Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr L-14 Lihula, JAH1000020 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Lihula Jahiselts 1.2. Registrikood 80086151 1.3. Aadress Raudtee tn 6, Lihula linn, Lihula vald, Lääne maakond, 90302. 1.4. Esindaja nimi Toomas Laos 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5131632 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Toomas Laos Ametinimetus Lihula Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Lihula MKA. Vabariigi Valitsuse 11.04.2005 määruse nr 72 § 4 lg 1, lg 3, lg 6, § 8 p 4, p 5 ja looduskaitseseaduse § 14 lg nimetus/ 1 p 6 ja p 10 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja inimeste viibimine, välja arvatud Lihula piirangu kirjeldus sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. • Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 4.2. Objekti Lautna merikotka püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja p 10, § 50 lg 2 p 2 ja lg 5 ja 5¹ ning § 53 lg 1 nimetus/ lähtuvad piirangud: • Lautna merikotka püsielupaigas on inimeste viibimine ja jahipidamine keelatud 15. veebruarist 31. piirangu kirjeldus juulini. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.3. Objekti Jõeääre väike-konnakotka püsielupaik, Rumba väike-konnakotka püsielupaigad, Altküla väike-konnakotka püsielupaik, nimetus/ Hälveti väike-konnakotka püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja p 10, § 50 lg 2 p 4 ja lg 5 ja 5¹ ning § 53 lg piirangu kirjeldus 1 lähtuvad piirangud: • Jõeääre, Rumba, Altküla ja Hälveti väike-konnakotka püsielupaikades on inimeste viibimine ja jahipidamine keelatud 15. märtsist 31. augustini • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.4. Objekti Käntu-Kastja hoiuala. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja p 10 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas nimetus/ ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut piirangu kirjeldus väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. ehitamiseks. 4.5. Objekti Matsalu rahvuspark. Vabariigi Valitsuse 05.05.1997 määrusest nr 94 „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri nimetus/ kirjelduse kinnitamine” ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja p 10 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on keelatud ajujaht piirangu kirjeldus ning püüniste (välja arvatud eluspüügi püünised mingi püüdmiseks) kasutamine jahipidamisel ulukite arvukuse reguleerimiseks. • Kaitseala sihtkaitsevööndites ning Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevööndi mandriosas on lubatud jahipidamine mingi, kähriku, rebase, hundi ja metssea arvukuse reguleerimiseks 1. novembrist 28. (29.) veebruarini. • Kaitseala piiranguvööndis on lubatud jahipidamine mingi, kähriku, rebase, hundi ja metssea arvukuse reguleerimiseks 1.juulist 28. (29) veebruarini. • Matsalu metsa sihtkaitsevööndis metsakvartali 130 eraldistes 17 kuni 21, metsakvartali 131 eraldistes 8 kuni 23, metsakvartali 134 eraldistes 5 kuni 7, metsakvartali 135 eraldistes 1 kuni 5 ja Keravere sihtkaitsevööndi kvartali 47 eraldistes 8 kuni 13, kvartali 48 eraldistes 6 kuni 14, kvartali 53 eraldistes 1 kuni 8; kvartali 54 eraldistes 1 ja 2; kvartali 59 eraldistes 3, 4 ja 8 on keelatud inimeste viibimine kaitseala valitseja nõusolekuta 1. märtsist kuni 1. septembrini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel. • Kaitseala loodusreservaadis jahiulukite arvukust ei reguleerita. • Kaitsealal on keelatud liiklemine vee-mootorsõidukitega, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Lihula jahipiirkond: piirikirjeldus Lihula jahipiirkonna piir kulgeb Kasari jõe ja Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare põhimaantee ristumiskohast mööda Kasari jõge punktini koordinaatidega x=6511884 ja y=504124; edasi sirgjoonena punktini koordinaatidega x=6512632 ja y=504802; sealt mööda RMK Raplamaa metskonna kvartalite MM352 lääne-, MM352, MM353 ja MM354 lõunapiiri kvartali MM354 kagunurgani ja seejärel mööda Rumba peakraavi Vigala jõeni; edasi mööda Lihula valla Rumba küla Õilme maaüksuse (katastritunnus 41103:002:0139) kirdepiiri ristumiseni Kirbla–Rumba–Vana-Vigala kõrvalmaanteega; sealt mööda Lihula valla Rumba küla Lihula metskond 185 maaüksuse (katastritunnus 41103:002:0138) kirdepiiri ristumiseni Velise jõega; sealt mööda Velise jõge ristumiseni kraaviga punktis koordinaatidega x= 6510593 ja y=509144; seejärel mööda Lihula valla Rumba küla Tuha (katastritunnus 41103:002:0131), Vaablase (katastritunnus 41103:002:0133), Männe maaüksuse (katastritunnus 41103:002:0132), nimeta maaüksuse (katastritunnus 41103:002:0241) ja Lihula metskond 50 maaüksuse (katastritunnusega 41103:002:0171) idakülge punktini koordinaatidega x=6509045 ja y=508609; seejärel mööda RMK Läänemaa metskonna kvartalite HS203, HS202, HS201, HS205 ja HS204 ida- ja kagupiiri punktini koordinaatidega x=6505861 ja y=507004; edasi mööda RMK Vändra metskonna kvartali HA013 loodepiiri ristumiseni Allika jõega; edasi jätkudes mööda Aasakaasiku kraavi punktini koordinaatidega x=6504425 ja y=505281; sealt mööda RMK Vändra metskonna kvartali HA012 kirde-, loode- ja HA011 ning HA010 loodepiiri ristumiseni Vanamõisa jõega; seejärel mööda Vanamõisa jõge RMK Vändra metskonna kvartali HA191 põhjapiiri, HA189 ida- ja kirde- ning HA188 kirdepiiri ristumiseni Rootsi ojaga; seejärel mööda Rootsi oja ristumiseni Soku kraaviga, jätkudes mööda Soku kraavi Koonga valla Kaarli maaüksuse (katastritunnus 33401:001:0076) loodenurgani; sealt mööda Lihula valla Parivere küla Metssea maaüksuse (katastritunnus 41102:002:0105) ida- ja kagupiiri ning mööda sama küla Kadaka maaüksuse (katastritunnus 41102:002:0270) idapiiri ristumiseni Pärnu–Lihula tugimaanteega; edasi Pärnu–Lihula tugimaanteed mööda Koonga valla Sookatse maaüksuse (katastritunnus 33401:001:0132) piirini; jätkudes mööda Sookatse maaüksuse piiri kuni Riisa kraavini; mööda Riisa kraavi Sookatse maaüksuse põhjanurgani ja sealt mööda Sookatse maaüksuse piiriks olevat kraavi ristumiseni Pärnu-Lihula tugimaanteega; edasi mööda Pärnu-Lihula tugimaanteed Lihula linna piirini ning mööda Lihula linna lõuna- ja idapiiri ristumiseni Palumetsa teega; seejärel mööda Palumetsa teed ristumiseni Risti–Virtsu– Kuivastu–Kuressaare põhimaanteega; Lihula linna piiri ja Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare põhimaantee ristumiskohast mööda Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaanteed Lihula–Kloostri–Kirbla kõrvalmaanteeni; mööda Lihula–Kloostri– Kirbla kõrvalmaanteed ristumiseni Penijõe jõega ning seejärel mööda Penijõe jõge kuni Kasari jõeni; Kasari jõe ja Penijõe jõe ristumiskohast mööda Kasari jõge lätte suunas kuni ristumiseni Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare põhimaanteega. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000020&mount=view kaart 2/2.
Recommended publications
  • Lääneranna Teataja Nr 39
    Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 (39) 2021 L¢¢NERANNA TEATAJA / Nr 5 (39) 2021 1 Lihula mõis ja esiplaanil viinaait Foto: Endel Apsalon Selgusid 2021. aasta Lääneranna valla teenetemärgi saajad. 2. osa ääneranna Vallavolikogu päris õige nimega nimetada ei juletud, Peeter kõikide Lääneranna valla L 11. märtsil 2021 toimunud loodi rahvusspordi selts „Tarapita”, lasteaia, algkooli, põhikooli ja güm- istungil omistati Lääneranna valla millest sai taasloodava Kaitseliidu alg- naasiumi õpilastele mõeldud teadus- teenetemärk Heli Raavelile, Reimo rakuke. Lihula üksikkompanii on päeva korraldamise initsiaator ja Reimerile, Ain Saarele, Heino tänini aktiivne. eestvedaja, tuues Lääneranna valda Sabiinile, Peeter Hermikule, Jüri koostöös AHHAA teaduskeskusega Lisaks on Peeter looduse- ja pärand- Mõnistele ja Merike Pikkmetsale. Teadlaste ÖÖ festivali. kultuuriinimene. Siinjuures tutvustame neist viimast Peetri panus Lääneranna vallale on kolme ning anname ülevaate esile 2017. aastal valis Keskkonnaminis- iseloomult ja sisult mitmetahuline ja toodud teenest. teerium aasta parimaks keskkonna- aukartust äratav. Olgugi, et valdav Teenetemärgid antakse üle 22. mail teoks Peeter Hermiku organiseeri- enamus tegevusi on jäänud eelmisse Varbla Rahvamajas Eesti tuntu- tud puisniitude taastamise Matsalu sajandisse, on tema tegevuse mõju ima bariton Georg Otsa loomingule rahvuspargi aladel. tunda tänaseni. pühendatud pidulikul kontsert- vastuvõtul. Peeter on puisniidutalguid korral- Jüri Mõniste danud üle kümne aasta ning selle Maris Raudsepp Foto: Jüri Mõniste Fotol Peeter Hermik aja jooksul tutvustanud Lääne- Jüri Mõniste on põline Virtsu elanik, ranna valda ja puisniidu korrastamise kes pühendab igapäevaselt oma ener- Peeter Hermik oli 1980. aastate lõpus pärandkultuuri sadadele inimestele. giat ja oskusi sellele, et säilitada, eden- Läänemaa kodanike komiteede käivi- Ullastes, oma kodus taastab ta järje- dada ja propageerida Virtsu ja selle taja.
    [Show full text]
  • Lihula Valla Terviseprofiil
    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
    [Show full text]
  • Seletuskirja Ettepanek
    LIHULA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD 1 . ÜLDOSA.............................................................................................................................................5 1.1 . ASUKOHT JA KUJUNEMINE..............................................................................................5 1.2 . LOODUSKESKKOND...........................................................................................................6 1.3 . RAHVASTIK JA ASUSTUS..................................................................................................7 1.3.1 . Rahvaarvu muutumine...........................................................................7 1.3.2 . Asustus ja asulate omavahelised suhted.................................................8 2 . LIHULA VALLA VISIOON 2015.................................................................................................10 3 . ARENGUSTRATEEGIA PÕHISUUNAD AASTANI 2015........................................................11 3.1 . SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR..................................................................................11 3.1.1 . Haridus................................................................................................12 3.1.2 . Kultuur................................................................................................13 3.1.3 . Kogudused ja kalmistud.......................................................................14 3.1.4 . Sotsiaalhooldus, tervishoid..................................................................14 3.1.5 .
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr L-14 Lihula, JAH1000020 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Lihula Jahiselts 1.2. Registrikood 80086151 1.3. Aadress Kirbla küla, Lihula vald, 90201, Läänemaa 1.4. Esindaja nimi Toomas Laos 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5131632 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Toomas Laos Ametinimetus Lihula Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Lihula MKA Vabariigi Valitsuse 11.04.2005 määruse nr 72 § 4 lg 1, lg 3, lg 6, § 8 p 4, p 5 ja Looduskaitseseaduse § 14 lg nimetus/ 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja inimeste viibimine, välja arvatud Lihula piirangu kirjeldus sihtkaitsevööndis 15.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Looduslikud Pühapaigad. Väärtused Ja Kaitse
    Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae XxxvI Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse AGNE TRUMMAL 9.09.1973 – 6.11.2005 Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36 Maavalla Koda Tartu Ülikool Õpetatud Eesti Selts Looduslikud pühapaigad Väärtused ja kaitse Tartu 2007 Koostajad: Ahto Kaasik, Heiki Valk Toimetaja: Heiki Valk Korrektuur: Katrin Soon, Mari-Ann Remmel Resümeede keeletoimetaja: Mariko Veldi Kujundaja ja küljendaja: Pille Niin Esikaanel: Pael Samma hiiepuu tüvel. Foto Ahto Kaasik Tiitellehe pöördel: Agne Trummal Muinsuskaitseameti juhatajana. Foto Erik Riikoja Raamatu väljaandmist on toetanud: Muinsuskaitseamet, Hasartmängumaksunõukogu, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ISSN 1406-8486 ISBN 978-9949-151-75-2 Sisukord Heiki Valk Saateks 9 Preface 15 Agne Trummal Konverentsi “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme” avasõna 17 Greetings to the conference Historical Natural Sanctuaries Yesterday, Today, Tomorrow” 20 Ahto Kaasik Ajaloolised looduslikud pühapaigad – väärtused looduse ja kultuuri piirimail 23 Historical natural sanctuaries – values on the borderland between nature and culture 72 Aare Kasemets Looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi kooshoidmine: jätkusuutlikkuse eeldused 77 Cultural and natural heritage of holy natural places: preconditions for sustainability 128 Heiki Valk Looduslikud pühapaigad kui muistised: arheoloogia vaatenurk 135
    [Show full text]
  • Läänemaa Silmkoelised Sõrmkindad 19. Sajandist Kuni 1940. Aastateni
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Liivi Vainu LÄÄNEMAA SILMKOELISED SÕRMKINDAD 19. SAJANDIST KUNI 1940. AASTATENI Lõputöö Juhendaja: MA Kristi Jõeste Viljandi 2012 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. LÄÄNEMAA SÕRMKINDAD ............................................................................................. 6 1.1 Läänemaa sõrmkinnaste tüpoloogia ...................................................................................... 9 1.1.1 Kirisõrmkindad ............................................................................................................. 10 1.1.2 Pitsilises koes sõrmkindad ........................................................................................... 17 1.1.3 Roositud sõrmkindad .................................................................................................... 19 2. LÄÄNEMAA RAHVARÕIVAD 19. - 20. SAJANDI ESIMENE POOL ........................... 23 2.1 Naise rõivastus .................................................................................................................... 23 2.2 Mehe rõivastus .................................................................................................................... 29 3. LÄÄNEMAA SÕRMKINNASTE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA
    [Show full text]
  • (HK) Poolt Käsitletavate Liikide Aktsepteeritud Vaatlused Seisuga 28.07.2020
    Linnuharulduste komisjoni (HK) poolt käsitletavate liikide aktsepteeritud vaatlused seisuga 28.07.2020 Alljärgnevas nimekiras on toodud kõigi HK poolt käsitletavate liikide kõik aktsepteeritud vaatlused. Kui mõni Sinu vaatlus nimekirjast puudub, siis on kaks võimalust - vaatlus on HK-le esitamata jäänud või HK ei ole vaatlust tunnustanud. HK-le teeb muret, et mitmed harulduste kohtajad (eriti rõngastajad) ei ole teateid HK-le läbivaatamiseks esitanud. Vaatlejad peavad arvestama sellega, et kõik HK poolt tunnustamata linnuharulduste kohtamisteated jäävad välja harulduste andmebaasist ja nendega ei arvestata vastava ala linnustiku ülevaadete koostamisel. Palume vaatlejatel oma teated kindlasti ära saata jooksva aasta lõpuks. Ka vanade teadete esitamisega pole kunagi hilja. Kui alljärgnevas nimekirjas on teates isendite, paaride vms. arv märkimata, on mõeldud üht lindu, paari vms. Kui vaatluse koh ta on olemas tõestusmaterjale (foto, video või helilint), siis on see märgitud konkreetse vaatluse järele. Kuna Eesti administratiivne jaotus on pidevalt muutunud, siis andmete võrreldavuse huvides kasutab HK kohanimede esitamisel põhiliste haldusüksustena ajaloolisi kihelkondi. Kihelkonnad on ornitoloogiliselt aktiivsest perioodist (1840-2020) poole kestel käibinud ka ametlike haldusüksustena ning neid kasutatakse tänini näiteks keele-, rahva- jms. teadustes. Aastatel 2009-2011 tähistati kihelkonnapiirid Eesti kõigi riigimaanteede ääres vastavate siltidega ning need on kujutatud ka "Regio" Eesti teede atlase (alates 2012). Kasutatud lühendid.
    [Show full text]
  • Harju, Lääne Ja Pärnu Maakonna Planeeringut Täpsustava Teemaplaneeringu "Harku-Lihula
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Elering AS Töö nr: 10129 Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha mää- ramine" keskkonnamõju strateegilise hinda- mine. Aruande eelnõu Vastutav täitja Karl Kupits Juhatuse liige Karl Kupits Tallinn juuli 2016 Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. Aruande eelnõu MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 7 2 ÜLEVAADE MÕJUHINDAMISE PROTSESSIST ..................................................................................... 8 2.1 KSH KÄIK...................................................................................................................................................... 8 2.2 ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVE JA EKSPERT .................................................................................. 8 2.3 HUVITATUD OSAPOOLED ............................................................................................................................ 9 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA EESMÄRK ............................................................................................... 11 3.1 KAVANDATAV TEGEVUS ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • Lihula Piirkond
    Lihula piirkond Endise Lihula valla alal (v.a. Lihula linn) paiknevad kinnistud, millistel asuvad ehitised on kantud ehitisregistrisse osaliselt või on ehitiste andmed puudulikud. Ehitise aadressi juures on märgitud probleemsete ehitiste arv. Alaküla Alaküla küla-1, Kure-2, Kõllamaa-1, Madise-1, Mardi-1, Mihkli-Ado-1, Pärna-3, Taru-1, Uue-Taatsi-4, Uusmaa-1 Rootsi-Aruküla Aaviku-1, Oja-1, Sepa-3, Tõnise-1 Hälvati küla Hälvati küla-1, Jaagu-3, Kaasiku-4, Korju-Aadu-1, Kuivati-2, Mäe-1, Mäealuse-2, Põlluvahi-1, Sepa-1, Tammealuse-2, Vana-Saare-1 Jõeääre küla Annimõisa-5 Järise küla Korju-2, Matsi-1, Nurme-vallasvara, Poe-1, Sepa-1 Keemu küla Lili-3, Kajaka-1, Kaluri-1, Laine-3, Paadi-1, Tormi-2, Võrgu-1 Kelu küla Asupi-1, Järve-1, Jüri-Jaagu-5, Laari-1, Madis-Mardi-5, Pärtli-Jaani-2, Sepa-Jaani-2, Talviku-3, Väädiko-3 Kirbla küla Kirbla küla-2, Altkruusi-1, Andruse-1, Hansu-Jaani-1, Jaanikse-1, Jaanimäe-2, Kase-1, Kassi-1, Koguduse-1, Kuldre-1, Kupja-1, Nurga-4, Peetri-1, Pärna-1, Põldotsa-3, Saare-1, Selja-3, Siilimäe-1, Soome-1, Tõnise-1 Kirikuküla Kirikuküla-7, Ennu-2, Hendriku-4, Kaasiku-1, Kirikuküla laut-1, Lusti-2, Pajumaa-2, Tika-1, Tikavälja-18, Tohvri-14, Tooma-1, Väljasepa-1 Kloostri küla Kloostri küla-1, Kalda-1, Kase-1, Kuusiku-1, Mulinroosi-1, Mäe-1, Nurme-1, Pärna-5, Põhja-1, Rehe-1, Rehemäe-2 Kunila küla Metsavahi-1 Laulepa küla Aaviku-1, Ansi-6, Lehise-1 Lautna küla Aadu-1, Liivamäe-1, Pangasauna-1, Vahtra-2 Liustemäe küla Liustemäe-5, Vellamo-5 Matsalu küla Jääkeldri-2, Kasevälja-2, Lotmani-3, Metsamäe-9, Mõisaveere-2,
    [Show full text]
  • Matsalu Rahvuspargi, Rajametsa Hoiuala, Haeska Hoiuala Ja Puiatu Merikotka Kaitsekorralduskava 2015‒2024
    Matsalu rahvuspargi, Rajametsa hoiuala, Haeska hoiuala ja Puiatu merikotka kaitsekorralduskava 2015‒2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1.1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 5 1.1.1. Asukoht ja abiootilised tingimused ................................................................................... 6 1.1.2. Elustik ............................................................................................................................... 8 1.2. Maakasutus ja -omand ........................................................................................................... 11 1.2.1. Põllumajandus ................................................................................................................. 14 1.2.2. Metsandus ....................................................................................................................... 15 1.2.3. Roovarumine ................................................................................................................... 15 1.3. Huvigrupid ............................................................................................................................. 18 1.4. Kaitsekord .............................................................................................................................. 20 1.4.1. Rahvusvaheline staatus
    [Show full text]