DOCSLIB.ORG

Hirundo 2015 (2) 1-18 Hirundo ARUANNE

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Hirundo 2015 (2) 1-18 Hirundo ARUANNE LINNUHARULDUSED EESTIS 2014 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 13 Margus Ots* & Uku Paal Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu Kokkuvõte Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni kolmeteistkümnes kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 131 teatele, neist 125 pärineb 2014. aastast. Teadetest kinnitati 129 (98,5%) ja lükati tagasi 2. Eesti lindude nimekirja lisandus 1 uus liik. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2014 kokku 385 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki. Sissejuhatus liikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaüks eraldi läbi ja andsid neile Alljärgnevaga jätkab Eesti linnuharul- sõltumatu hinnangu. Kui kogunes duste komisjon (edaspidi HK) kokku- vähemalt neli heakskiitvat otsust ja võtete avaldamist meil harva kohatavate viies ei olnud tagasilükkav, loeti teade lindude kohta. Käesolev aruanne on vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm järjekorras kolmeteistkümnes ja käsitleb liiget otsustas teadet mitte tunnustada, 2014. aastat. Täiendavalt on aruandes ära loeti see tagasilükatuks. Muudel puhku- toodud ka kuus seni avaldamata teadet del arutati teadet komisjoni koosolekul varasemal ajal kohatud haruldustest, ning vajadusel tehti lõplik otsus hääle- mille kohta otsus siiani puudus või tamise teel. millised alles nüüd hilinemisega HK-le läbivaatamiseks esitati. Aruandes avaldatavate teadete käsit- lemise ajal oli HK koosseis järgmine: Komisjoni koosseis ja töökord Margus Ots (esimees ja sekretär, põhi- liige), Aivo Klein (põhiliige), Eerik HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Leibak (varuliige), Vilju Lilleleht läbivaatamisel viis põhiliiget ja neli (varuliige), Mihkel Metslaid (varuliige), varuliiget, kes asendavad vajadusel põhi- Jan Nordblad (põhiliige), Uku Paal (põhiliige), Ranno Puumets (põhiliige), * E-post:[email protected] Tarvo Valker (varuliige). Lisaks HK 2 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 13 liikmetele osalesid komisjoni töös äranis hoolikas. Lisaks sulestiku konsultantidena Annika Forsten ja detailsele kirjeldamisele tuleb ka linnu Hannu Huhtinen. mõõdud põhjalikult kirja panna. Selline põhjalik kirjeldamine on Vaatlusankeetide täitmisest sageli ainukeseks võimaluseks linnu alamliigilise kuuluvuse määramiseks. HK-s käsitlemisele kuuluva liigi või Linnu rõngastamisel tuleb ankeedis alamliigi isendi kohtamisel tuleb täita ka linnule pandud rõnga number ära vaatlusankeet. Nii käsitletavate liikide märkida. nimekiri kui ka vaatlusankeet on kätte- saadavad Eesti Ornitoloogiaühingu Lisaks linnu kirjeldamisele tuleb veebilehel http://www.eoy.ee, kuid ankeeti kirja panna vaatluse täpne aeg ühingu kontorist võib ankeedi saada ja koht ning kõigi vaatlejate täielikud ka paberil. Vaatlusankeet tuleb täita nimed. Kui peale Teie vaatlesid sama võimalikult kiiresti, enne kui üksikasjad lindu veel teisedki vaatlejad, ärge ununevad. Suur abi on teatele lisatud jääge lootma nende peale. Kui ei olnud fotost, videost ja/või helisalvestisest. kokkulepet teate esitamise kohta, siis Tõendusmaterjali lisamisel aga ei tohi esitage see igaks juhuks ise. muutuda hooletuks ning ankeet tuleb ikkagi võimalikult detailselt ja täpselt HK-le teeb jätkuvalt muret, et mit- täita. Mõnikord on kohatud isendit med harulduste kohtajad ei ole siiani kirjeldatud nii pinnapealselt, et liiki esitanud teateid läbivaatamiseks. või alamliiki ei ole võimalik üheselt Vaatlejad peavad arvestama sellega, määrata. Vahel pole välistatud, et et kõik HK poolt tunnustamata linnu- tegemist võib olla meil tavalisema või, harulduste kohtamisteated jäävad välja vastupidi, veelgi haruldasema liigiga, harulduste andmebaasist, neid ei aval- kellega vaatleja arvestada ei osanud. Just data ja nendega ei arvestata vastava ebapiisav kirjeldamine on peamiseks ala linnustiku ülevaadete koostamisel. põhjuseks, miks vaatlusi ei tunnustata. Palume vaatlejatel oma teated alati ära Kui näiteks mõne liigi mõnda alamliiki saata kas kohe või hiljemalt vaatlusaasta peaks tulevikus käsitletama iseseisva lõpuks. Ka vanade teadete esitamisega liigina või teise liigi alamliigina, ei pole kunagi hilja. saa HK teate ülevaatamisel sellise isendi uut liigilist kuuluvust siis enam Läbivaadatud teadete hulk pahatihti tuvastada, sest kirjeldus pole piisavalt põhjalik. Kokku vaadati läbi ja anti lõplik hinnang 131 teatele, millest 125 olid 2014. aastal Iga linnurõngastaja vastutab selle ja 6 enne 2014. aastat tehtud vaatluste eest, et tema märgistatud harulduse kohta. Teadetest 129 (98,5%) kinnitati kohta täidetaks HK ankeet. Püütud ja 2 (1,5%) lükati tagasi. Et mitme teate linnu kirjeldamisel peab olema ise- kohta pole veel lõplikku otsust tehtud ja Ots, M. & Paal, U. 3 mõnda on käsitletud korduvalt, siis on Harulduskomisjonide Liidu Takso- HK poolt läbi vaadatud vaatluste tegelik noomiakomisjoni (AERC TAC) ette- hulk suurem. Tagasi lükatud vaatluste panekud (Crochet et al. 2010; Crochet et al. hulk on viimastel aastatel vähenenud, 2011; Crochet et al. 2012; Crochet & Joynt sest järjest enamate vaatluste kohta on 2015; Crochet et al. 2015). Käesolevas olemas tõendusmaterjali (foto, video või aruandes toodud lindude teaduslikud helisalvestis). nimetused ja taksonoomiline järjestus põhinevadki AERC TAC soovitustel. Kõigi HK poolt käsitletavate liikide kõik aktsepteeritud (heaks kiidetud) Seoses AERC TAC 2015. aasta vaatlused on esitatud Eesti Ornito- ettepanekutega (Crochet & Joynt loogiaühingu veebilehel (http://www. 2015; Crochet et al. 2015) tehti Eesti eoy.ee/yhing/hk/hk_aktsept.pdf). linnuliikide nimestikus järgmised muudatused: Muutused Eesti lindude nimekirjas • kõik meie kanalised (Galliformes) Loodusliku päritoluga liikidest (kate- kuuluvad nüüd sugukonda faasan- gooria A) lisandus Eesti lindude nime- lased ehk kanalased (Phasianidae). kirja 2014. aastal kõnnu-väikelõoke Sugukonda metsislased ehk püülased (Calandrella rufescens). Lisaks otsustas (Tetraonidae) enam ei eristata; HK tõsta mandariinpardi (Aix galeri- culata) vangistusest pääsenud liikide • tutkas (Calidris pugnax) – liik tõsteti (kategooria E) nimekirjast meil või perekonnast Philomachus rüdide pere- naabermaades püsiva asurkonna konda; moodustanud sissetalutud liikide (kategooria C) nimekirja (täpsemalt vt • plütt Calidris( falcinellus) – liik tõsteti allpool tunnustatud teadete peatükis). perekonnast Limicola rüdide pere- konda; Seisuga 31.12.2014 on Eesti lindude nimekirjas loodusliku päritoluga või • ruugerüdi (Calidris subruficollis) liik meil (või naabermaades) püsiva asur- tõsteti perekonnast Tryngites rüdide konna moodustanud sissetalutud perekonda; liike (kategooriad A, B ja C) 385 liiki. Teadmata päritoluga (kategooria • rubiinööbik (Calliope calliope) – liik D) liikide nimekirjas on 5 liiki ja tõsteti perekonnast Luscinia uude vangistusest pääsenud (kategooria perekonda; E) liikide nimekirjas 12 liiki*. D ja E kategooria liike põhinimekirja ei kanta. • lasuurtihane (Cyanistes cyanus) ja sinitihane (Cyanistes caeruleus) – liigid Eesti linnuliikide nimekirja koosta- tõsteti perekonnast Parus uude pere- misel on HK aluseks võtnud Euroopa konda; * E-kategooria nimekirja on kantud vaid need vangistusest pääsenud liigid, kes Eesti tingi- mustes vastu pidada suudavad. 4 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 13 • musttihane Periparus( ater) – liik tõsteti arv pesapoegi, andmete puudulikkus, perekonnast Parus uude perekonda; samad isendid erinevates kohtades või samas kohas erinevatel aegadel jne). • tutt-tihane (Lophophanes cristatus) – liik tõsteti perekonnast Parus uude Kui teates on isendite, paaride vms perekonda; arv märkimata, on mõeldud üht lindu, paari vms. Kui vaatluse kohta on • salutihane (Poecile palustris), põhja- olemas tõendusmaterjali (foto, video tihane (Poecile montanus) ja taiga- või helisalvestis), siis on see märgitud tihane (Poecile cinctus) – liigid tõsteti konkreetse teate järele. perekonnast Parus uude perekonda; Kuna Eesti administratiivne jaotus on • muutus kurvitsaliste seltsi (Charadrii- pidevalt muutunud, siis andmete võrrel- formes) sugukondade järjestus, samuti davuse huvides kasutab HK kohanimede sugukondade tülllased (Charadriidae), esitamisel põhiliste haldusüksustena kurvitslased (Scolopacidae), tiirlased ajaloolisi kihelkondi. Kihelkonnad on (Sternidae) ja kajaklased (Laridae) pere- ornitoloogiliselt aktiivsest perioodist kondade ja liikide järjestus (täpsemalt (1840–2014) poole kestel käibinud ka vt Eesti Ornitoloogiaühingu veebilehel ametlike haldusüksustena ning neid olevast Eesti linnuliikide nimestikust; kasutatakse tänini näiteks keele-, rahva- http://www.eoy.ee/node/61). jm teaduses. Praegune vallasüsteem põhineb Nõukogude Liidu kolhooside Teated territooriume järgivail külanõukogude piiridel, st on ebaloomulik ning Järgnevalt on esitatud varasemates HK pidevalt muutuv. Aastatel 2009–2011 aruannetes avaldamata teated Eestis tähistati kihelkonnapiirid Eesti kõigi kohatud haruldaste linnuliikide kohta riigimaanteede ääres vastavate siltidega kuni 2014. aasta lõpuni. Kõik need teated ning need on kujutatud ka Regio Eesti on HK poolt läbi vaadatud ja nende kohta teede atlase viimastes trükkides. on tehtud heakskiitev või tagasilükkav otsus. Praegu veel käsitluses olevaid Kasutatud lühendid vaatlusi ei avaldata. khk = kihelkond, mk = maakond (2014. Liigi nimetuse järel on sulgudes aasta jaotuse järgi, kui erineb põlisest), esitatud neli arvu. Esimene arvupaar s = saar, is = isend, 1a = samal kalendriaastal märgib vastavalt linnuleidude (-vaatluste) sündinud, 1a+ = eelmisel
Recommended publications
  • Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare

    Kahtla-Kübassaare Hoiuala, Kübassaare

    v Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Muraja merikotka ja Ruhve merikotka püsielupaikade (Kahtla-Kübassaare linnu- ja loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022 1 SISUKORD 1. KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMISE TAUSTINFORMATSIOON............................................................................. 4 2. ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................................... 4 2.1 Õiguslik alus - kaitseala ja hoiuala kujunemine ning staatus ....................................................................... 4 2.2 Eesmärk ja kaitsekord .................................................................................................................................. 5 2.2.1 Kaitse-eesmärk ........................................................................................................................................... 5 2.2.2 Kaitsekord ................................................................................................................................................... 6 2.3 Biogeograafiline iseloomustus ..................................................................................................................... 7 2.3.1 Üldiseloomustus ......................................................................................................................................... 7 2.3.2 Maastik ......................................................................................................................................................
  • Viron Lintuseuran Ja Tringan Saarenmaan Talviretki 3-6.1.2003 07.03.2017 Lajit 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003

    Viron Lintuseuran Ja Tringan Saarenmaan Talviretki 3-6.1.2003 07.03.2017 Lajit 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003

    VIRON LINTUSEURAN JA TRINGAN SAARENMAAN TALVIRETKI 3-6.1.2003 07.03.2017 LAJIT 04.01.2003 05.01.2003 06.01.2003 1 PHACAR Merimetso kormoran x 1 Vilsandi (Ab07) 1 2 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x 522: Undva 350 (Ab15),103 (Ab17), 26 (Ab16), 43 Panga (Ab23) x 1 Sõrve (Aa17), 23 Loode (a10/15) 540 3 CYGCYG Joutsen laululuik x 17 Undva (Ad16) x 2"3' Loode (Aa10/17) 22 4 ANACRE Tavi piilpart x 3 Roomassaare (Ad01) 3 117: 1 Panga(Ab23), 23 Kudema(Ab22), 33 Uudepanga(Ab15), 6 5 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x Undva(Ab16), 80 Roomassaare(Ad01), 4 Pidula x 4: Vilsandi 1 (ab05), 3 (Ab07) 120 6 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 5 Vilsandi (Ab07) 5 7 AYTMAR Lapasotka merivart x /1 Vilsandi (Ab05) 1 8 POLSTE Allihaahka kirjuhahk x 15 Undva (Ad16) x 250 Vilsandi (Ab07) 265 9 CLAHYE Alli aul x 280 Undva (Ab16), 2 Panga(Ab23) x 9 Vilsandi 7(Ab07) x 1300 Loode (Aa10/15) 1600 10 MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 2 Vilsandi (Ab07) 2 11 BUCCLA Telkkä sotkas x 159 Panga 9 (Ab23), Undva 150 (Ab16) x 200, 170, 250 Visandi (Ab07) x 500 Loode (Aa10/15) 1280 VL Vesilintu 1000+ Loode(Aa10/15), 19 Sõrve (Aa17), 5 Rõude 1000 12 MERALB Uivelo väikekoskel x 30 Undva (Ab16) x 20 Vilsandi (Ab05/07/08) x 10 Loode (Aa10/15) 60 13 MERSER Tukkakoskelo rohukoskel x 1/ Vilsandi (Ab08) 1 14 MERMER Isokoskelo jääkoskel x 64 Veere 8 (Ab19), Undva 6 (Ab15), 50 (Ab16) x 110 Vilsandi (Ab05/07/08) x 115 Lõu 15 (Aa13), 100 Loode (Aa10/15) 290 15 HALALB Merikotka merikotkas x 9: 3 Panga, 1 Veere, 5 Undva x 4 Vilsandi (Ab05) x 6 Loode 3, Sõrve 3 19 16 CIRCYA Sinisuohaukka välja-loorkull
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
  • Newly Established Breeding Sites of the Barnacle Goose Branta Leucopsis in North-Western Europe – an Overview of Breeding Habitats and Colony Development

    Newly Established Breeding Sites of the Barnacle Goose Branta Leucopsis in North-Western Europe – an Overview of Breeding Habitats and Colony Development

    244 N. FEIGE et al.: New established breeding sites of the Barnacle Goose in North-western Europe Newly established breeding sites of the Barnacle Goose Branta leucopsis in North-western Europe – an overview of breeding habitats and colony development Nicole Feige, Henk P. van der Jeugd, Alexandra J. van der Graaf, Kjell Larsson, Aivar Leito & Julia Stahl Feige, N., H. P. van der Jeugd, A. J. van der Graaf, K. Larsson, A. Leito, A. & J. Stahl 2008: Newly established breeding sites of the Barnacle Goose Branta leucopsis in North-western Europe – an overview of breeding habitats and colony development. Vogelwelt 129: 244–252. Traditional breeding grounds of the Russian Barnacle Goose population are at the Barents Sea in the Russian Arctic. During the last decades, the population increased and expanded the breeding area by establishing new breeding colonies at lower latitudes. Breeding numbers outside arctic Russia amounted to about 12,000 pairs in 2005. By means of a questionnaire, information about breeding habitat characteristics and colony size, colony growth and goose density were collected from breeding areas outside Russia. This paper gives an overview about the new breeding sites and their development in Finland, Estonia, Sweden, Denmark, Germany, The Netherlands and Belgium. Statistical analyses showed significant differences in habitat characteristics and population parameters between North Sea and Baltic breeding sites. Colonies at the North Sea are growing rapidly, whereas in Sweden the growth has levelled off in recent years.I n Estonia numbers are even decreasing. On the basis of their breeding site choice, the flyway population of BarnacleG eese traditionally breeding in the Russian Arctic can be divided into three sub-populations: the Barents Sea population, the Baltic population and the North Sea population.
  • Lajit 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007

    Lajit 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007

    VIRON LINTUSEURAN HIIDENMAA-SAARENMAA TALVIRETKI 5-9.12.2007 05.01.2016 LAJIT 05.12.2007 06.12.2007 07.12.2007 08.12.2007 09.12.2007 3 Suuresadama, 12 Tahkuna, 30 28 Undva, 2 Veere, 7 Kuressaare (Tori 1 CYGOLO Kyhmyjoutsen kühmnokk-luik x x 50 Haldi, 20 Sõru x x 25p Põõsaspea, 2 Söderby Kõrgessaare abajas), 6 Roomassaare 185 2 Hellamaa, 2 Suuresadama, 30 2 CYGCYG Joutsen laululuik x x 4 Haldi Kõrgessaare 38 CYG SP Joutsenlaji luik 310 Sõru-Triigi 3 Ookivi, 150 Kuressaare 460 3 BRALEU Valkoposkihanhi Valgepõsk-lagle x 1 Haldi 1 4 BRABER Sepelhanhi mustlagle x 2 Sõru 2 5 ANAPEN Haapana viupart x 2 Roomassaare 2 6 ANASTR Harmaasorsa rääkspart x 2 Kuressaare (P-linna), 7 Roomassaare 9 7 ANACRE Tavi piilpart x 60 Roomassaare 60 6 Suuresadama, 20 Kärdla, 30 Kõrgessaare, 14 Undva, 83 Kuressaare (P-linna), 15 8 ANAPLA Sinisorsa sinikael-part x x 35 Haldi, 70 Sõru, 5 Sõru-Triigi x x 2 Dirhami, 3 Keila-joa, 40 Tallinna 390 15 Käina Kuressaare, 50 Roomassaare 9 ANAACU Jouhisorsa soopart x /1 Kuressaare (Piispanlinna) 1 10 AYTFUL Tukkasotka tuttvart x 22 Suuresadama x 300 Roomassaare 320 11 AYTMAR Lapasotka merivart x 12 Veere x 4 Põõsaspea 16 12 SOMMOL Haahka hahk x 11 Ristna x /1 Undva, 1/ Veere 13 13 POLSTE Allihaahka kirjuhahk x 28 Undva 28 14 CLAHYE Alli aul x 6 Suuresadama, 3p11m Tahkuna x 100p500m Ristna, 10 Sõru, 500 Sõru-Triigi x 100 Undva, 40 Veere x 10000+ Põõsaspea, 40 Dirhami 11000 15 MELNIG Mustalintu mustvaeras x 2 Tahkuna x 300p300m Ristna x 5 Undva x 40 Põõsaspea 650 16 MELFUS Pilkkasiipi tõmmuvaeras x 5 Tahkuna x 2 Ristna, 2 Sõru-Triigi
  • Hydrodynamical and Geological Investigations of Possible Deep Harbour Sites in North-Western Saaremaa Island: Overview and Conclusions

    Hydrodynamical and Geological Investigations of Possible Deep Harbour Sites in North-Western Saaremaa Island: Overview and Conclusions

    Proc. Estonian Acad. Sci. Eng., 2001, 7, 2, 85–98 HYDRODYNAMICAL AND GEOLOGICAL INVESTIGATIONS OF POSSIBLE DEEP HARBOUR SITES IN NORTH-WESTERN SAAREMAA ISLAND: OVERVIEW AND CONCLUSIONS Jüri ELKENa, Jüri KASKb, Tarmo KÕUTSa, Uno LIIVc, Rein PERENSb, and Tarmo SOOMEREa a Estonian Marine Institute, Paldiski mnt. 1, 10317 Tallinn, Estonia; [email protected] b Estonian Geological Survey, Kadaka tee 82, 12618 Tallinn, Estonia c Corson Consulting, Akadeemia tee 21 B413, 12618 Tallinn, Estonia Received 5 April 2001 Abstract. Saaremaa is the largest Estonian island located to the west of Estonian mainland. A new deep harbour, need for which is stated in the Saaremaa County development plan, is possible only in the north-western part of the island that is environmentally sensitive and belongs partly to the area of Vilsandi National Park. This part of the island is known as wintering area of Steller’s Eider and the sanctuary for seals. Environmental impact assessment of the harbour site selection indicated environmental risks at all the considered sites. Discussion of the assessment results led to additional hydrodynamical and geological investigations of the three harbour location alternatives on the Tagamõisa Peninsula: Undva (Uudepanga Bay), Suuriku-Kuriku (entrance of Tagalaht Bay), and Vaigu (central part of Tagalaht Bay). The investigations contained geological and hydrographic field work and modelling of currents and waves. The results revealed that due to dominating cyclonic circulation and small current speeds in the Uudepanga Bay, the risk of oil pollution from the Undva harbour to nearby Vilsandi National Park is rather low. The risk of polluting Steller’s Eider wintering area in the north from the harbour site is somewhat higher, but still small.
  • Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava

    Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava

    ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ...................................................................................................................
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1

    Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1

    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea

    Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea

    Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5

    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva

    Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva

    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso