Urevere Jahipiirkonna Ja Nõva- Kullamaa Jahipiirkonna Moodustamine

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Urevere Jahipiirkonna Ja Nõva- Kullamaa Jahipiirkonna Moodustamine Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.03.2005 Avaldamismärge: RTL 2004, 116, 1813 Urevere jahipiirkonna ja Nõva- Kullamaa jahipiirkonna moodustamine Vastu võetud 17.08.2004 nr 105 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» (RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70; 2004, 38, 258) § 6 lõike 3 ja § 11 lõike 2 alusel. § 1. Urevere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Urevere jahipiirkonna pindala on 5020 hektarit. (2) Urevere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Urevere jahipiirkonna piir läheb Kasari jõe ja Vigala–Loodna tee ristumiskohast mööda Vigala–Loodna teed Krahvi teeni; teeristist mööda Krahvi teed Luiste kraavini, jätkudes mööda Luiste kraavi Loodna peakraavini ning mööda Loodna peakraavi Kiristu kraavini; sealt mööda Kiristu kraavi Koluvere–Märjamaa maanteeni (Jüri bussipeatuse juures); sealt mööda Koluvere–Märjamaa maanteed Kasari jõeni ning mööda Kasari jõge Vigala– Loodna teeni. § 2. Urevere jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine Urevere jahipiirkonna kasutusõiguse loa annab Raplamaa Keskkonnateenistus. § 3. Nõva-Kullamaa jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Nõva-Kullamaa jahipiirkonna pindala on 75 500 hektarit. (2) Nõva-Kullamaa jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Nõva-Kullamaa jahipiirkonna piir läheb Vihterpalu jõe suubumiskohast merre mööda Vihterpalu jõge Kaldamäe ojani, jätkudes mööda Kaldamäe oja Keila–Haapsalu maanteeni; sealt mööda Keila–Haapsalu maanteed 100 meetrit Keila suunas Linsi sõjaväebaasi teeni; teeristist mööda Linsi sõjaväebaasi teed Linsi sõjaväebaasi väravani; sealt mööda Turvaste metsateed Lepasteni; Lepastest mööda Lepaste–Ellamaa teed Ääsmäe– Haapsalu maanteeni, jätkudes mööda Ääsmäe–Haapsalu maanteed Ellamaa–Laukna teeni; teeristist mööda Ellamaa–Laukna teed Virutammeni; Virutammelt mööda metsariba kõrgepingeliini trassini ning mööda kõrgepingeliini trassi Kasari jõeni; edasi mööda Kasari jõge Märjamaa–Koluvere maanteesillani, jätkudes mööda Märjamaa–Koluvere maanteed Kiristu kraavini (Jüri bussipeatuse juures) ning mööda Kiristu kraavi Loodna peakraavini; edasi mööda Loodna peakraavi Luiste kraavini ning mööda Luiste kraavi Krahvi teeni, jätkudes mööda Krahvi teed Loodna–Vigala teeni; teeristist mööda Loodna–Vigala teed Kasari jõeni; edasi mööda Kasari jõge Laastreni; Laastrest mööda Laastre–Üdruma teed Üdrumani; Üdrumalt mööda Virtsu–Risti maanteed Ristini; Ristilt mööda Risti–Kuijõe maanteed Kuijõeni; Kuijõelt mööda Keila–Haapsalu maanteed Valgeristini; Valgeristilt mööda Valgeristi–Nõva maanteed Valgepostini; Valgepostilt mööda Seljaküla teed Mäe taluni; siitpeale mööda kraavi Piirsalu metskonna kvartali 55 idasihini (Piirsalu metskonna 1988. a metsakorraldus); edasi mööda Piirsalu metskonna kvartali 55 ida- ja lõunasihti ning kvartalite 107, 106 ja 105 lõunasihti (Vihterpalu metskonna 1998. a metsakorraldus) Viluvereni, jätkudes mööda Viluvere–Höbringi teed läbi Metsküla Höbringini; Höbringist mööda Nõva–Haapsalu maanteed Riguldi jõeni; sealt mööda Riguldi jõge mererannani, jätkudes mööda mereranda Vihterpalu jõe suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa koos Riguldi saarestikuga 200 meetri kaugusele rannajoonest ning Osmussaar akvatooriumi osaga 100 meetri kaugusele Osmussaare rannajoonest). § 4. Nõva-Kullamaa jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine Nõva-Kullamaa jahipiirkonna kasutusõiguse loa annab Läänemaa Keskkonnateenistus § 5. Määruse muutmine Urevere jahipiirkonna ja Nõva-Kullamaa jahipiirkonna moodustamine Leht 1 / 2 Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 23. oktoobri 2003. a määruse nr 79 ««Kaansoo, Nõva-Kullamaa ja Tipu jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine» (RTL 2003, 113, 1789) § 4 ja 5. Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ester TUIKSOO Kantsler Sulev VARE Leht 2 / 2 Urevere jahipiirkonna ja Nõva-Kullamaa jahipiirkonna moodustamine.
Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Väljatöötamise Kavatsus
    Turvalepa looduskaitseala moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala moodustamine Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa, Ehmja, Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel. Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata
    [Show full text]
  • The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
    The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Holocene Buried Organic Sediments in Estonia
    Proc. Estonian Acad. Sci. Geol., 2006, 55, 4, 296–320 Holocene buried organic sediments in Estonia Leili Saarse, Jüri Vassiljev, Avo Miidel, and Eve Niinemets Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Estonia; [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Received 13 February 2006, in revised form 18 May 2006 Abstract. An overview of 85 sites of Holocene buried organic sediments in Estonia is presented. This number includes 45 sites of pre-Ancylus and Ancylus age, which were buried during the Ancylus transgression, 31 sites of pre-Litorina and Litorina age, buried under Litorina transgression sediments, and 9 sites formed after post-Litorina time and mostly covered by aeolian sand. According to radiocarbon dates, the Ancylus Lake transgression started about 9500 yr BP (10 800 cal BP), and culminated several hundred years later. Around 9000 yr BP (10 100 cal BP) a rather rapid regression followed. Its magnitude reached up to 30 m in the areas of rapid uplift. Pollen spectra of these beds are characterized by a high frequency of Pinus pollen, which seems to be typical of the coastal waterbodies of this age and confuses determination of their Preboreal age. 14C dates of Litorina buried beds differ considerably. We have evidence that the Litorina transgression started about 7500–7000 yr BP (8300–7800 cal BP) and culminated at different times in different regions. Pollen spectra of Litorina buried organic strata vary considerably between sites; however, their Atlantic age is easily discernible. The simulated isobases of the Ancylus Lake and Litorina Sea shorelines and organic beds showed discrepancy in the surroundings of Pärnu and Narva bays.
    [Show full text]
  • Majutus & Toitlustus / Accommodation & Catering
    15 Noarootsi Kõrts / Noarootsi Tavern / 20 Uuga paekallas / Uuga limestone 46 Põõsaspea neeme tipp, spithami 68 Liiva talumuuseum / Liiva Farm 17 Nurga Talu kohvik ja arboreetum / MAJUTUS & TOITLUSTUS / ACCOMMODATION & MAJUTUS / ACCOMMODATION / 23 Pusku Turismitalu / Pusku Farm / Корчма Ноароотси cliff / Глинт в Ууга paekallas, linnuvaatlusjaam / Museum / Хуторской музей Nurga Farm cafe and arboretum / CATERING / РАЗМЕЩЕНИЕ & ПИТАНИЕ РАЗМЕЩЕНИЕ Туристический хутор Пуску Pürksi keskus 8, Pürksi küla, Noarootsi vald, Läänemaa Paldski linn, Harjumaa Põõsaspea cape’s end, Spitham Лийва Кафе и арборетум хутора Нурга Pusku küla, Ridala vald, Läänemaa +372 5805 1185, +372 520 0913 59°22’4’’, 24°2’17’’ limestone bank, birdwatch Piirsalu küla, Risti vald, Läänemaa Ellamaa küla, Nissi vald, Harjumaa +372 5623 8506, www.pusku.ee 59°0’24’’, 23°31’8’’ station / Оконечность мыса +372 5278428, www.piirsalu.ee +372 508 2615, www.nurgapuukool.ee 1 Laulasmaa Puhkekeskus / Laulasmaa Holiday 1 Paldiski Tuule Hotell / Paldiski Tuule B&B / 58°53’37’’, 23°27’26’’ 70 20 21 Väike-Pakri kiriku varemed / Пыызаспеа, глинт у деревни 59°3’18’’, 24°2’29’’ 59°3’36’’, 24°11’26’’ Centre / Центр отдыха Laulasmaa Гостиница “Paldiski Tuule” 16 Ruins of Väike-Pakri church / Спитхам, орнитологическая 10 Laulasmaa küla, Keila vald, Harjumaa Tuule 2, Paldiski, +372 679 8123, +372 514 5116 Развалины церкви Вяйке-Пакри станция 18 Saidafarm / Saidafarm Farm / www.pakrisaared.ee Spithami küla, Noarootsi vald, Ферма по разведению сайды +372 502 8180, www.kutimuti.ee www.tuule.ee
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Ajaleht
    Enampakkumisteade Sepipaja Uuel aastal jõustub uus tehnovõrkude talumistasude seadus Oru Kooli õpilased omandasid Lätis LK 2 kinnistu võõrandamiseks LK 3 LK 6 uusi teadmisi inseneriharidusest! Lääne-Nigula Valla Ajaleht NR 1 jaanuar 2019 VALLAVANEMA VASTUVÕTUAJAD Ootame kandidaate Lääne-Nigula valla aukodaniku ja Lääne-Nigula valla VEEBRUARIS teenetemärgi tiitlitele! 4. veebruar Martna osavalla valitsuses Lääne-Nigula vallavolikogu võttis vastu valla tunnustuse ettevõtete juubelite puhul; 11. veebruarKullamaa osavalla valitsuses avaldamise korra, mille eesmärk on tõsta esile valla jaoks olulisi isikuid ning motiveerida valla arengu seisukohalt • Kodanikuühiskonna eestvedajale,kellel on silmapaistev 18. veebruar Noarootsi osavalla valitsuses olulisi tegevusi. roll kodanikuühiskonna või külaelu arendamisel Lääne- Nigula vallas; 25. veebruar Nõva osavalla valitsuses Lääne-Nigula vallavolikogu kõrgeim tunnustus on aukodaniku tiitel, mis antakse isikule erilise • välisriigi kodanikule, kes on programmide, projektide auavaldusena Lääne-Nigula vallale elutööna osutatud vms kaudu kaasa aidanud Lääne-Nigula valla Vastuvõtuks registreeri eelnevalt väljapaistvate teenete eest ja sellega kaasneb valla sotsiaalsele, majanduslikule ja kultuurilisele arengule; vapimärk. Tunnustus antakse välja üks kord aastas 24. iseseisvuspäevaks. e-posti teel [email protected] veebruariks- Eesti • Eesti Vabariigi kodanikele ja ametiisikutele, kes on Aukodaniku kandidaate võivad esitada kõik Lääne- oma isikliku tegevusega kaasa aidanud Lääne-Nigula valla elanikud
    [Show full text]
  • 22 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    22 buss sõiduplaan & liini kaart 22 Haapsalu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 22 buss liinil (Haapsalu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haapsalu Bussijaam: 7:30 - 16:20 (2) Kuijõe: 15:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 22 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 22 buss saabub. Suund: Haapsalu Bussijaam 22 buss sõiduplaan 30 peatust Haapsalu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:30 - 16:20 teisipäev 7:30 - 16:20 Kuijõe kolmapäev 7:30 - 16:20 Kuijõe Tee neljapäev 7:30 - 16:20 Peduste reede 7:30 - 16:20 Nuki laupäev 7:30 - 16:20 Piirsalu pühapäev 16:20 Metskond Risti 22 buss info 3a Tallinna Maantee, Estonia Suund: Haapsalu Bussijaam Jaakna Peatust: 30 Reisi kestus: 62 min Palivere Liini kokkuvõte: Kuijõe, Kuijõe Tee, Peduste, Nuki, Piirsalu, Metskond, Risti, Jaakna, Palivere, Palivere 2 Keedika Tee, Estonia Mõis, Väänla, Turvalepa Tee, Võntküla, Priguldi, Taebla, Vana-Taebla, Taebla Tee, Laikmaa Tee, Palivere Mõis Rannaküla, Herjava, Mõisa, Uuemõisa, Rannarootsi, Vahtra Rist, Tamme, Niine, Veetorn, Kultuurikeskus, Väänla Kalda, Haapsalu Bussijaam Turvalepa Tee Võntküla Priguldi Taebla 9 Haapsalu Maantee, Estonia Vana-Taebla 14 Tallinna Maantee, Estonia Taebla Tee Laikmaa Tee Rannaküla Herjava Mõisa 88 Tallinna Maantee, Uuemõisa Uuemõisa Rannarootsi 69 Tallinna Maantee, Estonia Vahtra Rist 37a Tallinna Maantee, Haapsalu Tamme 25 Tallinna Maantee, Haapsalu Niine 18 Niine Tänav, Haapsalu Veetorn 37 Posti Tänav, Haapsalu Kultuurikeskus 8 Posti Tänav, Haapsalu Kalda
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Lääne-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 12.11.2019 Planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019 1 2 SISUKORD 1. Üldist .................................................................................................................................. 5 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ........................................................................................... 6 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ............................................ 7 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine......................................................................... 7 3.2 Looduskeskkond .......................................................................................................... 7 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ....................................................... 7 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ......................................................................................... 12 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 12 3.2.4 Rohevõrgustikud ................................................................................................ 14 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ......................................... 15 3.2.6 Natura 2000 alad ...............................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavolikogu Otsus
    EELNÕU LÄÄNE-NIGULA VALLAVOLIKOGU OTSUS /asukoht/ 2020 nr Lääne-Nigula valla arengukava 2018-2026 läbi vaatamine Lähtudes Lääne-Nigula Vallavolikogu 27.12.2017 määruse nr 10 „Lääne-Nigula valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise kord“ § 2 lg 4, Lääne- Nigula Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Lugeda Lääne- Nigula valla arengukava 2018-2026 läbi vaadatuks. 2. Teha arengukavas järgmised muudatused vastavalt eelnõu lisale 1 3. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest. 4. Käesolevat otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Lääne-Nigula Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Neeme Suur Vallavolikogu esimees EELNÕU SELETUSKIRI Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei nõua iseenesest iga-aastast arengukava läbivaatamist ja muutmist. Seadusest tulenev nõue on, et iga aasta 15. oktoobri1 seisuga peab arengukava olema kehtiv 4 järgnevat eelarveaastat ehk aastal 2020. peab arengukava kehtima 2020, 2021, 2022, 2023. Lääne-Nigula valla arengukava on kehtestatud aastateks 2018-2026. Sellegipoolest on mõistlik ja põhjendatud, et arengukava vaadatakse omavalitsuse enda algatusel igal aastal läbi, hinnatakse tegevuste täitmist ning
    [Show full text]
  • Martna Arengukava 2012
    Lisa Martna Vallavolikogu 20.12.2011.a määrusele nr 54 Martna valla arengukava 2012 – 2022 2011 Sissejuhatus Käesolev arengukava on koostatud Martna vallale aastateks 2012–2022. Arengukava eesmärgiks on seada sihid, pikaajalised arengueesmärgid ning tegutsemissuunad. Arengukava on üles ehitatud valdkonnapõhiselt, käsitledes süvitsi teemasid, mis Martna valla jaoks on olulised. Iga valdkonna kirjelduse juures on esitatud arenguvajadused, probleemikirjeldus ning strateegilised eesmärgid. Arengukavas kasutatavad lühendid: KOV – kohalik omavalitsus LOVL – Läänemaa Omavalitsuste Liit LAK – Läänemaa Arenduskeskus MTÜ – mittetulundusühing ÜVK – Ühisveevärk ja kanalisatsioon 2 Sisukord I Valla üldandmed .......................................................................................................... 5 II Arengukava ................................................................................................................ 7 1. Keskkond ja maakasutus .......................................................................................... 7 1.1. Ehitus ja planeeringud ................................................................................... 7 1.2. Teed ja ühistransport, sh kergliiklusteed ........................................................ 8 1.3. Energeetika ................................................................................................. 10 1.4. Looduskaitse ............................................................................................... 10 1.5. Maaparandus ..............................................................................................
    [Show full text]
  • Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi Ps TALLINN
    1 Keila Joa loss 18 Roosta Puhkeküla 28 Palivere Turismi- ja Ekskursioonid koos muuseumi Supp ja seiklus Tervisespordikeskus külastusega www.roosta.ee MOBO, räätsamatk, discgolf Suurupi Muraste Kakumäe laht www.schlossfall.com 19 Teeristi villa www.paliverekeskus.eu Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi ps TALLINN 2 Kase Antsu võrgukuur Kohvik, tasuta energiatee+ 29 Risti Käsitöömaja Viti 1 : 355 000 " Vääna-Jõesuu Rannamõisa KRISTIINE Muuseumi külastus tuuletaskud Maja täis käsitööd inn skl ht Tiskre Ke km la Sõrve 5,5 www.kasemty.eu www.teeristivilla.ee [email protected] salu Türisalu Tabasalu Harku Lohu jv 3 20 & 5635 2591 Harku Harkujärve Lepiku turismitalu Noarootsi puhkemaja Meremõisa Liikva Laabi MUSTAMÄE Naage Vaila Vatsla Tervituskohv ja maja tutvustus Saun & tünnisaun 30 Lohusalu 2 Keila-Joa Liiva Talumuuseum 1 TALLINN www.lepikutalu.ee www.noarootsipuhkemaja.eu Suguvõsa talumuuseum, Vääna Laulasmaa Harku Tõlinõmme " 4 Laitse Graniitvilla 21 Esberg pidu ja puhkus ekstreemautosõit, Adra raba NÕMME Vahi Hüüru am Lahepere laht uja lastetegevused nn m Ekskursioon-külastus koos Tervituskohv+kook Käesalu Humala Le 1k Paldiski Kiia 1 skulptor Tauno Kangroga, & 520 0913 www.piirsalu.ee Püha Kloogaranna Keelva värske Laitse Graniitvilla leib 22 31 Rehe Turismitalu Alliku Männiku Saare mõis Pakri ps Kersalu Tuulna Karjaküla Kütke Laagri www.graniitvilla.ee Illurma Tõmmiku Muuseum, käsitöö müük Matk ja saun Valkse Vanamõisa a o Tänassilma 5 www.reheturismitalu.ee uln Kumna MTü Spordiklubi www.saaremois.ee Tu " Jälgimäe 15 Suur-Pakri Põllküla
    [Show full text]