DOCSLIB.ORG

Maakonnad Arvudes Counties in Figures

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Maakonnad Arvudes Counties in Figures STATISTIKAAMET STATISTICS ESTONIA MAAKONNAD ARVUDES COUNTIES IN FIGURES TALLINN 2007 Koostanud töörühm koosseisus Mihkel Servinski (töörühma juht), Marika Kivilaid, Kristi Lehto ja Greta Tischler Toimetanud Liis Haugas Inglise keele toimetanud Ene Joon Kaardid kujundanud Diana Makarenko-Piirsalu Küljendus: Indrek Tammeste CD disain: Andrus Aru Compiled by a working group composed of Mihkel Servinski (head of the working group), Marika Kivilaid, Kristi Lehto and Greta Tischler Edited by Liis Haugas English edited by Ene Joon Maps by Diana Makarenko-Piirsalu Layout by Indrek Tammeste CD design by Andrus Aru MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYMBOLS … andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad data not available or too uncertain for publication .. mõiste pole rakendatav category not applicable - nähtust ei esinenud magnitude nil x andmete avaldamist ei võimalda konfidentsiaalsuse põhimõte data are confidential 0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust magnitude less than half of the unit employed ISSN 1406-2828 ISBN 978-9985-74-402-4 Autoriõigus/copyright: Statistikaamet, 2007 Kaanefoto/Cover photo: Arne Ader Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source Kirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn August 2007 Published by Statistics Estonia, 15 Endla St, 15174 Tallinn Printed by Ofset Ltd, 25 Paldiski Rd, 10612 Tallinn August 2007 SISUKORD CONTENTS SISUKORD Saateks .................................................................................................................................4 Eesti regionaalareng. Kristi Lehto.... .......................................................................................6 Ürgses rütmis. Mihkel Servinski……………………………………………………………..........16 Ehitusturu areng alanud sajandil. Merike Sinisaar………………………………………………35 Piirkonna sotsiaal-majandusliku arengu hinnang Leedu maakondade koondnäitajate põhjal. Ona Molienė, Jonas Martinavičius………………………………………………….........45 Harju maakond…… ..............................................................................................................73 Hiiu maakond........................................................................................................................81 Ida-Viru maakond..................................................................................................................89 Jõgeva maakond...................................................................................................................97 Järva maakond ...................................................................................................................105 Lääne maakond ..................................................................................................................113 Lääne-Viru maakond...........................................................................................................121 Põlva maakond ...................................................................................................................129 Pärnu maakond ..................................................................................................................137 Rapla maakond...................................................................................................................145 Saare maakond ..................................................................................................................153 Tartu maakond....................................................................................................................161 Valga maakond...................................................................................................................169 Viljandi maakond.................................................................................................................177 Võru maakond ....................................................................................................................185 Tallinn .................................................................................................................................193 Eesti....................................................................................................................................200 Selgitusi esitatud andmete kohta ........................................................................................208 CONTENTS Foreword………......................................................................................................................5 Regional development of Estonia. Kristi Lehto ………………………………………………. ...13 In an ancient rhythm. Mihkel Servinski……. .........................................................................28 Development of construction market at the beginning of the present century. Merike Sinisaar …….............................................................................................................43 Regional socio-economic development assessment on the basis of the aggregated indicators the Lithuanian counties. Ona Molienė, Jonas Martinavičius ……….. ...................62 Harju County.........................................................................................................................73 Hiiu County ...........................................................................................................................81 Ida-Viru County.....................................................................................................................89 Jõgeva County......................................................................................................................97 Järva County.......................................................................................................................105 Lääne County ....................................................................................................................113 Lääne-Viru County..............................................................................................................121 Põlva County ......................................................................................................................129 Pärnu County .....................................................................................................................137 Rapla County ......................................................................................................................145 Saare County......................................................................................................................153 Tartu County .......................................................................................................................161 Valga County ......................................................................................................................169 Viljandi County....................................................................................................................177 Võru County........................................................................................................................185 Tallinn .................................................................................................................................193 Estonia................................................................................................................................200 Comments on presented data.............................................................................................212 MAAKONNAD ARVUDES. 2002–2006. COUNTIES IN FIGURES 3 SAATEKS FOREWORD SAATEKS Kogumik „Maakonnad arvudes. Counties in figures” ilmub üheteistkümnendat korda. Kogumiku eesmärk — anda teavet Eesti maakondade arengute kohta — ei ole aastatega muutunud, kuid teabe esitamise vorm on veidi teisenenud. Esimestes kogumikes avaldati eelkõige statistilisi tabeleid. Praegustes kogumikes oleme seadnud esiplaanile andmete analüüsi. See ei tähenda, et avaldatavate andmete maht oleks vähenenud, vastupidi. Kasutades uusi tehnoloogilisi võimalusi — teist aastat on raamatuga kaasas CD —, on avaldatavate andmete maht suurenenud ning nende kasutamine muutunud mugavamaks. Kogumiku analüütiliste artiklitega on koostajad realiseerinud mitu aastat kavas olnud plaanid. Oleme aastaid kavandanud kogumikku artiklit, mis vaatleks üht maakonda põhjalikumalt. Selles kogumikus ilmubki artikkel Viljandi maakonna majandusarengu teemal. Usume, et Viljandi maakonnas toimunust on ka teistel maakondadel õppida. Teisalt oleme selles kogumikus ilmuva Leedu piirkondlikku arengut käsitleva artikliga läinud üle Eesti piiride. Ka CD-l on osa, kus on andmed Balti riikide piirkondade kohta. Oleme veendunud, et naabrite juures toimuv annab võimaluse paremini mõista Eesti piirkondlikku arengut. Traditsiooniliselt ilmub kogumikus artikkel Eesti piirkondliku arengu kohta, see keskendub regionaalarengu strateegia mõõdikute vaatlemisele. Edaspidi (järgmise aasta kogumikus) on kavas hakata vaatlema ka teiste riiklike strateegiate piirkondlikku arengut puudutavate eesmärkide täitmist. Traditsiooniline on ühest valdkonnast põhjalikuma ülevaate andmine — selles kogumikus ehitusest. Raamatus ilmuvate andmete avaldamise loogika on sarnane varasematele kogumikele. Kindlasti tuleb rõhutada maakondliku sisemajanduse koguprodukti avaldamist. Nõudlus selle näitaja järele on olnud suur, kuid eelmistel aastatel ei ole Statistikaamet sisemajanduse koguprodukti maakondlikul tasandil
Load more

Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Väljatöötamise Kavatsus
    Turvalepa looduskaitseala moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala moodustamine Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa, Ehmja, Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel. Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Holocene Buried Organic Sediments in Estonia
    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2006, 55, 4, 296–320 Holocene buried organic sediments in Estonia Leili Saarse, Jüri Vassiljev, Avo Miidel, and Eve Niinemets Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Estonia; [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Received 13 February 2006, in revised form 18 May 2006 Abstract. An overview of 85 sites of Holocene buried organic sediments in Estonia is presented. This number includes 45 sites of pre-Ancylus and Ancylus age, which were buried during the Ancylus transgression, 31 sites of pre-Litorina and Litorina age, buried under Litorina transgression sediments, and 9 sites formed after post-Litorina time and mostly covered by aeolian sand. According to radiocarbon dates, the Ancylus Lake transgression started about 9500 yr BP (10 800 cal BP), and culminated several hundred years later. Around 9000 yr BP (10 100 cal BP) a rather rapid regression followed. Its magnitude reached up to 30 m in the areas of rapid uplift. Pollen spectra of these beds are characterized by a high frequency of Pinus pollen, which seems to be typical of the coastal waterbodies of this age and confuses determination of their Preboreal age. 14C dates of Litorina buried beds differ considerably. We have evidence that the Litorina transgression started about 7500–7000 yr BP (8300–7800 cal BP) and culminated at different times in different regions. Pollen spectra of Litorina buried organic strata vary considerably between sites; however, their Atlantic age is easily discernible. The simulated isobases of the Ancylus Lake and Litorina Sea shorelines and organic beds showed discrepancy in the surroundings of Pärnu and Narva bays.
    [Show full text]
  • Majutus & Toitlustus / Accommodation & Catering
    15 Noarootsi Kõrts / Noarootsi Tavern / 20 Uuga paekallas / Uuga limestone 46 Põõsaspea neeme tipp, spithami 68 Liiva talumuuseum / Liiva Farm 17 Nurga Talu kohvik ja arboreetum / MAJUTUS & TOITLUSTUS / ACCOMMODATION & MAJUTUS / ACCOMMODATION / 23 Pusku Turismitalu / Pusku Farm / Корчма Ноароотси cliff / Глинт в Ууга paekallas, linnuvaatlusjaam / Museum / Хуторской музей Nurga Farm cafe and arboretum / CATERING / РАЗМЕЩЕНИЕ & ПИТАНИЕ РАЗМЕЩЕНИЕ Туристический хутор Пуску Pürksi keskus 8, Pürksi küla, Noarootsi vald, Läänemaa Paldski linn, Harjumaa Põõsaspea cape’s end, Spitham Лийва Кафе и арборетум хутора Нурга Pusku küla, Ridala vald, Läänemaa +372 5805 1185, +372 520 0913 59°22’4’’, 24°2’17’’ limestone bank, birdwatch Piirsalu küla, Risti vald, Läänemaa Ellamaa küla, Nissi vald, Harjumaa +372 5623 8506, www.pusku.ee 59°0’24’’, 23°31’8’’ station / Оконечность мыса +372 5278428, www.piirsalu.ee +372 508 2615, www.nurgapuukool.ee 1 Laulasmaa Puhkekeskus / Laulasmaa Holiday 1 Paldiski Tuule Hotell / Paldiski Tuule B&B / 58°53’37’’, 23°27’26’’ 70 20 21 Väike-Pakri kiriku varemed / Пыызаспеа, глинт у деревни 59°3’18’’, 24°2’29’’ 59°3’36’’, 24°11’26’’ Centre / Центр отдыха Laulasmaa Гостиница “Paldiski Tuule” 16 Ruins of Väike-Pakri church / Спитхам, орнитологическая 10 Laulasmaa küla, Keila vald, Harjumaa Tuule 2, Paldiski, +372 679 8123, +372 514 5116 Развалины церкви Вяйке-Пакри станция 18 Saidafarm / Saidafarm Farm / www.pakrisaared.ee Spithami küla, Noarootsi vald, Ферма по разведению сайды +372 502 8180, www.kutimuti.ee www.tuule.ee
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Ajaleht
    Enampakkumisteade Sepipaja Uuel aastal jõustub uus tehnovõrkude talumistasude seadus Oru Kooli õpilased omandasid Lätis LK 2 kinnistu võõrandamiseks LK 3 LK 6 uusi teadmisi inseneriharidusest! Lääne-Nigula Valla Ajaleht NR 1 jaanuar 2019 VALLAVANEMA VASTUVÕTUAJAD Ootame kandidaate Lääne-Nigula valla aukodaniku ja Lääne-Nigula valla VEEBRUARIS teenetemärgi tiitlitele! 4. veebruar Martna osavalla valitsuses Lääne-Nigula vallavolikogu võttis vastu valla tunnustuse ettevõtete juubelite puhul; 11. veebruarKullamaa osavalla valitsuses avaldamise korra, mille eesmärk on tõsta esile valla jaoks olulisi isikuid ning motiveerida valla arengu seisukohalt • Kodanikuühiskonna eestvedajale,kellel on silmapaistev 18. veebruar Noarootsi osavalla valitsuses olulisi tegevusi. roll kodanikuühiskonna või külaelu arendamisel Lääne- Nigula vallas; 25. veebruar Nõva osavalla valitsuses Lääne-Nigula vallavolikogu kõrgeim tunnustus on aukodaniku tiitel, mis antakse isikule erilise • välisriigi kodanikule, kes on programmide, projektide auavaldusena Lääne-Nigula vallale elutööna osutatud vms kaudu kaasa aidanud Lääne-Nigula valla Vastuvõtuks registreeri eelnevalt väljapaistvate teenete eest ja sellega kaasneb valla sotsiaalsele, majanduslikule ja kultuurilisele arengule; vapimärk. Tunnustus antakse välja üks kord aastas 24. iseseisvuspäevaks. e-posti teel [email protected] veebruariks- Eesti • Eesti Vabariigi kodanikele ja ametiisikutele, kes on Aukodaniku kandidaate võivad esitada kõik Lääne- oma isikliku tegevusega kaasa aidanud Lääne-Nigula valla elanikud
    [Show full text]
  • 22 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    22 buss sõiduplaan & liini kaart 22 Haapsalu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 22 buss liinil (Haapsalu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haapsalu Bussijaam: 7:30 - 16:20 (2) Kuijõe: 15:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 22 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 22 buss saabub. Suund: Haapsalu Bussijaam 22 buss sõiduplaan 30 peatust Haapsalu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:30 - 16:20 teisipäev 7:30 - 16:20 Kuijõe kolmapäev 7:30 - 16:20 Kuijõe Tee neljapäev 7:30 - 16:20 Peduste reede 7:30 - 16:20 Nuki laupäev 7:30 - 16:20 Piirsalu pühapäev 16:20 Metskond Risti 22 buss info 3a Tallinna Maantee, Estonia Suund: Haapsalu Bussijaam Jaakna Peatust: 30 Reisi kestus: 62 min Palivere Liini kokkuvõte: Kuijõe, Kuijõe Tee, Peduste, Nuki, Piirsalu, Metskond, Risti, Jaakna, Palivere, Palivere 2 Keedika Tee, Estonia Mõis, Väänla, Turvalepa Tee, Võntküla, Priguldi, Taebla, Vana-Taebla, Taebla Tee, Laikmaa Tee, Palivere Mõis Rannaküla, Herjava, Mõisa, Uuemõisa, Rannarootsi, Vahtra Rist, Tamme, Niine, Veetorn, Kultuurikeskus, Väänla Kalda, Haapsalu Bussijaam Turvalepa Tee Võntküla Priguldi Taebla 9 Haapsalu Maantee, Estonia Vana-Taebla 14 Tallinna Maantee, Estonia Taebla Tee Laikmaa Tee Rannaküla Herjava Mõisa 88 Tallinna Maantee, Uuemõisa Uuemõisa Rannarootsi 69 Tallinna Maantee, Estonia Vahtra Rist 37a Tallinna Maantee, Haapsalu Tamme 25 Tallinna Maantee, Haapsalu Niine 18 Niine Tänav, Haapsalu Veetorn 37 Posti Tänav, Haapsalu Kultuurikeskus 8 Posti Tänav, Haapsalu Kalda
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 12.11.2019 Planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019 1 2 SISUKORD 1. Üldist .................................................................................................................................. 5 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ........................................................................................... 6 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ............................................ 7 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine......................................................................... 7 3.2 Looduskeskkond .......................................................................................................... 7 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ....................................................... 7 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ......................................................................................... 12 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 12 3.2.4 Rohevõrgustikud ................................................................................................ 14 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ......................................... 15 3.2.6 Natura 2000 alad ...............................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavolikogu Otsus
    EELNÕU LÄÄNE-NIGULA VALLAVOLIKOGU OTSUS /asukoht/ 2020 nr Lääne-Nigula valla arengukava 2018-2026 läbi vaatamine Lähtudes Lääne-Nigula Vallavolikogu 27.12.2017 määruse nr 10 „Lääne-Nigula valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise kord“ § 2 lg 4, Lääne- Nigula Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Lugeda Lääne- Nigula valla arengukava 2018-2026 läbi vaadatuks. 2. Teha arengukavas järgmised muudatused vastavalt eelnõu lisale 1 3. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest. 4. Käesolevat otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Lääne-Nigula Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Neeme Suur Vallavolikogu esimees EELNÕU SELETUSKIRI Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei nõua iseenesest iga-aastast arengukava läbivaatamist ja muutmist. Seadusest tulenev nõue on, et iga aasta 15. oktoobri1 seisuga peab arengukava olema kehtiv 4 järgnevat eelarveaastat ehk aastal 2020. peab arengukava kehtima 2020, 2021, 2022, 2023. Lääne-Nigula valla arengukava on kehtestatud aastateks 2018-2026. Sellegipoolest on mõistlik ja põhjendatud, et arengukava vaadatakse omavalitsuse enda algatusel igal aastal läbi, hinnatakse tegevuste täitmist ning
    [Show full text]
  • Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi Ps TALLINN
    1 Keila Joa loss 18 Roosta Puhkeküla 28 Palivere Turismi- ja Ekskursioonid koos muuseumi Supp ja seiklus Tervisespordikeskus külastusega www.roosta.ee MOBO, räätsamatk, discgolf Suurupi Muraste Kakumäe laht www.schlossfall.com 19 Teeristi villa www.paliverekeskus.eu Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi ps TALLINN 2 Kase Antsu võrgukuur Kohvik, tasuta energiatee+ 29 Risti Käsitöömaja Viti 1 : 355 000 " Vääna-Jõesuu Rannamõisa KRISTIINE Muuseumi külastus tuuletaskud Maja täis käsitööd inn skl ht Tiskre Ke km la Sõrve 5,5 www.kasemty.eu www.teeristivilla.ee [email protected] salu Türisalu Tabasalu Harku Lohu jv 3 20 & 5635 2591 Harku Harkujärve Lepiku turismitalu Noarootsi puhkemaja Meremõisa Liikva Laabi MUSTAMÄE Naage Vaila Vatsla Tervituskohv ja maja tutvustus Saun & tünnisaun 30 Lohusalu 2 Keila-Joa Liiva Talumuuseum 1 TALLINN www.lepikutalu.ee www.noarootsipuhkemaja.eu Suguvõsa talumuuseum, Vääna Laulasmaa Harku Tõlinõmme " 4 Laitse Graniitvilla 21 Esberg pidu ja puhkus ekstreemautosõit, Adra raba NÕMME Vahi Hüüru am Lahepere laht uja lastetegevused nn m Ekskursioon-külastus koos Tervituskohv+kook Käesalu Humala Le 1k Paldiski Kiia 1 skulptor Tauno Kangroga, & 520 0913 www.piirsalu.ee Püha Kloogaranna Keelva värske Laitse Graniitvilla leib 22 31 Rehe Turismitalu Alliku Männiku Saare mõis Pakri ps Kersalu Tuulna Karjaküla Kütke Laagri www.graniitvilla.ee Illurma Tõmmiku Muuseum, käsitöö müük Matk ja saun Valkse Vanamõisa a o Tänassilma 5 www.reheturismitalu.ee uln Kumna MTü Spordiklubi www.saaremois.ee Tu " Jälgimäe 15 Suur-Pakri Põllküla
    [Show full text]
  • Lääne Maakonna Oru-Piirsalu Rendijahipiirkonna Ümberkujundamine
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 53, 709 Lääne maakonna Oru-Piirsalu rendijahipiirkonna ümberkujundamine Vastu võetud 17.03.1999 nr 22 Jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953; 1997, 86,1460) paragrahvi 6lõike 1 alusel ja Läänemaa Jahindusnõukoguettepanekul määran: 1. Kinnitada rendijahipiirkonna suuruseks: 1.1. Linnamäe rendijahipiirkond12 010 ha; 1.2. Palivere rendijahipiirkond10 650 ha; 1.3. Piirsalu rendijahipiirkond12 000 ha. 2. Kinnitada rendijahipiirkondade piiride kirjeldused (juurde lisatud). 3. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 22. augusti1994. a määruse nr 30 «Lääne maakonnarendijahipiirkondade moodustamine» punkt 1.8 ning sama määrusepunktiga 2 kinnitatud «Rendijahipiirkondadepiiride kirjeldused» Oru--Piirsalu rendijahipiirkonna piiri kirjeldus. Minister Villu REILJAN Asekantsler kantsleri ülesannetes PeeterSOOVÄLI Kinnitatud keskkonnaministri 17. märtsi 1999. amäärusega nr 22 Rendijahipiirkondade piiride kirjeldused 1. Linnamäe rendijahipiirkond Linnamäe rendijahipiirkonna (edaspidi jahipiirkond) piir algab Silmalooduskaitseala piiri (RT I 1998,86/87, 1413) ning Oru ja Noarootsi valdade vahelise piiri ristumiskohast, lähebmööda valdade vahelist piiriristumiseni Riguldi--Linnamäe maanteega. Maantee ja valdade vahelise piiriristumiskohast kulgeb jahipiirkonnapiir mööda Nõva riigijahipiirkonna piiri (RT I 1994, 50, 848; 1997,41, 634) Variku tee ja Vihterpalu jõeristumiskohani. Jõe ja tee ristumiskohast läheb jahipiirkonna piirmööda
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]