DOCSLIB.ORG

Keel Ja Kirjandus 1012001

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Keel ja 10 Kirjandus 2 0 0 1 Postkolonialismi võimalused Euroopa keelteaasta Tolm ja tuli Žestidest keeleni Soomlane Läti eestlastest Apsud ja eeted August Eelmäe 70 « SISUKORD TIINA KIRSS. Rändavad piirid: postkolonialismi või­ malused 673 SILVI TENJES. Keele žestilise päritolu hüpotees 683 KARL MURU. "Tolm ja tuli" 691 VALVE-LIIVI KINGISEPP. Karl August Hermann Tartu ülikooli eesti keele lektorina. 150 aastat sün­ nist (Järg) 704 PEETER OLESK. Mis meil on? "Litteraria" 1-20 (Järg) 716 PIRET VIIRES. Tuglase tule hoidja. Kiriusutelu Au­ gust Eelmäega 726 KOLLEEGIUM: PÄEVATEEMA Mati Erelt, Tiit Hennoste, Rutt Hinrikus, Arvo JÜRI VALGE. Euroopa keelteaasta ja eesti keele Krikmann, Hasso Krull, strateegia 729 Valter Lang, Helle Metslang, Karl Pajusalu, Peeter Päll, Raimo Raag, RAAMATUID Rein Raud, Kristiina Ross, Jüri Talvet, Ülo Tedre, JÜRGEN ROOSTE. Käsiraamat algajale infoühis- Peeter Torop, Jaan Undusk, kondlasele 732 Ülo Valk, Mart Velsker, Tiit -Rein Viitso, Ülle Viks, ÜLO TEDRE. Valge põld - must seeme 733 Haldur Õim. LEMBIT VABA. Doktoritöö Läti eestlastest 735 RINGVAADE TOIMETUS: TIIU ERELT, PEETER PÄLL. Rein Kull. 8. X 1925- Mart Meri 12. VIII 2001 740 (peatoimetaja), KAAREL KALJURAND, MARE KOIT, KADRI MUISCH- Tiina Hallik NEK, HEILI ORAV, HELI UIBO, KADRI VIDER. Ar- (tegevtoimetaja), vutilingvistide kogunemised suvel 2001 741 Väino Klaus (keeleteaduse osakonna SUMMARIA 744 toimetaja), Heldur Niit (kirjandusajaloo ja rahva­ luule osakonna toimetaja), Piret Viires (kirjandusteooria ja -kriitika osakonna toimetaja), Reet Sepp (tehniline toimetaja). Toimetuse aadress: Roosikrantsi 6,10119 Tallinn. Telefonid 6449 228, 6449 126. Faks 6441 800. E-post [email protected] Kaanel: Avo Keerend. Illustratsioon Debora Vaarandi luule­ kogule "Unistaja aknal" (plastikaatlõige, 1959). Trükkida antud 3. X 2001. Trükiarv 1100. Ajakiri kuulub MLA (Modern Language Association of America) Trükikoda Prir.tall. Tatari 64,10134 Tallinn. andmebaasi ja Alalise Rahvusvahelise Lingvistide Komitee valikbibliograafiasse Linguistic Bibliography. Praakeksemplari vahetab ümber Ajakiri ilmub Eesti riigi ja Eesti Kultuurkapitali toetusel. trükikoja müügiosakond Tatari 64 (tel 6 698 463). © Keel j a Kirjandus ® Perioodika AS Keel ja Kirjandus 1012001 EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI XLIV AASTAKÄIK RÄNDAVAD PIIRID: POSTKOLONIALISMI VÕIMALUSED TIINA KIRSS õiste "postkolonialism" on kehtinud ligi paar kümnendit interdistsipli­ Mnaarse uurimissuuna kohta, mis tegeleb peamiselt "kolmanda maail­ ma" pärisrahvaste kirjanduste ning kultuuridega. Postkolonialism kasutab poststrukturalismist pärinevaid analüütilisi meetodeid ja analüüsitavaid kultuure vaadeldakse geograafiliselt spetsiifilises, kuid ajalooliselt pika aja kontekstis. Vaadeldes kahte põhjapanevat postkolonialistliku teooria teksti­ kogumikku, Bill Ashcrofti, Gareth Griffithsi ja Helen Tiffini "Postkolonialist- like teaduste lugemikku"1 ning Laura Chrismani ja Patrick Williamsi koosta­ tud teost "Koloniaaldiskursus ja postkolonialistlik teooria"2, selgub, et geopo­ liitiliselt ning ajalooliselt vaadates keskendub postkolonialistlik uurimis­ suund Briti ja Prantsuse koloniaalimpeeriumidega kaasuvatele nähtustele, eriti Indias ja Aafrika riikides. Võtmefiguurid teoreetikute ja kriitikute hul­ gas pärinevad ise nende impeeriumide poolt koloniseeritud rahvaste hulgast, asudes aga peaaegu eranditult väljaspool oma kodumaad, kas poliitilises maapaos või vabatahtlikus intellektuaalses eksiilis, liikudes küllaltki tihti "esimese maailma" demograafiliselt kirjus akadeemilises sfääris ringi privi­ legeeritud soosikuina ehk elitaarse rändrahvana. Küünikute silmis peetakse nende kõrgepalgaliseks ülesandeks "esimese maailma" kodanike eetilist ma­ nitsemist, omandamaks enesekriitilist või hoopis süütundest ajendatud va­ bandavat seisukohta globaalmajanduses kehtivate nähtamatute ekspluatee- i B. Ashcroft, G. Griffiths, H. Tiffin (eds.), The Post-Colonial Studies Reader. London: Routledge, 1995. 2 P. Williams, L. Chrisman (eds.), Colonial Discourse and Post-Colonial Theory: A Reader. New York: Columbia University Press, 1994. 43 Keel ja Kirjandus nr 10. 2001 673 rimisviiside (teisisõnu "neokolonialismi") kohta. Oma positsiooni on postko- lonialismi kolm tähtsamat teoreetikut Edward Said, Gayatri Chakravorty Spivak ja Homi K. Bhabha teravalt, kavalalt ning küllaltki veenvalt selgita­ nud, kasutades selleks autobiograafilisi tekste, nagu E. Saidi hiljuti ilmunud elulooraamat, G. C. Spivaki aukartust äratavast erudeeritusest ning teoree­ tilisest vahedusest säravad intervjuud, mida ta nimetab ka "interveneeri- misteks".3 H. K. Bhabha kasutab aga esseistikas erilisi stiüivõtteid, milles ilmnevad autori vaatepunkti biograafilised alused. Teoreetiliste vaatepunktide arenemine "sümbioosis" teatud regionaalsuse mõistega on iseenesest teretulnud ja harva teadvustuv nähtus (nagu Juri Lot­ inani kultuurisemiootika generatiivne suhe vene kultuurkonnaga), kutsudes ehk uurijaid üles teravamalt teadvustama oma meetodite rakendatavust ning empiirilist kehtivust konkreetses ajas ja ruumis ning konkreetsetes kul­ tuurisituatsioonides. Kohe aga püstitub "tõlgitavuse" küsimus: kui mainitud sümbioos toimib juurtetasandil, kas siis on võimalik teoreetilist paradigmat teise kultuurkonda "ümber istutada" või teda seal rakendada? Edasi saaks küsida, millest võiks olla ajendatud soov teooriat "tõlkida" ning kas pole siin vahest tegemist varjatud kultuuriimperialismiga? Läänest pärit feministliku teooria "sissetoomine" nii "kolmanda maailma" riikidesse kui ka Ida-Euroo- passe on markantne näide intellektuaalse teooriavahetuse politiseerumisest. Hädaohtlik on ka üritada teooriat "tõlkida" või rakenduslikult laiendada väl­ japoole tema distsiplinaarseid piire: häiresignaale psühhoanalüütilise kir­ janduskriitika ning -teooria kandist on juba kümmekond aastat kuulda. See­ tõttu võiks küsida, kas saab teooriaid koostisosadeks lammutada, et siis mõisteid ja metodoloogilisi võtteid liita uuteks eklektilisteks teoreetilisteks kogumiteks. Teatavasti on teoreetiliste "tööriistade" paradigmadevaheline laenamine (nt dekonstruktiivse metoodika kasutamine teksti interpreteeri­ misel) pahatihti pigem intellektuaalse lohakuse kui tõelise eklektilisuse tun­ nusmärk. Selle parimaks näiteks Põhja-Ameerika kirjandusuurimises on Mihhail Bahtini karnevali, dialoogilisuse ja heteroglossia mõistete ebakriiti­ line rakendamine, kus tõlkeraskustele (mida tõlkijad nagu Caryl Emerson ja Michael Holquist on teravalt teadvustanud) lisanduvad "vabad", paraku taustavabad assotsiatsioonid. Lõpuks mõjub lahjendatud Bahtin nii üldista­ valt, et mis tahes Bahtinilt pärineva termini kasutamine kriitilises diskur- suses nõuab erakordselt täpset ja süstemaatilist kontekstualiseerimist. Nagu siinses artiklis ilmneb, on dekonstruktsiooni rakendamine ka üks näide postkolonialistliku teooria "kõikesöövusest", keskne põhivõte, mille omaksvõttu kultuurivaenuna sümboliseerib postkolonialismi ühe peateoreeti- ku G. С Spivaki inglise keelde tõlgitud Jacques Derrida "Grammatoloogia" koos sellele lisatud lööva eessõnaga. Vaatamata teravale Derrida kriitikale, mida Spivak ei jäta üheski artiklis mainimata, jääb Spivak Derridale põhili­ selt truuks ehk tinglikult sõltuvaks ka oma paljuski revisionistlikus raama­ tus "Postkolonialistliku mõistuse kriitika".4 Postkolonialistliku mõtlemise edasiarendamine ja teoretiseerimine väl­ jaspool postkolonialistliku kriitika poolt geopoliitilisele kaardile joonistatud piire, s.t laiendades impeeriumikandidaatide nimestikku näiteks endise Nõu­ kogude Liiduni, tekitab keerulisi probleeme, mida postkolonialismi peateo- reetikud H. K. Bhabha ja G. C. Spivak pole lõpuni teadvustanud. Samas aga 3 G. C. Spivak, The Post-Colonial Critic: Interviews, Strategies, Dialogues. London: Routledge, 1990. 4 G. C. S p i v a k, A Critique of Postcolonial Reason. Toward a History of the Vanishing Present. Cambridge: Harvard University Press, 1999. 674 on nii postkolonialismi põhimõistetel kui ka võtmetekstidel hoopis laiem amp­ luaa, kui seda on teadvustanud poliitiliselt sihikindlad postkolonialistlikud kriitikud, kes on viimase kümne aasta jooksul keskendunud globaliseeruva kapitalismi ehk uusimperialismi ilmingute kriitilisele analüüsile. Noorema põlvkonna Põhja-Ameerika slavistide (nt Thomas Lahusen, Svetlana Boym, Ellen Berry, Tomislav Longinovic) hulgas on postkolonialistlik teooria kül­ laltki kiiresti levinud, moodustades huvitava, kuid mitte alati selge diskur- suse nn "postkommunistliku" kultuuriuurimise kontekstis.5 Väidaksin, et ka eesti kirjandusteaduses ning laiemalt võttes eesti kultuuriteaduses (prob­ leem, kas selline mõiste nagu eesti kultuuriteadus, Estonian cultural studies, on koherentselt olemas, vajaks eraldi lahtirääkimist) on postkolonialistlikul teoorial mitmeid võimalusterohkeid resonantse ning konkreetseid lähene­ misnurki. Need oleksid: 1. Lugemisviisid (reading practices), mis võimaldavad teadvustada ning analüüsida erinevatel ajastutel kolonialismi märke tekstides, olgu need ko­ loniaalvõimude või alluvate (subalterni) diskursustes. 2. Postkolonialistlikus teoorias esinevad generatiivsed mõisted, Homi K. Bhabha kirjutistes näiteks "hübriidsus", "mimikri", "ebakodusus" (unhomeli- ness), mis käivad dünaamiliste tekstuaalsete protsesside kohta koloniaalses kultuurisituatsioonis. Nende mõistete analüütiline rakendamine rikastaks arusaamist eesti kirjanduse heterogeensusest, suhetest "teiste" ehk "võõras­ tega", nende kaudsest kajastumisest, samuti eestikeelset kultuurisituatsioo­ ni ja kirjanduskaanonit kujundavatest jõududest
Recommended publications
  • Intellectual Occupation and Collaborationism in the Cultural Life of Estonia: Reflected in the Epistolary Communication Between Tuudur Vettik and Roland Laasmäe

    Intellectual Occupation and Collaborationism in the Cultural Life of Estonia: Reflected in the Epistolary Communication Between Tuudur Vettik and Roland Laasmäe

    TRAMES, 2013, 17(67/62), 1, 3–34 INTELLECTUAL OCCUPATION AND COLLABORATIONISM IN THE CULTURAL LIFE OF ESTONIA: REFLECTED IN THE EPISTOLARY COMMUNICATION BETWEEN TUUDUR VETTIK AND ROLAND LAASMÄE Laine Randjärv University of Tartu Abstract. This article analyses the concepts and phenomena of collaborationism and conformism in Estonia during the Soviet annexation. The focus is on cultural personalities and events connected to choir music and the Song Celebration Movement in 1940–1985. An important source for studying this subject is the correspondence between two creative figures: Tuudur Vettik and Roland Laasmäe. This period in the Estonian Song Celebration history was marked by an ideological pressure from the Communist Party, and creative figures – poets, composers, choirmasters and bodies organising the Song Celebrations – largely depended on the attitude of party leaders and on cooperation with them to ensure their stable and calm day-to-day existence. Rebels could expect a whole range of repressions: imprisonment, deportation to Siberia, or local persecution and boycott. The article briefly delves into the history of the concept of collaborationism by describing its various nuances and periods; manifestations of the phenomenon are analysed in other fields beside the music. Comparison is made with the history of other West European states (incl. former socialist countries), and the experiences of the Baltic states during the period in question are also analysed. Keywords: collaborationism, conformism, annexation, repressions, deportation, imprison- ment, creative intelligentsia, formalism, intellectual fight for freedom, national culture, Estonia, Soviet Union DOI: 10.3176/tr.2013.1.01 1. Introduction This article analyses a complicated and delicate issue which researchers often prefer to bypass.
  • Time Models for Interlitteraria.Rtf

    Time Models for Interlitteraria.Rtf

    Interlitteraria , No. 4. World Poetry in the Postmodern Age . Tartu: University of Tartu Press, pp. 264–280 SOME TIME MODELS IN ESTONIAN TRADITIONAL, MODERN AND POSTMODERN POETRY Arne Merilai 1. Poems and time What is a poem? Any poem, be it either lyrical like the sonnets or epical like the ballads, is always a narrative of some kind. It tells us about an occurred event, internal or external, dramatical or whatever. It claims that things in some situation were so-and-so, that they had certain preconditions and corresponding consequences. Whatever the story is about, its defining metaphysical theme is always time. I would like to emphasize that I consider the appearance of time as the metaphysical base of the narration, i.e. in a very general sense of the word, and thus overlook the narratological problems of depicting it. The plot of the story can contain pro- or analepsises (looking forward or backward), it can be elliptic or resuming (accelerative), scenic or descriptive in style (one-to-one or retarding). The presentation of the story can be singulative, repetative or iterative (single, repeating or concentrating presentation of an event). What I bear in mind is that a poem, whatever its narratological structure, always expresses time by presenting an event with its prologue and epilogue. But what kind of time? It may present the mythological circular or cyclic time as it probably was by our ancient folklore. It may present the feeling of unbounded eternity, which is characteristic of religions – we should mention Christian mysticists Ernst Enno and Uku Masing here as Estonian modern symbolists.
  • Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ Tõlkijana 1 Maria Borovikova

    Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ Tõlkijana 1 Maria Borovikova

    Methis. Studia humaniora Estonica 2020, nr 25 Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ tõlkijana 1 Maria Borovikova Teesid: Artiklis vaadeldakse Maksim Gorki eestindusi nende ajaloolises kontekstis ja tuuakse välja põhimõttelised erinevused 20. sajandi alguse tõlgete ja varaste nõukogudeaegsete tõlgete vahel. Need erinevused on tingitud esiteks rahvusliku tõlketeooria kujunemisest Eestis 1920.– 1930. aastatel, teisalt avaldas olulist mõju Gorki kirjanikustaatuse muutumine tuntud Euroopa kirjanikust nõukogude klassikuks. Betti Alveri tõlgitud Gorki „Lapsepõlve“ (1946) võrdlus tema abikaasa Heiti Talviku sama jutustuse esimese osa tõlkekatsetusega võimaldab detailselt jäl- gida uue tõlkekaanoni kujunemist Eestis. DOI: 10.7592/methis.v20i25.16567 Märksõnad: Maksim Gorki, Betti Alver, Heiti Talvik, Eesti sovetiseerimine, vene-eesti tõlkimise ajalugu Sissejuhatus 1946. aastal tähistati Nõukogude Liidus laialdaselt kümne aasta möödumist Mak- sim Gorki surmast. 2 Eesti ei olnud siin erand: vabariik tähistas seda Gorki päevade läbiviimisega Tallinnas, Gorki filmifestivaliga (näidati Mark Donskoi „agiograafilist“ 3 filmi „Gorki lapsepõlv“), toimus rida kirjandusõhtuid mitmes linnas, ilmus seeria artikleid ajakirjanduses ja ajalehe Sovetskaja Estonija erinumber. Kuid ühekordne filminäitamine ei saanud kuidagi lahendada põhilist ideoloogi- list ülesannet: nõukogude esikirjaniku elulugu pidi olema kättesaadav igaühele ja talle arusaadavas keeles. Sellele ülesandele vastavalt ei olnud esimeseks Gorki teose tõlketellimuseks mitte romaan „Ema“ või mõni
  • Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu Ajakiri Ilmub 1957

    Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu Ajakiri Ilmub 1957

    Loomingu Raamatukogu 2016 Eesti Kirjanike Liidu ajakiri Ilmub 1957. aastast. LX aastakäik „Loomingu Raamatukogu” 60 aastat SA Kultuurileht Tallinn Toimetanud Britt Perens ja Anu Saluäär-Kall Korrektuuri lugenud Inna Lusti Aastakäigu kujundanud Asko Künnap Kolleegium Toomas Haug, Tiit Hennoste, Maarja Kangro, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Ilona Martson, Mati Sirkel, Marek Tamm, Udo Uibo, Vaapo Vaher © „Loomingu Raamatukogu”, 2016 Toimetus Harju 1, 10146 Tallinn Tel.: 6276 425 e-mail: [email protected] Trükikoda Pakett AS ISSN 1406–0515 ISBN 978–9949–563–55–5 (trükis) ISBN 978–9949–563–56–2 (epub) „Loomingu Raamatukogu” 1957–2016 (1) AAFRIKA JUTTE. Prantsuse keelest Hans Vanaveski. 1959 43 (2) Aapeli. MEIE ISSANDA SIPELGAD. Soome keelest Harald Lepik. 1960 33 (3) Aapeli. PISIKESE PEETRUSE HOOV. Soome keelest Endel Mallene. 1988 21/22 (4) Aavik, Johannes. KEELEUUENDUSE LÕPMATU KURV. Anu Lambi teatritekst. 2006 35 (5) Aavik, Johannes. RAHVUSTUNDE NÕRKUSEST EESTIS. Eri aastate kirjutisi. Koostanud Rein Kruus. 1988 50 (6) Abbott, Edwin A. LAPIKMAA. Mitmemõõt- meline lugu. Inglise keelest Märt Väljataga. 2006 9/10 (7) Abe, Kōbō. HÄRRA S. KARMA KURITÖÖ. Jaapani keelest Agu Sisask. 1984 9 (8) Abe, Kōbō. NELJAS JÄÄAEG. Jaapani keelest Agu Sisask. 1966 11–13 (9) Abramov, Fjodor. ILMA ISATA. Vene keelest Hans Luik. 1961 31 (10) Abramov, Fjodor. PELAGEJA. Vene keelest Paul Mõtsküla. 1971 44 (11) Adameșteanu, Gabriela. ANNA ENDALE ÜKS VABA PÄEV. Rumeenia keelest Riina Jesmin. 1988 20 (12) Adams, Valmar. OOMEGA. Esseid ja murd- memuaare. Koostanud Rein Veidemann. 1985 1/2 (13) Adams, Valmar. SINU SEKUNDID. 1971 28/29 (14) Agnon, Šmuel Josef. TEINE NÄGU. Jutte armastusest. Heebrea keelest Kalle Kasemaa.
  • Kuidas Kultuuritegelased Lahkuvad

    Kuidas Kultuuritegelased Lahkuvad

    Kuidas kultuuritegelased lahkuvad ANDRES PULVER Toimetanud Madli Lippur Kujundanud Villu Koskaru Fotod Tauno Vahter, kui ei ole märgitud teisiti Kaardid Alari Paluots © Andres Pulver ja Tänapäev, 2019 ISBN 978-9949-85-632-9 Trükitud OÜ Greif trükikojas Kultuuri kalmistu 1624. aastal kirjutas inglise kirikumees ja luuletaja John Donne: „Iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun inimkonda; ja sellepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule”. Inimkond kasvab, aga meid, eestlasi, jääb tasapisi üha vähemaks. Üksteise järel kolime kalmistuvaikusesse, kus on ees ootamas sajad tuhanded kaasmaalased. Igaühel neist on meile midagi öelda – kel rohkem, kel vähem. See raamat on väike teejuht eesti kultuuri kalmistul. Inimestel, kellest siin juttu, on igal juhul midagi öelda. Kasvõi seda, kuidas elada nii, et sind mäletataks. Või kuidas mitte oma elu elada. Kalmistule jõuame ükskord kõik. Või lendame tuhana tuulde, merre, järve, jõkke. Surmale pole vaja kogu aeg mõelda ja surma pole vaja karta. „Kes kardab surma, sureb iga kord, kui ta sellele mõtleb,” on kirju- tanud kunagine Poola kuningas Stanislaw Leszczynski. Kui aeg on käes, tuleb ta niikuinii. Parem hiljem kui varem. Aga millal see aeg on, ei tea meist keegi ning küllap nii ongi parem. Aga kui ta tuleb, on ju hea teada, milline kuramuse uhke selts- kond meid ees on ootamas. Andres Pulver 5 Sisukord Ervin Abel 9 Kaarel Ird 71 Amandus Adamson 13 Epp Kaidu 71 Adamson-Eric 17 Carl Robert Jakobson 75 Mari Adamson 17 Jaak Joala 79 Mait Agu 21 Heldur Karmo 83 Urmas
  • Table of Contents.Pdf

    Table of Contents.Pdf

    Contents Foreword and Acknowledgments ................................................................... xvii Introduction ............................................................................................................. 1 The Oral Tradition ................................................................................................ 15 When I Escape the Manor ............................................................................. 17 A Dull Life Is a Sorry Thing ������������������������������������������������������������������������� 17 Brother’s War Song (extract) .......................................................................... 18 Reiner Brocmann ................................................................................................... 19 How Blessed Is the Man ............................................................................... 21 Käsu Hans .............................................................................................................. 23 Ah Me! Poor Tartu Town! ............................................................................. 24 Kulli Jüri ................................................................................................................. 29 Song 64. What Did Jesu’s Little Tom Tit Do? ............................................... 31 Song 81. God Invites All the People ............................................................. 31 Song 83. Towns and Lands Will Grow and Stand .................................... 32 Joachim Gottlieb Schwabe
  • ON the LITERARY LIFE in the SOVIET ESTONIA SOVIET INTHE LIFE LITERARY on the Tutions

    ON the LITERARY LIFE in the SOVIET ESTONIA SOVIET INTHE LIFE LITERARY on the Tutions

    COLLOQUIA | SIRJE OLESK | On the Literary Life ISSN 1822-3737 in the Soviet Estonia Abstract: The paper deals with the literature of the Soviet Estonia that was a very ambivalent phenomenon. It suffered considerably in the forties and fifties by the direct assault repressions. Banning the publishing of the exile authors destroyed the continuity of the literature and spoiled the best crea- tive years of many writers who had stayed homeland. In the early sixties a new generation came into the Estonian literature, by today they have become the living classics (Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Mats Traat, Arvo Valton, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Juhan Viiding etc.). The doctrine of “the flourishing culture” was included in the Soviet doctrine, so the authori- ties had to bear the writers, though they tried to control and direct them permanently. Though the pressure of the regime eased in the sixties, the censorship and the party’s guidance still endured. This was the reason why there were no memoirists or essayists, why many authors have some confus- ing texts among their early works, why the tradition of the Estonian litera- ture is fragmentary. In the last decades of the occupation the creative unions were in opposition rather than in collaboration with the establishment. Key words: Estonian literature, Soviet literature, literary life, censorship. Specifics of the Soviet literary life The forties were the watershed decade in the history of all the Baltic States including Estonia. In the period the Estonian society was divided into two – those who did not leave their home country stayed under the Soviet despotism, and those who escaped from Estonia in 1943–1944 formed the Estonian exile society with its main centres in Sweden, Canada and the USA.
  • Thesis with Signature Marii Valjataga

    Thesis with Signature Marii Valjataga

    A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Florence, June 30, 2016 European University Institute Department of History and Civilization A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Examining Board Professor Pavel Kolář (EUI) - Supervisor Professor Alexander Etkind (EUI) Professor Siobhan Kattago (University of Tartu) Prof. dr hab. Jörg Hackmann (University of Szczecin, University of Greifswald) © Marii Väljataga, 2016 No part of this thesis may be copied, reproduced or transmitted without prior permission of the author Researcher declaration to accompany the submission of written work Department of History and Civilization - Doctoral Programme I, Marii Väljataga, certify that I am the author of the work A small nation in monuments. A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century I have presented for examination for the Ph.D. at the European University Institute. I also certify that this is solely my own original work, other than where I have clearly indicated, in this declaration and in the thesis, that it is the work of others. I warrant that I have obtained all the permissions required for using any material from other copyrighted publications. I certify that this work complies with the Code of Ethics in Academic Research issued by the European University Institute (IUE 332/2/10 (CA 297).
  • Geopolitical Themes of Estonian National Identity Through Song Festivals

    Geopolitical Themes of Estonian National Identity Through Song Festivals

    Utah State University DigitalCommons@USU All Graduate Theses and Dissertations Graduate Studies 5-2016 “Touched by Time”: Geopolitical Themes of Estonian National Identity through Song Festivals Mandy L. Hoggard Utah State University Follow this and additional works at: https://digitalcommons.usu.edu/etd Part of the Political Science Commons Recommended Citation Hoggard, Mandy L., "“Touched by Time”: Geopolitical Themes of Estonian National Identity through Song Festivals" (2016). All Graduate Theses and Dissertations. 4911. https://digitalcommons.usu.edu/etd/4911 This Thesis is brought to you for free and open access by the Graduate Studies at DigitalCommons@USU. It has been accepted for inclusion in All Graduate Theses and Dissertations by an authorized administrator of DigitalCommons@USU. For more information, please contact [email protected]. “TOUCHED BY TIME”: GEOPOLITICAL THEMES OF ESTONIAN NATIONAL IDENTITY THROUGH FOLKLORE AND SONG FESTIVALS by Mandy L. Hoggard A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of MASTER OF SCIENCE in Political Science Approved: ____________________________ _____________________________ Colin Flint Robert Nalbandov Major Professor Committee Member ____________________________ _____________________________ Lynne S. McNeill Mark R. McLellan Committee Member Vice President for Research and Dean of Graduate Studies UTAH STATE UNIVERSITY Logan, Utah 2016 ii Copyright © Mandy L. Hoggard 2016 All Rights Reserved iii ABSTRACT “Touched by Time”: Geopolitical Themes of Estonian National Identity through Song Festivals by Mandy L. Hoggard, Master of Science Utah State University, 2016 Major Professor: Dr. Colin Flint Department: Political Science Estonian national identity is defined by its centuries-long struggle for independence and autonomy. This thesis examines this struggle and resulting identity through the lens of the laulupidu , or song festival, and its employment as a vehicle of political mobilization and re-constructor of Estonian history.
  • Looming - Olemise Kehtestamine: VIIVI LUIK Tartu Ülikool Kultuuriteaduste Ja Kunstide Instituut Studia Litteraria Estonica 9

    Looming - Olemise Kehtestamine: VIIVI LUIK Tartu Ülikool Kultuuriteaduste Ja Kunstide Instituut Studia Litteraria Estonica 9

    Looming - olemise kehtestamine: VIIVI LUIK Tartu Ülikool Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Studia litteraria estonica 9 Looming - olemise kehtestamine: Viivi Luik Tartu Ülikoc: Eesti Kirjanike 1. Konverents Looming — olemise kehtestamine: Viivi Luik (60) Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi konverentsisaal 4. november 2006 Kell 11.00 Vallo Kepp, „Aken aja liikumisse: Viivi Luik" (stsenarist J. Kaplinski; Eesti Telefilm, 1991) Kell 12.30 Arne Merilai - Olemise poeetiline kehtestamine: Viivi Luik Eduard Parhomenko - Luuleline asu-andmine ja loov kehtestamine Heideggeri Nietzsche-kriitika valguses Indrek Tari - Argikõiksuse Viivi Luik Külliki Kuusk - Viiv: sügis 1963-1973 Kell 14.40 Heinz Stalder - Viivi Luik und die finnougrischen Bärenjäger Gisbert Jänicke - Viivi Luiks Poesie aus der Sicht eines Übersetzers Tiina Kirss - Viivi Luige „Salamaja piiri" mõistatus Anna Verschik - Juudi motiivid Viivi Luige loomingus Kell 18.00 Pekka Lilja - Viivi Luige romaani „Seitsmes rahukevad" vastuvõtt Soomes Juhani Salokannel - Meele kell, mälu kalender. Aja mõistest ja tegutsemismehhanismist romaanis "Ajaloo ilu" Cornelius Hasselblatt - Inimesekujutuse murendamisest Viivi Luige luules Kell 20.00 Erich Reissig, „Erzähltes Land - Viivi Luik und Estland" (Bayerischer Rundfunk, 2001) 5, November 2006 Kell 13.00 Toomas Hendrik Ilves Laine Jänes ja muusad Jan Kaus - Niiske varju õnnistus Paul-Eerik Rummo - Lisandusi Viivi Luige luule tundmaõppimiseks Janika Kronberg - Viivi Luigest - kaugelt Tuva Korsström - Viivi Luik and Estonian History: Laughter in the
  • LUULE PROPAGEERIMINE JÕGEVA LINNARAAMATUKOGUS Lõputöö

    LUULE PROPAGEERIMINE JÕGEVA LINNARAAMATUKOGUS Lõputöö

    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogundus ja infokeskkonnad Meeri Remmelg LUULE PROPAGEERIMINE JÕGEVA LINNARAAMATUKOGUS Lõputöö Juhendaja: lektor Ilmar Vaaro Kaitsmisele lubatud........................... (juhendaja allkiri) Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 4 1. ÜLEVAADE LUULE KEELEST JA PROPAGEERIMISEST ......................................... 8 1.1. Luule mõiste ja olemus ..................................................................................................... 9 1.2. Mõiste „propageerima” tähendus .................................................................................... 10 1.3. Propaganda funktsioon raamatukogudes ........................................................................ 12 1.4. Luule propageerimise suhe vastuvõtjaga ........................................................................ 14 1.4.1. Lapsed ...................................................................................................................... 14 1.4.2. Noored ..................................................................................................................... 16 1.4.3. Täiskasvanud ........................................................................................................... 17 2. ÜLEVAADE LUULE PROPAGEERIMISEST JÕGEVA LINNARAAMATUKOGUS
  • Appendix 1: Language and Literature

    Appendix 1: Language and Literature

    Appendix 1 of Regulation No 2 of the Government of the Republic of 6 January 2011 National Curriculum for Upper Secondary Schools Last amendment 29 August 2014 Subject Field: Language and literature 1. General principles 1.1. Language and literature competence The objective of studying the subjects of the language and literature field in upper secondary school is to develop students’ language and literature competence, which means the ability to see language and literature as the foundation of national and personal identity and as an art form, and to understand and appreciate national and global cultural heritage. Language and literature competence also covers the skills to use language in different communication situation to achieve one’s goals, taking into account the communication standards and language use conventions. Language and literature competence means the ability to comprehend and create, analyse and critically assess various texts. Teaching language and literature is aimed at the upper secondary school graduate having developed the capability to: 1) express themselves clearly, purposefully and in accordance with the norms of the general literary standard both in oral and written communication; 2) deliberate based on the texts read, seen or heard in a relevant and well-grounded manner; 3) know the principles of text composition and compile texts of different types based on informative and literary texts as well as other sources by judging them critically; 4) judge media and other public texts critically and can identify influencing