DOCSLIB.ORG

Rarities in Estonia Till 1989: Report of the Estonian Rarities Committee (2)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Rarities in Estonia Till 1989: Report of the Estonian Rarities Committee (2) Hirundo nr. 9 Jwli lWl LINNUHARULDUSED EESTlS KUNI AASTANI 1989 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne (2) Rarities in Estonia till 1989: report of the Estonian Rarities Committee (2) Vilju Lilleleht & Eerik Leibak Punakurk-kaur Gavia stellata pesitsusteated (1) 28.07.1911 Kurna VBikejSrv, Juri khk., Harjumaa 1 paar. (2) 28.05.1941 Kivijarve raba, Kuusalu khk., Harjumaa (August Mank). (3) 19.-21.05.1947 Pakasjarve raba, Ambla khk., Jarvarnaa pesa (Hillar PBrjasaar). 1972.a. Matsalu RLKA-I rbngastatud "pull." (vt KastepBld, 1973) oli tegelikult rindeajal tabatud la isend. (1-3): Koch, 1911; Mank, 1962. Vaikehuup /hiiupel/ lxoOyc/tus nlinutus (6,6,0) (16 + pull.) (I) 00.05 v6i 00.06.1896 Suurlaht jalvbi Linnulaht, Kaaima khk., Saaremaa. (2) 02.08.1936 Ubja, Rakvere khk., Virumaa juv. (v.Baer). (3) 04.08.1936 Kunda laht, Viru- Nigula khk., Virumaa juv. (A.Eenmaa). (4) 29.08. - 30.09.1951 Alatskivi, Kodavere khk., Tartumaa 1-2 ad. + pesakond (Richard Koger). (5) keskpaik 08.1952 VBhandu j6e suue, VBru-/Petserirnaa 2 is. (Ado Haare). (6) lbpp 08.1953 Kloostri meri, Kirbla khk., Liianernaa (Ferdinand Nurk). (7) 05.07. - 04.09.1955 Elistvere jv., Maarja-Magdalee- na khk., Tartumaa = Jageva raj. gad. (Ruth Ling, Rudolf Liblik). (8) 16pp 07.1957 Elistvere jv. pesa (Rudolf Liblik). (9) 13.08.1959 Soitsjlrv, ~ksikhk., Tartumaa = JBgeva raj. (Ruth Ling). (10) 11.08.1963 Sutlepa meri, Noarootsi khk., Laanemaa 1 paar (M.Bulak). (11) 23.-24.08.1963 Vana-Akali j6e suue, V6nnu khk., Tartumaa (Ulo Peedosaar). (12) 27.06.1972 Kasari j8e alamjooks, Lihula + Kirbla khk., Uanemaa c? (Taivo KastepBld). (1-12): Szeliga-Mierzeyewski, 1923; v.Tol1, 1987; Sits, 1936; Kumari, 1954; Ling, 1958, 1961; Peedosaar, 1968; KastepBld, 1973. Pwwo 1968 annab esmavaatluse ajaks Matsalu lahel ekslikult 1957. TBestamata andmeil on liiki kohatud veel enne 1911 Matsalu lahel ja Nehatu jarvel, enne 1927 Pihkva jamel ja 1947 - 1952 Matsalu lahel. Liihinokk-hani Amer brac/tyr/1ync/zos(1,0,1) (2) (2) 15.05.1985 Rahuste, Jamaja khk., Saaremaa (Olav Renno) (I) vt. Kumari, 1954. Vaike-laukhani Anser eytllropus (X,X,4) (5) (1) 14.-15.05.1985 Kaevatsi laid, Puhalepa khk., Hiiumaa (Aivar Leito). (2) 29.04 - Hirvdo nr. 9 Jwli 1'991 04.05.1986 Vilsandi, Kihelkoma khk., Saaremaa (Aivar Leito). (3) 11.05.1988 Matsalu, Ka~sekhk., Uanemaa 2 is. (Valdur Paakspuu). (4) 11.05.1988 Keemu, Karuse khk., LAanemaa (Valdur Paakspuu). L.Rootsmae (1991) avaldatud 14 vaike-laukhane lahkumisdaatumit aastaist 1977- 86 on HK-le esitarnata ning seet6ttu tuleb neid kasitleda t6estamata andmetena. Lumehnni Amer caerulescerls (2,3,4) (10) (1) 16pp 03.1907 Aegna s. Iah. merel, Harjumaa 2 is. (2) 16pp 03.1930 Orissaare Iah., PBide khk., Saaremaa (~lad~slawv. Szeliga-Mierzejewski). (3) 06. v6i 07.05. - I1 pool 05.1967 Saastna ja Metskula, Kamse khk., LAanemaa (A. Meisterson, Gustav Vihur, Olav Kenno). (4) 26.03.1971 Kaja, Karja khk., Saaremaa (K.Raaper). (5) 24.09.1974 Neemiskula rand, Rannu khk., Tartumaa (Rein Kuresoo). (6) 08.05.1980 Saastna (Rein Maran, Vallo Repp, Rein Koppel jt.). (7) 03.06.1980 Vilsandi, Kihelkonna khk., Saaremaa (Hans Soots ning Virve, Andrus ja Marika Aumees). (8) 06.-12.10.1980 Matsalu, Karuse khk., Laanemaa (Peep Gorinov). (9)17.05.1988 Kakisilm, Kihel- konna khk., Saaremaa (Arvo Kullapere). FIKd tunnustanud: 15.10.1983 NBva Rannakiila, 20. v6i 21.10.1983 Tiskre. (1-8): Wasmuth, 1909; v.Toll, 1987; Renno, 1967; R.Kuresoo, 1975; Paakspuu (9( KastepBld, 1982. Voijthani Amer indicus (O,1,1) (2) (1) 25.06. - 11.08.1974 Pulse, Ridala khk., banemaa (Vilju Lilleleht). (2) 23.05.1907 Haeska, Martna khk., Laanemaa (Aarne Pruks, Asko LBhmus, Juhan Pdldvere, Toomas Silk). (1-2): Lilleleht, 1975; Juriado, 1990. MBlemal juhul oli ilmselt tegemist meile sattu- nud poolkodustatud linnuga. Kanada lagle Branra canademis (0,5,30) (95) (1) 15. ja 20.05 vahel 1968 Vilsandi, Kihelkonna khk., Saaremaa (Rein Maran). (2) 08.09.1968 Kaina laht, KIina khk., Hiiumaa (Joann Kallas). (3) 13.04.1970 Maidla, Hageri khk., Harjumaa 5a (Harri Pbldsam). (4) kevad 1970 Vilsandi 7 i~.(Leo Aumees). (5) 23.04.1976 Haapsalu, LAanernaa (Tenno Sillaste). (6) 16.02.1977 Kose- UuemBisa - Saula vahel, Kose khk., Harjumaa (Enno Koik). (7) 08.05.1980 Saastna, Karuse khk., LaBnemaa 2 is. (Rein Maran, Vallo Kepp). (8) 17.04.1981 Vaiste, Varbla khk., Laanernaa = Parnu raj. (Muza Soomre). (9) keskpaik 04.1381 Tsooru, RBuge khk., VBrumaa 1 2a is. puutud ja viidud Vana-Antsla paisjirvele (Leili Kuppar). kus peatus vahemalt kuni 25.05.1981 (Olav Renno). Sama isend ilmus 01.06.1981 Kuigatsi jarvele, Sangaste khk., Tartumaa = Valga raj. (Reet Melder), kust 13.11.1981 puiiti ja viidi Tallinna loomaaeda. (10) 03.05.1981 Veskijirv, Harju-Risti khk., Harju- Inaa = Haapsalu raj. (Tiit Randla, Fred Jussi). (11) 14.05.1981 Puise Paljarahu, Ridala khk., Laanernaa (Vilju Lilleleht). (12) lBpp 09.1981 Emmaste, Emmzste khk., Hiiu- Hirinh nr. 9 Jwli lWl maa 2a (P.Piivi). (13) keskpaik 01.1984 Mustaru, Vhdra khk., Parnumaa 2a (0. Jaa- niste). (14) 17.01. - 09.02.1984 Kasispea ja Vihasoo vahel, Kuusalu khk., Harjumaa 11 is. (Olav Renno, A.Kaasik). (15) 28.01.-14.02.1984 Tamula jarv, VBN, VBrumaa 10 2a (Eduard Rikand, Viljard Tuisk, Aivar Leito). (16) 21.04.1984 Muraja poolsaar, Poide khk., Saaremaa (Olav Remo). TBenaoliselt sama isend 21.05.1984 Luhina ps., Poide kllk., Saaremaa (Vilju Lilleleht) ja 22.05.1984 Udriku laid, Poide khk., Saaremaa (Olav Remo). (17) 20.05.1984 Taali, Tori khk., Phumaa (Heinrich Mitt). (18) 04.10.1984 VBiste, Haademeeste khk., Punumaa (Aivo Klein, Mati Kose, Riho Lilleleht). (19) 30.05.1985 Haademeeste, Hsdemeeste khk., Parnumaa (Mati Kose). (20) 03.05.1986 Kalarahu, Kihelkonna khk., Saaremaa (Am0 Kullapere). (21) 18.01.1987 Moe, Ambla khk, J2mamaa = Rakvere raj. 2 is. (Vallo ja Veljo Volke). (22) 30.03.1987 Kopli laht, Tal!inn, Harjumaa (N.P.Nadonenko, Jelena J.Jefimova, Aleksandr Luzan). TBenloliselt sama isend 08.05.1987 ~kike-Gismae,Tallinn, Harjumaa (I. Lakspere), kust piiiitud ja viidud Tallinna loomaaeda. (23) 05.-06.04.1987 Laimjalast 3 km NE, Poide khk., Saaremaa 2 is. (EM Soom). (24) 23.04.1987 JBesuu, Rannu khk., Tartumaa (Vilju Lilleleht jt.). (25) 21.10.-05.11.1987 SBrve saar, Jamaja khk., Saaremaa (Eerik Leihak). (26) 06.01.1988 Vilusi, Torma khk., Tartumaa = K.Jarve raj. 17 is. (Martin Tamm). (27) 13.01.1988 Siiare, Jamaja khk., Saaremaa 16 is. (Eerik Leibak). (28) 25.03.1988 Koorkiila Piirij-, Helme khk., Viljandimaa = Valga raj. (Rein Mikk, Enn Inno). (29) 27.03.1988 Kuremaa jv., Palamuse khk., Tartumaa = JBgeva raj. (Aavo Noormagi). (30) 32.04.1988 Pulgoja, Haademeeste khk., Parnumaa (Mati Kose). (31) 19.05.1988 Metskiila, Karuse khk., Eanemaa (This Ulm). TBenaoliseit sama isend 24.05.1988 Saastna, Karuse khk., Wnemaa (Valdur Paakspuu). (32) 00.05.1988 Tihu .jv., Kaina khk., Hiiumaa 1 paar (Tiit Leito). (33) 06.10.1988 Rame (Koora), Hanila khk., Uanemaa (Jiiri Keskpaik). (34) 11.06.1989 PBhja-Uhtju s., Viru-Nigula khk., Vimmaa = Rakvere raj. 1 ad. (Vilju Lilleleht, Olav Remo, Andres ja Rein Kuresoo). (35) 03.11.1989 siar (Eerik Leibak). I-IK~~nnustanud:06.05.1984 Neitsijarv. Kirjandus: JBgi, 1969; Kallas, 1974; Paakspuu & KastepBld, 1982; Aumees, 1971; Sillaste, 1977; Tuisk, 1984; hito, 1984; Vilbaste, Leivits, Leibak, 1990 /(27) puhul seal ekslikult I7 is./. ValgepBsk-lagleBranta leucopsis pesitsemine (1) 1981 Papilaid, Hanila khk., J2inemaa 1 pesa (Taivo KastepBld, Nevi Rahnik). (2) I982 Papilaid 1 pesa (Valdur Paakspuu jt.). (3) 1983 Paelaid, Poide khk., Saaremaa 1 pesa (VBida Iadi). (4) 1983 Papiiaid 1 pesa (Valdur Paakspuu). (5) 1984 Paeiaid 1 pesa (Vilju Lilleieht). (6) 1984 Papiiaid 2 pesa (Valdur Paakspuu, Eve Magi jt.). (7) 1935 Papihid 2 pesa (V.Paakspuu, E.Magi jt.). (8) 1985 Telve, Kihelkonna khk., Saaremaa 1 pesakond (Arvo Kullapere). (9) 1986 Papilaid 8 pesa; samas on pesirsemine jatkunud ka 1987-89 (V.Paakspuu, E.Magi jt.). (10) 1988 Telve 3 pesa; samas pesitseti ka 1989 (Arvo Kullapere). (11) 1989 Anemaa, Ridala khk., Eanemaa 1 pesa (Valdur Paaks- Hirudo nr. 9 Jwli 1991 puu, Toomas Jiiriado jt.). (12) 1989 Naistekivi maa, Kihelkoma khk., Saaremaa 2 pesa (Arvo Kullapere). Kirjandus: KastepBld, 1982; Paakspuu, 1985; Paakspuu & Magi, 1988; Leito & Kullapere, 1990. Edaspidi tulevad HK-s kasitlusele vaid andmed uute pesitsuspaikade kohta. Laane-mustlagleBranta bemicla hrota (0,1,2) (8) (1) 14.10.1962 Viinistu, Kuusalu khk., Harjumaa (Ahto JBgi). (2) 24.10.1978 Vilsandi, Kihelkonna khk., Saaremaa 6 is. (Hans Soots). (3) 12.11.1978 Vilsandi (Hans Soots). Kirjandus: JBgi, 1965. HK otsus puudub: 1972 Vilsandi RLKA. Punakael-lagle Branta ruficollis (1,2,3) (9) (1) 01.-02.10.1887 Aakre, Rbngu khk., Tartumaa. (2). 13.05.1966 Saastna, Karuse khk., Laanemaa (Olav Renno). (3) siigis 1975 Penijbe Iah., Lihula khk., Laanemaa 2 is. (Eve Magi). (4) 14.05.1977 Peedulaid, Hanila khk., Laanemaa 2 is. (Hillar Parja- saar). (5) 01.11.1984 VBN, VBrumaa (Viljard Tuisk). (6) 10.05.1989 Karala, Kihelkonna khk., Saaremaa2 ad. (Arvo Kullapere, Aivar Leito). HK.giIunnustanud: 1926 Peipsi riares (vt. Kumari, 1954), 00.05.1978 Haapsalu. Kirjandus: Middendorff, 1887; PWHO 1968; Ky~yuu huru 1972 Iannavad (2) eksli- kult 12.051. HK otsus puuduh: 19. saj. lBpp Peipsi aares. Tulipart Tadoma fermginea (1.0,s) (4) (1) suvi 1869 Selja rannik, 1Ialjala khk., Virumaa 9 ad. (J. Baron Tiesenhausen). (2) 21.-31.07.1977 Haapsalu, Lainemrla (Henno ja Karl-Hanto Selmet). (3) 09.09.1984 Tanavjarv, Harju-Risti khk., Harjumaa = Haapsalu raj. (Hans Maltsen). (4) 05.05.1989 Kodasema liih,, Keila khk., Harjumaa c?(~aidoTBnnus). Kirjandus: Russow, 1871; Selmet & Selmet, 1078; TBnnus & Lilleleht, 1990. NB! Alates Russow' (1880) kuni Kumari (1954) on (1) leiuajaks ekslikult esitatud 1871.a. (vt. ka Lepiksaar & Zastrov, 1963).
Load more

Recommended publications
  • Rein Einasto
    Rein Einasto Nähtust ja tehtust RAAMATU VÄLJAANDMIST ON TOETANUD Tõrva Kirik-Kammersaal, juhataja Ilmar Kõverik Pärtli Paas OÜ, juhataja Hillar Müür Lossikivi OÜ, juhataja Aivar Allikmaa Paekivitoodete Tehase OÜ, juhatuse esimees Vladimir Libman Väo Paas OÜ, juhataja Veljo Haube Reval Stone OÜ, juhataja Hindrek Auväärt Gildemann Dolomite Designs, Madis ja Mihkel Villand J. Viru Markšeideribüroo OÜ, IT-tugiisik, Priit Tammik Steiger Inseneribüroo OÜ, juhataja Erki Niitlaan Talter AS, mäetöödejuht Heini Viilup Redoil OÜ, juhataja Raivo Reinu Tunne Kelam, aatesõber Ülo Vooglaid, aatesõber Toimetanud Mari-Leen Toome Kujundanud Henry Vürst / Kujunduskuur Raamatus kasutatud fotod pärinevad autori erakogust Tallinna Tehnikakõrgkool, 2009 Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn ISBN 978-9985-9906-8-1 KIVIS ON ELU JA MÕTISKELU Küllap Sa isegi tead, palju kivis on head. Palju kultuuri on kivis pikkade ajastute rivis. palju kivi – kultuuris ajaloosündmusis suuris. Kivis peidus on aegadetagune elu ja juurdleva vaimu mõtiskelu; kivi peidab inimelu võlu ja valu – hingetuid kivi kuuldavasti ei talu. Kivisse kantuna olevik põlistub, üleisikuline inimeses õilistub, kivis on paljude põlvkondade vaev, allaheidetute põlgus ja raev. Rahva elupõline maa-ootus ja kustumatu priiuse lootus. Vaadates kivile kestvamalt silma, tajume tagamaid, igavikulist ilma; püsiväärtused saavad puhtama värvi, argipäev ei ulatu rikkuma närvi... Rein Einasto Paevana SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................... 6 REIN
    [Show full text]
  • Vabariigi Valitsuse Määruse „Vilsandi Rahvuspargi Kaitse-Eeskiri“ Eelnõu SELETUSKIRI
    Vabariigi Valitsuse määruse „Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus „Looduskaitseseaduse“ § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta määrusega ala kaitse alla ning kehtestada ala kaitsekord. Väiksemad osad praegusest Vilsandi rahvuspargist olid kaitse alla võetud juba 1910. a. (Vaika saared) ja 1939. a. (Harilaid). Rahvuspargi territooriumi põhiosa on olnud Vilsandi Riikliku Looduskaitsealana kaitse all alates 21. septembrist 1971. a., mil ENSV Ministrite Nõukogu kinnitas oma määruse nr. 457 „Vaika Riikliku Looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta“. Vabariigi Valitsuse 1993. a. 8. detsembri määrusega nr 387 “Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamine” reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vastavalt “Looduskaitseseaduse” § 91 lõikele 1 kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2016. aasta 1. maini. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitstavat loodusobjekti, muudetakse selle tsoneeringut ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Vilsandi rahvuspark paikneb Saare maakonna lääneosas Kihelkonna kihekonnas, praeguse haldusjaotuse järgi jaguneb ta Kihelkonna ja Lümanda valla maa-ala vahel. Kaitseala kogupindala on ca 29 530ha, millest
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Newly Established Breeding Sites of the Barnacle Goose Branta Leucopsis in North-Western Europe – an Overview of Breeding Habitats and Colony Development
    244 N. FEIGE et al.: New established breeding sites of the Barnacle Goose in North-western Europe Newly established breeding sites of the Barnacle Goose Branta leucopsis in North-western Europe – an overview of breeding habitats and colony development Nicole Feige, Henk P. van der Jeugd, Alexandra J. van der Graaf, Kjell Larsson, Aivar Leito & Julia Stahl Feige, N., H. P. van der Jeugd, A. J. van der Graaf, K. Larsson, A. Leito, A. & J. Stahl 2008: Newly established breeding sites of the Barnacle Goose Branta leucopsis in North-western Europe – an overview of breeding habitats and colony development. Vogelwelt 129: 244–252. Traditional breeding grounds of the Russian Barnacle Goose population are at the Barents Sea in the Russian Arctic. During the last decades, the population increased and expanded the breeding area by establishing new breeding colonies at lower latitudes. Breeding numbers outside arctic Russia amounted to about 12,000 pairs in 2005. By means of a questionnaire, information about breeding habitat characteristics and colony size, colony growth and goose density were collected from breeding areas outside Russia. This paper gives an overview about the new breeding sites and their development in Finland, Estonia, Sweden, Denmark, Germany, The Netherlands and Belgium. Statistical analyses showed significant differences in habitat characteristics and population parameters between North Sea and Baltic breeding sites. Colonies at the North Sea are growing rapidly, whereas in Sweden the growth has levelled off in recent years.I n Estonia numbers are even decreasing. On the basis of their breeding site choice, the flyway population of BarnacleG eese traditionally breeding in the Russian Arctic can be divided into three sub-populations: the Barents Sea population, the Baltic population and the North Sea population.
    [Show full text]
  • Lääne-Saare Valla Arengukava 2015–2023 (2030)
    Lisa 1 Lääne-Saare vallavolikogu 21.08.2017 määruse nr 10 juurde LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUKAVA 2015–2023 (2030) Lääne-Saare valla arengukava aastateks 2015-2023(2030) Sisukord 1. LÄÄNE-SAARE VALLA PRAEGUNE OLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED ......................... 4 1.1 ASUKOHT JA TERRITOORIUM ................................................................................................. 4 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ........................................................................................................... 6 1.3 TÖÖHÕIVE ................................................................................................................................... 9 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMINE JA HALDAMINE ........................................................... 11 2.1. VALLA JUHTIMINE .............................................................................................................. 11 2.2. KOHALIK EELARVE ............................................................................................................. 11 2.3 KOONDHINNANG PRAEGUSELE OLUKORRALE ......................................................... 12 2.4 VALITSEMISEKS VAJALIKUD HOONED JA RAJATISED ...................................................... 13 3. LÄÄNE-SAARE VALLA ARENGUNÄGEMUS ....................................................................................... 14 3.1. VISIOON AASTAKS 2023 ........................................................................................................ 14 3.2. STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................................................
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.3 Väinamere W-osa Uuendatud 01.05.2021 © Transpordiamet Merenduse ja veeteede teenistus Neljas väljaanne aprill 2016 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele http://www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 10, 13, 20, 30, 31, 43, 44, 49 4.
    [Show full text]
  • Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava
    ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ...................................................................................................................
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
    [Show full text]
  • FCE 39 Ebook
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 39: 1–2 (2002) Revisions of some lichens and lichenicolous fungi from Antarctica Vagn Alstrup Botanical Museum, University of Copenhagen, Gothersgade 130, DK-1123 Copenhagen K, Denmark. E-mail: [email protected] Abstract: Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge and Thelidium minutum Dodge were found to be based on discordant elements of lichenized and lichenicolous fungi and are lectotypified on the lichenicolous fungi. The new combination Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup is made. Thelidiola Dodge is a synonym of Muellerella Hepp ex Müll. Arg., Catillaria cremea, Thelidiola eklundii and Thelidium minutum becomes synonyms of Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea and Muellerella lichenicola respectively. Kokkuvõte: Parandusi mõnede Antarktika samblike ja lihhenikoolsete seente taksonoomias. Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge ja Thelidium minutum Dodge leiti baseeruvat lihheniseerunud ja lihhenikoolsete seente ühtesobimatutel elementidel ja on lektotüpiseeritud lihhenikoolsete seentena. Esitatakse uus kombinatsioon Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup. Thelidiola Dodge on Muellerella Hepp ex Müll. Arg. sünonüüm; Catillaria cremea, Thelidiola eklundii ja Thelidium minutum sobivad vastavalt Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea ja Muellerella lichenicola sünonüümideks. INTRODUCTION The Antarctic lichens and lichenicolous fungi antarctica Øvstedal should accordingly be used have mostly been treated
    [Show full text]
  • FCE 31 Ebook
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 31: 17 (1997) Additions and amendments to the list of Estonian bryophytes Leiti Kannukene1, Nele Ingerpuu2, Kai Vellak3 and Mare Leis3 1 Institute of Ecology, 2 Kevade St., EE0001 Tallinn, Estonia 2 Institute of Zoology and Botany, 181 Riia St., EE2400 Tartu, Estonia 3 Institute of Botany and Ecology, University of Tartu, 40 Lai St., EE2400 Tartu, Estonia Abstract: Investigations during last two years (19941996) have added 13 new species and 4 varieties to the list of Estonian bryophytes. Also, several new localities for 54 very rare and rare species and two varieties have been found. Eight species are no longer considered to be rare in Estonia and two must be excluded from the list of Estonian bryophytes due to misidentifications. Kokkuvõte: L. Kannukene, N. Ingerpuu, K. Vellak ja M. Leis. Täiendusi ja parandusi Eesti sammalde nimestikule. Viimase kahe aasta (19941996) uurimistööde tulemusel on Eesti sammalde nimestikule (510 liiki) lisandunud 13 uut liiki (Harpanthus flotovianus, Jungermannia subulata, Aloina rigida, Bartramia ithyphylla, Bryum arcticum, B. calophyllum, B. klingraeffi, Dichelyma capillaceum, Pohlia sphagnicola, Physcomitrium eurystomum, Racomitrium elongatum, Rhytidium rugosum, Tetraplodon mnio ides) ja neli uut varieteeti (Lophozia ventricosa var. silvicola, Aulacomnium palustre var. imbricatum, Dicranella schreberiana var. robusta, Schistidium rivulare var. rivualre). Üks uutest liikidest (Dichelyma capillaceum) kuulub Euroopa punase raamatu ohustatud liikide kategooriasse. On leitud uusi leiukohti 54 liigile ja kahele varieteedile haruldaste ja väga haruldaste taksonite seast. Harulduste hulgast on mitmete uute leiukohtade tõttu välja arvatud kaheksa liiki ning nimestikust valemäärangute tõttu kaks liiki (Orthotrichum tenellum ja Ditrichum heteromallum). INTRODUCTION The list of Estonian bryophytes (Ingerpuu et Co., Nigula Nature Reserve, in the north- al., 1994) contains 510 species, two hornworts ern part of forest sq.
    [Show full text]
  • Hanede Ja Laglede Kaitse Ja Ohjamise Tegevuskava 2021-2025
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 22.03.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/56 Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava Sisukord 1. Kokkuvõte .................................................................................................................................. 4 2. Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 3. Liikide bioloogia, levik, arvukus ja kaitsestaatus ....................................................................... 8 3.1. Hallhani (Anser anser)................................................................................................................ 8 3.1.1. Levik, rändeteed ja arvukus ......................................................................................... 8 3.1.2. Hallhani Eestis ............................................................................................................. 9 3.2. Rabahani (Anser fabalis) .......................................................................................................... 13 3.2.1. Levik, rändeteed ja arvukus ....................................................................................... 13 3.2.2. Elupaiganõudlus, pesitsemine, toitumine ................................................................... 16 3.2.3. Rabahani Eestis .......................................................................................................... 18 3.3. Suur-laukhani (Anser albifrons) ..............................................................................................
    [Show full text]