteile ja kergeid suupisteid. sisekujundusega spaa hellitab piljardit mängides kokteile ja suupisteid nautida. Ka restoran Eksootilises spaa- ja saunakeskuses on üldkasutatavad nii keha kui ilumeelt. Pähkel lähtub oma menüü koostamisel võimalikult palju ruumid ühendatud personaalsete hoolitsus- ja teraapiatubadega. kohalikust toorainest. Loodud on õhkkond, kus kliendid võivad argimurede Johan on ideaalne majutuseks suurürituste ajal, kuna asub unustamiseks veeta aega võimalikult paljudel eri viisidel. tõepoolest vaikses vanalinna tänavas, mis loob suurepärased Spaahotelli restorani on soovitanud koguni White Guide ja võimalused rahulikuks lõõgastuseks pärast rahvarohket melu. seda põhjusega – kaunis võlvkaartega restoranis saab nautida Hotellis on 51 tuba, sealhulgas erinevad sviidid, lisaks neile on tõeliselt hõrke, peamiselt saarel kasvavatest toorainetest roogi Johanil ka kaheksa eri suurusega korterit, mis sobivad pere- ja hoolikalt kokkupandud joogivalikut. puhkuseks. Majas on ka kolm konverentsisaali. Mõistagi on hotell ka igati luksuslik paik pidulike õhtusöökide ja Hotelli pärliks on aga ülipopulaarne privaatsaun katuseterrassil – muude ürituste pidamiseks. õues asuvast mullivannist avaneb suurepärane vaade Kuressaare vanalinnale. Mida hing veel ihata oskaks!

Lossi tänaval püüab pilku butiikhotell Mööda lossiparki Sõrve sääre poole liikudes < Rüütli ja Meri spaa- leiad eest justkui kaksikutest spaahotellid hotellid pakuvad naut- ARENSBURG – killuke sajanditetagust luksust. lemisrõõmu nii aktiivse RÜÜTLI JA MERI – puhkuse armastajatele Selles kenas, enam kui 300 aasta vanuses hoones kohtuvad veerõõmude ja aktiivse puhkuse pesad. kui ka neile, kes soovivad tänapäevane arhitektuur ja sajanditetagune luksus. Arensburg lihtsalt lõõgastuda. Boutique Hotel & Spa külastamine on ühtaegu nii rännak ajas Meri ja Rüütli asuvad kaunil mereäärsel promenaadil, jahisadama kui ka võimalus hetkeks aeg peatada. ja Kuressaare lossipargi vahetus läheduses. Oma teenuste mit- Arensburg on auhinnatud kõige kultuurisõbralikuma hotelli mekesisuse ja rahuliku õhkkonnaga sobivad need puhkuse nau- Butiikhotell on meelispaik tiitliga. Modernse arhitektuuri ja sajanditevanuse ehituspärandi timiseks nii pere kui sõpradega. Aktiivse puhkuse huvilistele äri- ja kultuurikliendile. lõimimise eest pälvis Arensburg ka 2007. aasta üllataja arhitek- on Rüütli spaahotellis treenimiseks ideaalne 25 meetri tuuripreemia. pikkune bassein, kaks seinatennisesaali, mõlemas majas asuvad ka jõusaalid ja piljardilauad. Võimalus on kasutada ka jalgrattaid Butiikhotell on meelispaik äri- ja kultuurikliendile. Hotellirahvas HUVITAV FAKT ise korraldab rohkelt kontserte ja toetatakse ka kõiki suuremaid ja käimiskeppe. Laste lemmikuks on kujunenud aga Rüütli vee- kultuuriüritusi. Lisaks leiab siitki majast eri suurusega konve- keskuse 52 meetri pikkune liutoru, õhuhoki- ja lauatenniselauad. Esimene mudaravila rentsiruume ja kaks restorani. Arensburgist üle tee pakub aga Mõlemas hotellis asuvad ka laste mängutoad. Lõõgastujatele on rajati Kuressaarde Arensburgi Meedla Koda luksuslikke konverentsi- ja peoruume. siinsete spaahotellide valikus üle saja hoolitsuse klassikalistest aastal 1840. Suvel on Arensburgi õuel avatud avar päikeseterrass, mille spaaprotseduuridest kuni saaremaiste mudahoolitsusteni. iganädalased vabaõhukontserdid on tuntust kogunud üle Saaremaa. Mõlema hotelli Siinne ajalooline miljöö pakub ainulaadset võimalust oma ihu ja tubade vaated on kas hinge eest hoolitsemiseks. Spaapoolel on ääretult lai massaazide Kuressaare aedlinnale, ja hoolitsuste valik nii naistele, meestele, lastele kui noorukitele. merele või lossipar- Samuti pakub Arensburg lõgastavaid ning keha ja vaimujoudu gile ja linnusele. Toad taastavaid vanne. on klassikalise sise- Arensburgi spaa on piisavalt väikene, et mahtuda kujundusega, ruumi- Kuressaare linnasüdamesse, ent piisavalt suur, et mahutada kad ja mugavad. soe suplusbassein, suur mullivann, sanaarium ning soome- Ühesõnaga – rõõmu, ja aurusaun. Eraldi on võimalik broneerida ka infrapuna- lusti ja tegemisi jagub sauna ja hubast privaatsauna, kus samuti soome- ja auru- spaakaksikute juures saun ning avar puhkeruum mullivanniga. Kas pole ahvatlev? küllaga!

28 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 29 Otse mere ääres jahisadama lähistel Muhus asub järgmine suurepärane spaahotell GOSPA – lastesõbralikkuse musternäide. Unenäolisi hetki Muhu looduse süles pakub PÄDASTE SPA – heaoluoaas vanas mõisapargis. Ideaalne koht kogu pere puhkuseks! Hästi tunnevad end siin nii Elamus, mida pakub Pädaste SPA, põhineb kuue meele harmoni- < GOSPA on väikesed kui suured pereliikmed. Lastesõbralikkus on siin majas mõnus paik kahtlemata märksõna, tänu millele on hotell klientide lemmikuks seerimisel. Siinses spaas, mis asub hingematvalt kaunis nii suurtele kujunenud. Pädaste mõisapargis, mõni samm merest eemal, ollakse Pädaste peakokk kui väikestele Kui siin peatutud, jõuab kogu pere pärast koju rõõmsate ja veendunud, et heaolu saab olla täiuslik vaid juhul, kui kõik ja tema meeskond spaasõpradele. puhanutena. Siin on mõeldud nii väikestele kui suurtele spaa- meeled kogevad positiivset energiat, rahu ja lõõgastust. loovad maitse- meeltele võrratuid sõpradele – menüüs on hoolitsused beebidele, suurematele Pädaste spaasse sisse astudes on esmajoones aimatav justnimelt elamusi. lastele ja täiskasvanutele. Lisaks traditsioonilistele massaažidele rahu. Pädaste lõõgastavad protseduurid põhinevad erandi- ja kehahoolitsustele on sellel spaal päris oma kehahooldussari tult kohalikul ja sajanditevanusel ravimtaimede kasutamise KENA by GOSPA. Kena – see ilus saaremaine sõna peegeldab traditsioonil. Kõik taimed on korjatud Muhu saare kaunist kõike seda, mida Saaremaal teha osatakse, kasutades selleks puutumata loodusest. parimaid loodusande, mis siin kasvavad. Et oleks lihtsam valida, mida proovida, on Pädaste spaas Spaahotellis tegutsevad Beebiklubi, Lasteklubi ja Naisteklubi, koostatud spaamenüü, justnagu peenes Michelini tärnidega mis on praeguseks juba traditsioonilisteks üritusteks kujunenud restoranis. Menüüsse süüvides saab valida meelepärase keha- ja toimuvad kevadest sügiseni iga kuu. hoolduse, poolepäevase kombinatsiooni erinevatest hooldus- GOSPA on ideaalses asukohas ka kõikidele golfarite jaoks – test või suisa tervikliku kolmepäevase paketi. siinsest spaahotellist on kõige lühem maa väljakuni ja pärast tagasi Õlid, kreemid ja kehamäärded valmistatakse Pädaste spaaköögis hotelli, et mängu järel saunalaval pinges lihaseid lõõgastada. ning neis kasutatakse vaid kvaliteetset, puhast ja naturaalset Omaette avastamisrõõmu pakub siinse restorani lastemenüü toorainet. Otse loomulikult saab spaaköögis kokku segatut ja kaks aastat võidetud Silverspooni parima pererestorani tiitel. endaga ka kaasa osta, et nauding ja lõõgastus jätkuks kodus. Needki annavad tunnistust, et siin majas püütakse tõesti mõelda Kes ei tahaks siis killukest Muhust endaga ühes viia? kõikidele. Märkimata ei saa jätta ka restorani imelist vaadet otse Olgu see Muhu traditsiooniline leilisaun, ürdihõnguline Kuressaare suurimale vaatamisväärsusele – lossile. aurusaun, Siberi külmaveetõrs looduse keskel, privaatne kuu- ma mereveega täidetud tõrs mere kaldal, laheäärne päikese- tekk, massaažid, vesivooditega varustatud lõõgastustuba või < Pädaste spaa märksõnadeks heinamähised kadakajuurte all – kõige puhul on tunne, et oled on ülim rahu ja looduslähedus. sattunud unenäomaailma. Tahtmata ärgata, tahaks osa saa- da kõigest. Mis siis muud, kui lõõgastu, naudi rahu ja loodust. Just selle poolest on Pädaste tuntud üle maailma. / Saaremaal > Lõõgastushetk otse mere kaldal.

Rannamändide Otse Mändjala rannas asub kaitsvas varjus HOTELL SAAREMAA – olev hotell on hubane, vaikne ja looduskaunis. armas, väike ja privaatne. Spaahotell asub mõnusalt rannamändide kaitsvas varjus, ent ometi on siit vaid mõni samm astuda, saamaks varbad liiva susata või end laineisse heita. Aastaajast hoolimata, sest kes see talisuplust keelata saab, kui hing seda ikka proovida ihkab! Muide, rand on eriti mõnus just väikeste lastega peredele, sest vesi läheb aeglaselt sügavaks. Siinne spaa- ja saunakeskus on armas, väike ja privaatne HUVITAV FAKT ning tavapärastele hoolitsustele lisaks saab siin nautida Tai professionaalsete massööride eksootilisi massaaže. Need on Eesti ainuke väljas- külastajate seas tõeline hitt! pool Tallinna asuv Siinse koha eelisteks on rahulik ja vaikne mereäärne asukoht viietärnihotell asub Aeglaselt sügavaks minev meri ning personaalne teenindus. Saunad, hoolitsused, jalutuskäigud Muhu saarel. teeb ranna eriti mõnusaks peredele, kus väikesed lapsed. ja kepikõnd männimetsas või mererannas, jooga – mida muud veel patareide laadimiseks vajada?

> Vaata lisaks, köik Saaremaa spaad leiad siit!

30 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 31 Miks ma ARMASTAN Saaremaad? tekst: hartwin dhoore / foto: valmar voolaid

Olen sündinud Flandrias, Belgias. Saaremaal, abikaasa Leana kodusaarel, olen elanud aga juba üle viie aasta. Kohtusime Leanaga Belgias, kus elasime viis aastat, siis aga otsustasime kolida siia. Harjutan hoolsasti eesti keelt ja loodan seda kord ka rääkida. See on raske, kuid imekaunis. Leana laulud kõlavad kui luule nii mulle kui paljudele teistele kuulajatele üle terve maailma. Olles üles kasvanud väga tiheda asustusega maal, kus metsad ja vaba ruum on haruldased nähtused, oskan ma tõeliselt hinnata Saaremaa looduslähedast elukeskkonda. Leanale ja mulle, kes me mõlemad oleme vabakutselised muusikud ning kirjutame palju muusikat, on Saaremaa kaunid maastikud, täielik vaikus, idülliline maaelu, udusse mähkunud rabad ning pimedad talved ideaalseks inspiratsiooniallikaks. Merest ümbritsetuna leiame oma sisemise rahu. Kaugetelt kontsertidelt ja reisidelt tagasi pöördudes tunneme Saaremaale jõudes, justkui jätaksime maailma kaugele seljataha. Praa- milt maha astudes tundub, otsekui oleks jõudnud maailma otsa. Mõnikord on siinne vaikus nagu peegel, mis paneb su vaikselt paigal seisma ja esitama endale küsimusi, mis lõppkokkuvõttes teevad sind tugevamaks. Üks mu lemmikpaiku Saaremaal on Koigi raba, millest inspireeri- tuna olen loonud ka samanimelise muusikapala. Ühendun rabas „Merest looduse ja oma sisemise rahuga, siin on mõnus käia jalutamas ja ujumas. ümbritsetuna Minu teine absoluutne lemmik on Sõrve säär – koht, kus maailm tundub lõppevat. Siinne kaunis majakas on minu jaoks kui leiame oma lootuse sümbol, sest isegi kõige pilvisemal ja pimedamal ajal võib näha kusagilt kumavat valgust. Samuti on võrratu vaatepilt, kuidas lained poolsaare lõpus üksteisega kohtuvad. sisemise rahu.“ Eelmise aasta Merepäevadel koos Leanaga kontserti andes armusin ma ka Kungla sadamasse. Milline armas, hiljuti renoveeritud väikesadam! Merepäevad on minu hinnangul saare üks kandvamaid festivale. See toob ühtekokku justkui kogu selle kalamehesaare ajaloo ning Eesti parimad esinejad. Eelmisel suvel külastasin esimest korda ka I Land Soundi, fantastilist elektroonilise tantsumuusika festivali. Kuigi ma ise viljelen enamasti akustilist folkmuusikat, oli see minu jaoks väga < Hartwin Dhoore, inspireeriv kogemus. Väga head DJd ja kirsiks tordil võrratult akordionist ja muusika- kaunis asukoht. kirjutaja, folkbändide Mulle meeldib väga ka muuseumiöö. Kusjuures ma ei ole Trio Dhoore ja Estbel liige üldse tavapäraselt muuseumite austaja. Viimasel muuseumiööl läksime aga sõbraga Kuressaare lossi katusele, võtsime seal ühed õlled ja imetlesime vaadet öisele linnale. See võrratu vaatepilt lõi unustamatu mälestuse! I

www.visitsaaremaa.ee 33 < Täna ja eile < Mõisnike koda Kuigi tänapäeval on kombeks Kuressaare peatänavaks 1920ndate lõpus, pidada Tallinna maanteed, mis värskeks renoveeritud foto autor N. Köningsfest. keskväljakult Muhu ja Kuivastu sadama suunas kul- Lossi 1 – geb, viib ajalooline peatänav hoopiski vastassuunda, Dellingshauseni koda ühendades päikesepealinna kaks märgilisemat (ka mõisnike koda) hoonet – raekoja ja lossi. Viimase järgi on ta muide Raekoja eest lossi poole minema hakates jääb nimegi saanud. esimesena vasakut kätt uhke rüütelkonna hoone, mille Praegust ilmet hakkas Lossi tänav võtma enam kui kaks- lasi 18. sajandil ehitada kaupmees Gustav Adolph sada aastat tagasi ja selle eest peavad saarlased tänulikud Dellingshausen elumajana. Dellingshauseni hõim- olema mehele nimega Balthasar von Campenhausen, lastele kuulus Saaremaal kokku muide üle kümne kes 1783. aastal asekubernerina toona Arensburgi nime mõisa. Dellingshausenid müüsid maja aastal 1800 kandnud Kuressaarde elama asus. Tema algatatud Saaremaa rüütelkonnale, 1912. aastal kolis rüütelkond reformid muutsidki senise külavurhvi asula täitsa kenaks aga kõige täiega värskelt ülesvuntsitud Kuressaare Liivimaa provintsilinnaks. linnusesse ja hoone müüdi aadliklubile Ressource. Just Campenhausen asutas aastal 1785 esimese 1920. aastal ostis Saare maakonnanõukogu hoone kohaliku nädalalehe (Arensburgische Wochen- oder maakonnavalitsuse ametiruumideks. Nõukogude ajal Intelligenzblätter), samal aastal hakkas tema juures asus siin rajooni täitevkomitee, alates 1991. aastast koos käima meesteklubi, kaks aastat hiljem sai hoo sisse Saare maavalitsus, nüüdne vallavalitsus. kooliteater ning peagi asutati Saaremaale ka esimene raamatukogu. Kõige sellega kaasnes linnas toimuva seltsielu plahvatuslik kasv (teatritükke etendati üksvahe koguni igal nädalal) ning see omakorda hõlbustas Campenhausenil viia ellu idee kujundada Lossi tänavast enam-vähem selline paraadtänav, nagu Lossi 6 – me teda praegu tunneme. Kui lähemal asuvatest mõisatest oli veel mõeldav tõl- Meedla koda las üheks õhtuks pidusse või teatrietendusele ning ta- Kahekorruseline klassitsistliku fassaadiga linnaelamu gasi logistada, siis saare kaugematest häärberitest oli kuulus omal ajal Meedla mõisnikele Pollidele. see mõeldamatu. Võõrastemajadest oli Arensburgil 18. Pollide suguvõsa Saaremaa liini kuulsaim esindaja on sajandil välja panna vaid üksainus – seegi Hillingi-nime- ilmselt Balthasar Alexander Ludwig Odert von Poll line muide Campenhauseni initsiatiivil rajatud. Niisiis (1869−1935), kes oli nimekas põllumees ja rüütelkonna kehutas asekuberner mõisnikke endale linna maju ehita- tegelane. 1917. aastal lähetasid rüütelkond ja kindral von ma, et saksik rahvas kõigest korraldatavast tingeltangelist Seckendorff ta Saksamaale riigikantsler krahv Georg täiel rinnal osa saaks võtta, öömaja pärast muretsemata. von Hertlingi juurde, et Saaremaad Saksamaaga Teadaolevalt on Kuressaare ainus linn, kus mõisnike linna- ühendada. Õnneks ei läinud see tal korda. Odert von häärbereid mõisavalduste nimega nimetatakse, lisades Poll müüs maja Eesti Pangale aastal 1923, 1940. aastal sinna eestikeelse sõna „koda“, mis on arhailine tõlge pank natsionaliseeriti, hoones asus NSVL Riigipanga saksakeelsele sõnale das Haus – Meedla koda, Lööne Kuressaare (ja vahepeal muidugi Kingissepa) osakond. koda, Kargi koda jne. Kuigi mõisnike kodasid leidub 90ndatel tegutses hoones Kuressaare linna noorte- Kuressaares veelgi, võtame siin lehekülgedel vaatluse alla keskus ja hoone sai tuntuks Poistemajana. Nüüd on need, mis jäävad teele keskväljakult lossi ehk linnusesse. Meedla kojast saanud elegantne majutus- ja peokoht.

lossi tänav – kodade kodu < tekst: olavi antons / fotod: priit noogen, saaremaa muuseumi kogu, valmar voolaid, arensburg oü, saaremaa vald < Täna ja eile Meedla koda 1920ndatel, foto autor N. Köningsfest. Kuressaarde mööda peatänavat sisse sõites tervitavad külalisi auväärselt vanad ja kaunid häärberid, millest igal on oma lugu. Kuidas muutus › lihtne saare küla uhkeks Liivimaa provintsilinnaks?

34 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 35 < > Täna ja eile < Täna ja eile < Lööne koda Haeska koda 20 sajandi alguses 1930ndatel Lossi 7 – Lööne koda Campenhauseni ajal oli see Lööne mõisnik HUVITAV FAKT Güldenstubbele kuulunud koda üks seltsielu keskusi Eesti linnadest tänu suurele kõrgele saalile, kus 1804. aasta 13. mail on kõige rohkem korraldati Saaremaad väisanud Vene tsaari Aleksander päikesepaistelisi I auks suurejooneline ball. Mõistagi hakati seda saali päevi Kuressaares. hiljem Keisri saaliks kutsuma. Aastal 1885 elas Lööne kojas suurvürst Vladimir – tsaar Aleksander II poeg ning tsaar Aleksander III vend – koos oma naise suur- vürstinna Maria Pavlovnaga. Muide, Lööne mõisa maadel on Saaremaa niitude süled iseäranis kastesed Lossi 15 – ja nurm heliseb öövaikuses lauludest – just seal peetud talgutel sündis Debora Vaarandil hilisema „Saaremaa Haeska koda Haeska mõisnike Nolckenite suguvõsa loeb oma valsi“ idee. saaremaise ajaloo alguseks aastat 1618, mil 19. sajandi teisel poolel läks hoone Buxhoevedenite Eestimaale asus Heimart von Nolcken, kes 1632. perekonna valdusse. 1909 müüs Egon von aasta 3. mail ostis Saaremaal Mullutu ja Nolgimõisa Buxhoeveden maja tuntud ehitusettevõtjale Karl ning pani aluse nii Saaremaa kui Liivimaa perekonna Bergmannile, kes lasi ülakorrusele rajada korterid, liinile. Kurioosumina on Rootsi genealoogid nüüdseks alumisel korrusel tegutsesid kellassepp, pagari- aga tõestanud, et tegemist on fantaasiaga, tegelikult töökoda, kondiitriäri ning seal asusid ka majaperemehe olid Nolckenid Saaremaa elanikud ja ilmselt koguni oma kontori- ja kaupluseruumid. Bergmannid lahkusid eesti päritoluga. Viimane Nolckenist omanik (kuni Saaremaalt 1939. aasta oktoobris, 1940. aastal anti võõrandamiseni 1919) oli Erich von Nolcken. maja Nõukogude sõjaväe käsutusse, peale iseseisvuse Esimesel iseseisvusajal asus hoones Saarte Ühispank, taastamist tegutses majas Kuressaare politseijaoskond. nõukogude ajal kohtumaja, nüüd tegutseb siin hotell

Arensburg. I Lossi 12 – Kargi koda Kargi mõisa von Tollid on aadlisugukond, mille : goodmoodfood.ee : sobilik veganitele & : loomasõbralik liikmed loevad end pärinevaks Madalmaadest ning allergikutele põlvnevaks Wittenbergi ülikoolis õppinud ning koos hertsog Magnusega Saaremaale saabunud kirjutajast Lucas Tollist. Sugukonna liikmeid on immatrikuleeritud nii Rootsi, Soome, Saaremaa, Eestimaa kui ka Liivimaa rüütelkondadesse. Tänapäeval asub majas Sotsiaalkindlustusameti Kuressaare klienditeenindus. < > Täna ja eile Kargi koda aastal 1938 GOOD MOOD FOOD Hubane hoovikohvik suvekuudel

parimad hommikusöögid - maitsvad lõunad - tervislikud koogid

goodmoodfood.ee Pakume ka majutust vacationpoint.ee 36 MO SAAREMAA Tolli 2, Kuressaare mygoodmoodfood Good Mood Food meri

Merest rääkides löövad iga hingelt saarlase silmad särama – meri on

Foto: Valmar Voolaid Valmar Foto: saarlasele püha, tema elu ja heaolu allikas! Kas teadsid, et üle poole Eesti randadest asub saartel? Ajast aega on siin kandis merd sõidetud ja laevu ehitatud, Kihelkonna laeva- ja paadiehitusmeistreid on hinnatud koguni kaugemates kantides kui Eestimaa. Üle mere teed viivad seiklejaid ka Saaremaa naabersaarele Hiiumaale ja põnevatele ümberkaudsetele väike- saartele – Abrukale, Vilsandile, Ruhnu.

38 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 39 Bellingshauseni kaks reisi Antarktikasse tekst: tiit pruuli / fotod: cj kask, martin lazarev, james eades

Kui Saaremaalt pärit kapten Fabian Gottlieb von Bellingshausen 1820. aasta jaanuarikuus esimest korda Antarktikat nägi, ei teadnud ta oma avastuse suurust. 200 aastat hiljem sõidab › väljapaistva avastuse tähistamiseks Bellingshausen taas jäise maailmajao poole, sedakorda küll laevana, kolme samuti Saaremaalt pärit kapteni juhtimisel.

Saaremaa on end ikka võimsaks mereriigiks kõrval asuvasse Kroonlinna, kus ta lõpetas tundmatu lõunamanner, millest olid kõnelnud – merest taevasse tõusvaid jäiseid seinu. < Tiit Pruuli, pidanud. Umbes sama suureks kui Inglismaa. mereväe kadetikorpuse. juba antiikgeograafid. Aga üks uskujatest oli Bellingshausen kirjutas: “Jääpankade ja ekspeditsiooni Vähemalt ühes punktis on saarlastel ka õigus Aastatel 1797–1803 teenis Fabian Vene Balti prantsuse päritolu Vene merendusminister jääsaarte vahel nägin kerkimas hiiglasuurt Antarktika 200 juht – suur Briti meresõitja James Cook küll otsis laevastikus ning 1803. aastal valis teine kuulus markii de Traversay, kel õnnestus tsaari veenda, murtud servadega jäämassiivi, mis ulatus nii Antarktika kontinenti, aga ei leidnud seda. baltisaksa maadeavastaja Adam Johann von et Venemaale tooks suurt au ja majandus- kaugele kui silm seletas, olles juskui maa.” Suur saarlane Fabian Gottlieb von Bellings- Krusenstern ta oma Vene esimese ümber- likku kasu, kui vene ekspeditsioon avastaks Hilisemad mõõtmised tõendavad, et tol hetkel hausen on aga üks Antarktika avastajaid. maailmareisi (1803–1806) meeskonda, kus ta lõunapooluse juures maa. olid nad u 20 miili kaugusel Kuninganna Bellingshausen sündis 20. septembril 1778. täitis kartograafi ülesandeid. Pärast seda teenis Kiirkorras pandigi kokku kahe laevaga Maudi maast. Oleks ilm olnud vähem udune, aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas. Bellingshausen taas Läänemerel ning ekspeditsioon ja selle juhiks sai mitmete oleks nad ilmselt taibanud, et tegu pole mitte Lapsepõlve veetis ta kõrval olevas Pilguse alates 1812. aastast Vene Musta mere asjaolude kokkulangemise tõttu Bellings- lihtsalt jää, vaid tõepoolest jäise mandriga. mõisas. Võib olla üsna kindel, et need kaunid laevastikus. Elu lõpus elas ta Kroonlinnas hausen. Laevad Mirnõi ja Vostok, Kuigi Bellingshausen ise aru ei saanud, mereäärsed paigad inspireerisid noort Fabiani ning on sinna ka maetud. kokku 190 meest pardal, väljusid Kroonlinnast mida ta tegelikult nägi ja saavutas, nägi ta unistama sellest, mis on merede taga. 1819. aasta juulikuus. siiski samal ekspeditsioonil hiljem, Bellingshausenid olid baltisakslased ja kuulu- Pärast mõningaid peatusi Euroopas ja Lõuna- tõenäoselt esimesena inimkonna ajaloos, sid seega toona Eestimaad valitsevasse klas- Senitundmatud maad Ameerikas jõuti Antarktika vetesse. Udusel Lõuna-Jäämeres lõunapöörijoonest lõuna si. Perekond vaesus aga ootamatult pereisa Pärast James Cooki teist ümbermaailma- 28. jaanuaril 1820 kirjeldavad Bellingshausen poole kindlat maad – Peeter I saart kaardimängukire tõttu ja 10aastane Fabian reisi oli Euroopas vähe neid, kes uskusid, et ja teise laeva kapten Mihhail Lazarev midagi, (21. jaanuaril 1821) ning Aleksander I rannikut saadeti Vene impeeriumi pealinna Peterburi kaugel lõunas on olemas Terra Australis – mida inimesed polnud siin varem näinud (28. jaanuaril 1821).

40 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 41 Ekspeditsiooni taassünd Kui ekspeditsioon Venemaale naasis, oldi selle tulemustes paraku üsna pettunud, > Fabian Gottlieb von mereminister lõpetas riiklikud avastus- Bellingshausen, ekspeditsioonid ja reisi tulemused saarlane, üks Antarktika pandi sisuliselt arhiiviriiulitele tolmuma avastajaid (inglise keelde jõudis Bellingshauseni reisikiri alles 1947. aastal). Täpsemalt hakati tema retke tulemusi uurima siis, kui külma sõja aegu alustasid mitmed riigid Antarktikas mõjusfääride jagamist. huvitavad faktid: Nüüd tahtis ka Nõukogude Liit kohal olla ja siis toimus Bellingshauseni ekspeditsiooni Jahtlaev Admiral taassünd. Paraku sattus see poliitiliselt Bellingshausenit seovad pingestatud ajale ning muu maailm ei võtnud peale nime Saaremaaga veel neid argumente esmalt kuigi tõsiselt. mitmed olulised detailid. Bellingshauseni asetumine õiglasele kohale ajaloos toimus 20. sajandi viimasel veerandil, Laev on ehitatud 1984. aastal mil teda hakati nimetama iirlase Edward Hollandis ning veetis oma Bransfieldi (nägi maad 30. jaanuaril 1820) ja viimased aastad enne suurt ameeriklase Nathaniel Palmeri (nägi maad Antarktika ekspeditsiooni 17. novembril 1820) kõrval üheks Antarkti- Vahemerel. ka avastajaks. Paljud peavad teda ka esma- Põhjaliku ümberehituse sai alus avastajaks vaatamata sellele, et ta ise oma 2019 kevadtalvel Saaremaal avastusest teadlik ei olnud. Nagu Christoph Nasva külas asuvas Baltic Kolumbus ei saanud aru, et ta oli avastanud Workboatsi laevatehases, kus Ameerika. vaadati üle terasest laevakere, paigaldati uus peamasin, Aastal 2020 generaatorid, moodsad side- ja Et tähistada väljapaistva saarlase suure reisi navigatsioonivahendid, kütte- ja 200. aastapäeva, otsustasid Eesti Mere- ventilatsioonisüsteemid, täiesti muuseum ja ettevõtjaid ühendav MTÜ Thetis uued purjed. Ekspeditsioonid korraldada merereisi Antarkti- kasse. See reis algas Kroonlinnast juulikuus Laeval vahetus reisi jooksul 2019 ja kulmineerub aastapäeva tähista- kolm kaptenit. Esimeste etap- misega Antarktika poolsaarel asuvates eri pide ajal juhtis laeva Indrek riikide teadusjaamades jaanuaris 2020. Lepp, kes igapäevaselt teenib Kui vana Bellingshausen rühkis kiirkorras leiba kaptenina Tallinki suurtel lõuna poole, siis meie tegime oma teel palju reisilaevadel. Seejärel asus laeva- peatusi – korraldasime seminare, minikonve- juhina tööle ümber maailma rentse, foorumeid, kunstisündmuseid. purjetanud jahtkapten Meelis Taolised ettevõtmised toimusid koostöös Saarlaid. Antarktika vetes võttis kohalike partneritega Peterburis, juhtimise üle kapten Indrek Kaliningradis, Kielis, Kopenhaagenis, Oslos, Kivi, kelle tavalised tööpäevad Londonis, Lissabonis, Las Palmases, Monte- mööduvad Kanada Arktikas videos, Ushuaias, palju väiksemaid kohtumisi jäämurdja Botnica kaptenina. ja meediasündmusi veel mitmel pool mujal. Kõike seda selleks, et rääkida maailmas Kõik need kolm meremeest Bellingshausenist, Saaremaast ja Eestist. on pärit Saaremaalt, samalt Lisaks on meie reisi fookuses maailma ees saarelt, kust Fabian Gottlieb seisvad merekeskkonna kaitse ja kliima- von Bellingshausenigi. probleemid. Me võtame oma reisil vee ja tolmuproove, meiega sõidab kaasa umbes paarkümmend teadlast ja merendustegelast alates Eesti Teaduste Akadeemia presidendist kuni Eesti Veeteede Ameti peadirektorini, < Bellingshauseni teekonda saab kes aitavad populariseerida merega seotud jälgida Facebookis ja Instagramis, teadusi ja teadmisi. Reisist valmivad artiklid, otsingusõnaks Antarktika200 raadiosaated, kümneosaline telesari, korral- Ekspeditsiooni eeldatav Antarktikasse datakse rändnäitus ja viktoriin koolilastele. I #antarktika200 jõudmise aeg on jaanuaris.

42 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 43 < Abruka saare sadam külaliste ootel Abruka kohta „Ilmas oo jo igatsugu inimesi, alvemaid ning paremaid, leiad veel infot: koos peavad keik oma aja ää olema, metsap saa kedagid abrukainfo.eu visata. Peame aga oma Abruka peale keik ää mahtuma, vesi ümberringi, meretagune asi, küll valjud tuuled viha jahutavad. Jah. Teisest küljest jälle, kui ilm oleks üleni eadust täis ning elu magus kut pärnade öitsemine, vöta kinni, kas inime tunnekskid ennast siis öigesti.“

Abruka < Abruka ranna- niite hooldavad saar, lambad imeline aeg maha kohvikus elamuslik laevareis abrukale Abruka sadamast leiad mõnusa kohviku nimega Kui soovid Abruka saarele seilata eriti stiilselt, meretagune asi Võta Aeg Maha, kus saadki hüppa Kuressaare lossi kõrval olevalt Raiekivi teha justnimelt seda, mida säärelt ajaloolisele purjelaevale Hoppet! tekst: kadri aller alias saarehull / fotod: priit noogen, merja roostalu kohviku nimi soovitab. Sellel 1926. aastal Eesti oma laevameistrite Kindlaid lahti- ja kinnioleku valmistatud kahvelkuunaril on ruumi aegu siin polegi – uksed on kuni 50 reisijale, Abrukale saad sõita nii külastajatele valla seni, kuni iganädalase reisiga kui tellida ka privaatkruiisi. kliente jätkub, ning kui uks Abruka päevareisi sees on nii maitseküllane juhtubki kinni olema, helista lõunasöök pardal kui ka vähemalt kolm tundi vaba Nõnda arutles isekeskis krapsakas külanaine Väikesaarte külastamine on põnev vaheldus vaid uksel oleval numbril. aega väikesaarega tutvumiseks. Julgemad võivad Malli kirjaniku Jüri Tuuliku novellis „Mere- argipäeva, võimalus rutiinist välja murda ja Pakutavad road on valmis- ronida masti, lüüa kaasa purjede heiskamises ning oma elu justkui eemalt vaadata, mis tihtipeale tatud kohalikust toorainest: laeva roolimisel. Soovi korral võib laeva koguni tagune asi“. Kuigi Malli filosoofilised mõtisk- kala püüavad kohvikupida- ööbima jääda. lused olid seotud Abruka saare asukatega, aitab leida lahenduse nii mõnelegi varem jaist naised ise, liha ja munad võib neid sügavamõttelisi sõnu kahtlemata keerulisena tundunud küsimusele. Kõlab ju tulevad hästi? Mis siis muud, kui astumegi söakalt kohalikelt tarvitada kogu ilmaelu iseloomustamiseks. talupida- Mandriinimestega võrreldes on väikesaarte laevalt maha ja asume Abrukat uudistama. jatelt. elanike elu siiski ajast aega olnud nõudlikum ja toimetulek keerukam, mis pole aga takista- Võta aeg maha Kurekujuline saar nud eestlasi läbi sajandite laidusid ja saarekesi Kel juhtub vähegi rohkem vaba aega olema, Abruka sadamas maale astudes silmate esi- alles 18. sajandil ning saavutas maksimumi – asustamast. Mida on siis meretagusel Abrukal soovitan jääda saarele kauemaks kui üheks mesena sadamahoonet, mille raamatukogust 150 elanikku – sõjaeelse Eesti vabariigi ajal. sellist, mis siia ikka ja jälle nii püsielanikke kui päevaks. Ööbimisvõimalusi leidub siin igale saate endale soetada saare matkaradade ja Meeste ametiks oli tollal peamiselt kalapüük niisama uudistajaid ligi meelitab? maitsele: on nii telkimisplatse – üks neist vaatamisväärsuste kaardi. Viimasele esimest ning naised hooldasid väikeseid põllulappe. Oma 8,8 ruutkilomeetriga on Abruka suuru- sadamas, teine saare keskosa metsaniidul ja pilku heites võite lihtsasti ette kujutada koha- Alates sovetiajast on elanike arv aga järjepide- selt Eesti 11. saar. Võttes arvesse, et Maarja- kolmas lõunatipus – kui ka külalislahke pere- likke muistendeid saare tekkimisest hiiglasliku valt vähenenud, mida soodustasid muu hulgas maal on tervelt 2222 (!) meresaart, on see vä- rahva, viljadest lookas marjapõõsaste ja kure merre langemise tagajärjel. Nimelt mee- nii kohaliku algkooli sulgemine kui ka Abruka gagi esinduslik koht edetabelis. Kõige lihtsa- pehmete vooditega turismitalusid, kus taamal nutab Abruka oma rombja kujuga tolle nõtke kalurikolhoosi Murdlaine liitmine Saaremaa mini pääseb sellele maalapile Saaremaalt kohiseva mere helikeelte rütmis magusasse linnu keha ning ida- ja läänekaldal asuvad kolhoosidega. Roomassaare sadamast väikelaevaga Abro. unne suikuda. Lisaks on Abruka mõnus amps naabersaared on voolujoonelisteks tiibadeks. Saare nime päritolu võib seletada mitmeti. Kahtlemata on kõige nauditavamad kesk- n-ö saarekollektsionääridele, sest siit saab jala läbi Romantilisema meelelaadiga külastajad Ühtviisi kaalukad variandid on nii pärinemine suvised sõidud soojade ilmadega, mil saab vee jalutada ümbritsevatele satelliitsaartele: võivad siinjuures vaimusilmas kujutleda üle isikunimest Apro, sõnast abrikas ’madal, vesine laeva ahtris värsket õhku nautida ning mere- kahe müraka rändrahnuga Vahasele ning linnu- pea liugleva hiidlinnu tiivalöökide helisid. koht (heinamaal), soos’ kui ka alamsaksa- lainete tipus troonivate vahujänkude taga üha rohketele Kasselaiule (liikumiskeeld 01.02–31.08) Kuigi Abruka asustuslugu ja karjamõisa keelsest ab roh(r) ’roost eemal’ ehk eemal lähenevat Abruka siluetti silmas pidada. ja Linnusitamaale (liikumiskeeld 15.04–31.07). rajamine ulatub keskaega, tekkis püsiasustus Roomassaarest, mis oli varemalt rooga kaetud.

44 MO SAAREMAA Eesti mereajaloo < Keskajal võeti Abruka kasutusele piiskop- konna hobusekarjamaana, nüüdisajal karjatatakse siin lisaks pärl – purjelaew Hoppet lammastele ka šoti mägiveiseid. Kuressaare lossi kaitsemüüridest 150 meetri kaugusel, Tori abajas Eesti ranna- „Raiekivi Säärel” on täna kodusadam Wabariigi Kauneimal Laeval, rootslaste 94-aastasel kahvelkuunar (rahvakeeli kaljas) Hoppetil. Hoppet on kogukonnas ainus tänaseni seilav Eestis ehitatud ajalooline laev. 1925.-1926. a. f o valminud to

d Asumegi Kuressaare iidses mere- : K purjelaev a

l väravas, kus on ilus promenaad,

j Hoppet a < Abruka ürgse s H lossipark, piiskopilinnus, spaa- (Lootus) on o

ilmega liigirikkad ja p hotellid, vana raudteejaam, p meie riigi e laialehised metsad t, Raul Ollo liivarand. Südalinnani viib siit ajalooliste võeti kaitse alla mõnesaja meetri jagu kauneid merealuste juba aastal 1932. tänavaid. Saaremaa on üle maailma lipulaev. Abruka vanim hoone , Priit Noogen tuntud nii maadeavastajate kui ka < Kuigi saar on suurte tegudega tublide 1970-ndateni teenis Hoppet nomiment 2019 väike, leidub siin meremeeste poolest. Hoiame ja kaubalaevana algselt Eestis, ohtrasti avasta- väärtustame Hoppeti kaudu hiljem Ahvenamaal ja Rootsis. rästikuid. Ka siinkirjutaja jalg oleks äärepealt mist. Vanad sajanditetagust autentsust, toome Seejärel algas kaljasel uus hubased küla- ettevaatamatusest ühe priske siu peal maandu- teieni selle aja mereromantikat, eluetapp, kus lastiks said kohad ja talu- nud, kui viimane poleks eelnevalt valju sisina- viime teid tõeliste merekarude inimesed, kes soovisid oma hooned, eri- ga väljendanud oma pahameelt minu eba- ajastusse, kus laevad olid puidust ja vaba aega sisustada pärane loodus... austusväärse teo vastu. mehed rauast. soolast mereõhku Abrukale on minevikus sisse toodud punahirvi ja hingates. Mõisa peksukivi faasaneid, viimased olid 1940. aastateks suure- Oodates ja armastades malt jaolt hukkunud külmade talvede ja rebaste koostöös. Punahirvede jaoks oli aga vabariigi Wabariigi Purjelaevaühingu ja Hoppeti eestvedaja on täielikult pühendunud päevil rajatud aedik, mida käisid huvireisijad laevale, et selline pärl ikka koduvetes seilaks. Eesmärgiks on muuta jupike hulganisti vaatamas. Endisaegne hirvede merendusajalugu inimestele taas kättesaadavaks ja samas algatada projekte, mis hoiaksid merendustraditsioone ka järeltulevate põlvede seas. jootmiskoht on veel tänapäevalgi vaadeldav. Laev seilab mitme teema lainel: riigis ainulaadne puulaeva liinisõit väikesaarele; kultuurisündmused pardal; kohaliku turismi arendamine merehuvihariduse ja - Va põrguline ajaloo objektina ning saarte toidukultuuri tutvustamisel. Samuti võib meeskonna Lõpetuseks väike jutustus rahvasuus Valitsuse leida Teile lehvitamas mõne väikesaare merepäevadel, ooperipäevadel, Vana talu saun saunaliste ootel Sõnnina tuntud võimsast isahirvest, kes lossipäevadel, Kuressaare džinnifestivalil, Abruka toodi Abrukale Saksamaalt 1927. aastal. etnomuusikafestivalil „(S)Torm” jne. Võluv külamiljöö Esialgu ei toodud hirvele ühtegi pruuti seltsi- Kohtumised miseks. Täies elujõus loomal aga veri vemmeldas Tänud kõigile, kes toetavad Eesti ajaloolise Abrukat ja siinset külaelu kogu selle võlus ja valus muinasjutumetsas ja armuvalu kippus pähe lööma, mistõttu asus purjelaeva käigushoidmist ning aitate seeläbi on ehedalt kujutanud kirjanikud Albert Uustulnd Saare suurimaks ehteks on kahtlemata siinne ta koerustükkidele. Küll lõhkus ta ühes kohas säilitada merekultuuri ja traditsioone! ning vennad Ülo ja Jüri Tuulik. Nende teoste salulehtmets, mille võimsad krobelise koore ja kaevurakmeid, teisal jälle viis sarvede vahel ära muhedad karakterid, vahvad juhtumised, paik- Kohtumiseni pardal, ahoi! laiuvate okstega pärnad on kui vanad head nööril kuivanud pesu. Lõpuks läks ta nii tige- kondlik keelekasutus ja üksteisele vimkasid sõbrad, kelle turvalisse rüppe varjule min- daks, et kippus juba inimesi sarvedega puskima. viskavad külamehed tagavad tõeliselt mõnusa Laev mahutab suvistele sõitudele kuni 50 inimest. EHTNE saare tooraine märgisega Admirali na ja toekale tüvele väsinud pea toetada. Niisiis suleti ta aedikusse ja lõpuks toodi ka lugemiselamuse. Salongis toovad maitserännakud Teieni koos saarlasest Eesti tippkokk ning laeva kapten Kõrged sõnajalad ja rikkalik taimestik ram- pruudid, misjärel sai kohalik hirveasurkond mahedates rannarahva- ja skandinaavia roogades. Pakutakse ka laeva omatooteid: Kultuurihuvilisi ootavad vanad külakohad koos musate viinamäetigudega loovad ilme kasvada. jäätisega varustatud muuseumi, nägusa linnu- kohaliku käsitöö Pootsmani Koduölut, Ohvitseride džinni, Näkineiu siidrit ja haldjalikust võlumetsast, mille sügavast Ajalehe Kaja artikkel aastast 1928 on Valitsuse Viking Axe snappsi ning muidugi ehtsad merekarude rummid üle maailma. vaatlustorni, tüüaka tuuliku, miniatuurse ja kenasti smaragdrohelusest võiks suvalisel hetkel Sõnni aedikueelsetest poissmehepäevadest hooldatud surnuaia ning hubaste taluhoonetega. Merel saab tutvuda laeva juhtimise, -ehituse ja navigatsiooniga, välja ilmuda mõni ebamaine muinasjututege- maalinud eheda pildi: „Ta sarwiline nägu ilmus heisata purjeid, julgemad saavad ronida masti Eestlastele kui laulurahvale omaselt ei puudu ka » Suwitajate Purjelaewasõidud Abrukale (söögi ja autotuuriga päev saarel). lane. Üks taoline kohtumine on mulle ka kord südaöösi akna taha ja koputas. Siis poksis või nautida lihtsalt meeli kohalik laululava, kus saab häälepaelu proovile » Loodusturismi väljasõidud, linnuvaatlused jms. osaks saanud: metsarüpes asuval matkarajal ta mööda seinu ja uksi. Magada ei saanud rahustavat lainevulinat. » Lühemad, 1-2-tunnised laevasõidud merele (baari & proviandiga). pannes lõokese kombel lõõritada. Jälgitavad on tasapisi sammudes vaatas mulle taimestiku keegi. Eriti armastas ta palwetundidel käia. » Päikeseloojangu väljasõidud tarwiduse järgi. mõned müürifragmendid ja vundamendid siin vahelt äkitselt vastu üks ruuge rebane. Keset liigutawat palvetundi wahtis ta oma » Kontserdid merel (jazz, romantika, merelaulud, folk, jne). Hetked vanal purjelaeval jäävad varem asunud karjamõisa hoonetest ning üle saare Meie selged ja valvsad pilgud kohtusid vaid koleda näoga aknast naistele näkku. Sageli » Muusikafestivalid: „(S)Torm” Abruka Etnomöll, Gin del Mar festival. meelde igaveseks. Loodame ka Sind kõrgub sihvaka ja väärika valvurina 1931. aastal hetkeks, kuid vaatasime viivuks justkui teineteise juhtus, et naised põgenesid palwetundidelt, » Tšartersõidud gruppidele ja pikemad seilamised (4h, terve päev vms). kohata Hoppeti pardal - kogemas valminud 36meetrine raudbetoonist tuletorn. hingesoppidesse, misjärel reinuvader koheva sest wa’ põrguline ise ilmunud akna taha.“ » Asutuste suvepäevad, motivatsioonisõidud, meeskonnakoolitused. midagi uut ja avastamas iseennast. Külamiljöö kõrval püüavad pilku eksootilised hänna volksudes metsasügavustesse kadus. Selline oli see Abruka „va põrguline“ – üks » Haridusprojektid, noorte- ja lastelaagrid. jaanalinnud ühe talu aedikus ning rannaniite hool- Looduses ekslejatel soovitan aga kindlasti ka paljudest omamoodi olenditest müstilisel Võimalikud ka sõidud ööbimisega, pardal kõik mugavused ja 25in majutus. davad šoti mägiveised, armsalt pehmekarvased. jalge ette vaadata, sest Abrukal on palju meretagusel Abrukal. / » Talvisel ajal on avatud Admiral von Bellingshauseni salong erinevate purjelaevad.ee hoppet.ee tähtpäevade, seminaride, jõulupidude ja töötubade pidamiseks. [email protected] +372 5660 6717 46 MO SAAREMAA < Kuressaare mere- elu hälliks olnud Tori abajas. Vaade nüüdseks lammu- tatud Vanasada- male 1920. aastatel. Taustal paistab praegugi alles olev sadamaait.

< Meresport ja sellega seotud seltsielu toimus enne esimest maailmasõda praeguse jahisadama asukohas olnud nn Saksa Jahtklubis, mis oli esialgu avatud vaid linnahärradele.

< 1925. aasta kevadel avati Tori abaja kalasadamas Kuressaare Eesti Seltsi merispordi spordiringi tegevus, praegu on sellest välja kasvanud Tule saarele sa, Saaremaa Merispordi Selts. tule saarele sa,

Minu isa oli saarlane ning ema pärit Mereäärne riik Narva-Jõesuust Iklani ning võimalused, üle lainete pärale jõua! Kesk-Eestist. Mõistsin juba lapsena, et Eesti ei ole alati olnud mereriik, kuid on igal millega kaasneb ka vastutus. Eesti rannad, merega on inimestel lihtne suhe: kui osale tekst: villu vatsfeld / fotod: ahti paju, saaremaa muuseumi kogu juhul mereäärne riik. Kas teadsid, et Eesti ran- kalurikülad, sadamad ja merelinnad on taas meie seast on meri tundmatu ja takistav, siis dade pikkus on kokku 3794 kilomeetrit? Seda elule ärganud ning parim viis ja moodus seda teiste jaoks võimalused ja vabadus. Saarlased on rohkem, kui siit linnulennult Gibraltarile näha on neil, kes tulevad merelt ja lähevad kuuluvad kindlasti viimaste sekka. merele, mis meid ühendab. „Saarlased, meri ja sadamad on ajast aega ühte kuulunud. Iga tõeline saarlane teab – meri ühendab. või Teherani. Seda on sama palju kui tiibade Ühendab meid teiste maadega, kaugete ja jõul Tallinnast Taškenti või Nuuki Gröönimaal. Üle poole Eesti randadest on saartel ja kõige Sadamad pole olnud üksnes merele minemiseks ja sealt lähedastega. Ühendab rahvastega, teist- Meil on sama palju rannikut kui Euroopa ühel rohkem muidugi Saare maakonnas, kokku tulemiseks, vaid ka olulised kokkusaamiskohad ning ühen- moodi tavade ja kultuuridega. Ühendab suuremal riigil Rootsil ja kaks korda rohkem üle 1400 kilomeetri. Ja uskuge neid, kes tea- neid, kes teavad ja tunnistavad, et merd meie rannajoont kui maadeavastajate sünnimaal vad – siin leidub kõike! Vilsandi korallidest › duspunktid teiste maade ja kultuuridega,“ teab rääkida Portugalil. Kübassaare roostikuni, Üügu pangast Harilaiu ümber tuleb hoida ja mõista. „Mere juures oo käesoleva loo autor, Saarte Liinide juht Villu Vatsfeld. ikke rahulik. Ega meri sihukesi mõurapulle salli…“ Rannikumeri on rikkus, mis oli enamikule luideteni, Abula kiviklibuvallidest Sutu laheni Ütlemine, mis Juhan Smuuli kirja panduna pea eestlastest keelatud peaaegu viiskümmend ja Sõrve säärest Panga panga kõrgele kaldale. kõigile eestlastele tuttav ette tuleb. See on see, aastat ja mida me alles õpime uuesti kasu- Rääkimata siis nendest väärtustest, mis on mida rannarahvas on teadnud ajast aega. tama. Rannikumeri ongi päris vabadus kaldast pisut kaugemal saare südames…

48 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 49 < Lisaks Kuressaarele oli eelmise < Merispordiseltsi rahvas koos orkestriga > Üle mere on saanud sõita sajandi alguses väga moekas paatides. Taustal paistavad Lootsi tänava kõigist Saaremaa randadest. suvitada Kihelkonnal. Laevaga majad ja praeguse GOSPA asukohas olnud Enne Triigi sadama ehitamist sai nii Abaja lahe reidile kui ka Kuressaare laevaehitusplats. Paadininas 1920ndatel saadi liini- tsaariarmee ehitatud Papisaare seisab püsti seltsi esimene kommodoor aurikutele ja maale väikeste sadamasse, kust alevik jäi ja Saare maavanem Mihkel Neps. paatidega. mõnusa kaarikusõidu kaugusele. Tahad ka seda tunnet tunda? Hüppa pardale!

Lisainfot leiad: Kui kiilualune tahab rohkem vett ja seilad Mõntu Sõrve poolsaare tipus – Kui seilad kaatri või paadiga, võid eelnevatele Seda tava on püüdnud hoida kõik praegusedki Kuidas siia tulla? sadam.kuressaare.ee Ikka üle ühendava mere sadamatesse. Kui purjede all, siis saad turvaliselt silduda ja väikesadam, kus on kaikohti kümnele jahile soovitustele lisada Koguva Muhus (iidne sadamapidajad, kelle hulgas on nii äri- www.saarteliinid.ee sul on väikelaev, kaater või purjekas, mooto- sadamaelu nautida neis sadamais: või kaatrile. Võimalus minna sauna. kaluriküla, kus mõnusas atmosfääris aega ühinguid, omavalitsusi, mittetulundusühendusi www.slmarinas.eu riga või ilma, saad Saare maakonnas oma Kuivastu – sadamahoonetest leiad kauplused Veere – vaikne ja looduskaunis kohake, veeta, suvel avatud imehea restoran, kui ka lihtsalt visionääridest ja unistajatest www.lounaranna.ee sihtkohast ja soovidest lähtuvalt valida ja kohviku, kõrval praamisadam. kaikohti kuus, sadamas on pood ja hubane lähedal Muhu muuseum ja kalandus- arendajaid, kes tahavad, et meri, rand ja www.montusadam.ee just sellise sadama, mis sinu alusele sobib. Lõunaranna Muhu saarel – siin saab ka söögikoht. muuseum), Kungla, Nasva jõesadama sadamad oleks avatud kõigile. www.lomalasadam.ee Veeteede Ameti sadamaregistri andmetel on telkida, külastada kohvikut, rentida jalgratast Saaremaa sadam Ninasel – teenindab nii ja Salme lõunakaldal, Lõmala ja Papissaare „Kui alles lähed pikemale meresõidule, ei tohi www.soelasadam.ee Saare maakonnas 45 väiksemat ja suuremat või minna puuküttega sauna. reisi- kui kaubalaevu, lisaks leiab siit sadama läänerannal ning Saaremaa kõige põhja- vaadata tagasi kodusadama või ranna poole. sadamat ja lautrikohta. Saaremaal on neist 36, Kõiguste – võimalik end pesta nii duši all abilaevastikule ja ujuvkai väikelaevade teenin- poolsema, Soela sadama. On selline ebausk… Seevastu tagasi kodu- Muhu saarel 6, Abrukal 1, Vilsandil 1 ja Ruhnus kui saunas. Siit leiad ka baari, mis on avatud damiseks. vetesse jõudes on kõik juba päevi ja tunde samuti 1. Kõik see on tõendus ikka sellest, et täpselt niikaua, kui kliendid soovivad. 6,5 km Triigi – Saaremaa ja Hiiumaa vaheline Saame sadamas kokku! ärevil, millal kodusadam paistma hakkab. elu on saarte randadele tagasi pöördumas ja kaugusel asub Viikingite küla. praamisadam. Suveperioodil avatud mõnus Pea kõik saarte sadamad on aegade Lihtsalt hea on olla tagasi. Kogesin seda tunnet seekord loodetavasti jäädavalt. Roomassaare – suvel on avatud kohvik, kohvik, teenindushoones olemas nii ööbimis- algusest olnud kogukondlikud ja nende pida- viimati veebruaris, kui tulime purjekaga Täpsuse huvides tuleb siinkohal siiski tõdeda, võimalus rentida jalg- või tõukeratast, minna ruumid kui saun. mine ühistegevus. Kui suurel maal saadakse Vahemerelt. Silmapiiril paistma hakkav Sääre et paljud registris olevad sadamad on veel sauna. 4 km Kuressaareni, 1 km lennujaama. Orissaare – paikneb alevikus, seega lähedal kokku turuplatsidel ja laatadel, siis ranna- majaka plink soojendas südant…“ Nii rääkis alles arendamisjärgus ja on ka neid, mille Kuressaare jahisadam – külastajad saavad kõik poed, pubid ja söögikohad. rahvas koguneb sinna, kus on meri, laevad merele minemisest ja merelt tulemisest Eesti juurde ei vii korralik veetee või kus puuduvad einestada sadamarestoranis, nautida ajaloolise Ringsu sadam Ruhnus – kogu saare hea ja paadid. Sadamas kuuleb uudiseid ilmast ekspeditsioonipurjeka Admiral Bellings- sadamateenused. Seepärast teeme purjelaeva baari ja meresõite, viikingipaadiga ja parem käe-jala ulatuses. ja maast, saab teada, kust puhuvad tuuled hauseni kapten Meelis Saarlaid vahetult enne siin ülevaate ja valiku parimatest, kuhu sõitmist jne. Spaahotellid on siit kõigest 150 m Abruka – sadamas on olemas kohvik, taevas ja maapealsetes suhetes. Sadamas Atlandi ookeani ületamist teel Antarktikasse ankrusse heita. kaugusel, loss 300 m, vanalinn 500 m. rattarent, lähedal lõkkeplats ja ujumine. näeb uusi asju ja vanu tuttavaid. 2019. aasta oktoobris. Meremees. Saarlane. /

50 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 51 ärkavat, naeratavat, hingavat, hoiatavat, pahast, vihast ja kurja ja armastus ehk pole veel päriselt otsa saanud. Mere vaatamisega merd... väsinud merd ja uinuvat merd. See on lõputu rida. on sama jama. Kui sul on temaga pikem suhe olnud, tead ja tunned Lisaks märganud mere erinevaid värve ja hääli, erinevaid laineid teda rohkem, siis on ka rohkem, mida vaadata. igas meres ja ookeanis. Olen väga rõõmus, et olen seda kõike Mida meremees merel mõtleb? kogenud. Kui istun oma Vilsandi rannas ja vaatan silmapiiri, siis Ja kodu poole seilates? Mere teksttuhat: terje metsavas I foto: erakogu nägu on meil merega palju jutustamist. Või õigemini minul merele. Merel on minust ükskõik, tal ei ole mind vaja. Minul teda aga küll. Selle kogemuse sain ma ümberilmareisil. Olin seda varemgi kogenud, aga mitte nii selgelt. Pikal merereisil võib kätte jõu- „Meri on hingevajadus ja armastus,“ ütleb laulja, Missuguse kõlaga on mere hääl, da aeg, kui sa ei mõtle mitte midagi. See on tunne, mida kirjanik, meremees ja oma elu peremees Jaan Tätte. millise tooniga see ürgne kutse, tahaks kogeda veel ja veel... See on vist sama, mida püütakse Mitmenäoline meri ja saareelu Vilsandil on osa tema millest räägivad mere(hullud)mehed? saavutada mediteerimiste ja joogaga. Korraga sa ei mõtle mitte Kui olin kaks aastat n-ö Vene sõjaväes, saatis üks tüdruk mulle millelegi ja samas tunned kõigega kokkukuuluvust – merega, › unistuste igapäevast. „Iga inimene otsib oma rahu- helikasseti, kuhu oli lindistanud tund aega mere häält, laine- taevaga, tähtedega. Korraga saad kõigest aru. sadamat,“ on Jaan kindel oma elu valikutes. loksu rannas. Ta teadis, et igatsen üle kõige oma Vilsandit. Aga Mis või kes on merejumal? see ei olnud minu Vilsandi mere hääl ja ma olin väga pettunud. Oled teda merel kohanud Kunagi olin Vilsandil giidiks pimedate rühmale. Mulle väga meeldis, või enda lähedal tunnetanud? See lapike maad Vilsandil on ilmselgesti Sinu rahusadam küll – üks suur unistus on olnud tulla siia elama ja see kui nad ütlesid, et sellist merd nad pole kunagi kuulnud. Eks siin on vee all peidus 400 miljoni aasta vanuseid korallra- Nagu juba ütlesin, ei ole meri tegelikult inimese koht. Inimene ja Su pere (lastelaste) kasvamise jalajälgi täis. on teoks saanud. Olen selle sihi nimel palju vaeva näinud ja see on loodud maa peal elama. Ja maa peal ma näen inimesi, kes Ja meri on mõistagi hoogsaist aerutõmbeist käidud tee teeb mind õnnelikuks, kuna arvan, et käisin õiget rada. husid, mida meremehed on alati kartnud, ja need panevad mere häälitsema ka tuulevaikuses, justkui raskelt ja vaevatult hingama. usuvad üht või teist jumalat, aga tegelikult ei usu eriti midagi. kirju. Kas ise palju merel ringi seilanuna oledki Merel võiks öelda, et kõik meremehed on usklikud. Meri võib nüüd oma rahusadamas? Kuidas keskmaa poiss sattus üldse omal Väga erinev on suvise ja talvise mere hääl – sooja ja külma vee hääl. ajal mereääremaale? Viljandi*-Vilsandi – Külm vesi on paks ja raske, siis moodustuvad täiesti erinevad lained. sinu ja laevaga teha, mida ise tahab. Sa adud, kui suur ja hooma- Inimese suur ülesanne siin elus on leida hingerahu. ühe tähe muutus ses paiganimes, matult tugev ning ettearvamatu ta võib olla. Ja siis ootad ja Et see jõuaks kätte kasvõi natuke enne lõplikku ja igavest vaikust. Kas meri hõikab Sind või kisad ise ta järele? loodad, et keegi sind hoiaks ja kaitseks. Neid tegevusi, mida Ei maksa loota, et rahu toob sulle mingi rahulik paigake: et mis oleks justkui ette määratud!? Neptuni hirmus merel ei tohi teha ja mida peab tegema või mida Olin üheksa-aastane, kui esimest korda Vilsandit nägin. Meri ise ei kutsu inimest kunagi. Meri pole inimese koht. tuled Vilsandile elama ja ongi rahu käes. Rahu Aga meres, selles lõputuna näivas avaruses ja vabaduses on peab missugusel nädalapäeval tegema ja mida mingil päeval ei toob sulle sinu teekond, sinu tehtud teod ja liiku- Mu Tallinna sugulastel oli siin suvemaja ja mind võeti Vilsandile tohi teha – neid keeldusid ja käskusid on merel rohkem kui maa kaasa terveks augustiks. Mäletan selgelt, kuidas suve lõpus inimhingele, kes otsib avarust ja vabadust, väga suur ja oluline mine oma unistuste suunas. Selles mõttes on Vilsandi minu koht. Pärast pikemaid meresõite on oi kui raske jälle maise eluga peal kristlastel. Ei alga ka minul ükski meresõit ilma väikeste paadiga saarelt lahkudes nutsin terve tee ja vaatasin Vilsandi rituaalideta. Mere vastu peab olema suur aukartus ja austus. poole tagasi. See oli esimene põhjalik armumine mu elus, millest harjuda. Tore on vaadata maailma sadamates teisi meremehi. nüüd on saanud armastus. Eks ma juba lapsena märkasin seda Nende silmades on kõigil midagi ühist, midagi väga klaari. Sinu pikk meresõit algas üheksa aastat Viljandi-Vilsandi sõnamängu, vahel kirjutasin koolivihikutele Erinevad karakterid on Sulle teatriteed käinuna tagasi ja kandis nime „Ümber imelise ilma“. Vilsandi 1. Keskkool, 9.b klass. ja kirjutava mehena tuttavad. Millist etendust Kas aastaid hiljem oled seda imelist ilma kuida- merelt ootad, kui oma kodumerepingil looži gi üle või ümber tõlgendanud? Mis on selgu- istud ja vaatama asud? Mida seal näed ja märkad? nud või selginenud pikkade aastate takka? Kõik on kuradi äge. Mul on oma rannas tõesti üks pink, kus käin Kui jätta kõrvale kõik jutud loodusest, siis kõige toredam oli „Rahu toob sulle sinu etendusi vaatamas. Veedan seal täisjõus tööeas mehe kohta ehk saada kinnitust, et inimesed on ehitatud väga ühte moodi. Kõik liiga palju aega, aga see on parim, mida saareelu mulle pakub. nad tahavad samu asju: armastust, tähelepanu, mõistmist, lapsi. teekond, sinu tehtud Vahel, kui olen jäänud liiga kauaks taluõuele kodutöödega Meedia on aga teinud maailmast koletusliku paiga, kus kõik on mässama ja jaurama, tuletan endale ikka meelde, et elan siin mere halvasti ja kõik vihkavad kõiki. Tegelikult on vastupidi, inimesed teod ja liikumine oma pärast, mitte selle puust kasti pärast, kus öösel magada saab. tahavad vaid head. Maakera või veekera on nii väikene. Hakkad Ja need etendused, mida meri pakub, on alati erinevad. siit vaikselt minema ja varsti oled alguses tagasi. Ja ilus on see unistuste suunas.“ Lemmikud on need, kui tean ilmaennustusest, et torm on tulemas, kera ka, kui inimene pole suutnud veel kõike koledaks teha, nagu ja hetkel on täielik tuulevaikus. Siis istud seal pingil esireas ja vaatad inimkonna plaan tundub olevat. peegelsiledat veepinda ja ootad esimesi tormi märke. Ja kuidas Meri pole Sinu jaoks ilmselt ainult Mitu (tuhat) nägu on merel? Missugune Sind korraga hakkab veepind kergelt õõtsuma, nagu kellegi rind hingaks mõõtmatu veteväli, vaid meri aitab elada kõige enam köidab või hoopis hirmutab? aeglaselt – siis hakkab meri end liigutama. Tõusuvee aeglased lained hakkavad randa veerema ja mustad pilved kerkivad silmapiiri – omamoodi ja omal saarel. Mis teeb Sinu Jah, võtab ohkama! Oleks keegi mulle tookord öelnud, kui kohale. Ja paari tunni pärast on maru ja raju kohal ning nende eest päevad kuldaväärt ja hõbevalgeks? Vilsandil lapsena täispuhutavast kummimadratsist üritasin tuleb põgeneda. Eks päris teatris ka ootad, et midagi juhtuks, et See, mis mulle võib tunduda hõbevalge, võib teise jaoks olla hullu- jope abil purjekat teha, et ükskord olen ma purjetanud ümber näitlejate armastatud kandvad pausid liiga pikaks ei veniks. maja. Mulle meeldib elada keset looduse vaikust ja looduse hääli. maakera ja pärast seda veel kord üle Atlandi ookeani Ärgata koos nendega ja uinuda koos nendega. Minna magama ja veel kord üle Vaikse ookeani. Ja et ükskord on Aga mere vaatamisega on – kulunud võrdlus küll – nagu naise siis, kui uni peale tuleb, ja ärgata siis, kui uni ära läheb. Ja ärgates mul päris oma purjekas ja veel mitu muud paati vaatamisega. Üks asi on vaadata tänaval lihtsalt ilusat naist, teine asi ja uinudes kuulatada, mis meri teeb. Ja ärgates mõelda, et mis ma – ei ma oleks seda uskunud. Pigem oleksin vihastanud narri- on kohata ootamatult naist, kellega sul kunagi on mingi suhe olnud siis täna teen, ja uinudes mõelda, et miks see siis tegemata jäi. I mise üle. Merd olen näinud palju ja igasugust. Magavat,

HUVITAV FAKT Vilsandil asub Eesti maismaa läänepoolseim punkt – Nootamaa saar. * linn mandri-Eesti lõunapool

52 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 53 Foto: Valmar Voolaid Valmar Foto:

maa

Saaremaa ja Muhu saartel on tänu pehmele kliimale ning lubjarikkale pinnasele eriline taimestik, loomastik. Loodushuvilisi ootavad vaid mõnede näidetena õpperajad Viidumäe looduskaitsealal, sadade tuhandete rändlindudega Vilsandi rahvuspark ning orhideede ja lopsaka ürgse lehismetsaga Abruka väikesaar. Loodushuvilise reisimenüüsse võiks kindlasti kuuluda ka saarte looduslike pühapaikade külastamine.

54 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 55 Loodus poeb hinge tekst: martin vesberg / fotod: martin vesberg

„Oma kivise pinna ja valjude tuultega on Saaremaa mu lemmikpaik terves maailmas,“ ütleb mitmeid auhindu võitnud noor andekas loodusfotograaf › Martin Vesberg. Kõige imetabasem kogemus on tunda, et oled üks väike inimene keset suurt loodust, ning sellistest hetkedest saartel juba puudust ei tule.

Suvel toimuvad metskitsede pulmad. Sokud puksivad ja kitsed vaatavad pealt, otsides seda kõige tugevamat.

Looduse vastu hakkasin huvi tundma juba alg- Punahirvede pulmad on minu jaoks klassides, 11-aastasena avastasin fotograafia. aasta kõige oodatum aeg. Näha suurte Kombineerides kaks lemmiktegevust, leidsin sarvedega loomasid nii julgelt ringi liikumas ja silmad kõõrdis taeva poole enda jaoks loodusfotograafia. möirgamas on lihtsalt vapustav. Haudvaiksed rabahommikud, silmast silma kohtumised loomadega, erilised linnud – need on vaid mõned näited, mida ikka ja jälle soovin kaamerasse püüda. Saartel on väga omapära- seid linnuliike, näiteks sookurg ja merikotkas, mida võiks lõpmatuseni pildistada. Seda, et siin merd ja linde näha saab, on ilm- selge. Tihti tundub, et Saaremaa on ainult kadakad ja kivine rannakarjamaa, tegelikult on meil aga ka suured metsad, kus võib kohata igasuguseid tegelasi. Kõige lihtsam on kena pilti saada kevadel ja sügisel, kuna siis on kõige müstilisem valgus. Suvel kipub lauspäike looduse justkui ära kõr- vetama ja see paistab ka pildilt välja. Soovitan kõigil võtta see vaev ja ärgata enne päikest – hommikuvalguses on hoopis teine vaatepilt kui keskpäeval. Varajane tõusmine tasub alati ära, hommikud on lummavad! I Käisin hirvepulle otsimas, aga tol hommi- kul mul eriti ei vedanud. Kuniks koduteel astus põõsast välja too põdra- isand. Nüüd võis retke edukaks lugeda.

56 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 57 HUVITAV FAKT Saaremaal Mõnnuste külas asub Euroopa keskpunkt koordinaatidega 58°18′14″N 22°16′44″E.

Viidumäe vaatetornist on Saaremaad võib nimetada ka sügishommikutel võimalik loojuva päikese maaks – on ju ta jälgida imelisi päikesetõuse. Eesti läänepoolsemaid paiku.

Välejalgseid ja hästi peituvaid Mai lõpus pistavad urgudest pea välja jäneseid on raske tabada. rebasekutsikad. Maailm vajab avasta- Pole ka ime, sest vaenlasi mist ja seetõttu ei osata ka inimest neil jagub, rebastest kotkasteni. karta. Istusin vaikselt maas, kuni pisipõnn mind ise uudistama tuli.

58 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 59 HUVITAV FAKT Tea, kust toit tuleb: Saaremaa kuulub 1990. aastast kasvata ise, leia oma UNESCO biosfääri programmialale talunik, kala- või „Inimene ja biosfäär“. jahimees, liitu FB grupiga „Korila- Märka märki: Hingelt selt korterisse, eelista tooteid saarlaselt salve“ ja teenuseid, Tarbi targalt: – jagamismajanduse millel Saaremaa roheline vähenda, parim näide. ehtne märk. korduv- ja taaskasuta. tekst: maria ruubas I fotod: margit kõrvits, priidu saart, i land sound, erakogu, indrek kasesalu Tee head endale ja keskkonnale! Saaremaal olles aeg peatub, aidates kaasa tasakaalu leidmi- sele nii iseendas kui ümbrit- EHK LÄHEB VAJA! KOHUSTUSLIKUD 10 000 SAMMU AEGLANE TOIT sevas. Väikesed positiivsed Otsime uut ja senikogematut nii ela- muutused ja teadlikumad mustes, tundmustes kui esemetes. Saaremaal saab nautida kõiki tänapäe- Iga saarlane on vähemalt natuke kori- valikud igaühe elus toetavad Kõike on palju ja see kõik tahab saada va mugavusi ja kui enam ei jaksa mood- lane. Metsast koju viidavad seenevan- sinu omaks. Ressursse konverteerides sa eluga sammu pidada, on võimalus nid ja marjaämbrid – need on Hullud ka looduskeskkonda. säilita aga kriitikameel. Äkki saaksid ET PIDU KESTAKS! pea olematu ajakuluga pageda loodu- Päevad saare moodi. Poes lähevad Argipäeva poeesia, võimalus elada aeglaselt ja hakkama ka ilma? sesse akusid laadima. Punktid a ja b kergema käega korvi tooted, mis on Ole osa loodusest: mine metsa, eraldatuse eksootika – see on viimased poolteist Ikka on meis valitsenud mentaliteet, et Kõige-kõige rohelisem on muidugi pole saarel üksteisest nii määratu valminud saare puhta loodusega kesk- mere äärde ja ole kohal kesk aastat minu reaalsus. Luksus. Hea elukeskkond ehk läheb tarvis. Küllap leiab põhjuse pidamata üritus. Ärge mõistke mind distantsiga. Eelista 10 000 sammu, konnas kohalike inimeste töö ja koge- ei ole iseenesestmõistetav, näiline isoleeritus ei meie ajaloos, kus kõike ei saanud kohe valesti, panna tähele ja tähistada isegi jalg- või näiteks tõukeratast, et käigud mustega. Neid tooteid kaunistab Saa- ilusat saare loodust. kingi võimalust eralduda väljakutsest, millega mitte. Mida oli, seda piiratult ja õppi- pisikesi kordaminekuid, lausa argisena saaks käidud ja teod tehtud. Tugevda remaa ehtne märk. Kohalikes resto- Ära kiirusta: kulge, käi jala, maailm silmitsi seisab – jätkusuutlikkus. sime, kuidas olla väga loominguline, et tunduvat, on oluline. Nii kohalik kui ka sidet ümbritsevaga, alternatiivne liiklus- ranides toiduelamusi otsides saad Väikeste sammudega kestliku eluviisi poole lii- mitte millestki võluda midagi. Eseme- kaugelt tulnu vajab peohetki, et argi- vahend on küll ka keskkonda säästev, maitsta saare talunike töö vilju, toitu, sõida rattaga, tõuka tõuksi. kudes saame kõik anda panuse, et Saaremaast tel, nagu kõigel muul meie elus, peaks päeva rütmi vaheldust tuua. Saaremaal kuid ennekõike hea sinule. mis kasvatatud sulle mõeldes. saaks ökosaar. Koht üha kiirenevas maailmas, olema väärtus ja mõte, miks need oma annavad tooni mitmed üritused, mis Saarel õpib, et liikumise võlu peitubki Läbi ja lõhki linnatüdrukuna on mind- kus rohelised metsad ajavad kadedusest ro- ellu toome. teevad ruumi erilisele ja ainulaadsele, protsessis endas ja pärale jõudmine ki nakatanud moodne põllupidamine. heliseks; kus toit on aeglane, maitsed ehtsad Mis ühele koormav, võib teisele varan- kuid sealjuures peavad oluliseks säästa on osa sellest, mitte eesmärk omaette. Olen rohenäpp korteris, seemned potis ja kohalikud; kus sihtkohta kulgetakse; kus dust tähendada. Võta aega, et avas- nii pidulist kui ka ümbritsevat. Kulgemist saarel toetab loodud infra- aknalaudadel. Mullu läksin aga sammu tähistatakse nõnda, et hea on nii endal kui ka tada saare vanakraami-antiigipoode Üritust korraldades võiks nii saarel kui struktuur, mis laseb nautida määratut kaugemale. Võtsin kätte ja kaevasin en- loodusel; kus ruumi on ainult iseloomuga ese- ja sekkareid, mis on täis iseloomuga kaugemal malli võtta Illiku laiul toimu- vabadust ja saarelist loodust. Raam dale väikese aialapi, kus mängisin kohe metel ja sellel, mis päris. Saar, kus hoolitsedes aardeid. Möödunud ajast, natuke vil- vast. I Land Sound on festival, mille ja sina, tuul sasib juukseid, musi on päris põllumeest. Miks, küsid. Sest oma iseenda eest, hoiad ümbritsevat ja säästad tused, võib-olla isegi kulunud. Siit võid keskmes on jätkusuutlik ning ilus elu. punane ja ees saab oodata vaid kena kartulid on kõige kollasemad ja herned keskkonda. leida juba ammu unustatud raamatud, Tiim, kes teadvustab prügi vähen- päev. Argipäev. Tee pause argises kõige magusamad! Ei suuda kirjelda- nõukogudeaegsed nostalgiaesemed damise, korduvkasutamise olulisust. Kes Kuressaares elab, see saab tervele Unusta ühekordne: da seda ülevoolavat rõõmu, kui oma ühes esimese vabariigi aegsete pärlite- Festival, kus puhas loodus on sama linnale ringi peale teha vaid kergliiklus- rutiinis ning tähis- käega istutatud, kastetud taim hakkab ga, ootamatut kihvti maalikunsti, usku- tähtis kui puhas ja ehe emotsioon. teid kasutades. Saab kaugemalegi: soeta pillirookõrs, tades ära unusta lõpuks tagasi andma. matuid leide kaltsukatest. Need poed Suve lõppakordiks on saanud Kures- üks mu vaieldamatu lemmiktee on : : on koduks esemetele, mis kannavad Roomassaare sadama ja linna vahel, eelista päris säästa nii ennast OledOled see, see, mida mida sood! sööd. Toit peab olema saare Merepäevad, mis kutsub külasta- hea nii sulle kui neile, kes seda kasva- mälestust. Siin on sinu võimalus anda jaid kaasa mõtlema keskkonnatead- kus kesk kadakaid võid silma peal hoida nõusid, salvrätte, kui ka loodust. tavad, sealjuures planeeti hoidev. Ja asjadele uus hingamine ja paigutada likute loengutega. Kes aga ei jaksa Kuressaare linnusel. Tõeline saare idüll. kasuta korduvalt. kui sõrmed mulda pole päris sinu rida, need konteksti, millega lood terviku, tähistamisega suveni oodata, on ooda- Juhul, kui ees ootavad kaugemad on saarelt võimalik leida oma talunik, mis just sinu nägu. tud Kuressaare Tänavafestivalile mais, sihid, peab juba igaühe isiklik sportlik jahi- või kalamees. Siin toimib jagamis- kus nii joogiklaasid kui ka kogemused ramm väljakutsele vastu pidama. ! majandus, kus talupõllul kasvatatud otsi saarelt on päris ja pidu saarele omane. Kui Kes vormis nii kindel ei ole, võib harju- Taotle tasakaalu – nii endas kui ka ümbritsevas. saak ning kodutehtud hoidised, liköörid iseloomuga aardeid otsid, leiad ettevõtmisi igale maitsele tada mitmesugustel aasta ringi toimu- on hindamatu valuuta. aasta ringi. vatel spordiüritustel. I Tule saartele, kus ajal on teistsugune mõõde!

60 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 61 SAAREMAA Looduslike pühapaikade uurimine, kaitsmine ja laiem Saaremaal asuvad looduslikud pühapaigad on eriilmelised ja tutvustamine on olnud mu abikaasa Ahto Kaasiku kireks juba ligi mitmekesised: hiied, raviallikad, tondi- ja liukivid, pühad puud. kolmkümmend aastat. Meie peres on rahvapärimus siiani elus ja Kõige laiemini on vast tuntud Panga pank ja Kaali meteoriidi- kasutusel ning nii argi- kui pidupäevade loomulik osa. Mu kaasa kraater ning seda põhjusega – mõlemad on vägevad ja juured ulatuvad Saaremaale ning nii satume oma Tartu kodust igal muljetavaldavad. aastal ka Saaremaa pühapaiku külastama. Panga panka on põlised Mustjala kihelkonna elanikud püha- Saaremaal on mind alati tabanud vaimustus siinsest teistmoodi paigana austanud ja kasutanud aastasadu, pangamüüril endal on Salajane vanust ligi 430 miljonit aastat. Siin on austamas käidud vee- ja loodusest ja vaimsusest. Põlissaarlaste meel ja aja kulg erinevad suuresti linlikust kärsitusest. Siin on palju vanast ilmatunnetusest merehaldjaid, kuid pühad on olnud ka ümberkaudsed metsad. ja maa väest veel säilinud ning see on just see, mis meie peret Kaali püha järve tekkega seotud taevast langenud müstilise tähe vaimustab ja laeb. lugu on põimunud regilauludesse ning vaimustanud kirjanikke ja kunstnikke läbi aegade. Saaremaa vanemad elanikud mäletasid, Saaremaa et kunagi olla Kaali püha järv jooksnud veerohkusest lausa üle tekst: liisa kaasik I fotod: marko palm, valmar voolaid, maris sepp, ahto kaasik kallaste ja selle ümber kasvas tihe mets. Rahvapärimus teab, et armunuid, kes käest kinni hoides päripäeva ümber Kaali järvesilma kõnnivad, ei suutvat miski enam lahutada.

< Kaali meteoriidikraater on Eesti suurim loodusharuldus ning kahtlemata müstiline paik.

Püha Panga pank, kus on aastasadade jooksul käidud austamas vee- ja merehaldjaid, kuid ka ümberkaudseid metsi

Kaunil ja põlisel Saaremaal leidub ohtralt ka maagilist ning silmale nähtamatut. Siin asuvad Pühapuud pühad hiied, terviseallikad, ohvrikivid ja muud Puude austamine on › väepaigad. Kohaliku pärimuse ja vanade tavadega eestlaste, nagu teiste- Tuntuimad väepaigad: gi läänemeresoome tutvust tehes on ka läbirändajail võimalik saada osa rahvaste loodustun- nende paikade imelisest ja tervendavast väest. • Toomalõuka küla liukivi netuses olulisel kohal. • Kõrgema allikas Me oleme ilmselt ainus rahvas, kes oma rahale püha puu pildi • Kärla Pühajõgi asetas – punakal 10kroonisel oli kujutatud 700aastane • Pühatu allikas Tamme-Lauri tamm. Eestlased on ajast aega uskunud mere-, maa-, taeva-, metsa-, • Liiküla Täri pärn Saaremaal on Rannaküla Rämmi tamm ja Liiküla Täri pärn need tule- ja veejumalatesse ja esivanemate hingede toetusesse. • Läägi küla hiis vanad pühad puud, kes mind eriti kõnetanud. Rämmi tamm asub Maarahva elu kulges loodusega samas rütmis. Inimene ei Üügu Silmaallikas otse Orissaare-Leisi sõidutee ääres, kõrgudes selle kohale, temaga • HUVITAV FAKT seonduvad mitmed tondilood. Panga pangast mõne kilomeetri asetanud end selles maailmatunnetuses loodusest kõrge- Panga pank • Kaali meteoriidi- kaugusel asuv 400aastane Täri pärn on vana puuhiiglane, Eesti male, vaid elas kooskõlas, märkas, küsis nõu, kuulatas ja tänas. Rämmi tamm • kraater on Euroopa jämedaim ja vanim pärn ning Saaremaa vanim elanik. Naabruses Loodushaldjatega suhtlemise ja palvetamise, ravimise ja Tumala hiis kõige kergemini ligi- • pääsetav ja paremini asuva talu perenaine teadis rääkida, et pärna juures käiakse end õnnistuse saamise paikadeks olid erilist maaväge kandvad kohad Kaali püha järv looduses, mida me praegu looduslikeks pühapaikadeks nimetame. • vaadeldav meteoriidi- tänaseni ravimas. Ka minul on mitmed pühadele puudele paela Väkra hiis kraater. • sidumisel lausutud soovid täide läinud.

62 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 63 Allikad Saaremaal voolavad mitmed pühad ja tervendavad allikad – Odalätsi, Pühatu ja Ariste rahaallikas. Eestlased usaldavad ja > Odalätsi tervendav allikas austavad allikaid tänaseni. Sagedase allikate külastajana näen, linnulennult kuidas allikavett tullakse suurte kanistritega koju viima ning allikaveega silmade pesemine, ka otse allikast vee rüüpamine on tavaline tegevus. Ka tänapäeva eestlased säilitavad allikavees rabast korjatud jõhvikaid ja teevad allikaveega hapukurke sisse.

MUHU Muhu on küll oma pindalalt pisike, kuid põliselt pärandilt rikas maa. Paljudele Saaremaa külastajatele jääb Muhu saar justkui Saaremaa eeskojaks, kust põgusalt läbi sõidetakse. Keda vanad väepaigad huvitavad, neil tasub selle väikse saare avastamiseks siiski aega varuda, kuna Muhust on teada ligi sada looduslikku pühapaika. Elamusterohke ja ehe viis Muhu pärimuslugudega tutvumiseks on minna Tihuse hobuturismitalus hobuvankriga või ratsa ümbruskonna looduslikke pühapaiku tutvustavale ringsõidule. Looduslikes Tihusel saad külastada ka looduslike pühapaikade inglis- ja eestikeelset püsinäitust. pühapaikades: Muhu üks kuulsamaid ja kaunimaid looduspaiku on Üügu pank aeglustu, ning sealne iidne raviväega Silmaallikas. Silmaallika vee ravitoime • imelugudest on kõnelenud mitmed kohalikud elanikud. Üügu • rahusta meeled, pangale jõudes soovitan läbi jalutada ka maalilise rajakese, millel tervita, kohtad salapäraseid Kitsekambri ja Sokutoa koopaid. • Kui soovid tutvuda püha hiiekiviga, soovitan jalutada mööda • ole kohal, ütle oma soovid, Tule hiieretkele! Paenase küla piirile laotud pehme samblaga kaetud kiviaeda, mis palved, tänud või tõotused, sind lõpuks Paenase hiiemetsa juhatab. Hiieretkedel avaneb läbi pärimuslugude, • jäta kingitus. regilaulude ja parmupillihelide põnev sissevaade meie pika ajalooga maa ja rahva maailma. > Kauni vaatega Head tavad MTÜ Põline Pere hiieretked on harivad, Üügu pank ja sealne Looduslikud pühapaigad on põlised väepaigad, mis kogemuslikud ja meeleolukad rännakud iidse raviväega on mõeldud palvetamiseks, tervendamiseks, andide Eesti pühadel maastikel. Hiieretked toimuvad Silmaallikas viimiseks ja pühade pidamiseks. Neid külastades kõikjal üle Eesti algusega maakonnakeskustest. tuleks end häälestada ja ette valmistada. Püha- paikades kehtivad kirjutamata tavad, mida tundes Hiieretk Saaremaa kihelkonda toimub ja järgides võid saada mitmekihilise ja tugeva 27.06.2020 algusega Kuressaarest, looduselamuse. lisateabe saamiseks hoia silm peal: MTÜ Põline Pere facebook.com/polinepere • Kuna looduslikud pühapaigad võimendavad meie mõtteid, sõnu ja tegusid, on neisse paikadesse soovitatav minna kainelt nii kehalt kui vaimult. Seal ei tohi kellelegi ega millelegi sõna ega teoga liiga teha.

• Looduslikku pühapaika külastades on sobilik algus paiga teretamine. Mõte allikale, puule või meteoriidi- kraatrile tere öelda võib tunduda uudne, kuid meie maal on see olnud sama loomulik kui tervitada külla minnes pererahvast. Kus pühapaigad asuvad? • Prügi tuleb kindlasti kaasa võtta, kuid midagi muud Pühade looduspaikade otsimisel on heaks abimeheks interne- – ei lilli, oksi, marju ega teisi metsasaadusi – sealt koju tis leitav kaardirakendus: hiiepaik.ee/vaata/kaardirakendus. kaasa viia ei või. Allikavee kohta see piirang ei käi, Teiseks tõhusaks abimaterjaliks on Ahto Kaasiku „Pühapaikade kuid allikahaldjatele on hea tuua meelehead. Paigale teejuht“. Sealt leiab Saaremaa 13 kihelkonna esinduslikumate on kingituse, tänu või tõotusena hea jätta loodus- pühapaikade kirjeldused: juurdepääsutee, piirid, loodus, ajalugu, likest materjalidest ande, näiteks leiba, villast lõnga, pärimused ja tavad. Raamatu lõpus on ka soovitusi selle kohta, hõberaha või kaapida hõbevalget. mida pühapaigas teha. I

64 MO SAAREMAA Selle reisi järel olen Saaremaal käinud lugematu arv kordi, avas- tanud saart risti ja põiki eri aastaaegadel ning kogenud unusta- matuid linnuelamusi. Enne esimest reisi olin oma kodumaal Soomes kuulnud linnu- huviliste lugusid reisidest Saaremaale, aga ka sel korral oli oma silm kuningas – nagu eestlased armastavad tabavalt öelda. < Siberis pesitsevad kirjuhahad talvituvad Põhja-Norra rannikul, Lindude arvukus ja liikide rikkus oli midagi palju enamat, kui os- aga väike osa nendest kolib kasin oodata. Hanesid, veelinde, kahlajaid, putukasööjaid – kõiki. talveks Eesti vetesse. Neid võib Tollal tundus, nagu oleksin reisinud palju kaugemale kui vaid 400 näha muu hulgas Saaremaa kilomeetrit, mis on linnulennult minu kodukoha ja Saaremaa vahel. läänepoolsetes sadamates.

Valgepõsk-lagle on otsekui üks Saaremaa Linnuhuvilise tunnuslinde. Siit liiguvad kevadel ja sügisel läbi sajad tuhanded valgepõsk-lagled.

paradiistekst jouni valkeeniemi fotod jouni valkeeniemi margit kõrvits : / : ,

Mäletan, kuidas suurima elamuse pakkusid saja- või tuhande- < Soo-loorkull eelistab

< pealised valgepõsk-laglede parved Saaremaa randadel ja põldu- niiskeid rannaniite ning Jouni Valkeeniemi, Mäletan hästi oma esimest linnureisi Saaremaale, kuigi sel- del. See oli midagi erilist. Tollal oli valgepõsk-lagle Soomes, merelahti. Pildil on isaslind. Soome vabakutseline eriti minu kodukohas, harva nähtav lind. Nüüd on teisiti, val- fotograaf ja aja- lest on möödas juba pea 25 aastat. Retk toimus mais, kui kirjanik, kes on tegele- gepõsk-laglesid võib minna vaatama näiteks Helsingi kesklinna < HUVITAV FAKT Väiketiir pesitseb nud linnuvaatlusega üle parkidesse. puud olid lehepungades, nurmenukud õitsesid täies ilus Saaremaa kivistel randadel Vilsandi rahvuspargi 40 aasta ning teinud Olin muidugi kuulnud, et kevaditi kogunevad valgepõsk-lagled ja madalikel. eellugu ulatub aastasse Eestisse üle 50 linnu- › ning lindude elu oli aastaringi silmas pidades oma aktiivsuse Lääne-Eestisse Matsalu lahe piirkonda, aga ei teadnud, et neid 1910, mil loodi Vaika vaatlusreisi, eriti lääne- on nii palju ka Saaremaal. See oli meeldiv üllatus ajal, kui inter- linnukaitseala – esimene rannikule ja Saaremaale. tipus. See oli armumine Saaremaasse esimesest pilgust. net alles liikus massidesse ja andmed mujal maailmas märgatud kaitseala Baltimaades. lindude kohta liikusid märkimisväärselt aeglasemalt kui praegu.

66 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 67 Miks tulla just Saaremaale? Tutvumist väärivad Saaremaa on linnuhuvilisele paradiis mitmel viisil. Esiteks on tulnud ja huvi tundnud, milliseid linde on mul õnnestunud näha. linnustik rikkalik ja mitmekesine. Saar asetseb heade rändeteede Eriti tore on see, et Saaremaa rannad ei ole laialdaselt aedadega linnuvaatluskohad Saaremaal: kohal. Seal saavad kokku mitmed lõuna- ja põhjaliigid ning ka lääne piiratud või täis ehitatud nagu näiteks mõnes Soome piirkonnas. ja ida linnud. Piirkonnas on vaatamist igal aastaajal, ka talvel. Teiseks Saaremaa on suur ala, kus jätkub avastamisrõõmu – saarega haruldane kohtumine 2. Väike väin Saaremaa on Saaremaal meeldiv ringi liikuda. Siin on palju nii-öelda vaba põhjalik tutvumine ei toimu kiiresti. See pakub häid linnuvaatlus- ja Muhumaa vahel ruumi, kus saab linde vaadelda ilma, et häiriks piirkonna elanikke. kohti mitmeks päevaks. Ja muidugi on tore ka see, et majutus- ja Esimeselt Saaremaa reisilt on mulle elavalt 1. Viidumäe vanad metsad Ennekõike veelindude ja kahla- Ma ei ole oma reisidel kordagi kohanud linnuvaatlejatesse söögikohti on rikkalikult: korralik väljapuhkamine ja tugev kõhutäis meelde jäänud veel üks seik. Ühel õhtul Viidumäe looduskaitsealal jate hulgas populaarne koht. negatiivselt suhtuvat saarlast. Lausa vastupidi, nii mõnigi on juurde on boonuseks igale linnuvaatlejale. vaikses Lõmala külas istus elektriliinil pesitseb vanu metsi eelis- Kõige parem vaatluseks siis, kaunist värvi siniraag. Olin lummatud. tavaid linnuliike. Kevadöödel kui merevesi on madal ja See oli suurepärane leid liigist, mis on Soomes on eriti suur tõenäosus kuulda nähtaval on palju põhjamuda. Kaunivärvilisi suurrüdisid Karmiinleevikese olnud alati väga haruldane. Eestis pesitseb huikavaid öökulle. meloodilist vilet nähakse Saaremaa randa- see lind aga regulaarselt siin-seal, eriti del kevaditi. Nad pesit- kuuleb alates maist sevad Siberi rannikul. kuni jaanipäevani. Saaremaal, ütles 1970ndatest pärit linnu- raamat. See info oli aga juba siis aegunud, sest kogu Põhja-Euroopa siniraagade populat- sioon oli 1990ndate alguseks kokku varisenud. See mais nähtud Lõmala lind on tänase- ni ainus siniraag, mida ma Eestis mujal kui täiesti lõunas, Läti piiri lähedal, näinud olen. Ja ka Lõuna-Eestis ei pesitse enam siniraagu, see liik on kadunud Eestis püsivalt pesitsevate lindude nimistust.

3. Vilsandi saar Just merelindude 5. Roomassaare ja Nasva kuningriik. sadamate vaheline mereala Varjatud alal pesitseb ja puhkab Hea linnuvaatlusala neile, palju linde. Oluline kellel ei ole võimalik Kures- Mõned liigid lahkuvad (nagu piirkond harva ka pildil olev siniraag), teised saarest eriti kaugemale tulevad asemele. See kuulub Läänemerel talvi- liikuda. Palju pesitsevaid linnumaailma eluringi juurde. tuvale kirjuhahale. linde ja piisavalt rändeajal puhkajaid. Nasva sadama 4. Kogu lõunarannik läänepoolne madalik on eriti Tehumardist Sõrve sääre tipuni hea koht, kus näha kahlajaid. Linnustiku poolest arvatavasti kogu Saaremaa kõige huvita- vam piirkond. Paljude lindude Abistavad seisukohast jäävad just sellele veebilehed alale head rannad, eriti Sõrve linnuhuvilisele: sääre tipus ja Rahuste loodus- kaitsealal. Sõrve poolsaar Varasuvine öö ja www.linnuvaatleja.ee paikneb eriti hästi just sügisest ööbiku laul kuuluvad www.eoy.ee rännet silmas pidades. kokku. Liik on Saare- www.visitsaaremaa.ee maal väga tavaline. < Harvaks jäänud niidurüdi pesitseb siin-seal Saaremaa madalakasvulistel rannaniitudel.

> Häbelik ja pelglik must-toonekurg pesitseb harva Saaremaal. Hea õnne korral võib teda kohata peamiselt mais, kui pojad õpivad elamist pesast väljaspool.

68 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 69 Maine paradiis ilusas mereäärses talukompleksis õunaaia, kiviaedade ja puudesaludega

Hülgerannaks ristis Atla külas Vilsandi rahvuspargi alal oleva paiga tosin aastat tagasi oma vanavanemate kodutalu renoveerimis- projekti koostades Maria Tamander, kes oli koos filmi- › operaatorist abikaasa John Mathiesoniga otsustanud vahepeal võssa kasvanud kauni koha korda teha.

Vana kodutalu Tüüne tagala

Hülgerannastekst: tiina kolk / fotod: toomas tuul

70 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 71 Toona ei teadnud Londonis elav produtsent, reklaamikampaaniate korraldaja, noorte loojate juhendaja ning menuka pubi The Cleveland Arms üks omanikke ja selle pere- naine Maria Tamander, et talu nimi oli vanasti Kallaste. „Hülgeranna on tegelikult ehitusprojekti nimi, aga iseloomustab kõige paremini seda kohta, kus meres võib alatasa näha ja kuulda hül- geid. Mõnikord toob tuul laidudelt hüljeste häälitsusi ja siis jääb mulje, nagu peetaks rannas toredat pidu,“ kirjeldab Maria. Kallaste oli tema vanavanemate Friedrichi ja Pauliina väike mereäärne talukoht, kus olid lehmad ja lambad, parasjagu põllumaad ja viljapuuaed. Mõned õunapuud kannavad veel tänapäevalgi. Nagu ammustel aegadel kombeks nii korjavad nad ka praegu hilis- suvel mere äärest põldmarju. Nüüdki palistavad õueala sarapuud nagu muiste. Maria vanaisa oli ka innukas kalur ja külatisler. 1944. aasta septembris põgenes abielupaar koos tütarde Eevi ja Eenaga Gotlandi saarele ja maha jäid heas seisukorras elumaja, laut, töökoda, küünid, saun, aga ka kelder ja Peagi kerkib nende kivide ja skulptu- paadikuur salalahes. raalsete objektide naabrusse kunstnike ateljee. Aastatega on Hülgeranna asukad

> John Mathieson ja loonud endale mõnusa elamise. Maria Tamander Tagasi juurte juurde (maa)kodus sügis- Kui Kallaste talu peretütred koos oma tütarde Maria ja Ulrikaga pool puhkust nautimas. sajandit pärast Rootsi põgenemist kodukohta vaatama tulid, nägid nad talu otsimisel omajagu vaeva. Nende Kuressaares elavad sugulased < Mereranda püsti- tundsid üht daami, kes oli käinud Friedrichi ja Pauliina pulmas ning tatud iglusaunas saab teadis, kuhu suunduda. vihelda aasta läbi. „Kuna Nõukogude armee oli muutnud teid, pidime iga lahe ääres pea- tuma, et vaadata, kas seal on see kivi, mida mu ema mäletas. Viimaks leidsime otsitud kivirahnu ja tagasiteel ka talu asukohale viitava vilja- puuaia ja köögitrepi riismed,“ meenutab Maria, kes teist korda külastas Hülgeranda neli aastat hiljem, mil ta ootas oma esimest tütart Islat. Tänu oma isa tööle lennufirma SAS eri maade esindustes, on Maria lapsest saati palju maailmas ringi reisinud ja elanud mitmes riigis. Produktsioonifirmades töötades viibis ta lausa 260 päeva aastas võõrsil, aga nüüd on naine juba veerand sajandit kanda kinnitanud Londonis. „Ma nii väga igatsesin kohta, kus koos pere ja sõpradega saaksime aega veeta, nautida loodust, rahu ja vaikust – Hülgeranna on nii mõnelgi viisil ületanud mu ootused ja teeb seda siiani,“ mõtiskleb naine, kelle eestvõttel alustati 2007. aastal paiga korrastamist ja uute hoonete rajamist. Toona kaalusid talu tagasi saanud peretütred, Maria ema Eevi ja tema tädi Eena, vahepeal võssa kasvanud maa müüki panekut. Samal suvel rentisid Maria ja John Rootsis haagissuvila ja sõitsid koos lastega Saaremaale justkui paigaga hüvasti jätma. Nad parkisid oma karavani otse mere kaldale, et täiel rinnal nautida meremühinat ja hunnituid loodusvaateid.

72 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 73 Püsivus viib sihile „Iga õhtusööki rannas saatis kordumatult kaunis päikese- Hülgeranna on nüüdseks tundmatuseni muutunud. Korrastatud loojang. Seal otsustasimegi Johniga vanematelt talu üle rannamaastik kiviaedade ja puudesaludega, ilus õueala uute hoonete, võtta ning hakata seda taastama oma perele ja tulevastele vanade õunapuude ja aiamaaga... Võsast puhastatud rannas saab põlvedele,“ meenutab naine, lisades, et alustada tuli nullist, niisama mõnusalt kulgeda või veelinde vaatlema jäädagi, kajakiga sest külarahva sõnul vedas Nõukogude armee talu elumaja merele aerutama minna või soojal ajal suplemas-ujumas käia. Kuressaare sõjaväeossa ja kõik ülejäänud hooned lammutati, Kui Maria ja John olid võtnud nõuks talu taastada, suundus naine isegi kiviaiad koputati üle või teisaldati mere äärde punkrite selle nimel, et aasta pärast saaksid nad oma krundile suvitama tulla, seinteks. 2007. aasta sügisest Londonist kord kuus Kuressaarde asju ajama ja „Mu ema mäletab ainult elumaja kööki, kus oli suur ehitustöid hindama. puuküttega pliit sisseehitatud vasest sooja vee mahutiga, „Ühel hommikul küsis noorem tütar Iona, miks ma iga kuu üksi mida ümbritsesid rohelised plaadid. Tal on meeles ka köögist puhkusel käin. Selgitasin talle, mida ma teen, mispeale tema tahtis väikesesse keldrisse viiv trepp,“ kommenteerib Maria. teada, kas Hülgerannas võib ta ka tegelikult ukse avada ja omaette loodusesse jalutama minna. Siis mõistsin, et neil ei saa Londonis kunagi sellist võimalust olema,“ tõdeb Saaremaa juurtega tarmukas tegija, kelle juhtimisel valmisidki majad järgmise aasta juulikuuks. Hülgeranna hoonete arhitektuur on inspireeritud Eesti erinevatest talumajatüüpidest, kõigil neil viilkatusega puitehitistel on sindlikatused, mis ajapikku vanuvad halliks nagu sügisene meri või raagus võsa. „Veedame nüüd üha rohkem aega Saaremaal Atlas: meile tulevad külla sõbrad kogu maailmast, tüdrukud võtavad kaasa oma sõpru, minu õde ja tema pere saabub koos oma sõpradega. Plaanime Johniga kunagi lähitulevikus veeta Hülgerannas aasta, et kogeda aastaaegade vaheldumist,“ tutvustab ta tulevikuplaane. Oluline lõimumine Kuna Johnil on nüüd rohkem aega talu ja maaga tegelemiseks ning lapsed saavad Londonis ise hakkama, tulevad nad Mariaga üha sagedamini kahekesi Hülgeranda. Neile on külaellu lõimumine ning Selles majas on end sisse seadnud John ja Maria. osalemine kohaliku kooli, Vilsandi rahvuspargi ja käsitöömeistrite Disaini- ja ruumikujundus- ettevõtmistes olulised. Oscarile nomineeritud ja BAFTA parima huviline perenaine lasi tubade filmioperaatori auhinnaga pärjatud John Mathiesonil on kavas sisustamisel oma fantaasial korraldada isegi filmi(meistri)klasse. lennata, aga arvestas koda- „Tavaliselt avame hooaja ülestõusmispühade ajal ja järgnevalt kondsete harjumusi ja soove. tuleme paar korda enne jaanipäeva maju korda seadma, köögiviljaaeda taimestama ja ette valmistama pensionipõlve pidavate vanemate 8–10nädalast suvitamist Hülgerannas,“ räägib paar. Ülejäänud seltskond saabub juuni lõpus, kui kool on läbi, ja jääb siia augusti lõpuni. Suurte ideedega „Mullu sügisel tulime Johniga mitu korda saarele tagasi ja osalesime ka pererahva sõnul võib ühel suurepärasel toiduüritusel Karalas. Olime Hülgerannas koos õega Hülgerannast saada novembri esimesel nädalal, mis oli suurepärane – matkasime ja sauna- tulevikus nende alaline tagala. tasime palju, samuti kokkasime,“ räägib Maria ja nendib, et nad käiks Saaremaal isegi veel sagedamini, kui oleks otselend Stockholmist nagu varem. Talu oleks täiesti valmis neid aasta ringi vastu võtma: elektrit saavad nad oma päikesepatareidest, neil on kaev ja gaasiboiler. Tulevikuplaane on Marial ja Johnil ohtrasti. Nende järgmine projekt, Nõukogude armee vaatluspunkti asukohale mererannas rajatav kunstnike ateljee valmib loodetavasti sel aastal. Ateljee rajamisega samal ajal plaanivad nad korraldada nn kirjutusretki kümmekonnale külalisele, kes veedavad oma päevad kirjutades, imelist rannaloodust ja head toitu nautides. Need ettevõtmised võiksid kesta suve lõpuni ning sügisel kavatsevad nad korraldada ulukijahte. „Tulevikus tahame suurenevat peret silmas pidades ehitada kõrval- asuvale Heldama kinnistule mõned majad ning pakkuda seal ka kodu- majutust. Samuti teeme RMK ja Vilsandi looduskaitsealaga koostööd, et rajada matkarajad umbes kahe-kolmetunnisteks retkedeks. Kes teab, Hülgerannast võibki saada meie alaline tagala...“ mõtiskleb Maria Tamander. I

74 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 75 Foto: Margit Kõrvits Kõrvits Margit Foto:

kultuur

Eesti suurim saar Saaremaa ja suuruselt kolmas saar Muhu tekitavad sõltuvust: pole olemas aastaaega, mil siin tegevust ei leia! Kultuuri- huvilist ootavad Saaremaal paljude teiste seas Kuressaare vanalinn, keskaegsed kivikirikud, Sõrve tuletorn, Maasi ordulinnuse varemed, militaarrajatised, Mihkli talumuuseum. Muhu pärlid on aga pikkade kivi- aedadega Koguva küla, Üügu pank ja paganlike hauakividega Katariina kirik. Ainult seikle ja avasta!

76 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 77 KOLUMN

-inu Saaremaa, kui täpne olla. -üstaga ümber Muhu saare mat- tänu ämmale ja äiale lähemalt tundma nii Sest mo Saaremaast räägivad kamine on üks võimalus. Omal ja saarlaste hingeelu kui ka tervet hulka vaimu- ikka ainult saarlased ise ja mina oma sõprade nahal proovisime selle kaid ja koduseid saare inimesi. olen saarlane vaid nime poolest. abikaasaga ära 1980. aastate keskpai- -eegel, millest olen püüdnud viimas- MKilumets sai minust pärast meheleminekut ja Sgas, kui meist paarkümmend aastat vanemad tel aastatel kinni pidada, on mitte M-O S-tekstAmargit-kilumetsA-illustratsioonR-Eeike malva-M-A-A : / : sellel nimel on niisugune mõnus knihv juures, veendunud süstamatkajatest sõbrad kutsusid sattuda Saaremaale siis, kui sinna mis mulle hoolimata kolmekümne aasta pik- meid esimest korda kaasa. Presendist süstaga satuvad kõik. Näiteks jaanipäeval. kusest Kilumetsaks olemise staažist ikka veel merele ei minda, aga toona me seda tõepoolest R-randid kinnitavad reeglit ja paar aas- hea tuju teeb. Nii et kui kellelgi on igatsus tegime. Jõudsime Kesselaiule ja Keinastule, tat tagasi veetsin vägagi hõngulise vaimukate või mitmetähenduslike pereni- olime kolm päeva tormivangis ja tegime jaaniõhtu Viirelaiul. Roosaõielised mede järele, siis soovitan otsida nimelt Saare- kadakajuurest vispliga metsmaasika- kibuvitsad olid lammaste poolt maalt. Neid leidub seal hulgi, nagu ka rohkelt mannavahtu. Pärast seda suve oleme paadi- Ekenasti ära pügatud, nii et nad moodustasid muud erilist, mis pealinnast ikka ja jälle saarele matkal käinud peaaegu igal aastal, sõitnud iselaadi allee. Liha oli vardas ja vein klaasis, kui tagasi kutsub. ka piki Saaremaa rannikut ja ümber Vilsandi. ma äkitselt taipasin, mis oli selle ürituse juures -operipäevad näiteks, kuhu sat- Süstamatk on ka järeleproovitult üks parimaid veel kõige parem. See, kuidas mööda Muhu tusin esimest korda alles hiljuti paariteraapia vorme, sest paat ei liigu, kui rannikut süttisid lõkked, kostis lõõtsamängu ja mis ei ole kunagi olnud minu koostöö ei toimi, ja telk ravib ebakõlasid ja meeste jorinat… Ja mina olin lähedal ning suvede lahutamatu osa nagu pal- paremini kui spaa. Kuigi on ka vastupidiseid samas nii turvaliselt kaugel. Ojudel veendunud ooperisõpradel. Aga need näiteid. -uhu on mulle tegelikult ehk mõned korrad Kuressaares on tõestanud en- -rensburgist on aastate jooksul armsamgi kui Saaremaa. nast kui minu masti meelelahutus. Linn muu- kujunenud mu lemmikspaa kogu Hellamaal elab üks mu parimaid tub sel ajal tõeliseks väikeseks metropoliks, kus Eestis ja eriti uhked elamused päri- sõpru, kelle juures hakkasime peatänava ääres on hommikuti mõnus pann- nevad paksudest talvedest. Väljas Mkursusekaaslastega käima kohe esimesest kooke süüa ja lehvitada rattaga mööda vu- onA kakskümmend kraadi külma, aga sina ülikoolisuvest peale. Tema talu õuel ja lakas ravale rahvusooperi juhile, kes on sel juulikuu lased laavakividel ennast massaaži käigus üles on maailm paika loksunud enne ja loksub nädalal justkui kõigi linnakülaliste pereliige. soojendada ja loobud hommikumantlist ainult veel praegugi. Ma võin sinna sõita öösel või Või panna õhtu hakul selga pidulik suvekleit siis, kui tuleb restorani minna. Arensburgis päeval, õnneliku või õnnetuna. Uks on alati ja tunda ennast heas mõttes äravalituna, kui tekib alati tunne, et seal pole kedagi peale lahti. hiiglaslikus ooperitelgis teiste ilusate kleitide sinu, kuigi parkimisplats on autosid täis. Ja just -jakirjanikuna olen Saaremaast vahel oma kohta otsin. Või istuda sumedas Arensburgis hoolitsevad sinu keha eest maa- ja saarlastest palju artikleid kirju- kesksuvises hämaruses pärast muusikaelamust ilma parimad, tugevad ja karmid saare naise tanud ning tele- ja raadiolugusid võõrastemaja rõdul, juua külma vahuveini ja käed. teinud. Ühtegi halba või igavat teada, et ooperipäevad tulevad taas ning juba -ndruse talu Muikülas on mu mehe- eiA meenu ja see on kindlasti selle koha ja järgmisel suvel on võimalik kogu see õndsus ema sünnikoht, kus õppisin lugu inimeste, aga mitte minu teene. Saaremaa koos dividendidega veel kord välja võtta. Aga pidama tuhlisest ja notist, aga ka fenomen seisnebki selles, et kohe, kui praa- Saaremaa suvest saab maksimumi kätte ka näiteks õllesupist, mis on muu- milt maha astud, muutub vaib ja muutud hoopis teisiti. seasA magustoit. Ma ei kodunenud Andrusel sa ise. Teistsuguseks, aga ... kunagi päriselt, sest seal kandis pole korralikku mereranda. Aga mis mõtet on suvitada Saare- -ega peab Saaremaal olema – maal, kui ei saa mõnusasti ujuda ega liiva peal see ei ole koht, kus kiirustada. peesitada? See-eest õppisin just Andrusel A < Margit Kilumets on ajakirjanik, kes töötanud 30 aastat nii raadios kui televisioonis, praegu juhib ta Eesti Televisiooni iganädalast kultuurisaadet.

78 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 79 Nunnadel on parasjagu mesilastarudega käed-jalad tööd < Jumalateenistustel on täis, kui kloostri väravast sisse astun, ometi leiavad nad aja, kloostri uksed avatud kõigile. Oodatud on et minuga vestelda. Mõistagi lähebki meie jutt kohe mesi- igaüks, kelle süda kutsub. laste peale. „Mesilastel on kloostrite ajaloos sügav tähendus,“ ütleb Püha Eelkäija Skiita Kreeka emakloostri eestseisja ehk < gerontissa Theodekti, kes on mõneks ajaks Eestis viibimas. Lisaks Püha Andrease kirikule asub kloostri- On ju mesilasedki töökad ning nende juhtimissüsteemgi hoovis päevi näinud sarnane kloostri omaga – nii nagu mesilasperel on mesilas- abihoone, mis on endine ema, on nunnakloostris eestseisja, mesilastarus elab koos üks koolimaja ja mida nüüd kogukond ning sama ühtekuuluvad on ka kloostrielanikud. kasutatakse suvekuudel nunnaklooster külalistemajana. Mesilasi peetakse ka praktilisematel põhjustel. Mett tarbitakse ise ja müüakse ka külalistele kaasa, mesilasvaha kasutatakse küünalde valmista- reomäel miseks. Viimane on nunnadele üks olulisi sisse- tekst: riine rander / fotod: margit kõrvits, toomas tuul tulekuallikaid. Vestlus gerontissa Theodektiga on südamlik ja soe, ta räägib monastilisest elust, nunnade elu- korraldusest ja kloostrielust. Monastiline elu on üks viisidest, kuidas minna tagasi koju. „Kus on meie kodu?“ arutleb gerontissa Theodekti. „See on koht, kus meid on loodud, kus paradiis on loodud. Meid on loodud paradiisis. Kloostreid leidub eri paigus üle ilma ja need on kohad, kus püüeldakse selle poole, et elada nagu paradiisis. See on koht, kus hoolitakse keskkonnast ja kus jagatakse armastust.“ Hoolivust on tunda kloostris tõepoolest igal hetkel. Pakutakse kohvi ja teed ning külaline võetakse väga soojalt vastu. Skiitas olles saab aeg teise mõõtme, see justkui peatub.

Nunnade elu Nunnade elurütm on tihedalt seotud palveta- misega. Peale igapäevaste palvekordade peetakse liturgiaid, nädalas kord või vahel ka kahel korral on armulaud. Kusjuures jumalateenis- tustel on kloostri uksed avatud kõigile – igaüks, kelle süda kutsub, on oodatud. Ka sel ajal, mil ma nunnadega juttu ajan, nad palvetavad: nunnadel on tavaks jutuajamise ajal ka vestluskaaslase eest palveid lugeda. Igal nunnal on oma lühike palve, mida öeldakse emakeeles Õigeusu nunnad, ning samal ajal sõlmnööri sõrmitsedes. nii nagu mungadki, Kohaliku kultuuriga kohanemine on samuti üks Teel Kuressaarest Kuivastu poole, kümmekond kilomeetrit linnast rõivastuvad musta, oluline osa kloostri elust. Tekstid, mida kasuta- väljas Reomäel asub armas ja tegus nunnaklooster Püha Eelkäija Skiita, elavad palvetades ja on takse liturgiatel, on algselt kõik olnud kreeka pühendanud oma elu keeles, kuid nunnad tegelevad pidevalt tekstide, mille elanikud – maailma eri paigust pärit ja oma elu Jumala teenimisele Jumala teenimisele. › pühendanud nunnad – on tuntud avatuse ja rõõmsameelsuse poolest. Külalislahkusest siin juba puudust ei ole!

Mesilastarusid on skiitas peetud juba mitu aastat. Esimesed tarud soetati kloostrisse 2014. aastal. Kloostri eestvedaja < Eesti Apostlik- Õigeusu Kiriku nunn Theofili lõpetas 2016. aastal Olustveres mesiniku eri- Püha Eelkäija Skiita Reomäel on Kreekas, Dimitriadose ja Almirose Metropoolias asuva Kissavo Skiita on avatud: Pärnu ja Saare ala ning samal aastal pandi talvituma kaheksa mesilasperet. mäe Ausa Eelkäija kloostri osaklooster. Skiita on traditsiooniline õigeusu ühiseluline naisklooster. oktoobrist märtsini kell 9–19 piiskopkonna Saaremaale rajati skiita 2009. aastal, algselt Ööriku külasse, nüüdseks ollakse juba seitse Praeguseks on perede arv kasvanud pea viiekümneni. piiskop Pühitsetud aastat elatud Reomäel. Eestisse rajati skiita metropoliit Stefanuse palvel. aprillist septembrini kell 8–20 Aleksander Skiita kuulub Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku juurde ja allub Konstantinoopoli Patriarhaadile. www.skiita.ee 80 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 81 laulude ja raamatute tõlkimisega. Nüüdseks on lugusid, mis toovad pisara silma. Juttu jätkub kauemaks ja liturgiatel kuulda nii eesti kui ka kreeka keelt. kõike ei saagi siia kirja panna. Oma silm on kuningas ning Peale kirikukalendri pühade tähistatakse erilise kõige ehedama kogemuse saab ikka ise kohale minnes. pidulikkusega nn templipühi – kloostri ja selle Neil, kes soovivad sügavamat kloostrikogemust, on võima- kiriku nimepühakute mälestuspäevi. Novembri lus ka skiitas elada. Kloostrisse saavad pikemaks ajaks jääda

lõpus on kloostrikiriku nimepühakule pühale < Kloostrihoovil vaid naised ja siis tuleks jääda vähemalt kolmeks nädalaks. Andreasele pühendatud jumalateenistus, mille olevatel mesilas- Sellele vaatamata ei pea mehed nunnakloostrisse minemist järel istuvad kõik kirikus viibijad lauda pidulikuks tarudel on igaühel pelgama, kõik on oodatud! Muide, külalisi tervitab ning sööminguks. Augusti lõpus on skiita templipüha peal kirjas saadab teele koer Argo, kes on saanud nime kreeka müto- mesilaspere nimi. Kirik ja kabelid – püha Eelkäija Johannese mälestuspäev. loogiast. Klooster on avatud külalistele iga päev. I Skiita elanikud on ka usinad isemajandajad. Kloostri keskne paik on kirik, mida kutsutakse katholikon’iks, et eristada teda Haritakse põlde ja peenraid, tehakse ka metsa. kabelitest, mis paiknevad kloostri teistes hoonetes. Katholikon’i kogune- Oma peenramaal kasvatatakse näiteks köögivilju, takse palvetama iga päev kindlaksmääratud aegadel. Palvetega on tegelikult kartuleid, maasikaid. Saaki varutakse nii, et täidetud iga minut, kõiki töid ja tegemisi toimetatakse Jumala abiga. seda jätkuks terveks aastaks, kuni valmib uus. Skiita hoovil asuv Püha Andrease kirik on hubane. Kirikuruumis on iga Paaril korral aastas käiakse tuttavatega koos ka detail omal kohal ja ikoonid suhestuvad üksteisega. Kasinale kuu- ja päikese- kalal. Kala seejärel küpsetatakse, kuivatatakse, valgusele annavad lisa küünlad ja õlilambid, jumalateenistustel elektrival- konserveeritakse. Kloostri toidulaualt puudub gust ei pruugita. Kirikut köetakse iga päev, väga külmal ajal isegi kaks korda liha, piimatoodetest hoidutakse paastu ajal. päevas.

Kloostrihoones on kabelid, kus palvetatakse peamiselt talvel. Liturgiat teeni- Külalised on oodatud takse kirikus talviti vaid suurte pühade ajal, kuid suvel toimub seal enamik Emakloostris Kreekas on pidevalt külalisi käimas, teenistusi ja palvusi. kuid Eestis on selleni veel pikk maa minna. Gerondissa Theodekti räägib loo eestlaslikust tagasihoidlikkusest: siin ei julge inimesed hoovi astuda ja uksele koputada. Pigem on selline eestlaslik ah-mis-ma-neid-ikka-tülitan diskreetsus. Reomäel käib tavaliselt aasta jooksul paar tuhat külalist, kuid möödunud aasta avatud talude päeva raames käis kahe päeva jook- sul kloostris kokku kaks tuhat inimest. Nunnad ei suutnud ära imestada, kust küll need inimesed järsku välja ilmusid. Gerontissa jõuab järeldusele, et neil kahel päeval oli justkui „lubatud“ 9,9 skiitat külastada ja inimesed tulidki uudistama. Kõik külalised võeti vastu suure südamega ja naeratus näol. Keelebarjääri ei pea pelgama. Nunnadega saab rääkida eesti keeles, kohalik keel on ära õpitud. Praegu elab kloostris viis nunna, kes pärit Eestist, Saksamaalt, Ameerikast, Kreekast. Kuid mis keeles nunnad omavahel suhtlevad? „Meie ühine keel on Jumala armastus,“ räägib gerontissa Theodekti. Muud keeled tulevad selle Suvekohvik järel. Õpitakse ka kreeka keelt, kuna emaklooster asub Kreekas, kuid Eestis olles tegeletakse pidevalt kohaliku keele õppimisega. Nunnadega põgusalt jutustades räägivad kõik ilusas eesti keeles. Nad austavad riiki, kus elavad, ja on igati valmis kohalike elanikega suhtlema. Kloostri külastus on silmi ja südant avav. Jutu käigus tehakse palju nalja, kuid räägitakse ka Majutus & käsitööpood Õpitoad > Reomäe nunnad on osavad isemajandajad, mesinikud ning aiapida- Saaremaa külalislahkus, imeline loodus, mereline eluviis, privaatsus, matkarajad ja võrratud supluskohad. jad, kelle toodangut saab kloostrist kaasagi osta. Meie süda ja uks on Teile avatud!

Peedu talu, Vanamõisa küla, Saaremaa / +372 527 0715 / [email protected] / www.omakoda.ee

82 MO SAAREMAA HUVITAV FAKT Ruhnu puukirik on Kultuuri nautimiseks on Saaremaal teadaolevalt vanim puitehitis Eestis, pakkuda nii põneva vaimse kui ka Saare KEK selle ehitus algas 22. füüsilise vormiga kohti. Need on paigad, Mei(t)e oma kasvav loomelinnak novembril 1643. › kus kohalikud, saarekülastajad ja Ringtee 15, Kuressaare

mandrilt koju käijad armastavad Oma uue hingamise saanud boheemlaslik hoone on ainus omataoline enim oma õhtupoolikuid ning nädala- saarel – vaba ja avatud paik eri laadi üritustele, näitustele ja konve- vahetusi hea lavatüki, väärt näituse, rentsidele. Neofunktsionalistlik hoone toimib päeval avatud kontori, saarekek.ee stuudio- ja büroopinnana ning õhtul muundub popkultuuriliku filmi või kvaliteetse muusika seltsis veeta. saareelu käimatõmbajana inspireerivaks kontserdilavaks. Eesti Jazzliidu programmilise kontserdipaigana on KEK ka

aastaringne džässikontsertide toimumispaik. KEK I Saare saaremaamuuseum.ee I

Kuressaare teater saarte kultuuri- Esinduslik kodu teatrikunstile Tallinna 20, Kuressaare

parimad nautimiskohad Ei ole just palju teatreid, mis tooksid lavalaudadele märkimisväärsel tekst: hanna mari villsaar / fotod: pilleli läets, liis sepp, hulgal kohalikku temaatikat ning kodukandi kirjanike loomingut, nagu Kuressaare piiskopilinnus Kuressaare raul ollo, mari-liis nellis, kristina mägi teeb seda noore püsitrupiga toimetav väike repertuaariteater

Kuressaares. Teatrimaagiat lastele ja täiskasvanutele pakuvad ka klteater.ee AASTA RINGI arvukad külalisetendused ning elegantne teatrisaal on olnud koduks ka teatrikinole. Kuressaare piiskopilinnus

kultuurivara.ee Saare sajanditevanune kroonijuveel

Lossihoov 1, Kuressaare teater I Kuressaare > Populaarsete kultuuriprogrammi Hilisgooti pärl Kuressaare merekaldal on monumentaalne paik saare pakkujate seas on saarel ka paljud restoranid ning kultuurimajad, kelle kultuurielus, pakkudes võimalust häälestada end argielust ümber tegevuste hulgas leiab üritusi arhitektuurilisse kõrgkultuuri. Linnus oma eriilmeliste ruumidega õhtusöögiga kontsertidest raamatu- annab nii vaate möödunud aegadele kui loob ka miljöö etendustele, SUVEL esitlusteni. Fantastilise akustika tõttu leiavad paljud kontserdid oma tee ka näitustele ja üritustele. Suurepärase akustikaga kapiitlisaalist teevad Suvi muudab Saaremaal kontserdi- Kuressaare kultuurikeskus I kultuurikeskus Kuressaare tema võlviroided, kõrged aknad ning massiivsed küünlajalad saare saare kirikute kõlavate seinte vahele, lavadeks taluõued, metsatukad, kuhu hea istekoha saamiseks tasub tseremoniaalseima ning hingestatuima kontserdikoha. mererannad ja linnatänavad. Nii kohale tulla tubli ajavaruga. näiteks laiub tänavafestival kogu Kuressaare kesklinnas, I Land Sound Kuressaare kultuurikeskus oleleb Illiku laiul ning merepäevad thulekoda.ee Linna aastaringne kultuurihäll vallutavad Raiekivi sääre, öölaulu- Tallinna 8, Kuressaare pidu Kaarma maalinna. Jaanituled süüdatakse nii pankadel, randades Olgu need armastatud muusikute kontserdituurid või värskeimad kui ka külaplatsidel. Ent fotogeeni- stand-up' id – Kuressaare kultuurikeskus on nende vankumatuks

line ja elamuslik suvemelu pesitseb FB /TriigiFilharmoonia/ (Saare)maaletoojaks. Hoone ruumikus ja funktsionaalsus toob alatihti saarel ka mitme suvise katuse all. oma katuse alla saare suurimad konverentsid ning pakub oma eri korrustel galeriipinda mitmetele näitustele. Triigi filharmoonia Merepäevad I merepaevad.ee Alternatiivajalookeskus Thule Koda Põhjaranniku silmatorkav maamärk Alternatiivajalookeskus Thule Koda I Thule Koda Alternatiivajalookeskus Müütiline paik maailma äärel asuval saarel Triigi, Saare maakond filharmoonia I Triigi Uus 20, Kuressaare HUVITAV FAKT Sadamaeluga ühes hingav Triigi filharmoonia on suvesaarlaste HUVITAV FAKT Kuressaare piiskopi- Kuressaare nüüdisajastatud linnaruumi värskeim hoone on kohtumis- kultuurielamuse saamise üks meelispaikadest. Eksperimenteeriva Eesti vanim kivikirik linnus (valminud 1381!) paik elu läbi huumoriprisma võtvatele alternatiivajaloo- ja kino- teatri- ning muusikalava programm on esmaklassiline. Lausa nii on Valjala kirik, on Baltikumi kõige kunstilembelistele. Linnasüdame modernseim kultuuriasutus on oma hoolikalt valitud, et melomaanid ei leia sellist ühe katuse alt isegi mida hakati paremini säilinud 9 eripalgelise ruumiga rikkalikema kohavalikuga paik suuremateks pealinnast. Päikesetõusuni tiksuvad tantsupeod, rafineeritud linnus-kindlus. ehitama aastal 1227. ja väiksemateks sündmusteks ning konverentsideks, kahe saaliga kvaliteetmuusikakontserdid ning „Raadio Ööülikooli“ avalikud Thule Kino on aga koduks igas vanuses filmisõpradele. salvestused on miinimumprogramm, millest suve jooksul osa saada.

84 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 85

Kuressaare sadamaait Ooperitelk Kuressaare lossihoovis Kuressaare teatri suvekodu Kesksuve noobleim kontserdisaal Veski 9, Kuressaare Lossihoov 1, Kuressaare 17. sajandil ehitatud ning ajalooliselt peamiselt laohoonena kasutusel

saaremaaopera.com Täies hiilguses 2000 istekohaga ooperitelk koos sinna rulluvate punaste olnud sadamaait on saanud oma uue kehastuse populaarse etendus- vaipade, elegantsete kohvikute ja nišipoekestega on koht, mida ei taha paigana. Nimelt kolib juba aastaid sinna suvelavastusi mängima väisamata jätta ükski prominent, rääkimata saare endi elanikest. Suvine Kuressaare teater, kelle suvetükkides teevad alatihti kaasa saarel suursündmus ooperipäevad häälestab teisele lainele kogu linna, mis suvitavad armastatud näitlejad. Endisaegse hõnguga hoone on ka nädalaks meenutab ooperi sünnimaa suvekuumuses lõõmavate luksus- põnev ja perspektiivikas paik eri sündmuste korraldamiseks. Ooperitelk Kuressaare lossihoovis I I lossihoovis Kuressaare Ooperitelk like väikelinnade rahvarohkeid tänavaid.

Kuursaal ja pargi kõlakoda I klteater.ee Sadamaait Kuressaares Ninase rannakaitsepatarei Kuurortlinna romantiline pärl Muusika, publiku ja looduse kohtumispaik Lossipark 1, Kuressaare HUVITAV FAKT Ninase, Saare maakond Suiti pühapäeviti Kuressaare puitarhitektuuri ladvikusse kuuluvast kuursaalist on toimuvad Kuressaare Kui pea kõik kultuuriasutused saarel vähem või rohkem loodusega ühes pargis jalutades pea võimatu mööduda. Stiilipuhas pastelne pargi kõlakojas hingavad, siis täiesti teisel mõõtmel toimub see Mustjala muusikafesti- hoone pakub suurepärast miljööd majas au sees olevatele suvekontserdid Kures- valil, kus publik on palutud otse looduse rüppe muusikaelamust saama. kuukinole ja kontsertidele. Traditsiooniliseks saare Suvemuusika. Kontserdilava asub otse keset Mustjala metsi militaarajaloolises Ninase lavaks ollakse juba aastaid Kuressaare kitarri- rannakaitsepatareis, kus muusika ei saa võimendatud mitte läbi heli- festivalile, plaadikeerutajatele ning rokkmuusikutele. süsteemi, vaid katkematu publikuringi ning männimetsa fooni jõul. Kuursaali vastas asuv kõlakoda pakub lava pikkade traditsioonidega Kuressaare Suvemuusikale, kus suve vältel annavad pühapäeviti tasuta kontserte eeskätt FB / Mustjala Festival I FB / Mustjala rannakaitsepatarei Ninase instrumentaalmuusikat esitavad koosseisud. Tasub < Taluõued ja kõlakojad, Suvel avavad oma väravad kont- aga avatud meeltega ringi käia, sest kõlakojas võib kus kontserdikohad on sertideks mitmed taluõued ning jooksvalt toimuda igasuguseid kontserte. vabas õhus. kõlakodade alused täituvad laulu- I I kultuurivara.ee kõlakoda ja pargi Kuursaal kooride ning armastatud artistidega. Nii näiteks võõrustab Muhu taluõu eksootilist maailmamuusikafesti- vali Juu Jääb, Leisi laululava Karja Suureprane kontserdikoht kihelkonna päeva ning Kärla park

saaremaamuuseum.ee Kärla Triipu. rhitektuuriprl uressaares

Mihkli talumuuseum Kultuurne talukompleks Viki, Saare maakond Mihkli talumuuseum I

Mihkli talumuuseumi õu on armastatud paik saamaks osa saarlaste laulu- ja tantsukultuurist. Hoovimurul toimuvad suvi läbi nii lustlikud simmanid kui meeliköitvad kontserdid hingele.

Purjelaev Hoppet Sündmuspaik seilaval alusel

purjelaevad.ee Raiekivi tee, Kuressaare

Ainsa eestiaegse säilinud ja seilava purjelaeva Hoppeti pardal S korraldatakse suvi läbi kontsertväljasõite, kus jagub muusikat džässist KENA ELU KESKUS folgini. Ent ka programmiväliselt on rariteetsel alusel võimalik pidada üritusi, saatjaks unustamatu ja ajalooline mereidüll.

Purjelaev Hoppet I Hoppet Purjelaev HUVITAV FAKT Kihelkonna kiriku kellatorn on üks SÜNDMUSED / MUUSEUM / RENDIPINNAD kolmest Euroopas säilinud eraldiseisvast kellatornist. Ringtee 15, Kuressaare / Sissepääs 3 EUR 86 MO SAAREMAA oeei kastus [email protected], +372 5668 8377 www.saarekek.ee / SAAREwww.visitsaaremaa.ee KEK / saare_kek 87 Kuressaare kuurorditool tekst: priit kivi / fotod: saaremaa muuseumi kogu, margit kõrvits, egon ligi

Saaremaa meistrite valmistatud ajatu ja stiilne aiatool ilmestas kuurordi- elu kuldajastul puhkuselinnu üle Eesti. › Kus sai selle tähelend alguse ja kuidas käib tooli käsi praegu?

< Kandla külast pärit kuulus toolimeister Villem Jürgenfeldt Meite maile jõudis see kauni ilme- (1884–1941) koos ga tool ilmselt tänu meremeestele, kes naise Juuli ja tütre on ajast aega oma merereisidelt mida- Lindaga istuvad gi põnevat kaasa toonud. Nii peitub ka linnatoolidel. Kahjuks polnud 1919. aastal talupoegliku kuurorditooli alge tege- piltnik Eduard likult klassikalises Windsori toolis. Buhgani ateljees Saarlastele meeldis tool niivõrd, et aiatoole käepärast. nende meisterdamine oli mitme < Kuressaare põlvkonna vältel meeste talvine töö, kuurhoone platsil eelkõige just Kärla kihelkonna külades vabariigi algus- – näiteks Kandla külas oli puutöö- aastail toretsevaist meistreid viies talus, Jõempal koguni toolidest enamik on kindlasti Kärla kuues. Nii koduaedades kui ka ava- meeste kätetöö. likes paikades olid saare meeste käte alt M. Jakobsoni foto. tulnud toolid väga levinud ja mitte ainult meil – tsaariajal veeti neid isegi < Kuressaare ametikoolis Riiga. 1920. ja 1930. aastatel ostsid tehtud hiigelmõõtmetes toole meeleldi kodumaised kuurordid kuurorditooli juures saavad külastajad teha lahedaid Kuressaarest Narva-Jõesuuni ning neid fotosid. võis näha nii kuursaalides, kõlakodades kui ka vabaõhukinodes. Imekspandav on meistrimeeste jõudlus, kuna suve- < Vana taaskasutuses kuudel võis mandrile jõuda kuni tuhatkond kuurorditool vanni- tooli. tuba ehtimas. Saaremaa tooli hind oli odav, kuid tema valmistamine nõudis oskust ja kannat- likkust. Nimelt tuli põhi ja jalad teha männipuust, kaarjaks painutatud selja- tugi saarepuust, seitse seljatoe pulka haavast ja kaks kasest. Kogemust ja teadmisi nõudsid Mõned aastad tagasi äratati aastakümneteks seljatoekaare painutamine ja pulkade otsa sobitamine – iga unustusehõlma vajunud tool Saaremaa meistri- auk oli ju erineva nurga all. Täiusliku mugavuse nimel pidi te käe all uuesti ellu ja soovi korral võib iga pisiasi paigas olema. igaüks meist taas osa saada kunagisest Toolide valmistamine lõppes koos kuurordikultuuri kuurordielu kuldajast. Miks siis mitte seda teha, hääbumisega teise maailmasõja ajal. Ajapikku jäi tuhande- sest need suvised toolid sobivad 21. sajandilgi test meistriteostest järele vaid käputäis ja tänapäeval ning suurepäraselt ka talvisesse interjööri, hoitakse veel säilinud kuurorditoole kui perekonna aardeid. meenutamaks meile rannaliiva ja kuuma päikest.

www.visitsaaremaa.ee 89 HUVITAV FAKT

Tuulehaugi luud kulinaarset on rohelist värvi. küsimust tekst: riine rander / fotod: margit kõrvits, mark bakery 10 / illustratsioonid: eike malva Tänu mere loodud eraldatusele on saanud Miks öeldakse, et saarte kohalik kultuur omasoodu rikastuda. Kas saarlased saarlaste koduõlu on Muu hulgas on kirgas mereõhk täitnud küpsetavad ise leiba? salakaval ning niidab jalust? Jah, saarlased on suured leivaküpsetajad! Siinkohal ei tasu seda õllesorti segamini ajada › saarlased ka hääde ja huvitavate kulinaarsete käsitööõllega. Koduõlu valmistamismeetod Päris mitmes kohalikus söögikohas valmista- ideedega, mis võivad mujalt saabujale takse spetsiaalset majaleiba, -sepikut, -karaskit on teistsugune. Selle valmistamise traditsioon mõnikord veidi kummalisedki tunduda. Mis on apurokk või -saia. Üle saarte leidub väiksemaid kohvi- on saarlaste peres olnud juba aastasadu. Siit leiad vastuse nii mõnelegi küsimusele. kuid ja külalistemaju, kes agaralt saia ja leiba Koduõlu on kuldkollast värvi ja hägune. Juues ja pannileib? küpsetavad ning seda hõrku toodangut ka oma ei saagi kohe aru, kui kange see jook on – Võib juhtuda, et Muhu saarel kehakinnitust külalistele müüvad. Kauplusest tasub üles koduõllel on kangust tavaliselt 7-8 kraadi. otsides leiad mõnest menüüst roa nimega otsida Karja Pagari, Saare Leiva ja Muhu On saarel ennegi nähtud, et mandrilt Miks kevaditi ja suiti saarlaste Miks mõned inimesed söövad apurokk. Mõtled, mis see veel on, soolane Pagarite toodang. Saartelt leiva kaasa ostmine tulnud mehed hakkavad suure hurraaga räästaalused sillerdavad? restoranis kala näppudega? või magus, hapu või mage? Apurokk on toob hiljemgi reisimaitse suhu! jooma ning peagi magavad laua ääres. Tasub traditsiooniline Muhu toit. Vanasti kuulus olla ettevaatlik ja tarbida kaine mõistusega. Kala on saarlaste lauahõbe. Oma püütud Oled restoranis ja märkad, et kõrvallauas olev see pearoogade hulka, nüüd tuntakse seda meresaadused on meite toidulaua loomulik osa inimene sööb kala näpu vahelt. Mõtled, et peamiselt magustoidu ja pidupäevasöögina. Kas tõesti panid saarlased ning valmistusviise on mitmeid: kala praetakse, kummaline, miks nii? Tegelikult on suure Lühidalt öeldes valmistatakse seda kartulist oma linna jõulupuu pudelisse? marineeritakse, küpsetatakse, suitsutatakse, tõenäosusega tegemist kohalikuga. Saarlased ja jahust, seda hapendatakse ning süüakse Kummaline küll, aga tõsi mis tõsi – möödunud Kadakat on saartel nii palju! tehakse äkist ehk värsket kiirsoolakala ja kuiva- söövad kala näppudega, mitte noa ja kahvliga külma piimaga. Kui oled Muhus, otsi kindlasti aastal korjas kohalik tootja Lahhentagge Kas sellest tehakse ka tatakse. Just kevaditi riputatakse särjed ja tuule- – just nii, nagu itaallased söövad pitsat apurokk üles. Kuressaare kesklinnas kaks kuud jõulu- miskit hääd? haugid kuivama, pärast jaanipäeva on ka lest sõrmedega. Näppude vahelt süües ei lähe Saaremaa traditsiooniline toit on pannileib, meeleolu loonud kuusepuult oksad ja okkad juba päris popsis ehk priske ning siis pannakse kala raisku ja saad liha kenasti luudelt kätte. ennekõike tunti seda Lääne-Saaremaal. Selle ning valmistas neist kuusemaitselise tooniku. Jah! Kadakast tehtud puulusikaid ning või- seegi kuivama. Seetõttu saarlaste räästaalused peamiseks koostisosaks on samuti kartul, Taaskasutus missugune! Nii et kui nugasid müüakse siin- ja sealpool, see lõhn on sillerdavadki – kalasoomus helgib ehk saarlaste lisatakse veel pekisemat soolatud või suit- sa veel ei tea, mis maitsega on äratuntav ja meeldejääv. Kuid kohaliku kadaka lauahõbe on katuste all valmimas. Saarel olles Miks on sutatud sealiha, sibulat, jahu, soola, muna. kuusepuu, otsi üles Lahhentagge maitset saad ka kaasa osta. Pakendatud on nii proovi kindlasti mõne kohalikuga jutu peale TALU Traditsiooniliselt valmistati seda laupäeviti omapärane jook. kadakamarjad, kadakast valmistatakse siiru- saada ja küsi kuivatatud kala maitsta. restoranide saunajärgseks söögiks. Praegugi võid seda peid ja keediseid, suveniiriks saab kaasa osta menüüdes mõne restorani menüüst leida, kuid aeg-ajalt ka kohalikust kadakast valmistatud džinni ja saab seda ka kohalikust Coopi poest. toonikut. kirjas talude nimed? Miks saarlased söövad koorega Saaremaa ja Muhu on toidunautlejate jaoks kartuleid ja mis on runnakad? üks kena koht! Saarlased hindavad kõrgelt toidukultuuri ning oskavad toorainega Saarlased armastavad väga kartuleid. Kevadel ümber käia. Palju tehakse koostööd kohalike Miks on paljudel asjadel veetakse kartulivaod, pannakse maha seeme põllumeestega ja loomakasvatajatega, eks peal silt kirjaga „ehtne“? ja sügisel võetakse saak üles. Värske kartul, mis ikka selleks, et külalistele pakkuda parimat „Ehtne“ on piirkonnamärgis, mis tagab selle, suve keskel ja varasügisel mullast võetakse, kvaliteeti. Seetõttu on mitme kohaliku et toode on valmistatud kohalikust toorainest on nii õrna koorega, et seda on lausa patt restorani menüüs juurde kirjutatud, mis talust Saaremaal või Muhu saarel. Kui otsid oma koorida – seetõttu söövad saarlased tihtipeale miskit pärit on. Muideks, Saaremaal ja Muhus saartereisilt suveniiri või kohalikke maitseid, värskeid kartuleid, mis suuruselt veel ka veidi on mitmeid restorane-kohvikuid, mis pälvinud tasub avatud pilguga otsida just seda märki. pisemad, koortega. Just neidsamu kartuleid Põhjamaades kõrgelt hinnatud White Guide’i Kas teadsid ka, et Saaremaa koos teiste nimetatakse ka runnakateks. Saarel kutsu- tunnustuse. Sel aastal hinnati selle tunnustuse Lääne-Eesti saartega kuulub UNESCO takse kartuleid ka tuhlisteks, niisiis võid nii vääriliseks üheksa restorani, varem on neid biosfääri programmialasse? See tähendab, et mõnelgi pool kuulda, et keegi räägib tuhlist ja olnud veelgi. Tasub tähele panna, et suiti siinne elukeskkond on puhas ja kvaliteetne, notist – kartulitest kastmega. Seda valmistavad kerkivad üle saarte mitmed hüpikkohvikud, mis kandub edasi ka toorainesse, mis siinsetel saarlased tihtipeale ka paargus ehk väliköögis. mis teelistele mõnusaid hõrgutisi pakuvad. saartel kasvatatud.

90 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 91 Kogu perega puhkama! tekst: toomas ja triin luhats / fotod: margit kõrvits, erakogu, priidu saart lastesse väga hästi. Pole veel kordagi keegi öelnud, et lastega ühte või teise kohta tulla ei tohi – me käisime isegi Uime baaris lastega. Saaremaa on meie pere jaoks nagu teine kodu. Viimane on muide meie meelest üks paremaid Justkui väga-väga hea sõber, kelle järele me pidustuskohti tervel põhjapoolkeral! Erilise lapsesõbralikkusega paistab silma spaa- tunneme igatsust ja kellega lihtsalt peame hotell Georg Ots, kus on lastele mõeldud kõiki › aeg-ajalt kokku saama. Isegi meie kaheaastane detaile arvestades. Tundub nagu väike asi, aga ega tegelikult ole küll. Põnnid tahavad alati

põnn nõuab teatud aja tagant: „Lähmeeeee < Eesti Rahvusringhäälingu tagasi ka Kuressaare servas asuvasse seiklus- Saaremaaaaaaaleeee jubaaaa! Seal on MÖNUS!“ hankejuht Toomas ja tele- parki. Samaväärselt popiks sai meie laste seas produtsent Triin Luhats koos möödunud suvel esimest korda külastatud lastega Saaremaad nautimas Asva Viikingite küla, kus lisaks turnimisele ja kirve viskamisele said nad ka loomi ja linde Selleks et oma neljaliikmelise pere ja kahe juhul, kui soojast leivast lugu pead. Kui Karja toita ja tundma õppida. Tõesti, hämmastav ja koeraga Saaremaale puhkama jõuda, vajame Kutsuvad rannad Pagari naistega ilusasti rääkida, toovad nad sulle Praamiga üle väina ootamatu pärl see Viikingite küla keset metsa! ruumikat autot ja korralikku kuuajalist puhkust. Kuressaarest umbes kümne kilomeetri kaugu- rõõmsasti tagant töökojast just äsja küpsenud sõites ja läbi Muhu Lõpetuseks – Saaremaa on üks parimaid kohti Alles siis, kui need eeldused on olemas, hak- sel asub Mändjala, mille suurepärane loodus pätsi või kui parasjagu pole ja aega on oodata, maailmas, inimesed, kes seal elavad, ei saa ise kame nuputama, kuhu suur seltskond ööbima ja imeline pikk rannajoon ei tohiks küll kedagi siis pistavad uue pätsi kasvõi üksnes sinu meele- Kuressaare poole vahel arugi, kui õnnelikud nad on. Aga millal mahutada. külmaks jätta. Sama maagiline, kuid samas ka heaks kohe ahju. Nii meeldivad on nad. vurades jääb argipäev ja kui tihti me ikka oskame seda suurepärasust Variante on rohkem kui kunagi varem. Meie aukartust tekitav paik on Sõrve poolsaar. Seal Praamijärjekordade üha kaugemale ise seal sees olles tabada! Seega saabki prae- suur lemmik on näiteks spaahotell Georg Ots, olles kandub mõte tahes-tahtmata nende ligi vältimiseks gu veel siiski kõrvaltvaatajana öelda: ei ole kuid õnne on olnud ka külaliskorteri tüüpi maju- 3000 inimese peale, kes sealt teise maailma- Väärt maitseelamused osta pilet ette! ja kaugemale. paremat kuskil maal kui suisel ajal Saaremaal. sõja ajal lahkuma olid sunnitud. Enne sõda www.praamid.ee tustega. Tuleb lihtsalt nina netti pista ja hoole- Üle ega ümber ei saa hiilida ka saare toidust Ja nii ongi. I olnud Sõrve ju teadupärast üks kõige tihedama ga otsida. Samuti tasub puhkust planeerides ja ja toidukohtadest. Lemmikutest rääkides meel- asustusega Eesti alasid! ööbimiskohta otsides arvestada tõsiasjaga, et dib meile näiteks Kuressaare jahisadamas asuv Meie perel on Sõrves üks oma rand ka. No- juulikuu on külastajatele kõige magusam aeg. Hafen. Läbi aegade on meie vaieldamatu lem- jah, tegelikult on see meie salarand siiski avalik mik olnud Castello – nende Itaalia köök teeks paik, kuid nime jätame targu siiski enda teada. teistele silmad ette isegi Itaalias! Meie pere Kes otsib, see leiab. Selles rannas saavad maa täiskasvanutele meeldib hästi ka Aasia resto- Unistuste linn ja taevas üheks, männid keerduvad muinasju- ran Monk, aga kuna meie lapsed teravamast Praamiga üle väina sõites ja läbi Muhu Kures- tuliselt ja sipelgapesad on majasuurused. Kui kraamist väga lugu veel pidada ei oska, jääb saare poole vurades jääb argipäev üha kauge- keegi tahaks seal rannaäärses metsas teha mui- see paik kahjuks sageli valikust välja. male ja kaugemale. Kuressaare on meie mee- nasjutufilmi, ei peaks mitte ühtegi efekti lisama Sisse tasub põigata Kure kohvikusse – omale lest üks kõige lahedamaid linnu maailmas! Seal – kõik on olemas, mida ühe muinasjutu puhul tellid kohvi, lastele maitsvad küpsised! Ka on natukene nii keskaega kui näpuotsaga uut metsas ja mere ääres näha tahaks. Retro kohvik Kuressaares, Lümanda söögi- ja palju muud toredat. Turg, Kure kohvik, uus Eriliselt on meelde jäänud ka Leisis veedetud maja, Sääre Paargu kalarestoran Sõrve sääre linnaväljak, laste mänguväljak, loss, spaad, puhkus. Tuhkana rand seal lähedal on oma tipus, Nasva külas asuv Tihemetsa suitsukala- muusikakool – need on lihtsad paigad, kust puhta liiva ja kena vaatega ütlemata kaunis ja talu ja Kallaste küla Pidula Forell on paigad, kus peaaegu alati saab läbi käidud. ebatavaline. Võiks lausa öelda, et see on Saare- meeleldi einestame. Kuressaare on lausa nii äge, et kui aus olla – me maa põhjaranniku üks parimaid paiku. lausa elaks seal! Lennukiga iga päev Tallinnas Leisis olles soovitame soojalt kohaliku kalamehe tööl käia oleks ilmselt küll veidi kulukas, aga Priidu käest kala osta – tal on see imemaitsev Lapsed on oodatud puhas õhk ja joogivesi ning rahulik keskkond, ja muidugi on ta ise ka vahva. Leisi kandis olles Meie jaoks näitab maa tugevuse ja meeldivuse mida Saaremaa pakub, kaaluksid selle üles. tasub kindlasti külastada ka Karja küla – iseäranis ära suhtumine lastesse. Saaremaal suhtutakse

PIDULA FORELL OÜ Kallaste küla, Saaremaa +372 5662 7637 [email protected] www.pidulaforell.ee

92 MO SAAREMAA Ratasüll

Seda abielunaise kuldreeglit kuuleb eri mur- sümboolikast oli viimane prii, sest esimese deis ja sõnastuses üle kogu Eesti. Kes kord vabariigi sünni aegu hakkas tanu servale juba tanu alla saanud, ei tohtinud enam palja- ilmuma geomeetrilise ristpiste asemele natura- päi rahva sekka minna. Panid kasvõi käe pea listlikum madalpistes lillevanik – alul oranžile, peale, kui mõne ootamatuse kiuste katmata hiljem kollasele põhjale. Ornamendi ja peaga õue peale sattusid. Ja kes siis ei taht- värvi muutus käis käsikäes seeliku tooni nud olla perenaise staatuses – ikka au ja muutusega, mis samuti ühel hetkel lillepärja uhkuse asi see perenaise roll! Saare naistel all lookas oli. aga kohe nii uhke, et eriliste ja kaunis Saare naised tegid käsitööd hoolega, aga pööraste vormide poolest tuntud peakate- kõige usinamateks võib ikka pidada tele pole teist võrdset Eestimaa peal. Nemad muhulannasid, kes vaat et iga sentimeetri juba tühipalja pearätiga ei rahuldunud. oma rõivast mõne kaunistusvõttega Saaremaal, ja saartel üldse, on võrreldes illustreerisid ehk kenamaks tegid. Lääne-, Lõuna- ja Põhja-Eestiga peakatete Siiski, kuldset kätt ei jagunud kõigile ja valik äärmiselt külluslik. Muidugi avaldas vahel sattus sekka ka mõni

siinsetele vormidele mõju tihe meresõit- kehvem eksemplar. Seejuures Tuttmütsiga Jämaja naised mine ja nii pole ka imeks panna, et mitme ei kiputud kohe otse ütlema, eri paiga mõjud just saarel kokku said. See- vaid anti asjaloost ikka vihja-

Photo: Marin Sild Photo: Marin juures ei olnud mitte ainult peakatetes, vaid misi teada –„sel tüdrikul oo kogu riietuses sageli tunda kosmopoliitset mõlembad käed vassakud mekki. Kingad sai saarlane näiteks jalga ja keik sõrmed oo peidlad“ < Ketasmüts Piret Puppart, juba 17. sajandil, samas kui Mulgimaal veel on näiteks üks seesuguseid Eesti Kunstiakadeemia 19. sajandi lõpuski valdavalt pastlaid kanti. kommentaare, mis : professor ja moeosakonna Lisaks valmistati endile moodsaid puna- sellises situatsioonis juhataja, kelle teadushuvid seid või lausa indigosiniseid sukki, rootsi- lahkelt käiku lasti. keskenduvad kultuuri- päraste metallkinnistega veste ehk abusid, sarikull pärandi säilitamisele ning kiritanu

jätkusuutlikkusele moes meestele aga Inglise härrasmehele koha- :

elli selt ülevalt laieneva silindriga kaabusid jne. Bareti-

piret Muhu tanu pilotkapõli kultuurist : Saaremaa naistele on ühed tunnuslikumad taluhoovis

meik kuni 25 cm kõrged, sageli tihedalt tikandiga Et muidu kauni-

I kesti väike ja

kaetud ja ülevalt laieneva trapetsja joonega kiritanud. Läänes valdavalt Mustjalast valdavalt otsmi-

kärm kule toetuv Muhu Ansekülani levinud sini-puna-rohelisekirja- listele eksemplaridele sekundeerisid natuke argitanu peas püsiks, erineva kuju ning värvikombinatoorika kinnitati selle külge peeni-

karolin kesed paelad ja seoti kukla

: poolest Muhu traditsioonilise pruudi- rõivastuse juurde kuuluvad uhked harjutanud. tagant kinni. Sama tehti Mustjala ja Muhu suuremõõdulised tanud ka teiste peaümber-

modell ongi ühed laialdasemalt tuntud saare naise mõõdule mittetoetuvate pea-

I katetega. Näiteks Pöides Muhu peakatted – seda tänu hilisemale nõukogude Ei saa põlleta üle põranda poliitbüroo soosingule, kes sageli nägi lauba ja Karjas seoti igapäevaselt Kihelkonna naised argitanu kärm

kohale tikitud kaheksakannas, meie regio- otsa ette juuksepiirile naalses õnnesümbolis, sootuks punatähte. väike kootud kettake, mille ühel küljel Lisaks mõjus kogu komplekt oma värviassortii kolmnurkne piiprellidest ehk torujatest

karolin klaaspärlitest, pärlikestest või kangalapist , ja kaunistuste poolest uhkemalt kui mõne teise piirkonna oma. Ega siis asjata olnud ühel tutiimitatsioon ilutses.

ega tanuta kreek hetkel „saarlasi ja muhulasi“ laulu- ja tantsu- Ketasmüts oli mugavam versioon oma

pidudel kokku rohkem kui saarel ametlikke mastaapsest, pigem talvise rõivastuse juurde

karin elanikke. kuuluvast sõsarast ratasüllist, mis suure taldri- : Muhu osutus aga veelgi populaarsemaks kuna justkui pea kohal hõljus. Ligi 30 cm tänu oma väikest laevukest meenutavale argi- läbimõõduga mütsi toestas sissepoole paigu- tanule, mis oli naistel ennevanasti igapäevaseks tatud ja rõngasse keeratud puuvits. Talvel üle tänava... stilistika tekst: piret puppart I fotod: liis sepp, eesti rahva muuseum, margit kõrvits, valmar voolaid, silver saarkoppel kandmiseks, aga mida truud pioneerilapsed või tuulisema ilmaga seoti üllile peale veel said punaste kaelarättide kõrvu pilotkadena rätik, mis naiste peadele eriti kurioosse kuju ühe külje peal viltu lükata. Siiski, tähe- andis. See oli ilmselt ka põhjuseks, miks

94 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 95 moekunstnik Saima Krik selle- > Saare naise tunneb Kihelkonniti olid väikesed erinevused ka sama vormi 80ndatel oma sageli ära lisaks eri- sarvede kujus. Valjalas olid need lühikesed ja Tallinna Moemajale tehtud lisele tanule ka vööle nudid nagu lehmanisad, Kihelkonnal suured ja köidetud ja edevalt püstised, Ansekülas jällegi sarvenukid ülevalt üleni punasele Saaremaa kaunistatud lahttasku rahvarõivastest inspireeritud poolest. Lahttasku poolt sisse käänatud. Mustjala kohta seisab kollektsioonile krooniks valis. näol on tegemist aga, et seal olid „sarved ülalt koos, nii et võta Ketasmütsi ja ratasülli inspirat- tänapäevase vöö- teibaga ja viska metsa“. Tegu on visuaalselt koti eduka eelkäijaga. siooniallikas ja eelkäija on küll väga paganlikku sõnumit kandva pea- aktiivsel tarvidusel praegugi, kattega, aga suurema jagu ristiaega elasid olles üks sügismoe armastatu- need mütsid kenasti üle ja käisid talvel maid atribuute – nimelt barett. kambakesi (värske abielunaise peas teinekord Omal ajal levis see siia muidugi ka suvel) kirikuski. renessanslikust läänest, kus need Mütsi pealagi oli enamasti punasest kalevist, mõõtmetelt praegustest palju leinaaegu sinisest. See kood on üldiselt saartel lopsakamad olid. Silme ette valdav kogu riietuses, et punase puudumine ja võime manada kasvõi Henry HUVITAV FAKT palju sinist näitab hingelist kaotust. Tudori, keda paljudel maalidel Suiti neljapäeviti Et rahvariiete kandmine jääb praegusel ajal suuremõõdulise sametbaretiga toimub Kuressaare enamasti suvisesse aega või siseruumidesse, Rahvarõivais muhulased kesklinnas rahvatantsu- siis kohtab traditsioonilisi talviseid peakatteid näha võib. kontsertide sari ja saarlased tantsuhoos. praegusel ajal üldiselt harva. Seda enam oleks Neljapäevane Labajalg. põhjust nendega lähemalt tutvust teha. /

Tuttmütsi suur tulemine Ketasmüts Omaette nähtuse moodustab saarel aga kinnitades ja soppidesse seades enamasti kootud pika sopi ja tutiga mütside kandmine. kiriku ees pähe pandi. See töö oli jäetud Üle mere läänest sisse tulnud trendikaup levis sageli vanemate naiste kanda, kellele siis kiritanu üle kogu Lääne-Saaremaa ja tõrjus mitmeski tasuks pits kangemat pakuti. Kuna naised kohas tikitud tanud kõrvale. Seda eriti võisid jääda üsna purju, keelas Jämaja kiriku- 19. sajandi teisel poolel, kui muidu igapäeva- härra A. R. J. Walter 19. sajandi lõpus linade seid tuttmütse ehk nolkmütse hakati kandma panemise ära. ka piduliku seisurõiva juurde. Võõraks jäi tuttmüts vaid linnastunumates Ajapikku muutus mütsi pealaele toetuv osa piirkondades: Kuressaare ümbrus ja Kaarma aina väiksemaks, kuni lõpuks tuli ka selle on ehk kõige sarnasemad olnud Lääne- ja Seltsis segasem. peas hoidmiseks käiku lasta paelad või Põhja-Eestiga, kus kapja meenutav papp- Harjutanuga Muhu hilisemal ajal juukseklambrid. Mütsi alu- alusele tõmmatud pinnmüts ja pikitriibuline nooriku selja taga sest oli aga tunduvalt olulisem selle sopp seelik olid valdavaks. Muidu tunneb saar- terve saare naiste assortiment. ja tutt ning kummale poole see kandja õlal lanna ikka ära pigem põikitriibulise (viirulise) ja langes, sest sellest võis välja lugeda kandja kurdu seatud seeliku järgi, millele sageli sotsiaalse staatuse. Vasakul õlal kantuna näitas tunnuslikud voldid kuumade leibade abil see vallalise staatust ning paremal abielu- sisse pressiti. Kust see talunaine 19. sajan- naist. Kärla ja Kihelkonna kandis lükati tutt di lõpul seda triikrauda sai, lisaks oli tolle aga pigem taha keskele. Mõnel pool oli eraldi kuumust raske kontrollida. Leiba küpsetas asukoht veel välja mõõdetud vallalistele, aga aga igaüks ja tolle surve, pehmem kuumus ja lapsega tüdrukutele. koore alt õhkuv niiskus sobisid seeliku pressi- Inspiratsiooni Saare idaosas aga segunesid omavahel miseks ideaalselt. bareti ja tuttmütsi vormid, kus eelmaini- pelgupaik tud käelabasuurune või sellest suurem ketas Sarvilised sõsarad EKESPARRE BUTIIKHOTELL/ ja selle vastavale küljele kinnitatud kangast Kui suviste peakatete osas võib mandril veel BOUTIQUE HOTEL kolmnurk (tuti sümbol) pakkus vajalikku mõne vägevama Mihkli torntanu või Kolga- koodeksit. Seega oli peakate omaaegne sotsiaal- Jaani kukeharitanuga vägikaigast vedada, Luksuslik ja privaatne hotell lossipargi südames meedia asemik maa peal, mis pakkus koheseks siis talvel võttis saare naiste fantaasia sõna lugemiseks nii mõnegi kaaluka detaili naiste- otseses mõttes päris põrgulikud pöörded. Luxurious and private hotel rahva elust. See ei tähendanud, et mehed Sellised talvemütsid olid sariküllid, mis olid on the verge of town park säärasest info eksponeerimisest priid olid. valdavalt kahe musta jämeda sarvega, karvase ossi 27, uressaare, Saaremaa, stonia Neil täitis sama eesmärki laia vöösõlme tallenahast serva ja kalevist pealsega ning tel/. +372 53 77 asukoht, kuigi peo ajal võis see sageli ka oma millel tavaliselt keerati üks sarv otsa ette, samal ekesarre@ekesarre.ee www.ekesarre.ee asukohta muuta. ajal kui teine jäi kuklasse. Vahel võis näha sarvi e-mail: [email protected] | tel/ph : (+372) 453 9749 Sõrves kandsid leinajad ja pruudid mütsi peal ka külgedel, seda eelkõige Jaani, Pöide ja www.kuressaarekuursaal.ee ka linikut, mis siis nõeltega vastavast kohast Karja kihelkonnas.

96 MO SAAREMAA Foto: Valmar Voolaid Valmar Foto:

sport

Kas teadsid, et Kuressaare on valitud üheks Euroopa spordilinnaks 2020? Häid sportimisvõimalusi siin tõesti jagub: golfist kõikvõimalike veespordi- alade, võrkpalli ja rallisõiduni. Igaühele midagi! Pisikesest Saaremaa maakohast Kärlalt on muide pärit ka autoralli maailmameister Ott Tänak.

98 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 99 > Õhtul mängi- mise eeliseks on taevasse maalitud imeline päikese- Golfipuhkus Kuresaares loojang.

tekst: mari rauna / fotod: valmar voolaid, eleri ever, saare golf

„Kuressaare pakub golfiharrastajale kõike, mida too võiks > Golfihooaeg kestab ühelt ideaalselt puhkuselt soovida: jalutuskäigu kaugusel on kuni lume nii fantastiline golfiväljak kui ka spaahotellid ja suurepärased tulekuni. › söögikohad, see aga tähendab vähem ringisõitmist ja rohkem kvaliteetselt veedetud aega,“ loetleb Eesti tuntuim naisgolfar ning treener Mari Rauna saare eeliseid.

Hiljuti oma 12. sünnipäeva pidanud Saaremaa Golf & Country Huvitavaid Clubi golfiväljak on küll saare ainuke, kuid see-eest väga hinnatud. tähelepanekuid See sobitub saarele iseloomulike kadakate, mereäärsete kõr- reliste ja kaskede vahele niivõrd loomulikult, et võib jääda mulje, nagu oleks see nii olnud juba aastasadu. Neljandal rajal võid Mari Rauna, Golfiklubi 18rajalise täismõõdus ehk par 72 championship-tüüpi kohata jänest, kes Saare Golfi treener ja väljaku on disaininud mainekas Soome golfiarhitekt Lassi Pekka seisab feeri servas vabariigi esimene Tilander. Väljaku suurim võlu on hästi hooldatud looduskaunis tagajalgadel ning valmistub spurtima elukutseline golfimängija keskkond, kus linnulaulu saatel võib ennast mängima unustada ühest võsast teise. – ei mingit liiklusmüra. Saarel käiks justkui kellgi aeglasemalt, et kohal olemist maksimaalselt nautida. Kuna Saaremaa mereline • pehme kliima pikendab golfihooaega, on väljak üldjuhul mängi- Tagumisel üheksal tav novembrini, hilise talve puhul kauemgi. Ühtlasi on tegemist rajal võib sageli koha- Eesti ühe raskeima väljakuga, mis teeb mängimise põnevaks ka ta kitsi kalpsamas. kogenud golfisõbrale. • Kohapeal on olemas ka harjutusväljak, kus saab treenida pallide Harjutusväljaku kaugusesse löömist nii mattidelt kui muru pealt, lähilöökide har- pallide kvaliteeti käib jutamiseks mõeldud griin koos kahe liivatakistusega, eraldi putta- aeg-ajalt uudista- mise ehk golfilöökide jaoks ehitatud griin ning kaks lühikest par mas uudishimulik 3 harjutusrada. Klubimajas asuvad riietusruumid koos saunaga rebasepere. ning restoran, kus peale mänguringi keha kinnitada. Kohapeal on • võimalik rentida nii golfikeppe kui ka -autot. Et mereõhk ja idülli- line keskkond pead Kõik on oodatud liiga pilvedesse ei Väljakule on oodatud kõik: alates päris algajatest ja lastest kuni viiks, võib aeg- seltskondlike harrastajate ja profimängijateni välja ning iga ajalt kohata mõnd kohaletulnu leiab endale sobivas mahus jõukohaseid sportlikke ja hoiatuseks sisisevat mängulisi tegevusi. Saaremaa Golf and Country Club võõrust- nastikut või rästikut. ab kõiki – tule üksi, perega, sõpradega, sünnipäevaseltskonnaga • või kolleegidega! Paaritunnise golfitutvustuse abil saadakse hea Saaremaa golfiväljak ülevaade, miks see mäng paelub kümneid miljoneid inimesi, on linnuhuvilistele ideaalne – golfiväl- kuidas golfi aastasadade vältel on harrastatud, proovida ise jakul pesitsevaid juhendaja näpunäidete järgi erinevaid lööke ning isegi väikese linnuliike ei jõua üles võistluse käigus kõige osavam välja selgitada. Hoiatus! Golfi- lugeda. Jääb vaid mängust võib ühe korraga sõltuvusse jääda. loota, et niivõrd pal- HUVITAV FAKT Senise kogemuse järgi on suvistel tööpäevadel väljakul küllalt jude suleliste keskel 2020. aastal on lahedalt ruumi, see annab mugava võimaluse mängimiseks nii viibimine tulemus- Kuressaare üks alustajatele kui ka kõrgema mängutaseme mängijatele – pole kaardile soosivalt kaheksast spordi- tagant tulevaid gruppe pidevalt kuklasse hingamas. Küll aga mõjuks – et mõned linnast Euroopas. on alustajatel mõistlik eelnevalt rohkesti palle varuda, kuna pea birdie’d või eagle’id ka igal rajal on oht pall vette lüüa. Eriti mõnus on mängida näiteks skoori kaunistaks.

100 MO SAAREMAA www.visitsaarema.ee 101 > Golfiklubi 18rajaline täismõõdus väljak annab võimaluse suurvõistluste korraldamiseks.

> Algajad peavad varuma ohtralt palle, sest pea igal rajal on oht pall vette lüüa.

> Väljakule on oodatud varahommikul, siis ei ole tuul veel tõusnud. Aga ka päris hilja kõik, päris algajatest Vaheldusrikas võistluskava profimängijateni. peale jäämisel on oma suur pluss – golfiväljaku taevasse maali- Edasijõudnud golfimängija võiks oma mängugraafikusse planeeri- takse kõige ilusamad päikeseloojangud. da lisaks tavapärastele mänguringidele ka osalemise mõnel põneval võistlusel. Kalendrisse jagub võistlusi igale tasemele. Golf paneb proovile Eelmise aasta kevadel võõrustas Saaremaa Golf rahvusvahelist Kuna eri pikkuse ja raskusastmega radasid ääristavad arvukad golfivõistlust Estonian Amateur Open ning sama aasta augustis veetakistused, lisaks strateegiliselt hästi paigutatud liivatakistused toimusid ka löögimängu Eesti meistrivõistlused just Saaremaal. ning väljak on valgetelt ehk tagatiidelt kokku lausa 6310 m pikk, Suurvõistluste läbiviimise eelduseks ongi championship-tüüpi kujuneb sellest tõeline oskuste proovilepanek. Veelgi keeruka- golfiväljak. Kõiki golfivõistlusi võib alati publikuna vaatama tulla maks muutub mereäärne väljak tugeva tuulega, ent tuulevaikse ning kui aega ja tahtmist, siis miks mitte vabatahtlikuna võistluse ilmaga pigem ei tasu arvestada. Kohapeal olles oleks mõistlik edukaks kulgemiseks abikätt pakkuda. Kui terve pikk nädalalõpp enne rajale minekut avalööki harjutada. Kui pall õnnestub tiialalt või mitu päeva võistlemise või kaasaelamise jaoks tundub liiga Tõeline sadamaromantika, stabiilselt mängu lüüa, on omajagu tööd juba tehtud… kuni palju, siis meeleolukaid ühepäevaseid võistlusi toimub suve jook- mängija jõuab griinile. Saaremaa griinid on suured ja rohkete sul mitmeid, üks menukamaid on näiteks iga-aastane #kuuritool, ehtsad maitsed ja kalletega, seepärast saab kasutada paberil ette antud lipu- mis toob kokku kireva seltskonna üle Eesti. Võistlemine ei ole positsioone, et olla lipu suhtes õigel kaugusel. 360 kraadi merevaadet golfimängimise juures kohustuslik, kuid lõputult treenimise pärast Kui juhtud mängima enam-vähem samal ajal, kui väljak on võõrustamas mõnda suurvõistlust, on needsamad reljeefsed grii- treenida võib ka igavaks minna. Naeratamapanevad nid üldjuhul kõvemad ja kiiremad ning seega veelgi keerukamad Golfimängu võlu on kõige paremini sõnadesse pannud tuntud läbida. Nii võib tehniliselt kõige lihtsam golfilöök palli lõplikuks golfimängija Arnold Palmer: „Golfimäng on petlikult lihtne ja maitseelamused kohalikust toorainest, aukusaamiseks „kinkida“ nii mõnegi halli juuksekarva. Kõik, mis lõputult keerukas, toob rahu hingele ja teeb tuska mõistusele. võrratu merevaatega terrass, ei tapa, teeb tugevamaks ning mida keerukamates tingimustes Golf on ühtaegu rahuldust pakkuv ja vihale ajav – see on vaielda- harjutada, seda kiiremini mängija areneb ja saab paremaks. matult parim mäng, mille inimkond on leiutanud.“ unustamatud päikeseloojangud.

Par – määratud löökide arv Golfitulemuste Tiiala – avalöögi sooritamise Griin – raja eriti madalaks Feer (fairway inglise keeles) konkreetsel rajal lennukad nimed: ala. Enamikul väljakutel on niidetud muruga lõppala, kus – raja põhiline mänguala, Rendime (sõltuvalt raja pikkusest igal rajal neli eri värvi märgis- on maasse tehtud auk, kuhu ulatuslik pügatud muruga kas par 3, par 4 või par 5). Birdie – raja löökide arv tusega tiiala, mis teevad pall lüüa. Et auk kaugele välja ala, mida tihti ääristavad Par’ides arvestatakse ka tuleb üks löök alla par’i golfiraja pikkuse erinevaks paistaks, on sinna asetatud puud, põõsad, liivaaugud väljakule määratud (nt par 5 rada õnnestub olenevalt mängija mängu- lipuvarras ja lipp. Iga golfirada, ehk bunkrid, maalilised Lastele mängunurk, liumägi, kiiged ja liivakast. mida on standardväljakul 18 järved või tiigid. Golfimõisteid: üldlöökide hulka, nt par 72, läbida 4 löögiga). tasemest. Valgetelt on raja Meilt pääsed laevaga Abruka ja Ruhnu saarele. nagu Saaremaal, näitab, See on väga hea skoor. pikkus maksimaalne, teistelt tükki, algab tiialaga, kust soori- et tegu on täismõõtmelise (kollased, sinised ja punased) tatakse avalöök, ja lõpeb griini- standardgolfiväljakuga. Eagle – raja löökide arv mängides on väljak lühem. ga, kus asub auk. Golfimängu Avatud mai algusest septembri keskpaigani iga päev Mujal maailmas on ka par 68 tuleb 2 lööki alla par’i Mida lühemad rajad, seda eesmärk on võimalikult vähese või par 70 mõõdus väljakuid (nt par 5 rada õnnestub lihtsam üldjuhul. Alustajad ja arvu löökidega kõik rajad Roomassaare Jahisadamas, vaid 4km Kuressaare kesklinnast – see tähendab lühemaid läbida 3 löögiga) – naised mängivad punastelt, läbida. Rada on läbitud siis, kui Roomassaare tee 12, 93815 Kuressaare (Roomassaare jahisadam) www.roomassaare.ee radu. see on supertulemus! mehed kollastelt. pall on griinil olevas augus. [email protected] RoomassaareKohvik Telefon: (+372) 55 568 957; (+372) 4 533 947 ja (+372) 553 7536 roomassaarekohvik 102 MO SAAREMAA Saare teede kutse tekst: nils kajander / fotod: nils kajander, priit noogen, priidu saart alternatiivne idee: Jääteed on kujunenud külma, tõelise Eesti talve sümboliks. Kui piisavalt madalad tempera- tuurid võimaldavad jäätee avada (minimaalne Kui soovid saari kogeda võimalikult ehedalt, jää paksus 24 cm), ei hoita neid avatuna kindlasti mitte turismiatraktsioonina, kuid nen- tuleb mootorsõiduk peateelt kõrvale keerata Teise variandina sõida mööda põhimaanteed nr 10 umbes del sõitmine loob kustumatu elamuse. Tege- 5,5 km, siis pööra Hellamaa suunas, teele 153. Kui oled Hella- – idüllilised kõrvalteed pakuvad palju enam likult võib neid liigitada maailma elamus- maa külast läbi sõitnud, pööra paremale Nõmmküla poole, › silmailu ning avastamisrõõmu! likemate teede hulka. Muhu saare ja mandri teele nr 152. See ümbersõit (+ 15 km) viib sind piki Muhu saare vaheline jäätee on umbes 10 km ning Saaremaa põhjarannikut, kus saad teha vahepeatuse näiteks Muhu saare ja Hiiumaa vaheline 15 km. Läbi põliste maastike ja roheluse, mööda moonipõldudest kauneimal ja suurimal – Üügu – pangal. Tagasi põhimaanteele Seega, kuidas oleks ühe väikese jääteekonnaga? ja väikestest unehõlmas küladest, siin- ja sealpool maanteel jõuad kohe pärast Liiva küla. kõrgumas iidsed tuulikud – see on ehe saare maastik, millest Üle kauni Väinatammi sõitnud ja Saaremaa pinnale jõudnud, jõudu ja unistusi ammutada. Ja muidugi meri! Päikese- pööra kohe paremale Orissaare suunas, teele nr 75. Orissaares, Jääteel loojanguaegne sõit üle Muhu saart ja Saaremaad ühendava muide, on omapärane jalgpalliväljak, mille keskel kasvab suur sõitmine loob Väinatammi – Eesti pikima merre ehitatud ühendustee – on kustumatu tammepuu – kae üle! Orissaarest edasi, umbes 4 km pärast, elamuse. kaunis meeldetuletus sellest, et viibid tõepoolest saarel, sama pööra taas paremale, teele nr 129. See 70 km pikkune rannikut koged rannikuäärsetel teedel sõites. mööda kulgev maantee viib sind lõpuks Mustjala külla, olles Saar kutsub peatusi tegema palju sagedamini, kui algselt kahtlemata üks kauneimaid teid saartel. Ilusad maastikud, palju planeeritud – et imetleda looduskauneid paiku, lehma- ja meeldivaid peatuspaiku (näiteks Maasi ordulinnus, Triigi sadam, lambakarju, hea õnne korral ka õhus liuglevat merikotkast Angla tuulikud, Panga pank ) ja mis peamine: mõnusa profiiliga ning muutma käigupealt plaane või neist üldse loobuma. looklev tee, iga juhi unistus! Nagu kogu Saaremaa. Aga eks vabadus ongi ju iga teekonna olemus!

Mustjala külast võta suund Kuressaarde või, kui aega rohkem, Marsruudid keera nina teele nr 102 ja vura sedamööda Sõrve suunas. Teele Põnevaid teekesi leidub Muhu- ja Saaremaal ohtrasti, jäävad Odalätsi allikad, Mihkli kirik Kihelkonnas ja barokne jagame siinkohal meie lemmikuid. Loona mõis, samuti vaata üle suure maadeavastaja Bellings- Alusta oma autoseiklust juba Kuivastu sadamasse jõudes, hauseni sünnikoht Lahetaguse. Sõrve poolsaarele jõudes liigu mis aitab ühtlasi vältida põhimaantee nr 10 tihedat liiklust. läbi Kaugatoma (vali asfalti asemel sõitmiseks kuulus Kõrvalepööramiseks tuleb esmalt sõita 1 km ja seejärel pöörata Lõu-Kaugatoma kruusatee) ja Ohessaare (kae üle kaunis tuulik vasakule, Pädaste teele nr 154. Mõnus ümbersõit (+ 5 km) ning lao rannas kivitorne). Säärde jõudnuna roni tuletorni tippu! kulgeb läbi metsade ja lehtpuualleede ega lisa sinu teekonnale Tagasi saare poole sõida mööda maanteed nr 77. Vahepeatus eriti lisaminuteid, kuna jõuad tagasi põhimaanteele umbes tee kindlasti Salmel – just siit on leitud Salme muistne laevmatus, Tasub meeles pidada, et puhkuste kõrghooajal, esma- Muhu saart ja Saaremaad Muhu saare keskel, enne Liiva küla. Kui aega jagub, tee sel viikingiaja leidudest olulisim kogu maailmas. Ajaloohuvilised joones nädalalõppudel, võib praamiliiklus mandri ja ühendav Väinatamm ümbersõidul vahepeatus idüllilises Pädaste mõisas! võivad kaema põigata ka Tehumardi lahinguvälja. Sinna Muhu saare vahel olla ülekoormatud. Tundidepikkuse on Eesti pikim merre lähedusse jääb ka Järve maastikukaitseala ja rand, kus mõnus järjekorra vältimiseks osta piletid internetist: praamid.ee. ehitatud ühendustee. loodust nautides väike puhkepaus teha. Sama maanteed mööda jätkates jõuad lõpuks Kuressaarde – ja kus seal on avastamist! < Väikestel saartel Soovitatud marsruudid tagavad hingematvad vaated vasakul Mööda rannikut kulgev pole suurt eksimist maantee nr 129 on üks karta – ükskõik ja paremal. Põnevuse lisamiseks keera lihtsalt teelt kõrvale – nii kauneimaid teid saartel. kuhu poole vurad, näed ka Saaremaa kauneid külasid. Eksimise vastu aitab küll lõpuks tuleb ikka Google Maps, kuid lõppude lõpuks tuleb alati meri vastu. / meri vastu.

> Marsruute läbides ära unusta teha vahe- HUVITAV FAKT peatusi, et külastada Saare maakonnas saarte kauneid külasid, kulgeb ligikaudu pühapaiku või muid 35 loodus- ja vaatamisväärsusi. matkarada kogu- pikkuses 254 km.

104 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 105 Kuressaare on TOP 10 Euroopa spordilinn Kuressaare kannab sel aastal väärikat Euroopa spordilinna tiitlit – aunimetust, mida on juba sportlikku tegevust Saaremaal 20 aastat välja andnud Euroopa spordilinnade tekst: mo saaremaa / illustratsioonid: eike malva liit ACES Europe. See on tunnustus linnale suurepäraste sportimisvõimaluste eest. Kõik tiitlit kandvad sportlikud linnad teevad oma- 2020 vahel aktiivselt koostööd, ühisüritusi, konve- rentse ning neil lasub n-ö kohustus pakkuda mitmekesiseid sportimisvõimalusi, et tõsta oma linna aktiivsete inimeste arvu – see on suurim kasu, 1. Saaremaa ralli 7. Veesport mida Kuressaare spordilinna tiitlist võib saada. Maailma kiireima mehe, WRC ralli võitja Ott 4. Tennis Sadade kilomeetrite pikkuse rannikuga saare Euroopa spordilinna tiitel toob Kuressaare spordiüritus- Tänaku koduteedel toimub igal sügisel Eesti Tenniseväljakuid leiab nii Muhu kadakate kui puhul oleks patt, kui siin veespordiga ei tegeletaks. tele kahtlemata suurema kajastuse Euroopas ning seega ralli meistrivõistluste viimane etapp. Eesti Kuressaare linnapargi rüpest. Kui õuevälja- Saaremaa hingel seda pattu ei ole. Siinsed lohe- loodetavasti ka rohkem välissportlasi ja kaasaelajaid! kõige pikema ajalooga rallit tulevad saarele kutel jahedaks läheb, saab lööke harjutada surfarid teevad Eesti rekordeid nii kõrgustesse Olete kõik oodatud Kuressaarde sportima! vaatama tuhanded autospordihuvilised. Kuressaare Tennisekeskuse siseväljakutel. hüppamises kui kiiruses. Siinsed purjetajad on Need, kel rallipisik veres, aga Eesti meistri- Just seal toimuvad ka saare tuntuimad ühtmoodi tublid nii vee kui jää peal. Ja tuule- võistluste tase püüdmatuks jääb, kihutavad tennisevõistlused – Angerjaturniir ja vaiksete ilmadega võib kogu selle seltskonna leida aasta läbi võidu rahvaralli etappidel. Kuressaare Cup. aerulaudadel sõitmas. www.saaremaarally.eu www.visitsaaremaa.ee/naudi/ www.kuressaaretennis.ee merelised-tegevused-saaremaal #kangert TUTVU LÄHEMALT www.thulekoda.ee 8. Suvi- ja talisuplus Lisaks suviste rannamõnude nautimisele on saart ümbritsev meri ka oluline võistlusareen. Igal suvel toimuval Väikese väina 2. Jooksuvõistlused avaveeujumise võistlusel ujuvad osalejad Jooksuvõistlusi on Saaremaal nii eri pikkuse 5. Võrkpall ja rannavolle Muhumaalt Saaremaale. Vesi tõmbab saarlasi kui ajalooga. Ultima Thule maratoni jooksjad Saaremaal on võrkpall kõrgelt hinnatud. Siin kohe sedavõrd, et uut aastat alustatakse on neljal aastal läbinud maratoni distantsi on oma võrkpallikoondis, mis on Eesti üks traditsiooniliselt 1. jaanuaril Orissaare Kuressaare linnatänavatel ja selle lähi- parimaid, nende mängudele saab kaasa elada Karsummil jääkülma vette hüpates. ümbruses. Kolme Päeva Jooksu osalejad ka koondise kodusaarel. Suvel mängitakse läbivad sama pika distantsi kolmel järjestikusel Kuressaare rannas rannavollet. Profi vihje jalgratturitele päeval, põigates Kuressaare kõrval ka Sõrve www.saarevolley.ee 9. Enduro GP Kui Tanel Kangert – eesti profijalgrattur, kes sõidab metsaradadele. www.saarevorkpall.ee Teist korda Eestis ning esimest korda www.saaremaajooks.ee Saaremaal toimub 17.–19. juulil Kuressaares rahvusvahelises meeskonnas EF Education First – postitab Instagrami, et „Saaremaal on sama head teed www.ultimathulemarathon.com Enduro maailmameistrivõistluste etapp. Kahel 6. Karujärve rattamaraton päeval läbivad selle motospordiala võistlejad ja vaated kui parimatel rattasihtkohtadel Euroopas“, siis peab see olema tõsi. Tal on ju seljataga juba üle Saaremaa jalgrattaklubi Viiking poisid teevad Kuressaare ümbruses maastikul raskeid kiirus- kümne aasta profikarjääri ja viis Tour de France’i! 3. Golf tegusid aasta läbi, aga hobiratturite tipp- katseid. Sündmuse naelaks on otse Kuressaare Saaremaa mereline pehme moment jõuab Saaremaal kätte sügiseti. kesklinnas toimuv publikukatse. Jah, tõepoolest, nii rattaturistil kui tõsisel sportlasel on kliima võimaldab golfi mängida Sel aastal toimub kümnendat korda Karu- www.endurogp.org Saaremaal palju avastamist. Paljud teed on hiljuti asfalt- maikuust novembrini. Saare järve rattamaraton, kus endise sõjaväebaasi katte saanud ning loonud seega suurepärase võimaluse maanteerattaga pikemaid ja lühemaid ringe teha. Peale Golfi 18 rajaga golfiväljak territooriumil ja selle ümbruses saavad oma selle on popiks muutunud ka kruusateedel sõitmine nn jaksu proovile panna kõik maastikuratturid. 10. Mölkky Euroopa paikneb vaid 15minutilise kruusaratastega ja selles osas on Saaremaa lausa paradiis. jalutuskäigu kaugusel www.karutervis.ee sisemeistrivõistlused Nagu Kangert kirjutas: tule ja vaata ise! Kuressaare vanalinnast. Kas tead, mis mäng on mölkky? Ei tea? (Kuigi sõltumata teest ja rattast oleks enamikul meist Väljaku kvaliteeti hinnatakse Siis tule uuri järele 14.–15. märtsil Saaremaal, tõenäoliselt siiski raskusi Taneli tempoga sammu pidada, üheks Eesti parimaks ning sest just siis toimuvad Kuressaares mölkky on tema järgimine Instagramis lihtne: @tanel_kangert.) hooaja vältel toimub siin Euroopa sisemeistrivõistlused. See Soomes mitmeid suuremaid ja leiutatud viskemäng on ühtmoodi kaasahaarav väiksemaid võistlusi. nii võistlejatele kui pealtvaatajatele. www.saaregolf.ee www.molkky.ee/em-2020-3/

106 MO SAAREMAA STOCKHOLM HELSINKI • • TASUTA GIIDITUURID Suvekuudel teevad KUIDAS SÕITA Saaremaa giidid iga- nädalasi tasuta linna- ekskursioone. SAAREMAALE ? Giidituurid toimuvad •TALLINN laupäeviti algusega raekojast. Küsi lisainfot turismiinfokeskusest. SAARE MAAKOND: VIRTSU Rahvaarv / u 33 000 • Pindala / 2922 km2 LEIA MEID SIIT: Asustustihedus / 11,5 elanikku km2 kohta Maakonnakeskus / Kuressaare Saare maakond jaguneb kolmeks vallaks / KUIVASTU• TARTU Saaremaa, Muhu ja Ruhnu MUHU •

PÄRNU LENNUKIGA • Kuressaarde saab lennata otse Tallinnast, kuhu saabuvad lennukid peaaegu kõigist suurematest Euroopa linnadest. www.visitsaaremaa.ee Lennuplaan ja piletiinfo > SAAREMAA KURESSAARE www.kuressaare-airport.ee • visit_saaremaa ROOTSIST SAAREMAALE Visit Saaremaa Kevadel alustab lennuliin Jaga meiega oma elamusi visitsaaremaa BUSSIGA Stockholm-Kuressaare. # Mugavad wifiga varustatud bussid marsruudil Lisainfo > www.visitsaaremaa.ee Tallinn–Kuressaare, Pärnu–Kuressaare ja Tartu–Kuressaare on käigus iga päev. Tallinnast Kuressaarde sõiduks kulub umbes SOOMEST SAAREMAALE 4 tundi, mis sisaldab ka praamisõitu. Tallinna ja Helsingi vahel pakub lennu- SAAREMAA Piletiinfo > ühendust Finnair ning laevaühendust www.tpilet.ee Tallink, Eckerö Line ja Viking Line. www.bussipilet.ee Lennuplaan ja piletiinfo > www.finnair.com OOPERIPÄEVAD www.laevapiletid.ee 21.07 | 20.00 AUTO JA PARVLAEVAGA AUTOGA MÖÖDA JÄÄTEED Gioachino Rossini 21. – 26. juuli 2020 Autopraamid väljuvad Saaremaale Kuivastu SAAREMAALT HIIUMAALE T Külmal talvel saab Muhumaale sõita mandrilt „LA DONNA DEL LAGO“ sadamasse Virtsu sadamast Lääne-Eestis. Saaremaa Triigi ja Hiiumaa Sõru sadama vahel ka mööda jääteed (u 10 km) ning jäätee on Tallinn–Virtsu sadam 135 km, sõiduaeg käib regulaarne praamiliiklus. Reis kestab umbes ka Hiiumaa ja Saaremaa vahel (u 15 km). umbes 1,45 tundi. 1 tund. Kuressaarest Triigi sadamasse on 45 km, 22.07 | 20.00 Info teede lahtioleku ja seisukorra kohta > Riia–Virtsu sadam 256 km, sõiduaeg umbes sõiduaeg umbes 40 minutit. Wolfgang Amadeus Mozart www.mnt.ee/et/tee/jaateed K 24.07 | 20.00 3,5 tundi. Virtsu ja Kuivastu vahel on Piletiinfo > www.veeteed.com „VÕLUFLÖÖT“ Giacomo Puccini regulaarne parvlaevaühendus, suviti 2 korda R tunnis, muul ajal ligi 20 väljumist ööpäevas. „MADAMA BUTTERFLY“ Reis kestab 27 minutit. JAHIGA SAAREMAALT VÄIKESAARTELE 23.07 | 20.00 24.07 | 23.00 Gaetano Donize i Kaugus Kuivastu sadamast Kuressaarde on Saaremaa on populaarne koht, mida Saaremaal on otseühendus Abruka, N OPERA ROYAL 76 km, sõiduaeg umbes 50 minutit. külastada jahiga. Vilsandi ja Ruhnu saarega. „LUCIA DI LAMMERMOOR“ Piletiinfo > Sadamate info> Lisainfo > 23.07 | 23.30 26.07 | 14.00 www.sadamaregister.ee 25.07 | 20.00 www.praamid.ee www.visitsaaremaa.ee/avasta/saaremaa-ja-vaikesaared Südaöine hübriidooper OOPERIGALA P LASTEGALA „DUST“ L 25.07 | 23.00 Koguperemuusikal “JUKU” Sew Flunk Fury Wit (Taani) OPERA ROYAL Autor Raimo Kangro, libreto Leelo Tungal

Peaesineja Horvaatia Rahvusteater Zagrebis, peadirigent Marcello Mošadelli

Rohkem infot saaremaaopera.com 108 MO SAAREMAA Piletid müügil piletimaailm.comwww.visitsaaremaa.ee 109 Kuressaare Kuressaare MAI APRILL linnajooks tänavafestival 3.05 30.05 Jüriöö kuressaarefestival.ee MÄRTS Kuressaare märgutuled NOM Festival üle Saaremaa linna sünnipäev Garaažimüük 5.–8.03 22.04 8.05 nomfestival.ee 2 Kuressaares Muuseumiöö 31.05 Mullifestival Vintage- ja 16.05 7. 03 retro- muuseumioo.ee nomfestival.ee/mullifestival-2020 VEEBRUAR 0 kultuuripäev 2.05 Kuressaare Zafa Fest - vintagetallinn.ee JUUNI 52. Saare maakonna Rahvusvaheline aiandus- ja HUVITAV FAKT Idamaiste Tantsude laulupidu “Teel” Suiti pühapäeviti Festival 2 lillepäevad 6.06 Kuressaare pargi 6.–9.02 22.–23.05 zafafest.eu kõlakojas suvekont- saartruu.ee serdid Kuressaare Jaanilõkked Suvemuusika 0 üle Saaremaa 20.–24.06 › DETSEMBER SAAREMAA JA MUHU Vaata infot jõuluturgude ja JUULI -kontserdite kohta: I Land Sound syndmused.saaremaavald.ee 16.–19.07 Kuressaare ilandsound.ee SÜNDMUSTE KALENDER lossipäevad HUVITAV FAKT 3.–4.07 NOVEMBER Saartel toimub põnevaid sündmusi aastaringi - leia nende Enduro GP seast oma ning tule ja naudi! Usu, siinne aeglasem aja kulg Suiti neljapäeviti saaremaamuuseum.ee annab hetkedele ja kogemustele hoopis teise mõõtme... Estonia Kuressaare Kuressaare (Enduro maailma- 10. fotopäev kesklinnas Saarte meistrivõistluste etapp) 14.11 Ultima Thule Neljapäevane avatud aiad 17.–19.07 maraton Labajalg 5.07 endurogp.org AUGUST 22.08 Kuressaare ultimathulemarathon.com animapäevad Kuressaare Juu Jääb Mustjala 23.–24.11 džinnifestival 2.–5.07 muusikafestival 1.08 Kaarma Muhu Muusikatalu gin.ee 17.–19.07 OKTOOBER öölaulupidu juujaab.ee mustjalafestival.ee SEPTEMBER 19.08 Saaremaa ralli Kihelkonna 9.–10.10 Saaremaa Kärla Triip Avatud talude päev saaremaarally.eu suur muusikapidu Ruhnu Rahu kirikumuusika- 18.–19.07 toidufestival 6.08 avatudtalud.ee 3.–13.09 festival päevad saaremaatoidufestival.ee 21.–23.08 10.–12.07 Saaremaa kolme Kuressaare ruhnurahu.ee Saaremaa päeva jooks Kuressaare Eput Päe. 16.–18.10 Merepäevad ooperipäevad saaremaajooks.ee tänavapiknik 1.–8.08 Salme viikingiturg Ilu elab – 21.–26.07 5.09 21.–23.08 Muhu mustrite päev saaremaaopera.com visitsaaremaa.ee salmeviking.wordpress.com 11.07 /tanavapiknik Etnomuusika festival Mototoober Parasummer 24.–26.07 Karujärve (S)Torm Muinastulede öö Saaremaa randades ja sadamates 11.–18.07 rattamaraton 7.–8.08 parasummer.com/et Abrukal 29.08 Muhu kohvikutepäev 12.09 muinastuled.ee karutervis.ee purjelaevad.ee 26.07

110 MO SAAREMAA www.visitsaaremaa.ee 111 Sidema tee www.visitsaaremaa.ee

Pikk Põlluvälja tee Ringtee Männituka põik Põlluvälja põik Männimetsa

õgi Koondise tee Kodu tee te j Ringtee Lepiku Niidupõllu tee Koondise põik dus Põ Aia Kalmistu tee Rahula tee Pikk

Suuresilla Kudjape Koondise Kalevi kalmistu Jõe Kihelkonna mnt Lahe tee Kibuvitsa Papli Kalevi põik 15 Tehnika

Kadaka Lehe Pargi

Kohtu PähklimetsaHiie tee Talli Niidu Kudjape Nurme Mooni tammik Ida Õie Põhja Odra J.Smuuli Ristiku Tammiku

Kase Loo M.Körberi Männi Palju eksootilisi loomi ja linde Aia Sepa Rehe Niidu Tallinna Vallimaa Punga Kingu Raja HariduseTraktori Piiri Uus-Karja Õie Kuressaare tee Metsa Mõnus ajaveetmiskoht kogu perele Lagle Pikk Põhja Marientali teeLillevälja Paju Rahu Kirde Mesilase Raudtee Eha Laugu Kohtu Rootsi Ida 14 Talve Ravila põik Rohu 20 aastat tegutsenud pere-ettevõte Rootsi Väljaku Kevade Raja Vaikne Kopli Ida Luige Töökoja Transvaali Pihtla tee K.Ojassoo Roopa Piiri Torni Kudjape Põduste jõgi Kauba Vallimaa 19

Ravila Garnisoni Mereranna tee IGA Vete Kohtu Komandandi Kesk Pihtla tee Vahtra 4 Pihtla tee PÄEV Kõver Kiriku5 Ülase Rannavahe tee Paju Le Kummeli Kaare e Rannaääre tee Pikk Tallinna Karja Kastani Kõver Tiigi 2 3 sik 13 ® Uus Sinilille a Mesika Ravila S-Põllu Tulika u Turu Raekoja Pärna ll Tolli Kullerkupu Kannikese õV-Põllu 1 Rannaotsa põik Rannaotsa tee -P La 6 L.Koidula ur dama steaia Talve u 18 Transvaali Koidu Kitsas OHESSAARE TUULIK & SUVEKOHVIK Merikotka S Sa Kaevu AiaVeski e- k Nõmme põi Põik JaamaKevade P Heina Luha ik i Arhiivi ii e ä ll beleh o 7 i

Kõrre V T Idülliline suvekohvik mere ääres, kadakate vahel Veski Mündi Pikk Pärna Sirge MUHU Heina ss Veski p Marientali tee Roo Lo Talve Karikakra Töö Pargi A.Kitzbergi Kelluka Suur-Sadama Vahe põik Nurmenuku Luha 8 Allee Uus Aia TööAbaja 9 Transvaali si • elamusmajutus traditsioonilises pukktuulikus Kotkapoja Kevade Nooruse Tori jõgi Koidu Los Kuuse Kuressaare Kase Kaevu • romantiline suvekohvik Mere AbajaPargi lossipark Kungla pst

Ranna a

Ranna Suve 11 ld Suve e tee • keraamika näitus-müük te Lootsi Ka ve Abaja use 10 Kaevu põik r Linn õ Tori Ka Kungla Laasu talu, Nautse küla, S abajas lda Uus-Roomassaare Liiva Tori ps Talve t 94728 Muhu, Saaremaa Ohessaare küla, Sõrve poolsaar, Saaremaa I e Muru te Pae 12 Sügise Mall Kivimaa 50 97 311 I [email protected] I kivi 16

Vana- Kraavi Ujula Kivi muhujaanalind [email protected] Raie abajas www.saaremaatuulik.ee I ohessaare.tuulik Roo Tervisepark mass

Supluse pst 50-34-237 www.jaanalind.ee Saue aare

Staadioni Talve Tuule Nooruse

Saue

Väike- Nooruse Kuressaare Roomassaare laht poolsaar

Videviku Valguse Marientali tee

Vikerkaare Punasekivi Varju abajas

Laiamadala

LEPPEMÄRGID LEGEND

Kõvakattega tee; kruusakattega tee Surfaced road; gravel road IDÜLLILINE TALUHOTELL MUHU Roomassaare tee Turismiinfokeskus, infopunkt S ® ® Tourist information centre; Roomassaare tourist information MAALILISES KOGUVA KÜLAS poolsaar Lennujaam; sadam Airfield; harbour - Enam kui majutuskohta - aasaesed ja oatiised hotellitoad Kirik, tuletorn - Majutus privaatses ädi taus Kuressaare Church; lighthouse Kullimäe tee - Peod, sdused, seminarid, koosolekud 1. Kuressaare raekoda / 11. Skulptuur Suur Tõll ja Piret / Vaatetorn; ilus vaade - Rikkalik toitustus OHESSAARE WINDMILL & SUMMER CAFÉ Sculpture Suur Tõll and Piret Observation tower; panoramic view Kuressaare Town Hall Hülgelaid - Erinevad saunad & tauspaa An idyllic seaside summer café surrounded by juniper trees 2. Vaekoda / Weighing house 12. Kuressaare sadam / - Massaaźid & kehahooitusused 3. Endine tuletõrjedepoo / Kuressaare harbour Ujumiskoht, tuulik Beach; windmill - Rohkelt vaa aja veetise võimalusi Former firefighting depot 13. Golfiväljak / Golf course - Meri, rand & päikeseoojaud • alternative accommodation in a traditional windmill 4. Laurentiuse kirik / 14. Aavikute majamuuseum / St Laurence Lutheran Church Aavik’s house museum • a romantic summer cafe 5. Turg / Market 15. Kudjape kalmistu / Kudjape Cemetery Roomassaare 0 5 10km • an exhibition and sale of pottery 6. Tuuleveski / Windmill nina 7. Apostlik Õigeusu Nikolai kirik / 16. Tervisepark / Health park vaatoaee 1 7. Roomassaare sadam / aatoa Ohessaare village, Sõrve peninsula, Saaremaa I St Nicholas Orthodox Church 8. Linnapark / Town park Roomassaare harbour iovaatoaee Mall Kivimaa 50 97 311 I [email protected] I 9. Kuurhoone / Resort club (Kursal) 18. Thule Koda / House of Thule 17 www.saaremaatuulik.ee I ohessaare.tuulik 10. Kuressaare piiskopilinnus / 19. Keskaja elamuskeskus Archebald / Kuressaare fortress Medieval Activity Centre Archebald Roomassaare sadam

www.visitsaaremaa.ee 113

Odalätsi springs Ninase windmillsNinase Mihkli farm museum Saaremaa Lime park Saaremaa

Panga cliff (21m) Panga Ninase cliff (6m) Ninase Harilaiu peninsula Ohessaare cliff Ohessaare Loode oak forest oak forest Loode Sääre lighthouse lighthouse Sääre 2 Lake Karujärv Karujärv Lake 1 3 unnaklooster: Püha Eelkäija Skiita / Eelkäija unnaklooster: Püha St. Catherine’s Church in Karja 13th century 13th century in Karja Church Catherine’s St. meteoriite craters Kaali in Püha 13th - 17th century Church James’ St. post command battery Stebel coastal Museum House Bulla Carl Oswald of John the Baptist Convent Order The Holy Ninase pank (6 m) / (6 pank Ninase Carl Oswald Bulla majamuuseum / Carl Oswald Püha Jakobi kirik 13.–17. saj / kirik 13.–17. Jakobi Püha Odalätsi karstiallikad / Odalätsi Panga pank (21 pank m) / Panga (II maailmasõda) / lahinguväli Tehumardi Mihkli talumuuseum / Ohessaare pank / pank Ohessaare Vilsandi rahvuspargi keskus / keskus rahvuspargi Vilsandi Angla windmill park and heritage culture centre centre Angla windmill park and heritage culture 13th century in Kihelkonna Church St Michael’s national park centre Vilsandi reserve Viidumäe nature War II) (World battlefield Tehumardi Saaremaa Lubjapark / Lubjapark Saaremaa Viidumäe looduskaitseala / Viidumäe Harilaiu poolsaar / Harilaiu

Kihelkonna Mihkli kirik 13. saj / N Sääre tuletorn / Sääre Loode tammik / Loode Stebeli rannakaitsepatarei komandopunkt / komandopunkt Stebeli rannakaitsepatarei Valjala Martini kirik 13.-14. saj / kirik 13.-14. Martini Valjala Karujärv / Ninase pukktuulikud / Ninase . Kaali meteoriidikraatrite väli / väli meteoriidikraatrite . Kaali . Karja Katariina kirik 13. saj / Katariina . Karja 5 . Angla tuulikumägi ja pärandkultuurikeskus / . Angla tuulikumägi ja pärandkultuurikeskus St. Martin’s Church in Valjala 13th century in Valjala Church Martin’s St. 10. 11 12 13 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 32. 7 4

8

31.

NATURA SIBERICA 6

9

Pädaste manor Pädaste Kosmeetika, mis valmib Saaremaa taimedest Muhu ostrich farm ostrich Muhu

Üügu cliff (12m) Üügu cliff Muhu museum Muhu Eurobio Lab on tuntud oma looduslike,

Koigi bog Koigi sertifi tseeritud kosmeetikabrändidega Natura Siberica, Organic Shop ja Dr. Konopka´s. 12 10 14 St. Catherine’s Church on Muhu 13th century 13th century on Muhu Church Catherine’s St. Ruins of Maasi order castle 14th century century castle 14th of Maasi order Ruins 13th century in Pöide Church Mary’s St. Military equipment museum of Saaremaa of Saaremaa museum Military equipment Saaremaa sõjavara muuseum / sõjavara Saaremaa

Koigi raba / raba Koigi Firma asutas 2014. aastal Saaremaal ainulaadse farmi, kus kasvata-

Pädaste mõisakompleks / mõisakompleks Pädaste Pöide Maarja kindluskirik 13. saj / Maarja Pöide Maasi ordulinnuse varemed 14. saj / varemed ordulinnuse Maasi Muhu Katariina kirik 13.-14. saj / kirik 13.-14. Katariina Muhu Muhu muuseum / Muhu Muhu jaanalinnufarm / jaanalinnufarm Muhu Üügu pank (12 m) / pank Üügu

1. 2. 3. 4. 5. 6. 7 . 8. 9. 11 takse ökoloogiliselt puhtaid rohttaimi ja marju kosmeetika 13 tootmisel kasutatavate ekstraktide valmistamiseks. 32 Saaremaa asub mugavatest loodustingimustest kaugel. Seal valit-

sevad põhjatuuled ja kohalikul taimestikul on arenenud omadused neis karmides tingimustes ellujäämiseks. Saatuse tahtel leidsime Saaremaa lõunaosas Püha kihelkonnas XVI sajandist pärineva Tõlluste mõisa, saare müstilise kangelase Suure Tõllu sünnikoha. Eurobio Lab kandis hoolt ajaloopärandi eest ja taastas mõisahoone ning täna asubki siin meie ebatavalise 26 farmi kontor.

Meie farmi mänedžer Diana tutvustab teelistele uhkusega Saaremaa puutumatut loodust ja elu: „Aga vaat seal on 15 minu lambakari. Kokku oma sada pead. Seal, paremal on minu 16 18 hobused…“ Kui midagi niisugust kuuled, saad aru, mida tähendab 27

17 tõeline ühinemine loodusega. www.visitsaaremaa.ee Farmis, ümberkaudsetes metsades ja lähedastel niitudel kasvavad loodusmaastikul kibuvits, nulg, mänd, aruhein, tüümian, naistepu-

24 na, nurmenukk, nõges, raudrohi ja islandi sammal. 21 Seda, mis retseptidest puudu jääb, kasvatatakse peenardel. Kõige 19 28 väärtuslikum „valuuta“ on rukkilillede kroonlehed. Kogumine on 31 25 20 töömahukas, kuid vabrik on valmis nende eest ka head hinda maks- 30 23

29 ma. Perenaised peaksid seda tähele panema! Lõpuks kuivatatakse kogu see looduslik rikkus erimeetodil ja muudetakse ekstraktiks.

Ekstrakt saadetakse vaatides Eurobio Lab’i Tallinna tehasesse, kus e

e valmistataksegi kohalikust toorainest populaarseid kosmeetikatoot- t w

22 e a i v g m eid. Kõige huvitavam aga on see, et pärast sisukat ekskursiooni oma

t e k c t k i t 0 n a m 1 „rohumajandis“ viib Diana oma külalised Sandla külapoodi, kus u k ; d a p r e a a r o o o s t f r saiapätside ja keefi ri kõrval seisavad Natura Siberica, Organic n u n

l n a e i e u e

p r c d , v

k ; Shop , Konopka’se ja teiste kaubamärkide värsked kos-

a i Dr. s m a

k e n r n r ; i a a u l s e o o g i e v k d i u r u

t l

t D w l e

s meetikatooted ning sortiment ei ole vaesem kui pealinna moodsas a I i a u o u t s a o d ; t

e s t o h n

u G

a

t l m k a , r m ; b i r t r d m R o n 5 h

r o g

o kaupluses. ; r o f h t o n o m a g Ä e f i i f i n t n o e l t a h d n i t l r

n

i w i k M i a ; a e

a u

o j t ; v s E t t h t c d ; k i N D m r

u l s h s c e , a i P a i E s e e r t f n c r i r m k i v P r s i r f G a u a n u u u r õ r u E b i h E a u e i e o o L L S T T t K V O L K U j A C B 0 ® Saaremaa ja Muhu Saaremaa ® www.naturasiberica.ee

114 MO SAAREMAA Laadimine pole kunagi olnud nii lihtne. Esimene täiselektriline kupeemaastur Audi e-tron Sportback

Audi pakub e-tronile võimekat, intelligentset ja terviklikku kodust laadimiskontseptsiooni. Lisaks on nüüd võimalus liituda ka ühe suurima avaliku laadimisvõrguga Euroopas – Audi e-tron Charging service: > standardiseeritud hinnapaketid > reisi piiriüleselt ühe lepinguga > üle 129 000 laadimispunkti üle Euroopa > Audi connect ning myAudi süsteemide integreeritus. Loe lähemalt teenusest www.audi.ee

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: [email protected] Keskmine elektritarve kWh/100 km: 26.3-21.6 (WLTP); Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: [email protected] 23.9-20.6 (NEDC) Keskmine CO₂ heide g/km: 0 Audi Pärnu Tallinna mnt 87a Telefon: 444 7130 E-mail: [email protected] AS Aasta Auto Sepa 24a Telefon: 730 8000 E-mail: [email protected] www.audi.ee