Päästjad aitavad kodu tuleohutumaks muuta LK 3 23. veebruar 2018 • Nõmme Sõnumid nr 4 (548) Järgmine number ilmub 9. märtsil 2018 LÜHIDALT Nõmme sada aastat tagasi Jääpurikate aeg on kätte jõudnud Sel nädalal tähistame Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Seetõttu on Munitsipaalpolitsei tuletab kinnistute ja asjakohane heita pilk sündmustele, mis toimusid sel ajal Nõmmel. ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katu- LEHO LÕHMUS sele kogunenud lume kogust ning lumi ajaloolane Nõmme tuletõrjujatel oli ööl vastu ja jää õigel ajal ära koristada. 24. veebruari 1918 oluline roll. Võim Ehitise ohutuse eest vastutab oma- 23. veebruaril 1918, pärast kommunis- võeti üle ning jaamahoonele ja prit- nik, kelle kohustus on muuhulgas kor- raldada ka õigeaegne lumekoristus. Ju- tide lüüasaamist Keila lahingus, akti- simajale heisati sinimustvalge lipp. hul kui ehitise valdajatel on vaja profes- veerusid eestimeelsed jõud ka Nõmmel. Pritsimaja torni heisati lipp ka hiljem sionaalsete katusepuhastajate abi või Oodata polnud aega – liikusid kuuldu- nii riigipühadel kui tuletõrje tähtpäe- rentida tõstukit, võib helistada Tallinna sed «mustadest nimekirjadest», kuhu vadel. Foto 1930. aastatest. abitelefonile 1345. (NS) on kantud mitukümmend jõukamat ja ärksamat nõmmelast, kes taganemisel LEHO ERAKOGU LÕHMUSE FOTO: kuulusid «likvideerimisele». Midagi pol- Linnaosa jagab nud teha, tuli kasutada äärmuslikku ja graniitsõelmeid pritsimeestele mitteomast meetodit... Öösel vastu 24. veebruari süttis ma- Nõmme linnaosa valitsus jagab korteriühistutele ja pensionäride- hajäetud maja Metsa tänaval. Selle pea- le talviseks libeduse tõrjeks tasu- le anti Nõmme tuletõrjele üldhäire ja ta graniitsõelmeid. Huvilistel tuleb mehed kogunesid, aga... voolikute ase- ühendust võtta telefonil 645 7333 mel olid neil kaasas püssid ja granaa- või e-posti aadressil valdeku@tal- did. Need Peeter Suure merekindluse linnlv.ee, et kokku leppida, millal ja ladudest saadud relvad olid enne enam- kust sõelmed kätte saab. laste võimuletulekut 1917. aastal aeg- sasti ära peidetud. Olid ju Nõmme va- batahtliku tuletõrje liikmed ühtlasi ka põrandaaluse omakaitse liikmed. Võim võeti üle, jaamahoonele ja pritsimaja- le heisati sinimustvalge lipp. ti delegatsioon. Viimasel lasti küll pä- Kuni 28. märtsini uued võimume- kes sai kaks abi: sakslaste poolt koha- Nõmme komandandiks sai tuletõr- rast väikseid sekeldusi edasi sõita. See hed end kohaliku omavalitsuse töösse liku ärimehe ja Nõmme sanatooriumi je peamees Jaan Vaga, alevivanemaks «Nõmme tuletõrje vabariik», nagu end eriti ei seganud, pärast võtsid aga oh- omaniku Volkmanni, eestlaste poolt F. Heinrich Badendick. Komandandi kor- pidulikult nimetati, eksisteeris vaid jad enda kätte. Omakaitse saadeti laia- Liikmanni. Ent ka uutes oludes tegut- raldusel peeti kinni kõik Nõmmet läbi- pool päeva. Juba 24. veebruari pärast- li ja asendati saksameelse Bürgerweh- sesid eestimeelsed jõud edasi ning oo- vad rongid, sh ka Saue mõisa sakslas- lõunal marssisid läbi Nõmme esime- riga. Alevivanemaks määrati juba en- tasid oma uut tundi. See on aga juba tega läbirääkimisele suundunud Ees- sed Saksa väeosad. negi sellel kohal olnud H. Badendick, uus lugu. LAUPÄEVAL, 24. VEEBRUARIL KELL 16.00 NÕMME KULTUURIKESKUSES (TURU PLATS 2) EESTI VABARIIK 100 KONTSERTAKTUS KAUNIS EMAKEELES LAULAVAD LINDA KANTER MARKO MATVERE JÜRMO EESPERE JAAN JAANSON KONTSERT ON TASUTA! KLAHVPILLIDEL KITARRIL 2 23. veebruar 2018 LINNAOSAVANEMA VEERG Palju õnne, Eesti riik: kunagi Eesti! utoopia, nüüd juba õmme gümnaasiumi vilistlane ja Ees- ti iseseisvuse taastamise järgne esime- N ne president Lennart Meri on raamatus «Hõbevalge» tõdenud, et maailmas on vähe rah- saja-aastane! Maailm, seal- vaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele hulgas Eesti, asualale truud. Viimased sada aastat pole olnud TAAVI AAS meie naabrid on ühed maailma mas, mille südameasjaks on eesti kul- on pidevas Tallinna linnapea meile lihtsad. Selle jooksul on tuntud nii rõõme enim arenenud riigid, andes tuuri edasiviimine. See on ja jääb Ees- muutuses. nõnda meile paremad aren- ti riigi vaidlustamatuks kohustuseks. kui ka muresid. Pool sellest ajast ei olnud meil Sestap ei tohi Kas saja-aastane Eesti Vaba- guvõimalused. Kuid Eesti riik sündis saja aasta eest ise võimalik määrata ja juhtida oma elu ja olu, eri ajastu riik on noor või vana? Mul on hea meel, et Ees- avaldusega, mille pealkiri oli «Mani- vaid tuli taluda võõrast võimu ja kannatada rep- põlvkonnad Noor, kui võrrelda näiteks ti majandus on taas kiires- fest kõigile Eestimaa rahvastele». ressioone. teineteisest üle mere naabri, tuhandeaas- ti kasvama hakanud ja ühes Selle manifesti koostajad mõtlesid Olen sündinud vabas Eestis, selles Eestis, mil- võõranduda, tase Taani kuningriigiga. Vana, sellega on meie seas järjest neid sõnu tõsiselt, sest iseseisvusmani- le iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. vaid peavad kui võrrelda paljude kuulsate impee- enam neid töötajaid, kes võivad öel- festi kaks esimest punkti viitavad ini- aastal. Ükskõik kui palju ma ka ei püüa, ei suuda jääma üht- riumidega, mille eluiga jäi palju lühe- da, et nende palk on viimase aasta-kahe meste õigustele sõltumata rahvusest ja ma kunagi lõpuni päriselt suhestuda nende ini- seks. Mitte maks. jooksul tõusnud. Mul on hea meel, et rahvusvähemuste õigusele jääda truuks Väikeriik on habras. Sajandipikku- Tallinna tuleb järjest rohkem väliskü- oma kultuurile. Neid olulisi põhimõt- mestega, kes on elanud Eesti Vabariigi esimesel vastanduma, vaid püüdma ne eluiga on seda märkimisväärsem, lalisi. Tähtis on meie kultuuriline eda- teid peame austama nii nüüd kui ka iseseisvusajal, talunud võõrast võimu ning koge- leida ühis- et väikeriigi olemasolu võidakse igal siminek, et meie teatri- ja kontserdielu tulevikus. nud riigi taasiseseisvumise raskeid esimesi aas- osa. hetkel kahtluse alla seada. edeneb. Eesti keelde tõlgitakse praegu Juubeliaasta nõuab õiget juubeli- taid. Kahtlemata on viimased sada aastat olnud Kuid siin me oleme. Elus ja vabad. rohkem raamatuid kui varem ja mit- meeleolu. Argipäevaelus on palju krii- ühed olulisemad aastad me riigi ajaloos. Kuigi vii- Turvalised ja arenevad. Kui vaatame ra- te kunagi pole tehtud nii palju eesti- tikat, tülisid, erimeelt. See on vaba ja masel ajal on kõlanud erinevaid seisukohti, tu- hutuid uudiseid maailma eri nurkadest, keelseid teleseriaale. Eesti keel elab ja demokraatliku ühiskonna normaal- leb mõelda sellele, kuidas Eesti ja eestlus kest- elame teadmisega, et Eesti on siiski üks tugevneb. ne kaasnähe. Kuid üksmeelt on ala- ma jääks. Maailmas on rahvaid, mil liikmeid mi- rahulik paik. Mida tähendab saja-aastane riik? Se- ti olnud rohkem kui erimeelt ja me da, et riik elab kauem inimestest, kes oleme nende erimeelsustega hakka- tu korda rohkem kui eestlasi, kuid oma riiki ei Nõudlikkus oma riigi suhtes tema sündi mingilgi määral mäletavad. ma saanud. ole. Sellele tasub mõelda. Meil on veel paljugi puudu elatusta- Usk Eesti riigi võimalikkusesse tundus Eesti Vabariigi sajandal aastapäeval Maailm, sealhulgas Eesti, on pidevas muutu- semest, sest armastame end võrrelda saja aasta eest midagi utoopilist. Nüüd kutsun ma üles üksmeelt otsima ja leid- ses. Sestap ei tohi eri ajastu põlvkonnad teine- Põhjamaadega. Rahulolematus on eda- on see utoopia kõik arvajad üle elanud. ma, hindama seda, mis meid ühendab, teisest võõranduda, vaid peavad jääma ühtseks. siviiv jõud. Kuid me peame jääma ob- ja nägema rohkem positiivsust. Sest il- Mitte vastanduma, vaid püüdma leida ühisosa. jektiivseks, nägema oma edasimine- Rohkem üskmeelt, ma usuta paremasse homsesse poleks Meie roll on ajas tuua aastakümnete tagant olu- kut, märkama igapäevaseid väikeseid vähem erimeelt me kunagi oma vabariigi sajanda sün- lised väärtused tänapäeva, et nad jääksid juurte- samme parema riigi, linna ja linnaosa Mõned rõhutavad, et Eesti on rahvus- nipäevani jõudnud. Head Eesti Vabarii- ja kodukoha poole. See on oluline, et riik. On tõsi, et see on ainus riik maail- gi aastapäeva kõigile! na püsima ka meie tulevastes põlvedes. Igale uue- le põlvkonnale tuleb meelde tuletada, et iseseis- vus ei ole midagi enesestmõistetavat. NÕMME LINNAOSAKOGU ii oleme kogukonna aktiivsete liikme- te, seltside ja linnaosavalitsusega võt- N nud eesmärgiks tähistada Eesti Vaba- riigi 100. sünnipäeva Nõmmel kogu aasta vältel ning kauemgi veel – kuni 2. veebruarini 2020, mil saabub Tartu rahulepingu sõlmimise sajas aastapäev. Juba mainitud Lennart Meri on öel- nud, et Tartu rahulepingut võib pidada Eesti Va- bariigi sünnitunnistuseks. Nõmme Tee Seltsiga oleme kokku leppinud, et aprilli viimastel päevadel saab Hiiule 100 tam- me parki istutatud viimane, sajas tamm. Laste- aialastega paneme maikuus üheskoos mulda lil- leistikuid niimoodi, et tekiks Eesti juubeliaastat iseloomustav sümbol. Tiit Kruusalu algatusel on ühendus Loov Nõmme koos aktiivsete nõmmeka- Eemaldame okastraadi ja säilitame rohealad tega võtnud oma hingeasjaks korraldada enne RAINER VAKRA võib olla väiksem kui mõnes tada tulevikus rohealade võõrandami- jaanipäeva Vabaduse pargis IV Nõmme laulu- ja linnaosakogu liige, kuivas liivakõrbes. Seetõttu ne ja maa sihtotstarbe muutmine. Sel- riigikogu keskkonna- tantsupäev. Samasugust rahvarohket üritust komisjoni esimees jäetakse parkidesse metsi- leks et Nõmme linnaosa säiliks metsa- peame samas pargis ka taasiseseisvumispäe- kumaid osasid, kus saa- ja aedlinnamiljööga rohelust väärtus- Eestlased on ikka unista- vad rahus pesitseda linnud tava linnaosana, tuleb meie rohealade val, 20. augustil. Need on vaid mõned suu- FOTO: ERIK