Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 177, 1703

Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine

Vastu võetud 29.06.2004 nr 38

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 7, Konguta valla põhimääruse (kinnitatud volikogu 27. mai 2002. a määrusega nr 56, § 19 lõike 1 punkti 7 alusel ja vallavalitsuse ettepanekul Konguta Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Konguta valla arengukava aastateks 2004–2010. Arengukava lisatud 1 eks 32 lehel. 2.Määrus avalikustatakse vallavalitsuses, raamatukogus ja valla veebilehel.

3.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast vastuvõtmist.

Volikogu aseesimees Jüri LAMP

Kinnitatud Konguta Vallavolikogu 29. juuni 2004. a määrusega nr 38

KONGUTA VALLA ARENGUKAVA 2004–2010 SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on jätkukava Konguta valla arengukavale, mis koostati 1998. aastal ja on edaspidise tegevuse aluseks aastatel 2004–2010. Arengukavaga määratakse valla tegutsemise eesmärgid ja edasikestmise võimalused Euroopa Liidus. Püstitatud eesmärkide elluviimine on vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne. Arengukava on terviklik tegevusjuhis, kus on fikseeritud valla arendamise prioriteedid ja esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Eesmärgipärane kohaliku omavalitsuse tegutsemine tagatakse sihipärase liikumisega püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ratsionaalselt kasutada olemasolevaid ressursse. Valla eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast. Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride tegevust (kohalik omavalitsus, allasutused, investorid, riigivõim), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel. Üks arengukava eesmärke on ka valdkondade kaupa hinnata olemasolevat olukorda ja tuua välja probleemid. Arengukava hõlbustab valla tutvustamist ning sisendab kindlustunnet vallakodanikele ja võimalikesse partneritesse. Arengukava tugineb olemasolevatele võimalustele ja eeldustele, on realistlik ja elluviidav. Samas ei saa see olla lõplik. Vastavalt ühiskonnas toimuvatele muutustele tuleb arengukava korrigeerida. Seega jätkatakse arengukava koostamise ja täpsustamise protsessi pärast selle vastuvõtmist. Käesoleva arengukava vaatab Konguta Vallavolikogu läbi igal aastal. Viib sisse parandused, täpsustab rahalised võimalused, tööde järjekorra. Parandused arengukavasse tehakse volikogu määrusega. Valla arengukava avalikustatakse Konguta Raamatukogus, Konguta valla kodulehel aadressil http://[email protected] ja Konguta Vallavalitsuses. Valla arengukava on suunatud Konguta valla inimestele ja seetõttu on kõik ettepanekud oodatud. Antud arengukavas tuuakse välja esmalt valla arengu üldpõhimõtted, sh eelarve kujundamise põhimõtted. Seejärel esitatakse lähteolukord Konguta valla arengu seisukohalt oluliste eluvaldkondade kaupa. Iga valdkonna puhul analüüsitakse hetkeseisu ja tuuakse välja järgmise perioodi eesmärgid. SWOT-analüüsi kaudu tuuakse välja Konguta valla kui terviku tugevused, nõrkused, väljastpoolt ilmnevad võimalused ja ohud. Käesolevas arengukavas korratakse 1998 aastal kirjeldatud visioon aastani 2010 ehk nägemus seisundist, milleni tahetakse jõuda pikemaajalises perspektiivis. Sellega väljendatakse tollase arengukava strateegilise joone jätkamist.

Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Leht 1 / 20 Kolmandas peatükis on välja toodud olulised investeerimisprojektid ja -eesmärgid valdkondade kaupa aastateks 2004–2010. 1. ARENGUKAVA LÄHTEOLUKORD 1.1.KONGUTA VALLA PROFIIL (Seisuga 01.01.2004) • Pindala: 107,6 km2 Tartumaal 16. kohal pindala suuruselt, Eestis 177. • Halduskeskus: • Asulaid: 16 • Rahvaarv: 1413 elanikku • Rahvastiku tihedus: 13,1 inimest km2kohta. • Rahvastiku struktuur: Alaealisi 19,1% Tööealisi 64,9% Pensionäre 16,5%

• Registreeritud töötuid: 29 Tegelikult > 50. 1,4 töötut 100 elaniku kohta (10.–12. näitaja Tartumaal) • Valla eelarve 2004. a: 9 100 173 kr • Üksikisiku tulumaks ühe elaniku kohta: 2067 krooni, 14. koht Tartumaal • Omatulu ühe elaniku kohta: 3029 krooni (4 192 173 krooni)

• Registreeritud ettevõtteid: 78

1.2.VALLA ARENDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Hetkeolukord Valla arengus on keskne roll vallavolikogul ja vallavalitsusel. Volikogu ja vallavalitsus viivad ellu arengukava, samuti teevad kogu valda puudutavaid otsuseid. Seetõttu lasub kohalikul omavalitsusel vastutus valla territooriumil toimuva ees. Valla tööd juhib volikogu (üheksa liiget) ja vallavalitsus, kus töötab põhikohaga kaheksa inimest. Otsused langetatakse demokraatlikult, arvestades võimalikult paljude kohalike elanike tahet ja huve. Tegevus on avalik, otsused põhjendatud, ametnike vastutus konkreetne. Vallavalitsuse töö on korraldatud otstarbekalt, valitsemiskulud optimaalselt madalad. Ametnikud on pädevad, vastutustundlikud ja arenemisvõimelised spetsialistid, kes on suutelised meeskonnatöö kaudu ellu viima seatud eesmärke. Tehakse aktiivset kaastööd seltside, seltsingute, ühingute jt kodanikeühendustega. Kvaliteedi tagamiseks tegelevad ametnikud järjepidevalt enesearendamisega täienduskoolituse kaudu. Vajadusel kasutatakse sõltumatute konsultantide abi. Avalike teenuste osutamine valla elanikele on inimkeskne, kiire ja asjatundlik. Konguta valla nelja viimase aasta eelarvet kajastab alljärgnev tabel. B. TULUD 2001 2002 2003 2004 Maamaks 420 000 504 000 480 000 485 000 Üksikisiku tulumaks 1 643 000 1 750 000 2 300 000 3 006 000 Riigieelarvest 2 575 000 3 773 000 4 432 859 5 018 000 muu 373 917 412 113 744 568 591 173 KOKKU 5 011 917 6 439 113 7 957 427 9 100 173 kasv eelmise aasta 128,0% 123,5% 114,3% suhtes riigieelarvest 51,4% 58,6% 55,7% 55,1% eraldiste osatähtsus A. KULUD Üldvalitsemine 1 369 040 1 494 490 1 574 693 1 463 287 Riigi- ja korrakaitse 70 670 59 100 75 000 68 700 Haridus ja teadus 1 457 270 2 754 950 3 589 904 4 666 710 Kultuur ja kunst 434 000 570 800 714 200 775 970 Sport ja puhkus 40 000 40 000 25 000 141 100 Tervishoid 16 700 18 720 14 920 – Sotsiaalhoolekanne 230 700 444 920 606 000 827 880 Majandus 360 560 336 040 578 730 825 760

Leht 2 / 20 Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Muu 1 032 977 720 093 778 980 330 766 KOKKU 5 011 917 6 439 113 7 957 427 9 100 173 Kasv eelmise aasta 128,3% 123,6% 114,3% suhtes

Valla eelarvest kõige enam on eraldatud haridusele. On suudetud tagada rahaeraldiste kasv Konguta Algkoolile, mis 2003. aastal oli 1900,0 tuhat krooni, 2004. a 2200,0 tuhat krooni. Valla hariduse institutsionaalset nõrkust näitab asjaolu, et üle poole koolitusrahadest tuleb tasuda teistele omavalitsustele haridusteenuste eest. Absoluutväärtuses on kõige enam kasvanud kulutused sotsiaalhoolekandele. Kuigi tervishoiule on eraldised suhtelised väikesed, on nende maht kolme aastaga peaaegu kolmekordistunud. Märkimisväärselt on suurenenud kulutused kultuurile ja kunstile.

2002. aastal tehti suuremad investeeringud Konguta Algkooli spordihoone ehitusse, mis läks maksma 1,77 milj. krooni. Koostatud on Konguta valla üldplaneeringu I osa. Alates 1. sept. 2004. a on vallavalitsuse hallata Konguta kool, rahvamaja, üürimaja, päästekomando ja raamatukogu. Eesmärgid • Säilitada Konguta vald pikemas perspektiivis arenevana ja elujõulisena. • Koostada valla üldplaneering II osa. • Teostada ehitusjärelevalvet. • Pidada valla ehitiste, rajatiste ja avalike teede registrit. • Eesmärgiga vähendada kulusid teha aktiivset koostööd erinevates valdkondades naaberomavalitsustega, kasutades võimalikult palju avanevaid võimalusi erinevatest Euroopa Liidu struktuuri- ja muudest fondidest. • Parandada infovahetust valla siseselt ja väljapoole. Selleks kasutada operatiivsemalt valla kodulehte internetis aadressil http://[email protected]. • Ühekordsete ja lühiajaliste ülesannete täitmiseks palgata lepingulist tööjõudu, tellida spetsialistidelt tööd valdkondades, milles pole otstarbekas põhikohaga töötaja rakendamine. See annab kaasnähtusena ka värskeid ideid ning võimaldab paindlikumalt tööd korraldada. • Eelarve koostamise aluseks on arengukava. • Eelarve peab olema tasakaalus. • Eelarve projekt valmib vallavalitsuse, vallavolikogu eelarve-, maa- ja majanduskomisjoni ning valla hallatavate asutuste koostööna. Valminud projekti esitab eelarve-, maa- ja majanduskomisjon vallavalikogule seaduses ettenähtud tähtajaks. Eelarvest võivad taotleda rahalist toetust seltsid, füüsilised ja juriidilised isikud, MTÜ-d. Vallavolikogu on kehtestanud korra taotluste esitamiseks. • Laenupoliitika põhimõte on: laenud kasutatakse investeeringuteks.

1.3.RAHVASTIK. TÖÖHÕIVE Hetkeolukord Elanike arv Konguta vallas 1999. a – 2004. a 1.01.1999 seisuga – 1505 1.01.2000 seisuga – 1498

1.01.2001 seisuga – 1494 1.01.2002 seisuga – 1443 1.01.2003 seisuga – 1442 1.01.2004 seisuga – 1413

Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Leht 3 / 20 Rahvastiku tihedus on 13,1 inimest km2 Elanike struktuuris on suurenenud tööealiste kodanike osakaal: • Alaealisi (0–18-aastaseid ) 359 valla elanikest • Tööealisi on 774 valla elanikest • Pensioniealisest 310 valla elanikust on 254 üle 65 aasta vanad.

Leht 4 / 20 Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Eesmärgid • Sotsiaalsfääri edasine arendamine. • Vähendada noorte väljarännet. Suurendada noortele suunatud tegevusi (spordi- ja kultuuriüritused), vaba aja veetmise võimaluste loomine rahvamaja juures. • Stabiliseerida tööealise elanikkonna osatähtsust rahvastikus. • Pöörata suuremat tähelepanu sotsiaalse tõrjutuse vähendamise võimalustele, sh loengud, ühiskondlik töö, koolituste korraldamine. • Leida võimalusi ettevõtluskoolituse kohapealseks läbiviimiseks.

1.4.HARIDUS Hetkeolukord Konguta vallas on arengukava koostamise hetkel kaks haridusasutust – Konguta algkool ja lasteaed «Punamütsike», mis asuvad 1992. a valminud ühes hoonekompleksis. 2001. a sai kool endale ruumide ümberehituse käigus arvutiklassi ja tütarlaste tööõpetuseks vajaliku õppeköögi. 2002. a loodi kooliraamatukogu, valmis juurdeehitisena kaasaegne spordihall, täielikult renoveeriti koolihoones duširuumid ning WC-d. Kooli söökla on tunnustatud Tartu tervisekaitseameti poolt 2002. a. Koolil on olemas mini-spordiväljak. 2003. a 1. sept. seisuga õpib Konguta Algkoolis 83 õpilast. Vallas on võimalik lastel saada 6-klassiline haridus, edasist kooliteed tuleb jätkata väljaspool. Gümnaasiumis õpib 64 Konguta valla õpilast, Elva Gümnaasiumis 59 õpilast, Keskkoolis 23 õpilast, mõned õpilased on jätkanud gümnaasiumihariduse omandamist Tartu koolides. Vallasiseselt on korraldatud koolitransport. Konguta Algkooli ja lasteaia tegevuse ümberkorraldamise tulemusena jätkab alates 1. septembrist 2004. a Konguta kool, mille koosseisus on lasteaia kaks rühma. 14. mail 2004. a väljastati Konguta koolile Haridus- ja Teadusministeeriumist koolitusluba nr 3214HTM õppe läbiviimiseks I ja II kooliastmes ja koolitusluba nr 3212HTM õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks lasteaias, koolitusload on tähtajata. Alljärgnev tabel näitab õpilaste arvu prognoosi lähiaastateks:

Õppeaasta Õpilaste arv Lõpetab 6. klassi Astub 1. klassi Lasteaias 2002/2003 84 9 14 2003/2004 83 13 13 2004/2005 82 16 12 33 2005/2006 81 13 15 31 2006/2007 86 15 17 32

Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Leht 5 / 20 2003. a 1. septembri seisuga on Konguta Algkoolis töötajaid 19, neist 15 on pedagoogilised töötajad. Õpetajatest on 47% kõrgharidusega ja 53% keskeriharidusega. Atesteeritud pedagooge töötab koolis 14, neist vanemõpetaja kvalifikatsioonijärk on omistatud kolmele. Hetkel jätkab kaks töötajat õpinguid kõrgkoolides. Kooli töökvaliteeti iseloomustavad, sh tulemused olümpiaadidelt ja konkurssidelt: 2000 1. koht vabariiklikult konkursilt «Kaunim Eestimaa Kool» 2000 1. koht vabariiklikult konkursilt «Narkovaba kooliaasta» 2001 1. koht vabariiklikult konkursilt «Meie kooli lapitekk» 2001 3. koht vabariiklikult konkursilt «Kodukoha kultuurilooline internetilehekülg»

2002 2. koht vabariiklikult konkursilt «IKT-rakendamise stsenaariumid» 2002 1. koht vabariiklikult luulekonkursilt «Ema» 2002 1. koht vabariiklikult internetijoonistuste konkursilt «Eenet 10» 2002 Eripreemia vabariiklikult Lennuameti joonistusvõistluselt 2003 Eripreemia vabariiklikult luulekonkursilt «Kuulan ja vaatan, märkan ja õpin» 2003 Eripreemia rahvusvaheliselt Põhjamaade Min. Nõuk. luulekonkursilt

2003 I preemia rahvusvaheliselt konkursilt «New Media and Art education» Maakondlikul tasemel on lapsed korduvalt saanud auhinnalisi kohti inglise keeles, eesti keeles, kunstiõpetuses, muusikaõpetuses. Pidades silmas edukat esinemist aineolümpiaadidel ja neljadele-viitele õppivate laste arvu, võib öelda, et Konguta algkoolis on pedagoogiline töö arvestataval tasemel. Laste huviringid tegutsevad Konguta algkoolis (nuputaja, kabe, kunstiring, aeroobika, pillimänguringid, poiste käsitöö (puidutöötlemine) spordiringid) ja Konguta rahvamajas (ansamblid). Konguta algkool osaleb rahvusvahelistes projektides alljärgnevalt: 2001–2004 «IPM Tools. Peda.Net» (Soome) – projekt on suunatud õpilaste IKT-alaste teadmiste tõstmiseks ja veebipõhise ajakirja koostamise õppimiseks. 2002–2004 Projekt «Tuulik» (Holland) – projekt on suunatud laste keskkonnaalase teadlikkuse tõstmiseks ja loodushariduse andmiseks. 2003–2006 «Kvaliteet hariduses» (British Council) – projekt on suunatud kvaliteetkooli loomisele.

Koolipoolsete lisavahendite hankimine projektidest ja fondidest: Aasta Projektide arv Rahalised vahendid 1999 1 20 000 2000 8 37 000 2001 10 97 142 2002 10 16 858 2003 10 85 372

Konguta Vallavolikogu on võtnud vastu otsuse lasteaia ja kooli tegevuse ümberkorraldamiseks 2004. aasta 1. septembrist. Eesmärgid • Tagada kooli teeninduspiirkonna õpilastele võimalused koolikohustuse täitmiseks ja alghariduse omandamiseks ning huvialaseks tegevuseks. • Tagada koolis õpetamise vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele, mis annab head eeldused õpingute jätkamiseks põhikoolis. • Kindlustada lapsesõbralik, last säästev koolikorraldus. • Luua võimalused erivajadustega lastele võimetekohaseks õppeks (erispetsialistide – logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog jne) rakendamise abil. • Võimaldada õpetajatele ja teistele kooli töötajatele pidev täiendusõpe. • Toetada huviharidust (ringid, muusikaõpe, sporditegevust jne). • Jätkata kooli ja selle ümber oleva pargi kujundamist, kooli spordiväljakute väljaehitamist.

Leht 6 / 20 Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine • Remontida koolihoone vastavalt kehtivatele tervisekaitse- ja teistele riiklikult kehtestatud nõuetele, osaledes projektis «21. sajandi kool». • Kasutadakooli juurdeehitust – spordisaali laste füüsilise ettevalmistuse parandamiseks. • Täiustada õppe materiaal-tehnilist baasi (digi-videoaparatuuri kaasajastamine, õppevahendite ja õppekirjanduse soetamine lähtuvalt miinimumloetelust, uute arvutikomplektide muretsemine jne). • Renoveerida raamatukogu ja aktusesaal. • Lasteaias arvutite ja internetiühenduse parem kasutamine.

1.5.KULTUUR, SPORT, VABA AEG Hetkeolukord Põhiline kultuuri- ja spordielu on koondunud Konguta koolimajja ja Konguta rahvamajja, kus tegutsevad mitmesugused ringid ja isetegevusrühmad ning korraldatakse erinevaid üritusi. Konguta valla elanikest võtab aktiivselt osa kultuuri- ja spordialasest tegevusest 140 inimest, mis teeb isetegevusringidest osavõtjateks iga 10. inimese. Vallavalitsuse, kooli, rahvamaja ja raamatukogu vahel on tihe koostöö. Probleemiks on halb transpordiühendus valla äärealadega, mis teeb raskeks elanike võimalused ühistegevuses osaleda, sel juhul on võimalus osaleda ainult oma transpordi olemasolul. Annikorus asuvas Konguta rahvamajas tegutsevad mitmesugused ringid ja korraldatakse üritusi. Rahvamajas tegutseb instrumentaalansambel PINT, noorteansambel H2O, segarahvatantsurühm KAVALIK, memmede rahvatantsurühm PIHLAKOBAR, tantsurühm REMIX, neidude ja naiste aeroobika, näitering ja naisansambel KANARBIK.

Et jätkata vokaal-instrumentaalansamblite pikaaegset traditsiooni Kongutas, alustati 2004. a tööd tüdrukute ja poiste noorteansamblitega. 2004. a veebruarist alustas pärast 10 aasta pikkust vaheaega tööd segakoor. 2003. a pandi alus Konguta noorteklubi KONX tegevusele. Saavutustest tuleb ära märkida parimad naisosatäitja ja kõrvalosatäitjate tiitlid 2003. a Tartumaa harrastus-näitetruppide ülevaatuselt. Toimuvad ürituste sarjad: jõulukontsert, kevadkontsert, simmanid laululaval, teatrikülastused, tantsuõhtud, temaatilised noortepeod, näitused. Raamatukogu asub Annikoru keskasulas, seal paikneb ka Avalik Internetipunkt, mis on kujunenud universaalseks infokeskuseks.Põhitegevuse (elanikele vajaliku ilu-, ajaviite- ning teatmekirjanduse üldkasutatava kultuuriloolise materjali kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine) kõrval on võimalik hankidateavet interneti kaudu. Raamatukogu on heaks baasiks vabahariduse arengule. Spordi arengule vallas on hoogu lisanud 2002. aastal valminud spordisaal algkooli juurdeehitusena. Tööle on võetud spordihalli juht, kelle aktiivsel ettevõtmisel on saal pidevalt kasutusel. Koolilastele rahvastepall, lauatennis, võrkpall, sulgpall ja üldkehaline treening. Täiskasvanutele korvpall meestele ja naistele, võrkpall meestele ja naistele, lauatennis, sulgpall. Peetud on mitmeid võistlusi nii valla tasemel kui ka maakondlikul tasemel. Eesmärgid • Konguta rahvamaja, Konguta Vallavalitsuse ja külaliikumise edendajatega koostöös arendada edasi spordi ja rahvakultuuri traditsioone. • Luua kõigile elanikkonna gruppidele tingimused paikkondliku kultuurielu teostamiseks, kultuurilise isetegevuse, seltsielu ja vabaharidusega tegelemiseks ning edendamiseks. • Toetada kohaliku kultuuripärandi säilimist ja arendamist, tähtsustada koduloolist uurimistegevust. • Laiendada raamatukogu ja AIP`i poolt pakutavaid teenuseid (viia küladesse internetiühendus). • Tunnustada inimeste aktiivsust isetegevuse ja spordiga tegelemisel ja tekitada huvi tervislike eluviiside vastu. • Viia igal aastal läbi ülevaatus «kaunimad maakodud». • Jätkata Konguta vallas traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist ning toetamist valla eelarvest. • Taotleda riiklikke toetusi kultuuri- ja spordiürituste efektiivsemaks korraldamiseks. • Arendada pidevalt raamatukogundust (internetiseerimine, kiipkaartide kasutuselevõtmine, uudiskirjanduse tellimine jne). • Arendada eneseteostusvõimalusi, maaturismi, kodu-uurimise ja ühistegevust. • Toetada külaliikumist sotsiaalse ja kultuurilise, sh spordi- ja noortetegevuse edendamiseks. • Mitmekesistada sportimisvõimalusi (spordisaali parem kasutamine), välisväljaku (jalgpalliväljaku) rajamise lõpetamine. • Parendada Konguta rahvamaja materiaalset baasi, muretseda inventari. • Arendada ja toetada kultuurialast välissuhtlust, teha koostööd naaberomavalitsuste kultuuriasutustega info vahetamise ja ühisürituste korraldamise eesmärgil.

Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Leht 7 / 20 • Koostada kultuurimälestiste ja kunstiväärtuslike objektide register, viia lõpuni Konguta valla ajaloo uurimine. • Toetada rahvakultuuriga tegelevaid isetegevuskollektiive, gruppe ja üksikisikuid. • Toetada omaalgatuslikku sporditegevust ja sportlasi. • Toetada noorte osalemisest maakondlikel jt võistlustel. • Hankida spordiinventari. • Remontida rahvamaja. • Toetada spordi- ja mänguväljakute rajamist küladesse. • Toetada laste õppetöövälistest üritustest osavõttu (olümpiaadid, võistlused jne). • Toetada ja tunnustada väljaspool valda toimuvatest üritustest osavõttu (linnapeade rattaralli, suusamaraton, rattaralli jne).

1.6.TERVISHOID. SOTSIAALHOOLEKANNE Hetkeolukord Üldarstiabi on lahendatud perearstindusega. Eriarstiabi on võimalik saada Eesti Haigekassa Kagu Osakonna lepinguliste partnerite juures, millest lähimad asuvad Elvas ja Tartus. Vältimatut abi osutab kiirabi ja päästeamet, lähimad kiirabibrigaadid asuvad Elvas ja Tartus. Hambaravi kohapeal ei ole. Lähimad hambaarstid teenindavad Elvas ja Tartus. Rahva tervisele, eriti eakate tervisele on mõju avaldanud raske majanduslik ning sotsiaalne olukord. Sotsiaalhoolekande tase on paranemas, kuid kuna vaesus on siiski suhteliselt suur, siis probleemid süvenevad. On oluline, et suudetaks probleeme ennetada. Vallal on kümne korteriga üürimaja, kus elavad vanurid ning sotsiaalpinnaga üürimaja. Puudega inimesi seisuga 1.01.2004. a – 256, neist raske puudega 146, sügava puudega 37. Enamusele sügava puudega inimestele on vormistatud hooldajad ja raske puudega inimestele on vormistatud 97 hooldajat. Keila SOS lastekodus on vallast neli last, Tartus Mäe kodus kasvab kaks last, Elva Väikelastekodus üks laps.Vanemliku hoolitsuseta lapsi on kaheksa, perehoolduslepinguid on sõlmitud viie hooldajaga. Konguta vallas on paljulapseliste perede arv küllalt suur: peresid, kus kasvab kuus ja enam alla 18-aastast last on kuus peret, neljalapselisi peresid on kümme. 1. jaanuari 2003. a seisuga on Konguta vallas: • pensionäre 310; • puudega tööealisi elanikke 120; • puudega lapsi 11; • alla toimetulekupiiri elab pidevalt ligi 20 peret. Valla elanikele osutatavad tasuta sotsiaalhoolekandealased teenused on: sotsiaalnõustamine, toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused. Tasuline sotsiaalhoolekanne teenus on elamispinna kasutamine üürimajas. Valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused on: õpilaste koolilõunatoetus, sünnitoetus, matusetoetus, transporditoetus, koolilõpetamise toetus, ühekordne toetus vähekindlustatud peredele. Sotsiaalhoolekandealased tegevused moodustavad valla eelarvest keskmiselt 10%.

Eesmärgid • Kaasa aidata tervisliku elukeskkonna ja kvaliteetse arstiabi saamise võimalusele. • Valla elanikel tervise ja tervisliku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamine. • Valla kodanike, eriti õpilaste tervishoiu alaste teadmiste (HIV, hepatiit jt haigused) laiendamine. • Suurema tähelepanu pööramine profülaktilisele tööle, haiguste ennetamisele, puhtusele, hügieenile (vaktsineerimised, rahva seas tervisliku toitumise ja tervete eluviiside propageerimine). • Vallavalitsusel teha koostööd lasteaia, kooli, üürimajaga tervishoiualaste teadmiste levitamisel ja meditsiinilise teenindamise parandamisel. • Kindlustada esmane sotsiaalabi igale abivajajale. • Täiustada kohalikku sotsiaalregistrit. • Organiseerida pidevalt sotsiaalse rehabilitatsiooni abi töötutele ja tööotsijatele. • Organiseerida peredele sotsiaal-psühholoogilisi nõustamiskursusi ennetamaks lastega tekkivaid probleeme. • Esitada sotsiaalhoolekandealaseid projekte täiendavate rahaliste vahendite hankimiseks. • Kindlustada koolilõunatoetus kõigile Konguta valla lastele. • Ehitada sotsiaalmaja. • Kindlustada erialane koolitus sotsiaalsfääri ja päästeameti töötajatele vallas.

1.7.ELANIKE TURVALISUS Hetkeolukord

Leht 8 / 20 Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Konguta valda teenindab Lõuna Politseiprefektuur, Tartu politseijaoskond, Elva konstaabliosakond, Võrtsjärve Konstaablipiirkond. Viimasel ajal on korrakaitsetegevuses üha enam hakatud tähelepanu pöörama ennetavale tööle, ja seda eelkõige töös noortega. Ennetustöö peab olema pidev ja ajaliselt kindlalt määratletud, milliseks ajaks peaks mingi eesmärgi saavutama. Naabritega koostöö seisneb peamiselt info vahetuses ning vajadusel lisajõudude kasutamises. Eesmärgid • Avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku tagamine. • Avalikkuse kaasamine õiguskorra tugevdamiseks selgitustöö tegemise kaudu. • Suurem tähelepanu ennetustööle riskigruppidega. • Politsei koostöö süvendamine kohaliku omavalitsuse, lasteasutuste ning teiste asutuste ja organisatsioonidega. • Politseiametnike töö kaudu tagada volikogu poolt vastu võetud avaliku korra ja heakorraeeskirja täitmine ning mittetäitmisel korral rakendada sanktsioone. • Laialdase selgitustöö tegemine elanikkonna hulgas võimalike õnnetuste ennetamiseks ja juhtunud õnnetuste korral õigesti tegutsemiseks, tõstes sellega valla elanike turvalisuse kvaliteeti. • Töö alaealistega: laste riskigruppide ja nende liikmete selgitamine; infovahetus ja koostöö kooli pedagoogidega; narkovastane selgitus- ja ennetustöö; õigus- ja liikluskasvatus; politseipropaganda lasteasutustes. • Töö elanikkonnaga: ülevaate andmine teeninduspiirkonnas toimuvast; rahva usalduse suurendamine; usaldusisikute kasutamine ja abipolitsei kandidaatide leidmine; selgitustöö ja nõustamine enesekaitse ja varavalve küsimustes; elanikkonna informeerimine isikutest ja asjaoludest, mis võivad kaasa aidata kuritegude avastamisel; teavitada elanikkonda kuritegudest, nende avastamisest ja muudest rikkumistes meedias.

1.8.ETTEVÕTLUS Hetkeolukord Valla ettevõtluses domineerib väikeettevõtlus. Äriregistris oli registreeritud 2004. aasta alguses 78 ettevõtjat, nendest 57 füüsilisest isikust ettevõtjat, 20 osaühingut, 1 aktsiaselts. Tegeletakse põhiliselt põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega, piimakarja kasvatusega, metsamajanduse ja puidutöötlemisega. Vajalik on jätkata olemasolevate turismiobjektide korrastamist. Viidaprojekti raames on tähistatud valla põhilised vaatamisväärsused. See on töö, mis tahab edasiarendamist. Suuremad tööandjad vallas on: Konguta Vallavalitsus koos allasutustega, AS Lihameister, OÜ Armin Puit, OÜ Erumäe L.T., OÜ Annikoru Agro, OÜ Bestmaker, OÜ Viljameister. Eesmärgid • Suurendada haritava maa kasutamist. • Suurendada ettevõtlusaktiivsust: viia läbi alustava ettevõtja seminare, tutvustada ettevõtlustoetusi, propageerida alternatiivset põllumajandust. • Toetada infrastruktuuride arendamist. • Külastus- ja vaba aja võimaluste väljaarendamine ja mitmekesistamine. • Kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike alade, objektide ja asulate kaitse ja eksponeerimine. • Turismi- ja puhkemajandust edendavate piirkonnaspetsiifiliste regulaarürituste käivitamine. • Aktiivse puhkuse võimaluste mitmekesistamine. • Puhkeotstarbeliste väikerajatiste väljaarendamine ja heakorrastamine. • Puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine. • Ajalooliste ehitiste ja objektide restaureerimine ja rekonstrueerimine, ajalooliste varemete konserveerimine ning nende taaskasutusele võtmine kaasaegsetes funktsioonides. • Turismiobjektide vaadeldavuse ja juurdepääsu tagamine, vaadete avamine ja maastike ajaloolise ilme taastamine vaatamisväärsetes paikades; vaateplatvormide ja -tornide rajamine. • Mahajäetud ja ohtlike ehitiste, mis risustavad miljööd, likvideerimine. • Turismi- ja puhkemajandust edendavate piirkonnaspetsiifiliste regulaarürituste käivitamine, traditsioone loovate ürituste algatamine; kohalikku eripära teavitavad tegevused. • Piirkondlike koostöövõrgustike väljaarendamine, kohalike arengugruppide ja partnerluste initsieerimine ning nende teovõime tõstmine. • Piirkonna maine kujundamine, sealhulgas mainekujunduskampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine, infokandjate ja -jaotusmaterjalide valmistamine.

1.9.MAAREFORM. ELAMUMAJANDUS Hetkeolukord

Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Leht 9 / 20 2004. aasata alguseks oli katastrisse kantud 8509,4 ha maad valla üldpindalast (79%), 5044,8 ha põllumajandusmaad (79%) ja 2562,7 ha metsamaad (82%). Tagastamise ja erastamise nõudeta on 576 ha metsamaad, millest osa erastatakse vaba metsamaana ja osa jäetakse riigi omandisse. Tagastamata, erastamata ja kasutusvaldusesse andmata on 1443 ha haritavat maad. Maa tagastamise nõudeõiguste alusel kuulub tagastamisele 270 ha põllu- ja metsamaad. Munitsipaalomandisse on planeeritud taotleda ca 30 ha maid (volikogu 20.10.1998. a otsus nr 83) ja «Munitsipaalomandisse antavate maaparandussüsteemide nimistu» alusel kuulub munitsipaalomandisse antava objektina Kentsi veehoidla pindalaga 90,9 ha.

Vallas on 446 üksikelamut. Valdav osa paljukortelistest elamutest paikneb Annikorus (10 elamut, kokku 111 korterit), Erumäel (3/22), Koblus (3/20), Kurelaanes (2/13), Mäeotsa-Ropkas ja Kongutal (2/24). Vallas on moodustatud 14 korteriühistut. Eesmärgid • Muuta kortermajade majandamine efektiivsemaks. Toetada korteriühistute asutamist ja majandamist. • Heakorrastatud vald. Propageerida heakorrastust, korraldada vastav konkurss.

1.10.INFRASTRUKTUUR Hetkeolukord Konguta valla teedevõrgu üldpikkus on 151 km, sellest 91 km on kohalikud maanteed, 46 km riigimaanteed, mida hooldab Tartu Teedevalitsus ja ülejäänud on erateed ja metskonnale kuuluvad teed. Konguta valda läbib Jõhvi–Tartu–Valga maantee kolme kilomeetri ulatuses. Ühiskondliku transpordi osas leevendab väheseid liine koolibuss, seda aga ainult kooliajal. , Annikoru ja Mäeotsa-Ropka külla on rajatud välisvalgustus. Vald osaleb -Vitipalu-Vapramäe sihtasutuse projektides. Toetame külaliikumist. Antud valdkondades on vaja töid jätkata. Annikoru keskkatlamaja on suletud. Soojatootmine kortermajades on lahendatud igas majas eraldi elektri, puidu- või turbaküttel kateldega. Koolimaja, lasteaed ja vallamaja on varustatud kaasaegse kergõlikütte katlaga. Kasutatakse ka elektrikütet reservküttena. Üürimaja on täielikult elektriküttel. Rahvamaja ja raamatukogu köetakse puudega. Annikoru ja Väike Konguta vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks on sõlmitud leping Elvas asuva OÜ Aqua & Waste Servicega. Eesmärgid • Õpilastranspordi jätkumine. • Olemasoleva sidejaoskonna säilimine. • Veevärgi arendamine vastavalt vee ja kanalisatsiooni arengukavale. • Saavutada üldkasutatavate valla teede rahuldav korrashoid. • Korrastada teemärgistus, tagada liiklusmärkide ja viitade korrashoid valla teedel. • Erumäele bussipeatuse rajamine. • Interneti kasutamise võimaluste avardamine. • Olemasolevate hoonete soojapidavuse tõstmine. • Biopuhasti hooldamise jälgimine. • Renoveerida Annikorus puurkaev, et tagada kvaliteetse vee andmine tarbijatele. Väike-Konguta külas reovee kogumiskaevu ehitamine. • Energeetika arendamine vastavalt Konguta valla energiakasutuse arengukavale.

1.11.LOODUSKESKKOND. KESKKONNAKAITSE Hetkeolukord Elvast loode suunas algab madal Kavilda ürgorg, mis läbib kogu valla territooriumi ning ulatub ühelaiuse ja sügava oruna (kohati kuni 42 m) Emajõe madalikuni. Oru kogupikkus on 19,5 km, keskmine laius 400 m. Oru põhjas lookleb Kavilda jõgi. Varem oli jõel neli vesiveskit. Praeguseks on peale Soova veski kõik hävitatud. 1970. aastatel oli valmis projekt jõe paisutamiseks kahes järgus (Erumäe ja Kobilu tammid) ja siia pidi tulema Eesti suurim paisjärv. Vett oleks kasutatud kaldal kasvavate põllukultuuride niisutamiseks ja kalakasvatuseks. Valmis ainult esimene tamm, millega moodustus ligikaudu 90 ha suuruse veepeegliga Kentsi paisjärv. Konguta vallas asub kaheksa loodusobjekti kogupindalaga 66,3 ha ehk 0,6% valla territooriumist. Valla tähtsaimaks loodusressursiks on maa. Põllumajandusmaa moodustab valla pindalast 6412 ha (56%), haritav maa 5841 ha (91% põllumajandusmaast). Haritava maa viljakust iseloomustav keskmine boniteet on 46 hindepunkti, mis on maakonna kõrgemaid (maakonna keskmine 43 hindepunkti).

Leht 10 / 20 Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine 2001. aasta maa korralise hindamise tulemuste põhjal on vallas 21 haritava maa viljakustsooni, kus maa väärtus varieerub 2500 kr/ha kuni 5000 kr/ha vahel. Kõige madalama boniteediga (34 hindepunkti) ja väärtusega (2500 kr/ha) on turvasmullad. Kõrgeim haritava maa boniteet on 54 hindepunkti ja väärtus 5000 kr/ha.

Vallas paiknevad 8,9 ha suurune Põrgumäe ehituskruusa karjäär (jääkvaru 1.01.1997 oli 450,3 tuh m3), Karijärve ehituskruusa karjäär (3,6 ha ja 42,0 tuh m3), Kobilu ehitusliiva karjäär (1,34 ha ja 102,6 tuh m3) ja Laane ehituskruusa karjäär (1,04 ha ja 74,2 m3). Briketitehas paikneb valla vahetus läheduses Sanglas, Puhja vallas. Piirkonna turba jääkvarusid hinnatakse 2689,4 tuhandele tonnile. 1996. aastal oli kaevandatud kogus 115 tuhat tonni. Konguta vallas paikneb Sangla soo, mille varusid hinnatakse 378 tuhandele tonnile (turbamaardla pindala 94 ha). Turbaväljade rajamisega on kaasnenud turba erosioon. Metsade all on vallas 3130 ha (29%), millest riigimets moodustab 881 ha (28% metsamaa pindalast). Omandisse antud ja tagastamisele kuuluvat metsamaad on 1673 ha. Omanikuta on veel 576 ha. Valla territooriumil on kaheksa looduslikku veekogu. Suurim neist on Karijärv (86,6 ha), mis on tuntud kalarikkuse ja ümbruse kauni looduse poolest. Suuruselt teine järv on Vellavere Külajärv, mille pindala on 4,6 ha. Järve iseloomustab mudane põhi ja suhteliselt suur sügavus (kuni 23 meetrit). Kulbilohust põhja pool asub puhta vee ja liivaste kallastega Kogrejärv (4,1 ha). Väiksematest veekogudest on Asema järv (Sügavjärv) (3,2 ha), Jõnni järv (1,1 ha), Jaanijärv (0,4 ha) ja Linajärv (0,6 ha). Nõo vallaga piirneb Viisjaagu (23 ha) järv. Valla territooriumile jääb Kavilda jõel asuv Kentsi paisjärv (90 ha), mille veetase on suhteliselt madal ja vesi kõrgest turbasisaldusest pruunika värvusega. Sellele vaatamata on veekogu suhteliselt kalarikas. Enim on esindatud ahven, särg ja haug. Valda läbivad suurematest vooluveekogudest Elva jõgi, Kavilda jõgi, Sangla peakraav ja Karioja oja. Olme- ja tööstusvajaduse katteks kasutatakse puurkaevude põhjavett. Konguta valla keskkonnaseisund on rahuldav. Põllumajandusest tulenev reostus on väike. Suured tööstusettevõtted puuduvad. Olmejäätmeid koguvad lepingu alusel jäätmekäitlusfirmad. Rahuldavalt on jäätmete vedu lahendatud Annikoru asulas, teistes valla külades ja hajaasustuse majapidamistes on lepinguid jäätmete veoks sõlmitud vähe ja esineb probleeme. Konguta valla territooriumil prügimägi puudub, lähim prügi ladestuspaik asub Aardlapalus Tartu lähedal. Annikoru külas on paigaldatud sorteeritud jäätmete kogumiseks konteinerid, samuti korraldatakse kevadeti ohtlike jäätmete kogumist elanikelt. Probleemiks on amortiseerunud puhastusseadmed Annikoru, Kobilu, Mälgi külade reoveele ja Kavilda jõe ning Kentsi paisjärve puhtuse seisukohalt Elva linna reovee puhastusseadmed külas. Oluliselt jätab soovida inimeste mõtteviis, mis veel ei väärtusta säästliku arengu põhimõtteid. Eesmärgid • Tagada puhas keskkond ning säästva arengu põhimõtete järgimine kõigil elualadel. • Garanteerida bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide säilitamine. • Hoida ära jäätmete ja ohtlike ainete sattumine keskkonda. • Tagada veevarude säästev kasutamine. • Elanike vastutus elamute heakorra ja ümbruse eest. • Heakorrastatava territooriumi pinna pidev suurendamine. • Lepingu sõlmimine haljasalade ja teede hooldamise teenuse ostmiseks. • Vee ja kanalisatsiooni arengukava koostamine koostöös Tartumaa Keskkonnakeskusega. • Annikoru puurkaevu renoveerimine. • «Kauni kodu» konkursil osalemine. • Annikoru keskasula puhkeala edasiarendamine. • Annikoru pargi taotlemine munitsipaalomandisse puhkeala laiendamiseks.

1.12.SWOT-ANALÜÜS Konguta valla üldolukord on stabiilne Tugevamatest külgedest olulisematena võib nimetada asukohta, ettevõtluse arengu potentsiaali, olemasolevaid sotsiaalobjekte ja sotsiaalteenuste osutamist, demograafilist olukorda, teotahtlikku ja koostöövalmis

Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Leht 11 / 20 vallajuhtimist. Kohapealsed töökohad annavad võimaluse töö saamiseks kodu lähedal ja sissetuleku. Märkimisväärne on, et vallas on suudetud säilitada ja arendada põllumajanduslikku tootmist. Konguta valla olulisemateks nõrkadeks külgedeks on rahaliste vahendite vähesus (vähene keskvalitsuse toetusfond, keskvalitsuse poolt ülesannete panemine omavalitsusele, millega ei kaasne finantseerimist (nt teede ehitus, hooldus, remont; kooli remont jne), elanike suhteliselt madal haridustase, töötus, passiivsus. Ümbritseva keskkonna võimalusest on tähtsaimad soodne asukoht linnade suhtes, uute töökohtade loomise võimalus, infotehnoloogilised võimalused koolis, looduskeskkonna võimalused elukohtadeks ja kasvav huvi loodusturismi vastu. Ümbritseva keskkonna ohtudest on suurimad noorte ja haritud inimeste lahkumine maalt, elanikkonna vananemine, alkoholismi ja narkomaaniaohu suurenemine, paiknemine ääremaal, elanike mittetoimetulek eluga. Tugevad küljed • Soodne asukoht, valda läbiv Elva–Konguta–Puhja asfaltkattega maantee, Elva ja Tartu linna lähedus, kaunis ja suhteliselt puutumatu loodus. • Ühistranspordi liiklus läbi Annikoru (3–4 bussi ööpäevas), Annikorus elab 1/5 valla elanikest. • Looduskaitseobjektid ja kultuuripärand. • Töötavad kaks kauplust, lisaks teenindab kaugemaid külasid kauplusauto. • Ettevõtlike inimeste olemasolu. • Tahe säilitada ja arendada Konguta valda kui iseseisvat haldusterritoriaalset üksust. • Tasakaalus valla eelarve. • Investeeringud haridusse, keskkonda ja kultuuri. • Korras haldushooned (vallavalitsus, kool, sotsiaalmaja, spordihoone, rahvamaja). • Koostöö suuremate projektide elluviimisel naaberomavalitsustega. • Avaliku Internetipunkti olemasolu, raamatukogu töö arvutiseerimine. • Arenenud internetiühendus (vallavalitsus, kool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogu ja asula). • Telefoni mobiilside võrgustik katab tervet valda. • Maareformi lõpuleviimine, vabade metsa- ja põllumaade erastamine. • Arenenud põllumajandus (suurtalud 500 ha). • Hea boniteediga mullad, hästi haritud põllud, haritav maa on valdavalt kasutuses. • Suurtalud ja mõned ettevõtted on jätkusuutlikud ja töötavad läbi aastate. • Toiduaineid töötlev AS Lihameister. • Sotsiaalkorterite olemasolu. • Heal tasemel Konguta kool, mille koosseisus on kaks lasteaiarühma (kvalifitseeritud pedagoogiline kaader, korralik hoone, territoorium, toitlustamine, arvutiklass). • Noorte osakaal vanuselises struktuuris. • Heal tasemel töö projektidega täiendavate rahaliste vahendite hankimisel. • Teedevõrgustik piisav, sõidetavad teed. • Elektri olemasolu majapidamistes. • Toimiv sotsiaalne infrastruktuur (kool, lasteaed, rahvamaja, AIP, raamatukogu jne). • Loodusvarasid mõningal määral (kruus, savi, vesi). • Puutumatu loodus (Kavilda ürgorg, Vellavere, Maiorg, Karijärve). • Kentsi veehoidla. • 16 küla. Nõrgad küljed • Rahaliste vahendite piiratus investeeringuteks valla eelarves. • Mitterahuldav ühistranspordiühendus valla erinevate piirkondade ja vallakeskuse vahel. • Vallateede korrasolek, teede remont vajab investeeringuid. • Regulaarne bussiliiklus ebasobiv ja vähene. • Ei asu liikluskeskuses, on suhteliselt kaugel raudteedest. • Puudub kohapealne avalik toitlustusasutus. • Valla ääremaade mahajäämus. • Mõnede maaomanike vähene huvitatus kinnistu hooldamisel. • Tööealise elanikkonna suhteliselt madal hariduse ja oskuste baas. • Elanike passiivsus töökoha otsimisel, vähene ettevõtlus. • Vallavalitsuse ja ettevõtjate vaheline koostöö on vähene. • Väikemajapidamiste madal arengupotentsiaal. • Puudub suur ettevõtja – tööandaja. • Valla elanikkonna vähene motivatsioon ja saavutusvajadus, rahuldumine olemasolevaga. • Puhta vee saamise võimalus on väike (puuduvad vee puhastusseadmed). • Joogivee kvaliteet on madal. • Kanalisatsioon ebarahuldav, puhastusseadmed, keskkonnaprobleemid. • Prügimajanduse probleemid. • Koolihoone elektrisüsteem ei ole renoveeritud. • Rahvamaja vundament vajab remonti. • Vähene tähelepanu miljööväärtuslikele aladele. • Sosnovski putke leviala laienemine. • Mittepiisavad sidevõimalused külades.

Leht 12 / 20 Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine • Puudub oma «kirik, surnuaed, kõrts». • Eravalduses mõisad korrast ära. Võimalused • Looduslikult kaunis ja puhta loodusega soodne asukoht. • Loodusturism. • Võimalus uute töökohtade loomiseks eraettevõtluses. • Töökohtade olemasolu põllumajanduses, puidutööstuses Annikorus, Kongutas ja nende säilitamine. • Külaliikumise arenemine. • Parandada koostööd külavanematega, ettevõtjatega ja võimalike investoritega. • Suhteliselt stabiilne demograafiline olukord. • Vabade elamispindade olemasolu (eravalduses olevaid kortereid on aeg-ajalt müügis). • Suhteliselt lähedal Elva (8 km) ja Tartu (30 km). • Piirkonna kultuuritraditsioonid. • Plaanis on välja ehitada spordiväljak, Annikoru puhkepargi korrastamine. • Turismi arenemine. • Kolmanda sektori toetamine (toetuse taotlemise võimalus). • Telekommunikatsioonide ja infotehnoloogia arendamine. • Elanike soovide ja vajaduste väljaselgitamine. • Elanike kaasamine vallale oluliste otsuste tegemisse. • Sotsiaalteenuste osutamine (transport, dokumentide vormistamine jne). • Perekondadega tehtava töö tulemuslikkus. • Kuritegevuse ennetamine. • Vallavalitsuse ametnike töö väärtustamine (koos täiendavate tööülesannetega ka tasu). • Kohalike omavalitsuste vajaduste suurem arvestamine keskvalitsuse poolt. • Ausad maksumaksjad vallas. • Noorte vaba aja sisustamine (haaramine sporditegemisse, rahvamaja ringidesse). • Vee ja kanalisatsiooni puhastusseadmete ehitamine. • Projektipõhiste rahaliste vahendite taotlemise teadlik arendamine. • Atraktiivsete kruntide müük võimalikele investoritele, elanikele. Ohud • Noorte ja haritud elanike ränne maalt linna. • Naaberomavalitsusüksuste territooriumil asuvate ettevõtjate parem majanduslik organiseeritus. • Paiknemine ääremaal. • Elanikkonna vananemine. • Töötajate tagasihoidlikud palgad – madal elatustase. • Töökohtade vähesus ja töötus. • Elanike mittetoimetulek eluga ja sotsiaalne stress. • Elanikkonna tervise halvenemine. • Turvalisuse võimalik vähenemine (vanglast vabanenud pöörduvad tagasi). • Alkoholism perekonnas, töötute hulgas, vargused. • Riskirühmad (töötud, asotsiaalid, probleemsed pered) ja mittepiisavad vahendid sotsiaalteenuste osutamiseks ja sotsiaalelamispinna pakkumiseks. • Ülepingutatud euronõuded toitlustuse korraldamisele kooli sööklas. • Keskealiste ja noorte huvitegevuse puudumine. • Hea hariduse saamise raskus. • Seni keskvalitsuse käes olevate infrastruktuuride lükkamine omavalitsusele (nt teed, järv). • Keskvalitsuse rahanduspoliitika, mis vähendab investeeringuid omavalitsusele. • Omavalitsus ei suuda kinni maksta projektikirjutajaid. • Elanikkonna passiivsus valla arenguprobleemide lahendamisel. 2. VISIOON VALLA ARENGUST AASTANI 2010 Allikas: Konguta valla arengukava. Konguta, 1998. «....» Valla arenguvisioon põhineb rühmatööde tulemustel, mille üldistamise tulemusena formuleeriti järgmised Konguta valla tulevikuvisioonid: • heakorrastatud, maaelu väärtustav turvaline elupaik Arengus on juhtkohal inimkesksus, mis läbib kõiki vallas läbiviidavaid toiminguid. Arvestades valla mitmekesist ning kaunist loodust püütakse säilitada ja taastada inimasustuse ja ümbritseva keskkonna harmoonia. Tulenevalt piirkonna suhtelisest eraldatusest pööratakse olulist tähelepanu lastele inimsõbralike tingimuste loomisele, loovuse arendamisele ja elujõuliste perede kujundamisele. Kultuuritraditsioonide järjepidevuse ja ühisettevõtmiste kaudu toetatakse sotsiaalsete kaaskondade ühtekuuluvust, identiteeti ja luuakse eeldusi humaansete väärtuste edasikandmiseks. • säästvat looduskasutust ning ajaloolisi traditsioone edendav kultuuri-, puhke- ja turismipiirkond

Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Leht 13 / 20 Kohapealne ettevõtlus toetub valdavalt siinsete loodusressursside säästvale kasutamisele. Põllumaa, mets ja veeressursid on arengu eeldused, mille kasutamine loob uusi töökohti ja tagab siinsete traditsiooniliste tegevusvaldkondade jätkuvuse. Uute teaduse ja tehnika saavutuste rakendamine võimaldab laiendada töökohtade nomenklatuuri ja mitmekesistada inimeste töövõimalusi, tootmise massiefekti kompenseeritakse toodete ja teenuste kõrge tarbimisväärtuse ja kliendikesksusega. Valla loodus- ja huviväärsused, nendega seotud pikk ja kirev ajalugu, arvestades siinse piirkonna muinsusväärtusi, eksponeeritakse võimalikult algsel kujul. Muinaslinnuse taastamine Alt-Laari Linnamäele ja Erumäe kantsile tõstab siinse piirkonna atraktiivsust. Loodusobjektide korrastamine ja puhkefunktsioonide väljaarendamine koostöös Elva linna ja Nõo vallaga võimaldab vallal aktiivselt sidestuda väliskeskkonnaga, soosides nende tulekut, kes peavad lugu puhtast loodusest ja on oma keskkonnahoidliku käitumise läbi valmis säästvat arengut toetama. . . .»

3. INVESTEERIMISPROJEKTID JA -EESMÄRGID VALDKONDADE KAUPA

1. KESKKOND JA KOMMUNAALMAJANDUS PROJEKT VÕI TEGEVUSED AEG ORIENTEERUV EESMÄRK MAKSUMUS (krooni) 1. Osalemine AS Emajõe • Renoveerida keskasula 2004–2008 6,7 milj Veevärk puhta vee trassid • Renoveerida reovee trassid • Küladesse korralikud pumplad, salvkaevud jms 2. Parendada Kentsi • Monitooring ja 2004 30 tuh paisjärve keskkonda, teostavuse uuring 2006–2010 20 milj kujundada välja atraktiivne • Ujumisvõimaluste tõmbekeskus loomine • Kalastusvõimaluste loomine • Järvedekaskaadi ehitamine 3. Alternatiivelektrienergia • Teostatavuse uuring enne 2010 Selgub teostatavuse kasutamine • Püstitada valda uuringus keskkonnasõbralik tuulegeneraator • Ehitada Laatsi trummile hüdroelektrijaam 4. Miljööväärtuslike • Üldplaneering 2004–2005 50 tuh/aastas koosluste/alade säilitamine • Natura 2000 rakendamine 5. Teede korrashoidmine • Näha ette suuremad pidev 500 tuh/aastas võimalused ja ressursid valla eelarves • Leida rohkem võimalusi tehnika kasutamiseks (sahad, teehöövlid) 6. Annikoru asula peatee • Tee asfalteerimine 2005–2006 600 tuh asfalteerimine 7. Elamuehituse • Üldplaneeringuga 2004–2010 Selgub teostatavuse edendamine elamuehituse piirkondade uuringus määratlemine • Detailplaneeringud. Teostatavuse uuringud • Osalise infrastruktuuri loomine 8. Jäätmemajanduse • Jäätmekava, 2004–2005 Kuni 100 tuh/aastas korraldamine jäätmehoolduseeskiri, hiljemalt 2005 järelevalve hiljemalt 2008 • Mitteametlike prügilate sulgemine • Prügi sorteerimine 9. Valla korrastatud • Selgitustöö, tunnustamine pidev 200 tuh välimus • Hooldamata ehitiste kordategemise ja/või lammutamise korraldamine 10. Munitsipaal-internet • Teostatavuse uuring 2004–2005 70 tuh kogu valla territooriumil • Tehniliste võimaluste Selgub teostatavuse tellimine uuringus

Leht 14 / 20 Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine 2. HARIDUS, KULTUUR, SPORT PROJEKT VÕI TEGEVUSED AEG ORIENTEERUV EESMÄRK MAKSUMUS (krooni) 1. Konguta Kooli • Koolihoonete 2005 1,9 milj renoveerimine kompleksne renoveerimine 2. Konguta Kooli • Pidev kaadri koolitamine pidev Selgub vallaeelarve arendusprogramm koolis koostamisel; osaliselt • Avatud, elukestva õppe projektipõhine tagamine kogukonnale • Huvihariduse mitmekesistamine • Arvutiõpe, giidiõpe, võõrkeelte õpe • Hariduslike erivajadustega õppurite programm • Muusikalise alghariduse programm 3. Kultuuri järjepidevuse • Traditsiooniliste ja pidev Selgub vallaeelarve arendusprogramm piirkondlikult oluliste koostamisel; osaliselt ürituste jätkamine projektipõhine (Lustitantsimine, Noorte Bändide festival jne) • Laululaval suviste ürituste korraldamine • Korraldada teatrietendusi, näitusi ning kontserte • Hoogustada noorteklubi tegevust • «Koolilt külale» projekti rakendumine • Konguta «Wunderlandi» väljaehitamine • Kaasaegsed võimalused täiskasvanute arendamiseks (klubid, seltsid, ringid jne)

• Uute ürituste ja traditsioonide loomine (Vabaõhuteatrite suvefestival; «Musatripp» noortele jne) 4. Rahvamaja • Rahvamaja kompleksne 2005–2010 2, 5 milj renoveerimine renoveerimine 5. Raamatukogu • Raamatukogu 2006–2008 400 tuh kapitaalremont kapitaalremont koos kaasaegse sisustusega 6. • Teostatavuse uuringud 2005–2008 Selgub teostatavuse Rahvakultuuritraditsioonide• Projekti «Muuseumi uuringus ja ajaloopärandi hoidmine tuba» teostamine • Detailplaneeringud • Projekti «Konguta muinaslinnused» teostamine

Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Leht 15 / 20 7. Annikoru Puhkepargi ja • Männikusse suusa-, 2004–2006 600 tuh spordiväljaku rajamine jalgratta- ja jooksurajad • Spordiväljaku ja palliplatside väljaehitamine 8. Tervisespordi • Külakeskustesse pidev Selgub vallaeelarve arendusprogramm elementaarsed koostamisel; osaliselt sportimisvõimalused projektipõhine (korvirõngas, kang, võimlemise atraktsioonid jms) • Atraktiivse seeriavõistluse organiseerimine ja propageerimine paikkondlikult

• Skate-pargi loomine • Kulbilohu mootorrataste ja autode krossiraja võimalustest teavitamine • Tervislike eluviiside propageerimine

3. TERVISHOID, SOTSIAALHOOLEKANNE, TURVALISUS PROJEKT VÕI TEGEVUSED AEG ORIENTEERUV EESMÄRK MAKSUMUS (krooni) 1. Iga vallakodaniku • nn «lusikapidu» on pidev Selgub vallaeelarve tähtsustamine oluline uue vallakodaniku koostamisel väärtustamisel • vallavanema vastuvõtt on oluline tubli vallakodaniku töö väärtustamisel 2. Tervishoiukorralduses • Pikaravi- ja pidev Vastavalt raviasutuste osalemine taastusravihaigete eest taotlustele tasumise toetamine 3. Üüripindade • Teostatavuse uuring alates 2005 5 milj renoveerimine ja • Projekteerimine sotsiaalmaja ehitus • Üüripindade renoveerimine • Sotsiaalmaja ehitus 4. Vallakodaniku • Koostöö Päästeametiga pidev Selgub vallaeelarve turvalisuse programm • Koostöö politseiga koostamisel; osaliselt projektipõhine • Naabrivalve juurutamine • Preventatiivne töö avaliku korra ja turvalisuse parandamiseks, tegevused noortega 5. Vallakodaniku • Rakendada valla buss pidev Selgub vallaeelarve liikumisvõimaluste vallakodanike hüvanguks koostamisel; osaliselt parendamine • Koostöös projektipõhine transpordifirmadega optimeerida ühiskondliku transpordi marsruute

4. JUHTIMINE PROJEKT VÕI TEGEVUSED AEG ORIENTEERUV EESMÄRK MAKSUMUS (krooni) 1. Efektiivne omavalitsuse • Vallalehe väljaandmine pidev Selgub vallaeelarve juhtimine • Vallaametnike, volikogu koostamisel; osaliselt ja projektijuhtide projektipõhine koolitused

Leht 16 / 20 Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine • Aktiivne nn infotehnoloogiarakenduste kaudu juhtimine • Koostööprojektides osalemine Tartumaa Omavalitsuste Liidus • Rahvusvaheliste projektide algatamine ja osalused 2. Külad atraktiivseteks • Külakeskuste pidev Selgub vallaeelarve tõmbekeskusteks väljaehitamise koostamisel; osaliselt korraldamine projektipõhine • Külavanemate väljaõpe, nende tegevuse toetamine • Külataseme algatuste, projektide kaasrahastamine 3. Konguta valla marketing • Turundusmaterjalid pidev Vähemalt 100 tuh/aastas; paberil ja internetis osaliselt projektipõhine • Turundusüritustel ja - visiitidel osalemine ja nende korraldamine

• Aktiivne osalemine Tartu maakonna turunduses

5. ETTEVÕTLUS JA MAAMAJANDUS PROJEKT VÕI TEGEVUSED AEG ORIENTEERUV EESMÄRK MAKSUMUS (krooni) 1. Noorte • Noorte töö- ja pidev Selgub vallaeelarve ettevõtlusaktiivsuse puhkelaagrite koostamisel; osaliselt kasvatamine organiseerimine projektipõhine • Kutsesuunitlusürituste organiseerimine 2. Toetatud töökohtade • Kasutada valla pidev Selgub vallaeelarve programm heakorratöödel koostamisel; osaliselt vabatahtlikult töötuid projektipõhine • Koolitused alustavatele, sh stardiabi taotlevate ettevõtjatele • Osalemine koolitustoetuste taotlemisel uute töökohtade käivitamisel 3. Ettevõtluse võimaluste • Parimate tööandjate pidev Selgub vallaeelarve propageerimine ja maksumaksjate koostamisel; tunnustamine osaliselt projektipõhine • Alternatiivsete majandusharude propageerimine, õppepäevad • Aktiivne koostöö üleriigilise ettevõtluse tugisüsteemi teenuseid pakkuva maakondliku arenduskeskusega – SA Tartu Ärinõuandla 4. Olemasolevat ettevõtlust • Eeluuringud 2004–2005 Selgub vallaeelarve toetava tehnilise • Tehnilise infrastruktuuri koostamisel; osaliselt infrastruktuuri arendamine arendamise toetuste projektipõhine taotlemine ettevõtlusalade arendamiseks, sh

Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Leht 17 / 20 Annikoru kuivatite kompleksi territoorium, Rahu töökodade kompleksi territoorium, toiduainete tööstuse ala Kobilus, Erumäe loomakasvatuskompleksi ala 5. Uute tööstus- ja • Teostatavuse uuringud, 2005–2010 Selgub teostatavuse teenindava ettevõtluse sh Valga–Tartu–Jõhvi mnt uuringutes; osaliselt alade arendamine viadukti piirkonnas projektipõhine • Osalemine rahvusvahelise projekti Via Hanseatica tegevustes • Detailplaneeringud • Aktiivne turundus • Osaliselt infrastruktuuride rajamine 6. Turismi arendamine • Teostatavuse uuringud 2005–2010 Selgub teostatavuse • Külastus- ja vaba aja uuringutes; osaliselt keskuste väljaarendamine projektipõhine • Korrastada/rajada matkarajad ja puhkekohad, paigaldada viidad, sildid, koostada kaardid

• Osalemine turismitoodete arendusprogrammides, osalemine aktiivses turunduses •Osalemine rahvusvahelise projekti Via Hanseatica tegevustes 7. Projekt «Konguta • Eeluuringud ja 2005–2010 Selgub teostatavuse muinaslinnused» teostatavuse uuringud uuringutes; osaliselt kahe muinaslinnuse projektipõhine taastamiseks • Detailplaneeringud • Ehitustööd

4. LISAD Konguta valla traditsioonilised üritused • Vabariigi aastapäeva tähistamine. • Emadepäeva tähistamine. • Volbriöö (nõidade ralli) üritus Annikoru pargis. • Võidupüha ja jaanipäeva tähistamine. • Isadepäeva tähistamine. • Jõulude tähistamine. • Peoõhtud täiskasvanutele ja eakatele. • Diskoõhtud noortele. • Memmede lustitantsimine (osavõtjad Lõuna-Eesti regioonist). • Lõuna-Eesti noorteansamblite festival. • Playback. • Jüriöö jooks. • Rattakrossid kevadel, suvel ja sügisel. Konguta valla arhitektuurimälestised JRK NR ASUKOHT NIMETUS VANA NR 313 Konguta küla Suure-Konguta 510 vasallilinnuse territoorium, 14.–16. saj 314 Konguta küla Suure-Konguta mõisa 265K peahoone, 1911.–1912. a

Leht 18 / 20 Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine 315 Konguta küla Suure-Konguta mõisa ait- 265K kelder, 19. saj 316 Konguta küla Suure-Konguta mõisa moonakatemaja vare, 19. saj 317 Mälgi küla Aru mõisa peahoone, 18.– 19. saj 318 Mälgi küla Aru mõisa ait, 18.–19. saj 319 Mälgi küla Aru mõisa kärnerimaja, 19. saj 320 Mälgi küla Aru mõisa park, 19. saj

Konguta valla looduskaitseobjektid

Objekti nimetus Pindala (ha) Asukoht 1. Erumäe metsapark 20,0 Annikoru külas, Kavilda ürgoru 09.09.1964 pervel, Elva-Puhja mnt ääres 2. Maiorg (idanõlv) 23,3 Vahesaare külas, järsuveereline 1,3 km pikkuselt Alt-Laari ja Erumäe linnamägedega piirnev ala 3. Konguta park 3,8 Konguta külas 09.09.1964 4. Kanahaua sulglohk 5,5 Metsalaane külas, Kogrejärvest 0,5 (termokarstilise tekkega) km lõunas 09.09.1964 5. Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi 5,7 Vellavere külas 29.11.1972 6. Vellavere Külajärv 6,7 Vellavere külas 09.09.1964 7. Jaanijärv ja Linajärv 1,0 Elva linna loodepiiril 29.11.1972 8. Konguta pärn Konguta pargis 09.09.1964 9. Konguta pärnad (4 tk) Konguta külas 29.11.1972 10. Karijärve pärn Karijärve külas Reinu talu õues ettep. 1984 11. Aru pirnipuud (3 tk) Külaaseme külas Meditsiinikooli 09.09.1964 territooriumil 12. Suurekivi rändrahn Mäeotsa külas Suurekivi talu juures 17.03.1959

Konguta valla arengukava 2004–2010 koostamises osalenute nimekiri • Liina Tamm • Meelis Külaots • Jüri Arumets • Meida Karm • Elle Peri • Elo Kasetalu • Mati Jääger • Lea Leppik • Raimo Raudik • Jüri Lamp • Elvi Saar • Agu Kasetalu • Hardi Tarto • Õilme Kasetalu • Konsultandina Aivar Pere

Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine Leht 19 / 20 Leht 20 / 20 Konguta valla arengukava aastateks 2003-2010 kinnitamine