Loe Väike- VÄIKE-MAARJA VALLA Maarja Valla Infolehte internetis INFOLEHT www. v-maarja.ee

Nr 6 (196) JUUNI 2010 Hind 3 krooni Liitu meiega:

Sonkajärvilased tutvusid meie Kui kõrgel on kõrguste lagi? Tänases lehes Kui kaugel on kauguste äär? külaelu ja naisekandmisega Kui kiire on kiiruselagi? Naisekandmine Kui suur on su võimete määr? Pandivere päev Pandivere peävade aegu külastas Pandi- te leidmist. Sonkajärvi vallavolikogu esime- Kõrgusi ründama paljud on nõus. Busside sõiduplaanid vere koostööpiirkonda Pandivere Arendus- he Mikko Mustoneni sõnul avaldas eile ja Inkubatsioonikeskuse kutsel 8-liikmeline Uudekülas nähtud iganeljapäevane koha- Teekonna hakul ei kahelda jõus. Jaanituled delegatsioon Sonkajärvi vallast. lik taluturg neile sügavat muljet ja ta leidis, Jääb vähemaks tõusjaid, Koolide lõpetajad Kokkusaamise eesmärk oli läbi rääkida kahe et koduski võiks taolist turgu korraldada. Leader-programmi tegevusgrupi – PAIKi ja Väike-Maarja talutoodangu turustamisega kui järsem on tõus. Simuna Kooli Soome Yla-Savo Veturi piirkonna tegevus- käisid külalised tutvumas Väike-Maarja põl- Ja teada saavad üksikud, aastapäev pildis kui kõrgel on katuselagi. Kiltsi mõisast Ja teada saavad vaid üksikud, ja koolist kui kaugel neist kauguseäär. Vallavalitsuses (Lehte Hainsalu.) ja volikogus Õnnitleme kõiki koolilõpetajaid ja nende otsustatut vanemaid! Palju tänu õpetajatele suure töö eest! Sünnid-surmad Soovime kõigile kaunist suvepuhkust Eakate õnnesoovid ja parimaid valikuid edaspidiseks! Hans Kruusamägi, Raul Veia ja Lili Guitor. Väike-Maarja volikogu Nemad püüdsid sõulikkusele rõhku panna ja vallavalitsus ja publikut naerutada ning tundsid võist- lusest vahest rohkem rõõmu kui parimatele kohtadele konkureerijad. Selle aasta Pandivere päevade motoks oli “Külad kaasa!”. Küladele korraldati Naisekandmisvõistluste seitsemest alast koosnev võistluste sari, mille üheks osavõistluseks oli naisekand- mine. Naisekandmisele pani oma võist- esikoht läks Soome paarile konnad välja kolm valla küla: Triigi, Kiltsi ja Nelja küla (Kurtna, Nadalama, Võivere, Miettisele ja Kristiina Haa- Kärsa) liitev MTÜ Nelikand. pasele. Triigi küla (Mart Kõiv, Sten Anslan, Ainsa Väike-Maarja Raivo Tammus, Siret Kotka) tuli naise- valla paarina sprindiraja lä- kandmise võistkonnavõistluse üldarves- binud Hans Kruusamägi ja tuses kolmandaks ning sai külade arves- Siret Kotka lõpetasid võist- tuses esikoha. Kiltsi (Margo Märtsin, Peeter luse kaheksanda kohaga. Baidusa, Kristo Hiielaid, Kerli Tsvetkov) sai grupi - edasistes ühistes tegevustes. Ühi- lumeeste seltsi taluturul. Ka Väike-Maarja Võistkondlikus nai- üldarvestuses neljanda ja külade seas teise sele kokkuleppele on kavas alla kirjutada taluturu tegevust tunnustati. sekandmises tabas viima- koha ning Nelikand (Karli Lutter, Helmut Hin- veel sel suvel. Sonkajärvis naisekandmise eden- sel tõkkel ebaõnn viis aas- no, Henri Manninen, Mari-Liis Martõnova) Väike-Maarja vallamajas toimunud damise eestvedaja Olavi Ruotsalainen oli tat järjest nii Eestis kui maa- tuli üldarvestuses viiendale ja külade seas kohtumisel tõdeti, et maaeluprobleemid on huvitatud, et naisekandmist kui nende rah- ilmameistrivõistlustel esi- kolmandale kohale. nii siin- kui sealpool lahte üsna sarnased. vusliku kultuuri osa ka Eestis viljeldakse. koha saanud võistkonda Tänavused naisekandmisvõist- Noored lahkuvad maalt linna, tööd on koha- Neid huvitas meie naisekandmisvõistluse Sõbrad (Mauri Zahkna, Ma- lused said teoks tänu paljudele toetajatele: peal vähe ja neil, kes kohapeal alles on, on korraldamine, kuhu sel aastal on kaasatud rek Zahkna, Renno Remmel Kalvi Mõis AS (Flex Heat), Fortum Termest aega vähe. Seepärast otsitakse ühiselt ka külad. ja Merlin Zahkna), kelle ajale AS, A Le Coq AS, Aqva Hotel & Spa, Hallik võimalusi, mis muudaks maaelu atraktiivse- Väike-Maarja valla kultuuri- ja lisandus naise kaotamise AS, Wiru Auto, OG Elektra AS, Rakvere maks nii olijaile kui ka võimalikele maale ela- spordiosakonna juhataja Ilve Tobreluts eest 15 lisasekundit ning Liha-kombinaat, AS Kaarma KT, Addinol, ma asujatele. On ju LEADER-programmi üks rääkis, et naisekandmisvõistlus on lülitatud neil tuli kokkuvõttes leppida Elme Messer Gaas, Reinpaul OÜ, Loomsete eesmärke edendada maaelu. kodukandipäevade Pandivere päevade seekord teise kohaga. Esi- Jäätmete Käitlemise AS, Vao Agro AS, Kohtumisel leiti, et edaspidi võiksid raamesse. Tänavused Pandivere päevad koht läks võistkonnale Kon- Diner AS, OÜ Joosand Georgi Söögituba, toimuda kogemuste vahetamise eesmärgil toimuvad külade kaasamise tähe all. kurendid (Alar Voogla, Väike-Maarja Auto OÜ, Pandivere Ehitus mitmesugused vahetused ja külaskäigud Küladele korraldatakse seitsmest alast Tõnis Tulp, Egon Keinaste AS, Pandivere Vesi OÜ, Rademar, Veloplus, üksteise juurde, nt ettevõtjate vastastiku- koosnev võistlus. Arvestust peetakse ja Kristi Viltrop). Nemad Raadio Elmar, Euroopa Liidu LEADER- sed külaskäigud, kas siis ettevõtjate või et- rongkäigus osalemise ja seal teistest eris- said õiguse ka Eesti esin- programm. tevõtlusklubide vahel. Võimalik on ka noor- tumise eest, jõukatsumiste kohta rah- damiseks tänavustel nai- Aitäh kõigile, kes aitasid kaasa nai- soolaagrite vahetus, muusika- jt loomingu- vuslikel spordialadel (käesurumine, Võistlevad valitsevad maailmameistrid, soomlased sekandmise maailmameist- sekandmisvõistluse õnnestumisele - palju liste kollektiivide, käsitöö-, muusika- ja kee- köievedu), vibulaskmises, naisekandmises, Taisto Miettinen ja Kristiina Haapanen. Fotod: Hilje rivõistlusel. tänu võistlejaile, publikule, toetajaile ja leõpetajate, aga ka külade ja/või külade esin- kalapüügis, degusteerimises (koduleib, Pakkanen Väike-Maarja valla korraldajaile! duste vahetus. hoidis liha kõrvale, koduõlu). võistkond esines seekord Ilve Tobreluts Ilve Tobrelutsu sõnul kerge pole külasid Laupäeval, 5. juunil peeti Väike-Maarjas XIII Eesti koosseisus Tarmo Kaasik, Käsitöötegijad võiksid vastastikku teinetei- võistlema saada. esivõistlused naisekandmises. Tänavu võisteldi se üritusel käia oma toodangut tutvusta- Veel tutvusid külalised meie vallas võistkondlikus naisekandmises, vabastiilis ja mas. Volikogu esimees Olev Liblikmann Väike-Maarja rahvamaja (seal on üleval naisekandmise sprindis. meenutas, et meie käsitöötegijad põllumees- ka Sonkajärvi kunstnike näitus), Äntu ka- Vilu ilma asus võistlusrajal trotsima 6 võistkonda te seltsist käisid kolm aastat tagasi Son- lakasvatuse, Mart Lepiku taluga, kohtusid ning 9 põhivõistluse- ja 8 sprindipaari. kajärvil oma toodangut müümas ja tutvus- nais– ja põllumeeste seltsi esindajate, osa- Põhivõistluse võitsid naisekandmise valitsevad tamas. Seda võiks korrata. lesid Pandivere päevadel ja Määri külakon- maailmameistrid, soomlased Taisto Miettinen ja Kristiina Veel peeti oluliseks kohaliku toidu verentsil. Haapanen. Just neil õnnestus eelmisel aastal 11 aastat tutvustamist ja sellele turustamisvõimalus- Hilje Pakkanen eestlaste valduses olnud maailmameistritiitel Soomele tagasi võita. Ja heas vormis on nad ka sellel aastal. Teise koha said eelmise aasta võitjad ning 2008. aasta maailmameistrid, meie maakonnast pärit Alar Voogla ja Väike-Maarja Lasteaed on suvepuhkusel Kristi Viltrop. Nemad said selgi korral õiguse esindada 25. juunist kuni 13. augustini. Eestit juulikuu esimestel päevadel Sonkajärvil toimuvatel Info Tiia Mänd, tel 520 0387 naisekandmise maailmameistrivõistlustel. Kolmas koht läks Rakvere paarile Egon Keinastele ja Ann Uusmaale. Väike-Maarjat esindasid seekord Marten Seep- ter ja Kaija Lukman, kes olid rajal üsna nobedad, tublid ja Toiduabi jagatakse Väike-Maarjas 19.juulil vaprad ning ei jäänud n-ö maailmaklassiga tegijaile millegi poolest alla. Toiduabi - makaronid, helbed ja jahu - saabuvad Väike-Maarjasse juuli Sprindis olid eelmise aasta võitjad Renno Remmel keskel ja see on mõeldud toime-tulekuraskustes inimestele ja ja Merlin Linnusaar taas teistest nobedamad. Nagu paljulapselisetele peredele. Jagame seda 19. juulil kell 10.00. põhivõistlusel, said vabastiiliski teise koha Alar Voogla ja Täpsem info telefonil 32 95 761 Ene Kinks Kristi Viltrop. Kolmas koht läks põhivõistluse võitjaile Taisto Ainus sõuesinejapaar oli seekord Hans Kruusamägi ja Lili Guitor 2 VALITSEMINE Juuni 2010

Väike-Maarja vallas Vesioru - tootmise kaas-ajastamiseks ning Vallavalitsuse istungite materjale Pandivere tee sulgemiseks aja- paremaks toimimiseks, samuti vahemikul 8.06.2010 kuni 11.06.- edaspidisteks arenguvõimalusteks. 12. mai hele taotlejale summas 6000 krooni krooni). 2010. Liikluskorralduse ja liikluse Otsustati: kehtestada Väike-Maarja Jäätmemahuti tühjendussageduse a´ 3000 krooni. Vee erikasutusloale nõusoleku reguleerimise seadmete paigalda- vallas Ebavere külas asuvate muutmine. Otsustati nõustuda ühe Korraldatud jäätmeveoga mitte- andmine. Otsustati: nõustuda mise nimetatud ajavahemikul tagab katastri-üksuste 92702: 004:0035, olmejäätmete mahuti tühjendus- liitunuks lugemisest keeldumine. Skanska EMV ASle Karaski silla EG Võrguteenus. Pärast tööde lõppu 92702:004:0036, 92702: 004:0037, sageduse muutmise taotluse rahul- Otsustati jätta korraldatud jäätme- ümberehituseks vee erikasutusloa taastada kaevetöö kohas tee algne 92702:004:0139, 92702:004: 0141, damisega. veoga mitteliitunuks lugemise taot- andmisega. olukord. 92702:004:0176 ja 92702:004:0093 Projekteerimistingimuste määra- lus rahuldamata; Vallavanema info. Toimub Pandivere Korterieraldus. Otsustati nõustuda maa-alale OÜ Projekteerimis- mine. Otsustati määrata projek- Ehitusloa väljastamine. Otsustati: päevade ettevalmistamine; järg- Sirle Nõmmele eluruumi üürile keskus poolt koostatud detail- teerimistingimused Vilmar väljastada ehitusluba Eesti Energia misele vallavalitsuse istungile on andmisega aadressil Mesitaru korter planeering. Pere üksikelamu laiendamiseks Jaotusvõrk OÜle elektrivarustuse kutsutud Kiltsi mõisakooli koolitusel nr 1 Triigi küla ning sõlmida temaga Seisukoha andmine OÜ Artiston aadressil Väike-Maarja vald Triigi rajamiseks asukohaga Väike-Maarja osalejad; Simuna Päästekomando tähtajaline üürileping 14.06- Kinnisvara - eelnõu volikogule. küla Tamme. vald Väike-Maarja alevik Aia tn 9 ja vabatahtlikud peavad olema valmis 01.10.2010.a. Otsustati: toetada OÜ-le Artiston Ehitusloa väljastamine. Otsustati Aia tänav. alates 15.juunist teenust osutama. Tänavavalgustuse väljalülitamine. Kinnisvara Väike-Maarja vallas Vao väl-jastada ehitusluba OÜle Kerro Sotsiaaltoetuste korra muutmine - Otsustati lülitada ajavahemikul külas asuva Võidula kinnistu Farmer sigala osaliseks rekonst- eelnõu volikogule. Määruse eel- 9. juuni 9.juunist kuni 15.juulini. 2010 Väike- (registriosa nr 104631, rueerimiseks viljahoidlaks aadressil nõuga muudetakse sünnitoetuse Maaküsimused. Nõustuti Simuna Maarja alevikus keskväljakul ja Pikal katastritunnus 92701:001:0270, Väike-Maarja vald Käru küla. maksmise korda. Uue regulatsiooni alevikus Käru tee 2, Käru tee 3 ja Käru tänaval välja tänavavalgustus. pindalaga 23,0 ha) omandamiseks Sotsiaaltoetuste eraldamine. kohaselt makstakse sünnitoetust tee 4 katastriüksuste moodus- Liikluskiiruse piiramine. Otsustati loa andmist; esitada otsuse eelnõu Otsustati maksta matusetoetust kahes osas, teine osa makstakse tamisega maa ostueesõigusega nõustuda liikluskiiruse piiramisega volikogu istungi päevakorda. ühele taotlejale summas 1000 kroo- tingimusel, et laps ja lapse ema on erastamiseks. Kinnitati Simuna 30 km/h kohalikul teel Aburi-Porkuni. Informatsioonid. ni; maksta sünnitoetust kahele taot- rahvastikuregistri järgi lapse aasta- alevikus Käru tee 5 munitsi- Detailplaneeringu kehtestamine Kooskõlastus Eesti Töötukassale lejale summas 6000 krooni a´ 3000 seks saamisel katkematult olnud paalomandisse jäetavast maast LJK-eelnõu volikogule. Detail- ettevõtluse alustamise toetuse krooni. Väike-Maarja valla elanikud. Toetuse katastriüksuse moodustamine. planeeringu koostamise eesmärk on taotlusele. Otsustati: anda koos- Avaliku ürituse luba. Otsustati anda kahes osas maksmine on sätes- Muudeti Avispea külas asuva loomsete jäätmete käitlemise tehase kõlastus Kaja Kikerpuu äriplaanile luba Väike-Maarja alevikus Väike- tatud Eestis mitme omavalitsuse Söödi-Karutiigi katastriüksuse lähi- reovee puhastusseadme laienduse “Pänta Mammu Perepäevahoid” ja Maarja Rah-vamaja taga asuval volikogu poolt, see peaks tagama, aadress. Määrati riigi omandisse lahendamine, abihoone ehita-mine, kinnitust, et Kaja Kikerpuul puuduvad maa-alal 29.05.2010.a aiandus- et sünnitoetuse saab isik, kes elab jäetavatele katastriüksustele koha- katastriüksuste ümberkruntimine, maksuvõlgnevused Väike-Maarja huviliste ürituse Rohevahetus vallas püsivalt. aadres-sideks Tõlviku, Nõmme küla, ehitusõiguse, liikluskorralduse, Vallavalitsuse ees. korraldamiseks. Ürituse algus on Juubelitoetust makstakse eelnõu Väike-Maarja vald, Luigelennu, Aburi täiendava hoonestusala, tehno- Vallavanema info: eelmisel nädalal kell 11.00 ja lõpp 13.00. kohaselt alates 80. eluaastast (enne küla, Väike-Maarja vald, Roomiku, võrkude ja -rajatiste asukoha, toimusid Pandivere päevad ja Bussiliini dotatsiooni määramine. al 75.elu-aastast). Ärina küla, Väike-Maarja vald. haljastuse ja heakorrastuse põhi- grillfest; töötute arv on võrreldes 2 Otsustati: määrata ASle Go Bus Eelnõuga sätestatakse mää- Puude mahavõtmine. Nõustuti mõtete ning servituutide määramine. kuu taguse ajaga 50 inimese võrra Rakvere bussiliinide nr 39 ja 45 ruse 3.peatüki uus redaktsioon. Väike-Maarja alevikus Pikk tn 13 ja Loomsete Jäätmete Käitlemise AS vähenenud. dotatsioon 2010.a aprillikuu eest Olulisema muudatusena võib mär- Pikk tn 15 asuvate kinnistute ühisel soovib uue detailplaneeringu summas 4 462.50 krooni. kida sünni(§11) ja matusetoetu-se piiril kasvava papli ja vahtra kase koostamisega luua võimalused Väike-Maarja vallalehe kolleegiumi (§13) maksmise uue korra, mille mahavõtmisega. koosseisu muutmine. Otsustati kohaselt ei ole nende toetuste Lihtmenetlusega riigihanke välja- Väike-Maarja Vallavolikogu teatab: muuta Väike-Maarja Vallavalitsuse maksmise aluseks enam vallavalit- kuulutamine. Otsustati välja Väike-Maarja Vallavolikogu 27.05. 29.04.2008 korralduse nr 283 p 1 suse korraldus vaid sotsiaalosa- kuulutada lihtmenetlusega riigi- Väike-Maarja Vallavolikogu 27.05. 2010 otsusega nr 29 kehtestati järgmiselt: arvata vallalehe kollee- konna juhataja poolt kinnitatud hange “Väike-Maarja Õppekeskuse 2010 otsusega nr 28 algatati Aburi külas asuva Oru kinnistu giumi koosseisust välja Jaak Lääne- rahandusosakonnale esitatav nime- arvutiklass”, millega soetatakse 20 detailplaneering Väike-Maarja detailplaneering. mets (tema avalduse alusel), mää- kiri. Toetuste avaldusi ei vaadata lauaarvutit ja tarkvara jmt. Pak- vallas Väike-Maarja alevikus Pikk Detailplaneeringuala ligikaudne rata vallalehe kolleegiumi liikmeks enam läbi volikogu sotsiaal- kumuse esitamise tähtaeg on tn 34 asuval kinnistul (ka- pindala on 0,9 ha. Hans Kruusamägi. komisjonis vaid selleks vallavanema 28.06.2010.a kell 14.00, pakkumuste tastritunnus 92702:002:0060). Detailplaneeringu koostamise käskkirjaga moodustatud komis- avamine kell 14.10. Planeeringuala suurus on 5689 m2. eesmärk on Oru kinnistul asuva 19. mai jonis. Hankedokumentatsiooniga saab Detailplaneeringu koostamise elamu rekonstrueerimine puhke- Avaliku ürituse loa väljastamine. Mõlemad nimetatud muuda- tutvuda Väike-Maarja valla kodulehel eesmärk on katastriüksuse jaga- majaks ning uue kõrvalhoone Otsustati anda luba MTÜle GasGas tused teevad toetuste määramise ja http://www.v-maarja.ee/ mine ja elamu ehitamine. ehitamine. Müüriku krossirajal 19-20.06.2010 väljamaksmise menetluse kiire- ?part=html&id=25, samuti Detailplaneeringu avalik väljapanek enduro võistluse korraldamiseks. maks. saadetakse soovijatele e-posti teel. Otsustega on võimalik toimus ajavahemikul 22.04.-06.05. Ürituse algus on kell 9.00 ja lõpp Otsustati esitada määruse eelnõu Hankemenetluses osalejatel on tutvuda Väike-Maarja valla 2010. Avaliku väljapaneku ajal ei 18.00. volikogu istungi päevakorda. võimalik esitada küsimusi e-posti koduleheküljel www.v-maarja.ee ja esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid Kiltsi Põhikooli hoolekogu kinni- Vallavanema info. Toimub Pandivere teel kontaktisikule Urmas Reinartile vallakantseleis (Pikk tn 7 Väike- planeeringu kohta. tamine. Otsustati kinnitada Kiltsi Põ- päevade ettevalmistamine; töötute kuni 25.06.2010 kell 12.00. Maarja alevik). hikooli hoolekogu koosseisus Jaak arv meie vallas on vähenenud. Otsustati moodustada hanke Aader, Katrin Järvamägi, Õnnela Praegu töötuid 278; eelarvet tuleb läbiviimiseks komisjon koosseisus: Kuusemäe, Reelika Möldre, Rein vähendada ligikaudu 1 miljoni Urmas Tamm (esi-mees), vanem- Töö valla komisjonides Möldre, Reet Reimann, Mall Võhan- krooni. ökonomist Indrek Kesküla, IT-osa- du. konna juhataja Urmas Reinart, Hangete tulemuste kinnitamine. 26. mai Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Volikogu kultuuri-, spordi- ja Otsustati kinnitada riigihanke „Kiltsi Korraldatud jäätmeveoga mitte- Õppekeskuse direktor Raili Sirgmets mõisa saali lühtri ja seinabraade liitunuks lugemine ja mahutite (liikmed). Komisjonil teha valla- külaelukomisjon arutas valmistamine” lihtmenetluse edu- tühjendussageduse muutmine. valitsusele ettepanek pakkumuse kaks pakkujaks KAR-Grupp AS, Nõustuda korraldatud jäätmeveoga edukaks tunnistamiseks ning han- lisaeelarve ja Kiltsi raamatukogu pakkumuse maksumusega 187 200 mitteliitunuks lugemise taotlusega. kelepingu sõlmimiseks hiljemalt krooni. Nõustuda olmejätmete mahuti ühe kuu jooksul. Otsustati kinnitada riigihanke tühjendussageduse muutmisega. Sotsiaaltoetuste eraldamine. ja rahvamaja teemadel „Kiltsi mõisa puidust mööbli Sünnitoetuste määramine. Otsustati Otsustati eraldada sotsiaaltoetust 8.juunil toimunud koosolekul oli aru- valmistamine” lihtmenetluse edu- maksta sünnitoetust kolmele ühele taotlejale summas 3000 aastast 1986 ja on endiselt kolhoosiaegse tusel kaks teemat: 2010.a lisaeelarve välimusega. Raamatukogu kolimise teema kaks pakkujaks OÜ Sisustusarhitekt. taotlejale kokku 9000 krooni (a‘ 3000 krooni; nõustuda täiendava sotsiaal- eelnõu ning Kiltsi rahvamaja ja samas on olnud üleval üle 10 aasta. On räägitud Riigihanke Väike-Maarja valla kr). toetuse eraldamisega toime-tule- majas asuv raamatukogu edasine Vaosse ja ka Kiltsi mõisa kolimisest. Raa- õpilasliinide ja tellitava sõitjateveo Matusetoetuse määramine. kutoetuse vahenditest kümnele tulevik. matukoguhoidja Riina Tali ütles, et talle teenus 2010-2015. Otsustati tunnis- Otsustati maksta matusetoetust taotlejale. Esimene teema oli valla 2010. aasta meeldivad küll uued ruumid väga, aga kui tada kvalifitseerituks järg-mised ühele taotlejale summas 1000 Bussiliini dotatsiooni määramine. esimese lisaeelarve eelnõu esitamine seal inimesi ei käi... Kes on huvitatud Kiltsi pakkumuse esitanud pakkujad: AS krooni. Otsustati määrata ASle Go Bus volikogule, sellekohaseid selgitusi jagas raamatukogu ajaloost ja tegemistest, saab Järve Bussipark, AS GoBus ja Avaliku ürituse luba. Otsustati: anda Rakvere bussiliinide nr 39 ja 45 vanemökonomist Indrek Kesküla. Kuna infot valla kodulehelt. M.K.ReisX OÜ. Otsustati mitte kva- luba MTÜle AYR Racing Team dotatsioon 2010. aa maikuu eest üksikisiku tulumaksu on laekunud loodetust Vaatasime ka Kiltsi rahvamaja, mis lifitseerida OÜ Tapa Autobussipark Müüriku krossirajal 09.06.2010 summas 4 462.50 krooni ja juunikuu vähem, siis on ettepanek vähendada nõuab tõsist remonti. Kuna MTÜ Meie Kiltsi põhjusel, et pole esitatud Maksu- ja Dynami:t Eesti MV II etapi super- eest 850 krooni. eelarve summat sellel real 800 000 krooni soovib saada antud hoonet oma valdusse, Tolliameti ning Tapa Vallavalitsuse krossis korraldamiseks. Ürituse Projekteerimistingimuste väljas- võrra. On veel teisigi kärpeid, mis õnneks siis nii minevikust, kui ka tulevikuplaanidest tõendit maksuvõlgade puudumise algus on kell 12.00 ja lõpp 22.00. tamine. Otsustati: määrata pole nii suured. Kavas on suurendada rääkis meile pikemalt Siret Stoltsen. Sireti kohta, pole esitatud olulisemate Vallavanema info: toimub Pandivere projekteerimistingimused Eltel reservfondi, kuna tulumaksu laekumine on vanavanaisa oli mees, kes hakkas koguma riigihangete teostamiseks sõlmitud päevade ettevalmistamine; eelarvet Networks ASle valguskaabli trassi ebakorrapärane. Kokku tahetakse hoida ka selle hoone ehitamiseks raha ja komisjon hankelepingute lepingupartnerite tuleb vähendada ligikaudu 1 miljoni ehituse projekteerimiseks Väike- vallavalitsuse personali kulude pealt. Samuti nägi isegi originaal ürikut, kuhu olid kirjutatud kinnitusi ja osa planeeritud bussi- krooni. Toimus kohtumine arhitektide Maarja vallas Simuna alevikus ja vähendada volikogu esimehe ja liikmete annetajate nimed ja summad. Kiltsis ühines hüvitist. dest on vanemad, kui 18 aastat; Mati Karmini ja Ike Volkoviga Väike- Avanduse ning Hirla külades; meiega ka Ville-Markus Kell, kes andis väi- 100% vähendamise poolt oli üks kese ülevaate rahvamaja tegemistest. tunnistada kvalifitseeritud pakkujate Maarjasse kavandatava Lurichi kuju Ehitusloa väljastamine. Otsustati komisjoni liige, 50% vähendamise poolt oli Kogu koosoleku jooksul esitasid pakkumused hankedokumentides asjus. Lasteaias viidi läbi sise- väl-jastada ehitusload Eesti Energia neli liiget ja 25% vähenemise poolt oli üks hulganisti küsimusi Ene Preem ja Vallo Taar. äratoodud nõuetele vastavateks. hindamine. Toimus kohtumine Eesti Jaotusvõrk OÜle elektrivarustuse liige. Koosolekul osalesid: Siret Stoltsen, Korterieraldused. Otsustati: nõus- Posti esindajatega, Simunas hakkab rekonstrueerimiseks Väike-Maarja Edasi sõitis komisjon tutvuma Vao Ants Rikberg, Vallo Taar, Merike Hövelson tuda Aivar Murrole eluruumi üürile postiteenust osutama frantsiisi- vallas Avispea külas (Kippeli F2 tornlinnusega. Mõnele meist oli see esimene ja Aare Prants. Puudusid: Jaanus Kaare, andmisega aadressil Kalda 3 korter kontor. pingeparandamine) ja Varangu külas kord viibida sellises stoilist rahu õhkavas Raivo Tammus, Jaak Läänemets ja Marju nr 1, Kiltsi alevik. Otsustati: nõustuda (Varangu Farmi F2 ja F4 pingeparan- hoones. Ilve Tobreluts tegi ülevaate torni Metsman. Peale komisjoni liikmete olid Senja Tomelile eluruumi üürile 2. juuni damine); ajaloost ja restaureerimisest. On kurb tõde- koosolekul Olev Liblikmann, Ilve Tobreluts, andmisega aadressil Aasa 4 korter Peretoetuse maksmine. Otsustati Kohaliku tee sulgemine. Otsustati da, et taoline ehitis nii vähe kasutust leiab ja Irma Raatma ja Ville-Markus Kell ning nr 5, Väike-Maarja alevik. maksta peretoetust ühele taotlejale. seoses gaasiavariitöödega gaasi- enamus aja uksed kinni seisab. protokollija Mari Rikken. Sotsiaaltoetuste eraldamine. Sünnitoetuste määramine. Otsustati trassil kohaliku tee Vesioru - Pan- Järgmine külastatav objekt oli Kiltsi Kultuurikomisjon soovib kõigile Otsustati: maksta sünnitoetust ka- maksta sünnitoetust kahele taot- divere teealusel maal, anda rahvamaja ja samas majas asuv raamatu- kaunist suve! lejale summas 6000 krooni (a´ 3000 nõusolek ASle EG Võrgu-teenused kogu. Raamatukogu asub nendes ruumides Aare Prants, komisjoni liige Juuni 2010 VALITSEMINE / ELU-OLU 3 27.mai vallavolikogus Kaitseliidu üks eesmärke on laieneda igasse

1. Algatati detailplaneering Väike- 6. Väike-Maarja Muusikakooli hoole- Maarja alevikus Pikk tn 34 asuval kinnistul. kogu koosseisu kinnitamine. valda Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Otsustati: kinnitada Väike-Maarja Igaüks on oma õnne sepp ja iga mees peab katastriüksuse jagamine ja elamu Muusikakooli hoolekogu koosseisus Ivika oma õnne kaitsma. See lihtne tõdemus on ehitamine. Abner, Reet Eesmäe, Siiri Kanarbik, Ülle ajendanud eesti mehi aktiivsele kaitsele. 2. Kehtestati Aburi külas asuva Oru Kristman, Ly Niinelaid, Marju Metsman, Kaitseliit, mille deviisiks on “Pro katastriüksuse detailplaneering. Hilje Pakkanen, Karet Eesmäe, Rutt Vilu. Patria” -“Isamaa eest”, ühendab väga eri- Detailplaneeringu eesmärk on Oru kinnistul Võeti vastu otsus nr 31 27.05.2010. nevaid inimesi lihttöölistest ja kooliõpilas- asuva elamu rekonstrueerimine puhke- test kuni valitsusametnike ja riigikogulaste- majaks ning uue kõrvalhoone ehitamine. Vallavanema info ni. Üks ühine soov – kaitsta ennast, oma Detailplaneeringu projekti koostas Melbra Vallavalitsus töötab välja lisaeelarve perekonda, oma maad ja rahvast. OÜ eelnõu projekti. Välja on töötatud 3. Otsustati taotleda munitsipaal- lähtenumbrid, mis on antud allasutustele Olemasolu põhjus ja mõte on omandisse Väike-Maarja vallale kuu- eelarvete ümberkujundamiseks. Kavas tegeleda rahva kaitsevalmisolekuga luvate puurkaevude, pumplate, pumba- on esitada lisaeelarve juunikuu volikogu Kaitseliidu seaduses on sõnastatud meie majade alune ja teenindav maa. istungi päeva-korda. vabatahtliku kaitseorganisatsiooni olemas- 4. Väike-Maarja Vallavolikogu 25.01. Planeeritud maht on 1 miljon olu põhjus ja mõte vabale tahtele ja oma- 2006.a määruse nr 4 “Sotsiaaltoetus- krooni. Siia on arvestatud ka talvisele algatusele toetudes suurendada rahva te määramise kord” muutmine. teehooldusele kulunud vahendite ülekulu. valmisolekut kaitsmaks Eesti iseseisvust ja Volikogu katkestas volikogule esitatud 3 % tuleb hoida kokku allasutustel. põhiseaduslikku korda. Seadusandja on määruse eelnõu lugemise ja otsustas Kokkuhoiu protsendid erinevad vald- kaitseliidule andnud esmase ülesande: te- saata määruse tagasi sotsiaalkomisjonile. konniti. Lumetõrjele on kulunud sel aastal geleda rahva kaitsevalmisolekuga. Just ni- 5.Väike-Maarja Vallavolikogu 28.01. planeeritust 400 000 krooni rohkem. melt rahva, mitte iseenda, kaitseväe või veel 2007. määruse nr 18 “Riigi rahas- Omavalitsusliidud taotlesid teehoiuks mõne kolmanda organisatsiooni omaga. tatava lapsehoiuteenuse rahaliste kulunud vahendite ülekulu kom- vahendite ülejäägi kasutamise penseerimist. Sellega ei oldud nõus. Nüüd Erinevatest ühiskonnakihtidest Maakaitsepäev Rakveres 2004.a kord” muut mine. on valitsus tulnud välja ettepanekuga pärit inimesed kuuluvad kokku Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse raha- teatud omavalitsustele nende ala- ühel põhjusel tav hulk avaldusi sooviga astuda Kaitselii- Kaitseliitlaste ülesanne on toetada tsiviil- liste vahendite ülejääki võib kasutada laekumised katta, hetkel ei tea millised tu, lisaks abipolitseinikeks kandideerijatele. struktuure, nt metsapõlengud, inimeste ot- raske või sügava puudega laste ja nende Lääne-Virumaa omavalitsused sinna See on organisatsioon, mis seob riigi-kait- Kaitseliidus on (ja meiega liituvad) singud, üleujutused jne. Nad on vaba-taht- puudega seotud sotsiaalteenuste kuuluvad. sega kõige erinevamatest ühiskonna-kihti- need inimesed, kes väljendavad oma tahet likult abiks politseile, päästeametile ja piiri- osutamiseks ning arendamiseks, sellest Toimunud on kaks töökoosolekut, dest pärit inimesi, keda motiveerib enne- valvele. tulenevalt muudeti kehtiva määruse edasi arutatakse eelnõu projekti valla- kõike heaks kodanikuks olemise tahe, mitte Kaitseliitu kuuluvadki tavalised ini- sõnastust. valitsuse istungil sealt suunatakse edasi raha, võim või sotsiaalne staatus. Siin saa- mesed, kes on endas ära tundnud võime- Otsustati: muuta määruse § 1 ja § suunatakse komisjonidesse. vad õppusel kaevikuserval omavahel jutule kuse ja vajaduse ühiskonda teenida. Kait- 2 järgmiselt: Informatsioon võeti teadmiseks. doktorikraadiga dotsent ja põhiharidusega seliitlased pole seega midagi ebatavalist ja § 1. Riigi rahastatava lapse- *** saemees, maasturiga ärihai ja “mossega” neid ei saa kuidagi vastandada “nn. tava- hoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki Toimus kohtumine Ike Volkovi ja pensionär, kirjukarvaline punkar ja nahk- liste” inimestega. võib kasutada raske või sügava puudega Mati Karminiga, keda vald on kaasanud püksis tsiklimees. Ka inimestel, kes ei saa või ei pea laste ja nende peredega seotud sot- nõuandjatena Lurichi kuju teostamisel. Siin kuulutakse kokku, sest sellel vajalikuks Kaitseliiduga liituda, tasuks aeg- siaalteenuste osutamiseks ning aren- Eesti Posti esindajad teatasid, et on põhjust, sisu ja vormi. Siin leidub ruumi ajalt mõelda turvalisuse küsimustele, ala- damiseks, sh: (lõiked 1-10): raske või postiteenust Simunas hakkab osutama nii neile, kes arutlevad sõjanduse filosoo- filiste tagamaade üle, kui ka neile, kelle jaoks tes juba oma kodust ja oma perekonnast. sügava puudega lastele: koolivaheajal frantsiisipostkontor ja tõenäoliselt saab Kuidas näiteks anda esmaabi, mida peaks lapsehoiuteenuse osutami-seks ja lepingupartner olema Aldari kauplus. ka veidi arukamalt konstrueeritud seljakoti lukk või püssisihik oleks juba kõva edasi- teadma tuleohutusest ja keemiakaitsest; mil arendamiseks; isikliku abistaja ja tugiisiku Väike-Maarja Lasteaias viidi läbi moel on võimalik eksimatult liikuda tundma- teenuse osutamiseks ja aren-damiseks; sisehindamine, meie lasteaed sai hea minek meie riigi kaitse tõhususe suunas. Siin on nii neid, kelle parim sõduriks tutes paikades ja kaitsta oma kodu ning lä- intervallhoolduse osutamiseks; raske või hinnangu. hedasi võimalike rünnete eest. sügava puudega laste ja nende perede AS Hoolekandeteenused tegi olemise aeg on jäänud kaugete aastate ta- nõustamiseks; lapsehoiuteenuse osu- meile ettepaneku osta Vaos asuvad ha, kui ka neid, kellel see on alles kaugel ees. Neile kõigile leidub kaitseliidus väärikas Laekvere vallas kuulub iga tamise arendamiseks; transporditee-nuse korterid 50 000 krooni eest. Meiepoolne üheksas mees Kaitseliitu osutamiseks; psühholoogi teenuse osuta- ettepanek oli osta korterid sümboolse 1 koht ja mõistlik tegevus, sest kaitseliit ei ole miseks; logopeedi teenuse osutami-seks; krooni eest. Samuti palusime võimalust mitte kaitseväe väeosa, vaid pigem koda- nikuühendus, mille peaülesanne ongi koda- Sel aastal tähistatakse maakaitsepäeva 23. tehnilise abivahendi soetamiseks; muude kasutada tasuta Vao päevakeskust juunil Viru-Nigulas, kus pikka aega Tapa laste arengut ning igapäevast toime- mõned tunnid nädalas. Vastuse peaksime nike kaasamine ühe riigi põhiülesande — julgeoleku tagamise — täitmisse. kompanii Laekvere rühma juhtinud leitnant tulekut toetavate sotsiaalteenuste aren- saama mõne päeva jooksul. Kalle Lamus annab võidutule üle maava- damiseks. Eelmisel volikogu istungil oli juttu nemale, et see saaks võidutule jagada kõi- § 2. Riigi rahastatava lapsehoiu- sellest, et Aavere Hooldekodu hoone re- Kodanike tahe - üliväärtuslik resurss kide kohalike omavalitsuse esindajatele teenuse rahaliste vahendite ülejääki võib mondiks on võimalik kasutada Sveitsi koduvaldadesse ja linnadesse viimiseks. hakata kasutama eelarveaasta 1. märtsist. energiasäästu programmi raha. Kahjuks On vana tõde, et tühi kõht on kõige parem Suurt tähelepanu pälvib fakt, et Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste see plaan luhtus, sest rahastamise Laekvere valla 15-54-aastastest meesko- vahendite ülejääk kantakse järgmise eelduseks on energiaauditi olemasolu, kokk. Nii on ka kriis ise kõige parem kriisi lahendamise motivaator. Kui häda juba danikest kuulub iga üheksas mees Kait- eelarveaasta vallaeelarvesse raske või kuid energiaauditit tehakse talvel. seliitu, mis on saavutatud Laekvere rühma sügava puudega laste ja nende peredega Vallas korraldatavate ürituste käes, suudab nii üksikisik kui ka ühiskond end alati tõsiselt kokku võtta ja saata korda ja kohaliku omavalitsuse suurepärasel koos- seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning tutvustamiseks minnakse 31.mail ETV tööl. arendamiseks. Määrus jõustub Ringvaate saatesse naisekandmist rek- tegusid, mis rahulikel päevadel näiksid ilm- 01.06.2010. laamima ning on välja antud e-ajakiri võimatud. Oleme ju kogenud, et häda- olukorras liituvad kaitsestruktuuridega ka Laekvere, Simuna, Väike-Maarja, Otsustati: vastu võtta määrus nr 10 27.05. „Väike-Maarja suvi 2010“. need kodanikud, kes tavaolukorras sellise Rakke, Roela on koondumas 2010. Kaitseliitlane Ants Rikberg. sammu peale ei mõtlegi. üheks kompaniiks Vaadeldes meie inimeste käitumist näiteks aprillisündmuste ajal, tuleb tõdeda, teha rohkem kui tavaelus hädapärast tar- Aastas korra toimuval, selle aasta Väike-Maarja Vabadussammas et meie kodanike tegelik kaitsetahe on väga vilik: anda oma panus riigi ja rahva kait- aprillis läbiviidud Viru maleva esindajate- suur. Ehk siis: kui on tegemist “õige asjaga”, seks, tõstes sel moel ühiskonna ja iga Ees- kogu koosolekul, kus arutatakse ka maleva on mehe eest väljas igaüks. 2007. aasta timaal elava inimese turvatunnet. Kaitselii- üldtegevust puudutavaid küsimusi, esitas saab 85-aastaseks aprillipäevad näitasid, et kaitseliitlased on duga liitutakse just sel motiivil järjest enam. malevapealik kapten Rudolf Jeeser oma nii oma ettevalmistuse kui tahte poolest kavatsuse luua Viru malevasse viis kom- valmis reaalselt asuma Eesti riikluse ja Tasuks aegajalt mõelda paniid. Pealiku ettepanek on viia Laekvere, Esimeses maailmasõjas ja kodanike kaitsele. Kaitseliidu malevatele üle turvalisuse küsimustele, Simuna, Väike-Maarja, Rakke ja Roela üht- Vabadussõjas langenute mä- kogu Eesti laekus just kriisipäevil arvesta- alates oma kodust ja perekonnast se kompanii alla alates jaanuarist 2011. lestussammas avati Väike- Maarjas 14. juunil 1925. aastal. Taha teha rohkem kui peab Samba autoriteks olid Tartu ja astu liikmeks! kiviraidurid Jugar ja Hütt. Enne II maailmasõda toimusid kõik Ühiskonnas on alati neid, kes tahavad teha suuremad üritused samba juu- rohkem, kui peab. Riigikaitse osas on selli- res. seid inimesi koondavaks ja rakendavaks 1940.a. sügisel sam- jõuks kujunenud Kaitseliit. mas õhati kommunistide korral- Igavuse alternatiiv on seiklus. dusel. Terveksjäänud osad vii- Kaitseliidus võb iga päev olla seiklus. Siit di ära. 1940.a. valati sambale leiad eest huvitavad inimesed, põnevad uus astmetega alus ja sam- üritused ja tohutud võimalused. Ükski film, mas asetati tagasi oma kohale. mäng ega raamat ei saa olla põnevam kui 1945.a. nõukogude elu ise. Tule ja veendu ning anna panus okupatsiooni saabudes lõhuti Isamaa kaitsmisel! mälestussammas lõplikult. Sammas taastati Väi- Lisainfo ja kontakt: www. virumalev.ee ke-Maarja Muinsuskaitse Selt- Kaitseliidu Viru maleva Väike- si eestvõttel ja avati 23. juunil Maarja rühmaülem nooremleitnant Ants 1991. aastal. Mälestusmärk Rikberg 52 90 745, [email protected] valmistati ARS Monumentalis vanade fotode põhjal. Kristel Kitsing Fotol: Vabadussam- mas 1925.aastal.

Väike-Maarja muuseum Kaitselahingu õppusel 2009 Tapal 4 MAJANDUSELU Juuni 2010

praeguseks ajaks tehtud, taastamistöid aga Üks küsimus minimaalselt. Reovee ülepumplad on paigas, ootavad elektriga liitumist. Kiltsi postkontor on ajutiselt Ehitaja on keskendunud põhima- Kui kaugel on Väike-Maarja gistraalide rajamisele, samas käib ka kinnis- suletud kuni 25.juunini tute haruühenduste tegemine. Siinkohal tahan veelkord kinnitada, veemajandusprojekt? et kõik kinnistud, mis olid varem liitunud vee- ja 12.-25.juulini Kaarel Moisa, abivallavanem: , või kanalisatsiooniga, ühendatakse projekti raames kas kinnistu piiril või kinnistul uute Eesti Post on Väike-Maarja vallavalit- Kirjakandjat saab koju tellida Eesti Posti klien- torustikega, uute liitumiste puhul tuuakse susele andnud teada, et Kiltsi post- diinfo telefonil 1661. Tellimusi võetakse Nagu loodetavasti kõik Väike-Maarja aleviku liitumiskohad eelnevalt kokkulepitud kohta- kontor on ajutiselt suletud 10.- 25.juu- vastu E-L kell 9.00-18.00. elanikud aru on saanud, toimuvad alevikus desse kinnistu piiril. nini ja 12.-25.juulini. Klienditeeninduskeskuses regist- suured kaevamistööd. OÜ Pandivere Vesi Uued liitujad peavad oma kinnistul Antud perioodil on võimalik posti- reeritakse kliendi tellimus, mis edastatakse on koostöös Väike-Maarja Vallavalitsusega torud ise paigaldama. teenuseid edasi tarbida ja selleks on järg- klienti teenindava piirkonna postiasutusse. jätkanud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi Kindlasti huvitab paljusid Põhja, mise võimalused: Enne kella 16.00 saabunud tellimuste kor- (ÜF) toel Väike-Maarja aleviku ühisvee- Metsa, Energia, Aia, Uue, Nurme, Soo ja 1.Tellida kirjakandja tasuta koju! ral võetakse kliendiga ühendust järgmisel varustus- ja kanalisatsioonisüsteemi kaas- Põllu tänava elanikke, millal saab oma Kirjakandjat saavad tasuta elu- või asu- tööpäeval (E-R). Kirjakandja osutab ajastamisega, mille üldiseks eesmärgiks on reovett juba ühiskanalisatsiooni laskma kohta tellida kõik füüsilised ja juriidilised isi- postiteenuseid tellija elu- või asukohas asula ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni- hakata? Vastuseks võib öelda, et see saab kud, kes elavad/asuvad maapiirkonnas lä- tellimusele saamisele järgneval tööpäeval süsteemide vastavusse viimine nõuetele, siis olema, kui mõlemad ülepumplad on töös, himast postkontorist kaugemal kui 5 km. (E-R), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Konk- mis tagaks kõikidele elanikele puhta torustikud kuni peakollektorini rajatud ja Maapiirkonnaks on küla, aleviku või alevi reetne tellimuse osutamise ajavahemik an- joogivee, reovee kogumise ja nõutud tase- kaameravaatlused teostatud. Suure tõe- territoorium. takse kliendile täpsusega üks tund. mel puhastamise ning keskkonnariskide näosusega juhtub see sügisel. Elu- ja asukohas osutab kirjakand- Teine võimalus on külastada ka lä- minimiseerimise. Ehitaja kohustus on kaevatud koh- ja järgmisi teenuseid: kirisaadetise ja posti- himat postiasutust - Väike-Maarja postkon- Projekteerimis-ehitustöid viib läbi tades teekatete, muru jms taastamine paki vastuvõtmine/kättetoimetamine, raha- torit (Pikk 7), mis on avatud: E-R 9.00-14.00, konsortsium koosseisus AS Oma Ehitaja ja kontrolli ÜF rakendusüksusena eelkõige SA vähemalt samas seisukorras, mis seal oli kaartide saatmine, perioodikatellimuste vor- L 8.00-11.00, P suletud. AS Viimsi Keevitus. Ehitatakse-rekonst- Keskkonnainvesteeringute Keskus, aga enne tööde algust. Selleks on ehitaja mistamine, maksete teostamine, posti- Küsimuste puhul palume pöördu- rueeritakse 7,8 km veetrasse ja 5,9 km samuti ka teised ametiasutused kuni eelnevalt kõik töötsoonid üles pildistanud. vahendite müük, pensioni ja muude sot- da Tapa piirkondliku juhataja Meeli Siilivaski kanalisatsioonitrasse ning rajatakse kaks Euroopa Komisjoni audiitoriteni välja. Asfaltkatete taastamistööd peaksid siaaltoetuste kättesaamine. poole tel 5326 8683. reovee ülepumplat. Projekti hetkeseis paari-kolme nädala jooksul algama, sealt Projekti maht, ulatus ja piirid on Torustike ehitustööde periood edasi ka mullatööd. selgelt fikseeritud projekti rahastus- algas selle aasta veebruarikuus. Lepingu- Ärge kartke küsida ja ettepanekuid otsusega ning vastavalt Keskkonna- järgselt peavad torutööd olema valmis selle teha!Ehituse käigus tekkinud probleemidest ministeeriumi poolt määratud reeglitele aasta lõpuks ja lõplikud taastamised saab teavitada, samuti igasugust infot Hambaraviteenuse hüvitis antakse abi ainult Väike-Maarja reovee- järgmise aasta kevadel. Ehitaja ise aga projekti kohta: Kaarel Moisa, 3295767, kogumisala piiridesse jäävatele tänavatele loodab oma töödega selle aasta sügiseks 5053558, kaarel@v-maarja ja Gennadi Kellele ja kui palju makstakse trauma; kudede ja elundite siirdamise või torustike ehitamiseks ja rekonstruee- valmis saada. Elame-näeme. Ligilähedaselt Filippov, 3261536, 5238101, gennadi@v- hambaravihüvitist? siirdamiseks ettevalmistamine; pea-kaela rimiseks. Projekti elluviimise üle teostab võib öelda, et pool torutöödest on maarja.ee. Haigekassa maksab hambaravi- piirkonna ulatuslike põletike (abstsess, teenuse hüvitist vanaduspensionäridele, flegmoon) haiglaravi. aitab uudne sotsiaalvalve teenus lisaks ter- töövõimetuspensionäridele või vähemalt Mida teha, et saada hüvitist? Sotsiaalvalve teenus kindlustab visehädadele inimesi ka näiteks tuleõnne- 63-aastastele inimestele kuni 300 krooni Haigekassale tuleb esitada tuste või turvaprobleemide korral. aastas. avaldus ja hambaarstilt saadud originaal- Sotsiaalvalvesüsteem Rasedad, alla 1-aastase lapse kviitung. hädalisele kiire abi emad või suurenenud hambaravi vajadu- Rasedad ja suurenenud hambaravi sega inimesed saavad hüvitist kuni 450 vajadusega inimesed peavad lisaks esitama Eakate või puuetega inimeste ja nende lä- ühendatud hoolekan- Hoolekandetelefon ja randmel krooni aastas. ka arstitõendi. Alla 1-aastase lapse emad hikondlaste igipõline mure – kas vanur tu- detelefonist ja randmel või kaelas kantav häirenupp. Isikutel, kes taotlevad hüvitist, ei pea lisadokumente esitama, vaid mär- leb endaga üksinda kodus turvaliselt toime kantavast häirenupust. Häirenupp töötab valvesead- peab olema hambaarstil käimise päeval keh- givad avaldusele lapse isikukoodi ja nime. – saab kõikjal Eestis uut leevendust. Punasele nupule vaju- mest kuni 200 meetri raadiu- tiv ravikindlustus. Hüvitist saab taotleda ka taga- Pidev muretsemine viib nii mõnegi sugula- tades helistab sotsiaal- ses. Saadaval on ka erinevad Hüvitist makstakse selle kalendri- siulatuvalt. Kui hambaarsti juures käimisest se mõtted hooldekodule, kus vanainimene valvesüsteem koheselt lisaseadmed - suitsuandur, aasta eest, mil käidi hambaarstil. ei ole möödunud rohkem kui 3 aastat, saab on hoolduspersonali silme all ning problee- ööpäevaringselt tööta- kukkumisandur, liikumisandur Näiteks olite hambaarsti vastuvõtul ka need kviitungid koos avaldusega haige- mide korral on abi käeulatuses. Samas tõ- vasse kõnekeskuses- jpm. 2009. aastal, siis arvestatakse hüvitist kassale esitada. Kui hambaravikviitung on deme sedagi, et inimesed hea meelega oma se, kus saab abi nii eesti Sotsiaalvalve teenus 2009. aasta eest. Kui esitate hiljem veel kadunud, võib arst väljastada selle dup- kodust lahkuda ei soovi ja veedaksid ka kui vene keeles. Häirenupule vajutades võtab 2009. aasta kviitungi ja olete eelnevalt likaadi. oma vanaduspäevi ikka oma armsaks saa- Hoolekandetelefon võimaldab ka- hoolekandetelefon ühendust ööpäev hüvitise kogusumma (300 või 450 krooni) Avalduse blanketi saab haige- nud kodus. Tekibki küsimus kuidas oma hepoolset suhtlemist abivajaja ja kõne- läbi töö-tava kõnekeskusega. kätte saanud, siis teist korda 2009 aasta kassa klienditeenindusbüroodest, Eesti kodus iseseisvalt elamist turvaliselt ja mu- keskuse telefonioperaatoriga ning võimal- Kõnekeskus võtab häireteate vas- eest hüvitist ei maksta. Posti kontoritest ja haigekassa kodu- retumalt võimaldada. dab edastada abistajatele teate korteri või tu, püüab kliendiga suhelda, selgitada välja Kasutamata hambaraviteenuse leheküljelt www.haigekassa.ee. Meditech Estonia on selle aasta maja igast nurgast - eeldusel, et vaheuksed häire põhjuse ja mure tõsiduse ning seejä- hüvitis ei kandu järgmisesse aastasse. Millal raha kätte saab? kevadest käivitanud üle-eestilise sotsiaal- on avatud ning abivajaja kuuleb hoolekan- rel: lahendab probleemi telefoni teel, teavi- Kes on suurenenud hambaravi Hambaravihüvitise saab kätte 25. valve teenuse, mis juhatuse liikme Risto detelefoni kõlari kaudu suhtlevat operaatorit tab kliendi kontaktisikuid - hooldustöötaja, vajadusega inimesed? juuliks või 25. jaanuariks, olenevalt avalduse Eelmaa sõnul loob vanurite ning puuetega ning vastupidi. Vastavalt häire sisule infor- sugulane, naaber vm. Vajadusel kutsub Vajadus võib olla tekkinud järgmiste tervis- jõud-misest haigekassasse. inimeste hoolekandes täiesti uue kvaliteedi meerib operaator kliendi kontaktisikuid, viivi-tamatult välja kiirabi, päästeameti, po- hoiuteenuste tagajärjel: pea-kaela piirkonna Täiendavat infot ning saab hõlbustades ka koduhooldajate tööd. kelleks võib olla omavalitsuse hooldustöö- litsei vm. kasvajate kirurgiline ja kiiritusravi; huule-ja www.haigekassa.ee ja haigekassa Pidevalt käeulatuses olev häirenupp või- taja, lähedased, naaber jt või kriitilise olu- Maksumus suulaelõhe ning teiste anomaaliate kirur- infotelefonil 16363 E-R 8.30-16.30 maldab vajadusel kohe abi kutsuda ja end korra puhul kiirabi, päästeametit, politseid. Täisteenuse korral on teenuse maksumus giline ravi; näo koljuluude traumade kirur- Malle Viiksaar kodus turvalisemalt tunda. Sotsiaalvalve Kui aga operaator abivajajat ei kuule, edas- 490 krooni kuus. See sisaldab lauatelefo- giline ravi; protseduur (endoskoopia, anes- Eesti Haigekassa Viru osakond teenus aitab eelkõige eakaid ja puuetega tatakse siiski häireteade kontaktisikule, kes nivõrku paigaldatava seadmete renti, hool- teesia ja muu), mille käigus on tekkinud Klienditeeninduse büroo juhataja inimesi, kes ühtpidi soovivad iseseisvat elu, läheb seejärel kohale asjaolusid kontrollima, dust, mõistlikus mahus ööpäevaringsetele teisalt aga kindlustunnet, et kui inimene seega ei pea inimene muretsema ka juhul, häirekõnedele vastamist. peaks kasvõi kukkuma ja ise püsti ei saa, kui ta asub hoolekandetelefoni kuuldeula- Seadmete väljaostu korral 350 on abi kogu aeg kõigest ühe nupuvajutuse tusest kaugemal, näiteks koduhoovis. krooni kuus. Ühekordselt lisandub seadme Perearst - esimene abistaja kaugusel. Sotsiaalvalvesüsteemiga saab si- paigaldustasu ühe kuutasu ulatuses. Ka väga eakad teenuse tarbijad duda lisaks ka erinevaid andureid, millest Lisainformatsioon: Risto Eelmaa, kinnitavad, et teenus annab juurde kind- kõige olulisemaks on kindlasti suitsuandur, Meditech Estonia OÜ tervisehädades lustunnet, seade on väga lihtne ja selle mis lisaks kohapealsele häirele informee- 507 8 691, [email protected] kasutamist ei pea küll keegi pelgama. Süs- rib koheselt ka kõnekeskust, mistõttu on Terviseprobleemide tekkides on kindlustatu vastuvõtuaega on perearstil võimalus teem koosneb tavatelefoni- või mobiilvõrku võimalik saata koheselt abi kohale. Seega esimeseks nõuandjaks perearst või -õde. nõustada oma patsiente sidevahendite teel. Väike-Maarja valla konkurss Seetõttu on suve hakul hea meelde tuletada Vajadusel on abi tagatud ka teenin- „Kaunis kodu 2010“ aasta algul muutunud perearsti ja -õe duspiirkonnas elavatele või seal ajutiselt On teil ilus kodu või aed? töökorraldus. Oma perearsti ja -õe poole viibivatele kindlustatud isikutele, kes ei kuulu 15. juulini saab osaleda ajakirja Kodu & ja tunnustada parimaid. Kui Sinu naabril, sõbral, tuttaval, võib iga inimene alati pöörduda kõigis perearsti nimistusse. Aed võistlusel Kodu Kauniks, kus juba Tänavust auhinnafondi, 250 000 sugulasel või ka endal on kaunis tervisega seotud küsimustes nõu ja abi Olulise teabe perearsti tegevus- 10. aastat selgitatakse aasta huvitava- krooni täiendavad lisaks rahalistele auhinda- koduaed, üksikobjekt, külaplats või saamiseks. Perearsti vastuvõtuaeg toimub koha lahtioleku- ja vastuvõtuaegade kohta mad kodud ja aiad ning auhinnatakse dele märkimisväärsed kingitused: kõik finalistid midagi sellist, mida saab näidata või tööpäeviti vahemikus 8.00-18.00 vähemalt ning sidevahendite (telefon, e-posti kõiki finaali jõudnuid. saavad kirjastuse Varrak 750-lehküljelise reklaamida ka teistele, siis anna 20 tundi nädalas - 5 tööpäeval nädalas aadress) andmed saab patsient perearsti Auhinna saavad tänavu ökokodu, Aianduse Entsüklopeedia, kõige nüüdisaeg- sellest teada 23. juuliks vähemalt 4 tundi päevas, kusjuures vähe- tegevuskohas nähtavalt kohalt. Samas stiilne kodu, parim vannituba, värvilahendus, sema ja asjatundlikuma aianduse teatmeteo- [email protected] või malt 1 vastuvõtt nädalas toimub õhtusel ajal teavitab perearst oma patsiente, kuhu ja õueruum, noor kodu, noor aed ning Aasta se Euroopas, mis Eesti oludele kohandatud. helista 329 5755. Väike-Maarja valla - kuni kella 18.00. Pereõe iseseisev vastu- kelle poole saab pöörduda arstiabi või Kodu ja Aasta Aed. Peaauhinnad on kumbki Kõik võistlusest osavõtnud saavad kingituse Kauni kodu konkursil võivad osale- võtuaeg on vähemalt 15 tundi nädalas. meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool 30 000 krooni. Aasta Kodu auhinna paneb ja kutsutakse sügisel pidulikule võistluse da kõik, kes kolme aasta jooksul ei Peale vastuvõtuaega lisandub nii pereõele tema vastuvõtu aega. Kui perearstil on juba 10. aastat välja Swedbank ja Aasta Aia kokkuvõtete tegemisele. ole konkursi auhinda võitnud. kui perearstile aeg muudeks vajalikeks olemas oma veebileht, siis info on kätte- auhinna taga on tänavu esmakordselt „Oluline on, et elaksime kultuurselt Komisjon sõidab ringi augustikuus. tegevusteks. Perearsti tegevuskoht on saadav ka elektroonilisel teel arvutivõrgus. Bauhaus. Kõik aiandushuvilised võivad toi- heakorrastatud keskkonnas, mis aga poleks avatud ja patsientide vastuvõtule regist- Et tagada kontakti loomine iga isiku ja metusele teha ettepaneku, kellele anda täna- ülehooldatud ja -vuntsitud. Meie kodud ja aiad reerumine tagatud tööpäeviti vähemalt 8 perearsti vahel saab patsiente julgustada vu Eesti ainus proffide aiandusauhind - peaksid olema funktsionaalsed, otstarbekalt grilli-, puhke või mängunurgast vm) aadressil tundi päevas. pöörduda oma perearsti poole. aiakultuuri edendamise preemia. planeeritud, ja lillede vahel peaks jääma aega “Kodu Kauniks”, Kodu & Aed, Sakala 16, Tallinn Ägeda tervisehäirega patsiendile Kuna põhiline puhkuste periood on Ajakirja tegijad ootavad tänuga osa- ka raamatuid lugeda,“ on võistluse eesmärke 10141 või meilil [email protected]. on tagatud vastuvõtt pöördumise päeval, suvel, siis ka perearst korraldab oma ajutise võtusoove ning ka ettepanekuid nende kohta, sõnastanud þüriiga kodusid ja aedasid Lisaks ootame kaaskirja oma pere ja teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. äraoleku ajal enda asendamise teise arsti kes ise ehk üles astuda ei tihkagi. Häid sõnu ja külastanud arhitektuuriajaloolane Mart Kalm. kodu või aia tutvustusega ning aadressi ja Patsient saab enda ja arsti koormust poolt. tunnustust pole kunagi liiga palju, jagame siis Finaaliringi jõudnutele avanebki võimalus telefoninumbriga. Finaalipääsenud selguvad planeerida ning kuna just suvisel perioodil Kindlasti saab perearsti nõu 24 neid üheskoos ja võimalikult paljudele! küsida þürii koosseisus kodu külastavatelt augustiks ja võitjad pärjatakse oktoobri algu- tekib vajadus erinevate tervishoiuteenuse tundi ööpäevas ka üleriigiliselt telefonilt Eesmärk on ju kõigil ühine - et meid spetsialistidelt kommentaare ja nõuandeid ses. Lisainfot võistluse kohta saab tel 667 osutamisega mitteseotud tõendite järele, 1220 eesti ja vene keeles. ümbritsev keskkond aitaks meil paremini elada. ehitus-, sisustus- või aiandusteemadel. 6087 või [email protected]. siis on perearstil õigus tõend patsiendile Ajakirja tegijate soov on jagada huvitavaid ideid Osalemiseks ootame hiljemalt 15. Eve Veigel, väljastada kuni 15 päeva jooksul. Perearsti Tiivi Salvan ja erinevaid kogemusi ning anda tagasisidet juuliks vähemalt viit fotot kodust või aiast (ka Ajakiri Kodu&Aed peatoimetaja tegevuskoha lahtioleku ajal väljaspool EHK Viru osakonna jurist Juuni 2010 MAJANDUS, ELU-OLU 5

ettevõtjate omavaheliste suhete vastu. Toodetakse ka koduturule Gilder-Pro OÜ suurendab eksporti Maadla vastab, et väga hea klapp on. Iirlane Eoin Murphy Baltic Log Cabins OÜst Juba esimesel tegevusaastal leiti, nõustab meid, kui vaja, ei tunneta konku- Kohtume Gilder-Pro OÜ juhi Märt Maadlaga et väga paljudel majaomanikel rentsi. Ka teised pole kaikaid kodaratesse ettevõtte praeguses asukohas Kaarmal. puuduvad võimalused nautida täis- loopinud. Ta kiidab ka häid suhteid koos- “Peagi kolime siit ära, avarama- väärtuslikult oma kodu hüvesid tööpartnerite Uhtna Puit OÜ, Teamwood OÜ, tesse ruumidesse. Tahame oma ettevõtet väljaspool elumaja ruume. Tapa Mill OÜ, Aurex OÜ, Hansacom OÜ, laiendada ja samapalju töötajaid veel tööle Gilder-Pro OÜ pakub too- Mechelin Eesti OÜ, B&B Tools Estonia võtta. Uude kohta tuleb ka rohkem tööpinke, teid ka kodumaisele turule, sest ko- ASga. hakkame valmintma ka aiamaju,” räägib Märt du kasulik pind ei pea lõppema elu- Kord kuus saavad valla ettevõtjad Maadla ettevõtet uudistama tulnud valla- maja välisuksega. Ettevõtte poolt kokku ettevõtlusklubis. Neis käivad sageli vanem Urmas Tammele. pakutavate praktiliste väikeehitiste huvitavad esinejad, eriti on meelde jäänud Puitaedu ja terrasse tootvas Glder- abil on võimalik oma kodu kasulikku kohtumine siitkandimehe Raul Rebasega. Pro OÜ saab tööd praegu kümme inimest. pinda mitmekordistada. Käive on veidi üle viie miljoni krooni ja sellest Kuna Eesti inimesed taha- Vallavanem ei saa jätta küsimata, 80% moodustab eksport, ülejäänu on eesti- vad enamasti erineda oma naabrist, kuidas vald saaks paremini ettevõtjale toeks sisesed projektid. siis on Gilder-Pro OÜ identse mass- olla. “Mida vald üldse muuta saab, kui Ettevõte alustas tegevust 2006. toodangu asemel keskendunud just sotsiaal, perearst ja haridus paigas on? aastal, alustati aiaehitustööde ja aia kujun- kliendi soovide põhiste lahenduste küsib ettevõtja vastu. duselementide paigaldamisega Eestis. Et pakkumisele. Ettevõte saab kõiki Seejärel leiab, et vald peaks infra- aga talvel polnud midagi teha, tuli ka muud oma toodete parameetreid paind- struktuuri arendama. Vallavanemal on hea tööd vaadata. likult kliendi vajadustele kohandada. uudis tuua, nimelt sai valla Kaarma tööstus- Elus sõltub paljuski juhustest. Nii Gilder-Pro OÜ pakub puit-, paneel- ala teede investeeringuprojekt Leader- õnnestus saada kontakt Prantsusmaal, , keevisvõrk-, punuvõrk- ja kiviaedu, programmist 94 000 krooni. See pole küll kuhu nad nüüd ekspordivad puitterrasse terrasse, lehtlaid ja grillinurki, puu- veel tee ise, aga algus on tehtud. ja aiamooduleid meie mõistes tohutu- kuure ja panipaiku, prügikonteinerite “Tehke haldusreform ära. Lääne- suurtele, 3000-listele kämpingukomplek- ümbriseid, autode varjualuseid, Virumaale piisaks ühest omavalitsusest,” sidele. Kohapeal on ettevõttel edasimüüja, aedade valgustuslahendusi, eri- on ettevõtja teine ettepanek. Sellega on kes Gilder-Prole uusi kontakte leiab. Vallavanem Urmas Tamm ja Gilder-Pro OÜ juht Märt Maadla projekte, haljastus- ja üldehitus- nõus mõlemad. Meeste jutt kaldub seejärel “Meie eesmärk on pakkuda täis- töid, teenustöid väiketraktoriga teenust Prantsusmaal. Ise toodame ja ise poliitikasse, kuhu mitmed vajalikud otsus- on seal poola oma, kes suudab pakkuda Avant. ka paigaldame. Lisaks eeme kämpingutes siis algab turismihooaeg. tused, ka haldusreform, on riigis taker- kõike ja odavamalt, kuid kvaliteet on meil Vaata www.koduhoov.ee erinevaid aiakujundus töid peale terrasside, Oma toodang transporditakse dunud. parem,” räägib Maadla. basseinideümbrised, kõnniteed, valgusla- maanteetranspordiga Prantsusmaale. Sel- “Ametnikke on liiga palju,” arvab ka “Kas eesti töömeest usaldatakse hendused. Meil on neli meest pool aastat gub, et masule vaatamata polegi autosid nii ise varem Rakveres maaparandusbüroos pühapäev perepäev. “Aga ikkagi tagasi ei seal rohkem?” uurib vallavanem. Prantsusmaal kohapeal. Meie oma bussiga kerge saada. tahaks, sest siin saan olla iseenda pere- “Vahet pole, ega nad lähevad, elavad kämpingutes ja kasutavad Edasi kaldub kahe juhi jutt töö- mees!” eriti ei teagi, kus Eesti on. Neis oma tööriistu. Terrasside ehitushooaeg tajatele. Märt Maadla elu võtjana algas kolmes suures algab seal jaanuarist ja kestab mai-juunini, “Peamine konkurent eesti tööjõule 2006. aastal, kui ühe kompanjoniga ja isaga kämpingukompleksis teatakse kolmekesi täiesti nullist ehitustöödega algust meist rohkem.” tehti. “Tuleb vaadata, kuidas teised teevad, Meeste päevajõudlus jalgaratast pole mõtet leiutada. Peamine on koduettevõttes on selline,et tahe tööd teha ja kui teha, siis hästi teha - suudavad kaks meest päe- pühendumusega,” on Märt Maadla soovitus vas valmistada 25-30 ter- noortele koolilõpetajatele, tulevastele ette- rassiplaati, Prantsusmaal ko- võtjatele ja teistele alustajatele. hapeal suudavad kaks meest päevas kokku panna viis Hilje Pakkanen terrassikomplekti. Koduette- võttes tehakse kõik võimalikult lihtsaks ja kiiresti paigalda- tavaks. Selgub, et ka praegu pole lihtne ametnikuleiba tee- head töömeest leida, aga oma töömeestega ninud noormees. Ta on Maadla ta väga rahul, nad on valmis kui leiab, et riigiametis on on vaja meie eesmärgi nimel töötama 24/7. hea elada, tööpäev Maadla sõnul iseloomustab head kestab kaheksast töömeest mõtlemisvõime, kes ei satu uut viieni. Oma ettevõttes detaili valmistades kohe hätta. Inimesed tuleb mõelda, pla- töötavad sisseharjunud liigutustega, auto- neerida, töötada ette- maatselt. võtte tuleviku ees- “Palga üle meie mehed nuriseda ei tohiks. märgil hommikust Keegi pole siit veel minema läinud.” õhtuni, kui vaja ka laupäev ja pühapäev, Vallavanem tunneb huvi ka Töömehed Agur ja Margo põrandaplaadile naelu tagumas. kuid enamasti on

Küüditamise leinapäevaks ümber maja. Olin külm, ma ei nutnud, seda tegin hiljem. Kahe tunni jooksul ei jõudnud Valla mittetulundusühingud said 2,84 kõike korda seada, mid hädasti oleks vaja miljonit krooni külade uuendamise ja olnud, siis jäi palju tarvilikku maha. Ja see Armsad sõbrad Eestimaal on igavesti läinud. Kahju on, siga jäi neile arendamise investeeringutoetust ja ise ilma lihata oleme. Aimeke oli nii eesmärgiks on investeeringute abil Saadame tervitusi kaugelt Siberist, mina kaevust, mis on pool kilomeetrit eemal. Ehi- ehmatanud, et ei osanud muud teha kui Väike-Maarja valla neli mittetulundus- parandada maapiirkonna elukeskkonna Salme Matlep (taluperenaine) ühes tütarde tused on igal pool savi ja sõnniku segust kõndis ühest toast teise. Nii jäid tuhanded ühingut sai külade uuendamise ja atraktiivsust ja elukvaliteeti. Aime ja Mallega. Usun, et mäletate veel onnid. Kütet peame ostma, see on perekonnad õnnetuks, aga mis sinna arendamise investeeringutoetuse meet- Meetme eesmärgid on: oma- meid. põlevkivi ja kuivanud lambasõnnik. parata. Malle teenis Põdrangu sovhoosis mest 3.2 kokku toetust 2,84 miljonit krooni. algatuse, koostöötahte ning sotsiaalsete Istun praegu Tsenski lambalaudas Pärismaalased on lahked ja imestavad kontoris raamatupidaja õpilasena, ka tema Väike-Maarja Põllumeeste Selts suhete tugevdamine; külade elukeskkonna ja ootan päevase töösmeena vahetust. meid kui imeloomi, nad pole elus peale toodi meie juure. Aime oli parajasti kodus sai seltsimaja hoone ruumide sisustuseks säilitamine, taastamine ja kvaliteedi Olen öötööline juba üle kuu aja. Õhk on nii lammaste muud näinud. Siin 2000 lammast. koolivaheajal ja nii sai temale ainult see ja hoone remondiks 938 795 krooni, MTÜ parandamine; sotsiaalse infrastruktuuri paks ja raske tiisiku lamba hingamisest, Enamik eestlasi on karjas. Ka Aimet tahtis kaasa, mis parajasti seljas oli. Nelikand seltsimaja ruumide sisustuseks arendamine; maapiirkonna kultuuripärandi väravad on avatud, kust voolab auravat dire vägisi karja panna. Läksime riidu kui Maapind on lage kõva stepp, palja- ning olemasoleva ehitamiseks 821 416 säilitamine, taastamine ja kvaliteedi niisket külma õhku, mis mu reumas valu- ütlesin, et olen teda kolm aastat arstind ja jalu ei saa ka ilusa ilmaga välja minna, sest krooni,Liivaküla Küla Selts seltsimaja parandamine (sh külade ja põllu-majan- tavad liikmed päris haigeks teeb. Siberi lammaste jaoks ei ole teda alus on nagu astudes linaharja otsa. Sain ehituse jätkamiseks 184 148 krooni ja EELK dusmaastike ilme parandamine ja kor- Laudadest redelid on öösi ukse augu ees, kasvatand. Lubas mind istuma panna, liistud laenata ühe eestlase käest, nüüd Väike-Maarja kogudus remondiks - 899 rastamine); uudsete lahenduste leidmine et hundid sisse ei saa, näed ainult nende pangu. Oleme niigi eluksajaks mää-ratud pole aga sussidele põhjanahka, nii kui 309 krooni. erinevate teenuste kättesaadavuse ja hiilgavaid silmapaare, mida saadab siia, kus see hullem enam on. mustlase unenägu - on supp, aga pole Eesti maaelu arengukava 2007- 2013 meede 3.2 on suunatud mitte- jätkusuutlikkuse parandamiseks. lambakoerte haukumine. Varsti lähen Paljud eestlased on juba pakke ja lusikat. Harva on siinilus ilm. Tuul ja torm tulundusühingutele, sihtasutustele ja maa- Allikas: http://www.pria.ee/et/ tuppa ja seal on veel hullem, väikse toa kirju saand, aga meie küll mitte. Usun, et on alalised külalised. Hommikul on piirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, kelle toetused/ peale, nagu teie söögituba, on 11 inimest, mu omaksed on kõik Siberis. Mure on talve külmatand, lõuna ajal soe kuni 30 kraadi ja ka kaks väikest kaheaastat. ees. Tingimata peab olema vatiriietus ja vaikne, kuna mõni tund hiljem tõuseb tuul Mul on siin viieliikmeline pere toita. soe pesu, on üle 50 kraadi külma ja see mägedest ja algab suur mulla ja kivi taifuun, südametilku, vaid kibedust, mis surmab ta tabaks. Olgu kodumaal eestlaste elu nii Kaks tuttavat last, kelle ema kätte ei algab oktoobrikuus. Meil neid ei ole, teeks ja õnnetu, kes siis juhtub stepis viibima, noore lapse hinge ja tervise. Ma ennast ei saadud ja lapsed ära toodi. Raske on meil ise, masin on kaasas, aga siin pole mingit liiati veel siis, kui tuul ühes vihma ja rahega kitsas kui tahes, aga annaks Jumal, et mitte räägi. keegi ei näeks seda, mis tegelik elu meile kõigil. Mall käib ehitustöödel mitu kilomeetrit riiet, vatti ammugi mitte. Üle Jenissei jõe tuleb. Muidu on venelased loiud, aga sel Kui langen, on kahju vaid lastest. kätte on toonud. Nutud on meil nutetud, siit kaugel. Hommikul kell kuus peab kohal tulles vajus meie lodja vette ja uputati puhul on ratsanikud platsis, hirmsa hooga Täisalv oleks esimene, mida iga eestlane olema ja töötunnid on päeva loojani, siin enamik meie kraami, enne kui orjaturule aetakse karjad kokku, et mitte hiljem 20 pisarad kuivanud nii nagu kasin vastu võtaks. Saatke eesti ajalehti. Mis joogipoolis, mida suure vaevaga kaugelt kella ei tunta. Võid ja liha jne ei ole siin, jõudsime, kus ootas autode rida, kuhu meid kilomeetri kauguselt lamba laipu otsida. oleks suuremaks rõõmuks meie rahvale kaevust käte saame. Õnn, et meie asulas eemalt kolhoosist vast saaks, aga meil ei liigitati. See oli masendav pilt. Inimene siin nii suures väärtuses kui näha eestikeelset kirja. ole tagavararaha. ei ole kui lambad. Ehkki ka need on viletsad on mage vesi, ringi igal pool on soolane. Jagame oma igapäevast toitu - kartuleid Lage stepp, siin ei leidu ühtegi Meie reis algas 25.märtsil. olendid. Puudus ja ebamoraal on igal pool. Salme, september 1949 hoolega perekonnaliikmete peale, et puud ja põõsast, kõik kivine stepi pind. Esimesel päeval käisin Aimega oma venda Teadmine enda seisukohast ja lootus tule- Kasvatab teravat heina. vaatamas. Ema jäi puusärki, aga vend vikuks annab meile kõigile jõudu. puudust ei tule. Tsenski - Siber Nägin korra üht arsti, parem on Meie sovhoos koosneb kahest arvatavasti toodi ära. Öösi oli siin meie Soovin teile ja kõigile kodumaale Jaan Roos “Läbi punase öö III” kui kunagi seda enam ei näe. Eesti arstid lambalaudast, ühest lagund majast, kus kodu sisse piiratud. Ilusad kaasamaalased jäänud eestlastele, et teid meie saatus ei Eesti Kirjanduse Selts, 2001 elab 25 eestlast ja 15 venelast ja ühest 20 meest ühe haige naise ja lapse jahil on tema kõrval jumalad. - Siit ei saa Aimele Vahendas Asael Truupõld 6 PANDIVERE PÄEVAD Juuni 2010 Tänavustel Pandivere päevadel olid külad kaasas Pandivere päevad tulid Aburi külas peeti külakonverentsi Tänavuse Pandivere päeva esimene uudsuse ja energiaga külakonverents toimus Aburi külas. Liivaku pere haljasalal peetud kokkusaamisele Võib öelda, et sel aastal olid Pandivere kendust. kogunes üle poole külarahvast, tuli päevad teistsugused kui eelmistel Pandivere päevad algasid juba nooremaid ja vanemaid külaelanikke, tulid kordadel. Lõpuks ometi toimus terve reedel 4. juunil pillimängu ning vallajuhid ja huvilisi mujaltki, kokku 43 inimest. rongkäik alevi keskel, kus on suur näidendiga. Kahjuks ise sel õhtul Sissejuhatuseks kuulati kauneid vaatajaskond – pea-miselt publikule see Rahvamajja ei jõudnud, kuid sõbrad- laule Rakvere meeskoori laulja Juhan mõeldud ongi. Nuriseda võib küll selle üle, tuttavad kiitsid etendust väga ja loodan Kanguri esituses. Osa lugusid tuli tema et rongkäiguga ei läinud kaasa seda sel suvel ikkagi vaatama. vastüllitatud plaadilt. pasunakoor, kuid soome pillimehed olid Väike-Maarja muuseumi juhataja ka vahvad, ikkagi midagi teistmoodi, sest Jaanus Kaare Reeli Freiental andis põhjaliku ja huvitava iga traditsioon vajab mingil hetkel värs- Triigi külavanem ülevaate elust Aburi külas erinevatel ajajärkudel ning külaga seotud tuntumatest isikutest. Külarahvas lisas sellele omalt poolt päris mitmeid meenutusi juurde - on ju Annetustekampaania leiab igaühel külas elatud aja jooksul talletatud Külaelanik Mare Klement esinemas. oma mälestused ja läbielamised, mida teistega jagada. rõõmustas selle üle, et kokkutulnute seas lootust külaelu kestmisele. Ta tutvustas toetajaid Vallavanem Urmas Tamm oli 8 last - see on hea märk ja annab vallas laiemalt teoksil olevaid ettevõtmisi ja Eelmise aasta lõpus algatatud annetuste Olev Õim, Tuuli Jaansen, Arne Lutter, Reet päris külarahvalt nende murede järele. kogumise kampaania on toonud meile palju Sepp, Elle Allik, Mariliis Martõnova, Helju- Suuremateks muredeks peeti toetajaid. Toetatud on rahaliselt, aga ka hea Laine Ilves, Maie Ehlvest, Asta Kuristik, Liivi tolmavat teed ja valgustuse puudumist ja julgustava sõnaga. Ja vahel on ühte Uueni, Villem Vilba, Lena Lutter, Ilme Oja, külatänaval. Üks kokku kukkuda ähvardav julgustavat ja toetavat sõna väga vaja - Raimu Lell, Pilvi Lunge, Aime Lehtla, Vaike hoone tundub peremehetu vara olevat, see annab jõudu edasi tegutsemiseks. Lepik, Kaljo Ratassepp, Rein Kalvet, Jüri selle omandiküsimused lubati valla poolt Jätkame seekordses lehes Kurtna Fimberg, Kalmer Kruut, Kaido Kruut, Eneli lähiajal välja selgitada. Veel tunti muret külamaja ehituse toetajate avaldamise. Birnbaum, Sirje Pakkonen, Hillar Kasu, kohati lünkliku Interneti-ühenduse pärast. Nimed on toodud 6.juuni seisuga. Monika Kukk, Riina Tülli, Valdis Vikat, Linda Külaelanik Mare Klement käis välja Kuldsponsorid: Jaan Sepp, Matti Pillesson, Milvi Rohtla, Ülar Lilleorg, Mart mõtte, et Aburi rahvas võiks paljude teiste Preem, Ange Preem, Ene Preem, Hillar Pruul, Aili Leemets, Õie Piho, Raja Svatðova, külade näitel organiseeruda ja üht-teist Pärtelpoeg, Margus Kruut, Allan Kruut Vaike Morozov, Lembit Randmets, Taimi ühiselt ette võtta. Ka vallajuhid ärgitasid Hõbesponsorid: Vello Soom, Kind, Elge Kippus, Maria Kull, Aino Põdra, külarahvast külavanemat valima ja Kaljo Plaks, Jalmar Kruut, Viivi Veia, Harri Peeter Vilba, Urmas Pern, Toomas Karavin, külaseltsi moodustama. On ju külaelu Lell, Marika Õim, Jaan Miller, Toomas Salvik, Marika Krüger, Liivika Harjo, Maria Kruut, igakülgne elavdamine Pandivere päevade Malle Tammlaan, Endel Parmas, Aime Leida Raimla, Kaire Kasemets, Thorsen külakonverentside üks peamisi eesmärke. Kinnep, Rauni Kents, Maie Madissoon, Grupp OÜ, Salla sõbrapäevapeol osalejad Külarahva ees on Väike-Maarja rahvamaja direktror Ville-Markus Kell. Andres Mors, Vello Plaks, Jaanus Kaare Aitäh, teile, head inimesed! Ilve Tobreluts Sponsorid: Kaljo Pilt, Tiit Valner, Virve-Leonarde Pae, Simona Tkacova, MTÜ Nelikand nimel Irina Ursu, Marios Mapoukridis, Tolis Ene Preem Xristodulous, Raivo Raimla, Kaire Süvaorg, Määri külakonverentsil osalesid ka sõbrad Sonkajärvilt Kodukohaaineline Tänavuste Pandivere päevade teine külakon- ristsõnamõistatus pühendus verents peeti eile Määri külas. Lisaks külarahvale olid osalemas ka sõprusvalla sel aastal küladele Sonkajärvi esindajad ees- XXIII Pandivere päevade motoks oli “Külad Karinu klaasikojas valmistatud lillevaas, otsas vallavanem Simo kaasa!”. Külade teemast lähtuti ka tänavuse Martin Suuroja raamat “Eesti hiiepuud”, Mäkineni ja volikogu esimehe kodukohaainelise mõistatuse koostamisel. Maarjalille poe välja pandud kaunis kristall- Mikko Mustoneniga. Õigemini Vald on suur, külasid palju ja materjali kauss ja 500-kroonine kinkekaart Pandivere oli küllatulnud 8-liikmeline mõistatuse jaoks oli samuti palju. Ehituse kauplustest. esindus Pandivere Arendus- Küsiti pindalalt valla suurimat ja Nende vahel aga, kellel lahen- ja Inkubatsioonikeskuse väikseimat küla, suurima ja väikseima elanike damisel midagi viltu oli läinud, loositi lohutus- (PAIK) LEADER-programmi arvuga küla, külanimesid, talusid, auhinnana välja firma Eesti Reisijuhid koostööpartner Soome Yla- külavanemaid, külaseltse, erinevatest koostatud “Lääne-Virumaa matkajuht”. Savo Veturi piirkonnast. küladest pärit tuntuks saanud isikuid jne. Kodukohaainelisi mõistatusi koos- Külakonverents Lahendajatel oli nuputamist küllaga, nii tatakse viiendast Pandivere päevast peale, andis võimaluse mõtiskleda mõnelegi küsimusele vastamisega jäädi küll võtmemõistatustena, küll muudes va- selle üle, kuidas Määri külas hätta. Valla kodulehele pandi lõpuks välja riantides. Ja lahendajaid on ikka olnud. ja mõisas on läbi aegade ka vihjeid, kust vastuseid otsida. Küllap on need mõistatused aidanud ka üht- elatud, kes seal on elanud, Päris õigeid lahendusi anti teist uut oma kodukoha kohta teada saada. millega on tegelenud ja mida Pandivere päeval ära 27, lisaks veel Palju tänu nende mõistatuste peamisele saavutanud. Muuseumijuhataja Reeli “Määri väärib elamist”, kujundatud särgid poolt Määri mõisas sündinud kirurgi, kümmekond neid, kuhu oli mõni viperus koostajale Irene Kaldmale ja kõigile Freiental esines sellekohase põhjaliku ja kodulehekülg (http://www.v-maarja.ee/ meditsiinidoktori, Vabadussõjas sani- sisse jäänud. lahendajatele! ettekandega. Seitse aastat Määri külas ~maari/) ning isegi oma korvpallivõistkond, taarkindralmajori auastme teeninud Werner Lahendajate vahel loositi välja Ilve Tobreluts elanud Helle-Mall Niinemets täiendas seda kes võitis maakonna II liiga ning sai edasi- Maximilian Friedrich Zoege von Manteuffeli ülevaadet Karl Roosma mälestustega. pääsu esiliigasse. kohta välja antud raamatud. Need olid küll ühe pere kesksed, aga andsid Külavanem Siim Kesler tervitas Vallavanem Urmas Tamme sõnul Igaühel oma lugu, üllatavalt hea ülevaate nii elu kui paikkonna kokkutulnuid ja rääkis, mis külal teoksil, mis on Pandivere päevade külakonverentside veste, mälestus või laast. kohta. plaanis. Eeskätt mahub lähiaja plaanidesse raames hea küladega ja külarahvaga Kokku saab neist kodulugu Määri külas on külaliikumine heal külakeskuse igakülgne väljaehitamine. Siim lähemalt tuttavaks saada. Ta kiitis Määri küla kodukülast, kodumaast. järjel, on valitud külavanem ja moodustatud Kesler kinkis Soome külalistele Tartu Ülikooli elanikke, kes on aktiivsed oma küla elu Urve Tinnuri külaselts. Külal on oma logo ja tunnuslause edendamisel ja tutvustas valla suuremaid ettevõtmisi, ning uuris, mis küla- rahval mureks ning kutsus kõiki Pandivere päevade pidustustele ja Fakte Määri küla kohta külade võistlustele osalema. - Esimesed kirjalikud andmed Määri külast pärinevad 1483. aastast. Suuremaid muresid ei olnudki, - Määri küla keskuseks on olnud Määri mõis, mille omanikeks olid: Carl Friedrich von häirivad vahest tolmavad teed ja Dücker, Major Helffreich, Gustav Zoege von Manteuffel, Günther Hermann Zoege halb nähtavus Rohu teeristil. von Manteuffel, Hans von Dücker. Rõõmustati talviti alati õigeaegselt - Määri külas elab 70 elanikku, kellest paljud on noored. lahtilükatud teede üle. - Määri küla on pisike ja rahulik tüüpiline hajaküla, kus talud on üksteisest piisavalt PAIKi tegevjuht Aivar Niinemägi kaugel, et mitte näha, millega naaber tegeleb, kuid samas nii lähedal, et ta olemasolu tutvustas LEADER-programmi tajuda. Lähimad keskused on Simuna ja Väike-Maarja. raames maaelu edendavaid - Määri küla on siinsete elanike meelest hea koht elamiseks: on piisavalt privaatsust tegevusi ja koostööd sõprus- ja hea teedevõrk. Külas ei ole peaaegu ühtegi tühjaksjäänud ega lagunevat maja, piirkonnaga Soomest. põllud on hästi hooldatud. Sonkajärvi vallavolikogu esimees - Elanikud käivad tööle Simunasse, Väike-Maar-jasse ja Rakverre. Mikko Mustonen tervitas küla- Külas on igas talus internet. rahvast, rõõmustas võimaluse üle - Esimene küla kokkutulek toimus 1988.a, aktiivsem ühistegevus külas algas 2003. külaga tutvuda ja siinsest elust aastal, 2005.a. asutati Määri küla seltsing. Määri küla seltsingu esimees on Maie kuulda ning rääkis, et neilgi on Ojasaar. külade poolt tulevad mured põhiliselt - Külanoortest moodustati korvpallimeeskond, kes mängib edukalt Lääne-Viru seotud teede korrashoiuga. meistriliigas. Ilve Tobreluts Juuni 2010 PANDIVERE PÄEVAD 7 Pandivere päevad pildis

arvukalt võistlusi, kus näiteks külade- sekka tõsisemaid kontserte Muusikute Pandivere päevad algasid tiigi kaldal, kus laksma. Stsenaariumi järgi tuli vallavanemal jaskonnaga (all vasakul) saaks murepuu võistkondade hindamine algas juba Akadeemia operetilauljatelet, muusikakoolilt vallavanem Urmas Tamm (paremal) pidi ainult veidi pihta saada, et volikogu lõplikult põhja lasta. rongkäigust peale. Pandivere päevad (all paremal), pasuna- ja segakoorilt. noolest süütama põlema tiigi keskele esimees Olev Liblikmann koos saat- Pandivere päeval toimus ka pakkusid hulgaliselt meelelahutust, ujunud masu sümboli - murepuu tiigi põhja

Pandivere päevade õnnestumisel on oma osa kanda ka laadal. Lastele olid laadaplastsil koha sisse võtnud batuudid, inimpallid, elektriautod, kiiking, suhkruvatt, jäätis, õhupallid ja teised vanemate “rahakoti röövlid”. Naisekandmise autasustamisel: vasakult: teiseks jäänud võistkond Sõbrad, esikoha omanikud võistkond Rahvamaja saalis said pisemad ja nende vanemad nautida gümnaasiumi algklasside näiteringi vahvat etendust Konkurendid ja kolmanda koha koju jätnud Triigi küla võistkond. Kardemoni linna röövlitest. Etendus sai sooja vastuvõtu osaliseks. Alumisel pildil: Väike-Maarja noortekeskuse telk pakkus õnneloosi, huvitavat infot ja tuulevarju. Telgis toimetasid Fotode autorid: Kaarel Moisa ja Hilje Pakkanen Meeli Veia, Mare Veia ja Virge Lepa. 8 PANDIVERE PÄEVAD Juuni 2010 Pandivere PäevAD Enne Pandivere Triibut Noppeid www.kalale.ee, kus kalame- 2. juuni 21:28:07: Selle järve lootus oli Seekord võib tõesti öelda mitmuses etendus läks täissaalile. hed oma muljeid jagavad (kirjapilt mul üsna surnud juba, kuid neid ahvenaid - „päevAD“, mitte „päev“. Laupäeval, muutmata). vaadates olen kohal. Laupäev Väike-Maar- Alustuseks said reede, 4.juuni 5.juunil oli siis see tegelik 1. juuni 17:22:44: Homme läheme test püü- jas naisekandmine ja pühapäev naistest pärastlõunal Väike-Maarja rahvamaja Pandivere Päev koos ki tegema, toon ära ka väikese tutvustava närve puhkama. kõrval kokku lõõtsajad ja rahvamuusikud. naisekandmise, laada, lingi. Pole üllatus, et sel aastal Veskijärvest 2. juuni 21:35:50: Täna siis mehed tagasi, Õhtu nael oli kahtlemata külaline Soomest, spordivõistluste, atrakt- jälle ka korralikke Forelle võib ussi otsa ha- ahven ei võtnud, aga särg rahmis täiega, Oulust, nimelt ansambel nimega Kassi- sioonide ja kultuuri- kata, seal pidevalt kalakasvatusest mõned üks päris põrakas ka kotis. Kohalikud aga ahastus. Seitsmemeheline kollektiiv purssis programmiga. Jälgida sai plehku panevad. püüdsid forelle, neid said kreveti tükiga, hoolega kandilist eesti keelt ja esitas suurepärast kontsert- 1. juuni 23:21:38: Nii, käidud siis täna tun- ülevalt kalakasvatusest (aednik viskavat rahvalikke Soome ja Eesti laule. Nende kava Meistrite Akadee- nike kohapeal. Proovisime sõnnikuussi ning vahel viina ja siis ei saa aru mis teeb) pää- nakkav huumor ja vahetus ei jätnud vist mia, kus esinesid paarikümne sekundi pärast sajane ahven seb igal aastal sinna forelle sisse, mõned kedagi ükskõikseks. Samas oli tegemist muusikud Pille Lille otsas. pidid ikka parajad põntsud olema. Kui vahel vägagi professionaalsete harrastus- Muusikute Toetus- Edasi aga läks asi huvitavamaks, muusikutega. fondist: Maire Haava, sest ahvenad aga paisusid. Ko- Külas oli ka Eesti lõõtsaveteran Piia Paemurru ja Mati halikud ei saanud aru, mis toimub, Eduard Einmann. Tema musitseerimine on Kõrts. Esitati kauneid sest nemad proovisid lanti veda- alati nauditav. Paar laulu ja lugu esitati koos meloodiaid operettidest Etenduses “Vann vales kohas” Inge Lehtlaan ja Raimo Maasik da. Poole tunniga tõmbasime us- päeva juhi Valdek Kilkiga, kes on Väike- ja muusikalidest. Üles siga viis poolekilost ahvenat kal- Maarja rahvale juba vana tuttav. Südamliku astus ka meie oma dale (pildid riputasin ülesse, hom- Päeva avas Jakob Liivi pargis meeleolu lõi ka duo Vana Hõbe Vello segakoor Helin Valve Libene juhatusel, me peaks nähtavad olema), pea- vallavanem Urmas Tamm ja kauneid luuletusi Raagmetsa juhtimisel. Pasunakoor Vallo Taari taktikepi all, le selle hulganisti sajaseid, kahe- lugesid gümnasistid Evian Lepa ja Thomas Kapellidest lõi kaasa meie oma Sirili Muusikakooli õpilased, taas kord ansambel sajaseid, need lasime naljatades Tammus. Päeva juhtisid Raivo Tammus ja ja külalisena kapell Triller. Kassiahastus. Rahvamaja saalis esitas lahti, et las kosuvad. Viis suure- Sven Tammoja. Pärast kontserti esitas Väike- Väike-Maarja Gümnaasiumi Algkoolimaja mat aga rändasid pannile ja prae- Pühapäeval, 6,juunil toimus rahva- Maarja rahvamaja näitegrupp rahvamaja näitegrupp etenduse Kardemoni Linna guseks juba kamba peale kõhus. maja taga platsil maakonna grillimisvõistluse saalis Virve Osila tragikomöödia Vann Vales Rahvas ja Röövlid. Etenduse oli lastele Vot sellise üllatuse valmistas mei- Grillfest voor. Kaks tunnist kultuuriplokki Kohas. Selle lavastas Heli-Liivia Komp ja seadnud õpetaja Liidia Arumäe. le Veskijärv. sisustasid valla rahvamajade ja algkooli 2. juuni 08:40:54: Lootsime sa- taidlejad: Kapell Sirili ja Simuna kapell muti mõne särje saada, aga ah- (juhendajad Sirje Sõnum ja Eve Sarnet), ven kurivaim oli vist platsi puhtaks Simuna Naisrahvatantsurühm (juhendaja löönud. Teiseltpoolt põõsast siku- Auli Kadastik), laulutüdruk Dely Kroll tasin veel ühe pooleteise kilose (õpetaja Kaia Klaan), Härmalõnga haugi välja, viimane käis ahvena lauluansambel (juhendaja Valve Libene), spinningule üle jõu, sest polnud trossi va- show-tantsu tüdrukud (juhendaja Anneli hel ja nöör oli 0,06, otsas kirptirk pika ussi- jääd pikemalt seisma, siis näed kuidas fo- Kalamäe), kõhutantsijad Simunast, Väike- ga, kuid õnneks oli kupatus mokaotsas kin- relliparv saaki otsib, vead landi läbi, siis Maarjast ja Tamsalust (juhendaja Epp ni ja hambad ei saanud harjumuspärast vi- mõni ikka torgib, aga kreveti vastu pidi eriti Kaljos), Kolm Graatsiat Kiltsist ja kohalik katit esindada, seega peale minutilist väsi- hea huvi olema. laulumees Vello Õunapuu. tamist oli vennike kotis. 4. juuni 11:51:47: Kui juba televisioon ko- Tänusõnad kõigile, kes käe külge 2. juuni 15:52:37: Täna siis uus seltskond hal on, eks ma tulen siis BMW ja blondiini- panid, et Pandivere Päevad meile hea stardib test püüki tegema, Anomes parajalt ga. mälestuse jätaksid. Ja loomulikult, aitäh magusad sõnnikuussid müügil ja sealsele 5.juuni 22:57:18: Forellijahtijad on juba kül- sulle, Taevataat, et kraanid kinni hoidsid ja ahvenale meelepärased. mutatud krevetiriiuli meie poest tühjaks ost- isegi päikest paista lasid! 2. juuni 20:33:34: Nii, siin siis üks pilt (see- nud, vähemalt mõni aeg tagasi tuli üks võit- Ville-Markus Kell sama allpool) eilsest kalapüügist Veskijär- luskaaslane tühjade kätega tagasi. Pakuti Väike-Maarja Valla Rahvamaja Ansambel Kassiahastus ve ääres. soolatuid, aga need ei kõlba. direktor Väljavõte: Hilje Pakkanen Õppekeskuse grillijad tulid maakonna Pandivere Triibu andis mõne ahvena Päevad ei ole vennad, sellist kalasadu sel- 30cm-sesse vette põhja lebama, kümne- lel korral ei sadanud, aga põnevust jätkus. konna sekundi pärast ilmus lähedaloleva grillimise meistrivõistlustel kolmandaks Välja meelitati kaks üsna kopsakat forelli kivi alt tema juurde vähk ning silmapilguga ning ilus ahvenapäts, ülejäänud enamasti oli ahven külastajaga kivi alla tagasi kadu- Fantaasiavooru paremusjärjestus: 1. särjed. nud, vot see oli põnev! Gurmee Gala, 2. Väike-Maarja õppekes- Kokku võistles üle 30 osavõtja. Mehed:1.Ivar Ingeroinen - 1010g. Suurim kus, 3. Reola Gaas, 4. Väike-Maarja val- Veelkord kõigile tulijatele suur tänu ning järg- ahven - 430g. 2.Enno Toomla - 776g. Suu- lavalitsus, 5. Põhjakeskus, 6. MTÜ Pärand- misel aastal leiame sellele üritusele lähikon- rim kala -776g. 3.Jaak Visnapuu - kultuuri Arendus, 7. Rakvere naiskodu- nas mõne teise rahulikuma koha! 524g.4.Marko Abram - 190g.5.Raul Rattus kaitse, 8. Viru-Nigula naiskodukaitse, 9. Käisime peale võistlust lähedalole- - 106g. Mädapea mõis, 10. Kesklinn. vas karjääris proovimas, kalad ei olnud eri- Naised: 1.Sigrid Kaasik - 570g. Fantaasiavooru eripreemia parima esitlu- ti suured, aga igav ei hakanud, kümne mi- Noored: 1.Wan Ingar Ingeroinen - 294g. se eest pälvis võistkond Väike-Maarja nutiga oli paarkümmend tükki panges 2.Siim Ergo Juhkov - 50g. õppekeskus. ujumas. Üks ahven sai vigastada ja jäi Allan Jaakus Grillimisvõistlus näitas, et grillida saab korraldaja kõike, nii söödavat ja ka mittesöödavat: vesist arbuusi, kõrvitsat, mune ja isegi tühja taldrikut, kuhu pärast kuumutamist Õppekeskusel läks lõhemedaljonid küpsema pandi. Lääne-Virumaad esindavad 12. juunil Türi rannas ja lauluväljakul toimuval suurel Grilliumil 2010 edukalt lõppvõistlusel „Eesti meistrivõistlused gril- limises – Grillfest” võistkonnad ribivooru võitja Rakvere Naiskodukaitse ja fantaa- siavooru võitja Gurmee Gala. Lääne-Virumaa võistluse korraldasid Ees- ti Grilliliit ja Väike-Maarja Vallavalitsus. Allikas Eesti Grilliportaal: http:// www.grillfest.ee/ ?tyyp=10&tyyp2=1&sisuID=237&GID=62

Pühapäeval, 6. juunil, toimus Väike-Maar- jas maakondlik toiduvalmistamise võistlus “Lääne-Virumaa meistrivõistlused grillimi- ses – Grillfest”, mis oli järjekorras 12. ülerii- gilises grillimisvõistluste sarjas ning teine maakondlik mõõduvõtmine. Võistlusel osales kokku kümme võistkon- da, neist kaks Väike-Maarjast: Väike-Maar- ja õppekeskus ja Väike-Maarja vallavalit- sus, kellele pakkusid konkurentsi Gurmee Gala, Põhjakeskus, Rakvere naiskodukait- 12. juunil osalesime oma kooli võistkonnaga tasime grillitud õuna-pirni struudli kohupiima se, Reola Gaas, MTÜ Pärandkultuuri Aren- juba kolmandat aastat Türil toimuval banaani kreemiga. dus, Kesklinn, Mädapea mõis ja Viru-Nigu- koolidevahelisel meistrivõistluses grillimises Väike-Maarja Õppekeskuse võist- la naiskodukaitse. Grillium 2010. kond saavutas fantaasiavoorus 2. koha ja Võistlustöid hindasid Eesti Grilliliidu akredi- Grilliumile oli registreerunud 29 võitis ka fantaasiavooru esitluse teeritud kohtunikud, võistluste inspektori- meeskonda, kes võistlesid omavahel eripreemia. na tegutses Hannes Loopere. ribiküpsetamises, fantaasiavoorus, mille Suur tänu meeskonnale koos- Ribivooru paremusjärjestus: 1. Rakvere motoks oli „grillida võib kõike“ ja fantaa- seisus: Rivo Rattus, Lyana Sarapik, Ott Naiskodukaitse, 2. Reola Gaas, 3. Väike- siavooru esitluses. Andre, Aili Vaarik, Airi Püss, Merle Kiigemaa Maarja õppekeskus, 4. Gurmee Gala, 5. Fantaasiavooru teemaks valisime ja Ene Krünberg. Kesklinn, 6. MTÜ Pärandkultuuri Arendus, eesti rahvusköögi ja pakkusime kohtunikele Täname ka oma andunud fänne, 7. Mädapea mõis, 8. Väike-Maarja valla- omaküpsetatud grillitud leiba ja sõira, kes on toetanud meid kõikidel üritustel! valitsus, 9. Põhjakeskus, 10. Viru-Nigula grillitud täidetud räimi, mis olid paneeritud Helina Lükk Naiskodukaitse. kaerahelvestega. Magustoiduks valmis- võistkonna „Maarja Grill“ kapten Juuni 2010 KULTUUR 9 Värvidemäng Väike-Maarja ... ja vann vales kohas! 4.juuni õhtul võisid peokülalised muuseumis jälgida Väike-maarja rahvamaja saalis näiteringi etendust Virve Alates 5. juunist kuni suve lõpuni on Osila Vanne vales kohas”. Näiden- muuseumis avatud Väike-Maarja di lavastas rahvamaja kunstiline Gümnaasiumi kunstinäitus „Värvidemäng“. juht Heli-Liivia Komp. Näidendi te- Välja on pandud 5.-12. klasside õpilaste gelasi kehastasid kogemustega looming, mis on valminud õpetaja Eda tegijad: lasteaia õpetaja Jaanika Errase juhendamisel. Ojala, Inge Lehtlaan, Kaja teder, Nagu näituse nimigi ütleb on tegu väga Lili Guitor ja “veteran”, endine värvi- ja fantaasiarikaste töödega. Põhikooli Väike-Maarja (keskkool) gümnaa- töödes on kasutatud akvarelli, värvi-, tindi- siumi õpilane, hilisem õpetaja, ja viltpliiatsit. 9. klassi tööd „Ninasarvik“ on praegune Rakvere eragümnaa- valminud tuntud saksa renessansi siumi koolmeister Raimo Maasik, suurmeistri A. Düreri puulõike „Rhinoceros“ Sven tammoja ja Raivo Tammus. põhjal. Fantaasiatöödes on kogu pilt üles Saal oli rahvast täis ja vaatajatel ehitatud ühest vabakäelisest kujundist. lõbus. Huumori kõrval leidsime ka Gümnaasiumi õpilastele on inspiratsiooni tublisti õpetlikku - eriti naistele. pakkunud Vana-Rooma, Bütsantsi, gooti ja Aitäh tegijatele! keldi kunst. Armilda Lilleberg Eraldi seinal on eksponeeritud 7. klassi õpilase Mirjam Savisto maalid. Reeli Freiental Pompei-stiili näitust saab vaadata Tartus ja Kiltsi mõisa kultuurisuvi Kiltsi lossis kohta, kus tutvutakse rekonstrueeritud Eelolevad kuud on Kiltsi lossis töörohked Juuni algul avati TÜ kunstimuu- timuuseumi näi- peahoonega, sõna saavad ehitaja, projek- mitte ainult ehitajatele, kes peavad seumis näitus “Pompei Eestis”, kus tuseruumid on teerija, tellija jt. rekonstrueeritud hoone tellijale üle andma saab näha Pompei-stiili kasutamist aga vaid üks näi- 25.septembril toimub kooli 155.aas- 1.septembriks vaid ka kooli töötajatele kuna Kiltsi mõisas. de Eestis 19. saj. tapäev koos vilistlaste kokkutuleku- tuleb ette võtta järjekordne kolimine. Sellest Aastal 79 mattus Pompei Vesuuvi loodud sarnaste ga hoolimata jätkub tegevus suvel-sügisel purske tagajärjel vulkaanilise tuha kihiga. eramute ja avalike Organiseerijad on kohtunud kahel korral, traditsiooniliste üritustega. Nendeks on: Pompei taasavastati umbes 1600 aastat hoonete inter- osalustasu (150 kr) maksmiseks on ava- Külastusmäng „Unustatud mõisad“ hiljem juhuslikult kaevetööde käigus. jööride reas. tud A.J.von Krusensterni nim. MTÜ a/a 26. juunil, 10., 11. 24. juulil, 5.augustil. 18. sajandi II poolel algasid Pom- Tartu Ülikooli 221049305888 Swedbank. Nimetatud kuu- Igal külastuspäeval kell 13.00 demonst- peis ametlikud arheoloogilised väljakaeva- kunstimuuseumi päevaks tahame välja anda Kiltsi mõisa reeritakse külastajatele filmi „Spe Fretus - mised. Paljud väljapuhastatud majade seinamaalingud kalendri 2011, mille ettetellimine kestab kuni Lootusele tuginedes“, 26.juunil kell 11 seinamaalingud eemaldati ja viidi Euroopa on teostatud Wil- 1.augustini. toimub kammerkontsert. Täpsem informat- eri muuseumidesse või jäeti oma algsele helm Johann Karl 16.oktoobril toimub Ants Heina raa- sioon mängu kohta http://www.v-maarja.ee kohale, kus neid võisid mõjutada saatus- Zahni albumi järgi. matu „Kiltsi mõis ja selle omanikud“ /kiltsipk/unumoisad/htm likud loodusjõud. Lisaks Zahni al- esitlus koos vastavateemalise rah- Kiltsi loomelaagrid toimuvad 28.juu- Välja kaevatud hoonete varemeid bumile on näitu- vusvahelise konverentsiga. nist 3.juulini ning teine 2.-7. augusti- ja maalingutega seinu joonistasid aga sel eksponeeri- Raamatu käsikiri valmib augustiks (rahas- ni. täpselt üles kunstnikud, kes avaldasid need tud ka Tartu Üli- tatud Leader programmist ning Kru- Esimeses laagris on teemadeks taimedega hiljem graafiliste lehtedena. kooli kunstimuu- sensterni nim. MTÜ poolt) ja loodame leida värvimine, nahatöö, makramee, viltimine, Graafilistest lehtedest koostatud seumi kogusse kuuluvad tööd Charles korrusel Pompei-stiilis maalingutega ruum. sponsoreid-toetajaid, et raamat nimetatud teises laagris rakukeraamika, köitmine, albumid vallandasid 18. saj. lõpus ning 19. François Mazois` albumist Les ruines de Maalitud arvatavasti 18. saj. lõ- kuupäevaks ilmavalgust näeb. Raamatu pihutäis pisikesi pudinaid. Kummaski laagris saj. I poolel Euroopas Pompei-stiilis inter- Pompéi ning tööd Tartu Kunstimuuseumi ja pus. Maalingud retusheeriti ja puhastati ettetellimine kestab kuni 1.juulini. Konve- võimalik soovijatel tegelda gobelääni jööride ülevõtmise kaasaegses ruumikujun- Eesti Kunsti-muuseumi kogust. remondi käigus paksude värvikihtide alt rentsist võtavad osa Krusensterni pere- kudumisega. Informatsioon http://www.v- duses. Moest küll veidi mahajäänuna maaliti Näitusel saab tutvuda ülevaatega välja. konnaliikmed erinevatest riikidest. maarja.ee/loomelaager/ ka 1858. aastal Tartu Ülikooli peahoone lõu- Pompei-stiili kasutamisest erinevates Ees- Näituse koostasid Jaanika Ander- Loetletud ürituste kohta saab informatsiooni 4.septembril toimub teabepäev re- natiiba kolinud kunstimuuseumi seinad ti mõisates, sh ka Kiltsi mõisas. son ja Külli Valk, kaastööd tegid Hilkka Hiiopit http://www.v-maarja.ee/kiltsipk/ konstrueerimistööde lõpetamise Pompei eeskujusid kasutades. Ülikooli kuns- Kiltsi mõisa peamajas on teisel ja Villu Plinki. Lembit Keerus Lisainfo: TÜ kunstimuuseum, Mehis Tuisk

Kammerkontsert Kiltsis Kunstiteaduste kandidaat Ants Hein, Kiltsi lossist ja selle 26.juunil kell 11.00 toimub Kiltsi los- sik on omapärase jõulise mänguga, armas- omanikest koostatava monograafia autor: sis kammermuusika kontsert. Esi- tab väga kammermuusikat ning tema rõõm Kiltsi mõisas avastatud maalingud on pärit siiski vaid käputäis, nagu näiteks Raplamaal elamuist, rääkimata joomakohtadest, nevad Taavi Reimets (klarnet) ja Dia- seda teha kandub kuulajatesse. 1790. aastatest, seega siis ajast, kui mõis Lohus ja Purilas, Järvamaal Albus ja Liig- vahel bordellidestki. Esimesed Pompeji na Liiv (klaver). Diana Liiv on esinenud solisti ja kuulus veel Hermann Johann von Benc- vallas, Viljandimaal Suure-Kõpus, Pärnu- seina-maalingud kaevati maa seest esile Esitatakse Nino Rota muusikat Frederic Fel- kammermuusikuna Leedus, Rootsis, Soo- kendorffile, kes oligi sealse lossi väljaehi- maal Tõstamaa mõisas jm. juba 18. sajandil ja kuna toona oli moes lini filmidele, kõlab muusika Francis Ford mes, USA-s. Kirjutanud kaks muusikalist taja. Toona oli nii seinte kui ka lagede See, et niisuguseid maalinguid ena- kõik vanaroomalik, leidsid nood mitte üknes Coppola filmile „Ristiisa“. Nino Rota muusika lasteraamatut „Neli heldet haldjat“ ja katmine sedalaadi maalingutega üks masti just „Pompeji maalinguteks“ kutsu- hulgaliselt imetlejaid, vaid ka rohkesti on leidlik ja fantaasiaküllane. „Võluvitsa vägi.“ levinumaid viise, kuidas oma kodusid uhke- takse, tähendab küll omajagu lihtsustamist. kopeerijaid ning järeletegijaid. Fryderyk Chopin on üks klaveri- Piletid: 50 ja 25 kr (pensionärid, maks muuta - ja seda vähemalt niikaua, Nimelt on just Pompeji, too 79. aastal Vesuu- Kiltsi leitud maalingutel pole muusika armastatumaid heliloojaid. Läbi õpilased) müügil Kiltsi Põhikoolis alates kuni 19. sajandi teisel-kolmandal kümnendil vi vulkaanist väljapursanud tuha ning laava Pompe-jiga küll mingit otsesemat sidet. kogu tema loomingu kumab hõrk igatsus ja 1.juunist. Kohtade arv piiratud. Soovitav laiemalt kasutusele tulnud pabertapeedid alla jäänud Vana-Rooma linn, olnud too paik, Näiteks nood kõige uhkemad, saali ette nukrus, delikaatsus ja õrnus. Kontserdil esi- nimeline ettetellimine [email protected] hakkasid neid välja tõrjuma. Pole suuremat kus sedalaadi maalinguid on läbi aegade jäävas ruumis asuvad maalingud, tatakse ka ühte tema tuntumat pala „Vihma- Võimalik tasuda ülekandega A.J.von kahtlust, et kunagi võis sedasorti seina- aegade kõige rohkem välja tulnud ja teata- kopeerivad hoopis mõningaid kreeka piiskade prelüüd.“ Krusensterni nim MTÜ a/a 1120293181 maalinguid kohata lausa kümnetes mõisa- vasti ei avastatud neid sealt üksnes rik- vaasimaalidelt tuntud stseene. Kuid eks Taavi Reimets on lõpetanud Georg märgusõna „kontsert“. majades, kuid praeguseks on neid säilinud kurite, vaid ka üsna tavaliste käsitööliste ole ja ka nonde vaasimaalingute näol Otsa Muusikakooli ja õpib Eesti Muusika- ja tegemist ikkagi antiikaja pärandiga. Teatriakadeemias klarneti erialal. Noor muu- Lembit Keerus tulevase aasta kalendrist. Meie igapäevane elu nõuab aga üha rohkem ette planeerimist Härmalõnga õnneloos Kiltsi lossist ilmub monograafia ja kavandamist – nii ka seekord. Käesoleval aastal lõpeb Kiltsi lossi ulatuslik val aastal ilmavalgust, saavad kõik meie ko- Rekonstrueerimise tulemusena on Kiltsi Pandivere Päevade ajal on siginat-saginat lapsed kui ka täiskasvanud rõõmustavad rekonstrueerimine, täitub 240 aastat admiral gukonna liikmed, ettevõtted, kaasa aidata te- mõisahoone välis- ja eriti siseilme senituntust nii palju, et pisikesed asjad kipuvad vahe- suuremate ja väiksemate võidetud käsi- A. J.von Krusensterni sünnist. Jätkates tea- hes neile sobiva suurusega rahalise annetu- - teatust palju muutunud. Hoone on saanud tevahel tähelepanuta jääma. Tahan öelda, töö-suveniiride üle. Meie daamid on õnne- duskonverentside traditsiooni, korraldab se A.J.von Krusensterni nim. MTÜ arveldus- 18.-19.sajandile omase kivikatuse, ruumides et ilusaks traditsiooniks on ajast aega olnud loosi korraldanud ka väljaspool kodualevit. Krusensterni nimeline MTÜ oktoobris vasta- arvele 112 029 3181, Swedbank märgusõna välja puhastatud seinamaalingud, puhasta- klubi Härmalõng õnneloosi laud rahvamaja Neid on kutsutud Uhtnasse ja Tudusse. vateemalise rahvusvahelise konverentsi. „monograafia“. Toetajate nimed märgitakse tud ja avatud keldrikäikudes leiti keskaegne fuajees. Väike-Maarja eakamad daamid on Aitäh teile, Härmalõnga memmed, Selleks ajaks püüame välja anda kunsti- monograafiasse, avaldatakse ajakirjanduses graffiti jne. tuntud-teatud käsitöö meistrid ja just et oma õnneloosiga kodukandi päeva teaduste kandidaadi Ants Heina (käsikirja ja neile tagatakse 1 tasuta eksemplar koos Tutvustamaks rekonstrueeritud lossi, an- endavalmistatud asjadega viiakse läbi iga- kaunistate! Loodame, et energiat selleks teil autor) põhjaliku värvitrükis monograafia Kiltsi autori autogrammiga. nab A.J.von Krusensterni nim. MTÜ välja hilje- aastane õnneloos. Asja eestvedaja on ka järgnevaiks aastaiks jagub. Ja tänud lossist ja selle omanikest. Monograafia on sobilikuks kingituseks oma malt 1.oktoobriks Kiltsi mõisa kalendri 2011 tuntud tantsujuht Ilme Sein. kõigile uudistajatele-ostjatele õnneloosi laua See ei ole pelgalt kodulooline ülevaade, sõpradele-tuttavatele, koostööpartneritele. (formaat A4, klamberköide, värv 4 + 4, 28 lk). Inimestelt, kes õnneloosil osale- juures! vaid põhjalik ajaloodokumentidel tuginev tõsi- Tiraazi suuruse määramiseks on meeldiv, Kalendrit levitatakse kogu Eestis. nud, on kuulda vaid tänu- ja kiidusõnu. Nii Ville-Markus Kell teaduslik töö koos 50-60 illustratsiooniga, ing- kui oma soovi väljendate ettetellimisega e-posti Meie vallas registreeritud ettevõtjatel-ette- rahvamaja direktor lise-, saksa- ja venekeelsete resümeedega. aadressil [email protected] või telefonidel 32 võtetel võimalik avaldada tasulist reklaami. Lisaks sajanditevanusele ajaloole leiab mo- 53 411 (Kiltsi kool) , 555 75 301 (Lembit Kee- Sooviavaldused esitada 15.juuliks. nograafias kokkuvõtmist arhitekt Nele Rohtla rus). Ettetellijatele tagatud monograafia hin- Tiraazi suuruse määramiseks soovime Hää lugeja, läheme puhkama! ja arheoloog Tõnno Jonuksi poolt kogutud vä- naga mitte üle 150 krooni. saada ettetellimisi e-posti aadressil litööde materjal. [email protected] hiljemalt 1.augustiks. Väike-Maarja infolehe tegemised on augustis. Siis olge, head inimesed, jälle Käsikirja valmimist toetatakse LEADER Kiltsi mõisast ilmub kalender 2011, Ettetellijatele tagatud kalender hinnaga mit- selleks korraks tehtud ja leht läheb oma kirjatükkide ja fotodega platsis, et meetme 4 raames. mida saab samuti ette tellida te üle 50 krooni. juulikuuks suvepuhkusele. Loodetavasti asuda uut lehenumbrit kokku panema. Selleks, et mainitud trükis näeks käesole- 2010. aastast on möödunud vaevalt üks Kalendrit vajame igaüks. Sageli oleme ras- saavad puhata ka lehe usinad korres- Kaastööde saatmise tähtaeg on 5.august. kolmandik ja võib tunduda imelikuna kirjutada kustes, mida lähedastele-tuttavatele, koostöö- pondendid, kes on oma tänuväärsete partneritele kinkida, millega meeles pidada. kaastöödega ka lehe poolt puhkuse igati Kead puhkust ja kaunist suve kõigile! Sobilikuks ja praktiliseks kingiks saabki olema ära teeninud. Hilje Pakkanen, Kiltsi mõisa kalender 2011. Järgmine vallaleht ilmub taas toimetaja A.J.von Krusensterni nim. MTÜ Lembit Keerus 10 HARIDUSELU Juuni 2010 Kiltsi kool lõpetas kooliaasta heade õpitulemustega ja üritusterohkelt 2009/2010. kooliaasta lõpp on kokkuvõtete tulid viiendaks. Koolide koondarvetuses õpilane esindanud oma kooli mitmel korral. mine toimus tänu meie tublide tegemiste aeg. Meeldiv tõdeda, et kooliaasta olime esimesed. Meentuseks tasub märki- Tahaks märkida ära seda, et meie õpetajate Merje Leemetsa, Ene on meie koolile küllalt edukas olnud. Oleme da, et Ragnar Mednikovi ja Hanno Peipsi kooli 63-st õpilasest 20 õpilast õpivad edu- Kruve, ja Merike Höövelsoni, osalenud kõikvõimalikel üritustel, ainuüksi möödunudaastase 3. koha tulemusena kin- kalt või väga edukalt. Väga edukalt õppisid Merje Kerdi eestvedamisel ja kogu algklassidel oli aasta jooksul 25 üritust. giti koolile robootika mängukomplektid. Nen- läinud õppeaastal: Merette Möldre (1.kl, kl. kooli õpilaspere kaasalöömisel. Meie õpilasi saatis juh. Marje Kert), Karl-Silver Kööp ja Viimane koolinädal kujunes edu Kadri Reimann (2.klass), Anu eriti üritusterohkeks maakondlikel Reimann ja Kevin Tobreluts Seda aitas ilmestada Nordplusi olümpiaadidel (4.klass) (2. ja 4. kl. juh. Ene Kru- projekti raames külas olnud õpi- Maavalitsuse poolt ve), Minna Joor (5.klass, kl. juh. Ene lastevahetuse õpilased ja õpe- koostatud olümpiaadi- Kruve). tajad. Koos valla teiste koolidega de kokkuvõtte järgi on Kooliaasta möödus toimus ühine kolme kooli matka- Kiltsi kool põhikoolide üritusterohkelt päev, mis oli pühendatud laste- arvestuses oma 27 Õppetööd ilmestasid aasta jooksul kaitsepäevale ja täitis ka hiie osalusega 31 kooli ar- toimunud arvukad üritused, kesk- tutvustamise eesmärki. vestuses tublil viiendal miselt toimus kolm üritust kuus. Matk algas Kiltsi kooli kohal tublil viiendal Selge, et kõiki üritusi ei jõua siinkohal pargist, kus ajalooõpetaja Lembit kohal, kus peetakse välja tuua. Avaldamine viimase aja Keerus tutvustas mõisa ja kooli keskmist saja õpilase toredamad. ajalugu. Klassiti jagati õpilased kohta osalemisist. Üks meeldejäävamaid üritusi oli matkarühmadesse, kel tuli läbida Tulemuste jär- emadepäeva tähistamine. Emade- vastavavalt vanuseastmele 2 gi oleme oma kahe päev toimus algklasside tiivas matkamarsruuti 4,5 ja 6,5 km. maakondliku olümpi- kolmes klassiruumis, millest ühes oli Matkarajal olid kontrollpostid, kus aadi auhinnalise koha- kohvik õpilaste ja lastevanemate matkajatel tuli lahendada loodus- ga auväärsel kuuen- enda valmistatud rikkaliku koogi- ja temaatilisi ülesandeid, mis oli Emadepäeva näitemängust dal kohal. suupistelauaga. Teises ruumis õpi- koostatud kõigi kolme kooli Kiltsi kooli 8. Richard Lätt, Triinu Hiielaid, Ragnar Mednikov kooli lipu taustal. lastööde näitusmüük, nn laat, kus õpetajate koostöös ja mis kokkuvõtlikult oli misel kasutada ja Inna Mashalovat spordi- klassi õpilane Triinu jagatud va- ürituse läbiviimisel. Hiielaid saavutas bioloogia olümpiaadil tei- de õpilaste juhendajaks on Egon Leemets. nusegrupiti Maalapsi, kel iga päev võimalus se ja keemiaolümpiaadil üheksanda koha. Tasemetööde keskmine oli meie Kiltsi kooli loo- metsa minna, pole lihtne metsa ja matkama Sama klassi õpilane Ragnar Mednikov saa- koolis 3,67, mis on täiesti normaalne tule- dusainete saada. Maalaps vaatab tavaliselt linna ja vutas bioloogia olümpiaadil kolmanda koha. mus. Loodusõpetuses oli se 4,33. õpetaja Mall suurema melu poole. Seda enam tasub hin- Mõlemaid õpilasi juhendas õpetaja Mall Tublid olid meie kooli algklasside Võhandu nata kolme kooli ühist pingutust lapsi metsa Võhandu. lapsed Väike-Maarja valla algklasside luu- poolt. matkama viia. Raske öelda, kas meie õpila- Teisi kohti olümpiaadidel: 9.klassi- levõistlustel, kus Karl-Silver Kööp saavu- Matka sed on teistmoodi, aga õpilastele matka- de arvestuses oli Martin Kööp geograafias tas 2. klassi arvestuses esikoha (õp. Ene hakkas ette päev väga meeldis. Taolisi ühismatku ja loo- viies (õp. Merje Leemets), keemias 12. (õp. Kruve). valmistama duses olemisi võiksime ka edaspidi korral- Mall Võhandu), Kristjan Villo keemias 9. (õp. Oleme osalenud veel informaatika- kolme kooli dada ja sellest võiks saada tore kooliaasta Mall Võhandu). Kristjan osales ka geograa- ja ajalooolümpiaadil, matemaatikavõistlusel poolt moo- lõpetamise traditsioon. fia olümpiaadil. 6. klasside arvestuses saa- Känguru, maakondlikul matemaatikavõist- dustatud töö- Võitis sport, võitis koolipere vutas Richard Lätt matemaatikas 9.koha lustel ülesannete võistluste lahendamisel grupp, kuhu oli 3.juunil toimusid Kiltsi põhikoolis antiikolüm- (õp. Merje Leemets), 5.klasside arvestu- Nuputa, etlusvõistluse “Ellen Niiduga Mid- kaasatud piamängud Kiltsi kooli moodi, milles osales ses saavutas matemaatikas 6.koha Minna rimaal” maakondlikus voorus, maakondlikul Väike-Maarja kogu koolipere ja välisvaatlejad Leedust ja Joor. informaatikaviktoriinil Kobras, Rohelise noortekeskuse Norrast. Nii nagu ka vanas Kreekas, toimu- Teist aastat järjest oli esindatud maakonna õpilasviktoriinil maakonnas kol- juhataja Meeli sid ka meil olümpiamängud valitud aladel: meie kool ka ülevabariiklikel robootika võist- me võistkonnaga. “Eesti Looduskaitse 100” Veia ja valla kettaheites, odaviskes, mustlasmaadluses, lustel kahe võistkonnaga Lõuna-Eesti re- viktoriinisarjas olid tublimad Minna Joor ja lastekaitse- staadionijooksus (143 m), hantlitega kau- gioonis. Richard Lätt saavutas seal esiko- Triinu Hiielaid. Mustlasmaadlus, rusikavõitlus nuiadega ja kaarikusõit. gushüppes, rusikavõitluses (nuiadega poo- ha, Ragnar Mednikov ja Kevin Höövelson Nagu eeltoodust nähtub, on iga mil). Päeva naelaks oli hobukaarikute võiduajamine. Olümpiavõitjaid tunnustati sokolaadist kuldmedalitega, parim “hobu- ne” Kristjan Baidusa sai pähe “loorberi- pärja”. Nii nagu vanas Kreekas, sai võitja kuldmedali hobuse omanik. Kõige edukamaks olümplaseks kuue kuldmedaliga osutus Kaarel-Andres Kelgo 1. klassist. 4 kuldmedalit võitsid Kert Napsep 9. ja Kita Kiisküla 6. klassist. Kõva konkurentsi osutas vanemas astmeie kooli positele mes leedu koolitGreta poistele. Eduka olümpiamängude korralda- mise põhiraskus lasus Merje Leemetsa ja Helis Mannineni õlul. Kohtunikeks oli kogu kooli õpetajatepere.

käsitöömeistrid said mõõduka hinnaga oma taieseid müüa. Kõige meeldivam oli peoruum, kus toimus emadepäeva kontsert koos näitemänguga. Ei olnud vähe neid emasid, kelle silmad olid osaks saanud Tuult tiibadesse, kallid Kiltsi Põhikooli tänavused lõpetajad: Alice Karron, And- tähelepanust märjad. rus Kelgu, Kristjan Villo, Kert Napsep, Andreas Arumäe, Martin Kööp, Kristiine Kõik see ilus emadepäeva tähista- Tsvetkov, aitäh klassijuhataja Siret Stoltsen!

natlikkust ning tähelepanu. Kui tööga jõuti teipimise ja seejärel tinutamiseni läks laste Kunst on sild kultuuride vahel meel juba rõõmsamaks ning tekkis lootus, et pingutuse tulemina valmib ainulaadne Lõppenud on järjekordne Nordplusi projek- lossi trepihallis. kaunis ese. Nii oligi - keegi ei andnud alla ja tikohtumine „Art is a bridge between Meie kool pakkus töötubadena väl- kõik jäid oma töödega väga rahule. cultures“. Kiltsi kooli õpilastel Lisaks moodsale kunstile spetsialist Tiia Kaselo, sotsiaalpedagoog oli võimalus võõrustada soovisime ühistöö lahendada Ivika Abner Kiltsi koolist, gümnaasiumi Kokkuvõttes oli kena sportlik päev, terve nädala jooksul kolme seekord rahvuslikus laadis. huvijuht Helina Lükk, Simuna kooli matemaa- kus au sees olid olümplaslikud põhimõtted: Leedu ja kahte Norra õpilast. Palusime külalisi eelnevalt uuri- tikaõpetaja Eva Põldmaa. tähtis pole võit, vaid osavõtt, õhus hõljus Projektis osalevad Leedust da rahvariiete juures kasu- Vald oli välja pannud mitmesu- kogu kooliperet liitev sportlik vaim ja Sheta keskkool ja Norrast - tatavaid mustreid. Kõik võtsid guseid auhindu. Finišis kostitas matkajaid sõbralikkus. algkool. Vanusevahe oli õpi- kodutööd väga tõsiselt - joo- PAIK maistutuste ja puuvilja lauaga. Peale Teist aastat tehti kokkuvõte laste vahel seetõttu mär- nistatud oli rohkem mustreid kui finišit, kui lapsed oli oma keha kinnitanud, parimate selgitamiseks spordis gatav, kuid omavaheline tikkida suudeti. Ühistööna valmis ootasid neid kohapeal sportlikud mängud Sel aastal pälvisid kooli parim sportlase võõristus oli esmaspäevaks lapitehnikas vaip, kus igat maad ning hiietutvustus noorematele Marju karika vanemas kooliastmes Kert Napsep juba lahtunud ja suhtlemine esindab just neile omane must- Metsmani ja teadjamehe Tõnu Talimaa poolt. ja Triinu Hiielaid, nooremas astmes Kita oli õpilaste vahel vaba ning rijupp. Sportlikke mänge organiseerisid koolide Kiisküla ja Carl Zibo. Eraldi märkimist vää- ladus. Lisaks kunsti tegemisele kehalise kasvatuse õpetajad: Helis Man- rivad ka meie kooli tublid maadlejad Jevge- Tegemist oli juba nel- osalesid külalised ka kõikidel ninen, Hillar Kasu, Geidi Kruusmann ja ni Hamid•anov ja Anatoli Larionov, kes janda projektikohtumisega viimase nädala üritustel - matka- Tauno Tihti. kuuluvad oma spordiala Eesti parimate hul- kolme kooli vahel. Projekti päeval, „olümpiamängudel“ ning Tublimad viktoriiniküsimustele vas- ka, kes treenivad Lembit Kalteri treening- eesmärgiks on õppida tund- edukate ekskursioonil Rakvere tanud võistkonnad said auhinnad. Asfaldi- grupis. ma erinevate maade popu- ja rakukeraamika ning tiffany-vitraazhi. Kui linnusesse. Külalised jäid teh- joonistusvõistlus kujunes osavõturohkeks Edukas ja sündmusterohke kooli- laarseid kunstiliike ning tegutseda koos rakut oli Norra kunstiõpetaja vähemalt mõ- tuga-nähtuga väga rahule ning lahkudes ja tasavägiseks, nii et •üriil ei õnnestunud- aasta annab palju positiivset uueks õppe- kunstikeeles. Projekti esimese aasta tule- ned aastad tagasi proovinud, siis tiffany - olid tüdrukute silmad pisarais. Lohutuseks ki võitjaid välja selgitada. aastaks kaasa. Kõigile mõnusat koolivahe- museks on koolide ühine kunstinäitus tee- tegid kõik osalejad esmakordselt. Selgus, jäi vaid öelda: „Kohtumiseni sügisel Setas!“. Kõigi kolme kooli poolt täname Avo aega ja kohtumiseni sügisel! mal „Minu kaunis kodumaa“. Erinevates teh- et klaasi lõikamine õige kujuga tükkideks po- Projekti koordinaator Parti Ebavere tervisespordikeskusest, kes Alar Krull nikates laste kunstitöid võib nautida Kiltsi legi nii lihtne ja lihvimine nõuab omajagu kan- Merje Leemets lubas lahkelt oma muruplatsi ürituse läbivii- Kiltsi Põhikooli direktor Juuni 2010 HARIDUSELU 11

Kokkuvõte Väike-Maarja Gümnaasiumi õpilaste ja Palju õnne, Väike-Maarja õpetajate tegemistest II poolaastal gümnaasiumi tänavused lõpetajad! Suvi – see kauaoodatud puhkuseaeg on Tealane (3), Martin Johannes Teder (3). kohad Andres Märtin Metsallik 5.b kl, Rait Bioloogiaolümpiaadil osales edukalt kätte jõudnud. Täiel rinnal saavad nautida Väga edukas oli Taavi Orro 9.b klassist, Läänemets 6.a kl, Argo Metsaru 7.a kl, Helina Pärnamägi 11. kl. 9.a klass: seda vaheaega kõik, kellel tunnistusel kes saavutas geograafia ja muusi- Johannes Richard Sepping 8.a kl, Egert Ajaloo olümpiaadil saavutas III koha Ragnar Heinsalu, aastahinded korras. 9. ja 12. klasside kaolümpiaadil maakonnas I koha. Tänu Vinogradov 8.b kl, Henri Manninen ja Marko Kaisa Lindret 11. kl, hea tulemuse said Mailis King, noortel on käimas pingeline eksamiperiood, suurepärasele tulemusele maakonna Tealane 11. kl. Maarja Künnapuu ja Priit Raimla 11. kl. Karin Laissar mis lõpeb pidulikult 21. juunil lõpuaktustega muusikaolümpiaadil, sai ta võimaluse Muusikaolümpiaadil esinesid Informaatika olümpiaadil saavutas III koha Rainer Leemets põhikoolile kell 15 ja gümnaasiumile kell 18. esindada maakonda üleriigilisel muu- edukalt Mariin Talu 7.a kl ja Hannamari Rait Läänemets 6.a kl. Marit Leist Põhikoolis teeb lõpusirgel viimaseid sikaolümpiaadil, kus ta saavutas hõbe- Soidla 6.b kl. Inglise keele olümpiaadil oli edukas Heiko Tõnu Lind pingutusi 45 ning gümnaasiumis 19 noort. diplomi. Taavi sai ka Süvaorg 11.kl. Freet-Gevin Maasik Õppeaasta lõpul õppis Väike-Maarja sooja käepigistuse Väga tublid olid Victoria Mitt ja Gümnaasiumis 397 õpilast, nendest maavanemalt edu- Mark Vainomaa 3.b kl, kes Garri Meriloo lõpetasid klassi hinnetega „5” ja eeskujuliku kalt olümpiaadidel saavutasid õpioskuste olüm- Kairit Pitkja käitumisega 54 õpilast ning hinnetega „4 ja osalenud õpilaste piaadil III koha. Anneliis Pushkina 5” 99 õpilast. vastuvõtul maa- Peale olümpiaadide toimus Rauno Rand Ikka on ka neid õpilasi, kellel jäi valitsuses. II poolaastal veel palju erinevaid Veljo Sild mõnes aines midagi ebaselgeks ning hinne Kõrgeid ko- võistlusi ja mälumänge. Aasta Henn Vissak ei kujunenud meelepäraseks. Nendele hti saavutas Karet läbi osalesid meie mälu- klassijuhataja: Viive Laar lastele on antud võimalus täiendada oma Eesmäe 9.b klassist mängurid maakondlikul mälu- teadmisi ning parandada oma hinnet – ajaloos II koht, mänguturniiril nii güm-naasiumi 9.b klass: täiendava õppetöö raames kahe nädala keemias 6., muu- kui põhikooli arvestuses. Karet Eesmäe jooksul pärast õppeperioodi. Täiendavale sikas 5. koht. Ei saa Aasta lõpuks saavutas meie Kevin Hurt õppetööle jäi 40 õpilast. ka lisamata jätte, et põhikooli võistkond koos- Kädi Joll 2009/10. õ-a teine pool on olnud Taavi ja Karet seisus Kätlin Kaare, Taavi Kätlin Kaare väga tegude- ja saavutusterohke. II osalesid muusika- Orro, Johannes Richard Sep- Tarmo Kivipõld poolaastal toimus enamik maakondlikke kui olümpiaadil güm- ping ja Thomas Tammus II koha Tauri Kivipõld vabariiklikke ainealaseid olümpiaade, kus naasiumi arves- ning gümnaasiumi võistkond 4. Kristo Kokk Väike-Maarja Gümnaasiumist osales kokku tuses. koha koosseisus Joosep Part, Rainer Kõiker 45 õpilast ning saavutati häid ja väga häid Matemaatika- Priit Raimla, Marko Tealane ja tulemusi. Kolmel ja enamal olümpiaadil olümpiaadil saa- Tanel Laanemägi. Maret Kümnik osalesid Taavi Orro (5), Karet Eesmäe (5), vutas kõrge II koha Läbi aasta osalesid meie Mehis Lepa Kätlin Kaare (4), Egert Vinogradov (4), Karl-Oskar Õun 4.a õpilased ka Lääne-Virumaa Janely Lõomets Johannes Richard Sepping (4), Rait klassist ning kümne Rohelise maakonna viktoriinide Merilin Lõomets Läänemets (4), Mariin Talu (3), Marko parema hulka said Paeaastat Virumaa muuseumis tähistamas. Foto. Helina Lükk. sarjas ning võistkond koos- Hellana-Elisabeth seisus Martha Abner, Siim Salla Läänemets ja Rait Läänemets saavutasid 4. koha ning Mairis Matvejev 5. koha saavutasid vanemas astmes Hardi Naarits Meie valla koolide õpilaste saavutused Edasiõppima osalenud Kätlin Kaare, Karet Eesmäe, Taavi Lauri Orgla Orro ja Egert Vinogradov. Taavi Orro maakondlikel olümpiaadidel 2009/2010.õ-a. asumine 2009.a Edukad oldi maakondlikul kee- Aleksander Piho kõrgkoolidesse miateadmiste võistlusel, kus saavutati I koht Priit Pohlak Kool klass õpilane aine koht õpetaja (Karet Eesmäe ja Taavi Orro) ning vaba- Pille Poom VMG 9. kl Taavi Orro keemia 2. Liivi Kuusmaa 2009.a Väike-Maarja Gümnaasiumi riiklikul keemiaviktoriinil 13. koht (Kätlin Maarika Sesmin VMG 8.kl. Egert Vinogradov Geograafia 3. Reet Luha lõpetanuid 23, neist Kaare, Karet Eesmäe ja Taavi Orro). Martin Suursaar 3. aprillil tõid Tallinnast Eesti VMG 3. kl Mark Vainomaa Õpioskused 3. Helve Noorlind Tartu Ülikooli - 5, Karl-Elias Teder koolinoorte mälumängumeistrivõistlustelt VMG 9.kl Taavi Orro Geograafia 1. Reet Luha Tallinna Ülikooli - 4 Ott Tedro koju ülikõrge II koha Kätlin Kaare, Taavi Orro, VMG 3.kl Victoria Mitt Õpioskused 3. Helve Noorlind Tallinna Tehnikaülikooli - 4 Kristo Toiger Eesti Maaülikooli - 7 Johannes Richard Sepping ja Thomas VMG 11.kl Kaisa Lindret Ajalugu (Eesti 18.saj) 3. Aime Püvi klassijuhataja: Tauno Tihti VMG 9.kl Karet Eesmäe Ajalugu 2. Aime Püvi Sisekaitseakadeemiasse - 4 Tammus. Lääne-Virumaa Rakendus- Lääne-Virumaa riigikaitset õpe- VMG 4.kl Karl-Oskar Õun Matemaatika 2. Siret Mätas 9.klass õhtukool: VMG 6.kl Rait Läänemets Informaatika 3. Arvo Vallaots kõrgkooli - 4. tavate koolide laskevõistlusel Gustav Kristi Aristova VMG 9.kl Taavi Orro Muusika 1. Ly Ipsberg, Lokotari auhindadele saavutasid meie 10. Nane Buddel Raivo Narits Allikas: maavalitsus klassi noormehed II koha (Kevin Münter, Kiltsi PK 8.kl Triinu Hiielaid Bioloogia 2. Mall Võhandu Kirill-Tõnis Marðalov, Märt Mägi, Heiko Kätlin Mednikova Kiltsi PK 8.kl Ragnar Mednikov Bioloogia 3. Mall Võhandu Süvaorg). Liib Meidla Lääne-Virumaa liiklusviktoriinil Angela Uustalu saavutasid meie kooli võistkonnad I koha Brendi Uustalu ...riiklikel olümpiaadidel 2009/2010.õ-a. (Annabel Leiten, Karl Oskar Õun, Maris Moonika Sulg Praats, Heiki Sädem) ja II koha (Kelly Olvi, Muusikaolümpiaadil Väike-Maarja Gümnaasiumi 9.kl õpilane Taavi Orro - 10.koht õp. Ly 9.õhtukooli klassijuhataja: Steven Randmaa, Pille-Riin Puðkina, Carolin Merike Tammus Ipsbergi ja Raivo Naritsa juhendamisel Määltsemees). 12.klass: Siinkohal said esile toodud vaid Alli Alas ainealased individuaalsed ja Liis Danilas võistkondlikud tulemused, kuid Väike-Maar-ja Güm- Renno Guitor naasiumi tublide õpilaste Henry Kaevu saavutuste rida spordis ja Kaili Kalvik huviringides on sama pikk. Caroly Kasemets On suur rõõm tõdeda, et Olavi Koort meie koolis on väga palju Maarja Kukk väga tublisid ja andekaid Gustav Muusikus noori inimesi, kes suudavad Gerda-Johanna Pello ja tahavad end teostada ja Gerli Pomerants tõestada erinevates vald- Lauri Raitsuk kondades. Kertu Rebane Signe Sabas Loodan, et kõik lõpuklas- Kadri Selgis side õpilased saavad meele- Margus Sibrits pärased eksamitulemused Külli Urb ning järgmisel õppeaastal Ivar Vaab jätkavad paljud tänased Hendrik Õunapuu põhikooli lõpetajad Väike- Maarja Gümnaasiumi 10. 12.klassi klassijuhataja: klassis. Riina Põldmaa Aitäh kõigile õpilastele ja nende õpetajatele suure- Gümnaasiumi õhtukooli pärase töö eest 2009/10. täiendõppe klass: õppeaastal ning tänan lap- Janno Koort sevanemaid, kes on alati Kerli Kuntro hoolivad ja osavõtlikud oma Janno Meidla lapse ja kooli tegemistes. Madis Pruul Anu Tammus Soovin kõigile Mirelle Vetemäe. värviküllast suve!

Ly Ipsberg, Väike-Maarja Gümnaasiumi õppealajuhataja 12 NOORED Juuni 2010 Väike-Maarja õpilased tähistasid Noorte töö- ja puhkelaagril lastekaitsepäeva matkaga lõppes esimene vahetus Koolide ühisüritusel osales umbes 430 õpi- Lõppes Väike-Maarja valla noorte huvipakkuvat tegevust ning saada töö- last, alates esimeste klasside lastest kuni töö ja puhkelaagri esimene etapp, kogemusi. kümnenda klassi noorteni välja. kus leidis tööd 51 noort. Juba praegu uuritakse, kas järg- Matka ja hiiepäev algas hommikul Esimene vahetus laagrinoori misel aastal ka laager toimub. Kiltsi lossi juures, kus tutvuti lossi ja selle kogunes avamisele 7. juunil Nadalama Peale tööd on laagrilised käinud ümbrusega, otsiti vastuseid küsimustele. külamajja. Pärast vallavanema Urmas grillimas ja matkanud Äntu matkaradadel, Seejärel asuti 4,5- ja 6-kilomeetrisele kont- Tamme tervitust, Väike-Maarja noorte- teinud sporti, kuulnud karjäärinõustajat Tiiu rollpunktidega matkateele. Nagu õpilaste keskuse juhi Meeli Veia instruktsioone ja Säbeli juhtnööre karjäärinõustamise ja puhul ikka, oli neid, kes küsimistele hoole- sõnade pealelugemist võeti kätte esimene õppimisvõimaluste kohta, õppinud koos- ga vastasid ja ümbrust jälgisid ning neid, tööots: külamaja ümbruse prügikoris- tama CV-d ja motivatsioonikirja ning muud kes raja kiiresti läbi tormasid. tamine ja värvimistööd Nadalama küla- kasulikku. Ebaveres ootas lapsi PAIKi poolt majas. Kogu laagritegevus toimub kahes korraldatud maiustuste laud ja supp. Ke- Laagrilised olid jaotatud kolme vahetuses. Esimene vahetus lõpetab halise kasvatuse õpetajad korraldasid õpi- lastele võistlusi ja mänge. Algklassilapsed võistlesid teatevõistluses ja joonistasid krii- tidega asfaldile, põhikooliõpilased orientee- rusid ning lennutasid lendavat taldrikut. Matkapäeva teises pooles rääki- sid Marju Metsman ja Tõnu Talimaa Ebave- re hiiest. Marju Metsman rääkis algklassilas- tele, et hiis oli vanadele eestlastele sama ge ja vaimu toita. kätte samaanitrummi ja asus seda taguma. püha kui kirik. Ebavere hiis on üks võimsa- Vanasti oskasid inimesed märgata Trummitagumine oli vajalik selleks, et tun- matest kohtadest Eestis Pühajärve ja Kaali enda ümber looduses toimuvat. Nad panid netada rütmi, mis aitab omakorda paremini meteoriidikraatri kõrval. Lisaks sellele, et tähele, et teatud kõrgemates kohtades tun- tunnetada ümbritsevat. Šamaanil on võime tajuda asju teistmoodi kui tavalised inimesed. Nad viivad end trummirütmi abiga transsi, kus nad suudavad tajuda asju teistmoodi kui meie. Näi- teks tulid jahimehed šamaani juurde ja küsisid temalt, kus need loomad on, keda küttima minna. Samaan tagus trummi, viis end “vajalikule laine- le” ja sai jahimeestele loo- made asukoha kätte näidata. Teadjamees joonistas maapinnale rõn- gruppi: kõige suurem on Väike-Maarja 19.juunil, teine vahetus toimub 28. juunist gasristi – päikeselille – rühm (30), väiksemad Simuna ja Kiltsi kuni 9. juulini. tervendava sümboli, mil- töörühmad (10 ja 14). Laagris leiavad kokku tööd sada le iga elemendi tähendust Väike-Maarjas korrastati vana noort. esivanemad teadsid. kalmistut, pügati hekke ja heakorrastati Registreerumine noortelaagrisse Rõngariste kohtab ka va- haljasalasid, korjati prügi, värviti lasteaia oli väga aktiivne, laagrikohad täideti nadel surnuaedadel. “Ka välismänguvahendeid, tehti tööd Avispea lühikese ajaga. Asutustel ja ettevõtetel, kel meie rahvatantsus on pal- kiriku juures jmt. on pakkuda noortel sobivat tööd, palutakse ju ringikujulist liikumist – Kiltsi rühma lapsed korrastasid kontakti võtta noortekeskuse juhi Meeli see on kõik sellest tulnud mõisaparki ja kooliümbrust, et olla valmis Veiaga. ja et me tunneksime end lõpuaktuseks. Simuna rühma lapsed Noortelaagril on kavas korraldada Ebavere hiit tervitus-ussiga tervitamas. Foto: Hilje Pakkanen hästi ja rõõmsalt selle tun- korrastasid Simuna kalmistut, noorte- peale tööd ühiskülastusi valla ette- dega,” rääkis teadja- keskust ja kaitseliidu ruume. võtetesse ja mujale huvitatavasse pai- Kuigi ilmataat esimese vahetuse kadesse. Laagri lõpus, 13. ja 14.juulil toi- hiis on kaitse all, on hiis sedavõrd püha nevad nad end eriti kergelt ja vabalt, kus mees. noori ei soosinud: on olnud külm ja vih- mub kahepäevane ekskursioon loo- koht, et seal ei karjuta, ei visata prügi maha, on hea üksi- ja koosolemise tunne. Nendes Kui esivanemad hiide läksid, siis mane, ei ole see kahandanud noorte töö- duskaunisse Rõugesse. ei murta oksi ega korjata metsaande. Sin- kohtades hakati koos käima, kui oli vaja nad esmalt tervitasid teda. Ka meie tervita- ja laagriindu. Meeli Veia sõnul on noorte Raha laagrite läbiviimiseks saadi na minnakse heade mõtetega. näiteks nõu pidada. Neil kohtadel on eriline sime hiit pikas rivis tervitus-ussiga. Kui al- juhendajad olnud ranged ja jälginud, et vallaeelarvest ligemale 90 000 krooni, KIK- Teadjamees Tõnu Talimaa viis va- side ka haldjate, loodusvaimude ja teiste gul laulis igaüks oma viisil, siis mõne aja tööd oleksid korralikult tehtud. st 31600 krooni ja Eesti õpilasmalevate nemad õpilased otse hiide nelja tee ristu- jõududega. pärast kõlasime märksa ühehäälsemalt. Huvi laagri vastu on jätkuvalt väga programmist 13 800 krooni. miskohale ja pani noored muistsete eest- Oluliseks peeti häid suhteid nen- Vanade esivanemate jaoks oli olu- suur: leiduks ainult noortele sobivat tege- laste kombel ringi istuma, et hiie jõud ja tun- dega ja seepärast viidi neile annetamiseks line, mis tunne oli nelja põhielemendi tule, vust ja oleks selle eest ka väikest tööraha Info Väike-Maarja noortekeskus: netus oleksid vägevamad. seda, mis endalegi oluline, näiteks süüa ja maa õhu ja vee taga. Selleks, et need neli maksta. Tööd on tehtud nii vabatahtlikkuse tel 325 5038; [email protected] Tõnu Talimaa rääkis, et käis siin riideid. Viidi ka lõngu ja riideribasid. Teadja- elementi oleksid inimeses tasakaalus, tant- printsiibil kui ka tasu eest - üks töötatud Väike-Maarja noortekeskuse juhataja enne mõni päev ise kohal, et tunnetada, mees jagas ringisistujatele punast värvi lõn- siti ja lauldi. Ka meie laususime ringis koos tund maksab 27 krooni. Meeli Veia. mida Ebavere hiis, tema haldjad ja valdjad ga, mis seoti ümber randme ja igaüks soo- loitsu: “Maa - minu keha, vesi - minu veri, Noorte sõnul tulid nad laagrisse talle justustavad. vis seejuures midagi head. Paela värvgi oli õhk - minu hing, tuli - minu vaim - me oleme seepärast, et olla sõpradega koos, leida Hilje Pakkanen Kuidas üldse tekkis hiis ja miks ini- valitud Tõnul teadlikult. Vanavanemad tead- üks!” Niimoodi oleksime pidanud laulma tund mesed just teatud kohtades koos käisid? sid, et igal värvil on oma tähendus. Punane aega jutti, et tasakaal ja vägi meie sise- musse veel rohkem oleks läinud. Meil oli Ta alustas oma juttu sellest, et ajast aega oli tule, armastuse värv, mis peletas eema- Noortekeskus tänab Pistriku jahiühistut, kes toetas on inimeste jaoks olnud oluline toidu, tur- le kurja. selleks aega mõned minutid. Vaatamata vatunde ja töö kõrval oluline ka oskus rõõm- Teadjamees tegi salveisuitsu, et vähesele ajale oli hiiest lahkudes tõesti ker- noortekeskust Pandivere päevadel telgiga. Aitäh! salt elada. Selleks on vaja inimesel ka hin- peletada eemale pahad vaimud. Siis võttis gem tunne, otsekui tiivad oleksid selga kas- vanud. Hilje Pakkanen Noorte riigikaitsjate teadmised kinnistati välilaagris 8.-10. juunini vältas Rutjal mini kinnistada, ja see sai täidetud,“ naasiumiosa õpilast rohkem kui 70 kolmepäevane Kaitseliidu Viru lisas ta. Eesti koolis. Kursuse pikkus on koo- maleva korraldatav välilaager koo- Kolme päeva jooksul oman- liti erinev, jäädes tavaliselt vahemikku liõpilastele, kus noortele kinnistati dasid õpilased teadmisi orien- 35-70 õppetundi, millele lisandub 2- riigikaitsetunnis omandatud teerumisest, meditsiinist, relvadest 3 päevane välilaager. Enamikes teadmisi ja oskusi. ja laskmisest, sõdurioskustest ja koolides õpetatakse riigikaitse- Riigikaitselaagrisse Rutjale riviõppest. õpetust gümnaasiumiosas valik- kogunes 83 õpilast Kadrina, Väike- Riigikaitseõpetaja Ants Rik- ainena. Maarja, Haljala, Kunda, Loksa, bergi sõnutsi tunnevad õpilased Riigikaitseõpetus on multi- Rakvere, Tapa koolidest. Instruk- tõsist huvi riigikaitse vastu. „Kui va- distsiplinaarne õppeaine. Ühelt poolt toreid oli kokku 20, kellest enamuse rasematel aastatel riigikaitslaagrist on tegemist teoreetiliste käsitlustega moodustasid riigikaitseõpetajad ja mõni õpilane viilis kõrvale, siis kaks tänapäevasest julgeoleku- ja kaitse- Kaitseliidu Viru maleva kaitse- viimast aastat on kõik õpilased, kes poliitikast ning kaitsejõudude üles- liitlased. Kaasati ka Kaitseväe Pio- riigikaitset õpivad, sellest ka osa ehitusest, teiselt poolt antakse väga neeripatajoni seersante. Kolmel võtnud,“ rääkis Väike-Maarja güm- praktiline ülevaade relva- ja rivi- päeval tagasid õpilaste toitlustamise naasiumis riigikaitset õpetav kait- õppest, topograafiast ja esmaabist katlatoiduga naiskodukaitsjad. seliitlane Ants Rikberg. Rikbergi sõ- ning keskkonnakaitsest kaitsejõu- “Õpilastele meeldis väga, kui nutsi õppisid käesoleval aastal dudes. lugeda nende kirjutatud tagasi- poiste kõrval Väike-Maarja gümnaa- Lisainfo: veebel Alger Nurk, sidelehti,“ rääkis Kaitseliidu Viru siumis riigikaitset valikainena ka 5201534, [email protected] maleva nooreminstruktor veebel kaks tüdrukut. Ants Rikberg, tel 5290745 Alger Nurk. „Eesmärgiks oli klassi- Riigikaitseõpetust õpivad Koostaja: Kristel Kitsing, tel tundides omandatud õppeined pare- enam kui 3000 peamiselt güm- 57845943 Juuni 2010 HARIDUSELU 13 Simuna Kool: me oleme siin õnnelikud olnud!

Siin ma seisan. Vanust on mul 102 aastat. rõõmsamaks siiski sõbralikud vestlused mu Selle aja jooksul olen paljugi näinud ja nooremate vendadega. Teie tunnete neid kuulnud. Võiksin pajatada nii kurbi kui Keskmise Maja, Uue Maja ja Spordihoone nime lõbusaid juhtumisi nii õpilastest kui all. õpetajatest. Ja iseendast – kui ma veel noor Ja teate mis juhtus 1. mail!? ja ilus olin…Minus kihas elu. Praegu näen Laupäeval tuli kokku endisi ja praeguseid õpilasi, sellest vaid und, kuidas lapsed kellahelina õpetajaid ja kooli töötajaid. Osad läksid kribinal- Simna Kooli 320.aastapäeval peale rõõmsalt käratsedes klassitubadest krabinal aeda korrastama, teine osa võttis end toimus rongkäik läbi aleviku, kus välja voorivad, kuidas õpetajad ritta minu ja puukuuri jäänuste juurde ja hakati kokkutlunud liikusid lendude õpetajatetoas nõu peavad… See kõik on kuivi puid minu koridoridesse laduma. Just nii kaupa. Oli meeleolukas kokku- minu jaoks minevik. nagu vanasti! (Puukuurist on muidugi kahju, oli saamine. Ohkan vaikselt kui vihma sadama hakkab, ta ju minust palju noorem…aga see talv murdis Nagu ikka, toimus sportlik mõõ- sest katus on mul katki ja vihm teeb mu ta katuseharja.) Oi milliseid mälestusi see minus duvõtmine, pidulik aktus. tühjad klassiruumid märjaks. Aietan, kui äratas…Ja lõpuks tundsin end ka natuke Kool andis välja koo- mõni pätipoiss jälle mõne mu akna katki vajalikuna. lilehe “Kooliekspress” eri- viskab… kurdan muret ka internaadimajale. Ja oh neid aastaid, mis nad küll minuga teevad, väljande, millest väljavõtteid Tema ütleb, et teab mis tunne mul on… peaaegu oleksin unustanud - minu ühe korstna toome ka vallalehe lugejas- Vahel tulevad mind vaatama mõned tähtsad otsas on ju kurepesa. Pean ju kurepere jaoks konnale. mehed, siis mõtlen lootusrikkalt, et äkki siiski ikka olemas olema, sest nad on minuga harjunud. läheb mind veel vaja ja leitakse ettevõtlikud Räägitakse, et tulemas on vilistlaste Fotode autor on Mart Pruul. inimesed ja miljonid kroonid või eurod, et kokkutulek…. Küll mul on piinlik, et pean külalisi mind jälle korda teha. Pakuksin lahkesti oma sellises viletsas seisus vastu võtma, aga mis ruume muusikakoolile, raamatukogule, teha? Ise ma ju ennast aidata ei saa! lasteaiale või koguni õpilaskodule…. Ikka teie vana Simuna Koolimaja Minu igavaid ja tühje päevi muudavad

Selles koolis on veedetud väga head aas- tad, mille jooksul on ehk isegi mõni tarku- setera meelde jäänud… Märkimist väärivad siin kohal näiteks meie toredad õpetajad, kes suutsid tihti ka kõige igavamad asjad huvitavateks teha ja keda sai pinnitud nii mõnegi teemavälise küsimusega... Klassikaaslased, kellega on saa- nud koos olla nii palju suurepäraseid hetki ning kellest on tihti saanud inimesed, kes üksteist kõi- ge paremini teavad. Üritused, väljasõidud kui ka lihtsalt koos olemine on Kindlasti ühed kõige paremad lapse- saanud naerda, matsu mängida nii et sokid meid lihtsalt tohutult kokku- põlvemälestused ongi just sellest koolist. guaššvärvidega koos on olnud. Oleme saa- kasvatanud. Ning tegelikult, Kahju on lahkuda nii heast koolist, klas- nud tegeleda oma huvidega: korvpall, näit- on meie neli klassijuhatajat sikaaslastest kes on kõige-kõige paremad! lemine, joonistamine ja laulmine. Kindlasti ka äärmiselt vaprad inime- Oleks siin gümnaasium, siis jääksin kindlasti jääb mulle Simuna Kooliga meelde ka korv- sed, sest meiesugust klassi veel siia, sest siin on väga head ja toredad pallitrennid, võislused, ööbimised jms, mis pole just kõige kergem õpetajad. Nad mõistavad meie muresid, on ülekõige head olnud! Aitäh õpetaja Hilla- käskida-keelata. saavad aru meie naljadest ja teevad ka ise rile, aitäh laulu-, kunsti,- näiteringi õpeta- Ja muidugi, ei saa mär- nalja, mis on muutnud meie koolipäeva väga jatele ja samuti klassijuhatajatele ning aine- kimata ka jätta, suu(re)- lõbusateks! Nemad on meid õpetanud elus õpetajatele! Hea, et olete viitsinud meiega pärast koolitoitu. hakkama saama, nad on andnud endast niimodi tegeleda! Aitäh ka parimatele koka- Mis minust edasi saab, kõik, et meil oleks hea! Kuid nüüd on meie tädidele! seda näitab vaid aeg. Kuid kord, meie anname endast kõik, et nad Kindel on see, et mälestused selle jätkan oma haridusteed saaksid veel endite üle uhked olla! kooliga seoses ei kao kuhugi! Igatsema linnalapsena ning sügisest Kahju on just sellest, et mina ja ma seda aega jään ma kindlasti! Lahkumine hakkan õppima Tartu usun et ka teised mõistavad alles nüüd, et sellest koolist on raske, kuid tuleb edasi Tamme gümnaasiumis. Tuult tiibadesse, kallid Simuna Kooli 9.klassi lõpetajad: Kasper Jaanimägi, Kaisa Ohno, kui hea siin koolis tegelikult on olnud! Me liikuda! Kuid Simuna Kooliga ma kohtun veel! Grete Tamm, 9.klass Ellen Anett Põldmaa, Gertu Põldmaa, Grete Tamm, Keiri Tammemägi, Jarko Visnapuu, oleme siin õnnelikud olnud, me oleme Keiri Tammemägi Airi Vorontsov, Raido Üidik! Aitäh, klassijuhataja Elle Alber!

Vasakul õnnitle- mas valla “de- legatsioon” ees- otsas vallavanem Urmas Tammega.

Paremal: õpetajad. 14 KULTUURIELU Juuni 2010 Väike-Maarja Naisselts, millega tegelete? Segakoor Helin käis Tartus Teiste rõõmuks, enese mõttekaaslastega ergutavad vaimu ja koos endi lähedaste, seltsikaaslaste ja meeleheaks innustavad üht-teist uut ette võtma. kaugemaltki tulnutega aleviku Keskväljakul ma- vaimulikul laulupeol Juba aastaid on meie tublid naised korral- 16. aprillil külastasime Müürikul jesteetliku jõulukuuse all. Veidi hiljem pidasime danud jõulukohviku muuseumi ruumides ja nüüdisaegset vabapidamisega veise- seltsis traditsioonilist jõulupidu: küünlavalgus, Läinud nädalavahetusel, 11.-13.juunini lauljatele see väga meeldis. Laulupeol oli Pandivere päevade kohviku lõhnavad pipar- toimus Tartus järjekordne vaimulik laulupidu üle eesti kohal palju koore. Tartu laululava rahvamajas. Saadud tulu eest koogid, hoolikalt “Mu mano tulge latse”, kus esmakordselt on hea kõla ning ka ilm oli soe. valmistame rõõmu hooldekodu valitud kingitused, võttis osa ka Väike-Maarja segakoor Helin. Solistidena laulis Taavi Tampuu ja elanikele, kes lausa pikisilmi oota- jõulusalmid, ühis- Laulupidu kandis nime “Mu mano Hanna-Liisa Võsa. vad meie külaskäike ja kingitusi. laulud… Eks iga- tulge latse”, mis oli motoks oli lastele ja noor- Mul oli väga hea meel, kui pea- Talgud tulemas! 1. aprillil ühes meist on veel tele, keda Jeesus kutsub oma juurde. piiskop Andre s Põder ütles, et seekordne istusime koos Väike-Maarja alles lapsemeel- Tänapäeval on kirik põhimõtteliselt noorte laulupidu oli jälle väga ilus. Ta tänas korral- Põllumeeste Seltsi inimestega. sust. elust väljas, kuna noored kardavad, mida dajaid, koore, kooride dirigente. Arutasime, kuidas oleks kõige neist arvatakse, kui nad on kiriku kogudu- Ka segakoor Helin tänab oma diri- otstarbekam kaasa lüüa ühis- Ilus emakeel, seliikmed. genti Valve Libenet ja soovib talle tugevat üritusel Teeme ära 2010. tunded, Vaimulikule laulupeole soovitas meil tervist ja palju jaksu meie õpetamisel. Laiemat infot jagas poeesia minna Heli-Liiva Komp, kes kirjutas ka pro- Meie koor hakkas laule õppima meiega Kadri Kopso, üks talgu- 7. jaanuar. jekti kultuurkapitalile. Saime toetust peole sügisel, seitse kuud tagasi. Ka täname oma juhtidest. Lugesime tuisusel sõiduks ja seal osalemiseks. lauljaid ning Heli-Liivia Kompi, tänu kelle 1.mai hommikul seadis talveõhtul eesti Me oleme oma kooriga tänulikud projektile saime laulupeol käia. enamik meist sammud taas- autorite talve- meie suurepärasele dirigendile Valve Libe- Oma koori poolt soovime kõigile kasutuskeskusesse. Kevadine luuletusi. Ei kut- nele, kes õpetas meile laulud selgeks. ilusat jaanipäeva ja suve! kaltsupidu tõotas tulla tegevus- sunud seekord Segakoor Helin on väga kõrgetase- rohke, kujunes aga mitmekordselt meisteresinejaid, meline ja väga ühtehoidev koor. Meie kohta Tiit Lastik, Väike-Maarja segakoor elamuslikumaks, kui oskasime vaid saime oma on öeldud, et meie häältes on palju jõudu. Helin laulja, EELK Väike-Maarja ette kujutada. Tegutsesid töötoad, jõududega hak- Laulupidu oli väga tore ja meie koguduse nõukogu liige Naisselts Lõhavere linnuses Viljandimaal juhendasid tõelised asjatundjad. kama. Talgulisi oli väga erinevas vanuses kokku farmi. Selgitusi jagas OÜ esimees Endel Tundeerksad värsid õhkõrnast hel- 90 ringis. Päeva lõpul võis tulemusi käega Mäesepp. Silmad läksid suureks, kui veste langemisest praksuva pakaseni - katsuda ja silmaga paitada: mitu kastitäit nägime kõrget automatiseerimise taset igaühele midagi. Olid ilusad hetked hinge riideribasid narmasvaipade tegemiseks, ja piima liikumise protsessi, mida juhib harimiseks, ühtlasi tähistasime tänavust ühiselt valmistatud tekid, laste meisterda- arvuti. Eriti põnev tundus piimaproovi raamatuaastat. tud võtmehoidjad, mänguloomad jpm. Koos võtmine, mida ei saa meie noorusaja 12. märtsil kuulas osa meist rahva- midagi kasulikku ära teha on parim enese- kogemustega võrreldagi. Ekskursioon maja hubases kohvikus emakeelepäevale teostus. avardas silmaringi, viis kurssi ka kohaliku pühendatud luulemuusika põimikut. Esinesid põllumajandusega. gümnaasiumi õpilased ja käsikellade tõeline Kohtumised virgutavad vaimu virtuoos Inna Lai Tallinnast. 4. veebruari õhtu. Asjalik kohtumine valla- Rahvakombeid alles hoia, 21. aprillil osales suur hulk väikemaar- vanema Urmas Tammega: sadasid küsimu- tarkusi neist üles leia jalasi, sh ka naisseltsi liikmeid, Wiedemanni sed, järgnesid vastused. Saime vajalikku Nagu eestlased ikka, jälgime rahvaka- keelepäeval. Eakas laureaat ise küll kohal ei teavet valla pakiliste probleemide ja eelole- lendrit ja leiame võimalusi tähtpäevi oma viibinud, kuid meil avanes võimalus kuulata vate ülesannete kohta. Hr. Tamm rääkis lahti tegemistes arvestada. rahvusringhäälingus salvestatud intervjuusid ka keerulise loo seoses Aavere hooldeko- 9. novembril kogunesime Eba- Ain Kalepiga, keda haridusministeeriumi esin- duga. Pikemalt peatuti töötute olukorral meie vallas. Aprilli algul võtsime vastu külalisi Soome sõprusvallast Segakoor esinemas Helin Pandivere päeval Sonkajärvilt. Seekord viibisid paar- kolm päeva meie mail harrastus- kunstnikud Liisa Pirilä, Hilkka Meie mehed meestepeol Eskilinen, Jaana Kelberg, Eero Sillanpää, Marija Arti-käinen. Naisselts valmistus hoolikalt koh- tumiseks ülemeresõpradega, igaühel meist oli oma ülesanne. Tutvustasime külalistele Tallinnas KUMU ja Kadrioru muuseumi, Vii- bisime Muuga ja Kiltsi mõisakoolis, nautisime väikemaarjalaste suurepärast rahvatantsupidu. Siiras tänu valla juhtidele ja neile, kes soomlasi majutasid ning nende saatjateks olid. Sealtpoolt Soome lahte jõudis meieni tänukiri: „V. a. Väike- Maarja Naisselts! Südamilk tänu kõigile Väike-Maarja inimestele, kes tegid meie külaskäigust unus- tamatu elamuse. Terve programm ja ülevoolav hoolitsus, mis meid Naisseltsi jõulukohvik, esinevad Marju Metsman ja perekond Kopso Väike-Maarja mehed koos saatjatega Rakveres meeste tantsupeol. Foto: Egne ümbritses, on meis äratanud pul- Liivalaid, VMG rühmade ja Väike-Maarja tantsuselts Tarapita juhendaja. bitsevat rõõmu, tänu-likku meelt, ideede lendu ja tiibu meie jalgadesse. vere mäe jalamil tervisespordikes- daja Andres koppel iseloomustas kui „sõnalist Loodame, et meie koostöö jätkub, ootame kusesse. Mõne väikese detaili lisami- maastikumaalijat ja Eesti keelamaastiku hool- jällekohtumist!” sega püüdsime ka martide moodi välja dajat”. Ville-Markus Kell annab 6. mai. Õhtu koos Rakveres te- näha. Rääkisime mardipäeva rahva- Eestimaad avastamas gutseva Juhan Kunderi Seltsi juhataja Maia traditsiooniks kujunemisest nii meil kui ka Juulikuus seame „reisipaunad” val- Simkiniga avas huvitavaid tahke sealsest mujal Euroopas. mis ning sõidame Pärnumaale ja Kihnu saa- oma juubeliks omaloomingu mitmekülgsest tegevusest. Rääkisime Lõbusaks-sportlikuks muutsid rele. Pärnumaal läheme Soomaa rahvusparki võimalustest, mis aitaksid seltside elu õhtu spordikeskuse noored näitsikud, rabamatkale, külastame Tori hobusekasvan- sisukamaks muuta. Arvestades MTÜ-de kelle juhendamisel omandasime kepi- dust, muuseumi ja kirikut, ekskurseerime Pärnu kontserdi majanduslikku olukorda ja keerulist asja- kõnni oskusi. linnas. õhkkonna jaoks. Ja veel - ennast kiitmast ajamist, vahetasime kogemusi projek- Detsember…advendiaeg, Õhtul purjetame Kihnu tutvumaks 18.juulil algsuega kell 14 toimub ma ei väsi, sest enesekiitus on sedavõrd tipõhisest tegevusest. Kohtumised jõulude ootus… 5. detsembril seisime sealse elu ja inimestega. Tagasiteel külasta- Väike-Maarja kirikus Väike-Maarja tähtis töö, mida ei saa kellelegi teisele me Lavassaare raudteemuuseumi ja Türi ring- Rahvamaja direktori Ville Markus Kelli usaldada! olen diplomeeritud helilooja (prof. häälingumuuseumi. omaloomingukontsert Circulus Vitio- Lepo Sumera, Tallinna Riiklik Kon- Kui kaugemal käidud, tarkusi kogutud, sus. servatoorium 1983) ja Eesti (tolleaegse tasub astuda taas kodulähedastele rada- Circulus Vitiosus tähendab eesti Eesti NSV ja NSV Liidu) Heliloojate Liidu dele. Turismiedendaja Ellu Moisa jagas keeles nõiaringi. Nõidade, kui niisugusega, liige aastast 1984. seltsi liikmetele enda koostatud trükiseid pole siin pistmist vähimatki. Põhimõte on Väike-Maarja valla tundmaõppimiseks. Nii see, et elus kipub paraku paljude asjadega Mu hea sõber ja üks paljudest õpetajatest, et uurimist jätkub, matkarajad kutsuvad. nii olema - kust alustad, seal ka lõpetad. Seega - nõiaring. Raimo Kangro, ütles juba kolmkümmend aastat tagasi: .. raske on teenida Rõõ- Kuidas edasi? mujumalat ... . Aga proovigem seda siiski. 4. juuni õhtul saime kokku ühe seltsi liikme Kui on hingele kogunenud palju, Ehk õnnestub meil näidata üksteisele mitte avaras koduaias ilusat jaanipäeva-eelset peab auru kuidagi välja laskma ja sõnadega ainult hambaid, vaid ka päikest. Kes teab... loodust nautima ja piknikku pidama. ütlema. Seda nii muusikas kui ka sõnas, Heidame pilgu senistele ettevõtmistele, meloodiais kui ka värssides. Abiks on Austusega, ja sõbraliku naeratusega seame sihte ja eesmärke - teha on ju nii “masin” (see portatiivne orkester), sõber- kogu vallarahvale, palju! laulumees ja sõber-pillimees. Mõtted on minu omad. Mõned neist vanad, mõned Ville-Markus Kell, helilooja Ootame endi hulka uusi liikmeid! vastloodud. P.S. Nimetatud verstapostiga tõmban Naisseltsi töö keskuseks on muuseum. joone alla oma viiekümnele elatud aastale. Infot saab muuseumist ja Ellu Moisalt. Oma muusikas ja tekstides püüan olla optimistlik ja rõõmus. Loodan väga, et Ville-Markus Kell Naisseltsi mardipäev Ebaveres. Vaike Sinisalu mitte liiga kergemeelne kiriku konservatiivse Juuni 2010 KULTUURIELU 15 Vanade raamatute laat Kiltsi kool: armas nagu oma Taaskord oli põhjust avada vana spordihoone ja sinna külastajaid sisse lasta, seekord küll õpilate kodu joonistusnäitust külastama ja kasutatud raamatute hulgast endale meelepärast lugemist valima. Kooliaasta lõpu eel ilmus Kiltsi põhikooli aja- - Muidugi olen rahul. Ei kujutaks ettegi, et Vanaraamatulaadad on juba teist aastat väga leht Kiltsi Teataja nr 3, mis seekord oli pü- oleksin mingi teise kooli vilistlane. edukalt üle vabariigi mitmel pool populaarsust võitnud. hendatud tänavustele lõpetajatele. Kas teil on kahju siit koolist ära min- Pakutav raamatuvara on küll pärit kaugemast või Lõpetajaid eluteele saates või üld- na? Kui ei ole, siis miks? lähemast minevikust, kuid alati leidub huvitavaid teoseid, se õpilastest rääkides võetakse tavaliselt Kindlasti on kahju. See kool on kui teiseks mida kunagi pole kätte saanud või puudub just see kellegi ikka jutuks tema õppeedukus, suhtumine koduks saanud, kus tead kus mis asi on, sarjakollektsioonist. koolitöösse ja kaaslastesse, huvid. Seda igat nurka koolimajast ja ka kõiki kaasõpila- Väike-Maarja laada põhivara muudustas seekord on ka selles lehes. Väga sümpaatne aga si. raamatukogudest mahakantu ja elanike toodu. Huvi on, et selles lehes on avaldatud õpilaste Mis on teie lemmikaine ja miks? raamatu vastu oli päris suur, paljud lahkusid suure enda mõtted oma kooli, kaaslaste ja iseen- Minu lemmikaine on geograafia, sellepärast sületäie või täis kotiga. Paljud kurtsid, et oleks ka oma da kohta. et mulle pakub see huvi. raamatuid toonud, kuid keegi pole neid ära sorteerinud, Õpilaste arvamust kipub vähe kuul- Mis on olnud teile kõige meeldejää- lubati järgmisel aastal usinamad olla. da olema, ikka arvavad koolist kõik teised vam üritus siin koolis? Kõige menukamad olid lasteraamatud ja muidugi rohkem, justkui oleksid ise äsja koolipingi Ei mäleta koolis tehtud üritusi. lembelood. Aga ka aiandusalaseid ja igat liiki tea- tagant tulnud. Aga lugege ise, kuivõrd küp- Te olete õpilasomavalitsuse presi- beraamatuid otsiti taga. Rahvas arvas, et seda laata sed on meie Kiltsi kooli üheksandikud oma dent. Keda te tahaks oma kohal näha võiks järgmistel pandivere päevadel korrata. Siis lubati elutee järgmisele etapile vastu minema, oma järgmisel aastal ja miks just tema? agaramalt osa võtta, eks iga käivitamine võtab algul veidi senist eluteed hindama Ma ei kedagi nimeliselt küll nimetada, lihtsalt aega. Meie oleme valmis seda korraldama, ootame aga peab ta olema rohkem aktiivsem kui mina. järgmisele laadale aktiivsemat elanikepoolset pakkumist, Mis hinde te paneksite sellele ja kooli Kas olete rahul tehtud tööga õpilas- sest raamatukogud on oma kogud nüüd selleks korraks ja miks just see hinne? omavalitsuses? puhastanud, sealt enam palju lisa ei tule. Ma ei teagi, ehk nelja. Ega ükski kooli pole Ausalt öeldes ei. Ma oleksin pidanud roh- nii täislik, et saada viit. kem vaeva nägema. Praeguseks on raamatud mitu korda sorteeritud Harjunud väikse seltskonnaga. Omad on Mida arvad meie kooli õpilastest, klas- ja järelejäänute paremik ootab Väike-Maarja raamatukogu omad. sikaaslastest? lugemissaalis laudade peal kuni augustini huvilisi endale Mis on teie arvates plussid selles - Suht kraaklejad on. meelepärast välja valima. koolis? - Üks on hullem kui teine. Aga eks me tasa- Väike õpilaste arv. Tunnis saab enamuse kaalustame teineteist. Pole viga, hea selts- Irma Raatma selgeks. kond. Nalja saab! Mis on teie arvates miinused selleks Kas te kavatsete suhelda oma klas- koolis? sikaaslastega ka peale seda, kui ole- Vaike Sinisalu läheb koju raamatulastiga Seltskond. te lõpetanud? Kas te kahetsete, et ei tulnud siia Jah ikka, sellepärast, et osadega oleme kooli kohe esimesest klassist, kui juba lasteaiast saadik koos olnud. ei, siis miks? Mida tahaksite tulevikus saavutada? Jah, kuna see on palju huvitavam kool. Ei tea, pole mõelnud selle asja peale. Te käisite Väike-Maarja koolis ja nüüd Mida kavatsete teha, kui lõpetate? siin koolis: mis on teie arvates nen- - Ikka kaugemale pürgida. Kui saan, siis de koolide erinevused? eragümnaasiumi. Kõik Väike-Maarja koolis ei tunne kõiki, aga - Jõuda ülikooli. Kiltsi koolis tunnevad. - Mina läheksin edasi Tallinna, sellepärast Kas olete oma tulemustega rahul, et mul vanemad elavad Tallinnas ja mul oleks mis te olete saavutanud siin koolis? seal lihtne käia. - Jah, olen küll, kuid oleks võinud veel pa- Kellena tahaksite tulevikus töötada? remini. Kuna olen veel noor, siis ei oska öelda. - Jah, olen küll, kuid oleks võinud ka pare- Kuid lähen õppima ehituse alast teemat. Siis mini. midagi sinnakanti. Kui te saaksite aega tagasi keerata ja Kas olete valmis selleks, mida tule- muuta midagi, kas teeksite seda ja vik võib tuua? miks? Jah, olen küll. Ma kindlasti kasutaks võimalust ning alus- Mida te soovitaksite sellele koolile? taksin kogu koolielu otsast peale, sest kõi- - Ärge lõhkuge uut koolimaja! ke saaksin veel paremini teha. - Ärge lõhkuge uut renoveeritud koolimaja. Te olete sportlik inimene. Kas te ka- Austage seda. Tehke alati kaasa. vatsete spordiga ka edaspidi tegel- - Soovin, et Kiltsi Põhikoolil jätkuks õpilasi, da kui olete lõpetanud? keda õpetada ning õpetajaid, kes oleksid Järgmine vallaleht ilmub Mingil moel ikka, aga erilist huvi pole. sama toredad kui siiani. Kas olete rahul, et lõpetate just siin - Jätkake samas vaimus! augustis koolis ja miks? - Edu ja vastupidavust! - Peaasi, et lõpetan ja hästi. - Sooviksin kõige paremat ja edu. - Jah, kuna see on ilus kool lõpetamiseks. Lehte sirvis Hilje Pakkanen Valla kodulehel oli internetiküsitlus Pandivere päevade kohta

Sellele vastas 121 inimest. 215 vastanutest meeldib Pandivere päevadel kõik, sama- paljudele ka laat ja melu. 17% käivad Pandivere päevadel naisekandmise pärast, 11% oli grillimishuvilisi. 13 protsendile vastanutest ei meeldi mitte midagi. Vähem oli vastanuid, kelle eelistuste hulka kuuluvad hobupäevad, raamatulaat ja kont- serdid-näitemängud. Mis sugugi ei tähenda, et rahvast vähe oli. Kohaliku rahva näite- mäng läks ju täissaalile! Pandivere päevade korraldajad on aga ettepanekutest ka juba nüüd huvitatud.l Aitäh ja uute küsimusteni! Unustatud mõisate külastusmäng jätkub

Sel aastal on mõisahuvilistel võimalus kü- 26.juunil, 10., 11. ja 26. juulil, 5. augus- Kiltsi mõis ja perekond Krusenstern . Üm- lastada 30 mängus osalevat mõisat, sh ka til kella 10.00-18.40. bermaailmareis 1803-1806 jpm. Kiltsi mõisa. Külastustasud: peredele 50, täiskasvanutele Külastuspäevadel kell 13.00 film „SPE FRE- Mängu korraldus on traditsiooniline: osa- 25, õpilastele ja pensionäridele 15 krooni. TUS Lootusele tuginedes“ A.J. von Krusen- võtjad saavad esimesest külastatavast Igal täistunnil toimub mõisates giidiga jalu- sternist (70 min, ka inglise- ja venek.). Giid mõisast osalejaraamatu millesse koguvad tuskäik, avatud on näitused, kohvikud, kor- (ka inglise ja vene, võimalusel soome ja külastuspäevadel mõisatest templeid. Vä- raldatakse kontserte ja töötubasid, müügil rootsi keeles) hemalt 10 mõisat külastanute vahel loosi- kohalikud suveniirid, trükised. Külaplatsil võimalik pikniku korraldada, gril- takse välja 25 üksikkutset ja 10 kolmele ini- Kiltsi mõisa külastamine limisvõimalus. mesele mõeldud perekutset sügisel ühes Seoses renoveerimistöödega võtab mõis Külastusmängust mitteosalejate külastus- Eestimaa mõisas toimuvale teatrietenduse- üksikülastajaid vastu ainult külastusmängu tasud: pered 25, täiskasvanud 15, õpila- le. Lisaküsimustele õigesti vastanute va- päevadel. Teistel päevadel teenindame sed ja pensionärid 10 kr, gruppidel lisatasu hel läheb loosimisele 20 Eesti mõisaid tut- gruppe ettetellimisel ([email protected]) tel. 100 kr. vustavat raamatut. 555 75 301) Vt ka www.unustatudmoisad.ee Külastuspäevadel mõis avatud Püsinäitused ja muu Lembit Keerus 16 SPORDIELU Juuni 2010

Harjuta terviseks Naisekandmise võistluste protokoll Kevadhooaeg tõi kuuga lisa 79 harjutajat kokku 174 Vabastiilis individuaalvõistluse 0:15,47. osavõtukorraga. Punktiseis 11.juuni seisuga: 367 protokoll 5.Andres Laanemägi/Kairi Vähi (Hulja) inimest on osalenud kokku 3768 korda. I Taisto Miettinen/Kristiina Haapanen (Soo- 0:21,18. Keskmiselt on üks inimene osalenud 10,3 korda. me) 1:00,70. 6. Mikk Talvik/Merle Hartmann (Järva/Põlva) II Alar Voogla/Kristi Viltrop (Tallinn) 1:01,30. 0:21,64. Aktiivsemad osalejad: Annela Laidre Anneli Kukk (VMÕK) 55 ok, 5 bp. Õie III Egon Keinaste/Ann Uusmaa (Rakvere) 7. Taivo Liik/Piret Raudvere (Tartu) 0:25,00. (BLC) 190 osaluskorda, 19 boonuspunkti. Altermann (BLC) 53 ok, 5 bp. Ain Kõiv 1:03,60. 8. Hans Kruusimägi/Siret Kotka (Väike- Car-men Vinkel (V-M) 174 ok, 17 bp. Mall (FIE) 52 ok, 5 bp. Brian Vinkel (V-M) 52 ok, 4. Andres Laanemägi/Karin Vähi (Hulja) Maarja) 0:38,48. Le-piksoo (V-M) 151 ok, 15 bp. Viivi Kahr 5 bp. Marko Põdra (V-M) 50 ok, 5 bp. Viivi 1:08,30. (Päästekool) 136 ok, 13 bp. Margit Hiiemäe Lõhmus (V-M) 46 ok, 4 bp. Heete Ausmeel 5. Karmo Lillemets/Kairi Lillemets (Rakke) Võistkondliku võistluse (BLC) 118 ok, 11 bp. Raiko Kilgi (V-M) 116 (TLÜ) 43 ok, 4 bp. Maiu Talu (V-M) 41 ok, 1:14,10. lõpuprotokoll ok, 11 bp. Mare Soovik (Maiximar) 89 ok, 4 bp. Andres Saaremäel (Clean Up) 40 6. Tõnis Tulp/Lisette Mägi (Kadrina) 1:24,00*. I Konkurendid (Alar Voogla, Tõnis Tulp, 8 bp. Urve Kalda (V-M) 79 ok, 7 bp. Aino ok, 4 bp. Geidi Kruusmann (VMG) 37 ok, 3 7. Marten Seepter/Kaija Lukman (Väike- Egon Keinaste, Kristi Viltrop) 1:25,40. Saaremäel (KPK) 66 ok, 6 bp. Aare Prants bp. Bruno Münter (Ilmandu) 36 ok, 3 bp. Maarja) 1:25,40*. II Sõbrad (Mauri Zahkna, Marek Zahkna, (Lasila) 66 ok, 6 bp. Romet Prants (Lasila Raivo Veermets (V-M) 34 ok, 3 bp. Anne- 8. Janno Sild/Anu Sild (Viljandi) 1:31,90. Renno Remmel, Merlin Zahkna) 1:33,30*. Põlistame Eesti PK) 66 ok, 6 bp. Urmas Kopti (V-M) 64 ok, Ly Nilbe (Päästekool) 33 ok, 3 bp. Aimar 9. Mikk Talvik/Merle Harkmann (Järva/Põlva) III Triigi küla (Mati Kõiv, Sten Anslan, Raivo 6 bp. Ave Jander (V-M) 62ok, 6 bp. Maili Türbsal (Uusmaa) 31 ok, 3 bp. Toomas 1:45,50* Tammus, Siret Kotka) 1:43,00. rahvusliku Tannbaum (V-M RSK) 61 ok, 6 bp. Ivar Vinkel (V-M) 30 ok, 3 bp. Tiia Kaselo (V- 4. Kiltsi (Margo Märtsin, Peeter Baiduza, suurmehe Georg Lass (V-M) 59 5 ok, Rita Soidla (V-M) 58 M) 30 ok, 3 bp. Riina Jalast (VMG) 28 ok, Sprindi võistluse protokoll Kristo Hiielaid, Kerli Tsvetkov) 2:10,50. ok, 5 bp. Raili Kööp (V-M) 55 ok, 5 bp. 2 bp. Malle Kask (V-M) 28 ok, 2 bp. I Renno Remmel/Merlin Zahkna (Tallinn) 5. Nelikand (Karli Lutter, Helmut Hinno, Lurichi mälestuse! 0:14,39. Henri Manninen, Mari-Liis Martõnova) Georg Lurichi mälestussamba toetussum- II Alar Voogla/Kristi Viltrop (Tallinn) 0:15,13. 2:20,00. made kogumiseks avatud Väike-Maarja Val- III Taisto Miettinen/Kristiina Haapanen 6. Väike-Maarja vald (Tarmo Kaasik, Hans Pandivere päeva paariskorvalli võitis A Team lavalitsuse arveldusarve number SEB Pan- (Soome) 0:15,39. Kruusamägi, Raul Veia, Lili Guitor) 2:52,40 gas on 10502017649007. 4. Egon Keinaste/Ann Uusmaa (Rakvere) * trahv 15 sekundit Esimese alana toimus Väike-Maarja Teine koht kuulus võistkonnale spordihoones paariskorvpall. Kokku osales Kossukas, kus mängisid Renno Guitor ja neli võistkonda. Võitjaks tuli võistkond A Jan Juhanson. Kolmandaks jäi võistkond Aidakem Team. Võiskonnas mängisid Olev Soolep Eesti kus mängisid Marti Alt ja Eggert Otsa. Valla külade vahelised suurendada ja Taimo Tiimus. võistlused võitis Kiltsi Georg Lurichi fondi Valla meistrivõistlused võitis Väike-Maarja põhikapitali! Tänavuste kodukandipäevade motoks oli teerida ja oma arvamus paberile kirjutada. Selleks aastaks on need võistlused Kokkuvõttes on punktide seis järgmine: 1. “Külad kaasa!” Küladele korraldati seitsmest Þüriile olid suureks abiks Mädapea mõisa Eesti Rahvuskultuuri Fondi Georg Lurichi lõppenud. Viimane ala oli köievedu, kus Väike-Maarja - 94 punkti, 2. Triigi - 67 punkti, alast koosnenud võistlus. Pärast aru- perenaise Marika Vartla hinnangud. fond toetab Lurichi tõekspidamiste väär- väljas olid valla külade esindused. 3. Vao - 42 punkti, 4. Simuna - 32 punkti. pidamisi otsustati kavva lülitada järgmised Kokkuvõttes tuli küladevahelise tustamist ja tema mälestuse jäädvustamist. alad: rongkäigust osavõtt, köievedu, käe- võistluse võitjaks Kiltsi, kes oli väljas kõikidel surumine, vibulaskmine, naisekand-mine, aladel ja saavutas kaks alavõitu (rongkäi- Igaüks meist võib kaasa aidata kalapüük ning koduõlle, hoidise ja koduleiva gus osalemine ja degusteerimine). Maadlushooaja 2009-2010 Lurichi fondi tugevdamisele ja selle degusteerimine, kokku seitse ala. Töötati Teine koht läks samuti kõikidel aladel põhikapitali suurendamisele! välja võistluste juhend ja tutvustati seda kaasa teinud, kuid Kiltsi võistkonnast mõneti tulemused külade ümarlaual. tagasihoidlikumalt esinenud Nelikandi Annetusi Lurichi fondi saab teha Sihtasu- Võistlustele tuli osalema 11 küla, (Kurtna, Nadalama, Võivere, Kärsa külad) tuse Eesti Rahvuskultuuri Fond arveldus- MTÜ Nelikand neljast külast moodustunud võistkonnale. arvele nr 221001101347 Swedbankis. kooslust arvestades isegi 14. Rohkem kui Kolmandaks jäi Triigi küla võistkond, Selgituseks: annetus Georg Lurichi fondi. pooltest aladest võttis osa viis küla. kes saavutas lausa kolm alavõitu - käesu- Kahel päeval toimunud võistlustest rumises, köieveos ja naisekandmises, kuid NB! Selgitusse lisage oma isikukood ja pos- jäi nii mõndagi eredalt meelde: mitu küla polnud esindatud kalapüügivõistlustel. tiaadress. Tuludeklaratsiooni esitamisel esines rongkäigus väga kauni ja küla ise- Iga ala võitnud küla sai 500-kroo- saate annetustelt tulumaksu tagasi taot- loomustava sildiga; spordivõistlustel oldi nise ASi Pandivere Ehitus kinkekaardi. leda. agarad oma küla esindajaid ergutama; Üldkokkuvõttes esimesele kohale tulnud degusteerimisvõistlusele toodi välja päris küla sai sama firma kinkekaardi 3000 krooni SA Eesti Rahvuskultuuri Fond telefon: 601 palju hõrgutavaid küpsetisi ja hoidiseid ning väärtuses, teine koht 2000 krooni ja kolmas 3428, e-postiaadress: [email protected] Nelikand ja Kiltsi said maha ka õlleteoga. koht 1000 krooni väärtuses. Leiba küpsetatakse peredes tõesti See, millise tähelepanuga koond- palju. Degusteerimisele oli toodud väga eri- tabeli täitumist jälgiti, annab tunnistust, et Lustakaid nevamaitselisi leibu - on ju igal perenaisel üritust tuleb kindlasti jätkata. Kõik ettepa- oma retseptid. Ja kõik olid väga maitsvad! nekud on teretulnud! Kui rahakott vähegi lugusid Vahest teistest enam jätkus degusteerijail kannatab, loosime järgmisel aastal täien- kiidusõnu Avanduse küla magusamait- davalt välja auhinna ka näiteks nende Lurichist selisele rosinate ja puuviljatükikestega külade vahel, kes võtavad osa vähemalt Fotod tehtud hooaja lõpetamiselt Georgi söögitoas. leivale. pooltest võistlustest. Igal külastajal oli võimalus degus- Sünnist saati Hooaja jooksul osaletud 37 võistlusel ja Anatoli Larionov -3 medalit, Enrico teenitud 176 medalit. Januskevitsus - 2 medalit, Heldur Eduaed Külade võistluste koondtabel jõumees Parim sportlane 2009-2010: - 1 medal, Kristjan Baiduza - 1 medal, Küla Rong- Käe Köie- Vibu- Naise- Kala- De. Kokku Koht 1. Jevgeni Hamizanov Käroly Seeman - 6 medalit, käik surum. vedu laskm. kandm. püük gust. Koostanud Kalle Voolaid (Tallinn, 2002) 2. Anatoli Larionov Robin Baiduza - 1 medal, Romel Seeman - Kiltsi 6 4 5 2 5 5 6 33 1. 3. Aigar Kriel 1 medal. Nelikand 6 5 4 1 4 4 5 29 2. Väike-Maarja kandis mäletatakse, et Lurich Sitke ja Visa (parim trennis käija): Klassikalises maadluses: Jevgeni Triigi 5 6 6 1 6 - 2 26 3. oli juba väikese poisina tõepoolest hästi 1. Robin Baiduza Hamidzanov -1 medal, Aigar Kriel - 1 Avanduse - 3 3 6 - - 4 16 4. tugev - nii jaksas Lurich seitsmeaastaselt 2. Kristjan Baiduza medal, Anatoli Larionov - 1 medal. Määri 5 2 - 3 - - 3 13 5. viis puuda maast lahti tõsta. 3. Rauno Kuusemets Vabamaadluses: Jevgeni Hamidzanov - 2 Eipri 5 1 - 1 - - 1 8 6. Kord, kui väike Jüri olnud umbes Medalid alade kaupa: sumos - 89, medalit, Aigar Kriel - 1 medal, Anatoli Vao - - - 1 - 6 - 7 7. kümme aastat vana, ostnud isa suure klassikalises maadluses - 48, vaba- Larionov - 1 medal. Avispea 5 1 - - - - - 6. 8. kotiga seemneherneid ja peitnud need aita maadluses - 33, naistemaadluses - 1, Naistemaadluses: Liis Järvamägi - 1 Ebavere - - - 5 - - - 5 9.-10. kirstu sisse. Kirstu peale pannud ta aga juudos - 5 medalit. medal. Aburi 5 ------5 9.-10. suure kotitäie rukist, et poiss herneid kuidagi Eesti meistrivõistlustel saadud medaleid: Kõige rohkem medaleid hooaja jooksul: Äntu - - - 4 - - - 4 11. kätte ei saaks. Ometi jaksanud Jüri rukkikoti sumos 17 medalit, klassikalises maadluses Jevgeni Hamidþanov - kokku 20 medalit, kirstukaanelt kergelt maha lükata ja Ants Rikberg pääsenud niimoodi hernestele ligi. 3, vabamaadluses 4 ja naistemaadluses neist 2 sumos, 9 klassikalises maadluses, Väike-Maarja Valla Rahvaspordiklubi 1 medal. 8 vabamaadluses ja 1 juudos. Rahvasuu räägib, et 15aastaselt Eesti meistrivõistlustelt saadud Anatoli Larionov - kokku 20 medalit, neist suutis Lurich oma sõpru hämmastada ja medalid alade kaupa 8 sumos, 6 klassikalises maadluses, 6 võitis nendega sõlmitud kihlveo, surudes Sumomaadluses: Allan Läll - 2 medalit, vabamaadluses. kummagi käega kahenaelast tõstepommi 4000 korda üles.

Pisut vanemana aidanud noor Lurich oma isa tihti talutöödel. Mõnikord, kui hobused künnist ära väsinud, asunud noormees meeleldi nende asemele. Ja kui Lurichi isa uut maja ehitanud, toonud poeg palgid metsast seljas koju ning tassinud süles kohale ka kõik ehitusel vaja läinud kivid. Abivalmis jõumees, tema sugulased ja tuttavad Lisaks Lurichi enda ülisuurele jõule oli mitmete omal ajal ringi liikunud meenutuste järgi ebatavaline olnud kogu Lurichite suguselts. Nii mõnedki jõumehe pereliikmed elanud näiteks üle 100 aasta vanaks ja paljud paistnud silma oma suure jõu poolest.

Ilve Tobreluts Päevajuht Raivo Tammus leidis aega ka Triigi küla eest kätt suruda. Juuni 2010 REKLAAM, TEATED 17

Jaanipäeval pidutse 23.juunil kell 16.00 Väike-Maarja Vabadussamba juures Võidupüha tähistamine 23. juunil algusega Kaitseliit on kohal lippudega, esineb Väike-Maarja pasunakoor kell 21.00 toimub ohutult! Vallavanem Urmas Tamme sõnavõtt ja võidupüha tule andmine Nadalama külas kooli Taas on kätte jõudmas pühad, mille lahutamatu osa on tule tegemine. külavanematele talus jaanisimman Kordame üle ohutu ja turvalise jaanipäeva veetmise põhitõed. Lõkete tuleohutusnõuded Esineb külaline päevakohase sõnavõtuga. Jaanituld tee tuulevaikse ilmaga metsast vähemalt 30 meetri ja hoonetest Esineb Väike-Maarja pasunakoor Tantsuks mängib 15 meetri kaugusel. Tee tulease mittepõlevale pinnasele, eemaldada ansambel “Igatahes” murukoorik ja piira plats kividega. Too lõkke juurde vähemalt kaks kuue Päev jätkub õhtul koos tulega ja jalgrataste rongkäiguga Ebaverre. kilogrammist tulekustutit või kaks 10- liitrist ämbrit veega. Ära jäta lõket hetkekski järelevalveta ja pidutsemise lõppedes kustuta 23.juuni kell 21.00 jaaniõhtu Ebaveres Rahvalikud tulease hoolikalt, et see pärast valveta jätmist edasi ei lõõmaks. Kell 20.30 rongkäik jalgratastel Väike-Maarja Gümnaasiumi pargist Ebaverre. Söegrilli kasutades jälgi, et see asuks hoonest vähemalt viie meetri Lippude ja tule paigutamine laululava juurde jaanimängud, loterii kaugusel. Ära grilli elamute rõdudel ja terrassidel- see on keelatud! Vallavanema sõnavõtt ja oksjon Lõkete tegemisel järgi kindlasti ka kohaliku omavalitsuse õigusakte, näiteks Isetegevuslaste kontsert, esineb segakoor Helin, rahvatantsurühm (naisrühm) Aino on mõnedes linnades ja tiheasustustes lõkete tegemine täiesti keelatud. Avatud puhvet Jaaniõhtu veetmine looduses Lukmani juhendamisel. Grillimisvõimalus Loodusesse minnes tee võimalikult täpselt selgeks oma asukoht, sest Kuuleme legende Ebavere mäest ja kohalikust jõumehest Georg Lurichist. Kell 22.00 süütavad abi kohalesaabumise kiirus sõltub suuresti häirekeskusele antud Isetegevuslaste kontsert jätkub – noorte showtantsurühm, juhendaja Anneli teejuhistest. Võtta kaasa mobiiltelefon, millega saad vajadusel abiteate Kalamäe ja Alima tantsijad, juhendaja Epp Kaljos. Jaanid jaanilõkke edastada telefonile 112. Kell 22: Looduses grillimisel järgi samu ohutusnõudeid, mida lõkke tegemisel. Lõkke tegemiseks kasuta selleks ettevalmistatud kohta, näiteks RMK Vallavanem süütab jaanitule Korraldaja MTÜ lõkkeplatsi. Sportlikud mängud Nelikand (info tel 523 Veekogu ääres pidutsedes mine ujuma vaid siis, kui vee temperatuur on Zorbing – veerejale hind 50 krooni 9550 Ene Preem) vähemalt 19° C. Vali ujumiseks nii sügav vesi, et seistes ulatuksid jalad Kell 22.30. – 01.30. tantsuks ansambel „Meidon 4“ põhja ja vette mine, ära hüppa! Alkoholi tarvitanuna vette ära mine! Kell 01.30- noorte rockbänd „Green Tha“ ja CD-muusika Üritus on tasuta! Valva lapsi! Ole lapse kõrval isegi siis, kui ta on vees ujumisrõnga või madratsiga. Peomeeleollu sattudes ära unusta, et seltskonnas peab olema vähemalt üks niiöelda kaine grupijuht, kes hoiab silma peal nii pidutsejatel kui lõkkeplatisl. Lisainfot saab päästeala infotelefonilt 1524. Avalike lõkete tuleohutusnõuded Avaliku lõkke korraldaja peab seal tehtava lõkke tuleohutusnõuded eelnevalt kooskõlastama kohaliku päästeasutusega. Kohaliku päästeasutuse esindaja kontrollib enne kooskõlastamist üle planeeritava avaliku lõkke tegemise koha ja selle vastavuse tuleohutunõuetele. Avaliku lõkke tegemisel on tuleohutuse eest vastutavad objekti omanik või valdaja. Avalikku lõket võib teha väljaspool ehitist tuulevaikse ilmaga (tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek), selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel lõkke üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest ja põlevmaterjali hoiukohast vähemalt 50 m kaugusel. Avaliku lõkke tegemise kohas tuleb lõkke ümbrus kuni kolme meetri raadiuses puhastada põlevjäätmetest ja eemaldada sellelt alalt põlevmaterjal või -ese. Ühtlasi tuleb rakendada meetmeid vältimaks sä- demete sattumist ümbruses paiknevatele hoonetele ja põlevmaterjalidele. Avaliku lõkke tegemise kohas peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit. Tulekustutid võib asendada veeämbritega, milles kokku on vähemalt 40 liitrit vett. Tulekustutusvahendid võivad paikneda avalikust lõkkest kuni 10 m kaugusel. Kui lõkke läheduses on tuletõrjekraan, tuleb selle joatoruga varustatud voolik enne lõkke tegemise alustamist lõkke suunas lahti kerida. Pärast avaliku lõkke tegemist peab objekti omanik või valdaja tagama selle jälgimise vähemalt 2-4 tunni vältel. Esimese kahe tunni vältel peab lõkke koht ja vajadusel ka sellega piirnev ala olema pideva ja sellele järgneva aja vältel perioodilise vaatluse all. Tulekahju puhkemisel avaliku lõkke kohas peab juhtunust viivitamatult teatama häirekeskusele ning asuma lõkkekohal ja selle läheduses olevaid tulekustutus-vahendeid kasutades tuld kustutama. Kohaliku päästeasutuse esindaja hindab avaliku lõkke tegemise kooskõlastamisel lõkke parameetritest lähtuvalt, kas eeltoodud esmakustutusvahendite minimaalse nõude täitmine on tuleohutuse sei- sukohast piisav. Vajadusel määrab täiendavad meetmed tuleohutuse tagamiseks. Avaliku lõkke tegemisel tuleb lisaks eelnevalt toodud nõuetele järgida kohaliku omavalitsuse kehtestatud eeskirju ning metsa ja muu taimestikuga kaetud alade kohta kehtestatud tuleohutusnõudeid. Meeldetuletuseks- tuleohutusnõudeid peavad järgima ka jaanipeo platsil olevad müügi- ja söögivalmistamise kioskid. Näiteks tuleb varustada müügipunktid, kus valmistatakse toitu tulekustutusvaibaga või rasva kustutamiseks mõeldud tulekustutiga. Kutsume inimesi üles mõistlikule käitumisele ja soovima kõigile turvalisi pühi! Karmen Eiser Ida-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektor

22.juunil Simunas jaanipäev Kell 16.00 jaanisprint sõiduautodele Kell 21.00 Vabadussõjas langenute mälestamine ausamba juures, rongkäik peoplatsile Kell 21.30 jaanisimman Üles astuvad tantsijad ja rahvamuusikud Süütame jaanilõkke ja lööme tantsu ansambli „Martband“ saatel Välimüügis saslõkk jm maitsvat Kella 21.00-st avatud kohvik rahvamaja jalutussaalis 18 BUSSIINFO Juuni 2010

16.25 Rakvere Väike-Maarja valda läbivate maakonnaliinide sõiduplaanid Kontrollpeatused: Rakvere, Aruküla, Simuna, Roela Maakonnaliin nr. 49 Rakvere - 15.24 Lähtse 8.43 8.43 Väike-Maarja 19.00 Väike-Maarja Väike-Maarja - Kiltsi - Rakke - Kiltsi - 15.26 Ristiküla 9.00 9.00 Väike-Maarja 19.02 Kruusaaugu Maakonnaliin nr. 44 Rakvere - Väike - Väike-Maarja - Rakvere sõiduplaan 15.28 Uusmõisa 9.02 9.02 Kruusaaugu 19.05 Eipri tee Maarja - Simuna - Roela - Rakvere Kehtib alates 1.04. 2009.a. 15.30 Roela 9.05 9.05 Eipri Tee 19.08 Triigi sõiduplaan Liiklus toimub iga päev, v.a. püha- 15.33 Saara 9.07 9.07 Triigi 19.10 Avispea Kehtib alates 1.01.2010.a. päeviti ja riiklik pühadel. 15.35 Metsavahi 9.10 9.10 Avispea 19.13 Uniküla Liiklus toimub iga päev Liini teenindab AS GoBus. 15.38 Muuga 9.12 9.12 Uniküla 19.17 Määri Liini teenindab AS GoBus E - L E - L 15.40 Edivere 9.16 9.16 Määri 19.20 Avanduse E - P E - P 18.15 Rakvere 7.50 15.44 Paasvere 9.19 9.19 Avanduse 19.22 Rohu Rist - 20.22 Raudteejaam 18.20 Lilleoru 7.45 15.46 Joodiku 9.21 9.21 Rohu Rist 19.25 Simuna 12.30 20.25 Rakvere 18.25 Vana-Vinni küla 7.40 15.50 Laekvere 9.24 9.24 Simuna 12.32 20.26 Side 18.27 Väjataguse 7.38 15.53 Moora 9.25 9.25 Simuna E - R 12.33 20.27 Tartu 18.30 Inju 7.35 15.57 Padu 9.27 9.27 Rohu Rist 5.59 Väike-Maarja 12.34 20.28 Palermo 18.32 Koeravere 7.33 16.00 Sirevere 9.29 9.29 Kopli 6.01 Kruusaaugu 12.36 20.30 Tõrma 18.34 Veskimäe 7.31 16.05 Simuna 9.31 9.31 Kissa 6.03 Eipri tee 12.38 20.32 Tõrma küla 18.36 Kadila 7.28 16.08 Rohu rist 9.36 9.36 Rohu 6.06 Triigi 12.41 20.34 Tabani 18.39 Veadla 7.25 16.10 Avanduse 9.37 9.37 Kellavere tee 6.08 Avispea 12.45 20.37 Levala 18.41 Lohvardi 7.23 16.13 Määri 9.40 9.40 Rahkla 6.10 Uniküla 12.48 20.39 Täru 18.46 Pandivere 7.17 16.16 Uniküla 9.42 9.42 Rahkla küla 6.14 Määri 12.50 20.40 Koplitaguse 18.49 Koonu 7.14 16.19 Avispea 9.44 9.44 Laekvere 6.16 Avanduse 12.53 20.42 Assamalla 18.55 Väike-Maarja 7.10 16.21 Triigi 9.45 9.45 Laekvere 6.18 Rohu rist 12.56 20.44 Kullenga 19.00 Väike-Maarja 7.05 16.24 Eipri tee 9.49 9.49 Rahkla küla 6.21 Simuna 12.59 20.46 Põllu 19.02 Kaarma 7.03 16.26 Kruusaaugu 9.51 9.51 Rahkla 6.24 Rohu rist 13.02 20.48 Aburi 19.04 Ebavere 7.01 16.30 Väike-Maarja 9.55 9.55 Väljaotsa 6.25 Kopli 13.04 20.50 Koonu farm 19.07 Vao tee 6.58 16.34 Koonu 10.03 10.03 Rünga metsavaht 6.27 Kissa 13.05 20.51 Koonu 19.09 Liivaküla 6.56 16.37 Pandivere 10.07 10.07 Rünga tee 6.30 Rohu 13.10 20.55 Väike-Maarja 19.11 Kiltsi 6.54 16.43 Lohvardi 10.09 10.09 Aruküla 6.31 Kellavere tee 13.12 20.56 Kruusaaugu 19.15 Ilmandu 6.50 16.45 Veadla 10.11 10.11 Mähka 6.34 Rahkla 13.15 20.58 Eipri tee 19.16 Raigu 6.49 16.48 Kadila 10.16 10.16 Kalmistu 6.36 Rahkla küla 13.18 21.00 Triigi 19.20 Pikevere 6.45 16.51 Veskimäe 10.18 10.18 Viru-Jaagupi 6.39 Laekvere 13.20 21.03 Avispea 19.21 Varangu 6.44 16.53 Koeravere 10.20 10.20 Kehala 6.42 Moora 13.22 21.05 Uniküla 19.26 Puhmu 6.39 16.55 Inju 10.23 10.23 Kakumäe 6.45 Padu 13.25 21.08 Määri 19.27 Liigvalla 6.38 16.58 Väljataguse 10.26 10.26 Pajusti 6.48 Sirevere 13.28 21.10 Avanduse 19.29 Välja 6.36 17.00 Vana-Vinni küla 10.36 10.36 Lilleoru 6.54 Simuna 13.29 21.11 Rohu rist 19.33 Ao tee 6.32 17.05 Lilleoru 10.40 10.40 Rakvere 6.59 Võivere 13.35 21.15 Simuna 19.35 Rakke 6.30 17.10 Rakvere 7.01 Kurtna 13.40 21.19 Sirevere Kontrollpeatused: Rakvere, Väike-Maarja, E - L 7.03 Nadalama 13.42 21.21 Padu Kiltsi, Rakke. Maakonnaliin nr. 40 Rakvere - Väike- 14.15 Rakvere 7.06 Äntu 13.45 21.24 Moora Maarja - Kiltsi - Rakke - Kiltsi - Väike- 14.20 Lilleoru 7.10 Kaarma 13.50 21.27 Laekvere Maakonnaliin nr. 45 Rakvere - Roela Maarja - Rakvere sõiduplaan 14.26 Vana-Vinni küla 7.14 Väike-Maarja 13.53 21.29 Joodiku - Simuna - Väike - Maarja - Inju - Kehtib alates 1.04.2009.a. 14.28 Väljataguse 7.16 Ärina 13.55 21.31 Paasvere Rakvere sõiduplaan Liiklus toimub teisipäeviti ja 14.31 Inju 7.18 Ilumäe 13.58 21.34 Edivere Kehtib alates 1.04. 2009.a. neljapäeviti. 14.34 Koeravere 7.20 Loksaküla 14.00 21.36 Muuga Liiklus toimub iga päev. Liini teenindab AS GoBus 14.35 Veskimäe 7.22 Porkuni 14.03 21.38 Metsavahi Liini teenindab AS GoBus T, N T, N 14.38 Kadila 7.25 Vistla 14.06 21.40 Saara E - P 12.30 Rakvere 15.25 14.41 Veadla 7.26 Sauevälja 14.10 21.43 Roela 10.35 Rakvere 12.35 Lilleoru 15.20 14.44 Lohvardi 7.29 Uudeküla 14.12 21.45 Uusmõisa 10.40 Lilleoru 12.41 Vana-Vinni küla 15.13 14.50 Pandivere 7.33 Tamsalu 14.14 21.46 Ristiküla 10.50 Vinni 12.43 Väjataguse 15.11 14.54 Koonu 14.15 21.47 Lähtse 10.52 Vinni Tee 12.45 Inju 15.09 15.00 Väike-Maarja Märkus:*”Porkuni” ja “Loksaküla” 14.17 21.48 Kulina 10.55 Kakumäe 12.48 Koeravere 15.06 15.03 Ärina peatuste vahel nõudepeatus “Kruus- 14.20 21.50 Küti 10.58 Kehala 12.50 Veskimäe 15.04 15.06 Ilumäe mani”. “Tamsalu” ja “Uudeküla” peatuste 14.22 21.52 Voore 11.00 Viru-Jaagupi 12.52 Kadila 15.02 15.11 Loksaküla vahel nõudepeatus “Ääsi”. 14.25 21.55 Viru-Jaagupi 11.03 Voore 12.55 Veadla 14.59 15.12 Porkuni 14.27 21.56 Kehala 11.05 Küti 12.57 Lohvardi 14.57 15.14 Vistla Maakonnaliin nr. 29 Rakvere - Rahkla 14.30 21.58 Kakumäe 11.07 Kulina 13.03 Pandivere 14.52 15.16 Sauevälja - Simuna - Roela - Rakvere sõiduplaan 14.35 22.01 Pajusti 11.08 Lähtse 13.05 Koonu 14.49 15.18 Uudeküla Kehtib alates 1.aprill 2009.a. Liiklus 14.42 22.08 Piira 11.10 Ristiküla 13.09 Väike-Maarja 14.45 15.20 Tamsalu toimub iga päev 14.50 22.14 Rakvere 11.12 Uusmõisa 13.10 Väike-Maarja 14.40 15.30 Tamsalu Liini teenindab AS GoBus 11.15 Roela 13.12 Kaarma 14.38 15.34 Uudeküla E - P Märkused: 1. Rakveresse saabumisel 11.18 Saara 13.14 Ebavere 14.36 15.36 Sauevälja 14.10 Rakvere sõitjatele väljumiseks peatus “Lilleoru”. 11.20 Metsavahi 13.17 Vao tee 14.33 15.38 Loksaküla 14.14 Lilleoru 2. Kell 20.22 väljuv buss alustab raudtee- 11.23 Muuga 13.19 Liivaküla 14.31 15.40 Ilumäe 14.17 Karkuse te jaamast, liin pikeneb 2 km võrra. 11.25 Edivere 13.21 Kiltsi 14.29 15.42 Ärina 14.21 Pajusti 11.29 Paasvere 13.25 Ilmandu 14.25 15.45 Väike-Maarja 14.24 Kakumäe Maakonnaliin nr. 50 Väike-Maarja - 11.31 Joodiku 13.27 Raigu 14.23 15.50 Väike-Maarja 14.27 Kehala Simuna - Väike-Maarja - Rakvere 11.35 Laekvere 13.30 Pikevere 14.20 15.52 Kruusaaugu 14.29 Viru-Jaagupi sõiduplaan 11.38 Moora 13.32 Varangu 14.18 15.55 Eipri tee 14.31 Kalmistu Kehtib alates 1.04.2009.a. 11.42 Padu 13.38 Puhmu 14.12 15.57 Triigi 14.36 Mähka Liiklus toimub tööpäevadel. Liini 11.45 Sirevere 13.40 Liigvalla 14.10 16.00 Avispea 14.38 Aruküla teenindab AS GoBus 11.50 Simuna 13.43 Välja 14.07 16.02 Uniküla 14.40 Rünga tee E - R 11.53 Rohu rist 13.47 Ao tee 14.03 16.06 Määri 14.43 Rünga metsavaht 6.25 Väike-Maarja 11.55 Avanduse 13.50 Rakke 14.00 16.09 Avanduse 14.49 Väljaotsa 6.28 Kaarma 11.58 Määri 16.11 Rohu rist 14.53 Rahkla 6.32 Äntu 12.01 Uniküla 16.14 Simuna 14.55 Kellavere tee Maakonnaliin nr. 39 Simuna - Väike- 6.35 Nadalama 12.04 Avispea 16.15 Simuna 14.57 Rohu Maarja - Laekvere - Rakvere - Väike- 6.37 Kurtna 12.06 Triigi 16.20 Võivere 15.00 Kissa Maarja - Tamsalu - Simuna sõiduplaan 6.39 Võivere 12.09 Eipri tee 16.23 Kurtna 15.01 Kopli Kehtib alates 19.04.2009.a. 6.45 Simuna 12.11 Kruusaaugu 16.25 Nadalama 15.02 Rohu rist Liiklus toimub iga päev, v.a. pühapäeviti ja 6.48 Rohu rist 12.15 Väike-Maarja 16.28 Äntu 15.05 Simuna riiklikel pühadel 6.49 Avanduse 12.19 Koonu 16.33 Kaarma 15.15 Simuna Liini teenindab AS GoBus 6.51 Määri 12.22 Pandivere 16.35 Väike-Maarja 15.17 Rohu rist L E - R 6.55 Uniküla 12.28 Lohvardi 15.19 Kopli 7.35 Simuna 6.58 Avispea 12.30 Veadla L 15.21 Kissa 7.40 Võivere 7.01 Triigi 12.33 Kadila 17.25 Väike-Maarja 15.26 Rohu 7.43 Kurtna 7.04 Eipri tee 12.36 Veskimäe 17.27 Ärina 15.28 Kellavere tee 7.45 Nadalama 7.07 Kruusaaugu 12.38 Koeravere 17.29 Ilumäe 15.30 Rahkla 7.49 Äntu 7.10 Väike-Maarja 12.40 Inju 17.31 Loksaküla 15.34 Väljaotsa 7.53 Kaarma 7.15 Koonu 12.43 Väljataguse 17.33 Porkuni 15.44 Roela 7.57 Väike-Maarja 7.16 Koonu farm 12.45 Vana-Vinni küla 17.36 Vistla 15.45 Roela 8.00 Väike-Maarja 7.18 Aburi 12.46 Vilgu tee 17.37 Sauevälja 15.47 Uusmõisa 8.02 Ärina 7.20 Põllu 12.50 Lilleoru 17.40 Uudeküla 15.48 Ristiküla 8.04 Ilumäe 7.24 Kullenga 12.55 Rakvere 17.44 Tamsalu 15.50 Lähtse 8.06 Loksaküla 7.27 Assamalla 15.52 Kulina 8.08 Pokkuni 7.30 Koplitaguse E - R E - L 15.55 Uusaru 8.12 Vistla 7.32 Täru 15.00 Rakvere 18.35 Tamsalu 15.57 Aruküla 8.15 Sauevälja 7.35 Levala 15.05 Piira 18.38 Uudeküla 15.58 Aruküla 8.18 Uudeküla 7.39 Tabani 15.10 Pajusti 18.40 Sauevälja 16.00 Mähka 8.20 Tamsalu 7.42 Tõrma küla 15.12 Kakumäe 18.42 Vistla 16.05 Kalmistu 8.30 8.30 Tamsalu 7.44 Tõrma 15.14 Kehala 18.45 Porkuni 16.07 Viru-Jaagupi 8.32 8.32 Uudeküla 7.50 Rakvere 15.16 Viru-Jaagupi 18.49 Loksaküla 16.09 Kehala 8.34 8.34 Sauevälja 15.18 Voore 18.51 Ilumäe 16.12 Kakumäe 8.36 8.36 Loksaküla 15.20 Küti 18.53 Ärina 16.14 Pajusti 8.39 8.39 Ilumäe 15.22 Kulina 18.56 Väike-Maarja 16.21 Lilleoru 8.41 8.41 Ärina Juuni 2010 BUSSIINFO 19

Maakonnaliin nr. 20 Rakvere - Väike - Maarja - Tamsalu - Rakvere sõiduplaan Maakonna bussiliin nr. 59 Väike-Maarja-Kiltsi Aavere sõiduplaan Maakonna bussiliin nr. 66 Rakke- Kehtib alates 31.05.2009.a. Liiklus toimub iga päev. Liini teenindab AS GoBus Kehtib alates 30.05. 2010. Liiklus toimub iga päev, v.a laupäev. Liini teenindab OÜ Kiiker Kiltsi-Väike-Maarja-Tamsalu E - R L, P E - R L, P peatus E - R E - N R R, P R, P sõiduplaan 11.00 11.00 Rakvere 13.50 17.25 Väike-Maarja 6.55 15.55 14.00 16.15 19.15 Kehtib alates 31.05.2009.a. 11.07 11.07 Tõrma 13.43 17.23 Kaarma 6.58 15.58 14.03 16.18 19.18 Liiklus toimub iga päev. 11.11 11.11 Karitsa tee 13.39 17.19 Äntu - - 14.08 - - Liini teenindab OÜ Kiiker 11.13 11.13 Jupri 13.37 17.17 Kaarma - - 14.13 - - E - P E - P 11.15 11.15 Inju tee 13.35 17.15 Ebavere 7.00 16.00 14.15 16.20 19.20 8.05 Rakke 10.10 11.20 11.20 Koeravere 13.30 17.11 Vao tee 7.02 16.02 14.17 - - 8.09 Ao 10.06 11.22 11.22 Veskimäe 13.28 17.10 Vao - - - 16.25 19.25 8.13 Välja 10.02 11.24 11.24 Kadila 13.26 17.09 Vao tee - - - 16.27 19.27 8.15 Liigvalla 10.00 11.26 11.26 Veadla 13.24 17.07 Kiltsi mõis - 16.05 14.20 - - 8.17 Puhmu 9.58 11.28 11.28 Lohvardi 13.22 17.05 Vao tee - 16.07 14.22 - - 8.21 Varangu 9.54 11.33 11.33 Pandivere 13.17 17.00 Kiltsi 7.06 16.12 14.27 - - 8.22 Pikevere 9.53 11.36 11.36 Koonu 13.14 16.58 Raigu 7.13 16.18 14.33 - - 8.25 Raigu 9.50 11.39 11.39 Väike-Maarja 13.10 16.55 Pikevere 7.16 16.21 14.36 - - 8.26 Ilmandu 9.49 11.40 11.40 Väike-Maarja 13.05 16.52 Aavere 7.21 16.25 14.40 - - 8.30 Kiltsi 9.45 11.43 11.43 Ärina 13.02 16.49 Raigu 7.25 16.29 14.44 - - 8.33 Vao tee 9.42 11.46 11.46 Ilumäe 12.59 16.47 Kiltsi (saabub) - 16.35 - 16.30 19.30 8.36 Ebavere 9.39 11.48 11.48 Loksaküla 12.57 16.45 Kiltsi (väljub) 7.31 16.40 14.50 16.40 19.40 8.38 Kaarma 9.37 11.49 11.49 Kruusmani 12.56 16.44 Vao tee 7.35 16.44 14.54 16.42 19.42 8.40 Väike-Maarja 9.35 11.52 11.52 Porkuni 12.53 16.42 Kiltsi mõis 7.38 - - - - 8.42 Ärina 9.31 11.54 11.54 Vistla 12.51 16.40 Vao tee 7.40 - - - - 8.44 Ilumäe 9.29 11.55 11.55 Sauevälja 12.50 16.39 Vao - - - 16.43 19.43 8.46 Loksa 9.27 11.57 11.57 Uudeküla 12.48 16.37 Ebavere 7.43 16.46 14.56 16.48 19.48 - Porkuni 9.24 12.00 12.00 Tamsalu 12.45 16.35 Kaarma 7.45 16.48 14.58 16.50 19.50 - Vistla 9.21 12.10 Tamsalu 16.25 Väike-Maarja 7.50 16.52 15.02 16.53 19.53 8.48 Sauevälja 9.20 12.12 Uudeküla 16.23 8.50 Uudeküla 9.18 12.14 Sauevälja 16.21 8.53 Tamsalu 9.15 12.16 Vistla 16.19 Maakonna bussiliin nr.10 Rakke-Simuna-Käru-Salla sõiduplaan (talvine) 12.18 Porkuni 16.17 Kehtib alates 15.09.2006. Liiklus toimub iga päev, v.a laupäev, pühapäev ja riiklik püha 12.20 Porkuni Kool 16.15 Liini teenindab OÜ Kiiker (1.september-31.mai) Olulisemad abi- 12.22 Käbikuivati 16.13 E - R E - R Peatus E - R E - R ja infonumbrid 12.24 Kullenga küla 16.11 - 15.50 Rakke - - 12.26 Kullenga 16.09 - 15.52 Gümnaasium - - elanikele 12.28 Assamalla 16.07 6.45 15.55 Rakke 8.05 17.00 Hädaabinumber (kiirabi, pääste) 112, 12.31 Koplitaguse 16.04 6.47 15.57 Vallamaja 8.03 16.58 12.32 Täru 16.03 6.49 16.00 Lammasküla 8.01 16.56 lisainfo: http://www.rescue.ee/182. 12.35 Levala 16.00 6.51 16.02 Väike-Tammiku 7.59 16.54 12.39 Tabani 15.56 6.56 16.08 Hirla 7.54 16.49 Päästeala infotelefon 1524, 12.42 Tõrma küla 15.53 6.58 16.10 Simuna kalmistu 7.52 16.47 lisainfo: http://www.rescue.ee/229. 12.44 Tõrma 15.51 7.00 16.12 Simuna 7.50 16.45 12.50 Rakvere 15.45 - 16.13 Simuna kool 7.49 - Politsei 110 (juhtimiskeskus), - 16.15 Simuna 7.48 16.44 lisainfo: http://www.rescue.ee/299. 7.07 16.22 Karaski 7.40 16.37 Maakonnaliin nr. 52 Rakvere - Väike-Maarja - Tamsalu - Võhmuta 7.10 16.24 Luusika 7.37 16.35 Perearsti nõuandetelefon 1220, sõiduplaan. 7.15 16.27 Käru 7.33 16.32 lisainfo: http://www.haigekassa.ee/ Kehtib alates 11.05.2009.a.Liiklus toimub tööpäevadel. 7.17 16.29 Töökoda 7.31 16.30 kindlustatule/perearstid/1220/ Liini teenindab AS GoBus 7.22 - Salla 7.25 -

E, K, R T, N E - R E - R E, K, R T, N Mürgistusteabeliin 16662, 17.05 17.05 Rakvere lisainfo: http://www.16662.ee/ 17.11 17.11 Tõrma Maakonna bussiliin nr.10 Rakke-Simuna-Käru-Salla sõiduplaan suvine 17.16 17.16 Tõrma küla Kehtib alates 13.02.2006. Liiklus toimub iga päev, v.a laupäeval, pühapäeval ja riiklikel Lasteabi nõuandetelefon 116111, 17.20 17.20 Levala pühadel 1.juunist-31.augustini. Liini teenindab OÜ Kiiker lisainfo: http://www.lasteabi.ee/ 17.23 17.23 Täru T, R T, R E, K, N Peatus E, K, N T, R T, R 17.24 17.24 Koplitaguse 6.45 15.55 15.55 Rakke 16.30 8.05 17.00 Uimastinõustamistelefon 1707, 17.27 17.27 Assamalla 6.47 15.57 15.57 Vallamaja 16.28 8.03 16.58 lisainfo: http://www.narko.ee/nou-ja- 17.29 17.29 Kullenga 6.49 16.00 16.00 Lammasküla 16.26 8.01 16.56 abi 17.32 17.32 Põllu 6.51 16.02 16.02 Väike-Tammiku 16.24 7.59 16.54 6.56 16.08 16.08 Hirla 16.19 7.54 16.49 17.34 17.34 Aburi Usaldustelefon (vältimatu psühho- 6.58 16.10 16.10 Simuna kalmistu 16.17 7.52 16.47 17.35 17.35 Koonu farm loogiline abi) 126, 127, 7.00 16.12 16.12 Simuna 16.15 7.50 - 17.37 17.37 Koonu lisainfo: http://www.rescue.ee/1494 17.40 17.40 Väike-Maarja - 16.13 - Simuna kool - 7.49 - 17.42 17.42 Ärina - 16.15 - Simuna - 7.48 16.45 Keskkonnainspektsioon 1313, 17.44 17.44 Ilumäe 7.07 16.22 - Karaski - 7.40 16.37 lisainfo: http://www.kki.ee/?id=1123 17.46 17.46 Loksaküla 7.10 16.24 - Luusika - 7.37 16.35 17.49 17.49 Porkuni 7.15 16.27 - Käru - 7.33 16.32 17.51 17.51 Vistla 7.17 16.29 - Töökoda - 7.31 16.30 Eesti Energia rikketelefon 1343, 17.52 17.52 Sauevälja 7.22 - - Salla - 7.25 - lisainfo: http://www.rescue.ee/310 17.54 17.54 Uudeküla 17.57 17.57 12.10 Tamsalu 12.45 18.26 18.35 Maanteeinfokeskus 1510, 17.59 17.59 12.12 Uudeküla 12.43 18.24 18.33 lisainfo: http://www.rescue.ee/1492 18.03 18.03 12.15 Kaeva 12.40 18.20 18.29 18.05 18.05 12.17 Kursi 12.38 18.18 18.27 Lukuabi ja puksiirabi 1880 - 18.07 18.07 12.19 Herne 12.36 18.16 18.25 24 h tasuline teenus, 18.10 18.10 12.21 Kerguta 12.33 18.13 18.22 lisainfo: http://www.puksiirabi.ee/ 18.11 18.11 12.22 Vajangu 12.32 18.12 18.21 18.14 12.24 Vajangu küla 12.29 18.19 Ida-Eesti Päästekeskuse 18.16 12.26 Võhmuta 12.27 18.16 kontaktandmed: Kaugliinid Väike-Maarjast Tartusse ja Tallinna Ida- Eesti Päästekeskus Lai 7, 30328 Kohtla-Järve, tel. 339 1900, Nr Liin V-Maarjas Käigus faks 339 1939, e-post [email protected], 230 Rakvere - Rakke - Jõgeva - Tartu 6.30 Tartus 8.30 E - L http://www.iepk.ee 230 Rakvere - Rakke - Jõgeva - Tartu 8.50 Tartus 10.35 E - P Kõik Ida-Eesti Päästekeskuse teenistuja- 318 Rakvere - Jõgeva - Tartu 10.47 Tartus 12.25 E - P te ja päästekomandode kontaktandmed on 167 Rakvere - Väike-Maarja - Rakke - Jõgeva - Tartu 14.05 Tartus 16.20 E - P avaldatud siin: http://www.rescue.ee/ida/ 230 Rakvere - Rakke - Jõgeva - Tartu 16.55 Tartus 18.20 P kontakt. 167 Rakvere - Väike-Maarja - Rakke - Jõgeva - Tartu 16.35 Tartus 18.50 E - P 165 Rakvere - Rakke - Jõgeva - Tartu 17.55 Tartus 19.40 E - P Ohutusteemaliste veebilehtede 882 Väike-Maarja - Tapa - Kärevete - lingid: Aegviidu - Tallinn 13.15 Tallinnas 15.35 E - P Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015: http://www.siseministeerium.ee/ Kaugliinid Tallinnast ja Tartust Väike-Maarjasse turvalisuspoliitika-2010/ Liin V-Maarjas Käigus Käitumisjuhised/nõuanded elanikele 882 Tallinn - Aegviidu - Kärevete - ohuolukordades: http://www.rescue.ee/ Tapa - Väike-Maarja Tallinnast 10.05 12.25 E - P 669 318 Tartu - Jõgeva - Rakvere Tartust 7.10 8.48 E - P Veeohutus: http://www.veeohutus.ee/ 167 Tartu - Jõgeva - Rakke - Väike-Maarja - Rakvere Tartust 10.00 12.20 E - P Kustuti/päästerõngas: 167 Tartu - Jõgeva - Rakke - Väike-Maarja - Rakvere Tartust 12.30 14.50 E - P http://www.kustuti.ee/ 165 Tartu - Jõgeva - Rakke - Rakvere Tartust 14.30 16.15 E - P Suitsuandurid: 230 Tartu - Jõgeva - Rakke - Rakvere Tartust 15.35 17.25 E - L http://www.suitsuandurid.ee/ 230 Tartu - Jõgeva - Rakke - Rakvere Tartust 17.00 18.55 P Tulekustuti: http://www.tulekustuti.ee/ 230 Tartu - Jõgeva - Rakke - Rakvere Tartust18.50 20.35 P Ohutusõpe: http://www.ohutusope.ee/index.php Allikas: kaugliinid: www.peatus.ee, Kodu tuleohutuks: maakonnaliind: Lääne-Viru Maavalitsus, Martin Keskküla, tel 325 8011 http://www.kodutuleohutuks.ee/. 20 REKLAAM / TEATED / ÕNNITLUSED Juuni 2010

Koguduste teated SAEN PALKE, MÜÜN PRUSSE, Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! LAUDU, KÜTTEPINDE. Kalju Juunis: 75 Vera Kask 83 Ivan Talbonen Esinurm, tel. 56776794 Väike-Maarja koguduses 95 Aino-Vilhelmine 75 Rein Saarepere 82 Aliide Kuusemäe Jumalateenistused pühapäeviti kell 12.00. Pärn 75 Arvi Ruuven 82 Juline Kaseepre 91 Ellen Eskel 71 Aino Tammsaar 82 Lembit Seimar Kogudust teenib hooldajaõpetajana Enn Salveste. MTÜ Nelikand pakub Teile 90 Ercih Randmets 70 Lembit Kattel 82 Heino Taaliku Tel 5345 3967, e-post: [email protected] erinevate ürituste läbiviimiseks EELK Väike-Maarja koguduse aadress: 87 Helgo Terav 70 Helgi Tealane 81 Uno Vilderson 87 Helmi Toomsalu 70 Tiiu Kartna 81 Ellen Mets Tamme 3, 46202 Väike-Maarja. PEOTELKI suurusega 5 x 8 m. 87 Elfriede Tedrekull Juulis: 80 Vambola Õmmik Avispea koguduses 85 Erna Freienthal 96 Lucie-Melitta Talvi 80 Linda Maripuu Rendihind 500 krooni ööpäev, 84 Verner Lilleväli 90 Erna Raidma 75 Kaarli Metsson lisapäev 250 krooni. 84 Helmi Laukse 87 Leida Ponder 75 Mart Mitt Jumalateenistused pühapäeviti kell 10.30. Võimalik tellida telgi kohaletoimetamist, 84 Aino Saluveer 87 Selma Karming 75 Milvi Raudsik Koguduse vaimulik on Eerek Preisfreund. paigaldust ja kokkupanekut vastavalt 83 Alie Sikov 86 Leida Sirgmets 75 Aita Baltshunas Tel 323 5450. eelnevalt kooskõlastatud ajagraafikule. 83 Evi Vöörman 85 Antje-Brunhilde 75 Maria Lumi Koguduse veebileht: http:// Hinnad kokkuleppel. 82 Helgi Lippasaar Kaasik 70 Nikolai Pissarjev avispea.edicypages.com/et Peotelgi broneerimine ja info: 81 Helve Reitalu 85 Elina Poom 70 Väino Ever Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, tel 523 9550 Ene Preem või e-posti 80 Arno Sikkar 85 Hilda Naggel 70 Eelar Vesk kokkusaamine toimub igal teisipäeval kell 18.00 aadressil [email protected] Kiltsi raamatukogus. 80 Aino Kruve 85 Uno Mets 70 Leili Allikalt 80 Olli Kangur 84 Hildegard 70 Viivi Lehtlaan Simuna koguduses OÜ Liiza Puhastus 75 Silvia Kullas Võsumets 70 Õie Kukk Jumalateenistused pühapäeviti 75 Maie Lutvei kell 14.00. pakub puhastus- Soovime palju õnne ja tugevat tervist! Koguduse hooldajaõpetaja on Enn Salveste. Väike-Maarja Vallavalitsus EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3, teenust 46401 Simuna aurupuhastus- NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et tema sünnipäev ja vanus avaldatak- Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, se, anda sellest teada vallalehe toimetajale telefonidel 329 5757 või 522 2294. e-post: [email protected] masinaga Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalateenistust. Loomulik puhtus ilma keemiat Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga võimalik kohtuda kasutamata - puhta vee baasil (180- Õnnitleme uusi ilmakodanikke! kraadine aur). teistel aegadel. Toatäis päikesekiiri, Aitab ära hoida allergia ning tapab sületäis sooje sõnu, mikroobid. KALMISTUPÄEVAD: Avispea koguduse aastapäev peotäis kauneid lilli! Aurupuhastusmasinaga saab puhas- on 27. juunil kell 10.30. Simunas - tada: autosalonge sõidu- ja veoautode Andri Silin-Siland - 23.mail 23. juunil kell 11.00 külas on Enn Palmik Tõrvast ja autosalonge, vaipkatteid, pehmet Kemo Kroll - 23.mail muusikat teeb Veiko Teekel ja Väike-Maarjas - mööblit. Hendrik Beljaev - 23.mail Rõõmsat meelt Autosalongi kuivpuhastus. 18. juulil kell 12.00 Viljandist. Emma Lainemaa - 20.mail ja palju armastust! Võnnusveres - Tere tulemast! Info Aili Praats, tel 372 5559 3121 või Rasmus-Villem Lood - 6.mail Lisainfo http://avispea.ekklesia.ee/ 32 27 690, [email protected], 18. juulil kell 14.00 Vao,Oru 5/2 Väike-Maarja vald Väike-Maarja rahvamaja õnnitleb kauaaegseid isetegevuslasi:

12.-16 juulil toimub Kiltsi Põhikoolis Kalevi jalgrattakooli poolt Puhastan KORSTNAID, Maria Arike - 6. juunil organiseeritud noorte jalgratturite treeningkogunemine. VENTILATSIOONILÕÕRE. Helgi Tealane - 14. juunil Laagris osalevad Kalevi jalgrattakooli ja spordiklubi CFC noorratturid, Hooldan ja remondin KÜTTEKOLDEID. Ella Uuspõld - 18. juunil nende hulgas ka 6 Väike-Maarja oma poissi. Ootame laagrisse ka meie Info telefonil 5695 5596, Peep Olvi; valla noori vanuses 10-14 aastat. Laagris osalemiseks vajalik e-posti aadress: [email protected] maastikuratas. Toitlustamine ja majutamine toimub Kiltsi Põhikooli Mälestame lahkunud vallakodanikke Ärge järke oma küttekoldeid unarusse, ruumides. Laagri maksumus orienteeruvalt 500 krooni. Kiirusta! Aeg hetkeks peatub igaviku sillal kutsuge korstnapühkija õigeaegselt! Info telefonil 520 2921 ja e-post: [email protected]. Rosalija Kerge 10.07.1924 - 13.06.2010 Kunda Arunurm 04.05.1929 - 20.05.2010 Rahvamaja Velgita Kokkuta 27.07.1928 - 16.05.2010 keldrikohvikut on Evald Altmäe 01.02.1930 - 13.05.2010 Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskuse (Ravi 1 II korrus) võimalik nüüd üürida. Tiidu Küüsmaa 19.04.1939 - 06.05.2010 hooldekodu päevakeskuse kaudu on võimalik Hind 200 krooni tund. Vaimar Puusep 06.11.1934 - 04.05.2010 tellida Inkotoa pakutavaid Kokku leppida rahvamaja Selma Liiv 24.06.1916 - 25.04.2010 URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: direktori Ville-Markus Kellaga, naha- ja haavahooldusvahendid, imavad aluslinad, mähkmed jm. Kaaniravi, denasteraapia (elu ilma valuta) ,massaaz. tel 326 1837. Registreerimine tel: 5521946 Ljuba Raudna Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Tellitud tooted tuuakse kohale 8.juulil kell 10.00. Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345, 5656 4959. Kultuuri- ja spordikalender sujuhtide suvekursus. Traditsiooniline rahvatantsujuhtide suvekursus on 21. juunil kell 20 tervitavad Simuna krooni). Tantsuks ansambel Meidon 4 ja mõeldud nii noortele kui kogemustega Väike-Maarja Noortekeskus tänab kõiki inimesi, kes on meie isetegevuslased suve saabumist Simuna noorte rockbänd The Green Thea tantsujuhtidele ja meie tantsuõpetajatele üleskutsetele reageerinud ja meid siiani aidanud ning toetavad rahvamaja juures. Info Auli Kadastik, tel 23. juunil algusega kell 21 toimub 29.juulil Väike-Maarja rahvamaja saalis 323 7217 Nadalama külas Kooli talus jaanisim- ja aitavad ka edaspidi. tantsuetendus. 21.juunil kell 21 Kiltsi jaaniõhtu man. Tantsuks mängib ans. Igatahes. 31. juulil kell 16 antakse Äntu paisjärve Jätkuvalt ootame õmblusmasina ja kangastelgede rahvamaja platsil. Esineb tantsu- ja Rahvalikud jaanimängud, loterii ja oksjon. ääres Ebavere Kange triatloni start. Rat- pakkumisi, kas kingitusena või laenuks. laulukoor, rahvalikud mängud. Avatud puhvet, grillimisvõimalus. Kell 22.00 tasõit kulgeb Äntust Ebaverre. Jooksu- Noortekeskuse kontaktid on: 22. juunil on Simunas autospordivõistlus süütavad Jaanid jaanilõkke. Korraldaja MTÜ distants läbitakse Ebavere radadel. Info telefon 325 5038; e-post: [email protected]. “Jaaniralli”. Dokumentide kontroll ja regist- Nelikand (info tel 523 9550, Ene Preem). Aimar Türbsal, tel 515 3621. reerimine algab kell 16. Esimese võist- Tasuta Meeli Veia, Väike-Maarja Noortekeskuse juhataja 6. ja 7. augustil toimuvad Väike-Maarja lusauto start kell 17. 24. juunil kell 21 Triigi jaaniõhtu. Tant- rahvamaja taga valla meistrivõistlused 22. juunil kell 21 Simuna jaaniõhtu. suks mängib Kalev Band. Info Aule Rebane, rannavõrkpallis. Võistluste algus 6. augustil LEIVAAHJU EHITUSE KOOLITUS 2.-4. juulil Aburi külas Kunnbergi talus. Info Simman rahvatantsu ja -pillimuusikaga. Info tel 5666 0404 kell 18. Info Ants Rikberg, tel 529 0745. tel. 5650 5915 Jaanus Viese Auli Kadastik, tel 323 7217 24.juunil kell 21 jaaniõhtu Käru külas. 14. augustil maakonna omavalituste 22.juunil kell 19 Eipri küla jaanituli. 26.-27. juunil XVIII valdade suvemängud suvemängud. JUUKSUR URVE töötab T-R kell 11-17, L - kokkuleppel. Tel 5615 2738 Info Kai Tomingas, tel 526 0283 Türil. 20. augustil kell 12 tähistatakse rahva- 22.juunil kell 20 Avispea jaanituli. 4.juulil kell 19 Väike-Maarja kirikus Ines majas taasiseseisvumispäeva. Päevako- 23. juunil 13 (pärast surnuaiapüha) Maidre orelikontsert „Triller ja linnulaul“ hase ettekandega esinevad Simuna Kooli tähistatakse Võidupüha Simuna Vabadus- 5.juulil kell 20 Väike-Maarja kirikus õpilased. Isetegevuslaste kontsert. Info Väike-Maarja sõja ausamba juures. Info Auli Kadastik, tel kontsert - Jassi Zahharov ja Margus Kappel Ville-Markus Kell, tel 326 1837 323 7217 10. juulil toimub Simunas Eesti Auto- 28. augustil kell 10 algavad Triigi jalg- Põllumeeste Selts 23. juunil kell 16 tähistatakse Võidu- spordiliidu karikavõistluste etapp rahva- palliväljakul valla meistrivõistlused jalgpallis. Selts aastast 1896 püha Väike-Maarja Vabadussõja ausam- sprindis. Dokumentide kontroll ja registree- Info Ants Rikberg, tel 529 0745 ba juures. Osaleb Kaitseliit, mängib Väi- rimine algab kell 8. Esimese võistlusauto 2. septembril kell 16 toimub rulluisu- ke-Maarja pasunakoor. Vallavanem Ur- start on kell 11.15 võistlus “Suveots 5” LJK tehase auhin- Kodulehekülg: www.v-maarja/vmps mas Tamm jagab Võidutuld küladele jaa- 18. juulil kell 9-16 peetakse Väike- dadele. Pilte tegevusest: http://picasaweb.google.com/vmpselts. nitulede süütamiseks. Info Ville-Markus Maarjas rahvamaja taga platsil heinakuu 18.septembril kell 12.00 II spordihoone Pärandkultuuri töögrupi materjalidega on võimalus tutvuda: Kell, tel 326 1837 laata. Lai kaubavalik, atraktsioonid, meele- sünnipäevaturniir võrkpallis http://parandkultuur.wikispaces.com 23. juunil kell 21 Ebaveres Väike- lahutuslik osa. Info Ville-Markus Kell, tel 326 26. juunil, 10. ja 11. juulil, 24. juulil ja 5. Maarja jaaniõhtu. Rongkäik jalgratas- 1837 augustil osaleb Kiltsi mõis üle-eestilises tel Väike-Maarjast Ebaverre. Isetegevus- 18.juuli kell 14 Väike-Maarja kirikus külastusmängus “Unustatud mõisad 2010” TAASKASUTUSKESKUS (Väike-Maarjas, laste kontsert, legendid Ebavere mäest kontsert “Circulus Vitiosus” - Ville-Markus ja jõumees Georg Lurichist, sportlikud Kell heliloomingu esitlus, tasuta. Suvi: jätkub tervisespordiürituste sari “Har- Tamsalu mnt 1 II korrusel) on avatud igal reedel mängud, Zorbing (veerejale hind 50 29.-31.juulil Väike-Maarjas rahvatant- juta terviseks” ja laupäeval kell 10-13. Info 526 0283 Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: Väike-Maarja Vallavalitsus, Pikk 7, 46 202 Väike-Maarja, tel 329 5750, TALUTURG (Väike-Maarja bussijaamas) on www.v-maarja.ee Toimetaja: Hilje Pakkanen, tel 329 5757, 522 2294, [email protected]. Toimetuse kolleegium: Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. avatud igal reedel ja laupäeval kell 9-14. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks (5.augustiks). Toimetus võib tekste lühendada. Trükitud: AS Trükikoda TRÜKIS, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Ilmub kord kuus. Tiraaz 1100 eksemplari. Tasuline, hind 3 krooni. Müüakse ainult omavalmistatud tooteid. Tellimine: Väike-Maarja Valla Infolehte on võimalik tellida Eesti Posti kaudu. Tellimusi võtavad vastu kõik postkontorid. Info 526 0283 Tellimisindeks kataloogides on 00719. Aastas ilmub 11 lehenumbrit (v.a juulikuu).