Nõmme Sada Aastat Tagasi Jääpurikate Aeg on Kätte Jõudnud Sel Nädalal Tähistame Eesti Vabariigi 100

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Nõmme Sada Aastat Tagasi Jääpurikate Aeg on Kätte Jõudnud Sel Nädalal Tähistame Eesti Vabariigi 100 Päästjad aitavad kodu tuleohutumaks muuta LK 3 23. veebruar 2018 • Nõmme Sõnumid nr 4 (548) Järgmine number ilmub 9. märtsil 2018 LÜHIDALT Nõmme sada aastat tagasi Jääpurikate aeg on kätte jõudnud Sel nädalal tähistame Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Seetõttu on Munitsipaalpolitsei tuletab kinnistute ja asjakohane heita pilk sündmustele, mis toimusid sel ajal Nõmmel. ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katu- LEHO LÕHMUS sele kogunenud lume kogust ning lumi ajaloolane Nõmme tuletõrjujatel oli ööl vastu ja jää õigel ajal ära koristada. 24. veebruari 1918 oluline roll. Võim Ehitise ohutuse eest vastutab oma- 23. veebruaril 1918, pärast kommunis- võeti üle ning jaamahoonele ja prit- nik, kelle kohustus on muuhulgas kor- raldada ka õigeaegne lumekoristus. Ju- tide lüüasaamist Keila lahingus, akti- simajale heisati sinimustvalge lipp. hul kui ehitise valdajatel on vaja profes- veerusid eestimeelsed jõud ka Nõmmel. Pritsimaja torni heisati lipp ka hiljem sionaalsete katusepuhastajate abi või Oodata polnud aega – liikusid kuuldu- nii riigipühadel kui tuletõrje tähtpäe- rentida tõstukit, võib helistada Tallinna sed «mustadest nimekirjadest», kuhu vadel. Foto 1930. aastatest. abitelefonile 1345. (NS) on kantud mitukümmend jõukamat ja ärksamat nõmmelast, kes taganemisel LEHO ERAKOGU LÕHMUSE FOTO: kuulusid «likvideerimisele». Midagi pol- Linnaosa jagab nud teha, tuli kasutada äärmuslikku ja graniitsõelmeid pritsimeestele mitteomast meetodit... Öösel vastu 24. veebruari süttis ma- Nõmme linnaosa valitsus jagab korteriühistutele ja pensionäride- hajäetud maja Metsa tänaval. Selle pea- le talviseks libeduse tõrjeks tasu- le anti Nõmme tuletõrjele üldhäire ja ta graniitsõelmeid. Huvilistel tuleb mehed kogunesid, aga... voolikute ase- ühendust võtta telefonil 645 7333 mel olid neil kaasas püssid ja granaa- või e-posti aadressil valdeku@tal- did. Need Peeter Suure merekindluse linnlv.ee, et kokku leppida, millal ja ladudest saadud relvad olid enne enam- kust sõelmed kätte saab. laste võimuletulekut 1917. aastal aeg- sasti ära peidetud. Olid ju Nõmme va- batahtliku tuletõrje liikmed ühtlasi ka põrandaaluse omakaitse liikmed. Võim võeti üle, jaamahoonele ja pritsimaja- le heisati sinimustvalge lipp. ti delegatsioon. Viimasel lasti küll pä- Kuni 28. märtsini uued võimume- kes sai kaks abi: sakslaste poolt koha- Nõmme komandandiks sai tuletõr- rast väikseid sekeldusi edasi sõita. See hed end kohaliku omavalitsuse töösse liku ärimehe ja Nõmme sanatooriumi je peamees Jaan Vaga, alevivanemaks «Nõmme tuletõrje vabariik», nagu end eriti ei seganud, pärast võtsid aga oh- omaniku Volkmanni, eestlaste poolt F. Heinrich Badendick. Komandandi kor- pidulikult nimetati, eksisteeris vaid jad enda kätte. Omakaitse saadeti laia- Liikmanni. Ent ka uutes oludes tegut- raldusel peeti kinni kõik Nõmmet läbi- pool päeva. Juba 24. veebruari pärast- li ja asendati saksameelse Bürgerweh- sesid eestimeelsed jõud edasi ning oo- vad rongid, sh ka Saue mõisa sakslas- lõunal marssisid läbi Nõmme esime- riga. Alevivanemaks määrati juba en- tasid oma uut tundi. See on aga juba tega läbirääkimisele suundunud Ees- sed Saksa väeosad. negi sellel kohal olnud H. Badendick, uus lugu. LAUPÄEVAL, 24. VEEBRUARIL KELL 16.00 NÕMME KULTUURIKESKUSES (TURU PLATS 2) EESTI VABARIIK 100 KONTSERTAKTUS KAUNIS EMAKEELES LAULAVAD LINDA KANTER MARKO MATVERE JÜRMO EESPERE JAAN JAANSON KONTSERT ON TASUTA! KLAHVPILLIDEL KITARRIL 2 23. veebruar 2018 LINNAOSAVANEMA VEERG Palju õnne, Eesti riik: kunagi Eesti! utoopia, nüüd juba õmme gümnaasiumi vilistlane ja Ees- ti iseseisvuse taastamise järgne esime- N ne president Lennart Meri on raamatus «Hõbevalge» tõdenud, et maailmas on vähe rah- saja-aastane! Maailm, seal- vaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele hulgas Eesti, asualale truud. Viimased sada aastat pole olnud TAAVI AAS meie naabrid on ühed maailma mas, mille südameasjaks on eesti kul- on pidevas Tallinna linnapea meile lihtsad. Selle jooksul on tuntud nii rõõme enim arenenud riigid, andes tuuri edasiviimine. See on ja jääb Ees- muutuses. nõnda meile paremad aren- ti riigi vaidlustamatuks kohustuseks. kui ka muresid. Pool sellest ajast ei olnud meil Sestap ei tohi Kas saja-aastane Eesti Vaba- guvõimalused. Kuid Eesti riik sündis saja aasta eest ise võimalik määrata ja juhtida oma elu ja olu, eri ajastu riik on noor või vana? Mul on hea meel, et Ees- avaldusega, mille pealkiri oli «Mani- vaid tuli taluda võõrast võimu ja kannatada rep- põlvkonnad Noor, kui võrrelda näiteks ti majandus on taas kiires- fest kõigile Eestimaa rahvastele». ressioone. teineteisest üle mere naabri, tuhandeaas- ti kasvama hakanud ja ühes Selle manifesti koostajad mõtlesid Olen sündinud vabas Eestis, selles Eestis, mil- võõranduda, tase Taani kuningriigiga. Vana, sellega on meie seas järjest neid sõnu tõsiselt, sest iseseisvusmani- le iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. vaid peavad kui võrrelda paljude kuulsate impee- enam neid töötajaid, kes võivad öel- festi kaks esimest punkti viitavad ini- aastal. Ükskõik kui palju ma ka ei püüa, ei suuda jääma üht- riumidega, mille eluiga jäi palju lühe- da, et nende palk on viimase aasta-kahe meste õigustele sõltumata rahvusest ja ma kunagi lõpuni päriselt suhestuda nende ini- seks. Mitte maks. jooksul tõusnud. Mul on hea meel, et rahvusvähemuste õigusele jääda truuks Väikeriik on habras. Sajandipikku- Tallinna tuleb järjest rohkem väliskü- oma kultuurile. Neid olulisi põhimõt- mestega, kes on elanud Eesti Vabariigi esimesel vastanduma, vaid püüdma ne eluiga on seda märkimisväärsem, lalisi. Tähtis on meie kultuuriline eda- teid peame austama nii nüüd kui ka iseseisvusajal, talunud võõrast võimu ning koge- leida ühis- et väikeriigi olemasolu võidakse igal siminek, et meie teatri- ja kontserdielu tulevikus. nud riigi taasiseseisvumise raskeid esimesi aas- osa. hetkel kahtluse alla seada. edeneb. Eesti keelde tõlgitakse praegu Juubeliaasta nõuab õiget juubeli- taid. Kahtlemata on viimased sada aastat olnud Kuid siin me oleme. Elus ja vabad. rohkem raamatuid kui varem ja mit- meeleolu. Argipäevaelus on palju krii- ühed olulisemad aastad me riigi ajaloos. Kuigi vii- Turvalised ja arenevad. Kui vaatame ra- te kunagi pole tehtud nii palju eesti- tikat, tülisid, erimeelt. See on vaba ja masel ajal on kõlanud erinevaid seisukohti, tu- hutuid uudiseid maailma eri nurkadest, keelseid teleseriaale. Eesti keel elab ja demokraatliku ühiskonna normaal- leb mõelda sellele, kuidas Eesti ja eestlus kest- elame teadmisega, et Eesti on siiski üks tugevneb. ne kaasnähe. Kuid üksmeelt on ala- ma jääks. Maailmas on rahvaid, mil liikmeid mi- rahulik paik. Mida tähendab saja-aastane riik? Se- ti olnud rohkem kui erimeelt ja me da, et riik elab kauem inimestest, kes oleme nende erimeelsustega hakka- tu korda rohkem kui eestlasi, kuid oma riiki ei Nõudlikkus oma riigi suhtes tema sündi mingilgi määral mäletavad. ma saanud. ole. Sellele tasub mõelda. Meil on veel paljugi puudu elatusta- Usk Eesti riigi võimalikkusesse tundus Eesti Vabariigi sajandal aastapäeval Maailm, sealhulgas Eesti, on pidevas muutu- semest, sest armastame end võrrelda saja aasta eest midagi utoopilist. Nüüd kutsun ma üles üksmeelt otsima ja leid- ses. Sestap ei tohi eri ajastu põlvkonnad teine- Põhjamaadega. Rahulolematus on eda- on see utoopia kõik arvajad üle elanud. ma, hindama seda, mis meid ühendab, teisest võõranduda, vaid peavad jääma ühtseks. siviiv jõud. Kuid me peame jääma ob- ja nägema rohkem positiivsust. Sest il- Mitte vastanduma, vaid püüdma leida ühisosa. jektiivseks, nägema oma edasimine- Rohkem üskmeelt, ma usuta paremasse homsesse poleks Meie roll on ajas tuua aastakümnete tagant olu- kut, märkama igapäevaseid väikeseid vähem erimeelt me kunagi oma vabariigi sajanda sün- lised väärtused tänapäeva, et nad jääksid juurte- samme parema riigi, linna ja linnaosa Mõned rõhutavad, et Eesti on rahvus- nipäevani jõudnud. Head Eesti Vabarii- ja kodukoha poole. See on oluline, et riik. On tõsi, et see on ainus riik maail- gi aastapäeva kõigile! na püsima ka meie tulevastes põlvedes. Igale uue- le põlvkonnale tuleb meelde tuletada, et iseseis- vus ei ole midagi enesestmõistetavat. NÕMME LINNAOSAKOGU ii oleme kogukonna aktiivsete liikme- te, seltside ja linnaosavalitsusega võt- N nud eesmärgiks tähistada Eesti Vaba- riigi 100. sünnipäeva Nõmmel kogu aasta vältel ning kauemgi veel – kuni 2. veebruarini 2020, mil saabub Tartu rahulepingu sõlmimise sajas aastapäev. Juba mainitud Lennart Meri on öel- nud, et Tartu rahulepingut võib pidada Eesti Va- bariigi sünnitunnistuseks. Nõmme Tee Seltsiga oleme kokku leppinud, et aprilli viimastel päevadel saab Hiiule 100 tam- me parki istutatud viimane, sajas tamm. Laste- aialastega paneme maikuus üheskoos mulda lil- leistikuid niimoodi, et tekiks Eesti juubeliaastat iseloomustav sümbol. Tiit Kruusalu algatusel on ühendus Loov Nõmme koos aktiivsete nõmmeka- Eemaldame okastraadi ja säilitame rohealad tega võtnud oma hingeasjaks korraldada enne RAINER VAKRA võib olla väiksem kui mõnes tada tulevikus rohealade võõrandami- jaanipäeva Vabaduse pargis IV Nõmme laulu- ja linnaosakogu liige, kuivas liivakõrbes. Seetõttu ne ja maa sihtotstarbe muutmine. Sel- riigikogu keskkonna- tantsupäev. Samasugust rahvarohket üritust komisjoni esimees jäetakse parkidesse metsi- leks et Nõmme linnaosa säiliks metsa- peame samas pargis ka taasiseseisvumispäe- kumaid osasid, kus saa- ja aedlinnamiljööga rohelust väärtus- Eestlased on ikka unista- vad rahus pesitseda linnud tava linnaosana, tuleb meie rohealade val, 20. augustil. Need on vaid mõned suu- FOTO: ERIK
Recommended publications
  • Konrad Mägi 9
    SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“.
    [Show full text]
  • Vastandumised / Confrontations 19.06.-25.07.2010 Vastandumised / Confrontations Vastandumised
    EKL 10. AASTANÄITUS / 10TH ANNUAL EXHIBITION OF ESTONIAN ARTISTS’ ASSOCIATION VASTANDUMISED / CONFRONTATIONS 19.06.-25.07.2010 VASTANDUMISED / CONFRONTATIONS VASTANDUMISED Koostaja-toimetaja / Compiled and edited by Elin Kard Tõlge / Translation: Elin Kard, Maris Karjatse Tõlke toimetaja / Proof-reading: Maris Karjatse Fotod / Photos: Stanislav Stepashko Kujundus / Graphic design by Maris Lindoja Trükk / Printed by Printon Kaanel / On the cover: Evi Tihemets PURSE / ERUPTION Söövitus, kuivnõel / Etching, drypoint 2010 Väljaandja Eesti Kunstnike Liit / Published by Estonian Artists’ Association © autorid / authors Kataloogi väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital The publication of the catalogue was supported by the Cultural Endowment of Estonia ISBN: 9789949215799 © Eesti Kunstnike Liit / Estonian Artists’ Association, 2010 EKL 10. AASTANÄITUS / 10TH ANNUAL EXHIBITION OF ESTONIAN ARTISTS’ ASSOCIATION VASTANDUMISED / CONFRONTATIONS 19.06.-25.07.2010 TALLINNA KUNSTIHOONE / TALLINN ART HALL KURAATOR / CURATED BY ENN PÕLDROOS KUJUNDUS / DESIGN BY JAAN ELKEN EESTI KUNSTNIKE LIIDU AASTANÄITUSED 2000-2010 2000 MEHITAMINE / MANNING Kuraatorid ja kujundus / Curated and design by DÉJA VU EHK EESTI KUNSTI LÜHIAJALUGU / Jaak Soans, Hanno Soans DÉJA VU OR SHORT HISTORY OF ESTONIAN ART Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn / Kuraator / Curated by Toomas Vint The Museum of Estonian Architecture, Tallinn Kujundus / Design by Aili Vint Tallinna Kunstihoone / Tallinn Art Hall KOHASPETSIIFILISED INSTALLATSIOONID JA AKTSIOONID TALLINNA LINNARUUMIS / AIDS
    [Show full text]
  • Eesti Kunstimuuseumi Toime Eesti Kunstimuuseumi
    TISED 7 [12] 2017 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED SCHRIFTEN DES ESTNISCHEN KUNSTMUSEUMS EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIME 7 [12] 2 017 Natuuri rikkus. ISBN 978-9949-485-72-7 Loodusläheduse idee ja Düsseldorfi maalikoolkond Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die Düsseldorfer Malerschule 7 [12] 2017 EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED SCHRIFTEN DES ESTNISCHEN KUNSTMUSEUMS Natuuri rikkus. Loodusläheduse idee ja Dü sseldorfi maalikoolkond Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die Düsseldorfer Malerschule TALLINN 2017 Eesti Kunstimuuseumi Toimetised Schriften des Estnischen Kunstmuseums Natuuri rikkus. Loodusläheduse idee ja Dü sseldorfi maalikoolkond Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die Düsseldorfer Malerschule Esikaanel: Oskar Hoffmann. Ajalehte lugev mees. Pärast 1902. Detail. Eesti Kunstimuuseum Umschlagabbildung: Oskar Hoffmann. Der Zeitungsleser. Um 1902. Detail. Estnisches Kunstmuseum Ajakirjas avaldatud artiklid on eelretsenseeritud. Alle zur Veröffentlichung vorgesehenen Artikel unterliegen einem anonymisierten Begutachtungsverfahren. Toimetuskolleegium / Redaktionsleitung: Kristiāna Ābele, PhD (Läti Kunstiakadeemia / Lettische Kunstakademie) Natalja Bartels, PhD (Venemaa Kunstide Akadeemia / Russische Kunstakademie) Eva Forgacs, PhD (Art Center College of Design, Pasadena, USA) Roman Grigorjev, PhD (Riiklik Ermitaaž / Staatliches Eremitage-Museum) Sirje Helme, PhD (Eesti Kunstimuuseum / Estnisches Kunstmuseum) Kadi Polli (Eesti Kunstimuuseum / Estnisches Kunstmuseum) Elina Räsänen, PhD (Helsingi Ülikool
    [Show full text]
  • Ook Estland Kent Een Eigen Schilderstraditie
    De kleuren van Estland Oost-Europa speelt een steeds grotere rol binnen de internationale kunstwereld. En hoe jong het land ook is: ook Estland kent een eigen schilderstraditie. Verzamelaar en cultuurmecenas Enn Kunila nodigde Tableau uit in Tallinn. Resultaat van het bezoek is een city special over een verrassend kleurrijke en actieve Estlandse kunstscene in een sprookjesachtige stad. tekST: WALter DE VRIES FotoGRAFIE: WOUter JANSEN E.A. Konrad Mägi (1878-1925), Landschap in het zuiden van Estland (detail), 1915, olie op doek City special bomen het Kumu Art Museum 6. Pas van dichtbij zie je het ge- vaarte van beton en glas verrijzen. Toen het museum in 2006 werd geopend stond de internationale kunstwereld perplex. Dat zo’n jong land zoveel geld en energie in kunst stak. Het opvallende gebouw werd ontworpen door de Finse architect Pekka Vapaavuori. Het is volgens Enn Kunila de beste plek om 4 kennis te maken met de kunst van Estland. Een verdieping bevat schilderijen uit de periode tot 1940. Ku- nila laat enkele schilderijen van kunstenaars die hij ook in zijn collectie heeft: landschappen van Nikolai Triik en op Goya en El Greco geïnspireerde portretten van Johannes Greenberg en een sterk zelfportret van Paul Raud 7 uit 1900. Kunila bezit van zijn hand een even naturalistisch geschilderd pad met bomen uit 1910. Raud studeerde aan de academie in Düsseldorf en verbleef na 1894 overigens ook een half jaar in Nederland. De meeste Estlandse kunstenaars uit de eerste helft van de 20ste 2 3 5 eeuw kregen hun opleiding aan de Pallas School voor Beel- dende Kunst in Tartu, het tegenwoordige Tartu Art College.
    [Show full text]
  • About Exhibitions Publications
    Contact About Member log in Exhibitions English Publications Johann KÖLER Enn Kunila’s art collection is one of the biggest private art col- are characteristic of this collection above all. The latter half of E.K.F. von GEBHARDT lections of modern painting in North- and East-Europe. The col- the 19th century is also represented in the collection to a signifi- Eugen Gustav DÜCKER lection gives an overview of the origins of Estonian professional cant degree, as is the latter half of the 20th century. Oskar HOFFMANN art and about its most important developments in the first half of Enn Kunila has earned several awards for his work in the field Amandus ADAMSON 20th century and about its international connections. of art and he currently directs the national Society of Friends of Paul RAUD Enn Kunila’s collection includes over sixty artists by now while the Estonian Museum of Art. Ants LAIKMAA continuing to grow. Works completed in the period 1900-1945 Andrei JEGOROV Konrad MÄGI Alfred HIRV August JANSEN Roman NYMAN Konstantin SÜVALO Nikolai TRIIK Johannes GREENBERG Paul BURMAN Jaan GRÜNBERG Ants MURAKIN Ado VABBE Herbert-Joachim LUKK Aleksander VARDI ADAMSON-ERIC Karl PÄRSIMÄGI Johannes VÕERAHANSU Richard UUTMAA Eerik HAAMER Lepo MIKKO Endel KÕKS Elmar KITS Evald OKAS Linda KITS-MÄGI Henn ROODE Olev SUBBI Enn PÕLDROOS Olav MARAN Tiit PÄÄSUKE Peeter MUDIST Toomas VINT Sort by time Johann KÖLER (1826-1899) ← previous / next → Italian Landscape 1859-1862 oil/canvas 31.5 x 42.5 Contact About Member log in Exhibitions English Publications Johann KÖLER E.K.F.
    [Show full text]
  • Enn Kunila Kunsti Täis Pühapäevad
    persoon // 001 Audi magazin inspiratsioon Enn Kunila kunsti täis pühapäevad – Mis paneb ühe suurettevõtja kunsti koguma? On see tõesti armastus kunsti vastu, esteetiline vajadus, tulus investeering, isiklik ambitsioon või hoopis missioonitunne? Ainus, kes neile küsimustele vastata oskab on Eesti tuntuim kunstikollektsionäär Enn Kunila ise. Tekst: Riina Luik Fotod: Sergei Zjuganov – 002 Seda Konrad Mägi tööd „Itaalia maastik“ ei valinud Enn Kunila poseerimi- seks juhuslikult, kuigi möönab, et võinuks valida ükskõik missuguse Mägi töö, sest kõik nad on köitvad ja igaühega neist on seotud mõni huvitav lugu. „Itaalia maastik“ on seotud sellise looga. Mägi olnud Roomas ja joonud tänavakohvikus hommikukohvi. Ta oli haiglane ja hakkas köhima. Epneriga välja ka kollektsiooni tutvustava eksklusiivse Ehmunud ettekandja kiirustas ligi ja küsis: „ Härra, ega te ometi surema ei kunstiraamatu. Kui jätta välja tõsisasi, et sellist luksust hakka?“ Mägi vastanud: „ Miks mitte, Roomas võiks ju surra küll!“ saavad endale harva lubada isegi muuseumid, siis veelgi ebatavalisem oli Kunila järgmine samm – ta kinkis neist 500 eksemplari Eesti kooliraamatukogudele. Midagi sel- list polnud mitte keegi enne teda teinud! Kunila ütleb Julgen väita, et Enn Kunila elu muutus oluliselt ja käesolevas intervjuus, et just tema enda lapsepõlvest lõplikult pärast seda, kui ta 2010. aastal Tallinna Kunsti- pärit eredad kunstielamused ja nende tänuväärne mõju hoones näitusel oma kunstikogu aarded avalikkuse ette kogu tema hilisemale elule olid põhjuseks, miks ta on tõi. Näituse nimi oli „Kölerist Subbini. 150 aastat eesti algusest peale mõelnud ka kõige väiksemate näitusekü- klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust”. Seni tead- lastajate peale. sid vaid lähedased sõbrad ja kunstispetsialistid, millega suurärimees Enn Kunila lisaks oma hiigelkontserni iga- Viimane Enn Kunila erakollektsioonil põhinev päevase juhtimise veel tegeleb ja missugused Eesti maa- näitus „Kuldaja värvid.
    [Show full text]
  • Estonian Art 2/2013 (33)
    2/2013 1 Damage account Interview with Mark Raidpere by Liina Siib 5 Today’s scenography Eero Epner 8 Laura Pählapuu, why scenography? Interview with Laura Pählapuu by Eero Epner 11 The culture industry of Winny Puhh Urmas Väljaots 13 The question I ask myself is “What am I? What subject position?” That raises the subject of feminism Rebeka Põldsam in conversation with Griselda Pollock 16 Generation of young sculptors as a distinct phenomenon Marie Vellevoog 19 The Eastern wanderer Terttu Uibopuu in conversation with Irina Rozovsky 22 Between art and industry. The Art Products’ Factory Kai Lobjakas Insert: An Education. Kris Lemsalu. The loneliness of Lemsalu’s breasts Cyril Tuschi 25 The openness of schools Ülar Mark 29 The miraculous Old Narva Interview with Fyodor Shantsev by Darja Nikitina 32 Recycling ideas or to think is not to work within the set of given conditions Andreas Wagner 36 Resistance and ritual 38 Two different bows to independence Kadri Veermäe 41 ECADC Karin Laansoo and Kadri Laas 44 Exhibitions 47 New books Estonian Art is included All issues of Estonian Art are also available on the Internet: http://www.estinst.ee/eng/estonian-art-eng/ in Art and Architecture Complete (EBSCO). Front cover: Mark Raidpere. Damage. Nobody Knows My Name. 2012. Digital print on aluminium. 100 x 67.7 cm Back cover: Winny Puhh. 2013. Photo: Kalle Veesaar Insert: Kris Lemsalu and Tanja Wagner Gallery Estonian Art 2/2013 (33). Published by the Estonian Institute 2014. ISSN 1406-3549 (online version ISSN 1406-5711) Those wishing to obtain Editorial board: Tiina Abel, Kati Ilves, Andres Kurg, Piret Lindpere, Karlo Funk, Eero Epner a copy of Estonian Art, please send the Estonian Editor: Liina Siib Institute an International Graphic design: Angelika Schneider Reply Coupon to cover the Translator: Tiina Randviir postal expenses.
    [Show full text]
  • Visioni Dal Nord Visions from the North
    VISIONI DAL NORD Pittura Estone dalla Collezione Enn Kunila, 1910–1940 VISIONS FROM THE NORTH Estonian Painting from , Enn Kunila s Collection, 1910–1940 Visioni dal Nord Visions from the North VISIONI DAL NORD Promossa da / Promoted by Coordinamento / Ufficio Stampa / Si ringrazia / Thanks to: Per l’Associazione MUS.E Critico dell’arte / Art critic Pubblicato da Enn Kunila / Pittura estone Comune di Firenze Coordination Press office Matteo Spanò Arnaldo Colasanti Published by Enn Kunila dalla collezione MUS.E Daniele Pasquini, MUS.E Per il Comune di Firenze Andrea Bianchi Tallinn 2017 Enn Kunila, 1910 – 1940 Organizzazione e Stefania Rispoli Elisa Di Lupo, Comune di Dario Nardella, Sindaco di Monica Consoli Associazione Italia Estonia e Coordinamento / Francesca Neri Firenze Firenze Valentina Zucchi Centro Studi sull’Estonia e il ISBN 978-9949-9471-8-8 VISIONS FROM THE NORTH Organization and Eva Francioli Patrizia Romagnoli, Baltico Estonian Painting from coordination Associazione Italia Estonia Associazione Italia Estonia Assessorato Cooperazione Per la Collezione Enn Kunila Ülle Toode Enn Kunila’s collection, MUS.E e Relazioni Internazionali Maris Kunila Gianni Glinni 1910 – 1940 Comunicazione / Allestimento a cura di / Nicoletta Mantovani Stanislav Stepashko Direzione Scientifica / Communication Exhibition set-up curated by Stefano Damonti Toomas Luhats Museo Novecento Scientific Direction MUS.E Tõnis Saadoja Elisabetta Bartolini Firenze, Valentina Gensini, MUS.E Giovanni Carta Miriam Zamparella Daniele Monticelli - 4 marzo – 21 maggio
    [Show full text]
  • PORTFOLIO ENN KUNILA's COLLECTION Colours of the Golden Age
    PORTFOLIO_ENN KUNILA's COLLECTION Colours of the Golden Age Herbert Lukk ( 1892-1919) „Street, Boards and Houses“ I 22.5 x 34.5 I oil on canvas, 1918 51 Endel Kõks (1912-1983) „View of Tartu“ I 90 x 100 I oil on canvas, 1938 52 Konrad Mägi (1878-1925) „Venice“ I 45 x 53 I oil on cardboard, 1922-1923 53 August Jansen (1881-1957) „Red House“ I 69 x 70 I Oil on cardboard, 1910s 54 Nikolai Triik (1884-1940) „Portrait of Aino Suits“ I 91 x 74 I oil on canvas, 1914 55 Ants Laikmaa (1866-1942) „View from Capri“ I 46 x 56 I pastel on paper, 1911-1912 56 Eerik Haamer (1908-1994) „Harbour“ I 41 x 33 I oil on cardboard, 1945 57 Andrei Jegorov (1878-1954) „Winter Suburb“ I 73.5 x 89.5 I oil on canvas, 1928-1930 58 Aleksander Vardi (1901-1983) „Notre Dame de Paris“ I 46 x 61 I oil on canvas, 1937 Colours Of The Golden Age By EERO EPNER The exhibition that opened in Tallinn’s Mikkeli Museum is entitled “Col- of Nordic people. Inexplicable sadness is created by living in darkness, ours of the Golden Age” and consists of paintings from Enn Kunila’s sensing the different seasons, which tells us that everything will pass, collection. The exhibition is best summed up by Enn Kunila when he everything is ephemeral. says “Often people talk about motifs or literary content in paintings, but for me those are not the most important aspects. Everything to do On the first floor, there are landscape views painted in Estonia, as well as with composition and colour is much more significant, especially the travel works by Estonian artists.
    [Show full text]
  • 29. Veebruar – 2. Märts 2008 | Nr 9 (459) | Äripäeva Nädalalõpulisa 29
    Sündmus 5 Jazzkaar tuleb Puhkepäev värvikirev ja tippuderohke | Nädalalõpulisa | 29. veebruar – 2. märts 2008 | nr 9 (459) | Äripäeva nädalalõpulisa 29. veebruar 2008 reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667 0031, e-post [email protected] 2 REKLAAM Tõeliselt ahvatlev valik – Hyundai Sonata Oled Sa märganud, et võid saada ruumika ja mugava pereauto vaid keskklassi auto hinnaga. Hind alates 239 000.- Klassikaliselt elegantne sedaan avara ja mugava sõitjateruumi ja mahuka pagasiruumiga. Sobib hästi nii esindusautoks kui ka pereautoks. Valikus on 2,0l, 2,4l ja 3,3l bensiini- ning 2,0l diiselmootoriga autod. Standardvarustuses ABS pidurid, konditsioneer, istmesoojendus, 6 turvapatja, elektrilised aknatõstukid, signalisatsioon. Tule proovisõidule ja veendu ise – ootame Sind Hyundai esindustes üle Eesti. Keskmine kombineeritud kütusekulu on 6,1–10,1 l/100 km, CO2 sisaldus 163–241 g/km www.hyundai.ee reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667 0031, e-post [email protected] 29. veebruar 2008 Äripäeva nädalalõpulisa REKLAAM 3 Äripäeva nädalalõpulisa 29. veebruar 2008 reklaamimüügi projektijuht Annely Põder, tel 667 0031, e-post [email protected] 4 REKLAAM 1.-15. märtsini on Mööbliaida kauplustes kõik ostud lisaks isiklikule kliendikaardisoodustusele veel soodsamad. Uuele kliendile kliendikaardi vormistamine KLIENDIKAART tasuta! Paljud maalid soodsamad. TARTU MÖÖBLIAIT SAUE MÖÖBLIAIT RAKVERE MÖÖBLIAIT E-R 10-19, L 10-17 E-R 10-19, L 10-17 E-R 10-18, L 10-16 Mööbel, mida tel. 731 4422 tel. 655 0755 tel. 325 5016 Vahi 5, TARTU Pärnasalu 34, SAUE, Harjumaa Narva 24, RAKVERE su naabril pole! [email protected] [email protected] [email protected] www.moobliait.ee www.moobliait.ee www.moobliait.ee toimetaja Christel Karits, tel 667 0218, e-post [email protected] 29.
    [Show full text]
  • Puuviljandusteadlane Ja Sordiaretaja
    Kalju Kask Puuviljandusteadlane ja sordiaretaja 2011–2012 Tartumaal Kambja vallas Sulu külas November 2005 Eesti Maaülikool graafiline visuaalne identiteet: kasutusjuhend 7 Logo värvikombinatsioonid Logo võib kasutada erinevates värvikombinatsioonides – valik sõltub logo kasutamise situatsioonist ja reprodutseerimismeetodist. Variandid on reastatud eelisjärjekorras, seega valige alati võimalikult eespool paiknev versioon. www.emu.ee Eesti Maaülikool EMÜ logo, 2 värvi – positiiv valgel taustal Estonian University of Life Sciences Positiiv valgel taustal on ülikooli põhilogo. Seda versiooni peaks eelistama alati tunnusmaterjalide (vs reklaammaterjal) puhul ning see peaks jääma ainukeseks versiooniks, mida kasutatakse viitadel, siltidel, kirjapaberil ja visiitkaartidel. EMÜ logo, 2 värvi – positiiv helehallil taustal www.emu.ee Heledal taustal tuleb nähtavale sümbolit ümbritsev valge raam, logo tekst jääb samaks nagu standardse positiivi versiooni Eesti Maaülikool puhul. Estonian University of Life Sciences EMÜ logo, 2 värvi – rohelisel taustal www.emu.ee EMÜ logo, 2 värvi – punasel taustal Eesti Maaülikool Teatud trükiste ning reklaammaterjalide puhul on parem, kui kasutatakse ühevärvilist mittevalget tausta – üldiselt peaks Estonian University of Life Sciences selliseks taustatooniks olema üks Eesti Maaülikooli tunnusvärvidest: kas burgundia punane Pantone 201 või tumeroheline Pantone 342. Tumedal taustal tuleb esile sümbolit ümbritsev valge raam ja logo tekst on valge tumedal taustal. www.emu.ee Eesti Maaülikool Estonian University of
    [Show full text]